E-õppe uudiskiri nr 35

ISSN 1736-6186

Nr 35 / Talv 2014

Paremad palad: Ajapaik: enne ja nüüd fotod hariduses lk 5 Kuidas luua head digitaalset õppematerjali? lk 6 Twinspace’i uus tegu ja nägu lk 15 Programmeerima Picaxe mikrokontrolleriga lk 18 Peeter Marvet: Digimaailmas on vaja empaatiat ja mõistmist lk 24 Foto HITSA nutiklassist. Loe lähemalt lk 2. Foto: Toomas Huik.

Palju õnne, e-õppe uudiskiri!

Täna hoiate käes e-õppe uudiskirja 35. numbrit. Selle numbrini on kulunud kaheksa töörohket e-õppeaastat. Väga selgelt on mul meeles, kuidas ilmus esimene number, mis oli seotud 2006. aasta kevadkonverentsiga ja soov oli tutvustada meie tegevusi laiemalt. Esimeses numbris sai kirjutatud nii: Eesti e-Ülikool koostöös teiega on algatanud palju erinevaid tegevusi. Praegu hoiate te käes viimast meie koostöö tulemust – E-ÕPPE UUDISKIRJA. See on hetkel e-õppe uudiskirja esimene ja viimane paberversioon. E-õppe uudiskiri hakkab ilmuma virtuaalsel kujul, et tutvustada teile uuemaid trende, uudiseid ja tegemisi e-õppe vallas. Iga e-õppe uudiskirja number keskendub kindlale teemale. Esimene e-õppe uudiskiri tutvustab teile Eesti e-Ülikooli konverentsi 6.– 8. aprillil.

Esimeses pöördumises sai välja lubatud, et ainult esimene uudiskiri ilmub paberkandjal, aga õppejõudude ja õpetajate suur huvi ja soov lugeda e-õppe tegemisi mõnu-

salt arvutivabas hetkes tõukas meid tagant andma veebiversiooni kõrval välja ka järgmised pabernumbrid.

Tore on võtta kätte mõni viie aasta tagune väljaanne ja heas mõttes imestada, millised trendid olid sel ajal e-õppes aktuaalsed. Samas annab uudiskirja veebikeskkond väga hea ülevaate e-õppe arengutest, mis on kaheksa aastaga selles valdkonnas muutunud.

E-õppe uudiskirja pikaajaline toimetaja Kerli Kusnets kirjutas esimeses numbris järgmiselt: Tegemist on eelkõige praktilise suunitlusega publikatsiooniga, pakkudes erinevaid lahendusi ja võimalusi e-õppe aktivistidele ja arendajatele. E-õppe uudiskiri keskendub igas numbris konkreetsele e-õppe teemale. Planeeritud on kajastada selliseid valdkondi nagu e-õppe kvaliteet, e-portfoolio, õppejõu mobiilsus, temaatilised võrgustikud, õpiobjektid, e-õppe standardid ja palju muud.

Aastate jooksul on rubriikide teemad muutunud, nii nagu on muutunud õppimine

AVAARTIKKEL

ja õpetamine digiajastul. Soovides olla eestvedaja uute haridussuundade kajastamisel, on e-õppe uudiskiri laiendanud rubriike alusharidusest kuni kõrghariduseni. Samas on oma koha väljaandes kindlustanud avalugu ja toimetaja veerg, ilma milleta ei oleks ühel ajakirjamõõtu väljaandel jumet.

Küllap olete kõik nõus, et jätkuvalt vajame e-õppetegevusi kajastavat väljaannet, mis koondaks kolm-neli korda aastas parimaid näiteid, kuidas digiajastu võimalusi õppetöös rakendada. Edulood ja huvitavad ideed ning innovaatilised tegemised vajavad ka edaspidi kirjapanekut, et jõuda iga õpetajani ja õppejõuni tänapäeva infotehnoloogiarikkas maailmas. Head e-õppe uudiskirja lugemist!

Ene Koitla HITSA Innovatsioonikeskuse juhataja

http://uudiskiri.e-ope.ee

|1

Nutiklassis paikneva interaktiivse dataprojektoriga on võimalik ükskõik millisele siledale pinnale luua puutetundlik pind, mida saab juhtida sõrme või puutepliiatsiga.

TOIMETAJA VEERG

Digitaalse tuleviku poole Iga eluala tulevik on digitaalne, kuulutas president Toomas Hendrik Ilves kooliaasta alguses peetud loengus ning rõhutas, et ilma digioskusteta võib tulevikus hätta jääda. President rääkis ka oma esimesest kogemusest programmeerimises, meenutades sooja sõnaga oma toonast põhikooliõpetajat, kes lastele programmeerimise põnevat maailma otsustas tutvustada.

Siit jõuamegi õpetajateni, kes eeskujudena ja teadmiste vahendajatena saavad oma töös üha enam tehnoloogiat appi võtta. “Klassis, kus paljudel on taskus netivõimeline seade, ei ole õpetajal mõtet teeselda, et tema on ainus, kes teab õigeid vastuseid,” kirjutab TÜ haridusuuenduskeskuse juhataja Kadri Ugur käesolevas uudiskirjas. Seega, kui õpilased niikuinii sorivad nutitelefonis, võiks ju õppetöös seda ära kasutada. Digivahendid aitavad vürtsitada tunde ja haarata õpilaste tähelepanu. Pealegi on ju digioskustega õpetaja lihtsalt äge! Seekordses uudiskirjas tutvustab Pelgulinna Gümnaasiumi õpetaja Kristi Saare õpetajate endi loodud nutirakendust Exam Madness inglise keele õpetamiseks ja õppimiseks, võimaldades testideks valmistuda ja olles abimeheks näiteks koduste ülesannete ettevalmistamisel.

Nutiseadmete, aga ka laiemalt e-õppe võimaluste tutvustamiseks on õpetajatele saadaval hulgaliselt koolitusi, ülevaate mõningatest pakutavatest koolitustest saab veebilehelt koolitus.hitsa.ee. Septembris avati HITSA nutiklass, kus saab oma silmaga vaadata ja käega järele proovida, milliseid tehnoloogilisi vidinaid klassiruumi tuua. Minu isiklik lemmik on interaktiivne dataprojektor, mis võimaldab kuvada puutetundliku pildi ükskõik millisele siledale pinnale. Seadeldise abiga saab näpuga tavalisele seinale või lauale joonistada ja kirjutada, kujutage vaid ette!

Koolid pole ainsad, kus käib vilgas tehnoloogiategevus.

Digindus on käe ukse vahelt sisse pistnud ka lasteaedades.

Mulle meenuvad oma lasteaia aegadest ikka liivakastis mängimine, värviliste paberite lõikamine ja kleepimine. Praegu avaneb lasteaedades aga sootuks põnevam pilt – põnnid teevad arvutis mõistekaarte, surfavad internetis, ehitavad roboteid ning teevad ise animatsioone. Eelmises numbris sai lähemalt lugeda animatsioonide tegemisest lasteaias, seekord annab Luha lasteaia õpetaja Kärt Kase põhjalikuma ülevaate erinevatest e-õppe võimalustest, mida just kõige väiksematega kasutada saab ning mis kasu sellest kõigest on.

Kui juba lasteaias tehakse multifilme ja digitaalseid mõistekaarte, siis pole imestada, et koolis arenevad õpilased mühinal edasi. Ja nii võibki juhtuda, et mingil hetkel tutvustab hoopis õpilane õpetajale uut e-õppekeskkonda või kasulikku töövahendit. Seekordsesse uudiskirja on panustanud Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient Liina-Liis Nõmm, kes valmistas töölehe ExamTime’i keskkonna kohta. Õpetajad saavad uusi ideid ning oskusi e-õppe kohta ammutada ka omavahelisest koostööst. Õpetajate võrgustik eTwinning võimaldab alates sellest sügisest peale rahvusvahelise koostöö ka Eesti koolide omavahelist praktikate jagamist. Uudiskirjast leiate põhjaliku juhendi eTwinningu koostöökeskkonna Twinspace’i uuenduste ja võimaluste kohta, samuti oleme välja toonud eTwinningu sügistalvise koolituskalendri.

Kasutagem e-õppe võimalusi, et tänapäeva õppureil oleks digitaalses tulevikus edu!

2|

Intervjuu HITSA Nutiklassiga 18. septembril avas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus oma ruumides Nutiklassi, kus haridustöötajatele tutvustatakse tuleviku klassiruumi põnevaid võimalusi. Tehnoloogia viimase sõnaga täidetud ruumis tekib tunne, et Nutiklass oskab rääkida. Või vähemalt oma mõtteid tema käsutuses olevate vahendite abil väljendada. Proovisime, kas on nii, ja Nutiklassi muljed esimestest töökuudest saidki nähtava kuju.

Tere, Nutiklass! Kuidas läheb?

Aitäh küsimast! Kiirelt ja nutikalt!

Kuidas sa sellise nime said – Nutiklass? Ja veel nii peene perekonnanime – European Schoolnet Future Classroom Lab? Ega ma päris täpselt ei teagi, kas enne mõeldi nimi välja ja siis sündis klass või oli vastupidi. Igatahes olen nimega väga rahul, sest täpselt see ma olengi – nutikas klassiruum! HITSA tore meeskond lõi mind European Schoolnet Future Classroom Labi (tuleviku klassiruumi) põhimõtete järgi ja ma olen selle võrgustiku liige.

Fotod: Toomas Huik

Laura Vetik e-Õppe Uudiskirja toimetaja

Nutiklassis saab tutvuda Lego robootikakomplektidega Mindstorms EV3 ja Lego WeDo.

Mis sind nii nutikaks teeb?

Arva ära! Kas neli suurt monitori rühmatöödeks? Või interaktiivne tahvel, mille loob Epsoni dataprojektor otse seinale? Muide, ainulaadne seade Eestis! Tahvlit saavad kasutada (otsesõnu – tahvlile näpuga joonistada) korraga kuus inimest ja õppuri nutiseadme pildi saab arvuti vahelesegamiseta samuti seinale projitseerida. Või on kõige nutikam hoopis loengusalvestuste süsteem Echo360 ja ruumijuhtimissüsteem? Äkki erinevad nutiseadmed ja sülearvutid? Või on Xbox 360 ja Lego robotid, mida kokku panna ja programmeerida, tehnoloogimaailma viimane sõna? Ma ise arvan, et nutikaks teevad mind õppijad – inimesed, kes tulevad siia, et proovida ja katsetada uusimat infotehnoloogiat.

Kõik seadmed, mida mul nutika klassina pakkuda on, toetavad õppetöös VOSK-lähenemist (Võta Oma Seade Kaasa).

Nutiklassis on neli suurt monitori rühmatöödeks, kaks interaktiivset projektorit, loengusalvestuste süsteem Echo360 ja ruumijuhtimissüsteem ning nutiseadmed, sülearvutid ja robootikakomplektid.

Käib sul palju külalisi?

On kiireid päevi ja on rahulikke päevi. Statistika näitab, et seni on külalised olnud põhiliselt kooliinimesed – direktorid, õpetajad, haridustehnoloogid. Maavalitsused on huvi tundnud, ka kõrgkoolid on külas käinud.

Mõned välisdelegatsioonid ka.

Ise olen märganud, et Nutiklassi külastaja on õpetaja, kes soovib oma õpilastele pakkuda parimat, kellele meeldib muuta tunnid põnevaks ja mänguliseks. Need, kes on käinud uurimas, on alguses üllatunud, kui lahedaid asju saab digivahendeid kasutades teha.

Kohe järgmisena on tekkinud kahtlused, et olgu, mängimine on tore, aga kuidas ma seda õppetöös kasutan? See on iga õpetaja loovuse küsimus. Koolijuht, kes mulle külla tuleb, on nõuks võtnud oma õpetajad ja kooli õpivõimalused järgmisele tasandile viia. Nad on väga uudishimulikud ja tahtmist täis kõike nähtut kohe, omal käel läbi proovima asuda.

Kokkuvõttes – minu külalised on uute tehnoloogiate huvilised ja avatud mõtlemisega, innustunud, põnevil ja sooviga kõike proovida ja katsetada. Mulle meeldib, et inimesed lahkuvad siit uute ideede ja mõtetega ning soovivad nutikasse klassi tagasi tulla.

Mida õpetaja, koolijuht, haridustehnoloog võiks sinu, Nutiklassi juures õpitust kohe õppetöös rakendada?

Kohe saab rakendada suhtumist uutesse lahendustesse – kui sul on idee, siis selle teostamiseks leiab kindlasti tehnika, et seda õppeprotsessis kasutada. Tundi saab kaasa võtta julguse, et tehnoloogiat saab miksida ega ole vaja karta. Tehnoloogia kasutamisel

valesid vastuseid ei ole.

Või liitreaalsuse äpid, eriti bioloogia ja keemia äpid, need on väga popid ja kindlasti katsetatakse neid kohe ka kodus. Kasvõi oma lastega. Väga lahe on vaadata, kuidas täiskasvanutel silmad särama löövad, kui äkki keemilised elemendid ekraanil kokku sulavad.

Neis ärkab justkui uuesti lapselik katsetusjulgus. Usun, et algklasside õpetajad proovivad ka Kahoot!’i. Jällegi – lihtne ja kiire vahend kasvõi tunnis õpitu kontrollimiseks. Mänguline ja kaasakiskuv!

Koolijuhid võiksid kindlasti nutiklassist läbi käia, enne kui hakkavad oma kooli tehnikat ostma. Siin saab erinevate tootjate vahendeid proovida ja siis on lihtsam ka juhil selgusele jõuda, millised on kooli vajadused.

Vahendi kasutamine ei pea olema eesmärk omaette, aga kui õpetaja saab digividinaid proovida, hakkab tal juba endal mõte lendama, milliseid õpieesmärke saaks vahendite kasutamise abil täita.

Hea Nutiklass, ütle nüüd ausalt – kui HITSA töötajad õhtul tuled kustutavad ja koju lähevad, siis sinu juures sünnib ikkagi imelisi asju, kostab siginatsaginat, vahel vaikset itsitamistki?

Loomulikult! Digivahenditele meeldib digividinatega mängida samamoodi nagu inimestelegi. Päeval teeme tööd, öösel katsetame ise kõiki neid äppe ja puutetundlikke tahvleid ja suuri ekraane ja robotikomplekte. Vahel läheb hommikul kiireks, et kõik legorobotid ja -klotsid kokku korjata ning karpidesse tagasi saada…

Kui sa tõesti rääkida saaksid, siis mida oma külastajatele ütleksid?

Tulge Nutiklassi külla avatud meelega ja uurige, kuidas saaks digivahendite võimalusi koolitunni heaks rakendada. Tule, proovi ja katseta, ära karda tehnoloogiat, vaid õpi seda kasutama! Nutiklass ja tehnoloogia on sinu sõbrad. Proovi ja sa näed, et õppimine ja õpetamine on lahe! Kui vahel saavadki ideed otsa, siis MINU varalaekas leidub neid alati!

Tulge aardejahile!

Nutiklassis saab tutvuda erinevate liitreaalsuse äppidega, mida saab kasutada näiteks keemiatunnis keemiliste elementide õpetamisel.

Nutiklassil aitasid küsimustele vastata HITSA Innovatsioonikeskuse juhataja Ene Koitla, koolituse projektijuht Triin Pajur ja projektijuht Triin Kangur ning HITSA infosüsteemide arenduskeskuse IT-projektijuht Argo Ilves. Loo pani kokku Koolielu portaali toimetaja Madli Leikop.

|3

Fotod: Andres Tennus, Tartu Ülikool

Haridusuuenduskeskus – uuenduslik vanake

4|

Haridus on valdkond, kus põlvkonnad kohtuvad. Vana-Kreekas pandi pedagoogiks ehk lapsejuhiks niisugune ori, kes enam muudele töödele ei kõlvanud, ent jaksas siiski hoolealuse gümnaasiumi ja tagasi talutada, ilma et poiss plehku paneks. Pinged loomuliku uudishimu ja formaalhariduse, noore huvide ja vanemate nõudmiste vahel on endiselt olemas. Seega polegi üllatav, et ühes Tartu Ülikooli vanemas õppehoones Toomemäel on ennast sisse seadnud haridusuuenduskeskus, kus otsitakse oma vastust miljoni dollari küsimusele: Mis on haridus ja kuidas meie seda tõhustada saame?

Tulipunktis on kolm märksõna: efektiivsus, suhtlemismudelid ja refleksiivsus. Me – ja eriti praegused lapsed – elame kiirenevas maailmas, kus kõige defitsiitsem ressurss on tähelepanu. Seega muutub hariduses järjest olulisemaks evokatsioonifaas, tähelepanu äratamine, uudishimu tekitamine, motiveerimine, põnevus. Kui kord huvi on tekkinud ja infovajadus teadvustatud, suudavad õppijad ka ise vajaliku informatsioonini jõuda või selle luua. Siit jõuame muutunud suhtlusmudeliteni: õpetajalt ei eeldata informatsiooni andmist, vaid selleni jõudmise protsessi disainimist.

Klassis, kus paljudel on taskus netivõimeline seade, ei ole õpetajal mõtet teeselda, et tema on ainus, kes teab õigeid vastuseid.

Pigem peab õpetaja teadmisteni jõudmise protsessi disainima, toetama ja tagasisidestama. Kolmas oluline märksõna HUUKis ongi refleksioon – õppimine on efektiivne vaid siis, kui õppija tajub, kuhu ja milliste võtetega on ta jõudnud ning mida teha selleks, et olla veel tõhusam.

Katsepolügoon õpetajatele ja õppijatele Küsimusele “Kuidas?” vastab haridusuuenduskeskus suuresti tehnoloogia abiga. Keskuses on ainulaadsed võimalused videosalvestustega töötamiseks, sh pädevus salvestatud materjali analüüsimiseks. Tutvuda saab mitut tüüpi interaktiivsete õpitehnoloogiatega (QOMO, Smart, Promethean) ja uurida, milliseid võimalusi pakuvad erinevad platvormid ja nutiseadmed õppimiseks. Ehkki tehnikapark on keskuses uhke, pole vidinad siiski peaasi. Pigem pakume õpetajatele ja õppi-

jatele katsepolügooni, kus otsida enda jaoks kõige sobivamaid viise ajakohaste eesmärkide ja uue tehnoloogia ühendamiseks.

Haridusuuenduskeskus on Pedagogicumi rakendusüksus, mille põhirõhk on õpetajakoolituse kaasajastamisel. Ent keskust ei ole loodud akadeemiliseks elevandiluutorniks – me oleme avatud koostööks kõigi Eesti haridusasutustega. Keskuse pere on valmis kujundama just sellise koostöövormi, nagu kool seda vajab, kaasates selleks koostööpartnereid nii ülikoolist kui ka mujalt.

Ootame koole tutvuma ja katsetama. Keskuses on interaktiivsed projektorid ja tahvlid, dokumendikaamerad, puutetundlik laud, 3D-skänner ja printer, robotid ja robotilaud, õmblus- ja tikkimismasinad ja mitut tüüpi tahvelarvutid. Salvestustehnikast saab kasutada eelseadistatud kaameratega süsteemi, kaugjuhitavaid kaameraid ja nutiseadmeid. Haridusuuenduskeskus aitab leida nii sisulise kui ka tehnilise lahenduse iga kooli haridusuuenduslikele vajadustele.

