KULDNE KROON EESTI LIPUL - L a u a l i p u k s on Sul siin selline E e s t i lipp, m i d a m a p o l e veel näinud - trikoloori keskel kolmeharuline k u l d n e k r o o n . - M i n u l e on alati t u n d u n u d , et sellelt lipult on m i d a g i p u u d u ja ma olen p ü ü d n u d sinna ühte kui teist sobitada, ü k s k i asi ei ole sobin u d , a g a see k u i d a g i m o o d i sobis. M i d a g i jõulist peaks E e s t i lipu peal olema. K u i d a g i m o o d i on r a h v u s v ä r v i d e s sees m i d a g i v ä g a olulist selle r a h v a k o h t a . V õ t a m e v õ i Saksa lipu. M u s t ja punane on põrgu v ä r v i d , k o l l a n e - õieti see peaks olema k u l d n e - millegipärast öeldakse n ü ü d k o l l a n e , aga õige v ä r v on k u l d n e - k u l d on v a i m u m a a i l m a v ä r v . N i i et Saksa lipu peal on k õ r v u t i koos k a k s niisugust suurt äärmust ja seepärast ka ö e l d a k s e , et sakslase a m p l i t u u d on s ü g a v v õ i kõrge mõlemat p i d i , et ta nii põrgut tunneb kui k a seda teist p o o l t , ja kui ta siis teeb ühte, siis ta teeb k o r r a l i k u l t ja kui ta teeb teist, teeb teist korralikult. - V e e l üks küsimus Su töölaual n ä h t a v a kohta. K a s k õ i k Su kassid on o l n u d mustad nagu see, kes siin kirjutuslaua serval praegu näiliselt p õ õ n a b , a g a tegelikult k u u l a b teraselt meie j u t t u ? - E i , a g a see on k a h n i i m o o d i l ä i n u d , et pilt mustast kassist oli k a k s k ü m m e n d aastat enne. H a k k a s n m õ t l e m a , et ei oleks p a h a üks niisugune B e e m o n t - B u l g a k o v i raamatus on ü k s , kes rippus kroonlühtri küljes ja tulistas nagaanist tšekiste. - See oli seal tõesti v ä g e v tegelane. - Ja kujutasin ette, et niisugune elukas oleks v a h v a t o a s : koolit a d teise v ä l j a , õ p e t a d filosoofiks. K a s s on selline v e i d r i k , see õ p i b k õ i k e , m i d a tahes, aga ta on nii t a r k , et ta ei näita seda alati v ä l j a . Inimene a r v a b , et ainult see on tark l o o m , kes tema k ä s k u d e peale mingeid idiootsusi teeb. K a s s on selleks liiga tark ja liiga t u g e v a k e s k n ä r v i s ü s t e e m i g a , et inimesele alla a n d a , ta p a n e b inimese oma pilli järele tantsima. M a kujutan ette sellist tsirkust, kus p u b l i k on k õ i k kassid ja siis inimene lollitab ja v e i d e r d a b seal areenil. K a s s elab teises dimensioonis ja n õ u a b t ä i e l i k k u respekti e n d a v a s t u , siis ta näitab ühte kui teist oma sügavustest ja tarkustest. K u i kassi nii k o h e l d a nagu paljud k o h t l e v a d , et l o o m , p ü ü a hiiri, m i n e v ä l j a ! siis kass täielikult suleb ennast inimese eest, läheb eemale ja ongi ainult sihukene kass, a g a kui sa k o h t l e d t e d a eriliselt ja a u p a k l i k u l t ning tema isiksuse suhtes ilmutad respekti, siis kassi silmis sa m i d a g i o l e d , sest kass v a a t a b , et sina k a millestki m i d a g i n a t u k e n e g i a i m a d . 122
See t ä h e n d a b , et sa p e a d teda v õ t m a kui v õ r d s e t , mõnes asjas p e a d t e d a v õ t m a kui endast k õ r g e m a t , sest k a h t l e m a t a on tal o m a d u s i , mis ü l e t a v a d sinu o m i , ja seal, kus sinu v õ i m e d ja t e a d m i s e d on jälle temale v a j a l i k u d , seal osutad teeneid, mis on loomulik. N i i on kõigi l o o m a d e g a . M a a l oli metsavahi hobune n ä d a l aega minu k ä e s , v e d a sin metsa v ä l j a . M a ei istunud k u n a g i k o o r m a peale ja k o o r m a t ei tein u d suurt, iga reisi järel söötsin leiba . . . kui ta tahtis seisma j ä ä d a , m a lasin tal seista, tahtis ta p u u o k s i süüa, m a lasksin tal puuoksi süüa. T a l oli esimesel p ä e v a l paari tunniga selge, ta h a k k a s v a l l a t u s i t e g e m a , ta k ä i t u m i n e muutus, tal tuli teine nägu ette, ta oli nagu v ä i k e n e laps. K u i m a ta m e t s a v a h i l e tagasi viisin, siis too ü t l e s : »Mina ü k s k o r d hoian l o o m i , aga mis ma ta'ga nüüd peale h a k k a n ta p e a b mul v a h e l t ö ö d k a tegema.« V õ i lehma lüpsmine - enne tuleb l e h m a g a r ä ä k i d a , sügada, harjata lehma . . . siis h a k k a d sarvede v a h e l t peale, sügad kuni udarani v ä l j a , siis silitad u d a r a t - v a a t , kui n i i m o o d i oled t e m a g a pool t u n d i m ä n g i n u d , siis v a i k s e l t l ä h e d lüpsi peale üle - siis ta joriseb sul ees, ila tilgub suust - tal on hea, tal on tore sinuga. N i i m o o d i saab palju p a r e m a p i i m a j a see on palju terv i s l i k u m juua. A g a kui näiteks lehm on stressis, hirmu a l l , siis on piimas see k õ i k sees. N e e d l o o m a d , k e d a peetakse p r a e g u nii j õ l e d a tes tingimustes - need surmalaagrid, et lihtsalt saaksid ruttu k a a l u täis ja k i r v e k a e l a - see liha on täis seda stressi ja h i r m u , seda ei tohi ju süüa üldse . . . O m a m o o d i pilt k a s s i d e g a oli R o o m a s . N a d k o g u n e v a d õhtuti Colosseumi varemetesse. I k k a k ü m n e i d kasse k ü l l , ilma l i i a l d a m a t a . N a d on suhteliselt pisikese m a a - a l a peal ringis. I s t u v a d , k õ i k i s t u v a d ja ü k s k i kass ei v a a t a teist kassi. K õ i k on selliste n ä g u d e g a nagu t e m a oleks a i n u k e n e ja ü k s i p ä i n i selle k o h a peal. Ü k s k i kass ei tegele teise kassiga, k õ i k on absoluutsed i n d i v i d u a l i s t i d , isiksused, kelle j a o k s teist ei ole. Ja ometi n a d k o g u n e v a d k o k k u ja t e k i b niisugune kasluse e n e r g i a p i l v - lihtsalt i s t u v a d rahulikult selle p i l v e sees, aga i g a ü k s rangelt säilitab o m a p u u t u m a t u s e - ü k s k õ i k s u s e kehastus. K e e g i ei uuri teist - k o e r a d s a a v a d k o k k u , siis on ainult n u u s k i m i n e , lärm ja kisa. K a s s on d e l i k a a t n e . V a h e m a a d ei p e a üldse suured o l e m a , teine v õ i b olla nii n e l i k ü m m e n d sentimeetrit, n i i m o o d i ilusasti istuv a d , et i g a ü k s täiesti omaette. K õ i k liigutused on ääretult a e g l a s e d , m õ õ d e t u d , t ä p s e d , sujuvad - ü k s k i kass ei tee ühtegi äkilist liigutust - ta v a e v a l t v e n i b sinna ja sätib end ilusti ära n i n g t a r d u b paigale nagu sfinks, just nagu k i v i s t u b . Istub oma aja ära ja kellel on a e g t ä i s , enam r o h k e m ei t a h a , siis s a m a m o o d i a e g a m ö ö d a l a h k u b . T e i n e m u i d u g i n ä e b ja k u u l e b k õ i k , k u i d ta ei anna m ä r k u , et ta seda jälgiks. See on a i n u l a a d n e pilt. N i i s u g u n e mulje o n , et õhtul kassid k o g u n e v a d k o k k u , et ühises energias k õ n e l d a K a s s i tähtkujuga. - K u i d a s Sa ise kujunesid isiksuseks, k u i d a s ja millal h a k k a s i d end v a s t a n d a m a k õ i g e l e sellele, m i d a koolis püüti u s k u m a p a n n a ? K e s selleni üldse j õ u d s i d , j õ u d s i d ilmselt k a h t v i i s i : neile, kelle lähe123
dasi oli represseeritud, pidi see k õ i k näima õel vale, teistele aga v a r e m või hiljem lihtsalt rumal ja mannetu. - M e i e perekonnas oli v ä g a tugev ajalooline traditsioon. Juba enne k o o l u g a , igapäevastes kõnelustes, olin kuulnud pidevalt tehtavat tagasivaateid minevikku. Pisikese lapsena, igapäevaelu asjadest rääkides ma mäletan, kuidas meenutati: see oli L i i v i sõja ajal, see oli Põhjasõja ajal. Meenutati katoliku aega. Eesti ajalugu oli mul juba elavate jutustuste kaudu selge. Varasest lapsepõlvest on mulle erilist mõju a v a l d a n u d ka keskaja arhitektuuri mälestusmärgid Tallinnas ja meie kirikud. Kolmeaastaselt leidsin ma kunstiajaloo raamatust v ä r v i pildid Püha Nicolause martüüriumi kujutusega. K e s k a j a kultuur haaras mind mingi erilise seletamatu jõuga. L a p s e p õ l v e k o d u - see oli muusika emalt ja külm analüütiline mõistus isalt. Mõjutasid mind isa õhtused lugemised. T a armastas lugeda ajaloolis-filosoofilisi teoseid. Ja nende põhjal siis E u r o o p a kultuuri probleemide arutelu. E n n e k o o l u g a olin ma isa kõrvalt tutvunud selliste teostega nagu Spengleri »Õhtumaa allakäik«. Selle tõttu ei ole minul mälukatket tekkinud, ei olnud mul hiljem ka vaja hakata mitte midagi otsima ega leidma. N ü ü d räägitakse, et on ärkamisaeg, aga ma pole uinunudki. - M i l l a l kooli läksid? Ja kas tekkisid v a s t u o l u d : koolis räägitakse üht, kodus teist? - K o o l i läksin peale sõda. V a s t u o l u d ? K õ i k oli nii selge, et ühtki v a l e t ma ei ole kunagi uskunud, nii selge, et see ei toonud kaasa mingeid konflikte, vähemalt alguses mitte. M u r r e Eesti ühiskonnas tuli minu arvates palju hiljem - ja seetõttu, et v a n e m a d lakkasid rääkimast lastele lähiminevikust ja isegi omaenda elust, lapsed jäeti täielikku teadmatusse. - K a s peale 1949. aasta küüditamist? - M i n u arvates natukene hiljem veel. See murdumine oli viiekümnendail. K u u e k ü m n e n d a i l , kui mul tekkisid kontaktid noortega uutes oludes ja uuel pinnal, siis mind hämmastas see teadmatus omaenda maa ajaloo ja kultuuri osas. See oli mulle üllatus. - K u i d a s tekkis Sul masendavas olukorras?
