Inseneeria 2010 06 by EAS, Enterprise Estonia

TOOTMISE JA TEHNIKA AJAKIRI

Tootmise ja tehnika ajakiri

JUUNI 6/2010 (24) JUUNI 6/2010 (24) FORMULA STUDENT >> VÄIKELAEVADE PROJEKTEERIMINE >> ESTISE 10 AASTAT >> RATASTOOLIGA SAUNALAVALE >> KULLA TUHKATRIINUST ÕDE

uudne sõidukogemus:

FORMULA STUDENT SÕIDUTAS USA-SSE Energeetika tulevik:

Eestile sobib reaktor Candu6

Tegija:

Ise tehtud, hästi tehtud:

Inseneeria intervjuu Addinoli Tegevjuhiga

ise laotud kiviaed

inseneeria kolleegium

Esikaane foto

Kolleegiumi liiKmed Madis Võõras Kolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos) Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei Hõbemägi Eesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektor aleksei@emliit.ee

Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, president arvi.hamburg@gaas.ee

Enno Lend

sikaanel on Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli tudengite poolt ehitatud vormelautod. Esikaane kujundus: Taivo Org.

Tallinna Tehnikakõrgkool, prorektor enno@tktk.ee

Priit Kulu Tallinna Tehnikaülikool, mehaanikateaduskonna dekaan priit.kulu@ttu.ee

Aleksandr Miina Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna doktorant, FM Partners OÜ juhatuse liige aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis Virkebau Eesti Tööandjate Keskliit, volikogu liige info@textile.ee

Almar Proos AS Favor, nõukogu esimees Almar.Proos@favor.ee

impressum Peatoimetaja

Juuni 6/2010 (24)

Kujundaja

Väljaandja

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

TIRAAŽ

Mati Feldmann mati.feldmann@ inseneeria.ee Tel. 56 616 262

Taivo Org

Korrektor

Reklaam

Triinu Tamm

Rando Mäeots rando.maeots@inseneeria.ee Tel. 687 9101

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

Director ja Partnerid OÜ Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel. 625 0940, 56 616 262 9000

Trükk

Printon

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

Juhtkiri Juhtkiri

juhtkiri

Kas euro muudab inseneri asjanduses midagi

aikuusse jäi see üsna kindel otsus, et uuest aastast on Eesti ringlusvahend ja kõikide materiaalsete väärtuste mõõt

Mati feldmann, Inseneeria peatoimetaja

FOTO: Äripäev

euro. Inseneeria toimetus soovib marssida alati progressi eesliinil, seepärast tervitame euro päralejõudmist maarjamaale. Mis sest, et eurol endal pole hetkel tervis kõige parem, ohjeldamatust laenu- ja kulutuste pillerkaarist on tekkinud pohmelli periood. Aga euro suhtelise nõrkuse taustal tundub Eesti kroon jällegi tugevam ja meie liitumisvõimalused seda kindlamad. Selle Inseneeria pikemas intervjuus Addinoli tegevjuhi hr Georg Wildeggeriga ütleb intervjueeritav kindlalt, et Eesti kuulub eurotsooni. Kas tal oleks Eestile edaspidiseks midagi soovitada? Diskreetse sakslasena vastab hr Wildegger, et kuivõrd tema riik pole korduvalt nõudeid täitnud, pole tema pädev meile soovitusi andma. Igal juhul – meie püüdlustel on alati olnud toetajaid, mis teeb heameelt. Kui tulla üldisemast üksiku poole ehk inseneriasjanduse juurde tagasi, siis vaevalt rahavääringu nimetusel sedavõrd suurt tähtsust on. Leiutati ju ka rubla ajal – peaasi, et leiutaja, insener, tootmisjuht, kes iganes, saaks oma töö eest väärilist tasu. Maksis ka rubla, maksavad nii kroon kui euro. Investeerimisnõustaja Tõnis Oja väitis paar kuud tagasi oma kommentaaris, et tootmissisendite poole pealt ei muutu eurole üleminekul suurt midagi. Tõsi ta on, et naftabarreli hinda noteeritakse endist viisi dollarites ja ses mõttes vahet pole. Võib arvata, et sisseostetav kütus moodustab tootmissisendite suurima kuluallika nüüd ja edaspidigi. Aga euro käibele võtmisel on mõned huvitavad insener-tehnilised üksikasjad. Pangaautomaadid pidavat raskustega väljastama viieeuroseid sedeleid, nemad kui kõige väiksemad pidavat automaati ummistama... Ilmselt peab rahakotid välja vahetama, sest mündid omandavad taas väärtuse. Või hankima müntide kaasaskandmiseks karbikesed, kus eri müntide jaoks on vedru all pesad – nii nagu kopikate ajastul. Seega, kui küsida, kas euro muudab midagi, siis ikka muudab! Head suvepuhkust Inseneeria lugejatele ja kohtume jälle septembris!

6/2010 (24)

4 4

Sisukord SiSukOrd

Sisukord Tööjoonis

Leiutis: ratasjalg

Kommentaar

26 28 29 30

Kas inseneriasjandus on ohus?

Ise tehtud, hästi tehtud

Renoveeritud jalgratas Steel Horse Laotud kiviaed vundamendil

Insenerikutse

Eestist Maailma

08 12

Formula Student sõidutas USAsse

Huvitav lahendus

Ratastooliga saunalavale

Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi 10 tegusat aastat

Energeetika tulevik

Eesti ettevõtted osalevad tuumajaama ehitusel

Mess

Insenerikutse

Kuressaares saab õppida väikelaevade projekteerimist

Huvitav lahendus

Edukuse valem

34 38 40

Kõrgtehnoloogiline sisseseade kutseõppele

Tootmissisendid

Edukuse valem

18 22

Suvine Rakvere on teatrit täis

Riik ja ettevõtja

Eesti koostas seni puudunud tegevuskava

47 48 50 52 54

Finnteci messi läbiv teema oli tootlikkus

Kulla tuhkatriinust õde

Tegija

Addinoli juht: Eesti peab kuuluma eurotsooni

KBFI vajas paralleelarvutusteks sobivat HPC klastrit

Doktoritöö

Kvaliteedi tagamine vajab sünergiapõhist käsitlust Summary / Краткий обзор статeй Viimane lehekülg

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

6/2010 (24)

6 6

tööjoonis tööJOOniS

ratasjalas on ühendatud jala ja ratta positiivsed küljed tulemuSekS On hea lÄBitavuS ka treppidel Ja aStmetel

Joonis 1 Ratasjala üldvaade suletud olekus

leiutise teostamise näide

atasjalg koosneb rummust 1, kodaratest 2 ja pöia segmentidest 3. Pöia segmendid 3 on ühendatud kodaratega 2 pöörduvalt ratasjala võlliga 4 paralleelsete telgede 5 abil. Rumm 1 on varustatud täiendavalt rummu 1 suhtes pöörduva avamissüdamikuga 6, millega on ühendatud vardad 7. Varraste 7 teine ots on ühendatud pöia segmentidega 3. Ratasjalg on varustatud siduriga, mille üks ketas 8 on jäigalt seotud avamissüdamikuga 6 ja teine ketas 9 on jäigalt ühendatud ratasjala võlliga 4. Laagripukiga 10 seotud ajami 11 rakendumisel on avamissüdamik 6 siduri ketta 8 vahendusel jäigalt seotud laagripukiga 10. Pöia segmendid 3 on tehtud elastsed nii, et pöia maksimaalne radiaalne läbipaine ei ületaks ratasjala poolt raadiuse juurdekasvu dR pöia segmentide 3 avamisel, et tagada sujuvam liikumine. Pöia segmendid 3 on väljastpoolt kaetud sobiva materjaliga 12, millel on suur hõõrdetegur ning millel on soovitavalt head vetruvusomadused. Avamissüdamiku pööramisel liiguvad kõik segmendid sama nurga võrra. Varrastes, mis ühendavad südamikku segmentidega, saab kasutada vedrustust, mis vähendab tekkivaid koormusi. Kokkupandud asendis toetuvad pöia segmentide otsad üksteise vastu, moodustades ühtse ratta pöia. Seejuures on jõud segmentide liigutamise ajamile minimaalsed. Ebaühtlasest koormusest tekkivate ülepingete vältimiseks võib kasutada vedrustust ja elastseid elemente. Kui ratta veomootori moment on suurem kui avamissüdamiku keeramiseks vajalik moment, siis siduri rakendumisel avamissüdamik ühendatakse võlli laagripukiga ja ratta keeramisel mootori poolt muutub avamissüdamiku ja kodarate vaheline asend. Sõidu ajal hoiab avamissüdamikku paigal näiteks hõõrdejõud või sobiv vahend, näiteks tihvt, polt või ﬁksaator, kui on tegu manuaalse südamiku keeramisega. Hõõrdejõud takistab ka südamiku asendi muutmist, kuid veomootorid peavad olema piisavalt võimsad selle jõu ületamiseks. Joonistel on kujutatud kuue pöiasegmendiga lahendus. Vastava ala asjatundjale on selge, et kirjeldatud põhimõtte järgi võib valmistada ka suurema või väiksema pöiasegmentide arvuga ratasjalgu.

6/2010 (24)

Joonis 2 Ratasjala üldvaade avatud olekus

tööJOOniS

Leiutis:

ratasjalg Joonis 3 Ratasjala komponentide üldvaade

Patendi taotleja:

Leiutise autorid:

tallinna tehniKaüliKool

raivo sell, mati Kaeeli

eiutis kuulub liikuvate ja transpordisüsteemide komponentide valdkonda ning leiab täpsemalt kasutust erinevate liikurplatvormide, invaseadmete, mänguasjade, põllumajandus- ja militaarvaldkonna sõidukite juures. Leiutis on piisavalt universaalne. Tehnikas on tuntud ratasjalad, kus ratasjalg koosneb rummust, kodaratest ja pöia segmentidest ning rummu külge kinnitatud kodarate pöördemehhanismist, kus kodarad on ühest otsast seotud rummuga ratta pöörlemistasapinnas pöörduvalt ja pöia segmendid on ühendatud kodarate teise otsaga pöörduvalt ratta pöörlemisteljega paralleelse telje abil. Kodarate pöördumisel liigutavad nad pöia segmente. Selle lahenduse puudus on ratta läbimõõdu väike muutus ratta avamisel. Samuti langeb lahtises asendis kogu koormus varrastele, mis omakorda vähendab mehhanismi eluiga.

leiutise olemus

Joonis 4 Ratasjala külgvaate lõige

Käesoleva leiutise eesmärgiks on töökindluse tõstmine ja kulumise vähendamine liikuvate osade vähendamise teel ning mehhanismi lihtsustamine ja läbitavuse tõstmine. Leiutise eesmärgi saavutamiseks võetakse ratasjalg, mis koosneb rummust, kodaratest ja pöia segmentidest ning rummu külge kinnitatud kodarate pöördemehhanismist, kus kodarad on ühest otsast seotud rummuga ja pöia segmendid on ühendatud kodarate teise otsaga. Rumm varustatakse täiendavalt rummu suhtes pöörduva avamissüdamikuga ja vardad kinnitatakse pöörduvalt avamissüdamikule ühest otsast. Kodarad kinnitatakse pöia segmendi ning avamissüdamiku kinnituse vahepealt pöörduvalt rummule. Ratasjalg varustatakse täiendavalt siduriga, mille üks pool seotakse jäigalt avamissüdamikuga ja teine pool ühendatakse jäigalt ratasjala võlli laagripukiga liikursüsteemil nii, et siduri rakendumisel on avamissüdamik ühe siduri poole vahendusel jäigalt seotud laagripukiga ja avamissüdamiku ﬁksaatoriga. Pöia segmendid tehakse elastsed, nii et pöia maksimaalne radiaalne läbipaine ei ületaks ratasjala poolt raadiuse juurdekasvu pöia segmentide avamisel. Pöia segmendid kaetakse väljast suure hõõrdeteguriga või pinnasega hästi haarduva materjaliga. Avamissüdamiku ﬁksaator tehakse vajadusel hõõrdsidurina. Konstruktsiooni eelis on väiksem liikuvate osade arv ja jõudude ühtlasem jaotus avatud asendis. Ratta avamist ja sulgemist on lihtsam automatiseerida ning avatud segmendi ots on võimalik valmistada poolelastsena, mis muudab avatud olekus veeremise ühtlasemaks. Olemasolevate ratasjalgadega võrreldes on käesoleva mehhanismi eelis lihtsam konstruktsioon ja juhtimine, sest vajalik on ainult üks ajam kõigi ratasjala segmentide liigutamiseks. Suureneb ronimisvõime, sest puudub ümmargune ratta baas, mis oleks kokkupuutes maapinnaga. Selle asemel on tähekujulised kodarad, mille vahel olevad segmendid ise moodustavadki ratta pinna. Seejuures võib teha segmendid lühemad, sest jala kogupikkuse moodustavad kodar koos segmendiga. Avamismehhanism võib olla manuaalse, elektri- või muu sobiva ajamiga.

6/2010 (24)

Eestist maailma

uudne sõidukogemus:

formula student sõidutas usasse fs team tallinn osales oma vormelautoga 12.–15. mail 2010 michiganis usas toimunud võistlusel formula sae.

FOtOd: FS team tallinn

eeStiSt maailma

malle jürves, Tallinna Tehnikakõrgkooli Avalikkussuhete juht

ormula Student on peamiselt masinaehituse ja autotehnika tudengitele suunatud tootearendusvõistlus. Võistluse idee on pärit Ameerika Ühendriikidest, kus ülikoolide meeskonnad on Formua SAE egiidi all teineteisest juba pea kolm aastakümmet mõõtu võtnud. Viimase aastakümne jooksul on Formula Student/SAE kogunud aina enam populaarsust ning levinud üle kogu maailma. Euroopas võisteldakse alates 1998. aastast, lisaks on Formula Student jõudnud ka Jaapanisse, Austraaliasse ning Brasiiliasse. Tootearendusvõistlus Formula Student kujutab endast väikese üheistmelise vormelauto projekteerimist, ehitamist ja hiljem auto tutvustamist, sellega erinevate katsete läbimist ning ringrajal võidusõitmist. Projektis osalemine annab tudengile reaalse auto projekteerimise ja valmistamise kogemuse ning tutvustab noorele insenerile autotööstuse majanduslikku poolt. Eestis hakkas Formula Studenti idee levima 2005. aasta alguses, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühismeeskonna loomiseni jõuti poolteist aastat hiljem, 2006. aasta sügisel. Meeskonna pealikuks sai TTK üliõpilane Ruben Lend, juhendajateks õppejõud Janek Luppin ja Risto Kõiv. 2007. aasta juulis osaleti Inglismaal Formula Studenti lõppvõistlusel klassis III tulevase vormeli virtuaalse mudeliga. Sellega hangiti piisav kogemustepagas, mis sai aluseks reaalse auto ehitamisele ja osalemisele 2008. a põhivõistlusel ehk klassis I.

head tulemused tulid Soomest Baltic Open’ilt Töö auto ehitamise kallal algas 2007. aasta oktoobris, pärast kuudepikkust rasket tööd jõuti 2008. aasta juuni alguses mootori käivitamise ja esimeste testideni. 10.– 13. juulil 2008 osales TTÜ/TTK Formula

vOrmeli timmimine tallinna tehnikakÕrgkOOliS

eeStiSt maailma

Student Team valminud prototüübiga FEST08 edukalt Silverstone’i ringrajakompleksis peetud võistlusel, tulemuseks 13. koht 72 osaleja seas ning parima uustulnuka tiitel. Saadud kogemuste baasil projekteeris alates 2008. aasta detsembist nime FS Team Tallinn kandev võistkond uue vormeli FEST09. Auto valmis 2009. aasta suvel ning osales augustis Saksamaal Hockenheimis ning Soomes Helsingis toimunud võistlustel. Saksamaal näitas fortuuna oma tujukat iseloomu ning tõi Tallinna meeskonna teele tehnilise viperuse, mis ei lasknud kestvussõitu lõpetada. See tõi kaasa suure punktikaotuse ning tulemuseks jäi üldarvestuses 46. koht 78 osaleja hulgas. Küll aga saatis meeskonda edu Soomes peetud Baltic Open’il – probleeme ei ilmnenud, auto potentsiaal õnnestus realiseerida ning võistlus Soome, Rootsi ja Taani meeskondade ees võita. Lisaks üldvõitja rändkarikale teenis FEST09 ka kaks alavõitu, superslaalomis ning kestvussõidus. Hooaja edukas lõpp näitas auto võimekust ning lubas tehtud tööga rahule jääda.

Baltic Open tuleb ka eestisse, rapla kardirajale Hooajal 2009/10 plaanib FS Team Tallinn jätkata sama põhikonstruktsiooniga, kuid mitmetes detaillahendustes täiustatud vormeliga ning võtta osa vähemalt kahest võistlusest. Esialgu registreeruti mais toimunud Michigani võistlusele. Samuti on meeskonnale antud võimalus korraldada võistlus Baltic Open 2010 augusti viimasel nädalavahetusel Rapla kardirajal. Tänavu juba kaheksandat korda peetav võistlus toimub iga aasta erinevas kohas, korraldajateks on Läänemere regiooni riikide vormelimeeskonnad. Võimaluse ürituse korraldamiseks teenis FS Team Tallinn eeskujuliku esinemisega 2009. aasta Baltic Openil, auto FEST09 saavutas kaks alavõitu ning kokkuvõttes esikoha, FEST08 lõpetas üldarvestuses kolmandana. Võistluse traditsiooni algatajaks ning

FS Team Tallinn pälvis Michiganis tähelepanu risto Kõiv, meeskonna juht

Team Tallinn osales vormelautoga FEST10 12.–15.05.2010 võistlusel Formula SAE Michiganis Ameerika Ühendriikides. Esimeste katsetega saavutatud hea tulemuse rikkusid sprindis tekkinud mootoriprobleemid ja meeskond sai lõppkokkuvõttes 120 võistlusele registreerunud meeskonnas seas 40. koha. FS Team Tallinna auto FEST10 pälvis kohtunike ja konkurentide seas palju tähelepanu oma atraktiivse disaini ja viimistluse kvaliteediga. Väga paljulubavaks osutus ka auto potentsiaal kahel esimesel dünaamilisel katsel, kus kiirenduses tuli 120 registreerunud võistkonna seas 4. koht ja kaheksakujulisel rajal 9. koht, mis dünaamiliste katsete kokkuvõttes andis enne sprinti ja kestvussõitu kokku 4. koha. Sprindis aga tekkisid ja kiirelt süvenesid mootoriprobleemid, mille tagajärjel lakkas töötamast kolmas silinder. Sellest hoolimata suudeti sõita välja 24. aeg. Mootori lahtivõtmisel selgus, et tõrke põhjuseks oli purunenud klapp, mis oli rikkunud ka silindri, kolvi ja plokikaane. Kuna varumootorit ei olnud sel hetkel võtta, siis olemasoleva parandamiseks, st ühe silindri elimineerimiseks ja teiste silindrite normaalse töö tagamiseks, pingutas meeskond terve öö. Tänu mitmetele kohapeal mõeldud ebatraditsioonilistele lahendustele jõudis auto täpselt minut enne kestvussõidu sulgemist starti. Esimene vahetus õnnestus läbida kolmel silindril, kuid pärast juhtide vahetust ei suudetud mootorit ilma kõrvalise abita enam käivitada, mille tagajärjel tuli sõit siiski katkestada. Kokkuvõttes niisiis 40. koht. Vaatamata saavutatud kohale oli igal juhul tegemist väga suure kogemusega meeskonnale ja olulise sammuga enda nähtavaks tegemisel. Pärast Eestisse tagasitulekut ja meeskonnaliikmete eksamite ja kaitsmiste lõppu paneb meeskond USAs õpitu kokku ja suunab kogu energia sellele, et Inglismaal Silverstone’i võistlusel oma potentsiaal täielikult ära kasutada. Meeskond tänab kõiki toetuse eest!

Oma uuekS SÕpruSÜlikOOlikS vÕiB eeSti tiim kindlaSti lugeda miChiganiS aSuvat Oaklandi ÜlikOOli, mille vOrmelimeeSkOnnaga tOimuS tÕeline vennaStumine.

eeStiSt maailma

uuSim vOrmelautO FeSt10

reedel, 27. augustil võisteldakse rapla kardirajal kiirenduses ning superslaalomis, laupäeval on kavas sprindivõistlus ning ürituse kulminatsioon – kestvussõit.

