e-Õppe Uudiskiri nr 38, Talv 2015

ISSN 1736-6186

Number 38 | TALV 2015

koolielu.ee/uudiskiri

Võrgustikud võrgutavad koostööle G lk 6

Digiturvalisus on elustiil G lk 2

Ülevaade interaktiivsetest tahvlitest õppetöös G lk 20

Marju Piir – filoloogist haridustehnoloogiks G lk 26

AVA A R TIK K E L

WW ENE KOITL A HITSA juhatuse liige

Koostöös peitub jõud Suured asjad sünnivad alati koostöös ja meeskonnas.

Väga keeruline on läbilööki üksi saavutada. Isegi individuaalalade sportlase selja taga on meeskond, kes annab eduka soorituse tarvis oma panuse.

Sama on ka hariduses – kui me soovime olla edukad, siis peab meil olema meeskond, kellega koos eesmärke saavutada. Palju räägitakse eduteguritest, kuidas digipööret koolis juurutada. Kooli digiteele pöörata ei saa õpetaja üksi või direktor ise. Selle saavutamiseks on vaja tuge kolleegidelt, õpilastelt, lastevanematelt ja juhtkonnalt. Puhas meeskonnatöö. Digipöörde juurutamine ei tule kiirelt, see on ajamahukas tegevus, kus eduelamused on rasked tulema. Kriitilise tähtsusega on selles protsessis juhtkonna kaasamine, toetus ning ka panus. Sageli suhtuvad koolide juhtkonnad digipöördesse liiga ükskõikselt või äraootavalt. Kui juhtkond kaasa ei löö, ei muutu midagi. Muutuste juhtimisest kooli kontekstis räägitakse praegusel ajal päris palju ja võtmeroll on kanda direktoril.

Direktor peab andma märku, et ka tema kuulub meeskonda, kes aitab kaasa seatud väljakutse edukusele ning toetab, kui tulevad tagasilöögid. Direktori sõnum peab olema: digipööre on meie koolile tähtis!

Meeskonna liikmeteks on ka lapsevanemad, kellega tuleb kohe alguses koostööd alustada. Tähtis on, et lapsevanemad saaksid aru, miks digipööret koolis tehakse, mida see lastele tähendab ja kuidas lapsevanemad saavad kaasa aidata. Lastevanemate puhul on tähtis rääkida ka digipöörde riskidest ja sellest, kuidas nendega tegeletakse. Oluline on tutvustada reegleid, kuidas, mida ja millal tehakse. Lastevanemate kaasatus ja informeerimine juba digipöörde protsessi alguses on tähtis, sest siis jäävad ära hilisemad mittemõistmised ja informatsiooni väärtõlgendamine. Kõikidest meeskonnaliikmetest, kes peaksid olema kaasatud digipöörde juurutamise protsessi koolis, on lastevanemate kaasatus kindlasti kõige keerulisem. Just siin on vaja direktori usku digipöörde saavutamisse, sest siis suudab ta lastevanemate ees olla kõige veenvam.

Digipöörde meeskonna kõige tähtsamad liikmed on kooli õpetajad, haridustehnoloog ja/või IT-juht, kes on digipöörde elluviija rollis. Eesti õpetajate kaasatuse pärast muretsen ma kõige vähem, sest õpetajad on meil väga avatud, proovides ning katsetades uusi tehnoloogilisi võimalusi. Kooli juhtkonna loodud eeldused ja võimalused panevad ka kõige kahtlevama õpetaja õhinal ja silmade särades uute teemadega katsetama, seda enam kui õpilased ja kaaskolleegid samuti digipöördest nakatuvad.

Koostöö edendamiseks ja toetamiseks on HITSA loonud mitmeid võrgustikke ja pakub koolimeeskondadele digipöörde saavutamiseks koolitusi. Eesmärk on aidata koolidel digipööret juurutada, aidata kaasa jätkusuutlikkusele ja parimate praktikate jagamisele. Kui vahel ongi raske, siis naaberkooli kolleeg, kes kuulub kas haridustehnoloogide või ProgeTiigri võrgustikku või on läbinud koolimeeskondade koolituse, aitab ja annab nõu, kuidas ühte või teist IKT teemat lahendada.

Peale oma kooli meeskonna on võrgustikuliikmete toetus üks edufaktoritest digipöörde saavutamisel. Seetõttu on oluline teha koostööd ka väljaspool oma kooli. Ei taha ju keegi naabrist kehvem olla!

2|

Digiturvalisus on elustiil 14. oktoobril toimus Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse korraldatud digiõppe päev, mis sel aastal oli pühendatud digiturvalisuse teemale ning kandis pealkirja “Miks Google küsib minu telefoninumbrit?”. Veebiseminar kujunes üle ootuste menukaks, enam kui 4000 seminari vaatajat uurib huviga teemat edasi ning on saanud vähemalt mõne infokillu võrra targemaks ja oma nutiseadme oskuslikumaks käsitsejaks.

Toome lugejani mõned seminarilt nopitud näpunäited, mis meie kõigi kui nutiseadmete ja interneti kasutajate igapäevast teadlikult turvalist käitumist toetavad. Ühtlasi, nii nagu seminaril osalenutele lubatud, saavad vastuse küsimused, mis veebiseminaril aja puudusel vastuseta jäid.

Enne näpunäidete juurde asumist kordan digiõppe päeva seminari vedaja, tehnoloogiaajakirjaniku Hans Lõugase kokkuvõtlikku mõtet digiturvalisusest: “Küberturvalisus ei ole võõras ja keeruline ja kuskil uudistes loetud arusaamatu termin, vaid lihtne ja väike elustiil, kuidas olla tehnika kasutamisel iseenda peremees.”

Digiõppe päeva seminar “Miks Google küsib minu telefoninumbrit?” on vabalt kättesaadav ja järelvaadatav nii HITSA Innovatsioonikeskuse YouTube’i kanalis kui ka digiõppe päeva veebilehel aadressil http://innovatsioonikeskus.ee/2015. Sealt leiab ka konkreetsed juhendid Android operatsioonisüsteemiga nutiseadmete ja arvutite seadete muutmiseks.

Nutiseadme turvalisuse ABC Ekraanilukk!

Kui küsimus on selles, kas valida ekraanilukustamiseks muster, nips, PIN või parool, siis eelista musterkoodile PIN-koodi või veel parem – parooli, mis on kõige turvalisem valik.

Kasuta värsket tarkvara! Ülilihtne ja väga suureks abiks olev reegel. Kord kuus tasub oma telefoni seadete alt üle vaadata, kas telefonis on kasutusel kõige uuem tarkvara. Reeglina teavitab telefon ise tarkvara uuendamise vajadusest.

Ajakohasta ja uuenda ka telefonis olevaid äppe!

Rakendusi saab ajakohasena hoida rakenduste poe seadete jaotuses. Mõistlik oleks valida rakenduste automaatne uuendamine wifi-võrgu kaudu.

Hoia ise kontrolli tasuliste rakenduste üle!

Et olla kindel, et keegi ei saa pahatahtlikult või teadmatusest Sinu seadmesse tasulisi äppe laadida, määra seadetes reegel, et tasuliste rakenduste allalaadimisel küsitakse alati ka kinnitust (autentimist).

Äppide valimisel ja laadimisel kasuta talupojatarkust!

Kui hakkad mõnda äppi ostma või paigaldama, siis küsib äpp üldjuhul teatud õigusi.

Mõtle alati, kas rakendus, mida tõmbad, vajab õigusi, mida ta Sinult küsib. Näiteks kui taskulambiäpp nõuab ligipääsu Sinu kui telefoni kasutaja andmetele, siis see ei ole põhjendatud.

Ühises kasutuses oleva nutiseadme puhul logi alati peale oma kontode külastamist keskkonnast välja!

Näiteks tahvelarvuti klassiruumis või kodus. Logides seadmesse oma kontoga, peab

arvestama, et ilma välja logimata pääseb järgmine kasutaja koheselt Sinu kontole. Näiteks saab keegi teine Sinu nimel hallata Sinu kalendrit, meilikasti jne.

Kus, millal, miks ja millega ma peaksin sisse logima või mitte logima?

Juhul kui sisselogimiseks pakutakse alternatiive (nt Facebooki kaudu, Google’i konto kaudu, meiliaadressiga), siis on mõistlik valida klassikaline viis – sisselogimine meiliaadressi kaudu. Nii on võimalik logida sisse ilma, et Sinu andmed satuksid kolmanda osapoole kasutusse. Kui Sa saad aru, miks näiteks Facebook Sinult teatud infot küsib ning leiad, et see on mõistlik, siis on see väga mugav sisselogimise viis. Kui aga kahtled ega mõista, siis kasuta julgelt e-posti kaudu sisselogimist.

– kui näiteks avada eesti. ee lehekülg, siis on veebilehe aadressiribal roheline tabalukumärk, mis tähistab turvalist krüpteeritud ühendust.

Kaughaldus aitab, kui telefon rändama läheb!

Kui telefon on kadunud, saab arvutist kaughaldusega telefoni positsioneerida (otsida üles telefoni asukoha). Samuti saab panna telefoni helisema, selle lukustada (muuta ära parooli) ning lisada ka sõnumi telefoni leidjale, kes saab Sinu enda sisestatud suuniste abil telefoni tagastada. Samuti saab telefoni vajaduse korral kaughalduse teel tühjaks teha – kustutada telefonis olevad kontaktid, äpid jne.

Turvaline interneti kasutamine

Nutiseadme internetti ühendamine – wifi-võrk või andmeside?

Siin kehtib kuldreegel – kui oled kohas, kus usaldad wifi-võrku (tead inimest, kes selle eest vastutab, kes seda haldab, ja tead, et see on turvaliselt kaitstud), siis kasuta seda võimalust. Kui tegemist on tundmatu võrguga – näiteks avalik ruum (sh kohvikud, bensiinijaamad), siis eelista pigem oma telefonis olevat andmesidet. Mobiilsideoperaator, kes pakub oma teenust, tagab ka turvalisuse.

Roheline tabalukumärk veebilehe aadressiriba ees tähistab turvalist krüpteeritud ühendust! Ühendus, mis minu ja teenusepakkuja vahel toimib, peab olema krüpteeritud, et keegi teine seda kõrvalt ei näeks ega saaks andmeid kurjalt ära kasutada. Krüpteerimine tähendab lihtsalt öeldes seda, et side kahe punkti vahel tehakse loetamatuks. Seda on väga lihtne kontrollida

Kasutades jagatud arvutit, kasuta Incognito brauserit!

Jagatud arvutis on soovitatav kasutada Incognito brauserit (nt Google Chrome’i brauseris).

Incognito brauser kustutab automaatselt küpsised, mis peavad Sind meeles eesmärgiga teha internetilehe kasutamine järgmisel korral mugavamaks.

Ole Facebookis iseenda peremees!

Kui oled Facebooki kasutaja, siis on kõige olulisem üle vaadata privaatsusandmed. Ainult nii saad kontrollida, mida Facebook Sinu andmetega saab või ei saa teha. Mõistlik on need aeg-ajalt üle käia ja olla ise olukorra peremees. Facebooki seadete lehel saab hallata ka äppe, mille kasutamisel käib sisselogimine läbi Facebooki konto. Siit saab tagasi võtta ka oma andmete kasutamise loa, mille oled mõne äpi allalaadimisel või kasutamisel andnud.

Google’i kaheastmeline tuvastamine aitab tagada selle, et kontole saab ligi õige inimene!

Kaheastmelise tuvastamise aktiveerimiseks pead Google’i konto siduma oma telefoninumbriga. Sellisel juhul küsib Google alati kaheastmelist sisselogimist, kui logitakse sisse mõnest võõrast seadmest. Selleks peab peale tavapärase e-posti ja parooli sisestamisele lisama ka unikaalse koodi, mis saadetakse Sinu telefonile.

WW MARIT DREMLJUGA-TELK HITSA

|3

Vastuseid digiõppe päeval osalenute küsimustele Küsimustele vastab tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas.

Kas sünkroonimine telefonis on vajalik?

Kui sünkroonimise all mõeldakse telefoniga seotud konto (nt Google’i konto) sünkroonimist, siis see on üldjuhul kasulik küll. Sellega on telefonis olevas meiliäpis (nt Gmail) alati värsked kirjad. Teistpidi, kui telefonis olevate kontaktide nimekirja lisada uue inimese kontakt, siis sünkroonimisega tehakse sellest kohe ka koopia Google’i kontole serveris.

Kui turvaline on Opera süsteem?

Opera veebibrauseril on üldjoontes turvalisuses hea reputatsioon ehk suuri turvaauke või lohakusi pole viimasel ajal esinenud.

Kuidas ma teen oma Androidi remote’iga tühjaks? WindowsPhone’il on lihtne...

Nagu seminaril rääkisime, on Androidil selleks teenus “Android Device Manager” ehk eesti keeles “Androidi seadme haldur”. Seda saab kasutada tavaarvuti veebis ja selle kaudu saab telefoni näiteks tühjaks teha.

Kas Androidile saab teha mitu kasutajat nii nagu Linuxis?

Põhimõtteliselt on vastus jah, Androidi tahvlitele on see olemas alates versioonist 4.3 ja telefonidele alates Android 5.0-ist. Kasutajakontod leiab Settings > Users menüüst. Kõige selle juures on siiski üks “aga” – nimelt on mõned telefonitootjad selle võimaluse sulgenud. Kui näiteks Sony või LG Androidi-seadmetes saab erinevaid kasutajakontosid teha, siis mõnedel

4|

Samsungi telefonidel ei saa. Nii et lõpuks sõltub kõik täpselt konkreetsest seadmest.

Kas varastatud Android saab MAC-aadressi (WIFI/G-võrk) “musta nimekirja” lisada?

Kahjuks see nii lihtne pole, sest seadmete võrgus identifitseerimiseks kasutatavaid MACaadresse peaks sellisel juhul kontrollima iga võrguoperaator, ent sellist koordineeritud tegevust pole. Kui ühes võrgus seade ei toimiks, saaks sellega ikka minna teise võrku.

Kas kõigis telefonides (nt Samsung) on võimalik telefoni avamist kaitsta parooliga?

Jaa, see on ekraaniluku üks versioon.

Androidi tööle panemiseks on vaja Gmaili? Aga alla 13 on see ju keelatud?

Tegelikult töötab Androidi tarkvaraga seade ka ilma Google’i/Gmaili kontota, kuid siis on selle kasutusvõimalused märksa väiksemad, näiteks ei saa lisada äppe. Vanusepiirang tuleb USA seadusest Children’s Online Privacy Protection Act (COPPA), mis keelab ettevõtetel alla 13-aastastelt koguda andmeid ilma nende vanemate nõusolekuta. Asjaajamise hõlbustamiseks ongi ettevõtted keelanud kontode tegemise alla 13-aastastel. Kui seda siiski teha, võib see olla USAs kehtiva seadusega vastuolus, aga selle täpsemaks selgitamiseks tuleks juba juristide poole pöörduda.

Milline telefon on üldse turvaline? Androidide äpid võtavad nii palju infot, nagu tahavad. Millised telefonid on valitsusel või Angela Merkelil?

Tänapäevaste tehnoloogiaseadmete kasutamine on kompromiss turvalisuse ja mugavuse vahel. Kõige turvalisem telefon on selline, mis pole mingil viisil ühendatud teiste seadmetega (kohtvõrku, internetti), ent seda pole ilmselt ka väga otstarbekas kasutada. Riigisaladusega ümber käivad ametnikud ja poliitikud kasutavad vastavat eriside tehnikat, mis on küll väga turvaline, kuid võib olla kindel, et selle kasutamine on suhteliselt ebamugavam kui tavakasutajal.

Kas Google on parem variant kui Facebook, kes kõike minu kohta teadma peaks?

Seda hinnangut ma ei annaks – küllap ei taha me keegi, et meie kohta kõike teataks.

Mitmed rakendused ei võimalda väljalogimist, nt Gmaili äpp Androidil. Kas parim variant on telefoni sisselogimise turvalisemaks tegemine?

Gmaili äpp Androidis on seotud telefonis oleva Google’i kontoga. Kui sellest kontost välja logida, olete välja logitud ka Gmaili äpist.

See on väga oluline, et telefon oleks üldiselt turvatud näiteks ekraanilukuga ja seda teiste inimestega ei jagataks. Sellisel juhul pole vaja Gmaili äpist välja logida.

TEISTEST EES

Eesti e-kursuse kvaliteedimärgi protsess pälvib rahvusvahelist huvi 2007. aastal hakati Eesti kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes e-kursuseid tegema üha kasvavas mahus, mistõttu moodustati e-õppe kvaliteedi töörühm. Esimese ülesandena koostas see töörühm õppejõududele juhendmaterjali hea e-kursuse loomiseks. Praeguseks on Eesti e-kursuse kvaliteedimärgi taotlemise protsess õppeasutustes hästi vastu võetud ning süsteemi tutvustatakse ka rahvusvaheliselt.

Hea e-kursuse juhendmaterjalis määratleti kvaliteetse e-kursuse kriteeriumid. Kvaliteedikriteeriumide alusel saavad kursuse väljatöötajad oma e-kursust analüüsida ning kursuse hindajad vähendada hindamise subjektiivsust. Paralleelselt juhendmaterjali loomisega töötati välja ka e-kursuse kvaliteedimärgi kontseptsioon ja selle taotlemise protsess. Osapoolte tagasisidele tuginedes on protsessi pidevalt parandatud. Juurde on loodud materjale ja vahendeid, mis toetavad kvaliteedimärgi taotlejaid ja e-kursuste hindajaid – sh e-õppe kvaliteedi veebilahendus, e-kursuse enesehindamise maatriks taotlejatele ning eksperthindamise maatriks hindajatele. Kvaliteediveebis võib igaüks oma e-kursust ise hinnata ka siis, kui kursusele ei ole kavas kvaliteedimärki taotleda.

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlemise protsess on Eestis kõrgkoolide, kutseõppeasutuste ja üldhariduskoolide hulgas hästi vastu võetud ning üha populaarsemaks muutunud.

"

Kuna tegemist on ainsa teadaoleva terve riigi tasandil toimiva e-õppe kvaliteedi tagamise ja hindamise süsteemiga, siis on kvaliteedi töörühm pidanud vajalikuks seda protsessi ka rahvusvaheliselt tutvustada.

(2014). Rubrics for Quality Assessment of e-Learning Course. In: Proceedings of the 13th European Conference on e-Learning ECEL-2014: 13th European Conference on e-Learning – ECEL 2014, held at the Aalborg University Copenhagen, Denmark 30.–31. October 2014. (Toim.) Dr Rikke Ørngreen and Dr. Karin Tweddell Levinsen. Academic Conferences and Publishing International Limited, 393 - 403.

Eesti e-kursuse kvaliteedimärgi taotlemise protsessi tutvustatakse ka rahvusvahelises teadusajakirjas, millel on registreeritud kood, rahvusvaheline toimetus, rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseerimine ning levik (ETISe 1.2 klassifikaatori artikkel):

Avaldatud on järgmised publikatsioonid teadusajakirjades ja rahvusvaheliste konverentside kogumikes: ▪▪ Dremljuga-Telk, M.; Koitla, E.; Kusnets, K.; Kusmin, M.; Niitsoo, M.; Pilt, L.; Plank, T.; Varendi, M.; Villems, A. (2010). E-learning quality assurance system for e-courses in Estonia. TEPE (The Teacher Education Policy in Europe) conference, Tallinn 30. september – 2. oktoober 2010. (ETISe 3.1 klassifikaatori artikkel) ▪▪ Villems, A.; Pilt, L.; Plank, T.; Varendi, M.; Sutt, E.; Dremljuga-Telk, M. (2012).

E-Learning quality assurance as a tool for open innovation in educational institutions: an Estonian case. EFQUEL (European Foundation for Quality in e-Learning) Innovation forum 2012.

▪▪ Plank, T.; Villems, A.; Pilt, L.; Varendi, M.; Sutt, E.; Kampus, E.; Peiel, K.

▪▪ Villems, A.; Pilt, L.; Plank, T.; Varendi, M.; Sutt, E.; Dremljuga-Telk, M. (2013). Quality Assurance Processes in E-Learning: An Estonian Case. The International Journal for Innovation and Quality and in Learning, 1(1), 20–28.