Kadri Ugur Haridusuuenduskeskuse juhataja

Patkuli tee Toompeale.

Eesti Ajaloomuuseum AM N 5631:179

Ajapaiga mobiilirakenduse ekraanil kumavad üksteisest läbi ajalooline foto Tartu Kaubahoovist ja tänapäevane kõrghaljastus ning inimesed tänaval.

Ülepildistus: Tarmo Annus (CC BY-SA), http://ajapaik.ee/foto/5644/patkuli-tee-toompeale/

Enne ja nüüd fotod hariduses Kõikjal maailmas digiteeritakse kultuuripärandit, tänu millele on üha enam ajaloolisi fotosid veebis kättesaadavad. Mõnd kohta kujutava ülesvõtte puhul tekib küsimus, kus pilt tehtud on, ning seejärel, mismoodi sama koht praegu välja näeb ehk mis on aja jooksul muutunud. Muutust näitlikustab hästi ülepildistus ehk refoto, mis ajaloolist kaadrit võimalikult täpselt kordab. Kuivõrd pildistamistehnoloogia on nii kättesaadav, on sobiv hariduses ülepildistamise õpetlikku potentsiaali rakendada.

Refotograafiaga saab koolis tegeleda seetõttu, et ülesanne on põhimõttelt lihtne, enne ja nüüd piltide printsiip on kõigile mõistetav.

Proovides selgub aga, et vana foto kordamiseks tõesti täpselt õige võttekoha leidmine nõuab vana foto detailide ja kaasaja kõrvutamisel palju tähelepanelikku vaatlusoskust ja polegi nii lihtne kui põhimõte ise.

Enne ja nüüd pildipaaridest tekkiv võrdlusaines on väga kommunikatiivne. Pilte vaadates saab alustada keskkonnas toimunud muutuste kirjeldamisest. See on nagu tähelepanumäng – kes rohkem erinevusi välja tuua suudab. Kirjeldust võib suunata vastavalt ainele ja teemale: keskkonnaõppes uurida

linnavaadetel rohkem liiklust või haljastust, kunstiajaloos võrrelda arhitektuurseid detaile ja stiile. Kirjelduselt saab liikuda analüüsile ja arutleda avastatud erinevuste põhjuste ja tagajärgede üle.

Fotopärandirakenduse ajapaik.ee eesmärk on kasutajate ehk nn rahvahanke abil koguda infot kohti kujutavate ajalooliste fotode kohta: saada teada, kus täpselt mingi ajalooline fotoülesvõte tehtud on (asukohapunkt kaardil) ning mismoodi need kohad nüüd välja näevad (refotod). Ülepildistamise muudame võimalikult lihtsaks Ajapaiga mobiilirakenduse abiga. See kuvab vana foto nutiseadme kaamerapildi peale, et vana pildi saaks tänapäevase tegelikkusega võimalikult täpselt kohakuti asetada. Ülepildistamine on klassiruumiväline, osaluslik ja avastuslik meetod, mis suunab ka tuttavat, harjumuspärast keskkonda tähelepanelikumalt vaatlema. Kui lähme vanade piltide tegemise kohtadesse ja kõrvutame ajaloolise foto tänapäevaga, ankurdame võrdlusest tuleneva info reaalsesse keskkonda, millest saadav õpiefekt on võimsam kui piltide vaatamine arvutist või raamatust. Ülepildistaja loobub fotograafi kesksest

otsusest – ta ei vali ise foto tegemiste kohta –, ent etteantud motiivi kordamise järel on paslik arutada pildistamise diskursiivse ja subjektiivse iseloomu üle: mida ja miks on ajaloolisel pildil pildistamisväärseks peetud, mis on kaadrisse võetud ja mis sellest välja jäetud.

Samamoodi saab refotode toel arutleda nii visuaalse esteetika kui ka fotograafia tehnoloogilise arengu ja nende omavaheliste seoste üle. Näiteks klaasnegatiivid on põhjalikumalt komponeeritud kui praegused mobiiliklõpsud, sest toonased kaamerad olid rasked ja nõudsid kolmjala kasutamist.

Ajapaiga mobiilirakenduse arendamine hariduses kasutamiseks on pooleli ning täpsemad pedagoogilised stsenaariumid alles väljatöötamisel (mh ülepildistamise mängustamine). Kõik ideed-ettepanekud on oodatud, huvist kuuluda testigruppi palume samuti märku anda e-mailile vahur@ajapaik.ee.

Vahur Puik ajapaik.ee eestvedaja

|5

TEISTEST EES

Kuidas teha head digitaalset õppematerjali? misel lähtusin oma õpilastest ning kasutusel olnud õppekirjandusest. Peale õpitu kordamiseks mõeldud materjali püüdsin luua ka teemadega seotud huvitavaid ülesandeid, mis avardaks laste silmaringi ning pakuks neile uusi teadmisi.

Konkursi “Täna samm, homme teine” võidutööde autorid: Kristiin Sidok, Merlin Kirbits, Külli Jäätma. Foto: Inga Kõue

Oktoobri lõpus autasustati 2013/14. õppeaasta digitaalsete õppematerjalide konkursi “Täna samm, homme teine” võitjaid. Esikoht läks jagamisele – Kristiin Sidok Gustav Adolfi Gümnaasiumist lõi õppematerjali “Abiks käsitöö ja kodunduse õpetajale”, Külli Jäätma Türi Põhikoolist tegi õppematerjali “Veebiklass”. Kolmanda koha sai Merlin Kirbits Mammaste Koolist mahuka õppematerjali “Informaatika 5. klassile” eest.

Uurisime autoritelt võidutööde kohta ning palusime neil jagada ka e-õppe uudiskirja lugejatega hea õppematerjali tegemise retsepti.

Mis tõukas Sind seda õpimaterjali looma? kristiin sidok: Mul oli kogunenud palju ideid, mida soovisin huvilistega kuidagi jagada ning tõuke sain oma kooli haridustehnoloogilt Ingrid Maadverelt, kes innustas ideed õppematerjaliks looma. Ilma tema utsitamiseta ei oleks ma kindlasti nii hästi toimiva lõpptulemuseni jõudnud. Suur-suur aitäh! Samuti leidsin enda jaoks põneva keskkonna Thinglink, mis pani käima mõtted, milline võiks loodav õppematerjal välja näha. külli jäätma: Veebiklassi õppematerjali ajendas mind looma minu klass – 18 toredat ja õpihimulist 1. klassi last! Soovisin neile pakkuda võimalust õppida erinevalt tavapärasest, kasutades vihiku ja õpiku asemel arvutit.

E KVAL US

e-KURS 6|

2015 RK

EDIMÄ ITE

Taotle oma e-kursusele kvaliteedimärki!

merlin kirbits: Õppematerjali koostasin eelkõige vajadusest. Asusin esimest aastat 5. klassile informaatikat õpetama ning mul ei õnnestunud leida internetist sobivat tervikmaterjali.

Kindlasti mängis suurt rolli õppematerjali loomises paralleelselt “Tuleviku õpetaja” koolitusprogrammis osalemine, mis inspireeris uusi teadmisi/kogemusi/oskusi kohe rakendama ning koos õpilastega järele proovima.

Milline on Sinu meelest hea õppematerjal ja millest lähtusid oma õppematerjali luues? kristiin sidok: Hea õppematerjal on see, mis on lihtne ja loogiline ning üheti mõistetav ja arusaadav. Õppematerjalis toodud ideed peavad olema uudsed ja vaatajale huvipakkuvad, omades kas täielikult uut ideed või vanale ideele uut lähenemisviisi. Tänapäeva infoajastus peaks olema erinevatesse teemadesse oskuslikult lõimitud ka infotehnoloogia kasutus – kindlasti mitte äärmuslikult palju, nii et kõik oleks nutiseadmetel üles ehitatud, küll aga nii, et õpilased omandaksid teemakohast kasulikku informatsiooni ning tänapäeval vajalikke oskusi iseseisvalt ja kõiki võimalusi kasutades.

merlin kirbits: Minu hinnangul on hea õppematerjal terviklik, hästi liigendatud, visuaalselt atraktiivne ja tehniliselt töökorras. Materjali sisu arvestab õppija individuaalseid vajadusi, erinevaid õpistiile, võimeid ja õpilase soove. Kindlasti sisaldab üks hea materjal ka õpilugu, kus autor selgitab enda nägemust selle kasutamisest ning annab metoodilisi näpunäiteid. Samuti pean oluliseks, et kui õppematerjalis kasutatakse teiste autorite tekste või illustratsioone, siis järgitakse autoriõigusi. Kõigest eelnevast olen püüdnud enda materjali loomisel kinni pidada.

Millist nõu annaksid teistele õppematerjali loojatele? kristiin sidok: Loodan, et selline õppematerjali loomine innustab ka teisi looma oma aines õppematerjale – igat teemat on võimalik uudselt ja huvipakkuvalt kajastada ning teistele edastada. Paljud võivad olla arvamusel, et ”ahh, mis materjale mina loon, mul pole ju midagi uut pakkuda”, kuid olen kindel, et ka olemasolevatele ideele on tänapäeva võimaluste juures võimalik luua uusi ning nii õpilastele kui ka õpetajatele huvipakkuvaid nüansse. külli jäätma: Kui on idee, aga ei oska leida sobivaid töövahendeid, peaks pöörduma kooli haridustehnoloogi poole, tema oskab kindlasti soovitada õiget tarkvara. Kui materjal on valmis, siis tuleb see kindlasti ise läbi katsetada ja paluda sama teha kolleegil – töö käigus leiab üles kõik sisse lipsanud vead. merlin kirbits: Tehke seda, mis teile meeldib. Tehke seda kogu südamega ja nii hästi, kui te oskate.

külli jäätma: Hea interaktiivne õppematerjal kutsub lapsi õppima – töökäsud on lihtsad ja arusaadavad, ülesanded mitmekesised ja mängulised. Õppematerjali loo-

Loe täispikka intervjuud e-õppe uudiskirja veebiversioonist: http://uudiskiri.e-ope.ee/.

Intervjueeris e-õppe uudiskirja toimetaja Laura Vetik.

Kuni 5. jaanuarini 2015 ootame kõiki Eesti e-Ülikooli ja Eesti e-Kutsekooli konsortsiumitesse kuuluvate õppeasutuste õpetajaid ja õppejõudusid osalema ”E-kursuse kvaliteedimärk 2015” taotlusvoorus. Sel aastal on esmakordselt oodatud osalema ka üldhari-

duskoolide õpetajad Tiigrihüpe Koolis programmi raames.

“E-kursuse kvaliteedimärk 2015” taotlusvooru tulemused avalikustatakse ja parimaid tunnustatakse 16. aprillil 2015. Loe lisaks kvaliteediveebist: www.e-ope.ee/kvaliteet.

UUDISED

i

Mõlemale konkursile registreerumine alates 5. jaanuarist 2015

Foto: Madli Leikop

Digitaalsete õppematerjalide konkurss “Täna samm, homme teine”

Toimus IKT-konverents “Kooli uus õppetava – tehnoloogia ja õpetamine” 22. oktoobril toimus Tallinna Reaalkoolis IKT-konverents “Kooli uus õppetava – tehnoloogia ja õpetamine”. Juba tavaks muutunud konverentsi korraldasid Tallinna Reaalkool, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Tallinna Haridusamet ja eKool.

Need konverentsid keskenduvad alati IKT kasutamisele õppetöös, sellest ka pealkiri – kooli uus õppetava. Seekord räägiti ja prooviti tehnoloogia laiemat kasutust õppetöös.

Ettekande, mis saali kaasa elama pani, tegi Peeter Marvet teemal “Kuidas õpetada häkkerit – pisike pilguheit 30 aastat tagasi ja 3 aastat edasi”.

Reaalkooli vilistlasena meenutas ta, kuidas kooliajal sai poistega otsitud tegevusi, mis nende jaoks olid vahvad, kus sai oma oskused ja katsetamisjulguse proovile panna.

Need tegevused nägid pahatihti häkkerluse moodi välja: Rootsist koolile saadetud kasutatud, aga tolleaegses mõistes superarvutisse häkiti end sisse, taastati kõik programmid ja failid, mis seal kunagi olnud olid, kustutati need uuesti ja programmeeriti arvuti avanemise taustameloodia. Ometi soodustasid need mõtlemist ja arendasid tehnilisi oskusi. “Mida me tegelikult tegime? Kuidas kanda seda üle tänasesse päeva? See oli fame – sul oli mingis seltskonnas mingi staatus. Kus on praegu need kommuunid, kus saavutada staatus, mis

arendaks tehnikat edasi?” küsis Peeter Marvet. Ta sõnas, et arvutiõpetuse formaati tuleb koolides muuta, õigemini – see tuleb luua.

Rohkem tuleb tähelepanu pöörata küberturvalisuse õpetamisele.

Reaalkooli sügiskonverents on õpetajate ja koolijuhtide seas oodatud just töötubade rohke valiku tõttu. Töötoad olid seekordki väga praktilised, saadud teadmised-oskused võib õpetaja kohe töösse rakendada. Nii said õpetajad ja koolijuhid näpunäiteid, kuidas kasutada õppetöös rahvusraamatukogu digitaalarhiivi Digar, SA Innove e-testide keskkonda EIS (eksamite infosüsteem), missuguseid IKT-vahendeid kasutada LAK-õppes, mida teha lasteaias robootikakomplektidega Lego WeDo, kuidas võtta koolis kasutusele vabavara, mis plaanid on eKoolil, mis on Samsungi digipööre ja palju muud.

Konverentsipäev lõppes HITSA digitaalsete õppematerjalide konkursi “Täna samm, homme teine” 2013/14. aasta finalistide tunnustamisega.

Madli Leikop haridusportaali Koolielu toimetaja

Head elektroonilist õppematerjali iseloomustab selge õpieesmärk, iseseisev õppimise võimalus, interaktiivsus ja palju muudki, mis haarab tänapäeva õppija kaasa materjali läbima ja uusi teadmisi omandama.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus kuulutab välja alus- ja üldhariduse õpetajatele kõikides ainevaldkondades innovaatiliste digitaalsete õppematerjalide konkursi.

Konkursi “Täna samm, homme teine” eesmärgiks on innustada õpetajaid looma ja jagama digitaalseid õppematerjale, tunnustamaks parimaid nende seast.

Konkursil osalevad kõik ajavahemikul 01.05.2014 kuni 15.04.2015 haridusportaalis Koolielu õppevara all avaldatud alus- ja üldhariduse digitaalsed õppematerjalid, mis on esitatud konkursil osalemiseks hiljemalt 30. aprillil 2015 a.

Konkursil osalemise täpsemad tingimused leiad HITSA Innovatsioonikeskuse kodulehelt aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee /et /tana-samm-homme-teine-2015.

Innovaatiliste õpilugude videokonkurss “Tipptund” Õppijate muutunud nõudmised ja suur tehnoloogiaseadmete kasutus nõuab õpetajatelt uut lähenemist õpetamisele ja selle rakendamiseks vajalikke digioskusi.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus kuulutab välja konkursi kõikidele õpetajatele ja õppejõududele oma hea õpiloo tutvustamiseks läbi kaamerasilma.

Konkursi “Tipptund” eesmärk on tutvustada põnevaid innovaatilisi õpilugusid, mida õppetöös info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil rakendada.

Konkursil osalemiseks katseta koos oma õppijatega mõnda valmis õpilugu või loo ise uudset lähenemist kasutav õpilugu. Salvesta lugu videosse ja esita konkursile hiljemalt 8. märtsil 2015 a.

Konkursil osalemise täpsemad tingimused leiad HITSA Innovatsioonikeskuse kodulehelt aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/ tipptund-2015.

|7

KOOLITUS

Saage tuttavaks, uued koolitused aastal 2015!

HITSA Innovatsioonikeskuse koolitusportfelli kuulub ligi viiskümmend koolitust.

Kõiki neid uuendatakse ja pisiremonditakse pidevalt, kuid kümmekonnale nendest oleme sellel aastal pööranud suuremat tähelepanu, muutes näiteks auditoorse koolituse veebipõhiseks ja uuendades koolituse sisu. Juhime teie tähelepanu uuendatud koolitustele, et teaksite oma järgmise aasta plaane tehes nendega arvestada.

Koolituste lisainfo, osalemise tingimused ja registreerimise leiate HITSA koolitusveebist koolitus.hitsa.ee.

Nutiseadmete kasutamine õppetöös 1,75 EAP (45 ak. tundi)

Nutitelefon on olemas juba enamike õppijate taskus. Nii mitmedki koolid on muretsenud või muretsemas lauaarvutite ja sülearvutite kõrval oma õppijatele hoopis tahvelarvuteid. Üha enam räägitakse üks ühele õppest ning VOSK-lähenemisest (Võta Oma Seade Kaasa). Kuidas muuta tülikas nutitelefon õppija taskus õpetaja/õppejõu abimeheks klassiruumis? Kuidas planeerida õppetööd ja koostada õppematerjale, mis aitavad õpetajal seda teha? Milliste ohtudega tuleks arvestada?

Neile ja paljudele teistele küsimustele leiab vastused sellelt koolituselt.

Koolitusprogramm Digialgus Digialgus (digialgus.hitsa.ee) on uus HITSA koolitusprogramm, mis on algus mitmes mõttes.

Programm on mõeldud neile õpetajatele, kes teevad alles esimesi samme digivahendite kasutamisel õppetöös. Koolituste uuendamisel pidasime oluliseks, et õpetajad, kes ei ole seni veel digivahendeid õppetöös kasutanud, leiaksid endas julguse selle koolituse abiga algust teha. Digialgus on algus ka selles mõttes, et koolitusele ootame õpetajaid, kes töötavad lasteaias või algkoolis. Need on õpetajad, kellel on tähtis roll suunata lapsi arusaamisele, et digivahendid ei ole ainult mängimiseks, vaid nende abil ka õpitakse.

Lasteaia- ja algklasside õpetajad on ühel koolitusel, et aidata õpetajatel mõista, millise ettevalmistusega lapsi kooli oodatakse ja milliste teadmistega nad lasteaiast lahkuvad.

8|

Veebipõhine koolitus on suunatud lasteaia-, üldharidus-, kutsekooli õpetajatele, kõrgkooli õppejõududele ja haridustehnoloogidele.

Koolituse töötasid välja Ingrid Maadvere (Gustav Adolfi Gümnaasium), Siret Lahemaa (Lauka Põhikool), Kristi Rahn (Gustav Adolf i Gümnaasium), Meeri Sild (Tallinna Lilleküla Gümnaasium), Birgy Lorenz (Pelgulinna Gümnaasium), Taimi Dreier (Pärnu Ülejõe Gümnaasium), Anne Kalmus (Paikuse Põhikool).