Baltic Open 2009 korraldajaks oli Helsingi Metropolia (Stadia) ülikooli meeskond, kes on lubanud ka sel aastal vähemalt kahe autoga osa võtta. Praeguseks on võistlusele registreerunud juba kaheksa vormelimeeskonda Soomest, Rootsist, Taanist, Saksamaalt ja Venemaalt, esialgsel hinnangul võib rajal näha 15 tudengivormelit. FS Team Tallinn saadab võistlustulle kaks vormelit. Baltic Open ei kuulu Formula Student /SAE sarja ametlikku kalendrisse: erinevalt kõigist teistest võistlustest keskendutakse vaid sõidualadele. Neljapäeval, 26. augustil on kavas tehniline kontroll ning osavõtvate vormelite demonstratsioon Tallinnas. Reedel, 27. augustil võisteldakse Rapla kardirajal kiirenduses ning superslaalomis, laupäeval on kavas sprindivõistlus ning ürituse kulminatsioon – kestvussõit.

1212

Energeetika tulevik energeetika tulevik

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

tuumajaam kui suurim ehitusobjekt:

eesti ettevõtted osalevad “tuumajaam ei ole müstika,“ on sõnum, mida inglise tuumaenergia tööstuse Ühingu esimees on oma sõnul pidanud kõige enam edastama, et tehnikaettevõtted tõsiselt tuumajaamade rajamises osalemist kaaluks. Candu6 vundament

Kalev Kallemets, MTÜ Eesti Tuumajaam tegevjuht

uumajaamade ehitus vajab sadu allhankijaid tuhandetele eri konstruktsioonidele ja seadmetele, kuid paraku on viimase 20 aastaga Euroopas ja USAs nende valmistamise oskused ja võimed käinud alla. Samas piiratud võimekus ja konkurents tõstavad tuumajaamade ehitamise kulusid. Näiteks kui 1980. aastate alguses oli USAs 900 tuumaenergia ASME litsentsiga ettevõtet, siis nüüd on väidetavalt vaid 200. Seega ei siseneks Eesti ettevõtted selles valdkonnas mitte küpsele turule nagu autotööstus, vaid uuesti tekkivale, varjusurmas turule, mis on samas plahvatuslikult kasvamas. Euroopas on eri staadiumis ettevalmistusel kokku 40 tuumajaama projekti, mis peaks jõudma lähema 5–15 aasta jooksul ehitusse. MTÜ Eesti Tuumajaam tunneb esmast huvi, et tuumajaam tuleks Eestisse ja et just Eesti jaama puhul saaks Eesti ettevõtted tööd. Seetõttu korraldasime 29.

avariiJahutuSSÜSteem

alumine katuSekarkaSS

pildil Candu6 avariiJahutuSSÜSteem Ja alumine katuSekarkaSS.

aprillil seminari rõhuga reaktoritüübil Enhanced CANDU6, mis näib olevat Eesti jaoks sobivaim oma lihtsuse, elektrilise nimivõimsuse, paindlikkuse ja hinna poolest. Kanada firmal AECL on rikkalikud kogemused Hiinast ja Koreast, kuidas CANDU6 tuumajaamas maksimeerida kohalikku sisendit. Euroopas on CANDU6

6/2010 (24)

tüüpi kaks reaktorit Rumeenias ja lähiajal algab kahe täiendava reaktori ehitus. Kokku maksab CANDU6 tüüpi jaam ligikaudu 35–40 miljardit Eesti krooni, mille põhikulu engineering, procurement and construction (EPC) jaotub ligikaudu järgmiste protsentide ja miljonite eurode järgi.

pildid: reFOrm.ee, autOr

Energeetika tulevik

tuumajaama ehitusel Disaini hind

18,0%

293

Projektimeeskonna kulu

4,0%

Ehituse palgakulud

23,0%

375

Vundament

1,5%

Üldehitustöö

10,0%

163

Erikonstruktsioonid

26,5%

432

Muud seadmed ja vahendid

13,0%

212

Transpordikulu

2,0%

Avariigeneraator

2,0%

100,0%

1 630

Erikonstruktsioonid hõlmavad “tuumasaare” seadmeid nagu reaktor, surveto-

rud, soojuskontuuri torustikud, aurugeneraatorid, kütusevaheti, ohutusmehhanismid ja kontrollseadmestik. Muud seadmed hõlmavad kõiki mitte-tuumaseadmeid

süsteem pumplaga ning juhtimis- ja teenindushooned. Suur töömaht ise on üldehitustööd. Reaktorihoone vundament on massiivne,

Kui reaktori pakkujad konkureerivad omavahel, püüavad nad energiaettevõttele koostada pakkumise, mis maksimaalselt hõivab kohalikke ettevõtteid. nagu auruturbiin, elektrigeneraator, kondensatsioonisüsteem jpt. EPC-le lisandub omanikukulu, millest peamine on ehitusperioodi intressikulu, kuid ka maa ostu kulu, asukoha ettevalmistus, ühendusteed, jaotla, ühendus põhivõrguga, jahutusvee

47-meetrise diameetriga raudbetoonkeha, mis kannab hoone raskust 0,85 MPa.

Ehitus võtab viis aastat KMG Inseneriehituse esmase analüüsi järgi on võimalik tuumajaama rajada nii

energeetika tulevik

Turuliider, eriti survemahutite osas, Eestis on Estanc ning sarnaseid töid teeb APL Productions. Kolmas valdkond on erinevad suuregabariidilised metallkonstruktsioonid nagu avariijahutussüsteem, katusekarkass, õhulüüs, soojusvahetid, horisontaalkraanad, reaktiivsuse kontrollimehhanismide plaat, kasutatud kütuse korvid ja sõrestikud. Lisanduvad veel erinevad mooduliraamid,

teedijuhtimise süsteemi ISO 9001-2000 sertifikaadi olemasolu. Lisaks tuleb omandada kas Ameerika ASME sektsioon III klass 1-3 või vastavad Saksa TÜV-kvaliteedistandardid. Lisaks viivad kõik tuumajaamade ehitajad läbi tarnijate eelselekteerimise ja auditeerimise, tagamaks endale võimalikult konkurentsitiheda nimekirja ettevõtetest, kellele saata pakkumiskutse. Pisut innustust Eesti ettevõtetele. Kõik

kutsume endaga liituma veel ettevõtteid, et olla koos valmis suurimaks tööstuslikuks projektiks, mida eestis kunagi nähtud – eesti tuumajaama rajamiseks.

Candu 6 SOOJuSkOntuurid

mergeli kui viirsaviga aluspinnasele. Reaktorihoone seinad on raudplaatidega kaetud (steel liners) 1,8 m paksused raudbetoonplokid. Üldiselt ehitatakse reaktorihoone valmis umbes aastaga pärast vundamendi valmimist. Turbiinihoone ja teised hooned pole sedavõrd massiivsete seintega, vaid on tavalisemad tööstushooned. Kogu CANDU6 tuumajaama valmimine ehituse algusest elektri tootmiseni võtab viis aastat. Ehitustel on olnud kogenud peatöövõtjateks Ansaldo Nucleare, kes oli Rumeenia CANDUde peatöövõtja, ja Doosan, kes juhtis Korea jaamade ehitust. Ehituslikus osas peaks suuremad Eesti ehitusettevõtted, eriti hea insenertehnilise kogemusega ettevõtted, olema konkurentsivõimelised alltöövõtjad. Tuumajaamas on palju torustikke. Üldiselt on surve madalam kui tavalistes gaasi- ja söejaamades. CANDU6 puhul on primaarkontuuri surve 10 MPa, temperatuur ca 300 C, maksimaalne vooluhulk 24 kg/s ning aurukontuuri surve 4,7 MPa. Eestis teeb praegu vastaval tasemel torustikutöid Scanweld, kes konkureerib praegu ka Loviisa tuumajaama ühel allhankel. Teine valdkond on kümned erinevad mahutid, nii madal- kui kõrgsurvemahutid.

raudtrepid ja konstruktsiooniteras. Ohutusklassi ja korrosioonikindlusnõuded eri konstruktsioonidel on erinevad, kuid üldiselt pidas Ian Love AECList antud loetelus Eesti ettevõtete osalemist täiesti reaalseks. Nende metallkonstruktsioonide osas peaks Eestis konkurentsivõimelised olema BLRT, Levadia, aga võib-olla ka Maru ja teised metalliettevõtted.

nB! kvaliteedisertiﬁkaadid! Selleks, et tõsiselt tuumajaama ehitusel konkureerida, on elementaarne kvali-

pakkumised käivad läbi Euroopa Liidu avaliku hanke mehhanismi ning pole võimalik ette kirjutada, millise riigi tarnijaid tuleb valida. Aga kui reaktori pakkujad konkureerivad omavahel, püüavad nad energiaettevõttele koostada pakkumise, mis maksimaalselt hõivab kohalikke ettevõtteid. Just nii on Tšehhis uute Temelini ja Dukovany tuumareaktorite ehituskonkursil, kus Vene Atomstroi, USA Westinghouse ja Prantsuse Areva näevad vaeva, et maksimaalselt kohalike ettevõtete tarnetega tuumajaama pakkumine kokku panna.

ettevõtted, seljad kokku

SOOJuSkOntuuri tOruStik

reaktiivSuSe kOntrOlli paneel

6/2010 (24)

Palju on õppida Soome ettevõtetelt, kellest 60 on koondunud eelmisest aastast FinNuclear ühingusse, et maksimaalselt arendada enda võimekust osaleda kahe uue Soome tuumajaama rajamisel. Ning, arvestades Soome head reputatsiooni tuumaenergia alal, maksimaalselt eksportida oma teenuseid ja kaupu. Ka MTÜ Eesti Tuumajaam hoiab aktiivselt silma peal ja kontakte Soomes, et võimaldada oma liikmetel ja teistel ettevõtetel arendada oma teadmisi ja võimekust, osaledes edukalt Soome tuumajaamade hangetel. Täna kuuluvad MTÜsse Eesti Tuumajaam KMG Inseneriehitus, Estanc ja Scanweld. Kutsume endaga liituma veel ettevõtteid, et olla koos valmis suurimaks tööstuslikuks projektiks, mida Eestis kunagi nähtud – Eesti tuumajaama rajamiseks.

1616

Insenerikutse inSenerikutSe

eesti toote eksport:

Kuressaares saab õppida väiKelaeva projeKteerimist

SÜSinikkiuSt kaatri delta 54 ehitamine vaakuminFuSiOOni meetOdil. kaater kuuluB aS-ile lukSuSJaht Ja Selle vÄlJaarendamiSt tOetaS eaS.

kulunud ütlus, et nüüdsel ajal olevat laevad rauast ja mehed puust, ei kehti enam, sest tänapäeval ehitatakse väikelaevu väga erinevatest materjalidest. peamiselt klaasplastist ja alumiiniumist, kuid endiselt ka puidust. kõik oleneb tellija soovist ja aluse kasutusotstarbest. jaanis prii, TTÜ Kuressaare Kolled Kolledži projektijuht

anni hartiKainen, Eesti Väikelaevaehituse Liidu koordinaator

estis tegeletakse kõikidest nimetatud materjalidest väikelaevade ehitusega ning Eesti Väikelaevaehituse Liidu andmetel läheb lõviosa toodangust ekspordiks teistesse Euroopa Liidu riikidesse ja ka kaugemale. Kaasaegne väikelaev on keerukas tehnoloogiline seade, mille kasutamine on muudetud mugavaks ja lihtsaks. Selle ehitamine aga muutub üha keerukamaks. Seepärast on tootmise

üheks võtmeküsimuseks erialase oskusega tööjõu olemasolu. Lähim koht, kus eestlased seni väikelaevaehituse inseneriks õppida said, oli Soome. 2008. aastal panid Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Mereakadeemia seljad kokku ja otsustasid välja töötada ühise õppekava väikelaevaehituse inseneride koolitamiseks. Nüüdseks on Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledž avamas väikelaevaehituse rakenduskõrghariduse õppekava. Projektõpperühm asus erialal õppima juba eelmisel aastal, kinnitatud kava järgne vastuvõtt algab selle aasta juunis. Et tarkus oleks kättesaadav ka töötavatele ja mandril elavatele inimestele, hakkab õpe toimuma kaugõppe vormis kord

6/2010 (24)

kuus nädalaste tsüklitena ja õpiaeg kestab 4–5 aastat. Eriala õpetamisel tehakse aktiivset koostööd ka Soome ja Saksamaa vastavat õpet pakkuvate ülikoolidega. Sel suvel tuleb Saaremaale paadiehituse disaini aluseid lugema esimene välislektor Kotka Kymenlaakso rakenduskõrgkoolist. Väga suurt rõhku pannakse õppes materjalidele ja materjali töötlemisele, samuti hüdrostaatikale, hüdrodünaamikale ja meresõiduomadustele. Rakendusliku õppe puhul on aga kõige olulisem praktiliste oskuste ja kogemuste omandamine. Siinkohal avaldub põhjus, miks väikelaevaehitust just Saaremaal õpetatakse – nimelt paikneb Saaremaal enam kui kolmandik Eesti väikelaevaehituse ettevõtetest, sealhulgas suurimad. Paljud neist tegelevad väga aktiivselt uute toodete arendamisega, mis annab õppuritele võimaluse kasutada parimat praktikabaasi. Saaremaa väikelaevaehitus on just viimastel aastatel teinud suure arenguhüppe. Alumiiniumist töölaevu ehitav Baltic Workboats ja plastist kaatreid ning jahte tootev AS Luksusjaht jätkavad tootmise laiendamist, aktiivse tootearendusega tegeleb ka üks Eesti vanimaid väikelaevaehituse ettevõtteid Saare Paat. Uue ettevõttena tegevust alustanud Alunaut veeskab peatselt esimese 60-jalase alumiiniumist kõrgtehnoloogiaga varustatud ekspeditsioonijahi. Samas jätkub Saaremaal ka traditsiooniline puulaevaehitus ning sageli peidab tõrvalõhnaline plank oma sisemuses 21. sajandi mugavusi, olgu selleks siis kaasaegne kambüüs, mugav LED-valgustitega salong või intelligentne laevajuhtimissüsteem. Et väikelaev on ühtlasi nii kodu kui ka liikumisvahend, leiab väikelaevaehitaja tööd nii omas sektoris kui mujal, kus insenerioskusi vaja.

FOtO: andi tamm

Tee terasest mida iganes. Koos Ruukkiga õnnestub see paremini. Optim Raex

®®

Optim Optim ®

KULUMISKINDEL TERAS KÕRGTUGEV TERAS

Kuidas ühendada kergus, vastupidavus ja suurepärane väljanägemine? Kuidas saavutada väiksem kütusekulu ja suurem kandevõime? Kuidas olla üheaegselt nii säästlik kui ka keskkonnasõbralik? Meie teame. Kasutades Ruukki asjatundlikkust ning kulumiskindlat Raex ja kõrgtugevat Optim terast. www.ruukki.ee/raex

1818

Edukuse valem edukuSe valem

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

insenerilahendused teatris:

suvine raKvere on teatrit täis

”Oleme parima levialaga teater.” elviS eFert

inseneeria soovis tutvuda insenerilahendustega, mida kasutatakse teatris, ja külastas seepärast rakvere teatrit. lisaks sai inseneeria teada, miks ei tohi tühjal laval vilistada ja sellest niisama üle kõndida.

mati feldmann, Inseneeria peatoimetaja

“R

akvere Teatrit iseloomustav märksõna on mobiilsus,” tutvustab teatri kreedot turundusjuht Elvis Efert. “Teatri peamajas on tükkide mängimiseks suur ja väike saal, lisaks kolakambri nime kandev väiksemate etenduste ja performance’ite jaoks mõeldud ruum, aga väga tähtis on mängida erinevatel lavalaudadel kultuurimajades, rahvamajades, teha vabaõhulavastusi. Selle suve uuslavastusi “Kadunud tsirkus” ja “Torm”

mängime kahes erinevas mängupaigas – Spordikirikus ja teatri väikeses saalis – ning eelmise suve auhindadega pärjatud

vusvaheline teatrifestival Baltoscandal. Oleme parima levialaga teater.” Siirdume koos Elvis Eferti ja lavameister Imre Toomeoksaga pealava taha. “Muide, üle tühja lava niisama ei käida, kui pole asja, vaid minnakse ümbertringi,” teatab lavameister. “See on kirjutamata seadus. Lava on püha koht, kus sünnib teatriime.” “Dekoratsioonide valmistamisel peab arvestama erinevate mängukohtadega.

“neeruti suvelavastusel oli meil kaheksameetrine pöördlava, mida tuli, tõsi küll, inimjõul pöörata. aga pöördlava keset metsa – see juba midagi on.” tiit kalm

“Toatüdrukud” etenduvad selgi suvel Pangamajas. Publik saab tulla iga ilmaga, aga tehnikutel on tööd mitmekordselt. Mängupaiku toob Rakverre veelgi juurde rah6/2010 (24)

Näiteks pealava jaoks võiksime mingi dekoratsiooni teha ühest tükist, ent mujal mängimise huvides on see kokku pandud kahest tükist,” räägib Elvis Efert. FOtOd: mati Feldmann

edukuSe valem

etenduSe mahavĂ&#x2022;tmine

Rakvere Teatri pealava on 12,5 meetrit kĂľrge ja me ronime pĂ¤ris lae alla vĂ¤lja. â&#x20AC;&#x153;Dekoratsioonimajanduses on kaks meetodit, Ăźks on stangedega lae alla tĂľmbamine, teine n-Ăś sirmide nĂ¤ol lavapĂľrandale paigutamine,â&#x20AC;? selgitab lavameister Imre. â&#x20AC;&#x153;Stanged tĂ¤hendavad kĂśiemajanduse klassikat, pĂ¤rit tĂľenĂ¤oliselt 17. sajandist. Vahe on selles, kas stangesid liigutatakse lihaste jĂľul vĂľi elektriga.â&#x20AC;? NĂ¤eme, kuidas pannakse Ăźles Ăľhtust etendust â&#x20AC;&#x153;TĂ¤ismajaâ&#x20AC;?. See vĂľtab aega paar tundi. Teatriauto on tagaukse juures ja lavatĂśĂślised kannavad Ăźkshaaval dekoratsioonide paneele sisse. LavapĂľrandal kruvitakse paneelid kokku ja kinnitatakse stange kĂźlge. Lavameistri korralduse peale tĂľmmatakse dekoratsioon Ăźles â&#x20AC;&#x153;orbiidileâ&#x20AC;?. Seal on ta siis ootamas valmis, mil etenduse ajal tema kord tuleb. LavatĂśĂślised lĂ¤hevad uute dekoratsioonide jĂ¤rele ja nii valmivad kiht-kihilt etenduse pildid. Kui etendus on lĂ¤bi, demonteeritakse jĂ¤lle kĂľik maha â&#x20AC;&#x201C; pole nii nagu teles, et iga saate jaoks on oma stuudio, kĂľik on valmis ja astu ainult sisse.

etenduse juht kamandab kĂľiki ja kĂľike Lava kĂľrval, kĂźlje peal, on etenduse juhi ehk inspitsiendi tĂśĂśkoht. Saan teada, et inspitsient on etenduse ajal kĂľige tĂ¤htsam inimene teatris, tema kamandab nĂ¤itlejaid ja tehnilist personali, avab ja suleb eesriide.

etenduSe Juhi ehk inSpitSiendi veidi pĂ&#x201E;evinĂ&#x201E;inud, aga igati tOimiv pult

Inspitsiendi pult tundub pĂ¤evinĂ¤inud, aga toimib. Etendus on tegelikult Ăźks vĂ¤ga tĂ¤pse korraldusega sĂźndmus. â&#x20AC;&#x153;Meie teatris on nii, et etendust nĂ¤eb

ja kuuleb videoekraanilt nii puhketoas kui teatri kohvikus,â&#x20AC;? tutvustab Efert. â&#x20AC;&#x153;Siis on nĂ¤itlejatel hea Ăźlevaade, kus maal etendusega ollakse ja millal on oma kord.â&#x20AC;?

