100 AASTAT EESTI ETTEVõTLUST (talv 2022)

100 AASTAT

EESTI ETTEVÕTLUST Talv 2022

Väljaande koostas Ekspress Meedia sisuturunduse ja erilehtede osakond

HEAD IDEED HAKKAVAD LENDAMA

Tiigi 28, Jüri Alevik, Rae Vald

+372 5688 9886

hardi@sketchup.ee

sketchup.ee

100 aastat Eesti ettevõtlust

SMARTCAP AS

SmartCap investeerib

uutesse rohetehnoloogiatesse Fotod: Maido Parv

SmartCap on alustanud ettevalmistustega uue riikliku investeerimisfondi – Rohefondi loomiseks. Fondi eesmärk on investeerida ettevõtetesse, mis tegelevad keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja kliimaneutraalse ringmajanduse saavutamiseks mõeldud rohetehnoloogiate loomisega.

Fondi esmases fookuses on rohetehnoloogiaid arendavatesse ettevõtetesse investeerivad riskikapitalifondid.

Juba täna on turul mitmeid erainitsiatiive selliste fondide loomiseks, mis aga vajavad lisatõuget ehk piltlikult öeldes riigipoolset lisatuge. Paralleelselt plaanitakse osa SmartCapi Rohefondi rahastuslahendustest suunata ka omakapitali otseinvesteeringutena rohetehnoloogiat arendavatesse ettevõtetesse olukordades, kus erainvestorite valmisolek ja võimekus seab piirid.

KredExi ja EAS-i ühendasutuse tütarettevõtte SmartCapi juhatuse liikme Sille Pettai sõnul panustab uus investeerimisfond ühtlasi Eesti kapitaliturgu ja seeläbi laiemalt ettevõtluskeskkonna arendamisse. „Eesmärgiks on mitmekesistada omakapitali investeeringute pakkumist – soovime muuta kapitaliturgu kriisidele vastupidavamaks ja tagada investeerimisvõimalused ka sellistele innovaatilistele ettevõtetele, mille toode või teenus nõuab mahukaid investeeringuid või mille arendustsükkel on pikk, nii et erainvestoritel napib sageli kannatlikkust, et oodata tulemusi ja kasumit. Siin on meie roll väga oluline, pakkudes investeeringuid ka sellistes valdkondades, kus tehnoloogilised riskid on kõrged ja ebaõnnestumise tõenäosus suurem,” märkis Pettai lisades, et kuna kõik rohelised tehnoloogiad ei tööta, on vaja algfaasis lisaks teadus- ja arendustegevusele ka riskikapitali tuge. „Meil on soov investeerida väga erinevatesse tehnoloogilistesse lahendustesse ja ettevõtetesse, sest me tegelikult ei tea, milline neist lõpuks 100% õnnestub, aga me loome eeldused selleks, et saaks erinevaid tehnoloogiaid katsetada ja arendada ning turule 2

TALV 2022

tuua.” Algatus, ideed ja tahe võiksid ning peaksid tulema ettevõtetelt, teadlastelt ja investoritelt endilt, fondi eesmärgiks on luua eeldused ideede elluviimiseks.

Rohefondi rahastuse abil tahetakse tuua Eesti teadlased ja ettevõtetest tippspetsialistid realiseerima ennekõike keskkonna- ja kliimaprobleemide

lahendamisele suunatud ideid. „Peame senisest enam mõtlema tulevikutehnoloogiatele, mis võib-olla kiire maailma tööstusarengu ja kasvu tõttu on jäänud märkamata või tähelepanuta. Me ei pea mõtlema mitte ainult sellele, milliseid tehnoloogiaid me arendame ja kasutame, vaid ka sellele, kuidas me seda teeme,”

põhjendas Pettai, miks tulevikutehnoloogiatesse investeerides ei piirdu ootused vaid roheline ja keskkonnasäästlik olemisega, vaid vaadatakse ka seda, kuidas toode või teenus turule jõuab. „Väga oluline on, et ettevõtted ei tegutseks kellegi heaolu hinnaga või ümbritsevat kahjustades ning me ei teeks asju tuleviku arvel.”

Nii hinnatakse rohetehnoloogiate investeeringute vastavust ka vastutustundliku tegevuse põhimõtetele, mis keskenduvad kolmele aspektile: keskkonnale, sotsiaalsetele aspektidele ja juhtimisele ning eetilisele käitumisele. „See võiks olla mitte ainult meie Rohefondi deviis, vaid kõigi Eesti ettevõtjate jaoks läbiv mõttelaad, et mõeldaks, mida ja kuidas tehakse.”

Pettai usub, et siht peaks olema ka tulevikutehnoloogiaid eksportida ning esimesi tulemusi võiks juba kümmekonna aasta pärast näha. „Fondi tegevuse tulemusena võiksid olla kümne aasta pärast Eestil omad uudsed tehnoloogiad, mis on kättesaadavad meile kõigile siin ja ka mujal maailmas: uudsed energeetika-, transpordi-, energia salvestamise või keskkonda säästvad põllumajanduslahendused.” „SmartCapiga tahetakse kujundada järgmise saja aasta Eesti ettevõtlust ja seda, millised meie ettevõtted on ja millega nad tegelevad – et tegevus oleks jätkusuutlikum kui varasemalt”, lisab Pettai ning prognoosib, et fondi kogumõju koos töökohtade, maksulaekumiste ja lisainvesteeringutega võiks Eesti SKP-le tähendada ühte miljardit lisaeurot järgmisel paarikümnel aastal.

Praegune ajahetk on Pettai sõnul igal juhul uute roheliste ideede realiseerimiseks väga sobiv, sest meil on Eestis olemas heal tasemel insenerid ja know-how ning lisaks on tehnoloogiasektoril edu maitse suus ja hea hoog sees. „Meil on eeskujuks sellised suurepärased globaalsed ettevõtete edulood nagu näiteks Bolt, Pipedrive, Playtech või Wise ja kõik näevad, mida on võimalik teha ja kuhu Eestist välja jõuda, see võiks olla innustav ja kogu Eesti ettevõtlust edasi viivaks fenomeniks.”

100 aastat Eesti ettevõtlust

Sajand läbi,

järgmine ees ootamas Ärme nüüd jää kinni sellesse, et oleme Eestina (kahel korral vabana reaalsuses, vahepeal vabana mõtetes) sada aastat erinevaid asju teinud – arenenud, arendanud, investeerinud, ostnud, müünud ja vahetanud. Oleme sellest sajandist viimase veerandi jooksul arenenud rohkem, kui keegi oleks lootnud või oodanud. Peaaegu oleme jõudnud järele sellele Euroopale, millest viimase suure sõja järel maha jäime. Nüüd aga ei saa samuti ootama ega nautima jääda – maailm liigub kiiresti edasi.

Eesti ja ettevõtlus on olnud ikka omavahel seotud, nii väikeses riigis, mis pole kuigi rikas ühegi maavara poolest, ei ole muul moel võimalik hakkama saada. Ning kuna pisikese rahvana oleme alati olnud suuremate tõugata, siis oleme pidanud saama hakkama julgust, tarkust ja nutikust appi võttes. Oleme alati surunud ennast läbi sellest praost, mida teised on ehk liiga kitsaks ja perspektiivituks pidanud. Samuti

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

andis meie unikaalne olukord 90ndate alguses võimaluse paljudes asjades alustada tabula rasa ja selle kaudu areneda koheselt õigesti.

Nii ei olnud meil infotehnoloogilist taaka ja saime kohe alustada hullumeelsete mõtetega valdkonna arendust. Maailmaplaanis uuenduslikud mõtted nagu kogu maa internetiseerimine ja e-pangandus on need seemned, millest täna on kasvanud meie positsioon maailma IT-sektoris. Samuti oleme keset toiduainetööstuse absoluutset revolutsiooni, kus suurtootmisele tuleb suure hooga järele pisikeste käsitöötootjate hord. Samuti võiks tänast energiakriisi vaadata kui võimalust: kuidas saame asja parandada, muuta, arendada?

100 aastat on möödunud, kuid järgmine sajand on juba käimas. Tuleb tunnistada, et kui sama kiirusega jätkata, siis pole tänasest 15 aastaga Euroopa rikkaima viie hulka jõudmine enam ulme.

Toimetaja: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee

Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall

PHARMAESTICA MANUFACTURING OÜ

Rahvusvahelise haardega ravimifirma PharmaEstica Manufacturing OÜ loodi 1997. aastal ning kohe taotleti ka rahvusvaheliselt tunnustatud GMP (ingl k – Good Manufacturing Practice) sertifikaat. Tänu aktiivsusele ja tehtud investeeringutele on tänaseks jõutud tõeliselt laiale turule – tegutsetakse rohkem kui 30 riigis.

Millega ettevõte tegeleb?

Põhja-Euroopas paistab PharmaEstica Manufacturing OÜ teiste seas silma – ainulaadse tootmistehnoloogia abil luuakse täistsükliga (arendusest lõpptooteni) kihisevaid ja suus lahustuvaid ravimeid ning toidulisandeid.

Kihisevad tabletid olid välja töötatud just mõttega, et tarbijal oleks mugavam ja ka meeldivam ravimeid ning toidulisandeid manustada. Omakorda suus lahustuvad ja närimistabletid imenduvad kiirelt läbi suu limakesta organismi, tõstes sellega toimeaine efektiiv-

sust. Selline tehnoloogia eeldab tootmises eripäraseid tingimusi, milleks on madal temperatuur ja kuiv õhk.

Kohe alguses hakati tähelepanu pöörama erialaselt kvalifitseeritud töötajate leidmisele ja oskuste arendamisele, tänu sellele avanesid suurriikide turud – Venemaa, Valgevene, Ukraina.

Ajas toimunud areng Veerandsaja aasta jooksul on ettevõttel olnud mitmeid omanikke, mis omamoodi näitab ravimitööstuse vald-

konna keerukust. Suurfirmad rõhuvad järjest rohkem globaliseerumisele, väiksemad peavad seevastu leidma oma niši.

Kuigi ravimitööstuse regulatiivne pool on aastatega rangemaks läinud, tõestavad professionaalsust ja kvaliteeti PharmaEstica Manufacturing OÜ ettevõttes töötavad spetsialistid, tunnistused ja GMP sertifikaadid nii Euroopa kui ka Venemaa turgudel. „Pakume praeguse pandeemia ajal populaarseks saanud külmetushaiguste vastaseid ravimeid. Oleme toodete portfelli laien-

danud immuunsust toetavate toidulisanditega nagu C, D3, K2, Zn, Mg jm ning koostöös partneritega arendame muid huvitavaid projekte” kirjeldab arenguid ettevõtte müügi- ja turundusspetsialist Anne Matizen.

Ettevõttes töötab 30 inimest ja tegutsetakse rohkem kui 30 riigis üle maailma. Igal töötajal on tähtis roll oma vastutusalas, suurt tähelepanu pööratakse tootearendusele ja kvaliteedile. Järjest enam keskendutakse koduturule, sest huvi kohalike tootjate vastu on kasvutrendis. Uute toodete arendamiseks tehakse tihedat koostööd nii Farmaatsiainstituudi kui ka teiste tuntud ettevõttetega. Ekspordimahtude suurendamiseks otsitakse koostöös EASiga investeerimisvõimalusi. „Oleme partneritele avatud uute arenduste leidmisel ja elluviimisel,” lisab Anne. www.pharmaestica.ee

TALV 2022

3

100 aastat Eesti ettevõtlust

Eesti rahva

tugisammas Tänavu oktoobrikuus tähistab Maaleht 35. sünnipäeva. Väärika ajalooga ajaleht pole sisuliselt kursilt pikkade aastate jooksul kõrvale kaldunud ning selles seisnebki edu võti – Maaleht on Eesti suurima pabertiraažiga nädalaleht. Tegevtoimetaja Raivo Murde ja vanemtoimetaja Erika Klaats aitavad toimetuse kulisside taha vaadata.

TEKST: Taavet Kase

Stabiilses tuules lipulaev Tõepoolest – kõikide näitajate poolest on Maaleht praegu Eesti edukaim ajaleht. Seitse aastat tagasi toimetusega liitunud Raivo kiidab äärmiselt lojaalset lugejaskonda. Palju leidub neidki, kes siiani kõik ajalehed nädalast nädalasse kokku köidavad ja sahvrinurka või Eesti elust lookas riiulitele tallele panevad.

Samas kasvab iga aastaga Maaleht.ee lugejaskond. “Veebis loeb Maalehte juba rohkem inimesi kui paberväljaannet.”

Suurt edusaladust või intrigeerivat pomm-meediat tegelikult Maalehest ei leia ning püsilugejatele täpselt nii sobibki. “Maaleht vaatab muheda pilguga Eesti elus toimuvat ja hoiab stabiilset joont,” ütleb Raivo. “Väldime poliitkemplusega kaasajooksmist ja veriseid krimiuudiseid. Käime lugusid üle riigi kohapeal kirjutamas ja püüame

1. oktoobril 1987. a ilmub Maalehe esimene number leida huvitavaid nurki, kuidas kodumaal toimuvat kajastada. Maaleht seisab maaelu eest, sest see on meie rahva tugisammas.”

Tegelikult käib Maalehega kaasas suur võrgustik traditsioone, tiitleid ja muidki väljaandeid. Nõuandeajakiri Targu Talita, tele- ja raadiokava TeRa, Metsaleht ja Maamajandus, Maalehe ristsõna, aasta põllumehe valimine, raamatusarjad – kõik teada-tuntud, kõik Maalehest välja kasvanud. Tänavu hakatakse otsima ka Eesti kogukonna hinge. “Iga eestlane on kuidagipidi maaga seotud, kellel on kusagil suvila, kes kõplab oma aiamaad või käib metsas seenil,” räägib Raivo.

Kogu toimetus koosneb umbes 30 inimesest, kellest pooled on ajakirjanikud. Ja mitte lihtsalt ajakirjanikud, vaid suurte kogemustega, intelligentsed,

empaatilised, uudishimulikud ja mitmekülgsed ajakirjanikud. “Loomulikult töötavad toimetuses erinevad karakterid ja kajastatakse erinevaid valdkondi, aga oluline on, et inimene sobituks Maalehe üldise mõttemaailmaga,” selgitab Raivo, kes peab ajakirjanikutöös olulisimaks loo jutustamise oskust.

Lojaalsed lugejad Erika Klaats jutustab Maalehes lugusid juba 1994. aastast. Tollal toimus töö tehniliselt hoopis teisiti – Internetti ju polnud. Igal reedel külastas Erika Rahvusraamatukogu, et pühenduda taustainfo kogumisele ja faktikontrollile.

Ajamahukas, aga sihipärane, infoajastu-eelne kaevamine. “Esimese diktofoni ostsin Ameerika tädi käest saadud päranduse eest. Dollarites,” meenutab vanemtoimetaja. Ka tiraažid olid tollal

Foto: Maaleht

täiesti teisest skaalast – 1989. aastal trükiti Maalehte 225 000 eksemplari.

Ajaleht maksis kümme kopikat.

Kuidagi on kujunenud nii, et kui inimene jõuab keskikka, leiab ta tee Maalehe juurde. “Pikema teksti jätkusuutlikkuses võib üha rohkem kahelda,” räägib Erika, “kuigi just see on Maalehe ampluaa – tasakaalukalt ja põhjalikult probleem lahti kirjutada.” Klassikalist, päevalehtedes levivat uudist pole Maaleht otseselt kunagi viljelenud.

Veebimaailmast leitakse üles ka noorem lugeja, kuigi otseselt uue lugejaskonna püüdmiseks nahast välja pugema ei hakata. “Hoolimata aastate jooksul toimunud muutustest on Maalehe üldine stiil jäänud samaks ning seda – nagu näitavad tellijanumbrid – hindab ka meie lugeja.”

Foto: Aavo Juus

Kohtumine Maalehe lugejatega maal, 1995

4

TALV 2022

Maalehe korporatiivses stiilis Pobeda

Foto: Maaleht

KONE AS

100 aastat Eesti ettevõtlust

Industriaaltööstus kohtub tehisintellektiga KONE on rohkem kui 100-aastase ajalooga ettevõte, mis tegutseb tänaseks üle 60 riigis üle maailma. Lifte ja eskalaatoreid tootva ja hooldava ettevõtte arengusuundi tutvustab KONE Baltikumi regionaaljuht Heli Koskinen.

Tegutsemine Eestis Suurtes linnahoonetes liigub palju inimesi ja ettevõtte põhifookuses on luua parimat inimvookogemust.

Kõrgustesse viivad liftid ja korruste vahel üles-alla sõitvad eskalaatorid mängivad linnaehituse planeerimisel tähtsat rolli. Taasiseseisvumisest alates on ettevõte rääkinud kaasa meie pealinna skyline’i kujundamises. „Eesti turg on meile väga tähtis. Saame uhkusega öelda, et oleme liftidega varustanud praktiliselt kõik kõrghooned Tallinnas,” ütleb Heli. KONE lugu Eestis algas juba kolm kümnendit tagasi – alustati 1991. aastal ning tänaseks hoitakse kohalikul turul kindlat positsiooni, teenindades tuhandeid lifte ja eskalaatoreid Eestis.

Ettevõtte ärimudel on aastate jooksul kõvasti muutunud. Suuri industriaalseadmeid tootev ettevõte keskendus varem peamiselt mehaaniliste seadmete tootmisele. Praeguseks on KONE äritegevus muutunud palju mitmekülgsemaks – industriaalmaailm digitaliseerub üha rohkem ning nutilahendused on juba jõudnud liftidesse-eskalaatoritesse. KONE 24/7 Connected Services võimaldab liftid ja eskalaatorid ühendada pilveteenustega ning seeläbi kasutada tehisintellekti abil tehtud analüütikat – tark hoolduste planeerimine ja ennetavate visiitide teostamine on viinud inimvoogude liigutamise uuele tasemele.

30 aastat tagasi oli pilt hoopis erinev.

Näiteks toona helistati tehnikutele lauatelefonile, kui lift oli juba katki läinud ning alles seejärel sõideti ühistranspordiga riket kõrvaldama. Mõned asjad pole siiski muutunud. Müük, planeerimine, paigaldus, hooldus, klienditeenindus – kõik tehakse Eestis kohalikku tööjõudu kasutades. „Mul

Heli Koskinen ja Sulev Avastu Tallinna Kaubamaja liftis on hea meel näha, et meie töötajad on kiiresti muutuvas maailmas tekkinud väljakutsed vapralt ja edukalt vastu võtnud,” lisab Heli.

Midagi uut, midagi vana Remonditehnik Sulev Avastu on KONE-s töötanud algusest peale – 30 aastat – ja näinud oma silmaga, kuidas valdkond Eestis arenenud on. „Alustasin tavalise liftimehaanikuna.

Tollal olid enamik lifte Nõukogude ajast, suurem osa Mogiljovi tehases valmistatud. Üheksakümnendate alguses hakkasime paigaldama KONE lifte ja eskalaatoreid,” räägib Sulev.

Mõned asjad on siiski jäänud samaks: „KONE-s töötamise puhul hindan turvalist töökeskkonda, head meeskonda, abivalmis kolleege. Mul on võimalus kasutada oma oskusi, aidates inimeste elu linnades turvalisemaks ja mugavamaks muuta.

Samas saan oma kogemusi nooremale põlvkonnale jagada. Töö on mitmekesine, huvitav ja ei muutu kunagi üksluiseks.

Meeldejäävaid hetki oma karjäärist on tõesti palju. Alati on meeldiv, kui sind tehtud töö eest tunnustatakse ja meeles peetakse. Võin öelda, et seda juhtub KONE-s tihti.”

Targad majad ja kliendid Suure tootmisettevõtte ümberlülitumine nutimaailma on nõudnud omajagu pingutust, kuid KONE on sellega suurepäraselt hakkama saanud.

Juba võib tänaval märgata roboteid, kes näiteks toitu transpordivad, ning ilmselt ei kujuta keegi täpselt ette, milline hakkab linnaruum tulevikus välja nägema.

Oluline samm KONE 30-aastases arengus oli esimese masinaruumita lifti turuletoomine – KONE MonoSpace 1996. aastal. Tänaseks on KONE kõige uuemad DX-liftid (Digital Experience) juba omajagu targad ning erinevate süsteemidega ühenduses. Niipea kui inimene kontorilaua tagant tõuseb, suudab API (application programming interface) abil andmeid töötlev lift näiteks iseseisvalt õigele korrusele sõita – kõik ikka selleks, et inimeste liikumist tõhusamaks muuta. Tarka lifti saab näiteks koristus- või tarnerobot ka ise kutsuda.

Suund tulevikku – jätkusuutlikud ja nutikad linnad

saavutada. KONE eesmärk on jätkusuutlike linnaruumide ehitamises samuti esirinnas olla.

Kindlasti teavad paljud nõukaaegseid lifte, mis paiknevad maja poolkorrusel.

Jätkusuutliku lahendusena (pidades silmas ka elanike vananemist) on KONE loonud lahenduse, mis võimaldab lifti paigutada madalamale ning seeläbi muutub hoone märkimisväärselt kasutajasõbralikumaks.

Nii digiareng kui ka rohepööre toimuvad erinevates regioonides pisut erinevas tempos. Eesti on kõrgelt digitaliseeritud riik ning kliendid on üha enam huvitatud nuti- ja rohelahendustest. Iga lift või hoone on erinev ja nõuab detailset lähenemist. Ideid ja kogemusi klientidega koondades jõutaksegi parimate lahendusteni. „Tänu kiirele arengule ja meie lojaalsetele klientidele on Eesti turul äärmiselt põnev tööd teha.

Ootame põnevusega järgnevat 30 ja enamgi aastat,” võtab Heli kokku tulevikuvaate. www.KONE.ee

Globaalse trendina liigub ühiskond järjest enam jätkusuutlikkuse poole ning KONE käib roheliste arengutega kaasas, aidates klientidel näiteks keskkonnasõbralikke hoonesertifikaate

TALV 2022

5

100 aastat Eesti ettevõtlust

Eesti trüki- ja pakenditööstusele oli 2021 vastuolude ja võimaluste aasta Peale 2020. aasta Covid-kriisi põhjustatud mõningast langust pöördusid trükiste tellimused taas tõusule, pakendi- ja etiketitootmises kasv jätkus ning paljude ettevõtete jaoks lõppes 2021. aasta kõrgemate müüginumbritega kui kunagi varem.

TEKST: Katre Savi, ETPL tegevjuht Kati Rostfeldt, ETPL arendusnõunik

Trüki- ja pakenditööstuses toimuvad uuendused sarnaselt teiste tö ö stussektoritega, kus oluline on ettevõtete sisemiste protsesside digitaliseerimine ning tihedam koostö ö partneritega.

Möödunud aasta on mitmeid protsesse

kiirendanud ja muutnud ka sektori käekäiku.

Perioodikaväljaannete turu jätkuv kahanemine, paneb küsimuse alla sinna investeerimise mõttekuse. Samas toob perioodika vähenemine asemele uusi suundi. Näiteks alustas pika ajalooga Kroonpress 2021. aastal kartongpakendite tootmisega. Ka meedia- ja kommunikatsioonivaldkond on pidevas muutumises ning muudab ka trükitööstust.

Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt võimaldab trükikodadel senisest enam kombineerida füüsilisi tooteid digitaalsete võimalustega ning tuua turule uusi teenuseid – sh trükki väga erinevatele materjalidele.

Eesti trükitööstuse positiivset tõusu varjutab tugevalt toormekriis, materjali- ja energiahindade tõus. Alates 2021 suvest on paberi ja kartongi kättesaadavus ning hüppeline hinnatõus tõsiseks väljakutseks kogu sektorile. Sarnane on olukord ka teiste baastoorainete ja materjalidega, rääkimata energiahindadest. Hinnad on tõusnud

Eesti trüki- ja pakenditööstus 2020 Sektori käibemaht 400 mln eurot Eksport 50–60% kogukäibest

kordades, kuid sellest olulisem on materjalide kättesaadavus.

Euroopas on viimasetel aastatel sulgenud uksed mitu paberitootmist ja turule toodava trükipaberi hulk vähenenud umbes 2 miljonit tonni aastas.

Samas on Aasia toodangu tarnetega tõsiseid probleeme, mis on paljud trükiste tellimused, sh raamatute ja õpikute tellimused, toonud tagasi Euroopasse – hea võimalus Eesti ettevõtetele võtta paremaid positsioone Euroopa eksportturgudel.

Pakenditootmises toimuvat iseloomustab nõudluse kasv ja vajadus uudsete materjalide järele. E-kaubanduse tõus

Foto: Kroonpress

on kordades kasvatanud nõudlust kartongpakendite järele. Rohepööre suunab tootjaid otsima oma toodetele kestlikumaid pakendeid, konkurentsieelise saavad tootjad, kes liiguvad kiiremini keskkonnasõbralikuma pakendi poole.

Aeg on keeruline ja lihtsaid lahendusi kellelegi ei paista, küll annab keeruliste oludega toimetulek võimaluse kasvuks ja arenguks. Nii on kriisil ka teatav positiivne mõju, paljud ettevõtted on tulnud mugavustsoonist välja ning teinud suure arenguhüppe protsesside automatiseerimises, sisenenud uutele või laiendanud tegevust olemasolevatel eksportturgudel.

Paberist visiitkaardid on ajalugu.

SMART TAP OÜ

STAP visiitkaart on nutikas, moodne ja keskkonnasõbralik Paberist visiitkaardid on olnud hea žest kohtumisel midagi käegakatsutavat pakkuda, kuid tegelikkuses pole need keskkonnasõbralikud ega ka mugavad andmete jagamiseks. Elektrooniline visiitkaart mahutab palju rohkem andmeid alates nimest, firmanimest ja kontaktandmetest kuni profiilipildi ja sotsiaalmeedia kontodeni. „Oleme aastaid kasutanud visiitkaarte ja järjekordselt uusi tellides tekkisid ühtäkki mõned küsimused. Miks kasutame endiselt ühekordseid paberist visiitkaarte? Kui palju puid nende valmistamiseks aastas maha raiutakse?

Mis võiks olla tänapäevane alternatiiv?

Otsustasime vaadata laiemat pilti ning nii arendasime välja nutika visiitkaardi,” tutvustavad elektroonilise visiitkaardi loonud Stap Tap OÜ asutajad, vennad Renar ja Raigo Kivirand.

STAP kasutab NFC tehnoloogiat ja kontaktivahetus toimib väga lihtsalt: piisab, kui panna kaart nutitelefoni lähedale ja ekraanile ilmub märguanne, millele vajutades avaneb digitaalne visiitkaart profiilipildi, firma nime, kontaktandmete ning sotsiaalmeedia linkidega. Ja ühe nupuvajutu6

TALV 2022

sega saab kontaktandmed salvestada telefoniraamatusse. Lihtne ja geniaalne! „Virtuaalse visiitkaardi eelis on, et sellega saab oma kontaktandmeid jagada piiramatuid kordi. Nii kaob vajadus kogu aeg sadade kaupa kaarte juurde osta, mis samas ka keskkonnasõbralik,” räägib Renar Kivirand. „Lisaks mahutab nutikaart tavalisest visiitkaardist oluliselt rohkem andmeid ja kontaktandmeid ei pea enam käsitsi telefoni trükkima. Samamoodi on neid lihtne muuta: oma profiilile logides saab kõiki andmeid reaalajas mõne nupuvajutusega muuta.”

Ja muidugi on STAP suurepärane võimalus teiste seas eristuda ning uutele tutvustele meelde jääda, jagades oma kontaktandmeid unikaalsel moel.

Renar Kivirand nendib, et toode on

suunatud kõigile neile inimestele ja firmadele, kelle jaoks on oluline vahetada kontakte kiirelt ja mugavalt. „Meie põhikliendid on täna need, kes on seni kasutanud paberist visiitkaarte, kuid järjest rohkem liitub meiega ka inimesi, kellele on STAP esimene visiitkaart. Loomulikult aitame oma kliente ka disainiga – kõigil STAP Pluss kaartidel on peal kliendi logo ning teeme ka erilahendusi.”