kujutlus
oma
võimalikust
eluteest
kusagil tollaste täielik võigas selles
- E k s kõik seisavad sel teelahkmel ja paljudele on see küsimus v ä g a lihtne. N ä e m e seda k a praeguste a v a l i k u elu tegelaste juures, kes l õ i k a v a d poliitilist kasumit parteist välja astumisega nende käest tuleks k ü s i d a : »Miks te ei teinud seda viis aastat tagasi, miks te seda nüüd teete?« O n üks liik inimesi, kellel on vaja lihtsalt olla esimene, juhatada vägesid, saada majanduslikku kasu - neile on need tõe küsimused täiesti viimasejärgulised. K u i praegusel ajal on v a j a lehvitada sinimustvalget, lehvitame seda, eile oli vaja teist lehvitada, lehvitasime, homme võime lehvitada k a midagi kolmandat, selleks et säilitada oma juhtpositsioon ühiskonnas. Niisuguste inimeste vastu minul usaldust ei ole. N ä i t e k s praegu mina austan inimest, kes ütleb: 124
»Mina olin kommunist, olen kommunist ja jään selleks k a siis, k u i partei peab minema põranda alla.« Isegi annan talle võib-olla varjupaika, kui teda taga aetakse, sest see mees on oma asjas aus. K a s ta on eksiteel või mitte, see on iseküsimus. K e s aga on nii nagu olukord nõuab - neid inimesi ei saa usaldada. Ja k u i sa ütled, et sa viis aastat tagasi olid nii rumal, et k õ i k e uskusid, siis tänan v ä g a - inimene, kes n i i rumal oli - kuidas v õ i b sellisele inimesele valimistel oma häält a n d a ? N e n d e l t inimestelt tuleb täie tõsidusega k ü s i d a : »Kas ei oleks aus minna nüüd v ä h e varju, ütleme näiteks katlakütjaks v õ i v a l vuriks?* - M i l l a l Sulle oli selge, et Sinust saab v a i m u l i k ? - See nii kohe ei tulnud ja sellest ma ei osanud varem mõelda. Siin on seesama tõe ja karjääri küsimus. Sõjajärgset p õ l v k o n d a pean ma reeturite põlvkonnaks. Reetmine on k o k k u v õ e t a v ühte lausesse: »Kõik, mis olnud, las see oli, teie, lapsed, nüüd elage rahulikult, ja et te rahulikult elaksite, selleks on parem kui te mitte midagi ei tea, mis enne on olnud.« Selline lihaste emade ja isade hirm oma füüsiliste järeltulijate eksistentsi pärast. N a d leidsid, et kõige paremini on nende elu kaitstud siis, kui nad isegi ei tea, mis nad on olnud. N i i see mäluauk tekkis ja mina ei süüdistaks selles küll väliseid olusid, v a i d i k k a inimesi endid. E k s kõiki proovitakse ajaloos ja kui meie otsustaval hetkel olime nõrgad, siis tuleb siit järeldus teha, et järgmine k o r d mitte nõrk olla, oma teadvust ja mälu ei saa käest ära anda, eriti ajaloolist mälu. M i n u l e oli t õ d e tähtis, t õ d e ise, t õ e enda pärast. Ümbritseva suhtes kujunes lõpuks üks soov: et sa temast midagi ei kuule ja midagi ei näe. Esimest korda hakkasin T a l l i n n a raadiot o m a l taht e l kuulama alles poolteist aastat tagasi, enne ei olnud seda minu jaoks olemas. M a ei teadnud midagi Eesti kultuurist ega kultuuritegelastest - kui teised ümberringi rääkisid, siis ma polnud kuulnudki neist, sest kõik, mis oli kas või pooliti vale ja mitteehtne, oli mulle niivõrd vastik, et ma ei saanud sellega kaasa minna. See rikkus mul igal pool kõik suhted ja alustamised kohe ära, sest õige varsti, kogematagi, oli teistel selge, et sa mõtled teisiti ja selles nähti ohtu. O l i n oma sisimas lahti ütelnud eesti rahvast ja olen elanud kõik need aastad siseemigrandina, võõraks olen jäänudki, see on k a üks põhjus, miks ma ei ole a v a l i k k u ellu eriti sekkunud. Katolitsism osutus selleks viimaseks ületamatuks seinaks minu ja eestluse v a h e l . Küsimust eestlusest ja eurooplusest pole minu jaoks olnud - olen alati olnud eurooplane ajaloolise traditsiooni ja vaimsuse mõttes, mitte olmeeurooplane. E u r o o p a kultuuris on nimelt, kristlik inimesekontseptsioon, mis puudub teistes kultuurides. Islamis näiteks puudub inimese personaalne eneseteadvus, seal kehtib hõimuteadvus, inimene on alles seotud sugukonna kehaga, pole sellest eraldunud, elab maagilise kultuuri tasandil. E u r o o p a kultuuris sündis juba M e r o v i n g i d e ajal faustlik inimtüüp - üksikisik lõpmatuse ees. See tähendab suurt üksindust, üksin125
d u s o n a g a h i n d i n i m i s i k s u s e k s o l e m i s e eest. Selles on k r i s t l i k u e h k k a t o l i i k l i k u E u r o o p a k u l t u u r i e r i n e v u s ja o l u l i n e e r i n e v u s m u u d e s t r e g i o o n i d e s t . K r i s t l i k u l k o n t s e p t s i o o n i l i n i m i s i k u s t k u i K r i s t u s e võrd-k u j u s t r a j a n e b j a p õ h i n e b k o g u a r u s a a m i n i m i s i k u s t ja t e m a õigustest riigi ees. S e e p ä r a s t ei saa islami k e s k a e g a s a m a s t a d a E u r o o p a k e s k ajaga. - K ü l l a p S i n d o m a l ajal k o m s o m o l i isegi ei k u t s u t u d ? - See oli o m a e t t e l u g u . M e a s t u s i m e k o g u k l a s s i g a k o m s o m o l i ja m i n a olin selle asja initsiaator. See oli m e i e r e l v õ p e t a j a t e v a s t u , see o l i täiesti k ü l m a r v e s t u s , t r u m p m e i e k ä e s . M e i l o l i d õ p e t a j a t e g a konfl i k t i d . K u i asi l ä k s v ä g a t e r a v a k s , siis l ä k s i m e ise d i r e k t o r i j u u r d e a b i p a l u m a ja a l u s t a s i m e seda juttu o m a p a t t u d e l o e t e l u j a k a h e t s u sega. T u l e m u s oli m u i d u g i see, et õ p e t a j a t e t u b a h u r j u t a d l ä b i , et niis u g u s t e t o r e d a t e p o i s t e g a ei s a a te siis h a k k a m a , k u s k õ i k o n k o m s o m o l i d , k õ i k on ise a s t u n u d j a k õ i k ise s a a v a d aru o m a e k s i m u s t e s t ja ise k a h e t s e v a d . Peale keskkooliiga eraldusin täielikku üksindusse. K õ i g e p e a l t tuli e n d a l e a r u a n d a , mis on v õ i m a l i k j a m i s ei o l e v õ i m a l i k . S e d a ei saa t e h a , sinna ei saa m i n n a , a g a m i d a g i s a a b teha. K u s k i l k a u g u s e s v i r v e n d a s päev, m i d a ma hakkasin nimetama juba enne kahekümnendat eluaastat x - p ä e v a k s . Selle all m a mõtlesin päeva, mil inimene saab ilma oma südametunnistusega kompromissi tegemata teostada e n n a s t elus. V a l m i s t a d a ennast ette, k a s see p ä e v t u l e b v õ i m i t t e , see p o l n u d e n a m t ä h t i s , a g a et k u i see p ä e v t u l e b , e t m a siis o l e k s i n v a l m i s . H a r i d u s t u l e b h a n k i d a o m a l k ä e l , selleks t u l e b n ä h a p a l j u v a e v a . J ä r e l i k u l t - t ö ö k o h t p e a b o l e m a n i i s u g u n e , mis j ä t a b palju a e g a j a e l u v i i s t u l e b s e a d a selliseks, e t m a t e r i a a l s e d k u l u t u s e d o l e k sid m i n i m a a l s e d n i n g k o g u j õ u d p a n n a iseenese k u i inimisiksuse psühho-füüsilisse ü l e s e h i t a m i s s e . V i i m a s e l ajal ü l e s s e a t u d k ü s i m u s enese h u m a n i t a a r a l a s e h a r i m i s e v õ i m a l u s t e s t on n a t u k e n e e b a a u s selles m õ t t e s , et i n i m e s e l o n ü l d i n e k a l d u v u s kõikides asjades süüdistada olukordi, aegu, kooli, õpetajaid, k õ i k e m u u d , ja m i t t e i i a l g i i s e e n d a l a i s k u s t . V õ i b k õ l a d a k u m m a l i sena v ä i d e , et S t a l i n i j a B r e ž n e v i a e g o l i d s u u r e p ä r a s e d v a i k s e k s k o d u seks s ü v e n e m i s e k s ja e n e s e h a r i m i s e k s ; h e a t a h t m i s e juures oli k ä t t e s a a d a v a b s o l u u t s e l t k õ i k v a j a l i k l i t e r a t u u r mis tahes h u m a n i t a a r t e a d u s e s s e s ü v e n e m i s e l . E n t see n õ u d i s i s i k l i k k u a k t i i v s u s t ja i s i k l i k k u j u l g u s t - see on teine asi, a g a k u s k i l ei ole ö e l d u d , et v a i m u l e i b a s a a b süüa l a i s e l d e s - k a s e d a t u l e b süüa p a l e h i g i s . A n t i i k f i l o s o o f i a t u u r i d e s l e i d s i n m a a n t i i k i n i m e s e i d e a a l i , see oli f i l o s o o f - a t l e e t , ja siis sai t e h t u d n i i s u g u n e - t a g a n t j ä r e l e a j a b n a t u k e n a e r m a - enese k u i i n i m i s i k s u s e ü l e s e h i t a m i s e p r o g r a m m . Siis m i n u e l u oli t ä i d e t u d p a l j u a a s t a i d f i l o s o o f i a ja k u l t u r i s m i g a . A g a selle i d e a a l i t e o s t a m i s e ajal - milles m a tegin e d u s a m m e - m a h a k k a s i n t a j u m a , et see ei ole k õ i k . K u i m a n ü ü d p r a e g u v a a t a n e n d a s t fotot sellest ajast, m i l m a olin e n d füüsiliselt üles t ö ö t a n u d , 90 k i l o lihaseid, filosoofiaraamatuid meetrite viisi läbi töötatud, ometi mingi