Rohkem suruĂľhku Rohkem suruĂľhku 4QJMGO UWTWĂ?JMW vĂ¤hema energiakuluga ... vĂ¤hema energiakuluga ... XÂźJGOC GPGTIKCMWNWIC Ăźlemaailmselttunnustatud tunnustatudSIGMA SIGMA PROFILEÂ´ga PROFILEÂ´ga Ă&#x2014;NGOCCKNOUGNV VWPPWUVCVWF 5+)/# 241(+.'BIC ... ... Ăźlemaailmselt

Kaeserâ&#x20AC;&#x2122;i lai lai ja ja -CGUGTyK NCK LC Kaeserâ&#x20AC;&#x2122;i kĂľrgekvaliteediline MĂ?TIMXCNKVGGFKNKPG kĂľrgekvaliteediline tooteprogramm tooteprogramm VQQVGRTQITCOO sisaldab: sisaldab: UKUCNFCD â&#x20AC;˘ Kruvikompressorid Ĺ&#x2013; â&#x20AC;˘-TWXKMQORTGUUQTKF Kruvikompressorid â&#x20AC;˘ Kolbkompressorid Ĺ&#x2013; â&#x20AC;˘-QNDMQORTGUUQTKF Kolbkompressorid Ĺ&#x2013; 6GKUCNFCVCXCF â&#x20AC;˘ Teisaldatavad â&#x20AC;˘ Teisaldatavad diiselkompressorid FKKUGNMQORTGUUQTKF diiselkompressorid Ĺ&#x2013; ,WJVKOKUMGUMWUGF â&#x20AC;˘ Juhtimiskeskused â&#x20AC;˘4QQVQT RWJWTKF Juhtimiskeskused Ĺ&#x2013; â&#x20AC;˘ Rootor-puhurid Rootor-puhurid Ĺ&#x2013; â&#x20AC;˘8CCMWORWODCF â&#x20AC;˘ Vaakumpumbad Ĺ&#x2013; â&#x20AC;˘5WTWĂ?JW MWKXCVKF Vaakumpumbad â&#x20AC;˘ SuruĂľhu kuivatid LC ĹżNVTKF kuivatid jaâ&#x20AC;˘ ďŹ SuruĂľhu ltrid Ĺ&#x2013; 5WTWĂ?JW ja ďŹ ltrid â&#x20AC;˘ SuruĂľhu MÂźUKVĂ&#x2018;Ă&#x2018;TKKUVCF kĂ¤sitĂśĂśriistad â&#x20AC;˘ SuruĂľhu

KAESER KOMPRESSORID

-#'5'4 -1/24'5514+& Kesk tee 23, JĂźri Tehnopark, Aaviku, 75301 Rae vald, Harjumaa â&#x20AC;˘ Estonia KAESER KOMPRESSORID -GUM VGG ,Ă&#x2014;TK 6GJPQRCTM #CXKMW 4CG XCNF *CTLWOCC 'UVQPKC Tel: +372 606 4290 â&#x20AC;˘ Faks: +372 606 4297 â&#x20AC;˘ E-post: info.estonia@kaeser.com Kesk tee 23, JĂźri Tehnopark, Aaviku, 75301 Rae vald, Harjumaa â&#x20AC;˘ Estonia 6GN (CMU ' RUV KPHQ GUVQPKC"MCGUGT EQO Tel: +372 606 4290 â&#x20AC;˘ Faks: +372 606 4297 â&#x20AC;˘ E-post: info.estonia@kaeser.com

6/2010 (24)

kĂ¤sitĂśĂśriistad

edukuSe valem

lava kOhal: Stangede SÜSteem Ja köiemaJanduS dekOratSiOOnide ÜleSvinnamiSekS

lavastaja ja kunstnik on tihti lennukate ideedega Dekoratsioonide valmistamiseks on igal teatril oma töökojad, nii ka Rakvere Teatril. Peamine on puutöö, aga tehakse ka metallitööd. Teatri lavastusala juhataja Tiit Kalm ütleb, et üldiselt valmistatakse seda, mida lavastaja tahab. Tüki lavastaja ja kunstnik on lennukamate mõtetega tegelased, võib-olla peavad tehnikud nende tiibu vahel kärpima. Lennukad ideed on paljuski kinni rahas. N-ö päris tootmisinseneri Rakvere Teatri palgal pole. “Teeme oma kogemuste põhjal,” räägib Tiit Kalm. “Eks on olnud ka ebastandardsemaid lahendusi. Ühes etenduses “mängis” lohet miniekskavaator (Bobcat). Sõitis mööda kahemeetrist kaldpinda üles, selle all olid inimesed, põnevust kui palju. Neeruti suvelavastusel oli meil kaheksameetrine pöördlava, mida tuli, tõsi küll, inimjõul pöörata. Aga pöördlava keset metsa – see juba midagi on.” Tehnikud on omamoodi leiutajad. Genet’ “Toatüdrukutes” peab laval olema vann ja nii, et lased vanni sealsamas laval vett täis. Laval on käinud veel hani, väiksemat sorti teatribuss (mille tarbeks laiendati uksi) ja tossumasin pole mingi uudis. “Vaat’ lumemasinat pole laval olnud,”

teatri puutöökOda

mõtiskleb Tiit Kalm. Pakun omalt poolt lavale purskkaevu, aga loomulikult peaks see mõne etendusega kokku minema, mille tundmises olen täielik võhik.

akordioni sisse oli paigutatud kassettmakk Räägime insenerilahendustest helimeeste Elmar Satsi ja Tarmo Keskülliga. “Üks näitleja pidi kunagi akordioni mängima, mida ta teps mitte ei osanud. Siis tuli nuputada akordioni sisse kassettmakk,

tühja lava kõndimise keelule ei tohi laval ka vilistada. “Etenduse ajal muidugi võib, aga muul ajal mitte. Pärineb see ajast, kui lavatööliseks oli saadud pärast tööd merel, kus viledega anti korraldusi. Kui nüüd keegi laval vilistab, võib teine arvata, et peab midagi alla laskma... Ega heli- ja valgustusala tehnikuid Eestis ei õpetatagi. Kui saad ühe tööga hakkama, siis pakutakse järgmist,” räägib Tarmo. Elmar Sats tutvustab, et Rakvere Teatri suure saali portaali helivõimsus on umbes

“ega heli- ja valgustusala tehnikuid eestis ei õpetatagi. kui saad ühe tööga hakkama, siis pakutakse järgmist.” tarmO keSkÜll

mille üks klahvivajutus mängima ja teine klahvivajutus seisma pani,” räägib helitehnik Tarmo Kesküll. “Aga muidu on meil siin helipult, etenduse helitaust on kas DVD või minidiski peal, ja tähtis tööriist on tekstiraamat, kus näitleja poolt öeldavad olulisemad repliigid on alla joonitud – pärast mida tuleb mingi konkreetne heliefekt käivitada. Uue arvutiprogrammiga saab ka surround-heli tekitada: et näiteks midagi lendab üle vaatajate pea.” Tarmolt saan teada sedagi, et lisaks üle

6/2010 (24)

neli kilovatti. “See on nimivõimsus. Valjemat heli saab ka tekitada, kui vaja. Ja arvutitehnika on PCI-põhine. Sest helitehnika ja arvutitehnika on kaks erinevat süsteemi. Kogu meie heli edastatav tehnika on analoogtehnika ning arvutipõhine heliedastus on PCI-põhine.“ Lõpetuseks küsin Elvis Efertilt, kas nn etteütleja, suﬂöör, on veel teatris olemas? “Ei, ammu enam mitte,” naerab teatrimees. “Isegi lavaaugu kohta pole pärast remonti enam näha.”

Tulevikuühiskond on kõrgtehnoloogiline ja kõige paremini saavad hakkama need, kes on õppinud ja mõistavad uute tehnoloogiatega seonduvat.

MAGISTRIÕPPEKAVAD

LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKONNAS ning MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKONNAS pakuvad suurimat tehnika- ja täppisteaduste erialade valikut Eestis. www.lote.ee

arvutitehnika bioloogia biomeditsiin füüsika geenitehnoloogia geograafia geograafia (turismigeograafia) (õppetööga Pärnus)** geoloogia gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja* keemia keskkonnatehnoloogia keskkonnatehnoloogia (keskkonnakorraldus) (õppetööga Türil)** kultuuriväärtuste säilitamine materjaliteadus rakenduslik mõõteteadus (inglise keeles) ökoloogia ning elustiku kaitse

www.math.ut.ee

finants- ja kindlustusmatemaatika (2. aasta inglise keeles) informaatika informaatikaõpetaja infotehnoloogia matemaatika matemaatikaõpetaja* matemaatiline statistika tarkvaratehnika (inglise keeles)

* ka avatud ülikooli õppes ** ainult avatud ülikooli õppes

Dokumentide vastuvõtt päevases õppes 21. juunist 2. juulini ning avatud ülikooli õppes 16. augustist 3. septembrini.

Sisseastumise lisainfo: www.ut.ee/sisseastumine

T ULE ÜLIKOOLI !

2222

RiikJa ja ettevÕtJa ettevõtja riik

töötervishoid ja tööohutus:

eesti Koostas seni puudunud tegevusKava 8. veebruaril kinnitas sotsiaalminister hanno pevkur töötervishoiu ja tööohutuse strateegia 2010-2013 koos selle juurde kuuluva tegevuskavaga. See kauaoodatud ja -arutatud dokument määratleb eesti töökeskkonna arengusuunad lähitulevikus.

tõnu vare, Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist

otsiaalminister Hanno Pevkur kinnitas, et lisaks tööpuudusega võitlemisele on hädavajalik tegeleda ka töötavate inimeste tervisekaitse ja töökohtade ohutusega. Seejuures on oluline just tööst põhjustatud tervisekahjustuste, tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste ärahoidmine. Töötajate tervise hoidmine nõuab erilist tähelepanu nii traditsiooniliste töövormide kui töölepinguseadusega loodud uute võimaluste (renditöö, kodutöö, paindlik tööaeg) valguses. Strateegia koosneb kaheksast peatükist ja käsitleb kõikehõlmavat lähenemist tööheaolule, võttes arvesse töökeskkonna ja tööelu muudatused ja uute riskide tekkimise. Strateegia on suunatud töökvaliteedi parandamisele, mille keskseks osaks on tervislik ja ohutu töökeskkond. Strateegia lähtekohaks on riskiennetus ning partnerlussuhete tugevdamine kõikide tööohutuse ja töötervishoiuga tegelevate struktuuride vahel. Strateegia ja tegevuskava koostamisse kaasas ministeerium tööinspektsiooni, terviseameti, haigekassa, sotsiaalkindlustusameti, tervise arengu instituudi ja Eesti töötervishoiuarstide seltsi. Siinkohal lähtuti strateegiatöö ühest põhireeglist, mis õpetab, et strateegia peavad kavandama need, kellest sõltub selle

Strateegia eesmärk on muuta töökeskkonda Strateegia tähelepanu keskmes on kolm alameesmärki: 1) töötajate tervise ja töövõime säilitamine ja edendamine; 2) töökeskkonna parendamine nii, et oleks võimalik töötada tervist ohustamata; 3) juhtimissüsteemi ja töökorralduse arendamine suunas, mis toetab tööohutust ja töötervishoidu, edendab ettevõttes positiivset psühhosotsiaalset mikrokliimat ja loob eelduse töö tootlikkuse suurendamiseks. Heast töökeskkonnast ja selle arendamisest on loomulikult huvitatud nii tööandjad, töötajad kui ka riik. Tööandja ootused on seotud tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haigestumiste vältimise, tootlikkuse tõstmise, töötajate hea töövõime ja töötervishoiuspetsialistide kompetentsete nõuannetega. Töötaja ootused on seotud töökeskkonna parandamisega, et välistada tervisekahjustusi, tervisehäirete õigeaegse avastamise ja vajadusel taastusraviga, tööandja toetatavate tervise edendusvõimalustega. Riigi huvi on töötervishoiu ja tööohutuse hea taseme abil vähendada töötajate haigestumist ning pikendada inimeste töövõimelisuse iga.

elluviimine. Ükskõik kui hästi kavandatud stsenaariumi käivitumine sõltub mitte ainult juhtide, vaid kõigi asjaosaliste tegevusest. See tähendab, et ka täitja rollis tuleb suuta mõista, mis valdkonnas toimub, mida siin taotletakse ja miks, kuidas seda tehakse, mis millest sõltub jne.

Strateegia ja tegevuskava Niisiis kinnitas sotsiaalminister tänavu veebruaris oma käskkirjaga “Töötervishoiu ja tööohutuse strateegia 2010–2013” ja 6/2010 (24)

“Töötervishoiu ja tööohutuse strateegia 2010–2013 tegevuskava”. Eestil seni puudus selle valdkonna strateegia ja tegevuskava. Töökeskkonda reguleerivad arengukavad olid siiani järgmised: Eesti töötervishoiu arengukava aastani 2007 (eelnõu 19.03.2003), mis vastuvõtmiseni ei jõudnudki; Eesti töökeskkonnapoliitika (vabariigi valitsuse poolt heaks kiidetud 30. juunil 1998. a); pildid: erakOgu, iStOCkphOtO

riik Ja ettevÕtJa

töötervishoiuprogramm aastani 2000 (vabariigi valitsuse poolt heaks kiidetud 30. juunil 1998. a); ESTÖ’98 – Eesti tööelu arengukava. (ESTÖ on lühend sõnadest Eesti Töö).

lised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid, mis põhjustavad luu- ja lihaskonna vaevusi ja tööstressi. Töökeskkonna korraldamisel on tead-

2000. aasta mais ratifitseeris Eesti Vabariik Euroopa sotsiaalharta täiendatud ja parandatud variandi, millega muutusid Eestile õiguslikult siduvaks töötervishoidu puudutavad sätted (artikkel 3, § 1–3), mis on tegevuse nurgakiviks.

töökäsi jääb lähiajal vähemaks Eesti demograafilisest situatsioonist tulenevalt on hädavajalik säilitada tööealist elanikkonda töövõimelisena. Seejuures on oluline tööst põhjustatud tervisekahjustuste, tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste ärahoidmine. Eesti tööjõuturgu iseloomustab Euroopa keskmisest suurem naiste ja vanemaealiste töötajate tööhõive ning sellega seonduvad spetsiifilised küsimused töökeskkonna korraldamisel. Töötajate tervise hoidmine nõuab erilist tähelepanu uute töövormide kontekstis – renditöö, kodutöö, paindlik tööaeg, töövõtulepingute kasutamine nii füüsilisest isikust ettevõtjate kui ka füüsiliste isikutega. Töötajate tervist ohustavad üha enam seniste klassikaliste füüsikaliste ohutegurite nagu müra ja vibratsioon kõrval füsioloogi-

6/2010 (24)

miste ja ressursside poolt nõrgemal positsioonil mikro- (kuni 10 töötajat) ja väikeettevõtted (kuni 49 töötajat), mis moodustavad Eesti ettevõtetest 97%.

riik Ja ettevÕtJa

tööõnnetusi veerandi võrra vähemaks Kui Euroopa Liidu tasandil on seatud eesmärgiks vähendada aastaks 2012 tööõnnetuste suhtarvu (100 000 töötaja kohta) kuni 25%, siis Eesti kontekstis saab sellest eesmärgist rääkida vaid surmaga lõppenud tööõnnetuste puhul. Võttes 1998. aasta näitajaks 100%, on 2005. aasta EL-25 näitaja 72% ja Eesti näitaja 58%. Võrreldes 1998. aastaga on surmaga lõppenud tööõnnetuste arv Eestis vähenenud rohkem kui ELi riikides keskmiselt. Lähiaastatel on oluline tagada tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste usaldusväärne statistika. Meie selle valdkonna statistika lonkab mitut jalga, sest olemasoleva järgi on meie tööohutuse olukord kordades parem kui teistes liidu liikmesriikides. Erinevate uuringute tulemusena on leitud, et arenenud riikides moodustavad tööõnnetuste ja haigestumistega seotud kulud suure osakaalu sisemajanduse koguproduktist – hinnanguliselt 2–4%. Töötajate ja tööandjate töökeskkonnaalase teadlikkuse tõstmiseks on vajalik tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste kuluanalüüsi tulemuste esitlemine. Nendest kulukomponentidest moodustavad suure osa nii ajutise kui pikemaajalise töölt puudumisega seotud toodangu ja teenuste hulga kaotus kogumajanduse jaoks ehk teisisõnu väheneb tööjõu hulk, mis ühtlasi vähendab potentsiaalset sisemajanduse koguprodukti. Strateegia koostamisel on arvesse võetud mitmeid seonduvaid dokumente, sh Euroopa Komisjoni tööohutuse ja töötervishoiu strateegiat 2007–2012 ja Eesti rahvastiku tervise arengukava 2008–2020.

töökeskkonnaalane teadustegevus Eesti väiksust ning töökeskkonnaalase teadustegevuse lünklikkust arvestades on otstarbekas arendada järjepidevat koostööd teiste Euroopa riikidega (Põhjamaad, Inglismaa, Iirimaa), kellel on antud valdkonnas aastatepikkune kogemus ning tugev teaduslik kandepind. Eestis on töökeskkonnaalane teadustegevus läbinud mitmeid etappe ning viimase viie aasta ümberkorralduste tulemusena on jõutud stagnatsiooni. Järelejäänud töökesk-

uued riskid töökeskkonnas

hiskonnas toimuva arengu tulemusena laienevad paratamatult erinevad töövormid (renditöö, kaugtöö, võõrtööjõu kasutamine, füüsilisest isikust ettevõtjate töö jne). Demograaﬁlised muudatused toovad tähelepanu keskmesse eakate töötajate töötervishoiuga seotud probleemid. Tehnoloogia areng toob kaasa uute ohutegurite ilmnemise töökohal, järjest olulisemaks saab üheaegselt esinevate ohutegurite koosmõju hindamine. Töökeskkonna uute riskidena käsitletakse kokkupuudet tehisliku optilise kiirguse ja elektromagnetväljadega, samuti luu- ja lihaskonnaprobleemide järjest ulatuslikumat esinemist (järjest rohkem tehakse istuvat tööd, liigutakse vähem) ning kemikaalide järjest suuremat kasutamist tööstuses ja põllumajanduses. Üha suureneva konkurentsi ja töötempo ning nõudmiste kasvuga kaasneb psühhosotsiaalsete riskide süvenemine. Vähese teaduspotentsiaali ja piiratud ressursside tõttu ei korraldata Eestis uute riskidega seoses süsteemset uurimis- ja teavitustööd. Meie tegevuse põhirõhk on olnud traditsiooniliste ehk füüsikalistest ohuteguritest tulenevate riskidega tegelemisel. Uute riskidega seonduvaid probleeme on küll teadvustatud, kuid reaalselt piirdub sellealane tegevus reeglina Euroopa Liidu töötervishoiu- ja tööohutusalaste struktuuride koostatud infomaterjalide jaotamisega. Probleemiks on vähemlevinud ohutegurite parameetrite mõõtmisvõimaluste puudumine või vähene kättesaadavus, nt asbestisisalduse mõõtmisega tegeleb vaid üks akrediteeritud labor ühe töötajaga, raskusi on elektromagnetvälja parameetrite mõõtmisega jne.

võrreldes 1998. aastaga on surmaga lõppenud tööõnnetuste arv eestis vähenenud rohkem kui eli riikides keskmiselt.võttes 1998. aasta näitajaks 100%, on 2005. aasta el-25 näitaja 72% ja eesti näitaja 58%. konnaga tegelevad institutsioonid paiknevad hajali ning puudub ühtne koordineeriv ja toetav süsteem teaduspotentsiaali kasutamiseks töökeskkonnapoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Institutsioonide vaheline koostöö on lünklik või olematu ning rahvusvaheline koostöö juhusliku iseloomuga. Vähe on neid asutusi, kes oleksid võimelised tegema pikaajalisi ja mitmeid valdkondi hõlmavaid uuringuid.

koordineeriva pädevuskeskuse loomine Töökeskkonnaalase pädevuse tagamise eesmärgil viitab strateegia võimalusel keskse ja koordineeriva pädevuskeskuse loomist. Pädevuskeskus luuakse võimalusel tervise arengu instituudi või tööinspektsiooni juurde. Keskus tegeleks peamiselt rakendusliku suunaga, selle käivitamiseks oleks olu6/2010 (24)

line rahvusvahelise kogemuse sissetoomine, näiteks Soomest. Keskus võiks koosneda 4–5 oma ala asjatundjast (teadus- ja arendustegevus, uuringud, suhtekorraldus jt), kellele lisaks on võimalik paindlikult kaasata eksperte ja teadlasi (tööhügieenikud, ergonoomid, psühholoogid, sotsiaalteadlased, majandusteadlased jt). Keskus omaks ja avalikustaks järjepidevalt ülevaadet töökeskkonnaalasest teadus- ja uurimistegevusest nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Muide, selline keskus oli kord sajandi alguses, kuid see likvideeriti sotsiaalministeeriumi algatusel. See juhtus 2004. a suvel, kui parlament kiitis heaks vabariigi valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise. Ometi oli EL PHARE kaudu investeerinud märkimisväärse summa.

