100 aastat eesti ettevõtlust (jaanuar 2023)

EESTI ETTEVÕTLUST 100 AASTAT

Talv 2023

Väljaande koostas Delfi Meedia sisuturunduse ja erilehtede osakond

Kas tööstus kannab Eesti majandust oma kätel?

Möödunud aastal moodustas tööstus ja tootmine Eesti sisemajanduse koguproduktist viiendiku. Olgugi et trend valdkonna sees oli pigem kahanemise suunas, siis täidab tööstus Eesti majanduses märkimisväärset osa. Lausa nii suurt, et oli eelmisel aastal enim lisandväärtust tekitanud valdkond Eestis. See tähendab, et tööstus oli see, mis tõi enim sisse – seda nii omanikele kui ka riigile. Meelelahutus, toitlustus ja majutus andsid 3,5 ning IKT vastavalt 7 protsenti sellest lisandist.

Mitmeid puidu töötlemise ja mööblitootmise ettevõtteid koondava Tarmeko juht Jaak Nigul on mitmes väljaandes olnud kriitiline, kuidas tööstusele Eestis otsa vaadatakse. Väga tugevalt tõstetakse kõikjal esile Eesti IT-võimekusi, meie turismisektorit, häid restorane ja kultuursust, kuid tööstust vaadatakse kui midagi vanaaegset, alati olemas olnut. Nigul läks isegi nii kaugele, et küsis, miks pole tööstusel näiteks oma ministeeriumi, on vaid kaks töötajat majandusministeeriumi ühes osakonnas. Kultuuril ju on ministeerium?

Ehkki võib tunduda, et tööstus on nii-öelda poppide poiste hulgas vähem nähtav, siis ilma selleta ükski riik hakkama ei saa. Kuigi Eesti puhul ei ole see nii ilmne ja ülekaalukas, siis peab tunnistama, et

Väljaandja: Delfi Meedia AS

Trükk: Printall

tööstus on Eesti majandust hetkel veel kandmas. Küll koos nii mõnegi teise valdkonnaga, kuid selgelt ühe alustalana. IT tuleb hooga selga ja suure tõenäosusega läheb ka SKT panustaja, tööandja ja lisandväärtuse tootjana tööstusest mööda, kuid sinna kulub veel aega.

Mainitust hoolimata peab ka tööstus ikkagi pidevalt arenema, innoveerima ja nii ongi tööstuse ees seisvad väljakutsed ikka samad, mis ka mujal: rohepööre, jätkusuutlikkus, efektiivsus, digitaliseerimine ja nii edasi. Nii olemegi mehhaniseerimise, elektrifitseerimise ja arvutiseerimise järel jõudmas ka tööstusega neljandasse suurde arenguetappi, milleks on nutitootmine ja -tehased, robootika ning asjade internet. Tähendab see aga seda, et siin saab tööstus näha vaid võimalust kasvamiseks, teha seda koostöös meie IT-sektoriga. Kui suudame luua silla nende kahe valdkonna vahele, siis ekspordipotentsiaal oleks üüratu.

Eesti on olnud tööstusriik mitmeid sajandeid, oleme tootnud nii endale kui ka ekspordiks, oleme pääsenud tööstusega ka maailmakaardile. Ajalugu on sellel valdkonnal Eestis pikk, mitmekesine ja seda peaks igati tunnustama.

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee

Arro & Agasild – insenerid, kes usuvad oma potentsiaali

Ettevõte sai alguse nagu enamik konsultatsiooniettevõtteid – oma ala spetsialistid olid tööandja juures rahulolematud ning arvasid, et suudavad ise paremini ettevõtet juhtida ja oma potentsiaali kasutada.

Nii loodigi inseneribüroo, kus projekteeritakse hoonete konstruktsioone, eelkõige raudbetoonist ja ristkihtliimpuidust (CLT).