Praegu on raamatusse “E-Learning: Evolution, Strategies and Technologies” kirjutamisel peatükk “Quality Assessment in E-Learning: Rubrics for Evaluation of the E-Course”, mis annab ülevaate Eesti e-kursuse kvaliteedimärgi väljaandmise protsessist ning tutvustab põhjalikumalt enese- ja eksperthindamise maatrikseid.

Loodame, et e-kursuse kvaliteedimärgi protsess ning e-kursuse hindamise maatriksid pakuvad laiemat huvi ning saame oma kogemustega teistele kasulikud olla!

W W LEHTI PILT Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse haridustehnoloogiakeskuse juhataja

|5

Haridustehnoloog tõukab tagant ja aitab järele Digiajastu jõudmine kõikide haridustasemete õpetajate ja õppijateni on üks põnev paratamatus, edasiviiv jõud. Haridustehnoloogide osa selles on hindamatu. Oleme e-Õppe Uudiskirjas tutvustanud HITSA koordineeritavat haridustehnoloogide võrgustikku. Sel korral võtame luubi alla uued võrgustiku liikmed: kutsekoolide õppekavarühmadepõhised haridustehnoloogid ning alushariduse haridustehnoloogid.

Kutsekoolide õppekavarühmadepõhiste haridustehnoloogide võrgustik Kui kutsekoolil on digivahendid olemas, siis tuleb neid sihipäraselt kasutada. Kui õpetaja ei oska või ei taha, siis tuleb haridustehnoloog appi. Ikka selle nimel, et õppijatel oleks põnevam õppida ning õpetajatel huvitavam tunde ette valmistada ja klassi ees seista. e-Kutsekooli nõukogu otsuse alusel alustas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) 2015. aasta kevadel kutsekoolide haridustehnoloogide võrgustiku arendamist. Arutelu käigus selgusid võrgustiku moodustamiseks esmased kutseõppe valdkonnad: ehitus, teenindus ja toitlustus, aiandus, käsitöö ja disain ning puit.

HITSA saatis vastavat kutseõpet pakkuvatele koolidele üleskutse, leidmaks inimesi, kes on valmis kutsekoolide õppekavarühmadepõhiste haridustehnoloogidena tegutsema.

Kolm kutsekoolide haridustehnoloogi – Katrin Kisand, Anne Krull ja Katrin Uurman – räägivad värskest võrgustikust, mille initsiatiivgruppi nad kuuluvad.

Katrin Kisand on olnud aastaid Tartu Kunstikooli haridustehnoloog, poole kohaga haridustehnoloogi tööd teeb ta ka Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Anne Krull töötab Tartu Kutsehariduskeskuses keemia ja füüsika õpetajana. Sel õppeaastal meisterõpetaja ametikoha astmel töötava Krulli töökohustuste hulka kuulub ka haridustehnoloogi töö (Tartu Kutsehariduskeskuses täidavad haridustehnoloogi ülesandeid kolm meisterõpetajat).

Katrin Uurman töötab Räpina Aianduskoolis kutseõpetajana ja e-õppe metoodikuna, haridustehnoloogi töös astub Uurman esimesi samme. Kõik kolm naist on koordineerinud koolis e-õppetegevusi, kõik nad on hinnatud e-kursuste loojad, teevad ise ning aitavad ka teistel digitaalseid õppematerjale teha.

Kutsekoolide juhtkondade teadvustatus haridustehnoloogi ametikoha vajalikkusest on kooliti kindlasti erinev. Katrin Uurmani sõnul on Eestis kutsekoole, kus haridustehnoloogi pole või täidab neid ülesandeid mõni õpetaja osalise koormusega, aga on ka kutsekoole, kus see ametikoht on juba aastaid täidetud. Näiteks Tartu Kunstikool, kus Katrin Kisand töötab. Kisand on

6|

rahul: “Meie kooli juhtkond, eesotsas innovaatilise juhtimisstiiliga Kadi Kreisiga, on olnud toetav, kaasamõtlev ja -tegev. Ilma selleta ei kujutaks ma ette meie pidevat arengut, kus e-õpe pole ammu enam asi iseeneses, vaid loomulik õppe osa, kus õppematerjale ning metoodikat uuendatakse juba ilma torkimiseta.”

Miks liitusid nad HITSA üleskutsega alustada tööd kutsekoolide õppekavarühmadepõhiste haridustehnoloogidena? Katrin Uurmanile tegi ettepaneku hakata tööle uues võrgustikus Räpina Aianduskooli direktor Kalle Toom.

Uurman näeb võrgustikus võimalust aianduse valdkonnaga tegelevate kutsekoolide vahelise koostöövõrgustiku tekkimiseks ja toimimiseks.

“Tänaseni tuntakse puudust sarnasest õpetajatevahelisest koostöövõrgustikust, mis toimis minu valdkonnas kuus-seitse aastat tagasi.”

Katrin Kisandit utsitas tagant Kadi Kreis kooli juhtkonnast. “Tunnen seda maastikku ju läbi ja lõhki, pealegi olin just valminud disaini ja käsitöö valdkonda kuuluva “Kujundaja” riikliku õppekava üks väljatöötajatest,” ütleb Kisand.

"

“Kõige õigem on nii sisuliselt, ajaliselt kui ka korralduslikult õppekavaarendust ja e-õppe arengu sisu ja vormi koos ajada.”

Kisand peab väljakutseks käsitööinimeste kaasamist võrgustiku töösse, kuid esimesel SA Innove korraldatud kohtumisel oli näha, et disainil ja käsitööl on kokkupuutepunkte küll (nt ühise keemia ja erialaõppe lõimingu õppematerjali väljatöötamine või karjäärimooduli õppemetoodika ja sisu ülesehitamine erialasena).

Anne Krull on töötanud alates 2005. aastast Tartu Kutsehariduskeskuse ehitus- ja puiduosakonnas õpetajana. “Teeme kutseõpetajatega pidevat koostööd – oleme koos osalenud erinevatel kursustel, seminaridel ja metoodikakonkurssidel. Koos püüame rakendada uusi õppekavasid. Usun, et seda ei peaks tegema iga kool eraldi, vaid kõik võiksid koostööd teha.”

Krull otsustaski HITSA üleskutsega liituda oma kogemuste jagamiseks.

Võrgustiku loomine uutes kätes Katrin Kisand on aastaid kuulunud haridustehnoloogide võrgustikku ning kiidab üksteist toetavat ja usaldusväärset kutse- ja kõrghariduse haridustehnoloogide tuumikut. “Paljud toonased aktivistid on liikunud hariduses erinevate tööpostide ja institutsioonide vahel, aga koostöö jätkub siiamaani. Loen seda väga suureks saavutuseks kõrg- ja kutsehariduse vahelise barjääri lõhkumisel ja sisulise koostöö arendamisel.”

Nüüd tuleb kutsekoolide õppekavarühmadepõhistel haridustehnoloogidel ise hakata võrgustikku looma. Anne Krulli esimene samm on õppekavarühmapõhise suhtlusgrupi loomine. Samuti plaanib ta läbi viia veebiseminare, luua juhendeid töövahendite kohta jm.

“Kõigepealt on vaja välja selgitada haridustehnoloogilised pädevused,” leiab Krull. “Seejärel saab vajaduspõhiselt korraldada koolitusi ning tegeleda e-kursuste ja digitaalsete õppematerjalide tegemise koordineerimisega ning e-õppega seotud probleemide ja vajadustega.”

Ka Kisand alustab sel õppeaastal võrgustiku töö käivitamise ja koordineerimisega.

"

“Esialgu tuleb kindlaks teha vajadusi, seejärel saab anda hoogu probleemide ühisele lahendamisele.”

Katrin Uurman soovib lisaks hästi töötava võrgustiku moodustamisele tegeleda nõustamise ja koolitamisega, välja selgitada valdkonna kutseõpet katvad õppematerjalid ning hinnata nende kvaliteeti. “Minu jaoks on uus kogemus Koolielu portaalis töötamine, veebiseminaride läbiviimine, juhendmaterjalide koostamine.

Pean tähtsaks lisaks haridustehnoloogide võrgustikus osalemisele ka koostööd erialaliitude, SA Innove ning Kutsekojaga.”

Katrin Kisandi sõnul on aktiivselt oma ainet ja valdkonda arendavatel inimestel teadmised digiõppevõimalustest olemas, pidevalt katsetatakse ja uuritakse. “Pigem oleme jõudnud sinna etappi, et küsimused on väga täpsed, näiteks küsitakse, milliseid vahendeid või koolitust ma mingi konkreetse töö jaoks soovitaksin. Minu tööks pole enam e-õppe populariseerimine, nüüd pean näitama, kuidas õpetajad saavad digivahendeid ja -materjale endale käepärasemaks ning igapäevasemaks muuta.”

Alushariduse haridustehnoloogide võrgustik

Foto: Heikki Eljas

Rääkides laste alusharidusest, ei saa mööda minna digiajastust. Varakevadel välja käidud mõte kutsuda kokku lasteaedade haridustehnoloogid ja nende ülesandeid täitvad õpetajad on nüüd reaalselt teostumas – võrgustiku esimene kohtumine saab HITSA toetusel teoks novembrikuus.

Lasteaia ja haridustehnoloogi ametikoha kokkukõlamisest räägivad kaks alushariduse haridustehnoloogide võrgustiku värsket liiget – Anu Peri Tallinna Tuule Lasteaiast ja Eve Saare Aruküla Rukkilille ning Pirita Kose Lasteaiast.

Anu Peri töötab lasteaias 0,75 kohaga rühmaõpetajana ning täidab 0,25 kohaga IT-tugiisiku ülesandeid. “Õnneks on juhtkond toetav – haridustehnoloogi amet on personali põhikoosseisus. Lasteaia õppe- ja kasvatustöö üks põhieesmärke on innovaatilisus ja uute õppemeetodite rakendamine (sh IKT võimalused).

Et täita püstitatud eesmärke, on vaja pakkuda õpetajatele tuge, sest oskused pole kõigil ühesugused. Olen alates 2008. aastast olnud meie maja õpetajatele arvutitugi.”

Ka Eve Saare on täitnud haridustehnoloogi ülesandeid Aruküla lasteaias juba kümme aastat. Alates 2013. aastast on Pirita Kose lasteaias toimunud suured muutused: terve lasteaed arvutiseeriti, õpetajad pidid hakkama arvuteid kasutama töö planeerimisel ja kokkuvõtete tegemisel. Eve Saare tegi lasteaiale uue kodulehe, koostas vajalikud dokumendid ühistööks Google Drive’is jm. Aruküla lasteaia direktor soovib endale IT-tugiisikut; Pirita Kose lasteaia direktor soovib, et õpetajad integreeriksid

õppetöösse rohkem tehnikat, kasutaksid õpetamisel uudseid programme ja õppematerjale, jagaksid ideid, suhtleksid ka lapsevanematega veebi vahendusel.

Anu Peri leiab, et kuigi lasteaedu on palju, siis haridustehnolooge lasteaedades väga vähe.

"

Kuna lasteaiaõpetajate arvutikasutusoskused on pigem napid, siis tuleb haridustehnoloogina sageli tegeleda põhioskuste õpetamisega.

“Aga me oleme avatud ja loovad kohandama olemasolevat lasteaiaealisele sobivaks.”

Mõlemad õpetajad kuuluvad haridustehnoloogide võrgustikku, Anu Peri on ka Koolielu portaali alushariduse ainemoderaator. “Võrgustikuga liitumine oli asjade loomulik käik,” ütleb Anu Peri. Eve Saare teeb koostööd ka HITSA koolitajate võrgustikuga. “Pärast Tallinna Ülikoolis haridustehnoloogiks õppimist tekkis väike grupp koolide haridustehnolooge, kellega on hea koostööd teha. Alati saab abi

Haridustehnoloogide võrgustiku värsked liikmed 2015. aasta haridustehnoloogide suvekoolis.

küsida. Väga hea on olla sellise võrgustiku liige.

Olen väga põnevil alushariduse haridustehnoloogide võrgustiku loomisest ning panen heal meelel õla alla koostööks.”

Mil moel lasteaedade haridustehnoloogid tegid koostööd enne HITSA koordineeritava haridustehnoloogide võrgustikuga liitumist? Anu Peri sõnul toimus koostöö pigem isikliku tutvuse printsiibil. “Tegelikult puudub ka teave, kui paljudes lasteaedades on haridustehnoloogid.”

Uus ja erialasem võrgustik tähendab mõlema õpetaja jaoks suurepärast võimalust olla kursis muutuste ja uuendustega IKT vallas: kiire infovahetus toimuvatest koolitustest ja konverentsidest, uued tööalased tutvused, võimalus vahetada kogemusi ja tehtut oma haridustaseme õpetajatega, seada koostöösihte.

HITSA koordineeritud haridustehnoloogide võrgustikuga ootame liituma ka uusi huvilisi! Lisainfot saab HITSA projektijuhilt Kristi Semidorilt: kristi.semidor@hitsa.ee.

W W KRISTI SEMIDOR HITSA projektijuht

WW KATRIN KIILASPÄÄ HITSA projektijuht

|7

ProgeTiigri võrgustik ja selle eestvedajad!

Kevadel käivitas HITSA uue võrgustiku, et tugevdada ProgeTiigri programmilisi tegevusi maakondlikul tasandil ning kohaliku initsiatiivi kaudu kaasata uusi haridusasutusi. Võrgustikus osalevad tehnoloogiavaldkonnas tegusad õpetajad ja haridustöötajad kõikjalt Eestist.

Oktoobrikuu seisuga on võrgustikud 13 maakonnas ning liikmeid on kokku 60. Järgnevalt anname sõna ProgeTiigri võrgustiku maakondlikele eesvedajatele. Palusime neil end lühidalt tutvustada ning selgitada, miks nad võrgustikuga liitusid ja mida põnevat võrgustik oma liikmetele pakub.

Järvamaa võrgustik

Harjumaa võrgustik

Anneli Tumanski Väätsa Põhikoolist

Birgy Lorenz Pelgulinna Gümnaasiumist

Olen Väätsa Põhikooli inglise keele õpetaja, kuid tegelen ka rahvusvahelise projektitööga ning huvitun tehnoloogiast.

Kuna viimane on tänapäeval väga kiiresti arenev haru, siis tahan end kõige uuega kursis hoida.

Oleme oma koolis tegemas digipööret ning ProgeTiigri võrgustikuga liitumine on hea võimalus kaasa lüüa tehnoloogiaprojektides ning seda suunda oma koolis arendada.

Seda enam, et koolis on palju tehnoloogiast huvitatud poisse ja tüdrukuid, samuti toredaid õpetajaid, kes kaasa tulevad.

Kohe-kohe on tulemas maakondlik ProgeTiigri konkursi eelvoor. Eelmisel aastal pidasime selle meie koolis, sel aastal Türi Põhikoolis.

Lisaks minule panustab Järvamaa võrgustiku töösse Laine Aluoja, kes on õpetaja Türi Põhikoolis.

Olen Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht ja arvutiõpetaja. Huvideks on internetiohutus, uus meedia, eesti koolide digiedulugu, arvutigraafika, digipööre koolides.

Võrgustikuga liitusin juba võrgustiku loomisel. Mulle meeldib kogukondi luua ja inimesi kokku tuua ja seda eriti e-kanalites. Seeläbi sündiski meie väike Tallinna ja Harjumaa ProgeTiigri Facebooki kanal, kuhu on kokku tulnud päris palju vahvaid inimesi.

Detsembris korraldab Jaanus Paasoja ja tema tore meeskond HITSA õpilaskonkursi piirkondliku vooru. Kõiki muid ettevõtmisi reklaamime Facebooki kanalis – oleme mõelnud nii 3D- (algajate ja edasijõudnute), Rasperry Pi kui ka robootikakoolitustele ning Mektory ja HITSA Nutiklassi külastuse peale.

Lääne-Virumaa võrgustik Rasmus Kits Uhtna Põhikoolist Olen informaatikaõpetaja ja IT-juht Uhtna Põhikoolis, lisaks viin läbi robootika huviringe Rakvere Reaalgümnaasiumis, Sõmeru Avatud Noortekeskuses ja Rakvere Linna üleselt ka ühe MTÜ kaasabil.

Selleaastased ProgeTiigri võrgustiku peamised tegevused on HITSA õpilaskonkursi eelvooru ja robootikavõistluse Robomiku Lahing 2016 korraldamine Rakveres.

8|

Ida-Virumaa võrgustik Jelena Kallavus Maarika Virkunen Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumist Oleme mõlemad lõpetanud Tallinna Ülikooli matemaatika eriala. Maarika õpetab koolis matemaatikat, robootikat-mehhatroonikat ja kõike, mis on seotud uurimistöödega, vabal ajal tegeleb robotite programmeerimisega. Jelena töötab kooli haridustehnoloogina ja õpetab matemaatikat.

Haridustehnoloogi amet on nii huvitav ja aeganõudev, et kogu vaba aeg on pühendatud sellele.

HITSA pakutud idee luua ProgeTiigri võrgustik oli nii äge, et otsustasime kaasa lüüa, korraldamaks maakonnas seminare, koolitusi, infopäevi ja teisi põnevaid üritusi nii eesti kui ka vene keeles. Sellel aastal plaanime oma maakonnas kahte suurt üritust: digiloovtööde maakondlikku vooru ja robootikapäeva. Veel on plaanis erinevaid koolitusi õpetajatele, näiteks 3D-modelleerimine ja 3D-printimine, CNC-pingi kasutamine, Rasberry Pi ja NXT-programmeerimine jt.

Pärnumaa võrgustik Tartumaa võrgustik

Väino Tuisk Sütevaka Humanitaargümnaasiumist

Urmas Heinaste Annelinna Gümnaasiumist. ​ Olen Annelinna Gümnaasiumi informaatika- ja robootikaõpetaja ning ringi juhendaja.

Liitusin võrgustikuga, sest koostöö on oluline tegur, kui tahan midagi saavutada.

Ainult ühiselt saab teha kiirete muutuste ajal parimaid otsuseid, avastada ja rakendada väärtuslikku ning olla jätkusuutlik! ​L iitudes Liivimaa progetiigrite Facebooki grupiga, saab jagada oma ideid ning rohkem teada saada ka meie tegemistest.

Olen Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ja Pärnu Vanalinna Põhikooli informaatikaõpetaja, ringijuhendaja ja infojuht, huvialad on seotud programmeerimise, tehnoloogia ja spordiga. Võrgustikuga liitusin sellepärast, et programmijuht kutsus, tegelen selle teemaga koolis ja pärast kooli.

Korraldame kohalikku ProgeTiigri konkursivooru. On kujunenud nii, et kohtume juba üsna regulaarselt kohaliku võrgustiku liikmetega, plaanis on võrgustikuga jätkata miniarvutitega tutvust kohalikus huvikoolis Pernova, kus on värskelt avatud selleteemaline huviring.

Läänemaa võrgustik

Viljandimaa võrgustik

Raplamaa võrgustik

Angela Leppik Innovatsioonikeskusest INNOKAS

Laido Valdvee Viljandi Jakobsoni Koolist

Sirje Kautsaar Mari Palu Juuru Eduard Vilde nimelisest koolist

Olen INNOKAS juhataja, erialalt informaatik ja ettevõtlusõpetaja. INNOKAS olen robootikaringide juhendaja 4–13aastastele noortele ning juhendan ka Haapsalus tegutsevaid õpilasfirmasid. Liitusin võrgustikuga, kuna INNOKAS koordineeris 2014. aastal Läänemaal ProgeTiigri konkurssi. Oli selge, et on vaja toetada valdkonna arengut Läänemaal.

Kuna INNOKASe üheks tegevussuunaks on tänapäevased tehnoloogilised lahendused, siis on loomulik, et oleme valmis andma oma panuse IT-valdkonna populariseerimisel maakonna koolides. Üheks meie eesmärgiks on teha koostööd HITSAga ning kutsuda valdkonna koolitusi Läänemaale.

