101 aastat Eestit ja Ettevõtluest (jaanuar 2019)

AASTAT

Eestit ja Ettevõtlust Väljaande koostas Ekspress Meedia sisuturunduse ja erilehtede osakond

Jaanuar 2019

EVEA seisab kindlalt ja erapooletult kõikide erakondade kõrval, et kaitsta ja esindada väikeettevõtjate huve ja õigusi. Ühine ja räägi kaasa!

Foto tehtud Eesti ettevõtluse ja EVEA 30. juubelipeol peaministrikandidaatide debatil. Autor: Veiko H. Valgepea

Edu teile, Eesti ettevõtjad!

Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon – EVEA Ettevõtjate teenistuses alates 1988

101 aastat eesti ettevõtlust

Caverion Eesti AS hooldab Eestis:

Caverion Eesti AS pakub järgmiste tehnosüsteemide hooldusteenust:

2

JAANUAR 2019

101 aastat Eesti ettevõtlust

101 aastat on meid õpetanud

mitte alla andma N Martin Hanson

eid Eesti ettevõtlusvaldkondade tekste kokku pannes ja toimetades tabasin end mõttelt, et 101 aastat on meid õpetanud mitte kunagi alla andma, halama ega teisi süüdistama. Kõikide valdkondade tegijad – metallitööstusest muusika-, ra-

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

vimi- ja toidutootjateni – ajavad jonnakalt oma rida ning sammuvad pidurdamatult, väsimatult ning sihikindlalt enda eesmärgi suunas. Valitud teed või viisid erinevad, kuid eesmärk on kõigil üks – maailmavallutus, kasvamine rahvusvaheliselt tuntud tegijaks. Mõnel see õnnestub, enamikul mitte. Sellest pole aga midagi, sest oluline on, et samm oleks värske ja siht silme ees. Peaasi et eestlased saavad ise asju teha ega pea kelleltki abi või luba küsima.

Sellest, et Eesti kui riik on üldiselt globaalses mõttes väike tegija, saab aru igaüks. See aga, et suudame oma riigi ja rahva väiksusest ning geograafilisest asendist hoolimata õitseda ning nii mõneski vallas maailmale silmad ette teha, nõuab aplausi. Me ei oska tihti arvatagi, mida Eestis too-

Toimetaja: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Jarmo Süvaoja, jarmo.suvaoja@ekspressmeedia.ee

detakse, millised firmad meil toimetavad. Skype, Transferwise, Taxify ja teised tuntud firmad pole ainsad Eesti kvaliteeti maailmale kuulutavad ettevõtted. Selles ajakirjas tutvustamegi meedia ja avalikkuse eest peidus olevaid tegijaid, kes löövad maailmas laineid – enamik nišialadel, kuid mõned ka suurtes ja klassikalistes valdkondades. Vaatame sisse tehastesse, tööstustesse ja vabrikutesse, uurime, mis neid ettevõtteid kannustab ning miks hommikuti – ikka ja jälle – uksed lahti tehakse.

Eesti on võimas riik. Mitte ainult seepärast, et oleme suutnud ellu jääda. Me oleme võimsad, sest suudame end ise ära majandada, toita ja katta.

See on väga suur väärtus. Õnn on elada rahvaga, kes ei näe kivi kui takistust, vaid vundamenti.

Kujundaja: Valentin Motšalov Keeletoimetaja: Riina Palmiste Trükk: Printall

JAANUAR 2019

3

Coolbet

Panustamine

võiks olla nagu kinoskäik Teed kuni kümneeurose panuse ja lisad sellega õhtusesse spordi vaatamisse põnevust, räägivad eestimaise mänguportaali eestvedajad oma nägemusest, et hasartmängu võiks suhtuda kui meelelahutusse.

Samir Abdurahmanov

C

oolbeti Eesti turundusjuht Samir Abdurahmanov ja Coolbeti grupi turundusdirektor Ervin Järvlepp kostavad kui ühest suust, et ennustada tuleks siiski pea, mitte südamega. „Kui sulle meeldib väga kodukoha jalgpallimeeskond, kuid tal pole meistriliigas vähimatki šanssi, panusta pigem vastasmeeskonna peale,” soovitab Ervin Järvlepp.

Coolbet tuli turule kuus aastat pä­ rast internetikasiinode litsentsi­ mist. Missugune oli Coolbeti start?

Ervin Järvlepp: Start oli hea.

Veebileht läks eetrisse 2016. aasta mais, vahetult enne Euroopa meistrivõistlusi jalgpallis, samal aastal toimusid ka Rio olümpiamängud. Alustasime Norra, Rootsi ja Soomega, eestikeelne lehekülg valmis novembris.

Kindlasti aitas kaasa asutaja Jan Svendseni (Triobeti asutaja) kogemus ja hea maine Eesti hasartmängu turul. Aga pilt meie valdkonnas oli kirju juba siis ning rikastub praegugi iga päevaga. Spordiennustuse pakkujaid on Eestis praegu kümne ringis ja umbes sama palju on ka internetis kasiinoteenuse pakkujaid. Pärast Coolbeti tulekut on lisandunud Bet365, üks maailma suurimaid mänguoperaatoreid, austria päritolu Goalbet ja näiteks praegugi iga päev reklaami tegev Ninja Casino. Nii et konkurentidest puudu pole.

Samir Abdurahmanov: Tegutseme algusest peale Eesti hasartmängu litsentsi alusel. Peale Eesti ja Rootsi pole hasartmäng litsentsiga reguleeritud üheski meie sihtriigis. Rootsiski tehti seda alles selle aasta alguses. Hasart-

4

JAANUAR 2019

mängumaksu oleme siiani maksnud ainult Eestis. Üldine ettekujutus veebikasiinost on selline, et on mängija, arvutiprogramm ja teisel pool kasiinoomanik, kes tulu teenib. Kui suur masinavärk ühe män­ gude lehekülje taga tegelikult toimetab?

Ervin: Masinavärk on üsna võimas.

Kokku töötab meie ettevõttes Eesti mõistes palju inimesi. Peakontoris Tallinnas toimetab päevast päeva 100. Kui neile liita välismaal töötajad, saame kokku 134 inimesega Eesti firma, mille koosseisust poole moodustavad välismaalased, kokku 16 rahvusest. Kõige kirjum on IT-osakond, kus on esindatud Brasiilia, Prantsusmaa, Itaalia, Slovakkia, Hispaania ja Ukraina. IT-inimesi tulebki kõige rohkem otsida.

Kust te need inimesed leiate?

Ervin: Häid inimesi otsime üle maailma. Aga kuna neid on nii raske leida, on meil ka suurepärane kogemus eelmisest aastast, kui proovisime ise koolitada. Pakkusime inimestele võimalust liituda IT-sektoriga, kui nii võib öelda – suur osa Coolbeti tegutsemist on ju seotud just selle valdkonnaga. Võtsime vastu kolm interni, kes said mentorid ja hakkasid meile vajalikke oskusi omandama täiesti nullist. Ühelgi neist polnud programmeerimisega varem mingitki kokkupuudet. Nüüd pidid nad aga mõne kuu jooksul iga nädal midagi programmeerima ja said väga hästi hakkama. Neist jäid meile tööle esialgu kaks, kes toimetavad üsna edukalt.

Samir: Kuna oleme hasartmängu valdkonnas üks väheseid ettevõtteid, kes on kogu platvormi ise nullist üles ehitanud vastavalt oma nägemusele, vajame ka tavapärasest rohkem arvutiinimesi. Meie IT-juhile Jan Roosile meeldibki öelda, et Coolbet on tegelikult hoopis IT-ettevõte, kuna kogu töö käib meie enda loodud tarkvaras.

Kas jätate nüüd värbamise maakera tei­ selt poolelt pooleli?

Ervin: Kindlasti mitte, aga oma koolitusprogrammiga läheme kindlasti edasi. Meil on hädasti tarvis sel aastal juurde

Coolbet

oma 15 inimest. Praegu on IT-inimestel tööd ees pea pooleteiseks aastaks. Paratamatult vajame ressurssi.

Kui palju üldse selles valdkonnas töö­ tajad liiguvad?

Samir: Coolbetis on töölt lahkumised haruharvad. Minnakse küll maailma avastama, midagi uut proovima, aga niisama mitte. Tööaeg ja tegemise koht on meil paindlikud. Ettevõttel pole midagi selle vastu, kui inimene teeb oma päevatöö ära kolme-nelja tunniga. Kui tahab endast enamat anda, palun, aga eraldi kedagi ei sunnita. Kuna kõik töötajad on osakute kaudu ettevõtte omanikud, siis on teha tahtmine suurem kui mõneski teises ettevõttes. Atmosfäär on muidu mõnus ja kodune, köögis ootab hommikusöök ning iga päev on kontoris värsked puuviljad. Nagu tavalises kodus ikka. Koos veedetakse palju aega – kes teeb sporti, kes käib kambaga puhkamas. Tundub, et inimestele meeldib meil.

Rääkisite ennist, et ehitasite mängu­ platvormi valmis oma nägemuse jär­ gi. On see oma nägu kodulehel kuida­ gi märgatav?

Ervin: Tavakülastaja jaoks väljendub see peamiselt veebilehe kasutajasõbralikkuses ja kiiruses. Oleme elimineerinud kõik üleliigse ning teinud lehel navigeerimise kliendile võimalikult lihtsaks ja loogiliseks. Lisaks sellele on meil mitmeid innovatiivseid funktsioone, mida pole ühelgi teisel kihlveokontoril maailmas. Ükski teine ettevõte peale meie ei avalikusta kliendile mängude käibeid. Kui palju on ühe või teise meeskonna peale panustatud, millistes summades. Näitame reaalajas ka kõiki panuseid, mis meie lehel tehakse. Anonüümselt muidugi. Võimalik on vaadata, kuidas matšile panustatud on: missugune oli mingi panus, missugune koefitsient, saab näha panuse suurust ja võimalikku võidusummat. Tulevikus tahame tegelikult jagada inimestega kogu infot, mida on üldse võimalik jagada.

Mainisid vastutustundlikkust. Mida see teile hasartmängu korraldajatena tähendab?

Ervin: Coolbeti jaoks on vastutustundlik mängimine äärmiselt tähtis. Soovime, et mängimist võetaks kui meelelahutust, mitte raha teenimist või pääseteed kitsikusest.

Ilus jutt.

Ervin: Mitte ainult. Jälgime panustamismustreid väga hoolsalt, hoiame silma peal, milliste summadega mängitakse. Kui näeme, et panused on liiga kõrged, või tajume järsku mängumustri muutust – inimene panustab iga nädal 10 eurot, aga siis äkki tõstab panused 50 euro peale –, võtame ühendust ja uurime, milles on asi. Küsime, kuidas neil mängimisega läheb, kas mõistavad, palju on juba kaotanud, kas tajuvad enda seisu. Soovitame vahel aja maha võtta. Kui mängija pole selleks valmis, kuid näeme, et olukord on probleemne, piirame ligipääsu meie keskkonnale.

Hasartmänguettevõtted toetavad sa­ geli ka heategevust. Kuidas on lood Coolbetiga, kellele kuulub teie süm­ paatia?

Samir: Meie jaoks on tähtis ühiskonnale midagi tagasi anda ja oleme seda teinud nii heategevuse kui ka spordi toetamise kaudu. Kuna oleme spordivaldkonnaga seotud Eesti firma, ongi enamik toetusi läinud just spordiklubidele. Jalgpalliklubidest aitame Tallinna Kalevit ja Pärnu Vaprust. Esimest kui sügavate sporditraditsioonidega klubi ja teist kui väga ambitsioonikat meeskonda, kes vaatamata noorele eale ei kõhelnud hetkekski, kui paar aastat tagasi tekkis võimalus mängida kõrvuti Eesti proffidega Premium-liigas. Lisaks jalgpallile aitame Pärnu Võrkpalliklubi, oleme nimisponsor võrkpalli rahvaliigas, kus mängib umbes 3000 inimest, samuti Eesti hokiliigas, mis kannab nime Coolbeti hokiliiga. Selle kõrval teeme ühekordseid toetusi spordiüritustele.

Ervin: Spordi kõrval teeme koostööd vähiravifondiga „Kingitud elu”. Oleme toetanud neid pisut mängulisemal viisil kui lihtsalt raha üle kandes. Saatsime kaks aastat tagasi esimest korda igale pärnakale koju kutse tulla toetama kodumeeskonda Pärnu Vapruse ja Viljandi Tuleviku vahelises mängus. Sissepääs oli tasuta ja iga pealtvaataja eest kandis Coolbet tema tavapärase piletihinna vähiravifondile, lisaks eraldi kodumeeskonna löödud väravate eest. Poolajal

korraldasime ka heategevusliku oksjoni. Seda oleme teinud nüüd kolmel korral. Viimati saime staadionile 944 inimest tavapärase 250 asemel. Selle aasta koostööplaane parasjagu peame.

Millises seisus on Coolbet et­ tevõttena viie aasta pärast?

Ervin: Kindlasti oleme kordades suurem ettevõte. Riike, kus tegutseme, on palju rohkem. Loodan siiralt, et meid vaadatakse kui innovaatilist ettevõtet, kuna oleme valdkonnale loonud midagi täiesti uut. Kõige suurem unistus on mõtlemise muutumine, et mängimine ja spordiennustus on ennekõike meelelahutus, mitte soov kelleltki raha ära võtta. Nagu kinoskäik – meelelahutuse ostmine mõõduka summa eest.

Ervin Järvlepp

TÄHELEPANU! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks.

Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

JAANUAR 2019

5

EE 30 aastat

EESTI EKSPRESS –

UUE VAIMSUSE MÕJUTAJA “Kenad noored neiud, kui te soovite omandada sekretär-asjaajaja ameti, siis tulge Koplisse. Vaatame, kes on kenam, kes on parema suhtlemisoskusega.” “Noored mehed!

Tallinna hotellikoondis pakub teile huvitavat tööd.” Sellised ja teisedki sarnased pakkumised said ajalehes ilmuda ajal, kui diskrimineerimisest ei räägitud ning võrdõiguslikkuse voliniku ametist ei teatud veel midagi.

Oli aasta 1989, ilmusid esimesed Eesti Ekspressi numbrid.

Eve Kruuse

E

kspress oli esimene leht, kes end reklaamis ja reklaamiandjatelt raha küsima hakkas. Välja arvatud kinode mängukava ning korterivahetus- ja surmakuulutused, ei tundnud kaheksakümnendate lõpu Eesti ajakirjandus reklaami mõistet. Kuid kodanikel oli soove kuhjaga ning Eesti Ekspress hakkas neid avaldama. “30-aastane masohhistlike kalduvustega mees soovib tutvuda endast vanema daamiga.” “Noormees soovib emigreeruda kap. riiki.” Kord toodi Ekspressi toimetusse ka kuulutus “Vajatakse palgamõrvarit. Tasu kokkuleppel.” Selle jättis leht tõesti avaldamata, kuigi mitte vaidlusteta.

Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Sulev Vedler on veendunud, et Eesti Ekspressita oleks Eesti meedia vaesem: „Väga paljud väljaanded ja ajakirjanikud on õppinud meie pealt, võtnud kasutusele samasugused lahendused, mis ilmusid esimestena Eesti Ekspressis. Alates šaržiga persooniloost ja lõpetades eraldi vihikuna ilmunud TV-kavaga.”

Elu muutvad artiklid 30 aastat tagasi ilmunud esimese Eesti Ekspressi avalugu oli Hans H. Luige intervjuu metallikuninganna Tiiu Silvesega.

“Uskuge mind, ma aitan kõik oma töötajad viie aastaga materiaalselt heale järjele,” lubas Silves selles.

“Silves valetas mulle oma vanuse kohta, aga ei sobi ju äridaami öeldut üle küsida,” meenutas Luik. “Eesti Ekspressi esimesel toimetuse koosolekul rõhutasin, et meie lehe huviks jäävad suured võimu- ja rahaküsimused. Ehk siis see, kus reaalselt raha ja otsuseid tehakse.”

“Mul polnud kunagi elus tulnud nii palju analüüsida kui uue lehe poliitilise joone valikul,” on Luik öelnud.

Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Sulev Vedler tõdes, et poliitika on osa Ekspressi igapäevaelust, kuigi toimetuses eraldi poliitikareporterit praegu ei töötagi. Samamoodi pööratakse palju tähelepanu ärile ja kultuurile. Kultuurikülgedel ilmub alati lehe üks suuremaid lugusid.

“Ajakirjanduse põhireeglid ütlevad, et aja raha jälgi ja pane lugude keskele inimesed, tee neist sangarid (või antikangelased). See skeem on alati töötanud,” rõhutas Vedler. Ta rääkis, et üks artikkel ei muuda tavaliselt kogu rahva või riigi elu, küll aga mõne inimese elu. “Mu endagi üks lugudest viis lõpuks rahandusminist6

JAANUAR 2019

ri tagasiastumiseni. Birgit Püve kirjutas, kuidas kunstiakadeemia rektor maksis Tallinna bordellis kunstiakadeemia krediitkaardiga. Rektor astus lõpuks tagasi.

Aga kõige kurvemalt lõppes lugu ühele kurjategijale, kelle kohta teatas üks politseinik, et too mees on politsei informaator. Pärast loo ilmumist lasid kaaslased kurjategija maha,” meenutas Vedler. “Pikaajaline maadevahetuse kohtuprotsess sai alguse Eesti Ekspressist jne. Meil on aastate jooksul ilmunud väga palju häid lugusid. Uurivaid lugusid, intervjuusid, reportaaže, nalju – Jüri Ratase ümmarguste vastuste generaatorini välja.”

Vedler on veendunud, et Eesti Ekspressita oleks Eesti meedia vaesem: “Väga paljud väljaanded ja ajakirjanikud on õppinud meie pealt, võtnud kasutusele sa-

masugused lahendused, mis ilmusid esimestena Eesti Ekspressis. Alates šaržiga persooniloost ja lõpetades eraldi vihikuna ilmunud TV-kavaga.”

Meeskond kui kinokava Peatoimetaja asetäitja võrdleb head ajalehte suure kino kavaga, kus on alati mõni kassahitt, aga ka komöödia, õudusfilm, road-movie, dokumentaalfilm, kunstiline nn festivalifilm jne.

Sama kehtib ajakirjanike kohta: nad ei tohi olla ühe vitsaga löödud. Mõni on suur üksiklane, teine teeb väga head meeskonnatööd. Aga kõige tähtsamad omadused on pikki aastaid ajakirjanikuna tööd teinud Vedleri sõnul andekus, seda nii kirjutamise (nõtke sõnakasutusega) kui ka suhtlemise alal (viisakus pole

Eesti ajalehtede liidu pressipreemiad 2003 Uuriva ajakirjanduse auhind – Mihkel Kärmas. Väga hea kirjutusoskuse poolest tõstis žürii esile Madis Jürgeni, finalistide sekka jõudis Aet Süvari.

2004 Parimate sekka jõudis Sulev Vedleri ja Janar Filippovi lugu “Tüdrukud seksorjadeks”.

2005 Uuriva ajakirjanduse auhind – Birgit Püve. Žürii märkis ära ka Argo Ideoni ja Tarmo Vahteri.

2007 Uuriva ajakirjanduse auhind – Janar Filippov ja Krister Kivi.

2008 Aasta ajakirjaniku preemia – Sulev Vedler.

2009 Parima uudise auhind – Madis Jürgen, Tarmo Vahter ja Janar Filippov.

2010 Parima olemusloo auhind – Kirsti Vainküla.

2012 Parima olemusloo auhind – Sulev Vedler.

2013 Olemusloo kategooria võitja – Madis Jürgen.

2014 Parim uudis – Kirsti Vainküla.

2016 Uuriva ajakirjanduse auhind – Marian Männi. Elutöö preemia – Priit Hõbemägi.

2017 Aasta ajakirjanik – Madis Jürgen. Uudise kategooria võitja – Sulev Vedler.

kunagi kahju toonud), ja kirega töö tegemine. “Meil on praegu koos väga hea meeskond,” kiidab ta.

Varasemaid ennustusi arvestades peaks Eesti Ekspress, vähemalt paberile trükituna, juba ammu hingusele läinud olema. Aga endiselt elab Eestis kümneid tuhandeid inimesi, kellele meeldib paberil lehte lugeda. “Suurim väljakutse tänapäeval seisab veebis: kuidas panna noored inimesed, see internetipõlvkond, lehte lugema,” tõdes Vedler.

Allikad: Tiina Jõgeda “Eesti Ekspress – uue elu sümbol” (1999); Eesti Ekspressi artikkel “Ajatelg: Eesti Ekspress 1000”

Pagaripoisid

Pagaripoisid –

sada protsenti Eesti pereettevõte Lai ja maitsev Pagaripoiste tootevalik ei vaja ilmselt ühelegi eestlasele tutvustamist. Küll aga jagub põnevat infot selle pea 25-aastase pereettevõtte tausta, humoorikate klientide ja maiasmokkade lemmikute kohta.

