EESTI TENNIS 100 (märts 2013)

Foto: AFP / Scanpix

295 väljakul

mängitakse Eestis tennist

106 turniiri aastas peavad noored

Üle

4000 kohtumise toimub aastas noorte seas

170 turniiri toimub eri liigades

Üle

5000 mängu peetakse erinevates liigades

85 lastetenniseturniiri peetakse aastas

3

tippmängijat, Kaia Kanepi, Anett Kontaveit ja Jürgen Zopp pakuvad emotsioone

BABOLAT ESINDAJA EESTIS: AS AVALLONE Kauge tee 3, Tallinn 6 828 800 myyk@avallone.ee | www.avallone.ee

Tenniseliit

Tennis rikastab!

M

aailmas elab üle saja miljoni inimese, keda ühendab kirg tennise vastu. Eesti tennis elab praegu huvitavat aega, sest algas juubeliaasta – 100 aastat tagasi peeti esimene turniir, mis pani alguse tennise arengule Eesti pinnal.

Viimastel hooaegadel on Eesti olnud pildil ka tipptennises. Jürgen Zopp tõusis mullu maailma esisajasse, Kaia Kanepi on esisajas olnud juba kaua ning tema eelmise aasta kaks WTA turniirivõitu näitavad kuulumist naiste tennise paremikku. Anett Kontaveit hakkab noorteklassist välja astuma ning kuigi ta ei võitnud juunioride Grand Slami, näitas ta neil turniiridel oma stabiilsust ja võimekust. Nüüd on huvitav jälgida, kuidas ja millal realiseeruvad Anetti unistused naisteklassis.

Kuid tennis ei ole vaid tippsport. Tennisekeskustes käib vilgas sagimine, väljakutel harjutavad mängijad varahommikust hilisõhtuni. Heameelt teeb, et mängimas võib näha eri vanuses eri tasemega mängijaid – lapsi, noorsportlasi, harrastajaid, tippsportlasi, see-

niore, ratastoolitennisiste. Tennis on kolinud isegi randa, kus mängitakse rannatennist. See näitab, et tennis on tõesti sport igale vanusele ja igale tasemele.

Samuti ei saa väita, et tennis on ainult rikaste inimeste mäng. Küll aga on tennis mäng, mis rikastab – sellega tegeleja saab rohkem sõpru ja parema tervise.

Nagu öeldud, on tenniseelu Eestis vilgas, julgen arvata, et igal aastal toimub meil ligi 500 turniiri nii lastetennises, noortetennises, liigatennises, seeniortennises kui ka klubitennises. Tennis on mäng, kus üks võistlus on väärt kolme treeningut.

Loodan, et leiate käesolevast tennise erinumbrist enda jaoks huvitavat lugemist nii tipptennisest kui ka harrastustennisest, saate ülevaate tennise 100 aastast ja tennisetegevusest väljaspool Tallinna.

Head lugemist ja kohtumiseni tenniseväljakul!

Allar Hint Eesti Tennise Liidu peasekretär

Eesti tennis 100 Lk 4–8 | Tähtmängija

Kaia Kanepi räägib oma viimase poole aasta tegemistest, sellest, mida ta arvab Eesti parima sportlase valimisest ja dopingukontrollist.

Lk 10–11 | Presidendi mõtted

Tenniseliidu president Urmas Sõõrumaa vaatab tulevikku. Kas ka helge pilguga?

Haapsalu kesklinnas, kaubanduskeskuse ja bussijaama läheduses asub paljude sportimisvõimalustega Haapsalu spordikeskus. Spordikeskuse tennisehallis on kaks vaipkattega väljakut ning üks universaalse kattega väljak. Lisaks tennisehallile on võimalik mängida samas kompleksis asuval kahel kunstmurukattega väliväljakul.

Lk 11 | Mis tulekul?

Pikemalt Alexela Mastersi turniirist

Lk 12-13 | Fännid

Mis oleks üks spordiala fännideta. Toetajate üks suuremaid eestvedajaid Riho Kallus meenutab värvikamaid hetki, sõna sekka ütleb ka meeste esireket Jürgen Zopp.

Lk 14-15 | Klubitennis

Oma rõõmudest ja muredest räägivad 90 aastat vana Rakvere tenniseklubi ja üheksa aasta eest loodud Tondiraba tennisekeskuse juhid ja treenerid.

Kaugemalt tulijatele pakub soodsat majutust samas keskuses 69 VOODIKOHAGA SPORDIKESKUSE HOSTEL

(www.spordibaasid.ee/?id=338).

Lk 18 | Kuidas käituda?

Peale tenniseväljakute asub kompleksis ka

Lk 20 | Tennis maakonnas

HAAPSALU VEEKESKUS, SPORDIKESKUSE JÕUSAAL , SAUNAKOMPLEKS, SPORDISAALID ja STAADION.

Mida teha, kui kodus on andekas laps: millal ta trenni viia ja mida arvestada?

Järjest enam pingutavad maakonnakeskused selle nimel, et ala juurutada. Tartu on eeskujulik näide.

Lk 22–23 | Liigatennis

Naised mängivad kolmes ja mehed neljas liigas.

Mis koondab eri erialade ja huvidega inimesi?

Lk 25–30 | Tennise ajalugu

Jaak Ulman kirjutab Eesti tenniseajaloo huvitavatest keerdkäikudest ja toob esile säravad mängijad, kes on sajale aastale näo kujundanud.

Eesti Ajalehed ja Eesti Tennise Liit tänavad ettevõtteid, kes aitasid reklaamiga kaasa väljaande ilmumisele: Amserv Grupp, Anželika Catering, Avallone, Haapsalu Linna Spordibaasid, If P&C Insurance, Kafo, Malverg Invest, Paf-Eesti, SEB Pank, Sportland Eesti, Status Club, Tallink Grupp, USS Security, Värska Vesi ja Yonex Fort Sport.

Toimetaja: Kristi Kirsberg, kristi.kirsberg@lehed.ee, tel 680 4471 Reklaam: Nele Laev, nele.laev@lehed.ee,

LAAGRID Pakume tenniselaagri korraldamise võimalust. Spordilaagri paketid sisaldavad majutust, toitlustamist ja spordiväljakute kasutamist kaks korda päevas. Laagripäeva hinnad alates 20 eurost/in.

Haapsalu Spordikeskuse Tennisehall Lihula mnt 10 90507 Haapsalu tel 472 5060 bronn@spordibaasid.ee www.spordibaasid.ee/?id=313

Avatud iga päev 8–22 Tutvu meie võimalustega meie veebilehel

www.spordibaasid.ee

tel 5307 6994, Ken Leinus, ken.leinus@lehed.ee, tel 521 5874 EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee

Kujundus: Kristina Saan Korrektuur: Maris Makko Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: AS Printall

Kaia Kanepi:

Tenniseliit Tipptegija

üks parima sportlase Kristjan tunneb end üksikuna

Eesti tennise säravaim täht Kaia Kanepi, kes on ligi pool aastat võistluspausi pidanud ja oktoobri lõpus kandadeoperatsioonil käinud, valmistub kevadeks, et naasta tippseltskonda.

Taastumise ajal on ta ta õppinud süüa tegema ja nautinud häid raamatuid.

Kristi Kirsberg kristi.kirsberg@epl.ee

Tenniseliit 100

—Kaia, mis sulle praegu, kui sa taastud veel kannalõikusest, kõige rohkem jõudu annab?

Minu jaoks on tegelikult praegu väga huvitav periood, sest küsimusi on kaks: esiteks, kas ma saan kannad terveks, ja teiseks, kuidas mul õnnestub tipptennisesse tagasi tulla.

—Kas oled viimastel kuudel teinud midagi sellist, milleks tavaolukorras, kus üks turniir järgneb teisele, aega ei jää?

Jah, olen viimasel ajal hakanud süüa tegema. Varem oli ikka nii, et tellisin

toidu mõnest restoranist kaasa ning ei teinud ise kodus midagi. Nüüd oskan ikka enamikku tavalisi asju juba teha.

Eriti meeldib mulle omatehtud omlett ja banaanileib tuleb ka hästi välja.

—Kui palju sa näiteks raamatuid loed?

Lugemine pole minu jaoks uus, sest lugeda on mulle alati meeldinud. Oleneb muidugi perioodidest, vahel loen neli raamatut kuus ja siis ei jõua jälle üldse. Põhiliselt on minu lemmikud õpetlikud psühholoogiaraamatud. Elulood ei ole minu jaoks praegu veel huvitavad,

A astast 500 000 000 e.m.a Ühel 1967. aasta kevadpäeval alustati geoloog Vladimir Tassa eestvedamisel Värska lahe lõunasopis Õrsava järve kaldal puurimistöödega, mille eesmärk oli jõuda haruldase maa-aluse veekoguni. Terve suve väldanud puurimisega jõutigi lõpuks 470 meetri sügavusele. Just sellel sügavusel pidi geoloogide luureandmetel Värska lahe all asetsema suur looduslik kivikauss, mille sügavam veehorisont oli tekkinud juba 500 miljonit aastat tagasi. Seal peituv kristallpuhas vesi pidi olema kivimitest miljonite aastate jooksul omandanud vajalikke mineraale. Seda naturaalsel moel ja just parajal määral. Geoloogide ennustus osutuski täpseks. Õnneks leidus seda haruldast vett piisavalt ja mõned aastad hiljem rajati puuraugu juurde ka tehas, kus hakati villima naturaalset mineraalvett, mis sai tuntuks kui Värska vesi.

Et traditsioonid jätkuks, villime sedasama kristallpuhast Värska Originaali, millel on vanust just parasjagu 500 miljonit aastat, taas tema väärilisse

KLAASPUDELISSE.

Tipptegija

pigem tahan rohkem ennast arendada kui teistest lugeda.

—Kui sa võrdled oma pikemaid vigastusepause – pärast Ateena olümpiat 2004. aastal ja nüüd –, siis kui erinevad need on olnud ja kuivõrd erinevalt sina neisse suhtud?

Kindlasti elasin varem palju rohkem üle.

Mäletan, et olin Kanaaridel, kui Australian Open käis, ja ma muudkui kihelesin.

Praegu enam nii ei ole. Muidugi tahan nüüdki taas tennist mängida, kuid saan aru, et hetkel ei ole see võimalik, ning püüan teha kõik, et saada taas nii tugevaks, kui olin.

— Kuivõrd oled sa praegu, aktiivse võistluspausi ajal tippsportlane? Kas režiim ja toitumine on endiselt samasugune kui turniiride ajal?

Kui ma trenni ei tee, pole mul kaaluga mingeid probleeme. Võin kõike süüa, ilma et peaksin muretsema ja end hoidma. Olen jõulisem just siis, kui pidevalt sporti teen. Trennivabamal ajal ei taha ma ka eriti süüa ja samuti ei ole organism nii suures stressis kui intensiivsel perioodil.

—Millal sa lõplikult operatsiooni kasuks otsuse tegid?

Kui käisin Soomes arstil. Doktor Sakari Orava ütles, et võime veel pool aastat vaadata, kuidas jalad reageerivad. Aga ma arvasin, et mida siin enam vaadata, olen seda juba pool aastat teinud. Ta andis mulle mõtlemisaega, mida ma ka



Eesti tennis 100

võtsin, kuid tegelikult langetasin otsuse kohe, kui arsti juurest välja tulin. Kui operatsioonipäev kätte jõudis, pabistasin kõvasti. Ma ei olnud üldnarkoosis, olin üleval, kuid rahustit arst mulle siiski andis. Küll aga pani mind imestama kiirus, millega arst töötas: mõlemad jalad lõikas ta 40 minutiga.

—Kas taastumine läks plaanipäraselt?

Arst ütles kohe, et taastumiseks läheb kolm kuud, ja nii ka läks. Detsembris võtsin reketi kätte ja mängisin koha pealt, veebruaris sain juba tennist mängida, nii et kõik on läinud väga sujuvalt.

—Kas tagantjärele näib õige, et operatsiooniga ootasid?

Ega kohe ju operatsioonilauale torma, kui midagi valutama hakkab. Saan öelda, et tegin kõik, mis võimalik, kuid sel juhul see ei aidanud mind ja siis oli juba operatsioon ainuõige lahendus.

—Kas selline kannavigastus, nagu sinul oli, on tennisistide seas levinud?

Ma ei ole kuulnud, et see oleks olnud ühelgi teisel tennisistil peale enda. Küll aga on see vigastus mitmetel Eesti sportlastel. Tennisistidel on probleeme pigem kõõlustega, mitte kandadega.