Reklaamartikkel

2626

Kommentaar kOmmentaar

1995-2002 tekkis suur lünk:

Kas inseneriasjandus on ohus?

hu märke on üksjagu. Progress kiireneb, inseneeria respekt samas, vähemalt meie riigis, on langenud. Meie tänase riigi vaimseks aluseks on ajalugu ja materiaalseks baasiks ost-müük. Rakenduslik inseneritegevus on kaotanud siinmail tarbija. Mujal on “omad” arendajad ja koos investeeringuga tuleb see arendus siia. Ka üleilmsete inseneriprohmakate arvu kasv viitab tagasiminekule inseneriasjanduse kvaliteedimõõdikutes ja väärtushinnangutes. Tõsi, meil on täna tsipa teadust uudishimu rahuldamiseks ja üksjagu grante baasteadustes, rakendusteadustes, ka teadlasi. Tehnikateadused ei ole popid ja järelkasv kauaks pärsitud. Siit ka paratamatus, et süsteemsed ja tulevikku suunatud tööstusuuringud ja -arendus on meil haruldus. Meil on tuntud küll selline mõiste nagu tootearendus, mis paraku on siiski loova inseneri mõistes nokitsemine (kaugel nokia tekitamisest) ning võrreldav NLi-aegse ratsionaliseerimistegevusega. Ja põhiline: ega enam polegi väga vajadust inseneri loovuse järele siinmail. Järeldus? Tuleb vaadata-tegutseda kaugema eesmärgi nimel ja olla vajalik mujal maailmas.

maast kaugemale ei kuku? Ei kuku. Edasi vajutakse. Toetuda saab sellele, mis avaldab vastupanu. Tuge leiab tugevast pinnasest. Pehmele pinnasele, nõrkadele tegijatele toetudes vajutakse edasi sohu. Poliitikud ja nõrgad juhid otsivad pehmet pinnast lootuses seda vormida. Tugevad ja targad juhid otsivad tuge teadmistest ja faktidest. Poliitikud on polaarsete

andres jagomägi, Volitatud Insener, OÜ Four Consult nõustaja

inimgruppide juhid, kes manipuleerivad inertse ja väikese huviga massi liikumapaneku teel kogu riigi käekäiguga ning keda reeglina ei huvita ei loodusseadused ega sageli ühiskonnaseadused.

arendajad. toimetajad Elame kiiresti muutuvas tehnoloogiamaailmas. Ei ole vist eluala ilma tehnikavajaduseta. Meie ühiskond jaguneb kasumit taotleva tehnika-tehnoloogia (TT) kasutajateks ja TT arendajateks. Nende vahele jääb amorfne sidusgrupp “toimetajad” – igatsorti vahendajad, teenuse osutajad, ka poliitikud, ametnikud, ähmaste eesmärkidega ühiskondlikud organisatsioonid. Toimeta6/2010 (24)

jad on enamjaolt vajaliku pädevuseta oma tegevusvaldkonnas. Nagu keemias – katalüsaatorid. Selle vahegrupi väärtushinnang põhineb tulemuslikul “turustamisel”. Ohu ja riski tehnilised küsimused on neile kauged, need küsimused lasuvad täielikult arendajatel ja kasutajatel. Meie probleem on juhtimisoskus ja -kultuur. Võimutäiuse nautimine, oskamatus hinnata töötajate pädevust kui firma edu panti toob töökeskkonda stressi ja langetab töökultuuri. Värisevate jalgade ja kätega töötaja ei ole kvaliteetse toimingu sooritaja. Hindan väga Jaapani firmade sisemist kultuuri, mis põhineb lisaks hierarhiale ajaloolisel üldkultuuril, üksteise (ka vastase) sügaval austamisel ja väärtustamisel. Jaapan ongi Teise maailmasõja järgne juhtimise ja kvaliteedijuhtimise initsiaator maailmas. See nõuab võimu haritust ja kultuuri. Seda ei õpi juhtimiskursustel.

Seitse aastat tegi oma töö Olime 1995. aastal õigel teeotsal, kui valitsus deklareeris, et Eesti majandus on restruktureeritud. Olime enamjaolt endise NLi sõjatööstuse jaoks töötanud suurtehased ja peamiselt rakendusliku kallakuga instituutidel põhinenud Teaduste Akadeemia Bastille’ kombel laiali tassinud ja... Siia jäidki kolm punkti. Alles 2002, seitse aastat hiljem, asusime uuele teeotsale, teaduspõhise Eesti strateegia juurde. Kuid väga kitsalt, vaid kolme valdkonna eelistamisega. Aga seitse aastat olid oma töö teinud. Restruktureerimisest jäi vabaks üksjagu tehnikas pädevaid, kõrFOtO: autOr

Kommentaar

gema haridusega spetsialiste, kelle Ăźmberprofileerimine oleks olnud ainuĂľige. Aga strateegiliselt me ei teadnud, kelleks-milleks. Vana majandus oli surnud, aga uut polnud vĂ¤lja hĂźĂźtud! Poliitikud otsisid sĂľnajalaĂľit-Nokiat, ootasid vĂ¤lisinvestoreid. 2002 Ăśeldi kĂľrgel tasemel insenerifoorumil vĂ¤lja: teid pole vaja, ostame oskusteabe ja ka vajalikud inimesed sisse... Kuidas veel pĂ¤devaid spetsialiste-insenere uues, restruktureeritud majanduses rakendada? Eesti Inseneride Liit (EIL) pĂźĂźdis. VĂ¤hemalt kutseomistamise sĂźsteem 1998. aastast tĂśĂśtab ja ka Ăźhtekuuluvus valdkonniti siiski toimib. NĂźĂźd tuleb otsida tĂśĂśd Ăźle maailma ja olla selleks piisavalt haritud. On vĂ¤hemalt kolm seadusepĂľhist tehnikavaldkonna teaduseprioriteeti. Eeldused teaduse tulemuste juurutamiseks on arendustegevuse kaudu. KĂźll aga on viimase dekaadi biotehnoloogiaseire iga nĂľupidamine lĂľppenud Ăźheselt murelausega: aga meil ei ole ravimitĂśĂśstust, kus ravimit arendada ja rakendada. 2003. a Tartu maakonna ettevĂľtjatega kohtumisel pĂźĂźdis EIL peilida tehnikaspetsialistide vajadust ja pĂ¤devust tehnikavaldkonna Ăľppekavade korrigeerimiseks. Vastust ei saadud, ja lihtsal pĂľhjusel: firmade tegevusplaanid ei ulatunud ette rohkem kui aasta-paar. Aga insener Ăľpib 3â&#x20AC;&#x201C;5 aastat, lisaks bĂźrokraatlikud sammud Ăľppekavade ja programmide muutmiseks. Tarbimisbuumi jĂ¤rgne peataolek ja jĂ¤rsk tĂśĂśpuudus puudutab oluliselt ka insenere ja spetsialiste, sh tehnikaĂźliĂľpilasi. Seda, mida oskasime, ei ole enam vĂ¤ga vaja. Peame tegema midagi, mida tĂ¤pselt ei tea. Siiski: vajalikud on eluliselt olulised kaubad ja teenused nagu katus, toit, liikumisvĂľime, tervis, teave. Meie senine elulaad on jĂ¤rsku muutunud ja muutub veelgi â&#x20AC;&#x201C; oluliselt ratsionaalsemaks ja seelĂ¤bi â&#x20AC;&#x153;teadmistemahukamaksâ&#x20AC;?. NĂźĂźd on vaja lĂ¤bi mĂľelda ja prognoosida maailmatarbijate (kasutajate) vajadusi ja nĂľudeid. Teha skits â&#x20AC;&#x153;suurest pildistâ&#x20AC;?.

mĂľttekat teha ja areneda. Otsime need mingil moel Ăźles, tĂ¤iendame ja rakendame. EIL on seni pĂźĂźdnud, aga olud on tĂ¤naseks muutunud, sest lisandunud on ĂźlikoolilĂľpetajad. Vast leiab selleks riiklikke meetmeid? 2. VĂľtame arvesse, et juhtideks insenerimeeskonnas sobivad vĂ¤ga vĂ¤hesed. Firmaomanikud vĂľiksid arvestada, et juhieeldusi on kahjuks vĂ¤ga vĂ¤hestel. Juhiks Ăľppimine ja juhi valiku tegemine on raske, mĂ¤Ă¤rav on siiski inimese sisemine kultuur ja vastastikune sobivus ettevĂľtte tĂśĂśtajatega. Ka loomariigis saadakse Ăľigeks juhiks tasapisi ja karjapoolse tunnustamise kaudu. Meil kipub mĂ¤Ă¤rama omanik ja sageli mitte neid seaduspĂ¤rasusi jĂ¤rgides. 3. TĂ¤na tĂśĂśtule â&#x20AC;&#x153;oma Ă¤riâ&#x20AC;? loomine on vastutustundetu poliitiline sĂľnakĂľlks. Kuigi â&#x20AC;&#x201C; vĂľimalust ei saa Ă¤ra vĂľtta ja heast Ă¤rimĂľttest loobuda. Aga mitte teha sellest nĂ¤itemĂ¤ngu teles, mis on ohtlik pĂ¤devuse aspektist. Just juhtimisoskuste ja -kultuuri nappus on pĂľhjustanud tĂ¤nase situatsiooni. 4. Esimeses lĂ¤henduses sobiks koguda ja selekteerida meie riigi vakantsed kĂľrgharidusega spetsialistid (vaba inseneriressurss) olenemata vanusest â&#x20AC;&#x201C; kes soovivad insenerina jĂ¤tkata. Nad peaks olema kirjas tĂśĂśbĂśrsil, kutselised insenerid on registreeritud riiklikus registris, nende internetipĂľhine kogumine ei tohiks IT-riigile olla probleem? Neid andmeid saaks kasutada Ăźlikoolides tĂ¤iend-ĂźmberĂľppekavade kujundamisel. Ning miks mitte â&#x20AC;&#x201C; luua Eesti inseneride tĂśĂśbĂśrs (loomulikult rahvusvaheliseks ka-

sutamiseks, sest arendustegevus toimub ka Eesti jaoks tĂ¤na mujal). 5. Leida ja rakendada tĂśĂśtada soovivad ja suutvad pensionĂ¤rid ja pensionieelikud, endised (tipp)spetsialistid. VĂ¤lismaal toimivad terved konsultantide firmad aktiivsest tegevtĂśĂśst loobunud spetsialistidest, ka meie ministeeriumid on neid kasutanud, aga millegipĂ¤rast mitte kohalikke... 6. Aitame kaasa, muutmaks koolides laste ja noorte suhtumist vanemasse generatsiooni. â&#x20AC;&#x153;Plats puhtaksâ&#x20AC;? loosung ei sobi ega sobinud kultuurriiki isegi poliitilises kontekstis. 7. Otsime nii Ăźlikoolist kui lĂľpetanute hulgast potentsiaalseid loovaid arendajaid, et neid valdkonniti integreerida. Toetame kaasaegsete inseneribĂźroode teket. PĂźĂźame leida Ăźles potentsiaaliga arendajad, sh lĂľpetamata jĂ¤Ă¤nud kĂľrgharidusega ja tĂśĂśpraktikaga tĂśĂśtute hulgast. See pehmendab viga, mida tegime pĂ¤rast aastat 1995. Ega insener Eestist pĂ¤ris Ă¤ra kao. 8. Vaatame lĂ¤bi tĂśĂśtute inseneride (loomulikult nende soovi korral) viimaste aastate tĂśĂśd-projektid ning anname neile vĂľimaluse taotleda insenerikutset, vajadusel toetades nende tĂ¤iendĂľpet. Euroopa Inseneride Liidus on 27 riiki, kes tunnustavad Ăźksteise volitusi. Teistele ei ole mĂľtet loota. Insener peab looma ja oma tĂśĂśd mĂźĂźma vastavalt enda reaalsele vĂ¤Ă¤rtusele. TĂśĂśtutele inseneridele riik tĂśĂśkohti looma ei hakka, lubamatu oleks ka neid sĂľidusaatjatena vĂľi pargivahtidena rakendada.

5DDPDWXSLGDPLVWHHQXV $UXDQQHWH NRRVWDPLQH H DUXDQGOXV 5DDPDWXSLGDPLVH NRUUDVWDPLQH (XURRSD /LLGX WRHWXVHG

Inseneri aitab ainult insener MĂľned mĂľtted. 1. Meil on Ăźksjagu jĂľude oskustega inimesi, kes oskavad ja ka soovivad midagi 6/2010 (24)

2828

Ise tehtud, hästi iSetehtud, hÄStitehtud tehtud

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

vanale tehnikale uus hingamine:

renoveeritud jalgratas steel horse mati feldmann, Inseneeria peatoimetaja

õukaaegse jalgratta renoveeris Rando Mäeots. “Käestlastud jalgratta omanikuks sain tasuta. Ma võtsin jalgratta juppideks lahti ja panin pärast uuesti kokku. Enne raami kuldseks värvimist lihvisin seda. Sisekummid lappisin ise, aga juurde tuli osta üks väliskumm, samuti ostsin jalgrattale toidukorvi. Käepäraste tööriistade kotikese ma leidsin. Jalgrattal on veel käsipumba koht ette nähtud, pump on hetkel puudu. Panin jalgrattale nimeks Steel Horse,” räägib Rando, kes esitles vanade jalgrataste renoveerimise ideed ka ettevõtluskonkursil “Ajujaht” ja lisab: “Lihtne üleskutse lugejatele: olge leidlikud ja vanad logud kuuri alt välja!”

tööriistad: ajakulu: rahakulu:

kruvikeeraja, lehtvõtmed umbes üks tööpäev umbes 300 kr – toidukorv, värv, üks väliskumm

lugeja küsimus:

miks ei väärtustata leiutustegevust riiklikul tasandil?

nseneeria soovib, et avaldataks materjale uudsetest tegudest, sh leiutistest. Aga mis leiutamise hoogustumisest saab rääkida, kui Eestis puudub pisemgi toetus leiutajatele? Ka Inseneeria ei avalda juhiseid, kuidas üks leiutaja peab tegutsema. Kes nõustab, kes vormistab, millistes linnades on tugiisik? Pärnus pidas pika loengu Georg Boslavski, kes luges üles, palju miljoneid on ette nähtud kirjanike ja heliloojate toetuseks. Minu küsimusele, et kuidas siis

leiutajaid ka toetatakse, vastas ta, et ei toetata kuidagi. Pärnus ollakse arvamusel, et asuta firma, saad toetust. Aga kui toetusraha kulub katsetöödeks ja firma ülalpidamiseks ei jäägi midagi? Siit lähtuvadki küsimused. Kõigepealt, miks ei väärtustata leiutustegevust riiklikul tasandil? On tekkinud palju väikefirmasid, mis vaevlevad eesrindliku toodangu puudumisel. Patendiga kaitstu oleks ju neile turule tulekuks väga vajalik. Teiseks, miks ei ole juhendeid po-

6/2010 (24)

tentsiaalse leiutaja suunamiseks nii leiutise katseeksemplari valmistamisel, vormistamisel kui ka edasisel patendi hooldamisel? Kolmandaks, kust ikkagi leiutaja saab rahalist toetust, ei ole ju raha Eesti riigist kadunud? Lisaksin repliigina, et 100 000 krooni heliloojale ei pane teda edukamalt looma, 10 000 krooni võimaldaks leiutajal aga perspektiivse toote ette valmistada. Ja töökohti luua. Austusega, Olev Udras, insener Pärnust

pildid:

iSe tehtud, hÄSti tehtud

lihtsama asja võib ehitada ise:

laotud Kiviaed vundamendil mati feldmann, Inseneeria peatoimetaja

iviaeda oli vaja peamiselt selleks, et eristada üldkasutatavat parklat ja oma krunti. Sinakat paekivi pakuti Vasalemma karjäärist, kus töömees seda ise saagis ja murdis. Peenikest killustikku ja liiva oli kõvasti üle jäänud maja ehitusest. Tegin kiviaiale alla madala vundamendi: saalungid, killustik alla ja betoon peale. Betooni tegemise õpetus oli portlandtsemendi koti peal kirjas. Kõige aeganõudvamad tööd olid betooni labidaga segamine aiakärus ja kivide üksteisega sobitamine aia väliskülgedel (siseküljed jäid paratamatult vinka-vonka). Betooni on kivide vahel suhteliselt vähe, sest käsitsi segamine rohkemat ei võimaldanud. Enne järgmist rida kive ootasin, et betoon oleks kivistunud. Seest on kiviaed osaliselt tühi või täidetud vanade telliste, kivide või killustikuga. Pealmiseks kihiks valisin välja suuremad ja õhemad paekivi tükid.

tööriistad: ajakulu: rahakulu:

labidas, kellu, aiakäru, kummivasar umbes 15 tööpäeva umbes 8000 krooni – paekivi (6400), portlandtsement, transport (1000)

patendiameti vastus:

leiutaja ei tohiks hätta jääda

atendiamet püüab väikeettevõtjaid aidata tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas. Selleks korraldame me regulaarselt tasuta seminare nii oma õppeklassis Tallinnas Toompuiestee 7 kui ka üle vabariigi. Näiteks Pärnus toimus viimane seminar intellektuaalomandi kaitsest 2009. aasta detsembris. Oma seminaridest anname me lisaks oma kodulehel olevale infole teada ka mujal, nt aktiva.ee; in.ee; patentlib.ee jm. Meie järgmine semi-

nar toimub juba 20. mail Patendiameti õppeklassis teemal “Sissejuhatav kursus leiutiste õiguskaitsesse” (seminar on toimunud, ent info Olev Udrasele sai vahendatud – toim). Lisaks annavad eksperdid tasuta konsultatsioone nii kaubamärkide, tööstusdisainilahenduste kui leiutiste alal. Selleks on mitu võimalust: helistada, kirjutada või eelnevalt kokku leppida ja tulla kohale ning saada vastus oma küsimus-

6/2010 (24)

tele. Meie kodulehel www.epa.ee on eraldi rubriik Abiks ettevõtjaile (http:// www.epa.ee/client/default.asp?wa_ id=658&wa_object_id=1&wa_id_key=). Loodetavasti leiab siit nii mõndagi vajalikku. Lugupidamisega, Eve Tammaru, Patendiameti teabetalituse juhataja

3030

Insenerikutse inSenerikutSe

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

ühistegevus:

eesti soojustehniKainseneride

kOOlituSreiSil SitSiiliaS

kOOlituSreiSil OlkiluOtO tuumaJaama

See oli aastakümneid tagasi, kui rühmakaaslastega sai räägitud, et võiks olla soojustehnikainseneride selts või mingi sarnane organisatsioon, ühendamaks soojustehnika insenere, üliõpilasi ja muid tegusaid asjahuvilisi. Sinna see jutt jäi. ei leidunud julget, kes oleks otse välja öelnud: teeme ära! rein Kriis, Juhatuse esimees aastast 2007

eg läks ja ajaga koos tekkisid muudatused mõtetes ning seltsi tegemise võimalustes. Saatuse tahtel jäi rühmakaaslasel Uudo-Rein Lehtsel palju vaba aega. Tänu tema ja TTÜ Soojustehnika Instituudi aktiivsele toele asutati 2000. aastal Eesti Soojustehnikainseneride Selts (ESTIS). Seltsi asutajaliikmeteks olid Eimar Jõgisu, Einari Kisel, Uudo-Rein Lehtse, Aadu Paist, Arvi Poobus ja Mati Tatar. Suur tänu neile! Täpsem ülevaade ESTISe tegevusest on kättesaadav seltsi kodulehel www.estis.ee. Asutajaliikmed koostasid põhikirja, mis kehtis kuni 24. jaanuarini 2008, kui põhikir-

ja ajakohastati. Olgu siin veel kord ära toodud seltsi eesmärgid: 1. kaasaaitamine soojustehnikainseneride erialateadmiste täiendamisele, korraldades erialaseid seminare ja koolitusi; 2. soojustehnikainseneri, diplomeeritud soojustehnikainseneri ja volitatud soojustehnikainseneri kutsekvalifikatsiooni omistamine; 3. soojustehnikaalaste normdokumentide väljatöötamises osalemine; 4. Eesti energiapoliitikat kujundavate ja eriala teadus-tehnikaalast tegevust edendavate organite töös osalemine, vajadusel delegeerides nendesse oma esindajad; 5. soojustehnikaalase hariduse tõhustamisele kaasaaitamine kõigil tasanditel Eestis; 6. tutvustada ja propageerida soojustehnika valdkonna nüüdisaegseid saavutusi 6/2010 (24)

ning osaleda nende evitamisel Eesti majanduses; 7. keskkonnahoidliku soojustehnika arengu soosimine Eestis; 8. koostöö süvendamine samasuguste seltsidega kodu- ja välismaal; 9. teenekate soojustehnikute mälestuse tähistamine ja jäädvustamine. Neid tegevuseesmärke selts ka pidevalt jälgib ja täidab. Minu tegevus seltsi liikmena algas aastal 2002. Sellest ajast on kõige eredamalt meeles koolitusreis Skandinaaviamaadesse – Norra, Rootsi ja Soome. Reis toimus bussiga, mis andis suurepärase võimaluse näha Skandinaaviamaade looduse ilu ja linnu. Reisi üheks kandvaks jõuks oli kadunud Mati Kaare, asendamatu reisijuht. Kuna tema oli kontserni Forster Wheeler esindaja Narva EJ energiaplokkide ehitamisel, siis oli tagatud sissepääs kontserni elektrijaa-madesse ja katselaboratooriumidesse. FOtOd: eStiS

inSenerikutSe

e seltsi 10 tegusat aastat nemad on valitud aasta inseneriks

eie au ja uhkus on kümne tegutsemisaasta jooksul Aasta Inseneri kutsed, mille omistab Eesti Inseneride Liit.

