Kertu Orro

Juhatuse Liige

2022 oli COVID-19 pandeemia järgne ning väga turbulentse välispoliitilise ja makromajandusliku keskkonnaga aasta. Eesti Kontserdi majandustegevust mõjutasid oluliselt koroonakriisi järel stabiilsust alles otsiv ja tugevalt kõikuv kultuuritarbimine, Venemaa sõda Ukraina vastu ning ülimalt ebastabiilne, hüperinflatsiooniline makromajanduslik keskkond. Kuni 2022. aasta keskpaigani oli kultuuriürituste turg pärast kahte epideemia-aastat tuntavas languses, publiku ostukäitumist mõjutasid nii viiruse jätkuv levik kui ka ebakindel ja ennustamatu majandus- ning julgeolekuolukord. Publiku tulemine kultuuriüritustele taastus aeglaselt ning ostuotsused sündisid vahetult enne kontserdi toimumist viimasel hetkel. Kultuuriürituste turg elavnes aasta viimasel veerandil, alles detsembris oli saalide täituvus võrreldav pandeemiaeelse ajaga.

Venemaa sõda Ukraina vastu mõjutas enim Eesti Kontserdi tegevust Peterburi Jaani kirikus. Olime sunnitud peatama kontserditegevuse, samas aga täitma edasi halduskohustusi olukorras, kus Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu ei saanud enam teha makseid Vene Föderatsiooni subjektidele. Sisuliselt kaotas Eesti Kontsert võimaluse tegutseda ühes oma viiest kontserdimajast ning ühtlasi olulise osa pileti- ja renditulust.

Tegutsesime kogu 2022. aasta hüperinflatsioonilistes makromajanduslikes tingimustes (THI oli 2022. aastal 19,4%). Meie majandustegevust mõjutas enim energiakandjate hinnamuutus, mis kergitas Eesti Kontserdi jaoks nelja Eestis hallatava hoone halduskulusid üle 260 tuh. euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Keerulistele oludele vaatamata teenis Eesti Kontsert 2022. aastal oskusliku majandamise tulemusel planeeritust suuremat tulu

(planeeritud: 8 682 tuh. eurot; tegelik: 8 749 tuh. eurot) ning põhitegevuse tulem enne kulumit oli planeeritust 257 tuh. eurot suurem (planeeritud: 184 tuh. eurot; tegelik: 441 tuh. eurot). Aastal 2022 oli Eesti Kontserdi rahaline tulem -13 tuh. eurot (planeeritud: -420 tuh. eurot). Rahavood olid 2022. aasta vältel positiivsed, säilitasime ja tugevdasime veelgi asutuse finantspositsiooni.

Aasta algas väga keerulises olukorras, ent tegime kontserdiprogrammi osas professionaalsed valikud ning suutsime tekitada külastajates huvi, mis kindlustas märkimisväärse tulemuse.

Eesti Kontserdi hallatavad kontserdimajad

Vanemuise kontserdimaja 2022. aasta tegevustulud olid 755 tuh. eurot (2021: 600 tuh. eurot), tegevuskulud olid 669 tuh. eurot (2021: 473 tuh. eurot). Piletitulu oli 245 tuh. eurot, (2021: 129 tuh. eurot). Sellesse andis panuse kontsertide suurem üldarv ning rohkem koolikontserte. Ka muud majandustulud, eelkõige saalide renditulud, olid võrreldes 2021 aastaga rohkem kui kaks korda suuremad (2022: 181 tuh. eurot, 2021: 79 tuh. eurot). Muud toetused olid võrreldes eelmise aastaga 12 tuh. eurot väiksemad, nt vähendas Tartu linn Vanemuise kontserdimaja toetust üle poole võrra. Tegevuskuludest suurenesid märkimisväärselt kõik kululiigid.

Tööjõukulud kasvasid 9,7% ning olid 352 tuh. eurot. Kontserditegevuse kulud kasvasid rohkem kui kaks korda ning olid 204 tuh. eurot (2021: 82 tuh. eurot). Majandamiskulud kasvasid 22,8% ning olid 113 tuh. eurot, sealhulgas kasvasid hoone majandamiskulud 25%. Vanemuise kontserdimaja põhitegevuse tulem vähenes 164 tuh. euro võrra ning oli -37 tuh. eurot.

