Inseneeria 2010 09

TOOTMISE JA TEHNIKA AJAKIRI

Tootmise ja tehnika ajakiri

NOVEMBER 9/2010 (27)

“Huvitav lahendus”

Edukuse valem:

Elektrimootor võistlusjalgrattale?

Kraanavabriku kraanad Narvale

Tegija:

Uno Anderson – insener, keda ei lastud pensile

g K O Ol

95

ÕR

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL 95 >> AUTOCAD WS >> PULBERVÄRVIMINE >> TAASTERITAMINE >> XXI MAAILMA ENERGEETIKA KONGRESS

Tallinn

NOVEMBER 9/2010 (27)

a

n i KaK h e T

inseneeria kolleegium

Esikaane foto

kOlleeGiumi liikmed Madis Võõras Kolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos) Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei Hõbemägi Eesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektor aleksei@emliit.ee

Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, president arvi.hamburg@gaas.ee

Enno Lend

E

sikaanel on kollaaž Tallinna Tehnikakõrgkooli 95. aastapäevaks. Esikaane kujundus: Taivo Org.

Tallinna Tehnikakõrgkool, rektor enno@tktk.ee

Priit Kulu TTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaan priit.kulu@ttu.ee

Aleksandr Miina Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna doktorant, FM Partners OÜ juhatuse liige aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis Virkebau Eesti Tööandjate Keskliit, volikogu liige info@textile.ee

Almar Proos AS Favor, nõukogu esimees Almar.Proos@favor.ee

impressum Peatoimetaja

November 9/2010 (27)

Kujundaja

Väljaandja

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

TIRAAŽ

Mati Feldmann mati.feldmann@ inseneeria.ee Tel. 56 616 262

Taivo Org

Korrektor

Reklaam

Triinu Tamm

Rando Mäeots rando.maeots@inseneeria.ee Tel. 687 9101

Kuula Valitud lugusid MP3-failina.

Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

Director ja Partnerid OÜ Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel. 625 0940, 56 616 262 9000

Trükk

Printon

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

FOTOd: TTK

Sisukord / Juhtkiri

Inseneri töövahendid

26

AutoCAD WS – vaata, muuda, jaga jooniseid iPhone’ist ja iPad’ist

Tootmissisendid

Fookuses

04 07 09 11 13 14 16 18 20

Tallinna Tehnikakõrgkool. Pilk tänasest homsesse Reisijateveo autobuss.

Kas uus või vana?

Ustus Est Magister Optimus

28 30

Kas piimal on maailmaturuhind?

Pulbervärvitud detail pakub rõõmu mitukümmend aastat

34 38

Vanast lõiketerast saab teha uue

Eesti kaugkütte soojusvõrkude efektiivsust saab 2–3 korda tõsta

Tallinna Tehnikakõrgkool testib tekstiilmaterjale “Huvitav” lahendus

42

Velomaailmas kahtlustatakse tehnilist dopingut

Konverents/Mess

FinnBuild 2010 – hea läbilõige ehitussektorist

Huvitav lahendus

Eesti leiutised naftareostuse avastamiseks merel

Edukuse valem

46 48 50 52 54

Uued kraanad Narva majandust tõstmas

inseneri töövahendid

Koopiamasina tulek

Kommentaar

Tegija

22

Liiga kõva mees, et teda pensionile lubada

teOOria Ja Praktika kOOs mati Feldmann, Inseneeria peatoimetaja

Huvitav lahendus

Paekivi skaneerimine võimaldab koostada ülemaailmse andmebaasi

Tipud on käega katsuda!

juhtkiri

Huvitav lahendus

Doktoritöö

Tervislikust sisekliimast ja energiasäästust

3

XXI Maailma Energeetikakongressi järeldused Summary / Краткий обзор статeй Viimane lehekülg

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

E

ÕMis (Eesti Õpilasmalevas) tegid suvist maatööd üldjuhul keskkooliõpilased. Aga meie rühmas oli ka TEMTikaid (tollane Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum). Need poisid tundusid nagu iseseisvamad, täiskasvanumad, õppisid juba eriala, ehkki olid sama vanad.

Rühma komissargi oli lõpukursuse TEMTikas. Nende valik tundus teadlikum, sihipärasem, küpsem.

Täna annab sama kool, Tallinna Tehnikakõrgkool, ammuilma kõrgemat haridust. Kokku on koolil vanust paari aasta võrra rohkemgi kui Tallinna Tehnikaülikoolil. Omaaegsele kahele põhilisele õppesuunale – ehitus ja autondus – on lisandunud palju teisi.

Kool on tehnikaerialadel tugev tegija.

Seekordne Inseneeria tutvustab kooli tegemisi lähemalt. Lugusid on vormelite ehitamisest paekivi digipiltideni ja tekstiililaborini – seinast seina.

Mingi koosluse, organisatsiooni tugevus peitub selle mitmekesisuses.

Teisalt tuleb rõhutada koolis õpetatava rakenduslikkust, teiste sõnadega praktilisust, mida töine elu enim vajab.

See väljendub selleski, et kooli lõpetajad on erialase tööga paremini kindlustatud. Kooli maskottide, usinate sipelgate Antsu ja Sassi kombel elus edasi!

4

FOOKUSeS

TTK 95!

a

hniKa e T K

g K O Ol

95

ÕR

Tallinn

tallinna teHnikakõrGkOOl. Pilk tänasest HOmsesse

95

5

g K O Ol

Tallinn

a

ÕR

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

hniKa TeFOOKUSeS K

tallinna tehnikakõrgkool (ttk) on pakkunud tehnikaharidust nüüdseks juba 95 aastat. kooli nimed on vahetunud, tehnikaharidusele oleme aga truuks jäänud praeguseni. kõige kauem, üle kolmekümne aasta, on kool kandnud nime tallinna ehitus- ja mehaanikatehnikum (temt). selle aja jooksul on kooli lõpetanud ligi 15 000 spetsialisti. Paljud temtikad on tublid ja tunnustatud oma ala asjatundjad.

anne kraav, Tallinna Tehnikakõrgkooli arendusprorektor

A

lates 1992. aastast oleme kõrgkool ja see ei tähenda mitte ainult nimemuutust, vaid ka muudatusi õppekavas, töökorralduses, personalis jm. Arengus domineerivad õppetöö ja rakendusuuringute üha tihenev sidustamine, mis on vajalik õppejõudude arenguks, lõputööde kvaliteediks ning ettevõtluse ja innovatsiooniharjumuste kujundamiseks. Suurt tähelepanu pöörame rahvusvahelisele koostööle. Oleme arenenud Eesti suurimaks riiklikuks rakenduskõrgkooliks, kus praegu õpib üle 3000 üliõpilase. Kõrgkooli lõpetajate arv ligineb 2500-le.

Siin kõrgkoolis kogutud teadmised annavad võimaluse leida omandatule praktilist rakendust. anne kraav

Miks õppida inseneriks?

Soovid loodus- ja täppisteaduste eelistamisest ei ole oodatud tulemuseni viinud. Noored langetavad otsuse ühiskonnas valitsevate trendide järgi ja palkade esikümnesse insenerid praegu ei mahu. 4–5 aasta pärast aga, kui praegused kõrgkoolidesse astujad oma esimesi samme tööturul teevad, on olukord kindlasti teine. Teadmisele, et edu tagab panustamine tehnikaharidusele ja selle kaudu uutele toodetele ning tehnoloogiatele, on kindlasti mõju avaldanud ka majanduskriis. Elame muutuvas maailmas, insenerina töötamine eeldab pidevat õppimist nii kõrgkoolis kui ka töökeskkonnas. Kindlasti

FOTOd: TTK

ei tohiks me alahinnata inseneri vastutust. Praegune kõrgkoolilõpetaja saab kõrgharidust tõendava dokumendi, mõne aasta pärast ka esmakutse tööturule sisenemiseks. Insenerina töötamiseks ei piisa õppeperioodi teoreetilistest kursustest ja praktikatest. Inseneride Kutsenõukogu kehtestatud nõuete järgi on vaja inseneritöö kogemust, mis annab võimaluse taotleda diplomeeritud ja hiljem ka volitatud inseneri kutset. Ühest küljest on see kindlasti õige, teisest küljest aga vajavad kõrgkooli lõpetajad avatud tööturul kindlustunnet ja

seepärast loodame, et aastast 2012 avaneb meil võimalus koos lõputunnistusega ka esmakutse anda.

Tule Uuesti, lõpeta edukalt!

Elu tänases maailmas on üha rohkem seotud tehnoloogia arenguga.

Edukas teadus- ja tehnikaalane tegevus

6

FOOKUSeS

TeMTi ÕPPehOOne 1949-1959, TeMTi MaSinaPaRK 1963, TOYOTa laBORi avaMine 1994, TUUleveSKi PaigaldaMine nOaROOTSiS, TTK MaSKOTT SiPelgaS SaSS

on iga riigi majanduse arengu oluline eeldus ja otseselt seotud õppurite arvuga tehnikavaldkonnas. Nii on kõrghariduse katkestanute haridustee jätkamiseks loodud programm TULE (Tule Uuesti, Lõpeta Edukalt!). Programmi toel saavad kunagised üliõpilased, kelle haridustee katkes vahemikus 01.09.2003–15.

09.2009 ja kellel on 50% õppekavast läbitud, õpinguid tasuta õppekohtadel jätkata. Lisaks on võimalik taotleda õppetoetusi ja õppelaenu.

Rakendusuuringud on kõrgkooli lahutamatu osa Rakendusuuringutega tegelemine on kõrghariduse üks oluline kvaliteediindikaator. Vajaliku kompetentsuse arendamine kõrgkoolis on eelduseks uuringutes osalemisele ja lepingulistele uurimistöödele ettevõtete vajadustest lähtudes. TTKs koordineerib rakendusuuringuid Teadus-Arendusnõukogu.

Uuringud nõuavad kulutusi ja seega on

oluline ettevõtete huvi uuringute vastu eelnevalt määratleda. Tähtis on leida ka täiendavaid finantseerimisallikaid. Teadustööd toetavad kooli ja ettevõtte lepingud, riiklikud ja rahvusvahelised programmid ning koostööprojektid.

Rahvusvaheline koostöö konkurentsivõime nimel Meie kõrgkoolis loodud tehnoloogiasiirdekeskuse (TSK) tegevust toetab EAS programmi Spinno kaudu. TSK põhiülesandeks on tegeleda intellektuaalse omandi kaitse küsimustega ja aidata kaasa teadustöö kommertsialiseerimisele. Koolil on seitse kasuliku mudeli/kaubamärgi tunnistust. TSK koordineerib ka innovatsiooniosakute (suurusega 50 000 krooni) programmi, mis võimaldab väike- ja keskmise suurusega ettevõtjal leida koostöös kõrgkooliga innovaatilisi lahendusi. Hea on tõdeda, et oleme ettevõtjaid aidata saanud.

Osalemine rahvusvahelistes võrgus-

tikes aitab kaasa ühistegevusele ja uutele algatustele rakenduskõrgkoolide vahel ning Euroopa programmidepõhise toetuse saamisele. Suurepärast võimalust pakub rakenduskõrgkoolide koostöövõrgustik EURASHE (European Association of Institutions in Higher Education), UASNET (University of Applied Sciences Network) jt. Need koostöövõrgustikud pööravad põhitähelepanu esimese tsükli tööhõive teemadele, Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele, rakenduskõrgkoolide rollile – tihedale koostööle ettevõtetega, rakendusuuringutega tegelemisele ning õppe- ja teadustöö sidustamisele.

Avatud ühiskond nõuab nii õppejõududelt kui ka üliõpilastelt pidevat kohanemist muutustega, loovust ja suurt õppimisvõimet. TTK osaleb üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsusprogrammis Erasmus. Elame avatud maailmas ja seepärast on välismaal õppimise ja praktiseerimise kogemus oluline lisa-

Tallinn Eesti kõrghariduses toimuva mõistmiseks peaks meid vaatama Euroopa või õieti maailma kontekstis. Muutused ühiskonnas nõuavad nii üliõpilastelt kui ka õppejõududelt pidevat kohanemist uute olukordadega, aga annavad samas ka uusi võimalusi eneseteostuseks. Globaliseeruvas maailmas oleneb kõrgkooli edukus tema liikmeskonna võimest pidevalt areneda. Rakenduskõrghariduse tugevus on teoreetilise õppe ja praktika mõistlik tasakaal õppekavas. Vaadates tänasest homsesse läbi tudengi silmade, saame lubada, et siin kõrgkoolis kogutud teadmised annavad võimaluse leida omandatule praktilist rakendust.

hniKa

95

K 7

g K O Ol

edukus tähendab võimet pidevalt areneda

Te

ÕR

väärtus tööjõuturul. ELi programmi Erasmus toel on TTK üliõpilased saanud õppida pea poolesajas partnerkõrgkoolis ja sooritada praktikat välisfirmades üle Euroopa.

Osalemine Põhjamaade ja Balti riikide kõrgkoolide võrgustikus NordPlus on olnud tulemuslik. Programmis osalemine võimaldab korraldada üliõpilaste ja õppejõudude külaskäike partnerkõrgkoolidesse Islandil, Taanis, Norras, Rootsis, Soomes, Lätis ja Leedus. Need võrgustikud ühendavad nii kitsamaid erialasid (nt jäätmemajandus, materjaliteadus) kui ka arendavad erialade koostööd inseneeria, ärijuhtimise, logistika ja kommunikatsiooni valdkonnas. TTK koordineerib Leonardo da Vinci projekti “APJ-multimeedia tarkvaraga kompetentsikeskus”. Projekti märksõnaks on SYMplus tarkvaral põhinev innovatiivne tehnoloogiasiire.

TTK osaleb ka 7. raamprogrammis.

Projekt B2B LOCO hõlmab riike Baltimaadest Balkanini ja selle eesmärgiks on rajada logistikakompetentsi võrgustik – koondades eri tüüpi väikeseid/ keskmise suurusega ettevõtteid: transpordi- ja logistikafirmad ning tootmis- ja jaemüügifirmad. Projekti raames luuakse rahvusvaheline vilistlaste IT-keskkond.

a

säästev mõtteviis:

reisiJateveO autObuss. kas uus või vana? niisuguse küsimuse on aeg-ajalt püstitanud nii mõnigi reisijateveoga tegelev ettevõtja. Tallinna Tehnikakõrgkooli autonduse õppetooli õppejõud-üliõpilased on koostöös Maanteeametiga võtnud nõuks algatada riigihanke tingimuste muutmise, kasutamaks reisijateveol renoveeritud busse. sven andresen, TTK transporditeaduskonna autonduse õppetooli hoidja

L

iikluses kasutatavate liinibusside vanus, tehniline seisukord ja välisilme on sõltuvuses riigi rahakoti paksusest, suhtumisest ühistransporti ja omaniku tahtest panustada oma ärisse. Kommertsalusel töötavate liinibusside seisukorra määravad vedaja võimalused, tagant tõukab konkurents. Avaliku

teenindamise lepingute alusel teenindatavate liinide busside seisukord oleneb riigi ja omavalitsuste dotatsioonist, sõitjatelt laekuvast piletitulust ning riigihangete korraldajate poolt seatud hanketingimustest. Hangete korraldajad on üldjuhul seadnud tingimuseks teenuse madalaima hinna ja järjest enam mängib rolli autobusside vanus.

Jätkamaks tööd, on ettevõtjad sunnitud võtma vastu madalalt tasustatud tööotsa ja samas soetama selleks uusi busse. Vaatamata

FOOKUSeS

autobusside renoveerimine

8

lae-, seina- Ja Põrandakate tuleb täiesti uus

uute busside ostule on nende arv ühistranspordis ikkagi tühine, enamik busse on hangitud kasutatutena ning ka kunagi uuena ostetud bussid on oma eeliseid kaotamas.

Hetkel tagatakse reisijateveo autobusside elementaarne tehniline seisukord ja väljanägemine pideva putitamisega, suuremateks kulutusteks puudub motivatsioon – peaasi, et hanketingimused oleks rahuldatud. Reisija jaoks on esmatähtis turvalisus ja mugavus. Lahenduseks võiks olla renoveeritud buss. Tehnikamaailmast on teada, et vana seadme (ka auto) taastamine võib osutuda uue soetamisest kulukamakski ja hea masin on see, mille kõigi komponentide iga on enam-vähem sama – kui aeg käes, viime vanarauaks. Bussidega ei pruugi see päris nii olla.

Bussi eluiga on korrapärase hoolduse ja asjatundliku remondi korral kuni 25 aastat.

Soomes on Soome Bussiliidu (Linija-autoliitto) Oulu osakonna ja Oulu Maavalitsuse (läänihallitus) algatusel ja koostöös käivitatud süsteem, kus riigihangetel arvestatakse kapitaalremondi järgselt bussi tinglikuks vanuseks 5 aastat. Nimetatud ettevõtmine on leidnud toetajaskonna juba õige mitmes Soome maakonnas.

Koostöös bussiettevõtjatega on Tallinna Tehnikakõrgkooli transporditeaduskond uurinud analoogse korra sisseviimise otstarbekust ka Eestis. Tagamaks reisijate turvalisust, suuremat mugavust ja busside taastamise kõrget taset, oleme välja töötanud

kandmiku detailide vaHetus On mÖÖdaPääsmatu

nõuded kõigile osapooltele. Teeme ettepaneku kehtestada nõuetekohaselt taastatud autobussi vanuseks viis aastat, võttes aluseks autoregistrikeskuse poolt kinnitatud kapitaalremondijärgse ülevaatuse akti väljastamise kuupäeva.

lõputööna valmis bussi taastamise tehnokaart Kogu protsess saab alguse konkreetse bussi remondieelsest ülevaatusest. Ekspertkomisjon koostab tehnilise seisukorra akti, pöörates erilist tähelepanu kere kandevkonstruktsioonide ja turvavarustuse seisukorrale. Õiguse autobusse taastada saab vaid ettevõte, kus on olemas vajalikud ruumid, seadmed ja vajaliku väljaõppega töötajaskond. Ettevõttes peetakse isikulist arvestust teostatud tööde kohta.

Tehnikakõrgkooli diplomandi Indrek

Soomes on käivitatud süsteem, kus riigihangetel arvestatakse kapitaalremondi järgselt bussi tinglikuks vanuseks 5 aastat.

autObuss saab telliJaFirma näO

Pauluse lõputööna on valminud autobussi taastamise tehnoloogiline kaart. Töö sisaldab tehnilise seisukorra hindamise kriteeriume, kere mõõdistamise tehnoloogia kirjeldust, tööoperatsioonide kirjeldusi, töökvaliteedi kriteeriume ja remondimaksumuse prognoosi.