Töötan neljandat aastat Viljandi Jakobsoni Koolis. Ametilt olen õppe- ja IT-juht ning lisaks annan animatsiooni- ja 3D-modelleerimise tunde. Kuigi huvisid on mul palju, alustades rahvatantsust ja lõpetades jalgpalliga, on suurimaks huviks ikkagi tehnoloogia ja arvutid. Seetõttu ei tekkinud küsimustki, miks ma peaks ProgeTiigri võrgustikuga liituma. Pealegi on meie kooli robootikutel väga hästi läinud!

Viljandimaa võrgustik korraldab 3. detsembril Jakobsoni koolis õpilaskonkursi maakonna vooru, kuhu ootame kõiki huvilisi.

Samuti külastame Robotexi, et veel rohkem ennast robootikaga kurssi viia. Õppeaasta jooksul on plaanis korraldada maakonna koolidele, kellel veel oma roboteid ja tehnikat ei ole, üks töötubade päev. Seal tutvustame nii õpilastele kui ka õpetajatele tänapäeva tehnika võimalusi õppetöös.

Jõgevamaa võrgustik Rain Sirel Laiuse Põhikoolist

Võrumaa võrgustik Töötan Laiuse põhikoolis infojuhina ning robootikaringi ja liiklusringi juhendajana, Vaimastvere koolis robootikaringi juhendajana, Rakke Gümnaasiumis infojuhina ja annan programmeerimise aluseid 5.–7. klassile.

Võrgustik on hea võimalus maakonnas ProgeTiigri tegemisi tutvustada ja uusi koole tegevustesse kaasata. Tänu sellele on meil tekkinud meeskond, kellega saab ühiselt üritusi planeerida ja algajatele head nõu jagada.

Plaanis on korraldada maakonna koolide õpetajatele ProgeTiigri tegemisi tutvustav koolitus. Tahame oma meeskonnaga teha ka robootikapäeva erinevates maakonna koolides, et näidata, millest nad senini on ilma jäänud. Robootikapäeval on plaanis kaasata ringis osalevad õpilased, kes saavad oma oskusi demonstreerida ja töötuba juhendada (töötuba õpilaselt õpilasele). Kevadeks on planeeritud maakondadevaheline traditsiooniline robootikaalane mõõduvõtmine.

Julgustame kõiki huvilisi oma maakonna võrgustikuga liituma!

Võrgustiku juhtide kontaktid leiab ProgeTiigri lehelt: http://progetiiger.ee/vorgustik.

Piret Viil Rõuge Põhikoolist Töötan Rõuge Põhikoolis matemaatika ja informaatika õpetajana, infotehnoloogia õpetamisega olen tegelenud alates Tiigrihüppe programmi käivitamisest. Viimastel aastatel köidab mind järjest enam kõik, mis on seotud programmeerimisega. See on üheks oluliseks põhjuseks, miks liitusin ProgeTiigri võrgustikuga.

Oleme oma maakonnas alustanud õpetajate kaardistamisega, et leida uusi liikmeid oma võrgustikku. Suuremaks tegevuseks on kindlasti HITSA konkursi “Maailmariik Eesti” tutvustamine maakonna koolidele, maakonnavooru läbiviimine ja õpilaste julgustamine oma konkursitöö esitamiseks. Oleme veel plaaninud ja saanud kokkuleppe külastada jaanuaris Võrumaa Kutsehariduskeskust ning uurida, millised on koostöövõimalused. Kindlasti osalevad Võrumaa õpilased mitmetel robootikavõistlustel ning sellega seoses on kavas nn klassiõhtud.

Lisaks tegutseb ProgeTiigri võrgustik ka Põlvamaal (kontaktisik Egne Kindsigo).

Võrgustiku liikmed: ▪▪ on kaasatud uute trendide ja tehnoloogiliste vahendite tutvustamisse, et hinnata nende sobivust ning kasutatavust erinevates õppeainetes.

▪▪ toetavad kohalikul tasandil ProgeTiigri programmilisi tegevusi, korraldades õppijatele ja õpetajatele seminare, koolitusi, infopäevi jt tehnoloogiaharidusega seotud üritusi.

▪▪ korraldavad HITSA õpilaskonkursi maakondlikke eelvoore.

Sirje Kautsaar on Juuru Eduard Vilde Kooli direktor ning 5. ja 6. klassi kirjanduse õpetaja. IKT integreerimisega õppetundi on ta tegelenud aastast 2005, liitudes tol ajal Tiigrihüppe SA Koolielu ainemoderaatoritega (inimeseõpetus). Mari Palu on sama kooli huvijuht ning robootika huviringi juhendaja.

ProgeTiigri võrgustikuga pani liituma tõsiasi, et NutiLabor käivitus Juuru koolis hästi ja areneb edasi. Kuna meil puudus ülevaade Raplamaal toimuvast ja tahtsime teada saada teistest selle valdkonnaga tegelevatest inimestest ning võimalusel ka oma panuse anda, tuli liitumine loomulikult.

Kui eelmisel aastal korraldas ProgeTiigri konkursi maakonnavooru Rapla Ühisgümnaasium, siis seekord osalesime ProgeTiigri ümarlauas Raplamaalt üksinda ning nii sai võetud kohustus seda valdkonda maakonnas populariseerida. Kaasasime meeskonda ka RÜG haridustehnoloogi Kadri Laupi. Planeeritud on robootikat tutvustav töötuba Raplamaa koolide õpetajatele, et tutvustada LEGO WeDo robotite ehitamist ja programmeerimist.

Valgamaa võrgustik Katrin Kalamees Tõrva Gümnaasiumist: Olen Tõrva Gümnaasiumi informaatikaõpetaja. Võrgustikuga liitumise ja ka maakonnavooru korraldamise ajendiks on soov oma õpilastega osa võtta põnevatest võistlustest.

Maakonnavooru korraldamiseks on Tõrva Gümnaasiumis olemas suurepärased võimalused. Meil on kaks arvutiklassi, projektoriga varustatud 60-kohaline auditoorium, lisaks peaaegu igas klassiruumis projektor ning arvuti. Väga oluline on ka juhtkonna toetus.

Ilma inimesteta ei toimu aga midagi!

Meil on olemas maakonna tasandi ProgeTiigri juhtrakuke, kuhu kuuluvad veel Malve Zimmermann (matemaatikaõpetaja) ja Valdeko Kalamees (infojuht) Tõrva Gümnaasiumist ning Margus Talvik (infojuht) Valga Põhikoolist.

Enne kooliaasta algust toimus õpetajatele koostööpäev Valga Põhikoolis, novembri alguses tutvustasime programmi Scratch ning robotite kasutamist Riidaja Põhikoolis. Ja tulemas on muidugi õpilaskonkursi maakonnavoor 3. detsembril Tõrva Gümnaasiumis!

▪▪ loovad juhiseid, töölehti ja õpilugusid, mis toetavad tehnoloogia kasutamist erinevates õppeainetes.

▪▪ kirjutavad artikleid, esinevad seminaridel ja konverentsidel, populariseerides tehnoloogiahariduse valdkonda.

|9

EDULUGU

Õppematerjalide olümpiavõitja Airi Aavik HITSA digitaalsete õppematerjalide konkursi “Täna samm, homme teine” võitis Virtsu Kooli direktor ja eesti keele õpetaja Airi Aavik tööga “Funktsionaalstiilidest praktiliselt”. Auhind anti üle 21. oktoobril Tallinna Reaalkoolis toimunud IKT sügiskonverentsil “10 aastat tagasi ja edasi”, mille korraldasid Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Tallinna Haridusamet, eKool ja Tallinna Reaalkool.

minema valmis materjaliga. Sain neilt kohe tagasisidet, kui mingi asi ei töötanud, siis sain vastavalt materjali parendada. Ja õpilased tootsid ka sinna mõne sisu.

“Funktsionaalstiilidest praktiliselt” sobib ka täiskasvanule, kes soovib õppida rääkima eesti keeles. Või üldse, kes soovib saada nõu erinevateks suhtlussituatsioonideks.

“Funktsionaalstiilidest praktiliselt” (http:// funktsionaalstiilid.weebly.com/) aitab erinevateks elusituatsioonideks õiget suhtlemisstiili valida. Argistiil, ajakirjanduslik stiil, ametlik stiil, teaduslik stiil, ilukirjanduslik stiil – on need ju nii erinevad, kuid ümbritsevad meid iga päev. Airi Aavik ütles oma õppematerjali tutvustuseks, et teema pakkus huvi nii õpilastele kui ka õpetajale, lisaks oli vaja teemat piiritleda ning laialiolevad materjalid kokku koguda. “Mulle meeldib, kui õpilased lahkuvad tunnist, naeratus näol, ja räägivad vahetunnis ka veel õpitust,” ütles Airi Aavik. Õppematerjal on praktiliseks kasutamiseks, seal on palju rollimänge; ülesandeid kõnelema, kirjutama, kuulama õppimiseks. Žürii tõi esile, et materjal on praktiline ja võimaldab õppijal harjutada teoorias loetut, kaetud on kõik teema olulised alaliigid, materjal on teostuselt pilkupüüdev ja väga huvitavalt on kasutatud digivõimalusi. Materjal on kasutatav ka nutiseadmes.

Airi Aaviku esimene emotsioon vahetult pärast auhinna kättesaamist oli loomulikult rõõm: “Mulle meeldib endale see töö ja hea, kui teistele ka meeldib.” Ta sõnas, et töö “Funktsionaalstiilidest praktiliselt” sai tehtud küll just konkursile “Täna samm, homme teine”, aga algtõuge tuli sellest, et just konkursi ajal oli õpetajal 9. klassi eesti keele tunnis see teema käsil. “Mõtlesin, et teen kaks ühes. Koolijuhina soovin õpetajaid innustada ja näidata, missuguseid võimalusi on olemas, et ennast teostada.

Pidin konkursi ise läbi tegema, nüüd saan neid toetada. HITSA konkursid on väga jõukohased väljakutsed,” lausus Airi Aavik.

Kas haridustehnoloogiks õpite sellepärast, et koolis ei ole haridustehnoloogi ja direktoril ei jäänud muud üle?

Foto: Terje Lepp

Olete koolijuht, õpetaja, õppematerjalide autor – kuidas on need asjad ühendatavad, kuidas te jõuate?

Olen ka HITSA koolitaja, ise õpin veel Haapsalu Kolledžis haridustehnoloogiat, ja lasteaias olen võimlemisõpetaja. Kes teeb, see jõuab! Need on asjad, mis mulle meeldivad. Õpetaja on tore olla.

Palun tehke oma tööle reklaami!

Minu õppematerjal räägib väga elulistest asja-

10 |

See meeldib mulle. Ma tahaksin olla haridustehnoloog.

Palun öelge mõned julgutavad sõnad neile, kes alles plaanivad HITSA digitaalsete õppematerjalide konkursist “Täna samm, homme teine” osa võtta.

Tänavuse digitaalsete õppematerjalide konkursi “Täna samm, homme teine” võidutöö autor Airi Aavik HITSA juhatuse liikme Ene Koitlaga.

dest, kuidas erinevates suhtlusolukordades valida õige suhtluskeel. Ülesannete abil saab õpilane väga hästi aru, et ühte ja sama juttu tuleb näiteks kodus emale, koolis sõbrale ja ametiasutuses politseile rääkida väga erinevalt, et saavutada oma eesmärk. Täpselt sellest kõigest õppematerjal räägibki. Seal on palju rollimänge, need on mulle alati meeldinud. Näiteks tööintervjuud me harjutame klassis korduvalt, õpilased saavad olla tunnis nii tööandjad kui ka töövõtjad. Selliseid harjutusi tuleb aina juurde, mina oma väikses koolis saan seda endale lubada. Ja lastele meeldib.

Mida te ise seda õppematerjali tehes õppisite? Õppematerjale olen ma teinud palju, aga olen olnud laisk viitama. Autoriõigused on kõige keerulisem asi. Nii palju on ju vahvaid materjale! Kuna seda tööd tahtsin kindlasti esitada konkursile, siis pingutasin sinna teha palju oma materjali, aga kui kasutasin kellegi teise oma, siis viitasin korrektselt.

Põhiosa panin kahe-kolme päevaga kokku, aega võttis materjali silumine. Umbes kuu aega käsitlesime koolis seda teemat, täpselt nii kaua ma ka materjale lisasin ja täiustasin. Õpilased andsid motivatsiooni, sest nende ette pidin

Tasub osaleda, see on pingutus ja enese proovilepanek. Kui oled aastaid koolis tiksunud, siis tasub leida uusi väljakutseid.

"

“Täna samm, homme teine” on natuke nagu õpetajate olümpia, mina olin täna olümpiavõitja!

Konkursil “Täna samm, homme teine” osalesid kõik ajavahemikul 1. mai 2014 kuni 15. aprill 2015 haridusportaalis Koolielu õppevara all avaldatud alus- ja üldhariduse digitaalsed õppematerjalid, mille esitas autor või ainemoderaator konkursile 30. aprilliks 2015. Hindamiskomisjoni kuulusid Anneli Rumm Eesti Ettevõtluskõrgkoolist Mainor, Riin Saadjärv Puhja Gümnaasiumist, Helja Kirber Tuglase Seltsist ja Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskusest. HITSA digitaalsete õppematerjalide konkursile “Täna samm, homme teine” esitati 2014/15. õppeaastal 23 tööd, millest hindamiskomisjon valis välja kümme parimat. Konkursi eesmärk on innustada õpetajaid looma elektroonseid õppematerjale, neid teistega jagama ning loomulikult tundides kasutama. Tänavune konkurss oli järjekorranumbrilt viies.

W W MADLI LEIKOP Koolielu haridusportaali toimetaja

EDULUGU

Matemaatika ei ole veel sugugi valmis Juhan Aru sai Skype’i ja IT Akadeemia stipendiumi 2011. aastal magistriõpinguteks Cambridge’i ülikoolis analüütilise arvuteooria valdkonnas.

Sel suvel kaitses ta ENS Lyonis doktoritöö teemal “The Geometry of the Gaussian Free Field Combined with the SLE Process and the KPZ Relation” ja on praegu ETH Zürichis järeldoktorantuuris. Eestis on ta ilmselt kõige tuntum tänu “Matemaatika õhtuõpikule”.

Juhan, miks on oluline õppida matemaatikat?

Me vist tihti ei märka, kui palju matemaatikat on meie ümber. Täna on seda veel rohkemgi kui varem – arvutid on matemaatika, internet on matemaatika. Teatud matemaatilisi mõisteid ja mõtteid peame väga loomulikuks ja lihtsaks, kuigi võib-olla nende areng nõudis palju tööd.

Näiteks arvutame vabalt kümnendsüsteemiga, aga roomlased ju tegid alles oma kriipsukesi, millega on pea võimatu mõistlikult korrutada.

Meid ei hirmuta aastal 2015 negatiivsed arvud, kuigi nad tundusid kurjast veel alles 18. sajandil.

Mõtleme praegu tõenäosuse ja statistika raames, aga seegi on alles viimase paarisaja aasta areng. Matemaatika aitab maailmast lihtsamini mõelda, teda kirjeldada ja ennustada. Matemaatika õppimine on ka lihtsalt lõbus.

Kuidas Te kirjeldate oma matemaatikaõpetajaid?

Mul on olnud ainult väga head matemaatikaõpetajad nii põhi- kui ka keskkoolis. Minu keskkooli õpetajal Hele Kiislil on vahest ainult üks puudus – ta hoolib väga kõikidest õpilastest, ka neist, kes ise üldse ei hooli. Tahaksin loota, et ka mul oleks õpetajana sama puudus.

Kuidas on Teid haridusteel aidanud Skype’i ja IT Akadeemia välisõpingute magistristipendium? Ja üldse – kas Skype’i kui toetaja nimi on Teid väljaspool Eestit aidanud?

Foto: erakogu

Esiteks aitas muidugi stipendium katta elamiskulusid üsna kallis Cambridge’is. Ja muidugi, Skype annab kindlasti juurde teatava usalduse märgi, kõik ju teavad ja kasutavad Skype’i. Tihti ei osatagi arvata, et tegemist on kohaliku, Eesti stipendiumiga – silma jääb teatav üleilmalisuse maik!

Paljud tunnevad Teid “Matemaatika õhtuõpiku” autorina, kirjutasite selle koos Kristjan Korjuse ja Elis Saarega. Kas see õpik saab ka järje? Mida see õpikukirjutamine ja tagasiside õpikule on Teile õpetanud?

Võib-olla on tore mainida, et raamatu kirjutamine algas just siis, kui olin Skype’i stipendiumi toel Cambridge’i Ülikoolis. Õppisin palju,

ennekõike lihtsaid asju, kasvõi lihtsalt koos töö tegemist ja selle tähtsust. Näiteks sain ka selgeks, et raamatu kirjutamine on ikka palju pikem protsess, kui võiks naiivselt arvata, või et ideaalideni on raske jõuda ja ühel hetkel tuleb leppida ning lõpetada. Nägin ka, et sellised sõbralikud õpperaamatud on oodatud ning et paljud huvituvad matemaatikast, kuid pole lihtsalt veel sobivat teed selleni leidnud.

Raamatu soe vastuvõtt muidugi rõõmustas ning loodan väga, et teisedki saavad meie edust innustust ja tulevad veel mitmed õhtuõpikud keemiast, füüsikast, miks mitte ka põhikooli-

Matemaatika õhtuõpik Autorid Juhan Aru ja Kristjan Korjus, illustreerinud Elis Saar Matemaatika õhtuõpikuga tahaksime muuta matemaatikat lugejale lihtsamaks ja huvitavamaks. Õhtuõpik toetab koolitunde ja päris õpikut, aga sobib ka kõigile teistele, kes sooviksid matemaatikat iseseisvalt avastada või taasavastada. Iga keskkooli ainekavas mainitud tähtsama teema ning mõiste kohta leiab siit erinevaid intuitiivseid seletusi, aga ka nende ajalugu, huvitavaid fakte ja rakendusi. Õpiku sihtgrupp on õpilased, kes soovivad peale tavaõpikus seletatud arvutamise aru saada matemaatika ja päriselu seostest.

Samuti on õpikust abi ka neile, kes lähevad ülikooli reaalteadusi õppima.

Matemaatika õhtuõpiku väljaandmiseks koguti raha täielikult Hooandja abiga.

Raha kogunes ligi kaks korda rohkem. Raamatust on ilmunud juba viies trükk, aga lisaks saab “Matemaatika õhtuõpiku” tasuta alla laadida veebilehelt 6htu6pik.ut.ee. Ühena esimestest Eestis on sel raamatul Creative Commonsi litsents, mis tähendab, et raamatu kasutaja võib seda ka muuta, välja printida ja jagada.

Juhan Aru

matemaatikast. Usun, et õppematerjalide rohkus on ainult kasulik – kõigile sobib midagi natukene erinevat.

Mida me Eestis peaksime teadma Teie doktoritööst, mida see meile teistele õpetaks?

Ma arvan, et ega konkreetselt doktoritöö sisust ei peaks küll suurt midagi teadma. Et ta tehtud sai, seda võib-olla tahab üks või teine komisjon üks päev teada.

"

Tahaksin ehk rõhutada, et matemaatika ei ole veel sugugi valmis – ka minu doktoritöös tekkis uusi küsimusi rohkem, kui sai antud vastuseid.

On palju asju meie ümber, millest me veel aru ei saa: näiteks puudub meil teoreetiline arusaam sellest, kuidas sobivad omavahel kokku relatiivsusteooria ja kvantfüüsika. Seda teemat puudutan matemaatika vaatevinklist ka oma doktoritöös.

Juhan Aru on õppinud Humboldti Ülikoolis, Cambridge’i Ülikoolis, ENS Paris’s, Pariisi Descartes’i Ülikoolis, ENS Lyonis. Praegu on ta ETH Zürichis järeldoktorantuuris.

W W EPP ALATALU HITSA

| 11

Läänemaa õpetajatega jagavad tegevuskava koostamise seminaril oma nägemust kooli olevikust ning tulevikust õpilasfirmades ning ENTRUMis kaasa löönud gümnaasiumiõpilased Berta Valdma Läänemaa Ühisgümnaasiumist ja Lydia Kurus Taebla Gümnaasiumist.