Keskkonnasõbralik olla on IN Aastas raiutakse maha miljoneid puid, et toota visiitkaarte. STAP kaarte saab kasutada lõpmatuid kordi, et oma

kontaktandmeid mugavalt jagada.

Lisaks sellele teeb Stap Tap koostööd Koosloodusega ja iga täishinnaga ostetud toote pealt istutatakse Eesti metsa üks laialehise puu.

Kui tavalisi visiitkaarte trükitakse korraga mitu pakki, siis STAP-i puhul piisab ainult ühest plastkaardist. Sellele kantakse nimi ja amet, et omanik teaks, mis andmed kaardil on, kui kasutab näiteks mitut visiitkaarti. Ja kuna kõik andmed salvestatakse ühe kontakti alla, on hiljem lihtne otsida kontaktandmeid ka firma nime järgi, kui näiteks inimese nimi on meelest läinud.

Astu tulevikku STAP-i nutika visiitkaardiga Vaata lähemalt elektroonilise visiitkaardi võimaluste ja eeliste kohta kodulehelt www.stap.ee.

TAMULT AS

100 aastat Eesti ettevõtlust

Tamult –

30 aastat tipptasemel soojusenergeetika lahendusi

Tamult AS pakub soojusenergeetika täislahendusi 1. Katlamajade ja soojuse-elektri koostootmisjaamade rajamine Lähtuvalt kliendi vajadustest pakub Tamult insenertehnilist „võtmed kätte” lahendust.

Projektid hõlmavad kõike, alustades kütuse vastuvõtmisest ja hoiustamisest ning lõpetades põlemisel tekkiva tuha käitlemise ja suitsugaaside puhastamisega.

2. Suitsugaaside puhastus- ja kondensatsiooniseadmed Energeetikas on järjest suurem fookus jääksoojuse kasutamisel lahkuvatest suitsugaasidest. Tamult arendab ja valmistab tehnoloogilisi seadmeid jääksoojuse efektiivseks kasutamiseks ja suitsugaaside puhastamiseks tahketest lendosakestest. Suitsugaaside puhastamiseks kasutatakse multitsükloneid, elektri- ja kottfiltreid. Jääksoojuse efektiivseks kasutamiseks sobivad suitsugaaside kondensaatorid ja pesurid, millega tõstetakse katlamajade efektiivsust ja kasutegurit.

3. Tahkete biokütuste katlad ja restkolded Valmistame ja paigaldame täisautomaatseid tänapäevastele normidele vastavaid restpõletus koldeid ja katlaid soojuse ja elektri tootmiseks. Pakume lahendusi biokütuste (hakkpuit, puidujäätmed, turvas, olmejäätmed, prügi jne) põletamiseks kuuma vee, auru ning termaalõli kateldega, mille võimsus on 1 MW kuni 20 MW. Neid saab kasutada kaug- ja lokaalküttes, soojuse ja elektri koostootmisjaamades, puidutööstustes jne.

4. Spiraal- ja kett-kraapkonveierid

Arla 8MW aurukatlamaja ehitus 2020. aastal

AS Tamult on Eesti juhtiv bioenergia lahenduste pakkuja. Tipptasemel meeskond teostab tehnoloogia paigaldust terviklahendustest kuni üksikute sõlmede rajamiseni.

Ettevõtte ajalugu on pikk ja väärikas – nõukogude ajast on pühendunud tööga jõutud tänapäevaste innovatiivsete ja keskkonda säästvate lahendusteni.

Tamulti eelkäijaks oli S. M. Kirovi nimelise kalurikolhoosi energomehaanika osakond. Erastamise käigus sai sellest Esmar AS, mis omakorda jagunes erinevateks f irmadeks.

Tamult AS sai nime oma esimeste juhtide järgi – juhatuse esimeheks sai Arvi Muul ja direktoriks Jüri Taal.

30 aastat hiljem kannab ettevõte sama nime, tegutseb samal alal ning on oma partnerite jaoks sama-

võrd usaldusväärne. 2021. aastal tehti Tamulti juhtimises oluline pööre ning ühineti kauase koostööpartneri Rapla Metall OÜ-ga.

Tamult AS-is töötavad valdkonda tundvad tippspetsialistid, kellel on pikaajaline kogemus ja erialased teadmised. Ettevõtte kompetentside hulka kuuluvad täislahendused soojusenergeetika lahenduste projekteerimisest rajamiseni, samuti pakutakse erinevaid valdkonnas kasutatavaid seadmeid.

Suund keskkonnasäästlikele lahendustele Ettevõte on algusest peale orienteeritud koostööle oma valdkonna teadlastega. Juba esimesel tegutsemisaastal valmistati koos Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega Eesti esimene biokütusel töötav eelkolle võimsusega 0,5 MW. Innovatiivse turuliidri teenuseid hinnatakse ka kodumaalt kaugemal – ASi Tamult teostatud objektid asuvad lisaks Eestile ka Lätis, Venemaal, Soomes, Rootsis ja Poolas.

Eestis on Tamult projekteerinud ja paigaldanud näiteks Rakvere linnas asuva soojuse ja elektri koostootmisjaama ning viinud osaliselt või täielikult kohalikule kütusele üle ka Keila, Jõgeva, Haapsalu, Valga ja mitmete teiste väiksemate asulate soojus- ja bioenergeetika lahendused.

Taastuvenergeetika edendajana on Tamult projekteerinud ja paigaldanud biokütuste põletamisel jääksoojuse efektiivseks kasutamiseks suitsugaaside kondensaatorid ja filtersüsteemid enamikus varem Tamulti poolt rekonstrueeritud lahendustes.

Kontakt info@tamult.ee Tallinna mnt 3, Alu alevik, Raplamaa, Estonia

Arendame ja toodame erinevate materjalide transpordiks kasutatavaid kraap- ja spiraalkonveiereid.

5. Biokütuste mehhaniseeritud laod Tamult pakub pikaajalisel kogemusel põhinevat biokütuste kraaplao tehnoloogiat, mis on äärmiselt töökindel ning pälvinud klientide suure heakskiidu.

6. Katelde müüritise ja isoleerimistööd Teostame põlemiskollete müüritise töid. Kõrget temperatuuri taluva põlemiskolde valmistamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.

7. Elekter ja automaatika Pakume sooja- ja energiamajanduse valdkonnas elektri- ja automaatikasüsteemide projekteerimist ning ehitamist alates kliendi soovide kavandamisest kuni teostuse ja häälestamiseni.

8. Projekteerimine Projekteerime koostöös kliendiga katlamaja tehno- ja küttesüsteemide parima võimaliku lahenduse.

9. Paigaldamine

TALV 2022

7

100 aastat Eesti ettevõtlust

Õlide, kohvi ja teistegi toidukaupade hind võib tõusta uutesse kõrgustesse

Piimandus on

Eesti põllumajanduse eredaim täht Räägime pikemalt Eesti piimandusest ning sellest, kuhu Eestile nii oluline valdkond 21. sajandil suundumas on. Kohalik piimatootmine on võimas, pikkade traditsioonidega ja nüüd teel uude ajastusse, kus laineid lööb digitaliseerimine, värsked tootmissuunad ning mahe maailmapilt.

TEKST: Martin Hanson

“Toidu tootmises on piimandussektori eripäraks Eestis see, et me teeme siin praktiliselt kõik ise, alates sööda tootmisest kuni tarbijatoodeteni, millest üks osa tarbitakse ära Eestis kohapeal ja teine osa läheb väga erinevatele eksportturgudele. Lisaks on aastakümnete jooksul Eestis välja arendatud terviklik piimandust toetav võrgustik jõudluskontrolli, aretusühistu, kutseja kõrghariduse, teaduse- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga tegelevate asutustega,” selgitab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira.

Viira lisab, et üheks oluliseks piimanduse edu aluseks on ka pärast 8

TALV 2022

iseseisvumist tehtud laiaulatuslikud investeeringud Eesti farmides – oleme jõudnud olukorda, kus Eestis on maailma uusim tehnoloogia.

“Piimatöötlemises on asi keerulisem. Kõiki piimatööstusi on küll kaasajastatud, aga ühtki uut suurt ja kaasaegset piimatööstust ei ole peale nõukogude aja lõppu rajatud. Seega on arvestatav arenguruum, nii efektiivsuse kui kvaliteedi osas. Eesti toiduainetööstuse ekspordivõimaluste realiseerimisel on olulisem osa kanda just suurematel tööstustel,” selgitab Viira.

Samas märgib ta, et Eesti tarbijad naudivad siiski väga mitmekesiseid ja kvaliteetseid piimatooteid ning sellele annavad oma tugeva panuse just viimastel kümnenditel rajatud paarkümmend talumeiereid.

Miks aga on piimandus saavutanud Eestis sellise tähtsuse? Põhjus lihtne: meie niitude ja neil kasvava taimestiku liigirikkus loob ülisoodsad tingimused karja pidamiseks, mis omakorda annab väga häid tulemusi lüpsil. Praegu peetakse Eestis ligi 85 000 piimalehma, millele lisandub sama palju noorloomi. Lisaks sellele, et piimatoodetega suudetakse katta ära kogu Eesti vajadus, tegeletakse tugevalt ka ekspordiga.

“Ajad muutuvad ja sellega seoses ka piimanduse olukord. Näiteks on täna üheks oluliseks ekspordiartikliks vadakupulber, mis läheb suures koguses

Hiina, kus sellest valmistatakse lastetoite. Pikki aastaid oli vadak piimandussektoris tülikaks jääkproduktiks, millest vabanemine oli kulukas. Täna teenitakse sellega raha,” selgitab MTÜ Piimaklaster juhataja Hardi Tamm.

Kuigi valdkond näib esmapilgul vanamoeline, on väga uuenemisaldis piimandus aktiivselt uusi lahendusi otsimas ka digitaliseerimise ja innovatsiooniprojektide kaudu. Näiteks on farmikatseni jõudnud täielikult eestlaste arendatud lahendus, vasika naha alla sisestatav tervisekiip ja seda lugev tarkvara. Kiip suudab analüüsida looma tervisenäitajaid ilma inimese osaluseta, tuvastades looma haigestumise kaugelt enne seda, kui hakkavad ilmnema välised sümptomid, ja anda varase teavituse karjapidajale. Haigestunud looma suurest rühmast eraldamisega saab ülejäänud karja nakatumisest päästa. Sellega hoitakse kokku tööaega, kuid jõutakse sekkuda varem, mis vähendab vajadust raviks ja sellega ka üldist ravimite kasutamist. “Ühelt poolt on kasutegur sellest projektist ilmne, kuid ära ei tohi unustada ka seda, et kõik selline informatsioon ja andmed eraldivõetuna on ka ise toode ja väärtuslik müügiartikkel, mille alusel saavad teised firmad teha oma tooteid paremaks, ülikoolid tegeleda teadustööga ja nii edasi,” selgitab Tamm 21. sajandi põllumajanduse suundumusi.

Allikas: Argo Ideon, maaleht.delfi.ee

Fotto: Ago Tammik

Foto: Ago Tammik

Ülemaailmne toiduainete hinnaralli paneb küsima: mis veel 2022. aastal võib juhtub? Kui uskuda Maailmapanga ennustust, siis vähemalt teravilja hind võiks sellel aastal juba langema hakata. Kuid õlide, kohvi jne toidukauba hind võib tõusta uutesse kõrgustesse.

Maailmapanga 2021. aasta lõpu toormeturgude ülevaade ütles, et üle maailma on põllumajanduse sisendkulud järsult kasvanud. Muu hulgas on võrreldes eelmise aasta jaanuariga 55% tõusnud väetise hinnad, kuna mitmed tootjad on võimsusi vähendanud või tootmise peatanud. Samuti mõjutab põllumajandust energia hindade kiire kasv.

Briti väljaanne The Economist ütleb oma 2022. aasta prognoosis, et turgudel mõjuvad edasi samad jõud mis tänavu, seega on vähe võimalust, et hinnad järele annavad. Väljaanne meenutab, et 2020. aastal koos esimese koroonalainega kaasnes kõikjal suur hirm, et piiride sulgemine ja varude kogumine ladudesse toob kaasa toiduainete kiire hinnatõusu, aga seda tegelikult ei juhtunudki. Vastupidi – kui rikkad riigid said esimesest lainest üle ja algas majanduse taasavamine, hakkasid tõusma ka toidu hinnad.

Suurim küsimärk põllumajanduse lähiaja hinnatasemeis on The Economisti järgi ilm. Seda, kuidas kliimamuutuse tõttu sagenevad ekstreemsed ilmanähtused, on avanud ka Eesti teadlased ja sellised asjad taimeega loomakasvatusele hästi ei mõju.

The Economist teeb aga veel ühe huvitava tähelepaneku: kuna rikastes riikides söövad inimesed rohkem tugevasti töödeldud toidukaupa kui näiteks lihtsalt puu- ja juurvilja, mõjutab põllumajandustoorme hinnatõus neid hoopis vähem.

SAKU LÄTE OÜ

100 aastat Eesti ettevõtlust

Vastuvoolu ujuv veefirma Saku Läte tähistab sel aastal oma 25 aasta juubelit. Selle aja jooksul on ettevõte teinud läbi totaalse muutumise ning tulnud väljakutseid täis olukordadest võitjana välja.

Kaheksa aastat tagasi vahetus Saku Lätte tegevjuht. Uueks juhuks sai Aleksei Filippov, kes hakkas teed rajama hoopis uuteks lähenemisteks. „Varem müüs Saku Läte lihtsalt vett ja see oli kõik,“ ütleb Aleksei ajale tagasi vaadates. Tänaseks on eesmärgiks võetud pakkuda kliendile parimat – nii vee, kohvi kui ka t ee n u s e n a . „ L õ i m e g i s t rat ee g i a , kus soovisime olla premium-klassi partner ning töötasime välja ühised teenindusstandardid nii autojuhtidele, müügile, klienditeenindajatele kui ka kõigile teistele spetsialistidele. Meie jaoks ei ole töö tehtud sellega, kui oleme kliendiga lepingu sõlminud. Peale seda võib öelda, et töö alles algab.“

mõtlesime, mida teha. Otsustasime, et las aparaadid jäävad kliendi juurde ning ütlesime, et okei, ärge makske meile. Kaotasime sellega küll palju raha, aga võitsime klientide lojaalsuse, sest olime nendega ka raskel ajal.“ Kuigi koondamisi oli samal ajal palju, ujus Aleksei vastuvoolu ning kinnitas kõigile töötajatele, et Saku Läte ei koonda ega kärbi ka kellegi palka. „Ma nägin, et enne selle väljaütlemist olid töötajad mures, et mis neist saab. Peale kinnituse saamist, et me jätkame vanaviisi, oli neil taas ressurssi, et 100% oma tööülesannetele pühenduda.“ Vähe sellest, Aleksei kasutas „head kriisi“ maksimaalselt ära ning palkas suurte koondamiste tõttu tööturul vabaks jäänud juhte. „See oli hea aeg äri kasvatada.“ Kokkuvõtvalt ütlebki Aleksei, et koroonaajaga küll kaotati palju raha, kuid kasvatati nii klientide kui ka personali lojaalsust, mis on hindamatu väärtusega. Lisaks koliti esindustega uutele pindadele nii Pärnus kui ka Jõhvis ning lasti ehitada uus Saku Lätte maja Tartus. „Kui tegemist pole just maailmalõpuga, siis usun, et igast situatsioonist on midagi võita. Peab lihtsalt korraks maha istuma ja mõtlema, et mis me selles olukorras teha saame.“

Sammu võrra ees

Töö peab olema fun

Veerandsaja aastaga on ettevõtte kasv olnud märkimisväärne. Tänaseks on Saku Lättel üle 10 000 kliendi ning viimase aja prioriteetsemaks ülesandeks on nende ootustele vastamine ning selle kaudu lojaalsete klientide kasvatamine. „Täna on klient palju nõudlikum kui näiteks kümme aastat tagasi ning tahabki oma raha eest ka rohkem saada,“ teab Aleksei ning lisab, et ootuste täitmine premium-standardite järgi on kogu Saku Lätte tiimi eesmärk.

Nii ollakse kliendi ootustest pidevalt sammu võrra ees. „Paljud näevad vaeva uute klientide saamiseks, kuid meie pingutame ka selleks, et hoida olemasolevaid,“ ütleb Aleksei.

Saku Lättes on inimesed rõõmsad.

Kõik 110 töötajat on hästi hoitud. „Töö peab olema fun,“ ütleb ta.

Aleksei on juht, kellele ei meeldi koosolekud. „Saku Lättesse tööle asudes ütlesin kohe, et siin on liiga palju koosolekuid. Säästame aega ja ärme tee neid nii palju. Ma olen kogu aeg oma töötajate jaoks vaba.

Kui on küsimus, tule küsi ja leiame lahenduse.“ Aleksei on seda meelt, et protsessid ei pea olema keerulised, vaid tulemuslikud. „Mis me nende formaalsustega saavutame? Mitte midagi. Rõõmsad inimesed teevad palju tulemuslikumat tööd,“ ütleb ta. Saku Lättes on töötajatel vähem stressi ning töökeskkond äärmiselt mõnus. Seda tõestab ka fakt, et keskmine tööstaaž on Saku Lättes tervelt 12 aastat. „Meil ei ole sellist asja, et inimesed kardaks oma mõtteid välja öelda. Meil ei ole hirmuvalitsust.

Kui inimese peas on hirm, siis see blokeerib osa ajust ja takistab tööle pühendumist,“ ütleb Aleksei ning lisab, et tema töö on hästi tehtud, kui kõikide töötajate silmad säravad.

Tundub, et see eesmärk on küll 100% täidetud!

TEKST: Teele Teder

Head kriisi ei saa raisku lasta Koroonaaja kriis oli ettevõttele üks viimaste aastate suurimaid õppetunde, millest võib öelda, et tuldi võitjatena välja. „Kui kontorid olid tühjad ja pandi sisuliselt teadmata ajaks kinni, sooviti ka meie renditud veeautomaadid meile tagastada ning leping üles öelda. Ajad olid väga ebaselged ning keegi ei teadnud, mida lähitulevik tuua võib. Istusime korraks maha ja

Miks plastpudelid?

Keskkonnateemad on Saku Lättele väga südamelähedased. Aeg-ajalt uuritakse neilt, miks nad kasutavad klaasi või puidu asemel plastpudeleid. Sellel on mitu põhjust. „Plast on hea, kui seda õigesti kasutada. Meie kasutame oma pudeleid maksimaalselt nii palju kordi kui võimalik ehk viiskümmend korda, seejärel saadame need purustamisse, kus toodetakse neist uued pudelid,“ kommenteerib Airi Freimuth, Saku Lätte turundusjuht. Nii klaaspudeli kui ka puidust vaadi kahjuks räägib Airi sõnul nende raskus. „Osal inimestel võib olla väga raske neid vahetada. Klaas võib osutuda ka ohtlikuks, kui see näiteks puruneb.“ Airi ütleb ka, et materjalide vahetus nõuaks praeguste transpordiviiside muutmist. „Praegu transpordime plastpudeleid spetsiaalsete alustega, mis on ehitatud nende pudelite tarbeks.

Kui kasutaksime klaasi, vajaksid autod lisapehmendusi, mis tähendaks, et auto mahutaks oluliselt vähem. See tähendaks aga autode juurde ostmist ja rohkem sõite. See oleks keskkonnale kahjulikum ning poleks roheline mõtteviis, vaid pigem rohepesu, sest meie ökoloogiline jalajälg oleks oluliselt suurem,“ ütleb Airi ning lisab, et nende kasutatavat plasti kasutatakse ka beebipudelite tootmiseks.

TALV 2022

9

100 aastat Eesti ettevõtlust

ELRATO AS

Elektrijaotusseadmete tootja Elrato näeb tulevikku helgetes värvides 23. märtsil 1992. aastal panid kolm meest Harri Aguraiuja, Mart Aguraiuja ja Toivo Laagus allkirjad dokumendile, millega asutati elektriseadmete valmistamisega tegelev Elrato. Kolmekümnendat sünnipäeva tähistav ettevõte on nüüdseks tuntumaid elektrijaotus- ja juhtimisseadmete tootjaid ning osa toodangust eksporditakse edukalt üle Euroopa.

Elrato täna Mart Aguraiuja, Elrato juhatuse liige meenutab, et nime valiti tookord kaua: „Toona oli ametis nimekomisjon ning ettevõtte asutamine oli pikk protsess.

Kõik elektriga seotud nimed olid võetud ning ju keegi asutajatest käis Elrato tähekombinatsiooni välja. Nüüdseks on Elrato rahvusvaheliselt registreeritud ja kaitstud kaubamärk.

Elrato asutajaliikmetest on meie seas üksnes Mart Aguraiuja ja sel põhjusel on ettevõtte juhatus juba 26 aastat üheliikmeline. „Läbipõlemist pole karta, kui teed tööd, mida tahad teha,” sõnab Mart Aguraiuja.

Elratos on tööl üle 30 inimese, kes on värvatud haridusliku kompetentsi põhjal: enamik neist on elektrivaldkonna kutse- või kõrgharidusega. „ Tootearendus ja kliendipõhiste lahenduste väljatöötamine on diplomeeritud inseneride pärusmaa, kust kutseharidusega tehnikud selle elluviimise enda peale võtavad,” selgitab Aguraiuja, kui oluline on töötajate asjatundlikkus. „Elrato on jõudnud oma 30. sünnipäevani tänu töötajate pühendumisele, teadmistele ja oskustele. See on hindamatu panus!”

Tema ise on lõpetanud TTÜ elektrisüsteemide ja -võrkude eriala.

Otsingulistest 90-ndatest kliendikesksesse kaasaega Mart Aguraiuja kirjeldab 90-ndaid kui otsingute aega: „Ettevõtluse kogemust kellelgi polnud, samuti puudus majandusharidus, kõike tuli õppida jooksu 10

TALV 2022

pealt. Elrato tegeles nii elektrikilpide ja muude elektriseadmete tootmise, elektritööde kui ka metalldetailide valmistamisega.

Elektrikilpidele spetsialiseeruti nullindatel. Elektrikil bid, need „ noolega kapid”, mis juhatavad elektriliinist tuleva elektrienergia iga tarbija pistikupesani, olid selleks ajaks enamasti m o ra a l s e l t va n a n e n u d .

Läänest peale tulev tehnoloogia tundus huvitav ja Ettevõte 30 aastat tagasi pakkus väljakutseid.”

Ettevõtte põhitarnija on saksa 2004. aastal hakkas Elrato arendama juurte ja traditsioonidega ning seetõttu omatoodangut, ISO kvaliteedijuhtimison tooted pigem Kesk-Euroopa nägu. süsteem oli selleks ajaks juba juurutatud. Ise tootmine on oluline, et turu „ Oleme seadnud oma tootearennõudmistega kaasas käia ja tellijatele dusel üheks eesmärgiks kõrge rikke- ja teha nn rätsepalahendusi. „Elrato tugetöökindluse ning tänapäevase ühenduvuse ja kaugjälgimise võimekuse. Selles vuseks on väikeseeriad ja individuaalsed vallas oleme kindlasti tugevad,” räägib lahendused, mis võimaldavad klientide Aguraiuja. soovidega arvestada. Masstoodang ja allhanked ei ole meie rida,” räägib Mart Aguraiuja.

Tulevik on helge, kui Elrato on elektrikappe eksporinseneride järelkasvu jagub tinud Soome, Lätti, Leetu, Ukrainasse Elektriettevõtjale paistab tulevik helge: ja Venemaale. Hästi toimib ka kaudne „ Miski siin elus ei toimi enam elekteksport, kus tooteid vahendavad välisrita. Samas peab see muutuma targeturgudel tegutsevad kliendid. Euroopa maks, mis loob vajaduse uuteks arenriikidesse eksportimise väljavaated on guteks. Me oleme nendeks valmis, kui head, sest tooted vastavad IEC standarsaaks lahendatud ka noorte inseneride ditele. Mart Aguraiuja on veendunud, et pealekasvu küsimus – selles vallas on väikefirmade ekspordivõimekuse kasvu defitsiit,” on Mart Aguraiuja ka pisut võti ongi koostöö teiste ettevõtetega. murelik.

Jaotusvõrkude ehitus ning ehitusvaldkond laiemalt on jätkuvalt Elrato tööpõld, kuid eriti tähtsad on tööstus- ja lõpptarbijad. „Just seal on kõrgendatud nõudmistega klient, kelle otsus ei põhine lihtsal hinnavõrdlusel ning kelle vajadused pole seotud ehitussektori tõusude ja mõõnadega,” selgitab juhataja. „ Stabiilsuse tagab võimalikult lai kliendibaas, see omakorda seab kõrged nõudmised tootearendusele. Toode peab olema nii hästi disainitud, et selle saab panna sobima konkreetse kliendi spetsiifiliste vajadustega.”

Elektrivaldkond meenub kõigile siis, kui elekter ära läheb või hind tõuseb, muul ajal on see kui inimõigus. „Tulevikus tarbimine kasvab, tootmine ja ülekanne kallinevad, see tõstatab vajaduse tarkadeks lahendusteks. Ja see tarkus, et parim elekter on tarbimata elekter, ei ole tarkus – me ju ei taha kiviaega tagasi,” muheleb Mart Aguraiuja.

Ta lisab, et targad elektrilahendused on tulevikus ka iga eramaja standard.

Lisaks peab hakkama mõtlema energia salvestamise ja väiketootmise peale.

Pikas vaates peavad suurtootjad tootmisvõimsust kasvatama, selleks et tagada varustuskindlus ja vastuvõetav hinnatase. Elratol tööd jätkub.

RAVE MÖÖBEL OÜ

100 aastat Eesti ettevõtlust

Diivanimudel Las Vegas Lux

30 aastat kodumaist

KÄSITÖÖMÖÖBLIT Rave Mööbel on turul tegutsenud täpselt 30 aastat.

28. jaanuaril 1992 sai ettevõte registreeritud, algul küll natuke teistsuguse nimega, aga siiski täitsa Ravena.

Ettevõtte eesmärk on algusest peale olnud inimestele kvaliteetse kodumaise toodangu pakkumine.

Väiksuses peitub võlu Rave Mööblil on ligi 100 töötajat, mis tähendab, et iseenesest pole tegemist väga suure ettevõttega. Samuti puuduvad suured masinapargid, mis tootmist lihtsustaksid. Küll aga on olemas teadmised ja kogemused, mida on nüüdseks kogutud juba kolm kümnendit. „Jah, me ei saa uhkustada suurte masinaparkide ja uhke tehnoloogiaga, aga see on just meie eelis. Meie

toodangut müüa. Kes seda ei tahaks?” ütleb Raido. Ettevõttel pole aga plaanis võimsaid masinaparke püsti panna – selles, mida praegu tehakse, ollakse kindlad. See töötab. Diivan või voodi on investeering 10–15 aastaks ning see peab olema kvaliteetne.

Muutused ajas toodame oma tooteid praktiliselt käsitööna, suuremates tootmistes käivad kõik tooted enamjaolt läbi masinasüsteemi, aga meil protsess protsessi haaval käest kätte, tänu millele tekib iga sammuga juurde rohkem silmapaare, kes hoolitsevad toote kvaliteedi eest,” selgitab Rave müügi- ja turundusjuht Raido Tormet. „Loomulikult sooviks Rave Mööbel tulevikus olla laiemale üldsusele veel rohkem tuntud ja seeläbi enam

Kui võrrelda diivanite või voodite disaini 90ndatel ja praegu, siis on need nagu öö ja päev. „Kui meenutan oma lapsepõlve, siis tollal ei olnudki nii tähtis see, kui palju sul elamises ruumi oli, aga terve pere, suguvõsa ja lisaks veel naabrid pidid tuppa istuma mahtuma. Diivan pidi olema võimalikult suur, tänapäeval pööratakse asja välimusele rohkem tähelepanu,” meenutab Raido.

M i l l i n e o n e h it u s t e h n o l o o g i a

areng? Kas tolmuimeja mahub diivani alla? Kas juhtmeid saab ära peita? Ja nii edasi. Mööbli disainimisel mängivad R a i d o s õ n u l p ra e g u ro l l i p a l j u d aspektid ning tänu sellele eelistatakse üha rohkem minimalistlikku Skandinaavia disaini.

