Mullast vabanevad kasvuhoonegaasid on looduslikud ja möödapääsmatud. Muld eritab kasvuhoonegaase igal juhul, ka siis kui seda ei kultiveerita. Mullast eralduvad kasvuhoonegaasid suurenevad seoses põllumajandustegevusega, osalt lämmastiku arvelt, mis pärineb sõnnikust, mineraalväetistest ja õhust lämmastikku omastavatest kaunviljadest. Samas võimaldab niisugune põllumajandustootmine varustada maailma põllumajandussaadustega olemasolevalt haritavalt maalt, ilma et tuleks üles künda metsi ja teisi looduslikke ökosüsteeme. Kokku moodustavad EL 27 põllumajandustegevusest tulenevad heitmed vaid umbes 9% kasvuhoonegaaside üldhulgast ja see näitaja on langemas. Ligikaudu 1,2% heitmetest on otseselt tingitud lämmastiku kasutamisest (joonis 2). Heade põllumajandustavade eesmärk on tagada sisendressursside, näiteks väetise ja diislikütuse (traktorite tarbeks) maksimaalne kasutegur, et nii põllumajandussaaduste hind kui ka kasvuhoonegaaside hulk oleks võimalikult väike. Põllumajandus 9.2%
Väetisetootjad ja nende põllumeestest kliendid HOOLIVAD sellest, et: •
oleks võimalik toota piisaval hulgal kvaliteetseid toiduaineid;
•
väetist ei kasutataks rohkem kui põllukultuurid vajavad;
•
kaod, mis võivad kahjustada keskkonda ja kliimat, oleksid minimaalsed.
Kaasaegne põllumajandus toidab maailma... ning aitab säästa keskkonda... ja kliimat.
0% (CO2) 3.9% (CH4 )
Other Sectors
4.1% (N2O) Muud allikad
Agriculture
(Joonis 2)
1.2% (N2O) Lämmastikväetised
EFMA – European Fertilizers Manufacturers Association – Europa Väetisetootjate Assotsiatsioon 4/6 av. E.Van Nieuwenhuyse, 1160 Brussels - Belgium email: main@efma.org, Switchboard: +32 2 675 35 50
www.efma.org
Muud alad 90.8%
* (CO2 Süsihappegaas)
(CH4 Metaan) (N 2O Lämmastikoksiid)
48 48
%
kogu maailma elanikkonnast saab täna süüa tänu mineraalväetiste
KRAM - January 2009
Maailma kasvavale elanikkonnale vajalike toiduvarude tagamiseks tuleb oluliselt suurendada põllumajandusmaa saagikust, kasutades kaasaegseid ja järeleproovitud taimekasvatustehnoloogiaid. Põllumajanduse laiendamiseks on seevastu vaja rohkem maad, mille tagajärjel hävivad liikide looduslikud asualad ning peale selle tõusevad hinnad ja suurenevad kasvuhoonegaaside heitmed toodetava toiduühiku kohta.
Maailma rahvaarvu kasvuga sammu pidamine on põllumajanduse suurim väljakutse. Samas on põllumajandustootmisel oma osa ka kliimamuutustes, sest tootmise käigus vabaneb süsinikdioksiidi, metaani ja lämmastikoksiidi (naerugaasi). Talunikud ja nende nõuandjad püüavad parimaid kaasaegseid meetodeid kasutades tagada, et vajalike põllumajandussaaduste tootmisel oleks õhkupaiskuvate kasvuhoonegaaside hulk võimalikult väike. Põllumajandustoodangu suurendamine loodust säästes ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel on näiteks inimkonna äratoitmiseks vajalik teraviljakogus 2030. aastal juba 50% suurem kui praegu. Põllumajandussaaduste kasvava vajaduse rahuldamiseks saab: • suurendada olemasoleva põllumajandusmaa saagikust; või • laiendada põllumajandusmaad loodusmaastike arvelt. Olemasoleva põllumaa saagikuse säilitamine ja suurendamine on võimalik üksnes kaasaegsete tehnoloogiatega, sealhulgas mineraalväetiste optimaalse kasutamisega taimede kasvuks kulunud toitainete asendamiseks mullas. Alternatiiviks on põllumajandusmaa pindala suurendamine lootuses, et suuremalt maa-alalt saadavast väiksemast saagist piisab vajalike toiduvarude tagamiseks.
