Tuule-, õhu- ja aurutihedus hoonetes – kas nii tihedaks ehitatud majas on ikka tervislik elada?

Kas nii tihedaks ehitatud majas on ikka tervislik elada? See on küsimus, mille üle arutatakse tihti.

Et asi oleks üheselt mõistetav, vaatame korraks hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid, milles öeldakse: „Hoone välispiirde keskmine õhulekkearv ei tohi ületada üht kuupmeetrit tunnis välispiirde ruutmeetri kohta [m³/ (h·m²)].”

Niiskuskonvektsiooni riski vältimiseks tuleb tarindi kriitilised sõlmed (näiteks seina ja vundamendi ning põranda ühendus, seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviik) lahendada võimalikult õhkupidavatena. Kui hoone energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamiseks on tehtud energiaarvutus, siis hoone välispiirde keskmine õhulekkearv ei tohi ületada energiaarvutuses kasutatud väärtust.

Ükskõik, mis ajaperioodil hooneid ehitatakse, tehakse seda valdavalt oma parimate teadmiste ja võimaluste juures. Materjalid, süsteemid ja nõuded muutuvad ajas. Samamoodi muutuvad ka inimeste nõudmised elukeskkonnale – korteritele, majadele, tööruumidele, koolidele jne. Üldiselt soovime täna, et hoones oleks soe ja hubane ning seda võimalikult väikeste igapäevaste kuludega.

Vanemates hoonetes on tuulise ilmaga esimene tuntav faktor jahe liikuv õhk. Ühelt poolt võiksime loota, et see on hea, sest värske õhk on majas. Teiselt poolt peame aru saama, millised protsessid toimuvad välispiirdes, kui otsustame hakata seda soojustama ja nn kaasajastama.

Välispiirete õhutihedus omab väga olulist rolli majade kütte- ja jahutuskulude kontrolli alla saamisel. Õhutihedusega on väga lähedalt seotud ka niiskustehnilised aspektid nagu näiteks niiskuse kondenseerumine või hallituse teke, sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus, ventilatsioonisüsteemide efektiivsus jne.

Õhutiheduse seisukohalt on kriitilised eelkõige kohad, kus ühtne õhu- ja aurutõke on katkenud või liitub teiste tarinditega. Riskikohtadena võiks nimetada avatäidete liitmist tuuletõkke- ja aurutõkkekihiga, vahelagede liitekohta välispiirdega jne. Kõik need sõlmed vajavad läbimõeldud lahendusi.

Et tulemus oleks korralik, peame saavutama välispiirde välimises osas tuuletiheduse, kasutades selleks tuuletihedaid aga samas hingavaid krohvisüsteeme, tuuletõkkeplaate ja/või tuuletõkkekangaid ning sisemises osas soovituslikult muutuva veeaurutakistusega veeauru- ja õhutõkkesüsteeme. Selleks võivad olla aurutõkkemembraanid, krohvisüsteemid, betoon vms.

Iga tootelahenduse puhul tuleb järgida tootjapoolseid ja projekteerija juhiseid.

Et tagada piirete õhutihedus, tuleb tegutseda läbimõeldult ja kasutada nn täislahendusi, kus detailid on juba projekteerimise ajal välja valitud. Õhutõkkematerjalid peavad olema korralikult paigaldatud ja liitekohad nõuetekohaselt teostatud. Kui maja ei ole õhutihe, väljendub see kontrollimatu õhu liikumisega läbi pragude ja ebatiheduste. Üldiselt jääb veeauru- ja õhutõke piirde sisse, seetõttu on mõistlik õhutihedust kontrollida enne konstruktsiooni sulgemist, kui lisatihendamine on veel teostatav.

Veeauru- ja õhutõkkest külmemale poole jääv soojustuse kiht peab olema vähemalt kolm korda soojapidavam kui soojemale poole jääv kiht. Nii ei muutu aurutihe kiht ise kondenseerumispinnaks.