Pärnu kontserdimaja 2022. aasta tegevustulud olid 1051 tuh. eurot (2021: 975 tuh. eurot), tegevuskulud olid 810 tuh. eurot (2021: 477 tuh. eurot). Piletitulu oli 140 tuh. eurot (2021: 64 tuh. eurot). Aastal 2022 toimusid Pärnu ooperipäevad (toimuvad üle aasta) ning oodatud festival kergitas ka piletitulu. Ka muu majandustulu, eelkõige saalide renditulu, kasvas võrreldes 2021. aastaga jõudsalt ning oli kaks korda suurem (2022: 359 tuh. eurot, 2021: 180 tuh. eurot). Muud toetused olid 256 tuh. eurot ning nendest 238 tuh. eurot moodustas kultuuriministeeriumi toetus kontserdimaja renoveerimistöödeks (2021: 445 tuh. eurot muid toetusi, sh 400 tuh. eurot kontserdimaja renoveerimistöödeks eraldatud toetus kultuuriministeeriumilt). Tegevuskuludest suurenesid märkimisväärselt kõik kululiigid. Tööjõukulud kasvasid 10% ning olid 336 tuh. eurot. Kontserditegevuse kulud kasvasid hüppeliselt seoses Pärnu ooperipäevadega ning olid 191 tuh. eurot (2021: 5 tuh. eurot).

Majandamiskulud kasvasid 67,5% ning olid 283 t. eur, sealhulgas hoone majandamiskulud kasvasid 55,7%. Pärnu kontserdimaja põhitegevuse tulem vähenes 257 tuh. euro võrra ning oli 241 tuh. eurot.

Jõhvi kontserdimaja 2022. aasta tegevustulud olid 780 tuh. eurot (2021: 686 tuh. eurot), tegevuskulud olid 668 tuh. eurot (2021: 578 tuh. eurot). Piletitulu oli 36 tuh. eurot (2021: 49 tuh. eurot), see vähenes, kuna kontserte oli vähem. Muu majandustulu, eelkõige saalide renditulu, oli 2021. aastaga võrreldes poole võrra suurem (2022: 96 tuh. eurot, 2021: 63 tuh. eurot). Muud toetused olid 305 tuh. eurot ning nendest 150 tuh. eurot moodustas kultuuriministeerium toetus kontserdimaja renoveerimistöödeks. Tegevuskuludest kasvasid hüppeliselt majandamiskulud. Tööjõukulud vähenesid 4,8% ning olid 297 tuh. eurot. Seoses väiksema kontsertide arvuga vähenesid ka kontserditegevuse kulud ning moodustasid 41 tuh. eurot (2021: 59 tuh. eurot). Majandamiskulud kasvasid 59,4% ning olid 330 tuh. eurot, sealhulgas hoone majandamiskulud kasvasid 66,1% ning olid 2022. aastal 299 tuh. eurot.

Jõhvi kontserdimaja põhitegevuse tulem püsis stabiilsena ning oli 112 tuh. eurot (2021: 108 tuh. eurot).

Peterburi Jaani kiriku 2022. aasta eelarve, nii tegevustulude kui ka -kulude maht erines oluliselt planeeritust. 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa laiaulatuslikku sõda iseseisva Ukraina vastu. Kultuuriministri 28. veebruari 2022 otsusega peatati igasugune kultuurikoostöö Eesti ja Venemaa vahel ning Eesti loobus kahe riigi vahelise kultuurikoostöö programmi sõlmimisest järgnevaks kolmeks aastaks. Ka Eesti Kontsert lõpetas kontserditegevuse Peterburi Jaani kirikus. Sellele lisandusid ulatuslikud riigiülesed sanktsioonid Vene Föderatsiooni subjektidele (sh pankadele) ning Peterburi Jaani kiriku haldamisega seotud tehingud (maksed) osutusid võimatuks. Lähtudes kultuuriministri