Arro & Agasild Inseneribüroo OÜ on 2013. aastal asutatud ehituskonstruktsioonide projekteerimise ettevõte. Kümne tegutsemisaasta jooksul on ellu viidud hulgaliselt eriilmelisi projekte, nende hulgas näiteks Tartu Ülikooli Delta õppehoone projekteerimine, mis oli ettevõtte juhatuse liikme Alari Arro hinnangul neid tipptegijate liigasse tõstnud projekt.

„Meie puhul rahulolematust millegi konkreetse üle nii väga polnudki, küll aga oli tung oma potentsiaali paremini ära kasutada,“ kommenteeris Alari Arro, ettevõtte üks asutajatest.

Nimi, mis peegeldab põhiväärtusi

Kümme aastat tagasi uute tundmatute tegijatena turule tulles oli mõistagi tarvis tõestada enda usaldusväärsust. Kuna pelgalt kogemuse ja samas olematu referentsiga ei tundunud see lootusrikas, leidsid ettevõtte asutajad Alari Arro ning Tõnis Agasild, et sobilik oleks

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Helina Koldek

inseneribüroo nimes kasutada just asutajate perekonnanimesid. „See oli meie viis näidata, et tegemist ei ole anonüümse projektibürooga, kes võib igal hetkel ära kaduda, vaid panime oma vastutuse võtmise valmiduse tõestuseks oma isiklikud nimed panti,“ selgitas Alari Arro nimevaliku tagamaad, mis omal kombel peegeldab ka ettevõtte põhiväärtusi, milleks on avatus, ausus, kirg ja kvaliteet.

Senise tegutsemisaja üheks suurimaks õnnestumiseks peab Alari Arro Tartu Ülikooli Delta õppehoone projekteerimise meeskonda kuulumist. „Arhitekt11 ja nende tiimis projekti juhtinud Jüri Kulli valisid meid 2017. aasta alguses Delta õppehoone projekteerimise meeskonda. See oli samm, mis tõstis meid Eesti tipptegijate liigasse ja avas uksed kodumaa uhkemate ehitiste projekteerimiseks.“

2021. aastal sai Arro & Agasild Inseneribüroo kõrvale asutatud teinegi ettevõte – Arro & Agasild

Element, kus projekteeritakse raudbetoonelementide tehastele tootejooniseid. Selle sammu järel kasvas meeskonnas olevate inseneride arv 27ni, kusjuures tervet kollektiivi ühendab teadmine ja tunne, et tehakse õiget asja, enda sisemiste väärtuste järgi. „Teeme asju enda tõega koos, inimlikest väärtustest lähtuvalt ja olles läbipaistvad. Kui kurdetakse inseneride puuduse üle, siis meil on sama kollektiiv algusest peale püsinud ja uusi tuleb kolleegide kutsumisel juurde. Coach ’iva juhtimisstiili koolitused on läbinud meie ettevõttes kõik, kes oma töös inimestega tegelevad,“ tõi Arro välja aspekti, mis neid teistest eristab.

arroagasild.ee facebook.com/arroagasild

ARRO & AGASILD INSENERIBÜROO OÜ

Tartu Delta õppehoone

Arhitektuur: Aritekt11

Foto: Ragnar Vutt

Kriisidest läbi rühkides: 100 aastat Eesti ettevõtlust

Eestlase ettevõtlik meel pole murdunud kuitahes rasketes oludes. Kes on loodud looma ja panustama, leiab selleks peaaegu alati võimaluse.

Tekst: Anne-Mari Alver

Sadakond aastat tagasi oli Eesti majandus päris suurtes raskustes ja selle põhjuseks oli liigne usaldus Venemaa vastu. 1924. aasta majanduskriisist ülesaamiseks sulges riik mitmeid ettevõtteid, 30ndatel toetas aga või, munade ja peekoni tootjaid ning devalveeris krooni.