—Kui paljud inimesed aja jooksul su ümber vahetunud on? Üldiselt on kahte liiki sportlasi: ühed vajavad vaheldust ja teised stabiilsust. Juhendajaid on sul küll mitmeid olnud.

Treenereid olengi kõige rohkem vahetanud. Ülejäänud abilistest on füüsilise ettevalmistuse treener neljandat aas-

tat, massööriga olen töötanud viis aastat ja kiropraktikuga poolteist aastat. Aga nendega ma ei ole ka iga päev ninapidi koos, mis võimaldab meil vabamalt suhelda. Treeneriga peab aga klapp olema ideaalne, sest temaga peab väga palju aega koos veetma.

—Mis seisus on praegu sinu treeneriotsingud?

Praegu juhendab mind Eestis olles Andrei Luzgin. Aga eks paistab, kuidas ma võistlustel käima hakkan. Treenerit on siiski vaja, just seda inimest, kes pidevalt kõrvalt jälgib ja head nõu annab.

Tihtipeale ei pane ise mitmeid detaile tähelegi.

Lennupiletite broneerimisega tegeleb ikka isa, kui aga on lühikesed siselennud, saan ise vaadata. Niisugune tööjaotus sobib mulle palju rohkem, kui peaksin eraldi kogu aeg sel teemal suhtlema.

Ja eks ma olen natukene selline inimene ka, et pean kõike ise tegema, siis tean, et asjad on kontrolli all.

—Oled öelnud, üle kolme-nelja aasta sa enam tipptennist ei mängi. Kas oled juba teinud plaane, mida pärast seda oma eluga peale hakkad?

Ilmselt tahan siiski tennisega seotuks jääda, et oma kogemusi edasi anda ja ära kasutada. Samas, päris treener ma olla ei taha. Eks ma olen ka ise sellele mõelnud, et mida edasi teha, kuid päris selgusele ei olegi jõudnud.

—Ütlesid, et loed psühholoogiaraamatuid. Äkki köidab sind hoopis spordipsühholoogia?

Ilmselt tahan siiski tennisega seotuks jääda, et oma kogemusi edasi anda ja ära kasutada.

Eriti meeldib mulle omatehtud omlett ja banaanileib tuleb ka hästi välja.

Kaia Kanepi Eesti tennisist • Sündinud 10. juunil1985 • Kõrgeim koht maailma edetabelis: 15. (august 2012) • Auhinnaraha: 2 863 791 dollarit

Saavutused

• Kolm WTA turniirivõitu: 2010 Palermo, 2012 Brisbane, 2012 Estoril • Neli WTA turniiri finaalikohta: 2006 Hasselt, 2008 Tokyo, 2011 Moskva, 2012 Sŏul • Seitse WTA turniiri poolfinaalikohta: 2005 Kolkata, 2006 Praha, 2007 Bad Gastein, 2008 Acapulco ja Sŏul, 2009 Dubai, 2011 Pariis Võitnud kaheksa ITF-i turniiri • Jõudnud suure slämmi turniiridel neljal korral 1/4-finaali: 2008 Roland Garros, 2010 Wimbledon ja US Open, 2012 Roland Garros.

• Juuniorina võitnud French Openi (2001).

• 2008 Eesti parim naissportlane, 2009, 2010, 2011 ja 2012 teine koht

YONEX FORT SPORT Tallinn, Punane 50 Euromekka kaubanduskeskus A-korpus, boks 5 tel 5695 4629 tiia@yonexest.ee

Tartu, Ülikooli 12 II korrus tel 5666 6605 tartu@yonexest.ee

Stiilne ja mugav

Itaalia tennisebränd TTK lastele, naistele, meestele

Treenerid

• Kuni 2003 Tiit Kivistik • 2003–2007 Andrei Luzgin, peale tema abilised Thomas Högstedt ja Rikard Allgurin • 2007–2008 Magnus Larsson, turniiridel saatis Fredrik Lovén • 2008 veebruarist septembrini Pablo Giacopelli • 2008 novembrist 2009 juulini Luca Appino • 2009 novembrist 2010 veebruarini Mait Künnap • 2010 aprillist 2012 aprillini Silver Karjus • Praegu abistab Eestis treenides Andrei Luzgin

Eesti Tennise Liidu ametlik riidesponsor aastatel 2010–2011.

Esinduskauplused: Audentese tennisepood, Tere Tennisekeskus Edasimüüjad: Tartus Tennise- ja sulgpallipood, Pärnus Tennisekeskuse tennisepood, Saaremaal Kuressaare tennisehall

www.tennisteknology.com

Eesti tennis 100



Tipptegija Tegelikult pakub mulle veelgi suuremat huvi toitumine. See teema on väga huvitav, pealegi iga inimene puutub toitumisega kokku. Tennistreenerit läheb palju vähematel vaja. (Naerab)

ma edetabelis olema, et ta võiks rahumeeli ära elada ja tulevikuks ka raha tallele panna?

Eelkõige oleneb see kindlasti sponsorite olemasolust. Kui sponsoreid ei ole, pead kuuluma maailma esikümnesse, et vaid auhinnarahadest midagi kõrvale panna. Samas, kui sul on toetajad, võid ka sajas tennisist olla ja ikka kenasti hakkama saada.

—Pressiga suhtlemine käib sportlase töö juurde. Mida sina oma vestluspartneris kõige rohkem hindad: on see tennisetundmine või midagi muud?

Ajas on olukord paremaks läinud.

Kuid üks erinevus Eesti ja muu maailma ajakirjanike vahel siiski on: eestlased tahavad alati analüüsida just seda, mis on kehvasti läinud. Kui näiteks serv välja ei tule, siis ikka küsitakse, et miks nii.

—Kas kavatsed Eestisse jääda?

Jah, praeguse seisuga küll. Nii vähe, kui mul ka häid sõpru ja tuttavaid on, nemad elavad kõik Eestis. Arvan, et minna kuskile mujale ja luua otsast peale uusi tutvusi ei ole väga kerge. Mis aga ei tähenda, nagu ma välistaks välismaale Seekord olin parima sportlase mineku.

Kui ikkagi tuleb väga hea pakvalimise ajal kodus, melu oli kumine, kaalun seda kindlasti. suur, mõtlesin, et oleks tore võita Minus ei ole mingit kinnisideed, et pean kindlasti Eestis elama.

—Kuidas sa üldse suurde väljarändesse suhtud? Kolmandik eestlasi, Tallinna linna jagu rahvast on mõelnud, et kolib minema. Sa oled palju käinud ja näinud, kas Eestis on tõesti nii kehv elada?

Minu tutvusringkonnast on vähesed välismaale läinud. viimasest ajast ei tea ma kedagi.

—Möödunud aastal võitsid kaks WTA turniiri ja jõudsid kolmandas finaali.

Riik andis sulle aasta spordipreemia.

Kuid parimaks naissportlaseks valiti ujuja Triin Aljand. Kas aasta sportlase tiitlist ilmajäämine valmistas sulle pettumuse?

Jah, niisugune otsus oli minu jaoks üllatus. Huvitav on see, et ülemöödunud aastal, kui mul ei läinudki väga hästi, valis rahvas mu parimaks. Kuid eelmine aasta oli mul märksa edukam ja siis jättis rahvas mu teiseks.

Eks ma muidugi olin pettunud. Üks Kristjan mul kodus on, ta tunneb ennast seal üksikuna, nii et teine oleks sinna kõrvale kenasti sobinud. Kindlasti on teisiti ka see, et tavaliselt olen parimate sportlaste ürituse ajal Eestist ära ja siis need sündmused mind väga ei puuduta.

Kuid seekord olin kodus, melu oli suur ja eks ma ikka mõtlesin, et oleks tore võita.

—Kui tihti sinu toetajad praegu helistavad ja uurivad, kuidas sul läheb?

Kogu aeg räägime omavahel, kuidas mul seis on.

—Kui mõtled praegu eelseisvatele turniiridele, siis kus sa kõige rohkem tahaksid mängida?

Pariisis. French Open on kindlasti üks minu lemmikturniire maailmas. Olen liiva peal üles kasvanud, nii et see turniir on mulle alati väga lähedane olnud.

—Kui palju kutsutakse sind koolidesse või muidu avalikele üritustele esinema ja kuidas sa sellesse suhtud?

Mulle ei meeldi kohe üldse esineda ja ega mind ka väga palju kutsuta. Ma ei taha minna ja hakata loengut pidama.

(Naerab ) Haapsalus käisin, andsin lastele trenni ja siis vastasin ka nende küsimustele. Kui päevas on ikkagi kaks trenni, ei viitsi enam kuskile minna. Vahel tõepoolest peab, kuid pigem võtan selliseid kohustusi siis, kui ei ole intensiivne aeg.

—Aga kuidas välismaalased oma tööd teevad?

Neile selgitan ära, et mäng ei tulnud seekord välja, ja nad lepivad sellega. Keegi ei küsi edasi, et mida sa siis eelmisel päeval sõid või kas magasid kehvasti, et halvasti läks. Ideaalset tennist näeb väga harva ja nad teavad seda.

—Kui palju dopinguproove oled elus andnud?

Umbes kord kuus, paar korda aastas käivad nad kodus, kuid enamik proove võetakse turniiridelt.

—Kui tüütu on täita seda ADAMS-i programmi tabelit, kus pead näitama oma käimisi?

Täiesti tüütu. Olen mitu korda unustanud seda täita. Panen kirja, et olen kodus, kuid siis tuleb midagi vahele ja unustan, et peaksin ka seal programmis oma asukohta vahetama. Nii et tegelikult on mul väga vedanud, et sel ajal ei ole keegi käinud mind otsimas.

—Roger Federer kutsus hiljuti dopingukontrolle ka tennisesse tõsisemalt suhtuma ja rohkem proove tegema. Oled sa temaga nõus?

Minu arvates võiks meil olla verepilt, nii nagu jalgratturitel, mis näitab selgelt, mis seis kellelgi on.

—Eesti tennis saab tänavu sada aastat vanaks. Kui sa vaatad noortetööd, siis kas see on piisav, et ala saaks ka järgmisel sajandil õilmitseda? Kas meil on piisavalt treenerid, kes suudavad areneva maailmaga kaasas käia?

Tegelikult ei oska ma seda kommenteerida, sest olen ikkagi suurema osa aega Eestist ära. Samuti ei tööta ma treenerina, et oskaksin olusid hinnata. Küll aga tean, et tennis läheb järjest populaarsemaks, just noore seas.

—Kas oskad oma kogemusest öelda, kui kõrgel peab sportlane maail-



Eesti tennis 100

Kaia Kanepit abistab treeningutel ka Märten Tamla.

Fotod Ilmar Saabas

Tenniseliit

Urmas Sõõrumaa:

kümnendi saavutus on naiste edu maailmaliigas Eesti Tennise Liidu president Urmas Sõõrumaa tõdeb, et kuigi kõik pole läinud soovide kohaselt, on tennis olnud viimastel aastatel edukas.

Kristi Kirsberg kristi.kirsberg@epl.ee

Foto: erakogu



—Urmas, olete 2007. aastast Eesti tenniseliidu president. Kui palju on ala selle ajaga muutunud?

Oleme tennise jaganud neljaks: sportlased, baasid, treenerid ja klubid. Klubid on tenniseliidu alus: mida tugevamad nad on, seda tugevam on ka liit. Võtsime seitse aastat tagasi töösse arengukava, mis nägi ette kahekordistada kõiki eelnimetatud kategooriaid.

Mis seal salata, eesmärgid olid kõrgemad, kui oleme saavutanud. Majanduslik virelemine on jätnud meie ambitsioonikatesse plaanidesse jälje. Ometi oleme olnud edukad. Näiteks mängis meie naiskond üleminekuturniiril maailma kaheksa parema naiskonna sekka.

Ajalugu ei tunne nii väikse riigi võistkonda nii kõrgel tasemel. Ühelt poolt olid meil Kaia Kanepi ja Maret Ani sugused tippmän-

gijad, kuid ka õnnel oli oma osa: teel teisest liigast üleminekumängudele saime kümnest mängust üheksa pidada kodus. Naiste edu loengi kümnendi saavutuseks.

Kui ma ise 12 aastat tagasi tennisereketi kätte võtsin, ehitati Corali 15 väljakuga halli. Olin nende hulgas, kes küsisid, et no kes seal mängima hakkab. Pärast seda on ainuüksi minu osalusel valminud 26–27 väljakut ja need kõik on mängijaid täis.

Tennist mängivate inimeste arv on mitmekordistunud. Baasid ja keskused, mis on viimase kümne aasta jooksul rajatud, annavad platvormi ka uute tippude pealekasvamiseks.