k o h u t a v tühjus sees, sest elu t e g e l i k e e s m ä r k milleks me üldse i n i m e s e n a e l a m e - see oli i k k a e b a s e l g e j a l a h e n d a m a t a . O m a h a r i d u s e a h n u s e s l e i d s i n , et P i i b l i t p e a b k a t u n d m a ja v õ t s i n k ä t t e n i n g jagasin P i i b l i k o l m e k ü m n e p ä e v a p e a l e ä r a , p a n i n p a b e r i t ü k i d v a h e l e ja hakkasin lugema. K o g e s i n ühte kummalist asja: esimest k o r d a m a k o h t a s i n r a a m a t u t , m i l l e s t m a ei s a a n u d j a g u , m i l l e s t m a e i s a a n u d a r u - ja mis k õ i g e m a s e n d a v a m l ö ö k - m i n u h i i l g a v m ä l u , m a v õ i s i n l e h e k ü l g e d e v i i s i p e a s t t s i t e e r i d a . P i i b l i r a a m a t u p u h u l sain m a j ä r s k u t ä i e l i k u l ü ü a s a a m i s e o s a l i s e k s , e i s a a n u d a r u , ei m õ i s t n u d ja isegi ei m ä l e t a n u d , m i s seal o n . A g a m a m õ i s t s i n , et selle t a g a o n t e r v e suur m a a i l m , mis on m u l l e alles t u n d m a t a , mis alles n õ u a b u u r i m i s t . J a siis oli h u v i j ä r s k u n i i v õ r d suur t e o l o o g i l i s t e k ü s i m u s t e v a s t u . Ä k k i m a tajusin selle f i l o s o o f i l i s - a t l e e t l i k u m a a i l m a k a d u v u s t j a t ü h i s u s t . K u i i n i m e n e o m a k e h a e h i t a b ja o m a m u s k l e i d p u m p a b , k õ i k see on t a l l e k a l l i s , k õ i k see on h i r m s a v a e v a g a s a a d u d . K õ i k see v a e v a g a k a o b ühel p ä e v a l , l ä h e b m u l d a , m ä d a n e b , sellest ei j ä ä m i d a g i j ä r e l e . K e s on siis i n i m e n e j a k a s i n i m e s e s o n m i d a g i , m i s on v ä ä r t I g a v i k k u - nii p ü s i m i s e m õ t t e s k u i v ä ä r t u s e m õ t t e s ? Siis oli m u l l e selge, et k a k a d u v a t i n i m e l u s a a b r a j a d a p ü s i m a a i n u l t i g a v i k u v ä ä r tustele. - Siis Sul k ü p s e s k i m õ t e u s u t e a d u s t õ p p i d a ? - J a h , e s i m e n e t a h t m i n e oli p u h t n i i s u g u n e t e a d m i s e j a n u ja p e a a e g u l a u s a s a a g i a h n u s . A g a ü l e m i n e k ü h e l t m a a i l m a p i l d i l t teisele see on r ä n k protsess. Ü l e m i n e k f i l o s o o f i l i s e l t m a a i l m a p i l d i l t , k u s k õ i k on t õ e s t a t a v ja k õ i k on ü m b e r l ü k a t a v - see ü l e m i n e k t e o l o o g i l i s e l e m a a i l m a p i l d i l e kestis p a a r a a s t a t . F i l o s o o f i l i s e l p e r i o o d i l olin m a k i r j u t a n u d k u u s k ö i d e t »Filosoofilisi m ä r k m e i d « ja olin h a k a n u d n e i d hirmsasti a r m a s t a m a , n ü ü d sain a r u , et m u l ei o l e teist t e e d e d a s i o m a k a s v a m i s e s e n n e k u i m a olen n e e d h ä v i t a n u d . T e g i n s ü d a m e k õ v a k s , lugesin v e e l k o r d k õ i k üle ja i g a k ö i t e l õ p e t a m i s e l v i s k a s i n ahju j a ütlesin e n d a l e : » A i n u l t edasi!« K u i m a olin v i i m a s e k ö i t e t u l l e v i s a n u d , siis olin l õ p e t a n u d o m a n o o r u s e o t s i n g u p e r i o o d i . S e e oli suur-suur v a b a n e m i n e . H i l j e m , k u i m u l tuli t e h a v e e l ü l e m i n e k u i d ja m u u d a t u s i o m a m a a i l m a p i l d i s , siis l ä k s j u b a l i h t s a m a l t , sest m u l oli kogemus olemas. -
Sa m õ t l e d u u t e m u u d a t u s t e all s e d a , k u i S i n u s t , l u t e r l i k u s t pas-
torist, sai k a t o l i k u p r e e s t e r ? - Jah. J ä r j e k i n d e l s ü ü v i m i n e e v a n g e e l i u m i t e k s t i d e s s e , m i d a l u t e r i k i r i k n õ u d i s . . . - sealt m a l e i d s i n g i k a t o l i t s i s m i k o g u ta t e r v i k l i k k u ses. S e l l e s , et l u t e r l i k u s k i r i k u s on l u t e r l i k t õ l g e n d u s seatud ü l e p i i b l i t e k s t i selle sildi a l l , et P i i b e l on k õ i g e t ä h t s a m . P r a e g u v õ i n ö e l d a , et selles on h ä m m a s t a v sarnasus selle »õige õ p e t u s e g a m a a i l m a s t ja ü h i s k o n n a s t « , k u s s a m a m o o d i t o i m i t i , sest k u i m a k o r r a l i k u l t m a r k sismi õ p p i s i n , tõsiselt ja o m a v a b a s t tahtest - k a k s a a s t a t p ü h e n d a s i n o m a elust a i n u l t m a r k s i s t l i k u l e f i l o s o o f i a l e , k ä i s i n isegi m a r k s i s m i l e n i n i s m i õ h t u ü l i k o o l i s - ja v a b a t a h t l i k u l t , ise l ä k s i n - m a r k s i s t l i k u s ü h i s k o n n a s e l a d e s p i d i s e d a t u n d m a - see s t u u d i u m õ p e t a s m u l l e , et
toetumine M a r x i l e on nõukogude ühiskonnas kõige kiirem tee minna konflikti ja ma nägin ühte sarnasust: nõukogude ühiskonnas on M a r x jumalikustatud, a g a tema teoste tsiteerimisega õiges kohas v õ i b ainult vastuollu minna ametliku ühiskonnaga; ei kehtinud mitte marksistlik filsoofia, v a i d selle imelikud tõlgendused. N i i hakkas mulle vastu luterlikus kirikus, et ühest küljest räägitakse, et Piibli tekst on kõige tähtsam, tegelikult aga valitseb luterlik tõlgendus, millel Piibli tekstiga on ainult v e e l k a u d n e side. Teoreetiline selgus mingis küsimuses tähendab mulle tegu, ma ei saa elada niimoodi, et noh, nii on küll õige, a g a elu on m i d a g i m u u d ja siis tuleb ikka elada teisiti. M a tean paljusid luteri pastoreid, kes k a teoreetiliselt on küsimused selgeks saanud, k u i d selle sammuni ei ole j õ u d n u d tegeliku elu asjade pärast: perekonnad ja k õ i k need küsimused. M i n a olen julgenud sildu tagant põletada ja seni on see mulle elus lõpuks alati kasu toonud. - E k s selline sildade põletamine oli tollases ühiskonnas igasugune aktiivne huvitumine vaimulikest asjust. - M i n u jaoks pidid need asjad, m i d a see ühiskond põlgas ja vihkas, juba ainuüksi sellepärast õiged olema. V õ t a m e või sõnad »reaktsiooniline« ja »progressiivne«, neid sõnu tarvitati ju sellises vastupidises tähenduses, et minul oma sõpradega kitsas ringis tekkis nagu oma keel ja kui me tahtsime mõne asja kohta midagi eriti kiitvat öelda, siis me ütlesime, et noh, see on küll reaktsiooniline. See oli siis kõige parem sõna, m i d a võis üldse öelda. See mõistete muutumine ametlikus keeles - v õ t a m e rahu, sõprus, vendlus - need on ju kõik saanud hoopis teise tähenduse kui see, mis neil sõnadel algselt keeles on olnud. K o n f l i k t oli siis selles, et sa tõepoolest elad täiesti teises maailmas. K a t o l i k u maailm on hierarhiline, meie kultuuripilt on tasapinnaline. Soome keeles leidub üks kujukas sõna: tasavalta - kõik on ühetasane, seal ei tohi miski eriti välja paista. Eesti inimesel on raske midagi v õ i kedagi austada, see h a k k a b talle vastu, aga katolitsismis on kõrgemate väärtuste austamine, nende kummardamine, adoratsioon - seal tajud, kuidas inimene adoratsiooni läbi omandab kultuuri, mitte kriitilise hoiaku läbi. Religioon ei ole mitte kritiseerimiseks, v a i d praktiseerimiseks. K u i praktiseerid, siis näed, kuidas sul endal õnnestub ja kui palju õnnestub. K õ r v a l t v a a t a j a tuleb ja h a k k a b arvustama - nii nagu spordipublik: »Ooh, see täna ei olnud vormis ja vaata kui viletsalt!« A g a mine mängi ise p a l l i ! E i , seda ta ei tee, aga ta v a a t a b ja arvustab . . . teine mees higistab seal v ä l j a k u peal. Juutlus, rahvusvaheline juutlus ja Iisraeli riik läbi ajaloo on näide sellest, mis tähendab, kui üks rahvas püsib, ilma et selliseid püsimise tingimusi tunnistaks näiteks nõukogude marksistlik ajalookäsitlus, mis ütleb, et rahvas saab säilida ainult siis, kui tal on ühine territoorium ja keel jne., jne. Juutide ajalugu näitab, et mitte midagi sellist ei ole vaja, religiooni peal püsib rahvas ka ilma k o d u m a a t a , ilma oma keeleta, ilma milletagi. K u i aeg täis sai, siis võeti oma k o d u m a a k a tagasi ja mingu neid keegi sealt ära l ü k k a m a . . . siis näete jälle, mis k õ i k v õ i b tulla. N i i et selle tavalise, tervemõistusliku ajalookäsitlusega
ei ole midagi peale hakata terve rea ajalooliste fenomenide suhtes, sinna alla ei mahu ka juudi rahva ajalugu. - K u i nüüd räägiksime ka sellest, mis Sinu elus on keskne kaotliku usust ja keskajast? Millegipärast on nii võimsal vaimulikul liikumisel nagu katolitsism praegu Eestis ometi v ä g a v ä i k e kandepind. Paneb imestama - miks? N ä h a ei ole katoliiklust meie kultuuripildis ja paraku mitte milleski. - Jah. Ja teisest küljest on võimatu seda mitte näha. Millegipärast ei tulda selle peale, et k ü s i d a : missugused olid need inimesed, m i d a n a d mõtlesid - need inimesed, kes ehitasid v a n a T a l l i n n a . M e hindame kõige kõrgemalt seda: ilma keskaja katoliku arhitektuurita jääks õige pisut siia Eestisse, mille pärast maksaks uhke olla. M a ei ole veel trükisõnas lugenud mitte kuskil ühtegi korda inimestest, kes ehitasid v a n a T a l l i n n a , kuskil ei ole veel öeldud, kes nad olid. T a l linna linna k o d a n i k u d . A g a m i d a nad mõtlesid, m i d a nad uskusid, kes nad olid vaimsuse mõttes? Mis vaimsus see on, mida nad kujut a v a d v a n a T a l l i n n a arhitektuuris? See on katolitsism, midagi pole parata, selle eest pole kuskile minna, ei aita seegi, kui saate korteri Lasnamäele, k a see ei aita. Seepärast on meile olulised need isikud, kes seda tegid, ja me saame vastuse kirjandusest, mosaiikidest, seinamaalidest - selles kõiges, mida me näeme, on nende inimeste hing. O l e v i s t e kiriku tornis on v a n a T a l l i n n a ehitajate hing. M i t t e et see hing elaks selle torni sees, v a i d see torn on selle hinge väljenduseks see lõpmatusse pürgiv vertikaal, see ruum inimese hinges, kellele oli tähtis vertikaalne dimensioon. G o o t i ajal, L ä ä n e - E u r o o p a vaimu tippajal, siis kui taevasse sööst a v a d gooti kirikute tornid, kui kuni viimase kivinikerduseni oli pinnatöötlus filigraanne - sellepärast, et tööd tehti selle teadmisega, et seal, saja viiekümne või saja seitsmekümne meetri kõrgusel inimene maast muidugi ei näe, kas see on hästi tehtud töö, aga Jumal n ä e b . Seepärast pidi olema kõik viimseni hästi tehtud, kaasa arvatud meistrimärgi graveering viimase kivi peal, mida iialgi keegi sealt lugema ei lähe, või minnakse kord üle kahesaja aasta. V a a t sünnib niisugune inimene, kes niisugust tööd teeb. Ja sünnib tahvelmaal, kus maalitakse kihtide viisi, see tähendab et nähtavate taga on nähtamatud asjad ja kui kraapida maali pealt esimene figuur maha, siis selgub, et selle taga on jälle maastik ja loomad ja kui loomad kraabid ära, selle taga on maastik ja nii edasi - mitte ainult pind polnud tähtis, v a i d maal pidi sügavuti ka õige olema, ta pidi sisaldama ka nähtamatu. E i ole sugugi tegemist hilisemate ülemaalingutega, v a i d on tegemist erilise arusaamisega maailmast, isiksusest. K u i keskaja kultuuri ei tunta, siis tehakse selliseid vigu nagu M a i Lumiste o m a raamatus »Surmatantsust«, mis talle kahjuks traagiliselt lõppes. Surmatantsu maal on akumuleeritud surmaenergia. K u i te käite seda iga päev paar tundi uurimas, te hakkate ära lagunema: tulevad igasugused haigused kallale. See maal ei ole maalitud rahu ajal, v a i d 9 Kuldne kroon Eesti lipul