Interaktiivne tahvel õppetöös 1 EAP (26 ak. tundi)

Interaktiivse tahvli kasutamine klassiruumis on hea võimalus õppetöö aktiveerimiseks ning õpilaste erinevate õpistiilide ja motivatsiooni toetamiseks. Koolitusele “Interaktiivne tahvel õppetöös” on oodatud kõikide haridusastmete õpetajad õppima uusi või värskendama olemasolevaid oskuseid erinevate interaktiivsete tahvlite kasutamiseks õppetöös. Koolitusel osalejad loovad interaktiivsete tahvlite jaoks vajalikku materjali ning õpivad neid praktiliselt õppetöös kasutama.

Koolitus on suunatud lasteaia-, üldharidus-, kutsekooli õpetajatele, kõrgkooli õppejõududele ning haridustehnoloogidele. Õppevorm on kombineeritud (auditoorne ja veebipõhine). Koolitust uuendasid Meeri Sild (Tallinna Lilleküla Gümnaasium), Piret Joalaid, Tiia Niggulis (Tallinna Reaalkool).

Tere tulemast HITSA koolitustele!

HITSA koolitusmeeskond, koolitus@hitsa.ee

Digialguse koolitused on kombineeritud õppevormis (auditoorne ja veebipõhine õppetöö vaheldub praktilise tööga), programmis pakume kolme koolitust. Koolituse valimisel ei ole oluline koolituste läbimise järjekord, osaleda võib ühel huvipakkuval koolitusel või kõigil kolmel. Osalema ootame ühest õppeasutusest kahte või enamat õpetajat korraga, nii on lihtsam pärast koolitust uusi ideid oma koolis ellu viia ja üksteist toetada.

Loovuse toetamine tehnoloogia abil 1 EAP (26 ak. tundi) Koolitus pakub ideid ja praktilisi lahendusi ning kogemusi pildi ja heli kasutamiseks õppijate loovuse arendamisel. Koolitusel räägitakse, kuidas leida õppetööks sobivaid pilte ja helisid, kuidas neid töödelda ning õppetöös kasutada.

Koolituse uuendajad: Kaire Kollom (Tallinna Ülikool), Eve Saare (Aruküla Lasteaed Rukkilill), Anu Peri (Tallinna Tuule Lasteaed).

Infotehnoloogia ja koostöö 1 EAP (26 ak. tundi) Koolitus tutvustab õpetajale veebipõhiseid vahendeid, mis hõlbustavad suhtlemist ja koostööd lapsevanemate ja kolleegidega. Koolitusel õpitakse kasutama erinevaid suhtluskeskkondi, looma ja haldama sündmusi veebikalendris, kasutama ühistöövahendeid ja looma küsitlusvorme.

Koolituse uuendajad: Elyna Nevski (Tallinna Ülikool), Tiia Salm (Jäneda Kool), Helin Laane (Paikuse Lasteaed Mesimumm), Airi Aavik (Virtsu Kool).

Õpetaja loob ja jagab 1 EAP (26 ak. tundi) Koolituse läbimine aitab lasteaiaja algklassiõpetajatel omandada teadmisi ja oskusi digitaalse õppematerjali kasutamiseks, loomiseks ja jagamiseks. Õpitakse olemasolevat õppematerjali metoodiliselt ja mitmekesiselt kasutama ning luuakse ise interaktiivset õppematerjali.

Koolituse uuendajad: Kristi Vinter (Tallinna Ülikool), Astrid Randoja (Tallinna Sipsiku Lasteaed), Tuuli Koitjärv (Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium).

2014. aasta e-õppe päeval ennustati e-õppe tulevikku.

Kui kätte jõuab e-õppe päev

Fotod: Marko Ojakivi ja Tõnis Tartes.

Päevi on mitmesuguseid. On hea tuju päevi ja tusapäevi. Vahel tuleb ette ka halva soeng u päev i, kus juuksed kuidagi ei taha sõna kuulata. Siis pannakse juuksed enamasti lihtsalt n-ö karistuseks kinni.

Aga mida tehakse siis, kui on kätte jõudnud e-õppe päev?

Jah, on olemas selline päev ja seda tähistatakse juba alates 2003. aastast. Täiskasvanud Õppija Nädala (TÕN) raames korraldatava e-õppe päeva eesmärk on populariseerida e-õpet, tutvustada e-õppe võimalusi, aga ka rääkida kõigest sellest, mis e-õppega kokku käib, nt digimaailma ohtudest, e-riigist jne.

E-õppe päev on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi õppimisvõimaluste ja e-õppe vastu: õpilased, üliõpilased, täiskasvanud õppijad, sh erivajadustega inimesed, kaugemate regioonide elanikkond, töötavad inimesed, tööandjad, välismaal elavad eestlased, lapsega kodus olevad lapsevanemad jt.

Tartu Ülikool on juba aastaid e-õppe päeva tähistanud, seekord heidame pilgu viimase viie aasta tegemistele.

mõeldakse ühiselt mängulisuse võimalustest ja vajadustest e-õppes jne. Seminari lõppedes jõuti koos tõdemusele, et e-õppel on, kuhu areneda, ja et e-õppega tasub tegeleda.

2011. aastal said osalised end mälumängus proovile panna.

2011 Tartu stuudiost läks eetrisse e-õppe-

2010. aastal toimus e-õppeteemaline seminar.

2010 On 13. oktoobri hommik ja Tartu Ülikooli Lossi tänava õppehoone ühes auditooriumis on algamas seminar “E-õpe – tasub või ei tasu?”. Kavas on arutelu teemal “Milliseid lisaväärtusi annab e-õppe kasutamine õppejõule?”.

Auditoorium on muutunud stuudioks ja pealtvaatajate ees on koha sisse võtnud kolm õppejõudu. Arutelus selgitatakse, miks üldse e-õpet kasutama hakata, uuritakse, mis motiveeriks meid ja meie kolleege e-õpet rohkem kasutama, kuhu peaks e-õppekeskkond arenema,

teemaline meelelahutuslik mälumäng “E-ga edasi!”. See oli üks tolle aasta e-õppe päeva üritustest, mis koos teiste E-õppe Arenduskeskuse loengute, arutelude ja töötubadega aitas juhtida tähelepanu e-õppele.

Tartu Ülikooli mälumängus osales kolm võistkonda – Edit, Error ja Enter, kuhu kuulusid nii õppejõud kui ka nt õppeosakonna juhataja ja TÜ raamatukogu analüütik. Kaks võistkonda viibisid stuudios, kolmas, Narva kolledži võistkond aga oli ühenduses video vahendusel. Kuldvillaku-stiilis mälumäng oli hoogne ja põnev, samas ka hariv. E-õppe eksperdina osales Anne Villems, kommenteerides küsimusi ja vastuseid. Mängu võitis TÜ Narva kolledž, aga positiivse elamuse ja hea tuju suutis mälumäng anda kõigile osalejatele ja vaatajatele.

2012 “Õige aeg on e-õppida,” kuulutati Tartu Ülikooli koostööüritusel PAREga. Seminari eesmärgiks oli mõtiskleda, saada targemaks

digiõppega seotud maailmas. Ka seekord toimus üritus korraga mitmes kohas – Tallinn, Tartu ja Narva, mis olid ühendatud videosilla abil. Kuulda ja näha sai ettekandeid TÜ e-täiendusõppe võimalustest, e-õppest õppija ja ka koolitaja vaatevinklist. Seminari teises pooles toimus vestlus rühmades, kus arutleti, missugused võivad olla õppija jaoks takistused ja missugused on ootused e-õppele, mida saab teha organisatsioonisiseselt personali töötaja ja koolitaja, et inimesed avastaksid e-õppe võimalused ja oleksid motiveeritud e-õppe koolitustel ennast täiendama.

2013 Selle aasta e-õppe päev keskendus avatud õppematerjalide tutvustamisele. Huvilistele pakkus Tartu Ülikool võimalust vaadata avatud temaatilisi sisupakette, läbida mini-e-kursus ”Reisi targalt” ning osaleda seminaril ”E-õppe kiirabi”.

Kursus “Reisi targalt” loodi konsuli päevikuna, kus on kirjas lood elust enesest. Iga teema juures tehakse juhtunust järeldusi ja vaadatakse, kuidas on võimalik teatud ohte võõrsil nii töö kui puhkusereisil viibides ennetada.

Seminaril “E-õppe kiirabi” olid vaatluse all e-õppe müüdid, nt levinud arvamus, et e-õppes saab kergemini läbi. Digidoktori (TÜ kommunikatsioonitalituse juhataja Illari Lään) eestvedamisel kummutati üheskoos levinud müüte. Mängulises ja avatud õhkkonnas peetud seminaril leidsid paljud e-õppe probleemid lahendused.

2014 Alates 15. oktoobrist võis nii UTTVst kui ka Postimehest vaadata TÜ-s korraldatud “E-nägijate tuleproovi”, mille läbivaks teemaks oli e-õppe võimaluste tutvustamine. Seminari jooksul muutus auditoorium ülikooli ideelabori juhi Kalev Kaarna eestvedamisel e-nägijate võistlusareeniks. Põnevate katsete käigus selgitati välja ülikooli parim e-nägija. Humoorika formaadi varjus arutati seminaril tõsiselt e-õppe tulevikku.

TÜ elukestva õppe keskuse korraldatavatest e-õppe päevade üritustest ja ettevõtmistest saab täpsemalt lugeda http://epaev.ut.ee.

Sealtsamast leiab ka e-õppe päeva videod ja palju muud huvitavat, nt hulgaliselt erinevatel teemadel minikursusi, mida igaüks saab läbida, infot e-täiendusõppest, e-koolituste pakkumistest, TÜs valminud värsketest MOOCidest jne.

Marju Piir TÜ haridustehnoloog

|9

KOOLITUS

Sel sügisel toimunud eTwinningu rahvusvaheline koolitus Tallinnas, kus osales mitusada õpetajat kõikjalt Euroopast. Fotod: Marko Puusaar, 2014 CC BY 3.0, CC BY 4.0, eTwinning.

eTwinningu koolituskalender eTwinningu koolitustele ootame kõiki õpetajad, kes soovivad koos oma õpilastega osaleda õpiprojektides – nii rahvusvahelistes kui ka Eesti koolide vahelistes. eTwinningu programmi kaudu on kõigil huvilistel võimalus otsida projektitööks sobiv partner, leppida kokku koostööprojekti sisus ning hiljem Twinspace’i keskkonnas projektitöö ka ära teha.

Kahepäevased eTwinningu koolitused:

e-kursus Koolielu portaalis:

Veebiseminarid:

▪▪ 5.–6. detsembril 2014 on Tartus koolitus lasteaia ja I kooliastme õpetajatele.

▪▪ 3. november – 30. november 2014 “eTwinning projektid koolielus” (koolitaja Laine Aluoja)

▪▪ 25. novembril 2014 kell 19.00–20.00 – “eTwinningu QL-märgi taotlemine, Eesti projektivõistlus 2014/2015” (koolitaja Meeri Sild) ▪▪ jaanuar 2015 – “Head näited eTwinning projektidest” (kuupäevad täpsustamisel) ▪▪ 16. veebruar 2015 – “Erinevad õppemeetodid eTwinningu projektitöös” (koolitaja Varje Tipp)

Koolitusel anname ülevaate eTwinningu portaali võimalustest koostööpartneri leidmiseks ning õpiprojekti läbiviimisel. Samuti arutame, kuidas integreerida veebipõhine projektitöö igapäevase õppetööga ning tutvustame veebipõhiseks koostööks sobivaid tööriistu. Koolitus on tasuta, sh majutus.

Ootame õpetajaid, kes varem ei ole eTwinningu koolitustel osalenud.

▪▪ 9.–10. jaanuaril 2015 on Tallinnas seminar kutsekooli õpetajatele.

▪▪ 6.–7. veebruaril 2015 on Pärnus koolitus koolimeeskondadele.

Rohkem infot: www.innovatsioonikeskus.ee/ et/sundmused

10 |

E-kursusel uuritakse põhjalikult projektõppe metoodikat ning samm-sammult käiakse läbi kogu teekond alates projekti kavandamisest kuni projekti sõlmimiseni.

Rohkem infot: http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/sundmused/etwinning-projektidkoolielus-e-kursus-koolielu-portaalis

eTwinning on Euroopa õpetajate ametialane suhtlusvõrgustik, kus jagatakse õpetamiskunsti häid kogemusi, suheldakse kolleegidega, otsitakse mõttekaaslasi uute metoodikate ja õpetamisvõtete kasutamiseks, osaletakse koos oma õpilastega erisugustes õpiprojektides jne.

Alates sügisest 2014 on rahvusvahelise koostöö kõrval võimalik eTwinningu kaudu ka Eesti koolide omavaheline koostöö. eTwinninguga on oodatud liituma kõik alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad.

Veebiseminaril osalemine on lihtne, registreeruge ja olge õigel ajal netis olemas. Veebiseminari registreerumislingi leiate viis päeva enne selle toimumist Desktopilt. eTwinningu koolituste info Sõpruskoolide blogis (http://sopruskoolid.blogspot.com/p/ osalege-koolitustel.html) või HITSA Innovatsioonikeskuse sündmuste kalendris (http:// www.innovatsioonikeskus.ee/et/events-tags/ etwinning).

Ootame osalema!

Sidudes õpetajakoolituse teooriat ja praktikat Nii Euroopas kui ka mujal maailmas on palju tähelepanu juhitud sellele, et õpetajakoolituse programmid ei toeta piisaval määral n-ö teoreetiliste õpingute seostamist praktikaga. Uurijad on märkinud, et praegused õpetajakoolituse programmid ei valmista tulevasi õpetajaid nende tööks piisavalt hästi ette, mistõttu on algajatel õpetajatel sageli raske päris kooliellu sisse elada, ettetulevate väljakutsetega hakkama saada ning ülikoolis õpitut rakendada. See põhjustab algajatele õpetajatele stressi ja märkimisväärne osa algajatest õpetajatest loobub oma ametist esimeste õpetamisaastate jooksul, selgus Euroopa Komisjoni 2009. aasta raportist. Seetõttu on hakatud õpetajakoolituses aina enam otsima võimalusi, kuidas ületada lõhet teooria ja praktika vahel.

Reflekteerimisega saab muuta õpetajakoolitust 2012. aasta novembris käivitus kolmeaastane Euroopa Liidu elukestva õppe projekt ACTTEA, mille eesmärk on toetada algajate õpetajate professionaalset arengut. Projekti nimi viitab õpetaja praktilisele kogemusele tugineva teadmise loomisele, selle teadvustamisele ja seostamisele teoreetiliste teadmistega, mis aitab algajaid õpetajaid nende tulevaseks tööks paremini ette valmistada.

Selle projekti raames töötavad viie Euroopa ülikooli teadlased ühiselt selle nimel, et muuta enda ja teiste kogemuste mõtestamise ehk reflekteerimise kaudu õpetajakoolitus tähendusrikkamaks.

Tutvu lähemalt: ▪▪ Council conclusions of 26 November 2009 on the professional development of teachers and school leaders (2009). Official Journal of the European Union, C 302/04, 6–9.

▪▪ K. Hammerness, L. Darling-Hammond, & J. Bransford, (2005). How teachers learn and develop. Preparing teachers for a changing world: What teachers should learn and be able to do.

▪▪ K, Hammerness & K, Klette (2014).

Examining opportunities to learn in practice: a study of teacher education in eight countries. Paper presented at the Annual Meeting of the American

ACTTEA projekti raames on välja töötatud kolmest etapist koosnev videoga toetatud suunatud refleksiooni protseduur, mis toetab praktilise teadmise loomist ja selle seostamist teoreetiliste teadmistega. Allikas: Raili Allas.

Tulevaste õpetajate professionaalse arengu toetamine ACTTEA projektil on kolm peamist eesmärki.

Esiteks on projekti raames välja töötatud kolmest etapist koosnev videoga toetatud suunatud refleksiooni protseduur, mis toetab praktilise teadmise loomist ja selle seostamist teoreetiliste teadmistega. Suunatud refleksiooni käigus filmivad üliõpilased mõnd enda tegevust, valivad välja kaks endale tähenduslikku olukorda edasiseks analüüsimiseks ning seejärel reflekteerivad väljavalitud olukordade üle esmalt suuliselt kas üksi, koos kaasüliõpilase või koos praktikajuhendajaga ning seejärel kirjalikult individuaalse ülesandena.

Väljatöötatud suunatud refleksiooni mudelit on juba rakendatud Eestis, Soomes, Hollandis ja Hispaanias ning üliõpilaste, praktikajuhendajate ja õppejõudude tagasiside on kõikjal olnud toetav ja positiivne.

Educational Research Association (Philadelphia, PA, April 3–7, 2014).

▪▪ F. A. J. Korthagen (2001). A broader view of reflection. Linking practice and theory: The pedagogy of realistic teacher education ▪▪ P. C. Meijer (2010). The teacher education knowledge base: Experienced teachers’ craft knowledge. International Encyclopedia of Education ▪▪ A. Lieberman, & D. H. Pointer Mace (2009). The role of “accomplished teachers” in professional learning communities: Uncovering practice and enabling leadership. Teachers and Teaching: Theory and Practice, 15(4)

Lisaks suunatud refleksiooni protseduurile luuakse projekti raames ka videovaramu ning koostatakse õpetajatele ja koolijuhtidele mõeldud käsiraamat. Videovaramu eesmärk on tuua õpetajakoolitusse rohkem näiteid päriselust, suurendades seeläbi õpetajakoolituse elulisust. Videovaramus on näiteid kõigist partnerinstituutidest, mis aitab luua õpetajakoolituse Euroopa dimensiooni. Käsiraamatu eesmärk on toetada tegevõpetajate refleksiooni ja praktilise teadmise loomist, pakkudes välja metoodilised juhendid, kuidas õpetamissituatsioone analüüsida. Käsiraamat valmib 2015. aastal ning on kõikidele huvilistele vabalt kättesaadav.

Projekti on rahaliselt toetanud Euroopa Komisjon. Publikatsiooni sisu peegeldab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei ole vastutav selles sisalduva informatsiooni kasutamise eest.

Projektiga on võimalik täpsemalt tutvuda ACTTEA kodulehel (acttea.ut.ee) ning 4. detsembril Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse korraldataval “Võrgustik võrgutab” seminaril “Mitmekesiste õppemeetodite rakendamine õppetöös” (vaata lähemalt HITSA Innovatsioonikeskuse kodulehelt).

Raili Allas haridusteaduste nooremteadur, Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut

| 11

Kahe teraga e-mõõk Targem tehnoloogia peaks suutma parandada õpilaste motivatsiooni, õppeprotsessi efektiivsust, õpiharjumusi ja lõpuks ka tulemusi. Kuid e-mõõk on kahe teraga: osa probleeme, mida haridustehnoloogia abil lahendada püüame, on tekkinud just tehnoloogia kasutamise tõttu. See lisab e-õppe planeerijatele ja praktikutele lisavastutust – tuleb hoida tasakaalu selle vahel, mida arenev multimeedia võimaldab ja millised on tegelikud pedagoogilised eesmärgid. Mil määral me kohandume muutunud õppija ja õppekeskkonnaga ja mil määral me selle kujundamises osaleme?