—Kui rahul te olete tennise edusammudega väljaspool Tallinna?

Alati võiks olla paremini. Minu unistus on, et igas regioonis oleks piirkonnapõhised organisatsioonid, kes kohalikku elu juhiks.

Ei ole vaid Tallinna mure, et Pärnus tuleks tenniseväljakuid juurde, vaid ka Pärnu ja kogu Lääne-Eesti mure. Tartus ponnistatakse ehitada uusi halle, Saaremaal avati Vjatšeslav Leedo eestvedamisel uus baas. Üldiselt ütlen nii, et Pärnu on heas seisus, Tallinn päris heas seisus, Lõuna-Eesti võiks vähe paremas olukorras olla ja Ida-Virumaa on nukras seisus. Sinna olen teinud detailplaneeringu, mis ootab täideviimist. Tublid entusiastid on ka Rakveres. Olen kindel, et sinna kerkib lähiaastatel ka hall, sest kohas, kus lapsi treenib Maret Ani, peab seda ära kasutama.

—Mis on Eesti tenniseelu peamised mured?

Isiklikult teeb mulle muret see, et tenniseliit on ühiskondlik organisatsioon, mis peab teenima oma liikmete huve, kuid mille tegevuse peaksid liikmed ka kinni maksma. Praegu on meil veidi nõukaaegne arusaam, et raha peab tulema ülevalt ja jõudma klubideni. Minu unistus on, et liikmed, nii klubid kui ka tennisemängijad, peaksid maksma kinni alaliidu administreerimise ning kõik avaliku sektori ja sponsorite rahad peaksid olema projektipõhised ja minema konkreetsele noorele, koondisele, turniirile. Praegu me ei ole seda tööle saanud, pigem valitakse juhatuse liikmeid selle alusel, kes raha sisse tooks.

—Sarnaselt golfiga on ka tennisest jäänud elitaarse mängu mulje. Kas see kuvand on muutunud?

Tenniseliit Foto: Viktor Burkivski

Golf ja tennis ongi elitaarsemad mängud. Kui jooksmiseks läheb vaja jooksususse, siis tennise mängimiseks tuleb hall ehitada. Seega pole mõtet väita, et tegemist on ühe ja sellesama spordiharrastusega. Teine teema on avaliku sektori suhtumine. Paljude jõukate riikide enamik spordirajatisi on ehitatud avaliku sektori raha eest ja antud klubile hallata. Nii saab ka teenus olla rohkematele kättesaadav. Meie riigis toimub see suuresti kommertsalustel. Lõpuks ongi turg see, mis kõik paika paneb, inimese taskust saab võtta nii palju, kui seal on.

—Missugust rolli etendab tenniseliit Eesti tippmängijate elus?

Ka tippmängija on kuskilt alustanud, nende jaoks on saalid, treenerid, koolitus avaliku ja sponsorite raha eest.

Hiljem, ja seda ka maailmas, tunnevad nad, et neid ei hinnata piisavalt.

Kuid tenniseliit on ühiskondlik organisatsioon. Toon alati paralleeli: riik saab pakkuda bussiteenust, et kõik koju saaksid. Kes tahab paremat, sõidab taksoga või ostab auto. Nii on ka tennises.

Maailma esimängijatel on isiklikus tiimis neli–viis abilist. Ükski tenniseliit ei maksa seda kinni. Väikses riigis on alati raskem ka sponsoreid leida. Näiteks ei ütle Austraalias Tere Piima logo pealtvaatajale midagi. Tallinkist juba mingi osa Euroopast saab aru, Coca-Cola on aga kõigile tuttav. Seetõttu müts maha Enn Pandi ja Tallinki ning BLRT ja Fjodor Bermani ees. Kui tulin presidendiks, oli üks meie esimesi tegevusi poiste BLRT tiimi asutamine. Audentesest oli välja kasvanud hea poistekamp, kes said käia harjutamas Hispaanias ja Tšehhis. Kuigi alguses, 2007 oli toetuse lubajaid kümmekond, jäi lõpuks ainult Berman. Selle tiimi otsene tulem on Jürgen Zopp, kes oskab tänulik olla ja annab head tagasisidet.

—Kas te kandideerite kevadel taas presidendiks?

Ma ei tea. Pean mõtlema. Niisama tiitli omamine ei ole mulle tähtis. Kui tenniserahvas soovib mind jätkuvalt näha, pean ka midagi ära tegema. Kuid oldud seitse aastat tundub väga pikk aeg.

Tõsi küll, kui käisin 2007. aastal maailma tenniseliidu aastakoosolekul, oli seal Tuneesia president, kes oli ametis olnud 55 aastat.

—Mis on tennises sellist, et olete sinna 12 aastat oma raha ja aega panustanud?

Mulle meeldib tennis. Olen tähtkujult Ambur, mulle meeldib tõestada, et teen midagi ära – näiteks kasvõi Tere tennisekeskuse ehitamine, mis jääb pärast mind tennisistide valdusesse veel mitmeks põlvkonnaks.

Alexela Mastersi viimane võitja Vladimir Ivanov ja suurtoetaja Heiti Hääl

Alexela Masters toob Eesti tennisetipud kokku Kuigi Eesti tennisistide aastalõputurniiri ehk Mastersit hakati pidama juba ammu, on see Alexela Mastersi nime kandnud alles kolm aastat. „Ma isegi täpselt ei mäleta, millal Mastersi traditsioon alguse sai, kuid vahepeal teda ei peetud. Mina hakkasin seda korraldama 2007. aastast, kui Masters sai nii-öelda taaselustatud ja mängijatele toetusturniirina välja mõeldud,” ütles turniiri direktor Riho Kallus. Alexela on olnud Eesti tennise liidu koostööpartner pikka aega, aga siis pandi õlg alla ka Mastersile. „Masters on väga kompaktne võistlus, kus kahe päeva jooksul peaks nägema mängimas kõiki Eesti parimaid ning sedakaudu saab tennist tutvustada ka alaga vähem kursis olevatele inimestele,” kinnitas Alexela Grupi juht Heiti Hääl.

Kallus lisas, et kuna suvised Eesti meistrivõistlused toimuvad Wimbledoni turniiri ajal ning Kaia Kanepi, Jürgen Zopp ja Anett Kontaveit pole seal viimasel ajal mängida saanud, siis on Alexela Masters parimate koondamiseks ainus võimalus.

Ladus korraldus Näiteks 2010. aastal, mil Masters sai Alexela nime, peeti eriti huvitav naisteturniir Kaia Kanepi, Anett Kontaveidi, Margit Rüütli ja Anett Schuttingu osavõtul. Kuna Kanepi mängis kaasa haige käega, tasakaalustas see pisut olukorda ja keegi ei jäänud võiduta ega kaotuseta. Kanepi sai kahe võiduga esikoha, sest oli omavahelises mängus Kontaveidi alistanud.

Kahel viimasel aastal pole Eestis kasutatud alagrupisüsteemi, mis on ka maailma tennises aastalõputurniiril ainulaad-

ne. „Mängijate taseme vahe on ikka nii suur, et pole mõtet näiteks Jürgen Zopile suruda peale kolme alagrupimängu, kus ta eriti pingutama ei pea,” selgitas Kallus Alexela Masters on ka Eesti tennise GP-sarja finaal. Osalejad pääsevad võistlusele sarja edetabelipunktide järgi, mis teeb ka põhihooaja heitluse haaravamaks ja mängijatele tähtsamaks. Tõsi, need Eesti tennisistid, kes kuuluvad maailma edetabelisse, pääsevad Alexela Mastersile ATP või WTA punktide põhjal. Peale selle võib korraldaja jagada ka wild card’e.

Siiski ei pääse mööda sellest, et osavõtjate tase on pärast 2010. aastat langenud. Zopp mängis veel tunamullu kaasa, kuid sel talvel oli ta vigastatud. „Praegu oleks kõigil huvitav näha Kaia ja Anetti kohtumist, aga ilmselt mängiksid nad kaasa ainult siis, kui mõlemad on nõus osalema. Zopi ja Vladimir Ivanovi finaal oli 2011. aastal ka väga põnev, kahjuks see nüüd enam ei kordunud,” nentis Kallus.

Hääle sõnadest võib mõista, et hoolimata taseme langusest toetab Alexela turniiri edasi. „Mastersi korraldus on olnud ladus. Soovida on jätnud tippude osalemine, kuid sellel on olnud mitmeid objektiivseid põhjusi. Publikuhuvi ja meediakajastus on otseses sõltuvuses osalejatest ning eks seal on olnud mõningaid tagasilööke. Usume, et Eesti tennise juubeliaastal on kõik meie parimad Mastersil väljakul,” lootis Hääl. Ants Põldoja

Eesti tennis 100



fännid

Kaia Kanepi toetusgrupp 2010. aastal Tondi tennisehallis Fed Cupi mängul Argentina vastu.

Autor: Ilmar Saabas

Eesti tennisistid

fännide puudumise üle kurta ei saa Tennisefänlus on peen kunst. Omasid õigel ajal ergutades on võimalik vastane endast välja viia.

Gunnar Leheste gunnar.leheste@delfi.ee Olete te kunagi French Openit vaadates kuulnud taamal kedagi hõikamas „Go, Kaia!” ja näinud telepildis vilksatamas sinimustvalgeks värvitud nägudega tegelasi, kes isegi Eurospordi kommentaatori kergelt muigama panevad? Need on Eesti tennisefännid, kelle koondamisel on suur roll tenniseaktivist Riho Kallusel.

Esimest korda sattus Kallus koos kahe sõbraga Prantsusmaa lahtistele 2006. aastal, kui Maret Ani mängis peaväljakul Justine Heniniga. „Istusime tribüüni viimasel korrusel hästi kõrgel ja väljakust hästi kaugel. Lehvitasime Eesti lippu ja üritasime laineid teha. Kõik naersid meie üle,” meenutab Kallus,



Eesti tennis 100

kelle kontol on nüüdseks juba kaheksa French Openit, kaks Australian Openit ja üks US Open.

Kui Austraaliasse ja USA-sse sõidetakse riskivabalt terveks turniiriks, siis Prantsusmaa reise üritatakse raha kokkuhoiu mõttes teha võimalikult ökonoomselt. Põhiline on kohale jõuda Kaia Kanepi kõige tähtsamateks mängudeks. Selle kohta on Kallusel rääkida üks naljakas lugu: „Rasked ajad olid. Me eeldasime, et Kaia oma esimese mängu võidab, ja plaanisime läbi Rootsi laeva ja autoga jõuda kohale järgmiseks mänguks. Kuna olime võidus nii kindlad, panustasime ülejäänud reisiraha Kaia võidule. Kui Paldiski sadama torne hakkasime nägema, saime teada, et ta kaotas, ning nii kujuneski sellest vaid üks tore Rootsi kruiis.”

Kõige meeleolukamaks reisiks ei pea Kallus aga hoopiski mõnda suure slämmi turniiri, vaid Fed Cupi maailmaliiga matši Belgiaga võõrsil, kus eestlannade vastasteks olid sellised maailmatähed nagu Henin ja Kim Clijsters. „Ma mäletan, et meedia oli meie tüdrukute lootused kohe maha matnud. Kuskil oli isegi protsentuaalselt toodud Eesti võidu tõenäosus – see oli null,” meenutab Kallus. Ometi esi-

tasid eestlannad südi partii: Maret hakkas tublisti vastu Clijstersile ja Kaia sai Heninilt suisa võidu kätte. Eesti võitis ka paarismängu, kuid kaotas matši kokkuvõttes 2 : 3.

Azarenka läks närvi

Arvamus Jürgen Zopp: fännidest on mul väga palju abi

M

st i Anzelik n u a – täitunud

us

afe

C

Kõige eredamalt on Kallusel meeles Kaia Kanepi 2009. aasta matš Viktoria Azarenkaga Fed Cupi üleminekumängu raames Rocca al Mare tennisehallis. „Kaia oli jäänud kaotusseisu 1 : 6, 0 : 3 ning tuli väga raskest seisust välja. Seal oli väga palju publiku kaasaelamisest abi,” ütleb Kallus.

Kaia võitiski 2 : 6, 6 : 3, 6 : 1 ja toonane maailma 14. reket lõi palli matši lõppedes vihaselt Eesti fännide poole.

Midagi üleliigset ega lubamatut Kalluse sõnul Azarenka närvi ajamiseks ei tehtud, toetati vaid Kaiat õigel hetkel. „Närvi ajamine peab olema viisakas ja lubatu piiril.