Hea sisekliima kujundamisel on tähtis osa kütte- ja ventilatsioonisüsteemil. Õhutihedad võivad olla ka nn

Välispiirete väike õhutihedus - läbipuhutavus: • suurendab küttekulusid; • halvendab sisekliimat; • põhjustab piirdetarindite niiskuskahjustusi; • vähendab ventilatsioonisüsteemide efektiivsust.

loomuliku ventilatsiooniga majad, kus õhuvahetus toimub läbi värskeõhuklappide. Sellisel juhul on protsess kontrollitav ja vajadusel saame ka õhku filtreerida. Küll ei saa me rääkida loomulikust ventilatsioonist, kui õhk liigub läbi piirete ebatiheduste, sest siis on kogu protsess kontrollimatu. Õhk võib saastuda väliste, läbi infiltratsiooni majja imbuvate saasteainete või ehituskonstruktsioonides kasvavate mikroorganismide elutegevuse produktidega. Lisaks võib õhuvarustus hoones olla lihtsalt ebapiisav. Seega on hoone õhupidavuse näitajad lisaks energiatarbele seotud märksa laiema probleemide ringiga.

Hoonete õhutihedust saab mõõta rõhutestiga, mille abil tehakse kindlaks, kui suur on õhuleke läbi hoone välispiirete. Õhutihedus näitab õhu hulka m³, mis läbib 1 m² välispiiret 1 tunni jooksul, juhul kui õhurõhkude vahe on 50 Pa. Hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusest tulenevalt ei tohi välispiirde õhulekkearv olla suurem kui 1 m³/(h•m²), liginullenergiahoonete puhul 0,6 m³/(h•m²) ning niiskuskonvektsiooni riski vältimiseks tuleb tarindi kriitilised sõlmed lahendada võimalikult õhkupidavatena.

ISOVER võimaldab teostada ehitusaegset õhulekke tuvastust Isov´AIR testiga. Testi on mõttekas teha, kui avatäited ja aurutihe kiht on paigaldatud. Sellisel juhul on võimalik enamasti juba tööde ajal kõik avastatud lekkekohad parandada ja nõutav õhulekkearv ka reaalselt saavutada.

Kui maja on valmis ja selgub, et hoone ei ole vastavuses ette nähtud eneriatõhususe nõuetega, on lekete tuvastamine ja parandamine oluliselt keerukam ja kulukam.

Mõned ehitusfüüsikaliselt turvalised näidislahendused:

Renoveerimislahendus veeauru- ja õhutõkkekihi paigaldamisega väljastpoolt Renoveerimine – palkseina soojustamine seestpoolt

Uusehitis – puitkarkass sein

Kivikatus sileda EVO kiviga nüüd –30%!

Kergema kaaluga soodsama hinnaklassi EVO katusekivi:

• loodud kestma meie põhjamaises nõudlikus kliimas • saadaval viies värvitoonis • lihtne paigaldada, soodsamad paigalduskulud • sobib hästi ka katuse renoveerimiseks

EVO – tugev, ilmastikule vastupidav, müravaba ja pika elueaga katusekivi.

Sooduspakkumine kehtib kõikidele EVO värvitoonidele ning kogu katusekomplektile (st rea-, ääre- ja harjakivid ning harjade algused ning lõpud) kuni 31.12.2021.

SOOJUSTATUD KATUS ILMA NIISKUSE JA HALLITUSETA * Õhutihedus ja auruisolatsioon ei lase niiskusel katusekonstruktsiooni pääseda * Suurim niiskusjuhtivus katusekonstruktsioonist välja * Kaitse niiskuse sissetungi eest väljastpoolt

* 50 aastat püsivate omadustega ühendused (katsetatud Saksamaal sõltumatus laboratooriumis)

SUPAFILI PUISTEVILL ON KIIREIM JA LIHTSAIM VIIS SOOJUSTAMISEKS

Kuna SUPAFILI tooted ei ole tehtud purustatud villajääkidest, saab meie puistevilla kasutada maja terviklikuks soojustamiseks: seinad, kaldkatus, pööning kui ka põrand. Lisaks isoleerib välismüra ja tulekahju korral takistab tule levikut (A-tuleohutusklass). KALDKATUSEKALKULAATOR

Kaldkatuse tõhus soojustamine mineraalvilla ja LDS HOMESEALI lahendusega. Vastavate andmete sisestamisel on võimalik väga kiiresti välja arvutada kaldkatuse soojustusmaterjalide ja tihendussüsteemide maksumus.

KNAUFINSULATION Eesti

Järvevana tee 7b, 10138 Tallinn, Eesti Marek Anier: +372 5853 0830,

www.knauf.ee