Nutiseade aitab õigel teel püsida Sel suvel avas National Geographic Washingtonis eksperimendi korras eraldi kõnniteeraja neile, kes ei suuda käieski pilku nutifonilt tõsta. Sarnast lahendust inimeste kaitseks on kaalutud ka Hiina linnades ning uuele probleemile on tähelepanu pööranud teadlasedki: Buffalo ülikoolis leiti, et nutifoni kasutajatest jalakäijatega juhtub ühe miili kohta rohkem õnnetusi kui sarnase käitumisega autojuhtidega. Madaltehnoloogiline lahendus probleemile tuli juba aastal 2008, kui britid hakkasid tänavapostidele pehmendusi lisama. Aeg on edasi läinud ja nüüd on võimalus lahendada see mure elegantsemalt - nutiseade ise võiks olla inimesele silmade eest ning aidata tal teele maalitud markerite, küroskoobi, kaamera ning GPSi abil ohutumalt liigelda.

Oot, aga kuidas me sellesse olukorda üldse sattusime?

Kas arvutid muudavad meid lolliks?

Kümme aastat tagasi Müncheni Ülikoolis valminud uuringus, mille käigus koguti andmeid 175 000-lt 15aastaselt õpilaselt 31 riigis, leiti, et õpilase kasutada olevate arvutite hulk ennustas tema tulemusi matemaatikas ja lugemisülesannetes. Nimelt – mida rohkem arvuteid, seda kehvemad tulemused. Värskematest sündmustest meenub 2009. a PowerPointi skandaal, kus paar USA kindralit leidsid, et PowerPoint on vaenlane nende endi tagalas. Slaidiesitlus suunab kuulaja tähelepanu kõnelt ära. Selle asemel et olla loengule täienduseks, on ta muutunud keskseks. Jutupunktidega formaadid suruvad peale teatava raami ja sunnivad meid võrdsustama asju, mis pole võrdsed. Aasta varem oli Nicholas Carr küsinud: “Kas Google muudab meid lolliks?” Muudab muidugi, leiti tookord.

Samas kuuleme nüüdki, et valmis teadmiste omandamine pole tähtis, vaid oskus ise vastuseid leida. Aga mida see “ise” tähendab? Üldjuhul leppimist SEO-meistrite poolt Google’i esilehele võideldud otsingutulemustega (SEO ’otsimootorite optimeerimine’ – toim). Kolmandiku klikkidest saab esimene tulemus ja nende osa, kes jõuavad esimeselt leheküljelt kaugemale, on aastatega pea olematuks kahanenud.

12 |

Gartneri Hype Cycle. Allikas: Gartner

Tehnoloogia põhjustatud probleeme lahendatakse tehnoloogia abil Mõned tähelepanelikud õppijad kurdavad, et nende võime lugeda pikki tekste on aastatega kahanenud. Suurem osa meist seda ei märka, kuid vastus on turundusmaailmast juba tulnud: blogitekstide fondid on suuremad ja tekstid ise lühemad. Samuti on vähenemas videomaterjali esimesest minutist kaugemale vaatajate hulk. Lahendus: “hea” video ei olegi pikem. Ka MOOCide loengud on nüüd jagatud maksimaalselt 5minutilisteks lõikudeks, et kasutajale vastu tulla.

Muutused õpetamise ja õppimise formaadis Sagedasti kõlavad terminid, nagu pööratud klassiruum, e-õpe, m-õpe, u-õpe, MOOC, automaatne tagasiside, VOSK ja mängustamine võib paigutada ühisesse kategooriasse “formaat”. Tegemist on erinevate viisidega, kuidas info õppijani viia. Nagu ikka, loodetakse, et värske formaat on senistest efektiivsem. Neid lootusi dokumenteerib igal aastal Gartneri Hype Cycle.

Näeme, et võrreldes eelmise aastaga on mängustamine tulnud ootuste tipult alla ja liitub seal juba varem olnud liitreaalsusega, et liikuda tasapisi produktiivsuse platoole. Graafiku tipus olevate tehnoloogiate kohta saame tavaliselt kuulda vaimustunud sõnavõtte ja kui kõrged lootused on ületatud, muutub ka jutt asjalikumaks. Oktoobri algul kirjutas mängutööstuse veteran Michael John Techcrunchis, et tal on olnud “piinlik kuulata haridustegelaste juttu, nagu oleks mängustamine mingi võluvits, millega puudutame sisu ja kõik muutub äkki huvitavaks ja lahedaks”. Ta väidab, et mänguelemendid on õppimises paratamatult olemas ja neid ei ole vaja sinna lisada, vaid üles leida.

Muutused suhetes Lisaks muutustele õppimise ja õpetamise formaadis on uued tehnoloogiad viinud ka muutusteni haridusega seonduvates suhetes. Õpilaste usaldus õpetaja vastu võib varasemaga võrreldes üsna madal olla, eriti mis puudutab IKT küsimusi. Soomlased leidsid ühes uuringus, et vaid 4% küsitletud õpilasi usaldas oma õpetajat IKTs täielikult. Õpilaste omavahelise suhtluse muutust iseloomustavad hästi vahetundides valitsev vaikus ja nägudelt peegelduv sinine valgus. Kooli ja lapsevanemate suhtlus toimub eKooli ja e-kirjade vahendusel. Õpilase ja õppematerjali suhtlus muutub interaktiivsemaks, materjalid hakkavad järjest rohkem pakkuma automaatset tagasisidet.

Kas õppija on tegelikult muutunud?

Nagu märkasite, ei puudutanud ma üldse õppimise sisu küsimusi. Seekord tahtlikult, et probleemile tähelepanu juhtida – põnevam on rääkida formaadist, abivahenditest ja tehnoloogiast. See on ju valdkond, kus muutused on kiired. Mitte nagu hariduspsühholoogias, kus osa põhimõtteid on sajandivanused. Aga endiselt on võimatu ületada motiveeritud õppijat, kes läheb raamatukokku, võtab ette kasvõi paberist raamatu ja õpib süstemaatiliselt. Paljude formaadikatsetuste üks eesmärk on vähendada eelmistest katsetustest tekkinud kahju. Seepärast võiks haridustehnoloogia definitsioonis juurduda ka eetika mainimine – tuleb jälgida seda tehnoloogiamõõga teist tera, et kasu oleks suurem kui kahju.

Kristo Käo Tartu Ülikool

VANKeR veereb edasi Pärnumaa Kutsehariduskeskuses on saanud traditsiooniks iga-aastane sügisseminar, mis sel aastal toimus juba üheksandat korda.

Sügisseminaride idee sai alguse e-õppest, kui tekkis vajadus uute e-vahendite ja keskkondade järele.

Kuna VANKeR programm sai eelmise õppeaastaga läbi, siis oli vaja uut süsti, et hoogustada taas e-õppe tegevust koolis. Sügisseminari kava koostamisel arvestasime elukestva õppe strateegia 2014 – 2020 eesmärkidega: muutunud õpikäsitlus, pädevad ja motiveeritud töötajad, digipööre hariduses. Keskendusime õpetajate ja kutseõpetajate kompetentsidele ning digipädevustele. E-õppes aktuaalsetel teemadel korraldati mitmeid töötube.

Fotod: Varje Tipp

Töötoad igale maitsele Töötoas “Õpetaja digitaalne arengumapp – professionaalse arengu jälgimiseks ja kutse taotlemiseks”, mille juhendaja oli kooli arendusosakonna juhataja Varje Tipp, tutvustas digitaalse arengumapi koostamise keskkondi ja arengumapi ülesehitamise loogikat.

Tihti ollakse koolis dilemma ees, kas valida vabavara või tasuline tarkvara. Sellest tulenevalt sai valitud ühe töötoa teemaks kontoritarkvara LibreOffice võimaluste tutvustamine. Töötuba juhendas IKT õppekavarühma kutseõpetaja Üllar Tornik.

Uut ja põnevat lähenemist õppetöös pakkus kutseõpetaja Janne Ojala töötoas “Orienteerumismäng QR-koodidega”, kus õpetajad said ülevaate QR-koodist ning selle ajaloost, sellest, kus seda kasutatakse, milliste rakendustega saab koodi lugeda ja kuidas seda ise teha.

Osalejatel oli võimalus lugeda erineva sisuga koode, kohapeal sai kasutada tahvelarvuteid.

Orienteerumisel osalemise eelduseks oli oma andmesidega nutiseadme olemasolu. Mängijatele näidati koodi, kuhu oli peidetud koolimajas tehtud pilt, mille asukoha pidi tuvastama ja üles leidma. Seal ootas ees järgmine kood uue pildiga. Osalejatel tekkis hasart ning võistlusmoment, hiljem premeeriti võistkondi ka autasuga.

Kuna nutiseadmeid kasutatakse järjest

enam, siis üha aktuaalsemaks muutub nutiseadmete turvalisuse teema. Paraku ei suhtuta tihtipeale neisse kui arvutisse taskus, vaid kui telefoni, mis ei vaja olulist hoolt ja tähelepanu ning mis töötab võluväel. Töötoas rõhutati, et nutiseadmete turvalisus sarnaneb arvutiturbega, seda nii ohtude kui ka kaitsevahendite poolest. Töötoas kõneldi nutiseadmete pahavaraga nakatumise viisidest ning pakuti välja kahte tarkvaralist lahendust, mis aitavad nutiseadme kasutajal elu lihtsamaks muuta.

Seda töötuba juhendasid IKT õppekavarühma õpetajad Toomas Salus ja Maili Jakobson.

Ikka leidub neid õpetajaid, kes vajavad ka arvuti algõpet. Sel korral valisime üheks töötoa teemaks arvutikirja algkursuse ehk kuidas kümne sõrmega trükkida. Sekretäri eriala kutseõpetaja Anu Laasi juhendamisel toimus lühikoolitus, mis käsitles KeyboardPro programmi tutvustust koos praktilise tööga (alussõrmised). Huvi töötoa vastu oli suur ning osalejad jäid kursusega rahule.

Sel õppeaastal mindi koolis üle operatsioonisüsteemile Windows 7. Töötoas oli hea võimalus arutleda teemal Windows 7 ja korduma kippuvad küsimused. Töötuba juhendas IKT spetsialist Janek Leppnurm, kes tutvustas Windows 7 võimalusi, et arvutiga kiiremini ja efektiivsemalt töötada.

Suurt huvi pakkus ka töötuba “Microsofti ja vabavara võimalused õppetöös”, mida juhendas meie kooli uus infoturbe- ja arendusspetsialist Andres Krall, kes täidab ka haridustehnoloogi rolli. Töötoas keskenduti vabavaralistele lahendustele ning anti ülevaade, kuidas kasutada QR-koodi õppetöös. Seda näitlikustati bioloogia tunni näitel, kuidas oskuslikult QR-koodi kasutada oma nutiseadmes, et ainetund oma seadmega põnevamaks muuta (http:// goqr.me).

Veel said osalejad ülevaate Socrative’i rakendusest ja veebikeskkonnast ning räägiti ka liitreaalsusest ja sellega seotud rakendustest, nagu Anatomy 101 (liitreaalsus-anatoomia), Chemistry 101 (liitreaalsus-keemia), Geometry 101 (liitreaalsus-geomeetria).

Rakendustest saab lähemalt lugeda siin: http:// zientia.com/site/application/apps#markers.

Töötuba “Kuldvillak” tõi kokku üllatavalt palju huvilisi. Kuna mäng ise oli kõigile tuttav, siis pikema sissejuhatuseta asuti keskkonnas https://jeopardylabs.com/ koos Kuldvillakut koostama. Töötoa juhendaja kutseõpetaja Kaie Pärn on ise koostanud kümmekond mängu, mida õppis HITSA pakutaval “Testide koostamine ja metoodika” e-kursusel. Ta oskas näidata ja tähelepanu juhtida nendele aspektidele, mis algajale võivad esmapilgul ebaolulised tunduda. Õpetajad on nutikad ja humoorikad, seda näitasid ka koostatud küsimused. Lihtne ja õpilastele meeldiv mäng sai valmis väga kii-

resti. Iga osaleja sai koju kaasa head soovid ja haridusportaalist Koolielu töövahendi kasutusjuhendi, mille on koostanud Tuuli Koitjärv.

Juba aastaid on meie kooli õpetajad osalenud rahvusvahelises koostööprojektis eTwinning (http://www.etwinning.net). Selleks, et jagada oma head kogemust ja kaasata uusi õpetajaid projektitöösse, tegid pikaajalised eTwinningu fännid Maie Jesjutina ja Ruth Leping õpitoa, kus tutvustasid eTwinningut kui rahvusvahelise koostöö projekti, mis ühendab Euroopa riikide õpilasi ja õpetajaid. Õpitoas näidati eTwinningu võimalusi motiveeritud keeleõppeks, IT-pädevuse arendamiseks ning teiste rahvaste kultuuriga tutvumiseks. Maie ja Ruth esitlesid oma varasemaid projekte, jagasid nõuandeid eTwinningu projekti alustamiseks ning vastasid huviliste küsimustele.

Ikka ja jälle tuleb meelde tuletada, millised toredad digivahendid on koolil olemas. Digivahendeid tutvustasid raamatukogus raamatukoguhoidja Kaie Laur ja IKT spetsialist Kaivo Paal.

Osavõtt oli rohkearvuline, kohal oli üle kahekümne õpetaja. Töötoas õpiti kasutama fotoaparaati Canon EOS 500D, sülearvuteid Dell Inspiron mini 1012, e-lugereid PRS-600 ja PRS-300, interaktiivset tahvlit ONfinity CM2 MAX, interaktiivset paberit Papershow, dokumendikaamerat Lumens DC265, diktofoni Sony IDC-BX800, videokaamerat Sony HDR-AX2000. Kõige suuremat huvi tekitas interaktiivne tahvel.

Kõige rohkem tekitasid elevust liitreaalsus ning Socrative’i veebikeskkond ja rakendus.

QR-koodi kasutamist teadsid õpetajad Janne orienteerumismängust, mis oli samuti õpetajate jaoks huvitav. Tundus, et veidi hirmutas tehnika kasutamine õppetöös. Küsimusi tekitas, kust saab rakendusi ja kuidas neid installida ning kuidas saaks õpilane kasutada oma nutiseadet (kui on vanem nutiseade, mis rakendust ei toeta, saab kasutada veebipõhist keskkonda).

Meie kooli sügisseminari materjalid on kättesaadavad seminari kodulehel: https:// sites.google.com/site/metoodikapaeev2014.

VANKeR liigub rõõmsalt vahepeatusega edasi!

Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskuse arendusosakonna juhataja, sügisseminari korraldaja

| 13

← eKool külastas Bulgaarias Saint-Exupéry nimelist Väikese Printsi erakooli. Foto: Pille Parikas

Üleskutse õpilasvahetuseks Var na reaa l kool High Mat hs Sc hool (www.mgberon.com) on huvitatud õpilasvahetusest Eesti koolidega. Kool korraldab keskkooli õpilastele kolmenädalasi suvelaagreid. Kaks nädalat projektist on akadeemiline õppetöö ja ühe nädala veedavad õpilased mägedes matkates. Iga tsükli lõpus valmib konkreetne projekt ja parimad saavad võimaluse minna edasi õppima kooli koostööpartneri juurde Massachusettsi ülikooli. Täpsem info huvitatutele help@ekool.eu

eKool käis Bulgaaria koolidel külas Varna haridusameti kutsel käisid kohalike haridusjuhtide konverentsil Bulgaarias kolleegid Tallinna haridusametist ja Eesti e-koolist, et tutvustada Eesti hariduse e-lugu.

Kui Tallinna haridusameti esindajad jagasid Varna kolleegidele oma kogemust elektroonsest dokumendihaldusest, siis e-kooli juhataja Pille Parikas rääkis bulgaarlastele, kuidas Eestis jõuti elektroonilise päeviku kasutamiseni.

“Neil praktiliselt puudub elektroonilise päeviku kasutamise võimalus, sest 1991. aastast kehtivad seadused ei reguleeri seda ning palju bürokraatiat on endiselt paberil,” rääkis Parikas, kelle sõnul on kogu Varna peale koolipõhine elektrooniline päevik kasutusel vaid paaris erakoolis. Ühte sellist õnnestus Parikasel ka külastada. See oli Saint-Exupéry nimeline Väikese Printsi erakool, mille töömetoodika erineb riiklikust koolist. Koolis on väikesed klassid ja mänguline õpe, milles on oluline roll keeleõppel. Kool jälgib hoolega, et õpilased oleks rõõmsameelsed ja nende keskmine hinne ei langeks alla 4,5 – vastasel juhul peab õpilane võtma lisatunde.

20 aastat tegutsenud erakoolis on umbes kümme aastat olnud kasutusel koolisisene

14 |

e-kooli süsteem. Parikase sõnul tunnistas erakooli direktor, et kuna seadusandlus on jäik, siis peavad nad paralleelselt elektroonilise päevikuga täitma ikkagi palju pabereid.

Mäletatavasti viidi Eestis 1998. aastal sisse seadusemuudatus, mis võrdsustas elektroonilise päeviku paberikandjaga ja andis omakorda Eesti õpetajatele tõuke IT-süsteemide kasutamiseks koolis.

Teine külastatud kool oli umbes tuhande õpilasega Varna reaalkool High Maths School, kus õpilastele õpetatakse tavapäraselt suuremas mahus matemaatikat ja infotehnoloogiat. Sellegipoolest oli koolis vaid kaks arvutiklassi ja üks mobiilne arvutiklass.

Hirmud e-süsteemi ees Parikas tunnistas, et Eestil on palju kogemusi, mida Varna koolidele jagada.

“Neil on päris palju meie kunagiste hirmudega sarnaseid hirme, mis e-süsteem kaasa võib tuua,” rääkis Parikas. Näiteks kardetakse, et äkki õpilased saavad teada õpetaja kasutajanime ja hakkavad ise oma andmeid elektroonilises päevikus muutma. Parikas võttis varnalaste hirmud maha, rääkides e-kooli autentimisest ja turvalisusest.

Veel kardavad Varna haridusjuhid ja õpe-

tajad seoses info sisestamisega töökoormuse suurenemist. Eriti umbusklik on vanem generatsioon, sest ka seal on õpetajate keskmine vanus kaunis kõrge, Varnas näiteks 48 kuni 50 eluaastat.

Bulgaarlastele selgitati, et õpetajad saavad arvutitega paremini sõbraks, kui neile korraldada palju heal tasemel koolitusi.

Kokkuvõtvalt tõdes Parikas, et koostööd jätkatakse ja varnalaste huvipuuduse üle Eesti e-kooli vastu kurta ei saa. Takistavateks teguriteks on kohaliku seadusandluse mahajäämus ja praktiliselt olematud rahalised vahendid. Ka Euroopa Liidu tõukefondide raha kasutamisega ollakse Bulgaarias hariduse vallas veel algusjärgus.