Uuendades bussi põranda, seina, lae ja istmekatted, saamegi sisuliselt uue interjööri. Lähtudes bussi omaniku soovist ja aja nõudeist lisatakse remondi käigus uusi võimalusi ja väärtusi (salongi otstarbe muutmine, invakohtade ja invatõstukite paigaldus jne). Autobussid on oma välimuselt üsna üheülbalised ja igavad – asendades vanad laternad, peeglid ja esipaneeli tänapäevastega, saame luua uut kvaliteeti. Olulise osa kere kandevkonstruktsioonist moodustavad klaaspaketid, ka siin on võimalusi nende taastamiseks.

Veermiku taastamisel on nõutav teatud elementide vahetamine uute vastu. Mingeid järeleandmisi ei tehta pidurisüsteemi, rooliajami ja vedrustuse oluliste elementide osas. Umbes 30 nimetust detaile ja sõlmi kuulub vahetamisele igal juhul. Arvestades kereremondiettevõtte OÜ Busland Baltic kogemusi, moodustab bussi renoveerimise maksumus ligikaudu neljandiku uue bussi hinnast.

Busse taastades ja taaskasutades toetame rohelist mõtteviisi, tegemata järeleandmisi reisijateveo kvaliteedis. Niisiis, pigem renoveeritud vana!

hniKa

95

K 9

g K O Ol

Tallinn

Te

ÕR

TTK mehaanikateaduskond:

a

ustus est maGister OPtimus Tallinna Tehnikakõrgkooli tunnuslause “Praktika on parim õpetaja“ sisaldab sügavat mõtet: tegutsemise kaudu õppimine tagab kompetentsuse ja konkurentsivõime. Seda nõuavad tööturg ja ettevõtjad ning toetavad kaasaegne õpikeskkond ja õppejõud.

valdur veski, TTK mehaanikateaduskonna dotsent

M

eie kool on eriline selle poolest, et kogu 95 aasta vältel on siin antud rakenduslikku haridust ja viimased 18 aastat rakenduslikku kõrgharidust. Vaadeldes masinaehituse erialaga seotud tootmiskorraldust Eesti ettevõtetes, neis kasutatavaid seadmeid, materjale, lõikeriistu ja organisatsiooni tervikuna, saab väita, et nelja inimpõlve vältel toimunud hüpe on muljetavaldav.

Tootmistehnika sünnilt on liigutud kaasaegse kõrgtehnoloogia ja koolitusoskusteni nii vastava riistvara, tarkvara kui infotehnoloogia kaasamisega.

Globaliseerumise tingimustes tuleb ühtlustada inimtegevuse paljude valdkon-

rahvusvahelised oskused – turgude ja toodete globaliseerumine; sotsiaalsed oskused – otsene koostöö grupi sees ja gruppide vahel, kliendikesksus, vahetu koostöö varustajatega; juhtimisoskused – horisontaalne struktuur, detsentraliseeritus, kiire infovahetus;

dade erinevad nõuded. Üheks valdkonnaks on kutsekvalifikatsioon. Globaalse majanduse teadmised ja oskused on võimalik liigitada järgmiselt: teadmised: teoreetilised teadmised – töö kui probleemide lahendamise protsess; tehnilised (digitaalsed) teadmised – infotehnoloogia kasutuselevõtt; praktilised, tööprotsessi puutuvad teadmised – suurenenud määramatus, tehnilise integratsiooni poolt põhjustatud riskiolukorrad; Oskused Ja Pädevused: erialased oskused, kaasoskused – ülesannete integratsioon, grupitöö, mitmekordne spetsialiseerumine;

OrientatsiOOn tÖÖtades (suundumus): kvaliteediteadlikkus, usaldusväärsus – kvaliteet ja aeg kui globaalse konkurentsi olulised aspektid; loovus, ettevõtlikkus – innovatiivsus kui globaalse konkurentsi võtmeelement; liidri rolli kandmine – autonoomsete gruppide koordineerimine; omadused (voorused töötades) – pü-

Joonis 1

Tootmise areng vÄiKeSaRja TOOTMine

MaSSTOOTMine

vÄiKeSaRja TOOTMine

KÄSiTÖÖ, ManUFaKTUUR

KOnveieRTOOTMine

vOOlUliinid

PaindTOOTMine

UniveRSaalTOOTMine

SPeTSialiSeeRiTUd TOOTMine

SPeTSialiSeeRiTUd TOOTMine

UniveRSaalTOOTMine

KÄSiTÖÖl PÕhinev TOOTMine

aUTOMaTiSeeRiTUd TOOTMine

10

FOOKUSeS

hendumus, usaldatavus ja tehnoloogiline “kodakondsus”. Õppejõud, õppekavad ja kõrgkoolis välja arendatud keskkond võimaldavad koolitada tulevasi insenere, kes mõistavad inseneritegevuse seotust sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnaalaste ning eetiliste probleemide, ülesannete ja lahendusviisidega ning säilitavad professionaalset kompetentsust pideva erialase täiendõppe kaudu. Inseneri põhilised tegevusalad on: tehniliste süsteemide käitamine; tootearendus ja tootmistegevus; juhtimine ja korraldamine; teadus- ja arendustegevus.

Tööandjate hinnang: suurepärane või väga hea Arvjuhtimisega seadmete rakendamine Eesti masinaehituses, metalli- ja aparaaditööstuses on erakordse tähendusega. Arvjuhtimisega seadmete kasutamise märksõnad on tootlikkus, paindlikkus ja kvaliteet.

Mehaanikateaduskonnas on alates 2003. aastast õppeotstarbeline APJ-freespink KoSy ja lõiketöötluse õppetöökojas vertikaalne freesimiskeskus Haridge Bridgeport VMC 610XP3. Aastatel 2007–2008 arendati välja HAAS Koolituskeskus, kus on kaasaegsed arvjuhtimisega treimis- ja freesimiskeskused, juhtimissüsteemide simulaatorid jne.

Lõiketöötlus arvjuhtimisega töötlemiskeskuses vajab mitte ainult teoreetilisi teadmisi, vaid ka praktilisi oskusi ja isiklikke kogemusi. HAAS Koolituskeskus on Eesti Masinatööstuse Liidu poolt tunnustatud kutseeksamikeskus.

Järgmise sammuna on kavandatud arendada välja arvjuhtimise kompetentsikeskus.

Täna on olemas mitmed multimeediumi tarkvarapaketid, mis võimaldavad arvutil erinevaid situatsioone “läbi mängida”. Aluseks võeti firma R. & S. Keller GmbH (Saksamaa) poolt välja arendatud CNC-pinkide multimeediumi tarkvarapakett SYMplus.

Leonardo da Vinci projekti raames kavandati seda rakendada Eesti tingimustes koos koolitusmetoodika, töövihikute ja abimaterjalidega. Projekti nimetus on “Multimeediumi vahendite väljaarendamine ja kasutuselevõtt CNC-tööpinkide operaatorite ja CAD/ CAM-inseneride koolitamisel”.

Joonis 2

Mõjurite seos inseneri koolitamisel Õpikeskkonna mõjurid

haRidUSPOliiTiKa ÕPPeKavad ÕPPeKORRaldUS ÕPPePROTSeSS ÕPPeKeSKKOnd ÕPPejÕUd SPeTSialiST

KeSKKOOli lÕPeTanU

TeadMiSed, OSKUSed, hOiaKUd ÕPPePROTSeSSi KORRaldaMine

SiSend

välismõjurid

Eesmärk on TTK juures (HAAS Koolituskeskuse baasil) arendada välja arvjuhtimisega seadmete operaatorite ja CAD/ CAM-inseneride kompetentsikeskus, kus on rakendatud multimeediumi tarkvara võimalusi. Samuti koostada ja levitada arvjuhtimisega seadmete eestikeelset terminoloogiasõnastikku koolitajatele, õppuritele ja ettevõtetele. Tallinna Tehnikakõrgkooli

vÄljUnd

TÖÖTURg FinanTSeeRiMine TÖÖandjad

partnerid selles projektis on R. & S. Keller GmbH, Vilniuse Tehnika ja Disaini Kolledž ja Tallinna Tööstushariduskeskus. Senitehtu on aidanud kaasa üliõpilaste praktiliste oskuste kinnistamisele: ligi 80% inseneripraktika läbinud üliõpilastest on olnud seotud vahetult APJ-pinkide ja CAD/CAM-tarkvarasüsteemide kasutamisega. Tööandjate hinnang: suurepärane või väga hea.

Joonis 3

Projekti võrgustik R. & S. KelleR gMBh vilniUSe TehniKa ja diSaini KOlledŽ

Tallinna TehniKaKÕRKOOl Tallinna TÖÖSTUShaRidUSKeSKUS

KUTSeKOOl Slv

CnC MUlTiMeediUM

KUTSeKOOl lv

TaRTU KUTSehaRidUSKeSKUS

Sa aRChiMedeS leOnaRdO da vinCi PROgRaMMid

eeSTi MaSinaTÖÖSTUSe liiT KOOlid, eTTevÕTTed

hniKa

95

K 11

g K O Ol

Tallinn

Te

ÕR

ehitusfüüsika välilabor:

a

tervislikust sisekliimast Ja enerGiasäästust ilmselt ei möödu päevagi, mil me ei loeks uudiseid hoonete energiasäästule suunatud tegevusest. Suuremas osas nõukogude ajal ehitatud hoonete kütteenergiakulu vähendamise abinõud on meedias laialdast tähelepanu leidnud. Ühelt poolt annavad sellele teemale aktuaalsuse poliitilised ja keskkonnaalased otsused – näiteks püüd vähendada keskkonda paisatavate kahjulike gaaside hulka, teisalt majanduslikud põhjused – reaalselt tunnetatav rahaline kokkuhoid energiasäästust. leena PaaP, anti HamburG, lauri PeetrimäGi, Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna õppejõud

K

ogu teemadering aga seondub probleemiga, millele Eestis on hakatud alles viimase paari aasta jooksul suuremat tähelepanu pöörama – oht energiasäästu meetmetega halvendada hoonete ehitusfüüsikalist toimivust ja sisekliima parameetreid. Et teha õigeid otsuseid, on Tallinna Tehnikakõrgkoolis juba aastaid püütud rakendusuuringute kaudu anda ehitusmaterjalide tootjatele, ehitajatele ja korteriühistutele head nõu.

Et kavandatud soojustuslahendusi ehitusfüüsikaliselt uurida, on mitmeid võimalusi. Tehnikakõrgkoolis on ehitatud välja ehitusfüüsika välilabor, kus katsetatakse erinevat tüüpi seinakonstruktsioone Eesti kliima tingimustes. Katselabor kujutab endast Fibo-plokkidest laotud ja vahtpolüstüreeniga soojustatud maja, kuhu on võimalik uuritavaid seinu püstitada.

Katseavad on orienteeritud põhja-lõuna suunas, et uuritavate seinte puhul oleks võimalik arvestada päikesekiirguse mõju.

Katseseinte soojuspidavuse määramiseks mõõdetakse seinu läbivat energiavoogu ning seina sise- ja välispinna temperatuure.

Seinte niiskusomaduste uurimiseks rakendatakse niiskus- ja temperatuuriandureid.

Samuti puuritakse seintest välja katsekehad kaalulise niiskussisalduse määramiseks.

12

FOOKUSeS

Termografeerimise ja õhupidavuse testiga leitakse seintes olevad külmasillad ja ebatihedused. Katseperioodi pikkus sõltub küll tellijast, kuid reeglina on see kaks kuni neli aastaaega.

Hoonete senistes uuringutes oleme kasutanud termograafiat. Termograafia abil on võimalik teha mitmeid uuringuid ilma tarindeid avamata: hinnata hoonepiirete pinnatemperatuuride ebaühtlust, erinevate pinnatemperatuuride alusel hinnata, palju erineb hoonepiirete soojusjuhtivus, leida külmasildu ning hinnata ehituskvaliteeti.

Termograafiat saab rakendada ka õhutiheduse mõõtmisel: termokaamera abil leitakse õhulekke kohad hoone välispiiretes. Piirete hermeetilisusest sõltub hoone energiatõhusus, sisekliima, ventilatsiooni toimivus, hallituse teke, müraprobleemid ja tuleohutus.

ehiTUSFÜÜSiKa vÄlilaBOR TTK TeRRiTOORiUMil

Termografeerimine tuleks teha enne siseviimistlust Hoone välispiirete termografeerimine tuleks läbi viia ajal, mil kallid siseviimistlustööd on veel tegemata. Avastatud puudused saab sel juhul likvideerida suuri kulutusi tegemata.

Uuringute põhieesmärk on välja tuua need renoveerimismeetmed, mis tagavad inimestele ohutud ja tervisliku sisekliimaga hooned ja alles seejärel pakuvad võimalusi energiasäästuks. Näiteks on käesoleva artikli kirjutamise hetkel käimas renoveeritud ja vähemalt aasta ekspluatatsioonis olnud korterelamute uuring. Mitmed läbiviidud analoogsed uuringud on näidanud, et korteriühistud on renoveerinud elamuid sageli lühinägelikult – kontekstist on rebitud välja energiasäästu eesmärk ja seetõttu on halvendatud mõnda teist olulist parameetrit. Juba klassikaks kujunenud näitena võib tuua vanade akende asendamise uutega, mis on suurema soojuspidavusega, aga oluliselt väiksema õhu läbilaskvusega.

Kombinatsioonis niigi kehva n-ö loomuliku ventilatsiooniga, mis nõukogudeaegsetes korterelamutes oli, on selline teguviis viinud õhuvahetuse lubamatult madalale tasemele.

Muidugi esineb renoveerimistöödel ka hoolimatust ja rumalust. Termoviisoriga on sageli näha ebakvaliteetselt pai-

vÄlilaBORi KÕiK SiSeSeinad ja laed On KaeTUd andURiTega

galdatud akende-uste ümbruse soojalekked; vana seinatarindi ja uue lisasoojustuskihi vahele on jäetud õhuvahe, millesse saab siseneda välisõhk; lisasoojustuse kihi paksus on liiga väike või soojustust uue fassaadikattematerjali alla ei paigaldatagi jne. Õigel ajal kulutatud paar tuhat krooni uuringutele või konsultatsioonile võib tulevikus hoida kokku kümneid ja sadu kordi rohkem.

Oleme püüdnud Tallinna Tehnikakõrgkooli õppetegevust rikastada n-ö eluliste

probleemide toomisega üliõpilaste ette.

Ehitusfüüsika, hoonete sisekliima ning energiatõhususe valdkonnas on uuringutesse kaasatud üliõpilasi, kes juba stuudiumi vältel saavad praktilise kogemuse.

Iga hea ja kasuliku idee võib rumala või läbimõtlematu tegutsemisega ära nullida. Mis veelgi halvem – muuta senine olukord oluliselt hullemaks. Jõudu vanade hoonete renoveerimisel, head energiasäästu, aga vaid töid läbimõeldult ja kompleksselt ellu viies!

hniKa

95

K 13

g K O Ol

Tallinn

Te

Ă•R

a

paekivi digipildid:

Paekivi skaneerimine vþimaldab kOOstada ßlemaailmse andmebaasi Paekivi sßdamike lihvipindade terviklik skaneerimine ja digitÜÜtlus vþimaldavad luua geoloogiliste läbilþigete täiesti uut tßßpi arhiivi, mis tekstuuripildi selguse, täpsuse ja terviklikkuse poolest on unikaalne mitte ainult eestis, vaid ka rahvusvahelisel tasandil.

SĂźdamike värvipildiline iseloomustus täpselt ďŹ kseeritud kihipindade piirisĂźgavustega on aluseks kĂľigis järgnevates erisuunalistes ja sĂźvendatud uuringutes.

andrus räHni, TTK lektor

P

aekivi skaneerimiseni jþudsin tänu Tallinna Tehnikakþrgkoolis alustatud puursßdamike uu-

rimisele – paeuuringute laboris professor Rein Einasto juhendamisel. Alguse sai see mþttest lihtsustada ja kiirendada paekivi puursßdamike skaneeritud pil-

tide saamist, katsetades lihvitud kivimipinna skaneerimist. Varem koostati pilt puursßdamikust foto vahendusel vþi joonistati paekivikihte käsitsi.

Pilt 1

Rohkem suruþhku Rohkem suruþhku 4QJMGO UWTW�JMW vähema energiakuluga ... vähema energiakuluga ...

XŸJGOC GPGTIKCMWNWIC ßlemaailmselttunnustatud tunnustatudSIGMA SIGMA PROFILE´ga PROFILE´ga ×NGOCCKNOUGNV VWPPWUVCVWF 5+)/# 241(+.'BIC ... ... ßlemaailmselt

PĂźriitsed katkestuspinnad väo kihistu (ehituspae puursĂźdamik) Ăźlemisel piiril. Ăœleval tÜÜtlemata ja All tÜÜdeldud pilt.

Kaeser’i lai lai ja ja -CGUGTyK NCK LC Kaeser’i kĂľrgekvaliteediline MĂ?TIMXCNKVGGFKNKPG kĂľrgekvaliteediline tooteprogramm tooteprogramm VQQVGRTQITCOO sisaldab: sisaldab: UKUCNFCD • Kruvikompressorid Ĺ– •-TWXKMQORTGUUQTKF Kruvikompressorid • Kolbkompressorid Ĺ– •-QNDMQORTGUUQTKF Kolbkompressorid Ĺ– 6GKUCNFCVCXCF • Teisaldatavad • Teisaldatavad diiselkompressorid FKKUGNMQORTGUUQTKF diiselkompressorid Ĺ– ,WJVKOKUMGUMWUGF • Juhtimiskeskused •4QQVQT RWJWTKF Juhtimiskeskused Ĺ– • Rootor-puhurid Rootor-puhurid Ĺ– •8CCMWORWODCF • Vaakumpumbad Ĺ– •5WTWĂ?JW MWKXCVKF Vaakumpumbad • SuruĂľhu kuivatid LC ĹżNVTKF kuivatid ja• ďŹ SuruĂľhu ltrid Ĺ– 5WTWĂ?JW ja ďŹ ltrid • SuruĂľhu MÂźUKVĂ‘Ă‘TKKUVCF käsitÜÜriistad • SuruĂľhu

KAESER KOMPRESSORID -#'5'4 -1/24'5514+& Kesk tee 23, Jßri Tehnopark, Aaviku, 75301 Rae vald, Harjumaa • Estonia KAESER KOMPRESSORID -GUM VGG ,×TK 6GJPQRCTM #CXKMW 4CG XCNF *CTLWOCC 'UVQPKC Tel: +372 606 4290 • Faks: +372 606 4297 • E-post: info.estonia@kaeser.com

Kesk tee 23, Jßri Tehnopark, Aaviku, 75301 Rae vald, Harjumaa • Estonia 6GN (CMU ' RUV KPHQ GUVQPKC"MCGUGT EQO Tel: +372 606 4290 • Faks: +372 606 4297 • E-post: info.estonia@kaeser.com

käsitÜÜriistad

14

FOOKUSeS

eBalagi KURadinahK KaKSiKPaaS hOBUSenahK RUSiKaS SiniPaaS

Tulemus tekitas põnevust ja uudishimu paekivi kui loodusliku tehnomaterjali vastu. Samas ei tasu unustada ka esteetilist vaatenurka – ühest küljest on olulised paekivi kui ehitusmaterjali omadused, teisalt pakub meie rahvuskivi silmailu. Digitöötluse eesmärk on puursüdamike kirjeldustehnika täiustamine. Selleks skaneeritakse otse kivimi lihvitud ristlõikepinda ning seejärel tehakse arvuti abil vajalikud muudatused ristlõike täpse tekstuuripildi saamiseks kogu südamiku ulatuses.