Aastaks 2030 kasvab maailmas teraviljade nõudlus
50 50
%
12 12
%
ülemaailmsetest kasvuhoonegaasidest on põhjustatud muutustest maakasutuses.
Optimeeritud väetamine kooskõlas heade põllumajandustavadega aitab kliimat säästa. Nisukasvatuse mudelarvutused näitavad, et põllumajandusmaa rajamine loodusmaastike asemele, mis on vajalik väetamise piiramisest tingitud väiksema saagikuse korvamiseks, suurendaks kasvuhoonegaaside hulka saagiühiku kohta (joonis 1).
Tähtsaim küsimus Milline kahest nimetatud lähenemisviisist võimaldab toota vajalikus ja üha suuremas koguses põllumajandussaadusi viisil, mille puhul kasvuhoonegaaside heitkogused saagiühiku kohta (nt ühe tonni nisu kohta) oleksid minimaalsed? Põllumajandusmaa laiendamine looduse arvelt tooks kaasa tõsiseid tagajärgi: 1. Ökoloogilise väärtusega looduskeskkondade, näiteks metsade, looduslike rohumaade ja rabanõmmede hävitamisega kaasneb bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. 2. Metsade maharaiumise ja huumusevarude ammendumise tagajärjel vabaneb puidu ja pinnase orgaanilises aines sisalduvast süsinikust suurel hulgal süsinikdioksiidi. Metsade maharaiumine mõjutab otseselt looduslikku veeringlust, suurendades üleujutuste ja põuaohtu. Loodusmaastike muutmisel põllumajandusmaaks suureneb kasvuhoonegaaside hulk. Juba 12% ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitmetest on põhjustatud muutustest maakasutuses, näiteks vihmametsade muutmisest põllumajandusmaaks. Kui põllumajandustootmist laiendada, tõuseb see protsent märkimisväärselt. Väljakutse põllumajandustootjale Põllumeestel tuleb pidevalt leida võimalusi oma maa tootlikkuse suurendamiseks, et säästa metsi ja loodusmaastikke.
250
CO2 eq/kgwheat nisu grain teri ggCO2eq/kg
Kaasaegne põllumajandus toidab maailma... ning aitab säästa keskkonda... ja kliimat.
Kasvuhoonegaaside GHG emissions dueemissioon to land use maakasutuse muutuse ja põllupinna change and cultivation of this lisandumise tõttu. extra-land
200
1)relating 150 Figure 1: Greenhouse gas(Joonis emissions to the production of 10 tonnes of wheat, using 100 either modern good fertilizer practice or from an extensive low-input system. The extensive 50 system was calculated to generate almost 50% more greenhouse gases than the modern good 0 practice system per unit of output.
Hea põllumaGAP jandustava
e k s t eext. nsiivne tootmine
Eeldused: (1) N kasutatud AN-na; AN toodetud parima võimaliku tehnoloogiaga (näiteks N2O katalüsaatoriga Assumptions: (2) Saagikus hea põllumajandustavaga 9,25 t/ha, ekstensiivse tootmisega 7,11 t/ha (1) N applied as AN; AN produced with BAT (i.e. incl. N2O catalyst) (3) Täiendav põllumajandusmaa vajadus kompenseerimaks saagi erinevust metsa asemel (2) Yield with GAP: 9.25 t/ha; yield with ext.: 7.11 t/ha (4) Pool N normist kasutati ekstensiivse tootmise juures võrreldes hea põllumajandustavaga (3) Additional farmland needed to compensate for yield difference displaces forest (5) Põldkatsete tulemused aastatest 1996-2000 Rothamstedi katsejaamas, Suurbritanias.