Disain pole siiski ainsana tähtis. Nii diivan kui ka voodi peab olema mugav ja vastama eelkõige just kliendi soovidele. Kangas peab taluma nii lemmikloomi kui ka lapsi. Ja tänapäeval võiks loomulikult robottolmuimeja ka sinna alla toimetama mahtuda.

Vaata lisa: ravemoobel.ee Külasta poodi Tallinnas: Pärnu mnt 238 Külasta poodi Haapsalus: Tulbi 4, Paralepa

TALV 2022

11

100 aastat Eesti ettevõtlust

Baltisaksa apteekrite loodud,

nõukaajal õitsema löönud ravimitööstus Ravimitööstust kui valdkonda iseloomustab nii elulähedus, prestiiž ja suured ramasummad kui ka bürokraatia, ranged kontrollnõuded ning pikad ajaperioodid testimisteks ja analüüsideks. Kuidas sai asi alguse Eestis ning mida huvitavat toimub tehases täna?

TEKST: Uku Adrian Ilves

Kodumaise ravimitööstuse ajalugu ulatub 1913. aastasse, mil baltisakslastest apteekrid Eestimaa Farmatseutilise Kaubandusseltsi EPHAG asutasid.

Aasta hiljem otsustati asi tööstuslikumale tasemele viia. 1914. aastal loodi Harju tänavale farmatseutiliste preparaatide valmistamise laboratoorium, mis inimeste ravivajaduse ja tootmismahtude tõttu aga õigepea kitsaks jäi.

Jõuti arusaamale, et äri tuleb laiendada ning rajada kõikidele tolle aja nõudmistele vastav ettevõte. 1937. aastal osteti

maa-ala aadressile Tondi 33, kus tegutsetakse tänaseni.

Farmaatsiatehasel on õnne olnud.

Vahepealne sõjategevus ja muu halduskorraldusega seonduv ei ole ettevõtmist pea 108 aasta jooksul peatanud,” ütleb Tallinna Farmaatsiatehase juhataja Kadri Randveer. Tema sõnul oli tehas hinnatud ka Nõukogude Liidu ajal, mis lõi ettevõtte õitsele ja tagas arengu. Õnneks jätkus tehasel tarkust, et mitte läbi põletada varem loodud suhteid turgudele, mis aitas tehasel

ellu jääda ka siis, kui paljudel idaturg ära kukkus. Täna oleme Euroopas, aga täidame endiselt ka idaturgu.”

Tänane päev Farmaatsiatehas on spetsialiseerunud pindmiste pooltahkete ravimvormide (salvid, geelid, kreemid) tootmisele ja arendamisele. Eesti turu vajaduse täitmiseks kuluks 2–3 päeva, ülejäänud läheb ekspordiks. Kokku on ettevõttel 21 riigis registreeritud müügilube 98, ravimipreparaate hetkel tooteportfellis 11.

Farmaatsiatehase eesmärk on kasutada tänapäevaseid ja keskkonnasäästlikke tipptehnoloogiaid.

Oleme uuel teelävel ning kindlad, et täna ligi 50 inimesega Tallinna Farmaatsiatehas töötab ka järgmised 50 aastat samal territooriumil. Tegeleme tõsise tööga, et inimesi aidata.

Ravimitootmises peab kõik olema reeglipärane ja dokumentatsiooniga tõendatav. Õnneks on enamik elektroonne, vastasel juhul oleks meil

kabinettide viisi pabereid,” kirjeldab Randveer farmaatsiatehase töö lahutamatut osa ehk kontrollitud maailma reeglitega igal sammul arvestamist.

Lähiajal soovitakse uue projekti tootmine täies mahus käivitada, hetkel käib uute toodete tööstuslikel seadmetel katsetamine, mis vaheldub tulemuste laboratoorse analüüsiga – see kõik on eesmärgil, et turule jõuaks ravim, mis on patsiendile samaaegselt ohutu, tõhus ning kvaliteetne. Tehase uus tootmisüksus hakkab tootma kortikosteroide sisaldavaid pooltahkeid ravimeid ning hetkel on plaanis tooteportfelli tuua 10 uut ravimit. Peame olema valmis, et kõik tootmisseadmed ja dokumentatsioon vastaks kõikide turgude nõuetele. Meie valdkonnas ei toimu üleöö ja kiiresti midagi – protsess on aeglane ja tõestamiserohke.

Asjaarmastajad ütlevad, et maailma kõige huvitavam töö, kuid loomingulisuse armastajad ütlevad, et kohutav bürokraatia.”

EESTI INIMÕIGUSTE KESKUS SA

Mitmekesisus ettevõttes – õnnelikumad töötajad, innovaatilisemad otsused Kolmandat korda inimõiguste keskuse ja sotsiaalministeeriumi välja antav mitmekesisuse märgis “Austame erinevusi” pole pelgalt väliseks uhkustamiseks. See näitab, et ettevõte või organisatsioon on teinud tõsiseid pingutusi mitmekesisema ja kaasavama keskkonna loomiseks, millest võidavad lõppkokkuvõttes kõik.

Foto: Aron Urb

Väärtuspõhine ja vastutustundlik juhtimine, töötajate hoidmine ning nende võrdne kohtlemine on olulised tugisambad, mis suures osas ettevõtte edu tagavad. Erinevate kogemuste väärtustamine toob kaasa õnnelikumad töötajad, kvaliteetsemad otsused, innovaatilisemad ideed ja selle kõige tulemusel kasuminumbrid, mis teevad konkurentidele silmad ette. Praegu on tööturul võtmeküsimuseks töötajate hoidmine ja selles osas on eelis neil Eesti tööandjatel, kes on oma tegevuste eest tunnustatud kvaliteedimärgisega “Austame erinevusi”.

Alates 2018. aastast iga kahe aasta tagant läbiviidava hindamise tulemu12

TALV 2022

sena on mitmekesise tööandja märgisega pärjatud 32 ettevõtet. Nimekirjas leidub nii rahvusvahelisi korporatsioone ja IT-ükssarvikuid kui ka palju väiksemaid kodusemaid nimesid. Märgis kehtib kaks aastat ja lisaks olemasolevatele ettevõtetele on selle aasta kevadel oodatud tiitlit taotlema ka kõik uued soovijad.

Väärtustest lähtumine järjest olulisem Mitmekesisus ja kaasatus tähendab juhtimispraktikat, millega soodustatakse töötajaskonna mitmekesisust, seatakse kesksele kohale võrdne kohtlemine ja kõiki inimesi kaasav organisatsioonikultuur. See võib hõlmata näiteks paindlikku

tööaega, pere- ja tööelu tasakaalu toetamist, soolise palgalõhe monitoorimist, noorte ja 50+ töötajate kandideerima innustamist, kultuuriliste erinevustega arvestamist, ligipääsetava ja turvalise töökeskkonna loomist ja palju muud, mis annab inimestele sõnumi, et nad on organisatsiooni oodatud.

Tööandjate kogemused ja uuringud võrdse kohtlemise olulisusest näitavad selgelt, et töötajate ootused töökohale on kasvanud ning üha enam kuulub soovitud motivatsioonipaketi sisse tööandjapoolne vaimset tervist ja maksimaalselt toetavat töökeskkonda väärtustav suhtumine.

Eesti Inimõiguste Keskuse 2021. aastal tellitud uuringu järgi leiab 84% Eesti elanikest, et tööandja peaks pöörama tähelepanu võrdsele kohtlemisele, ning 62% Eesti elanikest eelistab mitmekesisusele ja võrdsele kohtlemisele tähelepanu pööravat organisatsiooni tööle kandideerimisel.

Erinevusi austavasse organisatsioonikultuuri panustavad tööandjad on oodatud “Austame erinevusi” märgist taotlema 2022. aasta kevadel. See protsess annab võimaluse analüüsida ettevõtte arengukohti, saada tagasisidet ja soovitusi. Taotlemiseks vajalikud dokumendid saab ettevõte mitmekesisuse nõustaja abiga kokku panna kevade jooksul. Märgis on tasuta ja tööandjatele toimub programmi jooksul mitmeid koolitusi. Juba 2. veebruaril on kõik huvilised aga oodatud märgise “Austame erinevusi” taotlemise infohommikule. austameerinevusi.ee

AQUAPHOR INTERNATIONAL OÜ

100 aastat Eesti ettevõtlust

Kõrgeima kvaliteediga vesi Aquaphori missioon on teha kõrgeima kvaliteediga vesi kättesaadavaks kõigile inimestele. Ettevõtte toodetud veefiltreid kasutab üle 20 miljoni perekonna rohkem kui 60 riigis üle maailma. Aquaphori tegemisi tutvustab ettevõtte Baltikumi müügiosakonna juhataja Timuraz Abuladze.

Rohkem kui 30 aastat edukat tööd!

Aquaphor International OÜ on Eesti tootja ja meie toodame veefiltreid ning veepuhastussüsteeme – valdkonnas ollakse maailma turuliider! Ettevõte asutati aastal 1992. aastal. 2012. aastal avasime esimese tehase Sillamäel, 2014 kerkis teine tehas Narva.

Kvaliteetsete toodete kombinatsioon ja mõistlik hinnapoliitika võimaldavad meie klientidel puhta vee probleem igaveseks unustada. Loomulikult aitavad filtrid oluliselt suurendada ka kokkuhoidu. Toodame veefiltreid nii koduseks kui ka professionaalseks kasutamiseks.

Meie valikust võib leida väikse filtri kraanile, harjumuspärase filterkannu, valamualuse süsteemi ja ka tervikliku majalahenduse eramule. Meie klientideks on

inimesed, kes soovivad juua puhast vett ja hoolivad nii enda kui ka perekonna tervisest ning soovivad säästa loodust.

Igale kliendile leiame parima lahenduse. Tooted on suunatud nii linnaelanikule kui ka eramajaomanikule. Professionaalsed veepuhastussüsteemid sobivad ka tööstusele, haiglatesse, restoranidesse, põllumajandussektorisse jne.

Aquaphori edu võti Hetkel on meil kaks tehast, märtsis valmib Narvas ka kolmas. Tänase seisuga on ettevõttel Eestis üle 600 töötaja. Aquaphor International OÜ edu tagavad erinevad osakonnad, ametipositsioonide loend on suur – komplekteerijad, müügijuhid, logistikud, insenerid, juhid jne.

Igal aastal investeerime üle 10 miljoni dollari teadustegevusse, mis võimaldab meil pakkuda parimaid ja kaasaegsemaid lahendusi vee filtreerimiseks. Kõik peamised tehnoloogiad on Aquaphori intellektuaalomand. Aastate jooksul on ettevõttel kogunenud 130 patenti üle maailma ning see arv kasvab pidevalt.

Meie oma uurimiskeskused on liikumapanev jõud, mis eristab Aquaphori filtrid teistest sarnastest brändidest – meie filtrid töötavad kauem ning filtreerivad rohkem saasteaineid suurema efektiivsusega. Kasutavad maksimaalselt sorbendivõimet – filtrid eemaldavad veest mitmesuguseid ohtlikke aineid, on esteetiliselt atraktiivsed ning neid on lihtne hooldada.

Filtrite valmistamisel kasutame ainult rohelisi tehnoloogiaid. Kõik materjalid, millest Aquaphori filtrid valmistatakse, on absoluutselt ohutud ja võivad toiduainetega kokku puutuda. „Puhastamise ja puhta vee teema on mind huvitanud juba väga pikka aega. Hoolitsen oma pere tervise eest ja hakkasin otsima parimat viisi oma kodu vee puhastamiseks. Katlakiviga on kodus

alati probleem olnud. Sõbrad soovitasid paigaldada Zepteri pöördosmoosisüsteemi. Kui ma süsteemi hinda kuulsin, oli see väga kõrge! Hakkasin uurima, mis tüüpi pöördosmoosisüsteem see on ja siis leidsin Aquaphori. Suurepärane süsteem, kuid hind on palju odavam!

Minu kodust kadus katlakivi ja sain nautida puhast vett,” selgitab Timuraz.

Lõpuks jõudis ta Aquaphori ka tööle: „Olen Aquaphoris alates eelmise aasta juunist Baltikumi müügiosakonna juhataja. Oma meeskonnaga aitame inimestel halva vee probleeme lahendada. Suurendame oma toodete kättesaadavust, parandame teenuse kvaliteeti, nõustame kliente, valime veetöötlussüsteemid, haldame internetipoodi aquaphor.ee.”

Tulevikus plaanime suurendada tootmist ja kasvatada töökohti. Kindlasti soovime ka Balti turul areneda ja igas riigis esindused avada. Tallinnas on meil väike showroom juba olemas, aga plaanime kolida suuremale pinnale.

Varsti avame Aquaphori esinduspoe ka Vilniuses. www.aquaphor.ee

TALV 2022

13

100 aastat Eesti ettevõtlust

KUNDA NORDIC TSEMENT AS

Eesti ehitaja saab oma tsemendi endiselt Kundast AS Kunda Nordic Tsement saab tänavu 30–aastaseks.

Eeri Bilwsted Kundas on veel inimesi, kes mäletavad nõukogudeaegset tsemenditehast, kui õunad koduaias olid tsemendist hallid, telefonitraate ümbritses mitmesendine tsement-„kaitsekiht” ja Tallinnast tehasesse koosolekule saabunud tšinovnikud (ametnikud) ei leidnud hoonest uuesti välja tulles oma musti Volgasid üles – need olid vahepeal kattunud halli tsemenditolmuga...

N ü ü d s e k s o n s e e j u b a k au g e minevik.

Valitsus otsustas 1992. aasta aprillis asutada riigiettevõtte Kunda Tsement baasil aktsiaseltsi ja 1992. aasta juunis asutati AS Kunda Nordic Tsement. 1992. aastal erastati Kunda tsemenditööstusest 35%, 1994. aastal veel 15,1% ning 1999. aastal erastati AS Kunda Nordic Tsement täielikult. „Aktsiaseltsi moodustamine andis võimaluse välisinvesteeringute kaasamiseks Eesti ainukese tsemenditööstuse kaasajastamisse,” sõnas ASi Kunda Nordic Tsement tegevdirektor Meelis Einstein. „Väliskapitali kaasamine oli tol ajal ainus võimalus tsemenditootmist Eestis jätkata,” lisab ta.

Praegu kuulub AS Kunda Nordic Tsement 75% ulatuses HeidelbergCement Groupile ja 25% ulatuses Iiri kontsernile CRH, kes on mõlemad juhtivaid ehitusmaterjalide tootjaid maailmas.

Ettevõttel on kaks strateegilist suunda – tsemendi tootmine ja killustiku tootmine.

Esimese suure investeeringuna valmis Kunda moodne kaubasadam (1994), mis on saanud väga tähtsaks ekspordi-impordiväravaks Ida-Eesti ettevõtetele.

Esimene uuendatud pöördahi käivitus 1995, teine 1996 ja kolmas 2007.

Kunda on roheline linn Tundmatuseni on muutunud ettevõtte keskkonnajalajälg. Kui 1990-ndate algul paiskus tehase korstnatest tuhandeid tonne heitmeid, siis nüüdseks on Kundast saanud roheline mere- ja sadamalinn. Üheks säästva arengu suurepäraseks näiteks on kahtlemata põlevkivituhktsemendi kasutuselevõtt Kunda tsemenditehase ja Narva põlevkivielektrijaamade koostöös, mis vähendas oluliselt põlevkivitööstuse keskkonnajalajälge.

14

TALV 2022

Meelis Einstein: „Viimastel aastakümnetel meile heaks eeskujuks olnud Põhjamaade ja Saksamaa kogemused, võib öelda kohati isegi sund – teha asju korralikult, keskkonnasäästlikult, keskkonnasõbralikult –, on muutnud kardinaalselt tehase keskkonnakaitselist olukorda.”

Kunda tsemenditehas on olnud Eestis eestvedajaks mitmetes säästva arengu- ja keskkonnategevustes. Ligi 30 aastat on tehtud looduskeskkonna uuringuid, millega jätkatakse ka tulevikus.

Aastatel 2008–2009 viidi ellu alternatiivkütuste projekt, mille eesmärgiks oli fossiilsete kütuste kasutamise ja keskkonnasaaste vähendamise läbi jäätmete kütusena taaskasutusse võtmine.

Kokku on tsemendipõletusahjudes põletatud üle poole miljoni tonni jäätmekütust ehk pool miljonit tonni olmeja ohtlikke jäätmeid jäi prügilasse ladestamata ning need jäätmed on tooteks konverteeritud.

Uuritud on kaldapääsukeste populatsiooni, mille põhjal valmis juhendmaterjal Eesti mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele. Läbi on viidud imetajate, taimestiku, kahepaiksete, kiilide ja kalastiku inventuur ning valmimas on karjääride täiendatud elurikkuse kavad, et tagada liigirikkuse säilimine ja suurenemine nii kaevandamise käigus kui ka karjääride korrastamise järel.

30 aastaga on ettevõte keskkonnainvesteeringuteks kulutanud 27 miljonit eurot. Riik on keskkonnainvesteeringutega ettevõtet toetanud rohkem kui 5 miljoni euroga.

Eksport on oluline Tsemenditootmine Eestis on peaaegu algusest peale olnud seotud ekspordiga – tsementi efektiivselt toota ainult väikesele Eesti turule ei ole võimalik.

Seepärast võib ka meie lähiriikides – Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Venemaal – ridamisi leida hooneid ja rajatisi, mis valminud Kunda tsemendist. „Kodumaise tsemenditehase olemasolu on taganud Eesti ehitajatele alati püsivad ja stabiilsed tsemenditarned ning seda ka ehitusturu kõrgperioodidel.

Koduturu kindlustamine kvaliteetse tsemendiga on olnud alati meie tähtsaim ülesanne, ” ütleb müügidirektor Imre Leetma.

Heitmekvoodid Seoses järjest kõrgemate CO2 heitekvoodi hindadega ning tehases kasutusel olnud vana ja energiamahuka tootmistehnoloogia tõttu võttis HeidelbergCement Group vastu otsuse Kunda tehases klinkri tootmine lõpetada. Alates 2020. aastast tuuakse Kundasse klinker kontserni Slite tehasest Rootsis. Seal on kaasaegse(ma) tootmisprotsessi tõttu võimalik toota väiksema süsinikujalajäljega tooret ning nende ambitsioon on jõuda aastaks 2030 süsinikneutraalse betoonini. Mis tähendab seda, et ka Kunda tehases jahvatatud tsemendist toodetud betoon on tulevikus süsinikneutraalne. Selleks on algatatud süsiniku kogumise ja säilitamise projekt, lisaks on aga vaja suurendada biomassi osakaalu kütustes ning leida alternatiivseid lahendusi süsinikuintensiivsele klinkrile.

Nende lahenduste leidmiseks on Kunda

tsemenditehases tehtud aastaid tööd – möödunud aastal katsetati kaltsineeritud savi tootmist klinkri asendusainena ning lähiajal on plaanis katsetada vulkaanilise tuha jahvatamist. „Kunda Nordic Tsement on tsemenditootja, turgu valitsev tervikliku tooteportfelliga tsemendifirma, ” räägib Meelis Einstein. „Selliseid jahvatustehaseid, kuhu klinker, üks tsemendi tootmiseks vajalik põhitoore, sisse tuuakse, on maailmas palju.”

Kundas klinkri tootmise lõpetamine vähendas ASi Kunda Nordic Tsement süsinikujalajälge ca 28%.

Eesti CO 2 heide vähenes klinkri tootmise lõpetamise tõttu umbes 600 000 tonni aastas. „Meie üleminekul Slite klinkrile oli eesmärgiks, et tsementide lõppnäitajad jääksid samaks,” sõnas Imre Leetma. „Võib öelda, et tsementide kvaliteet on keskmiselt isegi tõusnud.”

Samal ajal teiste tsemendimarkide uuendamisega uuendati ka põlevkivituhktsemendi retsepti. Komposiittsement CEM II/A-M(T-L) 42,5R on nüüdsest keskkonnasõbralikum, sest selle tootmisel tekib vähem süsihappegaasi.

„Tsemendiveskid on raskepärased masinad, kuid nad jahvatavad inimestele vajaliku ehitusmaterjali algosi,” räägib Meelis Einstein. „Paistab, et iga põlvkond peab oma kolme põrsakese majavaidluse läbi tegema, mis on parem – põhk, puu või kivimaja?

Tsement ja sellest valmistatud betoon ei kao ehitamisest kuhugi, sest ükski teine materjal ei suuda teda asendada – majade, sildade, teede, tuuleveskite, kanalisatsiooni- ja veevõrkude, karjalautade, silohoidlate, sadamate jms ehitamisel. Inimesed on näinud ränka vaeva, et põhumajadest välja rabeleda.”

Alates 1871. aastast, kui Kunda mõisnik John Carl Girard de Soucanton hakkas oma maadel tsementi valmistama, on Eestis toodetud kokku 121,94 miljonit tonni tsementi. Valdav osa sellest on toodetud Kundas. „Eesti ehitaja saab oma tsemendi endiselt Kundast, ” sõnab Meelis Einstein.

SOLVENTUM OÜ

100 aastat Eesti ettevõtlust

Pärnu Väikeloomakliinik 25: hingega tehtud kliinik tahab laieneda

Sel aastal veerandaja aasta vanuseks saav Pärnu Väikeloomakliinik paistab Eesti ettevõtlusmaastikul silma koduse atmosfääri ja südamliku kollektiivi poolest.

Puuduv ettevõtluskogemus teda ei heidutanud ja näpuotsatäis sinisilmsust aitas vaid kaasa. Ka aeg oli selline, mil nii veterinaarmeditsiin kui ka õendusteenus olid Eestis pea olematul tasemel. „Selle 25 aastaga on muutunud palju, olen saanud õppida nii eriala kui ka ettevõtlust,” tõdeb Lasn.

Olgugi, et nii kliiniku juhtimine kui ka loomade ravimine on täiskohaga töö, suudab Lasn ometi mõlemat ja võtab Staažikas loomaarst ja üks Eesti hinnaortopeed-traumatoloogina patsiente tumaid ortopeede doktor Marti Lasn vastu ka teistes kliinikutes. „Eesti turul juhib väikeloomakliinikut hingega selle tegutsedes ei saa kliinik reeglina endale asutamisest saadik. Tema prioriteeeraldi juhti lubada, sellega tegeletakse tideks on lihtsus, selgus ja kirg valdpõhitöö kõrvalt.” konna vastu – ettevõtte kolm alustala.

Tegutsemisaja jooksul on läbitud nii Pärast kaheksat pingelist tundi tõuse kui ka mõõnasid. Kõige raskem vastuvõtus tuleb seega tegeleda kõige oli neist 2008. aasta majandussurutise ettevõtluse juurde kuuluvaga. „Noorena ajal, kuid Lasni ettevõtjaksasin rohkem, aga luspisikut tagasilöögid enam ma üle kümne tunni vähendanud ei ole. päevas töötada ei taha,” Pärast pikka tööpäeva tunnistab Lasn. EttevõtEksootilisim ja mitmeid operatsioone, lusele mõtleb ta pigem klient on mil kliinikus intervjuuks kui hobile ja mõtteviisile, maha istume, on Lasnil millest lähtudes igapäevaPärnu MiniZoo endiselt sära silmil. Soov selt tegutseda. Lasni sõnul boamadu. pakkuda Pärnu Väikelooon tema ettevõtmiste makliinikus tipptasemel kõige raskemad hetked teenust kannustab teda edasi tegutseotud ikka vastuvõtutööga. sema. „Keeruline on, kui ravi ming il põhjusel ei õnnestu. See läheb hinge ja tuleb tihtilugu koju kaasa. Olgugi, et Täiskohaga kahel rindel aastatega kasvab nahk paksemaks, on Pärnu Väikeloomakliiniku asutamisele iga arst lõpuks siiski inimene,” tõdeb ta. andis omal ajal tõuke praktiline vajadus. „To l a j a l e i p a k k u n u d k e e g i pärast kooli lõpetamist tööd, tuli ise Hingega tehtud hakkama saada. Praegu on aga vastu25 aastat tagasi oli Pärnus kolm pidi, loomaarstide järele on Eesti turul loomakliinikut, nüüd on neid seitse. tohutu vajadus,” selgitab Lasn.

Konkurentsi kasvust ja rasketest aega-

dest on kliinik läbi läinud sama koosseks meie tiim, suhtumine ja hoiak – seisuga: läbi aastate on siin töötanud need on väärtused, mis teevad kliinikust kolm vastuvõtuarsti ja üks laboriarst. kliiniku,” sõnab Lasn.

Muutunud on vaid abipersonali koosseis, kelle rolli Lasn eriti rõhutab: Terve Eesti kliinik „Õendusteenus on nende aastate Doktor Lasni kirg oma töö vastu ning jooksul teinud kolossaalse hüppe. Kui sihikindlus mõjuvad inspireerivalt. enne seda ei olnudki, siis nüüd teevad „Elame üle, saame hakkama ja pinguõed ära väga suure osa tööst.” tame – milles küsimus?” suhtumine on Suurema täheleLasni ja Pärnu kliinikut panu on Pärnu Väikejuhtinud kaine mõistuloomakliinikus saanud sega läbi aegade. kirurg ia, or topeedia, Koroonakriis kliiAlati saab teha onkoloogia, kujutava ja nikule väga suurt jälge laboridiagnostika valdveel uhkemalt ja jätnud ei ole, pigem on konnad. Soovi korral see teenuste paket ti veel paremini. pakub kliinik ka kodulaiendanudki. Liikumisvisiite. Lõviosa klienpiirangute ajal töötati tuurist moodustavad muidugi koerad näiteks välja erialase nõustamise ja kassid, aeg-ajalt käib ka närilisi lahendus, mille raames saab loomaarsja eksootikuid. Kõige eksootilisem tilt nõu küsida kodust lahkumata. Seda patsient oli näiteks Pärnu MiniZoost soovitab Lasn eelkõige ortopeedipärit boamadu. liste murede puhul või teisese arvaKüsimuse peale, kas kliinikul on ka muse saamiseks. Teistpidi sobib see ka laienemise plaane, ei jää Lasn pikalt esimeseks „visiidiks”, mille käigus saab mõtlema: „Muidugi on!” Tema vaade on arst looma seisundist enne päris visiiti esmase pildi. Kokkuvõttes kiirendab see selgelt suunatud tulevikku, sest palju on ka raviprotsessi. veel ära teha ja proovida. Ka valdkond Kliendikeskse ja Eesti-ülese teenuse areneb ja pakub pidevalt väljakutseid. pakkumine on Lasnile alati oluline „Maailma absoluutse tipptasemeni on olnud. Nii ei ole ka nõustamisteenus meil veel minna. Alati saaks ja tahaks Pärnu-keskne, vaid suunatud kogu teha paremini, mistõttu me ka invesEestile. teerime, õpime ja areneme pidevalt.”

25 aasta eest tänab doktor Lasn oma Armsas puitmajas asuv väikeloopersonali ja loomaomanikke, kes on makliinik paistab silma hubase atmoPärnu Väikeloomakliiniku hoolde usalsfääri ja sooja teeninduse poolest. danud oma kõige kallimad lemmikud. „Oleme kliinikut teadlikult kujun„See on olnud muljetavaldav ja aidanud danud nii, et siin tunneks end koduselt meil areneda ja kasvada,” lõpetab Lasn nii kahe- kui ka neljajalgsed,” räägib Lasn. „Ma arvan, et meid teevad erilitänulikult.

TALV 2022

15

100 aastat Eesti ettevõtlust

Foto: Shutterstock

AJAJOON.

Põnevamad faktid Eesti huvireisimise ajaloost Turismil on väga pikk ja põnev ajalugu. Eestis sai see hoo sisse siinsete kuurortide tekkega 19. sajandi esimesel poolel. Millised on aga viimase umbes saja aasta märgilisemad arengud huvireisimise ajaloos?

1920 – kodanikualgatuse korras loodi Eesti Turistide Ühing (ETÜ).