J Meelis Pärn omas elemendis mitmete aastate eest – nagu ka täna. Foto autor: Marko Mumm

uristiharidusega pereisa Meelis Pärn sattus pagariärisse juhuslikult, tuttavatele juriidilist nõu andes. Peagi tekkis tal endalgi tõsisem huvi valdkonna vastu ja ei läinud kaua, kui ta asutas 1995. aasta jaanuarikuu alguses Lasnamäel Asunduse tänaval olnud hotelli Neptun keldrikorruse ruumidesse ettevõtte Pagaripoisid. Tootevalikus olid peamiselt – nagu ka praegu – erinevad saiad, pagaritooted ja tordid. Suur osa retseptidest oli pärit Soomest, mis tegi valiku toonaste teiste tootjate omast erinevaks.

Praeguseks on Pagaripoisid kolinud kahel korral suurematesse ruumidesse – viimati 2002. aastal, kui koliti Sütiste teelt Vana-Lõuna 37 majja, kus asutakse ka praegu. 2019. aasta alguseks on Pagaripoisid kasvanud üle 5,2 miljoni eurose käibega ja üle 130 töötajaga ettevõtteks.

Ometi on tegemist sada protsenti Eesti pereettevõttega, mida juhib praeguseni pühendunult Meelis Pärn.

Pagaripoiste tootevalikusse kuuluvad tordid, kringlid, saiakesed, koogid, käsitöökommid ja kulinaariatooted. Sortimendis on üle 200 nimetuse. Tootearenduses pannakse kõige suuremat rõhku tooraine kvaliteedile ja toodete maitsele.

Pagaripoistel on ka 12 kohvikut, mis asuvad Tallinnas, Pärnus ja Tartus.

Eesti klientide seas enim armastatud Pagaripoiste toode on kohupiima-martsipanitort, mida ostetakse olenemata ajastust väga palju ja seda nii tava- kui ka pulmatordina. Teine pika ajalooga toode on kohupiima-küpsisetort. Vanematest toodetest on ikka ja endiselt ühed enim nõu-

tud Napoleoni tort ning vanillikreemitäidisega kringel. Konkurentsitult parimaks nimetatakse ka Pagaripoiste sotšnikut ja rummikooki – viimasele ei saa Pagaripoiste enda sõnul vist vastu ükski teine rummikook tervel meie väikesel koduplaneedil. Uutest toodetest on kõige populaarsem kolme šokolaadi tort – kes seda korra maitsnud, võib kindel olla, et uus lemmik on sündinud.

Peamine turg on Eesti, suurim ekspordiriik aga Soome. Ühtlasi on eksporditud Pagaripoiste tooteid Lätti ja USAsse. Tulevikus soovitakse heita pilku veel enam piiri taha, ent peamine eesmärk on jätkata siiski parimate maitsete ja kõrge kvaliteedi pakkumist eelkõige kohalikele maiasmokkadele.

Ehkki klientide tagasiside on enamasti ainult väga hea, tuleb mõistagi aeg-ajalt tegeleda pisut eriskummalisemate muredega. Kõige naljakam neist tuli kliendilt, kes tellis oma koerale printsessitordi. Tordi värv aga ei vastanud sada protsenti kliendi ettekujutusele ning siis esitati kaebus, et koer on täiesti šokis, kuna värv ei olnud õige. Tellitud on ka näiteks tualetipotikujuline tort, mis meeldis kliendile nii väga, et ta tellis hiljem teise samasuguse veel. Pagaripoiste kõige suurem ja pikem tort valmistati aga möödunud aasta Õllesummeril ja selles oli kokku 25 meetrit puhast naudingut.

JAANUAR 2019

7

Põllumajandus

Vesi jääb veeks,

vili jääb väeks Põllumajandus on traditsiooniline majandusharu, millele on Eesti majandus pikka aega toetunud. Palusime põllumajandussektoriga tihedalt seotud inimestel vastata küsimusele, millisena näevad nad Eesti põllumajanduse hetkeseisu ehk mis on hästi ja mis mitte nii väga.

Sigrid Sõrmus

Meelis Annus Põllumeeste ühistu KEVILI juhataja Julgen pakkuda, et raha kättesaadavus ja hind on praegu väga hea. Kõik mõistlikud investeeringud ja ärid saab rahastatud.

Küll aga napib häid agronoome ja koolides ka seda eriala süvendatult ei õpetata.

Sektori töötajad vananevad ja noori liiga palju peale ei tule.

Paljude põllumeeste rahajuhtimise ja planeerimise oskus on tagasihoidlik. Ma ei tea ühtegi teist sektorit, kus kliendile nii palju erandeid tehtaks. Kui maksta ei suuda, lükkavad tarvikumüüjad võla aasta võrra edasi ja annavad uued vahendid kätte. Kahjuks sellel lihtsusel on kal-

lis intressimäär ning aastatega kuhjunud võlakoorem surub varsti osa sektorist võlatsüklisse, millest on keeruline väljuda.

Illar Lemetti Maaeluministeeriumi kantsler Põllumajandus, kalandus, toidutootmine ja toidukultuur on oluline osa Eesti identiteedist. Tänu Eesti põllumeeste heale tööle on põllumajandusest kujunenud konkurentsivõimeline majandusharu, mis suudab tagada nii meie endi toidujulgeoleku kui ka toota ekspordiks. Ilmastikust, loomahaigustest ja madalatest hindadest põhjustatud raskustega toimetulekuks tuleb aga senisest suuremat tähelepanu pöörata riskijuhtimisele.

rohkem kui

1930 Rotolactor

Jälgige meid

www.delaval.ee 8 JAANUAR 2019

Kerli Ats Eestimaa talupidajate keskliidu juhatuse liige Põllumajandus erineb kõigist teistest ettevõtlusvaldkondadest seetõttu, et seda toetatakse EL-i ühisest eelarvest väga suures mahus. Põllumajandustoetused moodustavad EL-i kogueelarvest pea 40%. Paraku ei ole need toetused võrdsed, vaid riigiti vägagi erinevad ja Eesti põllumeeste toetused on ühed väiksemad. Sellest ja keerulistest ilmastikuoludest hoolimata on Eesti põllumehed suutnud viimastel aastatel edukalt majandada ning pakkuda Eesti rahvale kodumaist toitu ja panustada Eesti ekspordi suurendamisse. Loodame, et järgmisel finantsperioodil (2021.–2027. a) liigub EL ka põllumajandustoetuste võrdsustamise suunas.

Jaan Metsamaa Aasta põllumees 2018, AS-i Metsaküla Piim juhataja Kaks viimast aastat on teraviljakasvatuses ilmastiku tõttu keerulised olnud

– esmalt liigniiske ja seejärel väga kuiv aasta. Samas on piima hind stabiilne, mis ei ole otseselt ei hea ega halb, aga kui hind selliseks jääks, võiks ikkagi pigem rahul olla. Loodetavasti tuleb 2019. aasta natuke parem, kuid usutavasti lihtne see ka ei tule.

Veikko Vahar AS-i Oilseeds Trade tegevjuht Põllumajandussekoril on Eesti finantssektori silmis üldine halb foon (kolmas kriisiaasta järjest), mis takistab sektori arengut.

Margus Leek Piimandusühistu E-Piim tegevjuht Kokkuvõtvalt ütleks järgmist. Hästi – Eesti talunik – Euroopa parim Eesti farmer! Halvasti – maaelu arvamusliidrite usulõhe.

Egon Palts Põllumajandusameti peadirektor Näen, et põllumees on end tehnikaga hästi varustanud ning ka investeeringud on õigesse kohta pandud. Eesti põllumees on väga innovaatiline ja tubli olnud. Aga frustratsiooni ja muresid on põllumehele tekitanud ilmselt ikka kliima.

130 aastat innovatsiooni

2019 Robotkarussell AMR

Varson OÜ

Varson OÜ –

tootmisfirmade perearst ja kiirabi Meie uksest astus sisse mees ja ütles, et tal on auto peal vints, see on katki ja me peame selle korda tegema, sest tal on vaja homme Soome edasi sõita. Ta ütles, et raamatupidaja leppis kõik kokku, aga kuna tegelikult ei olnud meiega midagi kokku lepitud, küsisime, kas ta on ikka õiges kohas.”

N

ii kirjeldab müügidirektor Meelis Kalamees üht firma Varson OÜ juhtumit. „Siiski, mees oli kohal, vints katki, õli tilkus ja juhtmed ohtlikult oksüdeerunud, aga tal oli vaja Soome sõita. Hakkasime otsast vaatama, mida saame teha.

Hämming oli suur, kui kõik lahti võtsime. Ütlesime, et uus reduktor ja uus mootor maksavad nii palju, kui teha kompleksselt.

Saime reduktori ja mootori oma jõududega korda. Kui hakkasime uurima, kui-

das mees meie juurde sattus, selgus, et tema firma omanik oli arvanud, et just meilt saab abi Motovario vintsi parandamisel. Tuligi välja, et väljapääsmatuid olukordi ei ole ja sellest juhindudes oleme need kakskümmend viis aastat siin turul vastu pidanud.”

Varson OÜ pakub tööstusettevõtetele tootmises vajaminevaid tarvikuid ja varuosi ning hooldab seadmeid. Ka olukordades, mis esmapilgul tunduvad lahendamatud, hakkavad Varsoni spetsialistid otsast peale olukorda selgeks tegema ja alati leidub mingi lahendus. Tavaliselt on lahendusvariante isegi mitu ning tuleb valida koos kliendiga temale kõige sobivam.

Meelis Kalamees ei oska nimetada tööstusharu, kellele nad varuosi ei müüks. Suuremad on metsa- ja puidutööstus, metallitööstus, elektroonikatööstus ning toiduainetööstus. „Näiteks Jüris asuv tehas Uvic toodab pelmeene.

Tehnikakauge inimene võib küsida, mis seos on kuullaagritel ja pelmeenidel. Aga igas tootmisliinis liigub midagi ning kui liigub, on seal tihendid ja laagrid, mida

Niigune pilt avaneb Varsoni klientidele, kui nad oma soovidega firmasse tulevad. Seal saavad ka firma juhid vahetu kontakti ja teadmise, miks tullakse, mida ja kui palju küsitakse.

kulub palju. Lisaks hüdrosilindrid ja kõik roostevabast terasest.”

Varsoni tegevuses on kaks suuremat suunda. Peamiselt on neil tööstuskliendid, kes kasutavad oma igapäevatöös Varsoni tarnitud laagreid, rihmu ja teisi tooteid. Varsoni spetsialistid peavad jälgima, et need komponendid oleksid alati laos olemas ja need saaks vajadusel kohe kohale saata. Meelis Kalamees arvab, et niisugune tegevus hõivab nende müügimahust umbes 70%. Ülejäänu, 30%, on puhas remont. Lihtsalt juhtub midagi. Näiteks kell viis reede õhtul.

Aegade jooksul on firmas tekkinud ülevaade, mis tooteid ja kui palju peab hoidma ladudes Tallinnas, Tartus ja Pärnus ning mida peab hoidma lähemate koostööpartnerite juures, et nende probleemidele operatiivselt reageerida.

Varson täiendab oma ladu vastavalt detailide vajadusele ja nende kohta kogunevale teabele. „Meie eesmärk pole olnud kunagi kõik maailma asjad siia Eestisse kokku vedada, vaid pigem hoida komponente sellises koguses, mida kogu aeg vaja läheb,” selgitab Meelis Kalamees Nagu senised tegutsemisaastad on näidanud, ei kao kiire reageerimise vajadus, kuigi mugavam oleks tegelda hooldamise ja ennetamisega. „Me oleme alati valmis ka kiirelt remontima,” ütleb Meelis Kalamees. „Ikka juhtub ju, aga me ikkagi käime järjest enam kohapeal, jälgime ning püüame erakordseid olukordi vältida.”

Tehnikakauge inimene võib küsida, miks peab tootmisfirma varuosade ja remondi eest võõrale maksma, kui võib kõik ise teha. Meelis Kalamees nendib, et veel eelmise sajandi lõpus võis niisugust suhtumist kohata, aga aastal 2019 pole paljudel firmadel üldse remontijaid, seadistajaid ega varuosade tagavara, sest kogemused on õpetanud, kui kalliks see läheb. „Vaid üks näide. Rullpukskette turusta-

Tallinna ja Peetri küla piiril aadressil Tähnase tee 2 on Varson OÜ asunud kümmekond aastat. takse kogu Euroopas viiemeetriste pakkidena. Eestis on palju pisikesi firmasid, kellel on vaja pool või poolteist, üks koma üks või üks koma üksteist meetrit või ainult ketilukku. Iga ketilüli maksab. Me oleme tulnud vastu ja teinud väikestele firmadele täpse mõõduga juppe. Kui keegi tahab 38 lüli, siis anname 38. Kujutage nüüd ette, et kõik need firmad telliksid viis meetrit ketti, peaks seda ise tükeldama ja enamik jääks lattu seisma. Pigem liigume selles suunas, et iga väiksemgi asi ostetakse sisse ja püütakse ka remonti vajavad seadmed meile saata, et vahetaksime näiteks laagrid seal sees välja ja tooksime tervena tagasi.”

Kuna enamik Varsoni inimesi on tehnilise kõrgharidusega, võimaldab see minna olukordadesse süvitsi ja aru saada, kus on kõige nõrgem koht konkreetses konstruktsioonis. Ja sedasi võib suhteliselt lihtsalt saada ümbertegemise käigus parema tulemuse. Firma peab väga tähtsaks ta töötajate head tuju. „Meie praegune edu tuleb sellest, et oleme suutnud aastakümneid sellesama nime all samade inimestega sama tööd teha ja see meeskond on kokkuhoidev,” ütleb Meelis Kalamees. „Kõik meile tulnud inimesed on hästi meeskonda sulandunud, oleme püüdnud neid oma rutiiniga harjutada, et nad jääksid rahule.”

Varsoni uus suund on allüksus Varson Systems, mis pakub terviksüsteeme (konveierid, rullteed, aspiratsioonisüsteemid jne) projekteerimisest kuni paigalduseni. „Me müüme rullikuid, ajameid, laagreid, rihmu, kette, ketirattaid ja paljut muud, aga Varson Systems teeb korraliku koostööjoonise ning paneb kõik need komponendid omavahel mängima nagu dirigent sümfooniaorkestri,” selgitab Meelis Kalamees lihtsalt. Kogu süsteem on võimalik ka valmis ehitada ja kohapeal üles panna.

Nii saab teha elu mugavaks firmadel, kellel ei ole oma tehnilist meeskonda ja kellel ei ole seda ka mõistlik luua.

Varsoni toodete nimistut saab vaadata ja kaupu tellida www.varson.ee.

Varsoni Tallinna ladu, kus kõige suurema käibega toode on erineva mõõduga pronkspuksid. Seevastu teraspukse ja võllimaterjali hoitakse Pärnu laos, sest seal saab materjali parajasse mõõtu lõigata.

Lao teisel korrusel hõivavad terve seina Contitechi rihmad mõõduga iga 5–10 mm tagant. Hammasrihmad ja siledad rihmad.

Varson OÜ telefonid: Tallinnas 601 4594 Tartus 733 9811 Pärnus 444 0010

Registrite ja infosüsteemide keskus

Õnnestumised ja saavutused

Veerand sajandit

e-riigi lahendusi Siie Hint

Registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) on kasvanud ettevõtteregistri pidajast ja telefoniraamatute koostajast üheks Eesti suurimaks IT-asutuseks, kelle meeskonnas töötab üle 240 erialaprofessionaali.

Tänavu tähistatakse 25 aasta juubelit.

V

eerand sajandit tagasi ostis keskus oma esimese serverikapi, praeguseks on asutusel kokku üle 1000 serveri, millest 90% on virtuaalsed. Kui 25 aastat tagasi esitasid ettevõtjad majandusaasta aruandeid paberil, tekitades ca 5 tonni paberarhiivi, siis praeguseks on aruandlus täielikult digitaliseeritud. Sama suund on kohtumenetlustega – eesmärk on needki paberivabaks muuta.

Lihtsustades suhtlust ettevõtja ja avaliku sektori vahel Ligi 25 aastat on oldud asjatundlik ja paindlik partner riigisektorile, pakkudes erinevaid IT-teenuseid. Ennekõike arendades ja hallates justiitsministeeriumi valitsemisala süsteeme (nii siseseid kui ka kodanikele suunatud), mida on kokku üle 70 (e-äriregister, e-notar, e-kinnistusraamat, kohtute infosüsteem), aga tagades ka muus mõttes arvutitöökohtade halduse.

10

JAANUAR 2019

RIK on ka keskne ministeeriumite, nende haldusala asutuste ning riigikantselei kontori arvutite, monitoride ja printerite soetaja, korraldades ligikaudu 160 riigiasutuse eest hankeid Vabariigi Valitsuse määratud ulatuses. Seda selleks, et ka väiksemad asutused saaksid võimaluse IT-seadmeid soodsamalt hankida.

Peale selle pakub keskus mitmeid IKT-teenuseid teistele ministeeriumitele ja asutustele (sh õiguskantsleri kantseleile, riigikantseleile, notarite kojale, riigikohtule jne).

Varem loodud süsteemid vajavad praegu juba uuendamist, edasiarendamist ja koosvõime parandamist. Järjest enam on tekkinud nõudlus ettevõtte registreerimisega seotud toimingute ja teenuste (pangakonto avamine, tegevusloa taotlemine) ristkäideldavuse ehk kombineerimise järele, mis võimaldab kasutajatel korraga ja samal ajal ühes veebiaknas kõiki omavahel seotud toiminguid teha.

Populaarsust on kogumas ka elektrondokumentide kasutamine ettevõtetevahelises arvelduses (e-arved, maksekorraldused). RIK pakub e-arveldaja raamatupidamistarkvaras keskset e-arve operaatorteenust, mille kaudu saavad ettevõtjad e-arveid vahetada kõigi Eestis tegutsevate vastuvõtjatega. Ettevõtjate jaoks on e-arvete koostamine ja saatmine avalikule sektorile selle tarkvara kaudu tasuta.

Väärtuslike kogemuste jagamine Kindlasti ei osanud keegi RIK-i töötaja­ test 1995. aastal veel unistadagi Omaanile

uue äriregistri infosüsteemi nullist loomi­ sest. Mõned aastad tagasi sai aga ettevõtjaportaali näitel, RIK-i kaasabil ja koos Eesti erasektori arendusfirmaga Omaanis loodud täisautomaatne ettevõtte asutamise lahendus, millega hüppas Omaan ülemaailmset ettevõtluskeskkonda analüüsiva Maailmapanga Doing Businessi edetabelis 127 kohta ülespoole.

RIK ei ole viimased 25 aastat kartnud riske võtta ja arendada lahendusi, mida pole varem loodud. Näiteks Eesti e-kin­ nistusraamat, mis on teiste riikide sarnaste lahendustega võrreldes siiani üks paremini toimiv süsteem. Uute üleriigiliste teenuste loomine on andnud väärtuslikke kogemusi, mida jagatakse hea meelega teiste riikidega.

Asutuse kogemusele tuginedes on e-riigi kontseptsioon kõige paremini vastu võetud Araabia maades, Aafrika riikides ja Kagu-Aasias, kus usutakse uutesse tehnoloogiatesse ja e-lahendustesse, mis aitavad riigil teenused kodanikele kiiremini kättesaadavaks teha, oluliselt paremini läbipaistvust tagada ja olla ka kuluefektiivsemad.

RIK teab, et tehnoloogilises võtmes on alati kõik lahendused teostatavad, pigem võivad rahvusvahelistes projektides ületamatud küsimused tekkida organisatoorse poole pealt ning otsuste vastuvõtmises.

Põhimõte – näeme lahendusi, mitte probleeme ja bürokraatiat 2016. aastal alustati projektiga, mille eesmärk on ettevõtjatele ühtse kontaktpunkti loomine. Tegemist on teenus-

• 1995. aastal Eesti äriõiguse pöördepunkt, mil jõustus äriseadustik ja loodi äriregister.

• 2002. aastal äriregistri elektrooniliseks muutmine.

• 2007. aastal uue ettevõtte elektroonilise registreerimise lahendus.

• 2009. aastast kuulub RIK-ile elektroonilise ettevõtte registreerimise maailmarekord. Uus ettevõte loodi ID-kaardiga ettevõtjaportaali kaudu 18 minuti ja 3 sekundi jooksul.

• 2010. aastal üleriigiline elektrooniline majandusaasta aruannete esitamine.

• 2017. aastal Eestis toimunud Euroopa Liidu eesistumisel IT-toe tagamine.

• 2018. aastal Luksemburgis Eesti andmesaatkonna loomine.