T 20
n i m e l t k a t k u ajal, sest s õ d a d e ja k a t k u ajal, mis m a j a n d u s l i k u l t o l i d k õ i g e v i l e t s a m a d , ehitati k õ i g e u h k e m a i d k i r i k u i d ja telliti k õ i g e k a l l i m a i d a l t a r e i d ja m a a l e , sest see p i d i õ n n e t u s e ära h o i d m a . Ja k u i nii p a l j u oli s u r m a , siis surm tuli m a a l i d a l õ u e n d i s s e , et p ä ä s t a teised s u r m a s t ; s u r m k o r j a t i k o k k u sinna p i l d i sisse, a g a n ü ü d t a t o i m i b selle p i l d i sees. V õ i n ä i t e k s , V I sajandil k a n n a t a s K r e e k a b a r b a r i t e r ü n n a k u t e all. K õ i g e r a s k e m s a j a n d , j a sellel s a j a n d i l e h i t a t i m a a täis t o h u t u i d b a s i i l i k a i d , sest see p i d i sõja ä r a h o i d m a . N ä e t e - v a s t u p i d i n e mõtlemine . . . kui minna tänapäeva mõtlemisega mineviku kallale, m i t t e m i d a g i ei tule v ä l j a . Apostel Paulus kui läheb misjoniretkele V ä i k e - A a s i a s mõtleb, kuhu m i n n a - i d a s s e v õ i l ä ä n d e . P ü h a v a i m ü t l e s : »Sa p e a d l ä ä n d e m i n e m a . « L ä ä n e s oli s o o d u s p i n d k r i s t l i k u i n i m e s e k o n t s e p t s i o o n i v ä l jakujunemiseks. L ä ä n e kultuur on individualistlik, ta lähtub kristluse l ä b i t o o d u d isiksuse k o n t s e p t s i o o n i s t , mille k o h a s e l t i n i m h i n g on suur i m v ä ä r t u s j a sellest t u l e n e v a d i g a ü k s i k u i n i m e s e õ i g u s e d : õ i g u s omandile, maale, kodule, tootmisvahendeile, oma mõtetele, sõnadele, v a i m u l i k u l e p a l g e l e ja füüsilisele n i n g m o r a a l s e l e p u u t u m a t u s e l e . T e e sinna oli ajalooliselt p i k k ja selle d e v i i s i k s o l i : » P a l v e t a ja tööta!« m e d i t a t s i o o n i ja füüsilise t ö ö ü h e n d a m i n e . S e l l a l k u i B ü t s a n t s i k i r i k sulgus templisisesesse m e d i t a t s i o o n i ja jättis sotsiaalse e l u v ä l j a p o o l e , seega p ü h a C a s s i a n u s tahtis p u h a s t e k ä t e g a tulla l ä b i a j a l o o ja p ü h a N i k o l a u s määris ennast poriga. L ä ä n e kirik määris ennast ajaloo p o r i g a , sest A u g e i a s e talle teisiti p u h t a k s ei saa, k u i t u l e b h a r k k ä t t e v õ t t a j a t ö ö l e h a k a t a . Siit t u l e n e b k a see, m i k s k a o t l i k u k i r i k u l e t e h a k s e nii p a l j u e t t e h e i t e i d . I d a k i r i k u l e p o l e e t t e h e i t e i d teha. K e s t e e b , see e k s i b . A g a I d a k i r i k l a s i l ä b i selle hereesia, mis selgelt i l m nes T e i s e m a a i l m a s õ j a a l g u s e s , k u i v a n g i s t v a b a n e n u d v e n e õ i g e u s u k i r i k u j u h t k o n d kirjutas S t a l i n i l e kirja ja p ö ö r d u m i s e tiitel v i k s i t i sõna-sõnalt m a h a v a n a s t B ü t s a n t s i rituaalist, m i l l e g a p ö ö r d u t i i m p e r a a t o r i p o o l e . See on p o o l l e h e k ü l g e kiitust. U u r i j a d on t ä h e l d a n u d , e t sellest a j a s t a l g a b s t a l i n i s t l i k u s süsteemis teine p e r i o o d j a see l ä h t u b j ä l l e B ü t s a n t s i liturgiast. B ü t s a n t s i l i t u r g i a a j a m õ i s t e k o o s n e b k a h e s t o s a s t : j u b a on ja v e e l ei ole. I n i m e n e e l a b ü h t e a e g u k a h e s ajak a t e g o o r i a s : m i l l e s k i , mis j u b a o n , ja siiski v e e l ei ole. K r i s t u s on üles t õ u s n u d ja v õ i t n u d - t ä h e n d a b , m i d a g i j u b a o n . T e i s i p i d i , m e i e m a a i l m a - a j a s t u l , k u s m e i e e l a m e , v e e l ei ole. M i n u j a o k s ja m e i e ajale. Ja n ü ü d t o i m u b see B ü t s a n t s i l i t u r g i a stalinistlikus d o g m a a t i k a s selliselt, et k u i k o l m e k ü m n e n d a t e a a s t a t e s t a l i n i s m ei o l n u d v e e l p a r a diis m a a p ä ä l , a g a ta oli nii k ä e g a k a t s u d a , siis j ä r g m i n e a j a k a t e g o o ria j u b a o n - see p ö ö r a t i t e i s i p i d i ja p ä ä l e s õ d a j u b a k ä s i t l e t a k s e s e d a k u i o l e m a s o l e v a t . J u b a on p a r a d i i s m a a p e a l . See v i i b k a k õ i k n a g u v e n e t e a d l a s e d o n n ä i d a n u d - t ö ö d , mis p o l e v e e l t r ü k i t u d , a g a m i d a m u l on o l n u d au l u g e d a , n e i d a n a l ü ü s e - bütsantsi l i t u r g i a ajak a t e g o o r i a t o i m i m i n e stalinistlikus i d e o l o o g i a s see on d o k t o r i t ö ö täiesti - t o i m u b k i siis see b ü t s a n t s i s m i t ä i e l i k õ i t s e n g : J u m a l a t ei o l e ü l d s e , selleks on m a a p e a l n e i s a k e , k e l l e l on s u u r e m v õ i m k u i J u m a i xa
lal k u n a g i , i n i m i s i k on ära k a o t a t u d , selle a s e m e l on m u i n a s i d a B ü t santsi o r i , t ö ö t e g i j a , ja p a r a d i i s on j u b a m a a p e a l , e n a m pole v a j a oodata. N ä e t e , kõik need juured v i i v a d tagasi Bütsantsi ajalukku ja k r i s t l i k k u d o g m a s s e , mis m o o n u t a t u d k u j u l l ä b i l ä k s . I l m a l i k u ja v a i m u l i k u v õ i m u ä r a s e g a m i n e . S i i n on k o g u m e i e k u l t u u r i genees j a see t u u m . K u i d a s saab ilma t e o l o o g i a t a m õ i s t a a j a l u g u v õ i mis tahes i d e o loogiat! - Sa k ä s i t l e d stalinismi B ü t s a n t s i hereesia l o o g i l i s e j ä t k u n a ? - J a h . V a n a t e o o r i a k o h a s e l t , mis sünnib R o o m a riigi l a g u n e m i sel, on i m p e e r i u m t r a n s p o r d i t a v a e g r u u m i s ü h e s t k o h a s t teise. See translatio imperü t e o o r i a o n nii l ä ä n e s k u i i d a s . L ä ä n e s on R o o m a riigi õ i g u s l i k u k s p ä r i j a k s f r a n k i d e riik ja h i l i s e m sakslaste P ü h a R o o m a R i i k - a g a t i n g i m a t a R o o m a riik. I d a p o o l o n otseselt n ä h a k o l m e R o o m a t e o o r i a s . K u i B ü t s a n t s i riik s a a b a l g u s e I d a - R o o m a riigina, siis see on teine R o o m a ja k o l m a s R o o m a on v a n a t e o o r i a k o h a s e l t M o s k v a . Varsti pärast Bütsantsi või Konstantinoopoli langemist türklaste k ä t t e 1 4 5 3 , sünnib V e n e s t e o o r i a k o l m a n d a s t R o o m a s t . Selle a u t o r i k s o n F i l o f e i , k e s f o r m u l e e r i b selle n i i , et n ü ü d , k u s t e i n e R o o m a on l a n g e n u d ja p ü h a e m a k i r i k on p õ g e n e n u d teisest k o l m a n d a s s e , o l e d sina, M o s k v a s u u r v ü r s t , a i n u k e n e s e a d u s l i k ja õ i g u s j ä r g n e R o o m a k e i s r i t e pärija. S u g u p u u v i i a k s e t a g a s i k õ i g e v a n e m a t e l e t u n t u d d ü n a s t i a t e l e ajaloos ja ö e l d a k s e , et M o s k v a s u u r v ü r s t on seega a i n u k e s e a d u s p ä r a n e ja juriidiliselt õige valitseja k o g u m a a i l m a üle. Selletõttu m u u t u b k a M o s k v a suurvürsti tiitel ja s e d a h a k a t a k s e k i r j u t a m a selliselt, et l o e t a k s e üles k õ i k m a a - a l a d , m i s t a l l e k u u l u v a d ja a l l u v a d , ja see p i k k l o e t e l u l õ p e b s õ n a d e g a : jne., jne., jne. Ü h t l a s i t u l e b a m e t l i k u s k e e l e s m u u d a t u s , a s e n d u b v ä l j e n d »zahvat n o v õ h zemel« h o o p i s teistsuguse v ä l j e n d u s e g a : »vossoedinenije d r e v n i h r u s k i h z e m e l « . T e i s i s õ n u : juriid i l i s e l t k u u l u b m a a i l m sulle ja selle t e g e l i k k u s e s t e o s t a m i n e on a i n u l t aja k ü s i m u s . N i i s u g u n e i d e o l o o g i a s ü n n i b k o l m a n d a s R o o m a s , M o s k v a s u u r v ü r s t i r i i g i s . M u u s e a s , n e n d e s t p r o b l e e m i d e s t on n õ u k o g u d e b ü t s a n t s o l o o g i d a v a l d a n u d t ö i d k õ i g e p i m e d a m a l s t a g n a a j a l ja i s i k u k u l tuse a j a l , nii et selles m i d a g i k e e l a t u d k i r j a n d u s e g a t e g e m i s t ei o l e . P õ h i a u t o r i d on o l n u d F j o d o r U s p e n s k i , k a m e i e Juri L o t m a n T a r t u s t j a Sergei A v e r i n t s e v . A i n u l t k a t o l i t s i s m suutis E u r o o p a p ä ä s t a sellest, et E u r o o p a päeval
ei
ole
pool-araabialik
ega
pool-mongollik
maa . . .