Digitaalne kirjaoskus Läänemaa haridusuuendajate fookuses

Foto: Andres Huul

Sel sügisel alustasid Läänemaa koolid haridusuuenduslike tegevustega, muu hulgas on plaanis arendada digipädevust ja digitaalset kirjaoskust. Läänemaa Arenduskeskuse juhataja Andres Huul annab põgusa ülevaate haridusuuenduse tegevustest.

Mõtteid hariduse uuendamise kohta hakati vahetama juba 2011. aastal. Kokku said entusiastidest mõttekaaslased Läänemaa üldhariduskoolidest, Haapsalu Kutsehariduskeskusest, kolledžist ning maakonna haridusametnike seast. Arutati, mida tuleks haridusvaldkonnas teisiti teha, et maakonda tekiks tulevikus kõrgemat lisandväärtust andvaid töökohti ning väheneks väljaränne ja kvaliteetne kohalik kooliharidus motiveeriks inimesi maakonda jääma.

Alustuseks vaadati 2012. ja 2014. aastal üle maakonna koolide infotehnoloogia olukord. Tulemus näitas koolide ebaühtlast arengut. Sai ka selgeks, et muutuse saavutamiseks digivaldkonnas on vaja luua keskkond, kus innovatsioon oleks võimalik. Vaja on süsteemset lähenemist mitte ainult digivaldkonnale ja ettevõtlikkuse arendamisele, vaid kogu õpikäsitusele, seetõttu keskenduti järgmise sammuna maakonna ühise plaani koostamisele. 2014/2015. õppeaasta jooksul toimunud nelja seminari ning õppereisi tulemusena valmis 13 Läänemaa kooli, haridusametnike ja partnerite koostöös ning Tallinna Ülikooli kasvatusteaduskonna direktori Kristi Vinteri abiga tegevuskava, mille edasisse rakendamisse sel sügisel kutsuti osalema

12 |

kõik maakonna koolid. Tegevuskava elluviimist koordineerib Läänemaa Arenduskeskus, kelle projektijuht ja sisuekspert korraldavad vajalikud tegevused, sh seminarid, koolitused, õppereisid.

Sihid on koondatud seitsmesse fookusvaldkonda, milles muutused on vajalikud.

Seitse Läänemaa haridusuuenduse fookusvaldkonda: 1. keskkonna loomine individuaalset arengut toetava õpikäsituse rakendamiseks 2. kogukonna kaasamine (sh õppetöösse ja selle kavandamisse), 3. õppetöö kollegiaalne planeerimine, lõimitud ainekavad, üldõpe 4. üldpädevuste arendamine, sh 4.1. ettevõtlikkuse arendamine 4.2. õpilaste vabatahtliku töö kavandamine koolielu osaks 5. aktiivõppemeetodite rakendamine 6. digipädevuste ja digitaalse kirjaoskuse arendamine 7. õpilase arengu tagasisidestamine

"

Üks neist on digipädevuste ja digitaalse kirjaoskuse arendamine. See on nagu võõrkeel, mis peaks olema igaühe loomulik oskus ja mida peaks hakkama õppima kohe, kui kooli tullakse, veel parem, kui juba lasteaias.

Igas koolis peaks olema selle “keele” õpetaja.

Tulevikus ei ole enam selliseid töökohti, kus saaks ilma digitaalse kirjaoskuseta hakkama.

Innustame ka õpetajaid omandama selles valdkonnas pädevusi, mis avavad neile uusi metodoloogilisi võimalusi. Kuna koolides võib kohati leiduda ka digitaalse lõhe probleemi – lapsed tunnevad arvuteid rohkem kui õpetajad, siis julgustame koole oma õpetajate digioskusi süsteemselt arendama. Läänemaal on selleks erakordselt head võimalused – vastavat täienduskoolitust õpetajatele pakub Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž.

Põhjalikuma ülevaate haridusuuenduse ja IKT valdkonna tegevustest Läänemaal ning sellest, kuidas seda mõõta kavatsetakse, leiab siit: http://lhuu.weebly.com/

W W ANDRES HUUL Läänemaa Arenduskeskuse juhataja

UUDISED

Mahara pakub võimalusi e-portfoolio loomiseks Mahara, mis maoori keeles tähendab mõtlemist, on 2006. aastal UusMeremaal projekti raames loodud veebirakendus e-portfooliote loomiseks. Praeguseks on arendusmeeskonnaga ning kasutajate ringiga liitunud paljud ülikoolid üle maailma, ka Tartu Ülikool. Tänavusel e-õppe seminaril tutvuti rakendusega lähemalt.

Maharas saab luua lehti ja elulookirjelduse, pidada päevikut, koondada lehed erinevate kollektsioonide (e-portfooliote) alla, avaldada neid ning esitada hindamiseks. Lehed võivad sisaldada teksti, pilte, audio- ja videoklippe ning muid materjale (nt dokumendifaile).

"

Foto: Triin Marandi

E-portfooliosse saavad õppijad koondada oma õppetöö käigus tehtavad iseseisvad tööd jm elektroonilised materjalid ning isikliku arengu refleksiooni, mida õpingute jooksul pidevalt täiendada.

E-portfooliot võib koostada ühe õppeaine või terve õpinguperioodi kohta. Õppejõud saavad planeerida õppeprotsessi tegevusi õppijate hindamiseks e-portfooliotesse koondatud tööde ja refleksiooni alusel. Samuti võib e-portfoolio olla esitluslik, sisaldades infot õppejõu saavutustest ning materjale teatud pädevuste demonstreerimiseks (nn arenguportfoolio).

Kuna Tartu Ülikoolis on tekkinud vajadus akadeemilise töötaja CV-keskkonna järele ning Mahara pakub häid võimalusi CV koostamiseks ja selle komponentide lisamiseks e-portfoolio lehtedele, on ülikoolis praegu käsil Mahara CV mooduli edasiarendamine. Eesmärk on, et Mahara koondaks CV-sse töötaja kohta oleva info ülikooli erinevatest andmebaasidest, näiteks publikatsioonide info ETISest, õppetöö info ÕISist, lähetuste info lähetusveebist, täiendusõppe ja sisekoolitustel osalemise info ÕISist jm.

Oktoobris Tartu Ülikoolis peetud e-õppe päeva seminaril “Avasta enda jaoks Mahara” tutvustati e-portfooliote loomise võimalusi ja tüüpe ka teistele. TÜ haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijen rääkis e-portfooliote kasutamisest õpetajahariduses ning elukestva õppe keskuse haridustehnoloogid tutvustasid Mahara e-portfooliote keskkonda, mis on

E-õppe päev Tartu Ülikoolis.

mõeldud kasutamiseks õppijatele, õppejõududele jt ülikooli töötajatele. TÜ stomatoloogia kliiniku lastestomatoloogia dotsent Rita Nõmmela tutvustas, kuidas demonstreerivad üliõpilased oma pädevuste saavutamist hambaarstiõpingutes. Seminari videosalvestust saab jälgida siit: http://www.uttv.ee/naita?id=22732.

Tartu Ülikooli Mahara asub aadressil: https:// mahara.ut.ee, see on kasutatav eesti ja inglise keeles ning on seotud Tartu Ülikooli Moodle’i keskkonnaga. 27. oktoobri 2015 seisuga oli TÜ Maharas juba 392 kasutajat ja loodud 589 lehte.

Vaata Mahara keskkonda tutvustavat videoklippi http://www.uttv.ee/naita?id=22729.

W W LEHTI PILT haridustehnoloog Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse haridustehnoloogiakeskuses

W W TRIIN MARANDI haridustehnoloog Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse haridustehnoloogiakeskuses

Keskendume kõige olulisemale – õpetamisele Väljaspool haridussektorit räägitakse palju õpetajate rohketest puhkepäevadest ja vabast ajast.

Märksa vähem pakub kõneainet aeg, mille õpetaja panustab oma töösse väljaspool ainetunde: aruandlusele, tundide ettevalmistamisele, koduste tööde parandamisele jne. Kuigi õpetamisele lisanduvad ülesanded puudutavad kõiki õpetajaid, langeb eriti suur koormus alles alustavate õpetajate õlule, kes on oma kiire koolis läbipõlemise põhjusena sageli välja toonud just õpetamisega kaasneva tegevuse suure mahu. eKool on pikalt tööd teinud, et õpetajate jaoks oleks õpetamisega seotud tegevuste haldamine kiirem ja mugavam. Praxise 2012. aastal tehtud uuringutest tuli välja, et tänu eKooli kasutuselevõtule kulub Eesti õpetajatel administratiivtööle varasemaga võrreldes iga päev pool tundi vähem.

See tähendab võimalust pühendada sisulisele poolele igal nädalal kaks ja pool tundi rohkem.

Sellest sügisest pakume võimalust täita töökava eKoolis. Kui kogenud õpetajatel on juba kujunenud sellest oma arusaam, mida saab igal aastal vastavalt vajadusele pisut muuta ja kohendada, siis noorele õpetajale on töö planeerimine üheks esimeseks ajamahukaks katsumuseks. eKool annab õpetajale võimaluse valida avalikuks kasutamiseks mõeldud töökava ning kohendada see endale sobivaks. Nii ei pea alustavad õpetajad iga kord uuesti jalgratast leiutama.

On koole, kus õppekavade või õppeplaanide loomine on kollektiivne töö, milles osalevad kõik selle aine õpetajad. Selle tulemusena valminud kavasid ei pea iga õpetaja enam eraldi sisestama.

Samuti on õpetajatel võimalik töökavasid omavahel jagada, ka koolide vahel. See omakorda annab võimaluse üksteist oma mõtete ja tegemistega paremini kursis hoida ning nooremaid kolleege aidata.

Oluline lisavõimalus õpetajate aja säästmiseks on töökava ja päevikute ühendamine. Korralikult koostatud töökavast on võimalik tunnikirjeldused otse päevikusse üle kanda. Ka see võimalus teenib eesmärki vähendada aega, mis õpetajal kulub päevikute täitmisele, jättes rohkem aega ja võimalusi pühenduda kõige olulisemale ehk õpetamisele.

W W PILLE PARIKAS eKooli juhataja

| 13

PROJEKTIDE BÖRS

“TACCLE3 – Coding” populariseerib programmeerimist

MENTEP loob veebipõhise tööriista digipädevuste hindamiseks MENTEPi projekt on võtnud luubi alla Euroopa õpetajate digipädevuste parendamise ning plaanib selleks luua valideeritud tööriista õpetajale, mis aitab mõõta ja jälgida enda digipädevuste arengut ning saada soovitusi edasisteks sammudeks.

MENTEPi (Mentoring Technology Enhanced Pedagogy) projekti eesmärgiks on aastaks 2017 välja tulla üleeuroopalise online-tööriistaga, mis sobib kasutamiseks nii üldhariduskooli kui ka kutseõppeasutuse õpetajale, eraldi moodul töötatakse välja ülikoolide õppejõududele.

Enesehindamismudel on küll üleeuroopaline, kuid kättesaadav kõikides projektiga liitunud riikide keeltes – ühise eesmärgi nimel töötavad kolmeteistkümne riigi haridusministeeriumide esindajad ja erialaeksperdid. Mudeli loomisel võetakse eeskuju Norras, Kreekas ja Eestis loodud õpetajate digipädevuste enesehindamisvahenditest, samuti arvestatakse Euroopa Komisjoni teadusuuringute keskuse DIGCOMP raamistiku ja ISTE-standardites esile toodud soovitustega.

2016/2017. õppeaastal tehakse kõikides MENTEPi projektiga liitunud riikides loodava tööriista katsetus, milles osaleb tuhat õpetajat igast riigist. Eestit esindab projekti juures Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

MENTEPi raames korraldab projekti koordinaator European Schoolnet kolm MOOCi (rahvusvaheline veebipõhine masskursus), millest esimene käivitus juba 28. septembril. Järgnevad kursused toimuvad 2016. aasta sügisel ja viimane 2017. aasta kevadel, kui tutvustatakse enesehindamismudeli testimise tulemusi.

14 |

Rahvusvaheline veebipõhine masskursus “Introducing Technology-Enhanced Teaching” keskendub õpetajate digipädevuste teema avamisele. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, kuidas õpetajad saaksid hinnata iseenda ja oma kolleegi digipädevusi ning muuta seeläbi oma igapäevast õpetamispraktikat digiajastu võimalusi kasutades tõhusamaks. Kursusel on ühtlasi võimalus kaasa aidata uue õpetajatele mõeldud enesehindamise vahendi arendamisele. Oma kogemusi antud valdkonnast jagavad uurijad Ameerika Ühendriikidest ja Inglismaalt, õpetajad Norrast, Kreekast, Itaaliast, Rootsist ja Türgist.

MENTEPi projekt viiakse ellu Euroopa Komisjoni Erasmus+ programmi raames. Rohkem infot projekti kohta leiab aadressil mentep.eun.org.

W W TRIIN KANGUR HITSA projektijuht

WW MARIT DREMLJUGA-TELK HITSA

Euroopa Komisjoni hinnangul on 2016. aasta lõpuks Euroopa Liidu IT-sektoris ligi 700 000 vaba töökohta ja see number kasvab 2020. aastaks juba 900 000-ni. Seejuures on just programmeerijate põud eriti tuntav. Mistõttu pole imekspandav, et Euroopa Komisjon on oma meetmetest ja programmidest reaalainete populariseerimisega seotud tegevusi ja rahvusvahelisi koostööprojekte tõsiselt toetama asunud.

“TACCLE3 – Coding” on Flaami üldhariduskoolide võrgustiku koordineeritav kaheaastane projekt, mida finantseerib Erasmus+ ning mille peamiseks eesmärgiks on koolides programmeerimist populariseerida. Selleks koolitatakse õpetajaid ja tehakse kättesaadavaks õppematerjale. Kuue Euroopa riigi partnerorganisatsiooni abil luuakse õpetajatele erinevaid tegevusi, õpistsenaariume ja ressursse koondav veebileht, korraldatakse väikeses mahus koolitusi ning analüüsitakse olemasolevate õppematerjalide mõju ja efektiivsust.

TACCLE3 on jätkuks edukale TACCLE projektide seeriale (http://taccle2.eu), mis kõik on keskendunud õpetajate oskuste parandamisele IKT kasutamisel õppetöös.

Eestit esindavad TACCLE3 projektis Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) ja Tallinna Ülikool.

Üldinfo Kestus: 1.09.2015–31.08.2017 Osalejad: Seitse partnerit kuuest Euroopa riigist Eelarve: 263 766 eurot Peamine sihtgrupp: õpetajad ja õpetajate koolitajad

W W JÜRI LÕSSENKO HITSA projektijuht

PROJEKTIDE BÖRS

B e S t

TIME TO ASSESS

LEARNING

OUTCOMES

IN E-LEARNING

TIME TO ASSESS

LEARNING

OUTCOMES

IN E-LEARNING

TALOE projekt aitab õppejõududel hindamismeetodeid TO ASSESS validaTIME LEARNING OUTCOMES

TIME TO ASSESS

IN E-LEARNING Ilmselt on paljud õppejõud uut veebipõhist kursust kavandades mingil hetkel seisnud küsimuse ees, milliseid hindamismeetodeid just sellel kursusel saavutatavate õpiväljundite hindamiseks kasutada. TALOE projekt aitab selle valiku tegemist kergendada. Projekti peamise väljundina on välja töötatud veebipõhine tööriist, mis aitab koolitajatel ja õppejõududel valida oma veebipõhisel kursusel/koolitusel kasutamiseks sobivaid hindamismeetodeid. Praktikas näeb see kõik välja nii, et õppejõud kirjeldab kursusel saavutatavad õpiväljundid ning süsteem pakub nende baasil sobiliku hindamisstrateegia.

Süsteem tugineb Porto Ülikoolis doktoritööna väljatöötatud ALOA (Aligning Learning Outcomes and Assessment) mudelil, mis korrigeeritud Bloomi taksonoomiat aluseks võttes seob selle kognitiivse valdkonna märksõnad levinumate hindamismeetoditega. ALOA mudelist saab lähemalt lugeda siit: https://taloe.up.pt/ documentation/aloa-model/.

Vahendis on kaasatud kõik kuus kognitiivse valdkonna kategooriat, mis omakorda sisaldavad antud kategooriat iseloomustavaid verbe.

Kasutajal on võimalik valida maksimaalselt kolm verbi, mis konkreetset õpiväljundit kõige paremini iseloomustavad. See moodustab sisendi, millele tuginedes pakub vahend ALOA mudeli baasil õpiväljundi hindamiseks kolm kõige sobivamat hindamismeetodit.

TALOE veebipõhine tööriist koos kogu vajaliku taustinformatsiooni ja juhendmaterjaliga asub siin: http://taloetool.up.pt/.

TALOE projekti Eesti partner on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA).

LEARNING

OUTCOMES

IN E-LEARNING

W W JÜRI LÕSSENKO HITSA projektijuht

e-õppe programm

E-õppe programmi BeSt mõjud partnerkõrgkoolides Aastatel 2008–2013 viidi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) koordineerimisel ellu kõrghariduse e-õppe programm BeSt, mille eesmärk oli e-õppe vahendite ja võimaluste kasutamise ning pideva edasiarendamise toel tõsta programmi kaasatud kõrgkoolides taseme- ja täiendusõppe kvaliteeti ning mitmekesistada õppeprotsessi. Programmi maht ületas 7 miljonit eurot, millest tõukefondide toetus moodustas 95%.

Selle aasta hiliskevadel tehti BeSt partnerkõrgkoolides küsitlus, et saada tagasisidet programmi tulemuslikkusele, ülevaadet asutuste e-õppeplaanidest ja tegevustest lähema paari aasta perspektiivis ning koostööettepanekuid kõrgkoolidevahelisteks projektideks. Küsimustikule vastas 18 kõrgkoolist 14.

Tagasiside BeSt programmile ja saavutatule on positiivne. Peamine ja mahukaim tegevus ning otseselt kõrgkoole puudutav e-õppekursuste ja õpiobjektide loomine on saanud väga head tagasisidet ning selle tulemuslikkust tõsteti kollektiivselt ka esile. Samuti märkis suurem osa partnereid eduloona ära haridustehnoloogide töötasutoetuse, mille kadumist programmi lõppedes negatiivse mõjuna korduvalt ka ära mainiti. Mõistetavalt mainiti vähemtulemuslike tegevustena aspekte, mis kõrgkoole otseselt ei puudutanud, nt infrastruktuuri ning infosüsteemide arendamisega seotud arengud.

Peamise läbiva mõjuna kõrgkoolides tõsteti esile üldist teadlikkuse tõusu e-õppe võimaluste kasutamisest ning ka valdkonnaga aktiivselt tegelevate töötajate märkimisväärset kasvu. Tänu laienenud tugisüsteemile paranes loodud õppematerjalide kvaliteet ning teadmised autoriõigustest, litsentseerimisest jms.

Programmi ebaõnnestumisest on peamiselt välja toodud administreerimise ja tehniliste nüanssidega seotud küsimused, mis valdavas osas olid seotud kõrgkoolide sisemiste

protsessidega. Näiteks probleemid lepingute vormistamisel, lisatasude maksmisel, aruandluse esitamisel ning segadused autoriõigustega. Üldised lahendamist vajavad probleemid puudutavad valdavalt õppejõudude motivatsiooni, loodavate e-kursuste ja õpiobjektide kvaliteeti ning juhtkonna toetust. Seda viimast nii üksuste kui ka asutuse tasemel tervikuna.

Tulevikku suunatud tegevused ja lähiaastate plaanid kõrgkoolides ei erine suurel määral juba praegu elluviidavast. Sagedamini on ära mainitud riistvarauuendused ning uute tarkvarade kasutuselevõtt. Lisaks pigem võõrkeelsetele kursustele ja kaugõppele suunatud uute e-õppematerjalide väljatöötamine, kus mitmel korral toodi välja MOOC-ide loomise ja juurutamise kavatsusi. Samuti peetakse jätkuvalt oluliseks õppejõudude teadlikkuse tõstmist ning suuremat kaasatust. Eesti e-Ülikooli konsortsiumi (http://innovatsioonikeskus.ee/et/eesti-eulikooli-konsortsium) rolli nähaksegi peamiselt prioriteetsete tegevuste eestvedaja, rahastaja ja toetajana, nt haridustehnoloogi teenuse pakkumist kõrgkoolidele, kellel täiskohaga inimese palkamine ei ole otstarbekas.