2. mail 2022. aastal edastatud korraldusest püsib Eesti Kontsert endiselt lepingus Peterburi Jaani kiriku kogudusega, püüdes vastavalt võimalustele täita oma lepingulisi kohustusi. Eesti Kontserdil puudus 2022. aastal võimalus teenida Peterburi Jaani kiriku eelarves planeeritud tulusid. Kultuuriministeerium eraldas 74 tuh. eurot sihttoetust Peterburi Jaani kirikuga seotud lisakulude katteks, sellest 27 tuh. eurot on kulunud Eesti Kontserdi õigusabikuludele Peterburis. 2022. aasta lõpu seisuga puudub

Eesti Kontserdil ning tema esindajatel juurdepääs Peterburi Jaani kirikule ega pole võimalik kontrollida kiriku teenuste eest esitatud arvete õigsust. Samuti puudub juurdepääs Peterburi Jaani kirikus asuvale varale ning võimalus seda tulu teenimise eesmärgil rakendada. Neid asjaolusid ning audiitori märgukirjas Peterburi Jaani kiriku vara puudutavaid seisukohti1 arvesse võttes otsustas Eesti Kontserdi nõukogu kirikuga seotud vara jääkväärtusega 5,059 mln eurot bilansist välja kanda.

Toetused ja annetused

2022. aastal sai Eesti Kontsert kultuuriministeeriumilt 5 073 tuh. eurot tegevustoetust, lisaks 400 tuh. eurot sihttoetust Pärnu ja Jõhvi kontserdimajade kapitaalremonditöödeks, 59 tuh. eurot hüvitist energiakandjate hinnatõusu kompenseerimiseks ning 74 tuh. eurot Peterburi Jaani kiriku erakorraliste kulude katteks. Tegevustoetust saime 185 tuh. eurot rohkem kui eelneval aastal, sellele lisandusid veel erakorraline toetus hoonete remondiks (246 tuh. eurot), toetus energiakandjate hinnatõusu leevendamiseks (59 tuh. eurot) ning toetus Peterburi Jaani kirikuga seotud erakorraliste kulude katteks (74 tuh. eurot).

Eesti Kontserti toetasid ka kohalikud omavalitsused: märkimisväärsemaid toetusi saime Jõhvi vallavalitsuselt (409 tuh. eurot) ning Saaremaa vallavalitsuselt (50 tuh. eurot).

Omatulu oli 2022. aastal 2 700 tuh. eurot (2021:

1 970 tuh. eurot). Kontserditegevuse tulud olid eurot). Piletitulu alalaekus Tallinnas ning Jõhvi ja Pärnu kontserdimajas. Suvel korraldatud festivalide piletitulu jäi planeeritust ca 24% väiksemaks. Kevadhooaega iseloomustas

1 412 tuh. eurot (2021: 1 114 tuh. eurot) ning muu majandamistulu, mis koosneb peamiselt üüritulust, oli 1 106 tuh. eurot (2023: 665 tuh.

COVID-19 pandeemia järgne ettevaatlikkus ning ebakindlast majanduskeskkonnast tingitud vähenenud kultuuritarbimine. Sügise hakul oli publiku käitumises märgata positiivsemaid trende ning aasta lõpuks oli piletimüük elavnenud ja üldine väljavaade lootustandvam. Väga populaarseks osutus taas Eesti Kontserdi koolikontsertide sari, kus 2022. aastaks planeeritud 285 kontserdi asemel korraldasime 466 koolikontserti.

Muud majandustulud, eeskätt saalide renditulud, näitas aasta jooksul jõudsat kasvu, kuid ei saavutanud aasta lõpuks veel pandeemiaeelset taset. Renditulude üldine tõusutrend aitas tasandada Peterburi Jaani kiriku ruumide renditulu kaotust.

Tööjõukulud olid 2022. aastal 3 821 tuh. eurot (2021: 3 609 tuh. eurot). Seisuga 31.12.2022 oli Eesti Kontserdis 146 töötajat (31.12.2021: 148 töötajat). Aasta jooksul oli kaadrivoolavus 16%; suurima kaadrivoolavusega paistis silma Pärnu kontserdimaja kohvik ning vahetusid ka mitmed puhastusteenindajad. Keskmine töötasu (v.a võlaõigusliku lepinguga töötajad) 2022. aastal oli 1 494 eur kuus (2021: 1 406 tuh. eurot kuus), st keskmine töötasu on aastaga tõusnud 6,3%.