1933 – Eesti Vabariiki külastas 84 293 välismaalast. Lisaks nendele külastas Tallinna sadamat 11 ookeanilaeva 2364 turistiga. Samal aastal käis välismaal 110 419 Eesti kodanikku: Lätis isikutunnistusega 98 645 inimest, Soomes reisikaartidega 5369 inimest ja mujal välispassidega 6405 inimest. Neist andmetest, mis pärinevad 1934. aastal ilmunud väljaande Turismi Teataja esimesest numbrist, nähtub, et põhiline turismialane suhtlemine toimus nn lähivälismaaga.

1934 – ETÜ initsiatiivil asutati ajakiri Turismi Teataja.

1935 – valmis Eesti esimene turismibuss, milles oli 45–50 istekohta. Bussis oli ka WC. 1936 – esimene lennumatk kaheksakohalise lennukiga marsruudil Tallinn-Varssavi. Sel aastal käis Eestis üle 117 000 välismaalase – 45 000 rohkem kui aasta varem.

1938 – võeti vastu turismi korraldamise seadus, mille alusel moodustati sotsiaalministeeriumi juurde loodushoiu ja turismi instituut.

1950ndate esimene pool – hakati korraldama ühe-kahepäevaseid ekskursioone Eesti linnadesse ja looduskaunitesse paikadesse. Põhilisteks transpordivahenditeks olid inimeste veoks kohandatud veoautod. Selle perioodi kaugemateks reisisihtideks olid Läti ja Leningrad.

1950ndate teine pool – algas ulatuslik kuurortide ja puhkekodude laiendamine-rajamine. Eesti ja Läti muutusid üleliiduliselt nõutavateks puhkepiirkondadeks. Eesti turistide meelispaikadeks kujunesid aga Musta mere rannik, Kaukaasia ja Karpaadid.

1960ndad – mõningane areng välisturismis. Avati hotell Tallinn. Välisturistide majutusbaasiks oli esialgu vaid see hotell ja nende liikumisvabadus piirdus sisuliselt ainult Tallinna linnaga.

1965 – taasavati regulaarne laevaühendus Soomega.

Pildikompaniis kohtuvad

1972 – valmis hotell Viru, mis andis olulise tõuke välisturismi elavnemisele.

1970ndad–1980ndad – samm-sammult avanesid Eestimaa teised asulad ja ja linnad välisturistidele.

1980 – tänu Moskva olümpiamängude ajal toimunud Tallinna olümpiaregatile rikastus Tallinn hotellidega Olümpia ja Pirita Purjespordikeskuse hotell Sport.

1980ndad ja perestroika – elavnes turismialane välissuhtlus, väliskülalisi hakati lubama ka varem rangelt keelatud piirkondadesse. Tekkisid Eesti esimesed iseseisvad turismifirmad.

1990 – loodi Eesti Vabariigi riiklik turismiamet ja Eesti turismifirmade liit.

1991 – toimus esimene rahvusvaheline turismimess Tourest.

Allikad: Ivar Siimoni “Turisminduse alused”, Turismi Teataja (1934, 1)

PILDIKOMPANII OÜ

tehnika tipptase ja laste naeratused Pildikompanii OÜ asutati Tallinnas 1992. aastal ning tegu oli esimese ettevõttega Eestis, kus keskenduti kvaliteetsele fototeenusele koolides ja lasteaedades. Ettevõtte ja Eesti pildistamisteenuse arengule aitab pilgu heita tegevjuht Madis Pärn.

Kui vaadata tagasi Pildikompanii 30-aastasele tegutsemisajale, siis kõige keerulisemad väljakutsed on olnud tehnika arenguga seonduvad.

Uuem tehnika pakub paremaid ja kvaliteetsemaid lahendusi, aga selle kasutusele võtmine eeldab alati suuri investeeringuid. Pildikompanii võib täna uhkusega tõdeda, et on olnud Eestis selleteemalise arengu eestvedaja ning selle käigus ka ise stabiilselt kasvanud ja arenenud.

Uue aastatuhande algus tõi kaasa väga suure muutuse – digipöörde.

16

TALV 2022

Kõik kasutuses olnud fototehnika ja fotolaboriseadmed tuli välja vahetada uute, digitaalsete vastu. Uued töövõtted ja uue tehnoloogia kasutusele võtmine sundis töötajaid omandama uusi oskusi. Paljud fotograafia eriala inimesed vahetasid sellel ajal töökohta.

Digilahendused arenesid üha kliendisõbralikumaks 2012. aastal avas Pildikompanii oma esimese interneti tellimiskeskkonna. Kui 1990ndatel ja 2000. aastate alguses tellisid kliendid tooteid nii, et ei olnud neid enne oma silmaga näinud, siis uus tellimiskeskkond andis toodete esitlemisel uued võimalused – kliendid saavad sealtmaalt privaatselt ja turvaliselt valida ning koostada oma tellimuse Pildikompanii kodulehel.

Pildikompanii tehtavad lasteaia- ja koolifotod on tehniliselt kõrge kvaliteediga, sest nende pildistamiseks kasutavad fotograafid parimat tehnikat.

Pildikompaniil on Tallinnas tipptasemel

Kümned tuhanded naeratused fotolabor ning kogu toodang valmib algusest lõpuni oma ettevõttes. Tänu sellele on toodetele tagatud hea hinna ja kvaliteedi suhe.

Pildikompanii tooted ja pildivalik on kokku pandud klientidelt – koolidelt, lasteaedadelt ja lapsevanematelt – saadud tagasiside põhjal. Klientidega suhtlemist peetakse ettevõttes au sees ning asjalikele ettepanekutele reageeritakse kohe.

Tänasel päeval kasutab Pildikompanii teenust umbes 1/3 kõikidest Eesti koolidest ja lasteaedadest. Arvuliselt käib nendes õppeasutustes kokku 70 000 õpilast ja lasteaialast.

Pildistamise päev koolides ja lasteaedades on oodatud sündmus, see tekitab koolipäeva mõnusat elevust.

Ka Pildikompanii fotograafid naudivad seda päeva ja annavad endast parima, sest ettevõttes töötavad inimesed, kellele nende töö meeldib.

100 aastat Eesti ettevõtlust

STRANTUM OÜ

Positiivne edulugu

ja püsivad pingutused vallaelanike heaolu nimel Pikaaegse ajaloo ja viimase kümmekonna aastaga oluliselt kasvanud omanäoline äriettevõte OÜ Strantum vaatab tagasi 2021. aastale ning suunab pilgu 2022 aastasse.

Kohalik omavalitsus äriettevõtte omanikuna pole teab mis haruldus, küll aga on konsolideerimiste tulemusena liidetud valla elu edendamiseks vajalikud erinevad tegevused toonud Strantumile ainulaadsuse ja efektiivsuse, mida juba niisama lihtsa vaevaga üles ei ehita. “Strantum on nagu konglomeraat, mille efekt on saavutatud kompetentsi ja võimsuse ühendamisel.

Meil on üks ettevõte, aga samas palju areene,” ütleb Strantumi juhataja Meelis Härms.

Uus katlamaja Tabasalus

vaid, lisaks mitmeid Strantumi üheks suurimaks parklaid. Jaanuari ja veebruari raskete edulooks möödunud aastal võib Strantumi juhataja Meelis Härms lumiste talveilkindlasti nimetada taastuvenermadega tekkinud gial põhineva hakkepuidukatlalumeuputuse ja erakordse libedusega maja rajamist Tabasallu. Olukorras, kus saadi edukalt hakkama. Üle pika aja energiahinnad purustavad kõikjal ennemeile rõõmu, aga kohati ka ebamuganägematuid rekordeid, saavad Tabasalu vust pakkunud talveilmad olid suuresti kaugküttepiirkonna tarbijad juba jaanuaajendiks soetada juurde hooldetehnikat rist-veebruarist nautida märkimisväärset ja põhikohaga asus tööle uus traktorist. hinnalangust. Lisaks olulisele kodukuKevadiste teehooldustööde käigus uuenlude leevendusele on see ka meiepoolne dati teekattemärgistust ja tehti ribavääriline panus rohepöördesse. pindamisi.

Tavapärase halduse ja tehnohoolHaldusosakond – heaolu ja duse raames sõlmiti uusi lepinguid ning võimaluste looja Harku vallas lisandus hallatavaid objekte. TehnoHaldusosakond on aastatega laiendanud hooldusteenuse paremaks toimimiseks tegevuste ampluaad ja mahtu. Võimekus juurutati Strantumi oma digilahendus on oluliselt kasvanud nii tehnilises, digiaktide koostamiseks ja süstematifinantsilises kui ka tööjõu plaanis. seerimiseks.

Möödunud aastal sõlmiti mitmeid uusi Tabasalus Teenuste 2 Strantumi ja pikendati olemasolevaid lepinguid hallatava ärihoone ruumides leidis perioodipikkusega 3–5 aastat. sobilikud töötingimused Harku valla Harku valla haljasalade hooldamine haridus- ja kultuuriosakond. kolmeks aastaks näeb ette üle miljoni ruutmeetri haljasalade regulaarset niitmist, teha tuleb heakorratöid mänguPuhas joogivesi ja loodus väljakutel, hoolitsema peab lilleamplite Võimeka ja kompetentse vee-ettevõtkastmise eest nii Tabasalus, Tiskres kui tena osutab Strantum ÜVK teenust ka Harkujärvel, lisaks veel pidulike dekopraegu ligi 16 000 inimesele. Viimase ratsioonide paigaldamine ja hooldamine. kümne aasta jooksul on selles vallas Harku valla tänavate ja maanteede toimunud jõudsad arengud. Puhta hooldamine ning säilitusremonditööde joogivee ja loodust säästva ning nõuetele tegemine on kinnitatud viieaastase vastava reovee ärajuhtimise ja ka toimelepinguga. Teedhooldusesse lisandus pidevuse tagamise eesmärgil on tehtud kokku üle 60 kilomeetri valla teid ja tänapalju tööd ning suuri investeeringuid.

Eelnenud aastal jätkati suures osas vanade mehaaniliste arvestite asendamist kaugloetavate arvestitega ja võib öelda, et see tegevus on hoolimata koroonaviiruse pärssivast mõjust nüüdseks sisuliselt lõpetatud ning paigaldatud on enam kui 5000 kaugloetavat arvestit. Investeeringu kogumaht oli 400 000 eurot.

Tehti ka mitmeid erinevaid rekonstrueerimistöid: uuendati Murastes asuva Kolmiku veetöötlusjaama kaks mahutit, lisaks mahutid puhastati ja paigaldati uus hüdroisolatsioon; Muraste teel asuva reoveepumpla uuendamisel asendati purunenud korpusega pumpla uuega ning muudeti mõnevõrra pumpla asupaika.

Alustati mitme suurema projektiga: Harkujärve Loodjärve piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine, milles 2021. aastal toimusid projekteerimistööd ja ehitustööd on kavas läbi viia 2022 aastal; koostöös Elektrileviga arendatakse uut geoinfosüsteemi. Seni kasutatud süsteem jäi ajale jalgu ega võimaldanud eesmärgiks seatud funktsionaalsuse rakendamist. Uus GIS on hetkel testimisjärgus.

Alustatud on ka Harku aleviku veetöötlusjaama rajamisega, Tabasalu-Tallinna reoveetorustiku rekonstrueerimise, Loopealse piirkonna reoveepuhasti rajamise, Tutermaa ÜVK rekonstrueerimise ning mitmete teiste mahukate ja oluliste projektide elluviimist.

Tiskre ja Harkujärve piirkonna kahe puurkaev-pumpla rekonstrueerimiseks

korraldati hange. Tööde käigus rajatakse 2022. aastal kaks kaasaegset pumplat koos veetöötlusjaamadega. Investeeringu mahuks on 845 000 eurot.

Tervislik liikumine koju kätte Tabasalu spordikompleks ja sinna juurde kuuluvad hooned spordisaalidega on olnud kahe pandeemia-aasta jooksul tähelepanu keskpunktis. Keerukas ja vastuolulises olukorras on tulnud vastu pidada ning targalt tegutseda. Pidi olema valmis kiirelt reageerima pidevalt muutuvatele otsustele piirangute vallas ja sealjuures tuli tagada teenuste osutamine ning töökohtade säilimine. Vaatamata kõigele oli eelnevas aastas ka palju positiivset. Tabasalu spordikompleksi hoone kolmandal korrusel avati noortekeskus. Lisaks renoveeriti amortiseerunud saale ja muid ruume. Oluline rõhk oli turvalisuse tagamisel hoones. Hetkeseisuga võib öelda, et Tabasalu spordikompleks on turvaline ja külastajasõbralik koht, kuhu oma vaba aega veetma ja sporti tegema tulla.

strantum.ee

TALV 2022

17

100 aastat Eesti ettevõtlust

Uus-Veerenni elamuarenduse esimene etapp. Arhitektuur: Arhitekt Tarbe OÜ

Foto: Heikki Avent / Wienerberger AS

Ehitusmaterjalide hinnatõus raugemise märke ei näita Eelmisel aastal hoo sisse saanud ehitusmaterjalide hinnatõus raugemise märke ei näita, nendivad ehitusmaterjalide tootjad ja müüjad.

TEKST: Gerli Ramler

“Meie tooted koosnevad mitmetest metallidest ja muudest materjalidest.

Ainuüksi alumiiniumi toorme hind on võrreldes eelmise aasta jaanuariga tõusnud 50%, mõne muu materjali puhul on hinnatõus olnud veel suurem.

Ja hetkel on raske ütelda, millal toorme hinnatõus stabiliseerub,” nendib alumiinium- ja terassüsteemide arendaja ning tarnija Schüco Eesti müügijuht Triin Heinsoo. “Toorme järele on väga suur nõudlus kogu maailmas ja ebastabiilsed energiahinnad puudutavad tervet Euroopat, selles valguses on liig loota hindade odavnemist.”

Keraamiliste ehitusmaterjalide tootja Wienerberger ASi Eesti ja Läti müügi- ja turundusdirektori Jüri Veski sõnul on hinnatõus erinevatel toodetel erinev ning tuleneb muu hulgas konkreetse toote tootmise energiamahukusest. “Viimase aasta jooksul hindaks meie keskmiseks hinnatõusuks umbes 18

TALV 2022

10%. Sellel aastal on lisahinnatõus vältimatu, kuid selle suurus sõltub, mis tasemel energiakandjate hinnad stabiliseeruvad. See selgub lähikuudel.”

“Hinnad on kerkinud väga erinevalt mõnest protsendist kuni 50 protsendini,” ütleb Schneider Electric Eesti juht Miko Siilivask. “Näiteks kaitselülitite või pistikupesade hinnad on tõusnud vaid veidi, aga keerukamate seadmete puhul, milles kasutatakse spetsiifilisi kiipe või metalle, võib hind olla ligi 50% kõrgem kui aasta-kaks tagasi. Kindlasti on suure hinnaralli läbi teinud ka kaablikandesüsteemid ning kaablid, mille hind on otseselt seoses metalli hinnaga – selle hind tõusis aga 2021. aastal rekord tasemeteni. 2022. aastal hinnad kindlasti tõusevad. Keeruline on öelda, kui palju, aga kindlasti rohkem kui 5%.”

Ehitusmaterjalide turu tulevik: kiirmood pole enam moes Triin Heinsoo sõnul võib klaasfassaadide ning akende-uste puhul öelda, et kui 1990. aastate algul oli oluline klaasi kinnihoidmine, siis täna on olukord muutunud ning lõppkliendid nõuavad kvaliteeti. “Kõige olulisemaks näitajaks on energiatõhusus, aga ka muud tehnilised nõuded. Viimastel aastatel on eraklientide seas tõusnud nõudlus ka “high-end” toodete järele. Siin on märksõnadeks õhulisus, mis saavuta-

takse võimalikult suurte klaasiväljade ja minimaalse ristlõikega profiilide abil ning automaatikaga juhitavad aknaduksed.”

Ta nendib, et tulevikusuundadeks on digitaliseerimine ja rohemajandus, nende suunamuutuste kaudu suudetakse loodetavasti ehituseriala ka noortele jaoks taas atraktiivseks muuta.

Toodete poolelt aga kindlasti hooneautomaatika, mida nõutakse järjest enam ka avatäidete puhul, näiteks avatäidete profiilide sisse integreeritud ventilatsioonisüsteemid ning avamismootorid, mille abil saab hoone sisekliimat reguleerida. “Ühiskond on arengus jõudnud punkti, kus üha enam väärtustatakse ehedust, looduslikkust, keskkonnasõbralikkust ja muidugi kvaliteeti ning kestvust. Valiku juures on määravaks ka nii vahetult kogetav esteetika, valikuvõimalused kasutuses kui ka praktilisus ja vastupidavus. Kiirmood pole enam moes ning odavamate ja vähemkestvate materjalide kasutamine ehituses ei ole majanduslikult mõistlik,” ütleb Wienerbergeri Baltikumi turunduse ja kommunikatsiooni koordinaator Evelyn Parv.

Ta toob näiteks, et telliseid on alati kasutatud ja need ei kao ehitusmaterjalide valikust ning arhitektuuripildist kusagile. “Valikusse lisandub pidevalt uusi tooteid, mis on toodetud keskkonda säästvamal moel. Tulevad uued

formaadid ja pinnaviimistlused, aga ka värvipalett muutub. Kestev lahendus on näiteks tellisplaatidega raudbetoonpaneelid, milles tellisplaadid paigaldatakse raudbetoonpaneeli pinnale juba tootmisel. Trendiks on kujunenud ka katusekivide kasutamine fassaadi ehitusel ehk terve maja katmine tasapinnaliste ilmastikukindlate katusekividega.”

Miko Siilivask toob suuremate muutustena ehitusprojektide puhul samuti välja digitaliseerituse. “Praegu on juba võimalik jälgida ja juhtida põhimõtteliselt iga seadet või masinat.

Aastaid tagasi oli see tehniliselt keeruline ning kindlasti ei pööratud sellele nii suurt tähelepanu, sest keerukamate süsteemide ehitus oli tunduvalt kallim ning energia hind oli soodne. Hetkel on nõudlus järjest targemate seadmete vastu on kasvamas, lisaks otsivad arendajad rohkem võimalusi hoonet lihtsamini ja soodsamalt hallata. Põhjuseks ka tööjõu ja sellega kaasnevate kulude kasv.”

Trendideks ehitusvaldkonnas on Siilivaski hinnangul kindlasti energiatõhusus. “Uute ehitiste osas on ka selles suunas jõudsalt liigutud, lisaks on viimase aasta jooksul kasvanud ka vanade hoonete ja taristu energiatõhususe tõstmine. Oleme kindlad, et see suund jätkub veel pikalt, kuna kütte- ja elektrihindade langust ei ole lähiaastatel näha.”

WESICO PROJECT OÜ

100 aastat Eesti ettevõtlust

Anti Mölter: oleme teinud

ulmeliselt võimsaid töid OÜ Wesico Project on Eesti üks suuremaid välisvõrkude ehitajaid, kes teeb töid oma meeskonna ja tehnikapargiga. “Oleme üks suuremaid, kes pakub “võtmed kätte” täislahendusi ja kel on endal nii palju inimesi ja tehnikat,” ütleb ettevõtte juhatuse liige Anti Mölter.

Lisaks sellele, et Wesico tegeleb infrastruktuuride (vee ja kanalisatsiooni välistrasside ning gaasitorustike) ehitusega, teedeehituse ja erilahendustega, on grupist 20 tegutsemisaastaga välja kasvanud sellised sidusettevõtted nagu lammutustöid teostav Aspen Grupp OÜ, kaeve ja pumplaid tootev Kaevutehased OÜ, reovee kompaktpuhastite müügiga ja keskkonnakaitselise projekteerimise ning reo- ja sademeveekäitlusega tegelev Keskkond & Partnerid OÜ jt. “Kui vaadata gruppi tervikuna, suudame teha kõike: meil on oma projekteerimisüksus; meil on oma üldehitusüksus; meil on oma lammutusfirma, millega lammutame Eestis, Soomes ja Lätis, näiteks Aidu Põlevkivi tehas on meie lammutatud; me ehitame kommunikatsioone ja meil on kinnisvarapool – ehitame kortermaju, eramuid ja täiendavalt veel ka üldehitussektoris.

Meil on väga tugev know-how ja oleme teinud ulmeliselt võimsaid töid, nagu näiteks klaasivabriku O-I Production Estonia Järvakandi tehas, kus korraga oli objektil paarsada inimest ning töid tuli koordineerida ameeriklastega, kellega oli ajavahe ca 7 tundi,” tutvustab Mölter.

2002. aastal ettevõttega nullist alustades oligi tema sõnul eesmärgiks pakkuda oma firmade grupis kõike ehitamisega seonduvat, seda enam, et siis oli enamik teenustest veel lapsekingades. “Ehitus oli siis poolkorruptiivse maiguga ja öeldi, et sa võid teha küll oma hinna, aga tööd ikkagi ei saanud.

Nii hakkasime ise oma asjadega pihta, koondasime mõned väiksemad ettevõtted, et saada vastu suurtele, kel olid juba hangetesse lastud sisse kirjutada ISO nõuded, tegime oma kvaliteedisüsteemid – meil on täna olemas nii ISO 9001, ISO 14001, kui ISO 45001. Aastate

jooksul kasvasid välja eri valdkonnad ja teenused.”

Täna moodustavad 90% Wesico töödest riigihanked: vee- ja kanalisatsioonitrasside ning reoveepuhastite ehitus, teed ja platsid. Erasektori töid on jäänud torustike puhul vähemaks ja viimastel aastatel on nad spetsialiseerutud suuremahulistele hangetele ehk peamiseks kliendiks on kohalikud omavalitsused, nad on ehitanud Võrus, Mustlas, Viljandis, Kilingi-Nõmmel, Jõgeval, Tartus jne.

Ehitatud on ka koolimaju ja lasteaedu, aga ühiskondlike hoonete asemel rajatakse praegu tööstushooneid, eramuid ja kortermaju. “Omame ise kinnistuid, ise projekteerime, ehitame ja organiseerima osaliselt ka müüki. Kuna alltöövõtjate ja inimeste ressurss on piiratud, peame vaatama, kas teeme riigihankeid või midagi muud,” ütleb Mölter.

Kinnisvara arendamisega on tegeletud viimased viis-kuus aastat.

We s i co l o n n ä it e k s p o p u l a a r s e s Tartu-lähedases Soinaste arenduses kokku 118 ühikut ehitatud või müüdud krunti – neist 30 hoonet on nad ise ehitanud. Kinnisvara realiseerimiseks on õige aeg, kuna turul on defitsiit.

“Krundid, mis seitse-kaheksa aastat tagasi ostsime, on väga heades asukohtades – meil on krunte kesklinnas, meil on jõe ääres kortermajade jaoks ainulaadseid krunte ning need kõik on täna ehituses.”

Ehitussektor on Mölteri sõnul suhteliselt keeruline sektor, kus on igapäevaseks väljakutseks probleemide lahendamine ametkondade, ehitajate ja projekteerijate vahel ning ka ehitustandril: “Küll ei ole paneeli mõõt paigas, küll on projekteerija eksinud, küll on materjalid tarneaegadest maas – sa

pead kõik vead vastavusse viima, ära parandama ja hooned ning rajatised õigeks ajaks valmis saama,” ütleb ta, et hoiab alati ise kätt pulsil ega tea edukaid ettevõtjaid, kes seda ei teeks. “Meievanustel ettevõtetel on tulnud kõik raske tööga. See on elustiil, ka puhkusel on mul mobiiltelefon alati kõnevalmis,” nendib omanik, et puhkusel olles pole tööasju ajada tema jaoks kunagi probleem olnud.

Pinget lisavad ehituses lühikesed tähtajad. “Tellija ei saa eeldada, et me istume käed rüpes – meil on tööde maht ees näiteks kaheksa kuud, nii et tellimuse pikkuseks peaks olema vähemalt aasta-poolteist, aga turul on ka kolme- ja kuuekuulisi hankeid,” jätkab ta, et mõnest hankest polegi seetõttu mõtet osa võtta, sest tähtaegadega hätta jäädes on tagajärjeks sanktsioonid, mida välditakse. “Me ei taha ka alltöövõtjatele trahve ega sanktsioone määrata, sest inimressurssi on niigi vähe, kellega koostööd teha.

Ja veel vähem on normaalseid mehi, kes suudavad sinu meeskonnaga ühes rütmis tööd teha. Müts maha kõigi ees, kes väljas töötavad ja saavad aru, et töö on vaja tähtaegselt ära teha – mehed on väljas ka –20 kraadiga ja nädalavahetustel, kui vaja. Välitöö on füüsiline, sul peab olema iseloomu ja tahtmist, et seda teha. Kiidan kõiki üldehitajaid, torustike ehitajaid, montaažimehi, mehhanismijuhte, objektijuhte, projektijuhte ja teisi. Samuti tänan kõiki tellijaid, materjalide tarnijaid, alltöövõtjaid ja koostööpartnereid!”

TALV 2022

19

100 aastat Eesti ettevõtlust

SB KESKKÜTTESEADMED OÜ

Kelle hoolde kütmine usaldada?

Küttemured olid, on ja tõenäoliselt ka jäävad. Just seepärast oleme Pelltech OÜ-ga juba 15 aastat hoolt kandnud selle eest, et Eesti rahva kodud oleksid soojad ning seda mugavalt, säästlikult ja turvaliselt. Mitte ainult kodud, vaid ka lasteaiad, kortermajad, tööstushooned, terved alevikud.

Täpselt 15 aastat tagasi saime valmis esimesed uue kontseptsiooniga pelletipõletid PV Compact, mis valmisid puhtast entusiasmist ning leiutamisrõõmust eramaja keldris ja muu töö kõrvalt.

2006. aasta juunis asutasime juba põletite tootmiseks ettevõtte Pelltech OÜ.

Aeg oli soodne, pelletid olid popid ja turg võttis uudse põleti väga hästi vastu. Väga kiiresti sai ka selgeks, et väike pelletipõleti, mis suudab ära kütta keskmise eramu, ei saa jääda ainsaks tooteks. 2006. aasta lõpuks olid meil juba tootmises 20-, 30- ja 50-kilovatised pelletipõletid ning ka esimene suure võimsusega tööstuslik pelletipõleti.

Seadmed, mis teenivad kaua ja hästi Juba kahe aasta möödudes tulime turule uue põlvkonna põletitega, mis olid konstrueeritud vastavalt uuele põletistandardile. Mida aeg edasi, seda karmimaks on läinud reeglid, millele pelletipõletid ja -katlad peavad vastama. Selleks, et tõestada kõikidele nendele nõudmistele vastamist, peavad pelletikatlad ning -põletid läbima väga range testimise. Testida ei saa aga Eestis, vaid kõige lähemad akrediteeritud testlaborid on Soomes, Taanis või Saksamaal. Meie katlad ja põletid on läbinud oma testid Saksamaal DBI Gaasitehnoloogia Instituudis. Seega valides meie toodetud katla või põleti, olete valinud kvaliteetse, ohutu ja säästliku seadme, mis teenib teid kaua ja hästi.

20

TALV 2022

Praeguseks on meil kolm tooteperekonda: erakasutusse sobivad katlad ja põletid – 15–50 kW; keskmise võimsusega seadmed, mis sobivad näiteks kortermajadele – 50–160 kW; tööstuslikud, suure võimsusega seadmed – 250–1500 kW. Meie seadmeid töötab peaaegu kõikjal maailmas, sest ekspordime rohkem kui 75 protsenti oma toodangust. Meie seadmed kütavad nii koole ja lasteaedu, kortermaju kui ka terveid alevikke. Meie põletitega kuivatatakse vilja, pastöriseeritakse piima, aurutatakse vahtrasiirupit ja küpsetatakse leiba. Peaasjalikult hoiavad meie katlad aga teie kodud soojad.

Kohalik, taastuv ja puhas energiaallikas Nüüd mõni sõna ka pelletitest, mis viimasel ajal on saanud palju negatiivset tähelepanu. Ajalehte lugedes jääb mulje, et Eesti metsad raiutakse maha eranditult selleks, et teha pelleteid.