tänaPihkva
oblast. - K ü l l a p l e i a d Sa a g a k a B ü t s a n t s i k u l t u u r i s m i d a g i h e a d ? - S e d a m u i d u g i k a . B ü t s a n t s i l i t u r g i a o n selline, et p a n e b aja seisma, t a l on n i i s u g u n e m õ j u i n i m p s ü ü h i k a l e - a e g n a g u p e a t u b v i i b i n i m e s e ajalisest i g a v i k k u , k a o t a b aja m õ i s t e ü l d s e , ehk nii n a g u s e d a k i r i k u k e e l e s ö e l d a k s e : » V i i b inimese h i n g e taevasse.« K o g u liturg i a o m a s ä r a v a , l õ p u n i v i i m i s t l e t u d i l u g a , o m a retoorilise d i a l e k t i k a g a l õ i v õ i m s a sünteetilise k o o s m õ j u k o g u i n i m e s e tunnetusaparaadile. L i t u r g i a s v ä l j e n d u s see uus i n i m e s e e k s i s t e n t s i a a l n e seisund j u m a l a ees ja selletõttu eriline m õ j u on a r h i t e k t u u r i m e d i t a t i i v s u s e l , mille 131
kohta on Kaisarea Prokopius kirjutanud raamatus »Ehitusest«: »Kõigest sellest teda ära tunda on saavutamatu asi, aga anda edasi sõnadega - võimatu.« K o g u küsimus on selles, kas arvestada füüsikalisi loodusseadusi ja luua selline teos, mille kunstiline väljendus loob mõtte jõududest, mis on üle loomulikest loodusseadustest, ja inimeste mõistuslikust vastuvõtuvõimest. Selline kunst on loodud ja ta on olemas sajandi kuppelbasiilika ja Pantokraatori näol. Pantokraator on kreeka keeles K õ i g e v ä g e v a m , kõige võimsam ja see oli Bütsantsi kultuuris eriline Kristuse kujutamise viis - majesteedina, valitsejana. O n selge, et niisugune arhitektuur ja selle elemendid ei ole m õ õ d e t a v a d inimesega. See on üks põhjus, miks tänapäeva inimene peaaegu v i h k a b seda kunsti, sest see kunst ei lase inimesel v ä g a tähtis olla. See riivab meie naba. Selles templis luuakse maailm, milles inimene lakk a b olemast kõikide asjade mõõt, maailma keskus. M e näeme, et Bütsantsi kultuuris on üks külg v ä g a võimsalt välja t o o d u d : inimese tühisus kõiksuse, Jumala ees. T e i n e külg jäi nõrgaks: inimese isiksus ja väärikus. O n siiski kummaline, et inimene oma kõige kõrgemale küündivat loomingut, kui nii v õ i b väljenduda, v õ i b karta, vihata selsamal põhjusel. Seda kunsti on nimetatud ebainimlikuks, aga ta on lihtsalt üleinimlik. Inimene osutub olevat ainult üks v ä i k e osa mingi määratlematult suure jõu ees, mis valitseb üle maailmakõiksuse, kosmose. See aksiomaatika muutus, mille kutsub esile basiilika ruumiliste rütmide v o o l , ja vastavus kosmilisele harmooniale, on terviklikkus, see on absoluutne seadus, tabamatu oma lõpmatuses ja saavutamatu tunnetusele ratsionaalsel teel, see on tõesti kogu maailma arhitektuuri ajaloos üks hämmastavamaid saavutusi, sest see kuppelkirik, nii nagu k a ristikujuline kirik L ä ä n e s , on kosmose m u d e l : seal on sümboolselt kõik sees, seal ei ole mingit dekoori, kõik on sümboolika. E i ole ühtegi arhitektuurset elementi, mis oleks tehtud ilu pärast - kõigel on oma sügavam, sisim tähendus ja nende sfääride saladustesse ei saa tungida ratsionaalsel teel, see ei ole ratsionaalsel teel mõistetav. K u l t u u r on o m a n d a t a v ainult ühel teel - apofaatilisel - usu dimensioonis, läbi adoratsiooni, läbi austamise, läbi kummardamise nähtavaks saanud ime ees. See on see kahekordne, ainulaadne, ajalooline ja kunstiline k o g e m u s ; inimene Ida kultuuri sees ja sellesse sisse elades - pidades silmas praegu I d a all Bütsantsi - on need k a k s v a s t a n d l i k k u dimensiooni: ühelt poolt see kõiksuse ees end väiksena tundev inimene, kes suudab kujutada seda kõiksust ja suurust ja teiselt poolt, et ta k a o b ise sinna sisse ära. See on hämmastav Ida kultuuris. - V a s t ehk räägiksid veel inimisiksusest keskaegses E u r o o p a s ? - K e s k a j a meister kui inimisiksusena Jumala ainukordne looming omakorda kasutades mitte enda poolt loodud mateeriat valmistab sellest samuti unikaalseid ainueksemplare, puudub masstoodang. K e s k aja meister kui inimisiksus loob samuti unikaalseid üksikuid eksemplare, sest iga üksikasi valmistati individuaalselt, eraldi. Põhimõtteks oli Piibli tsitaat: »Kui te kõik olete teinud, olete ikka k õ l v a t u d sulased/* ja teiseks: »Kõik mis tehakse, tuleb teha nagu Jumalale.« See132
pärast niisugust praagitegemist nagu tänapäeval me teame - k e s k a e g ei tunne seda. V o r m , milles midagi v a l a t i , tuli peale esimest v a l u purustada: teist samasugust ei tohtinud teha. Põhimõte oli selles: Jumal l o o b ainukordseid, kordumatuid isendeid, ainult saatan v o r b i b sarnaseid. Selle tõttu ei saanud niisugused leiutused nagu stantsid kõne alla tulla, see oli ideoloogiliselt mõeldamatu, sest sellega oleks kahjustatud inimese hinge, kes ise oleks muutunud masstootmise läbi massinimeseks. Siin on sees terve kultuurikontseptsioon, siin on sees k o g u psühholoogia ja kunsti sellise nähtuse sisim olemus ja mõte. M õ t e on selles, et inimisik, kes loob teose, ta paneb sellesse omaenda isiksuse, omaenda hüpostaasise, ta paneb sellesse töösse oma usu, oma energia, oma vaimsuse. Pilt on selles mõttes akumulaator, ta on kultuuris psüühilise energia akumulaator, ta on energeetiline väli. K u n a ta ei esita mitte ainult oma autori isikut, v a i d k a seda, k e d a seal kujutatakse - tal on seega kahekordne energiaväli. T e olete kuulnud v ä l jendust: imettegev ikoon. See ei ole naljaasi, see on tegelikult nii. Kunstimeetrika tegeleb selle küsimusega, et teoreetiliselt on v õ i m a l i k luua aparaati, mis eksponomeetri taoliselt näitab kunstiteose energiav ä l j a : pöörad sinnapoole ja seier näitab siis, palju on. Ilmselt peaksid seal olema skaalad, mis energiat ta näitab, kurja või h e a d . . . see on teoreetiliselt võimalik, järelikult kunagi k a praktiliselt. K u i inimene vaatab niisugust loomingut, siis tema peale nii see isik, kes selle tegi, kui k a see, keda ta kujutas.