B e S t

e-learning program

W W JÜRI LÕSSENKO HITSA projektijuht

| 15

Robootika sobib ka HEV-lapsele Robootikaõpe sobib teadlastele ja tudengitele, robotifännidele ja muidu huvilistele, lasteaialastele ja keskkooliõpilastele. Ja sobib ka HEV-õpilastele, isegi siis, kui tegu on raske ja sügava vaimu- ning liitpuudega lastega. Lihtsalt nemad kasutavad roboteid õppetöös teistmoodi ja teisel eesmärgil kui tavaõpilased ning vajavad palju rohkem juhendamist.

Fotod: Jane Langemets ja Madli Leikop

Päevakeskus Käo kvaliteedijuht Jane Langemets.

Päevakeskus Käo ja Käo Põhikooli õpetajad teavad seda omast kogemusest: Gustav Adolfi Gümnaasiumi robootikavõistkond GAG EV3 kinkis Käo keskuse ja põhikooli lastele neli robootikakomplekti. Noored soovisid, et HEV-õpilased saaksid nende abil oma igapäevaoskuseid lihvida, et robotid tekitaksid huvi loodus-, reaal- ja tehnoloogiaainete vastu.

Päevakeskuse Käo kvaliteedijuht Jane Langemets sõnas, et augustis Arvamusfestiva-

16 |

lil digialal üle antud kingitus tuli neile täieliku üllatusena. Nii keskuses kui ka põhikoolis, mis moodustavad ühtse süsteemi ja kus õpilased on ühised, kasutatakse õppetöö toetamiseks küll nutivahendeid, robootikakomplekte aga esmakordselt. “Meie töö on kohandada keskkond selliseks, et HEV-lapsed saaksid võimalikult palju õppimises ja keskuse tegevustes osaleda. Alguses mõtlesingi, mida meie lapsed robotitega teevad, need pannakse ju väikestest detailidest kokku. Väga paljud meie keskuse lapsed ei räägi, tihti neil ka käed ei liigu, peenmotoorika on puudulik. Sellepärast on meil ka nii palju töötajaid, kes toetavad lapsi igapäevastes tegevustes.

Ühine robootikaõpe toimus 25. augustil.

Kolm laudkonda moodustati nii, et igas oleks erineva võimekuse ja võimetega lapsi, oleksid õpetajad, sotsiaalpedagoogid ja muidugi GAGi õpilased. Osal lastel tuligi käest kinni võtta ja koos detailid paika panna. Teistele piisas suulisest juhendamisest, aga juhendamist vajasid kõik, iseseisvalt Käo keskuse lapsed robootikakomplekte kokku ei pane.

“Juhendamine oli tähtis ka ohutuse seisukohalt, mõni laps paneb Lego-tüki lihtsalt suhu.

GAGi noored tegelesid lastega väga kenasti,” oli Jane Langemets rahul.

Samas tõdes ta, et robotid ei ole praegu täies kasutuses ja tulemustest või mõjust õppetööle veel rääkida ei saa. “Hea meelega võtame vastu õppetööd mitmekesistavaid vahendeid, aga peame mõtlema, kuidas neid rakendada.

Robotid ei saa olla mänguasjad lihtsalt ajaveetmiseks. Robootikakomplektid on head motivatsiooni tõstjatena, need on atraktiivsed, arvestavad eakohasust.

" "

Koolinoored pakkusid end ise meie lapsi õpetama ja näitama, kuidas robotid töötavad. Seda väga tihti ei juhtu, et tavakooli õpilased käivad keskuses meie lastega suhtlemas,” ütles Jane Langemets.

Robot on suurte poiste mänguasi, see teeb komplektid meie laste jaoks atraktiivseks.

Komplekte saab kasutada erinevates õpitervikutes, näiteks õpitakse sotsiaalseid oskuseid: üks laps kasutab robotit, teine õpib oma järjekorda ootama. Või arendada lastes oskust aru saada põhjuse-tagajärje seosest: kui vaju-

UUDISED

4 Ühine robootikaõpe – Gustav Adolfi Gümnaasiumi noored õpetavad Käo Päevakeskuse lastele roboteid kasutama.

tan nupule, siis midagi juhtub, robot hakkab liikuma.

See on nende jaoks huvitav,” rääkis Langemets. “Meie laste võimekus ei ole nii suur, et saaksime nendeni tuua palju väliseid stimuleerivaid vahendeid korraga. Tean, et tavakoolis on rõhk just robotite ehitamisel, see paneb õpilase mõtte ja fantaasia tööle. Aga ehitusprotsess jääb meie lastele abstraktseks.

Meil on olemas ka väga suured Lego-klotsid, isegi nende kasutamine käib osale lastest üle jõu. Me peame just mõtlema, kuidas valmis roboteid rakendada.”

Et roboteid tulemuslikumalt kasutada, on vaja visuaalset juhendmaterjali. Selle peavad tegema õpetajad ise ja selle peale juba ka mõeldakse. Laste kõnest arusaamise võime on erinev, pildid aitaksid samm-sammult mõista, mida saab robotiga teha ja mida on vaja teha.

Lisaks osalevad Käo Põhikooli õpetajad Nordplussi projektis, kus IKT-vahendite toel arendatakse eriõppe metoodikaid ja IKT kasutamist õppetöös, et laste kaasatus oleks suurem.

“Plaanime oma koolis teha video, kuidas roboteid kasutada, ja kogemust teistega jagada,” ütles Jane Langemets.

Tehnoloogia, sh nutivahendid on HEV-õpilaste puhul suureks abiks, aga nende kasutamine tuleb enne läbi mõelda ja vahendid lastele käepäraseks ning ohutuks muuta. Näiteks tahvelarvutitel on ümber spetsiaalsed pehmed

ümbrised ja küljes käepidemed, et poleks karta mahapillamist.

Puutetundlikud seadmed sätitakse statiivi abil asendisse, et laps saab seda puudutada, olgu siis käe, pea, õla või kasvõi varbaga. Arvutitel on küljes spetsiaalsed suured hiired ehk lülitid, mis võimaldavad ekraanil toimetada. Vahel on vajalikud lisakõlarid. “Interaktiivne tahvel on meil aktiivselt kasutuses. Igal esmaspäeval toimub Käo keskuses lastele üldine hommikuring.

Interaktiivsel tahvlil tutvustatakse lastele, mis nädalal ees ootab, räägitakse ilmast ja tegevustest ja plaanidest, lastel on kõik tegevused ja teemad piltidena silma ees. Rühmades kasutame tahvelarvuteid, just õpetliku sisuga mänge ja alternatiivkommunikatsiooniteemalisi rakendusi. Olemas on väga palju erinevaid rakendusi HEV-lastele. Meil on keskuse-kooli alternatiivkommunikatsiooni (AAC) meeskonnas kokku lepitud, milliseid rakendusi tahvelarvutites kasutame, et süsteem erinevate Käo keskuse üksuste ja kooli vahel oleks ühtlustatud,” ütles Jane Langemets.

W W MADLI LEIKOP Koolielu haridusportaali toimetaja

veebirakendust uue keele õppeks

Uue keele omandamine on muutunud tänu mobiilirakendustele lihtsamaks ja kättesaadavamaks, interaktiivsed keeleõppematerjalid võimaldavad õpet sõltumata ajast. Ressursside kättesaadavuse asemel on väljakutseks pigem tahe õppida ning lai valik olemasolevate ressursside seast, mis toetaks igapäevast õpet, kuid samal ajal tekitaks õppurites õhinat ka iseseisval õppel. Veebiportaal educatorstechnology. com on järjestanud neli parimat veebilehte uue keele õppeks. See on piiratud valik, seega tutvuge, katsetage, jagage kogemusi, kuid ärge peljake ka uute vahendite katsetamist.

Refereeritud Educational Technology and Mobile Learning veebilehelt: educatorstechnology.com/2015/10/5-of-best-educationalwebsites-for-learning-a-new-language.html

Duolingo veebilehte hinnati kõige kõrgemalt, tunnustuseks on ka see, et Google valis selle eelmise aasta parimaks keeleõpperakenduseks Google’i poest. Duolingo muudab keeleõppe lõbusaks ja efektiivseks. Õppurid saavad teenida õigete vastuste eest punkte ning edeneda mängu tasemete vahel. Hiljuti arendati platvormi versioon ka õpetajatele nimetusega “Duolingo for Schools”, kus õpetajad saavad jälgida õppurite edenemist keeleõppes, õpetada klassis ning määrata ka iseseisvat õppetööd. jätkub lk 19

| 17

Minu kogemus: Facebook kui tööja õppevahend Kui mind 2009. aasta suvel Facebookiga liituma kutsuti, ei võtnud ma vedu. Paar kuud hiljem liitusin aga ise uue, populaarsust koguva sotsiaalvõrgustikuga. Praeguseks on Näoraamat saanud lahutamatuks abivahendiks kõigis mu töödes.

Linnavolikogu liikmena hoian Facebooki kommuunide kaudu sidet oma kogukonnaga PõhjaTallinnas. Saan inimeste probleemid viia linnavalitsuseni ja anda hiljem sotsiaalmeedia kaudu tagasisidet, mida linnaisad vastasid.

Ajaloolasena on Facebook aga minu jaoks hindamatu ühismälu kandja. Digiajastu on muutnud vanade piltide levitamise imelihtsaks. Olen ise pannud üles sadu fotosid oma enda kogust, aga vahendanud ka teiste unikaalseid pilte. Kõige põnevamad fotod on peidus perekonnakogudes. Meil kõigil võib olla lauasahtlis või kapipõhjas peidus Eesti ajaloo jaoks kuldaväärt ülesvõtteid. Oletame, et keegi on aastal 1935 pildistanud kusagil Kalamaja tänavanurgal oma sugulast. See pilt räägib loo ühest perekonnast, toonasest moest, aga ka linnaruumi muutustest. Olen vanu pilte sirvinud üle 20 aasta. Peaaegu iga päev paneb keegi Facebooki üles mõne oma perekonnaarhiivist pärit pildi, kus on vaade Tallinna, Tartu või mõnele teisele Eesti linnale sellise nurga alt, millest mitte ühtegi teist vana fotot pole. Ka nende ridade kirjutamise aegu pani üks sõber üles foto Teises maailmasõjas hävinud Tartu südalinna ühest tänavanurgast, mida on väga vähe jäädvustatud.

Teine põnev pool on kommentaarid, mida inimesed Facebookis vanade fotode alla kirju-

18 |

tavad. Iga tuttav vaade tekitab emotsiooni, toob esile unustatud mälestused. Kuna aga Facebookis kipub info uute postituste kultuurkihi alla jääma, olen tõstnud põnevamaid mälestustetalletusi ümber oma blogisse või arvutisse, et need kaotsi ei läheks.

See üha täienev sotsiaalarhiiv on olnud mulle väga suureks abiks ajalooraamatute kirjutamisel. Kogutud vanad fotod ja mälestused on jõudnud nüüdseks juba 11 raamatu kaante vahele.

Facebook kui suurim eestikeelne võrgustik, mis hõlmab enam kui 600 000 inimest, on ka suurepärane võimalus oma ettevõtmiste reklaamimiseks. Nii olen just Näoraamatu kaudu kutsunud inimesi ajaloomatkadele Tallinnas. Ja rahvas tuleb, sest huvi oma kodukandi ajaloo vastu on üha suurem.

Viimased enam kui kaks aastat olen töötanud ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Esmalt kutsusin õpilasi hakkama minu sõbraks Facebookis. Ja suurem osa neist seda ka tänaseks on. Seejuures ma ei karda, et midagi oma privaatsuses kaotaksin – minu Facebooki profiil on ju niikuinii avalik.

Kuna panen oma seinale pidevalt koos kommentaaridega üles vanu pilte, linke oma blogilugudele, põnevatele teadusavastustele, samuti viiteid külastatud muuseumidele või

muidu tähtsatele ajaloolistele paikadele, siis hakkab see paratamatult silma ka Facebooki aktiivselt kasutatavatele noortele.

"

Ja kui neile midagigi sellest silma hakkab, kui nad mõne loo läbi loevad, või seeläbi mõnda olulist paika külastavad, on see töö oma eesmärgi uute teadmiste omandamisel täitnud.

Mõnikord, kui tunnis aega üle jääb, vaatame koos minu seinal olevaid vanu fotosid. eKooli panen aga ajaloohuviga noortele lisalugemiseks lugusid oma blogist. Kokku on seal juba üle 1500 sissekande, neist enamik räägib ajaloost.

Lisaks käib ka minu tunniväline infovahetus õpilastega peamiselt Facebooki, mitte e-posti teel. Tuleb kasutada kanaleid, mida noored niikuinii kasutavad.

Kokkuvõtteks, Facebooki võib käsitleda väga erineval moel. Sinna võib panna üles kassi- ja peopilte, aga Näoraamat osutub targa käsitlemise korral ka hindamatuks töö- ja õppevahendiks. Valik on igaühe enda teha.

Kohtumiseni Facebookis!

W W JAAK JUSKE Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalooõpetaja ja ajaloolane

UUDISED

UUDISED

Konverentsi avaettekandega esines TTÜ rektor Jaak Aaviksoo.

Busuu on järjekordne suurepärane veebi- ja mobiilirakendus uueks keeleõppeks, pakkudes keelekursuseid läbi nelja põhioskuse: lugemine, kirjutamine, kuulamine ja rääkimine. Keeletasemed on algajast kogenud keelekasutajani, kusjuures rakendus võimaldab õppijal praktiseerida keeleõpet keele valdajatega kogu maailmast. Keeleõppe keskkonna kasutajate hulk on suur, üle 50 miljoni kasutaja. Õppijad saavad harjutades personaalset tagasisidet, suhelda teiste keeleõppijatega integreeritud jututoas ning tutvuda uute inimestega.

IKT sügiskonverents tõi kokku digihuvilised õpetajad IKT sügiskonverentsi “10 aastat tagasi ja edasi” teema oli tehnoloogia laiaulatuslikum kasutamine õppetöös. Konverentsil osales ligi 300 õpetajat üle Eesti.

Töötuba “Tehnoloogiaharidus: Tehnoloogiaharidus väikesele õppijale”.

Ettekannetes vaadati ajas tagasi – mis on hariduses IKT vallas toimunud – ning uuriti, mis on tulekul. Avaettekande tegi Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo: “Haridustehnoloogilised võimalused – privileegist õiguseks”. Ta tõdes, et alati on õhus olnud küsimus, kas tehnoloogia muudab haridust täielikult. Nii küsiti siis, kui tuli raadio, alustas televisioon, tulid videod. Ja küsitakse nüüd, kui on internet.

“Trükitud raamat muutis haridust täielikult, sest kirjasõna sai kõigile kättesaadavaks. Poliitilised otsused, näiteks koolihariduse kohustuslikkus, muutis haridust täielikult. Kas ja kuidas muudab haridust internet?” küsis Jaak Aaviksoo. Ta mõtiskles, kuidas Youtube on muutnud õppimist: kõige lihtsamadki nõuanded, õpetused, praktilised juhised (kuidas kokku voltida ümmargust laudlina) on kogu aeg käepärast, asja selgeks saamiseks piisab minutitest, isegi paarikümnest sekundist. Aga kas Youtube on muutnud ka õpetamist, kes üldse on sellisel juhul õpetaja, kus on õpetaja? Selle küsimuse jättis esineja lahtiseks.

Konverentsi praktilistes töötubades tutvustati projekte nii õpetajatele kui ka koolijuhtidele. Räägiti internetiturvalisusest, digitaalse õppevara loomisest ning uutest tehnoloogiatest, sh 3D-printerite ja nutiseadmete kasutamisest õppetöös. Käsitleti ka uusi trende õpetamisel, õppetöö tõhusat haldamist IKT teenuste abil ning IKT arenguvajadusi kooli juhtimisel.

W W MADLI LEIKOP Koolielu haridusportaali toimetaja

Memrise pakub kvaliteetset ja lõbusat keeleõpet rohkem kui kahesajas keeles. Memrise toob keeleõppe kasutajateni mitmekülgsete multimeediumi vahenditega: videod, audio, mälutehnika, sõnadevahelised seosed jne. Õpetajana saad luua oma grupi ning kursuse, milles saab teha mälutehnika harjutamiseks nt flashcard’i (elektrooniline tööriist sõnade vaheliste seoste meelde jätmiseks kaardipaki tehnika abil) harjutusi. Memrise on kättesaadav Androidile ja iPadile.

Livemocha on keeleõppe kogukond, mis kasutab nii traditsioonilisi õppemeetodeid, veebipõhiseid praktikaid kui ka suhtlust keele valdajatega. Livemocha kogukond koosneb keeleentusiastidest – õpetajad, keeleeksperdid, teised keeleõppijad ning keele valdajad.

Kogukonna liikmed aitavad pidevalt üksteist, jagades nõuandeid keeleõppe kohta ning praktiseerides vestluste kaudu.

W W VAIKO MÄE Sisekaitseakadeemia haridustehnoloog

| 19

KOOLITUS

Ülevaade interaktiivsetest tahvlitest õppetöös Tahvel on juba pikka aega olnud meie klassiruumides kesksel kohal. Muutunud on vaid tahvli värv ja välimus, kuid funktsioon on olnud sama – edastada õpilastele informatsiooni visuaalselt. 1990. aastatel ilmusid klassiruumidesse uut tüüpi tahvlid – interaktiivsed tahvlid, mis muutsid tahvli funktsiooni demonstratsioonivahendist õpilaste aktiivse kaasamise vahendiks.

Interaktiivne puutetahvel on suur arvutiga ühendatud puuteekraan. Projektori abil projitseeritakse arvutipilt ekraanile, kus kasutaja saab kujutist puutepliiatsi, sõrme või mõne muu osutusvahendi abil hallata.

" Foto: Berit Neuhaus

Interaktiivsete tahvlite kasutuselevõtt koolides muutis õppimist ja õpetamist nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks, toetades erinevate õpistiilidega õpilasi.

Tahvel on visuaalselt atraktiivne ning puutetundlik ekraan annab võimaluse objekte tahvlil liigutada, grupeerida ning mängida õppemänge. Interaktiivsete tahvlite tarkvara võimaldab õpetajal luua erinevaid õpitegevusi ning üles ehitada oma tunni materjali, lisades linke veebilehtedele ja videotele, eelnevalt olemasolevatele esitlustele ning dokumentidele ja tahvli tarkvaraga loodud interaktiivsetele harjutustele. Samas võib tahvlite puhul välja tuua ka mõningaid puudusi. Näiteks võib materjali

ettevalmistus olla õpetaja jaoks ajamahukas ning tahvlitel loodud materjalide avamiseks peab olema vastava tahvli tarkvara.

Tehnoloogia kiire areng kajastub ka tahvlite uutes funktsioonides. Nüüd on neid võimalik kasutada õpilastelt kiire tagasiside saamiseks, kasutades spetsiaalseid vastamispulte või õpilaste enda mobiilseid seadmeid. Algselt ühele kasutajale mõeldud tahvlitest on arenenud mitmikkasutaja funktsiooniga interaktiivsed tahvlid. Ka on kasutusel interaktiivsed lauad ning projektorid. Tahvlitel olevat pilti saab projitseerida õpilaste tahvelarvutitesse ning sellega kaasata õpilasi veel aktiivsemalt tunnitöösse.

Interaktiivsete tahvlite valik Eestis on mitmekülgne

SMART-tahvel (tutvustavad koolitaja Piret Joalaid ja Telda OÜ tegevjuht Kalle Karing) SMART-tahvlit võib pidada interaktiivsete tahvlite lipulaevaks, esimesed haridusele suunatud tahvlid jõudsid koolidesse juba 1993. aastal.