• Kõigile superministeeriumi asutustele igapäevase IT-toe tagamine.

• 2018. aastal Digitoimiku kasutuselevõtmine.

• Innolaborite korraldamine, millega testida näiteks tuleviku robotkohtunike tõhusust.

te ruumiga, kuhu on koondatud kõik ettevõtjale vajalikud e-teenused. Ettevõtja ei pea enam tulevikus e-keskkondade vahel ringlema – seda tänu suurendatud seotusele registrite ja andmebaaside vahel, mis vähendab halduskoormust ning tõhustab ettevõtja ja riigi vahelist suhtlust. Paljud senised teenused läbivad uuenduskuuri ja uude keskkonda planeeritakse disainida äpina kasutatav töölaud, mis sisaldab endas nii avaliku kui ka erasektori teenuseid. Kõigepealt valmib aga praeguses ettevõtjaportaalis täisautomaatne lahendus, millega saab uue ettevõtte asutada loetud minutitega. Kuna see sisaldab automaatset ärinime kontrolli ja võimaldab kohe käibemaksukohustuslaseks registreerida, peaks uus sündmusteenus mitte ainult toiminguid ettevõtjatele lihtsamaks tegema, vaid tõstma Eesti Maailmapanga Doing Businessi edetabelis esikolmikusse.

Praegu hoiab seal esikohta Uus-Meremaa, kes on juba ettevõtte asutamisega seotud protsessid ühe teenuse sisse viinud, mistõttu kulub uue ühingu asutamiseks ja erinevate registreerimisnumbrite saamiseks kokku alla poole tööpäeva.

Valge Klaar

Apple’i tehnika seadistamine

on tänu uuele teenusele oluliselt lihtsam ja kiirem Apple’il on suurepärane uudis kõigile nende tehnikat kasutavatele Eesti ettevõtetele ja organisatsioonidele: tänu teenusele Apple Business Manager saab arvutisüsteemi riist- ja tarkvara ühendada senisest oluliselt lihtsamalt, kiiremini ja mugavamalt. Üks esimesi teenuse kasutajaid, müügijuhtimise tarkvara arendav Pipedrive on uute võimalustega äärmiselt rahul.

K

una meie ettevõte kasvab väga kiiresti ja kontoreid avatakse erinevates riikides, vajasime midagi, mis lihtsustaks meie meeskonnal seadmete ülesseadmist ja n-ö pardale astumise protsessi,” räägib Rain Kõrgmaa Pipe­ drive’ist, mille masinapark koosneb umbes 93% ulatuses Apple’i toodetest.

Kui seni eelnes ettevõtetel uute iPhone’i, iPadi, Maci arvutite ja Apple’i teleseadmete kasutusele võtmisele hulk käsitööd nende seadistamiseks, siis nüüd saavad IT-töötajad ühes portaalis lihtsalt ja kiirelt kasutada seadmete üldjuurutust, osta vajalikul hulgal tarkvaralitsentse, luua ja hallata kasutajate kontosid ning neile antud juurdepääsuõiguseid. Nii hoitakse kokku oluliselt kallist tööaega ning ettevõtte töötajad saavad keskenduda oma põhitegevusele.

Kõrgmaa toobki suurima plussina uue teenuse puhul välja Pipedrive’i võimekuse käivitada masinaid seadmeid avamata, samas kui enne seda pidi alati kõik masinad käsitsi üle käima ning veenduma paigaldatud programmide olemasolus. „Seadmete ülesseadmise protsessid olid enne kõvasti aeganõudvamad.

Lisaks seob uus teenus seadmed meie ettevõttega.

See tähendab, et kui seade varastatakse või kaotatakse, ei saa seda uuesti kasutusele võtta. Samuti on meil nüüd lisavõimekus eemaldada vajadusel kogu informatsioon seadmest kaughalduse kaudu,” selgitab Kõrgmaa.

Ta soovitab Apple Business Manageri kõigile, kelle seadmepark koosneb enamas jaos Apple’i toodetest.

Seadmejuhtimise teenus annab ettevõtte andmetele suurema turvalisuse Uus ärisuunitlusega Apple’i teenus on ühildatav kolmandate osapoolte seadmejuhtimise MDMi (mobile device management – inglise keeles) lahendustega ka siis, kui ettevõttes kasutatakse arvutite ja mobiilseadmete juhtimiseks erinevaid lahendusi. Apple Business Manageri saab kasutada nii värskelt soetatud Apple’i tehnika kui ka varem ostetud seadmetega. Äriotstarbeline teenus on loodud spetsiaalselt ettevõtete jaoks, aitab neil kiiremini uusi seadmeid kasutusele võtta ning kahandab äririske, lastes ettevõtetel kaugjuhtida seadmetes olevaid andmeid. See nullib võimaluse, et ettevõttest lahkuvad IT-haldurid võtavad kaasa ka nende isikliku Apple ID-ga seotud süsteemiõigused ja rakendused. Ehk lisaks Apple’i toodete mugavamale seadistamisele saab neisse kaug­juhtimise teel paigaldada erinevaid rakendusi, otsustada, mida töötaja nutiseadmes teha saab või ei saa, ning samuti rakendada turvapoliitikat.

Tänu Apple Business Manageri ja MDMi tandemile sujub Apple’i seadmete paigaldus ettevõttes kiiremini ja mugavalt, sest IT-osakonna töötajad ei pea süsteemi ja vajalikku tarkvara igale arvutikasutajale individuaalselt installima. Lisaks seadmete juhtimisele ja läbipaistvamale inventeerimisele loob uus Apple’i ärilahendus võimaluse optimeerida IT-osakonna tööd ja sellega seotud kulusid.

Valge Klaari kliendihaldurid ja sertifitseeritud tehnikud aitavad valida just Sinu ettevõtte jaoks sobilikud lahendused.

JAANUAR 2019

11

Muusikatööstus

Eesti muusika

on maailmas läbilöömise piiril Kui kümme aastat tagasi oli eesti artisti kontsert väljaspool koduriiki küllaltki haruldane sündmus, siis praegu toimetavad väga paljud meie muusikud vabalt mööda maailma ringi, müües täis saale ja kasvatades pidevalt oma plaadimüüke.

Kohaliku muusikaäri on löönud käima nii muusika enda kui ka kohaliku management’i kvaliteedi kasv.

Fotod: Madis Veltman

Martin Hanson

M

usic Estonia juhi Virgo Sillamaa hinnangul on eesti muusika viimastel aastatel märkimisväärselt arenenud ning aina enam kinnitab seda ka rahvusvaheline tähelepanu ja maitsekujundajate soosiv kriitika.

“Meie parimad artistid on maailmas hinnatud festivalide programmides ja mainekate kontserdiklubide lavadel praeguseks tavaline nähtus. Võrreldes olukorda kümne aasta taguse ajaga, kui käivitus TMW ja mõne eesti noorema artisti kontsert Soomes oli haruldane ja kõneväärt sündmus,” lisab Sillamaa.

Edu võti peitub heas mänedžeris Salvestatud muusika sektori arengu eestvedajatena on ekspertide hinnangul jõuliselt esile tõusnud kohalikud muusikaprodutsendid, kes mängivad võtmerolli salvestus- ja järeltootmise protsessis.

“Veel viis aastat tagasi ei teadnud valdav osa muusikuid üldse, mis või kes on muusikaprodutsent. Praeguseks oleme jõudnud sinna, kus meie parimad produtsendid on liikumas rahvusvahelisele turule, sõlmides lepinguid väliskirjastustega, kirjutades rahvusvahelistes meeskondades ja nii edasi. Ise arvan, et just see suund – eesti laulukirjutajad ja produtsendid – omab suurimat, alles nüüd avanevat ekspordipotentsiaali. Eesti 12

JAANUAR 2019

stuudiote tehniline seisukord paraneb järjepidevalt ning meie parimad salvestajad, miksijad ja masterdajad suudavad aina tihedamini toota rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist kvaliteeti,” selgitab Sillamaa ja toob näiteks muusik Erki Pärnoja, kelle instrumentaalset muusikat kuulab praegu Spotifys igas kuus umbes 120 000 inimest ning seda peamiselt ÜK-s, USA-s ja Saksamaal.

Muusikatootmisest rääkides ei tohi aga mingil juhul unustada arenguid kontserdikorralduses. Ewert & the Two Dragonsi mänedžer Toomas Olljum on asjakohaselt viidanud, et kui paar aastat tagasi kavandasid nad Saku Suurhallis kontserti, siis peeti neid hulluks, aga praeguseks on seal üles astunud Tommy Cash, Taukar ja Kadri Voorand.

“Väga julget kontserdiproduktsiooni joont on näidanud näiteks Trad.Attack!, kes nihutab kindlasti pidevalt piire, mida üks ansambel ise korda suudab saata,” lisab Sillamaa.

Plaat pannakse kokku, et müüa kontserte On selge, et digitarbimine on salvestatud muusika tulevik. Samal ajal ei saa ükski muusik ja mänedžer päriselt nõustuda väitega, et füüsilise albumi tootmine on ainult promoks ja fännikaubaks taandunud. Kindlasti on olemas nišše ja žanreid, kus füüsilise muusikakandja tootmine pole enam vajalik. Vinüüli-

tehased huugavad aga üle maailma täisvõimsusel.

“Digiteenused, mis algusaegadel on palju pahameelt ja paanikat tekitanud ning mis tegelikult on ju globaalselt alles väga varases faasis, on Eesti muusikasektori jaoks ikka veel täitsa hiljutine nähtus. Selleks, et digiteenustest arvestatavat tulu teenida, tuleb jõuda märgatava hulga kuulajateni, ning tulude laekumine on teistsuguse dünaamikaga. Füüsiline album teenis valdava osa oma tulust ikkagi võrdlemisi lühikese aja jooksul,” räägib Sillamaa.

Quo vadis, eesti muusika?

Välisturgudele jõudnud ja seal kindlalt kanda kinnitanud artistide hulk suureneb lähiaastatel kindlasti. Mis aga veel olulisem – viie aasta pärast on paljude aktiivsete eesti artistide meeskonnas ka rahvusvaheliselt pädevad eesti mänedžerid.

“Kohaliku turu arengust rääkides loodan, et kvaliteetne ja professionaalselt korraldatud kontserdielu jõuab tiheda-

mini ka väiksematesse paikadesse. Loodan, et eesti muusikakuulajad võtavad oluliselt suuremal määral omaks digikanalid ning kõige populaarsemad artistid hakkavad nägema tõsisemaid tulunumbreid ka striimingust. Loodan väga, et palju rohkem eesti muusikat jõuab kohalikku reklaami ja mängutootmisse. Kindlasti saab areneda ka eesti filmimuusika skeene. Lisaks loodan, et tekib tihedam leke muusika- ja tehnoloogiasektori vahel,” unistab Music Estonia juht.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti muusikatööstus kasvab ja professionaliseerub, nii siin kohapeal kui ka ekspordisuunal. Sillamaa lisab, et kultuuripoliitiliselt usub ja loodab ta, et liigume jätkuvalt suunas, et väärtustame kogu oma muusikaspektrit ega püüa seda põhjendamatult väärtkultuuriks ja “levimuusikaks” lahterdada.

“Samm on sellel teel üsna mõõdukas olnud, aga pikk tee on veel minna. Jah, Arvo Pärt on Eesti muusikakultuuri uhkus. Aga sama on ka Tommy Cash,” kinnitab Sillamaa.

Tedra Trading

Millal sa ennast viimati korralikult

välja magasid?

Magan öösiti hästi, kirjeldavad paljud ettevõtjad pigem oma südametunnistust kui seda, mis toimub öösiti nende magamistubades. Välja magamata on meist rohkem kui pooled. Abi selle vastu võib saada kliiniku asemel hoopis elektroonikapoest.

T

äitmata kohustused ja maailmaturgude turbulents pole sugugi ainsad faktorid, mis ettevõtliku inimese öörahu pärsivad. Ka kõige kohusetundlikum maksumaksja ja edukam ärituus võib kaotada une ainuüksi sellepärast, et kuuleb öösiti hääli, mis ei lase välja puhata.

Mis juhtub, kui hakkad homsest korralikult magama?

Tegelikult võiksid seda juba täna teha.

Paljude uuringute järgi parandab piisav ööuni üldist füüsilist toonust ja meeleolu. On neidki, kes väidavad, et magamine mõjutab eluea pikkust enamgi kui toit. Üle poole täiskasvanutest siin- ja sealpool maakera kannatab uinumisraskuste ja lühikese või pinnapealse une käes. Puhkama aga peab. Tõenäosus, et magad öösel maha mõne hea diili, on palju väiksem selle kõrval, et teed seda päeval unise peaga.

Inimene puhkab kõrv kikkis Sa ehk ei usu, aga kuulmisaparaat registreerib iga krõpsu su ümber ka siis, kui magad. Kuna aju peab pidevalt kõrvadelt saadavat infot töötlema, ei lase põnev häältemaailm unne suikuda. Muutumatu rutiinne helitaust aga uinutab.

Miks jäävad paljud magama bussis, laevas, isegi lennukis? Just sama trikki kasutatakse uutes spetsiaalselt magamiseks mõeldud kõrvaklappides Bose Noise-Masking Sleepbuds™, mis ei püüa sind kõrva­troppide kombel kurdistada, kuni kukk kireb, vaid paitavad kõrvu tasase heliga, mis paneb magama.

Erinevus võrreldes teiste klappidega Kõigepealt ei kasutata nendes magamisklappides ekstraklassilist Bose akustilist müra summutamise tehnoloogiat.

Tagasiminek? Sugugi mitte, sest klapid pole mõeldudki segavas ümbruses Spotifyst muusika või unejuttude kuu-

lamiseks. Nii et kui oled harjunud uinuma, kõrvus Eurythmicsi „Sweet Dreams” või Metallica „Enter Sandman”, siis Bose Sleepbudsi klapid sind selles ei aita. Aga uinumist segava müra peitmisel on need klapid väga tõhusad, parandades elukvaliteeti muuski kui magamises.

Näiteks kui abikaasa norskab nagu Mõhk ja Tölpa, siis vaatamata sellele, et ta on endistviisi kallis, tead, et magagu parem teises toas. Paljud on tunnistanud, et saavad just tänu uneklappidele taas abikaasaga samas voodis magada.

Loomulikult ei püüa nad norskajast üle karjuda, vaid varjavad tänu suurepärasele ja mugavale kõrvas istumisele suu-

re osa ümbritsevast mürast. Mis üle jääb, peidetakse lihtsalt uinumiseks kasuliku heli taha. Olgu selleks merekohin, vihmasabin või lihtsalt valge müra – valikuid on palju ja neid on võimalik internetist juurde laadida. Klapid saavad hästi hakkama ka naabriga, kes juba kolmandat päeva oma puudli juubelit peab, või öösel teenistust otsiva takso mootorimüraga.

Rakendus aitab uinuda Bose Sleepbudside kasutamise muudab äärmiselt mugavaks nutitugi. Käivita rakendus Bose Sleep, vali meeldiv taust, sea paika helitugevus ja klappide mängimise kestus. Võid kuulata ka kuni hommikuni – akut jagub 16 tunniks. Prob-

leeme toitega ei teki ka tähtsal tööreisil, sest akupangaga säilituskarbis kosuvad klapid üsna jõudsalt. Mis veel hea, sissemagamist pole karta – olemas on ka äratushelid, mida kuuled ainult sina.

Istuvad valatult mõlemasse kõrva Kõik kõrvad on erinevad. Ka need, mis asuvad sul kummalgi pool pead. Võib juhtuda, et nii mõnegi kõrvasisese klapi üks pool sobib ideaalselt, aga teine vupsab kuulmeavast lihtsalt välja. Et seda ei juhtuks, on Bose Sleepbudsidel kaasas kolm erineva suurusega StayHear+ Sleepi otsikut, mida vahetades saab luua enda eripärasid arvestava klapipaari. Kui üks kõrv on suurem kui teine, kasuta seal suuremat otsikut.

Päris kindlasti tasub Bose Sleepbudse enne ostmist oma silmaga uurida ja käega katsuda. Kohad, kus seda teha, leiad kodulehelt bose.ee.

Sleepbuds

Kaal Klapid: kumbki 2,3 g Säilituskarp: 111,41 g Laadimine Klapid: max 8 tundi Säilituskarp: max 3 tundi Tööaeg: kuni 16 tundi

JAANUAR 2019

13

3+1 arhitektid

Arhitektuuri ideaal on

olla üleelusuurune 3+1 arhitektibüroos töötab 12 arhitekti ning ettevõtte märksõnad on avatus ja koostöö. Üks suurim koostööprojekt on praegu G. Otsa nimelise Tallinna muusikakooli, Tallinna balletikooli ja Tallinna muusikakeskkooli uus ühine õppehoone, mille peaprojekteerimine toimub koostöös Austria arhitektuuribürooga Atelier Thomas Pucher.

E

dukate arhitektuurivõistlustel esinemiste tulemusena on valminud tähtsamad avaliku ruumi objektid, nagu Eesti suursaatkond Vilniuses, Pärnu keskraamatukogu, Baltika kvartal (koostöös Studio 3-ga).

3+1 arhitektid on pidanud loenguid mitmetes Euroopa linnades ning nende loomingut on publitseeritud üle kogu maailma, mh väljaannetes AD, A+T, A10, de Architect, Hochparterre ja Wallpaper. Ühtlasi on osaletud arhitektuurinäitustel erinevates Euroopa linnades. Sellele lisandub kolm Eesti kultuurkapitali preemiat ning kultuurkapitali peapreemia 2008. aastal.

Tehnoloogia Sisekaitseakadeemia Narva õppehoone on näide uuenduslikust puidukasutusest hoone kandekonstruktsioonis, kus on ehitatud ristkihtpuitplaadist (CLT) seinad ja laed läbi kolme korruse. Haapsalu Põhikool on jällegi hea näide uue õpikeskkonna põhimõtete ruumilisest rakendamisest, kus saab vabaajaruum, liikumisruum ja õpikeskkond üheks tervikuks. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone püsiekspositsiooni kujundamine on aidanud laiendada tegevust filmi, digitaalse meedia, interaktiivse kunsti ning programmeerimise valdkonda koos oma ala tippudega. Samuti koostöö näituseelemetide tootjatega digitaalselt kontrollitud kolmemõõt-

Eesti saatkond Vilniuses, foto Kaido Haagen Pärnu Keskraamatukogu, foto Kaido Haagen

meliste ruumielementide tootmisel. Kõik hooned on projekteeritud peaprojekteerimise meetodil BIM-i keskkonnas ning neis on rakendatud jätkusuutliku ehitamise ja disaini põhimõtteid.

Eesti Rahva Muuseumi Eesti püsinäitus, foto Tõnu Tunnel

Visioon Kõikide projektide puhul on oluline kasutajakeskne tervikkeskkond ja majadevaheline ruum. Rail Baltica terminali ja linnaväljaku (urbanistlik park) arhitektuurivõistluse võit lõi uue situatsiooni ning on lähtepunkt kogu ala suuremaks arenguks tuleviku mitmekeskuselise Tallinna kontekstis. Uues unikaalses Ülemiste keskuses kohtuvad lennujaam, rongijaam, bussijaam ja kaubandus uute töökohtadega ning tulevikus ka eluasemed ja haridus. Selline mitmekesisus loob suurepärase võimaluse Tallinna dünaamiliseks arenguks. Multimodaalse terminali disain tõstab esile infrastruktuuri ilu ning seab keskmesse liikumise, ühenduvuse ja kasutajamugavuse. Ülemiste Valukoja kvartali arhitektuurivõistluse hariduskompleksi võidutöö loob võimaluse luua ühe kvartali keskne tervikkeskkond.

Ülemiste ühisterminal, 3+1 arhitektid

Vastustus 3+1 arhitektid lähtuvad konkreetsest kasutajast ehk inimesest koos tema mugavuste ja tahtmistega. Võtmetähendus on tulevikuprojektsiooni andmisel tänapäeva – projekteerimine seisneb ettemõtlemises millestki, mida praegu veel ei teata. Esimesest ideest maja valmimiseni võib kuluda viis aastat ning valmides peab maja olema täiesti värske ja kestma veel vähemalt 50 aastat. See tähendab vastutust. Loodud hooned, keskkond ja ruum peavad pidama vastu nii ajale kui ka kasutajale. Tuleb arvestada sellega, et kasutaja saab hoonet valesti kasutada, ja seetõttu üritada luua tugevat arhitektuuri, mis selle kõige kiuste siiski vastu peaks.