Digiläbilõigete skaneerimise algusaastatel skaneeriti kivilihve tavalise kontoriskänneriga. Hiljem hangiti TTK paeuuringute laborisse kvaliteetsem skanner HP Scanjet 4600, millel on teisaldatav moodul. Uus skanner töötab põhimõttel, et skaneeriv moodul on võimalik panna kivimi peale, kartmata et klaas puruneks.

Puursüdamike iseloomulike joonte leidmiseks skaneeritakse ristlõiked arvutisse. Selleks peab olema vastav ettevalmistus – kivimi ristlõigete sile poleeritud puhas pind. Vajalik on kivipinna eelnev puhastamine pintsliga, pühkimaks maha tolmu ning liiva, mis võivad kahjustada skanneri pinda ja moonutada kujutist.

Kuna kõiki paekivi ristlõikeid ei saa ühe korraga skanneri peale panna, peab skaneerima ositi, salvestades iga osa eraldi failina.

Failinimedeks pannakse eksituste vältimiseks puursüdamiku nimi ning antud lõigu sügavusvahemik, mis on kordumatu näitaja kogu südamiku ulatuses. Hiljem toimub mitme eraldi skaneeritud osa kokkuliitmine programmi Adobe Photoshop abil.

Programmi positiivsed näitajad on töötluse mugavus ning see, et pildi kvaliteet töötlemisel ei muutu. Uuritavast objektist lähtudes on oluline rõhutada, et vähekontrastsed katkestuspindade kaevumiskäigud ja teised struktuuridetailid (mudasööjate käigud, detriidi paigutus, kukersiidisisaldus) saab tuua reljeefselt ning kontrastselt esile.

Viimane tõstab oluliselt geoloogiliste detailide tõlgendamise veenvust. Just värvilised läbilõikekujutised on edaspidistes uuringutes publitseerimiseks vajalikud, millest sündis ka plaan tutvustada paekivi kui dekoratiivset kodumaist tehnomaterjali, luues digipiltide arhiivi.

tekstiili katselabor:

tallinna teHnikakõrGkOOl testib tekstiilmaterJale Rõiva- ja tekstiiliala on eriline majandussektor maailmas eelkõige ühe asja poolest – sektor on enim avatud globaalsele konkurentsile. Paindlikkus ja turulähedus on võtmesõnad, mis aitavad eesti rõiva- ja tekstiilitööstusel püsida konkurentsivõimelisena nii euroopa liidus kui maailmas.

diana tuulik, TTK lektor

O

ma panuse Eesti rõiva- ja tekstiilisektori jätkusuutlikku arengusse annab ka Tallinna Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliteaduskond, andes valdkonna ettevõtetele vajaliku kompetentsiga spetsialiste. Üliolulisel kohal on tihe koostöö ettevõtetega, et olla kursis ja reageerida kiirelt vajadustele ja muutustele. Üha enam ressursse on

Tallinn Eesti rõiva- ja tekstiilitööstuse struktuurist olenevalt on tekstiilmaterjali import rõivatööstusele väga oluline: rõivaste ja tekstiiltoodete impordist moodustab 2/3 tekstiil.

Impordi peamised päritolumaad on ELi ja Aasia riigid. Eesti rõivatööstuse ettevõtetele on oluline viia vajadusel läbi tarnitavate materjalide omaduste katsetused, et olla veendunud materjalide nõuetekohasuses.

Struktuurifondide rahastamise kaudu on rõiva- ja tekstiiliteaduskonnal olnud võimalik hankida testseadmeid: Vibrotex – tekstiilkiu säbaruse stabiilsuse määramiseks, Vibroskop – tekstiilkiu peenuse määrami-

hniKa

95

K 15

g K O Ol

import vajab kontrollimist

seks, seade silikoonõli sisalduse määramiseks tekstiilkius või -materjalis. Seadmed on üsna unikaalsed ning seetõttu on lisaks Eesti ettevõtetele osutatud teenust ka Leedu suurimale lausmaterjalide tootjale Neaustimale.

Käimas on ka tekstiilmaterjalide füüsikalismehaanilisi omadusi testiva labori loomine.

Seadmete valikul on lähtutud eelnevate uuringute tulemustest (MKMi Katsebaasi uuringud 2008), nõustamas on käinud mitme eduka ettevõtte juhid (Toomtekstiil, Mistra-Autex), et välistada teenuste osutamise dubleerimist ja lähtuda prioriteetidest, tagamaks ettevõtetele kõigi olulisemate üldkatsetuste võimaluse kohapeal.

Kuivõrd tekstiili- ja rõivatööstuse tootmise ja toodete ekspordi-impordi mahud on Eestis suured, on tootjate, maaletoojate ja ka tolli nõudlus asjatundliku katseteenuse järele tõenäoliselt suur. Kõrgema prioriteetsusega katsetusmetoodikate hulka kuuluvad näiteks erinevate tekstiiltoodete tule- ja kuumapüsivuse katsed, erinevate tekstiilma-

Te

ÕR

suunatud rakendusuuringutele, mille abil saaks ettevõtted kontrollida teoreetiliste kontseptsioonide rakendatavust ja hankida uusi teadmisi, mis on vajalikud tootearenduseks ja kvaliteedi tagamiseks.

Eesmärk on ühitada ettevõtete vajadused teaduskonna võimalustega.

a

RÕivaKiU SÄBaRUSe STaBiilSUSe MÕÕTMine

terjalide ja -toodete ning rõivaste mehaanilised, füüsikalis-keemilised ja keemilised katsetused. Oma panuse katselabori loomisesse annab ka Tallinna Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliteaduskond.

kujundus amd_disain oü_anneli meri

ARCHIMEDES

Tule osale rahvusvahelisel robootikavõistlusel!

Võistlus toimub kahes klassis ja on jõukohane kõigile.

3 - 4 detsember 2010 Tallinna Tehnikaülikooli Spordihoones, Ehitajate tee 4 Võistlusülesanne: JALGPALL Tehnoloogianäitus id

nsor

Näitus “Robotex läbi aegade”

Spo

s indu aseshnology õpil li üli ity of Tec o o k s üli iver

Fotokonkurss Joonistusvõistlus

ika inn Un 0 ehn ll na T n of Ta Tallinent Unio

192

nsor

spo

Kuld

a

ülek

jad

a Toet

e e . x bote

s ja li nne

Stud

.ro w w

otse

w

on:

tsio r ma o f n ai

16

FOOKUSeS

formula student:

tiPud On käeGa katsuda!

BalTiC OPen 2010

Tallinna Tehnikakõrgkooli ja TTÜ tudengite ühine vormeliklubi FS Team Tallinn on tegutsenud juba neli aastat. 2006. a sügisel esmakordselt kokku tulnud meeskond koondab inseneriks õppijaid, keda seob kirg autonduse vastu ning soov võtta oma ülikooliaastatest parim võimalik kogemustepagas.

Jaanus vint, Formula Studenti vilistlane TTK laboriinsener

Vormeli loomisel lähtutakse motospordi tõdedest, mis aga ei erinegi ärimaa-

ilma omadest. Et lüüa läbi, tuleb luua toode, mis on konkurentidest parem – kii-

T

einekord on kõrvaltvaatajail pisut raske mõista, mida Formula Student endast kujutab. Ehkki pealtnäha mootorispordi moodi, on sisuliselt tegu tootearendusvõistlusega, mis annab tudengitele võimaluse loengus omandatud erialaseid teadmisi täiendada ning kinnistada. Motospordi hõng on seejuures ahvatlevaks “präänikuks”, mis äratab õppurites huvi ja tõmbab projektile ka avalikkuse tähelepanu. See aastakümnete eest Ameerikas leiutatud formaat on õnnestunud – võistlused konveierliinide või teerullide ehitamiseks võiksid olla ju samavõrd harivad. Ei ole siin suurt imestada, et Formula Student maailmas populaarsust naudib.

eeSTi MeeSKOnd OMa vORMeliga SilveRSTOne’iS

abikäe ulatas ants Seileri toetusfond Suviseid tulemusi vaadates saab meeskonna pingutusi hinnata igati positiivselt.

Mõru katkestamine maikuisel Michigani võistlusel ei olnud küll hooajale parim algus, kuid jättes mootoririkke kõrvale, võis auto suutlikkuse üle siiski tunda rõõmu. Ja meeleolud Suurbritannia võistluse eel olid positiivsed. Tõepoolest, Ameerikas demonstreeritud kiirus oli Silverstone’is olemas, ja tehnika pidas seekord vastu ning FEST10 tõusis kindlalt esimese tosina sekka pea kõigi võistlusalade arvestuses.

Kokkuvõttes saavutatud 7. koht 76 osavõtjaga rahvusvahelisel võistlusel viis meid sinna, kuhu jõudmisest aasta-kaks varem vaid unistanud olime – hingata kuklasse maailma parimatele!

Suve viimaseks ürituseks jäi kodusel pinnal korraldatud mitteametlik võistlus Baltic Open 2010, mis tõi Eestisse ümberkaudsete riikide tudengimeeskonnad.

Võistluse korraldamisel ulatatud abikäe eest tänab tiim Ants Seileri Fondi, kes aitas avatseremoonia organiseerimisel ja pani omalt poolt osalejatele välja ka auhinnad.

Ants Seileri Fond kuulub ERKFi alla ja on mõeldud noorte autoinseneride toetamiseks. Avatseremoonia Vabaduse väljakul ja sellele eelnenud vormelite paraadsõit kesklinnas kuulusid ürituse meeldejäävamate osade hulka – möödakäijad olid üllatunud, nähes vormelite rivi õhtuse tipptunni ajal Tõnismäe tagant ilmumas ja Jaani kiriku poole kihutamas.

Võistlus ise toimus Rapla kardirajal.

FEST10 osutus siin ilma igasuguse liialduseta Skandinaavia ja Saksa konkurentidest

peajagu paremaks ning noppis raudkindla võidu. Liidri selja taga arenes aga hoopis põnevam rebimine Tallinna meeskonna eelmise mudeli FEST08 ning Helsingist, Tamperest, Aalborgist ja Karlstadist pärit rivaalide vahel. Enne viimast võistlusala oli kõik lahtine, kestvussõit kujunes ka seekord dramaatiliseks. Kui kiirusega paistis FEST08 ülejäänud konkurentidest jagu saavat, siis Helsingi rahutu juhitavuse, ent osavate pilootidega auto ringiajad olid murettekitavalt head. Ennastsalgavast sõidust hoolimata ei jõudnud soomlased paraku finišilippu ära oodata – purunenud paagist rajale voolanud mootoriõli sundis neid seitse ringi enne lõppu peatuma.

Eestlastele kuulus seega kaksikvõit, kolmandana lõpetasid taanlased Aalborgi Ülikoolist.

loomisel on juba uus vormel ^ FeST 11 Uus õppeaasta toob vormelimeeskonnale mitu väljakutset. Mitmed kogenud liikmed lõpetasid hiljuti kooli ega saa enam

Tallinn

hniKa

95

K 17

g K O Ol

rem, kergem, vastupidavam ja odavam.

Keskenduda tuleb põhilisele, leida tegurid, mis muudavad vormeli konkurentsivõimeliseks, ja loobuda kõigest, mis ei teeni seatud eesmärke. Teekond paremate lahenduste suunas paneb eristama olulist mittevajalikust ja tegutsema eesmärgipäraselt.

Lisaks võimekale tootele on tarvis veel parajat annust õnne (või konkurendi ebaõnne).

Te

ÕR

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

a

kaasa lüüa, paljud võtmerollid jäävad uute noorte huviliste kanda. Nende üliõpilaste hooleks jääb ka uue vormeli loomine. Töö auto kallal on just alanud, olles hetkel üsna varajases faasis, samas peaks lõviosa projekteerimistööst juba paari lähikuu jooksul lõpule jõudma. Eesmärk on saavutada kvantitatiivne hüpe ja jõuda jälile maailma kiireimate Formula Student autode saladustele. Uus auto FEST11 jääb truuks toruraamile, kuid saab senisest kergem. Tudengid analüüsivad ka mitmete radikaalsemate muudatuste mõju auto sooritusvõimele – kaalutakse näiteks väiksema mootori, ülelaadimise, 10-tolliste velgede ning tiibade ja difuusorite kasutamist.

Formula Student saab eksisteerida vaid tänu koolide ja ettevõtjate toetusele.

Oleme senise koostöö eest väga tänulikud ja loodame ka uuel aastal oma seniste ning uute partnerite abile. Meeskonna tegevusel saab silma peal hoida aadressil www. formulastudent.ee.

1818

KOnveRenTS//MeSS MeSS KOnveRenTS

vaade FinnBUild MeSSile

soome ehitab:

Finnbuild 2010 – Hea läbilõiGe eHitussektOrist veiJO kauPPinen, Aalto Ülikooli tehnikaprofessor

E

estis on ehitussektor endiselt mõningases langustrendis, samas kui Soomes on uus tõus juba alanud.

See annab Eesti firmadele hea võimaluse pakkuda oma tooteid ja teenuseid Soome turul. Mugav viis seda teha on Soome suurimal ja tähtsaimal ehitustarvikute ja -teenuste messil FinnBuild 2010, mis peeti

Helsingi Messikeskuses oktoobri alguses.

Järjekorras 19. FinnBuild kogus taas sektori professionaalid ühe katuse alla. Rahvusvaheline sündmus pakkus head läbilõiget ehitussektori toodetest, teenustest, lahendustest. Kõige intrigeerivamad uued tooted valiti välja spetsiaalsele näitusele FinnBuild Highlights.

Messil oli ka Eesti firmasid. Erakapitalil ETS NORD AS loodi 1998. aastal. Firma põhispetsialiteet on ventilatsioonitehnika projekteerimine, tootmine ja müük. Üks tootegrupp on tööstuslikud õhupuhastusseadmed ja keemilised filtrid. Firma toodang läheb ekspordiks Balti ja Skandinaavia riikidesse. Lisaks tootmistehasele Tallinnas on firma laiendanud tootmise 9/2010 (27)

ROland ÕUnaPUU

URMaS hiie

Soome, kus alates 2009. a jaanuarist toodetakse ümmargusi ja kandilisi torusid ning lõõride detaile. Firma juht Urmas Hiie ütles, et on messiga väga rahul.

DAD Baltic OÜ kaubamärk messil oli prantsuse firma Mantion tooted. Mantion toodab liugsüsteeme ustele ja väravatele.

DAD Balticu väljapaneku eesmärk FinnBuildil oli leida Soome turult uusi kliente, sõnas firma juht Roland Õunapuu.

FOTOd: aUTOR, FinneXPO

2020

hUviTavlahendUS lahendUS hUviTav

aktuaalne keskkonnateema:

eesti leiutised naFtareOstuse avastamiseks merel >>> Artikli algus septembri Inseneerias

eksperdid peavad välja selgitama merre sattunud

nafta koguse. juba 2004. aastaks oli Soome lahte voolanud 60 miljonit tonni naftat.

Ott mOOrlat, Euroopa patendivolinik Moorlat & Ko Patendibüroo

E

estis tehtud leiutisi kasutatakse nafta, õliproduktide ja orgaaniliste kemikaalide kindlakstegemiseks looduslikus, töödeldud, ballast- ja pilsivees, merepinnal, jääl ja naftajuhtme piirkonnas, kasutades originaalset laseraparaati pinna skaneerimiseks õhust.

Hüperspektraallidar on lennuvahendile

või laevale paigutatud, uuritavat keskkonda laserkiirtega skaneeriv mõõteseade.

Erinevate keskkondade ergastamiseks on võimalik kasutada erinevate lainepikkustega lasereid.

Pulseeriv laser, mis kiirgab mitmetel lainepikkustel ultraviolett- ja nähtavas spektraalraadiuses, ergutab tajutava objekti fluorestsentsi koos pulseeriva energia anduriga. Isereguleeruv saatev/vastuvõttev optiline teleskoop on ühendatud optilise

skanneriga, et kindlustada lennutrajektoori aluspinnal kulgeva laseriala skaneerimist. Hüperspektraalne kaamera moodustab lüüsiväravaga mitmekanalilise detektoriga ühendatud lametasandi spektraalseadme, salvestamaks laseriga indutseeritud objekti f luorestsentsi (LIF) spektrit. Mitmete kiirguslainepikkuste kasutamine annab eeliseid tajutava objekti paremaks kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks analüüsiks.

Joonis 1

indUCed FlUOReCenCe

SPeCTRal UniT

TeleSCOPe laSeR

FlighTPaTh

laSeR BeaM scanned fixed

SenSed dePTh

each spot on the flightpath and in the depth has an associated continuous spectrum

eesti leiutis naftareostuse avastamiseks merel.

Et valdkonna terminoloogia on valdavalt ingliskeelne, on tähised jäetud tõlkimata.

9/2010 (27)

PilT: aUTOR

GLOBAALSED TARKVARALAHENDUSED, KOHALIK ÄRIEKSPERTIIS

Uue ajastu tootmislahendus “Epicor Manufacturing”.

See on lahendus tulemuslikkust taotlevatele tootjatele, mis pakub valdkonnakohaseid põhifunktsioone: · Tsentraliseeritud kliendisuhete haldus · EfekƟivne müügikorraldus · Sisseehitatud tootekonguraator · Reaalajas tootmise juhƟmine · Keerukate mitmeetapiliste projekƟde haldus · KvaliteedijuhƟmine ja nõuetele vastavuse kontroll · Laiendatud tooteandmete haldus koos toodete elutsükli haldusega (PLM) · Sisseehitatud täiustatud planeerimine ja kavandamine (APS)

· Laiendatud materjalihaldus koos tootmisprotsessi läbiva seerianumbri- ja parƟikontrolliga · Kulusäästliku tootmise tugi · Üldine tarneahela haldus · Integreeritud hoolduse haldus · Finantsmoodul ja aruandlus · Portaalid, infopaneelid, äriprotsessihaldus ja otsing, mis toetavad eƩevõƩe tulemuslikkust · Juurutamine ja tugi

Epicor SoŌware kuulub tarkvaraturu tunnustatud liidrite hulka ning pakub integreeritud majandustarkvara (ERP), kliendisuhete juhƟmise (CRM) ja varustusahela planeerimise (SCM) lahendusi jaekaubandus-, tootmis-, logisƟka-, meditsiini- ja äriteenindusvaldkonna eƩevõtetele. Epicori juhƟv tehnoloogiaraamisƟk põhineb järgmise põlvkonna platvormidel Epicor True SOA™ ja Web 2.0.