SMART-tahvliga töötamiseks tuleb arvutisse laadida SMART Notebooki programm. Tahvli

Interaktiivne tahvel on visuaalselt atraktiivne ning puutetundlik ekraan annab võimaluse objekte tahvlil liigutada, grupeerida ning mängida õppemänge.

kasutusvõimalused on ammendamatud, alustades kasvõi lihtsalt tahvlina tarvitamisest (atraktiivsem, värvilisem, ei määri, saab salvestada ja jätkata hiljem samalt kohalt) ning lõpetades harjutustega, kus saab kohe vastuseid kontrollida ja tulemuse protsenti vaadata. Sinna vahele jäävad muudki võimalused: lünktekstid, sõnade-piltide lohistamine, vastuste peitmine, tüüpülesannete harjutamine, tekstist olulise leidmine, lausete (l) ühendamine, mõtte- ja mõistekaartide loomine, raamatute ja elektrooniliste sõnaraamatute tutvustamine, tinditundlike materjalide (Microsoft Word, Excel, Paint, PowerPoint) kasutamine, rääkimata töölehtede selgitamisest, mõistete ja reeglite õppimisest-kordamisest.

Tunnitegevuse tööriistad (Lesson Activity Toolkit) ja konstruktor on vahendid, millega saab kiiresti luua visuaalselt põnevaid interaktiivseid ülesandeid, kinnistamaks teatud teemasid või tundi vahelduse toomiseks, tekitades võistlusmomendi. Need interaktiivsed harjutused annavad lahendajale kohe ka õiged vastused.

SMART Notebook on integreeritud interaktiivse matemaatikarakenduse GeoGebraga, kus on kümneid tuhandeid tasuta materjale. Matemaatika huvitavaks õppimiseks on veel interaktiivne SMART Blocks ja valemite ning sümbolite toimetamise võimalus.

3D-töövahendid lubavad kasutada 3D-objekte otse töölehel.

SMART Notebooki tarkvaras sisaldub ka interaktiivne vastamissüsteem, millega hinnata õpilaste saavutusi või saada kiiret tagasisidet, kasutades õpilaste nutiseadmeid. SMART Notebooki tunni lindistajaga salvestatud materjale saab korduvalt uuesti vaadata nii klassiruumis kui ka väljaspool, see võimaldab õpilastel õppida oma tempos või puudumise korral tunnitegevust järele vaadata.

Lisainfot SMART-tahvlitest leiab: education. smarttech.com.

Promethean (tutvustab Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog ja inglise keele õpetaja Meeri Sild) Erinevalt mõnest teisest interaktiivsest tahvlist, mis oli algselt kasutuses ärimaailmas, on Promethean tahvlid loodud spetsiaalselt koolide jaoks. Need võimaldavad integreerida tahvli tarkvarasse PowerPointi esitlusi, videoid, fotosid, PDF-faile ja linke erinevatele veebilehtedele, samuti üles laadida SMART Notebooki tarkvaraga loodud faile. Lisaks toetavad Promethean Activboardi tahvlid erinevaid interaktiivseid funktsioone MS Office’i pakettides ja paljudes PDF-sirvijates.

20 |

KOOLITUS

Tahvli kasutamiseks on vaja alla laadida ActiveInspire’i tarkvara, millega saab luua õpilaste jaoks interaktiivseid materjale. ActiveInspire Studio tarkvara sisaldab hulgaliselt vajaminevaid illustratsioone, interaktiivseid tegevusi, taustapilte ning heliklippe. Kasutades neid ressursse, saab õpetaja luua just enda õpilaste vajadustele vastavaid interaktiivseid ülesandeid. ActiveInspire’i tarkvaraga saab mugavalt toimetada matemaatilisi võrrandeid ning tarkvara integreerub ka GeoGebra tarkvaraga.

Prometheani tahvliga saab õpetaja luua ka kiireid tagasisideküsitlusi ja teste. Küsimustele saab vastata spetsiaalsete vastamispultidega või nutitelefonile mõeldud rakendusega ActivEngage, mis annab parema võimaluse õpilasi tunni vältel aktiviseerida. Õpetaja töö kergendamiseks on PrometheanPlaneti keskkonnas (prometheanplanet. com) loodud õpetajate kogukonna poolt hulgaliselt materjale, mida on võimalik alla laadida ning enda vajadustele vastavaks muuta.

Prometheani interaktiivne tahvel integreerub üha enam õpilaste nutiseadmetega Classflow (classflow.com) keskkonnas, mis võimaldab õpetajal luua enda klassiruume ning jagada õpilastega juhitud esitlusi ning teste. Juhitud esitlus võimaldab õpetajal kuvada õpilase nutiseadmesse interaktiivsel tahvlil oleva esitluse ning vajadusel suunata slaide kas kogu klassile, mõnele rühmale või üksikule õpilasele. Slaidile saab lisada ka õpilasi aktiviseerivaid ülesandeid.

Lisaks eespool toodud ülesandetüüpidele tasub siin ära märkida ka loovülesanded, kus õpilane saab näiteks esitada pikema kirjutise, joonistada pildi või täiendada olemasolevat pilti ja joonist.

Küsimusi saab suunata diferentseeritult erinevatele õpilastele, gruppidele või kogu klassile.

Lisainfot Prometheani tahvlitest leiab: prometheanworld.com.

QOMO (tutvustab Pärnu Koidula Gümnaasiumi haridustehnoloog ja õpetaja Tiiu Leibur) Interaktiivne tahvel QOMO töötab tasuta tarkvaraga Flow! Works ning on oma tarkvaralise lahendusega kasutatav erinevates ainetundides.

Esiteks toimib ta nagu puutetundlik arvutiekraan, tahvli külgedel on kiirkäsud, mis lihtsustavad tahvli kasutamist. Võimalus on luua uusi tööpindu, salvestada, kustutada, liikuda ekraani ja tahvli tööpinna vahel, oluline aspekt on ka tööpinna suurendamise võimalus (slaidi tööpind piiramatu suurusega). Programm pakub palju erinevaid võimalusi: geomeetrilisi kujundeid, mille kõiki omadusi saab muuta, pliiatsite kasutust (tark pliiats, võlupliiats), pildigaleriid (võimalus ka ise luua oma pildigalerii), videote lisamine, erinevad tööriistad (sirkel, joonlaud, kell-stopper jne), erinevad põhjad (noodijoonestik, ruudustik, abijooned jne). Salvestamise võimalused on erinevad, salvestusel genereeritakse videofail, mida saab eraldi või samasse tööfaili salvestada. Lisaks on programmis

geomeetria ja funktsioonide palett, mis peaks huvitama matemaatikaõpetajaid. Programm võimaldab eksportida tööfaili PowerPointi, HTML- ning PDF-formaati ning saata e-posti manusena. Kasutades ekraaniklaviatuuri, saab teksti sisestada ka Office’i failidesse.

QOMO tahvli tarkvara on suhteliselt tagasihoidlike võimalustega, kuid reaalselt kasutatav, puuduvad interaktiivsete harjutuste põhjad, õppemänge luua ei saa, samas võimaldab kasutada veebipõhiseid mänge puutetundliku arvutiekraanina.

Lisainfo QOMO interaktiivsete tahvlite kohta leiab siit: qomo.com.

Open Sankoré (tutvustab Viljandi Gümnaasiumi haridustehnoloog ja informaatikaõpetaja Marika Anissimov) Open Sankoré on vabavaraline interaktiivse tahvli tarkvara, mis sobib kõikidele tahvlitele.

Interaktiivse tahvli tootjatelt on saadud kinnitus, et Eno ja Prometheani tahvlitel võib kindlasti kasutada vabavaralist programmi, samas SMART-tahvlitel seda kasutada ei tohi.

Programmi nupu alt “Open Sankoré” saab teha seadistusi, et endal oleks mugavam tarkvara kasutada, saab vaadata erinevaid videojuhendeid, peita programmi ja teha näiteks heliga või helita videosalvestust tahvlil toimuvast. Programmist on võimalik kohe avada erinevaid veebilehti, teha väljalõiked ja kanda need Open Sankoré dokumenti. Programm salvestab automaatselt kõik lisatud lehed koos sisuga faili, mida saab hiljem avada, täiendada ja näiteks PDF-formaati eksportida.

Loomulikult on olemas kõige tavapärasemad võimalused: kirjutamine, objektide liigutamine, piltide lisamine, teksti lisamine klaviatuurilt, geomeetriliste objektide lisamine, kustutamine, tausta värvi vahetamine (must või valge). Tunni ettevalmistamisel on võimalus lisada lehekülgede juurde ka vajalikke linke ning faile, et oleks mugav tunniks vajaminevat materjali avada.

Lisaks on olemas n-ö raamatukogu ehk Library, kus on olemas programmi enda kujundid, pildid, interaktiivsed rakendused. Kasutaja saab ka ise raamatukokku lisada näiteks pilte või rakendusi. Õpetaja saab ise koostada interaktiivseid harjutusi, näiteks teksti või piltide grupeerimine, küsimus-vastus tüüpi harjutusi, sõnade, tähtede ja lausete järjestamine jne. Interaktiivsete harjutuste põhjad on programmis olemas, vaja on vaid endale sobiva sisuga valmis teha.

Tegemist on lihtsa ja loogilise tarkvaraga, kus on olemas kõik esmavajalik, et mugavalt läbi viia põnev tund. Lisainfo tarkvara kohta leiab siit: open-sankore.org.

Väljakutsed interaktiivsete tahvlite kasutamisel Interaktiivsete tahvlite kasutuselevõtt koolides ei pruugi olla väga lihtne. Järgnevalt toob koolitaja Veiko Hani välja põhilised väljakutsed ning võimalikud lahendused.

Miks peaks kool soetama endale interaktiivse tahvli? Jagan enda praktilisi kogemusi seoses interaktiivsete tahvlite kasutuselevõtuga koolides. Interaktiivsete tahvlite koolitusi pidades puutun sageli kokku olukorraga, kus tahvel on juba aastaid klassiruumi seinal olnud, aga kasutust on see leidnud enamasti projektori ekraanina. Levinumad põhjused: ▪▪ tehnilised tõrked – tahvliga kaasas olevad seadmed, tarkvara ja arvuti ei taha omavahel koostööd teha. Lahendusena sellisele olukorrale võib soovitada koostööd lahenduse maaletoojaga, ja seda juba enne tahvli ostmist.

▪▪ väljaõppe puudulikkus – interaktiivse tahvli kooli soetamise otsust tehes ei mõelda sageli soetusjärgsetele kuludele või pole selleks piisavalt vahendeid planeeritud. Siinkohal saab tellida vastavaid koolitusi näiteks HITSA koolituste hulgast.

▪▪ õpetajad ei ole motiveeritud tahvlit kasutama – see eeldab õpetajalt suurt lisatööd.

Koolitajana võin öelda, et seda põhjust tuuakse kõige sagedamini esile. Küsides pärast koolitust, kui õpetajad on pidanud tunni interaktiivse tahvliga, kas õpilased olid motiveeritud ja tunni eesmärgid said täidetud, tõdetakse, et lastel silmad särasid ja õpilased olid uskumatult leidlikud.

▪▪ ebakindlus tahvli kasutamisel – mitmed koolitusel osalejad on tõdenud, et ei julge interaktiivset tahvlit kasutada. See hirm on loomulik, iga uus asi tekitab mõningast ebakindlust. Siin saab koolitaja pakkuda õpetajatele turvalist keskkonda tahvli võimaluste katsetamiseks koolitusgrupis.

Tulemuseks on õpetajate positiivne kogemus – õpetajate silmad löövad särama, kui nad tunnetavad tahvli kasutamisest saadavat kasu, sest tehes üks kord materjali valmis, saab seda mitmel korral kasutada.

▪▪ tahvli ülalpidamiskulu on kallis – mõned tootjad küsivad tahvliga kaasas oleva tarkvara kasutamise eest igakuist või igaaastast tasu või tuleb tahvlite laiemaks kasutuselevõtuks soetada kooli üsna kalleid lisalitsentse või -tarvikuid. Siinkohal soovitan vaadata vabavaralisi lahendusi.

Interaktiivsete tahvlite soetamise otsus tuleb koolis tõsiselt läbi mõelda, analüüsides püsikulusid, koolituse ja kasutajatoe vajadust. Kooli ei ole mõistlik soetada erinevate tootjate tahvleid – see killustab koostööd ja tõstab koolituskulusid.

Interaktiivsete tahvlite kasutamist toetab ka HITSA, pakkudes õpetajatele koolitust “Interaktiivsed tahvlid õppetöös”. See on eelkõige metoodiline koolitus, kus lisaks tahvli tehniliste funktsioonide tundmaõppimisele pööratakse tähelepanu ka sellele, kuidas tahvleid õppetöösse integreerida. Koolitusele “Interaktiivne tahvel õppetöös” on oodatud kõikide haridusastmete õpetajad!

Loe täismahus artiklit e-Õppe Uudiskirja veebist: koolielu.ee/uudiskiri!

| 21

KOOLITUS

Loovuse toetamine tehnoloogia abil Tehnoloogia kasutamine kodus, lasteaias ja koolis on aasta-aastalt kasvanud ja ilma selleta enam elu ette ei kujuta. Arvutit, tahvelarvutit, nutitelefoni ja internetti kasutame me iga päev – väga paljudel täiskasvanutel ja lastel on justkui kogu maailm iga päev taskus kaasas. Kuidas rakendada tehnoloogiat loovuse arendamisel, sellest kirjutab Aruküla lasteaia Rukkilill õpetaja Eve Saare.

Tehnoloogia enne ja nüüd Kui 20–25 aastat tagasi koostati koolides ja lasteaedades tööplaane ja töökavasid käsitsi ning paljundamiseks lisati paberite vahele kopeeri, siis nüüdseks on see minevik. Kes tahaks minna helistamiseks kaugekõnede jaama ja oodata seal minuteid või tunde, et teisest Eesti otsast vajalik inimene kätte saada? Rääkimata helistamisest kaugetesse riikidesse.

Infotehnoloogia areng on võimaldanud meil nii mõndagi kokku hoida ja palju jagada.

Me ei võta enam kirjatöös vea avastamisel uut paberit, vaid teeme parandused elektroonilises dokumendis ja jagame seda koostööks. Me ei pea enam kaalutlema fotografeerimisel, kas klõps teha või mitte, vaid pildistame, et hiljem parim välja valida. Ülima lihtsuse ja kergusega saame loodut sõpradele või kogu maailmale jagada. Kuuldes mõnda põnevat heli või muusikapala, lindistame selle kohe, et seda hiljem taas kuulata. Internet on koju kätte toonud kogu maailma, on avardanud meie silmaringi, võimaldanud suhelda ja tarkust koguda. See on nii lihtne!

Tehnoloogia tuleb rakendada loovuse vankri ette Lapsed on julged tehnoloogiakasutajad. Tänapäevased infotehnoloogiavahendid ei ole neile võõrad ega hirmuta neid. Nii kodus, koolis kui ka lasteaias on mõistlik infotehnoloogiat rakendada õppimise toetamiseks ja loovuse äratamiseks ning jäädvustamiseks.

Paberkandjal pildid lastele õppetöös esitlemiseks kuluvad ja tuhmuvad. Mida nende asemele pakkuda? Arvutiekraani või projektoriga saame kuvada vaatlemiseks ja uurimiseks tänapäevasemaid ja suuremaid pilte vajaliku teema jaoks.

Kuidas loodus või elu maal klassiruumi tuua? Kui maal või alevis ehk leidubki kuskil põlluveerg, kuhu minna uurima meie leivavilja kasvamist, siis linnalastel see võimalus puudub. Siin tuleb appi infotehnoloogia, tõelise kasvukoha toome tuppa arvuti vahendusel.

Kuidas vili põllule saab? Põllutöömasinate tööd

22 |

on lihtne esitleda videona tehnoloogia vahendusel. Eriti väärtuslik on video õppematerjalina siis, kui oma klassi- või rühmakaaslane on selle teinud ja sellest ise teistele räägib.

Isegi lehma, siga, lammast, hobust ei ole lastel igal võimalusel kuhugi vaatama minna. Taas aitavad arvuti ja internet hädast välja ning lisavad õppetöösse vaheldust ja põnevust, kuvades taluloomadest pilte ja videoid, kus näeme nende liikumist ning kuuleme häälitsemist.

Metsi ja parke meie ümber on ja looduses peaks käima ikka päriselt. Kuid kui palju on koole ja lasteaedu, kes pääsevad mõne veekogu äärde? Arvuti vahendusel saame tuua lasteni tormise mere, vuliseva ojakese, järve

Näiteid koolitusel “Loovuse toetamine tehnoloogia abil” valminud töödest.

vaikse loksumise või üleujutusest kevadise Emajõe. Miks mitte kasutada tänapäevast tehnoloogiat looduses nähtu kinnistamiseks laste endi tehtud fotoesitluste ja monteeritud videoklippide vaatamise ning arutlemisega!

Arvutimängud, mis toetavad lugemisoskuse arendamist, on tänuväärne materjal. Kuid parim sellel teel on enda loodu. Kindlasti jäävad tähed ja sõnad paremini meelde, kui arvutiekraanil või tahvelarvutil tähe-, sõna- või nimest tehtud puslet kokku panna.

Ka jutustama saab lapsed meelitada temaatilisi pilte arvutiekraanile kuvades, kuid eriti toetav on laste endi loodu. Lapse joonistatud temaatilist pilti võib helindada lapse enda jutuga. Nii saab kokku panna laste piltjuttudevõi seeriapiltide kogumiku.

Koolieelses rühmas ja algklassides on tehnoloogia roll lugemise-kirjutamise, jutustamise, matemaatika, looduse, liikumise ja muusika lõimimisel ääretult tänuväärne.

Arvutamis- ja lugemismängud kinnistavad eelnevalt omandatud oskusi ja annavad tõuke proovida, harjutada ning ise midagi välja mõelda ja luua.

Kas poleks tore üllatada ema või vanaema enda joonistatud maaliga, millele on tervitus juurde lindistatud? On ju tänapäeval vanavanematelgi taskus nutitelefon ja kodus laual sülearvuti.

Miks mitte tervitada oma sõpra enda loodud e-kaardiga, mis ka sinu tervituse helifailina kuuldavale toob?

Mitmed joonistamisprogrammid arvutis on nii lihtsad ja põnevad ning meelitavad julgelt oma loovust väljendama.

Koolitusprogrammi Digialgus koolitus “Loovuse toetamine tehnoloogia abil” Sellel koolitusel tutvuvad osalejad piltide leidmise ja kasutamisega õppetöös, fotografeerimise ja fototöötlemise programmidega, heli salvestamise ja kasutamisega fotode ja joonistuste juures. Luuakse jutustavaid pilte, heli ja muusikaga esitlusi ning joonistatakse nii arvutisse installeeritud kui ka veebipõhistes joonistusprogrammides ja luuakse animeeritud joonistusi.

Lisainfo HITSA Koolitusveebist: koolitus.hitsa.ee.

W W EVE SAARE Aruküla lasteaia Rukkilill õpetaja

TÖÖLEHT

Office Mix – õpetaja kasulik abimees Office Mix on PowerPointi täiendus, mis aitab esitlused muuta interaktiivseteks veebikursusteks ja jagada neid oma õpilaste või kolleegidega näiteks veebis, OneNote’is või õppeinfosüsteemis.

Selleks tuleb lehelt mix.office.com alla laadida programm ja see arvutisse paigaldada. PowerPointi programmi taaskäivitamisel saab Office 2013 PowerPoint programmi menüüribale asjaliku lisa – MIX.

MIXi abil saab: 1. olemasolevaid esitlusi helindada.

Esitluse helindamisel võib kasutada ka kaamerat, mis Thumbnail’i režiimil lisab kaamerast videopildi slaidi ülemisse paremasse nurka.

Samas võib Full Screen’i režiimil mõnele slaidile paigutada ainult kaamerast tuleva pildi ja heli.

Salvestatud heli või heli ja pilti saab slaidi nurgas

3. lisada ekraanivideo.

Ekraanivideo salvestamisel võib valida ekraanil just selle ala, mida soovite ekraanist ekraanivideo salvestamisel näidata. Nii saab ka näiteks Youtube’ist võetud videole eestikeelse kommentaari või muu heli salvestada. Samuti on võimalik mistahes tegevust ekraanil heliga salvestada. Valminud videot saab tagantjärele redigeerida.

b) Määrata salvestuskoht ja faili nimi, failiformaat on MP4.

4. lisada kuvatõmmise ja kuvalõike.