Epp-Mare Kukemelk ajakirjanik

✁

TÖÖLEHT 33

TwinSpace’i uus tegu ja nägu Internetipõhist koostööd pakkuva programmi eTwinning koostöökeskkond TwinSpace (ehk Mestimisruum) on saanud täiustatud versiooni.

Kogu keskkond on teinud läbi kapitaalse uuenduse nii vormis kui ka sisus ja kõike seda selleks, et muuta veebipõhine koostöö tuhandete Euroopa õpetajate ja õpilaste jaoks mugavamaks ning turvalisemaks.

Alates 2005. aastast, mil algas programmi eTwinning ajalugu, on TwinSpace’il olnud kolm varasemat versiooni.

Uuenenud TwinSpace on automaatselt olemas kõikidel eTwinningu projektidel, mis on sõlmitud alates 2014. aasta oktoobrist. Järgnevalt tuleb juttu uuendustest ja muudatustest, mida keskkonna täiustamine kaasa tõi.

✁

✁

K a s u t aja j õ u a b o m a p r oj e k ti(d e) TwinSpace’i(de)ni kas töölaua või uue aadressi twinspace.etwinning.net kaudu. Avaneb loetelu nende projektide TwinSpace’idest, milles osalete ja TwinMail (uus) ehk kõikide teie TwinSpace’ide sisene postkast.

Avanud projekti TwinSpace’i, ootavad teid võrreldes eelmise versiooniga ees järgmised uuendused: ▪▪ Esilehe kujundus on suures osas ümber korraldatud, see on väga minimalistlik ja selge.

▪▪ Iga osa juures sinises ringikeses i-täht annab täpsustavat infot vastava osa võimaluste ja kasutamise kohta.

▪▪ Seadetes on võimalik valida TwinSpace’i kujunduse kolme värvilahenduse vahel, muuta/lisada pealkirja, kirjeldust ja logo.

▪▪ Pöördumine portaali pealehele, töölauale ja oma projektide TwinSpace’ide juurde on tehtud mugavamaks.

▪▪ Võimalus valida keelt.

▪▪ Mugavalt saab vaadata, kuidas projekti TwinSpace näeb välja mistahes internetikasutajale (Sirvi avalikus režiimis).

▪▪ Kadunud on sellised ebamugavad või vähe rakendust leidnud osad, nagu õpetajate tuba, õpilaste tuba, viimaste tegevuste nimekiri, kalender, eraldi postkast iga projekti mestimisruumis.

TwinSpace koosneb järgmistest osadest: ▪▪ Esileht – otsetee lehekülgede, piltide, videote, teated õpetajale (uus) ja projektipäeviku (ühendatud endised projektipäevik ja blogi) juurde.

▪▪ Leheküljed (endised projektitegevuste veebisisu ja Wiki) – projekti veebilehe loomine on muudetud arusaadavaks ja lihtsasti kasutatavaks ka algajale veebilehe loojale. Pildi, video jm failide lisamine lehele toimub kirjaklambimärgi alt, kusjuures lisatavad failid peavad olema eelnevalt materjalide lehele üles laaditud.

▪▪ Materjalid (endised projektitegevuste failiarhiiv ja pildigalerii) – projekti jaoks

vajalike materjalide üles laadimise ja hoidmise koht jaotatuna kolme kausta (võimalus luua ka alamkaustu): ●● Pildid – jpeg-, jpg-, gif-, png-failid maksimumsuurusega 4 MB ●● Videod – YouTube’i ja Vimeo keskkonda laaditud videote URL-ide lisamise kaudu ●● Failid – doc-, docx-, ppt-, pptx-, xls-, xlsx-, pdf-, txt-, zip-, rar-failid maksimumsuurusega 20 MB ▪▪ Foorumid (ühendatud endised õpetajate toa, õpilaste toa ja projektitegevuste foorumid) – ühine foorum projektis osalevatele õpetajatele ja õpilastele.

▪▪ Vestlus (endine Chat) – vestluste ajalugu säilitatakse 3 kuud, lisandunud on võimalus vestelda privaatselt.

▪▪ Liikmed – võimalik eksportida õpilastest liikmete nimekirja Exceli tabelisse.

Kokkuvõtteks võib uut TwinSpace’i iseloomustada nii: ilus, lihtne, loogiline, müravaba, kasutajasõbralik ja turvaline.

Üksikasjaliku TwinSpace’i kasutamise juhendi leiate e-õppe uudiskirja veebilehelt: http://uudiskiri.e-ope.ee/

Mari Tõnisson Tartu Hiie Kooli õpetaja ja haridustehnoloog, eTwinningu ekspert

| 15

TÖÖLEHT 33

✁

ExamTime ExamTime on veebikeskkond, millega on võimalik luua mõistekaarte, sõnakaarte ja teste.

Samuti saab koostada märkmeid. Keskkond on ingliskeelne.

Mind map

Registreerimine Mine lehele https://www.examtime.com

Kaardile klõpsates või vajutades kahe pöidla vahel olevat nooltest ristkülikut, on võimalik näha kaardi teist poolt. Pöidlad võimaldavad hinnata, kas sõnakaardid meeldivad või mitte.

Risti olevad nooled segavad ära kaartide järjekorra ja ringikujulised nooled võimaldavad ringi keerata kõik kaardid.

Notes Märkmetesse on võimalik lisada ka meediat või pilte. Samuti on võimalik teha ühe töö alla mitu erinevat lehte. Tekstid ilmuvad tekstikastidena.

Quiz

Subjects

▪▪ Multiple choice – ühe õige vastusega küsimused ▪▪ Checkboxes – mitme õige vastusega küsimused ▪▪ True/false – õige/vale väide Vastusteks saab lisada ka pilte ning küsimuste juurde on võimalik kirjutada selgitus.

Peale lahendamist on hiljem võimalik ka vaadata oma vastuseid ning näha, millised olid õiged vastused.

Saad luua uue aine ning vaadata olemasolevaid. Kõrvalolev number näitab, mitu tööd on selle aine alla paigutatud.

Peale kasutaja kinnitamist ja sisselogimist avaneb järgnev pilt:

Mõistekaartide, sõnakaartide, testide ja/või märkmete loomine Vali create ja rippmenüüst see, mida plaanid looma hakata: ▪▪ Mind map – mõistekaart ▪▪ Quiz – test ▪▪ Flashcards – sõnakaardid ▪▪ Notes – märkmed

✁

Oma tehtud töid on võimalik vaadata enda profiili alt.

Kuidas ühte tööd teise aine alla paigutada?

1. Mine avalehele 2. Vali välja töö, mida soovid teisendada.

Vajuta pliiatsi peale (edit ehk muuda) 3. Vali ülevalt paremalt actions ja move

Flashcards

Ükskõik, mida looma hakkate, on alati paremal üleval järgnevad märgid:

4. Vali move subject või move topic, olenevalt sellest, kas soovid muuta ainet või teemat.

5. Vali aine (või teema) ja vajuta move.

Gruppide moodustamine Kui kõik kaardid on valmis, vajuta save changes. Kaardi kustutamiseks tee paremal kaardi kõrval olevasse kasti linnuke ja vajuta remove selected cards.

6. Vajuta pildil märgitud ikoonile.

7. Vajuta Create Group 8. Täida ankeet ja vajuta save 9. Lisa õpilane gruppi

Liina-Liis Nõmm Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient

✁

16 |

Exam Madness aitab tõhusalt inglise keelt õpetada Mis? Inglise keele õpetamisel on kaks suuremat probleemi, mida Exam Madness aitab lahendada. Keeleõppe puhul on oluline diferentseeritud lähenemine õpilastele ja kohene tagasiside vigade kohta. Õnneks on aga enamikul tänapäeva õpilastel olemas oma nutiseade, mida saab koolitunnis efektiivselt kasutada.

Just selle eesmärgiga on loodud Androidi nutirakendus nimega Exam Madness.

Rakendus pakub võimalust lihtsa vaevaga harjutada ja kinnistada olulisemaid grammatilisi ja sõnavara puudutavaid keeleküsimusi. Rakendus sisaldab küsimusi erinevatest teemavaldkondadest, nt eessõnad, ajavormid, artiklid jne, mis teeb rakenduse kasutamise väga paindlikuks.

Kes? Rakenduse loojad on kolm tegevõpetajat, kes tundsid puudust headest e-õppe vahenditest, mida keeletunnis kasutada. Eesmärk on pakkuda õpilastele võimalust tunnis oma tempos ülesandeid lahendada ja huvi korral ka kodus keele arendamisega tegeleda. Nii tegidki Kristi Saare (Pelgulinna Gümnaasium), Agne Kosk (Põltsamaa Gümnaasium) ja Mari Talvik (Elva Gümnaasium) terve suve rakendusele ülesandeid.

Rakendus sisaldab igas valdkonnas sadu küsimusi, mis võimaldab teemasid harjutada üpriski mahukalt, ilma et küsimused korduma hakkaksid. Meiko Udrase tehtud tehnilise lahenduse abil genereerib rakendus iga kord küsimused erinevas järjekorras, lubades rakendust kasutada ka näiteks õpilaste testimiseks.

Kuidas?

Esimese sammuna tuleb õpilasel rakendus oma nutiseadmesse alla laadida. Rakendus toimib kõikides Androidi seadmetes, nii telefonides kui ka tahvelarvutites. Rakendus on suhteliselt väiksemahuline ning allalaadimine ei tohiks tunni alguses võtta rohkem kui mõne minuti. Õpilane peab lihtsalt avama oma seadmes Google Play poe ning trükkima otsingusse rakenduse nime.

Meetodid Rakenduse kasutamine on üldjoontes väga paindlik. Rakendust avades leiab õpilane teemade nimekirja. Valikut tehes suunatakse ta valikvastustega küsimuste juurde. Vastamisel saab kohe tagasisidet, kas antud vastused on õiged või mitte.

Meetod 1: Õpetaja kasutab rakendust teema kordamiseks või kaardistamiseks, andes õpilastele kindlaksmääratud aja, nt viis minutit, et ülesandeid lahendada. Õpetajal on võimalus aja lõppedes klassis ringi käies näha õpilaste punktilisi tulemusi, mis annavad õpetajale tagasisidet selle kohta, mis tasemel õpilased mõnel teemal on.

Lisaks on võimalus osa teemade puhul kasutada diferentseerimist – suunata nõrgemad õpilased B1 tasemel ülesannete lahendamisele ja tugevamad B2 tasemel ülesannete lahendamisele.

Meetod 2: Õpetaja kasutab rakendust koduse töö asemel. Pärast teema läbimist saab rakendust kasutada õpilaste iseseisva harjutamise toetamiseks. Õpetajal on soovi korral võimalus ka kontrollida, kas õpilased on koduse töö ära teinud.

Näiteks peavad õpilased kodus ära lahendama 55 erinevat eessõnade ülesannet. Õpilased saavad kodus endale sobival ajal ülesanded ära lahendada ning teha tulemustest ekraanipildi ning selle meili teel õpetajale saata. Kuna kõikidele õpilastele genereeritakse küsimused erinevas järjekorras, saab õpetaja igalt õpilaselt erineva pildi selle kohta, mis neil 55. küsimus on.

Meetod 3: Õpetaja kasutab rakendust õpilaste testimiseks. Rakendusel on ka 30 küsimuse testiformaat, mida saab tunnis kasutada. Testifor-

maat näitab pärast 30 küsimuse rakendamist logi sellest, milliseid vigu õpilane tegi.

Näiteks saab õpetaja paluda õpilastel kirjaliku testi asemel lahendada tunnis harjutusteste 30 küsimuse kaupa, et selgeks saada, millised teemad on õpilastele kõige keerulisemad. Peale selle on võimalik testimisformaati kasutada ka selleks, et õpilasi nende tulemuste järgi tasemerühmadesse jaotada.

Rakendus on lihtne ja tõhus abivahend eksamiteks valmistumisel, selle abil on võimalik kerge vaevaga võtmeteemad üle korrata ning nõrku valdkondi tuvastada.

Iga paari nädala tagant lisandub sadu uusi küsimusi, seega saab teemasid põhjalikult harjutada.

Soovitame rakendust ka täiskasvanutele, kes tahavad oma keeleoskust värskendada!

Vaata lisaks: • https://play.google.com/store/apps/ details?id=eu.okiem.exammadness • https://www.facebook.com/exammadness

Kristi Saare Pelgulinna Gümnaasiumi inglise keele õpetaja

| 17

Kuidas õppida seadmeid looma – PICAXE mikrokontrolleriga Mikrokontroller on tänapäeva tehnikaseadmete põhiline element. Mikrolaineahi, pesumasin, telefon, õmblusmasin jms hõlmavad ühte või mitut mikrokontrollerit. Seetõttu on igati asjakohane lisada mikrokontrolleri tehnika põhialused tänapäeva koolitundidesse.

Mikrokontrolleri rakendamist õpetatakse probleemipüstituse abil. Teemadeks on programmeerimine, andmete kogumine, probleemide lahendamine, planeerimine/ disainimine, seadme ehitamine ja mitmed elektroonika põhiühendused, nt jootmine.

Mikrokontrolleri abil on väga lihtne planeerida/disainida ja rakendada intelligentseid süsteeme. Näiteks võib koolitunnis olla ülesandeks lihtsa musta joone järgi liikuva seadme või kasvõi ümbritseva keskkonna tingimustele vastava targa ehte disainimine ideest lõpptulemuseni. PICAXE mikrokontrolleri õpetamine on suhteliselt lihtne ja isegi vähesel juhendamisel õpivad noored mõistma süsteemide toimimist ja seadmete programmeerimist.

Mis on PICAXE? PICAXE on Inglismaal arendatud ning õpilase seisukohalt väga lihtne ja odav programmeeritav mikrokontroller.

Õpilane saab sellega teha lihtsaid programme juba 20-minutilise õpetamise järel.

Fotod: Harri Bläuer

Selles artiklis käsitletakse mikrokontrollerite programmeerimist, seadmete loomist ja elektroonika õpetamist põhikoolis.

Kuidas mikrokontroller töötab?

PICAXE õpetamiseks koolides on arendatud ja koostatud õpetuspakett, mis on olnud kasutusel paljudes Soome koolides. Programm on tõlgitud ka eesti keelde ning me oleme püüdnud seda Eestiski rakendada. Õpetuspaketti kuulub nn projektitööplaat, mis sisaldab mikrokontrollerit ja muid elektroonikakomponente, nagu lülitid, LEDid, andurid. Nende abil loovad õpilased toimiva seadme ning harjutavad ka seadme juhtimist ja programmeerimist.

Selleks, et moodne seade töötaks, on tarvis kolme osavaldkonna koostööd. Mikrokontrolleri külge on ühendatud seadme sisendviigud andmete sisestamiseks, näiteks lülitid või muud keskkonda jälgivad andurid. Mikrokiip tuleb programmeerida vastavate käskluste abil.

Kolmandaks osapooleks on väljundid, nt mootorid, mis on tarvis ühendada mikrokontrolleriga. Vastavalt tagasisidele saab mikrokontrol-

18 |

lerit mitmeid kordi seadistada ja parandada nii seadme töötamist. Kindlasti käib tööülesannete juurde korpuse disainimine. Õpetamise mõte pole lihtsalt programmeerida, vaid võimaldada õpilasel mõista, kuidas töötab seade kui tervik ja millised on planeerimiseks vajalikud sammud, et see saavutada.

Et kõik õnnestuks, on vajalikud nii traditsioonilised käsitööriistad kui ka arvutiprogrammid ja programmeeritav mikrokontroller.

Arvutiprogrammidega tehakse elektroonikaskeemide ühenduste simulatsioonid, joonistatakse vajalikud trükkplaadid ja programmeeritakse mikrokontroller.

Selles artiklis kasutatakse mikrokontrollerite PICAXE kiipi, mis põhineb Microchip PIC-il ja seda programmeeritakse BASIC keeles. Programmi tarkvara on tasuta kättesaadav ja seda saab alla laadida www.picaxe.com kodulehelt. Lisaks kasutame elektroonikaskeemide simulatsioone ja trükkplaadi tegemise programmi Circuit Wizard.

NÄIDE: Probleemi püstitamine ja osaprobleemide lahendamine Nagu eespool öeldud, on õpetamine probleemipõhine. Anname õpilastele ülesande teha seade, mis näiteks sorteerib musta ja valget värvi pingpongipallid eraldi korvidesse

(juuresoleval pildil).

Probleemi lahendamine algab selle osadeks jaotamisest. Mida on vaja selleks, et seade sooritaks ülesande edukalt?

▪▪ Andur, mis tuvastab värve.

▪▪ Juhtaju, mis juhib saadud teabe kohaselt palli vastavalt õigesse korvi.

▪▪ Mehaaniline liikumislahendus, mis täidab tegeliku töö vastavalt aju (mikrokontroller) juhistele.

▪▪ Korpus, mille külge on kinnitatud kõik vajalikud toimivad seadmed.

Probleemid lahendatakse ükshaaval. Näiteks: kuidas seade näeb ehk palli värvust tuvastab?

Paljude ülesannete ja küsimuste juures saab nähtusi selgitada füüsikat appi võttes.

Elektoonikaskeemi saab luua makettplaadil, veendumaks, et see töötab ka reaalses maailmas.

Tuleb leida viis, mõõtmaks peegeldunud valguse hulka. Teabe otsimine viib tehniliste lahendusteni, kas siis LDRi (valguse hulgale reageeriv takisti) või fototransistori valimiseni, seekord valime viimase. Siin on meil võimalik tutvustada Kirchhoffi reeglit, mille rakendamisel on pingehulga mõõtmise teel võimalik teada saada, kas pall on must või valge.

Elektroonikaskeeme saab simuleerida arvutiekraani vastaval ruudulisel pinnal.

Selleks sobiv programm on Circuit Wizard.

Kui vastavat programmi pole võimalik kasutada, siis võib skeemi luua ka makettplaadil ja veenduda, et see töötab ka reaalses maailmas (makettplaat vasakpoolsel pildil).

Toimiva terviku kokkupanek Kui kõik osaprobleemid on lahendatud, siis on aeg ehitada töötav seade ja äratada seade ellu programmikoodide abil. Lisamaterjalina kasutatakse plastkärgplaate ja taaskasutusse jäänud pappkarpe jms.

Seadme juhtaju programmeerimise õpetuses kasutatakse PICAXE-projektiplaati. Projektiplaadiga on lihtne illustreerida programmeerimist, teha programmeerimisharjutusi ja lõpuks valmistada seade, mis kasutab juhtaju (projektiplaat parempoolsel pildil).

Osalahendused võivad olla näiteks järgmised: ▪▪ Takistuste jaotus fototransitorile – pallide must-valge värviuurimus.

▪▪ Servo, millele edastatakse saadud teabel põhinev info, valides selleks õige korvi, kuhu pall suunatakse.

▪▪ PICAXE-mikrokontroller, mille abil loetakse andurite andmeid ja saadud andmete põhjal juhitakse servosid.

▪▪ Mootor, mis segab ja liigutab palle, et nad ei jääks ummikusse.

PICAXE-projektiplaadiga on lihtne illustreerida programmeerimist ning teha programmeerimisharjutusi.