2003 – Mati Uus

Narva EJ tsirkuleeriva keevkihiga põlevkivi katelde juurutamine monograaﬁa Põlevkivi põletustehnika koostamine 2005 – Arvo Ots Eesti Energia energeetiliste seadmete metallikont2008 – Harri Tallermo rolli metoodika väljatöötamine 2009 – Uudo-Rein Lehtse kauaaegne ja tulemusrikas töö Eesti energeetikas Käesoleva aasta tähtsündmuseks on Eesti Vabariigi teaduspreemia määramine akadeemik Arvo Otsale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest soojusenergeetika alal.

Iga reisist osavõtja nägi asju oma silmadega ja oma huvist lähtudes. Mina nägin esimest korda ehitusjääkide ja turba põletamist energeetilises katlas (Norra). Üllatas mind see, et selline energeetiline objekt oli munitsipaalomand. Leida Oslos mainitud katlamaja üles näis olevat esialgu lihtne – võta orientiiriks kõrge korsten vastavas linnaosas ja sõida. Tutkit! Oslosse on sissesõit tasuline. Meie esimene sissesõit viis tupikusse ja tuli väljuda linna piiridest. Teine katse – jälle tupik. Kolmandal korral oli politsei vastutulelik ja rohkem sissesõidu tasu ei võtnud. Soomes katelseadmete katselaboratooriumis oli meile vaatamiseks ja katsumiseks kõik avatud, ainult pildistada ei tohtinud. Aga tagasi seltsi tegevuse juurde üldisemalt. Seltsi kõrgeim organ on üldkoosolek, kes valib volikogu (praegu 24 liiget). Volikogu valib juhatuse, kes omakorda valib endi seast juhatuse esimehe ja aseesimehe. Seisuga 1.04.2010 on seltsil 181 liiget, nendest soojustehnikainsenere IV – 2, diplomeeritud soojustehnikainsenere V – 14 ja volitatud soojustehnikainsenere V – 40 inimest. Mind valiti seltsi juhatuse esimeheks suvel 6/2010 (24)

2007. Praeguses juhatuses on peale minu Leida Uibo, Arvi Poobus, Vladimir Petuhhov ja Rein Ungert. Juhatus organiseerib loenguid ja ekskursioone, aitab kaasa soojustehniku kutsenõukogu tööle. Mida annab osalemine seltsi tegevuses: suhtlemine oma eriala inimestega; uue ja täiendava info saamine loengutel; koolitusreisidel osalemisega näha ja kuulda, mis toimub Eesti ja välismaa energeetikaobjektidel; omandada soojustehnikainseneri kutse (soojustehnika-, diplomeeritud soojustehnika- ja volitatud soojustehnikainsener); kontaktide loomine teiste soojustehni-

inSenerikutSe

Selts on korraldanud palju loenguid

õige järjepidevam on olnud loengute läbiviimine, neid on olnud aasta jooksul üheksa. Loenguteemad hõlmavad praktiliselt kõiki soojusenergeetikaga kokkupuutuvaid valdkondi – põlevkivi põletustehnika, põlevkiviõli tootmine, tuuleenergeetika, aatomienergeetika, insenerikoolitus jne. Loengute külastatavus on olnud elav, isegi hea, kui selleks lugeda 25–50 loengukuulajat, olenevalt teema päevakohasusest. Kokku on loengutel aastatel 2000–2010 osalenud 1210 liiget ehk keskmiselt 32 liiget igal loengul. 2002 pidasid loenguid Energiaturuinspektsiooni peadirektor Märt Ots – Miks kooskõlastati järsk elektrihinna tõus ja milliseks võib kujuneda elektrienergia hind tulevikus, EE nõukogu liige Heido Vitsur – Eesti majanduse ja energeetika hetkeseis, MKMi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel – Uued energeetikaalased seadused. 2003 pidasid loenguid MKMi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel – Uus Eesti energeetikaalane seadusandlus Euroopa Liidu kontekstis, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituudi vanemteadur Juhan Subbi – Kütuseelemendid – energeetika tulevik, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudi peadirektor Jaan Saar – Keskkond ja kliima, Riigikogu liige Ants Pauls – Põlevkivienergeetika tulevik Eestis poliitiku ja energeetiku seisukohalt. 2004 pidasid loenguid ASi Eesti Gaas juhatuse esimees Aare Saar – Maagaasi kasutamisest Eestis – olukord ja perspektiivid, keskkonnaministeeriumi asekantsler Allan Gromov – Mis ootab Eesti inseneri ees Euroopa Liidus, Dalkia müügijuht Indrek Tiidemann – Alternatiivenergeetika ja biokütuste kasutamine, TÜ Geograaﬁa Instituudi vanemteadur Ain Kull – Eesti tuuleressurss ja selle kasutamise võimalused.

kaalaste organisatsioonide ja nende töötajatega. Meil on hea koostöö Eesti Elektroenergeetika Seltsiga (juhatuse esimees Ants Morel), kelle liikmed külastavad meie loenguid ja meie omad nende üritusi. Kõigi

2005 pidas loengu akadeemik Arvo Ots – Tahkekütuste põletustehnika areng. 2006 pidasid loenguid akadeemik Arvo Ots – Keevkihttehnoloogia, professor Aadu Paist – Jäätmekütus, Keskkonnaministeeriumi osakonna juhataja Peeter Eek – Jäätmemajandus ja selle arengu suunad sh ka põletus, TTÜ emeriitprofessor Leevi Mölder – Biodiiselkütus ja biokütteõli. 2007 pidasid loenguid TTÜ Mitmefaasiliste Keskkondade Füüsika teaduslabori juhataja Ülo Rudi – Ülevaade maailma energeetika foorumist, Seltsi liige ESTIVO töötaja Ülo Mets – Kaukaasia vabariikide energiavarustusest, seltsi liige Vello Selg – Miks minust sai insener-energeetik, professor Andres Siirde – Euroopa põlevkivitööstus Eesti kogemuse valguses, Energiaturuinspektsiooni peadirektor Märt Ots – Energeetika päevaprobleemid, EE juhatuse liige Raine Pajo – Eesti Energia olevik ja tulevik, Riigikogu liige Marek Strandberg – Energiamajanduse küsimusi. 2008 pidasid loenguid akadeemik Anto Raukas – Kas taastuvenergeetika on väljapääs, TÜ Keemia Instituudi professor Enn Lust – Efektiivsed meetodid energia muutmisel, Euroopa Parlamendi liige Andres Tarand – Euroopa energiapoliitika, Säästva Eesti Instituudi programmijuht Harri Moora – Olmejäätmete käitlusalternatiivide olelusringipõhiste keskkonnamõjude hindamine, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel – Elektrimajanduse arengukava eelnõust, TTÜ Soojustehnika Instituudi teadur Ülo Kask – Bioenergeetika suunad, professor Aadu Paist – Tuumaenergeetika, professor Olev Träss – Inseneriharidus Kanadas, MKMi energeetika asekantsler Einari Kisel – Eesti energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020.

meie tegevuste mahukam osa on loengud ja koolitusreisid kodumaa ning välismaa energeetikaobjektidele. Kodumaised huviobjektid on olnud Narvas, Sillamäel, Tartus ja Tallinnas. Olgu siinkohal mainitud välisriigid, mille energeetikarajatisi me oleme oma 6/2010 (24)

2009 pidasid loenguid EE arendusprojektide juht Priit Ploompuu – Eesti Energia tulevikuplaanid kodumaiste vedelkütuste tootmise vallas, Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots – Konkurentsialane turu järelevalve, akadeemik Arvo Ots – Põlevkivi põletustehnikate võrdlus ja vaade tulevikku, TTÜ STI Tööstusliku soojustehnika õppetooli juhataja professor Ivan Klevtsov – Metallikontrolli meetodid ja Narva Elektrijaamade surveseadmete metalli seisundi hinnang, TÜ FI Tahkefüüsika ja ioonkristallide füüsika labori juhataja professor Aleksander Luštšik – Juhitav termotuumasüntees ja energeetika, TTÜ STI Soojusjõuseadmete õppetooli juhataja professor Andres Siirde – Tõhus koostootmine, kellel on õigus taotleda toetust või ostukohustust, arvutusmetoodika toetuse ja ostukohustuse rahastamise saamiseks, EE Keskkonnakaitse osakonna juhataja Tõnis Meriste – Keskkonnakaitse ja energeetika, EE juhatuse liige Raine Pajo – Elektritootmise investeeringute väärtuse hindamisest, EE Teadus ja arendustegevusosakonna juhataja Indrek Aarna – Põlevkiviõli ja tänapäev. 2010. aasta esimesel poolel pidasid/peavad loenguid leidur Neeme Vaino – Aerogeel kui innovatiivne isolatsioonimaterjal, TTÜ Pooljuhtmaterjalide tehnoloogia õppetooli juhataja professor Enn Mellikov – Päikesepaneelid, EE Jaotusvõrgu juhataja Tarmo Meri – Jaotusvõrgu arengutest, AS ALSTOM projektijuht Lars-Erik Johansson või regiooni müügidirektor Göran Wikström – Suitsugaaside väävliﬁltrid Eesti EJ, EMÜ Tehnikainstituudi dotsent Viljo Viljasoo – Alternatiivsete soojusseadmete kasutamine sisekliima tagamiseks. Kõige aktiivsemad loengutel osalejad on olnud Eimar Jõgisu, Toomas Lausmaa, Tiit Umberg, Kalev Põldsepp ja Tiit Tartlan.

tegevusaastate jooksul külastanud: Soome (3x), Rootsi, Norra, Läti (2x), Iirimaa, Prantsusmaa, Island, Itaalia (Sitsiilia) ja Hispaania. Soovin ESTISele edaspidiseks tegutsemisjulgust ja tahet ning uusi arendusi soojustehnika vallas.

3434

Edukuse valem edukuSe valem

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

tallinna tööstushariduskeskus:

Kõrgtehnoloogiline sisseseade Kutseõppele

hÜdrauliline gilJOtiin, miS vÕimaldaB töödelda kuni 6 mm pakSuSt tavateraSt 3 m ulatuSeS.

tallinna tööstushariduskeskus on viimase kümnendi jooksul tundmatuseni muutunud nii õppekorpuste välis- kui siseilme poolest.

vahur väriK, Aider OÜ

rein piKner, Tallinna Tööstushariduskeskus

uendused ei ole piirdunud ainult kooli raamatukogu, söökla, konverentsisaali, klassiruumide ja koridoride ning ventilatsiooni- ja küttesüsteemide renoveerimisega. Täiesti uue ilme ja sisu on saanud õppetöökojad ja laborid. Investeeringute maht kümnel viimasel aastal ületab 150 miljoni krooni piiri. Tänane kõrgtehnoloogiline tööstus vajab suurepäraste teadmistega oma ala spetsialiste, kes oleksid suutelised program-

meerima, seadistama ja hooldama mitmeotstarbelisi tööpinke ning seadmeid. Tööstusettevõtete vajadusi spetsialistide järele suudavad ja peavad katma eeskätt tehnoloogiliselt ja tehniliselt hästi varustatud kutseõppeasutused. Seda eesmärki silmas pidades on Tallinna Tööstushariduskeskus (TTHK) teinud tõsiseid pingutusi, et tõsta kooli mainet ettevõtete silmis noori heatasemelisteks erialaspetsialisteks koolitades. See on osutunud võimalikuks tänu eeskätt praktiliste kogemuste saamiseks välja ehitatud ja tehniliselt hästi varustatud laboritele ja õppetöökodadele. Ja seda nii “tütarlaste kui noormeeste erialade” ettevalmistamisel. Koolil on väga hea varustusega elekt-

6/2010 (24)

rotehnika-, automaatika-, sh hooneautomaatika-, hüdraulika-, CNC-pinkide programmeerimise-, pneumaatika-, APJ-metallilõikepinkide-, IT- ja teisi laboreid. Koolis on juuksuri eriala omandamiseks moodne juuksurisalong, kaasaegsete õmblusmasinatega õmblustöökojad. Viimase nelja aasta jooksul on renoveeritud ja uute seadmetega varustatud metallilõiketöökoda, milles on 32 EMKO firma trei- ja freespinki, automaalri töökoda kaasaegse tehnilise varustusega koos värvisegamisjaamaga. 2009. a sügisel valmis lehtmetalli töötlemistöökoda, mis on üks paremini varustatud ja moodsaim kutseõppe töökoda nii Balti kui Skandinaavia riikides. Seadmete hankijana võitis riigihanke AMADA kaubamärki kandev firma, kes tarnis koolile neli kaasaegset lehtmetalli töötlemise pinki – laserpink, stantspink, giljotiin ja painutuspink. Idee alustada lehtmetalli töötlemise spetsialistide ettevalmistamist tuli mitmete Eesti ettevõtete poolt, kes olid mures endale vajalike lehtmetalli tööpinkide operaatorite leidmise pärast. Lehtmetalli töötlemispingid võimaldavad TTHKs viia läbi erineva tasemega koolitusi nagu tasemekoolitus, täienduskoolitus nii päevastes kui ka töökohapõhistes õppevormides. Lehtmetalli õppetöökoja sisseseade valikul lähtuti järgmistest kriteeriumidest ja põhimõtetest.

tehnoloogiate valik Eesmärk oli sisustada õppetöökoda moodsate tööstuslike lehtmetalli töötlemisseadmetega, seetõttu langes toorikute lõikamise osas valik kolmele kõige parema suutlikkuse ja levimuse suhtega tehnoloogiale – giljotineerimine, stantsimine ja laserlõikus. Detaili tasapinnalisele väljalõikamisele lisandus loomuliku osana toorikute painutamine painutuspingis, mis

FOtOd: autOr

edukuSe valem

näiteks tsingitud või roostevabade detailide puhul võib sageli olla töötlemise viimane protsess. Täna ei piisa vaid heast tööpingist, vaid vaja on ka võimekat tarkvara, et pinki opereerida. Selle nimel ehitati õppetöökoja ruumi õppeklass. Õppeklass on masinate eelnevaks seadistamiseks varustatud 17 arvutiga, mis sisaldavad Amada Linea 5 (CAM) tarkvara.

aga lõiketerade pilu ja nurga seadistamine käib manuaalselt, et teadvustada tulevastele operaatoritele nende parameetrite olulisust.

Stantsimine Stantsimine on laialt kasutusel õhema lehtmaterjali (tavateras, kuni 6 mm) tööt-

löögihaamri alla. Töödeldavat lehte liigutatakse seadme töölaual X ja Y telje suunas. Kui leht on jõudnud programmis ettenähtud positsiooni ja seal peatunud, viiakse stantsimisoperatsioon läbi: tööriist surutakse löögihaamri poolt läbi materjali. Revolverstantsid võimaldavad teha ka

giljotineerimine Giljotineerimine on üks enam levinud ja lihtsamaid lehtmaterjali töötlemise viise, detaili lõikamisel ei moodustu laastu, ei kasutata põlemist ega sulatamist. Giljotineerimise põhimõte seisneb selles, et tempel ehk ülatera (liikuv) surutakse vastu matriitsi ehk alatera (fikseeritud). Sõltuvalt giljotiini tüübist jäetakse kahe tera vahele pilu, tavaliselt 5–10% materjali paksusest ja lõikenurk on 0,5°–2,5°. Materjalis tekivad kitsas piirkonnas suured pinged. Templi tungimisel lõigatavasse lehte 15– 60% paksuse ulatuses (sõltuvalt materjalist) annab materjal järele ja rebeneb. Selle meetodiga töödeldakse peamiselt metalle, aga ka teisi materjale nagu plastik, kumm jne. Enamlevinud on mehaanilised ja hüdraulilised giljotiinid, aga õhemate materjalide töötlemisel kasutatakse ka manuaalseid ja pneumaatilisi seadmeid. Õppetöökotta on üles seatud arvjuhtimisega Amada GSII 630 hüdrauliline giljotiin, mis võimaldab töödelda kuni 6 mm paksust tavaterast 3 m ulatuses. Õppetöö tõhustamiseks langes valik pingile, mille tagatoe kaugus on arvjuhtimisega seatav,

StantSimiS- ehk lehetöötluSkeSkuS

lemisel, võimaldades giljotineerimisega võrreldes oluliselt keerulisemate detailide tootmist. Arvjuhtimisega stantside üks suund on levinud lehetöötluskeskused ehk revolverstantsid, mille tööriistatrumlisse paigutatakse erinevate mõõtmetega stantsimistööriistad. Revolvrit pöörates viiakse programmis määratud tööriist

6/2010 (24)

mitmesuguseid vormimis-, markeerimis- ja painutusoperatsioone. Sellisel juhul ei suruta templit täielikult läbi materjali, vaid löögihaamri töökäigu täpse juhtimisega tagatakse õige vormimise/markeerimisjälje sügavus või painutusnurk. Lehekeskuse tööriistade universaalsus annab suure paindlikkuse erinevate lehtmaterjalist

edukuSe valem

1 kW laSerlÕikepingiga SaaB töödelda kuni 6 mm pakSuSt tavateraSt.

toodete valmistamisel, samuti ei pea partiid olema suured. TTHKs töötab arvjuhtimisega Amada AC255NT lehetöötluskeskus. Rohkem kui 30-aastase arengu jooksul on jõutud pärast mehaanilisi ja hüdraulilisi ajameid servoelektriliste ajamiteni, mis võimaldavad eriti täpset löögihaamri positsioneerimist, suurt jõudlust ja väikest energiatarvet. Lisaks revolverstantsile on õppetöökojas ka täisautomaatne stantsimistööriistade teritusseade Amada Togu.