Teisisõnu, arhitektuuri tulem peab elama üle aja, mitte olema hetkeks loodud. facebook.com/threeplusone.architects

G.Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli, Tallinna Balletikooli ja Tallinna Muusikakeskkooli uus ühine õppehoone, 3+1 arhitektid

Haapsalu Põhikool, 3+1 arhitektid

Korterelamu Koidula tänaval, Tallinn, foto Kaido Haagen Baltika kvartali rekonstruktsioon, Tallinn, foto Kaido Haagen

Sisekaitseakadeemia Narva Õppehoone, 3+1 arhitektid

Ülemiste Valukoja kvartali hariduskompleks, 3+1 arhitektid 14

JAANUAR 2019

Niidustuudio

Teeninduse kõrgeim tase –

muruniidukile osutatakse ka hotelliteenust Niidustuudio OÜ tegeleb aia- ja metsatehnika müügi, hoolduse ning remondiga. Kuigi firma on tegutsenud viis aastat, on meeskonnal valdkonnas enam kui kümneaastane kogemus. Firma on Husqvarna ja John Deere’i kaubamärkide ametlik edasimüüja.

P

õhilised müüg iartiklid on Husqvarna metsa-, aia- ja maastikuhooldustehnika valdkonda kuuluvad tooted. Metsatehnikast müüakse mootorsaage ja võsalõikureid, valikus on tooteid nii kodukasutajale, talupidajale kui ka professionaalsele metsamehele.

Aia- ja maastikuhooldustehnika hulk on tootevalikus kõige suurem. Nagu firma nimigi ütleb, on pakutavast tehnikast kõige laiema valikuga tooted, mis seotud niitmise ja pügamisega. Igaüks leiab siit endale vajaliku – alates trimmerist, millega puude ümbrust ja aiaääri niita, lõpetades nelikveoliste raideritega, millistele on jõukohane suvi läbi mitmeid hektareid murupinda kaunina hoida. Eelnimetatud masinatele lisaks pakub firma rohulõikureid, lehepuhureid, lükatavaid ja iseliikuvaid muruniidukeid, murutraktoreid ning kõikvõimalikke lisaseadmeid. Majaomanikule võiks müügil olevast tootevalikust veel huvi pakkuda survepesurid ning vee- ja tolmuimejad, mis on Husqvarna täiesti uued tootegrupid.

Erilist tähelepanu tasub pöörata Husqvarna akutoodetele ja robotniidukitele, mis on praegu vaieldamatud turuliidrid Euroopas. Erineva jõudlusega robotniidukite seast saate valida just teie vajadustele vastava. Maa, mida need suudavad teenindada, jääb vahemikku 250–7000 m 2. Robotniidukeid

müües pakutakse kliendile täislahendust: teenindaja aitab välja valida roboti vastavalt kliendi krundi suurusele, robot paigaldatakse kliendi aeda, viiakse läbi põhjalik koolitus ja soovi korral pannakse sügisel masin robotihotelli uut hooaega ootama.

Robotniiduk niidab ära enamiku murupinnast, akutrimmer hoiab aiaääred ja puude ümbrused puhtana, akusaag on tubli abimees puude hoolduse või väiksemate ehitusprojektide juures ning akutoitega õhuluud aitab meisterdamisest maha jäänud segaduse korralikult kokku pühkida. Husqvarna akutoodete seeria katab ära tänapäevase majaomaniku (linnalähedane krunt 1000–3000 m²) kõik vajadused.

Peale eelnimetatud toodete on valikus veel hekilõikurid, kõrglõikurid (pika varre otsas väike ketassaag), akuniiduk väiksemate alade niitmiseks.

Kodukasutajale mõeldud toodetele lisaks pakub Niidustuudio OÜ kommertskasutusse ette nähtud tooteid, trimmerist raiderini. Sageli näevad erakasutusse ja kommertskasutusse mõeldud masinad äravahetamiseni sarnased välja, kuid tegelik erinevus tuleb töö käigus kiiresti esile. Professionaalseks kasutuseks mõeldud toodetel on suurem jõudlus ja parem töökindlus rasketes tingimustes (tolm, niiskus, pikad töötsüklid, vähene hooldus).

Kõigile müüdavatele toodetele antakse garantii, olenevalt masinast ja kasutusvaldkonnast on selle pikkus kuni kolm aastat. Samuti pakutakse hooldust ja tehakse remonttöid. Firmal on olemas oma töökoda ja suure kogemustega spetsialistid, kes teostavad garantiiremonti ning seavad klientide tööriistad enne hooaega töökorda või puhuvad viga saanud seadmele eluvaimu sisse.

Kui mees läheb poodi näiteks uut trimmerit soetama, võib ta plusspunktide teenimiseks naise kaasa võtta, sest lisaks aia- ja metsatehnikale leiab kaubavalikust õmblusmasinaid ja nende tarvikuid. Enamik müügil olevatest õmblusmasinatest sobib lihtsamateks õmblustöödeks ja on mõeldud eeskätt kodukasutajatele, koolidele või väiksematele ateljeedele. Kuid on ka täis­ elektroonseid masinaid, millega saab teha kõike, mida ühe õmbleja fantaasia

genereerida suudab, samuti on valikus overlock-tüüpi masinad.

Kui parasjagu ei juhtu ostu sooritamiseks piisavalt raha olema, saab kasutada järelmaksu võimalust. Valida saab Niidustuudio järelmaksu ja LHV järelmaksu vahel. Intress algab 13,9%-st ning järelmaksu periood võib olla kolmest kuust nelja aastani. Püsiklientidele antakse hinnasoodustust, selle suurus sõltub ostetavatest toodetest – varuosadele pakutakse reeglina 10–15% allahindlust, masinatele 7–10%. Lisaks tehakse palju hooajalisi eripakkumisi.

Niidustuudio OÜ eelis konkurentide ees on seal töötavate spetsialistide suurepärased teadmised ja oskus hakkama saada kõiksugu probleemidega.

Niidustuudio OÜ esinduskauplus asub Tallinnas aadressil Viljandi mnt 16b. E-poes, www.niidustuudio.ee, on saadaval kõik pakutavad tooted.

Saarte Liinid

25 aastat sadamate haldaja

ASi Saarte Liinid loomisest Nüüdisaegse ja avatud maailma üheks olulisemaks iseärasuseks on mõõtmine ja võrdlemine.

Ka kõik juubelid on ühest küljest justkui mõõtmine ning juubeliväljaanded kui võrdlemine.

E

esti on mereäärne riik ja eestlastele meeldib ennast teistega võrrelda. Kõige parem on seda teha valdkondades, kus faktide üle ei vaielda. Eesti kuulub rannajoone pikkuselt maailmas esimese kolmekümne riigi hulka ja saarte arvult esimese kahekümne hulka. See on rikkus, millega anname silmad ette paljudele naabritele, kuid millega kaasnevad vastutus ja kohustused. Üks nendest kohustustest on elu tagamine saartel ja merel. Valdkond, millega kaasnev transpordikorraldus toimub sadamates.

Saarte Liinid on suurim sadamapidaja Eestis 2019. aasta alguses on Eesti veeteede ameti peetavas sadamaregistris kokku 220 sadamakohta. Rikkus? Tõenäoliselt.

Kohustused ja vastutus? Kindlasti. Väikelaevasadamatest suuremaid sadamaid on nende seas 48.

1. juulil 1994. aastal loodi haldusterritoriaalselt oluliste riigi- ja munitsipaalsadamate haldamiseks Eesti Vabariigi valitsuse korraldusel aktsiaselts Saarte Liinid. Sellest esialgu väikesest regionaalsest äriühingust on 25 aastaga kasvanud Eesti suurim sadamapidaja, kelle hoole alla on riigilt, omavalitsuselt ja era-

Kihnu

kätest jõudnud kokku 18 sadamat.

Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik, keda esindab majandus- ja taristuminister.

Saarte Liinide üks põhiülesanne on asutamisest alates olnud just selliste sadamate haldamine ja arendamine, mille kaudu kindlustatakse laevaühendused Eesti mandriosa ning asustatud saarte vahel. See on valdkond, kus kasumit taga ei aeta ja kus regionaalne huvi on alati olulisem kui äri. Kokku käib ettevõtte sadamates 12 laevaliini, mis viivad kümnele Eesti saarele. Mida suuremad laevad on aja jooksul saarte vahel sõitma hakanud, seda suuremaks on kasvanud ka sadamad ja nende pidamisega seotud kohustused.

Praegu sõidavad kõigil Saarte Liinide sadamates saari teenindavatel avalikel laevaliinidel põhigraafikuid alused, mis on nooremad kui kümme aastat. Erinevate operaatorite käes oleva laevastiku vanim alus on Peipsi järvel kurseeriv 2009. aastal valminud parvlaev Koidula (pikkus 32 meetrit, maksimaalne reisijate arv 50 inimest, maksimaalne sõidukite arv 5), väikseim 2012. aastal valminud liinipaat Vilsandi (pikkus 8,7 meetrit ja maksimaalne reisijate arv 12 inimest) ning üks kõi-

ge suurematest ja uuematest 2016. aastal Kuivastu-Virtsu liinil tööd alustanud parvlaev Piret (pikkus 114 meetrit, maksimaalne reisijate arv 700 inimest, maksimaalne sõidukite arv 150 sõiduautot).

Loetelu vaadates on selge, et kõik Saarte Liinide sadamad on viimase kümnendi jooksul saanud või just praegu saamas uut nägu ning kõik sadamad peavad lähtuma oma lähteülesannetest ja eesmärkidest. Selline mitmekesisus peidab endas palju väljakutseid ja on samas ka mootor, mis hoiab ettevõtte pidevas arenguvajaduses. AS-i Saarte Liinid esimese veerandsaja kõige olulisem investeering ja suuremamahulisem töö viidi ellu perioodil 2007–2011, kui rekonstrueeriti neli Eesti kõige suuremat parvlaevasadamat: Kuivastu, Virtsu, Rohuküla ja Heltermaa. Projekti käigus investeeriti koos Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist saadud toetusega kokku 33 miljonit eurot ning loodi kõik tingimused, et vedaja ja riigi koostöös saaks suurtele liinidele tuua esimesed uued, just siinsetele oludele kavandatud ja ehitatud parvlaevad.

Koos moodsa sadamaala ning pääsla- ja piletisüsteemiga loodi senisele teenusele täiesti uus standard, mida iga eestlane praeguseks siseriikliku laevaliikluse puhul loomulikuks peab. Alguses mahu poolest meeletuna tundunud projekt oli teostajatele tõsine väljakutse, ent ainult positiivses mõttes.

Parv- ja liinilaevade teenindamise kõrval on Saarte Liinid tavaline sadamapidaja, kes tegeleb kaubavedude ja -laevadega, võtab vajadusel vastu kruiisi- ja reisilaeJAANUAR 2019

Juubeliaastasse jõuti seni parimate tulemustega pea kõigi näitajate poolest: • 2018. aastal teenindati kokku 28 277 liinireisi; • 2018. aastal teenindati kõigil liinidel kokku 2 505 122 inimest; • 2018. aastal teenindati kõigil liinidel kokku 1 071 536 sõidukit; • 2018. aastal teenindati sadamates kokku 340 alust; • 2018. aastal teenindati sadamates kokku 940 028 tonni kaupu; • 2018. aastal teenindati sadamates kokku 5746 väikelaeva külastust 19 748 inimesega pardal.

Väikelaevasadamate võrgustik tuntud ka mujal Euroopas

16

Munalaid

AS-i Saarte Liinid müügitulu oli 2018. aastal 6 542 373 eurot ja kasum 944 505 eurot*. *finantsnäitajad on esitatud auditeerimata andmetel.

www.saarteliinid.ee www.slmarinas.eu

vu, teenindab AS-i Eesti Loots ja veeteede ameti aluseid, piirivalve- ja sõjalaevu, kalalaevu, uurimisaluseid. Seejuures on regionaalsete kaubavedude teenindamine oluline väga paljudele ettevõtlusvaldkondadele –metsamajandusest teedeehituse ja -hoolduseni. Saarte Liinide suurimad kaubasadamad on Virtsu Pärnumaal ja Roomassaare Saaremaal, mille mõlema kaudu veetakse parimatel hooaegadel üle 400 tuhande tonni kaupu aastas, ning Heltermaa Hiiumaal, mille kaudu on parimatel hooaegadel veetud üle 150 tuhande tonni kaupu aastas. Ettevõtte seni suurima teenindatud kaubalaeva pikkus on olnud 135 meetrit ja kogumahutavus 5200 tonni. Eriveostena kasutatud pargaste puhul on aluste kogumahutavus ületanud ka 6000 tonni piiri ning näiteks seni suurimaks üksikveoks on Roomassaarest viidud 11 000 m3 suurune hakkepuidulaadung. Suurte konkurentidega võrreldes ei ole nendes näitajates ehk midagi erilist, kuid ääremaal asuvate sadamate puhul on sellised võimalused oluline panus regionaalse ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimesse.

Suuremate laevade teenindamisele lisaks on AS Saarte Liinid välja arendanud oma väikelaevasadamate võrgustiku, mida tutvustatakse alates 2012. aastast

Saarte Liinid / Paadi- ja laevatööstus

Triigi

SL Marinase nime all ning mida tuntakse praeguseks hästi ka mujal Euroopas.

Peale kohalike aluste saabub SL Marinase võrgustikku kuuluvatesse väikelaevasadamatesse igal aastal mitu tuhat külalisalust ning populaarsemateks peatuspaikadeks on viimastel aastatel saanud Naissaare, Kuivastu ja Ringsu sadamad.

Eesti rannikumeri on suhteliselt madal, keeruliste veeoludega ning siinsete sadamate ja nende ohutuks kasutamiseks vajalike veeteede korrashoid on pidev töö. See töö vajab tihti eritehnikat ning selleks otstarbeks soetas ettevõte äsja uue mobiilse ujuvsüvendaja Watermaster Classic, mis on juba kolmas omataoline. Ühtlasi kuulub Saarte Liinidele

Virtsu

2012. aastal valminud töölaev Panda, mis on just madala mere jaoks ehitatud.

Investeeritud 81,7 miljonit eurot Veerandsaja aastaga on aktsiaseltsist Saarte Liinid kasvanud spetsiifilise oskusteabe ja sõltumatu finantseerimisvõimekusega äriühing. Loomulikult on kogu areng toimunud omanikuga kooskõlastatud tegevuskava alusel, mille elluviimiseks ei maksa Saarte Liinid erinevalt paljudest riigile kuuluvatest äriühingutest dividende, vaid reinvesteerib kogu teenitud kasumi ettevõttele kuuluvatesse sadamatesse. AS Saarte Liinid on asutamisest alates investeerinud Eesti regionaalsetesse sadamatesse kokku 81,7 miljonit eurot ettevõtte omavahendite,

riigieelarveliste vahendite ning Euroopa Liidu tõukefondide arvel.

Praeguse seisuga kuulub ettevõtte koosseisu 18 sadamat üle Eesti: Heltermaa ja Sõru Hiiumaal, Roomassaare, Kuivastu, Triigi, Ringsu (Ruhnu), Abruka, Papissaare ja Vikati (Vilsandi) Saare maakonnas, Rohuküla ja Sviby (Vormsi) Läänemaal, Piirissaare Tartumaal, Laaksaare Põlvamaal, Virtsu, Kihnu, Munalaid ja Manilaid Pärnumaal ning Naissaare Harjumaal. AS Saarte Liinid on ainuke riigile kuuluv äriühing, mille peakontor ei asu Tallinnas, vaid hoopis ääremaal Kuressaares. Tööd pakutakse ettevõttes kokku keskmiselt 100 inimesele. Hõivatute arv muutub hooajaliselt, kuna suvisel

puhkuste perioodil reisitakse palju ning sadamates tuleb kasutada rohkem tööjõudu.

Vaatamata sellele, et taristu- ja eelkõige sadamaäri on väga pikaajalise tsükliga ning kogemused kulla hinnaga, suureneb aasta-aastalt digitaliseeritud lahenduste tähtsus, mis tulevad kasutusele nii sadamateenuste osutamisel kui ka selle jälgimisel ja analüüsimisel. Sadamates ja laevanduses toimuvad arendustegevused ning kindel suund tehnoloogial ja keskkonnasäästlikkusel põhinevatele toimingutele tähendavad ainult üht – meretransport on tulevikumajanduse lahutamatu osa.

Mereriigi paadiehitus kasvab mühinal Eestis toodetakse nii väikeseid sõudepaate, lõbusõidukaatreid, luksusjahte, aga ka tõsise võimekusega tööaluseid. Mereriigi ja -rahvana on meil olemas oskused ja visadus sellel raskel alal läbi lüüa.

Martin Hanson

E

estis lõbusõidu- ja tööpaate ehitava firma Alunaut juhi Mark Muru sõnul ei ole Eesti paadi- ja laevaehituse seis kuidagi halb, eriti kui arvestada, kui väike on Eesti ning kui olematu meie oma turg – laevaehitajaid on meil palju, nad on Euroopas tuntud ning hinnatud.

“Loomulikult tuleb pidevalt juurde uusi tegijaid, kes on vaimustunud mõnest eduloost. Samal ajal kaovad turult need, kes tulid katsetama. Üldjoontes kasvab aga kohalik tootmine ja sortiment korralikult,” selgitab Muru.

Saame olla uhked, et Eestis on esindatud laeva- ja paaditootmine sõudepaadist rahvusvaheliste superjahtide ning raskete tööalusteni. Ala eksperdid usuvad, et kohalikus laevatootmises toimus kasvuhüpe pärast Euroopa Liiduga liitumise päeva 2004. aasta suvel – siis avanes meile Euroopa ühisturg. Teine oluline kuupäev oli see, kui Eesti võttis käibe-

me ikkagi ainult lõbusõidupaate ja seda eraturule. Saime aga kiiresti aru, et ainult nii toime ei tule ning oli vaja vanad oskused üles soojendada – hakkasime muutma oma aluste spetsiifikat ja osalema Euroopa riigihangetel,” räägib Muru.

Alunaut on leidnud omale niši ja on spetsialiseerunud politsei-, pääste- ja militaaraluste tootmisele. Enamik paatidest müüakse Norra, Rootsi, Saksamaale ja Šveitsi.

le euro ning arveldamine Euroopa partnerite ja klientidega muutus ülilihtsaks.

“Enne liitumisi ei olnud võimatu Euroopaga laevandusäri teha, kuid see oli märgatavalt keerulisem kui praegu.

Enam pole tolle, pidevat rahakadu valuutavahetusest ja nii edasi. Äri saab teha kõrvaliste segajateta,” räägib Muru.

Sõudepaadist luksusjahtide ja töölaevadeni Eestis on laevandussektoris palju tootjaid – on neid, kes toodavad ise oma brändiga paate, neid, kes teevad allhankeid, ja neidki, kes toodavad mõningaid juppe valdkonna suurimatele kogu maailmas.

Suurim ja ehk ka Euroopas tuntuim laevatootja on Luksusjaht, mis toodab oma superjahte ja lõbusõidualuseid peamiselt Skandinaavias ning oma teiste brändide all. Veel on meil suuri tööaluseid tootev Baltic Workboat, kes on kasvanud praeguseks ikka korralikuks ja tõsiseltvõetavaks laevaehitajaks. Ühtlasi on olemas firma nimega Saare Jaht – tõsine, nii-öel-

Kuhu edasi liigume?

Piirivalvelaeva kiilutseremoonia Nasval Baltic Workboatsis. Foto: Irina Mägi da die-hard-ettevõte, mis toodab Euroopas väga tuntud ja nõutud luksusjahte.

Alunaut on valdkonnas pigem väike tegija, kuid on suutnud end ainult 16 töötajaga Euroopa turule sisse murda ning olla seal tuntud, tunnustatud ja hinnatud tootja.

“Töötasin seitse aastat Baltic Workboatis. Kui sealt lahkusin, märkasin, et sektoris puudub väikeste ja üliväikeste tööpaatide tootja. Eestis müüdi toona ainult importpaate. Esialgu oli mõte, et tee-

Eesti paadiehitus on meile oluline sektor, mis on üha enam rahvusvahelistumas.

Nagu iga tööstus, liigub meiegi paatide tootmine aina suuremate mahtude suunas. See loogika, mis oli eelmisel sajandil, et küla üks mees ehitas paate ja hoidis sellega endal elu sees, on ammu möödas.

“Euroopas on Eesti toodete vastu usaldus tekkimas ja see süveneb pidevalt, kuid ikka ja siiani piirab meid see nõukogude taak. Arvame Eestis istudes, et oleme juba täielikult Euroopas. Euroopast näevad aga inimesed meid ikka kui inimesi idast. Arvatakse, et meie tooted on halvemad, nõrgemad ning vähem usaldusväärsed. On selge reegel, et kui tahame olla teistega võrdsed, peame olema neist palju paremad,” selgitab Alunaudi juht.

JAANUAR 2019

17

Metallitööstus

Metallitööstuse tulevikku veavad

targad masinad Tallinna lähedal asuva ja kõrge kvaliteediga metallkomponente tarniva Cutformi personali ning andmekaitse juhi Piret Merimaa sõnul on nende valdkonna tulevik haridusasutuste kätes, kuna metallitööstuse arenguid juhivad targad masinad ja inimesed, kes nende taga töötavad.