Kood äratab seadme uuesti tegevusse Allpool on näitekood, mille abil töötab mustvalge pingpongipallide sorteerija.

MUSTVALGETE PINGPONGIPALLIDE SORTEERIJA #picaxe 18X ‘mida mikrokontroller teeb init: paus 600 ‘ootamine

servo 7,108

‘servo tööle ja keskele ootamine:

if pin6=0 then testi ‘kui input6 on null, testimiseks high 0 ‘sorteerija tööle goto ootamine ‘algusse tagasi

testimine:

paus 123 ‘paus, pall jõuab kukkuda low 0 ‘sorteerija peatamine if pin7=0 then must ‘kui input7 on null, hüppab must if pin7=1 then valge ‘kui input7=on üks, hüppab valge goto ootamine

must: servopos 7,82

‘must pool

paus 500

servopos 7,108 ‘keskpunkt

paus 100

goto ootamine valge: servopos 7,137

‘valge pool

paus 500

servopos 7,108 ‘keskpunkt

paus 100

goto ootamine

Ahhaa-elamus ja programmeerimine selgeks Mikrokontrolleri PICAXE abil tõuseb õpilaste õppimiskõver kindlalt ülespoole ning õpilased saavad kiiresti ahhaa-elamusi ja ka PICAXEga programmeerimise selgeks.

Eesmärgiks on õpetada õpilastele kogu seadmega kaasnevat protsessi ja terviklikke lahendusi, sh planeerimist, probleemide lahendamist, elektroonikat, põhiühendusi ja seadmerakendusi, samuti seadme töö juhtimist, mis pole pelgalt programmeerimine.

PICAXE sobib kasutamiseks põhikooli tehnoloogiaõpetuse, aga ka gümnaasiumiastme valikainetundides, samuti teiste õppeainete tundides. Õpilased saavad pärast koolitunde jätkata mikrokontrolleri tehnika õppimist vabal ajal ja ehitada näiteks õpetuspaketi abil endale vajaliku süsteemi või seadme kodus kasutamiseks.

2015. aastal algavad õpetajatele mõeldud PICAXE koolitused, mida toetab HITSA ja mis on õpetajatele tasuta (vaata koolitus.hitsa.ee).

Kohtumiseni koolitustel!

PICAXE kohta loe veel www.picaxe.com.

Harri Bläuer Raunistula kool Soomes tehnilise töö õpetaja, juhendav õpetaja (tehnoloogia)

Mart Soobik Tallinna 21. Kooli tehnoloogiaõpetuse õpetaja, pedagoog-metoodik

| 19

ProgeTiiger käis konkursitöid uudistamas Selle sügise ProgeTiigri õpilaskonkursi eelvoorud on läbi ning algab hindamine. Kuid enne, kui töid hindama hakkame, heidame pilgu 11.– 17. oktoobrini toimunud maakondlikele voorudele, kus osalejad esitlesid oma käe ja maitse järgi kujundatud tuleviku õpperuume. Ligi 600 osalejat pea kõikjalt Eestist panid end proovile

arvutianimatsioonide, 3D-graafika, mobiilsete äppide, arvutiga loodud muusikapalade ning robotite tegemisel. Kõige rohkem olid lapsed loonud arvutianimatsioone ja -mänge.

Järgmisena toimub ProgeTiigri konkursitööde hindamisvoor. Kõigil on võimalus välja valida oma lemmik, seda saab teha 10.–30.

1

novembrini siin: http://progetiiger.ee. Lisaks avalikule hindamisele annab oma hinnangu konkursitöödele ka ekspertide žürii. Seejärel selguvad parimad tööd, mis pääsevad edasi 24. jaanuaril 2015 toimuvale finaalüritusele Tallinna Lauluväljakul.

3

4

2

6

Tallinn

(1,2)

Pealinna eelvoor toimus Tallinna Südalinna koolis, oma tööd esitles 72 meeskonda, kus oli kokku 185 last. Valdavalt olid valminud arvutianimatsioonid ja -mängud, palju oli ka muusikapalu „Koolikell“. Foto: Madli Leikop

Tõrva

(3,4,5)

ProgeTiigri voor Tõrvas. Fotod: Klaarika Ilisson

Võru

(6)

ProgeTiigri konkursivoor Võrus. Foto: Triinu Grossmann

20 |

5

7

Narva

(10,11)

“Õpilased olid väga innustunud ning tore oli see, et üksteisele esitati küsimusi võistlustööde kohta ja tunti huvi, kuidas teised olid oma probleeme lahendanud. Väga lahe idee oli tõlkeprillid, mis lisaks infotehnoloogilisele lahendile nägid stiilsed välja. Meelde jäi ka töö tuleviku klassiruumist 3D-lahendusena – kuidas näevad tulevikus välja õpilaste ja õpetaja lauad,” meenutab Narva vooru žürii liige Ene Koitla. Fotod: Ene Koitla

Viljandi

(7,8)

8

9

“Mulle meeldis eriti see, kuidas konkurss suunas meeskondlikule koostööle erinevate oskustega lapsi, näiteks olid omavahel rollid jaotanud väga hea disainer ning 3D-animaator,” ütles Andres Ääremaa Viljandi maakondliku vooru žüriist. Fotod: Andres Ääremaa

Tartu

(9)

Kõige esimesena tutvustasid oma töid Tartumaa õpilased. Foto: Mari-Liis Peets 10

11

| 21

EDULOOD

Tehnoloogia lasteaias: mitte kas, vaid kuidas ja miks?

Tehnoloogiast on saanud meie igapäev ning tihti ei kujuta me oma tööpäeva ja miks mitte ka eraelu ette ilma mobiiltelefoni või arvutita.

Minu jaoks ei ole enam ka lasteaias küsimust, kas õppe- ja kasvatustegevuses peaks kasutama tehnoloogiat. Mina küsin hoopis: kuidas ja miks? Lastele, kes praegu lasteaias käivad, on tehnoloogia elu loomulik osa, nad on kasvanud kõige selle keskel. Me peame õpetama neile tehnoloogiaga toime tulemist samamoodi, nagu näiteks liikluses ellu jäämist.

Tehnoloogia kasutamise kasud lasteaias Tehnoloogia kasutamine alushariduses täidab minu jaoks kolme eesmärki. Esiteks aitab tehnoloogia muuta õpitu nähtavaks. Kui me oleme lastega loonud midagi tehnoloogiat kasutades, siis vaatame ja analüüsime seda pärast – mida õppisime ja kuidas meil läks.

Teiseks aitab tehnoloogia jagada õpitut vanematega ning vanemad saavad lapsega tehtu üle arutleda. Nooremad lapsed ju tihti kodus lasteaiast väga palju ei räägi, kuna nad ei suuda teadmisi ühest keskkonnast teise üle kanda. Päeva ülevaatele toetudes ja lapsele pilte näidates saavad laps ja lapsevanem lasteaias õpitu kodus läbi arutada.

Kolmandaks aitab tehnoloogia kasutamine lasteaias kujundada lastes arusaama tehnoloogiast (arvutid, nutiseadmed) kui töövahendist, mitte mänguasjast. Tehnoloogia aitab meil olla ise loojad, mitte ainult tarbida seda, mis teised valmis teinud on. Areneb loovus ning julgus oma ideid teostada.

Tarbijatena kasutatakse tehnoloogia võimalusi lasteaias palju: pildid või video, illustreerimaks õpitut, Jänku-Jussi multikad teema sissejuhatuseks või kokkuvõtteks, ERRi unejutu arhiivist leiab mitmesuguseid muinasjutte. Kuid kuidas juba lasteaias muutuda tarbijast ise loojaks?

Lugude jutustamine ja tehnoloogia Mulle meeldivad erinevad lood ning lugude jutustamine lastele. Minu rühma lastele õnneks meeldib lugusid kuulata ja neid ka ise luua. Ma usun, et tehnoloogia abil loo tegemise puhul on kõige tähtsam ikka narratiiv ehk lugu ise. Esimesed laste enda loodud lood võivad olla üsnagi pöörased, kuid õpetaja peab end tagasi hoidma ning mitte püüdlema ideaalse loo poole. Kuigi ühtki viletsat lugu ei saa muuta tehnoloogia abil paremaks, pakub tehnoloogia meile võimalust loo taasesitamiseks ja tänu sellele analüüsiks ning arenguks.

22 |

Ettevalmistus (voolimine) animatsiooni loomiseks raamatu “Kati ja Jeti liikluses” põhjal. Foto: Kärt Kase.

Animatsioon Eelmises uudiskirjas oli pikemalt juttu lasteaialastega animatsioonide loomisest. See on üks põnevatest võimalustest, kuidas lugu digitaalseks muuta. Meie oleme katsetanud nii plastiliinist kolmemõõtmeliste tegelastega kui ka tasapinnalisest paberist tegelastega multifilmide tegemist. Uurisime ka lastelt, milline loodud animatsioonidest neile kõige rohkem meeldis. Kolmemõõtmeliste plastiliinist tegelastega multifilm on ikka kõige rohkem nagu päris. Järgmisena võiks laste meelest teha mänguasjadega animatsiooni, siis saab ka ise olla näitleja. Kõige suurem unistus on teha sellist multifilmi nagu televiisoris näidatakse.

E-raamatud Animatsioonide ja videote kõrval võimaldavad lugu digitaalseks muuta ka e-raamatud.

Internetis on e-raamatute loomiseks põnevaid lahendusi. Pakun siin välja kolm, mida ise lastega edukalt kasutanud olen.

Piltide järgi juttude loomiseks on väga tore keskkond storybird.com, kus on palju imekauneid kunstnike loodud pilte, mida oma raamatus illustratsioonidena kasutada saab. Igale pildile saab juurde kirjutada mõtteid, luuletusi või jutte. Digiteeritud kunstitöödele või fotodele saavad lapsed ise jutu juurde rääkida littlebirdtales.com-i keskkonnas. Mõlema keskkonna kasutusjuhendid on olemas Koolielu portaalis.

Lehitsetavat e-raamatut, mis kõige rohkem nn pärisraamatuga sarnaneb, on või-

malik luua tekstitöötlusprogrammis tehtud materjali avaldamisel erinevates võrgukirjastustes. Minule on siiani proovitutest kõige rohkem meeldinud flipsnack.com keskkond, kus saab luua oma raamaturiiuli, mida siis teistega jagada. Nii saab lihtsasti luua e-raamatu näiteks laste joonistustest ja jutukestest.

Arvutis mõistekaardi loomine Arvutis mõistekaartide loomine juba natuke vanemate lastega pakub head võimalust harjutada häälimist ja teha arvuti klaviatuuril tutvust tähtedega. Eelmisel aastal esimest korda 5-6aastastega mõistekaarti tehes olid teemaks värvid: kollane, oranž ja punane.

Iga laps pidi mõtlema ühe asja, mis on nendes värvides, ning kordamööda said nad tulla ja koos õpetajaga häälides oma sõna õige värvi juurde trükkida.

See on õpetajale hea võimalus tegeleda hetkeks lapsega individuaalselt ning saada ülevaade tema tasemest.

Selline tegevus vajab kindlasti eelnevat läbimõtlemist – mida teevad teised lapsed samal ajal ja kes neid vajadusel näiteks kunstitegevuses suunab.

EDULOOD

Laste koostatud mõistekaart arvutis. Foto: Kärt Kase.

Sõnapilved Sõnapilved sobivad laste sõnavara suurendamiseks. Mulle meeldib lastega luua sõnapilvi Tagxedo keskkonnas, sest seal saab anda oma pilvele sobiva kuju. Näiteks suvega seotud tegevustest rääkides illustreerisime seda päikesekujulise sõnapilvega. Nii sõnapilve kui ka mõistekaarti on hea pärast välja printida ja rühma seinale riputada, siis saavad lapsed otsida enda pakutud sõna ning tutvuda teiste ideede, sõnade ja tähtedega.

Infootsing arvutis Koolieelikutega saab arvutist tõeliselt väärtuslik infoallikas. Lapsed tegid rühmatööna (paber)raamatu ilvesest. Ma palusin igal grupil mõelda ühe küsimuse ilvese kohta, vastuse pidid nad leidma raamatust või ise välja mõtlema. Seejärel võisid nad tulla arvuti juurde, et koos õpetajaga vastust internetist otsida. Eks juhtus meil sedagi, et loomaaia vapilooma asemel vaatas vastu hoopis president. Vastust enamasti otse leida ei olegi võimalik. Nutikatele küsimustele leiab vastuse ikka nuputades ja mõnikord jääb küsimus ka vastuseta. Tähtis on see, et lapsed saavad kogemuse, kuidas internetist infot otsida ning et alati ei ole vastus kirjas esimesel ette tulnud lehel.

Rühmablogi Rühmablogi ehk ajaveeb on minu jaoks üks vahend vanematega suhtlemiseks ja lasteaias õpitu nähtavaks muutmiseks. Kõik lastega loodud digitaalsed materjalid lähevad blogisse üles vanematele tutvumiseks.

Samuti annavad fotod õppekäikudest ja rühmatöödest vanemale infot, mida laps lasteaias teeb. Enne blogikeskkonna vali-

kut tuleb mõelda läbi, millist infot sinna panema hakatakse ja vanematelt ka selleks nõusolek küsida. Paroolita ajaveebi ei pannud ma kunagi laste fotosid ning tegevuste kirjeldamisel püüdsin laste nimesid mitte kasutada. Praegu kasutame keskkonda tumblr.com, sest seal ei pea vanemad endale kasutajakontot tegema, aga lehekülg on parooliga kaitstud.

Kõik algab vahenditest Tulles tagasi füüsilisse maailma, vajavad tähelepanu veel kaks komponenti, mis on olulised lasteaias lastega tehnoloogia kasutamiseks. Esiteks on vaja vahendeid, mida kasutada. Meil on lasteaias kõikides rühmades lauaarvutid koos kõlaritega. Vaid neid vahendeid kasutades saaksime eespool kirjeldatust teha näiteks sõnapilvi, mõistekaarte, e-raamatut Storybirdi keskkonnas, otsida vastuseid küsimustele ning rühmablogis kirjeldada vanematele tehtut. Kuid pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Kust saada rühma fotoaparaat? Vaata taskusse ja ehk leiad sealt vastuse! Nutitelefonid pakuvad meile mugavamalt ja rohkem võimalusi lastega tehnoloogia kasutamiseks. Kahjuks peame praegu veel leppima oma vidinate kasutamisega, kuid siiani pole miski katki läinud. Lapsed oskavad olla ettevaatlikud, kui neid usaldada.

Teiseks tasub läbi mõelda rühmaruumi paigutus, et arvuti kasutamine õppetegevuses oleks võimalikult mugav. Väikesed ümberkorraldused laste istumiskohtades hommikuringis võimaldavad kõigil ekraanile näha ja siis jälle oma kohale tagasi istuda.

Ma usun, et õpetaja võimuses on aidata lastel mõista seda digiajastu keskkonda, kus nad kasvavad. Ma ei arva, et peaksime

laskma lastel lasteaias vaid arvutiga mängida või näitama neile lihtsalt multifilme.

Tehnoloogia kasutamine ei pea olema igapäevane, aga see pakub meile võimalust midagi ise luua ning õpetab vaatama nii enda kui teiste loodut natuke teise pilguga.

See on üks osa meediaõpetusest, mida õppe-ja kasvatustegevuses järjest enam rakendatakse.

Tulevikus ootab ees liitreaalsus Eelnevalt sai kirja pandud see, mida siiani ise lastega teinud ja kogenud olen seoses tehnoloogia kasutamisega õppetöös. Aga tehnoloogia areneb, võimalusi, mõtteid ja ideid tuleb järjest juurde. Ehk paranevad ka lasteaedade tehnilised võimalused neid ideid ellu viia. Kellele eespool kirjeldatu juba tuttav ja läbiproovitud on, siis panen siia seemneks ka mõned mõtted, mida lähikuudel plaanin katsetama asuda: liitreaalsuse rakendusega taevavaatlused kosmose teema käsitlemisel, muusikaõpetajatel ja kõigil leiutamishuvilistel soovitan uurida, mis on MaKey MaKey (makeymakey.com).

Julgust ja avastamisrõõmu katsetamiseks!

Ka sellest, millega me ise päris rahul ei ole, saame me midagi koos lastega õppida.

Kärt Kase Tallinna Luha Lasteaia õpetaja, TLÜ Haridustehnoloogia magistriõppe tudeng

| 23

E-ÕPPE PERSOON

Peeter Marvet: digimaailmas on vaja empaatiat ja mõistmist Raske on üheselt öelda, kus ja kellena töötab Peeter Marvet. Ega ta ise ka ühest vastust ei anna: “Neid asju, mis mulle huvi pakuvad, on natuke liiga palju.“ Keegi tunneb Peeter Marvetit ehk Petsi kui täievolilist ja erakorralist tehnokratti tema ajaveebi tehnokratt.net kaudu, keegi kui ajakirjanikku (ta on juhtinud tehnoloogia- ja teadussaateid raadios ja teles) või turundajat (ta tegutseb Creative Union’isse kuuluvas loovagentuuris Newton). Aga kindlasti seostatakse Peeter Marveti nime ja tegemisi digimaailmaga.

Peeter Marvet on oodatud esineja ja koolitaja ka Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse üritustel, viimati tegi ta töötuba “Kuidas õpetada häkkerit” oktoobris Tallinna reaalkoolis toimunud konverentsil “Kooli uus õppetava – tehnoloogia ja õppimine”.

HITSA eestvedamisel on Marvet tõlkinud kaks Codecademy e-kursust (HTML/CSS ja JavaScript) eesti keelde.

Pets on iseõppija, samas õpetaja; talle pole võõras kirjastamine ega küljendamine, kvaliteedijuhtimine ega programmeerimine (ehkki ütleb, et viimase on maha jätnud). Ja intervjuu jooksul jõuan harjuda sellegagi, et kui küsin, mis on digipööre või mida iPadiga peale hakata, algab vastus umbes nii: “Ükskord ma ostsin paadi…”

Täna hommikul on sul juba lapsed kooli viidud, kontorist läbi käidud, nüüd annad intervjuud ning tuhat toimetust on veel ees ootamas. Kas kõik päevad on nii hullumeelselt kiired?

Ei. Päevad on just nii hullumeelsed, nagu inimene ise nad teeb. Ma olen ilmselt täiesti uskumatu inimene, sest suudan alati mingi jama endale kokku keerata. Ju ma siis ei suuda keskenduda ühele asjale. Neid asju, mis mulle huvi pakuvad, on natuke liiga palju, siis lähebki siblimiseks.

24 |

Kas nende asjade seas, mis huvi pakub, on kesksel kohal ikkagi digimaailm, internet, arvuti?