Tule kuula Epicori esitlust Instrutec 2010 messil!

ASUME UUEL AADRESSIL! Epicor SoŌware Estonia OÜ Sõpruse pst. 151, 13 417 Tallinn

Lisainfo: 6997 640 www.epicor.com/estonia info.estonia@epicor.com

2222

Tegija Tegija

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

insener on hinnas:

liiGa kõva mees, et teda PensiOnile lubada

UnO andeRSOn jÕUdiS USa-SSe Sel ajal, KUi RiiK vaevleS SUUReS inSeneRide PUUdUSeS.

USas los angelese külje all northridge’is elav eesti insener Uno anderson (78) tahtis juba 16 aastat tagasi pensionile minna. aga ta oli liiga kõva tegija, mistõttu tema tööandja, USa suur ehituskontsern Parsons, moosis meest karjääri jätkama, pannes talle aina palka ja hüvesid juurde. alles kaks aastat tagasi suutis anderson tööga lõpparve teha.

tOivO tänavsuu, Ajakirjanik

N

üüd naudib Uno Anderson vanaduspõlve California päikese all.

Sulistab näiteks oma Northridge’i villa basseini 28kraadises vees, korjab aiast värskeid apelsine või virsikuid ja teeb oma sport-Lexusega joy ride’i. Teinekord veedab

aega hoopis Eestis, võttes siin suure maiasmoka ja suitsusingi sõbrana mitu kilo juurde. Siingi on härral korralik varandus – mitu maja ning Lexus.

Inseneeria oli Andersonil külas suvel.

California päike paistab lagipähe, kui mees pajatab oma 40aastasest insenerikarjäärist, millest enamiku teenis Parsonsis keerukamate infrastruktuuriobjektide juhina,

9/2010 (27)

kelle alluvuses oli kuni 80 inimest. Eestist lahkus Anderson 12aastase poisina ning jõudis Saksamaa ja Rootsi kaudu USAsse.

Täpselt sel ajal – 1960. aastatel –, kui jänkid vaevlesid suures inseneride puuduses. Ta oli õigel ajal ja õiges kohas.

“Oh neid oravaid – söövad kõik virsikud ära! Pugivad end täis ja mulle jääb heal juhul mõni üksik,” kurdab Anderson.

FOTO: aUTOR

Tegija

Uno andersoni suuremad objektid » sadamad, õli- ja keemiavabrikud Saudi Araabias; » vasetööstus, õlivabrikud, lõhkeaine hävitamine, haiglad, elu- ja kontorihooned Iraagis; » plastitehased ja II maailmasõja laskemoona hävitamise vabrikud USAs; » põlevkivialased ja tuumajäätmete ümbertöötlemise projektid USAs; » Ronald Reagani aegne USA raketitõrjesüsteem ja sõjatööstuste “maa-alused saladused”; » umbes kümme lennujaama, sh San Francisco rahvusvaheline terminal ja Dubai lennujaam.

23

“Nad ei söö neid isegi tervenisti ära, vaid jätavad pool alles ja loobivad neid aias ringi!”

Härra Anderson, rääkige oma tööst.

USAs on kaks suurt insenerifirmat – Parsons ja Pechtel. Mina olen Parsonsi projektidega töötanud üle ilma. Näiteks suurem osa Saudi-Araabia õli- ja keemiavabrikuid on Parsonsi poolt tehtud. Mina olen seal käinud vist viis korda.

Saudi Araabias ehitasime ka terve uue linna 150 000 inimesele, oleme rajanud sadamaid ja vabrikuid. Sadamad olidki minu isiklik spetsialiteet. Hoolitsesin, et sinna saaks ostetud õiged asjad. Kontrollisin teiste firmade tööd. Vaatasin üle pakkumisi ja andsin kuninglikule komiteele soovitusi, näiteks milliseid kraanasid või puksiirpaate soetada.

Paljud seadmed tuli välja mõelda nullist, sest malli polnud kusagilt võtta. 15 aastat tagasi ehitasime näiteks Saudi Araa-

9/2010 (27)

“euroopa insenerid ja muud tehnilised inimesed on siin hinnas. neid otsitakse ja nad saavad kohe tööd.”

biasse maailma suurima plastivabriku, mis töötles plasti pelletiteks.

Ja peale Saudi Araabia?

Olen osalenud veel mitmetes põlevkivialastes projektides USAs, samuti rajanud lennuväljade terminale. Minu spetsialiteetideks on veel lennujaamade pakikäit-

24

Tegija

lus ning tuumajäätmete ümbertöötlemine.

Viimases valdkonnas tuli mul veel pensioni ajalgi töötada, sest firmas lihtsalt puudusid spetsialistid.

Iraagis oleme teinud tööd nii enne kui ka pärast sõda. Enne sõda ehitasime näiteks suurt vasekaevandust. Saddam tuli võimule ja ameeriklased visati riigist välja. Üks meie mees, ta oli ostudirektor, tapeti.

Ning tema verega kirjutati tema kontori seinale “Yankees go home”. Järgmisel päeval lahkusid meie mehed riigist. Mina olin küll projekti juures tegev, kuid ei viibinud kohapeal.

Pärast sõda ehitasime Iraagis õlivabrikuid, haiglaid, elu- ja kontorihooneid. Samuti hävitasime lõhkeaineid. Praegu ehitab Parsons Iraagis veevärki.

Mina olin ehitusinsener. Pidin ütlema, millest peaksid asjad olema tehtud. Minu alluvuses töötas tavaliselt 15–20 inimest, kõige rohkem oli neid 80.

Milliste lennujaamadega olete olnud seotud?

Parsons on viimasel ajal ehitanud kümme lennujaama. Mina olin rohkem seotud näiteks San Francisco lennujaama uue rahvusvahelise terminali rajamisega, kus on väga keerukas pagasikäitlus.

Samas olin ka Dubai lennujaama projekti juures. Seal on spetsiaalsest terasest suured kaarekujulised konstruktsioonid.

Ning tulekustutid on nende kaarte sees.

Mina isiklikult disainisin selle hoone akna­ puhastid.

Kas Parsons on ka kuidagi Eestiga seotud olnud?

Parsons tegi tööd Ämari lennuväljal.

Mina olen selles projektis mõned aastad tagasi tõlkinud eestikeelseid jooniseid inglise keelde. Ameeriklased ei saanud muidu neist aru.

Sõjalisi töid olen üldse palju teinud.

Mul on sellisteks töödeks USA valitsuse eriluba, ehkki ma pole isegi Ameerika kodanik. Ronald Reagani ajal ehitasime näiteks satelliitide kaitsesüsteemi.

Samuti oleme Ameerikas teinud viis II maailmasõja laskemoona hävitamise vabrikut. Pidin välja mõtlema seadme, mis mürsu hülsi läbi lõikab lõhkeainet puutu-

mata. Hülsid läksid sulatusse, aine taaskasutusse.

Pensionile läksite esimest korda 62aastaselt, aga mitte lõplikult?

Jah, aga alles kaks aastat tagasi (76aastaselt) lõpetasin töötamise. Mõtlesin, et nüüd tõesti aitab! Enne seda jõudsin veel neli aastat töötada USA idarannikul, kus meie firmal oli leping tuumajäätmete ümbertöötlemise alal.

Ma olin juba pensionil, kui ülemused mulle helistasid ja küsisid, kas ma ei saaks tulla appi umbes paariks nädalaks. Kui see aeg möödus, küsiti kuni paariks kuuks.

Kuudest sai aasta ja nii see neli aastat täis saigi.

“Siin USAs on asi lihtne: kui omad teatud oskusi ja teadmisi, mida siin vaja on, antakse sulle kõik!”

Lahkusite Eestist sõja ajal. Kuhu ja kuidas?

See oli 1944. aastal. Ma olin siis 12aastane. Alguses tahtsime põgeneda Rootsi, kuid ei saanud. Siis saime Pärnu kaudu Saksamaale. Kuna meil olid sugulased juba Rootsis, sokutati meid sinna. Töötasin insenerina Rootsi laevatehastes. Kuni 1968. aastani, mil siirdusin USAsse.

1960. aastatel valites USAs suur inseneride põud. Kõik suuremad firmad, näiteks lennufirmad ja tehased, käisid Euroopast inimesi otsimas ja intervjueerimas – Saksamaal, Beneluxi maades, Inglismaal ja mujal. Ma olin Ameerika nägemisest väga huvitatud. Ajasin paberid korda ja mind võeti jutule. Alguses sõlmisin aastase lepingu ühe laevatehasega. Mulle maksti kinni reis, anti korter ja mööbelgi. Kui üks

9/2010 (27)

laevatehas kinni pandi, sain töö teises. Ühes ehitasime riigile sõjalaevu, kuid järsku tõmmati tellimustele kriips peale. Nii jõudsingi lõpuks Parsonsisse, kus töötasin 35 aastat.

Kuidas hindate Eesti inseneride taset?

Eestlased oskavad väga hästi asju teha.

Tallinnasse kerkivad ilusad majad. Arhitektid oskavad väga hästi oma tööd. Käisin esimest korda taas Eestis 1995. aastal, teist korda juba sel kümnendil. Vahe oli väga suur. Siis oli Tallinnas kolm rahvusvahelise klassiga hotelli, nüüd on neid kümneid.

Millised sidemed teil praegu Parsonsiga on?

Ettevõttest erru läinud vanad projektijuhid saavad korra kuus kokku golfiklubis, lobisevad ja einestavad. Kahjuks on peamine jutuaines see, kes enam tulla ei saa või kes on lahkunud.

Kas Eesti inseneridel oleks šanssi läbi lüüa USAs? Siin on asi lihtne: kui omad teatud oskusi ja teadmisi, mida siin vaja on, antakse sulle kõik! Ameerikas on inimeste puudus. Tänapäeval õpivad kõik ärijuhtideks, aktsiamaakleriteks. Vähesed valivad insenerikutse. Hiljemalt 15 aasta pärast on siin samasugune tööjõu kriis nagu 1960. aastatel, kui mina siia tulin. Praegugi palgatakse Ameerikasse kümnete tuhandete kaupa hindusid, täitmaks ametikohti, mida ameeriklased ei taha õppida.

USAs on kahjuks nii, et paljud insenerid on spetsialiseerunud väga kitsale tööle.

Näiteks mõni mees tegeleb lennukitehases vaid lennumasina esimese rattapaariga.

Osalt sellepärast ongi kõik Euroopa insenerid ja muud tehnilised inimesed siin hinnas. Neid otsitakse ja nad saavad kohe tööd. Paljudel juhtudel on neil parem ettevalmistus kui ameeriklastel.

On teid viimasel ajal veel tööle kutsutud?

On kutsutud küll. Jälle oli mu abi tarvis. Ees oleks oodanud viis aastat tuumajaama ehitust South Carolinas. Aga ma ütlesin seekord ei.

2626

Inseneri töövahendid inSeneRi TÖÖvahendid

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

uusarendus:

autOCad Ws – vaata, muuda, JaGa JOOniseid iPHOne’ist Ja iPad’ist Septembri lõpus tegi autodesk ametlikult kättesaadavaks uue tasuta tarkvara autoCad WS. Tegemist on tarkvaraga, millega saab dWg/dXF-jooniseid vaadata ning jagada teiste asjaosalistega ilma lisatarkara installeerimata – otse veebibrauseri aknas.

Muuhulgas on võimalik jagada ka teisi projektiga seonduvaid faile. inGmar aiJa,

Pilt 1

Vianova Systems Estonia OÜ tarkvara konsultant

A

eg-ajalt tekib küsimus, palju on võimalik AutoCADi rakendusi arendada ning mida veel saaks paremaks muuta? Olen kuulnud soovi, et AutoCAD võiks ise joonestada ning insener ütleb, kui pikk ja lai peaks joon olema – jääme ootama, millal see juhtub!

Hetke uuendustest tooksin välja võimaluse kasutada AutoCAD WSi Apple’i iPhone, iPodi ja iPadi peal.

Olles katsetanud iPadi, jättis see artikli autorile pealtnäha internetis surfamiseks ja muidu vaba aja veetmiseks mõeldud “vidin” asjaliku mulje. Loomulikult jääb alles võimalus joonised kaasa võtta ja vaadata objektil või koostööpartnerite juures rüperaalist. Kindlasti on nii iPadil kui sülearvutil omad eelised. Siinkohal piirduks sellega, et iPad on meeldivalt väike (loe: õhuke), kiirelt käivituv ja väga mugav kaasas kanda.

Rõhutaks just sõna mugav: pikki seletuskirju ilma klaviatuurita ning täppisjoonestamist ilma hiireta ei tee, kuid jooniste vaatamiseks sobib suurepäraselt. iPad’is jooniste avamine ning nendes navigeerimine on ülimalt mugav ning lihtne – sellega peaks hakkama saama igaüks, kes on harjunud puutetundlike

Pilt 2

ekraanide pealt pilte vaatama ning neid näpuga liigutama ja suuremaks/väiksemaks tegema. Täpselt nii saab ringi liikuda ka joonises. Erinevalt siiani kasutusel olevatest vaaturtarkvaradest (DWG TrueView, Design Review) on võimalik AutoCAD WS-joonises teha lihtsamaid joones-

9/2010 (27)

tustoiminguid ning muuta objekte (move, copy, rotate) ning kustutada objekte, mida näha ei soovita. Siinkohal pean mainima, et näpuga joonestamine on oluliselt ebamugavam kui sama toiming traditsioonilise hiire abil. Joonises saab mõõta pikkusi osnapi abiga, mis mõõtmise lihtsusta-

Pildid: aUTOCad, nOvaPOinT

inSeneRi TÖÖvahendid

27

need, kes kasutavad autoCadi iga päev, saavad nüüd jooniseid lihtsamini veebikeskkonna vahendusel jagada.

miseks vajalikust kohast ise kinni haarab.

Aga olenevalt näpu suurusest ei pruugi see toiming alati kõige täpsemini õnnestuda, kuna ei näe, mis näpu all toimub.

Kõiki neid mugavusi (ja pisikesi ebamugavusi) arvestades on ikkagi tegemist

väärt kooslusega, AutoCAD WS ja iPad, mida tasub proovida.

Need, kes kasutavad AutoCADi iga päev, saavad nüüd jooniseid lihtsamini veebikeskkonna vahendusel jagada – otse AutoCADist. See toiming eeldab vastava

9/2010 (27)

plugina installeerimist ning AutoCAD 2011 versiooni olemasolu. AutoCADi lisanduvad vastavad funktsioonid Ribbon-paanile.

Tehke ise proovi ning tutvuge tarkvaraga lähemalt www.autodesk.com/autocadws ja www.autocadws.com

2828

TOOTMiSSiSendid TOOTMiSSiSendid

igakuine toorainekommentaar:

kas Piimal On maailmaturuHind? enamik majanduse ja toorainetega tegelevaid inimesi teab üsna hästi, milline on parasjagu nafta maailmaturu hind. Mõningatel perioodidel, kui musta kulla hind vallutab uusi tippe või aastakümnete madalamaid tasemeid (viimati toimus see üle 10 aasta tagasi), teab nafta hinda peast vaata et iga poisike. Ka kulla ja hõbeda hind on üldsusele hästi teada. aga sellega asi piirdub.

Ü

lejäänud toorainete nn maailmaturuhindasid ei pruugi teada isegi selle valdkonna spetsialistid ning pahatihti ei teata isegi seda, kas mingi globaalne hind on üldse olemas. Taolisteks tooraineteks kipuvad olema põllumajandussaadused, kaasa arvatud piim ja piimapulber.

Aga vastus on “jah”. Piima ja piimapulbriga kaubeldakse erinevatel tulevikutehingute börsidel, mistõttu saab öelda, et piimal ja piimapulbril on olemas maailmaturuhind.

Toorpiimaga on kaubeldud Chicago kaubabörsil (Chicago Mercantile Exchange) juba mitukümmend aastat. Praegu kaubeldakse seal nelja tüüpi piima tulevikutehingutega (tuletan lugejatele meelde, et toorainete börsihinnad on reeglina tulevikutehingute – futuurid ja optsioonid – hinnad).

III klassi piim on piim, mida kasutatakse juustu valmistamiseks. IV klassi piim on tooraine, millest valmistatakse võid ning väga erinevaid piimapulbritooteid.

Rasvavaba piimapulber leiab aga kasutamist kondiitritööstuses ning rasvavaba piima tootmises.

Kõige uuemaks börsil noteeritud piimaks on lõssipulber, mille tulevikutehingutega hakati kauplema Chicago kaubabörsil selle aasta 9. mail.

Siiski on piima ja piimapulbriga kauplemine küllaltki väheaktiivne. Chicago kaubabörsil sooritatakse III klassi piimaga (mille kauplemismaht on suurem) mõni-

juuni alguses maksis piimapulbri tonn umbes 2300 eurot, oktoobri keskel oli see 2200 eurot tonn.

tõnis OJa, investeerimisnõustaja

9/2010 (27)

sada kuni mõni tuhat tehingut päevas.

Maisiga kauplemise maht on samal börsil sadu kordi suurem.

Selle aasta 1. juunist kaubeldakse lõssipulbriga ka Euroopa tulevikutehingute börsil Euronext. Pulbrit noteeritakse eurodes tonn ning see hind sisaldab tasuta transporti kuni 150 kilomeetri kaugusele Antwerpenist, Hamburgist või Rotterdamist.

Nagu öeldud, on piima ja piimapulbri näol tegemist siiski suhteliselt vähekaubeldava toorainega, mistõttu võivad regionaalsed hinnad börsihindadest erineda üsna märgatavalt.

Mis puutub üldisesse hinnatasemesse, siis piimapulber on Euronextis olnud üsna stabiilne, pigem veidi langeva trendiga.

Kui juuni alguses maksis tonn umbes 2300 eurot, siis oktoobri keskel oli see 2200 eurot tonn ja kohati alla selle.

Ka pikemas perspektiivis pole piima hind teiste toorainete seas suur tõusja.

Chicago kaubabörsil on piima hind võrrelFOTO: ÄRiPÄev

des jaanuariga kerkinud üle 50 protsendi, aga kuna dollar on samal ajal nõrgenenud,

20 .1 .0 0 4 4. .10 05 18 .1 .0 0 5 1. .10 06 15 .1 .0 0 29 6.1 .0 0 13 6.1 .0 0 27 7.1 .0 0 10 7.1 .0 0 24 8.1 .0 0 8 7. .10 0 21 9.1 .0 0 9 5. .10 12 10 .1 .10 0.