Tennis on psühholoogiline mäng. Sa pead tunnetama, kui kaalukauss hakkab kellegi poole kalduma, kuigi seis võib olla hoopis teistpidine. Nendel, kes on tennist ise mänginud, on ka lihtsam kaasa elada. Sa tead, millal omasid toetada, nii et see oleks vastasele valus ja raske,” õpetab Kallus.

Asjatundmatu kaasaelamisega on teinekord võimalik oma soosiku mängu hoopis lõhkuda. „Kaia näiteks ei vaja toetust siis, kui tal läheb hästi, vaid siis, kui tal on raske.

Tihtipeale lähevad inimesed käima alles siis, kui omadel mäng hästi välja tuleb. Vahel on kodupublikus inimene, kes pole nii palju tennist vaatamas käinud ja mõtleb, et tahab head teha, ja karjub näiteks „jalad tööle!” ja hakkab raskel hetkel õpetama. See võib mängijat närvi ajada küll,” tunnistab Kallus.

Jürgen Zopil oli Helsingis kord üks juhtum, kui veidi napsitanud Eesti fänn teda endast välja ajas. „Ta hakkas raskel hetkel Jürgeni selja taga käima juhendamas. Just siis, kui tal mäng välja ei tulnud. Jürgen võttis mängu ajal sõna ja ütles talle, et mul on niigi raske, sa teed asja veelgi raskemaks,” meenutab Kallus ja soovitab tennist vaatama minnes seltskonda võtta mõni sõber, kes on tennist rohkem jälginud.

illal sa viimati nautisid roogi kohvikus, kus toidud valmivad kohvikujuhi enda talus kasvanud puu- ja juurviljadest ning kosutavad teed tema aia taimesegudest?

Juba lapsepõlves oma söögikohast unistanud Anzelika Gomozova hubane Cafe Anzelika seda just pakubki – Tallinnas Kristiine linnaosa piiril Tere Tennisekeskuses.

Viis aastat Inglismaal elanud Anzelika aitas seal käima lükata restorani Oakwood – The Park.

Bathi linnakese lähedal asuv söögikoht on pärjatud kahe Michelini tärniga! Tänu kauaaegse koostööpartneri Urmas Sõõrumaa toetusele peab Anzelika omanimelist kohvikut ja catering-äri nüüd Eestis. Võrumaa juurtega Anzelikale on oluline, et tema kohvikus oleks sõbralik teenindus, maitsev ja tervislik toit ning mõnus atmosfäär.

Menüüst leidub salateid-suppe, pastasid, kalaja liharoogi ning hooajalist kehakinnitust.

Hommikusööki võib tellida kasvõi päev läbi.

Või kaasa osta vrappe, võileibu, pirukaid, kooke, kohvi jm!

Tellides aga catering-teenuse, pole vahet, kas soovid kostitada suurt või väikest seltskonda – Anzelika hakkaja meeskond hoolitseb ühtmoodi professionaalselt kõigi eest!

Jürgen Zopp Eesti meeste esireket Just tennisefännid ongi need, kes teevad tennisest nii kihvti ala, nagu ta on. Ühelegi mängijale ei meeldi ju tühjade tribüünide ees mängida. Mulle meeldib väga, kui publiku hulgas on sõpru või lähedasi suisa perekonnast või suguvõsast.

Mäletan, et Austraalias oli mul Eesti väiksest fänniklubist suur abi ja suuresti tänu nendele ma kvalifikatsioonist läbi jõudsingi. Imestan, et olen väiksest Eestist ja kui palju jõuavad nad minuga kaasas käia. Väga lahe, et nad olemas on.

Eestis on veel erilisem mängida. Siis on 99% publikust sinu poolt, ükskõik kui palju neid on – paarsada või paar tuhat.

Cafe & Catering Anzelika Avatud: E–R 8–21, L–P 9–21 Tallinn, Sõjakooli 10 tel 600 9990, 5810 6058

Rohkem infot: www.cafeanzelika.ee

Eesti tennis 100



klubitennis

Maret Ani lõpetas karjääri poolteist aastat tagasi. Edaspidi tahab ta luua Rakverre oma tennisekooli.

Foto : Siim Lõvi

Maret Ani

kasvatab Rakveres järeltulijaid Kunagi varem ei ole Rakveres olnud nii palju tennisehuvilisi kui praegu: reklaami pole mõtet teha, sest inimesed ei mahu väljakutele ära.

Jaan Jürine sport@epl.ee Eestis on üle 40 tenniseklubi ja -kooli, millest Rakvere oma kuulub auväärsete ja eakate sekka. Tänavu 90. aastapäeva tähistav Rakvere tenniseklubi hingab uues rütmis. „Rakvere klubi – meie murutennise klubi asutati 18. juulil 1923! – ühendab 75 mängijat, noori on 80 ringis. Nii arvukalt tennisemängijaid pole meie linnas kunagi olnud,” tähendab Rakvere tenniseelu korraldaja Aare Kongi.



Eesti tennis 100

Kuidas küll selline mängijatevägi kolmele välis- ja ühele siseväljakule ära mahub?

Liiati ei kuulu need väljakud klubile, vaid Rakvere spordikeskusele. „Me ei tee tennisele mingit propagandat, sest mänguruumi lihtsalt pole.

Rakveres on 40 peret, kus vähemalt kaks inimest tennist mängib,” sõnab spordikooli treener Mari Ani. Oma tütre Mareti maailmaklassi jõudmist näinud Ani töötab nüüd neljandat aastat tennisetreenerina, kuigi on eluaeg olnud võrkpallitreener.

Väljakud ei rohtu Rakvere võib hoobelda, et neilt on võrsunud paremail päevil maailma esisaja hulka kuulunud Andres Võsand. Ja sellega, et Rakveres alustas mängu praegune Davise karikameeskonna mängija Marek Marksoo. Või hoopis sellega, et teine esisaja mängija Maret Ani töö-

tab pärast tippmängija karjääri lõppu ise Rakveres treenerina. Kumb on raskem, kas mängija või treeneri amet? „Mängija.

Aga mul on ka praegu mõnikord pikkadel päevadel õhtuks võhm väljas,” naerab Maret Ani. „Tegelikult ei saa neid kahte ametit võrrelda.”

Ani hoolealustest on praegu suurimad lootused seotud 16-aastase Hendrik Innoga. Eksmeister tahab avada Rakveres oma tennisekooli, esialgu on sellest olemas MTÜ. „Aga sellel pole mõtet, enne kui kavandatav sisehall saab valmis,” rõhutab Maret Ani. Rakvere tennis on käinud üles ja alla.

Kunagi oli siin legendaarne treener Olga Masing, seejärel tema poeg Donat, kes on nüüd juba eakas. Teatepulga on üle võtnud nooremad. Peaasi, et Rakvere tenniseelu on taas käima läinud. Aastas peetakse 12–14 turniiri. Nii juba väljakud ei rohtu!

klubitennis

Tondiraba tennisekeskuse juhid

õppisid Saksamaalt Taevas tipptennise kohal ei ole sugugi pilvitu, arvab Tondiraba tennisekeskuse üks omanikke Alo Ojassalu.

Jaan Jürine sport@epl.ee Tondiraba tennisekeskus on Rakvere murutenniseklubi kõrval nooruke, asutatud alles 2004. aastal. Omanikeringi kuuluva ja ühtlasi omanimelist tennisekooli juhtiva Alo Ojassalu hinnangul on see Eestis vist ainus spordirajatis, mis töötab kasumiga.

Ojassalu oli 1990-ndate lõpus Liina Suurvariku ja Mait Künnapiga Saksamaal ning tegi tähelepanekuid. „Tondiraba kolme väljakuga sisehallid on pea üks ühele Saksa malli järgi. Kogu meie majapidamise märksõna on otstarbekus. Suuremad kulud on ainult elekter ja vesi, kõik muu on sisuliselt hooldusvaba,” kinnitab noorem Ojassalu vennastest. Vanem ja mängijana tuntum veli Aivo töötab samas treenerina. Keskuses on kuus sise- ja neli kõvakattega välisväljakut, suvel hakatakse ehitama sulgpallihalli.

Töö sisulise poole pealt pole sakslastest eeskuju võetud. Saksamaal pole tenniseklubi ainult mänguvõimalus, vaid samavõrd suhtlemist, teenusi ja ajaviidet pakkuv asutus. „Meie prioriteet on laste ja noorte tennis. Kaheksa treeneri hoole all harjutab üle 400 lapse. Meie ja Aita Põldma kool Evald Kree Spordimaailm anname suurema osa noorte järelkasvust, kolmas suur kool on Rene Buschi oma,” märgib Ojassalu. „Kui võimalik, töötaksime ainult noortega. Kuid majandamise huvides peame päevas mõned tunnid väljakuid harrastajatele välja üürima, meil tegutseb ka väike sõprade ringist koosnev privaatklubi,” võtab Ojassalu kokku.

Asju laiemalt vaataval Ojassalul on üht-teist väga südamel. „Eesti tennise minevik ja tulevik on suurepära-

Vahepeal ka Kaia Kanepit aidanud Aivo Ojassalu töötab Tondiraba tennisekeskuses treenerina. sed, olevik kahjuks kehvavõitu. Kui võtta ära Kaia Kanepi ja Jürgen Zopp, ehk ka Anett Kontaveit ja Vova Ivanov, mis jääb järele? Ainult tühjus, mida jätkub veel kuueks-seitsmeks aastaks,” teab Ojassalu.

Taevas pole pilvitu Eesti tennisekeskuste ja -klubide väljakute üürihinnad lähevad ülesmäge.

Nii nagu kallineb kogu meid ümbritsev elu. „Tallinnas on siseväljakuid üle 40, Helsingis umbes 250. Hinnad on täiesti võrreldavad. Meie siseväljakud on täis, sellepärast lähevad Eestis hinnad ikka üles. Kuni lõpuks südametunnistus vahele astub. Me küsime tunni eest rohkem kui vanades Euroopa riikides. See ei saa nõnda kaua jätkuda,” muretseb Ojassalu.

Vahest ongi hea, et koduse tennise juubeliaastal pole taevas pilvitu. Kunagi oli vastupidi. Mäletame, et Eesti tennise kuldajal, 1960-ndatel, oli tippmän-

Foto: Tiit Blaat

gijaid, kuid maakonnakeskuste tenniseelu hakkas ära vajuma. Mõned neist, Haapsalu, Kuressaare ja Võru kadusidki tennisekaardilt.

Eesti tennis 100 6600 harrastajat spordikoolides ja klubides (tennist mängib 10–12 000 inimest) • neist 5500 noorliiget • 860 ETL-i litsentsiga mängijat • 295 väljakut, millest 207 on välisväljakud • üle 100 noorteturniiri aastas, üle 4000 mängu • ligi 100 laste tenniseturniiri • 180 turniiri SEB/Tallinki liigatennise sarjas, kokku üle 5000 mängu.

Allikas: ETL

Eesti tennis 100



Reklaamtekst

Andekad noored tennisistid tulevikutuultes SEB Tallink Tennis Team on võtnud oma südameasjaks toetada noori lootustandvaid tennisiste ning innustada tennist mängima üha rohkem poisse ja tüdrukuid.

SEB Tallink Tennis Teami juht Riho Kallus sõnab, et SEB Tallink Tennis Team on seadnud eesmärgiks kasvatada maailmatasemel Eesti tennisemängijaid – Kaiasid ja Jürgeneid, kes suudaksid püsida konkurentsis rahvusvahelisel tasemel. „Tõsi ta on, et raha ei tee sportlast, kuid samas ei tohiks raha ja võimaluste puudumise tõttu jääda andekal noorel unistuste poole püüdlemata. Siinkohal püüame oma meeskonnaga appi tulla. Pakume mänguhimulistele lastele võimalust tennisemänguga tutvuda ning juba tenniserütmis elavatele andekatele noortele võimalust areneda, osaleda ja püsida tennisemängu sees rahvusvahelisel tasemel,” selgitab Riho Kallus. „Oleme nõu ja jõuga toeks ning elame iga päev kaasa Kaia Kanepi ja Jürgen Zoppi tegemistele ja murdepunktidele. Lisaks soovime, et Eestist sirguks tuleviku tarbeks veelgi enam tipptasemel tennisiste, kes saaksid end juba täna konkurentsis püsimiseks karastada maailmatasemel mängijatega võisteldes. Paraku ei ole noortel võimalik tugevate vastastega piisavalt palju vastamisi minna. Siinkohal püüamegi meie SEB Tallink Tennis Teamiga aidata ja neile seda organiseerida,” selgitab Riho Kallus.