Oleme osa rahvusvahelisest firmast, mõtleme ja tegutseme maailmatasandil.

Eesti on ainult üks koht, kus meil tootmine käib. Meie tooted lähevad kõik ekspordiks. Sellest tulenevalt on meil raske anda objektiivset hinnangut, milline on üldine Eesti metallitööstuse seis.

ersonalijuhi sõnul ongi praegu puudu kõrge kvaliteediga töötajatest, kes suudaksid hallata kogu tootmist ning olla usaldusväärsed hirmkallite tootmispinkide juhtimisel.

Millised on praegu suundmused Eesti metallitööstuses? Millised firmas Cut­ form?

Kindel suund on tootlikkuse ja efektiivsuse kasv. Meil ei ole tegelikult Eestis tööjõupuudust, vaid probleemiks on andekate töötajate puudus ja madal tööviljakus. Suund peakski olema mitte üksnes nutikamate masinate, vaid ka nutikamate töötajate poole. Rohkem uutmoodi mõtlemist ja initsiatiivikust ning vähem aastaid kasutatud, harjumuspäraseks saanud viisil, n-ö automaatrežiimil tegutsemist.

Alustaks kõige lihtsamast: mis olukord on praegu üldse Eesti metallitööstuses?

Kas oleme siiani pigem odavamad all­ töövõtjad või oleme liikunud ka metal­

P

18

JAANUAR 2019

litööstuses pigem kallima lisaväärtuse pakkumise suunas?

Meie kliendid vajavad väga erinevaid tooteid – toodamegi just seda, mida nad vajavad. Me müüme tootmisvõimsust ehk masinate aega. Klient ei kontrolli meie efektiivsust – seda teeme ikka meie. Ehk lisaväärtust loovad meie töötajad, kui suudame neid nõuetekohaselt juhtida ja kontrollida.

Mis on see konkurentsieelis, mille­ ga Eesti firmad suudavad kliente enda juurde meelitada? Miks tullakse Ees­ tisse tellimusi esitama? Õige hinnastamine. Paremad allhankevõimalused. Kõrgem tootlikkus tehastes.

Kas valdkond näitab ka kuumenemi­ se märke või on veel ruumi kasvada?

Kuhu suunda, kui kasvame?

Metallitööstus ei kao maailmatasandil kuhugi. Eestis võivad piirid ette tulla juhul, kui ei suudeta teiste riikidega

konkureerida. See tähendab, et kui kohalikul tasandil ei suudeta tootlikkust märkimisväärselt tõsta, samuti parandada tootmise tippspetsialistide erialast ettevalmistust kutse- ja rakenduskõrgkoolides, ei saa ka kohalik tööstussektor kasvada.

Nutikamad masinad ja seadmed vajavad tänapäevaste oskustega töötajaid.

Kui riik neid ettevõtetele piisavalt ette ei valmista, ei saa tootmisettevõtted keerukamaid tootmistellimusi vastu võtta.

Mis on aga praegu kõige olulisemad probleemid kohalikus metallitööstu­ ses?

Haridus ja praktiline erialane ettevalmistus selleks, et töötada moodsas tootmisettevõttes. Puudulik arusaam, kuidas tuleb muutuda töötaja tasandil ning kuidas muuta tootmiskorraldust, et olla maailmaturul konkurentsivõimeline.

Mida toob 2019. aasta firmale Cutform?

Laienemisi, uusi kliente?

Kindlasti palju uusi kliente – meie rahvusvaheline müügimeeskond töötab iga päev üle maailma. Kui varem oli meie tootmise põhifookus rohelisel energial, siis sellel aastal laieneme transpordi- ja ehitussektorisse. Samuti on plaanis osta targemaid masinaid ja seadmeid.

MDSC

Eesti firma aitab

arstikabinetid ja müügipaviljonid ratastele Mõned aastad tagasi sõitis nii mõnegi väiksema linna või asula keskväljakule vähiliidu kirjadega furgoon, mis paikseks jäädes paisus aga kaks-kolm korda suuremaks nagu pärm. Tegemist oli MDSC Systemsi ehitatud liikuva ruumilahendusega ehk rolling unit’iga, mis võimaldab olla kogu oma äri ja teenusega alati just seal, kus on kliendid.

M

aru Metalli nimeline firma hakkas kümme aastat tagasi tootma alltöövõtuna Norra ja Rootsi ettevõtetele militaar-, pääste- ja meditsiinivaldkonnas kasutatavaid mobiilseid ja teisaldatavaid konteinerlahendusi. Toona toimus Eestis ainult nende lahenduste tootmine. Aastate jooksul kogunes kompetents, mida alates 2015. aastast hakati iseseisvalt pakkuma MDSC Systemsi nime all. Praegu projekteeritakse ja toodetakse kõik samad lahendused Eestis, vastavalt tellija nõudmistele.

Maru Deployable Shelter and Container Systemsi (MDSC) juhataja Kristjan Kamdron kinnitab, et ettevõtte suurimad partnerid on praegu ikka avaliku sektori organisatsioonid – peamiselt siis armeed, mis tellivad lahendusi välihaiglate ja juhtimiskeskuste kujul.

“Suurim tellija on meil kindlasti militaarsektor. Usalduse võitmine selles sektoris ning partnerina valdkonda sissepääsemine oli väga keeruline. Praeguseks on meil lisaks kohalikule suurimale tellijale ehk Eesti kaitseväele pikad raamlepingud Taani, Rootsi, Soome, Läti ja Leedu armeega. Osaleme pidevalt kohalikel hangetel ja seda edukalt,” mainib Kamdron ja lisab, et praegu on hangetel toonud võidu lisaks kvaliteedile kindlasti MDSC Systemsi soodsam hind.

Armee pole aga ainus, kellel uudseid ja liigutatavaid ruumilahendusi vaja läheb: lahendusi pakutakse ka meditsiini- ja päästevaldkonnas, välihaiglate ja juhtimiskeskuste kujul. Samuti on MDSC Systems võimeline ehitama oma moodulitest ajutisi eriotstarbelisi hooneid. Suurim neist pandi kontorihoonena püsti brittide kontingendile Tapal.

Müügipaviljonid ratastele Kui äsja teemaks olnud ruumilahendused on mõeldud peamiselt avalikule sektorile, siis kommertseesmärkide täitmiseks on MDSC Systems loonud täiesti unikaalse nii-öelda ratastel lahenduse ehk liikuva ruumilahenduse (rolling unit). Tegemist on väikesele kaubaautole või haagisele ehitatud mooduliga, mis

on mõeldud just kommertseesmärkide täitmiseks.

“Meie ratastel lahendusega saab sõita täpselt sinna, kuhu müügi või muu töö jaoks vaja on. Haagisele või autole paigutatud mooduli saab 15 minutiga lahti pakkida ning kasutamiseks on 25 ruutmeetrit pinda. Meie lahenduste puhul saab pealisehitise avada, kas ainult ühele poole või mõlemale. 2015. aastast alates oleme seda lahendust nuputanud ja läbi mõelnud. Heaks näiteks ja esimeseks tööks oligi meil Eesti vähiliidu diagnoosikabinetid, mis töötavad siiani ja teenindavad kliente Eesti eri paigus,” mainib Kamdron.

Küsimusele, kellele selline toode võiks sobida, vastab Kamdron, et mingil juhul ei tohiks seada kujutlusvõi-

mele piiri, millist teenust nende rolling-unit-lahendusega pakkuda. Praegu on MDSC Systemsi tootmises töös auto, mis läheb kasutusse liikuva ajavõtubussina spordivõistlustele. Samuti sobiks sellesse autosse teleülekande varustus, neid autosid saab kasutada liikuva kontori ja tööruumina. Samuti mahub sellesse profiköök, kui oleks huvi panna ratastele restoran.

“Meie partner võiks olla äri- või mittetulundusühing, kes pakub mõnda teenust, kuid kellel oleks vaja jõuda ise oma kliendini. Meie lahendusse saab vabalt panna sisse hambaarsti kabineti, sinna mahuvad koosolekuruumid. Ratastel lahenduse mõte on selles, et saab ise oma kliendi üles leida ja mitte oodata tema tulemist mingisse kindlasse punkti. See

toode sobib ideaalselt näiteks füsioteraapia pakkumiseks just seal, kus vaja,” lisab ettevõtte juht. Ühe uue ruumilahenduse nullist – projektist – valmimiseni kulub arvestuslikult neli-viis kuud. MDSC Systems nimetab ennast ise tootmisvõimekusega inseneribürooks, kus töötab 15 inimest.

Praegu on töös ainult üks auto, kuid lahenduse vastu tuntakse huvi lisaks Eestile näiteks USAst ja Lõuna-Koreast.

MDSC Systems Järvevana tee 5, 10132 Tallinn Tel: 650 8820, E-mail: mdsc@maru.ee mdscsystems mdsc-systems.ee

JAANUAR 2019

19

Toiduainetööstus

Olulisemad suundumused

Eesti toidukultuuris Liigume tagasi juurte juurde. Eesti toidukultuuris kohtuvad traditsioonid ja moodsad suunad. Valikute külluses muutub probleemiks hoopis õigete otsuste tegemine. Need suundumused toob Eesti toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp välja, kui küsida, kuhu on Eesti toidutootmine viimastel aastatel liikumas.

E

estis on pika ajalooga toiduainetööstus, kus toodetakse tänapäeval kõikvõimalikke tooteid. Mis on aga viimase sajandi jooksul muutunud ja millised suundumused võivad meid tarbijatena ees oodata?

Sirje Potisepp: “Nõukogude Liidu ajal oli meil suur toiduainete defitsiit. Toitu toodeti kolhoosides, eraomandit olla ei tohtinud. Söödi seda, mida saada oli, ning valikuvõimalused olid piiratud. Kõike pidi ise kodus valmistama, käidi marjul ja seenel ning valmistati hoidiseid.

Turumajanduse tekkimisega tuli juurde väga palju toidutootjaid. Hakati tootma valmistoitu, populaarseks said margariinid ja vähese rasvasisaldusega tooted. Oluline oli toidu hind ning

20 JAANUAR 2019

Sirje Potisepp Foto: Hendrik Osula

mõeldi välja üha uusi viise, kuidas tarbijatele taskukohaseid tooteid valmistada.

Tänapäeval liigume tagasi juurte juurde. Au sees on väiketalud ja -tootjad, keda tuleb iga aastaga üha juurde.

Inimeste teadlikkus sellest, mida nad tarbivad, on tõusuteel ning populaarsed märksõnad on mahepõllumajandus ja öko. Madala rasvasisaldusega toodetele eelistatakse üha enam naturaalseid, töötlemata toiduaineid – margariini asemel tarbitakse jälle rohkem võid, vorstide puhul jälgitakse lihasisaldust ning eraldi müügiargumendiks on e-ainevabadus. Inimesed pöörduvad tagasi maalähedasemate, ehedate maitsete ja ökoloogilise tootmise juurde.

Suurenenud teadlikkuse kõrval levib palju müüte ja moedieetide mõjul piira-

vad inimesed ise oma toiduvalikut. Nendele nõudmistele vastu tulles toodetakse nii gluteeni- kui ka laktoosivabu, lisatud vitamiinide, mineraalainete või proteiiniga tooteid.

Poodides on meeletu valik kaupa ning igaüks leiab oma soovidele ja vajadustele vastava. Sellises valikute külluses muutub probleemiks hoopis õigete otsuste tegemine – mida tarbida, et saada kätte maitseelamus, toetada tervist ja kohalikku tootmist? Märksõna peaks olema tasakaal – meie keha vajab heaks toimimiseks erinevaid toitaineid. Kindlasti tasub eelistada siinsamas kasvatatud ja toodetud asju, millega meie organism on aastasadade jooksul kohanenud ning mis on valmistatud just meie vajadusi silmas pidades.

Tootjad peavad silmapaistmiseks üha enam konkureerima mitte ainult toote kvaliteedi ja hinna, vaid ka turunduse ja disaini vallas. Kasutusele võetakse uusi tehnoloogiaid ja püütakse tarbijale pidevalt midagi uut ja põnevat pakkuda.

Tänapäeval kaupluste riiuleid vaadates võime olla uhked – eestimaised tooted on nii sisult kui ka vormilt võrdväärsed kaugetel maadel tehtuga, sageli isegi paremad. Kui tarbime eestimaist toitu, saame ka järgmise saja aasta pärast tunda uhkust kohaliku toidutööstuse arengu üle. Kõik algab meie enda valikutest!

Kulinaaria

Mäng

suurustega Enamik Eesti inimesi on tõenäoliselt kuulnud Selveri Köögi nime ja maitsnud nende hõrke roogi. Mida aga enamik ei tea, on see, et kõikide nende toitude eest – kartulisalatitest kookide ja magustoitudeni – vastutab firma nimega Kulinaaria. 2020. aastal valmib Eesti suurimal toidutööstusel aga uus tootmine, mis lubab hakata toite pakkuma ka väljaspool Selveri lette.

K

aubamaja Gruppi kuuluval toidutootjal Kulinaaria on oma valdkonnas toimetamisel enam kui kakskümmend aastat kogemusi. Kui kuus aastat tagasi eraldati toidutootmine täielikult jaemüügiketist, oligi eesmärk keskenduda täielikult vaid toidutootmisele.

“Selveri mahtude pideva kasvuga on Kulinaaria tootmisjõud olnud pikalt piiri peal ja me pole end seetõttu turul avalikult näidanud. Nüüd on meil aga tootmise laienemine projekteeritud, mis annab meile 2020. aasta kevadest võimaluse toota ka väljapoole omaenda kontserni, samuti teha alltöövõttu näiteks private label’ite tootmisel, arendada catering-teenust ja nii edasi. Uued tootmis- ja pakendamisliinid on moodsad, mis annab meile võimaluse olla äärmiselt kiired, paindlikud ning pakkuda lahendusi nii väikestele kui ka hiigelsuurtele tellimustele,” räägib uuendustest Kulinaaria juht Andres Heinver.

Selverile lisaks on võetud juba praegu siit ja sealt uutelt klientidelt tellimusi – toodangut müüakse ka horeca ja mugavustoitude sektoris nii Eestis kui ka Skandinaavias.

Väikestest pidudest suurte kogunemisteni Kulinaaria idee on arendada kolme põhilist ärisuunda. Esiteks klassikalist valmistoidu ja pooltoodete suurtootmist, kus tehakse koostööd teiste suurte toiduettevõtete ja jaemüügikettidega. Teine suund on aga uudse e-poe lahenduse ja peolauateenuse arendamine, mille puhul on tegemist detailsema ja personaalsema teenusega – ühelt veebilehelt on võimalik endale tellida korraga kõik peoks, kogunemiseks või vastuvõtuks vajalik, seda siis alates 2019. aasta sügisest.

“Kuna meie tootesortiment on väga lai, on võimalik e-poest valida eraldi kõik peoks vajalik toidukraam, sel-

le eest pangalingi kaudu maksta ning me transpordime kogu kauba 24 tunni jooksul kas lähimasse Selverisse või toome kulleriga kohale. Kuna meil on Selveriga sünergia, hakkame pakkuma ka ettevalmistatud teemaõhtusööke, näiteks Aasia või Vahemere õhtusöögid, kus meie kokad ja Selveri inimesed on pannud kokku terve õhtusöögi – toit, veinid, veed, nõud ja nii edasi.

Mõte seisneb selles, et meie käest saab piltlikult restorani koju tellida,” selgitab Heinver mõtet, mis siis praegu on samuti sügiseses ajakavas.

Kolmandaks ärisuunaks saab olema täisteenusega catering-lahendus ehk rätsepaülikonna stiilis lahendusi pakkuv Gurmee Catering. See kaubamärk on olnud turul juba enam kui kuus aastat ning 2020. aastast saab täiesti oma köögi, mis annab võimaluse täiesti uueks kvaliteediks ja mahuks.

“Kui muud lahendused on loodud Kulinaaria enda toodete põhjal, siis Gurmee Cateringiga pakume just seda, mida kliendil vaja – kui soovitakse õhtusöögiks võikala või eelroaks ulukiliha, siis täpselt nii ka teeme. Siiani suurim catering-üritus meie jaoks oli pakkuda 3000 inimesele lauateenindust. Saime kenasti hakkama, kuigi selline suurus pole ühelegi firmale niisama teha,” mainib Kulinaaria juht, kes lisab, et nende catering-teenuse võimekus ongi kümnetest inimestest tuhandeteni.

Suurim nii mitmekesise tooteportfelliga suurköök 1000 kilomeetri raadiuses

Eestis suurimad. Samas oleme otsinud, kes võiks olla meie konkurendid väljaspool ning nii mitmekesise valiku ja tootmisvõimekusega toidutootmisettevõtet pole me 1000 km raadiuses leidnud,” mainib Heinver.

Kulinaaria juhi sõnul ei tähenda see, et nende jutule võiksid tulla ainult need, kellel on vaja üüratult suured kogused toota. Heinver ütleb kõigile, kellel on vaja midagi toidualast toota või pakendada: “Tulge kohale, arutame asja ning leiame kindlasti lahenduse.”

“Meie üks suurim tugevus on paindlikkus ning kuna meie mahud on suured, siis ka hind on mõistlik. Argumendina toimib seegi, et nii palju kui võimalik, on kogu Kulinaaria tooraine värske ja eestimaine. Ideaalis võiks tulla tellimus 24–36 tundi enne vajadust, siis saame planeerida ja toota, mida vaja.

Kuna saadame iga päev majast välja 13– 14 tonni toitu, siis pisut planeerimist on vaja teha,” mainib Heinver.

Kui paindlikkus, kiirus, hind ja kodumaisus ei ole veel piisav põhjus Kulinaariat oma partneriks valida, siis ettevõte on valinud oma toitudele ka tervislikkuse suuna – nii vähendatakse pidevalt toitudes soola- ja suhkrusisaldust, maitseid antakse aga muude naturaalsete lisanditega.

Tootearenduses võtab Kulinaaria arvesse ka tarbijate tagasisidet ja soove ning arvestab toidumaailmas valitsevate trendidega.

Huvitavaid fakte • Ligi 242 000 rekatäit (reka mahutab umbes 20 tonni kaupa) toodangut müüdi 2018. aastal.

• Kartuliputru müüdi 195 000 kg.

• Ühepajatoitu müüdi 158 000 kg.

• Sünnipäevasalatit müüdi 152 000 kg.

• Maksapasteeti müüdi 133 000 kg.

• Täidetud mune müüdi 467 600 tükki.

• Värsket sushi’t müüdi 75 200 kg.

• Magustoite müüdi 2 000 000 tükki.

Praegu toimetab Kulinaaria 4000-ruutmeetrisel üldpinnal, uue arendusega tuleb sama palju ruumi juurde. See tähendab aga mitte kahekordset, vaid palju suuremat tootmismahtude tõusu, sest tänu uudsele sisseseadele laieneb toidukategooriate hulk, mida Kulinaaria suudab pakkuda.

“Oleme oma valdkonnas kindlasti

JAANUAR 2019

21

Trükitööstus / Logotrade

Eesti trükitööstuse tulevik on rahvusvaheline Siie Hint siie.hint@ekspressmeedia.ee

Eesti trüki- ja pakenditööstuse liidu tegevjuhi Katre Savi sõnul oli 2018. aasta trükiturul stabiilne ning püsiva tõusutrendiga, mida soodustas eelkõige trükiettevõtete edukas eksporditurgudele laienemine.

L

iidu andmete kohaselt oli Eesti trükitööstuse müügitulu 2017. aastal 230 miljonit ja eksport moodustas sellest 53%. Statistika ei hõlma pakenditootmisettevõtteid, sest nende tulemused kajastuvad materjalipõhises statistikas.

Statistikaameti 2017. aasta majan-

dusaruannete põhjal tegutseb Eestis enam kui 398 trükiettevõtet, ekspordiga tegeleb nendest 121. Trükitööstuse alla kuuluvad nii trükikojad kui ka pakendiettevõtted, kelle tootmisprotsessi kuulub ühtlasi trükkimine.

Eesti põhilised eksporditurud on Soome, Rootsi, Taani, Läti ja Leedu. Vähemal määral eksporditakse Suurbritanniasse ja Saksamaale. Tugevat konkurentsi pakuvad Poola, aga ka Läti ja Leedu trükikojad. Kasvavad sektorid on pakendi- ja etikettide trükk, raamatute ja perioodika trükk on stabiilne. Reklaammaterjalide trükk on samuti kasvav, kasutusele võetakse üha uusi materjale ja tooteid, millele trükkida.