Ei, absoluutselt mitte. Kõik usuvad, et ma olen midagi. Pikka aega usuti, et ma olen Äripäeva ajakirjanik, mida ma pole kunagi olnud. Enamiku ajast olen töötanud hoopis trükikojas, otsapidi tegelenud seal disaini ja repro-poolega, otsapidi protsessijuhtimisega. Ka kõigest sellest, mis mind arvutiga seob, huvitab rohkem see, kuidas midagi millekski kasutada. Kas ma räägin paberist või arvutist – pole vahet, mind huvitab süsteemne vaade asjadele. Arvuti ise on foon, see on asi, millega inimestel on hästi lihtne asju üle lihtsustada. Näiteks enamikku seltskonnast, kes arvutitega tegutsevad, nimetatakse meedias varem või hiljem IT-spetsialistideks. Mis see tähendab? See on inimeste jaoks lihtne võimalus asi ära kapseldada, – need inimesed on IT-spetsialistid, nad teevad mingit arvuti särki-värki. Aga digis – ma küll ei taha öelda, et digi on täiesti erinev kõikidest teistest eluvaldkondadest – on kapseldatav ala oluliselt laiem.

Võtame näiteks reklaamiagentuuri klassikalise paberdisaini. Seal jagunevad inimesed kompetentsi taseme põhjal: kes on desktoppar, kes on art director, kes creative director.

Nad valdavad paljuski ühtesid ja samu töö-

riistu (olgu selleks pliiats või Adobe PhotoShop), lihtsalt mõnel on natuke rohkem silma, ideid ja strateegilist nägemust. Oskuste tasemed ei ole seotud niivõrd tööriista valdamisega, kuivõrd sellega, mis sinna kõrvale tuleb.

Kui peaksime digimaailmas kokku panema meeskonna, kes teeb veebis mingeid asju, siis on meil vaja kümmekond erinevat spetsialisti.

Nende oskused on kõik väga erinevad: veebileht koosneb kasutajapoolest ja sellest, mis serveris toimub. Sinna juurde analüütika, strateegia, sotsmeedia jne. Tööriistade hulk on piiritu ning muutub iga päevaga.

Digi ongi keeruline ja lai ala, mis tekitabki inimestes soovi see võimalikult lihtsalt üheks asjaks nimetada.

Et siis on lihtsam igapäevaselt tegutseda?

Keerulistest asjadest arusaamine ei ole inimloomuses. Keerulised asjad lahterdame me lihtsalt siltide alla, sellega muudame maailmapildi endale vastuvõetavaks. No näiteks satud sa (siinkohal viitab Pets käega küsijale) võitlema lindude õiguste eest. Kõik su sõbrad tulevad ja patsutavad õlale: väga tore, et sa tegeled lindude õigustega, oleme kogu

ne huvitav materjal Peeter Marveti käes on järjekord -engineering passionate Kathy Sierra workshop “Reverse user s”. Foto: Madis Palm

aeg mõelnud, et rästaid kiusatakse taga, ei tehta kuldnokkadel ja rästastel vahet. Kõik on rahul, lindude õigused on kaitstud, sõbrad ise ei pea midagi tegema, sest sina tegeled lindude õigustega. Tegelikult ei jaga keegi õieti, mida sa ikkagi teed.

Jah, ei saa salata, IT-spetsialistide tööga annab siin paralleele tõmmata…

Või võtame jutuajamise seltskonnas. Lastekasvatamine – kõik on spetsialistid. Majaehitamine – vähemalt akutrell, relakas ja kipsikruvid on suurel osal seltskonnast kodus olemas, saavad kaasa rääkida. Digiteemadega seltskond nii lihtsalt ei haaku, digi on keeruline valdkond haarata ja termineid on ka hulgi.

Tegin hiljuti üht ettekannet raamatupidajatele, konverentsi teema oli pilveraamatupidamine. (Pilveteenuste all mõeldakse nii ärilist kui ka tehnoloogist IT-teenuste mudelit, kus ettevõte ei hangi endale riist- ja tarkvara, vaid IT-teenust pakutakse talle väljastpoolt ja sellises mahus, nagu klient vajab – toim.) Ettekandeid alustati nii, et nüüd läheme pilve ja siis rääkis igaüks ikka enda teemast edasi, kes maksudest, kes muust.

Mina katsusin lahti rääkida, misasi see pilv on. On hästi lihtne öelda, et pilv on see, mida me vajame. Kui mina olen turundaja, siis polegi mul vaja muud teha kui öelda

Pe eter Marvet üt leb pildi selgituse ks: Spinni so ot ke egi pole seda õpib ujuma ainult ko rralikult ära pu siis, kui htinud. Saate aru , jah? Fo to: Aado Lintro p

sulle, et see, mida me pakume, on pilv. Ja sa lähed õnge, sest kõik ju räägivad pilvest, pilvetehnoloogiast.

Digimaailmas ongi uusi tööriistu tohutult palju. Iga uue projektiga õpime mingi uue asja selgeks. Mis tähendab, et lõppkokkuvõttes me ise ka enam ei tea, mida kõike me oskame ja kui hästi oskame. Kui õpid nii, et kui vaja, siis teed selgeks, siis kas sa oskad tegelikult või sa lihtsalt arvad, et sa oskad.

Aga sa ei saa ju eitada, et tunned arvutit paremini kui keskmine inimene?

Mul on jalgu ka rohkem kui keskmisel inimesel. ???

Mitu jalga on keskmisel inimesel, mis sa pakud?

Kaks.

On ju ühe jalaga inimesed ka. Ja päris jalutud. Järelikult on keskmisel inimesel kuskil 1,9 jalga. Mul on kaks. Tõenäoliselt olen keskmisest rohkem ka langevarjuga hüpanud (ühe korra), ja oskan keskmisest paremini purjetada (olen aasta purjetanud, mis tähendab, et ma ei oska suurt midagi, aga no keskmisest ikka rohkem).

Kelleks sa lapsepõlves saada tahtsid?

Teadlaseks. Taksojuhid ja tuletõrjujad pole mind kunagi köitnud. Aga teadlase-unistus ei täitunud.

Minu hobi on õppimine ja õpetamine.

Mulle meeldib üritada aru saada, kuidas inimesed õpivad mingit uut asja. Kui ma peaksin panema su purjelauale sõitma, et siis ma näeksin, mis on su vead ja suudaksin sind aidata võimalikult kergesti need ületada. Ei pea olema suur spetsialist, vajalik on vaatlemisoskus.

Disaineri puhul on joonistamisoskusest ja nägemisoskusest olulisem empaatiavõime.

Ehk see, et sa suudad aru saada, mida inimesed teevad selle asjaga, mida sa lood, mida sa neile müüd. Sageli need, kes teevad veebitööriistu, programme, mänge, ei mõtle selle peale, kes istub lõpuks arvuti taga ja seda kasutab. Millest tuleb järgmine küsimus – milliseid inimesi meil on üldse vaja? Öeldakse, et ei lähe kaua selleni, et arvutid õpivad ise programmeerima.

Olen just kuulnud vastupidist – kõike muud, aga programmeerima arvutid ise ei hakka.

Aga kui vaadata, kuidas on tehtud juba praegu enamik riiklikke infosüsteeme, mõtled raamistike peale, siis selleks, et

| 25

E-ÕPPE PERSOON

Septemb ris 2014 eTwinningu rahv usvahelis el koolitusel Tallinnas Euroopa õpetajatele programmeerim isest rääkimas. Foto: Marko Puus aar,

Üks paljudes t koolitus test, seekord Eesti e-teenus te tutvustus. Foto: Siarhei Balai

arvuti õpiks ise uusi kombinatsioone looma, on suhteliselt vähe vaja. See pool, mis ei lähe masinate kätte, on empaatia, võime aru saada sellest, mida inimesed kasutada tahaksid. Mingite algoritmidega on võimalik välja sõeluda paremaid ja halvemaid lahendusi, aga mõista teiste inimeste soove ei ole taandatav numbrite peale. Ei tuhande inimese küsitlemine ega tuhande inimese tegevuse vaatlemine ei anna õiget vastust, mida nad tahavad, selleks on vaja rohkemat.

Mõistmine on see, mida ka digimaailmas on kõige rohkem vaja. Ütlesid, et sinu kirg ja hobi on õpetamine. Meie jutuajamine siin ja praegu – kas see on ka õpetamine?

Eks ikka. Ma evangeliseerin, üritan inimesi mõjutada minu moodi mõtlema. Ma usun, et võiksin samasuguse entusiasmiga õpetada puutööd.

Läheme korraks koolielu juurde. Digipööre, mis see on? Kus kännu taga

26 |

2014 CC BY 3.0, CC BY 4.0, eTwinn ing

köis kinni on, et digipööre koolis ei taha ega taha toimuda?

Aga kuidas sina mõistad digipööret?

Vat nii, tee veel ajakirjanikuga intervjuud. No kui hästi lihtsalt ja lühidalt, siis digividinaid võiks tunnis rohkem kasutada, aga lihtviisiliselt kirjutada peab ikka ka oskama.

Minu käekiri on kohutav. Ma ei ole viimasel ajal käsitsi kirjutanud rohkem kui allkirja pabertšeki peale. Viimati politsei pidas mu kinni, pidin kirjutama seletuskirja, miks mu turvavöö lahti oli. Tavaliselt ei ole, see üks kord oli jäänud. Minul oli piinlik, et ma kirjutada ei osanud. Aga politseil ei olnud piinlik, et ta 20 minutit vormistas rikkumist. Paberil.

Autos. Suvisel ajal, konditsioneer oli põhjas, jää või kopsupõletikku. Siis andis trahvikviitungi ja ütles, et siin on ülekande jaoks viitenumber. Aga ärgu ma täna õhtul ülekannet tehku, nemad peavad õhtul andmed sisestama ja kui ülekanne enne teha, siis süsteem ei suuda andmeid siduda. Nii et küsime uuesti – mis on digipööre… Digipööre on praegusel hetkel osutunud selleks, et saabunud on tehnoloogia, mida kasutada ei osata. Ja me mõtlemegi ainult seadmetes – mõtleme iPadides,

arvutites, nutitelefonides, sest need on käega katsutavad asjad.

Seoses esinemisega reaalkoolis (“Kuidas õpetada häkkerit” – toim.) küsisin oma sõpruskonnast, kuidas teie õppisite, kuidas teist said n-ö häkkerid. Kõik hakkasid tooma näiteid, mida peaksin rääkides kasutama, ehk artefakte: terminal, printer, mingid vanad mängud. Mitte keegi ei rääkinud sellest, mida nad tegid. Sest terminist piisas, kohe tuli kujutluspilt ette, mida nad printeri või terminaliga tegid. Need olid markerid, tähised. Digipööre on ka asi, mis ühe poole jaoks on marker ning kujutluspilt läheb tööle, ja teise jaoks on see termin: tehtud, elame edasi. Mis puudu jääb, on üldine digikultuur. iPadiga seda kaasa ei tule, iPadiga tuleb kaasa tarbimine. Arvutiga ei olnud sul vanasti väga palju tarbida, mõte sai vabalt, zenilt liikuda. Praegu on kõik kohad tarbimisväärtusega ajakulutajaid täis.

Mis tähendab, et lihtne on öelda, ah, ma ei viitsi midagi teha, vahin niisama YouTube’is videot või mängin mängu. Sa ei pea selleks ise mängu programmeerima. Kuidas jõuda digipöörde mõiste juurest selle juurde, et mis on see digikultuur, mida peaksime tegelikult koolis ja mujal ka õpetama?

E-ÕPPE PERSOON

Kuidas sa suhtud programmeerimise õpetamisse? Ükski õpetamise vahend, ei Python, JavaScript, PHP või muu ei saa olla õpetamise keskpunkt. Me ei õpeta inimesi programmeerima täpselt samamoodi, nagu me ei õpeta neid mehhaaniliselt jooksma mööda platsi palli järele. Me õpetame neile jalgpallimängu – emotsiooni, hasarti, mängu ilu, võistlust, jooksmise tehnikat.

Koolis kahjuks õpetataksegi rohkem vahendeid. Ma tegelikult tean, kust see on alguse saanud, see on slöjd. See on kuskil 1860ndatel Rootsis välja töötatud metoodika, kuidas õpetada järjest keerukamate tööriistadega lastele käsitööd, kuidas õpetada sammsammult käelist tegevust. No näiteks puust küünlajala treimist. Slöjd’i kogu metoodika seisneb selles, et alustad hästi lihtsatest asjadest ja lähed järjest keerukamate juurde.

Protsessi käigus pead mõtlema, millist tööriista valida. Hööveldama, saagima, vestma.

Igale õpilasele on lubatud tükk liivapaberit ka, aga seda tohib kasutada ainult lõppviimistluseks, pärast töö õpetajale näitamist.

(Huviline võib uurida linki: https://archive. org/details/teachershandbook00salo – toim.)

Sellest on meil järgi jäänud puulusikate ja küünlajalgade tegemine. Kodus on muidugi uhke näidata – aga meisterlikku materjali- ja tööriistakäsitlust annab otsida. Kui hakata mõtlema, siis paljud asjad, mis praegu koolis tehakse, ongi alguse saanud slöjd’i-laadsetest metoodikatest, ent kogu töö tehakse nüüd liivapaberiga…

Meil ei ole vaja digitaalset slöjd’i. Aga selleks, et õpetaja õpiks nii palju puutööd ära, et saaks seda lapsele õpetada, peab palju investeerima. Sul peab endal olema huvi puutöö vastu. Sama on digipoolega.

Kui on õpetaja, kes on nõus investeerima, kes on nõus üle võtma selle kultuuri, kes teavad, miks digivärk on cool, siis tuleb ka digipööre.

Aga kuniks me õpetame kõiki lapsi programmeerima, digipööret ei tule.

Miks?

Sellest 20 asjast, mida meil on vaja, on programmeerimine ainult üks. Kõigi mõtteviis ei sobi programmeerimisega. Et programmeerida, pead sa suutma oma peas ette kujutada keerulisi abstraktseid süsteeme. See ei ole kõigile omane! Programmeerimine tähendab, et ma suudan projitseerida oma mõtte

elutusse asja. Programm on fiktsioon, kõik programmid näevad ühtmoodi välja, arvude ja nullide jada. Täpselt samamoodi nagu sa võtad puutüki kätte ja suudad ette kujutada, mis sellest tuleb. Mõttemudeli poolest programmeerimine ei ole kõigile. Kui meie mõttelaad on see, et kõik peaksid programmeerima, siis ma näen probleemi. Mida iganes me õpetame, tuleb alustada sellest, miks on vaja seda õpetada. Või kui võtta tänapäevasemalt, siis miks see peaks vahva olema. Kui jõuad sellele poolele, et mõtelda on mõnus, siis sellel hetkel muutub programmeerimine huvitavaks. Me ei pea mõtlema sellest, mida me iPadiga teeme, vaid mis on need huvitavad asjad, millega õnnestub teisi inimesi köita. Ja võibolla siis selgub, et Codecademy või Phyton ongi see, mis köidab. Praegu käib pigem nii, et võtame mingi tööriista ja siis üritame sinna peale midagi kasvatada. (Huviline võib uurida linki: http://blog.codinghorror.com/why-cantprogrammers-program/ – toim.)

Kui oleksid haridusminister, mis sa teisiti teeksid?

Miks keegi üldse arvab, et haridusminister on see, kes midagi teisiti tegema peab?

Sul on peres kaks poissi, üks 15, teine 13, õpivad Kadrioru saksa gümnaasiumis. Missugune on nende suhe arvuti ja internetiga? On mingid reeglid või nad üldiselt teavad, mis nad teevad?

Nad teavad, mis nad teevad. Kõik arvavad, et küsimus on reeglites. Mulle teeb hoopis muret see, et ma ei suuda neile käia välja huvitavaid asju, mida teha.

Aga internet on huvitavaid asju ju täis…

See on tarbimine, tarbimine on lihtne. Aga kutsuda neid purjetama, see on keskkonnavahetus, ja seal peavad nad tõsiselt midagi tegema.

Me jõuame rääkida veel internetiturundusest; mõttest luua võlts-jõulukommete veebileht, et võõrutada lapsi copy-paste-referaatide tegemisest; riiklikest andmebaasidest ja andmete süsteemi sisestamisest. Jõuan ka küsida, mida Peeter Marvet ise peab oma õnnestunumaks projektiks, suurimaks saavutuseks. Vastust ma ei saa. Küllap siis on see kõige-kõige veel ees ootamas.

Madli Leikop haridusportaali Koolielu toimetaja

R iigi Infosüsteemide Ameti infoturbe ekspert Anto Veldre, Peetri kolleeg IT-maastikul: Kes seda nüüd enam täpselt mäletab, kui kaua ma Peeter Marvetit tunnen, aga eks kümme aastat tuleb ära, äkki rohkemgi. Marvet pidas Kuku raadios “Tehnokratti” ja seal sai ikka päris mitu korda arvamusliiderdamas käidud. Eesti tehnoajaloos ongi ehk pisut alahinnatud sääraseid karismaatilisi omasaatemehi nagu Ants Reili, Avo Raup või Peeter Marvet, kes erinevalt tänapäeva digi-vigist suutsid saadet teha ka ilma sponsorit ülistamata.

Peetrit iseloomustab selge mõtlemine, lingvistiliselt ja semantiliselt ülitäpsed, kuid siiski tagauksega mõttekonstruktsioonid (nagu kuulus klassikaline “Täna on meil stuudiosse kutsutud tundmatuks jääda sooviv arvutispetsialist Anto Veldre”). Oskus väljendada mitmekihilisi ja sügavaid mõtteid konservatiive šokeerival viisil. Näide tema säutsust 11.10.2014: “Eksperdina müün ma teile võimalust ise mitte mõelda – not-thinking-as-aservice.”

Mida ma olen Peetrilt õppinud?

Kõigepealt sellest, mida ma ehk ise ei olegi suutnud temalt ära õppida – kuidas ta vaatamata kõigile ühiskondlikele väljunditele on jäänud absoluutseks tipp-spetsialistiks oma trükitööstusega seotud põhi-alal. Õppinud olen konkreetsust, esinemisjulgust ning kodanikupositsiooni, aga ka seda, et kogu aeg peab ikka mitu rauda tules olema, et selles väikeses armsas riigikeses kuidagi omadega hakkama saada.

| 27

PROJEKTIDE BÖRS

← Tugiõppetsooni klassiruum on sisustatud mugavalt ja praktiliselt, et soodustada nii individuaal- kui ka rühmatööd. → KeyCoNeti projekti partnerid tutvuvad CCP õpilaste projektipõhise tegevusega. →→ Õpilaste ilusad portfooliod ja kenad joonistused ruumis andsid aimu CCP rühma julgustavast atmosfäärist.

Fotod: Veera Kallunki

Malta kogemused hariduslike erivajadustega õpilastega tavakoolis KeyCoNet on Euroopa projekt, mida rahastab Euroopa Komisjoni elukestva õppe programm ja mille eesmärk on parandada võtmepädevuste rakendamist koolihariduses. Laienev partnerite võrgustik ning koolihariduses võtmepädevuste rakendamisega seotud teadmiste ja heade praktikate levitamine moodustavadki projekti töö. Head praktikad luuakse projekti käigus, kui võtmepädevuste õpetamist erinevates juhtumiuuringutes katsetatakse ja arendatakse.