Mitmesugused tegevuskulud olid 2022. aastal 4 487 tuh. eurot (2021: 3 499 tuh. eurot). Suurenesid praktilised kõik kululiigid, v.a riiklikud maksud. Paraku mõjutas väga kiire hinnakasv tugevasti kulutaset. Kõige jõudsam ja muret tekitavam oli hoonete halduskulude tõus: kaubad ja teenused kallinesid aastaga 260 tuh. euro võrra. (46,6%).

Jõudsalt kasvasid muu hulgas sõidukite kulud ja lähetuskulud, eeskätt hüppeliselt kasvanud kütusehindade pärast (lähetuskuludest üle poole moodustab transpordi hind). Kasvasid ka administreerimiskulud.

Kontserditegevuse kulud olid 2022. aastal 2 832 tuh. eurot (2021: 2 254 tuh. eurot). Kontserditegevuse kulude kasv oli seotud nii lisandunud ürituste, planeeritust suurema koolikontsertide mahuga kui ka ka

Saaremaa ooperipäevade oluliselt suurema transpordikuluga (sh pakkujate vähesusega riigihankel). Kontserditegevuse kuludes ei kajastanud veel üldist hinnatõusu peegeldav, järjest kasvav surve tõsta esinejate honorare.

Investeeringud

2022. aastal jätkasime kapitaalremonditöid Pärnu kontserdimajas (summas 231 tuh. eurot).

Jõhvi kontserdimajas tegime töid, et viia hoone vastavusse päästeameti nõuetega ja värskendada sanitaarruume (152 tuh. eurot); alustasime ka fassaadi kapitaalremondi planeerimist. Estonia kontserdisaalis uuendasime rõdutoole (98 tuh. eurot). Neid töid rahastati kultuuriministeeriumi investeeringutest ja remondile suunatud sihttoetusest. 2022. aastal jäid tegemata Jõhvi fassaadi renoveerimistööd, need plaanime lõpetada märtsis 2023.

Puhkenud sõda, sanktsioonid, suletud riigipiir ning puuduv juurdepääs Peterburi Jaani kirikule ei võimaldanud teha 71 tuh. euro eest Peterburi Jaani kiriku renoveerimistöid. Hetkel puudub teadmine, kas ja millal saame neid töid jätkata. Väliskeskkonnast lähtuva olulise mõju tõttu tegime nõukogule ettepaneku kanda täies ulatuses Eesti Kontserdi bilansist välja Peterburi Jaani kiriku vara jääkväärtuses 5,059 mln eurot, ning nõukogu otsustas ettepanekut toetada. See summa kajastub erakordse kuluna 2022. aasta kulumis. Kinnitame, et tegime kõik endast oleneva, et Peterburi Jaani kirikus asuvat vara kaitsta, kuid keerulise olukorra tõttu on see osutunud võimatuks.

Personal

Seisuga 31.12.2022 oli SA Eesti Kontsert koosseisuliste töökohtade arv 154,75, millest oli täidetud 146 töökohta.

Organisatsioon tervikuna ja kõik töötajad osalevad Eesti Kontserdi eesmärkide ja pikaajaliste sihtide seadmises ning saavad tagasisidet tulemuste ja oma panuse kohta. 2023. aasta jaanuaris tehtud töötajate pühendumus- ning rahuloluuuringu tulemused olid võrreldes 2021. aastaga oluliselt paranenud (vastanute protsent 70%): Eesti Kontserdi töötajate pühendumusindeks on 4,4 (2021 võrreldes +5,8%) ning töörahuloluindeks 4,35 (2021 võrreldes +5%).

Tulemused kinnitavad veendumust, et Eesti Kontserdi meeskonnal on kõrge valmidus panustada organisatsiooni tegevusse. Jagame ühiseid väärtusi ning eesmärke ja käitume organisatsiooni huvides. Eesti Kontserdi meeskond on tööle pühendunud ja professionaalne, saavutamaks asutaja seatud eesmärke – säilitada ja arendada eesti muusikakultuuri ning luua kõigile võimalused saada osa kõrgetasemelisest kultuurielust.