Savi sõnul on Eesti ettevõtete eelis konkurentsitihedal rahvusvahelisel turul hinna ja kvaliteedi suhte sõbralikkus. Ettevõtted pakuvad kõrge kvaliteediga toodangut konkurentsivõimeliste hindadega. Eesti edumeelsed ettevõttejuhid on teinud ka mitmeid investeeringuid moodsatesse seadmetesse ja au-

tomatiseeritud tehnoloogiatesse, muutes tootmisprotsessid efektiivsemaks.

“Eesti trükitööstus on väga paindlik ning trükikojad on valmis tegelema nii mahukate rahvusvaheliste tellimustega, kui ka klientidega, kes soovivad trükkida väikestes kogustes. Ka lojaalsete kliendisuhete hoidmine on Eesti trükiettevõtjate tugev külg. Eesti trükitööstusel on pikad traditsioonid, mille hulka kuulub näiteks raamatute trükk ja köitmine samas asukohas. Selline tootmine sobib hästi Põhjamaades populaarsust koguva isekirjastamise ehk tee-ise-oma-raamatu trendiga, mille trükitiraažid on väikesed,’’ ütleb liidu tegevjuht. Üks Eesti trükitööstuse lisaväärtus on loodussõbralik mõtteviis. “Paljud, sh globaalsed kliendid soovivad vähendada enda n-ö ökoloogilist jalajälge ning Eesti ettevõtted on ajaga kaasas käimas, omandades mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnasäästlikkuse sertifikaate, kasutades oma tootmises taaskasutuspaberit ja keskkonnasõbralikke

AS Printall tegutseb loodussõbralikult ja keskkonnasääslikult. Foto: Jarek Jõepera

trükivärve. Pakenditööstuses on igapäevasemaks muutumas nutikad tehnoloogiad, mis aitavad materjale kokku hoida,’’ lisab Katre Savi.

E e s t i t r ü k it ö ö s t u s o n vä ä r i k a 400-aastase ajalooga tööstusharu, mis on suutnud edukalt kohaneda rahvusvaheliste standardite ja suundumustega, pakkudes tippkvaliteeti.

Allikad: Eesti trüki- ja pakenditööstuse liit, statistikaamet

Miks tasub reklaamkingiga

meeles pidada nii partnereid kui ka oma töötajaid?

Eestis on jäädavalt läbi ajad, kui firmameeneid telliti kamaluga ja kõigile ühesuguseid. Üha enam langeb otsus täpselt sihitud kingituste kasuks, mida saaja hindab ja oma töös või eraelus hea meelega kasutab.

T Reklaamkingituste äris juba üle 16 aasta.

Anti Saluneem, reklaamkingituste agentuur Logotrade

22 JAANUAR 2019

a r m u k a l t v a l i t u d r e klaamking itused parandavad ettevõtte kuvandit peale partnerite ka oma töötajate seas. Kui kingite koostööpartnerile logoga toote, loote väärtusliku sidekanali, mis annab võimaluse jutustada oma ettevõtte lugu, kinnistada enda olemasolu tema teadvusse. Sugugi vähem tõhus vahend pole kingitus suhtluses meeskonnaga. Just neil põhjustel kulutavad paljud suurettevõtted juba praegu ligi kolmandiku oma turunduseelarvest reklaamtoodetele.

Igasugune tunnustus motivee-

rib töötajaid. Ettevõtte meene või firmarõivas, mis on tõesti kvaliteetne ja töötajale vajalik, on üks soodsamaid viise selleks. Kõige parem, kui kingitus on personaalne ja seotud konkreetse inimese huvidega – see annab talle kinnitust, et hoolite enamast kui töötaja panusest ettevõtte finantstulemusse.

Pealegi on just meeskonnaliige esimese tagasiside andja reklaamkingituste valikul. Neilt saab kohe info, kas reklaamtoode, mis tundus teile hea valik, tegelikult kõnetab või mitte. Sellepärast kiidan kõiki ettevõtteid, kes on kaasanud reklaamkingituste valimise protsessi personaliosakonna ja saavad seeläbi otseallikast teada, millele tasub panustada ka klientide ning partnerite puhul.

Kingituste otsimisse tasub kaasata kaks-kolm partnerit, et säästa kulusid ja saada adekvaatne pilt tu-

rul pakutavatest võimalustest. Seejuures on hea küsida, kuidas üks või teine ese sihtrühma kõnetab, millistel logoga meenetel on tõenäosus sattuda kingisaaja vaatevälja ja kätte rohkem kui üleandmise hetkel ning sedagi, missugune on optimaalne kontaktihind sihtrühma kõnetamisel. Kalleid kinke oskab teha igaüks, toimivaid ainult professionaalid.

Praegu, aasta alguses tulevad välja uued huvitavad reklaamtooted. Jaanuaris-veebruaris on suvetooted soodsamad ning odavam on ka eelmise hooaja kaup.

Kasulikku nõu ja häid ideid toimiva firmakingi leidmiseks leiab kodulehelt www.logo.ee.

101 aastat eesti ettevĂľtlust

JAANUAR 2019

23

Reisimine / Baltic Tours

Turismisektor elab Eestis oma

parimaid aegu

Eestis ajalooliselt pillutatud, mitmete ühingute ja ministeeriumite haldusaladesse kuulunud ning nõukogude perioodil poliitilise propaganda ja ideoloogia teenistuses olnud turmismi valdkond on maandunud õigesse kohta, olles tõsine majandusharu, ütleb Tartu ülikooli Pärnu kolledži turismimajanduse dotsent Heli Tooman.

Uku Adrian Ilves

H

eli Toomani sõnul pani turismile aluse kuurortide areng Eestis 19. sajandi alguses. Eesti oli juba enne esimest maailmasõda rahvusvaheliselt tuntud kuurort.

Pärast sõda, 1920. aastatel, mõisteti, kui tähtis majandusvaldkond on turism ning 1930ndatel hakati turismi riiklikult toetama ja korraldama. Eesti oli üks esimesi riike maailmas, kus sündis turismi korraldamise seadus. Nõukogude okupatsioon purustas pikkadeks aastateks tehtud plaanid ja unistused turismi arendamiseks Eestis. Nõukogude ajal toimis ainult siseturism ning sellel oli ideoloogilise propaganda maitse juures.

“Märgiline sündmus oli 1939. aastal

katkenud Helsingi ja Tallinna vahelise laevaliikluse taasavamine 1965. aastal. Nii nagu teised nõukogude liiduvabariigid, oli Eesti läänemaailmale täielikult suletud. Laevaliini avamine oli kui aken läände ja tasapisi hakkasid tulema ka välisturistid. Selleta ei oleks Tallinn ilmselt kunagi olümpialinnaks saanud, ei oleks ehitatud Viru hotelli ja mine sa tea, võib-olla poleks ka tulnud laulvat revolutsiooni, sest kui olla muule maailmale nii suletud, ei saagi midagi toimuda. Seega olid laevaliikluse avamine, Viru hotelli ehitus ja Tallinna olümpiapurjeregatt väga olulised sündmused meie turismi arengus,” sõnab dotsent.

Toomani sõnul hakkas juba enne taasiseseisvumist eraettevõtlus turismis tasapisi arenema. 1990. aastal asutati Eesti turismifirmade liit ja Eesti Vabariigi riiklik tu-

rismiamet. Nende loomine oli selge märk sellest, et turismi kui olulise tegevusvaldkonna edendamisega tuleb tegeleda nii riigi tasandil kui ka ettevõtjate ühenduste toel.

“Kui tuli tore aasta 1991, oli läänelikule ja turumajanduslikule mõttemallile tugineva turismi arendamiseks tehtud ära väga tugev eeltöö. Juba 1991. aastal, ainult mõned kuud pärast iseseisvuse taastamist, toimus esimene rahvusvaheline turismimess Tourest.

“Eesti turismil pole kunagi läinud nii hästi kui praegu, enamik olulisi numbreid näitavad tõusuteed.” Põhiline prioriteet on praegu Toomani sõnul jätkuv tootearendus, eristumine ning Eesti suurem turundamine tervisepuhkuse sihtkohana. Meie spaad on fenomen kogu maailmas, üheski

Heli Tooman Foto: Tanel Meos

teises riigis ei ole nii väikese rahva ja territooriumi kohta nii suurt heal tasemel spaade kontsentratsiooni.

Turismiturul toimuv mõjutab teisi majandussektoreid, mis omakorda mõjutavad nii otseselt kui ka kaudselt turismiturgu. Statistikaameti andmetel (2017) andis turism koos kaudsete mõjudega 7% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Turismimajandus on tähtis ka regionaalarengu ja eksporditulude seisukohast – veidi üle 30% teenuste ekspordist ja 10% koguekspordist on seotud turismiga.

Baltic Toursiga mugavalt maailma

Baltic Tours on Eesti üks vanimaid ja suurimaid reisibüroosid, tegutsenud turismiturul juba alates 1989. aastast. 30 tegutsemisaasta jooksul on reisimine saanud kättesaadavamaks teenuseks järjest rohkematele Eesti inimestele.

“K

ui ettevõte tegeles algusaastatel Soome-Eesti ühisettevõttena Silja Line’i laevadelt saabuvate kruiisituristide teenindamisega, siis praegu oleme laia reisiteenuste portfelliga täisteenust pakkuv reisibüroo. Meie kliendid on nii puhkusereisidele sõitvad reisijad kui ka ärikliendid ja avalik sektor, kes reisib seoses tööga,’’ tõdeb firma Juhatuse liige Viive Metsamaa.

Juubeliaastal plaanitakse meeskonnaga keskenduda veel rohkem klienditeeninduse hea taseme tagamisele, pakkudes paremat teenindust nii tavapärases klienditeeninduses kui ka elektroonilistes kanalites. Reisibüroo tegevuse algaastatel oli reisimine pigem väheste inimeste privileeg. Viive Metsamaa sõ-

24 JAANUAR 2019

nul on hakatud massiturismi sihtkohtade kõrval reisima individuaalselt ja eksootilisematesse paikadesse. Vajadus on tekkinud kallimate ja eksklusiivsemate teenuste järele – enam ei eelistata soodsaimat võimalust, vaid osatakse hinnata mugavust ja luksust.

Head reisielamused kiiremini kätte Tehnoloogia kiire areng ei ole turismivaldkonda puutumata jätnud. Eesti inimestel on järjest paremad võimalused osta reisiteenuseid rahvusvaheliste kanalite kaudu, kus hinnad on sageli soodsamad ja valikuvõimalused suuremad. Kuid mitte kõik rahvusvahelised ostukeskkonnad ei osutu kliendisõbralikuks ja turvaliseks. Tihe konkurents mõjub väikesel turul teenuste arendamisele positiivselt.

Baltic Toursi eesmärk on olnud arendada moodsaid online-teenuseid klientide soovidest ja vajadustest lähtuvalt – pakkudes neile võimalust soetada lihtsamaid teenuseid online-keskkonnast, toetades neid samal ajal emakeelse abi ja järelteenindusega.

Lisaks online-keskkonnale, kust nii puhkusereisijad kui ka ärikliendid saavad sooritada oste vastavalt oma eelistustele ja soovidele, ei ole kuhugi kadunud vajadus professionaalse reisikonsultandi teenuse järele.

Eelkõige vajatakse reisikonsultantide professionaalset abi keerulisemate reisimarsruutide kokkupanekul ja ostude sooritamisel. Samuti on teenus endiselt vajalik suurtele äriettevõtetele ja avalikule sektorile, kellel on oma reisiteenuste ostumahtude juures ebamõistlik värvata tööle vastavaid spetsialiste – pigem kasutavad nad selle töö tegemiseks väljakoolitatud spetsialiste reisibüroost.

Juubeliaasta suurepärased pakkumised Oma 30 aasta juubeli puhul on Baltic Tours pannud oma klientidele mõeldes kokku kolm väga põnevat rühmareisi. 2019. aasta kevadel viiakse muusika-

huvilised õitsvasse Viini, kus on teejuhiks raamatu „Minu Viin” autor Triinu Viilukas ning laval saab näha esinemas Annely Peebot. Septembris on tulemas ülipõnev kultuuri- ja toidureis Gruusiasse, kus lisaks vaatamisele ja maitsmisele saab ise Gruusia köögi hõrgutisi valmistada. 2020. aasta kevadel saab aga teha tutvust Hiinaga. Hiina reis viib reisihuvilised lõunast põhja, hõlmates nii iidseid Hiina vanalinnu kui ka moodsat pealinna, teejuht on pikka aega Hiinas elanud Leslie Leino.

Kõikide reiside eeliseks on väikesed grupid, eestikeelne teenindus, põnevad kohad ja tegemised.

Baltic Toursi töötajate asjatundlikkus ja pikaajalised kogemused koos hoolikalt valitud koostööpartneritega lubavad teha igast reisist elamuse – Baltic Tours teab, kuhu viib!

101 aastat eesti ettevõtlust

LISA OMA ELULE VÄRVI!

Baltic Toursi rühmareisid: Viin 18. - 21. mai 2019 / hind 623 € Gruusia 26. september - 01. oktoober 2019 / hind 937 € Hiina aprill 2020 / eelregistreerimine Hinnas rikkalik programm, söögid, eestikeelne giid / rühmajuht Info ja broneerimine: www.baltictours.ee/juubelireisid 6300 400, 7400 000

JAANUAR 2019

25

IT valdkond

IT-õpe koolides võiks olla põnevam Möödunud aastal Transferwise’i Emorilt tellitud miniküsitluses vastas üle poole osalenud õpilasest, et IT ei ole nende teema.

K

una IT siseneb igasse valdkonda üha enam, võiks juba koolis teada saada, millised on infotehnoloogia võimalused ja õppida neid julgelt kasutama.

Mustamäe gümnaasiumi 11. klassi õpilase Joosep Kääni vaade IT-õppele on konkreetne ja hinnang karm. Tema sõnul ei ole digiharidus jõudnud sellisele tasemele, et noored saaksid aru, mida IT tähendab. “Õpitakse Wordi, Excelit ja Powerpointi, see aga noori ei huvita,” ütleb ta. Pihta hakkab see põhikoolis ja gümnaasiumis jätkatakse ainult sellega, kuidas uurimistöö korrektselt vormistada. Põnevast on asi kaugel. Kään ei oska öelda, kas Transferwise’i miniuuringust välja tulnud 7% kindlaid IT-huvilisi on suur või

väike arv, aga ta on kindel, et kõigile õpilastele peaks andma võimaluse end teemaga kurssi viia.

Praegu ei ole hardcore-infotehnoloogia, näiteks robootika ja programmeerimine, õppekavas kohustuslik. See on kooli vaba valik, mida ja mis mahus nad pakuvad. Mõned koolid ühendavadki näiteks matemaatika ja robootika või toovad tehnika füüsikasse sisse.

Teised koolid loovad eraldi kursuseid.

Haridusministeeriumi ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) esindajad ütlevad, et süsteemid ja võimalused on juba loodud. Nüüd on pall kooli haldaja ehk omavalitsuse ning kooli enda käes. Sealt edasi tulevad õpetajad, kes peavad olema valmis uut kasutusele võtma.

Foto: Ilmar Saabas

Haridus- ja teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo arvab, et üha enam tunnetavad koolijuhid ja õpetajad vajadust ja ootust. “Haridus on teenus ja lapsevanematel on siin väga oluline roll. ITõpe levib ka seetõttu, et lapsevanemate jõud on väga suur. Nad on aina teadlikumad ja nõudlikumad,” ütleb ta.

Kusjuures üle Eesti on palju näiteid, kus mõni lapsevanem, kel endal

AS Veepisar alustas rulookardinate tootmist ja müümist 25 aastat tagasi. Praegu on meie valikus kõik enamlevinud aknakattelahendused hoone sise- ja välistingimustesse. Aknakatete maailmas on tuhandeid tooteid – oleme teinud oma valiku lähtudes süsteemide töökindlusest ja vastupidavusest. Soovime, et ka kõige intensiivsema kasutuse korral teeniks meie poolt pakutud aknakate kasutajat kaua. Meie tooted on end tõestanud paljudes koolides, lasteaedades, haiglates, büroodes ja muidugi tuhandetes kodudes üle Eesti.

AS Veepisara töötajate keskmine tööstaaž on ettevõttes 14 aastat. „Julgen öelda, et me teame, mida teeme, ja suudame lahendada ka kõige keerukamad väljakutsed.“ Täname teid kõiki usalduse eest veerandsaja aasta jooksul!

Uute ja peatsete taaskohtumisteni!

Indrek Koort, AS Veepisar juhataja

www.veepisar.ee

26 JAANUAR 2019

AS Veepisar salong Tallinnas Sõpruse pst 176 E–R 10–19, L 10–16, P suletud Tel 6733 528, 507 6717

IT-teadmised, on võtnud kätte ja hakanud kas siis lasteaia- või koolilastele digiõpet andma. See on igati tervitatav, kuid rohkem on vaja ka pedagooge, kes teevad seda põhitööna.

Eelmisel aastal alustasid Tartu ja Tallinna ülikool vastuvõttu informaatikaõpetajate kursustele, mis on osutunud populaarseks ja peaks perspektiivis rikastama IT-õpet koolides.

Allikas: ärileht.ee

ProScreen

Nutikas esitlustehnika aitab piinlikke momente ja pause vältida Esitlustehnikat valides jäävad aega ja osalejate närve säästvad nutikad lahendused tihti tähelepanuta.

Paljudes nõupidamisruumides tekitab endiselt palju segadust küsimus, kuidas oma seade suurema ekraaniga ühendada ning esitlusmaterjale näidata. Kuidas endale nutikas, lihtsasti kasutatav ning kõigi seadmetega ühilduv esitlustehnika valida, selgitab ProScreen OÜ tegevjuht Raido Reilson.

Millised on tüüpilised esitlustehnikad keskmises nõupidamisruumis?

Enamikus ettevõtetes on kasutusel kaks lahendust. Väga levinud on ruumis oleva ekraani või projektoriga ühendatud paikne arvuti, kust pilti seinale näidata.

Teine levinud variant on suure ekraani juurest lauale veetud kaabli ots, millel on parimal juhul vajalike üleminekutega väike vidin, et näidata pilti erineva ühendusviisiga sülearvutitest.

Mida teha juhul, kui inimene soovib oma esitlust enda arvutist näidata?

Kui ettevõtteväline inimene soovib koosolekuruumis oma sülearvutist pilti näidata, on vaja selleks juhe paikse arvuti küljest lahti ühendada ja see külalise seadmega taasühendada. Nii mõnigi kord tuleb selleks veel ka õige kaabli üleminek välja otsida.

Olukordades, kus kohtumised on kokku lepitud kindlateks kellaaegadeks ja iga kohtumine võib kesta ainult kindla aja, tekitab seadme ühendamine ning soovitud pildi näitamine trabetuid viivitusi. Tahes-tahtmata mõjutab see aga esmamuljet nii ettevõttest endast kui ka külalisest, kelle seadmega asjad kohe ei tööta. Tihti ei öelda seda välja, ent tõenäoliselt ei tule paariminutiline viivitus pooletunnisel kohtumisel kohe kuidagi kasuks.

Kuidas neid piinlikke momente välti­ da? Mis võiks olla lahendus?

Julgen käsi südamel väita, et tuntud esitluslahenduste tootja Barco tootesarja ClickShare juhtmevabast pildi- ja heliedastajast paremat praegu ei leia. See on mõeldud ärikasutuseks, lisades väärtust absoluutselt igasse nõupidamisruumi.

ClickShare’i komplekt koosneb väikesest seadmest ja USB-nupukestest, mis teevad (süle-)arvuti pildi suurele ekraanile edastamise lihtsaks ning mugavaks.

Sea d e ü he ndu b r uu m is oleva LCD-ekraani või projektoriga. Selle abil on pildi edastamine ettevõttevälise inimese sülearvutist või isegi suvalisest seadmest imelihtne – vaja on ainult USB-nupuke sülearvuti vaba USB-pesaga ühendada ning peagi saab sellest pilti ruumis olevale suuremale ekraanile näidata. Kusjuures ClickShare toetab ka nutiseadmeid – tahvelarvuteid ning Androidi ja iOS-i mobiiltelefone. Nii saab külalinegi näidata soovi korral pilti enda nutiseadmest, mobiilist või tahvelarvutist.

Mida kujutab endast BYOD lahendus?

Juhtmevabadus ja BYOD on tõusvad trendid. Koos tehnika arenguga on mobiiltelefonid ja sülearvutid üha võime-

kamaks muutunud. Ja nii ongi vaikselt läbi saamas ajad, kui pidi suuri sülearvuteid endaga igale poole kaasa tassima. Puutetundlikud seadmed ei asenda trükkimisel küll mugavat arvutiklaviatuuri, ent tihti saab sülearvutit siiski ka tahvelarvuti või võimekama mobiiltelefoniga asendada, et sellelt vägagi edukalt juhtmevabalt esitlusmaterjale näidata.