2014. aasta 28.–30. aprillini toimus Maltal Hamrunis KeyCoNeti võrgustiku viies tööseminar, mille raames tutvustati Maltal ELi haridusasutuste esindajatele tõelise haridusliku pöörde esilekutsunud õppekava põhioskuste programmi (CCP). Programmi eesmärk on tõsta võtmepädevustel põhineva õppe abil hariduslike erivajadustega õpilaste edasijõudmist tavakoolis. CCP programm keskendub õppimisoskuse, emakeeleoskuse, võõrkeeleoskuse ja matemaatikapädevuse arendamisele, lisaks võetakse luubi alla ka teaduse ning tehnoloogia aluste õpetamine.

CCP madala oskustasemega õpilaste jaoks CCP sihtrühm on 13–16aastased madala oskustasemega õpilased, kes aastate jooksul on kaotanud lootuse kogeda koolis millegi saavutamise tunnet. Selle tagajärjeks on

28 |

enesekindluse puudumine ja motivatsiooni langus. Lisaks on paljud neist majanduslikes raskustes ja suurel osal on psühholoogilisi probleeme. Selleks, et koolist väljakukkumise äärel olevate õpilaste õpinguid toetada, on loodud spetsiaalne programm – õppekava põhioskuste programm (CCP).

CCP võetakse kasutusele kohustusliku koolihariduse viimasel kolmel aastal, et anda väiksemate võimetega õpilastele võimalus paremaks tulevikuks ning suurendada nende töölesaamise tõenäosust. Programmiga alustati 2013. aasta septembris keskkooli kolmanda aasta õpilastega. Väheste oskustega õpilaste tase määratakse kindlaks kõiki õpilasi hõlmavate katsetega malta ja inglise keeles ning matemaatikas. 3–5% madalamaid punkte saanud õpilastest valitakse rühma.

Selline eralduspiir tähendab umbes 125 õpilast vanuses 13 aastat.

Kui õpilase saadud punktid näitavad madalat võimekustaset, korraldatakse kohtumine vanematega ning küsitakse nende nõusolekut programmis osalemiseks. Kuigi CCP on suhteliselt uus, on esimesi tulemusi juba märgata. “Programmis osalevad lapsed tunnevad end koolis paremini,” ütles Malta haridusametnik Joanna Grima. “Nad on meile rääkinud, kui õnnelikud nad on nüüd, kus õpetajad vastavad nende küsimustele ja kannavad nende eest hoolt.”

CCPs osalemine tähendab mitmes aines tavaõppest loobumist ning võib tekitada nii positiivset kui ka negatiivset tagasisidet.

Tasub küsida, kumb variant märgistab õpilast enam: kas see, kui ta jäetakse klassis nähtamatuna ilma tõelisest õppimisvõimalusest, või see, kui ta valitakse abistavasse õpperühma ning talle antakse võimalus õppimist nautida?

Mida ja kuidas CCPs õpitakse?

Küsimuste sessioon CCP erinevate ainete haridusametnikega heitis valgust õppekava ülesehitusele. Programmi järgi õppimist arutati malta ja inglise keele, matemaatika, teaduse ja tehnoloogia, usundiõpetuse ja itaalia keele perspektiividest lähtuvalt.

Matemaatika esindajad rääkisid, et CCP suurimateks katsumusteks on uute ülesannete ja õppematerjalide väljatöötamine, õpilaste puudumised ja uued hindamiskriteeriumid. Matemaatikahinded põhinevad CCPs tavaõppega võrreldes rohkem järjepideval protsessihindamisel ja õppel, mitte niivõrd

PROJEKTIDE BÖRS

Tagasivaade

teadmiste kontrollimisel. CCPga kaasnev uus õppevorm matemaatikas on rühmatöö, mis on õpetajatele paras proovikivi.

CCP õpilased käivad osalise ajaga tavaõppe tundides ja ülejäänud aja eraldi CCP tundides. Usundiõpetust esindava haridusametniku sõnul on ühes klassiruumis õpetamise diferentseerimine CCP õpilaste ja tavaõppe õpilaste vajaduste järgi keerukas, sest usundiõpikud on mõeldud ühtlase õpilaste rühma jaoks ega arvesta õppijate erinevustega.

CCPs õpetatakse kolme keelt – malta, inglise ja itaalia –, millest kaks esimest on ametlikud riigikeeled. Itaalia keele õpetamine põhineb pigem keele funktsionaalsel kasutamisel kui grammatikal.

CCP programmi teaduse ja tehnoloogia õpingud keskenduvad uurivale õppimisele, et õpilased saaksid tegevuse ja uurimise kaudu praktilisi kogemusi.

Uus pedagoogiline suund paneb proovile ka õpetajad, kuna õppekava ei põhine ühelgi juhendil, vaid õpetajal tuleb iga tund korraldada õpilaste vajadustest lähtuvalt. Seega on õpetamine väga õpilasekeskne.

Oma portfoolio koostamine erinevates CCP ainetes kaotab vajaduse õpikute järele. Lisaks toetab selline protsess ja nn isikliku õpiku kirjutamine õpilase õppimisprotsessi ja aitab õpetajatel hinnata protsessi järjepidevalt.

tütarlaste keskkoolis on 1500 õpilast ja 120 õpetajat. Peale tavaõppe on koolis ka CCP õpilaste rühm. Kooli filosoofia on “Kõiki meie lapsi peab saatma edu”.

Tugiõppetsoon on eraldi klassiruum, mis on mõeldud abiõppe jaoks erinevatele õpilasrühmadele. Meie külaskäigu ajal töötas rühm CCP õpilasi tarbijahariduse ülesande kallal, kus tuli kokku panna toidukorv, mille nad etteantud summa eest kohalikust poest osta saaksid. Toidukorvi säästlik kokkupanek on multidistsiplinaarne ülesanne, mis muuseas arendab ettevõtlusoskusi, sotsiaalset ja ühiskondlikku pädevust ning õppima õppimist. Õpilased arutlesid ja vaidlesid ülesande juures innukalt ning õppimisrõõm oli ilmselge.

CCP katsumused

Külaskäik St. Thomas More’i kolledži St. Lucia tütarlaste keskkooli

Kuigi kõik paistis hästi minevat ning nüüd on õpilased ja õpetajad rahul, selgitasid viimased, miks muutus oli ja on endiselt raske. CCP koordinaatori Joanne Grima sõnul peavad end muutma nii õpilased kui ka õpetajad. Probleem on selles, et õpilased on harjunud läbikukkuja rolliga ja õpetajad on kinni oma rutiinis. “Üks kriitiline tegur on õiged valikud,” sõnas kooli direktor Gaetano Calleja ja sama mõte käis läbi ka küsimuste sessioonis St. Lucias. Väga oluline on mõelda, kes on õige inimene neid lapsi õpetama. Õigel õpetajal on hea suhtlemisoskus, talle meeldib tema aine, ta on valmis muutma õppetööd teoreetilisest praktilisemaks ja on üldiselt valmis neid õpilasi parema tuleviku nimel aitama.

Programmi tutvustati St. Thomas More’i kolledži St. Lucia tütarlaste keskkooli näitel ning partneritele korraldati kooli külastus. Suures

Loe täispikka artiklit e-õppe uudiskirja veebist: http://uudiskiri.e-ope.ee

Pärast Malta kooli külastust ja programmi edu nähes oli mu pea täis meeldivaid kogemusi ja häid mõtteid. Vanuserühma madalaima oskustasemega õpilaste (3–5%) õppekava reform oli mõjutanud kogu riigi koolisüsteemi: õpetajad hakkasid tegema koostööd, võeti kasutusele uued pedagoogilised meetodid, koolid said rohkem otsustamisõigust ja mis kõige olulisem, õpilaste häält oli rohkem kuulda.

Diferentseerida või mitte – see on koolides põhiküsimus. Kuidas seda teha, kes peaks kuuluma sihtrühma ja millal koolis õpetamist diferentseerida – need on küsimused, millele vastata on raske. Mina olen pärit Soomest ning seal on proovitud ja kasutatud mitmesuguseid diferentseerimise variante. Igal õpilasel, kellele on määratud abiõpe, on õigus saada tuge. Diferentseerimine põhineb põhimõttel, et on olemas erinevad õppijad, õpilasrühmad ja erineva ettevalmistusega õpilased. Abiõppe keskmes on õpilase motivatsiooni ja enesehinnanguga seotud emotsionaalsed vajadused.

Diferentseerimise eesmärk on luua edukogemusi ja anda võimalus areneda oma individuaalsete tugevuste põhjal. Diferentseerimist võivad vajada nii kõige nõrgemad kui ka kõige tugevamad õpilased.

Mina leian, et üldine diferentseerimine, mis hõlmab kogu vanuserühma, on väga tõhus moodus erinevate õpilaste õpiprobleemide mõjutamiseks. See on hea algus. Minu arvates võiks kaaluda laiendada sellist CCP diferentseerimist ka noorimatele õpilastele.

Veera Kallunki Helsingi Ülikool

Artikli kaasautorid: Joanne Grima, Malta Haridusministeeriumist ja Caroline Kearney, European Schoolnetist. Artikli väljaandja on European Schoolnet.

| 29

Kuidas noored chativad?

Mitte kunagi ei ole noored nii palju kirjutanud kui tänapäeval, nutiseadmete ajastul.

Ilmselt on igaüks näinud noori istumas mõnes kaubanduskeskuses, ninad telefonis. Nad ei istu seal niisama, nad suhtlevad aktiivselt sõprade ja tuttavatega. Paraku on täiskasvanutel väga raske aru saada, millest jutt käib, sest noored on välja mõelnud oma kirjakeele, et kiiremini oma sõnumeid edastada.

Palusime appi Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Lauka Põhikooli 5. klassi õpilased, et luua sõnastik, mille abil noorte vestlusi tõlkida.

Tuleb välja, et Tallinnas ja Hiiumaal kasutavad õpilased sarnaseid lühendeid ja suuri erinevusi välja ei tulnud. Huvitav oli see, et ka hiidlased olid kursis Solarise keskusega, kuid mitte Viru keskusega.

Kasutades sõnastikku, püüdke ära tõlkida järgnev vestlus.

Tähendus

afk

Olen arvutist eemal (away from the keyboard)

dvj

Davai

gn

Head ööd (good night)

Idc

Mul suva (I don’t care)

Idk

Ma ei tea (I don’t know)

jh

Jah

k

Okei (ülbes versioonis)

kds/kl

Kuidas läheb

kle

Kuule

lic/licc

Lihtsalt

lol

Naerma (lot of laugh, laughing out loud)

mdea

Ma ei tea

Kuidas aga sellised lühendid tekivad, selgitas 7. klassi õpilane Kärt Kaasik-Aaslav.

Miks noored kasutavad sellist keelt?

Kasutame sellepärast, et kellelgi pole aega tervet sõna välja kirjutada.

Kas meelega, et täiskasvanud aru ei saaks?

Ei ole meelega, kuigi vahel on päris hea, et nad aru ei saa midagi.

Kas sa oled ise ka mõne lühendi välja mõelnud?

Raske on mõnda lühendit välja mõelda, sest neid kõiki kasutatakse, võimalik on neid tagasi tuua üle pika aja (mõnda keegi ei kasuta ja kui sa üks kord uuesti kasutad, on kogu maailm järsku seda lühendit täis).

omg/omk

Oi issake (Oh my god)

Kust need lühendid tekivad?

Need tekivad: ▪▪ sõnade esitähtedest (lol – laughing out loud) ▪▪ tähtede eemaldamisel (ms ss – mis siis) ▪▪ lihtsalt sõnu lühendades eest või tagant (k – ok).

mhm

Jah

mkm

Ei

mt

Mis teed?

nkn

Niikuinii

ns

Niisama

ofc

Of course

Kas te ise saate alati aru, mida kirjutate?

Enda kirjutatust saab alati aru, küsimus on selles, kas teised saavad.

pls/plz

Palun

pmst naq

Põhimõtteliselt nagu

prg

Praegu

pwhahhaha

Naer

sau

Tšau, head aega

ss

Siis

soll

Solarise keskus

sry

Vabandust (sorry)

sup

Tere

swag

Lahe asi

tglt

Tegelt?

umm

Mõtlen

v

Või

Viru

Viru keskus

vb

Võibolla

w/ ingrid

Koos Ingridiga

wat/what

Mida?

Yo

Tere

yoc

Yes of course

yolo

Sa elad ainult üks kord (you only live once)

yp

Jah

Ingrid Maadvere HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog

Siret Lahemaa Lauka Põhikooli infojuht

Kärt Kaasik-Aaslav Gustav Adolfi Gümnaasiumi 7. b klassi õpilane Gustav Adolfi Gümnaasiumi 5. b klass Lauka Põhikooli 5. klass

30 |

Lühend

Osale digiloovtööde konkursil

Lahe asi!

Lase fantaasial lennata ja saada meile oma innovaatiline konkursitöö!

Sinu loovuse ja oskuste tulemusena võib valmida

traditsioone ja tehnoloogiat ühendav käsitöö

õpetlik animafilm

peadmurdev digitaalne ristsõna

ülesannetest või õppematerjalidest pungil veebileht või hoopis midagi sellist, mida kunagi varem tehtud pole!

Otsusta ise, sest konkursiteema on vaba!

Osalema on oodatud lapsed ja noored 19. eluaastani.

Konkursitöö võib teostada üksi või mitmekesi.

Parimate konkursitööde autoreid autasustatakse HITSA kevadkonverentsil 15. aprillil 2015.

Konkursitööde esitamise tähtaeg on 16. märts 2015.

Vaata tingimusi: www.innovatsioonikeskus.ee

| 31

Maailma uudised Kuus kuuma kõrghariduse trendi Veebilehel Government technology (http://www. govtech.com/) on avaldatud kuus kõrghariduse trendi, mis mõjutavad ilmselt kogu haridussüsteemi. Trende on kirjeldatud USA näitel.

1. Pilvemaailm ja virtualiseerimine Pilveteenused on muutunud lahenduseks, mis lihtsustavad kriitiliste probleemide ja teenuste haldamist: e-post, õppeinfo, ressursid, tarkvarad.

Vasta ja võida!

E-õppe uudiskirjas on traditsiooniks saanud “vasta ja võida” rubriik ajakirja kaanel, et anda lugejatele võimalus end küsimustevoorus proovile panna. Ka seekord on Marju Piir Tartu Ülikoolist ette valmistanud vahvad küsimused, millele ootame vastuseid hiljemalt 30. märtsiks 2015! Kõikide vastanute vahel loosime välja HITSA logoga nutiseadmete varuaku (Powerbank).

Vastuseid ootame aadressil laura.vetik@hitsa.ee. Ning ärge unustage vastustele lisamast, milline oli teie lemmikartikkel käesolevas uudiskirjas ning millest tahaksite järgmistes numbrites veel lugeda!

Virtuaalsed lahendused võimaldavad mugavat ligipääsu personaalseadmetelt, kulude kokkuhoidu ning suurendavad veebi turvalisust.

2. Kesksete andmekeskuste koondumine Suured kõrgkoolid/ülikoolid jagunevad väiksematesse üksustesse ja tugiüksustesse. Tihti on üksustes oma personaalne tugiüksus (näiteks IT-tugi), kuid ressursside säästmiseks ja ruumilahenduste optimeerimiseks tekivad trendina kesksed teenused. Näitena võib tuua siseministeeriumi allasutuste IT-teenuste tsentraliseerimise Eestis. Tsentraliseeritus võimaldab luua ühtse

1. Peeter Marvet väidab intervjuus, et on maha jätnud a. autoga sõitmise b. programmeerimise c. raadiotöö d. kõik oma hobid

4. Missuguse kooli filosoofia on “Kõiki meie lapsi peab saatma edu”? a. Miina Härma Gümnaasiumi b. Helsingi Latokartano Põhikooli c. Tartu Maarja pühapäevakooli d. Malta St. Thomas More’i kolledži St.Lucia tütarlaste keskkooli

teenuse, kuid puuduseks on kindlasti väiksem personaalsus ning erilahenduste puudus.

3. Jagatud teenused Avatud ressursid võimaldavad optimeerida andmete kogumist, töötlemist ja taaskasutamist. Jagatud teenused ja ressursid võimaldavad tihedamat koostööd, andmete keskset koondamist ning dubleerimise välistamist organisatsioonide ja üksuste

2. Haridusuuenduskeskuse juhataja Kadri Ugur rõhutab, et hariduses muutub järjest olulisemaks a. evokatsioonifaas b. analüüsifaas c. mõtestamisfaasis d. tähenduse mõistmise faas

3. Mis on Digialgus? a. uus digitaalmaailma tutvustav video b. lastele mõeldud teleprojekt, mis alustab tegevust järgmise aasta alguses c. HITSA koolitusprogramm d. Peeter Marveti nõuandeminutid raadios

Küsimused koostas Marju Piir.

Illustratsioonide autor Eerik Kändler.

vahel. Siin võib heaks näiteks tuua e-õppe

5. Mida tähendab noorte keeles “sup, mt?” – “mdea, ns pelan.”? a. “Suppi maitsesid?” – “Mis tast maitsta, näha, et pläga.” b. “Tere, mis teed?” – “Ma ei tea, niisama mängin arvutimänge.” c. “Siia tuled, minu juurde?” – “Mida veel, natuke kardan [tulla].” d. “Sulle meeldis trip/reis?” – “Mis seal meeldida, näha sai palju [elu].”

repositooriumid.

4. Suurandmete (Big Data) analüüs Suurandmete analüüsis süstematiseeritakse “peidetud” mustreid, seniteadmata korrelatsioone ja teistsugust huvitavat informatsiooni, mida rakendatakse paremate otsuste langetamiseks.

5. Küberjulgeolek Tehnoloogia laiem kasutuselevõtt erinevates protsessides suurendab turvariske. Välistada tuleb nii sisemisi kui ka organisatsiooniväliseid (ülemaailmseid) ohte.

6. Video Kooliterritooriumite turvalisus valvekaamerate abil. Videoseire võimaldab hetkeolukorra

6. Kes ütles käesolevas uudiskirjas, et ta soovis lapsepõlves saada teadlaseks, mitte taksojuhiks või tuletõrjujaks? a. Marko Puusaar b. Argo Ilves c. Vaiko Mäe d. Peeter Marvet

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus

monitoorimist, kuid loob ka suurel hulgal andmeid, mille analüüsil saab turvariske ennetada.

Vaiko Mäe Sisekaitseakadeemia haridustehnoloog

Järgmine E-Õppe Uudiskiri ilmub 13. aprillil 2015

E-õppe uudiskirja kolleegium: Anu Peri • Egle Kampus • Ene Koitla • Inga Kõue • Ingrid Maadvere • Laura Vetik • Madli Leikop • Marju Piir • E-õppe uudiskirjale kohaldatakse järgmist Creative Commonsi Eesti litsentsi (versioon 3.0): Autorile viitamine.

Vaiko Mäe • Varje Tipp • Epp Alatalu.

Keeletoimetus OÜ Komadisain • Küljendus loremipsum.ee • Uudiskirja toimetus tänab kõiki abilisi tehtud töö eest! • http://uudiskiri.e-ope.ee