laserlõikus Laserlõikus on oma universaalsuse, suure jõudluse, kõrge täpsuse, hea lõikekvaliteedi ja praktiliselt puuduva järeltöötluse vajaduse tõttu järjest rohkem kasutust leidev lehtmaterjali töötlusviis. Öeldakse, et laser võtab disainerilt soovitava geomeetria osas peaaegu kõik piirangud. On võimalik lõigata väga täpseid tehnoloogilisi avasid ja tappe, et seeläbi oluliselt lihtsustada hilisemat toodete koostamist, mis omakorda vähendab kvaliteediriske, tõstab koostamise kiirust ja ka toote tugevuslikke omadusi. Samuti on laserlõikus rakendatav mittemetalsete materjalide töötlemisel nagu plastik, vineer jne. Lõikeprotsess ise on võrreldav teiste termiliste lõikeprotsessidega. Materjal sulab ja/või oksüdeerub ning see uhutakse abigaasi toimel lõikepiirkonnast välja. Abigaasidena kasutatakse peamiselt läm-

mastikku, hapnikku või õhku. Hapnikku kasutades toimub eksotermiline oksüdeerumisprotsess, mis annab lõikeprotsessile lisasoojust ja seeläbi suureneb töödeldava materjali võimalik paksus ja lõikekiirus. Lämmastiku kasutamine võimaldab saavutada väga puhta lõikepinna. Kasutusel olevad tööstuslikud laserid võimaldavad

puhul kasutatakse üldjuhul V-kujulise soonega matriitse. Spetsiaalsete rakenduste jaoks on raadiusmatriitsid, U-matriitsid, serva voltimismatriitsid (hemming – ingl k) või ka täiesti eritellimusel valmistatud tööriistad. Esmapilgul võib painutamine tunduda lihtne, kuid tegelikult mõjutavad mitmed faktorid täpset tulemust. Õppetööks on kasutusel Amada HFE 80-25 hüdrauliline painutuspink, mille 800 kN painutusjõudu saab rakendada 2,5 m pikkusele töölauale. Masinaga on sõltuvalt tööriistavalikust võimalik töödelda kuni 6 mm materjali kogu töölaua pikkuses ja 12 mm materjali 1 m ulatuses. Arvjuhtimine kontrollib 7 telje tööd: lisaks kahe töösilindri juhtimisele on tagatoel 5 arvuti poolt seadistatavat telge, mis võimaldab painutada ka väga keerulisi detaile. Lehetöötlusseadmete ülaltoodud tehniliste iseloomustuste kirjeldusele toetudes on TTHKs kõik eeldused õpetada lehetöötluses kasutatavate põhiseadmete ehitust ja tööpõhimõtteid. On hea meel tõdeda, et kutseõppe arendamisele on aasta-aastalt

kutseõppe populariseerimine noorte hulgas leiab vaid siis kandepinda, kui meie kutsekoolid on varustatud uusima tehnoloogiaga ja nendes koolides töötavad väga heade teoreetiliste ning praktiliste oskustega kutseõpetajad. lõigata üldjuhul kuni 30 mm paksust terast. Õppetöökojas kasutatakse Amada Quattro 1 kW laserit, mis nii oma võimsuse kui ka töölaua mõõtmete poolest on üks väiksemaid, samas saab töödelda kuni 6 mm paksust tavaterast.

painutus Painutust peetakse lehtmetalli töötlemise üheks olulisemaks protsessiks, kuna painutuspingist tuleb sageli välja valmistoode või selle osa, mis jääb lõpptulemusel nähtavaks. Vertikaalselt liikuvate tööriistadega painutuspingil surutakse materjal templi abil matriitsi, et saavutada soovitud painutusnurk. Painutusnurga määrab templi matriitsi tungimise sügavus. Standardsete painutusoperatsioonide

6/2010 (24)

järjest suuremat tähelepanu osutatud. Tänu ühiskonna arusaamade muutumisele ja teadus- ja haridusministeeriumi eestvedamisele on kutseõpe noorte hulgas üha populaarsemaks saamas, mida ilmekalt tõestab mitmetele erialadele kandideerijate rohkus ja konkurss. Kutseõppe populariseerimine noorte hulgas leiab vaid siis kandepinda, kui meie kutsekoolid on varustatud uusima tehnoloogiaga ja nendes koolides töötavad väga heade teoreetiliste ning praktiliste oskustega kutseõpetajad, keda oma töö eest ka vääriliselt tasustatakse. Kõik eelpool kirjeldatud seadmed on hangitud Euroopa Struktuurifondide finantseeringutega (ESF vahendid kutseõppe arendamiseks) ja koostöös Elukestva Õppe Sihtasutusega INNOVE.

3838

Tootmissisendid tOOtmiSSiSendid

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

toorainekommentaar:

Kulla tuhKatriinust õde

hõbedal on suurim

ai alguses välja kuulutatud triljoni euro suurune rahaeraldis eurotsooni raskustesse sattunud majanduste toetuseks kergitas kulla hinna rekordtasemele pea kõikides suuremates valuutades, sest investorid otsivad kaitset Euroopa ühisraha languse vastu. Kulla hind on viimasel kümnendil kerkinud peadpööritavasse kõrgusesse, sest investorite ja spekulantide tähelepanu on koondunud peamiselt kollasele väärismetallile. Hõbe on jäänud teenimatult tähelepanu alt välja. Kulla hind on alates veebruarist kuni mai keskpaigani kerkinud 17, hõbeda hind aga samal ajal umbes 30 protsenti ning paljude analüütikute arvates on selle väärismetalli tõusupotentsiaal suurem kui kullal. Hõbedal on suurim tõusupotentsiaal kõikide metallide hulgas, selle hind kerkib kullast enam, aga see võtab aega, lausus

tõusupotentsiaal metallide hulgas, aga hinnatõus võtab aega, Silver.Forecaster.com.

tõnis oja, investeerimisnõustaja

investeerimisportaalile elektroonilise ajakirja Silver.Forecaster.com toimetaja Julian Philips. Investeerimisfondi Silver Arrow Management partner Gijsberg Groenewegen selgitas, et ajalooliselt on kulla ja hõbeda hinnasuhe olnud keskmiselt 52, aga nüüd on see 63. Füüsilise kulla müüja GoldCore direktor Mark O’Byrne osutas, et kulla hind on 50 protsenti kõrgem kui eelmise tõusutsükli lõpus 1980. aastal, mil see kerkis 850 dollarini unts. Hõbeda hind kerkis toona 50 dollarini unts ja on praegu sellest üle 60 protsendi odavam. Mai keskel kerkis kulla hind 1243 dollarile ning hõbeda hind 19,74 dollarile unts. “Investorid vaatavad hõbedat endiselt kui kulla tuhkatriinust õde,” lausus O’Byrne. Seni pole kuulda olnud, et pensionifondid, rikkad eraisikud või suured

0 14 5.1 .0 0 5. 10

1. .0

14 .1 .0 0 5. 10

.0 15

3,0

4,5

6,0

maagaasi hind, uSd/mmBtu (iCe, london)

100

graaFik 2.

nafta hind, uSd/barrel (nYmeX)

graaFik 1.

6/2010 (24)

14 .1 .0 0 5. 10

10 3.

10 3. .0

2. .0

10 1. .0 15

0 14 5.1 .0 0 5. 10

0 .1

04 9.

10 3. .0

2. .0

1. .0

1. .0 15

400

6000

500

7000

600

terase hind, uSd (londoni metallibörs)

8000

graaFik 4.

vase hind, uSd/t (londoni metallibörs)

graaFik 3.

FOtO: ÄripÄev

tOOtmiSSiSendid

0 14 5.1 .0 0 5. 10

.0 26

.0 12

1. .0

0 14 5.1 .0 0 5. 10

10 3. .0

.0 26

1. .0

900

120

1200

150

nisu hind, eur/t (euronext/matif, pariis)

1500

graaFik 6.

kulla hind, uSd/tr.oz (london)

graaFik 5.

graaFik 7.

graaFik 8.

puuvilla hind, uSd/nael (nuBOt, Chicago)

tselluloosi hind, uSd/t (Foex, Soome)

100

1000

14 .1 .0 0 5. 10

05 7.

0 04

3. .0

.0 26

1. .0

10 1. .0 15

0 14 5.1 .0 0 5. 10

10 4. .0

0 .1 04

10 3. .0

10 2.

10 1.

.0 29

800

allikad: nYmeX, nYBOt, iCe, lme, eurOneXt, FOeX ltd

riskifondid investeeriksid hõbedasse, lisas ta ning oletas, et olukord võib lähikuudel muutuda ja hind hakkab kiiresti tõusma. Tegelikult on mõningad märgid hõbedaturu elavnemise kohta juba ilmnenud. Nn hõbedaaktsiate ehk börsil noteeritud füüsilise hõbeda fondide järele on nõudmine kasvanud. Nii USA kui Kanada mündipajad kinnitavad, et hõbemüntide järele on suur nõudlus ning nende hinnapreemia on hakanud kasvama. Ehkki hõbeda tootmine kasvab, kerkib nõudlus metalli järele ka tööstuses, kompenseerides nii kahanemise fotograafiatööstuses. Hõbeda kasutusalasid võib jagada kolmeks. Traditsioonilisteks kasutusaladeks on müntimine, juveelitööstus, hõbenõude valmistamine ning fotograafia. Tööstuses kasutatakse hõbedat patareide tootmisel, terase katmiseks, sulamites ja jootmisel, katalüsaatorina ning elektroonikatööstuses. Kolmandaks grupiks võib nimetada arenevaid või kiiresti kasvavaid kasutusalasid, milleks on mitmesugused meditsiinivahendid, peeglid, päikeseenergeetika ning reovee puhastamine, kus hõbe võib asendada tugevaid kemikaale. 6/2010 (24)

4040

Tegija tegiJa

eksklusiivne:

addinoli juht: eesti peab inseneeria intervjuu addinoli tegevjuhi härra georg Wildeggeriga.

ddinol on Eestis investeerijana tuntud just raskel ajal, näiteks 1999. aastal Tallinnasse oma maja ehitamine ja 2009. aastal Tartusse Ida-Euroopa keskuse ehitamine. Kas need on olnud õiged otsused ja milline roll on Teil seal mängida? Addinol langetab oma investeerimisotsused alati pikaajalise mõjuga kriteeriumide alusel. Seejuures toimime sageli antitsükliliselt, investeerides siis, kui kriis on kõige suurem. Viimaste aastate areng on tõestanud, et büroo avamine Tallinnas 1999. aastal oli õige samm. Selle otsuse tegime 1998. aasta kriisi ajal. Addinol Mineralöl Marketing OÜst on Tiina Suija juhtimisel saanud üks meie tugevamaid turustuspartnereid. Isegi kui viimased kuud polnud üldmajanduslikust seisukohast kerged, olen veendunud, et Ida-Euroopa turud kätkevad endas tulevastel aastatel tohutut potentsiaali. Seetõttu oli Ida-Euroopa keskuse rajamiseks Tartusse 2009. aastal vägagi hea aeg. Loomulikult kaalusime Tiina Suijaga oma otsust väga põhjalikult ja analüüsisime kõiki võimalusi. Ma olen veendunud, et Tartu on meie Ida-Euroopa keskuse jaoks just õige asukoht. Te külastate regulaarselt kaks korda aastas Eestit. Miks Teile siin meeldib ja kuidas Te eestlasi hindate? Juba siis, kui ma 1992. aastal esimest korda Eestisse tulin, olin siinsete inimeste südamlikkusest, maastikust ja põhjamaisest valgusest võlutud. Lisaks veel uskumatu sõbralikkus, millega mind siin vastu võeti. Eestlaste juures hindan nende usinust, lihtsat ja loomulikku olekut, sirgjoo-

geOrg Wildegger

6/2010 (24)

pildid: addinOl

Tegija

kuuluma eurotsooni nelisust ja nende annet osata rasketes oludes leida parim võimalik lahendus. Vanale Hansa Liidu riigile omane suhtumine on siiani säilinud. On Teil Eestis lemmikpaik või -traditsioon? Mul on üks absoluutne lemmikpaik, kus puhkan vähemalt korra aastas. See on üks väike saar Eestis, kus saab tõeliselt lõõgastuda ja uut jõudu koguda – see on minu salanipp. Oma lemmiksaare nime ma ei tahaks aga avalda. Mida soovitate Eestile ja eestlastele seoses euro tulekuga raskest majandusolukorrast väljatulekuks?

Euro tugevate ja nõrkade külgede üle on viimastel kuudel juba palju arutatud. Sakslasena, kelle riik on minu kurvastuseks eksinud stabiilsuskriteeriumide vastu korduvalt, ei ole mul õigust soovitusi anda.

sotsiaalse draamani viib ebaterve rahanduspoliitika, ei näe me mitte ainult Kreekas. Riigi head finantsid on alati õitsva majanduse aluseks. Euroopa Komisjon on andnud Eestile eurotsooniga liitumiseks

Eestlaste juures hindan nende usinust, lihtsat ja loomulikku olekut, sirgjoonelisust ja nende annet osata rasketes oludes leida parim võimalik lahendus. Vanale Hansa Liidu riigile omane suhtumine on siiani säilinud. Eesti on teinud suuri ja imetlusväärseid jõupingutusi Maastrichti kriteeriumide täitmiseks. Ma võin eestlastele ainult soovida, et nad täidaksid neid kriteeriume järjekindlalt ka tulevikus. Seda, millise

6/2010 (24)

rohelise tule. Seda ei tervita me mitte ainult finantstehnilistel põhjustel. Ainult majanduslikult ühtne Euroopa saab olla kestvalt edukas. Eesti peab kuuluma euro tsooni.

tegiJa

Te olete ﬁnantsinimene ja Addinolis olnud pikka aega. Milline juht Te olete ja milline on teie organisatsioonikultuur? Ma tean, milline suur vastutus on mu õlul. Ma ei vaata Addinoli puhtalt ettevõttena. Addinoli taga seisavad töötajad, partnerid, kliendid. Inimene on igas mõttes esikohal! Me kõik sõltume üksteisest. Üksinda ei ole keegi võimeline palju ära tegema. Jalgpalli fännina tean, et kõik oleneb meeskonnast, kuid tähtsates situatsioonides ka kaptenist. Kui nii võtta, siis tunnen end Addinoli meeskonna kaptenina. Minu jaoks on tähtis, et omavaheline suhtlus oleks avatud ja viisakas. Enamus otsustest langetatakse meeskonnana. Igaüks meist seisab “meie” Addinoli taga. Ühiselt astume kõikidele väljakutsetele vastu ja oleme seetõttu edukad. Millised on Addinoli väärtushinnangud ja põhimõtted? Meie kõigi eesmärgiks on pakkuda klientidele kõrge jõudlusega määrdeainete näol optimaalset lahendust nende määrdetehnilisteks vajadusteks. Seejuures paneme eriti suurt rõhku püsivate koostöösuhete loomisele klientidega. Need suhted ei sõltu mitte ainult meie toodete kvaliteedist, vaid iseäranis ka meie isiklikust tööst ja panusest. Maksimaalne kvaliteet, ausameelsus, klientide vajaduste mõistmine ja tegutsemistahe – need on põhimõtted, mis moodustavad Addinoli olemuse. Meie põhifilosoofia on, et mõlemad koostööpartnerid peavad saama usaldusväärsest koostööst pikaajaliselt kasu. Vastupidiselt mõnedele börsil noteeritud ettevõtetele ei viljele me lühiajalist kvartalikeskset mõtlemist. Millised on ettevõtte viimased saavutused, innovatsioonid? Põhimõtteliselt arendame kõiki innovaatilisi tooteid oma laboris. Kõiki meie kõrge jõudlusega määrdeaineid toodetakse ja pakendatakse Leunas. Nii on Addinolil võimalik kiiresti ja paindlikult reageerida turu nõudlusele. Innovatsiooniks on meil head eeldused ja neid jagub. Hetkel oleme näiteks välja tulnud uue gaasimootoriõliga spetsiaalselt mikrokoostootmisseadmetele, mis muutuvad järgnevatel aastatel koduste majapidamiste varustamisel elektri ja soojusega üha populaarsemaks.

meil on ida-euroopas vabad käed tiina suija, Addinoli Ida-Euroopa Ärijuht

len Georg Wildeggeriga koos töötanud juba ligi 20 aastat. Kui vaadata sellele pikale ajale tagasi, siis võin julgelt öelda, et mul on väga hea meel olnud töötada koos niivõrd suurepärase inimesega. Kuna ma ise olen oma ideede ja veendumuste eest võitleja tüüp, siis muidugi tuleb ka meil omavahel ette erimeelsusi ja lahkarvamusi. Kuid ma võin kindel olla, et kui ma oma argumendid hästi läbi mõtlen ja paberile kirja panen, siis suudan ma Saksamaa omanike ees oma seisukohti ka edukalt kaitsta. Mind on alati hämmastanud Georg Wildeggeri tasakaalukus ja kannatlikkus, kui teine pool ka vahel üle reageerib. Selline käitumine on pannud mind teda sügavalt hindama ja austama. Kardan, et kui minu Saksamaa-ülemuseks oleks olnud keegi teine isik, poleks ma enam ammu sellel kohal. Sest konﬂikt tegevjuht versus omanik on ju kerge tulema ning rahvuslikud erinevused suurendavad veelgi konﬂiktide tekkimise võimalust. Minu õnneks on Addinoli omanikud Saksamaal mõistlikud inimesed ja annavad meile Ida-Euroopas tegutsemiseks vabad käed. Hindame kõrgelt seda otsustusvabadust, mis meile on antud, kuid tunnetame muidugi ka vastutuskoormat.

Miks on innovatsioon Addinoli jaoks tähtis? Kuidas ettevõte edendab innovatsiooni, kui palju raha läheb teadus- ja arendustegevuseks? Innovatsioon on meie jaoks ülioluline. Ainult siis, kui oleme teistest sammukese ees, tunneme õigeaegselt ära uued trendid ja reageerime vastavalt, saadab meid pikaajaline edu. Teadus- ja arendustegevus moodustavad koos rakendustehnikaga ühe meie tuumkompetentsidest. Addinoli Leunas asuva teedrajava labori varustusse kuulub moodsaim seadmestik ning nii analüütilisi kui ka tehnilisi katseid võimaldav katseaparatuur. Labori kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide meeskond töötab välja Addinoli innovaatilisi tooteid. Uute toodete arendamisse investeeritakse ümmarguselt neli protsenti aastasest käibest. 6/2010 (24)

Kus ja millisena näete Addinoli 10 aasta pärast? Me panustame jätkuvalt soliidsesse, kvaliteedile orienteeritud kasvu igas valdkonnas. Seejuures hakkavad järjest tähtsamat roll mängima pika kasutuseaga kõrge jõudlusega määrdeained. Tugevdame igati oma positsiooni taastuvenergia valdkonnas, loomulikult ka Balti riikides. Addinolil on pikaajalised ja suured kogemused rohelise energia valdkonnas. Kuidas Te seda saavutanud olete ja kuidas seda positsiooni tugevdate? Me mõtleme jooksvalt sellele, millised võiksid olla homsed trendid. Juba rohkem kui kümme aastat tagasi võtsime ühendust gaasimootorite ja tuulegeneraatorite tootjatega. Täpselt nii, nagu me praegu võtsime

Tegija

ühendust uute mikrokoostootmisseadmete tootjatega. Me teeme kõik, et algusest peale juures olla ja arendada oma määrdeaineid kooskõlas mootoritootjate vajadustega. Nii saavad alguse tugev koostöö, innovaatilised tooted ja lisaväärtus klien dile. Mis Te arvate, milliseks kujuneb energia tootmine tulevikus? Jätkusuutlik majandamine koos ener-

määrdeainesektor jäi juba 2008. aasta sügise esimestel kuudel ümmarguselt 30% miinusesse, oli meie käibelangus kõigest 10%. Meie suur eelis seisneb selles, et meil on esmaklassilistest koostööpartneritest koosnev ülemaailmne turustusvõrk. Meie tootevalik on väga hea kombinatsioon mootorsõidukite määrdeainetest ja tööstusmäärdeainetest. Seetõttu ei sõltu me üksikutest tööstusharudest, nagu näiteks autotööstusest. Lisaks pakume me kõrge

Sakslasena, kelle riik on minu kurvastuseks eksinud stabiilsuskriteeriumide vastu korduvalt, ei ole mul õigust soovitusi anda. Eesti on teinud suuri ja imetlusväärseid jõupingutusi Maastrichti kriteeriumide täitmiseks. gia maksimaalse ärakasutamise ning keskkonna ja ressursside säästmisega on tähtsaim trend, mis järgnevatel aastatel jätkub. Tuulest, veest ja biomassist toodetav energia – see ongi tulevik.

jõudlusega määrdeaineid ka majandusharudele, mis arenevad väga edukalt isegi praegusel raskel ajal. Nende hulka kuulub näiteks taastuvenergia valdkond koos tuuleparkide ja biogaasijaamadega. Neis

Kuidas saab määrdeõli olla keskkonnasõbralik ja kui suurt rolli mängib kvaliteetne õli mootoris? Me pakume keskkonnatundlikel aladel kasutamiseks spetsiaalseid biolagunevaid määrdeaineid. Hoolimata sellest saab igaüks aidata keskkonna säästmisele kaasa määrdeaine õige valiku ja kasutamisega ning vanaõli korrektse käitlemisega. Võimalikult pika kasutuseaga kõrgkvaliteetsed tooted, mis lisaks vähendavad energiakulu ja/või heitmeid, muutuvad seejuures üha tähtsamaks. Just sellistest jätkusuutlikkuse boonusega määrdeainetest on mõningad meie tootevalikus olemas. Need ei piirdu aga ainult tööstustoodetega. Kuidas läheb Addinolil praegu? Kuidas on raske majandusolukord Addinolile mõjunud? Meie praegune majanduskriis on tingitud spekulatiivselt ülespuhutud majanduskasvust USAs ja ülemaailmsest laenuga finantseeritud massispekulatsioonist. Alates 2007. aastast jäid kõigepealt kahjumisse ja tunnistasid end maksejõuetuks rahandussektori ettevõtted. 2008. aasta lõpus jõudsid probleemid ka reaalmajandusse. Maailmamajanduse kriis ei läinud ka meist jälgi jätmata mööda. Siiski, kui 6/2010 (24)

valdkondades saavutasime isegi 2009. aastal üle 30% kasvu. Millised on Addinoli järgmised sammud investeerimises kontserni laienemisse? Me investeerime järjekindlalt oma ettevõttesse, et valmistada end tulevikuks ette. See ei puuduta ainult Addinol MM OÜd. Addinoli tootmiskompleksi territooriumile Saksamaal ostsime juurde 25 000 m2 maad. Seda maad on meil vaja uute tsisternide paigaldamiseks, ladude ja tootmisliinide rajamiseks. Uute suundadega tootmises ei saavuta me mitte ainult suuremat sõltumatust ja paindlikkust, vaid vähendame märkimisväärselt ka oma kulusid. Lisaks võetakse kasutusele täiendavad tsisternid baasõlide ja manuste ladustamiseks. Esialgu lisandub kaheksa 70 m3 tsisterni. Ajavahemikus 2009–2011 on kavas investeerida ca 10 miljonit eurot. Ehitus algas juba kuude eest. Inseneeria soovib Teile jõudu ja edu!