Juba aastatuhandeid on inimesed sooja saamiseks puitu põletanud. Aga puitu on sealjuures kasutatud väga säästlikult. Kõigepealt tarbepuu: palk maja ehitamiseks, laevale kiiluks, siis reele jalased ja vankrile ais, rehale vars ning vikatile lüsi. Kütteks kasutati seda, mis üle jäi. Nii on ka pelletiga.

Kõigepealt tarbepuu ning kõik muu, mis üle jääb – hagu, saepuru, höövlilaastud, pinnad, klotsid –, jahvata-

takse ja pressitakse pelletiteks. Pellet on traditsioonilise küttepuu kaasaegne versioon. Kohalik, taastuv ja puhas energiaallikas.

Kõik meie pelletipõletid on varustatud võimalusega juhtida ja jälgida neid üle interneti. Kaugelt on võimalik ka diagnoosida töös ette tulevaid tõrkeid, häälestada põletit ja värskendada põleti tarkvara. Juhul kui olete olnud piisavalt ettenägelik ja ostnud endale ka meie kontrolleriga pelletikatla, saab see lisaks põletile hakkama nii sooja vee kui ka toatemperatuuri juhtimisega. Ei ole vahet, kas põrandaküte või radiaatorid, kas õues on vilets suusailm või paugub pakane, pelletikatla kasutegur sellest ei muutu.

Kuhu edasi?

Meie eesmärk on toota võimalikult mugavaid, efektiivseid, väikese hooldusvajadusega ja keskkonnasõbralikke seadmeid. Igal aastal soovime välja tulla ka millegi uuega – olgu selleks uus katla mudel, uus tarkvara kontrollerile või täiesti uue kontseptiga põleti. www.pelltech.eu; www.pelletikeskus.ee Pelltech OÜ/ Pelletikeskus Sära tee 3, 75312 Peetri, Harjumaa

ABB AS

100 aastat Eesti ettevõtlust

ABB – 30 aastat kliente,

partnereid ja töötajaid väärtustades Tänavu Eestis tegutsemise 30 aasta juubelit tähistav ABB soovib ka edaspidi olla Eesti tööstuse lipulaev, pakkuda nii häid tooteid ja teenuseid kui ka töökohti ja arenguvõimalusi.

30 aasta jooksul on ABB kasvanud Eesti üheks olulisemaks suurettevõtteks. ABB on Eesti üks suuremaid eksportööre ja olulisemaid välisinvestoreid – 30 aasta jooksul on investeeritud Eestisse üle 100 miljoni euro. ABB panust välisinvestorina on pärjatud viiel korral: aastatel 2007–2009 ning 2011 aasta välisinvestori tiitliga. Lisaks on ABB valitud 2008. aastal Eesti aasta ettevõtteks.

Edu tõid valmisolek, riskijulgus ja investeerimisvalmidus ABB peamine eelis Eestisse tulekul 3 0 a a s t a t t a g a s i o l i va l m i s o l e k .

ABB Grupp hakkas idasuunal maad kompama juba 1980-ndate lõpul, 1989. aastal tehti esimene reid ka Eestisse.

Lähema paari aasta jooksul kohtuti mitmete kohapealsete võtmeisikutega ning kui Eesti 1991. aasta 20. augustil taasiseseisvus, olid ABB-l jalad kindlalt maas ning konkurentide ees suur edumaa.

Algusaegadel vedasid ABB Eestisse tulekut ettevõtte ühe eelkäija Paiko OY Soome üksuse juht Raimo Kaunisto j a t o o n a n e e k s p o rd i d i re k t o r B o Henriksson, hilisem legendaarne Eesti ABB juht 25 aastaks.

31. detsembril 1991 registreeriti ABB Estonia ja uuel aastal läks töö hoogsalt käima. Viie-kuue aastaga tõusis ABB komeedina Eesti ettevõtlustaevasse.

Ettevõtte kasv jätkus ka uuel sajandil, kusjuures üks kasvu põhjus oli otsus investeerida uude tööstuslinnakusse Tallinna ringtee ääres Jüris, kus aastal 2002 käivitati mootorite ja generaatorite tehas, 2005. aastal tööstuselektroonika tehas.

2 0 1 3 . a a s t a l va l m i s J ü r i s uu s tootmis- ja büroohoone ning sellega sai lõplikult tänase näo ABB tööstusja innovatsioonilinnak One Campus.

Kevadel 2017. aastal teatas ettevõtte kauaaegne juht Bo Henriksson oma

ABB teostamas elektripaigaldustöid Eesti paviljonis EXPO 2000 maailmanäitusel Hannoveris

kõrvaleastumisest ning ABB uueks juhiks Eestis ja Balti riikides sai Jukka Patrikainen.

Alati klientidele ja koostööpartneritele suunatud Tänaseks on tormilised ajad ammu seljataga ning ABB jätkab Eestis stabiilsel ja orgaanilisel kursil, mida nõuavad maailmamajanduses toimuvad muutused ja kiire reageerimisvajadus neile. Ettevõte tegeleb nii müügi kui ka tootmise, aga ka korrashoiu- ja äriteenuste pakkumisega elektrifitseerimise, automatiseerimise, ajamite ja robotiseerimise valdkonnas. Viimastel aastatel on ABB oluliselt investeerinud tööstusettevõtetele suunatud digilahenduste arendusse.

ABB tegevusvaldkond on lai ning seetõttu on ka ABB klientuur lai.

Eestis paiknevate ABB tootmisüksuste kliendid on valdavas osas välismaalt.

Eestis on aga ettevõtte koostööpartnerid suuremad hulgimüügifirmad ja seadmevalmistajad, samuti tootmis- ja infrastruktuuriettevõtted ning ehitusfirmad, kes vajavad kas ise või oma projektides elektrifitseerimise ja automatiseerimise lahendusi. „ABB roll Eesti majanduses ja ühiskonnas on kasvanud kogu aeg, 30 aasta jooksul on olnud meiega seotud sadu ettevõtteid ja tuhandeid inimesi,” kinnitab ABB tegevjuht Jukka Patrikainen. „Muudatused tehnoloogiates on tähendanud ka uusi tootmisprotsesse meie partnerite jaoks. Kodu-

maisele turule olema aastate jooksul toonud palju rahvusvahelisi tipptooteid, viimase paari aasta jooksul näiteks robotilahendused, transpordisegmendi elektrifitseerimislahendused, seadmete elukaarekorrashoiupaketid jne.” „Täna oleme üks Eesti suuremaid tööandjaid ja panustame mitmetesse valdkondadesse väljaspool meie otsest tegevust, ” lisab ABB juhatuse liige ja tööstusautomaatika valdkonna juht Leho Kuusk. „ABB toodang nii Eesti tehastes kui ka meie pakutavad seadmed ja lahendused toetavad näiteks CO2 vähendamise eesmärke ja aitavad otseselt kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele.” „Tööstus on majanduse mootor ja seepärast on ABB roll väga oluline, ” täiendab Patrikainen. „Oleme osa rahvusvahelisest tehnoloogiarevolutsioonist ja siin Eestis valmistame ja arendame tooteid kogu maailmale.

Lisaks pakume kohalikule turule tooteid ja lahendusi, millal jalajälg terve elutsükli jooksul on maailma tipptasemel.”

Töötajate väärtustamine Es im e s e l te g evu s aas tal kümmekonna töötajaga tegutsenud ABB Eesti üksustes töötab 2022. aastal kokku üle tuhande töötaja, mis toob ettevõttele tööandjana kaasa suure vastutuse nii töötajate, nende lähedaste kui ka klientide ja koostööpartnerite ees. „Inimesed on ABB kõige suurem väär tus ning seetõt tu on tööta-

jate heaolu ja töötajakogemus terve töösuhte vältel meie kui tööandja jaoks väga oluline prioriteet,” rõhutab ABB Balti riikide personalijuht Tuuliki Poom. „ABB on kolmekümne aasta jooksul kujunenud mainekaks tööandjaks, kus on väljakujunenud traditsioonid, selged protsessid, kaasaegne juhtimiskultuur ning tugev ohutuskultuur.”

ABB eesmärk on olnud alati toetada läbipaistva, kaasava ja konstruktiivse organisatsioonikultuuri kujundamist, et ettevõtte töötajad tunneksid end töökohal hästi, julgeksid võtta riske ning olla innovaatilised, et pakkuda parimaid teenuseid ja lahendusi. „Meie töötajad ise hindavad kõige enam ABB arengu- ja karjäärivõimaluste paljusust ning võimalust töötada koos tipptegijatega rahvusvahelises võrgustikus, mis annab kiire ligipääsu maailma kaasaegseimatele teadmistele ja praktikatele,” toob Poom välja. „ABB on enam kui töökoht, see on teekond, kus igaühel on võimalus valida enda jaoks sobiv tempo ja soovitud suund, mille suunas kasvada ning liikuda.”

ABB tooted, teenused ja nutikad tulevikulahendused puudutavad nii täna kui ka tulevikus miljardite inimeste elusid nende endi teadmata. Koostöös teadlaste ja koostööpartneritega on ABB-l võimalus hoolida ning panustada jätkusuutlikuma tuleviku kujundamisse, et tagada ka meie järeltulevatele põlvedele parem elukeskkond.

Eesti ABB numbrites Asutatud 31.12.1991 Üle 1000 töötaja 4 tegutsemiskohta: Tallinn, Jüri, Jõhvi, Tartu 2 tootmisüksust: mootorite ja generaatorite tehas ning ajamite tehas Üle 600 kliendi 5 korda Eesti aasta välisinvestor: 2007–2009 ja 2011 1 kord Eesti aasta ettevõte: 2008 Rohkem kui 100 miljonit eurot investeeringuid Eestisse

TALV 2022

21

100 aastat Eesti ettevõtlust

HIIEKO AS

AS Hiieko

loob mõnusa ja kvaliteetse sisekliima Ligi 30 aastat on AS Hiieko olnud Eesti juhtivate ehituslikke tehnosüsteeme ja automaatikat projekteerivate, paigaldavate ja hooldavate firmade hulgas.

1994. aastast tänaseni kestnud teekonnale aitab pilku heita Hiieko juhatuse liige ja tegevjuht Hendrik Pass.

ASi Hiieko tegevusvaldkond pole aastakümnetepikkuse töötee jooksul peaaegu muutunud, kuid uute tehnoloogiate arenguga käiakse pidevalt ühte sammu. Üks ASi Hiieko olulisimaid märksõnu on kvaliteet. Esimese ehitusettevõttena Eestis sertifitseeriti 1997. aastal ASi HIIEKO kvaliteedisüsteem ISO 9002 kvaliteedijuhtimisstandardi alusel ning aastal 2001 ISO 9001 standardi alusel. Märksõnad, mida uus tegevjuht soovib, et ASiga Hiieko seostuksid, on – uuenduslik, lahendusi pakkuv, professionaalne, usaldusväärne. Usaldusväärsus ja kvaliteet on ettevõtet omajagu kasvatanud – Eestis tegutsevad esindused Tallinnas ja Tartus, samuti on AS Hiieko 2020. aastal laienenud Rumeeniasse.

Investeering tervisesse ja töötulemustesse Kui ehitajate töö on kõigile näha, siis tehnosüsteemid ja automaatika jäävad ruumi sisse astudes märkamatuks. Ent sellest, kui kvaliteetselt on need tööd tehtud, sõltub, kui meeldiv on selles hoones viibida ja töötada – kas temperatuur ruumides on sobiv ning kas sissehingatav õhk on värske.

Tegemist on olulise investeeringuga igas ehitises või selle renoveerimises – üldplaanis vaadelduna kulub selle „märkamatu osa” projekteerimise ja rajamise peale umbes 40% ehitise kogumaksumusest. Siiski võib seda vaadelda pigem investeeringu kui kuluna, sest kvaliteetne sisekliima tähendab nii paremaid töötulemusi ja 22 TALV 2022

paremat tervist kui ka otsest kokkuhoidu halduskuludes.

Lisaks rahale on oluline aeg – selleks, et Hiieko inimesed saaksid luua hoone või kompleksi jaoks parima sisekliima lahenduse, on vaja anda aega, ühe-kahe nädalaga head lahendust läbi ei mõtle.

Peamiselt suuremad objektid ASi Hiieko tehnosüsteemid on projekteeritud ja paigaldatud selle arvestusega, et need püsivad sama kaua töökorras kui ehitis isegi. Moodsad automaatikalahendused ning korraline hooldus muudavad nende töö mugavaks ja kauakestvaks.

ASi Hiieko tellijate hulgas on peamiselt äriettevõtted. Läbi aja on tehtud koostööd väga erinevate ehitusettevõtetega, kuid väga pikk ja kindel koostöö on välja kujunenud neist neljaga – Merko Ehitus, Nordecon, Nordlin Ehitus ja Kiikri Ehitus.

ASi Hiieko projekteeritud ja ehitatud tehnosüsteeme leiab väga mitmetest suurtest tööstus-, kaubandus- ja büroohoonetest, logistikakeskustest ning riikliku tähtsusega ehitistest, kus inimesed palju kohapeal viibivad – olgu mainitud näiteks Ülemiste Keskus, Tallinna Vangla, Pärnu Ühishoone ning Arte Gümnaasium jpt. Kuna Hiieko teostatud tööd on väga kvaliteetsed, on nende süsteeme läbi aja tellitud paljudesse koolidesse ja lasteaedadesse.

Rohepööre – pilk päikesesse Kaasaeg on toonud ASi Hiieko tegevusse mitmeid olulisi muudatusi. Üha

Hiieko kolm olulist tegevussuunda Kavandamine ja projekteerimine Tutvustame parimat nägemust soovitud süsteemi võimalikest lahendustest, võttes arvesse teie erisoove ja ruumilisi võimalusi.

Paigaldamine ja seadistamine Paigaldame teie soovitud lahenduse ning seame selle töökorda, jälgides, et kõik normid ja nõuded on täidetud.

Hooldus ja remont Tagame tehnosüsteemide pika eluea korralise hoolduse kaudu ja parandame aja jooksul tekkinud rikkeid.

enam mõtlevad nii kliendid kui ka projekteerijad ja ehitajad rohelisemate lahenduste suunal.

Juba enne energiahindade järsku kasvu on ka Hiiekos hakatud üha enam huvi tundma taastuvenergia lahenduste vastu ning see aasta kujunebki rohepöördeliseks – samu

tehnoloogiasüsteeme hakatakse üha enam rajama nii, et need saaksid tööks vajaliku energia kätte päikesepaneelide abil.

S u u re m a s m a h u s a l u s t at a k s e töödega Rumeenias asuvas tütarettevõttes, kuhu praegu meeskonda komplekteeritakse, ent kindlasti jõuavad päikeseenergia mõjul töötavad tehnosüsteemid ka Eesti ettevõtetesse.

Keskmise suurusega tootmisettevõtted otsivad lahendusi, et töötava tehase energiavajadusi katta, et siis päikesepaneelide abil märkimisväärselt taastuvenergia kasutamist suurendada.

Võimalus ka uutele töötajatele Hiieko ASi visioon on olla tuntuim ja eelistatuim valdkonna tippekspert keskkonnasäästlike, kvaliteetsete ja kestvate lahenduste puhul Eestis, nii äri- kui ka eraklientidele.

Pidev laienemine eeldab ka meeskonna suurenemist. Praegu töötab Hiiekos ligi 45 inimest, ent ettevõte ootab liituma uusi töötajaid, kes soovivad anda oma panuse ühes Eesti vanemas ning kõrgemate kvaliteedistandarditega ettevõttes. Teretulnud on tehnilise taibuga tehnosüsteemide paigaldajad, hooldustehnikud ja projektijuhid, kes ei pelga väljakutseid ennast ka väljaspool Eestit teostada.

SLO AS

100 aastat Eesti ettevõtlust

SLO pakub mitmekülgset abi

elektriala projektide hangetes Eesti üks suurimaid elektritarvikute tarnijaid tähistab tänavu oma 30. tegutsemisaastat.

1990-ndate algus Eesti ärimaastikul oli tulvil võimalusi. Firmasid asutasid paljud, äri ajada oskasid aga veel vähesed. Oli õppimise aeg ja lähimad partnerid, kelle kogemuse toel mitmed tänavu ümaraid juubeleid tähistavad Eesti firmad jalad alla said, tulid üle lahe Soomest. Nii ka SLO, mis 1992. aasta sügisel asutati.

Nagu toonastel firmadel ikka, sai ka SLO esimeseks kontoriks üüripind kortermajas ühes pisikese laoruumiga korrus allpool keldris.

SLO suurim toimiv tootevalik võimaldab pakkuda parimaid lahendusi ja kiiret tarnet Tatari tänava maja asemel, milles üks praegusi suuremaid ärielus. SLO on veendunud, et põhjamilleks on elamud, tehniliselt üks keerukamaid olnud Tartu elektritarvikute hulgilike baasteadmistega ja hea väljaõppega tööstus, ärihooned ja Ülikooli kliinikum, kuhu SLO tarnis müüjaid alustas, kõrgub inimesed on ettevõtte üks jätkusuulikvõrkude ehitus.

Viimase installatsiooni- ja valgustusmaterjale.

SLO tegevdirektor nüüd uhke kõrghoone. Tegekuse nurgakive ning panustab seetõttu puhul on SLO 17 aastat olnud Selle kõrval Eesti energia peamaja, Cristian Kalve Foto: Silver Raidla likult jäid ruumid noorele oma inimest heasse käekäiku järjepideEesti Energia koostööpartTartu Ülikooli Füüsikainstituut, Hilton ettevõttele kitsaks ammu valt. neriks ja varustajaks.

Tallinn Park hotell, UPM-Kymmene enne seda, mistõttu koliti praeguse Elektrivaldkond ei ole vaid meeste Otepää vineeritehas, rääkimata paljuÜlemiste City serva, et seal kasvada maailm. Ettevõtte töötajaskonda dest renoveeritud ja uutest kodudest, E l a mut u r u l e t a r n it a k s e j u ht kümnete miljonite suuruse aastakäikuulub ka palju naisi, kes samuti kus täna nii mõnigi käsi päeva lõpetumeid-kaableid, sise- ja välisvalgusbega ettevõtteks. Kanti, kus 90-ndatel heade professionaalidena julgevad seks oma magamistoas SLO tarnitud tust, pistikupesi-lüliteid, elektrikilpe võimutses kunag iste suurtehaste osaleda projektides, mis täiendavad lülitit puudutab. ja teisi tarvikuid, aga ka piksekaitsesovetlik vaim, mitte moodne ärikesknii individuaalseid kui ka kogu meessüsteeme, koduautomaatikat, küttewww.slo.ee kond nagu täna. konna oskusi. Julgevad katsetada, vahel ja ventilatsiooniseadmeid, päikesePeagi oma 30. verstapostini jõudva SLO töötajate perre kuulub hetkel ligi 70 spetsialisti, kes pakuvad 9 müügikontoris üle Eesti tunnustatud kvaliteediga tooteid, tagades kõrge tarnekindluse. Eesti ühe suurima funktsionaalse tootevaliku seast Tallinna kesklaos liiguvad kaubad kiirelt mis tahes kohta kogu Eestis. Lisaks on ettevõttel kasutada maailma juhtiva elektritarvikute hulgimüüjaid koondava Sonepar Grupi know-how, kuhu SLO oma Soome emaettevõtte kaudu kuulub.

Neli põhilist turgu Maailma suurim äriklientidele orienteeritud Sonepar Grupp tegutseb 40 riigis ja kontserni suurust iseloomustab kõnekas fakt, et möödunud aastal võeti selle ettevõtete kaudu iga päev vastu üle miljoni tellimuse. Nagu mujal maailmas, teenindab Sonepar Eestis SLO kaudu nelja põhilist sihtturgu,

paneele ning invertereid.

Tööstusettevõtteid varustab SLO automaatikaseadmete, kaablite ja kaabliteedega, võimsuse juhtimise seadmetega, valgustuse, tööriistade ja tarvikutega. Ärihoonetele pakutakse tarvikuid nagu elamutelegi, lisaks kütte- ja ventilatsioonisüsteeme, hooneautomaatikat, arvuti- ja madalpingevõrke ning samuti päikesepaneele ja inverteerid.

Võrkude ehituse puhul on SLO valikus võrkude kaablid ja liinitarvikud, alajaamad ja jaotuskapid, jaotustrafod ning erinevad liiniseadmed.

Edu saab alguse oskajatest Laev võib olla kui tahes hea, aga kui pole peal kogenud meeskonda, jääb sõit peagi pooleli ja sama kehtib ka

eksida, sest ainult nii õpib ja saab uusi kogemusi. Koostööpartneritele ja klientidele on SLO inimesed hinnatud professionaalid, kes suudavad olla õigel ajal õiges kohas. Kui soovid olla osa sellest ühtsest perest, vaata tööpakkumisi ettevõtte kodulehel.

SLO peab oluliseks kogu valdkonna arengut Baltimaade regioonis ja korraldab sel eesmärgil juba mitmeid aastaid piirkonna suurimat elektrialamessi Electricity, mis sel aastal 21. aprillil leiab aset Tallinna Kultuurikatlas. See on ettevõtmine, millest ei taha kõrvale jääda ükski professionaal, keda huvitavad valdkonna tulevikuarengud.

Kus SLO panust kohata võib?

SLO AS

Asutatud 1992 9 esindust Eestis ~70 töötajat

SONEPAR GRUPP

Asutatud 1969 Prantsusmaal Esindatud 40 riigis 45 000 töötajat Oma valdkonnaliider 13 riigis ja 16 riigis 2.–3. kohal.

Ettevõttel on õnnestunud peaaegu kolmekümne aasta jooksul pakkuda oma toodangut paljudele kinnisvaraarendajatele, elektri- ja tööstusettevõtetele. Tuhandete projektide seas on

TALV 2022

23

100 aastat Eesti ettevõtlust

Tänapäeva põllumajandus areneb koos teadusega Sajandi jooksul on Eesti põllumajandus jõudnud väiketaludest Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitikani.

TEKST: Anne-Mari Alver

Talude päriseksostmisega tehti algust juba 1849. aasta Liivimaa kubermangu talurahvaseaduse vastuvõtmise järel.

Kõige esimene talu müüdi aga juba veelgi varem – aastal 1823 Luunja vallas.

Massiliselt hakkas iseseisvaid talumajapidamisi tekkima pärast 1919. aasta maareformi, mil Eesti rajati üle 56 000 talu. Keskmiselt kuulus ühe talu juurde 10–15 hektarit maad, kuid oli ka märksa väiksemaid ja suuremaid talusid.

“Näiteks täna suudab teraviljakombain ennast ise vastavalt olude muutumisele seadistada, taimekaitseprits eristab kultuurtaime umbrohust ja traktor sõita ilma operaatori sekkumiseta.

“Suurfarmides kasutatav ülimoodne tehnika võimaldab hakkama saada väiksema hulga inimtööga, teisalt on jätkuvalt puudus kvalifitseeritud tööjõust.

Tänapäeva eestlane ei soovi enam teha rasket füüsilist ja musta tööd, samas kõike tehtavat ei ole võimalik lõpuni mehhaniseerida. Eelkõige kehtib see looma-, marja-, ja köögiviljakasvatuse valdkondades, mis tingib vajaduse võõrtööjõu järele,” kirjeldab Mart Kiisküla olukorda ning lisab, et tänapäeva masinaoperaator peab tundma ennast koduselt arvutitega – masinate seadistamise üks pool töötab masina juhtarvuti ekraani kaudu, kuid samas tuleb

Tehisintellekt vähendab inimtööjõu vajadust Tänases päevas võib kohata väikese Eestimaa põldudel maailma võimsamaid masinaid – nii haakeriistu, traktoreid kui ka saagikoristusmasinaid.

Nõudmised toidutootmisele suurenevad ning investeeringute tegemine tootluse arendamiseks on sageli möödapääsmatu.

Põllumajandustehnika müügi ja hooldusega tegeleva ettevõtte Dotnuva Baltic ASi juhatuse liige Mart Kiisküla selgitab, et maailma tipptasemel põllumajandusmasinad astuvad samm-sammult tehisintelligentsi poole:

24

TALV 2022

Suurfarmides kasutatav ülimoodne tehnika võimaldab hakkama saada väiksema hulga inimtööga, teisalt on jätkuvalt puudus kvalifitseeritud tööjõust.

MART KIISKÜLA

hakkama saada ka mutrivõtmete ning teiste mehaaniliste tööriistadega.

Samal ajal on tehnoloogia hinnad väga kallid ning Eesti üks paremaid teraviljakasvatajaid Margus Lepp märgib, et põllumehed kaaluvad väga hoolikalt, millist tehnoloogiat endale lubada saab.

Foto: Shutterstock

Seejuures toob ta välja, et ei nõuete ega toetuste sisu puhul ei tehta riikidel vahet Euroopa Liiduga liitumise aja järgi – toetuste suurendamiseks n-ö senise maaelukava mõttes on liikmesriikidel võimalik ise juurde maksta.

“Eesti on seni kasutanud siin minimaalseid määrasid, kuid võimalused on palju suuremad. Kui vaid raha oleks!” rõhutab ta ning lisab, et uuel perioodil eeldatakse ka jätkuvat ja tugevnevat koostööd teaduse, innovatsiooni ja põllumajanduse vahel. “See on kindlasti väga oluline, et konkurentsis püsida,” ütleb Ivari Padar.

Eesti põllumajandus on osa Euroopa Liidu ühisest poliitikast “Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimisel tuleb hoolt kanda loodusvarade eest, kuid samal ajal tuleb arvestada majanduslike ja sotsiaalsete külgedega,” hindab olukorda Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni juht Paolo De Castro. Euroopa Liidus on ligikaudu 10 miljonit põllumajandusettevõtet ning asjaomases sektoris töötab pidevalt 22 miljonit inimest.

Riigikogu liige Ivari Padar, kes on varem olnud nii eurosaadik kui ka Eesti põllumajandusminister, kinnitab, et konkurentsitingimused liikmesriikide vahel peavad olema võrdsed. Uus eelarveperiood annab siin kindlasti võimalusi.

“Kliima ja keskkond on olulised teemad ning nendega seotud vajaduste eiramine poleks jätkusuutlik,” kinnitab ta ning lisab, et üks suuremaid muutusi on see, et liikmesriigid saavad ise võtta endale kohustused, mille täitmine annab õigust avalikust rahast toetusi saada.

Ivari Padar rõhutab, et oluline osa toetustest on mõeldud põllumajanduse keskkonnateemade edendamiseks. Need on tihtilugu mittetootlikud investeeringuid. Mittetootlike investeeringute toetuste omaosalus peab olema väiksem kui tavainvesteeringutel.

Konkurentsitingimused liikmesriikide vahel peavad olema võrdsed.

IVARI PADAR Ka talud, emotsioon ja lust on alles Mahuäri ja tipptehnoloogia kõrval pole pildilt kadunud ka väikesed talud. Heaks näiteks on siin kasvõi igasuvine avatud talude päev, kus üle Eesti avavad oma uksed sajad väikesed talumajapidamised, et huvilistele näidata, kuidas valmib Eesti toit, kuidas elavad taluloomad ning milliseid võimalusi tänapäevane maaelu väikeettevõtjatele pakub.

Viimatine avatud talude päev sai näiteks piduliku avalöögi Valgamaal Kalde talus, kus peremees Mart Kase ütles avakõnes, et siin süüakse enda kasvatatud toitu ja pakutakse seda ka külalistele.

“Me usume, et emotsioon ja lust loevad kõiges, mida sa teed. Kindlasti pole meil kogu muru ideaalselt niidetud ja kanakakat ka ära pelga, kuid muidu on meie juures kena, tule tunneta aktiivset meelerahu,” rääkis Mart Kase.

DIMEDIUM AS

100 aastat Eesti ettevõtlust

30 aastat terve looma nimel Juba 30 aastat põllumajanduse ja veterinaaria arengusse panustanud Dimedium sai alguse kahe Eesti vanima veterinaarravimeid ja -tooteid turundava ettevõttena. Erinevate meeskondade edukas liitmine on tõsine väljakutse, kuid pereettevõtted Dimela ja Remedium said sellega hakkama suurepäraselt.

Täna, kui ühinemisest on möödunud kuus aastat, iseloomustab Dimediumit ühtne kokkuhoidev kultuur.