BYOD on ingliskeelne lühend fraasist bring your own device ehk too enda seade kaasa. Enamikul juhtudel puudub ju otsene vajadus esitlust ette saata,

mistõttu tehakse valdav osa ettekandeid oma sülearvutist või muust seadmest.

See annab ka võimaluse kohtumise eel veel viimaseid muudatusi teha. Jõuamegi taas küsimuseni: kui lihtne on ruumi tulijal oma seade ruumis oleva ekraaniga ühendada, et värskelt valminud presentatsiooni kuulajatega jagada? Barco ClickShare’i seadmetega on see ülilihtne.

Rohkem infot nutikate esitlustehnikate kohta leiab

www.proscreen.eu.

JAANUAR 2019

27

Transport ja logistika

Eesti Raudteel

läks mullu hästi Urmas Verliin

Edukat aastat lubas riigiettevõttele ennustada juba eelmise aasta üheteist kuu kaubaveomahu 12% tõus võrreldes 2017. aastaga. Nüüd on eelmise aasta tulemused käes ja võib öelda, et ennustus pidas vett.

K

aubaveomaht Eesti Raudtee taristul kasvas eelmisel aastal kokku üle 9% võrreldes eelmise aastaga ning moodustas kokku 13,5 miljonit tonni. Kõige enam veetavateks kaubagruppideks Eesti Raudtee taristul on väetised, mineraalsed kütused ning põlevkivi.

Transiitveod moodustasid Eesti Raudteel liikunud vedudest eelmise aasta peale kokku pea 9,1 mln tonni, mis on üle 20% kõrgem tulemus kui 2017. aastal.

Konteinerveod olid Eesti Raudtee taristul eelmise aasta jooksul pidevas tõusujoones, moodustades 2018. aasta peale kokku üle 52,4 tuhande TEU, mis on võrreldes eelmise aastaga kasvanud üle 55%.

“2018. aasta on kindlasti meie jaoks edukas olnud. Suutsime leida hea ta-

sakaalu investeeringute, kulude ja tulude vahel ning mitmeid aastaid kestnud kaubamahtude langus meie taristul õnnestus ühes koostööpartneritega kasvule pöörata. Rõõmu teeb rongi kasutavate reisijate arvu stabiilne kasv, mille üheks mootoriks on korras taristu ning kiiruste tõstmine. Samuti on eelmise aasta olulised märksõnad ohutuse ning liiklusjuhtimise süsteemide uuendamisprotsessi käivitamine,” kommenteeris Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee.

Kenasti läks ka kohalikus reisirongiühenduses, kus sõitis eelmisel aastal ligikaudu 7,7 miljonit reisijat, mis on pea 5% kõrgem tulemus kui 2017. aastal.

Rahvusvahelist reisirongi kasutas eelmisel aastal 107,1 tuhat inimest, mis on pea 2% rohkem kui 2017. aastal.

Allikas: Eesti Raudtee

Eesti Raudtee • Alates 1870. aastast tegutsev riigi omandis äriühing.

• Arendab ja hoiab korras 1229 km raudteed, 60 jaama ja 129 reisijate ooteplatvormi.

• 2017. aasta müügitulu 32,9 miljonit eurot.

28 JAANUAR 2019

Viisemar

Aitame neid,

kes mõtlevad suurelt Ülegabariidiliste asjade vedu ei märka just sageli, sest see sätitakse hetke, kus liiklus võimalikult väike, või aega, kui inimesed sootuks magavad. Nii ei pruugi sa märgatagi, kuidas jõuab kuusk Tartu raekoja platsile või ülipikk teraskonstruktsioon Tallinna kesklinna.

T

artumaalt pärit osaühing Viisemar on sedalaadi veostega seotud 1999. aastast ja nende kirjadega sõidukid vuravad teedel juba kaks kümnendit.

Praegu pakutakse transporditeenuseid Eesti kõrval mitmes teises Euroopa riigis. Firma saamises mängis selle looja Ilmar Türbsali sõnul olulist rolli 1990. aastatel kauboikapitalismi musternäide, ülevõtmine, mis tuttav paljudele, kes on hetkega oma loodust ilma jäänud. „Tegime toona aktsiaseltsi Mobiil, läksime üle riiklikust väikeettevõttest erafirmaks. Aktsiapaki jagasime töötajate vahel ja siis ühel päeval juhtuski, et need osteti töölistelt salaja välja, tagandati juhatus, nagu see asi käib, ning oligi kõik. Meil olid tookord Eestis esimesena suured autokraanad, mida hankisime soodsalt Moskva Tehnoexpordi kaudu,” meenutab mees seika, mis viis otsusele asutada päris oma autoettevõte, mis spetsialiseerus kohe alguses erivedudele. Algus oli rahulik. Esialgu üks auto, siis mõne aasta pärast teine. Praeguseks on sellest kõigest saanud 20-aastane Eesti autoettevõtte lugu, mida Ilmar Türbsal meenutada aitab.

Mis need suuremad asjad olid, mida ka­ hetuhandete alguses vedada tuli?

Kindlasti raudbetoonelemendid, mida minu mäletamist mööda sai haka-

tud E-Betoonelemendi Tamsalu tehasest Tallinna vedama. Ega neid objekte täpselt enam ei mäletagi, linn ju alates Sikupilli kaubanduskeskusest meie veetud asju täis. Pealinna poole sõites jääb pilk alati peale näiteks Vaida raudbetoonsillale. Alguses oligi Tamsalu tehas meie suurim klient. Siiani meenutan koostööd sealse logistikaosakonna juhataja Eero Kaberiku ja logistiku Harry Lembergiga, klappis kuidagi hästi nendega.

Mis on muutunud, kui võrrelda suur­ veoste turgu praegu ja kakskümmend aastat tagasi?

Palju. Esiteks on konkurente rohkem.

Siin Lõuna-Eestis õnneks mitte, ega peale meie vist polegi eriti kedagi, kes niisuguseid hästi suuri vedusid teeks.

Läinud aasta septembris sai Eesti transpordisektori erialaliitude mõõt täis. Riigikogu rahandus- ja majandus­ komisjoni jõudis ühisavaldus, kus öeldi, et veonduse ja transpordi sektor on rii­ gi otsuste tõttu kaotanud konkurentsi­ võime. Kuidas teile see tundub?

Autotransport on meil suur lüp-

silehm. Küll on peal raskeveokimaks, täies mahus kütuseaktsiis, mille tõttu tangitakse usinalt naaberriikides, jättes sinna miljoneid eurosid. Puudub igasugune mehhanism, mis aitaks natukegi luua teiste riikide vedajatega võrdseid tingimusi. Siseturul käib ka kõva hinnaga üle trumpamine. Meie pole kunagi välisabi kasutanud, oleme oma asjad ise korda ajanud läbi ja lõhki Eesti firmana. Näiteks soomlastel on väikseim võimalik kilomeetri hind, mis välistab kahjumiga vedamise. See kaitseks kohalikke ettevõtteid väga hästi meilgi.

On olnud loobumismõtteid?

Mõtteid on olnud igasuguseid, aga siiamaani pole nagu lusikat nurka visanud. Kõikidest jamadest tuleb lihtsalt üle olla. Majandusest tuttav tõusude ja mõõnade ellips töötab ka meil transpordis. Viisemari raamatupidaminegi mäletab hetki, kus pole saanud endale palka lubada, vaid vaadanud, et kõigepealt ikka töötajad raha kätte saaksid ja riik oma maksud. Vastavalt turusituatsioonile on muutunud

meie masinapark. Praegu sõidab ringi 12 sõidukit, aga neid on olnud ka rohkem.

Masinad masinateks, neid teevad teha­ sed iga päev juurde. Kuidas on aga lood roolikeerajatega?

Autot on tänapäeval tõesti lihtne võtta, kui sul majapidamine enam-vähem korras, aga juhtide osas valitseb Eestis tõsine kriis. Viisemaris on mehi, kellega alustasime 20 aastat tagasi koos, kuid leida juurde uusi, kes saaksid kas või välismaal keelega hakkama, on Eestist praktiliselt võimatu. Eelmine aasta tegime taotluse võtta tööle üks õppinud autojuht Ukrainast. Mees oli olemas ja kokkulepe meile tulla ka.

Ajasime kõik vajalikud paberid korda ja kui vormistama hakkasime, oli eelmise aasta välismaise tööjõu kvoot täis. Öeldi, et võtke ühendust 2019. aasta alguses. Võtsime – selle aasta kvoot ka juba eelmise aasta lõpus täis võetud.

No vabandage!

Vaadates Viisemari südikust, pole vist konkurentidel lootustki, et pillid kot­ ti panete?

Kaugel sellest. Praegu oleks tarvis soetada hoopis uut tehnikat. Tahaks hankida pikendatava madalhaagise, millega saaks vedada päris kõrgeid asju, suuremaid mahuteid, teraskonstruktsioone ja muud. Me veel veame! Vaja on ju aidata neid, kes mõtlevad suurelt – väljaspool tavagabariite.

www.viisemar.ee JAANUAR 2019

29

Tieto Estonia

Tieto Estonia –

25 aastat Eesti digitaliseerimist Kui otsid partnerit, kes mõistaks sinu äri tegelikku olemust, suudaks kaasa rääkida strateegiliste eesmärkide saavutamisel ning oleks orienteeritud tulemuste saavutamisele, on Tieto sulle õige partner.

K

as sinu ettevõtte klientide teenindamiseks on vaja veatult toimivat tehnoloogiat, mis toetaks kõiki protsesse ja avaks uusi ärivõimalusi?

Tieto Estonia professionaalne meeskond oskab arendada tipptasemel tarkvara ning hooldada ka kõige keerukamaid infosüsteeme, mis hõlmavad nii äriprotsesside analüüsi ja arendust, infotehnoloogiliste strateegiate koostamist kui ka tarkvarasüsteemide analüüsi, ehitamist, integreerimist ning juurutust. Loome infosüsteeme, mis teenindavad sadu tuhandeid inimesi, arendame pangandustarkvara, hooldame serveriparke ning mis kõige olulisem – aitame oma klientidel saavutada kõrgeid ärieesmärke. Meie Eesti klientide hulka kuuluvad ettevõtted finantssektorist, avalikust sektorist, tööstusest ja kaubandusest.

Tieto tegutseb Eestis alates 1994. aastast ning on osa Põhja-Euroopa suurimast IT-ettevõttest Tieto Corporation, mille peakontor asub Soomes.

Tänu oma rahvusvahelisele haardele suudame edukalt ellu viia ka rahvusvahelisi projekte. 25 aastat aktiivset tööd Eestis on andnud meile põhjaliku teadmise Eesti turust, aga ka võimekuse pakkuda ühtseid IT-lahendusi ettevõtetele, kes tegutsevad mitte ainult Eestis, vaid kõikjal Euroopas.

Lisaks Eestile osutab Tieto teenuseid veel 20 Euroopa riigis. See annab meie klientidele kindlustunde, et Tieto rakendab eetilist ja korrektset skandinaavialikku töökultuuri, kus kogu meeskond pingutab parima tulemuse nimel ning on alati valmis tehtu eest vastutama. Rahvusvahelisus ja aastakümnete pikkune ajalugu on kindel märk usaldusväärsusest ja jätkusuutlikkusest – Tieto on alati kindel partner nii riikidele kui ka eraettevõtetele, nii pankadele kui ka tehastele, nii iduettevõtetele kui ka e-kaubandusele.

Mõtleme alati kliendiga kaasa ja tänu sellele suudame pakkuda suuremat väärtust kui lihtsalt tarkvara arendamine või IT-lahenduse loomine. Meie pakutavad lahendused annavad suurt lisaväärtust mitte ainult üksikutele klientidele, vaid ärikeskkonnale ja ühiskonnale tervikuna. Näiteks tööstussektorile loodud Tieto tarkvaralahendused kasvatavad efektiivsust kogu ahelas alates tootmise planeerimisest ja lõpetades logistikaga. Meie rahvusvahelised e-arvetega seotud teenused hoiavad kokku kõige väärtuslikumaid ressursse – aega ja loodust. estonia@tieto.com tel: +372 664 6207

www.tieto.ee 30 JAANUAR 2019

25 aastat Eesti digitaliseerimist Tieto Estonia Ärikonsultatsioon ja tarkvaraarendus

Teie ärieesmärkide saavutamiseks oleme valmis töösse rakendama kõik oma ressursid – professionaalse ja vastutustundliku meeskonna, äriprotsesside süvatundmise ning Tieto rahvusvahelised kompetentsid.

E-arve ja andmevahetusteenused

Võtame ettevõtte igapäevase andmevahetuse enda hoolde, et saaksid enda klientide ja partneritega päriselt suhelda.

Andmeanalüütika ja tehisintellekt

Oleme esimene ettevõte maailmas, kes rakendas tehisintellektil põhineva tarkvara ettevõtte juhatuse teenistusse.

IT haldusteenused

Haldusteenusega suudame vastutuse võtta kogu taristu toimimise eest, et meie kliendid saaksid keskenduda oma põhitegevusele.

Tööstuse digitaalsed juhtimissüsteemid

Põhjamaade turuliidrina oleme tööstuse revolutsiooni esirinnas.

Pangandustarkvara

Põhjamaade turuliidrina oleme finantsteenuste revolutsiooni esirinnas, luues turgu muutvaid lahendusi, mis toovad kasu inimestele, ettevõtetele ja ühiskonnale.

Alates aastast

1968 Eestis

1994 Töötajaid

15000 20 riigis

IT-spetsialiste ja eksperte

1000 Baltikumis 320 Eestis Teenuseid ja projekte

85

riigis

Käive

€ 1.5 miljardit Eestis € 15 miljonit Investeeringud ja arendustegevus

€ 100

miljonit aastas

Miks otsustada Tieto kasuks?

Tieto suuremad kliendid

• 25 aasta pikkuse kogemusega professionaalne meeskond, osutanud teenust enam kui 20 riigis.

• Vastutab alati tehtud töö eest.

• Kindel partner nii riigile kui ka eraettevõtetele.

AS Tallink Grupp, Elisa Eesti AS, Pohjola Bank (ainult Balti riigid), Svenska Handelsbanken AB, Swedbank AS, Luminor Liising AS, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Vapista

Neljalt ruutmeetrilt alguse saanud Kui Vapista OÜ viis aastat tagasi alustas, oli verinoorel ettevõttel kolm osanikku ning hiigelsuur idee. Ehkki ettevõte oli algul tibatilluke, oli idee nii suur, et andis isegi riigimeeste plaanidele silmad ette – nimelt otsustasid kolm sõpra, et püüavad aidata eestimaalastel suitsetamisest loobuda.

N

eil endil oli see õnnestunud.

Meestele olid toeks arvukad uuringud, mis edastasid, et nikotiini manustamine senisest erineval moel aitab suitsetamisest loobuda. Suure idee teostamiseks oli meestel kaubanduskeskuse müügiboks suurusega 2 x 2 meetrit.

Korralik areng Viis aastat hiljem on pilt hoopis teine.

Osanikke on nüüdseks neli ja isikkoosseis on ka pisut muutunud. Ettevõttel on kolm esinduspoodi ja 150 müügipunkti.

Vapista üks osanikke Lauri Plato märgib, et nende jaoks on klienditeenindus ning klientidele uute teadmiste andmine äärmiselt olulised teemad. „Selge on, et tanklast või kioskist ei ole võimalik saada kuigi põhjalikku infot toodete ja nende kasutamise kohta, aga meie esinduskauplustest küll,” selgitab ta.

ted müügil ka piirikaubanduse suurpoodides. Ettevõte on liitunud ka Eesti E-kaubanduse liiduga.

Riigi abist rääkida on keeruline Paljud Eesti ettevõtted on oma tegevuses saanud abi või toetust ka riigilt.

Vapista jaoks on riigipoolne sekkumine olnud pigem miinusmärgiga – muutub mõni tubakateemaline seadusesäte, tuleb taas töö ümber korraldada. Eesti seaduste kohaselt on e-sigarettide-

ga seonduv võrdväärne tubakatoodetega. Isegi sellisel pisut naljakal teemal, et suvises metsas on veipimine keelatud nagu ka suitsetamine – ehkki esimeses tegevuses puudub vähimgi tuleohtlikkus. Üht muudatust Lauri Plato siiski kiidab. Selleks on EL-i nõue, et kõik liidu­ maades müüdavad e-vedelikud peavad olema kindla ja kontrollitud kvaliteediga. „Meile see sobib. Juba oma ettevõttega alustades teadsime, et tahame pakkuda kvaliteetseid tooteid konkurentsivõimeliste hindadega,” märgib ta. Ning avaldab ka muret – kui kõrged aktsiisimäärad ahvatlevad tarbijaid hallidele aladele ja musta kaubanduse juurde, on kasutatavate toodete kvaliteet kontrollimatu. Kui aga mõne kliendi tervis seetõttu kahjustada peaks saama, langeb

ebameeldiv vari ka neile ettevõtjatele, kes ainult kvaliteetseid tooteid pakuvad.

Suhtumine veipimisse ja sellega seonduvasse pole siiski ühtviisi negatiivne kõikides Euroopa riikides. Nii näiteks soovitavad Suurbritannia tervishoiuametnikud e-tooteid neile, kes suitsetamisest loobuda tahavad. „Eestis aga väidetakse, et puuduvad uuringud, mis näitaksid mõju viiskümmend aastat hiljem,” ohkab Plato.

Kvaliteet ja nõuanded Olgu päri- või vastutuult, aga Vapista läheb edasi, olles valmis oma klientidele pakkuma nii kvaliteetseid tooteid kui ka sõbralikku toetust. Plaanides on ka tegevuse laiendamine Lätis ning oma tootmise avamine, viimase elluviimiseks otsitakse investoreid.

Äri nagu Ameerika mäed Praegu on Vapista palgal seitse inimest.

Enne, kui e-vedelikele kehtestati ebavõrdselt suur aktsiis, oli neid poole rohkem. Kui möödunud aasta alguses aktsiisid järsult tõusid, tähendas see, et osa inimesi valis taas sigaretid, osa aga pööras pilgud ja osturetked piiri taha. Samas... just sealt sai alguse ka Vapista ekspordikarjääri algus – nüüd on too-

Loe lähemalt:

www.vapista.ee JAANUAR 2019

31

Pilelife Eesti

Pipelife Eesti – plasttorude tootjast

torulahenduse pakkujaks

2,5-meetrise läbimõõduga mitmesaja meetri pikkused torud, mida transporditakse mööda merd.

Pole just palju plasttorusüsteeme valmistava AS-i Pipelife Eesti sarnaseid ettevõtteid, mis võiksid tunda rahulolu suurepärase turunduspinna üle avalikus linnaruumis. Kes meist ei oleks näinud tänavatel kanalisatsioonikaevu kaasi kirjaga Pipelife?

P

ipelife on tegutsenud Eestis juba 20 aastat ning lisaks tähistab ettevõte Harjumaal Lehmjas asuva tehase 15. sünnipäeva.

AS-i Pipelife Eesti tegevjuht Anti Orav hindab ettevõtte ajalugu ja juuri, kuid tema sõnul on olulisem olevik ja tulevik.

Praegu kuulub Pipelife Wienerbergeri kontserni, millel omakorda täitub 200 aastat. Nii et põhjust 2019. aastat juubeliaastaks pidada on enam kui küll.

Pipelife Eestist rääkides on läbi aegade olulisemaid suundumusi olnud areneda torutoojast torulahenduse pakkujaks. „Me ei soovi istuda kontoris ja pelgalt kaupa väljastada, vaid olla tihedas koostöös oma klientide ja partneritega, et ehitusettevõtted ja elektripaigaldajad saaksid kõik vajaliku torusüsteemide rajamiseks mugavalt ning õigel ajal. Selleks arendame oma tarneahelat, nii planeerimist, tootmist, ladustamist kui ka logistikat, koos oma partneritega,” selgitab Orav. „Meie unikaalsus on lisaks kohalikule

Pipelife’i juht Anti Orav 32 JAANUAR 2019

torutootmisele erilahenduste valmistamine. Pakume trassiehitusprojektide juurde kaevusid ja teisi vajalikke komponente. Enamiku, mida müüme, valmistame kohapeal, kuid rahvusvahelisse gruppi kuulumine annab meile võimaluse oma pakkumiste täiendamiseks.

Näiteks saame tarnida isegi 2,5-meetrise läbimõõduga mitmesaja meetri pikkuseid torusid, mida muuseas transporditakse mööda merd. See on ka meie trump, sest teist nii suure tootmisbaasi ja professionaalse meeskonnaga torulahenduse pakkujat Eestis ei ole,” nendib Pipelife Eesti juht. „Meil on au teha koostööd selliste professionaalsete edasimüüjatega nagu FEB, Espak, SLO, W.EG, Esvika, Onninen ja Hals ning selliste suurte ehitusettevõtetega nagu YIT, Merko, Wesico, Viimsi Keevitus, Terrat , TREV2 ja teised.”