10

9. 10 0 23 4.1 .0 0 4 7. .10 0 21 5.1 .0 0 5 4. .10 0 18 6.1 .0 0 6 2. .10 0 16 7.1 .0 0 30 7.1 .0 0 13 7.1 .0 0 27 8.1 .0 0 10 8.1 .0 0 24 9.1 .0 0 9 8 .10 15.10 .1 .10 0.

10

3.

.0

900

04

60

26

1500

6.

120

10

.0 3 9. .10 04 23 .1 .0 0 4 7. .10 05 21 .1 .0 0 5 4. .10 0 18 6.1 .0 0 6 2. .10 0 16 7.1 .0 0 30 7.1 .0 0 13 7.1 .0 0 27 8.1 .0 0 10 8.1 .0 0 24 9.1 .0 0 9 8. .10 15 10 .1 .10 0.

10

26

6000

3.

9. 10 0 23 4.1 .0 0 4 7. .10 0 21 5.1 .0 0 5 4. .10 0 18 6.1 .0 0 6 2. .10 0 16 7.1 .0 0 30 7.1 .0 0 13 7.1 .0 0 27 8.1 .0 0 10 8.1 .0 0 24 9.1 .0 0 9 8 .10 15.10 .1 .10 0.

10

3.

.0

26 8000

.0

9. 10 0 23 4.1 .0 0 4 7. .10 0 21 5.1 .0 0 5 4. .10 0 18 6.1 .0 0 6 2. .10 0 16 7.1 .0 0 30 7.1 .0 0 13 7.1 .0 0 27 8.1 .0 0 10 8.1 .0 0 24 9.1 .0 0 9 8. .10 15 10 .1 .10 0.

10

3.

.0

26 10000

23

9. 10 0 23 4.1 .0 0 4 7. .10 0 21 5.1 .0 0 5 4. .10 0 18 6.1 .0 0 6 2. .10 0 16 7.1 .0 0 30 7.1 .0 0 13 7.1 .0 0 27 8.1 .0 0 10 8.1 .0 0 24 9.1 .0 0 9 8. .10 15 10 .1 .10 0.

10

3.

.0

26

.0 3 9. .10 04 23 .1 .0 0 4 7. .10 0 21 5.1 .0 0 5 4. .10 0 18 6.1 .0 0 6 2. .10 0 16 7.1 .0 0 30 7.1 .0 0 13 7.1 .0 0 27 8.1 .0 0 10 8.1 .0 0 24 9.1 .0 0 9 8. .10 15 10 .1 .10 0.

10

26

.0 3 9. .10 04 23 .1 .0 0 4 7. .10 05 21 .1 .0 0 5 4. .10 06 18 .1 .0 0 6 2. .10 0 16 7.1 .0 0 30 7.1 .0 0 13 7.1 .0 0 27 8.1 .0 0 10 8.1 .0 0 24 9.1 .0 0 9 8. .10 15 10 .1 .10 0.

10

26

TOOTMiSSiSendid

gRaaFiK 1. gRaaFiK 2.

nafta hind, USd/barrel (nYMeX) Maagaasi hind, USd/MMBtu (iCe, london)

100 6,0

80 4,5

60 3,0

gRaaFiK 3. gRaaFiK 4.

vase hind, USd/t (londoni metallibörs) Terase hind, USd/t (londoni metallibörs)

gRaaFiK 5. gRaaFiK 6.

Kulla hind, USd/tr.oz (london) nisu hind, eUR/t (euronext/Matif, Pariis)

gRaaFiK 7. gRaaFiK 8.

Puuvilla hind, USd/nael (nUBOT, Chicago) Tselluloosi hind, USd/t (Foex, Soome)

siis eurodes on see hinnatõus mõnevõrra väiksem. Viimaste aastate kõrgeimast tase-

9/2010 (27)

29

800

700

600

500

400

250

1200 200

150

100

1000

100

80

800

alliKad: nYMeX, nYBOT, iCe, lMe, eUROneXT, FOeX lTd

mest, mis oli 2007. aasta juunis, jääb aga puudu veel kolmandik.

3030

Huvitav lahendUS lahendus hUviTav

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

tribo ja corona:

Pulbervärvitud detail Pakub sete võimaluste otsimiseks ja tehnoloogilisteks parendusteks. Praeguseks hetkeks on pulbervärvimine metallitööstuse üks soosituimaid pinnatöötluse meetodeid.

Pulbervärvid koosnevad vaigust, pigmendist, kõvendajast, täiteainest ja lisanditest. Kuna pulbervärvid ei sisalda lahusteid ega raskemetalle, on need keskkonnasõbralikud. Koostisosadega määratakse ära pulbervärvi omadused, värv, struktuur, läige jne. Põhiliselt jagunevad pulbervärvid vastavalt sisalduvale vaigule ehk sideainele epoksi-, epoksi-polüester(hübriid)-, polüester- ja polüuretaanvärvideks. Epoksi-pulbervärvid on mõeldud kasutamiseks sisetingimustes ja on hea löögitaluvusega, keemiliselt vastupidavad, samas aga nõrgad UVkiirgusele.

Epoksi-polüestervärvid on mõeldud eelkõige interjööri ja sisustuse värvimiseks.

Kõige levinum on polüestervärv, mis sobib hästi välistingimustesse ning on ilmastikukindel ja vastupidav UV-kiirgusele. Polüuretaan-pulbervärvi kasutatakse, kui värvitavad detailid peavad vastu pidama eriti karmides ilmastikutingimustes.

deTailide PUlBeRvÄRviMine

Pulbervärvimise tehnoloogia võimalused euroopas algas pulbervärvimise võidukäik 1960. aastate lõpul ja 1970. algul, kuid tehnoloogia kõrge hinna, raskendatud värvivahetuste ja polümerisatsiooniks vajaliku kõrge temperatuuri tõttu oli esialgu nõudlus pulbervärvimise järele suhteliselt tagasihoidlik ning eelistati märgvärvimist.

marek reinsalu, Favor AS-i värvimise tehnoloog

1

980. aastatel toimus pulbervärvimise järsk areng. Järjest kasvavad nõudmised keskkonnahoiule ja säästlikkusele on andnud tugeva tõuke innovatiiv8/2010 (26)

Pulbervärvide valikust leiab terasele hea korrosioonikindluse andva tsinkkrundi, avalikes kohtades kasutatava ja kergelt puhastatava pinna tagava anti-graffity, toiduainetööstuses vajaliku antibakteriaalse värvi. Samuti on olemas elektrit juhtivad ja kuumuskindlad pulbervärvid.

Pulbervärvi abil on võimalik luua erilisi pinnastruktuure nagu apelsiniefekt, liivapaberiefekt ja vasarlakk, lisaks on valikus mati, poolläikiva ja läikiva lõppviimistluse andvad värvid. Pulbervärv on pakendatud kujul kohe kasutamisvalmis, mis garanteerib alati soovitud lõpptulemuse – sobiva läike, pinnaefekti ja tooni. Värvitooni valikul on põhiliseks abivahendiks RAL- või NCS-kaart, aga võimalik on valmistada ka kõiki eritoone.

Pildid: FavOR

huvitav lahendus

31

rõõmu mitu­kümmend aastat Eeltöötlus on protsessi aega­nõudvaim osa Pulbervärvimise protsessi kõige tähtsam osa polegi pulbervärvimine ise, vaid eeltöötlus. Kui eeltöötlus puudub või on puudulik, siis head lõpptulemust enam ei saavuta. Paraku on eeltöötlus jäänud Eestis üsna tagaplaanile ja seda kokkuhoiu tõttu.

Favor on võtnud eesmärgiks pakkuda detailide korralikku eeltöötlust ning on üks vähestest Eesti ettevõtetest, kes ei vähenda eeltöötluse kulusid, vaid investeerib eeltöötluse arendamisse. Korralik eeltöötlus võimaldab meil täna pakkuda teenust paljudele nõudlikele Lääne-Euroopa suurtööstustele.

Eeltöötluse võib jagada ka mehaaniliseks ja keemiliseks eeltöötluseks. Mehaanilise eeltöötluse käigus puhastatakse metalli pind haavel- või liivapritsiga. Haaveldusaine ja haavli valikul lähtutakse materjali tüübist ja paksusest ning soovitavast pinnakaredusest. Võimalik on haaveldada näiteks teras-, klaas- või alumiiniumoksiidi teradega. Haaveldus loob puhta, hästi nakkuva pinna, kuid detaili mehaaniline mõjutamise tõttu tekib oht, et detail võib väljuda lubatud mõõtudest. Üha enam rakendatakse täisautomaatseid haaveldusliine, mille eelisteks on kiirus ja parem töökeskkond, kuid miinusteks kõrge hind ja keeruliste detailide ebaefektiivne puhastamine. Manuaalne haaveldus võimaldab töödelda suuremõõdulisi ja raskesti ligipääsetavate nurkadega detaile, kuid selle meetodi puhul on tööjõudlus väike.

Keemiline eeltöötlus toimub mitmes etapis, rakendades vannitamise või pihustamise meetodit. Vannitamise eeliseks on aine ühtlane ligipääs kogu detaili ulatuses, kuigi see toob kaasa suurema tootmiskoormuse: detailid on vaja vannitusliinilt pulbervärvimisliinile ümber tõsta. Pihustav pesuliin on aga tavaliselt värvimisliini osa ning see tagab suurema tootmisvõimsuse.

Lisaks annab pihustav töötlus paremad puhastustulemused, kuna veesurve mõjul

eemaldub mustus paremini. Samas pole selle meetodi puhul tagatud ligipääs kogu detaili ulatuses.

Keemilise eeltöötluse käigus puhastatakse materjali pind keemilisi aineid kasutades. Esimesena tehakse üldjuhul rasvaärastus, millele järgneb loputus(ed). Tänane tööstus esitab töödeldavatele detailidele järjest kõrgemaid nõudmisi ning käsikäes nõudmistega on ka eeltöötlus arenenud vägagi mitmekesiseks. Pinna parema nakkuvuse ja mõningase kaitse rooste vastu annavad raudfosfaatimine ja tsinkfosfaatimine. Viimane neist on oluliselt paremate näitajatega. Lisaks fosfaatimisele on kasutusel mitmeid muid lahendusi, mis annavad metallile teatud korrosioonikaitse ja tagavad parema nakkuvuse värviga.

8/2010 (26)

Alumiiniumi eeltöötlusel rakendatakse ka kromateerimist kolmevalentse kroomi abil, mis on oluliselt keskkonnasõbralikum ja mille lahuste kasutus- ja tööiga on pea kahekordne võrreldes kuuevalentse kroomiga. 2007. aastal keelustati kuuevalentse kroomi kasutamine pinnatööstuses ja jätkuvalt otsitakse lahendusi kroomivaba töötluse leidmiseks. Siiani ei ole aga suudetud standarditele vastavat kroomivaba lahendit välja arendada.

Tribo sobib pigem keerulisematele detailidele Pulbervärv kantakse detaili pinnale vastava seadmega. Seadmetena on enamlevinud kaks tehnoloogiat: tribo ja corona.

Tribo seadmes saab pulbriosake laengu

32

hUviTav lahendUS

sageli jäävad nurgad värvimata, tekib “apelsinikoor” jne. Selliste defektide vähendamiseks kasutatakse antiionisatsioonirõngaid.

Kumb tehnoloogia valida?

deTailide KeeMiline eelTÖÖTlUS. FavORiS KaSUTaTav vanniTaMiSe MeeTOd

hõõrdumise teel ja suunatakse suruõhu abil detailile. Puudub Faraday efekt. Pulbrit on lihtsam suunata ning see võimaldab ühtlasemalt ja produktiivsemalt töödelda keerulisi, paljude nurkade või raskesti ligipääsetavate kohtadega detaile. Paksema värvikihiga servade ning “apelsinikoore” esinemine on minimaalne. Värvimisprotsessi on võimalik automatiseerida, puudub vajadus kõrgepinge generaatori järele.

Süsteemi puudusteks on aga liigne sõltuvus õhu liikumisest ja pulbrite piiratud valik (vajalik tribo meetodile vastav pulbervärv), värvi väiksem pihustusvõime, suurem värvivahetuse ajakulu. Osakeste laadimine võtab rohkem aega ja see alandab värvimise efektiivsust suurte partiide korral. Samuti esitab tribo tehnoloogia suruõhu kvaliteedile kõrgemaid nõudmisi, kulutused hooldusele ja tööjõu väljaõppele on suured.

Sobiv seade valitakse vastavalt toodangu eripärale. Täna kaldub kaalukauss siiski rohkem Corona kasuks. Selle seadme kasuks on otsustanud ka meie ettevõte. Samas tehnoloogia areneb ja iga puudus esitab uusi väljakutseid. Nüüdseks on ka käsiseadmeid, kus on võimalik korraga kasutada nii tribo kui ka corona püstolit. Suuri tooteid on võimalik värvida ka “värvimiskella” abil.

Pulbervärvimisel on võimalik rakendada nii manuaalseid kui ka automaatseid seadmeid, Favor kasutab kombineeritult mõlemaid. Väga suurte partiide puhul teevad töö ära robotid ja arendatakse välja tootepõhiseid liinilahendusi.

Üks pulbervärvimise eeliseid on taaskasutus Pulbervärvimise üheks suureks eeliseks on võimalus pulbri taaskasutuseks, mis muudab tehnoloogia veelgi loodussõbralikumaks ja säästvamaks. Favoris korjatakse kokku isegi kuni 95% möödapihustatud pulbrist. Selleks rakendatakse tavaliselt tsükloniseerimise meetodit: möödapihustatud värviosakesed juhitakse tsüklonisse, kus toimub tsentraalse jõu mõjul osakeste eral-

Polümerisatsioon toimub kuumutusahjus Pärast pulbri pealekandmist liigub detail kuumutusahju, kus toimub polümerisatsioon. Kuumutusprotsess kestab umbes 20 minutit umbes 200kraadises kuumuses.

Polümerisatsiooni temperatuur ja aeg sõltuvad ka värvitoonist ja materjali paksusest, need on üldiselt juba värvi tootja poolt ette antud. Oluline on, et kuumus ahjus oleks jaotunud ühtlaselt, vältimaks “alaküpsetust”, mis on üks enamlevinud värvi koorumise põhjuseid. “Üleküpsetamist” tuleks aga vältida heledate toonide puhul, kui pikem protsess või kõrgem temperatuur muudab värvi tooni (eelkõige epoksivärvid). Pärast jahtumist on detail kasutuskõlblik ja pakkimisvalmis.

Kvaliteedikontroll toimub mitmete testidega Pulbervärvimise kvaliteeti on võimalik kontrollida erinevate testide abil. Löögi-, painde- ja kraapetest on lihtsasti teostatavad ja näitavad naket ehk seda, kas värv püsib metalli pinnal. Juhul, kui värv koorub detaililt tükkidena, on tegu kehva nakkuvusega, mille peamisteks põhjusteks on puudulik eeltöötlus või ebapiisav polümerisatsiooni temperatuur/aeg.

Värvikihi paksust mõõdetakse vastava seadmega. Üldiselt on pulbervärvimise värvikihi paksus vahemikus 60–120 µm. Suurem värvikihi paksus saavutatakse mitmekordse värvimisega. Alla 60 µm värvikihi paksus võib tekitada juba katmisprobleeme.

Pulbervärvitud detailidele saab teha ka soolateste (looduslikes või laboritingimustes).

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui detail on korralikult eeltöödeldud ning seejärel pulbervärvitud, pakub see rõõmu mitukümmend aastat.

Corona on kiirem ja ka värvivalik on laiem Corona tehnoloogia põhineb elektrostaatilisel laadimisel. Pulbriosakeste laadimine toimub kiiresti ning elektrostaatiline väli suunab osakesed detailile. Corona sobib lihtsakujuliste detailide värvimiseks, kasutada on võimalik enamikku pulbervärvidest, värvipüstoli käsitsemine on mugav.

Lisaks on värvivahetus kiire ja parameetrite valik vajaliku pinnakihi saavutamiseks lihtne. Suurte partiide värvimisel on tagatud kõrge tootmisvõimsus.

Corona suurimaks puuduseks on Faraday efekti esinemine kõrge elektrostaatilise välja mõjul. Esineb ebaühtlast värvipaksust,

damine: raskemad osakesed suunatakse tsükloni servadesse ning peenemad jäävad keskele. Raskemad pulbriosakesed suunatakse läbi sõela edasi värvianumasse, mis on valmis taaskasutuseks. Meeles tuleb pidada, et taaskasutatava ja esmakasutatava värvi suhe peaks olema alati üle 50% esmakasutatava pulbri kasuks. Kergemad pulbriosakesed juhitakse tsüklonist filtersüsteemi, need osakesed on siis pulbervärvimisel tekkinud jääk.

PUlBeRvÄRviMine

8/2010 (26)

(YVSG 1EGLMRI 8SSP 3¢ 8IP w MRJS$HYVSG II w [[[ HYVSG II

3434

hUviTavlahendUS lahendUS hUviTav

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

säästlik mõtteviis:

vanast lõiketerast saab teHa uue Kui varem on ettevõtted sunnitud kulunud ja töökõlbmatud lõikeinstrumendid maha kandma, siis nüüd on võimalik need uuesti kasutusele võtta. alates märtsikuust on Terätoimituse eesti OÜ koostöös TTÜ mehaanikateaduskonnaga viinud läbi uuringuid lõiketööriistade kvaliteetseks taastamiseks. erOn adOberG, TTÜ mehaanikateaduskonna teadur

jOOniS 1.

Tööriista tööiga

L

õikeinstrumentide taastamine tähendab kulunud freeside, puuride jt lõiketööriistade taasteritamist ning taaspindamist kõvade kulumiskindlate PVD-pinnetega. Tegemist on õhukeste kõvapinnetega, mille põhiline funktsioon on parandada toote kulumiskindlust ning seeläbi pikendada nende kasutusiga. Ennistada saab lõikeriistu, mis on lihtsalt kulunud, aga ka neid, millest on suured killud välja tulnud. Maailmas kasutatakse kõvapindeid enim lõiketööriistade (freesid, puurid, hõõritsad), stantside ja valuvormide kulumiskindluse suurendamiseks.

Üks taasteritamine hoiab kolmandiku raha kokku Taasteritatud ja taaspinnatud tööriistadega on võimalik märkimisväärselt vähendada uutele tööriistadele kuluvat raha.

Hea näide on kõvasulamist puur: taasteritatud ja taaspinnatud puuri hind on kolmandiku võrra uue hinnast madalam ja taastada on seda võimalik kuni 10 korda.