Dimedium on eriline ettevõte, mis on aastaid kandnud nii vastutustundliku kui ka töötajasõbraliku ettevõtte märgist. Märgise kandjate nimekirjas kohtab tavapäraselt suurettevõtteid.

Dimedium on nende hulgas oma sügavate veendumuste tõttu.

Inspireeriv keskkond tagab parima saavutuse Inspireeriv keskkond on hirmudeja piirangutevaba, selgete ootustega, julgustav ja hooliv. Dimediumis julgevad inimesed olla nemad ise ning korraldavad oma tööülesanded selliselt, et oma tegevusega ka kolleege toetada. Sellise kollektiivi üks põhiväärtusi saab olla ja ongi rõõm – oma tööst, oma kolleegidest.

Nii inimene kui ka ettevõte vastutavad oma tegevusest tingitud tagajärgede eest Dimedium ei näe oma tegevust kui lihtsalt äri – kauba vahetust raha vastu. „Näeme oma tööd kui missiooni, mis võimaldab meil oma kompetentsi näol kaasa aidata Eesti loomade ja kogu ühiskonna paremale käekäigule. Kuigi põllumajandus- ja lemmikloomad on inimese kaaslasteks väga erinevatel põhjusel, on veterinaariaga tegelevate inimeste eesmärgid samad – mõista loomade põhivajadusi, tagada nende heaolu ja liigiomane käitumine,” selgitab Dimediumi tegevjuht Tõnu Ummik.

Dimediumi visiooniks on olla sild maailmapraktika tipust igasse loomakliinikusse, farmi ja koju. „Visioonist ajendatuna korraldab Dimedium loomaarstide täiendõppena nii talvekui ka suvekoole, millest viimast

viime läbi koos Eesti Maaülikooliga.

Sponsoreerime erialakonverentse ja korraldame ise mitmeid seminare.

Anname veterinaaridele välja iga-aastast missiooniauhinda – ikka selleks, et oleks motivatsiooni pidevalt areneda,” räägib Dimediumi turundusjuht Livia Ränkson. Dimedium toetab regulaarselt ka Eesti kodutuid loomi ja nende eest hoolitsevaid organisatsioone.

Innovatsioon loomadega seotud tegevusse kogu Baltikumis tuleb tihti Dimediumist. Ettevõtte kõige kiiremini arenev kaubamärk tänasel päeval on Smart Farm, mis pakub nutikaid lahendusi maailma tipptootjatelt Eesti farmide efektiivsemaks majandamiseks.

Smart Farm – efektiivsus, loomasõbralikkus, kestvus Tehnoloogia võimaldab automatiseerida protsesse ja hoida kokku tööjõudu, vähendada farmi juhtimisele kuluvat aega ja kulusid ning langetada teadlikult andmepõhiseid otsuseid. Smart Farmi lahendused on investeering tootlikkuse kasvu ning karja tervisesse.

Näiteks kuuluvad Smart Farmi portfelli Alta Cow Watch jälgimissüsteem, Bioret Agri põrandakatted ja ventilatsioonisüsteemid, Agri-Plastics vasikamajad ning Urbani jootmissüsteemid.

Smart Farm läheneb igale farmile individuaalselt ning pakub hoolikalt läbimõeldud ja analüüsitud rätseplahendusi konkreetse farmi optimaalsemaks majandamiseks. „ Sm a r t F a r m i l a h e n d u s e d o n

suuremal või vähemal määral kasutusel juba enam kui 160 Eesti farmis, kes jagavad meiega mõtteviisi, et ainult terve loom suudab tasuvalt toota. Kui esmapilgul võib investeeringu hinnasilt ära ehmatada, selgub üsna sageli, et tasuvusperiood on lühike ja võit rahas, ajas, loomatervises, kui ka omaniku meelerahus märkimisväärne,“ räägib turundusjuht.

Smart Farmi lahenduste maaletoomisel mängib suurt rolli ka koormuse vähendamine keskkonnale. „Eelmise aasta alguses liitusime hoolivaid Eesti ettevõtteid ühendava koostööplatvormiga Rohetiiger. Ühise julguse ja keskkonnateadlikkusega loodame koos teiste sarnaselt mõtlevate ettevõtetega muuta maailma loodussõbralikumaks paigaks ja inspireerida ka teisi õigel suunal liikumises. On äärmiselt oluline analüüsida ja läbi mõelda, milliseid tagajärgi meie tegevused endaga kaasa toovad,” lisab tegevjuht.

Nauditav elu koos lemmikloomaga Teine oluline valdkond, milles Dimedium kogu Baltikumis tegutseb on lemmikloomadele mõeldud medikamendid, kvaliteetsed toidud ja hooldusvahendid. Turundusjuhi sõnul ei leia pisikeses Eestis ühtegi lemmikloomakliinikut, kes ei oleks nende kliendid. See tähendab omakorda, et kaude on kõik hoolivad Eesti lemmikloomaomanikud ka Dimediumi kliendid. „Nii uskumatu, kui see ei tundu, siis 30 aastat tagasi meil lemmikloomaklii-

nikuid polnud. Paljud loomaarstid alustasid vastuvõtte sõna otseses mõttes oma köögis. Tänaseks on Baltimaade loomakliinikud ühed Euroopa moodsaimad. On olnud puhas privileeg sellel põneval teekonnal osaleda,” mõtiskleb Dimediumi tegevjuht.

Suhtumine lemmikloomadesse peegeldab väga selgelt ühiskonna arengutaset. Eesti on lemmikloomadele kulutatud summade poolest jõudsalt lähenemas heaoluriikidele. Uued ja moodsad ravimeetodid, läbimõeldud toidulaud ja kvaliteetsed hooldustooted pikendavad lemmikute eluiga.

Samas on tänast ühiskonda peegeldavaks murekohaks lemmikute ülekaalulisus. Õnneks on loomaomanike teadlikkus tõusuteel ja kvaliteetsed toidud lihtsasti kättesaadavad. Lisaks Platinum koeratoidule varustab Dimedium kliinikuid ravitoidusarjaga SPECIFIC, mida saab mugavalt soetada ka virtuaalselt kliinikuriiulilt www.specific.ee.

Vaata lähemalt: www.dimedium.ee www.smartfarm.ee

Sama kaua kui Eestis, on ettevõte tegutsenud kogu Balti turul. Nüüdseks kannavad ka tütarettevõtted Lätis ja Leedus uhkusega Dimediumi nime. Ühine bränd on andnud grupi ettevõtetele uue hingamise ja võimaldab olla veelgi tugevam ja parem partner nii klientidele kodumaal kui ka koostööpartneritele üle maailma.

TALV 2022

25

100 aastat Eesti ettevõtlust

PUUKESKUS AS

Puukeskus toob kvaliteedi nii ehitusse kui ka sisustusse

AS Puukeskust iseloomustavad võimas ajalugu, väga pädevad töötajad ning innovatiivne ja kliendikeskne tegevus, tutvustab ettevõtet tegevjuht Madis Sander.

Puukeskuse ajalugu viib meid tagasi aastasse 1929 – siis asutati Soomes Puukeskus OY, mis tegutses omal ajal 24 müügikohas üle Soome.

Eestis registreeriti AS Puukeskus 1995. aasta suvel ja tegevust alustati Tartus 1996. aastal. Puukeskus OY tütarettevõttena. Mitut riiki hõlmav koostöö täiendas Eesti meeskonda erialase oskusteabe ja kogemustega, mis tagasid Eesti klientidele ja koostööpartneritele rahvusvahelise taseme ja kvaliteediga tooted, mitmekülgse sortimendi ja personaalse teeninduse.

Aastal 2016 Puukeskus AS iseseisvus, kuid kõik pika ajalooga kaasa saadud tarnekanalid ja kompetentsid jäid ettevõttesse alles. Muu hulgas ka staažikad töötajad, kellest kauaseim on Puukeskuses töötanud algusajast saati.

Maardus asub Puukeskuse süda – 26

TALV 2022

lao- ning logistikakompleks, kus päevas sisenevad ja väljuvad mitmekümned rekad, kaubad komplekteeritakse vastavalt tellimustele ning saadetakse üle Eesti klientideni.

Sealtmaalt, kus Puukeskus AS iseseisvus, on ettevõte ka pidevalt laienenud. Nii näiteks avati aastal 2018 uuesti Lõuna-Eesti müügiesindus Tartus ja viimistlusmaterjalide salong Tallinnas.

Lai sortiment, kõrge kvaliteet Läbi aastakümnete on Puukeskust kui hulgimüüjat iseloomustanud Skandinaavia kvaliteeti kandvad kaubamärgid.

Väikese valikuna olgu mainitud näiteks BYGGMA Group, Metsä Wood, FIBO Systems, Unilin ja paljud-paljud teised.

Täna ei valmi peaaegu ükski suurem elu- või ühiskondlik arendus nii, et seal poleks ka koostööd Puukeskusega või mõnd Puukeskuse poolt edasimüüdava kaubamärgiga toodet.

Kuigi nime järgi on arvatud, et Puukeskuse valikus on üksnes ehituspuit, pakub hulgifirma hoopis laiemat sortimenti. Puukeskusest saab osta kõiki puidupõhiseid ehitus- ja viimistlusmaterjale ning mitte ainult. Saadaval on nii karkassimaterjal, välis- kui ka sisevoodrilauad, ehitus- ja viimistlus-

plaadid, parkett, liimpuit, isolatsioonimaterjalid ja palju muud.

Puukeskuse klientide hulgas on ehitusmaterjalide kaupluseketid, puitmajatehased ning ehitus- ja kinnisvaraarenduse ettevõtted üle Eesti.

Puit ja kõik selle baasil valmistatu on Eestis väga hinnatud, kuigi näiteks Skandinaaviaga võrreldes on selle mõnusa ja ökoloogilise materjali kasutuses veel omajagu arenguruumigi. Järk-järgult võtab puit üle seni tavaliselt kivist ja betoonist ehitatu ning sobib hästi ka linnaruumi.

Inspiratsiooniküllane sisustussalong 2018. aasta jaanuaris avati Telliskivi loomelinnakus Puukeskuse viimistlusmaterjalide salong PK Salong. Inspireerivas keskkonnas asuvas esinduses saab tutvuda praktiliselt kõigega, mida maja viimistlemisel vaja läheb – valikus on lai valik viimistlusmaterjale põrandast katuseni nii maja sisse kui ka välja – fassaadiplaadid, parketid, plastpõrandakatted, keraamilised plaadid ning seinapaneelid.

PK Salongist saab peaaegu kõike, mida maja või korteri viimistlemisel vaja läheb. Lai tootevalik hõlmab kõrgelt hinnatud brändide, nagu Cembrit, Elastolith, Kährs, Upofloor, Pamesa Ceramica, Kerama Marazzi jt viimistlusmaterjale,

mis sobivad nii ühiskondlike hoonete, kortermajade projektide tarbeks kui ka eraisikute kodu sisustamiseks.

PK Salongi hinnatud müügimeeskond töötab välja iga kliendi vajadustest lähtuvalt parima lahenduse, et tagada paindlik eelarve, õigeaegne tarne ning ajasäästlikud ressursid.

Salongis on eksponeeritud eelkureeritud tootevalik, mis muudab kliendi valiku protsessi lihtsaks ja ladusaks igale maitsele ja eelarvele. Hinnaklassist rääkides võiks öelda, et see on igati mõistlik, jäädes vähema valikuga marketite ning märksa kõrgema hinnaklassiga spetspoodide vahele.

AS Puukeskus aadressid veeb: www.puukeskus.ee Peakontor ja ladu: Madikse 1, Maardu Lõuna-Eesti esindus: Riia mnt 4, Tartu PK Salong: Telliskivi 60/2, Tallinn www.pksalong.ee

PLAAT DETAIL OÜ

Väärtust lisav materjali maaletooja usub pikaajalistesse suhetesse Mullu augustis oma 25. tegutsemisaastat tähistanud Plaat Detail OÜ mõtleb suurelt ning on seadnud oma sihid alati veelgi kõrgemale kui eelnevatel kuudel ja aastatel. Kollektiivi ühine usk ning tahe suurendab hoogsalt tootmismahte ja kliendibaasi nii kodumaal kui ka teisel pool piiri.

Kasvule orienteeritud edumeelse Plaat Detail OÜ põhitegevuseks on kõrgsurvelaminaatide maaletoomine ning mööblitööstuse jaoks lamineeritud pooltoodete valmistamine.Suurte, otseselt numbrites mõõdetavate eesmärkide poole püüdlemine ei ole vastuolus meeldivalt koduse sisekliima hoidmisega. „Mõnus, tore ja sõbralik” hoiak on muu hulgas tinginud olukorra, kus üle kolmandiku ligi 50 töötajast on ettevõttega olnud juba üle kümne aasta.

Vererand sajandit tagasi alustanud Plaat Detailil on neli tugisaamast: kõrgsurvelaminaadi ja muu toormaterjali esindamine ning hulgimüük Baltikumis ja Soomes; masstootmine ja eritootmine köögimööbli ja projektimööbli sektorile; üle maailma laevandussektorile, kuhu innovatiivsete ja kergete mööblikomponentide ning dekoratiivsete seinaelementide lahenduste arendamine.

Olulise osa ettevõtte klientidest moodustab köögimööbli sektor, projektimööblisektor ning ehituskauplused, kellele müüakse lamineeritud töötasapindasid, mööbliuksi, karkassimaterjale jms. Valmistoodete ja kappide asemel tehakse vaid nende komponente ja lamineerimistöid. „Kui valmistaksime ise mööblit, oleksime enda klientidele

lidele ja komponentidele on üks. „Kõik automaatselt konkurendid,” ütleb ettevajalik on kogu aeg laos olemas ning liine võtte juht Karmo Lomp. suudetakse kiirelt ja operatiivselt ümber Plaat Detail on ühelt poolt tarnija, seadistada, et isegi ühte detaili on meile teiselt poolt ise klient, olles enda partnekasumlik toota. Olgu tegu ühe ühiku või ritele alati äärmiselt pühendunud. „Me ei terve veoautokoormaga.” keskendu üheööliblikatele, vaid usume pikaajalistesse suhetesse, et saaksime koos enda partneritega kasvada. KvaliEfektiivsuse ja mahtude pidev tõus teedist rääkimisest ei saa üle ega ümber Praeguseks 25-aastane ettevõte tegeles ning see on kindlasti üks meie suuri esiti vaid ühe brändi – Formica laminaatugevusi, sama lugu tarneaegadega, tide maaletoomisega. Tänaseks on tootemida püüame hoida võimalikult lühiportfell märgatavalt laienenud ning suur kesena. Meil on müügitiimid nii Eestis, brändide valik võimaldab veelgi tervikliLätis, Leedus kui ka Soomes. Suhtkumaid lahendusi pakkuda. Plaat Detail leme arhitektidega ning esindab lisaks Formicale tõstame nende kaudu veel Homapali, Arpa ja teadlikkust materjalide Fenix laminaate, Corian osas. Arendame pidevalt komposiitkivi, Döllken Plaat Detail oma tooteid ja tootmist,” servakante, Alucoil alumiiteeb kõike, mida niumkärgplaate ning kogu sõnab Karmo Lomp ja lisab, et olenevalt toote laminaadist on Pf leidereri tootevalikut. keerukusest on Plaat Plaat Detaili esindatavõimalik teha, Detaili masstootmistevate brändide laminaatide erikujulistest hases tarneajad 3–7 päeva dekooridest on enamik ning eritootmise puhul püsivalt nende suures laos laudadest ja 14–21 päeva. Seda sõltuolemas, mida on võimalik mata tellitavast kogemu- ustest painutatud klientidele väljastada 24 sest – kõlab ehk uskutunni jooksul. Kokku on nurkadega matult, kuid minimaalne ettevõtte laos üle 650 000 detailideni. kogus mis tahes materjam2 laminaate.

Äriklientide ehk mööblitootjate ja tarnijate vahepealse lülina on sarnaselt Plaat Detaili esindatud portfellile kasvanud vägagi suureks ka firma tootmisvõimsus ja efektiivsus, firma tootmisüksused kasutavad oma tehnoloogia juhtimiseks vajalike IT-lahenduste kõige viimast sõna.

Kogu tootmine ja 12 000 m2 suuruses hoones toimuv laotöö on integreeritud nutiseadmetega, mis alguses tagasihoidlikult loodetud 50% asemel hoopis 140% efektiivsuse kasvu tõid. Seetõttu on 2014. aastal võetud suund digitaliseerimise ja IT-lahendustesse investeerimise poole ennast õigustanud ning sellega on kavas ka hoogsalt jätkata.

3500-ruutmeetriline masstootmise tehas suudab toota umbes 80 000 ruutmeetrit laminaatdetaile kuus. 2021. aastal müüdi kokku 680 000 ruutmeetrit laminaati.

Julge sisenemine laevandussektorisse Plaat Detaili viimaste aastate üks tähtsamaid ettevõtmisi on lisaks digitaliseerimisele ja mahtude suurenemisele ka sisenemine laevandussektorisse. PURehk polüuretaanliimil põhineva tootmisliini väljaarendamist 2018. aastal võib pidada üsna unikaalseks täisautomaatseks tootmisliiniks, millega avati mitmeid uusi laevandussektorile mõeldud lahendusi.

Laevandussektoris arendatakse ja toodetakse koos ülemaailmsete partneritega innovaatilisi kergeid mööblikomponente ja dekoratiivseid seinaelemente nii reisijate ja meeskonna kajututesse kui ka avatud aladele. Lisaks mugavusele ja esteetilisusele kannavad Plaat Detaili toodetud lahendused kahte suurt eesmärki – vähendada laeva kaalu ja seeläbi ökoloogilist jalajälge. plaatdetail.ee

TALV 2022

27

100 aastat Eesti ettevõtlust

BCS ITERA AS

BCS Itera suurimaks eesmärgiks on kliendi konkurentsivõime tagamine BCS Itera missiooniks on nõustada ja viia ellu konkurentsieeliseid loovaid majandustarkvara (ERP, HRM, CRM) ja ärianalüüsi (BI) lahendusi, selgitab tegevjuht Erko Tamuri.

Ettevõtte nimi on ajas muutunud, kuid tegevus ja põhimõtted on jäänud kestma. Tegemist on eelkõige konsultatsioonifirmaga äriklientidele – ettevõtte põhiliseks tegevuseks on nõustamistegevus ning konkurentsieelist pakkuvate tarkvaralahenduste elluviimine ja edasine arendamine.

Eduka koostöö eest on BCS Itera spetsialistid (75+ tegijat) tänulikud ligi 650 ettevõttele, umbes 9000 lõppkasutajale ja paljudele partneritele nii Baltikumist, Soomest kui ka mujalt Euroopast.

BCS Itera kliente iseloomustavad mitmed ühised jooned. Esmalt – tegemist on Baltikumi ja lähiriikide mastaabis reeglina keskmisest suuremate ettevõtetega, keda iseloomustavad kaasaegsus ja innovatiivsus, valmisolek muudatusi ellu viia ning võimekus ja soov tarkvaralahendustesse investeerida. Teiseks soov luua tarku töökohti, kus käsitsi- ja topelttööd oleks võimalikult vähe, äriprotsessid digitaliseeritud ja juhtimisinfo reaalajas kõigile tasanditele jagatud. Ja kolmandaks soov suurendada ettevõtete konkurentsivõimet kvaliteetsete ja jätkusuutlike tarkvaralahenduste abil.

Reeglina kasutavad BCS Itera kliendid n-ö tuumlahendusena ERP platvormi Microsoft Dynamics 365 Business Central, millele on lisaks integreeritud klientide erilahendused koos automatiseeritud lahendustega hankijate ja klientidega.

Klientideks on regiooni juhtivad ettevõtted See, et Microsoft Dynamics 365 Business Central ja BCS Itera konsultantide töö tõepoolest konkurentsieelist aitab luua, saab selgeks ettevõtte klientidega lähemalt tutvust tehes.

Peamiselt ollakse partneriks erasektorisse kuuluvatele ettevõtetele, kuid BCS Itera klientide hulgas on ka mitmeid riigi osalusega edumeelseid organisatsioone.

Tuntumate seas võiks välja tuua Eleringi, Rail Balticu, Lennuliiklusteeninduse ja Nordic Aviaton Groupi.

Erasektori kliendid jagunevad peamiselt kolme suurde majandusha28 TALV 2022

russe: tootmine, kaubandus ja äriteenindussektor. Viimasesse kuuluvad näiteks ka energeetika, taristuhaldus, kinnisvara, ehitus, pangandus, kindlustus ja telekommunikatsioon.

Tootmise sektoris võib välja tuua mitmed Eestis väga tuntud ettevõtted – olgu mainitud näiteks Viru Keemia Grupp, Salvest, Premia, Kodumaja, Saaremaa Piimatööstus.

Kaubanduse sektoris on pikaajalist konkurentsivõimet üles näidanud Euronics, Ehituse ABC, Rahva Raamat, R-Kiosk, Klick Eesti, Amserv, Puumarket jpt.

Panganduse sektoris kiirelt kasvavad LHV Pank, Coop Pank ja Holm Pank ning kinnisvara ja ehituse sektoris Kapitel, Ef TEN Capital ja Nordecon. Lisaks oma valdkonna turuliidrid Utilitas, Ramirent, Elisa, Wise (endise nimega TransferWise), SOL Baltics, Invaru ja paljud teised, kes on olnud BCS Itera kliendid ja kaasteelised läbi mitmete aastakümnete.

K a B C S It e rat e n n a s t i s e l o o mustab pidev arengu- ja kasvufaasis toimetamine. Läbi aastate on ettevõte kasvanud umbes 15–20% aastas.

Alanud aasta võib aga tulla erandlik, sest 2022. aastal tõotab tulla prognoositult pea 40%-line kasv.

Panus valdkonnahariduse edendamisse Lisaks tavapärasele konsultatsioonija arendustegevusele on BCS Itera andnud läbi paljude aastate oma panuse sellesse, et jagada teavet pidevalt areneva äritarkvara valdkonna kohta.

Nii näiteks ilmub juba 2009. aastast kevaditi ja ja sügiseti ajakiri Äri-IT, mis on ilmselt mahukamaid majandustarkvarale ja äritehnoloogiale pühendunud ajakirju Baltikumis. Ajakirjas jagatakse erinevate klientide kogemusi, spetsialistide nõuandeid ja uudiseid ning ettevõtjate hulgas on muutunud aina populaarsemaks tutvustada ka teistele oma edulugusid, mille oluliseks osaks on õigel ajal tehtud investeeringud majandustarkvaralahendustesse. Äri-IT ajakiri pole aga kaugeltki mitte ainus lahendus, kuidas BCS Itera tarkvarateemast huvitatud ettevõtjatele uusi teadmisi jagab. Ettevõttel on olemas nii oma YouTube’i kanal kui ka erinevad sotsiaalmeediaplatvormid (Facebook, LinkedIn), kus pidevalt salvestatakse uusi veebiseminare ja korraldatakse koolitusi, tänu millele on võimalik mõista, kuidas äritarkvara ja andmete oskusliku analüüsi abil oma ettevõtteid paindlikumalt juhtida ja äritegevusest suuremat kasu saada.

BCS Itera tegutseb nelja olulist väärtuste gruppi järgides 1. Elluviimine – meil on siht silme ees, me peame lubadustest kinni, oleme tulemuslikud iseenda ja kliendi jaoks. Lubadused on BCS Iteras kindlaks täitmiseks.

2. Meeskonnatöö – me oleme ausad, avatud, me arvestame teistega ja usaldame üksteist, luues selle läbi sünergiat. Meie klient on meie meeskonna liige.

3. Professionaalsus – me väärtustame arengut, kvaliteeti, innovatsiooni ja jagatud teadmisi.

4. Pühendumus – meid ühendab kirg meie äri vastu. Pole võimalik olla BCS Itera tiimiliige, kui ei soovita olla turu parimad konsultandid, nõustajad, juurutajad ja oma valdkonna pädevad asjatundjad.

Pikemalt saab klientidest ja ettevõttest lugeda www.itera.ee

CYBERNETICA AS

100 aastat Eesti ettevõtlust

IT-ettevõte Cybernetica on ka pärast 25. aastat kiire ja innovatiivne nagu start-up Ajaloolisest Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudist alguse saanud Cybernetica AS on 25 aasta jooksul olnud enamiku Eesti e-riigi olulisemate tehnoloogiate rajamise juures. Ettevõte on arendanud ajatempli tehnoloogiat, aidanud digitaalallkirja seaduse loomisel, loonud e-riigi selgroo X-tee andmevahetustehnoloogia ja internetihääletuse ning arendanud välja turvalist andmeanalüüsi võimaldava Sharemind tehnoloogia Cybernetica loodud tehnoloog iad ei kasutata aga ainult Eestis, vaid 35 riigis kogu maailmas. Näiteks kasutatatakse Ukrainas nende andmevahetustehnoloogiat Unified eXchange Platform (UXP), mis on arendus Eesti jaoks loodud X-teest. Cybernetica tehnoloogia soodustas seal Eestiga sarnase dig iühiskonna tekkimist andmete turvalise liikumise võimaldamisega infosüsteemide vahel, millega paranes kodanike ligipääs riigi teenustele. „Cybernetica on ajalooliselt tegelenud riigi digitaliseerimine ja infoturbe tehno-

vahendusel muudab suhtluse raskemaks. „Olukord on kummaline – ühelt poolt on nõudlus ja huvi meie toodete vastu kasvanud, teisalt on ebastabiilsust palju ning see muudab planeerimise keeruliseks. Samas saame uhkusega tõdeda, et ka 25-aastane ettevõte suudab ettenägematutes olukordades start-upilikult kiiresti liikuda ning protsesse muuta. Ning seejuures kõiki riske hallates.”

loogiate väljatöötamisega ning aasta aastalt on see valdkond muutunud aina olulisemaks. Eesti on pisike riik, kus iga lahendust on vaja vaid ühes eksemplaris, näiteks e-hääletust. Seetõttu on meie jaoks oluline eksport. Pandeemia on meie turge väga palju muutnud - riigijuhtideni on jõudnud digitaliseerimise olulisus praeguses olukorras,” räägib ettevõtte tehnoloogiajuht Arne Ansper.

Viimase kahe aasta kohta võib öelda, et töö on läinud keerulisemaks, sest oluliste e-riigi kontseptsioonide selgitamine videokonverentsisüsteemide

Noori huvitab põnev töö teistlaadi IT-firmas Kui Cybernetica veerandsada aastat tagasi alustas, olid krüptograafia ja infoturbe lapsekingades ning ettevõte oli teadusarendusasutusena ainulaadne ja silmapaistev tegija. „Lisades nüüd sama pingutusega uudsust, saame käegakatsutavat väärtust vähem ja protsessid on seejuures keerulisemad. Ka konkurents on tihenenud, mis tähendab, et klientide jaoks on partnerite valik laienenud ja ettevõtetel on oma sõnumi kohale viimine raskem,” nendib Ansper. „Vaatamata sellele on meie eesmärgid kõrged.

Lähiaastate prioriteet on eksport.

Oleme edukalt oma tooteid Eestist välja viinud ja usun, et näiteks digitaalse identiteedi valdkonda ootab Euroopas ees suur tulevik. Meie unikaalne tehnoloogia Sharemind lahendab üha rohkem tähelepanu saavaid privaatsusega seotud probleeme ja kasvab tõenäoliselt viie aasta perspektiivis enim.”

Kuig i Eestis on suur talentide puudus, on Cybernetica leidnud niši järelkasvu koolitamiseks. „Meie töö iseloom on hoopis teistsugune ja teistest IT-firmadest eristab meid väga tugev teaduspool. Igal aastal võtame vastu päris palju praktikante ja on rõõm tõdeda, et märkimisväärne osa neid jääb ka meile tööle. Nende seas on muljetavaldavaid talente,” nendib Ansper. „Eesti on hea koht ettevõtluseks – majanduskeskkond on mõistlik, siin on palju avatud ja nutikaid inimesi, meid seob IT valdkonnaga pikk ajalugu ning meil on põlvkondade kaupa arvutiteadlasi.” www.cyber.ee

Kõik vajalik sinu autole ühest kohast!