5. lisada video. Võimaldab video lisada arvutist, veebivideo lisamiseks tuleks kasutada menüüd “Lisa”.

oleval kellanupul redigeerida – kärpida ja valida, millal esitada.

2. lisada küsitlust, kus üks slaid on üks küsimus.

10. esitluse eksportida videoks. a) Kõigepealt valida parameetrid: Valida video kvaliteet: Full HF (1080 p) Computer & HD Displays (720 p) Internet & DVD (480 p) Portable devices (240 p) Määrata, kui kaua näidata ilma multimeediumita näiteks teksti või pildiga slaidi.

6. lisada heli arvutist. Võimaldab heli lisada arvutis olevatest failidest. Heli salvestamine tuleks valida menüüst “Lisa” või kasutada eespool mainitud võimalusi.

7. saadud multimeediumiga esitluse eelvaadet kuvada.

8. miksitud esitlust Office Mixi keskkonda üles laadida, kasutades Microsofti, Facebooki või Google’i kontot.

c) Lõpuks tuleb fail eksportida.

Mida parema kvaliteedi valisite, seda rohkem aega kulub.

Loomulikult jääb avatuks PowerPointi fail, mis tuleb ka PPTX-formaadis salvestada.

11. eksportida SCORM-videoks, mis on vajalik mõne õppetarkvara puhul.

Peale selle pakub Office Mix Office365 pilve laadimise võimalust ja tagasiside andmise võimalust, ingliskeelseid juhendeid ning abi ja uuenduste laadimist veebist.

W W RIINA TRALLA Luua Metsanduskooli haridustehnoloog

9. vaadata oma üleslaaditud esitlusi “My Mixes” galeriist.

| 23

TÖÖLEHT

Google Forms aitab treeningpäevikut luua Selleks, et head ja toimivat lahendust leida, ei ole alati vaja uut rakendust või keskkonda otsida ega programmeerima hakata. Vahel piisab ka olemasoleva nutikast rakendamisest, sest kõik uus on ju hästi unustatud vana! Järgnevalt tutvustame Google’i vormide (Google Forms) kasutamist, mida saab edukalt õppeainetes rakendada.

1. septembrist 2015 riigigümnaasiumina alustanud Jõhvi Gümnaasium seadis õpetajad paljuski uude olukorda. Peale muutunud õpikäsitluse tuli kiirelt leida toimivad lahendused ka muutunud õppekorraldusega parimal võimalikul moel toimetulekuks. Nii sündis üleöö veebipõhise treeningpäeviku lahendus Google’i vormi näol, millele lisandus peatselt ka muusika-aastast kantud My Music Memory – õpilaste isiklikud veebipõhised päevikud aineoskuste väljaselgitamiseks, tegevuste ja teadmiste arhiveerimiseks, reflekteerimiseks ja analüüsimiseks õpetaja veebipõhisel toel ning suunamisel.

Näiteid kehalise kasvatuse ja muusikatunni tarbeks:

Jõhvi Gümnaasiumis ei toimu traditsioonilist kehalise kasvatuse tundi, on üle nädala loengud/praktikumid pikkusega 75 min, millele lisaks on õpilastel vähemalt samas mahus kohustus harrastada meelepärast sportlikku või tervist edendavat tegevust. Sellest õppekorraldusest tulenevalt vajasid õpetajad kiiret ja toimivat veebipõhist lahendust õpilaste tegevuste uurimiseks, jälgimiseks ja analüüsimiseks. Koostöös leidsime, et kuna enamik õpilasi omab ja kasutab iga päev Google’i kontot, loome sellise võimaluse Google Drive’i Google’i vormi näol.

1. Pane kirja, milliseid andmeid analüüsimiseks koondada ja enesereflektsiooniks arhiveerida soovid, järjesta need Exceli tabeli vormis horisontaalselt, sest selliselt kuvab need ka Google’i arvutustabel.

Alustasime mõlemal juhul näidispäevikute ehk näidisvormide ja detailsete juhendite loomisest, misjärel koolitasime õpilased ise endale veebipõhist vormi looma, andmeid sisestama ja andmefaili õpetajaga jagama. Õpetajal on võimalik õpilase sisestatut jooksvalt jälgida ning enda kommentaare/märkusi/ettepanekuid/hinnanguid lisada. Õpilane saab reaalajas õpetaja lisatud kommentaari sõnumina enda Gmaili postkasti. Kiire, lihtne, mugav ja toimiv lahendus! Ei ole eraldi keskkonda, ei ole vaja eraldi kontot ega uusi paroole, kõik hajumuspärane on ühes kohas koos. Lisaks omandab õpilane uurimistööks vajalikud osaoskused veebipõhise küsitluse loomiseks Google’i vormide vahendiga.

24 |

Jõhvi Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Priit Palmeti loodud veebipõhise treeningpäeviku näidisvorm õpilastele enda vormide loomiseks: http://bit.ly/1NamjwI. Jõhvi Gümnaasiumi muusikaõpetaja Tanja Elkeni muusika-aastast 2015 inspireeritud veebipõhine My Music Memory näidisvorm õpilastele enda vormide loomiseks: http://bit.ly/1NamtnW.

Kuidas ja millest alustada?

2. Loo näidisvorm, valides enda Google Drive’is Minu Drive % Uus % Rohkem % Google vormid. Mõned näpunäited: ▪▪ “Vormi kirjelduse” lahtrit saab kasutada kas eesmärkide kirja panekuks, täiendavate failide jagamiseks või näiteks vajaliku lisateabe koondamiseks (vt meie näidisvorme).

▪▪ “Vormi seadetes” võib lisada linnukese – “Kuva edenemisriba vormilehtede ülaosas”.

▪▪ “Küsimuste pealkirjad” asenda andmelahtri pealkirjaga ja abitekstina andmelahtri alla võib sisestada täiendavad juhtnöörid selle kohta, mida täpselt õpilane vastavasse andmelahtrisse sisestama peaks.

▪▪ Küsimuse tüübiks sobib enamasti valikust “Tekst”, v.a viimasel juhul. Kommentaaride

ja enesereflektsiooni korral tuleks valida küsimuse tüübiks “Tekstilõik”, mis võimaldab sisestada rohkem infot, et kõik vajalik ikka kirja saaks.

▪▪ Andmelahtri sisestamise lõpetuseks mõtle läbi, kas väli on täitmiseks kohustuslik või mitte. Vastavalt sellele lisa linnuke “Kohustuslik küsimus” % “Valmis”. Kui linnuke on lisatud, peab õpilane välja kindlasti täitma. Näiteks treeningpäevikus on linnuke eemaldatud distantsi väljalt, kuna kõikidel spordialadel (jooga, jalgpall jne) ei ole võimalik läbitud kilomeetreid märkida.

▪▪ Uue andmelahtri sisestamiseks on kaks võimalust – “Lisa üksus” või “Dubleeri”.

“Lisa üksus” valiku korral tuleb sarnaselt eelnevale sisestada uus andmeväli ning määrata küsimuse tüüp ja kohustuslikkus.

“Dubleeri” valiku korral tuleb iga järgneva küsimuse lisamisel asendada andmevälja tekst uue andmevälja tekstiga, küsimuse tüüp ja kohustuslikkus jäävad paika.

▪▪ Kinnituse lehel lisa linnuke esimese valiku ette “Kuva link uue vastuse esitamiseks” ja sisesta lahtrisse tekst, mis kuvatakse õpilasele peale vormi täitmist.

3. Vali enda vormile kujundus – “Muuda teemat” – Google’i näidiskujundusest ja kohanda seda soovi korral (laadi üles enda päise pilt, muuda vormi, lehe tausta jm).

TÖÖLEHT

SlideDog SlideDog on multimeediumi esitluse tööriist, mis võimaldab ühendada PowerPointi esitlused, PDF-failid, Prezi esitlused, videoklipid, helifailid, veebilehed ja palju muud üheks sujuvaks katkematuks esitluskogemuseks konverentsil, seminaril või muul vahval üritusel.

Allalaadimine ja installeerimine

Kui vormi teema on valitud ja kohandatud ning soovid näha enda loodud treeningpäeviku kujundust, vali lehe ülemisest servast “Kuva aktiivne vorm”. See ongi Sinu veebipõhine päevik, mida edaspidi täitma asud. Soovi korral lisa otselink lemmikutesse! Kui midagi läks valesti või ei meeldi, vali ülemisest servast uuesti “Muuda küsimusi” või “Muuda teemat”.

1. Laadi alla installi fail slidedog.com-ist, ava see ning järgi juhiseid.

2. Installeerimise keskkonnas tavaliselt ühtegi lisavalikut tegema ei pea, lihtsalt klõpsa Run > Next > I Agree > Finish.

3. Installeerimise lõppedes avaneb aken, kus saab liituda SlideDogi uudiskirjaga või märkida selle lehe meeldivaks Facebookis.

Seal võib teha julgelt valiku “No thanks, never show this again”.

4. Andmete sisestamiseks ava aktiivne vorm ja sisesta info sobivatesse andmeväljadesse.

Kui kõik vajalikud andmed on sisestatud, vali “Saada ära”. Kui esimene vorm on täidetud ja ära saadetud, tekib Sinu Google Drive’i automaatselt vastuste fail, mida tuleb jagada õpetajaga, andes õpetajale kommenteerimise õiguse. Selleks vali treeningpäeviku ülemises paremas nurgas “Muuda seda vormi” % “Kuva vastused” % “Jaga”.

2. Esitlusse failide lisamiseks lihtsalt lohista need oma arvutist SlideDogi aknas ettenähtud lahtrisse ja muuda nende järjekorda vastavalt vajadusele.

3. Kui oled esitluse sisu ja järjekorraga rahul, salvesta see, valides File > Save playlist to disk. Playlist on soovitatav salvestada samasse kausta, kus asuvad esitluses kasutatavad failid. Nii on kindel, et kõik failid töötavad ka näiteks pärast esitluse kausta teise arvutisse või mälupulgale teisaldamist. NB! Et SlideDog saaks playlist’i esitada, peavad kõik esitlusse lisatud failid jääma sinna, kust need esitlust luues võeti.

4. Järgnevalt palub programm kasutajal enda ametit täpsustada, et end valikule vastavalt kohandada. “Teacher/professor” on ilmselt sobivaim valik.

5. Oledki valmis programmi kasutamiseks!

Kui soovid SlideDogi esmakordsel kasutamisel abi, klõpsa üleval serval “Help” ikoonil. Sealt leiad videoõpetusi, ülevaate toetatud failitüüpidest ning programmi kasutusvõimalustest.

4. Salvestatud esitluse käivitamiseks ava topeltklõpsuga SlideDogi playlist’i fail ning klõpsa Start Show.

“Saab muuta” vali pisikesele kolmnurksele noolekese abil ümber “Saab kommenteerida” % Valmis … ja ongi valmis!

Detailne juhend veebipõhise treeningpäeviku vormi loomiseks õpilasele: http://bit.ly/1il8JcW. Loovalt lähenedes on võimalik sarnast lahendust rakendada pea kõikide õppeainete raames. Näiteks loodusõpetuses ilmavaatlusteks, kirjanduses lugemispäevikuna jne. Ise uurin, reflekteerin ja arhiveerin, siis on hiljem hea analüüsida!

Loovat lähenemist!

W W KARIS NIISUKE Tallinna 21. Kooli ja Jõhvi Gümnaasiumi haridustehnoloog

Esitluse loomine, salvestus ja käivitamine 1. Esmalt loo oma arvutisse kaust, kuhu paigutad kõik failid, mida soovid SlideDogis esitada.

Esitluse eri osade vahel liigu klahvidega Page Up ja Page Down.

Lõpeta esitlus, vajutades ikoonil End Show.

5. Esitlust on võimalik jagada reaalajas ja juhtida nutiseadmega.

W W SIIM SEIN Tartu Tervishoiu Kõrgkooli IT-spetsialist

| 25

E-ÕPPE PERSOON

Marju Piir on ka HITSA koolitaja.

Marju Piir

– haridustehnoloogid on ühise keele ja huvidega äge seltskond!

Marju Piir on Tartu Ülikooli (TÜ) elukestva õppe keskuse haridustehnoloogiakeskuse haridustehnoloog. Ühe täpsustusega – iseõppinud haridustehnoloog, sest elukutselt on ta eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Marju Piir alustas TÜs tööd 2004. aastal, mil haridustehnoloogi amet oli Eestis veel üsna tundmatu, võiks öelda, et peaaegu olematu.

“Lehti Pilt Tartu Ülikoolis ja Priit Joa Tallinna Tehnikaülikoolis olid esimesed haridustehnoloogid. Meie olime n-ö teine laine, kes võeti REDELi programmi raames kõrgkooli haridustehnoloogidena tööle. Juhtusin just sobival ajal esitama oma töösoovi avalduse TÜ personaliosakonda, pakuti haridustehnoloogi kohta,” rääkis Marju Piir.

Fotod: erakogu

Aga ikkagi, te olite ju tegev eesti keele ja kirjanduse õpetaja, sellel ei olnud infotehnoloogiaga mingit pistmist!

See ongi üks vahvaid väljakutseid mu elus.

Sain arvutiga sõbraks 1996. aastal. Olin lastega kodus, aga ühel hetkel otsustasin minna tööle Tartu Oskar Lutsu nimelisse linnaraamatukokku. Ühel päeval astus sinna sisse Mihkel Pilv, Miksikese looja. Oma veenva jutuoskusega meelitas ta mu Miksikesse. Seal õppisin kõigepealt arvutit tundma, otsisin klaviatuurilt tähti.

Mis seal salata, mõnikord jõudsin töölt koju kell 11 õhtul, teinekord puistasin salaja pisara, aga ära taltsutasin selle arvuti! Olin Miksikeses kaheksa aastat. Sealt Tartu Ülikooli tööle suundudes polnud kahtlust, et tahan e-õppe valdkonnas edasi töötada ja seepärast valisin

26 |

pakutavate ametite seast just haridustehnoloogi oma. Pole siiani kahetsenud. Kännule puhkama jääda selles ametis pole võimalik.

Arvuti taga istumisele on suureks vahelduseks seminarid ja koolitused, mida üsna sageli tuleb teha. Täisveebipõhiste koolituste kõrval meeldib mulle koolitada ka auditoorselt, mulle meeldib inimestega silmast silma suhelda.

Nii et IT-s olete täielikult iseõppija?

Olen läbinud palju täienduskoolitusi. Haridustehnoloogid said alguses palju e-õppekoolitusi.

Nende baasil me ennast üles töötasime. Ja iseõppimine (loe: pusimine, uurimine, katsetamine) on siiani ikka päris kõva. Valdkond on selline, mis tohutul kiirusel areneb ja muutub.

Ja see ongi köitev.

Olete hea näide e-õppijast?

Jah, mulle meeldib mitte ainult õpetada, vaid ka e-õppida.

"

Olen õppijana saanud häid kogemusi hästi läbimõeldud ja organiseeritud e-kursuselt.

Minu arust võib see olla palju tulemuslikum õppimine kui auditooriumis. Auditoorses õppes toimub kontroll sageli kogu materjali peale semestri lõpus, e-kursusel nii ei saa, seal oled sa kogu aeg protsessis sees. E-kursusel õpitu kinnistub paremini.

Kas seda mõtet pole tulnud, et lähekski ITd õppima?

See mõte on kuklas kükitamas küll, ei saa salata. Nagu ka muud enesearendamise plaanid. Üsna kindel on, et programmeerijat minust ei saa, aga haridustehnoloogia magistriõpe… kes teab. Minu tugevus on praegu pigem pedagoogiline pool. Puhta IT-haridusega inimesi on palju, aga kõik nad ei sobi kooli haridustehnoloogiks. Suures koolis on olemas ka enamasti eraldi IT-tugisüsteem ja sealt saab haridustehnoloog keerukamate tehniliste probleemide korral nõu ja abi.

E-ÕPPE PERSOON

Tartu Ülikooli e-õppe päeva žuriis.

TÜ kolleegidega väljasõidul.

Kelleks te lapsepõlves saada tahtsite?

Olen sündinud ja kasvanud Tallinnas. Stroomi rand oli kohe maja ees, nii et võisin paljajalu toast merre joosta. Suved möödusid maal põnevaid rooside sõja stiilis mänge mängides ja hommikust õhtuni mööda metsi tormates. Minu lapsepõlveunistus oli saada arstiks. Kus iganes keegi end vigastas, seal püüdsin kohal olla. Milline ülev tunne oli siduda haavatud näppe!

Aga lapsepõlveunistuse “rikkus ära” üks hästi vahva, noor ja särav eesti keele ja kirjanduse õpetaja Sirje Olesk. Oi kui põnevaks muutus elu koos tema tulekuga – kirjanduslikud kohtumisõhtud, arutelud raamatute ja teatrietenduste teemadel... Isegi astmevaheldus muutus lahedaks!

Kui tuli ülikooli minek, oli minu valik filoloogia. Arvan, et selle valiku tegingi tänu õpetajale. No eks ma selline raamatukoi ikka olin juba loomu poolest ka.

Pärast ülikooli töötasin Tallinna 46. Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Mulle meeldis ja tundus, et ka õpilased olid rahul.

Avastasime koos noortega Dostojevskit ja harjutasime eneseväljendust kirjandite kirjutamise ja näiteringis osalemise kaudu. Ja siis tuli enda nooremate laste kasvatamise aeg ja kolimine tagasi Tartusse.

Teie igapäevane töö on nõustada õppejõude-kolleege ja tudengeid e-õppe küsi-

mustes. Mida enim küsitakse, kus näete kitsaskohti?

Kui on semestri algus, tuleb abipalveid nii meilitsi kui ka telefonitsi. Siis kutsun end tuletõrjujaks, mitte haridustehnoloogiks. Küsimusi on palju, aga enamasti on need seotud ikkagi e-kursustega. Probleemid on harilikult tehnilist laadi. Sageli tuleb ka pedagoogilist ja metodoloogilist nõu anda, sest e-kursus erineb auditoorsest õppetööst. Ei ole nii, et panen oma konspekti veebi üles ja ongi e-kursus valmis. Seda tuleb diskreetselt ja rahulikult selgitada. Väga hea, kui õppejõud tuleb esimesele nõustamisele juba oma plaanide ja ideedega. Siis saame rahulikult läbi arutada, kuidas kursus üles ehitada, milliseid vahendeid kasutada, kuidas organiseerida kursusel suhtlus, hindamine, tagasiside jne.

Kurvaks teeb aga see, kui õppejõud on iseseisvalt kursust luues teinud ära suure töö, aga hiljem selgub, et tegelikult oleks ta soovinud, et asjad toimiks hoopis teisiti, st on teadmatusest kasutanud valesid vahendeid. Ja siis algab ümbertegemine või variandi B käivitamine, mis võtab ka õppejõul e-indu vähemaks.

Olen oma ülikooli õppejõududega väga rahul.

Mis saab olla paremat kui erudeeritud õppejõud, kes tahab ajaga kaasas käia. Ja selliseid on meie ülikoolis päris palju.

Ka tudengite probleemid on tavaliselt tehnilist laadi, seotud näiteks e-kursusele sisse-

Marju Piir: ▪▪ õppis Tallinna 24. Keskkoolis, seejärel Tartu Ülikoolis (TÜ) filoloogiat, temast sai eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Hiljem õppis TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonnas koolikorralduse magistriõppes.

▪▪ On kirglik e-õppija, haridustehnoloogiks õppis sisuliselt omal käel. Valik läbitud enesetäiendusteemasid: multimeediumi kasutamine õppetöös, haridustehnoloogia, õpetamisest õppimise juhtimiseni, veebidisaini alused, meeskonnatöö, tervislik toitumine jne.

▪▪ On töötanud nii raamatukogus kui ka keemiklaborandina. Pärast ülikooli oli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tallinna 46. Keskkoolis.

E-õppematerjalide loomise, koolituste korraldamise ja e-õppega alustas Miksikeses 1996. Tartu Ülikooli haridustehnoloog alates 2004. aastast.

▪▪ Tunnustused: Tartu Ülikooli tänukiri silmapaistva panuse eest TÜ täiendusõppesse 2014, e-õppe uudiskirja tegija 2013, Tartu Ülikooli aumärk 2012, Tartu Ülikooli sportlik töötaja 2010.