Alguste algus SEB Tallink Tennis Team loodi 2010. aastal ideega, et Eesti lapsed ja noored vajavad toetust ning Eesti tennis turgutust andeka järelkasvu maailmaareenile jõudmiseks. Alustasime



Eesti tennis 100

SEB Tallink Teami juht Riho Kallus ja SEB Tallink Openi peakohtunik Leedust – Jonas Dagys.

2011. aasta septembri kolmandast nädalast tennisekuu raames lastele tennise tutvustamist. Nüüdseks on tegu koordineeritud üle-eestilise üritusega, kus 6–10aastased poisid ja tüdrukud saavad kuu aja vältel osaleda tasuta kaks korda nädalas kohaliku tenniseklubi treeningutel. „Meie poolt on ürituse teavitustöö ja organiseerimine, samuti igakülgne abi varustuse osas, kuid suure töö teevad ära klubid, kes organiseerivad treeninguid ning annavad endast kõik, et lapsed saaksid tennist harjutada ta-

semel treenerite käe all. Huvi mängu vastu on suur: kui 2011. aastal osales tennisekuu treeningutel 690 last, siis 2012. aastal üle Eesti juba kahekümnes tennisekeskuses kokku u 800 last.

Tagasiside on näidanud, et pärast tennisekuu lõppu jääb treeningutel edasi käima 165 last, mis on väga hea tulemus! Kindlasti leidub nende seas ka mõni tõeline tulevikutegija!” rõõmustab Riho Kallus.

Kindlasti ei saa tähelepanuta jätta noorte ea- ja ajakohast arengut.

SEB Tallink Tennis Team on eesmär-

Reklaamtekst

Foto ajast, kui SEB Tallink Team alustas.

Möödunud aasta SEB Tallink Openi rahvusvahelise noorteturniiri võitja ja SEB Tallinki A-koondise liige Mattias Siimar.

SEB Tallink Open 2012 võitja Anett Kontaveit.

Kaia Kanepi tennisekuu registreerimisel lastele autogramme jagamas.

giks seadnud igakülgselt toetada andekate koondiseliikmete professionaalset ettevalmistussüsteemi ning aidata kaasa rahvusvahelistel turniiridel osalemisele. Andekad tennisemängijad komplekteeritakse tulemuste põhjal A-, B- ja C-koondisesse ning koondise peatreener Ain Suurthal paneb koostöös mängijate individuaaltreeneritega paika aasta tegevuskava ja ühistreeningute kalendri.

Samuti paigutatakse plaanidesse vajalikud rahvusvahelised turniirid, kus tahetakse osaleda. „Meie tegevuskava näeb ette võistlussõitude, majutuse, osavõtutasude kulude fi nantseerimise vastavalt osaleja A- või B-koondisesse kuuluvuse järgi ning vastavalt SEB Tallink Tennis Teami kinnitatud mängijate fi nantseerimise põhimõtetele. Igal aastal vaadatakse üle nii koondises osalejate tulemused kui ka edasised eesmärgid ja tehakse vajadusel muudatusi. Mängijate vanematega sõlmitakse leping, mis seab kohustused ja õigused ning tähelepanuta ei jää ka noorte tervislik seisund. Leping sätestab, et vähemalt kaks korda aastas, kevadel ja sügisel, peab noor käima tervisekontrollis. Sport on tähtis, kuid tervis veelgi tähtsam!” sõnab Riho Kallus. „Pakume mängijatele peale põhitreeningute ka täiendavaid treenimisvõimalusi: kaasame välistreenereid, viime läbi nii üldfüüsilisi kui ka mentaalseid treeninguid ning püüame lahendada muresid, mis võiksid andekat noort tennisemängu juures takistada,” selgitab Riho Kallus, lisades, et Tallink

on omalt poolt pannud õla alla sellele, et noored tennisemängijad saaksid sõita priilt Soomes-Rootsis toimuvatele võistlustele ja treeningutele.

Suur töö tehtud, palju veel ees „Oleme püüdnud edendada rahvusvaheliste turniiride pidamise traditsiooni ka kodumaal. Kindlasti on üks tähtsündmusi noorte rahvusvaheline turniir SEB Tallink Open. Möödunud aastal korraldas SEB Tallink Tennis Team esimest korda Eestis ETA (Tennis Europe) rahvusvahelise turniiri kuni 12aastastele. Lisaks sellele toimus samal ajal turniir 14- ja 16aastastele. Üritame seda traditsiooni hoida ka edaspidi,” selgitab Riho Kallus, lisades, et nagu igal aastal, toimub sellelgi korral Tere Tennisekeskuses SEB Tallink Openi turniir naistele. „2013. aastal toimub SEB Tallink Open seitsmendat korda. „Eesti tennis 100” raames on see suurim rahvusvaheline tenniseturniir (25 000 dollarit), mis kunagi Eestis aset on leidnud.

Kodu ne turniir annab meie noortele mängijatele hea võimaluse alustada täiskasvanute profitennisisti karjääri.

Oma mängijad saavad kasutada Wild Cardi ehk vabapääsu turniirile,” sõnab Kallus, lisades, et Anett Kontaveit ja Eeva Paalma osalevad põhiturniiril ning teised mängijad kvalifi katsiooniturniiril.

SEB Tallink Tennis Team on ka Eesti liigatennise peasponsor. Täpsemalt saab meie meeskonna tegemistega ennast kursis hoida läbi veebilehe www.sebtallinktennis.ee.

Eesti tennis 100



Kuidas talitada?

Tennisetrenni

võib minna juba viieaastaselt Mis maksab lapse tennisetrenn?

Kuu õppemaks (treeningud kaks korda nädalas): • Alo Ojassalu tennisekool: 55 eurot • Evald Kree Spordimaailm: 65–70 eurot • US Tenniseakadeemia: 65–80 eurot • Toomas Suursoo tennisekool: 80 eurot • Alta tennisekool: 60–115 eurot • Fredi Vöörmani tenniseakadeemia: 65–110 eurot • Rene Buschi tennisekool: 65–120 eurot kesel üle jõu käima. Põldma tõrjub need hirmud kohe. „Tänapäeval on tennise algõpetus väga mänguline ja jõukohaste pallide ja reketitega.”

Lastele on tennisetreeningul kõige tähtsam mängulisus, nii õpivad nad ala armastama.

Küllap on Kaia Kanepi, Jürgen Zopi ja Anett Kontaveidi edu pannud mõnegi lapsevanema mõtlema, kuidas saaks ka oma lapsele tenniseväljaku ääres kaasa elada. Millal tasuks sellele mõtlema hakata: kas siis, kui laps on alles päris õrnas eas, või juba hiljem, kui tal on rohkem jõudu ja taipu tehnika jagamiseks?

Aet Süvari aet@epl.ee Teenekas tennisetreener Aita Põldma, kes töötab vanemtreenerina Evald Kree Spordimaailmas, arvab, et kui tahetakse lapsest sportlast kasvatada, on igal juhul hea alustada võimalikult varakult.

Päris pisikeste laste puhul on nende alale sobivust ja ka võimalikku andekust muidugi raske hinnata, kuid vanemad saavad laste arengule kindlasti ise kaasa aidata. „Kui on soovi, et lapsest



Hilja pole kunagi

Foto: Eesti Tennise Liit

Eesti tennis 100

kasvaks just tennisist, siis on soovitav võimalikult palju erinevaid palle koju muretseda ja lapse osavusele ja koordinatsioonivõimele ise kaasa aidata,” räägib Põldma.

Tema sõnul on igatahes hea, kui lapsed saavad palju liikuda, ronida ja joosta – mis ongi ju tegelikult pea kõikide väikeste laste lemmiktegevused. „Lapsele tuleks leida võimalikult palju aktiivset tegevust koos õdede, vendade, sõprade, vanemate ja vanavanematega. Kui seda ise ei suudeta tagada, tuleks otsida mudilaste spordirühmasid, kus erinevat sorti liikumisega tegeldakse – see ei pea sugugi olema tennis.”

Aita Põldma ütleb, et tema pikk praktika näitab, et parim aeg laps tennisetrenni viia on viieaastaselt. „See ei ole kaugeltki reegel, sest juba selles eas on lapsed väga erineva arenguga. Kuid see on iga, kust alates treener saab peale kamandamise, organiseerimise ja ohutu liikumise tagamise pakkuda ka rohkem sportlikku tegevust reketiga.”

Muidugi pelgavad paljud vanemad, kas nende viieaastane laps ikka on valmis raske reketiga jooksma ja palli taguma ning kas tõsine treening ei hakka pisi-

Sellegipoolest – kui laps on ka juba vanem kui viiene, ei pea pelgama, et õige aeg on maha magatud ja enam polegi mõtet teda tennisetrenni viia. Nagu Põldma ütleb: hilja pole kunagi. „Lihtsalt tippvõistlussportlaseks saamine võtab aega, kui alustatakse vanemalt kui kümneaastaselt. Kui lapsevanem tahab last trenni tuua, on mõistlik käia enne tennist vaatamas ja mõned proovitrennid teha ja siis koos lapsega otsustada. Kui kohe ei meeldi, võib aasta pärast uuesti proovida.”

Kas heaks tennisemängijaks saamiseks on vaja mingeid eeldusi? Põldma sõnul teeb laste puhul treeneritele eelkõige heameelt, kui nad on osavad, julged ja kiired. Tavaliselt ihkavad oma võsukestest tennisiste kasvatada just vanemad, kes on ka ise võistlusspordiga tegelenud. „Me üritame gruppidesse mahutada kõik soovijad vanuses viis kuni kaheksa aastat ja siis õppimise käigus selgub ka see, kel on eeldusi rohkem. Paljud tegurid nagu võistluspinge taluvus, õppimisvõime, suhtumine treeningutesse, võime õppida ja sportida üheaegselt hästi selguvad hoopis hiljem,” kinnitab Põldma, kuid rõhutab, et kõik need tegurid on noore võistlussportlase puhul tähtsad. „Lapsevanemad ei tohi lastele võidu nimel liiga suuri pingeid peale panna!”

Tartu tenniseelu

Tähtvere keskuse avamine pani Tartu tenniseelu kihama Kümmekond aastat tagasi ei saanud kindlasti rääkida Tartust kui tennise-Mekast. Nüüd suureneb Emajõe Ateenas noorte huviliste arv pidevalt ja soovijaid on kõvasti rohkem kui trennides kohti.

Pärt Talimaa part.talimaa@epl.ee Nii Martin Karis MK tennisekoolist kui ka Alar Rikberg Tartu tennisekoolist kinnitavad, et üks populaarsuse suurenemise põhjustaja on viis aastat tagasi Tähtveres avatud tennisekeskus, mis on harrastamisvõimalusi märgatavalt avardanud – eriti just sisetingimustes. „Tamme staadionil tõmmatakse kunstmurukattest väljakutele talveks kile peale, kunagi oli Ropkas üks autopood kohandatud tennisehalliks. Tähtvere oma kolme siseväljakuga on esimene kvaliteetne ja korralik hall, mille valmimise järel huvi tennise vastu suurenes ligi kaks korda,” selgitas Rikberg.

Tema juhitavas Tartu tennisekoolis

käib ligikaudu 230 last, üle poole kogu Emajõe Ateena noortest tennisemängijatest. Samal ajal on soovijaid siiski kõvasti rohkem kui kohti. „Üle saja lapse oleks nõus kohe alustama ja perspektiiv on, et koolis võikski olla 300–400 last,” ütles Rikberg. Sama murega maadleb saavutusspordile orienteeritud MK tennisekool, kus mängutõdesid omandab ligikaudu 40 reketitaltsutajat. „Viimase paari aastaga on soovijate arv päris jõudsalt suurenenud. Eks populaarsus on tõusnud tänu meie esinumbrite Jürgen Zopi ja Kaia Kanepi tegemistele,” nimetas Karis veel ühe populaarsuse kasvu põhjuse.

Lisandub kolm väljakut Laste huvi ei ole suurendanud üliagar värbamistöö. Seda pole tenniseklubidel seni vaja läinudki, sest kohad on niigi täitunud. „Olen ise üle kümne aasta tegutsenud ja inimestele on teada, mil-

Pikemas perspektiivis on Tartul kavas saada veelgi võimsamaks tennise tõmbekeskuseks.

lega tegelen, info on suust suhu levinud ja sedakaudu ongi lapsed klubisse jõudnud,” ütles Karis.