Teine hea näide on moodulfreesid, mida on võimalik teritada ja pinnata kuni 15

pindamata

pinnatud

taasteritatud

taasteritatud ja taaspinnatud

60

51

50

50 40

28

30

27

20 10 0

4.6 TiN

7.4

10.8 4.6 TiAiN (Universal)

K

atse on tehtud puuridega, TiN ja TiAlN on pinded, mida kasutatakse lõikeinstrumentide juures. TiN on atraktiivset kuldset värvi ja oli esimene seda tüüpi pinne, mida kasutati lõikeinstrumentidel. Praegusel hetkel on TiAlN kõige levinum pinne.

Antud katsetuse parameetrid olid järgmised. Töödeldavaks detaliks oli rattarumm, mille materjal oli 38MnV35, tõmbetugevus Rm = 800 MPa, töökeskkonnas oli väline jahutus 7protsendiline emulsioon, lõikeinstrumendi materjal kõvasulam K40UF, puur diameetriga 12,6mm , Ap = 13,5 on ava sügavus, Vc =78 m/min lõikekiirus, f = 0,25 mm/pöördele on ettenihe. alliKaS: PlaTiT

9/2010 (27)

Pildid: aUTOR, PlaTiT

hUviTav lahendUS

35

TeRiTUSPinK nORMa On OMa valdKOnna TiPPTehnOlOOgiline Seade ning TeadaOlevalT ainUS eeSTiS.

korda. Seejuures on taastamisega saavutatav tööriista iga samaväärne uue omaga.

Eestis ei ole taasteritamisest siiamaani asja saanud – kulunud tööriistad visatakse

eestis ei ole taasteritamisest siiamaani asja saanud – kulunud tööriistad visatakse valdavalt ära.

9/2010 (27)

metallitöötlemisettevõtetes valdavalt ära.

Neid taastatakse ka käsitsi, kuid ilma pin-

36

hUviTav lahendUS

deta, mis tähendab aga kuni 4–5 korda väiksemat tööiga. Mõne puhul on lõikeinstrumendid saadetud teritusse ja taaspindamisele välismaale, kuid maksumus ja ajakulu on sellisel juhul suuremad ning taastamise otstarbekus kaob.

Kõvapinne peab üldiselt olema sadestatud kõvale aluspinnale. Teritatud tööriistu võib pinnata vanale pindele kaks kuni kolm korda, ilma et selle vastupidavus väheneks. Iga järgneva pinde sadestamine otse eelmistele aga kahandab seda, kuna pärast kolmandat katmist on uue pinde nake juba liiga kehv. Probleemi vältimiseks peab tööriistadelt eemaldama vana pinde, seda tehakse enamasti keemiliselt.

Lõikeinstrumentide taastamisprotsessi tegevuste järjekord näeb välja nii (Joonis 2): 0. Kulunud tööriist 1. Vana pinde eemaldamine (pärast 2-3 taaspindamist); 2. Lõikeinstrumentide teritamine (lihvimine); 3. Instrumentide lõikeservade ja lõikepindade ettevalmistamine; 4. Lõikeinstrumentide katmine kõvapindega.

Ühe- ja mitmekihilised, nanogradientsed pinded Terätoimitus Eesti OÜ on tegutsenud 1992. aastast peamiselt puiduinstrumentide müüja ja teritajana, mistõttu on ettevõttes olemas pikaajalised teadmised ja koge-

mused. 2009. aastast omab Terätoimitus Eesti Scheenebergeri terituspinki Norma, mis on oma valdkonna tipptehnoloogiline seade ning teadaolevalt ainus Eestis. Jõud otsustati ühendada TTÜ mehaanikateaduskonnaga, kellel on kõrgtehnoloogiline pindamisseade PLATIT Pi-80, mida mujal maailmas kasutatakse edukalt tööriistade ja lõikeinstrumentide pindamisel ja taaspindamisel (nt Taani firmas TN-Slib). Tegemist on kaarleek-aurustussadestusseadmega ning Eestis on see ainulaadne. Pinnete sadestusprotsessi juhitakse täielikult arvutiga, millega on pinnete kvaliteet tagatud. Seade võimaldab teha ühe- ja mitmekihilisi, nanogradientseid, nanokompo-

siitseid õhukesi kõvapindeid ning nende kombinatsioone.

Kvaliteetse teenuse pakkumiseks ning lõikeinstrumentide riskideta kasutuselevõtuks viidi ülikoolis alates märtsist kolme kuu jooksul läbi uuringud ning võib öelda, et tulemused olid positiivsed – kvaliteetne taaspindamine on tagatud. Edaspidi ülikooli ja Terätoimitus Eesti OÜ koostöö jätkub: terad kogutakse, teritatakse ning tuuakse pindamisele TTÜsse. Lisaks saab ülikool lähitulevikus endale Cr-katoodi, mis annab võimaluse valmistada ka Cr sisaldavaid pindeid lõikeinstrumentidele, nagu näit AlCrN, mis on sobivamad puidulõikeinstrumentidele.

jOOniS 2.

Taastamise põhitegevuste järjekord

kulunud tööriist

pinde eemaldamine

lihvimine

serva ettevalmistus

pindamine alliKaS: PlaTiT

9/2010 (27)

TC08 jaoti

AS2 suruõhuettevalmistus

Voolikud

Kõik pneumaatikast

Küsi meilt

Pneumaatika terviklahendused Bosch Rexrothilt Rexroth pakub erinevaid lahendusi vastavalt Teie vajadustele.

ISO/VDMA - silindriseeriad PRA, PRE ja TRB on uuenenud. Saadaval on silindrid läbimõõduga 32-320 mm.

Lisaks silindritele on saadaval jaotid, jaotiterminaalid, suruõhuettevalmistusseadmed, voolikud (3-16 mm) ja palju muud.

Lahendused, projekteerimine, koostamine, koolitus ja hooldus. Pneumaatika terviklahendused. Üks partner, Bosch Rexroth. The Drive & Control Company

info.eesti@boschrexroth.fi tel. 6550213 faks 6550019 Bosch Rexroth Oy, Ehitajate tee 116, 13517 Tallinn www.boschrexroth.fi

3838

Doktoritöö dOKTORiTÖÖ

vana Maa-alUne SOOjUSvÕRK

eesti kaugkütte soojusvõrkude efektiivsus:

eesti kauGkütte sOOJusvõrkude eFektiivsust saab 2–3 kOrda tõsta energeetika muutub nii majanduslikus kui tehnilises mõttes. Tarbijatele on oluliselt tõusnud nii soojuse kui elektri hind. Tuleb arvestada, et enamik eesti linnade ja asulate kaugküttevõrkudest on ehitatud 25–40 aastat tagasi ja on tänaseks nii moraalselt kui ka füüsiliselt vananenud.

aleksandr HlebnikOv, TTÜ mehaanikateaduskonna Soojustehnika instituut

T

ekib küsimus: milleks vanu soojusvõrke säilitada? Üheks oluliseks põhjuseks on see, et kaugküttesüsteemide säilitamine ja korrastamine on põhiliseks eelduseks soojuse ja elektri koostootmisele, seega ka kütuse kokkuhoiuks. Kaugkütte mõte tekkiski sellest, et oli vaja utiliseerida tööstuslikku jääksoojust.

Soojustarbimise struktuur ja maht on oluliselt muutunud. Paljudes linnades ja asulates, kus kaugküttevõrk kujunes välja domineeriva ettevõtte katlamaja baasil, on soojusvõrk tänaseks ettevõttest eraldunud, muutnud oma tootmisstruktuuri või

üldse tegevuse lõpetanud. Soojusvõrgud on osutunud üledimensioneerituks ja on halva soojusisolatsiooniga. Sellega kaasneb suhteliselt suur soojuskadu (ca 18–

Soojusvõrgud on üledimensioneeritud ja halva soojusisolatsiooniga. Sellega kaasneb suhteliselt suur soojuskadu ca 18^25%.

9/2010 (27)

25%), samas nt kui Soome analoogilistes kaugküttevõrkudes on soojuskadu ca 6–7% ja Rootsis ca 7–9%.

Artiklis on toodud ülevaade sellest, kui kaugel on oma efektiivsuse poolest Eesti linnade ja asulate soojusvõrgud kaasaegsetest võrkudest ning kui suur on soojuse kokkuhoiu potentsiaal.

Soojusläbikandetegur on otstarbekas kriteerium Soojusvõrgu efektiivsust tervikuna, mitte ainult soojusisolatsiooni efektiivsust, saab hinnata soojuskaoteguri qksj ehk suhtelise soojuskao järgi. Suhteline soojuskadu sõltub nii soojusisolatsiooni efektiivsusest kui ka võrgu soojuskoormusest, temperatuurirežiimist ning torude diameetrist: Pildid: aUTOR

dOKTORiTÖÖ

Kevadsemestril 2010 kaitstud mehaanikateaduskonna doktoritööd 1. Igor Krupenski – 23. aprill Turbulentsete kahefaasiliste voolude matemaatiline modelleerimine tuha tsirkuleerivas keevkihis Numerical Simulation of Two-Phase Turbulent Flows in Ash Circulating Fluidized Bed 2. Andres Petritshenko – 9. juuni Risttaladest tasandraamide võnkumised Vibration of Ladder Frames 3. Aleksandr Hlebnikov – 11. juuni Eesti kaugkütte soojusvõrkude efektiivsuse analüüs ja optimeerimine The Analysis of Efficiency and Optimization of District Heating Networks in Estonia 4. Renee Joost – 18. juuni Uudsed meetodid WC-Co kõvasulamite valmistamiseks ja taaskasutamiseks Novel Methods for Hardmetal Production and Recycling 5. Andre Gregor – 18. juuni PVD-kõvapinded tööriistamajanduses Hard PVD Coatings for Tooling

39

Üldine soojusläbikandetegur on leitav, teades võrgu tegelikku soojuskadu, mis on saadud aasta jooksul soojusvõrku väljastatud ja tarbijate poolt saadud soojushulkade vahena. Üldine soojusläbikandetegur on järgmine:

Kü =

qksj

2  ( A / L) ⋅ ∫ d  , W/(m K)  (Q / L)  

Vanad soojusvõrgud paiknevad põhiliselt maa-alustes kanalites. Vihmavesi ja lume sulamisel tekkiv vesi, sattudes ebatiheduste kaudu kanalisse, suurendavad märgatavalt soojusisolatsioonimaterjali soojusjuhtivustegurit, seega ka üldist soojusläbikandetegurit, samuti suureneb pinnase soojusjuhtivus. Vana maa-aluse võrgu torude soojusläbikandetegurid võivad suureneda vihmasel aastaajal 2–3 korda.

Enamikul vaadeldud Eesti soojusvõrkudest on üldised soojusläbikandetegurid

mida suuremat soojushulka Q /L, MWh/m, soojusvõrgu kaudu edastatakse, seda väiksem on soojusvõrgu suhteline soojuskadu; mida efektiivsem on soojusisolatsioon ja väiksem üldine soojusläbikandetegur Kü , W/(m2K), seda väiksem on suhteline soojuskadu; mida madalam on soojusvõrgu vee temperatuurirežiim Θ d , oCh, seda väiksem on suhteline soojuskadu; mida väiksem on torude diameeter ja seega ka välispind A/L, m2/m, seda väiksem on suhteline soojuskadu.

Väljakujunenud soojuskoormuse ja konfiguratsiooniga soojusvõrgu efektiivsuse hindamisel ja soojuskadude vähendamisel on otstarbekas kriteeriumiks kasutada üldist soojusläbikandetegurit, mille vähenemine viitab edusammudele soojusisolatsiooni efektiivsuse tõstmisel.

∫

V

9/2010 (27)

TORU vÄliSKORROSiOOn ja KOKKUPaaKUnUd SOOjUSiSOlaTSiOOn

1,5–2,5 W/(m2K), olles vähemalt 2–3 korda suuremad kui kaasaegsetel võrkudel.

On ka erandeid, nt Orissaare soojusvõrk, mille üldine soojusläbikandetegur langeb praktiliselt kokku maa-aluse eelisoleeritud toru soojusläbikandeteguriga ja on samal tasemel kaasaegsete soojusvõrkudega. Hea tase on saavutatud pärast korras-

40

dOKTORiTÖÖ

Graafik 1

Üldise soojusläbikandeteguri sõltuvus soojusvõrgu keskmisest diameetrist 3 Soojusläbikandetegur Kü, W/(m2K)

2,5

eelisoleeritud toru võrusoo soojusvõrk võrukivi soojusvõrk Kuressaare soojusvõrk Orissaare soojusvõrk Terme soojusvõrk (Türi) vabriku soojusvõrk (Türi) Rootsi tüüpilised soojusvõrgud

2 1,5 1 0,5 0 0

0,05

0,1

0,15

0,2

0,25

0,3

d s, m

tustöid, mille käigus asendati osadel torudel vana soojusisolatsioon uue kivivillaga ning ülejäänud osa asendati eelisoleeritud torudega.

Mahuline erikoormus näitab, mitu MWh soojust väljastatakse aastas soojusvõrgus ringleva vee mahuühiku kohta.

Pikkuseline erikoormus näitab, mitu MWh soojust väljastatakse aastas soojusvõrgu pikkusühiku kohta. Mida suurem on soojusvõrgu torude keskmine diameeter, seda suurem on tsirkuleeriva vee maht ja väiksem mahuline erikoormus.

Rootsi tüüpilistel soojusvõrkudel on mahuline erikoormus 160–170 (MWh)/m3, pikkuselisel erikoormusel 5–6 (MWh)/m torude keskmisel diameetril 140–150 mm.

Eesti soojusvõrkude mahulised erikoormused on oluliselt madalamad, mis näitab nende üledimensioneeritust.

Tänaseks on soojuse tarbimine vähenenud Soojuskandja kiirused ja erirõhukaod Eesti praegustes vanades soojusvõrkudes on reeglina optimaalsest väärtusest madalamad. Soojusvõrkude torude üledimensioneerituse põhjuseks võib olla see, et torude sisediameetrid olid valitud eeldades soojusvõrkude edasist arengut ning aluseks

olid võetud tarbijate arvutuslikud soojuskoormused, mis on reeglina 20–30% (mõningatel juhtudel veelgi rohkem) praegustest tegelikest koormustest suuremad. Samuti on tänapäeval soojustarbimine mõnevõrra vähenenud (suurte tööstustarbijate arv vähenes, eratarbijad püüavad soojust võimalikult palju säästa). Pumpamiskulud vanades üledimensioneeritud torudega võrkudes on madalamad, kuid soojuskaod on oluliselt suuremad, kui oleks väiksema diameetri ja hea soojusisolatsiooniga optimeeritud võrkudes. Seega, vaatamata väiksematele pumpamiskuludele, tuleb soojuse edastamise summaarne kulu vanades võrkudes üledimensioneerituse ja oluliselt kehvema soojusisolatsiooni tõttu kõrgem. Taani paljud soojusvõrgud olid projekteeritud rusikareegli järgi nii, et maksimaalsel kulul erirõhulang magistraalides oleks ~100 Pa/m, Eesti soojusvõrkudes on see näitaja tegelikkuses oluliselt madalam, kuigi nende projekteerimisel arvestati sarnase erirõhulanguga ~80 Pa/m.

Vanade soojusvõrkude üksikute lõikude rekonstrueerimisel tuleb lähtudes soojuskandja kulust valida optimaalne sisediameeter, mis on reeglina senisest väiksem. Muidugi tuleb arvestada ka sel9/2010 (27)

lega, kas väiksema diameetriga toru kasutamist lubab olemasoleva võrgu hüdrauliline režiim, kas rekonstrueeritavas kohas on soojuskandja rõhk piisav nõutava kulu tagamiseks.

neljatorusüsteemi asemele kahetorusüsteem Kokkuvõttes tahaks tuua välja mõned näited, kui suur on soojuse kokkuhoiu potentsiaal vanade soojusvõrkude korrastamisel. Pärast soojusvõrkude torude optimeerimist ja asendamist optimaalses mõõdus eelisoleeritud torudega väheneb suhteline soojuskadu Tallinna Mustamäe-Õismäe ja Kesklinna võrkudes 16–18%-lt 7%-le, Lasnamäe võrgus 20–22%-lt 8%-le, Võru võrgus 20%-lt 9%-le, Kiviõli võrgus 26%-lt 8%-le.

Eriti palju väheneb seal, kus neljatorusüsteem asendatakse optimeeritud kahetorusüsteemiga, näiteks väheneb Haiba võrgus suhteline soojuskadu 26%-lt 5%-le.

Nagu näha, on soojussäästu potentsiaal väga suur, isegi mitmekordne. Suhteline soojuskadu väheneb uutes optimeeritud ja hea soojusisolatsiooniga kaugküttevõrkudes võrreldes vanadega vähemalt 2–3 korda ja maksimaalselt 5–6 korda seal, kus vana neljatorusüsteem asendatakse optimeeritud kahetorusüsteemiga.

SIX NEW ANGLES ON SQUARE SHOULDER MILLING. • KUUS LÕIKESERVA ÜHEL PLAADIL Tera saab pöörata 2x3 korda. Madalam hind ühele lõikeservale.

• EELKARASTATUD JA NIKKELPINNAKATTEGA FREESI KEHA Pikem kasutusiga. Diameetrid vahemikus 40-160mm.

Saadaval kolme erineva hammastusega: harv, normaal ja tihe.

• 90° LÕIKENURK Säästab aega ja raha. Võimaldab freesida 90° nurka ühe operatsiooniga. Vähem instrumente ja instrumendi vahetusi.

• TUGEV KRUVIKINNITUS TERADELE Võimaldab ohutut plaatide kinnitust freesikehale.

• WIPER Võimalik kasutada Wiper tasapinnaga plaati parema pinnapuhtuse saavutamiseks.

• KOLM ERINEVAT TERA GEOMEETRIAT ME09 roostevabale terasele; M13 terasele ja malmidele; MD15 kõvematele terastele ja suurematele lõikekiirustele.

SQUARE 6

TM

PARIM VÕIMALIK LAHENDUS

www.secotools.com

4242

“hUviTav”lahendUS lahendUS “hUviTav”

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

jalgratta leiutamine:

velOmaailmas kaHtlustatakse teHnilist dOPinGut Kirjutades Pekingi olümpiamängude ajal maailma dopinguprobleemidest, nende levikust ja erisustest spordialade lõikes, rääkisin meie kohaliku dopinguguruga, kes mainis, et tõenäosus, et tulevikus hakatakse kasutama pigem tehnilist kui keemilist või bioloogilist dopingut, on enam kui tõenäoline.

martin HansOn, ajakirjanik

M

eie jutt viis meid küll jooksjate ja hüppajate erinevate proteeside, puusa- ja põlveliigeste väljavahe-

tamise radadele, samuti heitealade harrastajate õlaproteeside juurde. Samas on tehniline doping ka jalgratastele mootorite juurdeehitami-

nn tehniline doping oleks lihtsasti avastatav urmas karlsOn, Eesti Jalgrattaliidu juht

Kui tõenäoline on teie arvates, et seda tüüpi vidinat ka tegelikult kasutati? Kuidas see töötab?