▪▪ On spetsialist e-kursuste loomise alal, rohkem kui 15 Marju Piiri osalemisel või tema enda koostatud e-kursust on saanud e-kursuse kvaliteedimärgi. On palju kirjutanud, esinenud ja koolitanud e-õppega seotud teemadel.

▪▪ On HITSA koolitaja (praegu kursus “Moodle alustajatele”), e-õppe uudiskirja kolleegiumi liige, osalenud HITSA õppejõudude haridustehnoloogiliste pädevuste väljatöötamise komisjoni töös.

saamise või ülesannete esitamisega. Aeg-ajalt satub ka mõni usin tudeng ukse taha, aga enamasti tegelen ikkagi õppejõududega ja teiste õppetöö eest vastutavate inimestega.

Mulle tundub, et üldhariduskoolide õpetajad on siiski altimad kasutama infotehnoloogiat või olen lihtsalt mina kokku puutunud just sellise õpetajaskonnaga. Kõrgkooli õppejõud on rohkem oma ainesse süvenenud ja kui klassikaline loeng auditooriumis töötab hästi, siis ta ei näegi põhjust, miks peaks kasutama mingeid tehnilisi vigureid.

Kuidas olete seotud üldhariduse haridustehnoloogidega?

Kui mõne üldharidus- või kutsekooli haridustehnoloog palub nt Moodle’i koolitust, siis lähen ja koolitan. Teen auditoorseid koolitusi Eestimaa eri paigus. Tegelikult annavad need kohapeal oldud tunnid hea ettekujutuse, kuidas ja mida mujal tehakse, kuidas on õppetöö organiseeritud, missugune on suhtumine e-õppesse. Üldhariduskoolidel on teine spetsiifika kui kõrgkoolil, palju abi on olnud mul enda õpetajaks olemise kogemusest. Saan nendelt koolitustelt uusi ideid ja suhtlemine haridustehnoloogide ning õpetajatega on rikastav ja meeldiv. Haridustehnoloogid on lihtsalt üks omamoodi äge seltskond, ühise keele ja huvidega.

| 27

E-ÕPPE PERSOON

Marju oma perega

Tantsimine on Marju suurim kirg.

Kääriku spordilaagris püramiide tegemas, Marju on vasakult esimene.

Kuutsemäel mootorkelguga sõitmas.

Kas igapäevaelus olete ka infotehnoloogia fänn, kes peab kogu aeg nutitelefoni ja tahvelarvutit käepärast hoidma?

Kui ennast sunnin, näiteks suvel, siis saan mitu päeva nutivahenditeta hakkama, kuigi elu on suurelt jaolt kolinud IT-vahenditesse. Puhkusel olles ikka kripeldab, et vaataks korraks või meilid üle. Lastega rabas või metsas kolades ei saa ju ka enam ilma Seeneaabitsa või Eesti lindude rakenduseta hakkama. Aga päris lootusetu ma ei ole. Lihtsalt elu sunnib tehnoloogiaga kursis olema.

Mis suhe on teil ristsõnadega?

Et ma neid koostan? Olen ristsõnu armastanud eluaeg. Mulle meeldib vaadata ja diivanil kaasa mängida ka TV-mälumänge, lapsed on ajanud, et mine proovi sina ka. Faktid on huvitavad ja neid ajusopist kiiresti üles leida on ergastav tegevus. Olen ka oma õppejõududele soovitanud õppetöö mitmekesistamiseks teha kinnistavaid harjutusi või teste hoopis ristsõna vormis. Ja see töötab kenasti.

Mida peate ise seni oma suurimaks töösaavutuseks?

Ma ilmselt pole inimene, kelle elu eesmärgiks oleks kõrgeima mäetipu vallutamine, et mind mäletataks mäetipu vallutajana. Pigem meeldib mulle pidevalt ülespoole rühkimine, teekond, osalemine, enda ja teiste arendamine.

28 |

"

Ükski suur idee ei käivitu, kui puuduvad töösipelgad, kes organiseerivad ja asjad ära teevad.

Argipäeviti tunnengi ma end enamasti töösipelgana. Aga on perioode, kus ideed lendavad ja minu loominguline pool võidutseb. Need on minu kosutavad pidupäevad.

Järsku võiks saavutuseks olla see, et olen suutnud ühildada oma filoloogi- ja digioskused.

Või see, et võin end oma valdkonnas väikest viisi spetsialistiks pidada. Või see, et suudan oma koolitustega inimestele midagi pakkuda ja et mind ikka esinema ja uusi koolitusi pidama kutsutakse. Aga järsku hoopis see, et olen oma õppejõudude usalduse võitnud ja nad julgevad igal ajal minu poole pöörduda.

Mulle meeldib ütlus, et ma ei taha olla parem kui teised, ma tahan olla parem, kui olin eile.

Kui oleksite haridusminister, siis mida teeksite meie hariduselus teisiti?

Sellele küsimusele vastust otsides leidsin nii palju asju, millele võiks mõelda. Küll mina teeksin, kui mina saaksin! Haridusministril ja tegelikult kogu haridusministeeriumil pole praegu kerged ajad, pole kunagi olnud. Näiteks pagulaste koolitamine – mismoodi koolitada

kõige ressursi- ja ajasäästlikumalt. Selleks on vaja vastava väljaõppega inimesi ja metoodikat, mida koolides kogu aeg ei kasutata.

Või siis erivajadustega laste probleemid.

Alles tänavu koolitati Tallinna Tervishoiukõrgkoolis esimesed erivajadustega laste hooldajad.

Kui paljud lapsevanemad nende teenust tegelikult kasutada saavad, sõltub praegu paraku vaid kohalike omavalitsuste toetustest. Üks murekoht on kindlasti väikeste erakoolide rahastamise probleem. Kui riigi toetus nendele lapsesõbralikele koolidele ära kaob, siis võib karta, et nii mõnigi kool suletakse, kuna omavalitsus ja lapsevanemad ei suuda toime tulla kõigi kuludega.

"

Kas lapse arenguks on ikka kõige paremad suurkoolid, kus 1. klassi õpilastest on moodustatud kuus paralleeli ja laps on kui pisike mutter suures masinas?

Ja selliseid kitsaskohti või probleeme on palju.

Räägime natuke perest ka.

Pere on mul niisugune paras eesti keskmine – abikaasa, kolm last ja kass Oggy.

Kaks vanemat – tütar ja poeg – on läinud

E-ÕPPE PERSOON

Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja, Marju kolleeg: Tunnen Marjut juba üle kümne aasta, sellest ajast, kui ta asus meie juurde kaugkoolituskeskusesse haridustehnoloogina tööle.

Teadsin algusest peale, et ta on sobiv inimene sellele ametikohale.

Marju on naiselik ja ilus inimene. Ta on väga sõbralik ja heatahtlik. Tänu visadusele ja töökusele ning soovile areneda ja pidevalt juurde õppida on Marjust kasvanud väga hea haridutehnoloog, kes saab hästi hakkama nii meeskonnas töötades kui ka individuaalselt tegutsedes, nii nõustades kui ka koolitades. Marju oskab enda eest hoolitseda.

Marjult olen õppinud optimismi ja elurõõmu.

Reisil Kapadookias

Olga Antriainen Eesti Kunstiakadeemia haridustehnoloog, Marju kolleeg Miksikese päevilt: Lasteaia laulutunnis

abikaasa jälgedesse ja neid võiks ühise nimetusega majandusinimesteks nimetada. Mõlemad õpivad praegu veel kõrgkoolis. Vanemal tütrel, kes sündis 1. kursuse tudengite perre, on nüüd omal kodus kasvamas kolm poissi – kahe-, kuue- ja kaheksa-aastane. Kõik nad on väga vahvad ja tublid, tegelevad kooli ja lasteaia kõrvalt ka judo, ujumise, jalgpalli- ja pillimänguga.

Poeg on samuti tegelenud aktiivselt nii spordi kui ka pillimänguga. Ta on lahtiste kätega ja ilmselt saab elus kõigega hakkama. Praegu õpib majandust ja töötab.

Noorem tütar on lõpetanud TÜ kehakultuuriteaduskonna ja töötab tantsu- ja rühmatreenerina. Ma usun, et meie lapsed on oma kutsumuse leidnud ja on rahul oma valikutega. Ja mis võib olla suurem rõõm kui õnnelikud, töökad ja edukad lapsed.

Kas olete see vanaema, kes keedab moosi ja koob sukka või see, kes ütleb lapselapsele, et vaata, mis vahva äpi ma leidsin!

Pigem see äpi-vanaema. Käin poistega läbi kõik spordivõistlused, kui vähegi võimalik. Või läheme metsa loodust avastama ja uurima, nutitelefon pihus, värvime ja “äratame ellu” 3D-pilte, teeme arvutamisvõistlusi jms, ikka nutiseadmetega. Aga meil on ka raamatulugemis- ja juturääkimistunde, mil nutiseadmed unustame.

Muuseas, omatehtud moos on mul alati külmkapis järjekordset pannkoogitegu ootamas

Tunnen Marjut alates aastast 1999. Töötasin temaga koos seitse aastat. Need olid väga huvitavad ja pingelised aastad: õppisin arvutit kasutama ja õpetajaid koolitama. Marju oli alati toeks ja abiks. Tal jätkus kannatust seletada sama asja mitu korda ja lihtsalt, mis on eriline oskus. See oskus teeb temast ka kindlasti suurepärase haridustehnoloogi.

Kõige rohkem iseloomustab Marjut tema oskus tunda elu üle rõõmu. Ta on alati heas tujus ja heas vormis, naudib oma perekonda, tegeleb tööl sellega, mis talle meeldib, ja erinevate asjadega ka väljaspool tööd.

Olen Marjult õppinud kannatlikkust, otsuste tegemist külma peaga ja korralikku asjade planeerimist.

ja mõned pisikesed džemprid olen ka poistele kudunud.

Hobid?

Hobid on suurelt jaolt seotud liikumise ja spordiga. Eks seegi kiiks on alguse saanud lapsepõlvest. 1. klassi juhataja lausa nõudis mu emalt, et laps tuleb panna võimlema. Läksingi koos oma vanema õega iluvõimlemise treeningule kaasa.

Ja nii see kulgeski tõusvas joones mööda Nõukogude Liitu võisteldes kuni 7. klassini. Just siis, kui olin täitmas NSVLi meistersportlase järku, sain seljatrauma, selle iluvõimlejate nuhtluse.

9. klassis läksin tantsima rahvatantsuansamblisse “Sõprus”. Tol ajal oli see poolprofessionaalne tantsuansambel. Mind võeti kohe põhikoosseisu ja siis hakkasid rängad trennid, mis kestsid sageli poole ööni, ja muidugi esinemised Eestis ja välismaal, mille nimel unustasid kogu vaeva.

Ka praegu on suurim kirg tantsimine, millega tegelen kolm-neli korda nädalas. See on show-tants, mille kohta ütleme ise “kantrist flamenko ja kankaanini“. Palju on esinemisi ja võistlemisi, mis teeb elu põnevaks. Selle kõrvalt jääb kenasti aega ka jooga, jõutreeningute, rulluisutamise jms tarvis. Ja tänavu oli vist 13. aasta, kui jooksumaratonil osalesin. Tunnen, et kõike seda on hädasti vaja, kui oled päev läbi arvuti taga istunud.

Käsitöö, aiatöö, kokkamine pole mulle samuti võõrad. Ütleme nii, et kui vaja, siis saan hakkama.

Ma olen ju nõukaaja laps, kus tuli osata nagu MacGyveril mitte millestki midagi teha.

Ja muidugi ei suuda ma loobuda heast raamatust või teatrietendusest.

Lõpetuseks – palun üks soovitus õpetajatele ja õppejõududele hea e-kursuse loomiseks.

"

Alustage e-kursuse loomisega vaikselt ja rahulikult, varuge piisavalt aega, arutage haridustehnoloogiga, võimalusel osalege mõnel koolitusel.

Arvestage, et esimesel korral e-kursust luues on tööd palju, aga juba järgmine kord, kui kursust hakkate pidama, näete, kuidas see töö end tasunud on. Ärge alahinnake kogemust, mida saate õppijana. Just selle kogemuse najal on hea oma kursusi üles ehitada.

W W MADLI LEIKOP Koolielu haridusportaali toimetaja

| 29

PROJEKTIDE BÖRS

eTwinningu sünnipäev tõi kokku tublimad tvinnijad

eTwinningu 10. sünnipäeva puhul andis oma õnnitlused edasi haridusministeeriumi kantsler Janar Holm.

Novembri alguses tähistas sadakond eTwinningu õpetajat programmi 10. sünnipäeva. Rahvusvaheline eTwinningu programm koondab üle 300 000 õpetaja kõikjalt Euroopast, Eestist on programmiga liitunud üle 3000 aktiivse õpetaja. eTwinningu idee on väga lihtne – kaks eri riigi õpetajat koos oma õpilastega osalevad ühises projektitöös, et õpilased omandaksid paremini õppekavas ettenähtud teadmisi ning laiendaksid oma silmaringi. eTwinning aitab Euroopa õpetajatel veebipõhist koostööd teha spetsiaalselt selle tarbeks loodud platvormil. eTwinningu kohta leiab rohkem infot www.etwinning.net.

Sünnipäev oli ühtlasi ka tänuüritus – tänati eTwinningu esimesi õpetajaid, kes tänaseni on aktiivsed eTwinningus osalejad ja koolitajad, ning tunnustati eTwinningus kümne aasta jooksul silma paistnud õpetajaid.

30 |

T O I M E TA J A V E E R G

WW LAURA VETIK e-Õppe Uudiskirja toimetaja Foorumteater kutsus etenduse käigus lavale ka õpetajaid, et ühiselt leida parimaid lahendusi. Nii aitas Tartu Hiie Kooli haridustehnoloog Mari Tõnisson selgitada juhtkonnale eTwinningu olemust ja kasu nii õpetajatele kui kogu koolile.

Võrgustikud võrgutavad!

Talvises uudiskirjas on luubi all HITSA uued võrgustikud – kutsekoolide ja lasteaedade haridustehnoloogide ning ProgeTiigri maakondlikud võrgustikud. Sel aastal ellu kutsutud võrgustikud alles koguvad hoogu, uudiskirjas tutvume nende eestvedajatega ning uurime, mis on peamised tegevused eeloleval perioodil.

E-õppe persoonilooks intervjueerisime Tartu Ülikooli haridustehnoloogi Marju Piiri. “Mulle meeldib ütlus, et ma ei taha olla parem kui teised, ma tahan olla parem, kui olin eile,” ütleb Marju elutargalt, sest tegutsema ei pea alati selle nimel, et olla kõigist parem, sageli on koostöö see, mis aitab igaühel olla natuke parem, kui ta oli eile. Selline mõte käis läbi ka ProgeTiigri võrgustikku tutvustavast artiklist, kus uurisime, mis on kannustanud õpetajaid ja huvijuhte ProgeTiigri võrgustikuga liituma.

“Võrgustiku kaudu saan ise targemaks, vajalik info jõuab minuni kiiremini. Loodan, et saan ka ise kolleegidele kasulik olla oma kogemusi jagades,” selgitab Läänemaa võrgustiku üks eestvedajatest Kairi Mustjatse Martna Põhikoolist.

HITSA on teinud tublit tööd võrgustike loomisel ja initsieerimisel. Olemasolevad üldharidusja kõrgkoolide haridustehnoloogide ning eTwinningu võrgustikud on juba ennast tõestanud, olles olulisteks puutepunktideks oma ala spetsialistidele ning huvilistele. Ikka selleks, et ühiselt midagi uut õppida ja hästitoimivaid praktikaid jagada. Kui ka Sinul, hea lugeja, tekkis isu mõnda HITSA võrgustikku kuuluda, siis viska pilk peale HITSA Innovatsioonikeskuse lehel olevale “Koostöö” rubriigile ja leia just endale sobiv!

Kõik uus on hästi unustatud vana Sünnipäevapeol pakkus meelelahutust MTÜ Foorumteater, kes esitas sketši värskelt eTwinninguga liitunud õpetajast ja tema katsetest projektitööd ka oma kooli tuua ning näitas ilmekalt, milliseid probleeme võib ette tulla.

Üks tõeliselt hea ideede ja praktikate taimelava on ka HITSA õpilastööde konkurss, kus saavad kokku programmeeritava tikkimismasinaga loodud esemed käsitöötunnist, joonestamistunnist tuttavad 3D-tehnoloogiaga tööd, muusikatunnis loodavad elektroonilised muusikapalad, kunstiõpetuses arvuti abil tehtud joonistused jne. Õpilased (ja õpetajad!) omandavad uusi oskusi konkursitöid tehes ning tutvuvad tehnoloogia võimalustega, uudistades teiste laste loodud animatsioone, videofilme, mobiiliäppe jne. Õpilaskonkursi esimene voor – maakondlik eelvoor – on proovikiviks ka ProgeTiigri võrgustikule, kes on voorude vedamise ja organiseerimise osaliselt enda õlgadele võtnud.

Alati ei pea siiski uusi rakendusi ja veebilehti leidma ja leiutama, et uut moodi õppetööle läheneda. Selle ilmekaks näiteks on Jõhvi Gümnaasiumi haridustehnoloogi Karis Niisukese tehtud töölehed, kasutades vana head Google’i vormi – kehalises kasvatuses treeningpäeviku loomiseks, muusikatunnis muusikaeelistuste jm kaardistamiseks, aga ka näiteks loodusõpetuses ilmavaatluseks või kirjanduse tunnis lugemispäevikuks.

Loovat lähenemist!

| 31

HITSA õpilastööde konkursi “Maailmariik Eesti” meelespea Sel aastal on esimest korda ühendatud üheks HITSA õpilastööde konkursiks varasemalt eraldi toimunud ProgeTiigri ja “Lahe asi” võistlused, et lõimida erinevaid teemasid ja aineid. Konkursi teemaks on “Maailmariik Eesti”, millega kutsume üles välja pakkuma ideid, mis aitaks Eestil maailmas paremini silma paista!

Miks osaleda?

HITSA õpilastööde konkurss pakub hea võimaluse end proovile panna, arendada meeskonnatööoskusi ning õppida tehnoloogiat efektiivselt kasutama.

Konkursil osalemiseks tuleb esitada arvuti või nutivahendiga loodud töö endale meelepärases kategoorias: arvutianimatsioon, videofilm, mobiiliäpp, arvutimäng, digitaalne õppematerjal, 3D-tehnoloogiaga loodud töö, programmeeritava tikkimismasinaga loodud käsitööese, arvutiga loodud muusikapala.

Tähtsad kuupäevad ▪▪ Konkursitöö tuleb esitada hiljemalt 29. veebruariks 2016!

▪▪ Suur finaalüritus toimub Tallinnas Kultuurikatlas 23. aprillil 2016. Finaalis selguvad võitjad ja premeeritakse parimate tööde autoreid!

Mis on digitaalne arengumapp?

▪▪ Konkursitööd alustades on soovitatav kohe algust teha ka digitaalse arengumapiga.

▪▪ Digitaalne arengumapp sisaldab valitud teema põhjendust, tagasisidet meeskonnatööle, aga ka eneseanalüüsi, loovtöö valmimise etappide kirjeldusi (sh videoid, pilte või helifaile konkursitöö tegemise kohta). Samuti peaks digitaalses arengumapis selgitama konkursitöö tegemisel kasutatud IKT vahendite valikut.

Vaata lisaks: konkurss.hitsa.ee

koolielu.ee/uudiskiri

E-ÕPPE UUDISKIRJA KOLLEEGIUM Anu Peri • Egle Kampus • Ene Koitla • Inga Kõue • Ingrid Maadvere • Madli Leikop • Marju Piir • Vaiko Mäe • Varje Tipp • Epp Alatalu • Kristi Semidor • Laura Vetik.

KEELETOIMETUS OÜ Komadisain • KÜLJENDUS loremipsum.ee • Uudiskirja kolleegium tänab kõiki abilisi tehtud töö eest!

Järgmine e-Õppe Uudiskiri ilmub 11. aprillil 2016

E-õppe uudiskirjale kohaldatakse järgmist Creative Commonsi Eesti litsentsi (versioon 3.0): Autorile viitamine.