Nii Tartu tennisekoolide kui ka väikeste mängusõprade olukord peaks peagi paranema, sest Tähtvere keskusse lisandub kolm siseväljakut. Ehitise vundament on juba valmis ja maast turritavad vaiadki. Pärast lume sulamist peaks ehitustegevus jätkuma ja tulemusi võiks loota juba tänavuse aasta lõpuks. „Siis võib-olla võtame eesmärgi ise lapsi meelitada. Sest praegu: mida sa neid kutsud, kui võimalusi treenida ei ole?” nentis Rikberg.

Ka Karis nentis, et siseväljakute lisandumine on olukorda küll märgatavalt parandanud, ent siiski vajaksid noored nädalas veelgi rohkem treeningutunde. „Võistlusspordile keskendumine vajab päris palju aega. Oleme hetkeseisuga kombineerinud, näiteks lapsed on mitmekesi väljakul,” ütles Karis.

Pikemas perspektiivis on Tartul kavas saada veelgi võimsamaks tennise tõmbekeskuseks, mis võiks hõlmata juba kogu Lõuna-Eestit. „Tartu eelis võiks olla siinne ülikool, kus kehakultuuriteaduskond koolitab treenereid. Tuleks meelitada noori ja aktiivseid inimesi siia ja loota, et nad jäävad Tartusse,” selgitas Rikberg.

MK tennisekoolitrennides käivad 4–19-aastased lapsed.



Foto: Sven Začek

Eesti tennis väärib tõsiselt võetavaid toetajaid Alanud aasta on kõigile spordihuvilistele märgilise tähendusega – tänavu tähistab Eesti tennis oma 100. tegutsemisaastat.

Et tegu on tõepoolest suurejoonelise sündmusega, sellest annab aimu juubeliaasta puhul korraldatavate ürituste mastaapsus.

Tennis on võlunud paljusid üle kogu maailma ning ala harrastajate arv on ajas üha kasvanud. Hetkest, mil sportlase tase jõuab rahvusvahelise areenini, tuleb mängu raha – maa­ ilmaklassi võistlustel osalemiseks ja professionaalseks treenimiseks ei piisa enamasti vaid vanemate ja kodu toe­ tusest. If Kindlustus on üks neist ette­ võtetest, kes on seadnud eesmärgiks meie maailmaklassi tennist toetada: koostöös tenniseliiduga spondeeritak­ se esireketit Jürgen Zoppi.

Miks just tennis?

Varasemalt on If toetanud olümpia­ liikumist, viimastel aastatel tegelenud peamiselt kahjuennetusliku tegevu­ se toetamise ja kindlustusmuuseumi projekti eestvedamisega. Aastaks 2010 oli aeg haaret pisut laiendada ja nii ot­ sustati panustada sporti. „Tegime positiivse algatuse ja ole­ me otsustanud toetada Eesti tenni­ se arengut. Teeme seda tenniseliidu kaudu, suunates toetuse meeste esi­ reketile Jürgen Zoppile ja Eesti meist­ rivõistluste korraldamisele,” rää­ gib If P&C Insurance’i turundus­ ja kommunikatsiooniosakonna juht Tam­ bet Asi. „Tennis on üks maailma popu­ laarsemaid spordialasid ja harrastatav igas vanuses. Samas tipptasemel on tegu väga tehnilise alaga, mis eeldab li­ saks füüsilisele vormile ja võimekusele üsna tugevat vaimset ettevalmistust.

Tennis on oma olemuselt intelligentne ja kuvandilt kvaliteetne, mistõttu näe­ me If Kindlustuse väärtuste ja lähene­ mistega palju sarnast,” jätkab Asi. Jürgen Zoppi valik tulenes Asi sõnul asjaolust, et If vajas turuliidrina brän­

2013. aasta hooaja sponsorlepingu allkirjastamine.

di positsioneerigu seisukohalt oma ala liidrit, kelleks Eesti esireket Jürgen Zopp kindlasti on. „Meil tekkis hea võimalus toetada üht täiesti uut tähe­ lendu. Kuna turunduslikult polnud Zopp ühegi konkureeriva brändiga seotud, saime võimaluse toetada an­ dekat ja sihi kindlat sportlast.”

Asi sõnul pannakse sponsorlus­ suunad paika reeglina pikaajaliselt, le­ pingut pikendatakse aasta kaupa. „In­ dividuaalses plaanis oleme Tallinkiga kaks suuremat Jürgeni toetajat,” mär­ gib ta. Tenniseliitu laiemalt toetavad paljud tuntud firmad, nagu Tallink, US Invest, Merko, Tele2, BLRT jt.

Tennis on praegusel hetkel ainus spordiala, mida If Kindlustus Eestis toetab. Igal If grupi ettevõttel on Asi sõnul aga riigipõhised toetussuunad. „Näiteks Soomes toetab If kergejõus­ tikku,” märgib Asi. Asi sõnul toetatakse tennist ka grupi tasemel, nimelt rahvus­ vahelist turniiri If Stockholm Open (www.ifstockholmopen.se). „If Stock­ holm Openit spondeerib If alates 1999. aastast. See oli üldse esimene üritus ja koht, kus Ifi kehtivat logo ava­ likkusele presenteeriti. Tegu on kõrge­ tasemelise võistlusega, mille abil teos­ tab If suhteturundust korporatiiv­ ja ärikliendi suunal,” täiendab Asi.

Toetavad ka emotsionaalselt „Usun Jürgeni nõustuvat väitega, et lisaks sportlikule toetusele on meist vajalikku abi olnud kindlustuspakku­ jana. Jürgeni võistlusgraafik on tihe, ta reisib ja liigub palju… ning kes teeb, sellel juhtub,” lausub Asi.

Usuvad Eesti tennise tulevikku Tänu edukale naiste tennisele on Eesti tennis teinud kvalitatiivse hüppe ning meedia huvi spordiala vastu on tublis­ ti kasvanud. „See omakorda meelitab ligi vaatajaid ja uusi toetajaid. Rahvus­ vahelise tennise populaarsus on väga kõrge!”

Tambet Asi on kindel, et üleilm­ sed skandaalid ja dopingukahtlustega seotud temaatika sponsorlust puudu­ tavaid otsuseid ei mõjuta. „Sponsori­ te tahe mingit valdkonda toetada on enamasti alati siiras, mistõttu sellisel tasandil toimuv üldiselt valikuid kallu­ tada ei tohiks.”

Asi on seisukohal, et Eesti tennisel on rohkem tulevikku, kui praegu arva­ ta osatakse. „Selleks et sirguks seesu­ guseid tippe nagu Kaia Kanepi, Anett Kontaveit ja Jürgen Zopp, tuleb palju panustada järelkasvule. Meie väikeses Eestis on järjepidevus äärmiselt tähtis igal alal!”

Eesti tennis 100



Liigatennis

Harrastajate koormust

saab võrrelda proffide võistlusgraafikuga Eesti harrastustennis tunneb end ka pärast masu aega hästi: neljas meeste ja kolmes naiste liigas mängib kokku üle 800 tennisesõbra.

Jaan Jürine sport@epl.ee

kohal polnud, kuid olen harrastustennise korralduse juures pea taasiseseisvuse algusest peale,” lausub Kuum, kes ise kuulub tennisedünastiasse. Toomase isa Mati oli kunagi Eesti paremaid tennisenoori, ta töötas aastaid tenniseliidu peasekretärina. Majandusteadlane Leev Kuum on elu aeg tennise juures olnud. Suguvõsa turniiril osaleb kuni 20 inimest.

Ole sa hea mängija, keskpärane harrasta- Ligi paarsada ja või alles algaja, võistelda tahavad kõik. turniiri aastas Eduvajadus viib elu edasi, see motiiv on Toomas Kuum ei tea, kust pärineb välpeamine spordiski. Ei ole siis ime, et ka jend „teine liiga”. 1950-ndail ilmus turniiharrastusmängijad sõidavad mööda Ees- rikalendrisse nn teise grupi turniir, mis tit ja osalevad hooaja – nii suvel kui ka oli mõeldud provintsitennise tippudele. talvel – vältel isegi kuni 25 turniiril. Olgu Tallinna ässad ei tohtinud seal osaleda, öeldud, see on kõvade proffide aastane see oli maakonnamängijate omavahelivõistluskoormus! Treeningukoormused ne rabistamine. Esimeses Eesti vabariion harrastajate puhul muidugi erinevad. gis jagunesid mängijad klassidesse, mitOn pühapäevamängijaid, on neid, kes mel spordialal olid need kõige kõvemad mängivad üks-kaks korda nädalas. Kol- liiduklassi mängijad. mandad teevad enne tähtsamaid võist„Tennises on taseme põhjal mänlusi trenni ka neligijate reastamine viis korda nädalas.

Nüüd peetakse arvukalt tinglik,” selgitab Ka t e n n i s e Toomas Kuum. turniire Tallinnas, kuid „Ent võistlustel ga tegelemise motiivid võiülimalt vajalik, ka Tartu, Pärnu, Viljan- on vad olla erinevad. et kokku satukKes hindab sportdi, Rakvere, Haapsalu, sid võrdsed. See likku poolt, kes annab pinget.” käib perega puh- Narva või Kuressaare on Üle 800 harraskamas, kes ihkab endiselt tennisekaardil. tusmängija on jaoaatekaaslastetatud nelja liigasse, ga suhelda, kes pidu panna. Kõigeks naistel on paremusgruppe kolm. Neljas selleks kõlbab liigatennis imehästi. liiga lisandus hooajast 2011/12. Eelmisel Eesti tenniseliidu juhatuse liige Toomas hooajal peeti liigatennises 182 turniiri.

Kuum tegutseb liigatennise koordinaa„Varem mängiti rohkem maakontorina, kehaks tema kõrval on MTÜ Ees- nakeskustes, ka väiksemates kohtati Tenniseliigade Ühendus. Oma õla on des. Näiteks väikeses Sindis valmis kaks viimastel aastatel alla pannub ka SEB ja imehead liivaväljakut,” soovitab Kuum.

Tallink. „Nüüd peetakse arvukalt turniire Tal„1988. aastal peeti Viljandis nn tei- linnas, kuid ka Tartu, Pärnu, Viljandi, se liiga turniir, mida võib pidada meie Rakvere, Haapsalu, Narva või Kuressünniks. 1992. aastal sugenes mõte viia saare on endiselt tennisekaardil. Peaasi kindla korraldusliku katuse alla: pan- me liigatennises edetabeleid, paigas on na detailsemalt paika võistlussüsteem, liigast teise tõusmine või langemine,” kirjutada kokku juhend. Mina Viljandis selgitab Kuum.



Eesti tennis 100

Naiste harrastajate liigas mängivad ka Kadri Kivistik ja Jane Taaber.

Foto: Eesti Tennise Liit

Miks nad liigatennist mängivad?

Tarmo Uustalu hindab mõnusat ajaviidet Tarmo Uustalu (40) lõhub mängida teises liigas. „Olen viis aastat mänginud, iseõppija. Uurin videoid ja vaatan tennist telest – seegi on kool. Mängin selleks, et vormis olla. Mõnus ajaviide,” leiab Uustalu ja arvab, et liigatennises toimuva kohta võiks öelda, et seal valitseb buum. „Lisandub mängijaid ja tase on tõusnud,” kinnitab ta.

Liigatennis

Jana Kallas naudib põnevat teekonda Jana Kallas mängib naiste teises liigas. „Varasemad kokkupuuted tennisega olid põgusad, tõsisemalt alustasin seitse-kaheksa aastat tagasi. Mängisin kolm korda nädalas Kalevi treeneri Kaja Kirspuuga, kelle innustusel ka esimest korda võistlema läksin,” ütleb Kallas, kes „eraelus” jagab nõuandeid treeningute, toitumise ja kaalujälgimise kohta. „Tennisetreeningud on alati olnud oodatuim osa minu päevast. Saab emotsioone ja on väga hea kehaline treening. Võistlused panevad proovile omal moel, see on põnev teekond iseenda ja vastaste sisemaailma,” eritleb Kallas. „Liigatennise turniirid on alati hästi ja sujuvalt korraldatud. Eelkõige tullakse mängukogemust ja head seltskonda nautima. Naiste jaoks toimub harrastajate võistlusi märksa enam kui varasematel aastatel.”

Urmas Mardi tunneb end uue inimesena

Rainer Ivanov osaleb aastas veerandsajal turniiril Rainer Ivanov (35) on üks neljanda liiga tipptegijaid, kuigi on tennist mänginud alles kaks ja pool aastat. „Olin varem korvpallifänn, aga vigastused hakkasid liiga tegema. Hüppeliiges eriti. Tennisemängus pole vigastusi olnud,” ütleb Ivanov, kes harjutab paar korda nädalas ja osaleb aastas 25 turniiril. „Väga mõnus. Sageli võtan turniirile pere kaasa, läheb ka puhkuse eest. Osavõtumaks on 25 eurot, mille eest saad pallid ja vähemalt kaks mängu. Võistlusmoment tõmbab, konkurents on äge, sest igal turniiril on oma 30 meest väljas,” hindab mängumees.