Tõenäosus on nullilähedane. Ei ole tööpõhimõtetega kursis, kuid kindlasti on võimalik elektriliste ajamitega liikuvaid rattaosi edasi ajada.

Kas selliste abivahendite leviku teemal on ka varem juttu olnud ning kas on tegemist tõusva probleemiga jalgrattamaailmas? Üldiselt ei ole juttu olnud. UCI poolt on sätestatud konkreetsed tehnilised nõuded. Vaevalt, et probleem on tõusev, kõik on lihtsasti ja kiiresti ontrollitav.

Kuna päris dopingule jälile jõudmiseks tehakse kõik mis võimalik ning vahelejäämise protsent on saja lähedal, kas võib järeldada, et järgmine olulisem teema ongi tehniline doping?

Ei näe, et tehniline doping on tuleviku suurem teema, sest tehnika areneb ja patustajate leidmine on lihtne ja kiire.

taksid ja seoksid ennast võistlustel nn tehnilise dopinguga, on üsna vähetõenäoline.

Kui kaugele tehnilise dopingu mõiste ulatub – raami kergemaks ja voolujoonelisemaks tegemine ju seda pole, samas veeremise lihtsustamiseks loodud vahendid seda juba on. Kus see piir on?

Kuidas saada aru veeremise lihtsustamisest? Kui on tegu paremate laagritega, areneb selles osas kindlasti asi edasi.

Kui mõeldakse mingi mehaanilise, teistel energiaallikatel töötava ajami paigutamisele veerevate osade sisse, siis see ei ole eriti tõenäoline. Nagu varem mainisin, on see kiiresti tuvastatav. Ja keegi ei riskiks sellega oma mainet rikkuda.

Kas kõmuline video Cancellara maagilisest näpuliigutusest ning sellele järgnenud kiirendusest on tõene?

Paljud kasutavad elektrilist käiguvahetust, seega vahetus toimubki näpuvajutusega. Video, mis oli internetis, ei kajasta kindlasti objektiivset pilti. Üldjuhul on tagumised hammasrattad ühehambalise erinevusega ja vahetuse korral ei ole võimalik eristada pedaalimise sageduse muutumist, eriti juhul, kui kiirus proportsionaalselt kasvab.

Kui suur on tõenäosus, et ka meie ratturid võiks sellise asjaga end siduda?

See tõenäosus, et meie ratturid kasu-

9/2010 (27)

Jarifa Offroad koos assisteeriva BionX mootoriga, millel jätkub jõudu 70 kilomeetriks.

“hUviTav” lahendUS

43

jalgratturi ajus võib olla rütmimasina moodi stimulaator kristJan POrt, Eesti Anti-Dopingu Sihtasutuse nõukogu liige, Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi dotsent

K

indlasti ei saa öelda, et tegu on “Cancellara rattas kasutatud mootoriga“. Mehe jõud kevadistel sõitudel tekitas imetlust ja imestust ning selle ümber on ju mõnus ajakirjanduslikku intriigi punuda.

Usun, et 99,9% vaatajate seas domineerisid imetlusmõtted, aga ka kahtlustamine on samuti loomulik mõttekäik. Kuid sellest ei piisa, sest tõestamine eeldab enamat. Ühe lihtsa kontrollküsimusena võiks käsitleda teiste ratturite suhtumist, sest kes siis veel kui mitte nemad ei tea taolistest asjadest ja kuulujuttudest kõige rohkem (rääkimata kõrvalsõitja mootorisurina märkamisest).

Nende märksõnad kogu kuulujutule on “silly”, “stupid”, “crazy” jne.

Oleks siis tegemist tundmatu ratturiga.

Temposõitmise maailmameister ja olümpiavõitja Cancellara on munakividega klassikarajal erakordselt tugev ja see seletab tema jõudu rohkem kui müstiline abimootor. Te-

ne. Inimese ihu kallale veel ei minda, kuid tulemus on sama: keegi on parem tänu reeglitevastastele vahenditele.

am Saxo Bank, milles Cancellara sõidab, on üks maailma paremaid meeskondi, mis jälgib oma renomeed äärmise tähelepanelikkusega. Lisaks on meeskonnas teisi tippsõitjaid, kes peaksid siis samuti abimootoreid kasutama, aga millegipärast neid ei kahtlustata.

Kindlasti ei luba ka rattatootja Specialized endale salasobinguid Cancellaraga, et rattale taoline mootor paigutada, sest sama rattaga sõidavad ka teised tippmeeskonnad.

Kui tõenäoline on teie arvates, et seda tüüpi vidinat ka tegelikult kasutati?

Kuidas see töötab?

Cancellara süüdistus Youtube’i videos on väljamõeldis, sest lisaks ülaltoodud põhjendustele on süüdistuse argumentatsioon ka tehniliselt probleemne. Aku mahtuvus on ca 100–250 Wh/kg. Ja kuigi hetkeliselt saab sealt kätte rohkem energiat, paistab pelgalt akude arvel rattale lisanduv mass 4–5-tunnise sõidu jaoks natuke liiast. Seda isegi juhul, kui “abimootorit” kasutatakse lühiajalisteks taktikalisteks manöövriteks. Pealegi lisanduvad siia veel mootor ja reduktor, mis lisaks keerukusele peavad olema oluliselt

Ühe sportlase suurvõidud Kevadel lisasid õli tulle maailma ajasõidu tšempioni, šveitslase Fabian Cancel-

vaiksemad kui akutrelli omad. Ja siis pannakse kõike seda katsetama mitte kolmanda järgu rattur, vaid just Cancellara.

Mõistetavalt paistab tavasõitjatele – elektrijalgrataste arendamise taustal – ka profisõitjate “elektrifitseerimine” usutav. Seda enam, et elektrimootoreid lisavad oma linnasõiduratastele ka profirataste valmistajad. Aga vaadake, kui suured on need abimootorid! Kui kusagilt taolise arendustegevuse raha väiksema, vaiksema ja võimsama mootori ja aku jaoks tagasi teenida, on selleks kindlasti sajad tuhanded tavasõitjad, mitte käputäis dopingukontrolli pinges profirattureid. Siin ei kehti vormelisõidu loogika, et uudne tehnoloogia siirdub hiljem tavaautodesse.

Kuidas reguleerib dopingualane regulatsioon selliseid vidinaid?

WADA lähtub kolmest kriteeriumist: võrdsed võimalused, kunstlik töövõime parandamine ja potentsiaalne oht endale ning teistele. Kui mõni vahend omab kahe kriteeriumi tunnust, on tegemist dopinguga – näiteks salamootor, mis parandab sinu sooritust. Tegemist on topeltkontrolliga, sest

lara võimatud võidud Tour of Flandersil ja Paris-Roubaix’ võidusõidul. Videoklippidest oli näha, kuidas mees enne

PUMBAD VENTIILID LAADIMISSEADMED

www.pump.ee Pärnu mnt 153, 11624 Tallinn, tel 697 2572, faks 697 2570 9/2010 (27)

44

“hUviTav” lahendUS

peale WADA hoiavad tehnoloogia arengul pidevalt silma peal ka erialaliidud. Näiteks on kergejõustikus hakatud kontrollima oda geomeetriat ja jalgrattamaailma valitsev UCI on rakendanud karme tehnilisi kriteeriume, milline tohib olla võistlusjalgratas.

Samas on tegu keeruka teemaga, kui mõelda Oscar “The Balde Runner” Pistoriuse näitele. Invaliid võis “tervete” sportlastega võistelda, kuni öeldi, et see pole ikka õige asi.

Juba vihjatud ortopeedilised operatsioonid lisavad väärtusmaailmale veelgi keerukust, nt Tommy John’i operatsioon jt.

Millise seisukoha on võtnud nii Eesti kui maailma antidopingu organisatsioonid antud teema suhtes?

Eesti AD juhindub WADA positioonist.

Lisaks keelatud abivahendite definitsioonile analüüsib WADA pidevalt uusi tärkavaid olukordi (geenidest ja keemilistest ainetest tehniliste abivahenditeni) ning täiendab jooksvalt keelatud vahendite nimekirja.

Kas selliste abivahendite leviku teemal on ka varem juttu olnud ning kas on tegemist tõusva probleemiga jalgrattamaailmas?

Mida tehnilisem spordiala, seda rohkem

raskeid tõuse nagu vajutaks nuppu oma juhtraual ning seejärel lausa lendab – sadulast tõusmata – 30kraadisest munakiviteega mäest üles. Tundub uskumatu?

Spekulatsioonid algasid kogu maailmas, ja mitte ainult rattaringkondades: arutati võimaliku mootori kasutamise üle rattaspordis.

Tehniliselt oleks selline mootor võimalik. Seda näitasid mitmed kirjutised mootori tööprintsiibist ja ka paljud videod Youtube’i keskkonnas, kus üritati selgitada ja illustreerida mootori võimsust, paigutust, tööpõhimõtet. Tänaseks on jutuvada vaibunud ja spekulatsioonid rahunenud, kuna mingit mootorit ei leitud. Cancellara ongi nii terava jala ja uskumatu jõuga velosipedist. Ent mida see debatt tekitas, olid küsimused spordi, eriti tehnikaspordi arengusuundade üle. Rääkisin teemast

esineb ajaloos nn tehnilise dopingu spekulatsioone. Rattaspordi algaastatel kasutasid mõned jalgratturid peenikest traati, mille üks ots kinnitati mööduva auto peegli külge ja traadi teises otsas oli veinipudeli kork, mida hoiti hammaste taga – et vajadusel saaks ennast kiiresti lahti lasta. Elektrimootorite ja ennekõike akude tehnoloogia areng võimaldab selliseid spekulatsioone siiski alles viimasel ajal. Youtube’is näidatud lahendust võib pidada heal juhul prototüübiks, mille praktiline kasutatavus on üsna kahtlane. Samas kõneleb see näide võimalikest tulevikustsenaariumitest, mida tajub ka UCI. Hoiatusena sportlastele ja ilmselt veelgi rohkem avalikkuses levivate spekulatsioonide pärssimiseks rakendas UCI viimasel Tour de France’il rataste raamide röntgenskaneerimist.

Kuna päris dopingule jälile jõudmiseks tehakse kõik mis võimalik ning vahelejäämise protsent on saja lähedal, kas võib järeldada, et järgmine olulisem teema ongi tehniline doping?

Tõenäoliselt on selleks inimese sisse jäävate funktsioonide tehnilis-bioloogiline parandamine (geenidest kuni liigeste disainini ja töövõimet toetavate ainete ainevahetusse süstimiseni) ning vähem mootori lisamine jalgrattale.

Kui suur on tõenäosus, et ka meie ratturid võiks sellise asjaga end siduda?

Kui “meie” omad jõuavad maailmaareenile, kasvab ka kontaktsus uute võimaluste ja töövõimet parandavate ideedega. Kuid sõltumata tegevussfäärist määrab ka siin otstarbekuse kulude ja tulude aritmeetika.

Kas kõmuline video Cancellara maagilisest näpuliigutusest ning sellele järgnenud kiirendusest on tõene?

Ratturi sõrmed liiguvad lenksul ja heeblitel pidevalt ja kiirenduse eel on sõrmede liikumine täiesti loomulik – parandatakse haaret, vahetatakse käiku vms. Kui seda seletust ei taheta uskuda, siis pakuksin veel ühe täiesti reaalse variandi, mis Cancellara ootamatut kiirendust seletaks. Nimelt asub tema ajus elektriliselt juhitav stimulaator, sarnaselt näiteks südame rütmimasinale.

Seda seadet kontrollitakse meeskonna autost, millest juhitakse kogu Team Saxo Banki meeskonna keerulist sõidutaktikat.

Cancellara sõrmede tõmblemist ja sellele järgnenud kiirendust põhjustas ajju jõudnud ergutussignaal. Rõhutan, et tegemist on täna tehniliselt kättesaadava lahendusega.

Ja ometi tundub füüsiline üleolek siin kõige tõenäolisem seletus.

Gruber Assist on kerge seadeldis jalgrattale, väljastpoolt märkamatu, kuna on ehitatud seat tube’i ehk sadulaposti toru sisse. abistav elektrimootor on 100-vatise väljundvõimsusega ja kaalub 900 grammi pluss 1-kilogrammine aku.

kahe targaga – Eesti antidopingu eestvedaja, Tallinna Ülikooli dotsendi Kristjan

9/2010 (27)

Pordi ning Eesti Jalgrattaliidu juhi Urmas Karlsoniga.

PilT: gRUBeR aSSiST

UUS STANDARD TÖÖSTUSAUTOMAATIKAS Uusim “state-of-the- art” I/O süsteem Vipalt

Mis on SLIO? kuni 64 moodulit sisesiin

  Kõige uuem ja moodsam sisendite ja väljundite hajutussüsteem standardsete tööstuslike andmesidevõrkude baasil: Profibus-DP, PROFINET-IO, EtherCAT, DeviceNet, Modbus/TCP või CANopen   Kuni 64 I/O moodulit ühe „slave”-i kohta   Sisesiini andmeside kiirus 48 Mbit/s   Vasteaeg lühem, kui 20 µs   Kõrgus 100 mm, sügavus 76 mm, laius 12,5 mm   Lai valik mooduleid: 2, 4, 8 DI/DO; 2, 4 AI/AO Standel AS, Kiisa 8, 11313 Tallinn, tel 6 558 180, faks 6 558 179, e-mail: standel@standel.ee, www.standel.ee

Modbus  TCP/IP

4646

edUKUSevaleM valeM edUKUSe

oü eesti kraanavabrik:

uued kraanad narva maJandust tõstmas mati Feldmann, Inseneeria peatoimetaja

T

eine identne sammaskonsoolkraana projekteeriti ja paigaldati Narva Kulgu sadamas paar nädalat varem.

Samuti läbis 30. septembril 2010 edukalt tehnilised katsetused 20-tonnise tõstejõu, 23,5-meetrise silde ja 13-meetrise kogukõrgusega pukk-kraana, mille tellijaks on AS Eesti Energia. See kraana hakkab abistama Eesti suurima õlitehase Enefit-280 kokkumonteerimist, kus seadmete montaaž nõuab suurt täpsust, mida autokraanade kasutamine ei võimalda.

Eelnevatest Eesti Kraanavabriku töödest Narvas tuleb nimetada aastal 2009 valminud Cargotec Estonia ASi uue tehase kraanade projekteerimist ja paigaldamist.

Sealse tehase kraanade koguarv on üle neljakümne – alates kerg- ja konsoolkraanadest kuni 20-tonnise tõstejõuga kahetalalise sildkraanani välja.

Uus kraana aitab pakkuda paremat sadamateenust

360 KRaadi ÜMBeR OMa Telje PÖÖRlev KRaana naRva jÕeSadaMaS aiTaB TÕSTa vÄiKelaevU ja laSTi ning On aBiKS nii PiiRivalvele KUi TOllile.

14. oktoobril anti narva jõesadamas pidulikult käiku OÜ eesti Kraanavabrik poolt ehitatud sammaskonsoolkraana tõstejõuga 10 tonni.

9/2010 (27)

Narva Jõesadama kail paiknev kraana on mõeldud väikealuste kailt vettetõstmiseks ja veest väljatõstmiseks, samuti kauba lastimiseks. Parema sadamateenuse pakkumine Narvas edendab piirkonna turismimajandust, loob uusi töökohti. Konsoolkraana hakkab abistama ka piirivalvurite ja tolliametnike tööd.

Kraana pöörleb 360 kraadi ümber oma telje ja töötab praktiliselt hääletult. Konsooli väljaulatuva osa pikkus on viis meetrit, tõstekõrgus 8,5 m. Kraana tellija on Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet, kraana ehitamist rahastati EASi vahendusel Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Nii Narva Jõesadama kui ka Kulgu

FOTOd: aUTOR

edUKUSe valeM

sadama konsoolkraanad on projekteeritud ja varustatud lisaseadmetega eelkõige sadama vajadusi silmas pidades: 1) lisaseadmed (traaversid, tropid, ketttropid, tõsteaasad jne) – kuni 10-tonniste väikelaevade vette- ja veest väljatõstmine, lasti tõstmine ujuvvahenditele ja tagasi, väikelaevade kontroll, ujuvvahendite kiirremont, päästetööd; 2) madalad remondi- ja opereerimiskulud; 3) keskkonnasõbralikkus; 4) konstruktsiooni tugevus ja ilmastikukindlus; 5) võtab vähe ruumi, kuna vundament koos poldikehaga on maa all; 6) võimaldab ühel inimesel turvaliselt ja ergonoomiliselt kraanat käitada, kasutades raadiojuhtimist või tavalist juhtpulti. eeSTi KRaanavaBRiKU KRaanad CaRgOTeCi UUeS TehaSeS.

Kraana tellija üheks suureks sooviks on tulevikus arendada välja väikelaevade ja

9/2010 (27)

47

20-TOnniSe TÕSTejÕUga PUKKKRaana aiTaB MOnTeeRida eeSTi eneRgia ÕliTehaST eneFiT-280.

jahtidega liiklejatele võimalus sõita oma alustega Soome lahelt Peipsi järvele. Pakkudes selleks teenust alus Jõesadamas treilerile tõsta, et see siis mõni kilomeeter eemal Kulgu sadamas uuesti vette lasta, kasutades selleks vastvalminud konsoolkraanade abi.

4848

inSeneRilahendUS TÖÖvahendid hUviTav

eelmise sajandi tehnika areng:

kOOPiamasina tulek ajaloo mõistmiseks on vaja distantsi. alles nüüd suudame hinnata umbes 40 aastat tagasi toimunud revolutsiooni kontoritehnoloogias. eestisse saabusid koopiamasinad ja hiljem ka arvutid (artikkel järgneb detsembri inseneerias).

lahenduste otsimine

riHO kristJuHan, AS Kristjuhan

M

eenutame kontoritööd 1970. aastatel. Dokumendid trükiti kirjutusmasinal. Mitme eksemplari saamiseks tuli masinasse panna mitu lehte ja lehtede vahele tahmaga kaetud kopeerpaber. Vigane koht tuli kummiga kustutada ja õige tekst uuesti trükkida.

Eesrindlikumad kasutasid valget kattevärvi, aga siis tuli lehte radiaatoril kuivatada.

Masinkirjateksti paljundamiseks suures koguses kasutati aastast 1900 ilmunud rotaatorit – vahaga immutatud paberile trükiti ilma trükimasinalinti kasutamata, vaha mõranes ja rotaatoris suruti vedel värv läbi trükitähtede kohale tekkinud praokeste paljunduspaberile. Lihtrahvas pidi dokumendi lihtsalt käsitsi ümber kirjutama, kasutati ka dokumentide pildistamist ja fotode tegemist.