4444

Huvitav lahenduS lahendus huvitav

puue või vanus ei takista:

ratastooliga saunalavale artiklis vaatleme sauna leiliruumi, mis on mõeldud kasutamiseks nii tervetele kui liikumispuudega inimestele, nii noortele kui vanuritele isikliku hügieeni, ravi ja profülaktika eesmärgil, lõõgastumiseks, teraapiaks ning vaba aja sisustamiseks.

ott moorlat, Euroopa patendivolinik Moorlat & Ko Patendibüroo OÜ

auna mõjud on seotud eelkõige kõrge temperatuuri, leili, mehaanilise toime (vihtlemine) ja veeprotseduuridega. Kuumus stimuleerib nahaaluste veresoonte verevarustust ning puhastab intensiivselt nahka, avades poorid, eemaldades surnud naharakud ja mustuse ning muutes naha pehmeks, puhtaks ja siledaks. Nahal on tähtsad ülesanded organismi ainevahetuses, temperatuuriregulatsioonis, organismi kaitsmisel tõvestavate mikroobide eest. Oma ülesandeid saab täita ainult puhas nahk. Leiliruum aitab intensiivistada ainevahetust, eemaldada kehast jääkaineid, leevendada haiguste kulgu ja parandada psühhoemotsionaalset toonust.

maailmast võib leida huvitavaid saunalahendusi Tänasel päeval on võimalik ehitada tehniliselt erineva kuju ja suurusega saunu: ümmargused, kandilised, poolkaarega jne. Piirideks on vaid meie fantaasia ja finantsolukord. Võib ehitada fototeraapia sauna, mida on kirjeldatud USA patenditaotluses US2004/0030371A1, kus mõju tekitatakse valguse abil. Saunas saab kuulata muusikat ning jälgida videopilti.

Puuduseks selle sauna puhul on liigne valgus, mis võib olla sauna kasutajale harjumatu ja ebameeldiv. Saunas on kinnine lavamööbel: seina ja põranda külge kinnitatud pink, mis ei ole mugav istumiseks, kuna puudub seljatugi. Saunamööblit ei ole võimalik paigutada kasutajale meelepärasemalt. Saunas pole tunda avarust – ainuke aknaava on ukses olev aknaruut. USA patent 6510565B1 kirjeldab kokkupandavat ja kaasaskantavat sauna, mis võimaldab kasutajal sauna toitejuhe vooluvõrguga ühendada. Tegemist on aurusaunaga, mis asetatakse vanni sisse. Puuduseks on ebamugavus – peab olema suuteline ise sauna kokku ja lahti pakkima, mis on aeganõudev ning röövib saunatamise mõnu. Samuti pole selline saun praktiline vanuritele ja invaliididele. Sauna katus ja seinad on plastikust, mis tähendab, et soe õhk, mis on kondenseerunud lae all veeks, tilgub sauna kasutajale peale. Patent DE4242258A1 füüsilise ja psüühilise puhkuse saunale annab võimaluse saunas erinevaid loodushääli nautida ning ekraanilt soovitud videot jälgida. Puuduseks on kinnine lavamööbel, mis piirab liikumisvabadust ja saunamööbli ümberpaigutamise võimalust. Samuti on sauna sisse eelprogrammeeritud valitud loodushääled, millega paralleelselt saab jälgida vastavat videopilti, kuid pole võimalik kuulata kasutaja enda valitud muusikat või videot. 6/2010 (24)

JOOniS 1

eesti leiutaja saun “tribunus relaxo” Eestis toodetud leilisaunades, mis sobivad nii korterisse kui ka eramusse ja mis valmistatakse vastavalt kliendi soovile, on olemas ka lisavarustuse võimalused: stereosüsteem, “tähistaevas”, valgusteraapia jne. Tuntud lahenduste puudused on: 1. saunalava tasapinna ja leiliruumi lae kõrguste vahe on inimesele püsti seismiseks liialt väike; 2. lavale viivad astmed ei võimalda invaliidil ja/või vanuril ilma kõrvalise abita lavale tõusta; 3. puudub puhkeasendiks sobiv mugavusaste seljatoega istmete näol; 4. puudub käepärane horisontaalpind toetumiseks ja jooginõude asetamiseks. Samuti asub sauna parameetrite juhtsüsteem enamasti leiliruumist väljas, mistõttu tuleb parameetrite muutmiseks leiliruumist väljuda. Eesti leiutaja Andres Soosaare ehitatud saun “Tribunus Relaxo”, kasulik mudel nr EE 00811 U1, on varem tuntutest sammuFOtOd: autOr

huvitav lahendus

laudadest lavapind, millel asetseb lahtise mööbli komplekt – seljatoega toolid ning lauapind. Võib kuulata meelepärast muusikat ning vaadata näiteks telerit. Sauna niiskustaseme, temperatuuri ja valguse reguleerimine, teler ja muusika on elektrooniliselt juhitavad. Leiutist võib rakendada nii soome, infrapuna- kui aurusaunas, kasutades erinevaid soojenduselemente. Sellise sauna võib ehitada eramusse, korterisse, puhke- ja terviseasutustesse.

Erilist rõhku on pandud liikumispuudega inimestele Kuna liiklusvahendid on kiired ja võimsad, varitseb oht liikluses viga saada paljusid. Liiklusõnnetustes ja sõjalistel missioonidel vigastada saanute arv kasvab ja mõjutab suurt hulka perekondi. Mööbli, sisseseade, aparatuuri, valgustuse, kattematerjalide ning värvilahenduse kavandamisel on leiutises erilist tähelepanu pööratud sellele, et sauna leiliruumi saaks siseneda ja seal viibida ka liikumispuudega inimesed.

võrra ees, kuna sauna muudab eriliseks see, et lavapinnast moodustub leiliruumi põrand, millel asetsevad seljatoega toolid ning lauapind – tänu disainile ning uudsetele lahendustele tekib hoopis teistsugune saunakogemus. Leiutise eesmärgid on: 1. luua sauna leiliruumi uudne keskkond; 2. saavutada sauna leiliruumi mugavusastme tõus fikseerimata mööbliga; 3. tarbijasegmendi laiendamine, täiendades seda invaliidi, vanuri ja väikelapse jaoks sõbralike lahendustega. Tavaliselt on leiliruumis astmeline lava, mis võimaldab valida erinevaid temperatuure. Kuid lavale viivad astmed ei võimalda invaliidil ja/või vanuril ilma kõrvalise abita lavale tõusta. Ratastooliinimest häirib see, et ümbritsevad esemed on tema suhtes valel kõrgusel ja ta ei pääse kõikidesse ruumidesse iseseisvalt. Joonisel 1 toodud sauna leiliruumi teeb eriliseks see, et leiliruumi lavaks on enamikku leiliruumi põrandat kattev teatud kõrgusele tõstetud tasapinnaline lava-

Saun on mugandatud ka vanuritele ja invaliididele, võimaldades leiliruumi siseneda ja leili võtta ratastoolis. Ratastoole on mitmesuguseid, näiteks mehaanilised, elektrilised, skuutrid. Sauna ratastool on eriline ratastool, millesse saab ümber istuda, ja selle kasutamiseks on ka kaldtee. Kuna sauna leiliruumi konstruktsiooni on muudetud suurendatud lavapinnaga, mis ulatub seinast seina kogu leiliruumi ulatuses või suuremas osas sellest, ja moodustab tasapinnalise lavapinna, on selline saunalava lihtsalt ligipääsetav ka invaliididele. Ukseava laius on valitud selline, et sealt saaks siseneda ka ratastoolis. Lavale pääsemiseks on kõrvalruumi, näiteks pesuruumi, asetatud kaldtee. Kuid see pole tingimata vajalik, kui kõrgusmuunduriga lavapõrand ja kõrvalruumi põrand on ehitatud samale kõrgusele. Põrandas olevad avad tagavad kuuma õhu loomuliku tsirkulatsiooni. Juhul, kui loomulik õhutsirkulatsioon ei taga piisavalt ühtlast temperatuuri kogu ruumis,

Macring Group on juhtiv soome metallitööstustele terastoodete valmistamiseks vajalike masinate ja seadmestike konstrueerija, valmistaja ja arendaja. Macringi masinaid, seadmeid ja tööriistu kasutatakse terasest katuste ja fassaadining vihmaveesüsteemide valmistamisel. Kontserni tootmisüksused asuvad Piikkiös Soomes ja Harkovis Ukrainas. Kontsernis töötab kokku üle 100 inimese. Macring Grupi konsolideeritud käive 2009a oli 11,5 M€. Lisainfo www.finprofile.net.

Otsime

TEHASE JUHTI kelle tööülesandeks on Ukrainas, Harkovi lähedal asuva tehase (ca 70 töötajat) tootmisprotsessi juhtimine ja tehase arendamine vastavalt eesmärkidele. Edukaks kandideerimiseks on olulised mehaanikaalane kõrgharidus, juhikogemus metallitööstuses tootmis- või tegevjuhina ning valmisolek sõlmida 3-aastane leping tööks Ukrainas. Kandidaat peab valdama vene ning inglise või soome keelt, eesti keele oskus tuleb kasuks. Ettevõte pakub kõiki tingimusi edukaks tegevuseks Ukrainas, korterit Pechenegis või Harkovis, ametiautot ning motiveerivat aastasissetulekut vastavalt eesmärkide täitmisele. Ettevõte asub looduskauni ja kalarikka veehoidla naabruses. Kandideerimiseks palun saatke oma CV koos motivatsioonikirjaga kuni 21.juuni E-posti aadressile igor@areserv.ee, märgusõna „Tehasejuht-Ukraina“. Lisainfo telefonil 6115050. Konsultant Igor Päss. Tööpakkumine internetis JOB.EE

6/2010 (24)

huvitav lahenduS

ääres (või seina osana) soojenduselemendiks olevast kiviplaadist kerisest 2, kerise veepihustist 3 ning lavamööblist – istmetest 5 ja lauast 6. Seintes on kohad videoekraani 8 tarbeks, helikõlarid 10 ja 14, lae all loomuliku ventilatsiooni ava 4 ja sundventilatsiooni süsteem 9. Kõlarid 10 asuvad leiliruumi lavapinna all, mis tekitab põranda nõrka vibreerimist, mida võib võtta kui õrna jalamassaaži.

Sauna keris on vertikaalse paigutusega

JOOniS 2

kasutatakse saunasisest sundventilatsiooni, kus ruumi ülaosast kogutav soe õhk suunatakse lavapõranda laudade alla. Sisustuse juurde kuuluvad mittefikseeritud mööbel (toolid, laud), ühes seinas on videoekraan, samuti helitausta jaoks kõlarid, sobiva soojusmahtuvusega materjalist jooginõud. Sauna niiskustase ja temperatuur, teleprogrammid ja muusika, aga ka lavapõranda kõrgus ning valgustus on elektrooniliselt reguleeritavad juhtpuldist, mis on leiliruumis. Juhtpult võib olla kinnitatud seinale, lauale või olla autonoomne. Samuti võib juhtpult olla varustatud värviliste klahvide või puuteelementidega, või olla erineva kujuga klahvidega kombatav, mis võimaldab ka vaegnägijatel, pimedatel ja vanuritel soovitavaid parameetreid märgata ja reguleerida. Juhtpulti on võimalik saunalisel ise valida: näiteks värviliste puuteelementidega, värviliste klahvidega vms, vastavalt sellele, kuidas keegi on harjunud.

niiskusrežiim tagatakse veepihustist vee piserdamisega soojenduselemendile. Et saun on piisavalt madala temperatuuriga, saavad ka vanurid ja lapsed sauna nautida. Saunas viibitakse 30–60 minutit. Võrreldes tavasaunaga võib iseenda “ravimist” sellise temperatuuri juures oluliselt pikendada. Aja veetmiseks saab juurde mõelda mitmesuguseid tegevusi nagu muusika kuulamine, teleri vaatamine, male- või doomino-mäng.

leiutise teostamise praktiline näide Joonistel 1 ja 2 kujutatud leiliruumi sisseseade koosneb peaaegu kogu ruumi põrandat 11 katvast lavapinnast 1, seina

kõiki parameetreid on võimalik ise valida Saunanauding sünnib hea ventilatsiooni, tasakaalustatud õhuniiskuse, soojuse ja puhtuse kooskõlast. Saunaline valib endale sobiva saunatemperatuuri ja õhuniiskuse. Õigesti naudituna aitab leiliruumis viibimine vabaneda igapäevastest pingetest, lõdvestuda ja taastuda, koguda uut jõudu ning parandada üldist kehalist ja vaimset heaolu. Selle konkreetse sauna puhul on oluliselt uuendatud mugavustaset ja laiendatud kasutajaskonna haaret – väikesest lapsest kuni ratastoolis vanurini. Leiutise rakendamisest saadav kasu ei väljendu ainult rahas, vaid ka hoolitsuses inimeste eest!

Saun ei pea olema tingimata tulikuum Leiliruumi temperatuur peab olema selline, et laval istuja higistab ja tunneb end mugavalt. Ei ole olemas õiget ega valet saunatemperatuuri, sest iga inimese puhul on erinev see, mis talle kõige enam sobib. Siin loeb ka vanus ja tervislik seisund. Optimaalne saunatemperatuur on 50–70 °C. Madalama temperatuuriga leiliruum (50–60 °C) ei tundu eriti kuiv, sest vajalik

Ühtlasema temperatuuritaseme saavutamiseks on keris 2 viidud vertikaalsesse asendisse. Vajalik niiskusrežiim tagatakse vee piserdamisega veepihustist 3 kerisele 2. Sauna niiskustaseme, temperatuuri ja valguse reguleerimine, televiisor ja muusika on elektrooniliselt juhitavad. Leiliruumis olev laud 6 on varustatud juhtpuldiga 7 sauna parameetrite ja funktsioonide (temperatuur, niiskus, audio-video, valgustus, lavapõranda kõrgus) juhtimiseks. Juhtpult 7 võib asetseda ka seinal või olla autonoomne. Lavale pääsemiseks on kõrvalruumi, näiteks pesuruumi, asetatud kaldtee 13. Väljaspool lavaruumi paikneva kaldtee 13 võib asendada, ehitades kõrgusemuunduriga lava ja kõrvalruumi põrandad samale kõrgusele. Joonisel 3 on toodud lavapinna all olev pinna kõrguse reguleerimissüsteem, audio-videosüsteem ning kogu ühte seina kattev kangasekraan.

JOOniS 3

6/2010 (24)

meSS meSS

4747

mitu messi toimus koos:

finnteCi messi läbiv teema oli tootliKKus

meSSil SeateC Oli vÄlJaS laevamudelite kOllektSiOOn, SealhulgaS tallink Star.

tOOteeSitluSe peaSiSSepÄÄSu eeS SeiSiS hiiglaSlik prOpeller.

veijo Kauppinen, Aalto Ülikooli tehnikaprofessor

ööstusmess FinnTec toimus Helsingis 15. korda. FinnTeci raames toimus tööstusseadmete näitus ToolTec, plastitööstuse mess PlasTec, uus rahvusvaheline meretehnoloogia mess SeaTec Helsinki 10, tööstuslikule pinnatöötlusele ja korrosioonitõrjele pühendatud üritus Pinta ning masinaehitustööstuse materjalide ja detailide tootmist tutvustav näitus Materia. Kogu ürituse läbiv teema oli tootlikkus. Väljapanekute ja külastajate hulk oli varasemast tagasihoidlikum, kuna müüginäitajad asjaomases sektoris on kehvad. Hästi olid esindatud lehtmetalli töötlemise masinad, väljas olid näiteks sellised Soome tootjad nagu Aliko, CoastOne ja FinnPower. Puudus oli eelkõige metallilõikeriistadest,

kuna pakkujate käive ei ole näituse kulude katmiseks piisavalt suur. Enamik eksponente oli pärit Soomest, kuid oli ka üks väljapanek Eestist – Knuth.

Tegu on Saksamaa ettevõttega, mis on loonud uue, Balti riike ja Soomet teenindava esinduse Tallinnasse. Uus esindus rajati Tallinnasse seepärast, et Eestis on lihtne ettevõtet asutada ning riigi asukoht on logistiliselt soodne. Knuth Werkzeugmaschinen GmbH Soome ja Eesti müügijuht Vaido Hindikainen märkis, et Helsingisse tuldi eesmärgiga uurida, millised on reaalsed ärivõimalused Soomes. Hindikainen nentis, et külastajate arv oli oodatust väiksem, kuid külastajate arvust olulisem on võimalike tulevaste klientide hulk.