Kõige laiema valikuga torutootja Pipelife’i Lehmja torutehases on 11 tootmisliini, kus valmistatakse survetorusid

vee-, kanali- ja gaasitrasside rajamiseks, erinevaid survevabasid kanalisatsiooni-, elektri- ja kaablikaitsetorusid nii hoonete sise- kui ka välislahendusteks.

Jõudsalt kasvab põllumajandus- ja ehitusdrenaažtorude tootmine. Ühtkokku ligi 300 erinevat toodet.

Pipelife Eesti üks eesmärk on saada lisaks Balti riikidele arvestatavaks mängijaks Pipelife’i grupi Skandinaavia tarnesüsteemis. „Oleme selles vallas juba edu saavutanud – kui me veel kolm aastat tagasi Skandinaavia turgudele praktiliselt ei müünud, siis 2018. aastal moodustas eksport Skandinaaviasse üle 10% meie käibest.”

Kvaliteet tähendab pikemat eluiga, mitte soodsat ostuhinda Anti Orava sõnul soovib ta ära näha aja, mil ka avalikus sektoris hakatakse mõistma, et oluliste infrastruktuurirajatiste puhul tuleks otsuste tegemisel juhinduda süsteemi elueakuludest, mitte lihtsalt madalamast ehitushinnast. „Elutähtsate objektide puhul peaks enam rääkima kvaliteedist ja süsteemi elueast.

Trasside hooldus- ja remondikulud on meeletult suured. Ei ole mõistlik ehitada ebakvaliteetset rajatist, mida on vaja juba viie aasta pärast remontida ning seejuures linnaelanikke häirida.”

Orav lisab, et nende töökeskkond on hästi juhitud ja jälgitud – oluline on õhu puhtus, võimalikult vähene müra, õnnetuste ennetamine ja hoolimine igast töötajast. Kuigi plastiettevõttega seondub kohe ebatervislikkus ja keskkonnakahjulikkus, on Pipelife tegelikult väga väikene saastaja ja suure missioonitundega ettevõtte.

Pipelife’i turundusspetsialist Marie Elise Kont märgib, et nende ühtsele meeskonnale on omane eluterve huumor, vahetu suhtlemine ja julged

algatused nii tööl kui ka ühistes töövälistes tegevustes. „Meil ei ole kunagi igav ning kõik algatused on väga teretulnud.” „Kuna organisatsiooni struktuur on lihtne, oleme kõik võrdsed ning juhtide roll pole mitte käskida ja nõuda, vaid toetada meeskondi tulemuste saavutamisel, inspireerida ning suunata, tagades seejuures parimad töötingimused ja -vahendid,” lisab Orav.

Kuna plasttorutootmise erialasid Eestis kohapeal ei õpetata, on suure tähtsusega kohapealne väljaõpe. Väga oluline on ka inimeste arengu toetamine ning tublimatel võimalus saada suuremat vastutust. Pipelife peab oluliseks toetada töötajate isiklikke sündmusi (nt laste sünd, abiellu astumine, tööjuubel, jne) ning soodustada tervise edendamist. „Pipelife’i peamised väärtused on olla kliendiga koos viimase meetrini ning teha kõvasti tööd, end samal ajal hästi tundes. Nendele tuginedes ehitame edasi oma organisatsiooni ning kliendisuhteid järgmiste aastakümnete jooksul,” kinnitab Orav.

Pipelife • 112 töötajat Baltikumis • 93 töötajat Eestis • Töötajate keskmine vanus 36 aastat • 2018. aastal tootis üle 14 600 km torusid

Kutseharidus Järvamaal

101 aastat eesti ettevõtlust

100

Järvamaa Kutsehariduskeskuse, selle eelkäijate, vilistlaste ja töötajate kokkutulek 8. juunil 2019 Kokkutulek toimub Paide ja Särevere õppekohtades.

Osalustasu eelregistreerimisel 15 eurot (kuni 1. juunini), kohapeal makstes 20 eurot (sularahas) Registreerumiseks loetakse osalustasu maksmist.

Makse saaja: Rahandusministeerium SEB: EE891010220034796011 SWED: EE932200221023778606 Viitenumber: 2800047737 Makse selgitusse: osaleja nimi ja lõpetamise aasta

Vaata veel: jkhkvilistlane.weebly.com/

JAANUAR 2019

33

Ehitustrust

Arvo Pärdi keskus näitas Ehitustrustile,

et valitud on õige tee 2018 oli Eesti ajaloo kõige suurema ehitusmahuga aasta. Kui küsida Ehitustrusti juhatuse esimehelt Kaido Somelarilt, millised oma värsked ehitised trükiksid nemad postmargi peale kui märgilised ehitised, vastab kogenud ehitusjuht, et Arvo Pärdi keskuse Laulasmaal ja hotelli Lydia Tartus.

Kaido Somelar Foto: Helis Künnap

E

hitustrusti peamine põhimõte on alati olnud ladus koostöö tellija ja arhitektidega. „Me trustis teame, et suudame tellijate ja arhitektidega ühele lainele saada. Kui tekivad probleemid, siis need on lahendamiseks ja seda on kõige parem

teha koos. Üksteist mõista saab ainult asju arutades, mitte nii, et ühel on käsi taskus ja rusikas,” ütleb Kaido Somelar.

Eelmise aasta oktoobris avatud Arvo Pärdi keskuse ehitus tõestas, kui tähtis on koostöö. „Meie suurim väljakutse oli, kuidas hakkavad koos toimima äri ja looming, aga saime hakkama,” räägib Kaido Some­ lar. „Kõige sügavama mulje jätsidki persoonid, kes objektiga seotud olid: Arvo Pärt ise, maailmakuulsad Hispaania arhitektid, keskuse juht, Aivar Mäe. Pärt käis iga nädal, president Kaljulaid kolm korda, tuli ministreid kodu- ja välismaalt. Tekkis lisapinge, kas kõik on ikka hästi. Rääkisime palju kohalike elanikega, selgitasime, mida teeme, millal tulevad suured autod ja kuidas me puid kaitseme. Kohalikelt hirmu mahavõtmine oli meile väga oluline. Ka arhitektid ei teadnud siia tulles Eestist kuigi palju, aga siiski tekkis usaldus ja arusaamine, et ei ole lahendamatuid asju.”

Rahaliselt oli ehitus väga pingeline ja lõpuks tuli firma ots otsaga kokku, aga vastukajana saadud kasu on tohutu.

Mis ehitusturul edasi saab? Inimeste tarbimisjulgus on viimased kolm-neli aastat kõrge olnud, samas meedia võimendab, et kriis on tulemas. Firmajuht arvab, et tarbimisotsuseid hakatakse edasi lükkama, kuigi nii ettevõtetel kui ka inimestel raha on. Ehitushinnad pidurduvad ja mahud vähenevad. Olukorras, kus tööjõupuuduse tõttu paljud objektid eelmisel aastal hilinesid, tuleb Somelari meelest pidurdamine kasuks. „See pole normaalne olukord, et sisekujundaja

Lydia hotelli valis TripAdvisor äsja Eesti parimaks hotelliks.

Foto: Maris Tomba

valib 50-eurosed seinaplaadid ja väidab, et nii on ainuõige. Ma ütlen, et aken tuleb lahti keerata ja värsket õhku peale lasta, muidu pea ei püsi kaine.”

Arvo Pärdi keskus. Foto: Jakob Meier

Avastage enda jaoks kvaliteetsete siseuste abil uutmoodi hubasus Hörmanni siseuste puhul langetate te sõna otseses mõttes valiku „uks terveks eluks“, sest meie kompromissitu kvaliteedikontrolli süsteem tagab teile toote, millel on pikk kasutusiga. Ükskõik, kas klassikaline või moodne, valge värv või pöök, klaaselementidega või roostevabade disainielementidega – Hörmann pakub teile just sellist siseust, mis sobib teile ja sobib teie koduga.

KVALITEETSED SAKSA UKSED JA TÕSTUKSED, USTE JA VÄRAVATE AUTOMAATIKA, 34 JAANUAR 2019 AIAVÄRAVAD JA NENDE AUTOMAATIKA, MÜÜK, PAIGALDUS, HOOLDUS, REMONT.

25 aastat peenmehhaanika tootmiskogemust.

Number üks Eestis.

Täpsus ja kiirus!

Vaata lisaks : www.enemat.com ‖ enemat@enemat.com

36 JAANUAR 2019

Trimtex Baltic

Karges Skandinaavia kliimas testitud

spordirõivad 2008. aastal asutatud ettevõtte Trimtex Balticu klientideks on spordirõivaste kõrget kvaliteeti hindavad ettevõtted ja spordiklubid. Bränd Trimtex on Skandinaavia turul tegutsenud juba üle 40 aasta. Lõuna-Norras asuv ettevõte alustas pereettevõttena, kui üks aktiivne Norra orienteeruja hakkas oma garaažis vajadusest lähtuvalt spordiriideid tootma.

K

ui 2008. aastal oli Eestis alustanud ettevõttel üheksa töötajat, siis praeguseks on neid juba 92, kellest umbes neljandik loob iga päev uusi tootemudeleid ja disaine. Trimtexi põhiturg on Skandinaavia riigid, müügikontorid asuvad Norras, Rootsis ning Taanis. Eestis asuva tütarettevõtte vastutusalad on mudeli- ja disainiarendus, materjalide hankimine, tootmine ning logistika. Firma peamine väärtus kliendile on disainide unikaalsed lahendused, sest enamik tooteid trükitakse selliste kujundite ja värvidega, nagu klient neid soovib. Piir saab olla ainult kasutajate kujutlusvõimel, kuid kindlasti mitte Trimtexi teostatavatel disainidel. Loomingulist keskkonda pakub 2017. aastal omanike investeeringuna valminud hoone Loode-Pärnu tööstuskülas, mis on projekteeritud ja ehitatud spetsiaalselt Trimtexile.

Rahvusvaheliselt keskkonnasäästlik Ettevõtte moto on „Meil ei ole piire!”, mis tähistab esiteks rahvusvahelist töökorraldust ning teiseks koostööd ja piirideta tootearendust. Samuti seame sportlastele uusi piire – üks triatloni maailmarekord on Trimtexi tootega juba saavutatud ning uute eesmärkide poole püüdlemine on ettevõttes reegliks. Trimtexi spordirõivad arendatakse koostöös tippsportlastega, arvestades spordialade spetsiifikaga. Samal ajal on kõik tootemu-

delid kättesaadavad ka harrastussportlastele. Uues Trimtexi hoones on avatud outlet, kus saab ostelda iga huviline.

Kuna tooteid on testitud eelkõige Norras ja karmimates tingimustes, ei sea ka ilmastikutingimused piire ning riided sobivad Eestis iga ilmaga.

Firma on spetsialiseerunud sellistele spordialadele nagu triatlon, orienteerumine, jalgrattasõit ja suusatamine – aladele, mida on Eestis tõusude ja mõõnadega praktiseeritud, näiteks on jalgrattasõidu ja triatloni harrastamine kulgenud viimasel ajal tõusujoones. Ehk siis enamik sihtgrupist on välistingimustes sportivad inimesed, kes hindavad kõrgelt looduses veedetud aega.

Seega on seatud eesmärgiks keskenduda 2025. aastaks ainult taaskasutatud ja bluesign-sertifikaadiga materjalidele. Selleks, et olla loodusega üks. See tähendab Trimtexile mõistagi uusi väljakutseid, kus küsimus ei ole ainult materjalides, vaid ka keskkonnateadlike valikute tegemises.

Ettevõte soovib oma tegudega näidata, et Eestis tehakse maailmatasemel spordirõivaid. Materjalide valikul kompromisse ei tehta, sama lugu tarnekiiruse ja -kindlusega. Kui lubatakse mingiks ajaks valmis saada, siis seda ka tehakse. Kuna veebimüük on nii Eestis kui ka maailmas tõusev trend, on plaanis seda müügiosa oluliselt kasvatada.

trimtex.eu

Pildil Trimtex Balticu kollektiiv. Ei tunne piire – üheskoos on kõik võimalik!

Kristian Blummenfelt Trimtexist: Aitame sportlastel nihutada piire – arvestame toodete arendamises tippsportlaste seatud nõudmistega.

Pildil Kristian Blummenfelt. Seame uusi piire – maailmarekord 70,3 Ironmanil 2018. aastal Bahreinis. Kehtiva rekordi ületas ka Trimtexi riietes teise koha saavutanud Casper Stornes.

JAANUAR 2019

37

LÕPUTUD VÕIMALUSED

Montana Free Riiulisüsteem, mis on disainitud, et jääda, samas valmis ootamatuteks muutusteks. Elu muutub. Tuju muutub. Vajadused muutuvad.

Riiulidetaile ise ümber tõstes, annab Montana Free Sulle vabaduse luua kodule sobiv kompositsioon, mis on kui suur puhas lõuend alustamaks meistriteost. Valikus 12 standard kompositsiooni, neljas värvitoonis. Taustpaneel – Kvadrat Remix 2, 8 tooni.

Disain – Jackob Wagner, www.montana.dk

MÖÖBEL | VALGUSTID | AKSESSUAARID PÄRNU MNT 158/1, 11317 TALLINN, TEL +372 6009 903, info@vepsalainen.com LIIVALAIA 53 (STOCKMANN 5. KORRUS) TALLINN, TEL +372 684 3806, tallinn@vepsalainen.com

Rovico

Revolutsioon alkomeetritega,

mille idee esialgu välja naerdi 1992. aastal asutatud Rovico on üks Eesti staažikamaid firmasid. Alguses tegeleti hoopis kontoritarvete müügiga, varustades nii riigikogu, Eesti Panka kui ka ministeeriume ja erafirmasid.

2003. aastal lisandusid juhuse tahtel valikusse alkomeetrid, mis muutusid kiiresti põhitegevusalaks.

M

õte alkomeetreid müüma hakata sai alguse päeval, mil juhatuse esimees Raul Rohtla kahtlustas, et üks tema kolleeg võib olla alkoholijoobes ning selgus, et joobe olemasolu ei olegi võimalik niisama lihtsalt kindlaks teha. Enne Rovicot lihtsalt ei tuldud eriti selle pealegi, et kellelgi võiks olla isiklik alkomeeter. Sellest seigast inspiratsiooni saanud mõtte naersid mehe tuttavad kiiresti välja väitega, et niikuinii ju keegi ei hakka endale alkomeetrit ostma. Ei möödunud siiski palju aega, kui kõikidel skeptikutel oli isiklik alkomeeter taskus. Inimesed leidsid, et on ju palju kavalam ennast enne politseid ise kontrollida.

Praeguseks on Rovico Eesti ja lähiriikide suurim alkomeetrite müüja ja hooldaja ning ainus tootja, kelle kaubamärki Alcoscan kannab Eestis taskus iga neljas ja Lätis iga kuues autojuht. Rovico Tallinnas ja Tartus toimuv tootmine tagab seadmete võime mää-

rata ka Eestis kehtivat ülimadalat joobepiirmäära 0,2 promilli. Üks Läti ajakirjanik on nimetanud Rovicot lausa alkomeetrite guruks. Põhjus iseenesest lihtne – ega kvaliteetsete, enne müüki kalibreeritud ning hiljem hooldatavate tavakasutajate alkomeetritega Eestis ja Lätis keegi teine eriti tegelegi. See on kogu maailmas väga unikaalne nähtus, et eraisikud alkomeetreid ostavad – mitte kusagil maailmas ei ole isegi ligilähedast alkomeetrite kasutust.

Põhjust ei tea täpselt keegi. Alkomeetrite müümist tavatarbijatele pidas ka Cardiffi ülikool oma läbiviidud uuringus perspektiivituks.

Distantsilt töötavad lahendused lennukitele ja rongidele Hiljuti valmistati ühele lennufirmale süsteemne statsionaarne alkomeeter Alcoscan ADP ehk AlcoDataPro. Lahendus tagab töötajate turvalisuse kas iseseisvalt või ettevõtte infosüsteemi integreerituna. Näiteks ei saa lennukikapten lennudokumente infosüsteemist välja trükkida enne, kui seade on kogu meeskonna kaineks tunnistatud, ega vedurijuht käivitada vedurit ilma, et oleks tööle tulles läbinud joobetesti. Tänu pilve ühendusvõimele on andmed sünkroniseeritud ning hallatavad vastutaval isikul asukohast sõltumata.

Rovico arendatud Alcoscan ADP on leidnud palju kiidusõnu mitmetel erialamessidel Ameerika Ühendriikides – järgmine seisab ees juba selle aasta aprillis –, ning ka näiteks Singapuris toimunud Interpoli aastakonverentsil.

Eesti politsei varustusse kuuluvad

Rovico toodetud alkomeetrid – käsialkomeetrid Alcovisor Mercury Nordic, mis said mõned aastad tagasi just meie korravalvurite jaoks välja töötatud. Mudel on osutunud väga populaarseks ka meie lõunanaabrite juures.

Alkomeeter – targale inimesele Alkomeeter on targa inimese mõõtevahend – kes ei taha kogemata alkoholijoobes rooli sattuda, puhub kõigepealt enda isiklikku, mitte politsei alkomeetrisse.

Rovico juhatuse esimees Raul Rohtla sõnul on alkomeetrite müügi edu taga Eestis koostöö maanteeametiga, mille käigus propageeriti tugevalt alkomeetrite kasutamist. Tema sügava veendumuse kohaselt mõjuvad igasugused loosungid stiilis “Kui jood, ära sõida” nagu hane selga vesi, sest isegi inimene, kes ei taha purjus peaga rooli istuda, võib mingisugusel hetkel seda ikka teha. Kasvõi vale ajastuse või liiga lühikese ootamise tõttu.

“Kui on puhtalt ütlemine, et “ära midagi tee”, on see oma olemuselt puhas raha raiskamine, kui me ei paku sinna juurde lahendust, mida see inimene siis tegema peab. Meie pakkusimegi lahenduse, et inimene saab ennast testida,” sõnab Rohtla.

Kaineks saamise juures on oma osa inimese kehakaalul ja sool. Kergekaaluline naine, kes tarbib alkoholi tühja kõhu peale ja joob juurde gaseeritud jooke, jääb kõige kiiremini purju ning on ka kõige kauem joobes. Väsinud inimese organismil on samuti võime alkoholist vabaneda aeglustunud, sest organismil kulub energiat ka muudeks asjadeks. Hea tervise juures kogukal meesterahval, kes on

ühtlasi oma kõhu täis söönud, on sama alkoholi koguse peale joove oluliselt väiksem ning läheb oluliselt kiiremini üle.

Nii Eestis kui ka Lätis (kus on ettevõtte filiaal) on inimesed teadlikud, et ostetud alkomeeter nõuab hooldust. Alkomeetrisse sisse puhudes satub sinna suur kogus erinevaid aineid – iga puhumise korraga seadme andur paratamatult saastub ja seega mõõtevõime aegruumis muutub. Mõõtevõime säilitamiseks tuleb alkomeetrit hooldada. Rovico mänguasju ei tooda ning ka kõige odavama, umbes 50 eurot maksva alkomeetriga Alcoscan2700 võib olla inimene kindel, et saab endale korraliku seadme.

Alkomeetri kalibreerimine ja justeerimine on klientidele mugav – lisaks Rovico oma esindustele Tallinnas, Tartus ja Rakveres tehakse koostööd kõigi Euronicsi kauplustega, kuhu saab seadme viia.

Ettevõtte eesmärk on tegevust laiendada Ameerika Ühendriikide suurel turul ning ideaalis ka seal iga neljas autojuht alkomeetrit kasutama suunata. Nii nagu Eestis, oli sealgi enne Rovicot alkomeetrite kasutus eraisikutel pigem vähe levinud.

Mehe sõnul aitab selles vallas edu saavutada keskendumine kvaliteedile ja töökogemus. Seda ala ei õpetata kusagil, töötab ainult omaenda initsiatiiv. Ühtlasi on selles vallas tegutsemine kasulik alles väga suurest mahust alates.

Kokkuvõtvalt on peeneid vidinaid tootva ettevõtte eesmärk väga lihtne – et inimestel saaksid peod peetud ja sõidud sõidetud!

pood.alkomeeter.com JAANUAR 2019

39

101 aastat eesti ettevõtlust

Kõige laiemate võimalustega äritarkvara Üle 30 erineva mooduli - alates raamatupidamisest kuni Sinu äri valdkonnapõhiste lahendusteni.

Raamatupidamine Müügihaldus Ladu, põhivara Kliendihaldus Kinnisvarahaldus Hooldusteenindus

tutvu äritarkvaraga: 40 JAANUAR 2019

Võimalusterohke äritarkvara, mida usaldab üle 20 000 Eesti ettevõtte.

www.excellent.ee