XeROX 660

Mitme eksemplari saamiseks tuli masinasse panna mitu lehte paberit ja lehtede vahele tahmaga kaetud kopeerpaber.

Arvutati arvelaual, osati kõiki nelja põhitehet. Kuigi raamatupidajaid oli alati mitu, kulus aastabilansi kokkulöömisele ikkagi mitme nädala töö. Neljaks põhitehteks kasutati ka vändast ringiaetavaid masinaid, Felikseid. Insenerid, kel oli vaja keerukamaid arvutusi, kasutasid logaritmilist joonlauda, lükatit. Raamatupidajate, laotööliste ja konstruktorite kirjatöö vähendamiseks kasutati laialdaselt trükikojas trükitud blankette, kõikvõimalikke pitsateid jne.

Konstruktorid tegid jooniseid pliiatsiga paksule vatmanpaberile, kopeerija kattis selle poolläbipaistva kalkaga ja joonistas läbinähtava kujutise tušiga üle – valmistas joonisest arhiivile ja valguskopeerimisele sobiva originaali. Valguskopeerimine oli kasutusel 1940. aastatest.

9/2010 (27)

Töötasin ENSV Teaduste Akadeemia Keskasutuses teaduslik-organisatoorse osakonna juhataja asetäitjana. Pidime igal sügisel kõikide instituutide kõik teaduslikud teemad trükkima koondiks, A3-formaadis tabeliteks, kuues eksemplaris, vene keeles, et taotleda NSVLi Teaduste Akadeemialt järgmise aasta finantseeringut. Vigu ei tohtinud olla, ka viimased eksemplarid pidid olema loetavad, vastasel juhul võis mõni teema jääda ilma Moskvast eraldatavast haldus- ja palgarahast.

1960. aastatel ilmusid suuri fotoaparaate meenutavad seleenplaatidega koopiategemise aparaadid. Kõik operatsioonid tehti neis käsitsi, koopiavärv kinnitati paberile piirituseaurus, plaati puhastati pärast igat koopiat vatiga, aeg-ajalt ka piiritusega. Ühe koopia tegemiseks kulus vähemalt minut.

1969. a ilmus ENSV Teaduslik-Tehnilise Informatsiooni ja Propaganda Instituudi (Infoinstituudi) brošüür “Ülevaade elektrograafilisest kopeermenetlusest”, autor E.Vatter. Üleliidulise seadmete tarnija Sojuzglavpribori tellimisbrošüüri ilmus plaatidega vene kopeerimisseadmete kõrvale ka inglise tootja Rank Xeroxi seade XEROX 660, mis pidi tegema A4-paberile koopiaid nii, et operaator ei pea käsi tahmaseks tegema. Tellisime ühe ära.

XEROX 660 saabus 1970. a augustis, kaasas teine sama suur kast koopiapaberit. Inglased olid teadlikud nõukogude kirjapaberi kehvast kvaliteedist. Kaasas polnud aga kasutus- ega hooldusjuhendit ega tööriistu (kõik mutrid jms olid inglise tollmõõdus). 1970. a detsembris sai samasuguse masina ka ENSV Ministrite Nõukogu.

Pildid: RePRO

5050

KOMMenTaaR KOMMenTaaR

energeetika tulevikustsenaariumid:

XXi maailma enerGeetikakOnGressi Järeldused Septembri keskel kogunes üle 6000 energeetikaeksperdi ning huvilise Montréali, kus toimus 21. Maailma energeetikanõukogu kongress ^ üritus, mis toimub iga kolme aasta tagant. Kongressi eesmärk oli leida tasakaal ühelt poolt jätkuva globaalse majandus- ja energiatarbimise kasvu ning teiselt poolt keskkonnakaitse vajaduste vahel. Kas kongress täitis oma eesmärgi ning millised on eesti energiasektori suurimad väljakutsed kongressil käsitletud probleemide valguses?

K

õik juhtivad energeetikaeksperdid, eesotsas Rahvusvahelise Energiaagentuuriga (IEA), on veendunud, et lähema paarikümne aasta jooksul energiatarbimine kasvab (IEA hinnangul vähemalt 35^40% aastaks 2035), ja eriti kiiresti just BRICi riikides. Energia kättesaadavusest sõltub oluliselt arenevate riikide inimeste elukvaliteet. Kaevandusettevõtte Peabody Energy president G. H. Boyce väitis koguni, et 10kordne elektritarbimise kasv inimese kohta suurendab keskmist eluiga 10 aasta võrra. On selge, et varem rikastunud lääne ühiskonnal pole mingisugust õigust keelata arenevatele riikidele ligipääsu energiatarbimisele (isegi kui energiaallikaks on kivisüsi). Samas mõistavad kõik, et pidurdamatu fossiilkütuste kasutamine ning CO2 heitmete kasv ei ole jätkusuutlikud ning eelkõige rikaste riikide ülesanne on see probleem lahendada.

energiasääst – see on parimatest parim lahendus Kõige kiirem ja odavam lahendus energianõudluse kasvu probleemile on energiasääst. Sellest võidavad nii tarbijad kui tootjad. Montréalis väideti mitmes ettekandes, et energiasäästu meetmete rakendamine maksab tarbijale keskmiselt 40 EUR/

kodumajapidamistes säästlikumate elektriseadmete eelistamisel, sest seadmete ostmisel arvestatakse rohkem soetusmaksumust kui seadme eluea kogukulu. Seetõttu tuleb viimase võimalusena rakendada ka energiatarbimise kõrgemat maksustamist, muidu ei ole võimalik mõjutada enamikku inimestest energiaefektiivsemaid seadmeid ostma. Seadmete energiaefektiivsuse edendamiseks saab kasutada Jaapani lahendust (Top Runner Program), kus järgmise aasta standardid uutele toodetele kehtestatakse selle aasta kõige efektiivsemate toodete järgi. Jaapani süsteem on oluliselt parem kui Euroopas elektriliste seadmete markeerimisel kasutatav energiamärgis, mille järgi juba mitu aastat tagasi müügile suunatud mudelid on enamasti A-energiaefektiivuse tasemel. Seega energiaefektiivsuse “spidomeeter” enam ei tööta ^ seier on juba põhjas ega aita tegelikku “kiirust” hinnata.

miHkel Härm, Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee PEasekretär

MWh (võrdluseks: täna on Eestis elektrienergia börsihind üle 50 EUR/MWh, sellele lisanduvad võrgutasud). Konkreetselt saaks säästumeetmeid rakendada näiteks ehitistele rangemate normide kehtestamisega.

Raskem on saavutada edu tööstuses ning 9/2010 (27)

“Puhas“ energeetika – järgmine tulevikulahendus Järgmine samm on puhaste energiatootmisviiside ^ tuumaenergia, tuulikute ja hüdrojaamade ^ laialdasem rakendamine. Tänase parima teadmise järgi suudavad söejaamadega elektriturul pikaajaliselt konkureerida vaid odavalt ehitatud tuumajaamad. Eesti, kus hüdroressursid puuduvad ja tuumakogemus PilT: aUTOR

KOMMenTaaR

Mis on mis?

Maailma energeetikanõukogu – World Energy Council (WeC) » Juhtiv rahvusvaheline organisatsioon energiasektoris, loodud aastal 1923 » Ametlikult ÜRO poolt akrediteeritud valitsusväline energeetika sõlmküsimuste ja tulevikuga tegelev maailmaorganisatsioon » Ühendab ca 100 riiki, peakontor Londonis » Tegeleb kõigi võimalike energiaressurssidega » Põhitegevus: rahvusvaheliste sõltumatute uuringute läbiviimine ning uuringute tagasiside edastamine kõigile huvirühmadele. » President on Pierre Gadonneix » Peasekretär on Christoph Frei » Lisainfo: www.worldenergy.org » Kongressi lisainfo: www.wecmontreal2010.ca

geetikaprobleeme lahendada uute tehnoloogiate nagu IV põlvkonna tuumajaamade, süsinikuvaba fossiilkütust kasutavate elektrijaamade ning päikeseenergeetika abil. Siiski tõdeti, et täna on need tehnoloogiad pigem võimalused kui lahendused teadusasutustele ning järgmise 20 aasta väljakutsed tuleb murda ilma nende abita.

Kokkuvõtteks. Maailma ja Eesti energiasektoril on tõsiseid lahendamist ootavaid probleeme, kuid nagu selgus Montréali kongressil, on kõik probleemid lahendatavad. Seepärast julgeksin väita, et kongress täitis oma eesmärgi. Vaatamata ülevoolavale poliitilisele korrektsusele toodi välja konkreetsed väljakutsed ning võimalused nendega tegelemiseks. Nüüd tuleb lihtsalt teha kõik, et energiasääst ei jääks ainult sõnakõlksuks, planeeritud üleminek puhtamale elektritootmisele ei oleks vaid roosa unistus ning meie rikas lääne ühiskond suudaks tõestada, et suudame oma visioone ka ellu viia. Maailma Energeetikanõukogu president Pierre Ga-

sisult olematu, saab kiiresti arendada vaid tuuleenergiat. Näiteks Eleringi tellitud viimaste uuringute järgi saab Eesti energiasüsteemi liita 600^900 MW eest tuulikuid.

Maailma kogemus näitab, et tuuleenergia kiireks kasutuselevõtuks tuleb toetada kas esmainvesteeringu tegemist või tagada stabiilne regulatsioon, mis toetab elektri müügi kaudu. Samavõrd tähtis on tuulikute integreerimine elektrituruga – suuri probleeme kogevad eelkõige riigid, kus tuulikud rahaliselt ei vastuta oma ebabilansi eest. Taastuvenergia suurim vaenlane on riikliku regulatsiooni ebastabiilsus. Üleminekulahenduseks CO2-vabade energiasüsteemide poole on Shelli juhi Peter Voseri sõnul maagaasi osatähtsuse tõus elektritootmises. Gaasijaamade rakendamine söe väljatõrjumisel võimaldab vähendada CO2 heitmeid 50–70% võrra.

Kahjuks saab energiajulgeoleku kaalutlustel seda lahendust kasutada vaid riikides, kus on stabiilne gaasiturg ja tänasest kõrgemad elektrihinnad. Tulevikus loodetakse ener9/2010 (27)

51

Maailma energeetikanõukogu eesti Rahvuskomitee » Esindab Eesti huvisid WECi tegevuses » Tutvustab Eestis WECi uuringuid ning annab uuringute tagasisidet » Eesti Rahvuskomitee liikmed on: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Energia, Eesti Gaas, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Gaasiliit » Eesti Rahvuskomitee juhatuse esimees on Sandor Liive » Eesti Rahvuskomitee peasekretär on Mihkel Härm » Lisainfo: www.wec-estonia.ee

donneix ütles: “Sustainable growth is no longer an option, it is a necessity.”

5252

Summary SUMMaRY

summary

Too good to Be allowed to Retire

U

no Anderson (78), an Estonian engineer living in Northridge by Los Angeles, wanted to retire already 16 years ago. However, he was too good an engineer. So his employer, the big US construction organization Parsons coaxed him into continuing his career, increasing his salary and benefits. It was not until two years ago when Anderson finally gave up work.

There are two large engineering corporations in the USA: Parsons and Pechtel. Anderson has been involved in Parsons’ projects all over the world. For example, the majority of Saudi Arabian oil and chemistry plants have been engineered by Parsons.

“In Saudi Arabia we built a whole new city for 150 000 people, as well as harbours and plants. Harbours were my speciality. I took care the right things were procured. I supervised other companies’ work.

I studied offers and advised the royal committee about the procurement of, for example, harbour cranes and tug boats,” says Anderson.

Such kind of motor is technically feasible. It was proved in several articles on the operating principles of the motor as well as in Youtube videos attempting to illustrate its power, location on the bike, operation.

Today the rumors have died down because no motor was actually found. However, the dispute has raised a lot of questions about trends in technical sports.

Tallinna Tehnikakõrgkool/ University of applied Sciences has Turned 95

T Suspicions of Technical doping in velo World

T

he world of sports has been rumoring about prostheses of runners and jumpers, replacements of hip and knee joints as well as shoulder prostheses of sportsmen of throwing events. Adding a motor to a bicycle is technical doping as well. In spring these rumors grew louder after Fabian Cancellara, the Swiss bicycle racer and World Time Trial Champion, had achieved incredible victories at the Tour of Flanders and Paris-Roubaix. It could be seen in the videos that Cancellara as if pressed a button on the handlebars before he literally flew away from his rivals up a steep cobblestone road.

9/2010 (27)

TK/UAS has been providing education in technical fields for 95 years already. Despite of several name changes the essence of the school has remained the same. For more than 30 years the school was known by the name of the Tallinn Technical Secondary School for Building and Mechanics (TEMT). During that period about 15 000 students graduated from the school. Since 1992 it is the biggest state-owned applied higher educational institution in Estonia. At present, more than 3000 students are attending the university.

In the globalizing world the success of an university greatly depends on its potential of continuous development. The strength of applied higher education programmes lies in rationally balanced theoretical studies and practice. The school promises its students that the knowledge they have obtained there can successfully be applied in real life.

Слишком хороший специалист для того, чтобы отпускать на пенсию

Уно Андерсон (78), который живет недалеко от Лос-Анджелеса в Нортридже, хотел выйти на пенсию уже 16 лет назад. Но он являлся настолько хорошим специалистом, что его работодатель Parsons – один из крупнейших строительных концернов в США – все время уговаривал его остаться, добавляя зарплату и другие бонусы. Только лишь два года назад смог Андерсон закончить свою деятельность. В США имеется две крупнейших инженерных фирмы – Parsons и Pechtel. Андерсон работал с проектами Parsons по всему миру. Например, большая часть масляных и химических фабрик в Саудовской Аравии построена концерном Parsons. «В Саудовской Аравии мы даже построили целый город на 150 000 человек, строили порты и фабрики. Порты как раз и являются моей специализацией. Я следил за закупкой комплектующих, контролировал работу подрядчиков, просматривал предложения и советовал какие краны или оборудование закупать», рассказывает Андерсон.

В велоспорте подозревают техгический допинг

В мире спорта говорят о протезах для бегунов и прыгунов, о смене коленных и тазобедрен-

ных суставов, о протезах плечевого сустава. Таким же техническим допингом является мотор на велосипеде. Масла в огонь добавили невероятные победы Фабиано Канцеллара на весенних этапах велогонки. На видео очень хорошо видно, что перед трудными подъемами Фабиан какбудто нажимает кнопку на руле, и легко взлетает на 30-и градусный подъем, даже не привставая на седле. Технически такой мотор возможен. Это показывают многочисленные описания принципа работы мотора, а также видео клипы на YouTube’e, где пытаются разъяснить положение мотора, принцип работы и мощность. На сегодняшний день все спекуляции утихли – никакого мотора найдено не было. Но это породило дебаты на тематику развития технических видов спорта.

Таллиннская Высшая Техническая Школа – 95

Таллиннская Высшая Техническая Школа (ТВТШ) предлагает техническое образование вот уже 95 лет, несмотря на то, что название школы все время менялось. Дольше всех (более 30 лет) продержалось название Таллиннский Строительно-Механический Техникум. В течение этого времени техникум закончило более 15000 студентов. Начиная с 1992 года - предлагает высшее образование, самая большая в Эстонии прикладная высшая школа, где сейчас учится более 3000 студентов. В нашем глобальном мире успех высшей школы зависит от возможностей членов школы постоянно развиваться. Силой прикладного высшего образования является баланс между теорий и практикой. Смотря в завтрашний день глазами студента, школа обещает, что полученные здесь знания позволят найти возможность применить их на практике.

9/2010 (27)

5353

Резюме

КРАТКИЙ ОБЗОР SUMMaRY

veidi nalja ja nuputamist

viiMane leheKÜlg UUdiSed

inseneeria veste

N

ewton, Archimedes ja Pascal mängivad peitust. Archimedes loeb: “10, 9, 8, ...” Samal ajal jookseb Pascal peitu. Newton aga jääb paigale, joonistab maha meeter korda meeter ruudu ja astub selle sisse. “...1, 0, tulen!” hüüab Archimedes ja pöörab ringi. Näeb kohe Newtonit ja hüüab: “Ahaa! Newton!” “Ei ole Newton,” vastab Newton. “Hoopis Newton ruutmeetril. Ehk Pascal!”

Enn Heinsoo, Facebook

nuputamist

(raskusaste *, **, ***)

1

ehitusmaterjali mass *. Tellis kaalub ühe kilo ja pool tellist. Palju kaaluvad kaks tellist?

2

Pärandi jagamine **. Isa oli otsustanud, et pärandab oma vanemale pojale poole oma varandusest, keskmisele pojale kolmandiku ja nooremale pojale ühe kaheksandiku oma varast. Surres polnud isal pärandada muud kui 23 kaamelit. Kuidas neid jagada, olid pojad nõutud. Kutsume mulla Nasreddini appi, otsustasid nad. Mulla kuulas vendade mure ära, mõtles natuke ja ütles siis noorimale vennale: “Mine laena naabrilt üks kaamel juurde!” Kui viimane kaamelit talutades tagasi jõudis, asus mulla pärandust jagama. “Kokku on siin 24 kaamelit. Vanem poeg saab pooled ehk 12 kaamelit, keskmine kolmandiku ehk 8 kaamelit ja noorem poeg kaheksandiku ehk 3 kaamelit. Kokku 23 kaamelit. Ja naaber saab oma kaameli tagasi!” Kuidas see pealtnäha võimatu ülesanne mullal õnnestus?

3

kokkulangevad sünnipäevad ***. Kui kahel inimesel on ühel päeval sünnipäev, peetakse seda üsna suureks kokkusattumuseks. (Inseneeria toimetajal on muide neli tuttavat, kelle sünnipäev on 7. jaanuaril.) Mõeldes oma klassi, õpperühma või töökollektiivi peale, selgub, et niisuguseid “kokkusattumusi” tuleb ette tegelikult päris tihti. Kui suur peaks olema, ütleme, töökollektiiv, et tõenäosus, et töökollektiivis oleks kokkulangevaid sünnipäevi, oleks üle 0,5? Kes ei viitsi võrdlemisi rasket kombinatoorikaülesannet lahendada, võib lihtsalt vastust pakkuda. 

vaSTUSed 1 Kui tellis kaalub x kg, siis x = 1 + x/2, millest tuleneb, et kaks tellist kaaluvad neli kilogrammi.

2 Näiliselt toimiv lahendus tekkis isa teadmatuse tõttu, kes arvas, et pool, üks kolmandik ja üks kaheksandik annavad kokku terviku. Tegelikult on osade summa 23/24, mistõttu said pojad pärandi küll jagatud, aga mitte nendes proportsioonides, nagu isa soov oli.

3 Kui töökollektiivis on kakskümmend kolm või rohkem inimest, on tõenäosus kokkulangevateks sünnipäevadeks juba üle poole.

5454

9/2010 (27)

RePRO