Igapäevaelus juristiametit pidav Urmas Mardi (42) ei ole iseõppija. „Mängisin 8–13-aastasena tennist ja jõudsin ka noortekoondisse. Siis tõmbas motokross, paarkümmend aastat ei võtnud reketit kätte. Kuulsin liigatennisest, proovisin, kohtasin seal mitut omaaegset tennisesõpra.

Ent kolme aasta pärast tüdinesin ja pidasin jälle vahet,” tutvustab Mardi oma lugu.

Nüüd on ta tennise juures jälle tagasi ja ajakirja Tennis mulluses suvenumbris näeme uhket pealkirja „Urmas Mardile esimene turniirivõit”. „Hea pikk mäng võrdse vastasega. Siis lõdvestav saun ja sa oled nagu uus inimene.

Vaat see on mängu mõnu,” kiidab Mardi, kes kuulub esiliigas, kus on koos liigatennise kõige oskajamad mehed, kümne parema sekka. Tema mängib aastas kümmekond turniiri, sealhulgas ka mõne rahvusvahelise alaliidu ITF-i veteranide turniiri.

Euroopa tennise

aastakoosolek toimub Tallinnas 21.–24. märtsini peetakse Tallinnas Tennis Europe’i aastakoosolek, kuhu kogunevad kõigi Euroopa riikide tenniseliitude presidendid ja peasekretärid ning külalisena on kohal ka rahvusvahelise tenniseföderatsiooni (ITF) president ja asepresident.

Selgituseks: Tennis Europe’i näol on tegemist Euroopa tenniseliiduga, mis varem kandis ETA nime. Tennis Europe’i egiidi all toimuvad ka paljud noorteturniirid kuni 16-aastastele mängijatele ja näiteks Kenneth Raisma on juhtinud omavanuste Tennis Europe’i edetabelit.

Eesti tenniseliidu peasekretäri Allar Hindi sõnul on 21. märts saabumispäev, kuid Tennis Europe Juniori ja Tennis Europe Developmenti komitee peavad samal õhtul ka oma koosolekud. Täispikk aastakoosolek toimub 23. märtsil ning peamiselt on päevakorras üldisemat laadi teemad, muu hulgas aastaaruanne ja tulevaste sündmuste kohta info jagamine. „Kindlasti tutvustame külalistele ka Tallinna, nii tennisekeskusi ja mänguvõimalusi kui ka turismiväärtusi,” lisas Hint.

Suur koosolek peetakse Swissoteli konverentsisaalis ja sinna on koos Eesti tenniseinimestega oodata kuni 150 osavõtjat.

Hindi sõnul taotles Eesti ise aastakoosoleku korraldamise võimalust. „Taotlesime tänavuse juubeli „Eesti tennis 100” raames Tennis Europe’i kõige kõrgema organi nõupidamist Eestile.

Tegemist on Eesti arengu sihtasutuse toetatava projektiga,” sõnas Hint.

Kuigi Eesti tenniseliidule tähendab aastakoosoleku korraldamine kulutusi, toob see kindlasti meie tennisele ka palju tagasi. „Tallinna kogunevad Euroopa tennise juhtivad tegelased, kellele me saame reklaamida Eestit kui tennisemaad. Nad näevad, et ala mõistes ei ole tegemist ääremaaga, vaid et siin on korralikud tennisekeskused ja väljakud, mis pakuvad võimalusi rahvusvaheliste turniiride ja laagrite korraldamiseks või võimalusi eurooplastele tulla koos perega siia sportima,” rõhutas Hint. ETL

Eesti tennis 100



Ajalugu. Eesti tennise värvikamad hetked

Segane lugu

tenniseajaloo alguspunktiga

1913. aasta turniirist osavõtjad

Tänavu tähistame Eesti tennise saja aasta juubelit. Ometi on teada, et Eestis mängiti seda sportmängu juba tunduvalt varem. Tõepoolest, esimesed tenniseväljakud ilmusid Eesti mõisate (Avanduse, Kumna) juurde aastail 1890–1895.

Jaak Ulman sport@epl.ee



Eesti tennis 100

T

Tallinnas avati esimene tenniseväljak Kadriorus Supeluse Salongi (Bade Salon) juures 1895. aastal. Selle kohta ilmus tolleaegses ajalehes Rewalsche Zeitung 12. juunil 1895 ka vastav teade. Umbes samal ajal ilmusid tenniseväljakud Narva-Jõesuus, tookordses Hungerburgis, Peterburi aadlike suvilate juurde.

Esimene tenniseturniir, mis peeti juba All England Clubi reeglite järgi, toimus Kadriorus 1898. aastal ja ka selle kohta ilmus 24. augustil 1898 Rewalsche Zeitungis uudisnupp, milles teatati ühtlasi, et turniiri finaalis võitis keegi J. Müller kellegi R. Bädge 6 : 3, 11 : 9. Eesti esimene tenniseklubi avati 1909. aastal Narva-Jõesuus ja see kandis Hungerburgi Lawn-Tenniseklubi nime.

Seega on ajaloo alguspunkti märgistamiseks küllaga varasemaid märke: esimene avalik tennisväljak (1895), esimene tenniseturniir (1898), esime-

Fotod: 6 x Jaak Ulmani arhiiv

ne tenniseklubi (1909). Ometi loetakse Eesti tennise sünnidaatumiks 1913. aastat. Miks?

1913. aasta hilissuvel toimus Pirital, tookordsel spordiseltsi Kalev väljakul tenniseturniir, kus osalesid põhiliselt eesti soost mängijad ja mille finaalis võitis tsaariarmee ohvitser Otto Mamers Tallinna ärimeest Voldemar Sellingut. 1963. aastal otsustas Eesti NSV tenniseföderatsiooni presiidium, et on õige aeg tähistada Eesti tennise 50 aasta juubelit. Leiti, et enne 1913. aastat mängisid tennist põhiliselt baltisaksa mõisnikud ja vene aristokraadid ning sellel ei olnud Eesti tennisega midagi ühist.

Mõistagi on see vaieldav. Mõnigi tennise asjatundja ja vaatleja arvab, et vähemalt 15 aastat on Eesti tennise ajaloost maha vaikitud. Taasiseseisvunud Eesti tenniseliidu juhatus isegi arutas korra seda küsimust, kuid otsustati siiski jätta ajalugu ümber kirjutamata.

Alusta digilehe lugemist aadressilt: www.digilehed.ee

Lennujaama ootesaalis ei hakka kunagi igav, sest värske Eesti Ekspressi digileht on alati käeulatuses.

Kui tahad teada, millest kõik räägivad, loe digilehte tava- või tahvelarvutis.

Eesti Ekspressi digileht – lood, mis Sind puudutavad

DIGILEHT tava- ja tahvelarvutis: www.digilehed.ee

Ajalugu. Eesti tennise värvikamad hetked

dis: Intriig Viljanus us la sn La n Kristja d na sõ ajaloolised

E

esti 1934. aasta tennisemeistrivõistlused eristusid kõigist sõjaeelsetest. Esiteks toimusid need esmakordselt väljaspool Tallinna. Üldse on vaid kahel korral peetud meistrivõistlusi väljaspool Tallinna, korra veel Tartus.

Kuid 1934. aastal toimusid need Viljandis. Väikelinna jaoks oli see suursündmus, mida kohalik ajaleht Sakala reklaamis juba nädal enne turniiri ja vahendas muljeid mitmes numbris pärast seda.

Kohalikud tenniseaktivistid eesotsas tollase Viljandi tennise- ja veespordiklubi presidendi Evald Konnoga said turniiri korraldamisega suurepäraselt hakkama ja ka Mulgimaa kohalikud mängijad võitsid neil meistrivõistlustel esmakordselt medaleid.

Irene Alver ja tollane Eesti naiste esireket Veera Nõmmik võitsid tiitli naiste paarismängus ning hõbemedali said kohalikud daamid Meeta Kerge ja Hilja Riet. Kerge jõudis poolfinaali ka üksikmängus.

Teiseks andis enne meistrivõistlusi kõneainet meeste üksikmänguga seotud intriig. 1934. aasta oli meeste tennise vaieldamatu liider Kristjan Lasn, kes enne seda oli võitnud juba viis meistritiitlit üksikmängudes ning sama palju kokku paaris- ja segapaarismängudes. Seega oli Lasn suurfavoriit ka Viljandis. Samal ajal oli Eesti tennisetaevasse kerkinud uus täht, noor baltisakslane Heinz Rosenbladt, kes oli juba võitnud Eesti noortemeistri tiitli ja aasta varem tulnud koos Elisabeth Baghiga Eesti meistriks ka täiskasvanute segapaarismängus.

Oli see nüüd noormängija suurusehullustus või ettekavatsetud psühholoogiline rünnak Lasna vastu, igatahes vahetult enne meistrivõistlusi kuulutas Rosenbladt tenniseringkondades, et sel aastal võidab ta meistrivõistluste finaalis Lasna.

Selle peale olla Lasn, kes oli üldiselt tuntud terava keele poolest, lausunud ajaloolised sõnad: „Eesti tennises olen kõigepealt mina, siis on tükk tühja maad, siis tulevad mõned s..ahunnikud ja alles siis oled sina, Rosenbladt.”

See ajas tenniserahva kihama ja Viljandi meeste finaali tuldi spetsiaalselt vaatama üle Eesti. Finaalis pani Lasn vahekorrad paika ja võitis noort hooplejat hõlpsalt kolmes setis. Pärast seda ei jõudnud Rosenbladt Eesti meistrivõistlustel enam kordagi isegi poolfinaali, ei üksikmängus ega paarismängudes.

Võimas võit ehk Eesti tõusis kuuendiku planeedi valitsejaks

A

jal, kui Eesti kuulus Nõukogude Liidu koosseisu, peeti NSV Liidu tennisemeistrivõistlusi mitte ainult individuaalselt, vaid ka võistkondlikult. 1960-ndatel kuulusid võistkonda nii täiskasvanud kui ka juuniorid (neli naist, kuus meest, kaks neidu ja kolm noormeest). Seega oli tegemist suurte võistkondadega, mis



Eesti tennis 100

pidi just nagu andma eelise suurtele liiduvabariikidele.

Ometi juhtus 1961. aastal Thbilisis suur sensatsioon: NSV Liidu parimaks võistkonnaks krooniti Eesti NSV. Võistkonna moodustasid Helgi Ustav, Velve Tamm, Maila Tõruke, Made Lindre, Toomas Leius, Jaak Parmas, Eerik Kedars,

Heldur Hiop, Peeter Randmer, Jüri Lamp, Maria Kull, Tiiu Kivi, Peeter Lamp, Ants Juhvelt ja Jaak Vahter.

Enne turniiri toimusid mängijate totrad kehalised katsed, mille mittetäitjaid turniirile ei lubatud. Eesti mängijatest langes ohvriks Lindre.

Tõe huvides tuleb öelda, et ka mõned

Status Club on Tallinnas Rocca al Mares Paldiski mnt 96 paiknev elegantne tervisespordi- ja vaba aja veetmise klubi.

Tegu on Eesti esimese eraklubiga, mis on avatud ainult oma liikmetele.

Oled siin oodatud ja tunned, et just selliseid hetki Sa väärid.

Super pakkumine!

Kingime Sulle 12kuulise paketi ostuga tasuta kaasa 5 personaaltreeningut või 5 korra tasuta kaardi.

Kaart annab hea võimaluse kutsuda Status Clubi tasuta sportima oma hea sõber või pereliige.

Sinu privileegid:

privaatsus personaalne treeningu- ja toitumiskonsultatsioon mitmekülgsed treeninguvõimalused lummav merevaade ja meeldiv seltskond Küsi pakkumist: tel 656 3911 või info@statusclub.ee, märgusõna „Tennis 100” Pakkumine kehtib kuni 30.04.2013.

Paldiski mnt 96, Tallinn Avatud E–R 7–23, L 9–19, P 10–22 Tasuta proovitreeningu ankeedi ja täpsemat infot klubi kohta saad vaadata kodulehelt

www.statusclub.ee

Ajalugu. Eesti tennise värvikamad hetked teised võistkonnad kaotasid niimoodi võistlejaid.