„1924. aasta majanduskriisi põhjuseks peetakse Eesti poliitikute viga orienteerumisel Vene turule ja Vene kaupade läbiveole. Nimelt lootsid

Eesti poliitikud 1920ndate alguses optimistlikult, et Vene kaupade transiit Eesti kaudu jätkub, nagu see oli olnud tsaariajal. Samuti loodeti, et suured tsaariajal rajatud tööstusettevõtted leiavad oma toodangule turgu ka Nõukogude Venemaal,“ on sajanditagusele tegutsemisele andnud hinnangu ajaloolane Karl Stern.

Kujunenud olukord sundis poliitikuid majanduspoliitikat ümber hindama. Kergekäeline laenutegevus lõpetati ja vanu laene hakati tagasi nõudma. Ettevõtted, mis olid palju krediiti saanud ega suutnud oma toodangut turgudel realisee-

rida, suleti. Ettevõtted, kes suutsid ellu jääda, orienteerusid idaturult ümber lääneturule.

Valitsuse tegevus majanduse elavdamise nimel andis tulemusi. 1920ndate keskpaigaks muutus olukord tööstuses stabiilseks. Tööstustoodang kasvas, saavutades kõrgseisu 1928. aastal.

30ndate madalseisu poleks aga Eesti valitsus Sterni hinnangul vältida saanud, sest tegu oli üleilmse majanduskriisi osaga, mis paratamatult ka Eestit puudutas.

Okupatsioon ja ettevõtlus Nõukogude aeg kuulutas kogu ettevõtluse kuritegelikuks. Kogu riigis valitses plaanimajandus ja kõik kuulus riigile.

Eestlaste ettevõtlik vaim muidugi välja ei surnud. Eriti oli seda tunda kolhoosiehituskontorite (KEKid) juures, millesarnaseid mujal Nõukogude Liidus polnudki. Kerkisid mugavustega kortermajad ja kultuurihooned – seda kõike suhteliselt vaenuliku okupatsioo-

1987. aasta kevadel algas Nõukogude Liidus kooperatiivide ajastu – käima lükati plaanimajandusliku ühiskonna jaoks enneolematu majanduseksperiment. Üheks esimeseks pääsukeseks sai Pärnu ärimees Elmar Lepp, kes avas ranna lähedal videosalongi.

niriigi „tiiva all“. Praeguseks on mitmed kunagised KEKid arenenud tugevateks Eesti ettevõteteks.

Märkimist väärib näiteks kontsern Harju KEK, mis on Keila kandi üks tugevamaid ja sotsiaalsemalt meelestatud ettevõtteid praegugi.

Lubatud olid ühisettevõtted välismaiste partneritega. Esimeseks selliseks oli Eesti Külaehituse ja soomlaste asutatud EKE-Sadolin SP, mis tegutseb siiani. Mäletame hästi ka koos Šveitsi ettevõttega toodetud Pingviini jäätist.

Mõned ettevõtted suutsid jääda ärimaastikule pidama ning on meile praegugi tuttavad – näiteks Sadolin ja Ilves-Extra. Alles on ka tarbijate ühistuid, millest nüüdseks on paljud Coop Eesti Keskühistu liikmed, ka osa toona loodud hoiu-laenuühistuid tegutseb endiselt.

Ees seisavad keerulised aastad Kes üheksakümnendate kauboikapitalismist ja nullindate majanduskriisist läbi murdis, Euroopa Liiduga liitumisest enese jaoks parima välja oskas sõeluda ja edasi suutis tegutseda, võis selle sajandi teisel kümnendil kohati päris mõnusat ettevõtluskeskkonda nautida.