mõjub
Sellepärast kurja inimese maalitud pilt ei saa a v a l d a d a inimesele head mõju, aga hea inimese vilets pilt - sellel on inimesele hää mõju. L e o n a r d o da V i n c i maalis kohutavalt kaua igat asja. T a k ä t k e s igasse tühisesse portreesse erakordselt palju oma vaimuenergiat, selles on tema piltide üks mõjuvõimu saladusi, see nähtamatu energeetiline väli, mis seal on, sinna kätketud isiksuse energia. K i i r e l t tehtud asjad - seal on energiaväli hästi v ä i k e ja nõrk. Sellepärast tehti vanasti kaua, aeglaselt, mediteerides. Imperaatoritel L ä ä n e - E u r o o p a impeeriumis ei olnud sõnaõigust kaasa rääkida kirikliku d o g m a formeerimisel ja formuleerimisel. M i s on d o g m a ? See sõna on jälle niisugune kohutav sõna, sellega v õ i b mõne ära tappa, kui järjest korrata. D o g m a tähendab t õ l k e s : see, mis on õige. V e e l laiemalt ö e l d e s : see, mis on alati õige. V õ i kiriklikult öeldes: dogma on see, millesse kõikidel aegadel alati ja k õ i k i des kohtades kõik on uskunud. D o g m a on see, et kui hüppad »Viru« hotelli katuselt alla, siis saad surma. K u i mõni a r v a b , et see on kivinenud dogma, mis tuleb elust k õ r v a l d a d a , et see ei takistaks kauneid õhulende, siis igaüks v õ i b ju proovida. A a s t a l 1204, kui Bütsantsi keisri õukonnas oli vastuvõtt, solvas E u r o o p a rüütleid see, et keiser istus troonil, aga auväärt rüütlite jaoks toole palee vastuvõturuumis ei olnud. Ü k s rüütlitest läks rahulikult ja istus keisri kõrvale selle ümmarguse padja peale. See oli Bütsantsi 133
mõistes ennekuulmatu skandaal. E u r o o p a mõistes loomulik, sest E u r o o p a s ei o l n u d keiser m i n g i j u m a l u s teiste ü l e , k e s v õ i s teistega t e h a , m i d a tahtis n a g u B ü t s a n t s i s , v a i d ta oli primus inter pares, esimene võrdsete hulgas. R i i g i v õ i m u l e n ä i d a t a k s e ta k o h t k ä t t e : i n i m e n e on k õ r g e m k u i riik, i n i m i s i k on t ä h t s a m k u i i m p e e r i u m ja k u i i m p e e r i u m t a h a b ise p ü s i d a , p e a b ta a u s t a m a i n i m i s i k u t . O r i ei l o o , l o o b a i n u l t v a b a i n i m e n e . M a a ilmakuulus nõukogude medievist A a r o n Gurevitš, M o s k v a ülikooli õ p p e j õ u d , ü t l e b , et E u r o o p a k u l t u u r o l i a v a t u d v õ i m a l u s t e k u l t u u r , m i l l e s sündis see a i n u l a a d n e f e n o m e n , i n i m i s i k o m a õiguste ja v a b a dustega, ja eravestluses ta ütles: »Ma pidin h a k k a m a uurima B ü t santsi, a g a sain sellest n i i s u g u s e »tašnota« ( i i v e l d u s e ) , et m a ei t a h t n u d sellega e n a m t e g e m i s t teha.« B ü t s a n t s on m a s e n d a v , sest B ü t santsis i n i m i s i k u t ei t u n n i s t a t u d , isiksuse a r e n g suruti a l l a . M e k a n n a t a m e t ä n a s e p ä e v a n i selle a l l , et B ü t s a n t s i a j a l u g u k u j u n e s nii n a g u t a k u j u n e s j a e t see B ü t s a n t s i i d e e sai V e n e i m p e e r i u m i i d e e k s , m i l lele l i s a n d u s t a t a r i - m o n g o l i e l e m e n t jne., jne. I n i m e s e n ä g u m u u t u b v a s t a v a l t sellele, m i d a t a m õ t l e b , m i d a ta l o e b , m i s s u g u n e o n t e m a suhe m a a i l m a g a , k õ i k s u s e g a , l o o d u s e g a n ä o j ä r g i ü t l e b i n i m e s e k o h t a ä ä r e t u l t p a l j u , k u i isegi mitte k õ i k . Selle tõttu ei ole ükskõik, m i d a me mõtleme ja kelle seltskonnas viibime. M a olin p o o l a a s t a t A r m e e n i a s ja p ä r a s t k õ i k ü t l e s i d , et m u l o n a r m e e n l a s e n ä g u . Ü m b r i t s e v a d n ä o d m õ j u t a s i d m i n d iga p ä e v , see o l i v o r m , m i l l e järele k a m i n a seal h a k k a s i n k u j u n e m a . Selle t õ t t u v õ i b k a n ä o s t ära ö e l d a . . . nii n a g u M o s k v a K r e m l i s see, k e s v a l v a b e k s k u r s i o o n i d e j u u r e s , et k o o s v ä l i s m a a l a s t e g a ei l i p s a k s R e l v a p a l a t i s s e m e i e i n i m e n e . V õ i d r i i d e s o l l a k u i d a s t a h e s , ta t u n n e b i k k a ä r a , k e s o n s o v e t s k i ja k e s e i o l e , o t s e k o h e , sest i g a ü h i s k o n d o m a m õ t l e m i s e , i d e o l o o g i a ja i n i m e s e k o n t s e p t s i o o n i g a k u j u n d a b m a t e e r i a t , v a i m a n n a b m a t e e r i a l e v o r m i ja s e d a v o r m i p e e t i g i k e s k a j a k u l t u u r i s e r a k o r d s e l t t ä h t s a k s - et see o l e k s tunnistus v a i m s u s e s t . » M ä e a s j a n d u s e raamat« on a n t u d d i a l o o g i v o r m i s . E e s m ä r k on õ p e t a d a k ä s i t ö ö l i s t m o r a a l s e l t t e g u t s e m a . A u t o r K n a p p k i r j u t a b : »Selle v ä i k e s e r a a m a t u l ä b i on m u l l e a n t u d m õ i s t m i n e sellest, m i s s u g u s t m a a k i v õ i b t ö ö d e l d a k a s u d e g a nii, et m u t a g a v a r a d ei k a h a n e k s , v a i d a n n a k s i d t u l u ja h i n g ei l ä h e k s h u k k a . K ü s i m u s o n g i selles, k u i d a s k a s u s a a d a selle p i i r i n i , et k a s u s a a m i s e v a i m h i n g e ei h u k u t a k s . N i i s u g u n e m u r e o n i n i m e s t e l ! . . . M i t t e , et k ü s i t a k s e k a h e ja p o o l e r u b l a s e »Marati« särgi eest, m i l l e rinnaesisele on k i r j u t a t u d » N e w Y o r k « v õ i t a o l i n e v ä r k , v i i s k ü m m e n d rubla. V a a t see j u b a r i k u b h i n g e , nelik ü m m e n d kaheksa rubla v ä h e m võtta oleks v i i s a k a m . » A l g a b r a a m a t k u n s t i s t , k i r j u t a t u d ja k o o s t a t u d C e n i n o D a c o l l a poolt Jumala auks, Neitsi Maarja, Püha Eustahhiuse, Püha Franciscuse, P ü h a Ristija J o h a n n e s e , P ü h a P a d u a V i k t o r i ja k õ i k i d e p ü h a d e m e e s t e ja naiste a u k s . G i o t t o , D a d e o ja A n g e l o a u s t a m i s e k s õpetaja G e n n i n i p o o l t . « M e n ä e m e : J u m a l ja meister l i i t u v a d ü h e k s k o l l e k t i i v i k s ,
tsunfti k u u l u v a d J u m a l , p ü h a k u d j a n e e d i n i m e s e d , kes tsunftis t ö ö d t e e v a d . M u u s e a s t ä n a p ä e v a l v õ i t e s a m a pilti n ä h a l e e d u l a s t e perek o n n a a l b u m i t e s : seal on l ä b i s e g i p e r e k o n n a l i i k m e d , e s i v a n e m a d , p ü h a k u d , p a a v s t i d - k õ i k on ühes a l b u m i s , sest t e a d v u s t a t u d o n k õ i k ühtse p e r e n a , see k u u l u b p e r e k o n n a a l b u m i s s e . - Ü k s k e s k a j a k u l t u u r i l e a i n u o m a n e n ä h t u s on k a h t l e m a t a r ü ü t e l likus, eriline aumõiste. E h k a v a k s i d ka seda teemaderingi? - R e l v p i d i o l e m a k o n t a k t i s rüütli k ä e g a . R ü ü t l i relvastuses ei o l n u d seepärast v i b u n o o l t e g a . K u i v e n e v ä g i l a s i k u j u t a t a k s e h o b u s t e seljas, siis on v i b u d . L ä ä n e - E u r o o p a rüütli r e l v a s t u s s e see ei k u u l u n u d , sest lasta k a u g e m a a t a g a n t teise p i h t a - selleks p o l n u d v a p r u s t v a j a , v i b u oli a r g p ü k s i r e l v . E u r o o p a s o l i suur s k a n d a a l , k u i i n g l a s e d t õ i d esimest k o r d a l a h i n g u s s e v i b u k ü t i d . E r i l i n e oli k a rüütli ja r e l v a suhe. R e l v oli i s i k l i k , see oli isik. R e l v a l oli n i m i . R e l v a g a l a u l a t a t i . R e l v a l e a n t i tõotus ja k u i sa r e l v a l e a n t u d v a n n e t r i k k u s i d , siis r e l v m u u t u s su v a e n l a s e k s . See on k a » K a l e v i p o j a s « sees. A u s v õ i t l u s oli nii, et r ü ü t l i v ä e d l ä k s i d k o k k u ja t e k k i s i d v õ i t l e v a d p a a r i d , k u s j u u r e s k e e g i ei p i d a n u d k a r t m a , e t t e d a v õ i d a k s e l ü ü a selja t a g a n t . See ei k õ l v a n u d ju - selja t a g a n t l ü ü a . K u i r ü ü t l i d o m a v a h e l v õ i t l e s i d ja teine o l e k s l ö ö n u d l a p i t i m õ õ g a g a - n o e n n e m j u b a surra, k u i n i i s u g u s t h ä b i t a l u d a - see o l e k s s a m a , k u i t u l l a k s e sind a r e t e e r i m a a i n u l t k a h e m e h e g a - see on s o l v a v . See p e a k s nii o l e m a , et t a n k i p a t a l j o n p i i r a b m a j a sisse - siis see o n a u s t a v , t ä h e n d a b e t m i n u s t p e e t a k s e nii p a l j u l u g u . . . h e l i k o p t e rid t u u r i t a v a d p e a k o h a l , k õ i k on a l a r m e e r i t u d . . . -
See on ilus k ü l l , a g a k a s p o l e k s k e s k a e g o l n u d v e e l i l u s a m i l m a