Mikrofiiberlapid autohoolduseks

13–17 tolli. Hinnad al 15 €

K2 professionaalne ja väga kvaliteetne autohooldustoodete sari

Margi- ja mudelipõhised salongi kummist ja tekstiilist jalamatid.

Hinnad al 23 €

Väga mitmekülgse valiku ja taskukohaste hindadega autokeemia. Salongi ning välispindade hoolduseks

Lai valik istmekatteid sõiduautodele ning kaubikutele (2+1 istmetele).

Hinnad al 28 € komplekt

USA-s väljatöötatud ja testitud mootorikeemia

Kvaliteetne vahend autokerele rooste tõrjeks Kvaliteetsed autoakud

Niisked salvrätikud salongi puhastamiseks

Universaalne vahend läike andmiseks salongi pindadele, õhuvärskendiga

Sepa Autokaubad, Sepa keskus, Turu 45b, Tartu Avatud iga päev |

523 1204 |

Erinev valik autovärve

Erinevad värvid nahkpindadele

Sepa autokaubad |

Kvaliteetsed tulekustutid.

Ohutus ennekõike!

Eestis toodetud autopuhastusvahendid

info@sepaautokaubad.ee

100 aastat Eesti ettevõtlust

MS BALTI TRAFO OÜ

Tuleb nagu Vändrast trafosid –

keldris ehitatud masinast suurettevõtteni Fotod Andres Adamson

Suured asjad koosnevad väikestest ja tihti piisab vaid väikesest tõukest, et teha algust millegi suurega.

Jaanus Lubergi jaoks oli selleks tõukeks 1996. aastal toimunud kohtumine ühe Soome ärimehega, kes järjekindlalt peale käis – meil on trafosid vaja, hakka tegema, mis see ära ei ole!

Nagu mitmed toonased ettevõtjad, alustas Jaanus asjaga põlve otsas.

Kiire külaskäik vaatama, kuidas trafosid toodetakse, j a varsti oli ta omale keldrisse ise tootmismasina ehitanud. Kasutusse läksid muu hulgas õmblusmasina mootor ja pedaal ning Volga spidomeetri tross.

Masinaga toodetud sajast eksemplarist koosnev proovipartii kiideti kliendi poolt kohe heaks. Ühes Vändra keldris asunud masin rajas aluse ettevõttele MS Balti Trafo OÜ, mis sel aastal oma 25. sünnipäeva tähistab. Nüüdseks 150 töötajaga moodne ettevõte on Vändra suurim tööandja, mis kuulub rahvusvahelisse gruppi Tech Power Electronics Group.

Firma toodangust 90% läheb kasutusse välismaal ning väga mitmekülgsetes valdkondades – autotööstusest tuuleenergeetika ja kommunikatsioonini välja.

Kuid loorberitele puhkama ei saa jääda – tiheda globaalse konkurentsi keskel tuleb ainuüksi ellu jäämiseks edasi areneda, laienemisest rääkimata. Tooted muutuvad keerukamaks ja suuremaks, tootmist tuleb optimeerida, portfelli laiendada – ja see eeldab oskuslikke töötajaid, kes tunnevad end väärtustatuna. Midagi on igatahes väga õigesti, kui nii kaugel asuvasse ettevõttesse tullakse ja jäädakse – üle poole töötajatest on Balti Trafo tiiva all veetnud kümme või enam aastat.

Jaanus Luberg võtab MS Balti Trafo OÜ juhtimiskultuuri kokku kui sõbraliku ja konstruktiivse. Kogu ettevõtte toimimise aluseks on mitmed põhimõtted, mis pärinevad tema lapsepõlvest – näiteks „käitu nii, et teised lapsed kutsuksid sind oma liivakasti mängima ja tahaksid ka sinu omas mängida”. Lihtne – et olla hinnatud koostööpartner ja tööandja, tuleb kõigiga nii käituda, et see oleks neile meeldiv!

30 TALV 2022

Kõik ettevõtte töötajad peavad ka mõistma, miks nad midagi teevad – ja miks keegi teine midagi teeb. Valdkonna spetsiifilisusest tulenevalt on vähe koole, kus tööd õppida, seega põhiline väljaõpe toimub kohapeal. Ka kontori- ja bürootöötajad läbivad tootmist puudutava kiirkursuse, et teiste vastutust ja ajakulu paremini hinnata osata.

Regulaarsed on ka kogu kollektiivi ühised koolitused, mille eesmärk on silmaringi laiendamine ja ühtse mõttemaailma loomine, mis aitab paremini meeskonnana toimida. Töötajatel on ka aeg-ajalt avanenud võimalus töötada klientide ettevõtetes ning tagasiside sellele on olnud vaid positiivne.

Kuna tootmine põhineb enamasti individuaaltööl, saavad töötajad ise aega paindlikult planeerida ja seda hindavad nad väga kõrgelt. Tööandja seevastu väärtustab väga lojaalsust ning pikema-

aegsed töötajad saavad näiteks tasustatud lisapuhkepäevi võtta.

Oma uute meeskonnakaaslaste puhul on aga lähtutud põhimõttest „avasta anne ja arenda seda”. Uksed on avatud nii tudengitele, noortele inseneridele kui ka põnevate ideedega ettevõtjatele. Mõnikord osaletakse projektides, mille suurde turuedukusse pole põhjust uskuda, aga võimalus sealt õppida ja kogemusi ammutada on seda väärt. See võimaldab ka töötajatele põnevust ja vaheldusrikkust.

Ettevõttes praeguseks arendusjuhina töötav Marius sattus Vändrasse magistriõpinguid lõpetades trafoinseneriks. Tallinnas elav noor mees, kelle jaoks Vändra seostus karude ja saelaudadega – see ei tundunud esialgu väga tõsiseltvõetav töökoht. Ometi on töövestlusest möödunud üheksa aastat ja Marius on jätkuvalt iga päev põnevil.

Tema käis ka kunagi välja töökuulutuse hüüdlauseks saanud mõtte: „Meil

on põnev töö ja hea meeskond.” Lihtne ja lööv, ning just neid kaht faktorit tõstavad esile paljud ettevõtte töötajad. „Tundsin, et see ongi koht, kus minust saab kitsa valdkonna tipptegija, mitte lihtsalt jutumees, kes ei saa ise ka aru, mida ta müüb. Nüüd töötan ettevõtte arendusjuhina ja koordineerin ka kogu grupi viies riigis paiknevat arendusmeeskonda ning tunnen, kui oluline on minu panus.

Nende aastate jooksul on toimunud palju muutusi, ettevõte ja inimesed on palju arenenud, pakutav lisandväärtus on mitmekordistunud,” on Marius rahul. „Viimastel aastatel oleme kogu Tech Power Electronics Grupis võtnud suuna taastuvenergeetika, tarkvõrgu lahenduste ja elektrisõidukitega seonduvate toodete arendamisele. Paljud nendest lahendustest on arendatud ja prototüübitud just meie Eesti arendusmeeskonnas. Kui tiivad kannavad, siis saab ka Vändras karjääri teha!”

100 aastat Eesti ettevõtlust

Eesti metalli- ja masinatööstus otsib spetsialiste Kuigi Eestit peetakse järjest enam digi- ja e-riigiks, hõlmab suure osa turust siiski pisut pikema ajalooga tööstusharu – metalli- ja masinatööstus. Nagu mitmes teises valdkonnas otsitakse ka siinkohal tikutulega taga spetsialiste. Kuidas leida töötajaid ja milline on Eesti metallitööstuse hetkeseis?

Masinaehitus on üks Eesti olulisemaid kasvuvaldkondi, kus 80–90% müügist moodustab eksport. Eesti siseturg on tähtsam masinate ja seadmete hoolduses, remondis ja paigalduses ning metalltoodete tootmises.

Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstuse ettevõtete ühiseid huve esindab kiiresti kasvav võrgustik Eesti Masinatööstuse Liit (EML), mis oma 144 liikmega on suurim töötleva tööstuse erialaliit.

Kuigi tänapäeval räägitakse Eestist kui

IT-riigist, peetakse iga riigi majanduse selgrooks siiski tugevat tööstust. Samas, kõik IT-lahendused, mis on seotud tööstuse arendamisega, ergutavad innovatsiooni ja muudavad tooted või tootmise uuenduslikumaks.

Valdkonna lisandväärtuse ja tootlikkuse näitajad edestavad teiste tööstusharude omasid. Eksport moodustab 2/3 käibest, mis on samas suurusjärgus kogu töötleva tööstusega. Mootorsõidukite ja haagiste tootmises on ekspordi

Foto: Shutterstock

Eestis tegutseb üle 2000 metallija masinatööstuse ettevõtte ning selles valdkonnas on enam kui 35 000 hõivatut.

Valdkonna suurimaks haruks on metallitööstus, mis on tootmismahult toiduainetööstuse ja puidutööstuse järel üks suuremaid tööstusharusid.

osakaal 90% ja elektriseadmete tootmises 80%. Kindlasti suudaks masinaja metallitööstus oma näitajaid veelgi parandada ja rohkem tulu teenida, kui ettevõtjad koonduksid tõhusamaks koostööks ekspordi suurendamisel erinevatel sihtturgudel ja haridussektor koolitaks sobivat tööjõudu. Valdkonnas on sobiva oskustööjõu ja inseneride

puudus ning tihti ei vasta lõpetajate oskused tööandjate ootustele.

Neid, kes oskavad metalli taltsutada, jääb aina vähemaks, ja seetõttu on nad tööjõuturul väga konkurentsivõimelised. Tänapäevane tehnoloogia metallitööstuses nõuab rohkem nutikust, füüsilise töö osakaal on väiksem.

Kui noored saaksid enne karjäärivalikute tegemist teada, mis tänapäevases tehases tegelikult toimub, kuidas luuakse väärtust ja tekib raha, võiks see suunata noori ka masina- ja metallitöö erialasid eelistama.

Allikad: toostusuudised.ee, oska.kutsekoda.ee

YEInternational AS – Eesti personaalseim elektroonikakaupade müüja

YEINTERNATIONAL AS

1992. aastal A-Kaabli nime all tegevust alustanud kaabivalmistajast on tänaseks kasvanud rahvusvaheline ülipopulaarne elektroonikamüüja.

Klientide südame on YEInternational AS võitnud usaldusväärsuse, kiire reageerimise, soodsate hindadega ning mugava asukohaga Tallinnas Sõpruse puiestee 259, Männi pargi vastas.

Ettevõtte esimene töö oli kaablite valmistamine Soomest toodud erinevatest kaabli osadest, otsikutest ja juhtmetest ning valmistoodangu eksport tagasi Soome. Seejärel lisandus tegevusse materjalide müük Eestis ning 1997. aastal ostis Soome kontsern Yleiselektroniikka Oy A-Kaabli ära ja firma sai nimeks YEInternational. Täna pakub YEInternational AS elektroonika-, IT- ja võrgutooteid nii jae- kui ka hulgikliendile. Ettevõtte tootevalikus on tublisti üle poole miljoni toote. „Meie teenuse nurgakivid Eesti tarbija jaoks on kohalikus keeles ja läbi reaalsete inimeste pakutav kvalifitseeritud tehniline tugi ning töökindlad tooted. Üheks trumbiks on kindlasti maailma suurima elektroonika- ja

tööriistade edasimüüja RS Components esindamine Eestis viimased 25 aastat.

RS tegutseb kokku 32 riigis, ja saadab päevas üle 50 000 paki. RS Componentsi esindavad ka meie Soome, Läti, Leedu ja Venemaa harud,” tutvustab ettevõtte tegevjuhi kohuseid täitev Lauri Ebber.

Ta lisab, et jaekliendile meeldivad YEInternationali hea asukoht Mustamäel, suur tasuta parkla ning kauplus, kus kliendi võtab vastu usaldusväärne ja abivalmis klienditeenindaja, kelle käest saab alati nõu küsida. „Kohati tundub tänapäeval erakordne olukord, kus inimene saab tulla soovitud tooteid kauplusesse kohapeale uudistama ja katsuma, sest lõviosa meie ala ettevõtteid on kolinud internetti. Meie aga hindame traditsioone ja oma klien-

tide soove, pakkudes neile enam kui 20-aastase kogemusega töötajate abi.

Hulgikliendid hindavad samuti meie pikka stabiilset ajalugu, seda, et esindame väga suurt hulka tuntud tugevaid kaubamärke ning tooted jõuavad meieni otse tehastest. Meie poes on tavapärane, et pikaajalised kliendid käivad lihtsalt kaupa uudistamas ja uute toodete ning valdkonna trendide kohta maailmas infot saamas.”

Populaarne on YEInternational ka selle poolest, et kui kliendil on vaja kindlat või erilist kaablit, mida kuskilt ei saa, pole ettevõtte töötajate jaoks mingi probleem see talle ise valmis teha ja kohalegi viia. „Samuti olime üks esimesi pakikapi idee autoreid – meil oli enda väljatöötatud pakikapi süsteem

juba 2017. aastal, kust kliendid said vastavalt oma vajadustele sobival ajal kauba kätte,” räägib Ebber. „Aga vastavalt kliendi soovile võime muidugi hoida kaupa teatud aja oma laos või saata ka paki teele, kuhu vaja. Kuna kauplus, ladu ja kontor asuvad ühes majas, liigub informatsioon meie töötajate ja klientide vahel kiirelt.” „YEInternationali tooted jõuavad iga eestlaseni – vajutad sa liftinuppu või suhtled telefonis, kuskil selles ahelas teevad oma tööd just meie majast tulnud seadmed. Tänases maailmas on meie konkurendiks terve maailm, sest internetist saab ju kõike tellida! Aga ikkagi leiab YEInternationalist seda, mida mujalt ei saa – inimfaktor, kellelt küsida ja kelle juurde tagasi tulla,” ütleb Ebber. „Käime ajaga kaasas, pakkudes klientidele edu tagamiseks väärtusi, kvaliteeti ning uusimaid lahendusi maailma tipptootjatelt. Oleme kiired, usaldusväärsed ja täidame antud lubadusi.”

YEInternational on IT-firma, elektroonikatootja ja harrastaja number 1 seljatagune! www.yeint.ee

TALV 2022

31

100 aastat Eesti ettevõtlust

Raudteerööpad ulatuvad

sajandist kaugemale

Foto: Anni Õnneleid

Olgu tegu “porgandite”, rahvusvaheliste raudteevedude või valmiva Rail Balticuga, saab kindlalt väita, et ilma raudteeta oleks Eesti transpordist ja logistikast märksa vähem rääkida.

TEKST: Anne-Mari Alver

Vaatamata sellele, et Eestimaa oli üks Euroopa viimaseid maanurki, kus rööpad maha pandi ning rongid liikuma hakkasid, saab Eesti raudtee ajalugu vaadelda siiski alates aastast 1870. Hiljem rajati raudteid veel vaid Moldovasse (1871), Bosniasse ja Hertsegoviinasse (1872), Põhja-Makedooniasse (1873), Montenegrosse (1901), Islandile (1913) ja Albaaniasse (1917).

Esimene laiarööpmeline raudtee Eestis avati liikluseks 5. novembril 1870 Paldiski–Tallinna–Narva–Gattšina lõigul, mis samal aastal ühendati Peterburi–Varssavi raudteega. Balti Raudtee Selts pikendas 1870. aastal liini nii, et tekkis ühendus Venemaa keisririigi Nikolai raudteega.

Balti raudtee veermiku teenindamiseks ehitati Tallinnasse Balti Raudtee Peatehased ja vagunite valmistamiseks Dvigateli vagunitehas. Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati 1880. aastal Tallinna (Revali) Raudtee Tehnikakool. 1898. aastal valmis ka Pihkva– Bologoje raudteeliin, mis ühendas Eesti Venemaa sisekubermangudega (läbi Valga). Tänu Eesti raudteevõrgule saavutas Tallinna sadam Venemaa Keisririigi sadamate seas väliskaubanduses käibelt 4. koha.

Minister: “Uus on taasleitud vana!”

Tänasel päeval ütleb majandus- ja taristuminister Taavi Aas, et praeguse Eesti transpordi ja logistika arengutes on taas kõige märgilisemaks teemaks raudtee.

“Kõik uus on taasleitud vana. Kõige märgilisem on raudtee uus tulemine ja areng. Kui tahame liikuda tõeliselt keskkonnasõbralikuma transpordi suunas, siis on kiire, roheline ja mugav raudteeühendus Euroopaga möödapääsmatu.”

Taavi Aas viitab ka värskele statistikale, mille kohaselt on rongiga reisijate arv on viimase kaheksa aastaga 32 TALV 2022

kahekordistunud ning tema sõnul on järgmise kümnendiga oodata sarnast kasvu.

“Saame kiiremad ühendused reisijatele Tartusse, Narva, samuti Rail Balticuga Pärnusse, Riiga ja sealt edasi Euroopasse. Raudtee on tuleviku alustala ning muutub selgrooks kogu transpordile. Areng selles suunas on olnud pidev ning jätkub kogu selle kümnendi,” selgitab majandusminister.

Maismaatranspordil on mitmeid eeliseid Praegu arendab ja hoiab Eesti Raudtee korras 1219 km raudteed, 61 jaama ja 131 reisijate ooteplatvormi. Alates 2009. aastast ollakse riigi omandis t e g u t s ev ä r i ü h i n g , m i s va s t u t a b raudtee administreerimisega seotud ülesannete eest ning kus töötab enam kui 600 inimest.

Eesti Raudtee rahvusvahelisi suhteid on arendanud nii põhja-lõuna kui ka ida-lääne teljel, nii naaberriikidega kui ka kaugemal olevatega, ning see töö on Eesti Raudteel jätkuvas arengus.

Väga oluliseks teemaks on suhted näiteks Venemaa ja Kasahstaniga, sest nende riikide kaudu liiguvad kaubaveod Aasiast Euroopa ja Skandinaavia riikidesse. Eesti Raudtee juht Kaido Zimmermann on väljendanud seisukohta, et kui näiteks praegu liiguvad Hiinast Rootsi minevad kaubad läbi Poola, siis tegelikult läheks Eesti kaudu otsem ja kiirem teekond. “Kui Eesti suudaks pakkuda võimalikult häid tingimusi konteinervedudele, saaks Hiinast tulevate kaupade puhul pakkuda alternatiivi Poola ja Valgevene transiidivõimalustele,” hindab ta.

Zimmermanni sõnul on maismaatranspordil mereteedega võrreldes mitmeid eeliseid – tasub vaid meenutada üleilmset tarnekriisi seoses sündmustega Suessi kanalis. Maismaal on raudtee aga oluliselt säästlikum ja ohutum transpordiliik kui maanteed.

2021. aasta tõi Eesti Raudteele taas ka kasvutrendi: kaubaveomaht Eesti Raudtee taristul moodustas 2021. aastal kokku peaaegu 12,8 miljonit tonni, mida on eelmise aasta sama perioodiga

võrreldes ligikaudu 11% rohkem. Kohalike vedude maht kasvas aga koguni 33%.

Turismisektor loodab Rail Balticule “Vähemalt ühe asjaga läheb meil hästi ja plaanipäraselt – kaasaegse raudteeühenduse loomisega Euroopasse,” hindab Estravel ASi juht ja Eesti Turismifirmade Liidu asepresident Aivo Takis ning lisab, et see on asi, mille üle ta eestlasena uhkust tunneb ja mida ta ei jõua ära oodata.

“Kujutan tihti vaimusilmas ette, kuidas lähen suurde ja ilusasse Ülemiste terminali, kuidas ostan poodidest viimaseid vajalikke asju ja joon head veini aatriumi kohvikus. Kuidas astun rongi, mis särab puhtusest ja õhkab mugavusest. Ja kuidas kihutan vaikse sahina saatel Pärnusse, Riiga või Kaunasesse. Minu firmal on kontorid kõigis neis kohtades ja just tänu sellele maailmaklassi rongile saavad meie töötajad lõpuks ometi üksteise juures seeriapiletiga tööl käia – kasvõi iga päev, kui vaja,” arutleb ta.

SCANIA EESTI AS

Veoautotransport

on maailma majanduse vereringe Scania on olnud Eestis kolmkümmend aastat, tänaseks on Scaniast kujunenud Eesti raskeveokite müügis selge turuliider. Aastas müüakse kohalikul turul 400 sõiduki ringis, hooldus- ja remonttööde tunde koguneb aga ligi 100 000. Tänapäevased veokid on aina targemad, töökindlamad ja täis tulevikutehnoloogiaid, mis tähendab, et nende ehitajateks ja hooldusspetsialistideks on vaja aina laiema teadmiste pagasiga eksperte.

Scania Baltikumi tegevjuht Janno Karu rõhutab tõsiasja, et veoautotransport on kogu maailma majanduse vereringe – kui inimene midagi käes hoiab, siis selle on nii kaugele toonud maanteel liikuvad veokid. Scania autotehnikute professionaalsed meeskonnad aitavad oma tööga tagada, et toit ja muud kaubad jõuaks õigeks ajaks poodidesse ning tarbijani, et kütus jõuaks tanklatesse, et päästeamet pääseks kiiresti õnnetuskohale, töötajad hommikuti bussiga tööle, et prügi saaks veetud ja et teed saaks lumest puhtaks. Kuigi maailmas räägitakse aina enam rohelisest transpordist ja väljumist fossiilsetest kütustest, siis Karu hinnangul ei ole hirmu, et kaoks vajadus veoautode, nende juhtide, hooldusinseneride ja teeninduse järele. „Erinevalt levinud arvamusest on (veo)autotransport siiani kõige operatiivsem, mugavam ja paljudes oludes ka odavaim viis kaupade ning inimeste liigutamiseks. Nii nagu kogu transpordisektor, nii ka Scania panustab väga palju uuendustesse, et olla ka tulevikus relevantne. See tähendab

näiteks üleminekut elektrile ja biogaasile, targemaid autosid ning mingites olukordades ka juhist loobumist,” räägib Karu.

Tulevik on automatiseerimise ja rohelise mõtlemise päralt Tänane veoautohooldus ja -remont Scania töökodades ei ole enam ainult osade vahetamine ja kanalis remontimine. Meie töökojad on tipptasemel – korras, puhtad ja hästi valgustatud, autotehnikud liiguvad ringi tahvelarvutitega, suur osa tööst tehakse ära peaga. Loomulikult on Karu sõnul ka reaalset mutrite keeramist, juppide vahetamist, kuid kuna automaatikat, riistvara on autodes aina enam, siis ainult mutrite keeramise oskusest enam ei piisa. „Tulevik on seotud vägagi palju automatiseerimisega, ka meie liigume juhita transpordilahenduste suunas. Hetkel on tehnoloogia kaugel ees ühiskondlikust kokkuleppest, kas ja kuidas lasta isesõitvad veokid liiklusse. Samuti on nii praegu kui ka järgmise kümnendi märksõnaks rohepööre, mis meie puhul

tähendab elektri-, hübriid- ja gaasiveokite pilti tulekut. Scania on võtnud globaalselt endale ülesandeks juhtida üleminekut keskkonnasõbralikule transpordile, luues seeläbi parema liikuvusmaailma nii ühiskonnale, ettevõtlusele kui ka planeedile. Kuna elektriautode rohelisus sõltub pigem sellest, kui roheline on neisse laetav elekter, siis Eesti ja meie piirkonna lähitulevik võiks olla pigem gaasiga seotud,” selgitab tegevjuht.

Kolmas suund, mis veoautonduses ilma teeb on infotehnoloogia, mis peamiselt tähendab andureid ja sõidukite tehnilise olukorra distantsilt jälgimist. Scania on oma ühtsesse, kontserni kõiki riike ühendavasse süsteemi ühendanud hetkel enam kui 400 000 autot, mille detailset olukorda igapäevaselt jälgitakse. „Mida selline jälgimine annab, on võimekus ennetada probleeme, tegeleda nendega kaugelt varem, kui juht neid auto puhul tähele hakkab panema või lausa teele jäädakse. Efektiivsus annab selle kokkuhoiu, mis tagab meie autode kasutajatele eelise konkurentide ees,” räägib Karu.

Noortele tuleb näidata autotranspordi innovaatilisust Olgug i, et veoautondus on ka 21. sajandil äärmiselt perspektiivne majandusharu, mille kadumist ei ole karta ja valdkonna keerukus pakub rakendust aina laialdasemate teadmistega ekspertidele, pole Eestis järelkasvu hetkel valdkonnas tegutsevatele inimestele lihtne leida. Scania Baltikumi inimeste ja kultuuri juht Maio Parv ütleb, et

võimalused Scanias karjääri teha on üsna piiramatud, avatud on ka erinevad positsioonid välisriikides, kus kontsern tegutseb. „Kõige olulisem on tahe tööd teha, võimekus juurde õppida, iseseisvalt ja meeskonnas töötada ning soov edasi areneda. Kasuks tuleb huvi tehnika ja autonduse vastu, samuti hea haridusbaas ja varasem töökogemus. Scanias on tugev koolitussüsteem, mis on nii positsioonipõhine kui ka individualiseeritud. Meil on väga palju ettevõtte siseseid koolitusi välja töötatud Scania kontserni poolt, samuti kasutame professionaalseid koolituspartnereid,” lisab Parv.

Loomulikult ootab Scanias autotehnikuid ja muid nutikaid inimesi konkurentsivõimeline töötasu, nooruslik meeskond ja juhtkond, kes on võtnud oma südameasjaks hoida ettevõttes keskkond, kuhu töötajad igapäevaselt tahavad tööle tulla. Samuti soositakse Scanias igasugust edasiõppimist ja soovi panna ennast proovile erinevatel ametikohtadel väljaspool Eestit.

Maio sõnul on neil mitmeid näiteid, kus autotehnikuks tulnud töötaja on ettevõtte sees liikunud edasi mõnele teistele positsioonile. Samuti on paljud töötajad välisriigis Scanias kontsernis töötanud ning siis tagasi Eestisse naasnud. „Veoautonduse valdkond on põnev ja väljakutseterikas ning mis peamine, pakub turvalist tööpõldu pikkadeks aastateks,” mainib Parv.

Vaata lisaks: www.scania.com/ee

TALV 2022

33

100 aastat Eesti ettevõtlust

AIR BALTIC CORPORATION AS

Eestlaste uks maailma airBaltic lendab sellel aastal Tallinnast otse neljateistkümnesse sihtkohta üle kogu Euroopa, kui lisada reisiplaanidesse kiire peatus Riias, avaneb eestlastele aga uks maailma. Olgugi et lennundus on saanud viimasel paaril aastal palju kannatada, on Baltikumi suurima lennufirma juht Martin Gauss optimistlik ja näeb, et aina enam inimesi soovib kodumaalt seiklema pääseda. „Eesti on meile koduturu järel olulisuselt teisel kohal ja oleme firma algusest peale palju Tallinnale panustanud.

Tunneme, et kasu on olnud aga selgelt mõlemapoolne. Oleme pakkunud eestlastele võimalust lennata mõistlike hindadega Euroopas, võimalus, millest on ka kõvasti kinni haaratud. Oleme andnud väga olulise panuse Eesti turismi SKP täitmisse, lisaks pakume tööd ka lennuhoolduses ja pardapersonali hulgas,” räägib Gauss airBalticu panusest ja lisab, et väga oluline partner on airBaltic Eesti firmadele ka paki- ja kirjadeveos. Lisaks lennutas airBaltic eelmisel aastal oma liinidel ligi veerandit Eesti elanikest.