METALLRESTID RESTASTMED JA PLATVORMID PLASTIKRESTID PROFIILPINNAD PERFOREERITUD LEHED METALLVÕRGUD teras roostevaba teras alumiinium plastik Metal Disain OÜ Lõõtsa 2a, 11415 Tallinn www.metaldis.ee

6/2010 (24)

Tel: +372 6177 154 Faks: + 372 6177 160 E-post: raivo@metaldis.ee

4848

Huvitav lahenduS lahendus huvitav

96-tuumaline superarvuti:

Kbfi vajas paralleelarvutusteKs sobivat hpC Klastrit käesoleva lahenduse hankimise eesmärgiks on kBFi kvantkeemia töörühma paralleelarvutusteks optimeeritud Smp-arvutussõlmede ja neid ühendava madala mpilatentsusega lairiba klastri infrastruktuuri ajakohastamine.

jaaK ennuste, IT Grupi asutaja ja partner

ahendus hakkab teenindama Accelrys Materials Studio, CPMD, Gaussian ja teistel tarkvarapakettidel põhinevaid tahke keha ja molekulaarsete süsteemide elektronstruktuuri ja reaktsioonidünaamika arvutusi. Hange kaasrahastati Euroopa Liidu struktuurifondidest. Käesolev lahendus koosneb neljast Dell PowerEdge R905 serverist (edaspidi Node), Mellanox 36-port 40Gb/s InfiniBand võrgulülitist, HP ProCurve 1810-24 Gigabit Ethernet võrgulülitist, Dell KVM-lülitist ja konsoolist ning Dell Precision 3500 juhtkonsoolist. Seadmed on paigaldatud Dell 2420 (24U) seadmekappi. Igas serveris on neli kuuetuumalist protsessorit – kokku 24 tuuma serveri kohta. Lahenduse summaarne tuumade arv on 96 (4 node x 4 CPU x 6 tuuma). Igas serveris on mälu 16 x 2GB 667MHz moodulitena. Lahenduse summaarne mälu on 128GB. Lahenduse haldamise tarkvarana võetak-

dell pOWeredge r905 BaaSil 96-tuumaline lahenduS

se kasutusele Platform Cluster Manager ja Intel Compiler Suite Professional Edition.

hpC võimsus 1,6 tFlOpS Reaalmaailma testid on andnud AMD Opteron 8345 protsessori võimsuseks ca 100 GFLOPS, seega on aritmeetiline HPC kogu6/2010 (24)

võimsus 4 x 4 x 100 GFLOPS = 1,6 TFLOPS. See on ligikaudne võimsus, tegelik efektiivne võimsus mingi konkreetse ülesande lahendamisel sõltub paljudest asjaoludest nagu algoritmi efektiivsus jne. Süsteemis kasutatakse AMD Opteron™ 8435 6-tuumalisi protsessoreid. Mudel valipildid: it grupp

huvitav lahenduS

node’de konﬁguratsioonid

» Serveri baas: 4 x PowerEdge™ R905 » Protsessorid: 4 x Six Core AMD Opteron™ 8435; 2.6GHz, 75W ACP, HT-3 » Mälu: 32GB Memory for 2/4 CPUs, DDR2, 667MHz » Optiline seade: 16X DVD+/-RW Drive SATA » Toiteplokid: Redundant High Efficiency Power Supply Unit » Korpus: PowerEdge™ R905 Server Rack Chassis » Võrguliidesed: TCP/IP Offload Engine (4P TOE), iSCSI Ready » Kõvakettad: 1 x 145GB, SAS, 3.5-inch, 15K RPM Hard Drive (Hot Plug) » 2 x 600GB, SAS, 3.5-inch, 10K RPM Hard Drive (Hot Plug) » Lisakaart: Mellanox ConnectX Single-Port 40Gb/s PCI Express 2.0 InfiniBand HCA card » Tarkvara versioon: OFED 1.5.1 RHEL5.4 » OS: Red Hat Enterprise Linux 5.4 Server

node’de vaheline ühendus

» InfiniBand Mellanox 3600Q 36-port 40Gb/s switch » HP Procurve Gigabit switch » Juhtkonsooli konfiguratsioon » Konsooli baas Dell Precision™ T3500 Mini-Tower » Protsessorid: 1 x Intel® Xeon® Processor E5530(2.40GHz,8MB L3, 5.86GT/s,80W,QC) » Mälu: 4GB DDR3 ECC Memory (1066MHz, 2×2GB) » Kõvakettad: 2 x 500GB (7200 RPM) SATA 3.0Gb/s Hard Drive with NCQ and 16MB DataBurst Cache™ » Klaviatuur/Hiir: Eesti paigutusega klaviatuur, Dell Black 2 Button USB Optical Mouse » Võrguliidesed: 1Gigabit võrgukaart » Graafikaliides: Video Card 512MB PCIe x16 NVIDIA Quadro FX 580 » Optiline seade: 16X DVD+/-RW Drive with PowerDVD and Roxio Media Included » OS: Red Hat Enterprise Linux 5.4 Server

hpC-tarkvara

» Platform Cluster Manager » Intel Compiler Suite Professional Edition

vaata ka:

http://www.it.ee/2010/04/kbﬁ-96-tuumaline-dell-poweredge-klaster-hpce-high-performance-cluster/

6/2010 (24)

ti tänu madalale võimsusele (vaid 75W), samas suurele jõudlusele (2,6 GHz, HyperTransport 56,7 GB/s, 9MB L2+L3 cache). Nimetatud protsessoriperekond annab parima hinna-võimsuse suhte. HPC-süsteemides üritatakse maksimaalselt ära kasutada kogu protsessorivõimsust, mistõttu on tähtis maksimeerida protsessori ning mälu vahelist andmevahetuskiirust ning ka node’de vahelist kiirust. Esimene neist õnnestub AMD Opteron protsessorite kasutamisega, kus igasse protsessorisse on sisse ehitatud mälukontroller. See võimaldab mitme protsessoriga süsteemides kõigi protsessorite täiskiirusel andmevahetuse mälu, kiirusega 12,5 GB/s. Intel Xeoni arhitektuur on üles ehitatud teisiti. Suhtlus mäluga käib läbi jagatud Front Side Bus’i. Tuleb ära märkida, et Inteli uusimas ja kiireimas Itanium 9300 protsessoris kasutatakse samasugust mälukontrolleri arhitektuuri nagu AMD oma Opteroni protsessorites. Itanium 9300 polnud HPC hankimise hetkel veel kättesaadav ja oleks ilmselt palju kallim. Andmevahetus node’de vahel toimub läbi Mellanox InfiniBand MTS3600 40Gb/s switch’i. Kokku võimaldab nimetatud seade juhtida läbi enda kuni 2,88 TB/s andmevooge. Selleks on igas node’s PCI Express 2.0 x8 ConnectX 40 Gb/s kaart, mis võtab kogu liikluse korraldamise enda peale node protsessorit koormamata. Nende lahenduste abil vältisime süsteemis pudelikaelu, mis takistaksid maksimaalse teoreetilise võimsuse realiseerimist.

5050

Doktoritöö dOktOritöö

inseneeria tutvustab:

Kvaliteedi tagamine vajab kaitstud ttÜ mehaanikateaduskonnas 6. aprillil 2009. doktoritöö eesmärgiks oli luua sünergiapõhine raamistik, integreerimaks projekteerimise kvaliteeti ja kvaliteedijuhtimist ühtsesse kvaliteedi tagamise süsteemi. uurimuse ajendiks oli vahendite otsing, võitlemaks nii kehva inseneritöö kui ka ebaefektiivse kvaliteedijuhtimise ilmingutega. nagu toote mõjukus, töökindlus, inimfaktorite mõju, turusituatsioon jms on käsitletavad sünergiapõhiselt. Teisiti öeldes: kehva kvaliteedi põhjuseks on peamiselt

tiit hindreus, PhD, Country Manager Bureau Veritas Estonia

On koostatud inimfaktorist tingitud vigade ja eksimuste andmebaas, mille alusel on kavandatud efektiivne metoodika ettevõtte enesehindamise läbiviimiseks enne kvaliteedijuhtimissüsteemi sertiﬁtseerimist.

oktoritöö tulemused võiks kokku võtta järgmise lühiannotatsioonina. Esmalt on põhjendatud, miks on sünergiapõhine lähenemisviis kõige sobivam projekteerimise kvaliteedi ja kvaliteedijuhtimissüsteemide integreerimiseks. Selle juures on näidatud, et enamik olulisi kvaliteedi tagamise parameetreid

dijuhtimissüsteemide sertifitseerimisel koostatud inimfaktorist tingitud vigade ja eksimuste andmebaas, mille alusel on kavandatud efektiivne metoodika ettevõtte

segadus meeskonna liikmete omavahelises kommunikatsioonis, häired meeskonna liikmete sisemises sünergias või ebapiisav kompetentsus. Sellest lähtudes on kvalitee-

enesehindamise läbiviimiseks enne kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifitseerimist. Metoodika kasutatavus on kontrollitud sertifitseerimise tulemuste järeltestiga

skeem 1

Kvaliteeditagamise integreeritud sünergiapõhine käsitlus ettevÕtte tOOteStrateegia

kvaliteeditagamiSe pOliitika

tehnOlOOgiaarenduSe pOliitika

tuleviku tOOtearenduS

turuanalÜÜS

tOOtearenduSe ettevalmiStuS

tOOte kavandamine Ja reSSurSSide Juhtimine

tOOtmiSe Ja tOOte analÜÜS

tranSFOrmatSiOOnide dOmeen

Organite dOmeen

detailne dOmeen

tOOtearenduS prOtSeSSide Ja FunktSiOOnide taSemel

Organite realiSeerimiSekS vaJalike FÜÜSikaliSte eFektide valik

tOOte prOJekteerimine Ja valmiStamine

6/2010 (24)

pilt: autOr

Doktoritöö

sünergiapõhist käsitlust rohkem kui 200 ettevõttes läbi viidud sertifitseerimisprotsesside analüüsi põhjal.

Üleminek sünergeetika teadusruumi Doktoritöö üldise raamistiku valikul tõdetakse, et struktuurimaatriksite tehnoloogia on sobiv vahend interdistsiplinaarsete süsteemide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide modelleerimiseks. Eelnimetatud tehnoloogia võimaldab esitada maatriksi sisendite seoseid visuaalses ja analüütilises esitluses kompaktselt ning prognoosida ka toote projekteerimise ja kvaliteedijuhtimise protsesside ajalist kulgu. Kui see struktuurimaatriksite tehnoloogia liita valdkondade teooriaga,

saab genereerida ajast ja tegevuste etappidest lähtuva raamistiku, võimaldamaks kontrollida kogu kvaliteeditagamise protsessi. Koos kaasõppur Andres Martiniga korraldatud sünergiapõhise metoodika testimine valgustite kui interdistsiplinaarsete süsteemide projekteerimisel reaalses tööstuskeskkonnas näitas, et sünergiapõhine metoodika on igati sobiv konkurentsivõimeliste toodete kavandamiseks. Integreerides järgnevalt struktuurimaatriksite tehnoloogia ja projekteerimisvaldkondade teooria põhimõtted, on loodud sobiv keskkond toote kvaliteedi ja kvaliteedijuhtimissüsteemide integreerimiseks, mille üldskeem on toodud joonisel. Selles

keskkonnas on õnnestunud luua uus perekond adapteeruvaid kvaliteedi tagamise meetodeid, kus meeskonna tegevusalgoritm põhineb kompetentsusel ja ekspertteadmistel. Hinnates käesoleva doktoritöö tulemuste uudsust, on kõige olulisemaks üleminek sünergeetika teadusruumi, kus nähtusi käsitletakse keerukate mittelineaarsete protsesside tulemina. Ainult selles teaduskeskkonnas on võimalus käsitleda kvalitatiivse ja kvantitatiivse sünergia ilminguid. Siit aga avaneb tee optimeerimise uuele tasandile, mille aluseks on häguse loogika, neurovõrkude ja geneetiliste algoritmide integreeritus.

Projekt-lahendused j

Konveiersüsteemid ideest teostuseni. teostuseni Tootmisliinide seadmed ja erilahendused. erilahendused Jäätmekäitlusseadmed ja sorteerimisjaamad sorteerimisjaamad, laadimissüsteemid laadimissüsteemid, tootmisliinid tootmisliinid.

S d d ja Seadmed j tarvikud ik d

Sõelad, purustid, kaalud, konveierite ja transmissiooni komponendid, ajamid jne. Tootmisliinide ja konveierite paigaldus, paigaldus hooldus ning renoveerimine. renoveerimine

T t i ja Tootmine j teenused t d

Masinaehitustooted ideest viimistluseni. Metallkonstruktsioonide valmistamine. Lehtmetalltooted. Lõikamis Lõikamis-,, painutuspainutus ja viimistlustööd. Trei Trei- ja keevistooted. i f t h b lt info@technobalt.ee

www.technobalt.ee t h b lt 6/2010 (24)

t l 661 3160 tel.

Summary SummarY

summary

5252

Candu6 – most Suitable reactor type for estonia

he non-profit organization Eesti Tuumajaam (Estonian Nuclear Power Plant) is interested in building a nuclear power plant to Estonia. Such a large-scale undertaking could engage many Estonian companies. In view of this objective, the NPO arranged a seminar focused on the Enhanced CANDU6 type of reactor. Because of its simplicity, nominal capacity, ﬂexibility and price the reactor is considered most suitable for Estonia. In China and Korea the Canadian company AECL has collected valuable experience how to maximize local input in a CANDU6 nuclear power plant. In Europe, two CANDU6 reactors have been built in Romania and the construction of two more will shortly begin. The estimated price of a CANDU6 power plant is 35-40 billion Estonian kroons.

frame filled with gravel and concrete. The manual for making concrete was printed on the sack of Portland cement. Stirring concrete with the spade in the garden cart as well as fitting the stone blocks into the fence were the most time-consuming tasks. The blocks are held together with a relatively small quantity of concrete – stirring by hand did not enable to produce more of it. Before every new layer one had to wait until concrete hardened. The inside of the fence is partly empty, partly filled with old bricks, stones or gravel. The upper layer is composed of larger but thinner blocks. Tools: spade, trowel, garden cart, rubber hammer. Time expense: about 15 workdays. Money expense: about 8000 kroons – limestone blocks (6400), Portland cement and transport (1000).

Sauna is for everyone

do-it-Yourself Stone Fence

he stone fence was necessary to separate the property from the public parking area. Bluish limestone blocks were brought from the quarry of Vasalemma where the workman was cutting and processing them without much machinery. Beneath the fence there is a low base: a wooden

6/2010 (24)

n Estonian inventor Andres Soosaar has designed and constructed a novel type of sauna, “Tribunus Relaxo”, which enables to experience something entirely different. The hot room ﬂoor is level and furnished with backboard chairs and a table. The objectives of the new type of sauna are: 1. to create a new sauna environment; 2. to make the hot room more comfortable; 3. to offer consumer-friendly solutions for new segments: the disabled, the elderly and the infants. Commonly, there are benches of different levels in the hot room of a sauna so that a hotter or a more moderate temperature can be experienced. The staircase-like construction, however, prevents the disabled and/or the elderly from ascending the levels without assistance. People in a wheelchair are disturbed by an environment where objects are on levels uncomfortable to them and they are not able to access all areas independently.

5353

Резюме

КРАТКИЙ ОБЗОР SummarY

В баню в инвалидной коляске

Баня, спроектированная эстонским изобретателем Андресем Соосарем „Tribunus Relaxo“, находится на шаг впереди более ранних аналогов. Баню отличает то, что полок является полом бани, на котором находятся стулья со спинками и стол. Благодаря новому дизайну и подходу возникает совершенно другое ощущение от бани. Изобретение преследует следующие цели: 1. Создать новое и необычное ощущение от нахождения в парилке 2. Увеличить комфортность парилки за счет отсутствия фиксированной мебели. 3. Увеличение потребительского сегмента за счет инвалидов, пожилых людей и детей – решение позволяет комфортно пользоваться баней. Обычно в парилке находится ступенчатый полок, что позволяет наслаждаться различными температурами. С другой стороны ступени не позволяют инвалидам и/или пожилым людям пользоваться баней без помощи других. Людей в инвалидных креслах беспокоит то, что окружающие вещи находятся по отношению к ним на неправильной высоте, и то что им не попасть во все помещения без посторонней помощи.

Эстонии подошел бы реактор типа CANDU6

НДО Эстонская Атомная Станция (MTÜ Eesti Tuumajaam) в первую очередь интересуется тем, чтобы атомная станция появилась в Эстонии и чтобы эстонские предприятия получили заказы в связи с ее постройкой. Именно поэтому 29 апреля

был организован семинар, основной темой которого был реактор Enhanced CANDU6. Он, похоже, больше всего подходит Эстонии из-за своей простоты, номинальной мощности, гибкости и цены. У канадской фирмы AECL имеется опыт Кореи и Китая по максимизации результата. В Европе есть два реактора в Румынии и в ближайшее время начнется постройка еще двух. Постройка атомной станции с реактором типа CANDU6 обойдется в 35-40 миллиардов крон.

Сделай сам: каменный забор

Забор требовался для разделения общей парковки и территории участка. Синеватый плитняк был привезен из карьера Вазалемма, где рабочий его сам пилил и ломал. Под забором находится низкий фундамент: салинги, щебень и бетон сверху. Инструкция по приготовлению бетона была на упаковке. Самое трудоемкое было перемешать бетон в садовой тележке и подобрать камни для стенки – внешняя часть получилась ровная. Бетона между камнями не много – ручное перемешивание многого не позволяет. Перед укладкой следующего ряда камней надо было ждать пока бетон застынет. Забор изнутри частично пустой или заполнен старыми кирпичами и щебенкой. Инструменты: лопата, мастерок, тележка, резиновый молоток. Время: примерно 15 дней. Расходы: примерно 8000 крон – плитняк 6400, цемент и транспорт 1000.

6/2010 (24)

5454

viimane lehekÜlg uudiSed

mõtlemisainet

Kasiinod – inimhingede insenerid Siin kirjeldatud manipulatsioone kasutavad hiigelkasiinod las vegases, atlantic Citys ja teistes suuremates kasiinokeskustes euroopas, aasias ja austaalias. eestis on ehk kasutusel mõned neist, kuid millised, seda ei kinnita ega avalda ükski kasiino ega ka eesti hasartmängude korraldajate liit. arusaadav, tegemist on siiski ärisaladusega. martin hanson, ajakirjanik

t saada inimestelt kätte viimnegi raha, manipuleerivad kasiinod inimestega paljudel viisidel, millest enamik jääb inimestele alateadlikuks ning tähelepandamatuks. Kasiinode manipulatsioonivahenditest on ehk tuntuimad igasuguste ajanäitajate ning akende puudumine. Pidev kaaluta oleku tunne, teadmata, mitu tundi ollakse kasiinos juba veetnud või millise ööpäeva osaga on tegemist, manipuleerib inimese alalhoiuinstinktiga. Kui kaob taustsüsteem, kaovad ka muud piirid. Sama loogikat kannab ka lobides, puhkeruumides ning koridorides mängiv taustamuusika. Pange tähele, et kasiinos ei mängi kunagi raadio ega kindel muusikaline kollektiiv või album, tegemist on sihtotstarbeliselt koostatud korduva helilõiguga, mis samuti rahustab ning mängib kaasa kellade ja akende puudumisest tekkivale ajatusetundele.

guautomaatide read ja mängulauad on paigutatud nii, et peaks tegema võimalikult palju pöördeid. Väike, kuid oluline vahend on kasiino põrandavaibad. Palju aega ja uurimistööd on kulutatud leidmaks õiged värvi- ja mustrikombinatsioonid, mis mõjuksid neid vaatavale inimesele värskendavalt ja virgutavalt. Põrandamustriga samas toonis on kujundatud ka kasiino chip’id. Kui chip peaks kukkuma mängulaualt maha, on seda pea võimatu leida.

kasiino saab lisahapnikku Väidetavalt pumpavad kasiinod oma ruumidesse lisahapnikku. Hapnik ergastab, teeb inimese rõõmsamaks ja vastupidavamaks. Samuti on kasiinos blokeeritud nii mobiiltelefoni kui traadita interneti kasutamise võimalused. Seda kõike ikka selleks, et mitte anda inimestele võimalust tegelda millegi muuga peale mängimise. Kasiinos on kindel hulk masinaid, kust

eesmärk on luua labürinte Kasiinode plaane vaadates saab kindlalt väita, et kõik mängusaalid on ehitatud sedasi, et neisse mänguautomaatide ja -laudadega keerukaid labürinte luua. Män-

6/2010 (24)

on võimalik võita. Tavaliselt istub seal kasiino poolt palgatud mängija, kes iga natukese aja tagant võidab. Kõlaritest tulevad kukkuvate müntide klõpsatused vastu masina plekist renni ning plinkivad tuled on selleks, et jällegi kinnitada asjaolu, et keegi kuskil ikkagi võidab. Suurtes kasiinodes on mängulaudades isegi kaardipakkide segamine tehtud mehaaniliseks. Kui vanasti oli võimalik ajal, mil diiler neid segas, vähekene hinge tõmmata, siis nüüd segab masin kaardid hetkega. Mõte selles, et ei oleks hetkegi aega mõelda oma kaotustele. Las Vegase kasiinod teenisid 2009. aastal kokku üle 70 miljardi krooni puhastulu. Kui muus ei saa olla kindel, siis kindel saab olla selles, et kasiinodel on veel terve nimekiri nippidest, millega mängurit mõjutada ning temalt raha kätte saada. Kuid me ei saa neist iialgi teada.

��

�� !�� "��#�$��$�%&'()*+,,�#��-./,�/' 012��$��$$ - 3��$��

Täiuslik disain oma puhtaimas vormis Festolt. „Puhas Disain” ja „Hügieeniline Disain” tootesarjad on spetsiaalselt loodud kasutuseks toiduainete tootmise valdkonnas. Nende toodete materjaliomadused ja disain tagavad seadmete maksimaalse puhtuse ning nõuetele vastava hügieenilisuse.

Festo Oy Ab Eesti filiaal Laki 11B 12915 Tallinn Tel. 666 1560 Faks 666 1561 www.festo.ee HACCP sertifikaadiga voolikud ja liitmikud

HACCP sertifikaadiga silindrid