selle r i t u a l i s e e r i t u d v ä g i v a l l a t a ? - See on i d e a a l jälle, l o o m u l i k u l t . . . V õ t a m e n õ u k o g u d e k i n o publiku. M i n g i seiklusfilm kolme musketäri vaimus. K e m p l e m i n e k ä i b ja teisel k u k u b m õ õ k m a h a v õ i l ü ü a k s e k ä e s t ä r a j a n ü ü d n õ u k o g u d e p s ü ü h i k a järgi t e r v e saal j u u b e l d a b : ü h e s õ n a g a n ü ü d ei ole m u u d , k u i t o r k a teine l ä b i ! J a see ei t o r k a l ä b i . S a a l on v i h a n e : v e n e l a s e d k a r j u v a d esimestest r i d a d e s t m u u d k u i »Bei!« ja » D a i ! « - e k s o l e . Ja n e m a d ei saa a r u sellest, et see mees v i s k a b m õ õ g a teisele k ä t t e j a ü t l e b : »Kaitse ennast!« Sellest t ä n a p ä e v a i n i m e n e aru ei saa. A r i s t o k r a a t i a t a g a b k u l t u u r i t r a d i t s i o o n i , p õ h j a k i h t ei t a g a m i t t e m i d a g i . E e s t i d e m o k r a a t i a p u h u l n ä e m e ju k a selgesti, et ei v a l i t a mitte kõige paremad, vaid valitakse kõige s a r n a s e m a i d : kui E e s t i r a h v a l oli v a l i d a , k a s T õ n i s s o n v õ i P ä t s - ta v a l i s P ä t s u , m i t t e T õ n i s s o n i . P r a e g u s e s poliitilises p i l d i s s a m u t i , s ü m p a a t i a k u u l u b i k k a n i i s u g u s e l e , kes on m a t s i l e sarnane, k u i d k e l l e s m a t s l u s o n h ä s t i tugevalt ja mahlakalt esindatud, aga Kelami-taoline niisugune idealist - n o h , see on u f o n a u t , see ei k u u l u m e i e h u l k a . V a a t see on d e m o k r a a t i a E e s t i v a r i a n t . M e ei v a l i p a r e m a i d , m e v a l i m e n e i d , k e s oh m e i l e s a r n a s e m a d , k e s ei häiri m e i d o m a i s i k u g a . O n a r i s t o k r a a t n e joon elus ja p o l i i t i k a s ja on p l e b e i l i k j o o n , ja eestlane on v a l i n u d p l e b e i l i k u j o o n e . A m e e r i k a ei o l e m i n g i s u g u n e eeskuju. N ä i t e k s s e e Mi
kaltsude mood - kust see tuli? Ü l e terve maailma kaltsakluse mood. K u i sa kaltsus k ä i d , on su sisemus ka kaltsus, midagi pole teha. Ja kui sa riietud soliidselt, siis sinu hoiak ja kõik muutub. Mitte asjatult ei ole kreeka keeles deemonite v õ i m ja rahva (demos) v õ i m sisuliselt üks ja sama. V a a t sellepärast olen ma hispaanialiku riigimudeli poolt: aristokraatia peab tooni andma, mitte pööbel. V a n a s Testamendis on ilusti ö e l d u d , K o g u j a raamatu l õ p u s : »Häda ajastule, mil vürstid kõnnivad jala ja sulased sõidavad hobuste seljas!« V a t praegu on see ajastu. »Mercedes« peaks olema auto, millega sõidab aristokraatia, seda ei võiks müüagi igaühele, aga meil just see ärikate kõnts saab need kätte. V a t see on demokraatia, see on väärtuste täielik segipaiskamine: õigus istuda troonile sellise rämpsuna, milline ma olen - mitte et ma enne teeksin endast midagi, et ma kõlbaksin troonile i s t u m a . . . Kaltsus ja kasimata seest ja väljast. R a h v a v õ i m . V a a t nüüd me oleme näinud seda rahva v õ i m u - mis tähendab, kui lumpenproletariaat võimul on. M e ei tea midagi, me laseme end petta näivusest. K e s k a j a inimene oli selles mõttes tark, et temal oli selge: on nähtav maailm ja nähtamatu maailm. T e m a teadis, et see, mis on visibilis - näht a v - et see on ainult sümbol reaaliast, mis on nähtamatu. Sellepärast tema küsis iga asja puhul, mis selle taga on, mis on see jõud, mis mõjutab. K e s k a j a inimene polnud sugugi loll, rumal ega harimatu, kui ta nägi iga asja taga saatana sepitsust. M i d a tähendab see väljendus - see tähendab seda, et iga siin elus toimuva silmaga näht a v a protsessi taga on nähtamatu jõud, mis määrab. M e i d ehmatab ära see väljenduse v o r m , eks ole - saatana sepitsus. N o j a h , heaküll, oled jah lollakas - saatana sepitsus . . . A g a mida see meie keeles t ä n a p ä e v a l t ä h e n d a b ? . . . V a a t sellepärast minu kui teoloogi silmis kogu see Eesti poliitika - see on üks niisugune lasteaed, et seda on armetu pealt v a a d a t a . T ä i e l i k liivakastimäng. A g a tähtsust näitavad sellist nagu ei tea mida teeksid . . . Sigaret näpu vahel, õllepurk käes, õllekõht püsti, üks meie literaat ütles Rootsi metsakoolis: »Pool aastat T o o m p e a l istutud . . .« See oli armetu pilt. A g a masendav k a , sest tähtis on T o o m p e a l istumine. T ä n a p ä e v a maailmas on nii, et see, kelle käes on massikommunikatsioonivahendid, v õ i b panna inimesi uskuma ükskõik mida. N ä i teks - antagu minu kätte televisioon üheks n ä d a l a k s ja ma panen •eesti rahva uskuma ükskõik m i d a , mida v a i d ! Piisab ainult, kui mitu inimest sellest televiisoris autoriteetsel toonil räägivad. Niisugune mõju on massikommunikatsioonivahendeil. Mitte ainult meil, v a i d kogu maailmas. N a g u me k a näeme Eesti poliitikas - kuidas õnnest u b sinimustvalge lipu ja teiste rahvuslike sümbolitega vehkides teise laviini karjääritegijatel seadustada E N S V . K u i Ü l e m n õ u k o g u on saanud Kongressilt võimuvolituse, siis Esimese V a b a r i i g i reetmine - see o n sisuliselt riigi reetmine ja riigireetmise suhtes on k õ i k i d e riikide kriminaalkoodeksites teatavasti maksimaalsed karistusmäärad.
Sakraalsuse puudumine ühiskonnas pikka aega põhjustab labasuse vohamise ja labasuse vohamine takistab nägemast paljusid elutasandeid. Ü k s kiriku ülesandeid on kaitsta ühiskonda labasuse eest kõrgemate väärtuste kultiveerimise läbi. Aristokraatia ja preesterkond need kaks seisust on ühiskonnas hädavajalikud ja nende puudumist ei saa millegi muuga asendada. M e i l Eestis on selles osas peaaegu et tühjus. N i i nagu intelligents ei ole suuteline asendama aristokraatiat, nii ei ole suuteline preesterkonda asendama ei intelligents ega k a protestantlik jutlustaja, kellel p u u d u v a d preesterlikud volitused. Siin ma näen üht saatuslikku tühikut meie kultuuri- ja poliitikaelus, saatuslikku puudujääki. Ü k s meie tuntud kultuuritegelane, jutustades oma kohtumistest Poolas, mainis, et talle kui agulis kasvanule tundus v õ õ ras see Poola kõrgõhkkond. M i n a pean oma kogemustest vastupidist ütlema: Poola aristokraatlik kiriku juhtkond ja selles valitsev õhkkond oli see, kus ma tundsin end lõpuks h ä s t i , sest seal polnud seda aguliinimestele iseloomulikku allakiskuvat lähenemisviisi kõrgetele väärtustele. K u l t u u r on hierarhiline süsteem. - K ü l l a p oled k a meie rojalistliku partei tuline poolehoidja? - Jaa, aga meie rojalistlikul parteil näikse p u u d u v a t teoreetikud! Teiseks ei meeldi mulle see, et me jälle läheme endale kuningat kerjama Rootsist või Inglismaalt. R a h v a l on volitused v a l i d a endale kuningas. - K e d a Sa k a n d i d a a t i d e n a näeksid? - K a n d i d a a d i d peaksid olema eesti päritoluga, see tähendab ajaloolis-kultuuriliselt eesti päritoluga. T o o m e mõne näite - M a y d e l lid, Ü k s k ü l l i d , Phalenid - need olid saksastunud v a n a d eesti ülikud. Ja palju teisi veel. M e i l on niisuguseid v a n u auväärseid peresid küll. Tähtis on siinjuures just perekonna auväärsus ja sugupuu pikk teadmine, sest kuningas pole diktaator, kuningas loob kultuuritraditsiooni järjepidevuse ja on kultuuris terve rea väärtuste ülevalhoidja, mida ei saa vabariigis olla. M e i e tähelepanu on kahjuks alati nende peal, kes ideaalini pole küündinud. Raudselt iga eestlane teab ühte 264-st paavstist, kes mereröövel oli - aga ükski eestlane ei tea, et 79 paavsti on pühakuteks kuulutatud - seda ei teata, see ei huvita. V a a t sorida sõnniku sees see meeldib, sest see on minule sarnane. K u i kuskil haiseb, siis ma tunnen, et see on mulle hinge järele. M i k s inimene ei pürgi selle poole, mis on ilus, kõrge ja puhas? - Ü k s suuremaid katoliiklusega seotud pahandusi ajaloos on olnud inkvisitsioon. Ü l d l e v i n u d on arvamus, et see oli jäägitult halb ja hukkamõistetav nähtus. E g a Sa ometi ole arvamusel, et see oli jäägitult hea ja vajalik? - Inkvisitsioon kestis palju sajandeid ja siin tuleb k a v a h e t teha inkvisitsiooni vahel sellisena nagu ta X I I I sajandil asutati, nii nagu ta oli X I V sajandil ja selle inkvisitsiooni v a h e l , m i d a me tunneme Hispaaniast niisuguse klassikalise, teatud negatiivse näitena inkvisit137
sioonist - n e e d on täiesti eri s t a a d i u m i d . A l g n e , d o m i n i i k l a s t e ordu poolt rajatud - see teeb ta minu silmis juba selle tõttu eriti i h a l d a t a v a k s , m e e l d i v a k s ja armsaks. N e n d e jutlustamise oskus p i d i olema niisugusel tasemel, et n a d p i d i d olema v õ i m e l i s e d hereetikuid sõna abil v i i m a arusaamisele, sõna p i d i olema nii v õ i m a s . Ja sellega tuldi t o i m e . K u i inimesed t u l e v a d s a d a d e viisi ja ise a n n a v a d end üles inkvisiitorile hirmus o m a hinge saatuse pärast ja kahtlustades iseennast hereetilises mõtlemises - t u l e v a d sinna: päästke m i n d . . . E s i mene juhus, mis on l ä i n u d a j a l u k k u suure p a h a n d u s e n a - v õ i osa ajaloolaste käsitluses suure p a h a n d u s e n a - on X I I I sajandi alguses see Innocentius K o l m a n d a poolt välja k u u l u t a t u d ristisõda albilaste v a s t u . M i s L õ u n a - P r a n t s u s m a a l lahti l ä k s ? M ä g i k ü l a d , mis elasid k ü l l a l t k i isoleeritult ja kus ilmnes k a niisugust elementi nagu sugulusabielud liiga ligidalt. M a tean Eestis ühte kohta, k u s . . . t u h u k ü l a d soode v a h e l , kus sajandist sajandisse on v ä g a isoleeritult elatud . . . kui ma sinna sattusin, siis m a ehmatasin ära, sest k õ i k olid v ä g a debiilsete n ä g u d e g a . Rajooniarst küsis, k u i m a olin seal ära k ä i n u d : »Noh, T e i e mulje, kas te nägite seda?