Turniiri esimeses ringis ei olnud meie tennisistidel raskusi Kasahstani alistamisega. Tänapäeval on see suur naftaja gaasiriik esindatud mitme mängijaga maailma esisajas, kuid 54 aastat tagasi olid nad tennises alles õpipoiste rollis ja Eesti võitis 16 : 0.

Veerandfinaalis tuli vastaseks juba suurte tennisetraditsioonidega vastane Ukraina. Võistlus kulgeski väga tasavägiselt ja lõpliku võidu kindlustasid Eestile alles paarismängud. Lõppseisuks ukrainlastega jäi 12 : 8.

Poolfinaalis sai meie võistkond vastasteks kodustaadioni tuge nautiva Gruusia. Pärast üksikmänge juhtis Eesti kõige napimalt 8 : 7, seejuures võitis Tamm raskes kolmesetilises mängus tookordset NSV Liidu neljandat reketit Irina Rjaza-

novat. Üldvõiduks vajaliku 12 punkti tõid võistkonnale noortepaar Kull– Lamp. Üldseisuga 12 : 9 jõudis Eesti finaali Vene Föderatsiooni vastu, kes olid üllatuslikult võitnud Moskva võistkonda 12 : 11.

Finaaliks valmistuti erilise hoolega. Matši eelõhtul koostati strateegiline plaan. Guido Taft, kes oli võistkonna teine treener ja suurim strateeg, pidas hommikul mängijatele sütitava kõne, mis kõlas lühendatult nii: „Sõbrad, kandugem õige mõtetes tänasesse Tallinna. Eile õhtul kuulsid teie abikaasad, vanemad, treenerid ja mängukaaslased, kõik teie sõbrad ja lähedased inimesed raadiost, et Eesti tennisekoondis alistas poolfinaalis Gruusia ja mängib esmakordselt Nõukogude tennise ajaloos NSV Liidu tennisemeistrivõistluste finaalis. Nad lülitavad sisse raadiod, nad ootavad rõõmusõnu-

Tennisenaiskon imeline teekondna maailmaliigasse

F

öderatsiooni karikasari on riikidevaheline naiskondade tennisevõistlus, mida peetakse alates 1963. aastast, kui tähistati rahvusvahelise tenniseföderatsiooni 50 aasta juubelit. Sellest tuleb ka sarja nimetus. Iga-aastane võistlus, milles praegu osaleb sada riiki, toimub kolmes piirkondlikus tugevusgrupis (liigas) ja maailmagrupis (16 tugevamat naiskonda). Esmakordselt sarjaga liituvad riigid peavad alustama loomulikult kõige madalamast ehk kolmandast liigast.

Maailmagrupis on läbi aastate mänginud üksnes suured tennisemaad. Selle grupi kõige väiksema rahvaarvuga riigid olid enne 2009. aastat Slovakkia ja Iisrael.

Eesti naiskond on sarjas aastatega visalt aina kõrgemale tõusnud ja 2009. aastaks jõuti I gruppi.

Aastail 2009–2010 tegi Eesti naiste-



Eesti tennis 100

mit, teadet meie võidust. Andkem siis endast kõik võidu heaks, et raadio võiks meie kodustele kuulutada meie ja nende ühist võitu!” Õhtul raadio seda tegigi. Ent matš algas äärmiselt pingeliselt, Leius võitis NSV Liidu valitseva tšempioni Rudolf Sivohhini 6 : 4, 4 :6, 3 : 6, 6 : 1, 6 : 1 ja Parmas venelaste teise reketi Viktor Anissimovi samuti viies setis. Tõruke oli otsustavas setis 0 : 3 taga, kuid suutis mängu enda kasuks pöörata. Oma üksikmängud võitsid ka Ustav, Kivi ja Hiop. Ülejäänud punktid tulid paarismängudes ja lõpptulemuseks kujunes 12 : 7 Eestile. Üldse said sel turniiril just paarismängud Eestile edukamateks. Üht põhjust nähti ka asjaolus, et Eestis oli tol ajal ainult üks siseväljak Kadriorus ja halli efektiivsemaks ärakasutamiseks treeniti talvel palju paarismängu.

Foto: Arno Mikko r

koondis föderatsioonikarika sarjas tõelist ajalugu.

2009. aasta Euro-Aafrika tsooni I grupi turniir toimus kodus, Rocca al Mare tennisekeskuses. Eesti naiskond koosseisus Kaia Kanepi, Maret Ani, Margit Rüütel ja Anett Schutting võitis alagrupis Horvaatia 2 : 1 ja Bulgaaria 3 : 0 ning otsustavas matšis ka Valgevene 2 : 0, kusjuures Kanepi alistas hilisema maailma esireketi Viktoria Azarenka ja Ani Olga Govortsova.

Sellega oli tee lahti üleminekumatšiks maailmaliigasse, kust Iisraeli naiskond oli üleminekumängudele langenud. Seegi matš toimus Tallinnas ja kujunes äärmiselt pingeliseks, vastaste esireket Shahar Peer oli maailma reitingus tipp-20 mängija, Tzipora Obziler aga veel hiljuti kuulunud esisajasse. Kane-

pi võitis mõlemad vastased, Ani kaotas mõlemale ja otsustavaks sai paarismäng, mille Kanepi–Ani võitsid. Lõpptulemusega 3 : 2 jõudis Eesti naiskond maailmaliigasse ehk maailma 16 tugevama naiskonna sekka.

See saavutus on tähelepanuväärne vähemalt kahest aspektist: kunagi varem ei ole nii väikese rahvaarvuga riik maailmaliigasse jõudnud ja ükski Eesti pallimänguvõistkond ei ole jõudnud maailma 16 parema sekka.

Eesti naistennisistide saavutusele lisab väärtust seegi, et ka järgmisel, 2010. aastal, säilitati koht selles auväärses seltskonnas, sest Argentina naiskond alistati 4 :1 ja tugevale Belgia naiskonnale jäädi alla kõige napima skooriga 2 : 3.

Paf toetab m채ngu!

Ajalugu. Eesti tennise värvikamad hetked

Eesti parimad tennisistid: Lasnast Zopini

Eestis on olnud läbi aegade palju häid ja huvitavaid mängijaisiksusi, kelle seast kõige paremat esile tõsta on äärmiselt raske. Eri aegadel mänginud tennisiste on omavahel võimatu võrrelda – niivõrd erinevad on olnud tingimused, milles tennisistid oma parimaid tagajärgi näitasid. Sellepärast ei ole otstarbekas neid pingeritta seada, pigem vaatame nende karjääri kronoloogilises järjekorras, millal nad särasid Eesti tennisetaevas. peres ja Casablancas. Prantsusmaa lahtistel läbis ta 1988. aastal kolm ringi kvalifikatsiooniturniiril ja kaks ringi põhiturniiril, kuid vandus siis alla Andre Agassile. Esimese Eesti tennisistina jõudis Võsand maailma esisajasse, täpsemini 84. kohale.

Kristjan Lasn (1908–1984) Eesti parim tennisist aastail 1926–1944 – ajani, kui ta kodumaalt jäädavalt lahkus. Selle aja jooksul võitis ta üksikmängus kaheksa ja paarismängudes 11 Eesti meistri tiitlit. Eesti lahtistel meistrivõistlustel, kus osalesid ka välismaalased, võitis ta kümnel korral. Ta oli ka Läti ja Soome meister, esines edukalt Saksamaal ja Rootsis ning jõudis korra finaali ka Inglismaal. Osavõtt Wimbledoni turniirist takerdus tolleaegsete tennisejuhtide saamatusse asjaajamisse. Pärast esimest finaalivõitu 1926. aasta meistrivõistlustel kirjutas Eesti Spordileht tema kohta: „Kristjan Lasn oli võistluste silmapaisvaim kuju. Ta esitas seda moderni ameerika kooli, mille poole „Kalev” püüdleb. Lasna uus ameerika serv (american twist) oli täielikuks mürgiks Paulsoni muidu hoolsale tööle.”

Kaia Kanepi (snd 1985)

Toomas Leius

Tiiu KiviParmas

üheksal korral paarismängudes. Üldse võitis ta N Liidu esivõistlustelt 30 medalit.

Leius oli aastaid NSV Liidu Davise karika meeskonna esimängija. See võistkond kuulus neil aastail mitu korda maailma nelja parema hulka. Leius võitis 1959. aastal Wimbledoni noorteturniiri ja hiljem hulganisti rahvusvahelisi turniire. Kuulsal Queens Clubi turniiril jõudis ta finaali. Prantsuse lahtistel mängis ta korra kaheksa parima hulgas, segapaarismängus aga koos Willie Shaw’ga finaalis. Tennise-Mekas Wimbledonis läbis Leius kolmel korral kaks ringi.

Veera Nõmmik

Veera Nõmmik (1906–2002) Eesti naiste tennise vaieldamatu liider aastail 1929–1944. Kuigi Nõmmik hakkas tennist mängima suhteliselt hilja, saavutas ta legendaarse Kalevi treeneri Eduard Hiiopi juhendamisel harjutades varsti suurt edu. Nõmmik võitis Eesti meistrivõistlustel üheksa tiitlit üksik- ja kümme paarismängudes ja hulgaliselt Eesti lahtisi meistrivõistlusi. Ka tema oli Läti ja Soome meister. Pärast sõda töötas ta põgenikuna Rootsi tenniseklubis, pärast abikaasa Mihkel Nõmmiku surma abiellus aga ameeriklase Farrandiga ja elas elu lõpuni USA-s.

Tennist olla mänginud veel 80-aastaseltki.

Toomas Leius (snd 1941) Ta tõusis Eesti esireketiks juba 16-aastasena ja võitis Eesti meistrivõistlustel üheksa tiitlit üksik- ja 14 paarismängudes. NSV Liidu meistriks krooniti Leius neljal korral üksikmängus ja



Eesti tennis 100

Tiiu Kivi-Parmas 1943–2011) Ta võitis Eesti üksikmängutiitli seitse korda, esmakordselt 1962. aastal ja viimast korda 1978. aastal. Paarismängudes võidutses ta 12 korral. Kokku sai Kivi-Parmas Eesti meistrivõistlustelt 41 medalit. NSV Liidu tšempioniks krooniti ta korra individuaalselt, kolmel korral kuulus ta Eesti võidukasse võistkonda.

Tiiu Kivi esines edukalt ka rahvusvahelistel turniiridel. Ta võitis universiaadil üksikmängus ja Euroopa meistrivõistlustel paarismängus ning jõudis Prantsusmaa lahtistel korra kaheksandikfinaali.

Sai profitennisistiks taasiseseisvunud Eestis.

Kanepi oli maailma parimate seas juba noorteklassides. Ta on olnud U-14 edetabelijuht, U-16 Euroopa meister ja võitnud Pariisis teise Eesti tennisistina ka suure slämmi noorteturniiri. Täiskasvanuna on Kanepi võitnud kaheksa väiksema auhinnafondiga ITF-i turniiri ja WTA turniirid Palermos, Brisbane’is ja Estorilis, olnud finaalis Hasseltis, Tokyos, Moskvas ja Sŏulis ning veerandfinaalis mitmel suure slämmi turniiril. Teise Eesti naisena jõudis Kanepi maailma esisaja mängijaks (esimene oli Maret Ani) ja oli pärast 2012. aasta turniirivõite mõnda aega kõrgel 15. kohal.

Jürgen Zopp (snd 1988) Ta on võitnud Eesti meistrivõistlustel neli üksikmängu ja seitse paarismängu tiitlit. On edukalt mänginud mitmel ITF-i turniiril. Zopp tegi kiire tõusu 2012. aastal, kui võitis Kaasanis Challengeri taseme turniiri. ATP turniiridel jõudis ta Tunises ja Luxembourg’is poolfinaali, Bordeaux’s, Nottinghamis ja Bastadis veerandfinaali ning suure slämmi turniiril põhiturniirile. US Openil tuli ka esimene põhiturniiri võit, millega Zopp tõusis reitinguga maailmas 73. kohale, ületades Võsandi saavutuse.

Andres Võsand (snd 1966) Võsand tuli Eesti meistriks vaid korra, 1987. aastal, sest tema paremad aastad langesid juba profitennise perioodi, kuhu tal õnnestus NSV Liidu koondise kaudu pääseda. Enne koondisse pääsemist võitis ta segapaarismängus NSV Liidu meistri tiitli ja oli mitu korda üksikmängu pjedestaalil. Võsand esines edukalt rahvusvahelistel turniiridel, võites Tam-

Andres Võsand

– v r Amse

e s i n n e t Eesti r e n t r a p o t u a k ametli

www.amserv.ee