ISSN 1736-6186
Nr 35 / Talv 2014
Paremad palad: Ajapaik: enne ja nüüd fotod hariduses lk 5 Kuidas luua head digitaalset õppematerjali? lk 6 Twinspace’i uus tegu ja nägu lk 15 Programmeerima Picaxe mikrokontrolleriga lk 18 Peeter Marvet: Digimaailmas on vaja empaatiat ja mõistmist lk 24 Foto HITSA nutiklassist. Loe lähemalt lk 2. Foto: Toomas Huik.
Palju õnne, e-õppe uudiskiri! Täna hoiate käes e-õppe uudiskirja 35. numbrit. Selle numbrini on kulunud kaheksa töörohket e-õppeaastat. Väga selgelt on mul meeles, kuidas ilmus esimene number, mis oli seotud 2006. aasta kevadkonverentsiga ja soov oli tutvustada meie tegevusi laiemalt. Esimeses numbris sai kirjutatud nii: Eesti e-Ülikool koostöös teiega on algatanud palju erinevaid tegevusi. Praegu hoiate te käes viimast meie koostöö tulemust – E-ÕPPE UUDISKIRJA. See on hetkel e-õppe uudiskirja esimene ja viimane paberversioon. E-õppe uudiskiri hakkab ilmuma virtuaalsel kujul, et tutvustada teile uuemaid trende, uudiseid ja tegemisi e-õppe vallas. Iga e-õppe uudiskirja number keskendub kindlale teemale. Esimene e-õppe uudiskiri tutvustab teile Eesti e-Ülikooli konverentsi 6.– 8. aprillil. Esimeses pöördumises sai välja lubatud, et ainult esimene uudiskiri ilmub paberkandjal, aga õppejõudude ja õpetajate suur huvi ja soov lugeda e-õppe tegemisi mõnu-
salt arvutivabas hetkes tõukas meid tagant andma veebiversiooni kõrval välja ka järgmised pabernumbrid. Tore on võtta kätte mõni viie aasta tagune väljaanne ja heas mõttes imestada, millised trendid olid sel ajal e-õppes aktuaalsed. Samas annab uudiskirja veebikeskkond väga hea ülevaate e-õppe arengutest, mis on kaheksa aastaga selles valdkonnas muutunud. E-õppe uudiskirja pikaajaline toimetaja Kerli Kusnets kirjutas esimeses numbris järgmiselt: Tegemist on eelkõige praktilise suunitlusega publikatsiooniga, pakkudes erinevaid lahendusi ja võimalusi e-õppe aktivistidele ja arendajatele. E-õppe uudiskiri keskendub igas numbris konkreetsele e-õppe teemale. Planeeritud on kajastada selliseid valdkondi nagu e-õppe kvaliteet, e-portfoolio, õppejõu mobiilsus, temaatilised võrgustikud, õpiobjektid, e-õppe standardid ja palju muud. Aastate jooksul on rubriikide teemad muutunud, nii nagu on muutunud õppimine
AVAARTIKKEL
ja õpetamine digiajastul. Soovides olla eestvedaja uute haridussuundade kajastamisel, on e-õppe uudiskiri laiendanud rubriike alusharidusest kuni kõrghariduseni. Samas on oma koha väljaandes kindlustanud avalugu ja toimetaja veerg, ilma milleta ei oleks ühel ajakirjamõõtu väljaandel jumet. Küllap olete kõik nõus, et jätkuvalt vajame e-õppetegevusi kajastavat väljaannet, mis koondaks kolm-neli korda aastas parimaid näiteid, kuidas digiajastu võimalusi õppetöös rakendada. Edulood ja huvitavad ideed ning innovaatilised tegemised vajavad ka edaspidi kirjapanekut, et jõuda iga õpetajani ja õppejõuni tänapäeva infotehnoloogiarikkas maailmas. Head e-õppe uudiskirja lugemist! Ene Koitla HITSA Innovatsioonikeskuse juhataja
http://uudiskiri.e-ope.ee
|1