« V a a t need degeneratsiooninähud nendes m ä g i k ü l a d e s L õ u n a - P r a n t s u s m a a l , pealegi k o g u elu maagilise ja faustliku kultuuri piiri peal . . . seal ühe inimese unenägu võis täitsa üleöö lüüa k o g u k ü l a elu segamini. N ä i t e k s ilmutati kellelegi unes, et a r m u l a u a sakramendis ei ole K r i s t u s e ihu ja veri - kõigi niisuguste põhiasjade eitamine, millel k o g u ü h i s k o n d l i k elu püsis - see oli tegelikult k õ i g e l a m m u t a m i n e ja h ä v i t a m i n e , see oli tõeline »kultuurirevolutsioon«, mis oleks lahti läinud ja seetõttu käsitleti seda p i i r k o n d a nagu k a t k u s t n a k a t a t u d p i i r k o n d a , selles nähti ohtu ühiskonnale •niisugust ohtu nagu k õ r b e t e e k o n n a l M o o s e s e seaduses - oht oli igasuguses v ä ä r n ä h t e s , mis põhjustas nakkushaiguste l e v i k u t , ja k u n a tollal p o l n u d m i n g e i d m u i d v a h e n d e i d , näiteks M o o s e s e Siinai kõrbe retke ajal 40 a a s t a t . . . - ei olnud j ü a n t i b i o o t i k u m e . . . suguhaiguste p l a h v a t u s l i k l e v i k oleks t ä h e n d a n u d r a h v a h ä v i n g u t kõrbeteekonnal. Sellepärast kaitses r a h v a tervist ja elu säilitamist ainult v ä g a range seadus, seksuaaleksimus - m õ l e m a d leeri taga k i v i d e g a surnuks. T e i s t teed ei o l n u d . M a ei õigusta niisugust karistust, k u i d m a saan aru neist inimestest. Teistsugune o l u k o r d ja n õ r g e m a d seadused - rahvas oleks h u k k u n u d , k õ i k viimseni. Sellepärast on ü h i s k o n d l i k elu paratamatult rajatud sallimatusele, m i d a g i pole teha. K u i luteri kirikus ö e l d a k s e , et a r m u l a u d t o i m u b vastuvõtja usu läbi - milleks m a pean siis v õ t m a pastori käest a r m u l a u d a - lähen ostan poest l e i v a ja usun, et see on K r i s t u s e ihu ja saan terve pätsi seda v a a t a kui palju rohkem . . . kui k õ i k on ainult minu subjektiivne usk. - See oleks ju teoreetiliselt v õ i m a l i k , k u i d eeldab nii t u g e v a t u s k u , m i d a m u i d u g i ei ole. - E i ole, ei saa olla. M a ei saa kristliku tõe suhtes olla salliv moonutuse vastu. M a ei ole ise hindaja, v a i d ma usaldan K r i s t u s e
poolt rajatud ajaloolist ja ajaloos läbi p r o o v i t u d k i r i k u t , tema on targem kui üksikisik. M i n u elu p i k k u s ja e l u k o g e m u s e d ei saa olla rohk e m a d kui mitu tuhat aastat ajaloolist e l u k o g e m u s t , mis on teoreetiliselt l ä b i t ö ö t a t u d . Ja mina ise ei ole tõlgendaja - selleks on igal ajal uus p a a v s t , kes sellel ajal e l a b , on k i r i k u k o g u d , on k a a n o n i d , on d o g m a d - k õ i k k o h u t a v a d sõnad, millest ühest piisaks, et n o r m a a l n e E e s t i inimene, kui ta just ära ei minesta, siis v ä h e m a l t ö ö k i m a ta h a k k a b , sest neid sõnu eestlane k a r d a b k õ i g e r o h k e m ja siis t u n d u b juba asi sellisena, et ära ü l d s e enam edasi räägi - sa oled o m a d e g a l ä b i . . . Ö e l d a eestlasele: d o g m a d , k a a n o n i d , õpetuslaused, p a a v s t i d e k o r r a l d u s e d , et on k i r i k u k o g u d e otsused . . . A g a miks m a pean usaldama n e i d v ä h e m kui Jüri v õ i Juülat? . . . M i k s ? . . . Ü k s v ä g a usklik d a a m , üks kunstnik, t u l e b , ütleb m u l l e : »N0 teie, E i n a r L a i g n a , i k k a seda p a a v s t i nii v ä g a austate, aga minul on üks v ä g a tore sõbranna ja tema arvas nii ja mina olen i k k a selle tema seisukoha p e a l . . . N o h - ta ütleb tõsiselt seda . . . Ü h e s t küljest me e i t a m e autoriteeti ja teisest küljest p a n e m e kohe mingi teise autoriteedi asemele. P a a v s t i autoriteeti eitame usu ja moraali küsimustes, aga sõbranna autoriteet, see k e h t i b . Sõbranna on targem kui paavst. Ja k u i küsid inimese k ä e s t : »Miks?« - »Sellepärast, et noh p a a v s t peab nii r ä ä k i m a , k u n a ta on p a a v s t , aga minu sõbranna, k u n a ta ei ole p a a v s t , räägib nii nagu asi õieti on.« H a - h a - l o o g i k a . Ilus l o o g i k a . Ja selle l o o g i k a kohaselt kirikuasjadest E e s t i s teoloog ei saa ju r ä ä k i d a , sest ta räägib nii sellepärast, et ta peab nii r ä ä k i m a , aga asjatundmatu inimene r ä ä g i b õigesti, sest tema v õ i b õigesti r ä ä k i d a , tema ei ole k i r i k u g a seotud. See on niisugune jonnipunlik punnimine . . . V a a t v õ t a m e muusikaõpetuse - i g a ü k s , kes õ p i b m u u s i k a t , respekteerib m u u s i k a seadusi, solfedžot, noote. K u i sa ei ole k u u l e k a s nootidele, sa ei saa ju m ä n g i d a . M i k s inimene, kui ta h a k k a b B a c h i m ä n g i m a , miks ta noodist kinni p e a b , k a s ta ei v õ i k s ö e l d a : »Häh, k a s mina pean k e l legi B a c h i nootide järele m ä n g i m a ! . . .« V a a t religioonis on täpselt sama asi - kui sa ei ole k i r i k u l e truu ja k u u l e k a s , siis t u l e b k i v ä l j a niisugune rusikatega k l a v e r i tagumine. - M i k s Sa astusid just dominiiklaste ordusse? - See on v a n a , X I I sajandi o r d u , tal on suured teened E u r o o p a kultuuri päästmisel roiskumisest, samuti suured teened hariduse a l a l ; ka Eestis teatavasti esimene k o o l oli d o m i n i i k l a s t e kloostris all-linn a s ; peale selle on nad suured filosoofid, mis on minule v ä g a oluline. Selle o r d u l i i k m e s k o n d a on k u u l u n u d m a a l i k u n s t n i k F r a A n g e l i k o , filosoof K a t h a r i n a d a Siena, õnnetute intriigide ohvriks l a n g e n u d , k u i d kuulus mees S a v o n a r o l a , filosoof A q u i n o T h o m a s . - E e s t i r a h v a , E e s t i kultuuri suhtes oled Sa mõneti iseäralikus seisundis: k u l t u u r i k o r ü f e e , k a sugugi mitte k u i v k a b i n e t i t e a d l a n e , v a i d v ä g a v i l k a ja nõtke sulega, k a puhtkirjanduslikus mõttes - ja ometi pole Sa v i s t ridagi trükis a v a l d a n u d ? - T r ü k i s ma ei ole m i d a g i seni i l m u t a n u d , e h k k i mul aastate jooksul on riiulist v ä g a p i k k osa täis kirjutatud oma mitmesuguseid 139
töid, v i h i k u d on täis artikleid, kaks raamatut. M i d a g i on tagasi hoidnud ja üks asi on kindlasti see, et nüüd, kus k õ i k on tormanud oma sisimas pakitsenud mõtteid kirja panema ja a v a l d a m a , selles üldises möllavas eneseavaldamises on natuke imelik kaasa lüüa asjadega, mille ajalooline taust ja sisu on hoopis teine. M a a r v a n , et aeg pole veel päris k ü p s , aga võib-olla järgmisel aastal on - juba praegu jälgides neid väljaandeid - võrdlemisi tühjaks h a k k a v a d minema juba. K u i nüüd masendus inimestes süveneb ja tekib kainenemine, et on jälle ennast petetud ja on valeimesid usutud. V a a t inimesel peab olema ka soodus hingeline dispositsioon võtta vastu midagi sellest, mille taga on mitme tuhande aastane traditsioon, inimkonna kogemused - et ei ole tegemist mitte lihtsalt ühe v õ i teise või kolmanda inimese arvamisega asjadest, v a i d pika aja jooksul läbi töötatud ja läbi kogetud ja ajaloos läbi proovitud asjadega. Sellepärast ei ole olnud aeg minu jaoks veel küps. M a toon ühe näite. Eesti Humanitaarinstituudi informatsioonilehte telliti minult pisike artikkel »Minu nägemus haridusest ja kultuurist«. Seal ma mainisin, et Eestimaa kultuuritraditsiooni hulka k u u l u b : X I I I sajandil dominiiklaste kloostri tegevus koolihariduse alal - nemad rajasid ju esimesed linnakoolid Tallinnas all-linnas - ja Jesuiitide kolleegiumi tegevus 1585. aastal Tartus. L e i t i , et seda ei saa trükis a v a l d a d a selle tõttu, et seal on niisugustest kohutavatest asjadest räägitud. Ja seda nüüd, no poolteist aastat tagasi. E i tohtinud veel kirjutises mainida niisuguseid tõsiasju, kusjuures tsensuur ei olnud riiklik - meie oma inimesed leidsid, et seda ikka ei v õ i . T ä h e n d a b : veel ei ole inimesed küpsed kõrvalt kuulma isegi selliseid nimesid nagu Jesuiitide O r d u , dominiiklased - see ehmatab ära inimesi. V a a t kui sügaval on tõrked inimeste sees. Samal ajal kirjutatakse ükskõik mis paskvilli või sõimatakse kedagi poliitilises plaanis - see läheb . . . aga ainult viide meie ajaloo teatud faktidele leiti, et seda ei või a v a l d a d a . See on kummaline. M i n u jaoks ei ole E e s t i m a a k õ r v a d lahti mind kuulama. See tühimik, mis on tekkinud seda riik püüab nüüd kõige kila-kolaga täita, sellepärast on a v a t u d a v a r tee, et Läänest tuleksid k õ i k v õ i m a l i k e segaste sektide esindajad, olgu nad mis segased tahes, kõiksugused nelipühilased ja viis- ja kuuspühilased - mida segasem sekt, seda parem, ainult tule, me anname sulle saalid ja kõik mida sa tahad, ainult tule! . . . A g a katsugu R o o m a - K a t o l i k u K i r i k tulla, et nüüd tahame meie k a . Siis on tuhat põhjust, miks ei saa. See on täiesti meelega . . . et see inimese religioosne h u v i , mis on praegu, et see pühkida luuaga laiali tuhande niisuguse umbtänava sisse ära, et nad mitte ei jõuaks sinna välja. Seda v ä g a peenelt ja ilusti tehakse. N ü ü d , kus ajaloos on see pretsedent olemas, et sektantlik mõtlemine on saanud end täielikult välja elada, nüüd oleme taas selle ajaloolise kogemuse võrra r i k k a m a d . Seega mina näen X X I sajandit, kui see tuleb, juba täiesti teadlikult taas religioossena. - K a s katoliiklikuna? - N o kõik muu on hereesia. - M i l l a l on Eesti jälle läbini katoliiklik maa?
- Niisuguseid asju tuleb küsida Jumala käest. L ä b i n i pole kunagi ükski ühiskond seda vast olnud, tähtis on, mis tooni annab. N e e d , kes on äärepeal, need elavad lihtsalt armude ülejääkidest. Klooster toodab vaimulikku energiat, aga terve linn elab selle kloostri v a i mulikust energiast. 1990