Mullast vabanevad kasvuhoonegaasid on looduslikud ja möödapääsmatud. Muld eritab kasvuhoonegaase igal juhul, ka siis kui seda ei kultiveerita. Mullast eralduvad kasvuhoonegaasid suurenevad seoses põllumajandustegevusega, osalt lämmastiku arvelt, mis pärineb sõnnikust, mineraalväetistest ja õhust lämmastikku omastavatest kaunviljadest. Samas võimaldab niisugune põllumajandustootmine varustada maailma põllumajandussaadustega olemasolevalt haritavalt maalt, ilma et tuleks üles künda metsi ja teisi looduslikke ökosüsteeme. Kokku moodustavad EL 27 põllumajandustegevusest tulenevad heitmed vaid umbes 9% kasvuhoonegaaside üldhulgast ja see näitaja on langemas. Ligikaudu 1,2% heitmetest on otseselt tingitud lämmastiku kasutamisest (joonis 2). Heade põllumajandustavade eesmärk on tagada sisendressursside, näiteks väetise ja diislikütuse (traktorite tarbeks) maksimaalne kasutegur, et nii põllumajandussaaduste hind kui ka kasvuhoonegaaside hulk oleks võimalikult väike. Põllumajandus 9.2%
Väetisetootjad ja nende põllumeestest kliendid HOOLIVAD sellest, et: •
oleks võimalik toota piisaval hulgal kvaliteetseid toiduaineid;
•
väetist ei kasutataks rohkem kui põllukultuurid vajavad;
•
kaod, mis võivad kahjustada keskkonda ja kliimat, oleksid minimaalsed.
Kaasaegne põllumajandus toidab maailma... ning aitab säästa keskkonda... ja kliimat.
0% (CO2) 3.9% (CH4 )
Other Sectors
4.1% (N2O) Muud allikad
Agriculture
(Joonis 2)
1.2% (N2O) Lämmastikväetised
EFMA – European Fertilizers Manufacturers Association – Europa Väetisetootjate Assotsiatsioon 4/6 av. E.Van Nieuwenhuyse, 1160 Brussels - Belgium email: main@efma.org, Switchboard: +32 2 675 35 50
www.efma.org
Muud alad 90.8%
* (CO2 Süsihappegaas)
(CH4 Metaan) (N 2O Lämmastikoksiid)
48 48
%
kogu maailma elanikkonnast saab täna süüa tänu mineraalväetiste
KRAM - January 2009
Maailma kasvavale elanikkonnale vajalike toiduvarude tagamiseks tuleb oluliselt suurendada põllumajandusmaa saagikust, kasutades kaasaegseid ja järeleproovitud taimekasvatustehnoloogiaid. Põllumajanduse laiendamiseks on seevastu vaja rohkem maad, mille tagajärjel hävivad liikide looduslikud asualad ning peale selle tõusevad hinnad ja suurenevad kasvuhoonegaaside heitmed toodetava toiduühiku kohta.