Järgnev kriiside kobar pani taas Eesti ettevõtete elujõu proovile. Koroonakriisile järgnes tarnekriis,

sellele sõda Ukrainas ja väga tuntav energiahindade tõus. Raske aeg on käes ja jätkub. Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt tarbimine kiire hinnatõusu mõjul väheneb ja ettevõtete kasumlikkus kahaneb. Uuel aastal on peamiselt riigi kulutuste suurenemise tõttu oodata väikest majanduskasvu. Hinnatõus jätkub senisest aeglasemas tempos ja jääb 2023. aastal tõenäoliselt veidi alla 10 protsendi. Täpselt sama ennustab Eestile ajakirja The Economist aastavahetuse mahukas „prognoosinumber“, mis maailma majanduse riikhaaval üle vaatab. Eesti Panga analüütikud viitavad ka sellele, et majanduse jahenemine suurendab tööpuudust. Ettevõtete kahanenud värbamissoov jõuab tööturu näitajatesse viitajaga ja 2023. aastal hõive väheneb. Tööpuudus tipneb umbes 9% juures 2024. aastal ja osa töötuse suurenemisest on seotud sellega, et Eestis rakendatust otsivad Ukraina sõjapõgenikud hakkavad kajastuma tööturu statistikas. Palgakasv jääb järgmisel kahel aastal 8–9% lähedusse ja sellele annavad hoogu alampalga tõus, avaliku sektori töötasu kokkulepped ning hinnatõus. 2022. aastal 9% kukkunud ostujõud taastub 2025. aasta lõpuks.

Studio Moderna: 20 aastat uskumatut teekonda

Studio Moderna grupp laienes Eestisse 2003. aastal. Alustati otsemüügile suunatud ettevõttena, keskendudes peamiselt oma kaubamärkide ja toodete müügile nn direct response televisiooni kaudu. Aastate jooksul on Studio Modernast saanud mitme müügikanaliga ettevõte, millel tugev e-kaubandus, kõnekeskus, oma jaekett ja palju muud.

20 aastat tegutsenud ettevõtte edu põhineb kolmel võtmeteguril. „Esmalt meie inimesed ja suurepärane meeskonnatöö, mis on aidanud kaasa usaldusväärse klienditeeninduse osutamisele. Seejärel meie mitmekanaliline müügi- ja turundusplatvorm, mis on meil võimaldanud jõuda paljude klientideni ning luua lojaalse kliendibaasi. Vähem olulised pole ka meie tugevad kaubamärgid, Dormeo ja Delimano, mille kvaliteet ning usaldusväärsus on aidanud kujundada tuntust ja mainet Eestis,“ selgitas Erika Braukyliene, Studio Moderna Baltikumi juht.

Oodatakse innovatsiooni ja kasvu jätkumist

Erika Braukyliene sõnul on kahekümne aasta jooksul läbitud uskumatu teekond. „Oleme tänulikud oma klientide ja partnerite toetuse eest, kes on meiega läbi aastate kaasas käinud. Ootame innovatsiooni ja kasvu jätkumist ka järgmistel aastatel,“ tõi tegevjuht välja.

Praegune majanduskeskkond, sõda Ukrainas ja pandeemia on mõjutanud ka Studio Moderna tegevust. „Sõda Ukrainas ei ole mitte ainult tragöödia omaette, vaid oli ka väljakutse kogu Studio Moderna äritegevusele. Eelmisel aastal keskendusime omaenda Ukraina töötajate abistamisele ja vähemalt minimaalse tegevuse säilitamisele, et meie Ukraina meeskonnale makstaks palka. Ka meie Eesti äriüksus panustas, annetades vajalikke tooteid Eesti Punasele Ristile.“

„Enne pandeemiat hankisime Euroopa tarnijatelt vaid osa meie tooteportfellist. Pandeemia ajal ja pärast seda oleme Euroopa tarnijate osakaalu meie tootevalikus suurendanud,“ selgitas Braukyliene. Ta lisas, et viimased kaks aastat on rõhutanud

Dormeo on olnud alati uuendaja ja innovatsiooni toetaja, kelle toodetes on rakendatud oma aja parimad tehnoloogiad, mis on kujundanud inimeste magamist aastaid.

vajadust tarneahela mitmekesistamise ja koos sellega Kaug-Ida tarnijatest sõltuvuse vähendamise järele. Rahvusvahelise kaubanduse häired ja viivitused on Braukyliene sõnul kaasa toonud olukorra, kus Euroopa-väliste piirkondade tarnijatele lootmine on väga keeruline. „Ka meie kliendid on teadlikumad oma ostuotsustest ja nende mõjust keskkonnale. Uute Euroopa tarnijate otsimine on hetkel pidev protsess ja vaatame ringi ka Eestis.“