Noorim lennukipark kui roheline mõtteviis Olgugi, et ajad on olnud keerulised kogu lennunduses, on airBaltic suutnud jääda ellu ja lisaks ka tulevikku inves34 TALV 2022

teerida. Peamiselt tähendab see firma lennukipargi uuendamist – airBaltic uuendas oma lennukiparki kolmekümne kahe uue Airbus A220 lennukiga, mida peetakse hetkel oma klassi vaikseimaks ja ökonoomseimaks ning loodusele puhtaimaks. Lisaks on lennukitootja poolt täitmisel veel 18 uue lennuki tootmine ja tarne (airBaltic omab lepingut hiljem veel 30 samasuguse lennuki ostuks). See tehing muutis Baltikumi olulisima lennufirma üheks kontinendi moodsamate lennukitega ettevõtteks. „Me ei uuenda oma lennukivalikut mitte sellepärast, et keegi seda nõuab, vaid sellepärast, et nii on kasulikum kõigile. Nii meile, reisijatele kui ka loodusele. Kahjuks ei ole täna ikka veel kuigi lihtne inimestele „rohelisemat” lennukipiletit müüa. Kui me küsime, et kas oleksite nõus maksma rohelisema lennuki eest piletile viis või kümme eurot juurde, siis on vastus enamasti

eitav. Nii võtsime otsuse ise vastu olla keskkonnasäästlikud,” räägib Gauss.

Lühikesed plaanid, laienev kliendibaas airBalticu juht ütleb, et lisaks nende enda liinidele, millega on kaetud peaaegu kogu Euroopa, on neil ka palju häid partnereid, kellega on võimalik lennata aga kogu maailma. Muutunud maailmas ei ole otstarbekas end enam ise igale poole lendama sundida, kui inimesed saab liigutada sihtkohtade vahel ka koostööd tehes. Nii maandatakse riske ja pakutakse klientidele paremat teenust. Üks, mis pandeemia tõttu muutunud, on Gaussi sõnul see, kuidas inimesed reisiotsuseid teevad, samuti see, kes üldse reisib ja kuhu. Täpsemalt siis tehakse reisiotsus väga lühikese etteteatamisega ja lennatakse pigem otselennuga kindlasse punkti. Positiivne

on see, et lendama on hakanud lisaks tavapärastele seiklejatele ka pered ja vanem generatsioon. „Näeme, et piletid ostetakse maksimaalselt 8 nädalat enne lennukuupäeva. Ühelt poolt muudab see raskeks tuleviku ennustamise, samas näeme, et need kahe kuu lennud tulevad kenasti täis. Inimesed soovivad aina enam hetkeolukorrast pääseda, reisida, seigelda. Samuti on näha, et vanuse osas on reisijad hakanud ühtlustuma.

Oleme palju panustanud sellesse, et pakkuda reisijatele lisaväärtust. Mitte ainult lendu, vaid elamust ka selle puhul, mida oma sihtkohas ette võtta, mida vaadata, maitsta,” räägib airBalticu juht. Üks, mis on aga teistmoodi, on see, et ärireisijate hulk on langenud ja veel ei näita taastumise märki. Sellel on süü ka erinevatel pandeemia ajal armsaks saanud vahenditel pidada koosolekuid ja nõupidamisi näost näkku kohtumata.

Lennufirma juht lisab, et need neliteist liini, mida praegusel ajal Tallinnast opereeritakse, on paigas selleks, et jääda, kuid palju on siin ära teha ka eestlastel. „Loomulikult on mõned liinid hooajalised, kuid palju sõltub sellest, kui palju liinidel lennatakse.

Kuigi hetkel on äärmiselt keeruline teha pikki plaane, siis minu nägemus on lihtne – 2022. aasta on veel taastumisaeg ja kui vähegi pandeemia lubab, siis 2023. aasta on see, kus inimesed tõsiselt uuesti lendama hakkavad,” selgitab Gauss.

Vaata lähemalt: www.airbaltic.ee

FERRESTO LASER OÜ

100 aastat Eesti ettevõtlust

Ettevõtlus pole kohustus, vaid võimalus Kas ettevõtlusmaastikul edu saavutamiseks peab olema geniaalne äriplaan? Ei pea! Nõnda arvab Ferresto Laseri juht Egert Palmiste, kes hindab pigem ettevõtja isikuomadusi ja suhtumist. Egert selgitab lähemalt, mida on 15 tormise aasta jooksul õppinud ning kuidas näha mündi teist pool, näha kohustuste asemel võimalusi. Ämma garaažist tähtede poole Ferresto teekond sai alguse juba 2006. aastal – kaks spetsialisti panid ämma garaažis pead kokku ja hakkasid lihtsalt tegema. Avapaugu kütuseks oli parasjagu rahulolematust ja suur soov midag i ära teha. „Ettevõtja def initsioon on tegelikult ju väga lihtne – isik, kes võtab midagi ette,” ütleb Egert, rõhutades entusiastliku suhtumise väärtust. Esimesed kümme aastat möödusid võideldes, õppides.

Aga see oli äärmiselt vajalik! „Üks pluss üks ei saa ettevõtluses võrduda kahega. See peab olema vähemalt kolm!”

Järgmine käik lükati sisse umbes viis aastat tagasi – tegelikult oli tol ajal ettevõttel üks keerulisemaid perioode. Vee peale jäädi tänu metsikule pingutusele, meenutab Egert.

Pimedast perioodist jõuti läbi raskuste aga valguse kätte – tänaseks koosneb Ferresto L aser 28 inimesest, kes moodustavad õlitatud masinavärgina toimiva koosluse. Nende inimeste panusel on tohutu potentsiaal, mille tuules tähtede poole lennataksegi. „Mõistsin juba aastaid tagasi, et ettevõtte kõige targem osa pole mitte juhtkond, vaid spetsialistid.”

sest koos on võimalik leida lahendusi ja edasi areneda. Tänaseks on Ferrestos Eesti parimad tööseadmed, olemas on oma hoone ning tööstruktuur on täpselt enda käe järgi paika pandud. Tänu sellele – ja loomulikult meeskonnale – valmistatakse keerukaid tooteid, millega mitmed teised hätta jäävad.

Noorus ei ole hukas

100 häda ja lõpmatu kriis Kui rääkida mündi teisest poolest, siis ettevõtja peab olema täielik optimist – kui tahad head asja teha, siis tuleb sellesse ise uskuda, tuleb iseendasse panustada. Muudmoodi pole Egerti sõnul asi lihtsalt võimalik. „Alustades kuulsin mitmelt poolt, et kohe tuleb masu ning ettevõtlusesse sisenemiseks on täiesti vale aeg. Tegelikult on alati

mõni kriis, alati saab näha asju, mis on valesti. Õige ettevõtja saab aga korduvalt rehaga otsaette – kui lahendus ei tööta, proovitakse teismoodi.” Ellujäämine nõuab pidevat arengut ning tohutut aktiivsust. Ferresto Laser toodab täna metalldetaile pea kõikidesse eluvaldkondadesse. 2021 aasta käive tõusis 4,5 miljonini. Kui juhtubki tekkima tagasilöök või viga siis tegeleme sellega. „Tähtis on jääda ausaks ja vajadusel enda apsakaid tunnistada,” ütleb Egert, „sest reeglina saab neid parandada.” Kõige kritiseerimisest pole mitte kellelegi kasu. Nähes teiste tehtud vigu, küsib Egert alati endalt – mida teeksin mina samas olukorras teisiti? Ja kui endal paremat plaani pakkuda ei ole, siis teisi ka kritiseerima ei lähe.

Eesti ärimaastik pole teab kui suur ning konkurendid on omavahel tuttavad. Kõik teavad kõiki, aga optimistid tõusevad pessimistide seas esile. „Mina näen kõiges ainult head, nii ka konkurentsis. See näitab ju võimalusi, kuidas sinu toode saaks olla veel parem.” Ka klientidega tasub nii-öelda avatud kaartidega mängida,

„Uuele generatsioonile ja lumehelbekestele tahaksin öelda – tublid olete!” kiidab Egert. Ma ei tea ühtegi saamatut noort, kelle silmis sära puudub. Vastupidi üldsuses levinud arusaamale usub Egert, et noortes on ettevõtluseks vajalikke isikuomadusi rohkemgi kui vanemas generatsioonis. Tulevikus ootab meid ees põnev ärimaastik, silmapiiril terendavad väljakutsed ja võimalused. Tema sõnul keskendutakse liiga palju negatiivsele, aga neile, kes valivad näha positiivsust, ei hakkagi silma hädapätakad. „Ma ei ta täpselt, mida noored lähitulevikus ära teevad, aga kindlasti on see midagi suurt! Varem oli palju kergem leida põhjendusi, miks üht või teist teha ei saa. Nüüd on vabandusi vähemaks jäänud, sest võimalusi on tohutult. Nii nagu ettevõtluski, on elu ju samuti võimalus, mitte kohustus. Kõik ei peagi ette võtma, kuid alati leidub inimesi, kes seda siiski teevad.”

Ferresto Laseri tulevikust rääkides ei tea Egert, mis täpselt näiteks kümne aasta pärast juhtuma hakkab. Väga paljud unistused on juba viimase viie aasta jooksul ületatud, kuid tulevik toob kindlasti uusi väljakutseid ja just see Ferresto inimesi koondabki. „Siin ei ole mind, siin oleme meie,” ütleb Egert.

Neile, kes tunnevad, et tahavad – tuult tiibadesse! www.ferresto.ee

TALV 2022

35

100 aastat Eesti ettevõtlust

Kopli poolsaarel kasvas sajand tagasi laevaehitus nagu pärmi peal Kandis, kus praegu kerkivad Tallinna ihaldusväärsemad uusarendused, pandi kunagi õlg alla vaba Eesti laevatööstusele.

Pärast seda kui Vene tsaaririigi Balti mere laevastik oli 1905. aastal Kaug-Idas pihuks ja põrmuks löödud, töötati impeeriumi laevastiku hiilguse taastamiseks välja sõjalaevade ehitamise programm ning sisustati toonases Revelis mitu moodsat laevaehitustehast. Vaatamata sellele, et kogu plaan jäi täitmata, tõusis sellest siiski tulu tulevasele Eesti Vabariigile. Noor riik sai tsaariaja buumi käigus kerkinud mitu korralikku sadamat ja laevaehitustehast.

Teiseks hakati seal allveelaevade tootmisest alles jäänud materjalist 1918. aasta lõpul ehitama kaubalaevu.

Esimesed Eesti merelaevanduse jaoks ehitatud kaubalaevad Lääne-, Harju- ja Virumaa said valmis 1922. aastal. Lisaks sai noor riik inglastelt sõjasaagiks langenud miiniristlejad Avtroili ja Spartaki – loodava mereväe alustalad. Olid needki osa Vene impeeriumi kunagisest laevaehitusprogrammist. Uute nimedega Lennuk ja Wambola toetasid alused Vabadussõja ajal tulejõuga sõdureid nii merel kui kallastel. Kuigi laevad müüdi hiljem Peruule, osteti saadud raha eest, riigi ja annetuste toel, paar moodsat Inglise allveelaeva Kalev ja Lembit, mida Meremuuseumis uudistada saab.

Vene-Balti Laevatehas 1912. aasta esimeses pooles tegi Vene Mürsuvalmistamise Ühing ministee-

Foto: Shutterstock

Kindlust ja pikaajalisust

riumile ettepaneku ehitada Revelisse rajatavas laevatehases nelja aastaga 2 ristlejat, 12 eskaadri miiniristlejat ja 8 allveelaeva. Suure tellimuse peale löödi Kopli poolsaarel labidad maasse ja aasta hiljem sündis Reveli laevaehitustehase baasil AS Vene-Balti Laevaehitus- ja Mehaanikatehas (Vene-Balti Laevatehas), praeguse BLRT eelkäija.

Bekker ja Ko Te i n e v õ i m a s R e v e l i l a e v a t e h a s Bekker ja Ko kerkis viie eskaadri miiniristleja tellimuse tuules, kaks miljonit rubla iga laeva eest. Esimese maailmasõja puhkedes ja rinde lähenedes evakueeriti Bekkeri laevatehas pea täies tükis. Mis järele jäi, selle riisusid sakslased, ning viimase pisku, mis veel alles oli, pistis hiljem taskusse vabriku juhatus. Bekkeri sadamas laevad enam ei valmi.

Noblessneri allveelaevatehas Tsaaririik vajas allveelaevu nagu õhku.

Kahe Peterburi kompanii eestvedamisel sai tehas nurgakivi 1912. aastal.

1914–1917 valmis Noblessneri Laevatehases üheksa Bars-tüüpi allveelaeva.

Tehas sai 1916. aastal uue nime Peetri Laevatehas. Kuni 1940. aastani Riigi Sadama Tehase nimega ettevõttest sai 1945. aastal Tallinna Meretehas.

KODUHOOLDUS OÜ

väärtustav teenuste pakkuja Kinnisvara heakorra- ja sotsiaalteenuseid pakkuvat Koduhooldus OÜ-d hindab juba veerand sajandit suur arv era- ja ärikliente. Naaberriikidest saadud idee põhjal alustati kodudele koristusteenuste pakkumisega.

Nimetatud tegevus oli eestlastele 90-ndate keskel veel üsna võõras, kuid napilt kümnend hiljem on olukord muutunud.

1996. aastal alustanud ning 100% erakapitalil põhineva ettevõtte Koduhooldus OÜ eesmärk on olnud alati olla oma valdkonna tunnustatud ettevõte, kes väärtustab nii töötajate võimalikult suurt kompetentsi kui ka kindlust ja pikaajalisust. Ettevõte on alates 2010. aastast Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu liige ja omab kinnisvara heakorra 3. taseme sertifikaati.

Ettevõttel on mitmeid üle kümne aasta edukalt toiminud kliendisuhteid. „Loodan, et see on hea kvaliteedimärk,” ütleb firma juhatuse liige Sirje Talvistu ja rõhutab, et alates 2011. aastast on krediidiinfo neid korduvalt tunnustanud ka eduka Eesti ettevõtte sertifikaadiga.

36

TALV 2022

Laienevad teenused ning suurenev usaldus Kinnisvara korrashoiuteenust pakutakse nii kodudes, ärihoonetes kui ka riigiasutustes. Esimesed vastava teenuse tarbijad olid 90-ndate keskel just erinevate saatkondade töötajate kodud, sest eestlastele tundus mõte võõra inimese oma koju koristama kutsumisest veel kummaline. Viimase 20 aasta jooksul on aga üha tavapärasem, et töö ja muude tegemistega hõivatud eesti inimesed endale kodukoristuseks abilise kutsuvad. Pealegi nõuab see rohkem kui pelgalt pealehakkamist – ilma õigete teadmiste ja vahenditeta saab tulemus kas kesine või

võtab hoopis kordades kauem aega.

Pärast majanduslangust muutis ettevõte oma strateegiat. Asuti osalema riigihangetel ning laieneti lisaks Harjumaale hoogsamalt ka Lõuna-Eestisse. „Tahaksin esile tuua meie Lõuna-Eesti piirkonnajuhti. Kaja Karv, kes on äärmiselt töökas ja uuendusmeelne inimene. Tema kaasabil on olnud võimalik juba 11 aastat arendada Lõuna-Eesti piirkonda,” tunnustab Talvistu.

Samal ajal sai selgeks, et kodudes vajati lisaks koristusele ka mitmeid sotsiaalvaldkonna alla kuuluvaid teenuseid nagu ava- ja erihoolekandeteenused.

Sotsiaalvaldkonna teenuseid on ettevõte pakkunud juba üle kümne aasta. „Oleme osalenud ka mitmetel sotsiaalteenuste riigihangetel. Teinud koostööd Töötukassaga, pakkunud nende klientidele tööharjutusi ja kaitstud töö teenuseid ning Sotsiaalkindlustusametiga, pakkudes nende klientidele pika-

ajalise kaitstud töö ja erihoolekandeteenuseid.

Lisaks heakorrateenusele on meie sotsiaalteenused just Lõuna-Eesti piirkonnas tänu meie tugevale piirkonnajuhile väga hästi käima läinud.”

Järjest laienenud ettevõttes töötab täna umbes 150 inimest, kelle koolitamisele pööratakse püsivat tähelepanu. See hõlmab nii firmasiseseid koolitusi kui ka riiklikult tunnustatud koolitusi. „Meie ettevõtte sertifikaadid tõendavad, et toimetame oma valdkonnas vastavalt kehtestatud nõuetele ja asutuses töötavad inimesed on kompetentsed. Meie valdkonnas peab tundma kaasaegseid puhastustehnoloogiaid, -tarvikuid ja -aineid, ilma milleta ei ole võimalik kvaliteetset teenust pakkuda,” sõnab Talvistu. koduhooldus.ee

100 aastat Eesti ettevõtlust

DIAWAY OÜ

DIAWAY

on ettevõte,

mis annab tarkvaramüüjatele võimaluse parandada oma turupositsioone DIAWAY on ettevõte, mis mõnes mõttes oma motoga läheb justkui vastuollu teenusega, mida pakutakse. Mitte halvas mõttes: süsteemiintegratsioonid, techonomics, infrastruktuurid – need ei ole tingimata sõnad, mida esimese hooga saaks siduda inimlikkuse ja avatud südamega. Just viimased kaks on siiski põhimõtted, millest DIAWAY oma tegevustes ennekõike lähtub.

Palusime ettevõtte tegevjuhil Aleksandr Ragelil vastata mõnedele küsimustele, et avada innovaatilise ettevõtte telgitaguseid.

Esimese küsimusena ei saa intervjueerija jätta küsimata: „Miks Eesti?“ Palju räägitakse Eesti kui digiriigi eelistest, harva on seda võimalik uurida ettevõtetelt, kes võiksid vabalt toimetada ükskõik millises maailma otsas.

Eesti on lihtsalt parim koht, kus elada ja töötada. Tean, et isegi kohalikud inimesed ütlevad, et „sa elad teistsuguses Eestis“ või „kuidas ma saaksin sinu Eestisse kolida“ jne.

Kahe põhiteguri – välise või ärialase – tõttu on see lihtsalt suurepärane koht, kus äri teha. Punkt. Suur osa tuleneb ärikeskkonna lihtsusest, mida väärtustame ka oma klientide/sõpradega suheldes. See on lihtsalt hindamatu, eriti kui sul on kogemusi, millega seda võrrelda.

Siiski mõjutab mind loomulikult ka armastus selle riigi vastu. See on koht, kus soovin ajaloolise ahela sulgeda ja lõplikult oma perega kanda kinnitada, et nad saaksid samamoodi nagu mina Eestit oma koduks nimetada.

Räägime nüüd DIAWAYst. Mis ettevõte see üldse on? Teie koduleht annab info küll edasi, kuid selleks peab omama vist mõnda spetsiaalset kraadi?

Neile, kes teemaga hästi kursis, peaks olema meie koduleht siiski esimene ja kõige pädevam infoallikas. Aga DIAWAY on süsteemiintegratsiooni ettevõte, mille rajasime 2017. aastal. Ettevõtte missioon oli aidata ISV-del (sõltumatud tarkvaramüüjad) võtta kasutusele uusimat ja parimat andmekeskuste riistvara, et konkurentide seas uuenduslikkusega silma paista ja oma turupositsiooni parandada.

Selline turunišš valiti asutajate kogemuse põhjal, mis hõlmab rohkem kui 30 aasta pikkust üleilmset ja sündmusrikast, erinevas mahus tegevust tunnustatud ettevõtetes, kus tegeleti hosting’u teenuse, teenuse osutamise, andmekeskuste, sidega ja tarkvara tootmisega.

Nii tarkvaraettevõtted, hallatud teenuse pakkujad kui ka pilvteenuse-

pakkujad, kelle toode on teenus, saavad kasu kohandatud lahendusest infrastruktuuri kavandamisel, mis võimaldab saavutada tõhusust nii tehnilistes kui ka finantsküsimustes.

Saladus peitub selles, kuidas meie infrastruktuuri näeme. Andsime oma visioonile nimeks Techonomics. See on prognoosistrateegia, mis võtab arvesse kõiki ärilisi nõudeid ja tulemusi – nii rahalisi, strateegilisi kui ka tehnilisi –, et saaksite iga kord sobivaimat lahendust kasutada.

Kelle jaoks on Diaway mõeldud? Kas teie teenused on ette nähtud suurematele või väiksematele ettevõtetele? Või on igaüks teretulnud ja kõiki lahendusi saab kohandada?

Ma ütleksin, et asi on pigem selles, kuidas infrastruktuurist aru saadakse, kui ettevõtte suuruses. Muidugi on hallatava riistvara korral teatud lävi või lähtepunkt, mille puhul on mõttekas hakata kaaluma põhjalikku optimeerimist, kuid minu meelest on mõtteviis käibest olulisem.

Meie kliendid on nii börsiettevõtted ja ükssarvikud kui ka väikesed, kuid edumeelsed firmad, kelle käive on palju väiksem. Kui nad mõistavad, millist tõhusust nad võivad saavutada, ja mõtlevad infrastruktuurist õigesti, siis oleme ühes paadis ning saame asju arutada.

Räägime paindlikkusest – ütleme näiteks, et teie teenuseid kasutav ettevõte saab investeeringu, mis suurendab nende vajadusi üleöö kümme korda.

Kui kiiresti suudate reageerida?

Ma ei ole seda varem maininud, kuid meie

38 TALV 2022

eesmärk ei ole saada kümneid või sadu kliente. Tänaseks on meil neid umbes 20, meie kliendivoolavuse määr on null (!) ja meie kliendid kulutavad järjest rohkem.

See on elav tõestus, et nende kasutuselevõetud lahendused on tõhusad ja võimaldavad kasvada nii neil kui ka meil.

Oleme kõigi klientide ja tarnijatega isiklikult kohtunud, mis on umbes nagu klienditundmise põhimõtte (KYC) rakendamine IT-maailmas. On äärmiselt oluline, et me jagaksime samu väärtuseid ja meil oleks sarnane ettekujutus, kuidas äri teha ning infrastruktuuri üles ehitada. See muudab meie valiku kitsamaks, kuid jätab alles kõige olulisema – sa töötad üksnes toredate inimestega ja need toredad inimesed naudivad seda protsessi.

A astate jooksul on erinevad äriühingud või väga suured ettevõtted mõne meie vanematest klientidest ära ostnud. Kuna enne omandamist olid nad meie käest saanud suurepärast teenust, võeti meid pardale ka nendes suuremates ettevõtetes ja tänaseks on ka nemad meie kliendid – minu jaoks näitab see paindlikkust ja tõestab, et kui sa ajad õiget asja, saab kõik korda.

Meie vaatenurk ei muutu – me ei kohtle kliente päris klientidena, sest oleme enamikuga neist sõpradeks saanud. See ei ole mingi salajane võlukunst – inimesed jagavad samu väärtuseid ja ärieetikat, saavad kokku ja aitavad üksteist. Protsess peab olema lõbus, vastasel juhul muutub see rutiinseks ja igavaks. Ja see on asi, mida püüame iga hinna eest vältida. www.diaway.com

100 aastat Eesti ettevõtlust

HANSABUSS AS

Hansabuss –

Teie hooliv ja kindel partner ka väljakutsete rohkel ajal Mullu täitus Hansabussil, 1996. aastal ühe bussiga tellimusvedude teenuse osutamist alustanud ja tänaseks peaaegu 300 bussi omaval kontsernil 25. tegevusaasta.

Kuigi viimased kaks aastat on elu olnud justkui Ameerika mägedel, teeb ettevõtte juhatuse esimehe Indrek Halliste sõnul rõõmu, et valdavalt on püsitud terved ning meeskond on tugev, hooliv ning arvestav. „Viimase kahe aasta sisse on jäänud mitmed olulised projektid, terviseteemad ja uuendused. Esiteks juubeliaasta, mida tähistasime virtuaalselt kaerajaani saatel. Aitäh JJ-Street Company tantsuõppe ja vahva video eest ning Puhka Eestile inspireeriva üleskutse eest tantsuväljakutsele, kus Hansabuss saavutas auväärse kolmanda koha,” sõnab Halliste.

Tö ö a l a s e l t v õ i t i s H a n s a b u s s mitmeid suuri avaliku liiniveo hankeid. Käivitati Harjumaa läänesuuna, Harku, Kose, Kohila vallaliinid, Rakvere, võideti Lääne-Viru ja Viimsi avalike liinide hanked ning siseneti gaasibussidega Lääne-Viru turule.

Käive kasvas 10%, uusi töötajaid värvati 100, uusi liine avati 53 ning valmis saadi Hansabussi, Hansa Bussiliinide ja City Touri uued müügiplatvormid ning kodulehed, mis oluliselt lihtsustavad kliendi jaoks bussi tellimist. „Oleme jõudsalt kasvatanud töötajate tööle- ja kojuveo ehk regulaarveo suunda, olles selles vallas Eesti suurim.

Samuti suurendasime oluliselt kooliõpilaste vedusid, kuna oleme valdadele ja koolidele hoolivaks ja turvaliseks partneriks,” räägib Halliste. „Jätkame esindussõitude ja tellimusvedude teenindamist. Tänu meie professionaalsetele bussijuhtidele õnnestus teenindada Lennart Meri konverentsi ja mitmeid olulisi riigivisiite Tallinnas.

Kui 2020 oli Skandinaavia tuuride teenindamine nullis, siis mullu saime uuesti bussid Rootsi, Soome, Norra vahet vurama.”

Globaalne bussifirmasid ühendav koostööpartner Global Passenger Network (GPN), mille liige Hansabuss Eestis ainsana on, omistas Hansabussile rahvusvahelise turvalise telli-

Järgnevad investeeringud on plaanis eelkõige uute avaliku liiniveo hangete teenindamisega seoses. Lääne-Viru maakonna ning Viimsi valla liinide teenindamiseks soetab ettevõte 11,3 miljoni eest 59 keskkonnasäästlikku CNG surugaasil sõitvat bussi.

musveo sertifikaadi. See on meile oluline tunnustus ning vastutus kvaliteedi tagamisel.

Tänased väljakutsed on Halliste sõnul teatud mõttes „läänerindel muutusteta”, sest COVID jätkub, turism on madalseisus, inf latsioon, kütus, teenuste-kaupade hinnad kallinevad, tarneajad venivad, bussijuhte napib!

Hansabussi visioon on saada Läänemere regiooni nutikaimaks bussifirmaks ning missioon on aidata lihtsustada bussitranspordi argipäeva. „Teenuste osas eristume hooliva, paindliku ning operatiivse klienditeenindusega ning sellega hoiame kokku kliendi aega ja vaeva. Tänu oma mitmekülgsele bussipargile, mis ulatuvad väikebussidest kuni kahekordsete punaste City Touri bussideni välja, on meil võimekus ja kogemus teenindada erinevaid suurüritusi ja eriprojekte. Lisaks tegutseme aastast 2006 jõudsalt ka Läti turul, kattes ära ka lõunanaabrite bussitranspordivajaduse.”

Töötajate tervis on südameasi „Kuna Hansabussis on bussijuhtide seas meeste osakaal 97% ja keskmine vanus 57 aastat, on meeste tervisele rõhu pööramine erilise luubi all. Oleme rõõmsad traditsiooni „Pikema sõpruse päev” jätkumise üle, kus kutsume üles mehi oma tervise eest regulaarselt hoolt kandma,” räägib juhatuse esimees. „Samuti väärtustame ühist ajaveetmist sportlikumas võtmes, on see ühine discgolf’i või lauatennise turniir.

Soovime, et igaüks meie meeskonnas tunneks end hästi ja hoitult. Oluline töötajatele pakutav hüve on tööandja tervisekindlustus, mis tagab inimesele kiirendatud korras ja mugavalt nii ravi kui ka ennetavad tervisekontrollid parimates erameditsiiniasutustes.” „Oleme toetanud mitmeid hoolivaid kodanikualgatusi – meditsiinitöötajatele suunatud „PAI” kampaania, heategevuskampaania „Kingi soojust”. Hansabuss osales kahekuises Confido

vaktsiinibussi projektis, mis aitas hoida Eestit avatuna. Eesrindliku ettevõttena on bussifirma tellimusveo bussijuhtide vaktsineerituse tase 95% ning kõigist 240 töötajast on vaktsineeritud 80%. „Tänan kogu meeskonda südamest panuse ja pühendumuse eest. Eriline tänu kõigile bussijuhtidele, kelleta ei oleks me need, kes oleme! Aitäh, kallid kolleegid, kliendid ja koostööpartnerid, et olete jätkuvalt meiega ning kes veel ei ole, siis ootame Hansabussiga liituma!” lisab Halliste.

Bussi tellimine ja info: booking@hansabuss.ee, 627 9080 https://hansabuss.ee/

TALV 2022

39

Vaata lähemalt www.geosoft.ee