Mitmekülgsete ja mitmekultuuriliste meeskondade hea koostöö üle on Studio Moderna tiim alati uhke olnud ning möödunud 20 aastale vaadatakse tagasi kiindumuse ja hea tundega saavutatud edust. „Erinevate vaatenurkade ja

oskuste kombinatsioon on aidanud meil ettevõttena uuendusi teha ja kasvada ning on olnud rõõm töötada koos nii andekate inimestega,“ jagas Braukyliene kolleegidele ja koostööpartneritele kiitust.

Madrats, mis kirjutas ajalugu 2022. aastal täitus 20. tegutsemisaasta ka Studio Moderna peamisel kaubamärgil Dormeol. Bränd, mis sai alguse ühest madratsist, on nüüdseks edukas rahvusvaheline kaubamärk, mida miljonid inimesed Euroopas austavad ja armastavad.

„Dormeo esimene toode oli madrats. See disainiti 2002. aastal Itaalias ja müügiga alustati Sloveenias, millele järgnesid kohe ka teised riigid. Aastaks 2017 oli Dormeo kaubamärk esindatud juba 40 riigis, turundades igal aastal üle 100 toote ning enam kui 300 une- ja kodutoote,“ rääkis Kristel Remmel, Dormeo regionaalne brändijuht Balti riikides, erakordse madratsi eduloost.

Praeguseks on Dormeo üks eestlaste lemmikuid unetoodete pakkujaid. Oma kindla koha magamistoas on leidnud populaarsed magamistoatooted, nagu Dormeo Aloe Vera

padjad ja tekid, ning kui magamajäämine valmistab raskusi ja soovitakse vahetada välja vana madrats, kaalutakse esimeste seas kindlasti Dormeo ergonoomilisi madratseid, kinnitas Kristel Remmel.

Remmeli sõnul ei saaks samas öelda, et Dormeo edu päris üleöö tuli. „Bränd on olnud pidevas arengus, et leida üha uusi teadmisi une kohta, mis on üks inimeste kõige olulisematest vajadustest.“

Läbimurre, mis tagab parima unekvaliteedi

Dormeo on olnud alati uuendaja ja innovatsiooni toetaja, kelle toodetes on rakendatud oma aja parimad tehnoloogiad, mis on kujundanud inimeste magamist aastaid. Üheks oluliseks läbimurdeks, tulevikutehnoloogiaks unetoodete kategoorias on patenditud Octaspring®-i vahtvedrud.

Octaspring®-i tehnoloogiat leidub juba paljudes Dormeo madratsites ja kattemadratsites ning see on jätkuvalt oma paljude eeliste tõttu tooteinnovatsiooni esirinnas.

Sel aastal ühendas Dormeo Octaspring®-i tehnoloogia tehisintellektiga ja lõi esimese tõeliselt isikupärastatud madratsi. Uuel unikaalsel DNA-madratsil on kasutatud erineva tihedusega Octaspring®-i vahtu. Iga madratsi disaini juhib AI algoritm, mis võtab igalt madratsit ostvalt isikult miljoneid andmepunkte ja loob igaühe jaoks ainulaadse madratsi. DNA-madrats võimaldab kogeda parimat võimalikku und.

Octaspring®-i tehnoloogiat kasutatakse ka istekohtades (kontoritoolides, luksuskorpustes ja istmemööblis), matkaelamutes ning isegi kosmosetööstuses – seda leidub lennukiistmetes ja salongimeeskonna madratsites ning seda arendatakse nüüd eralennukite ja mõne maailma juhtiva reisilennufirma lennukite tarbeks.

Eestis valmistub Studio Moderna esitlema DNA-madratsit juba sel aastal. „Tulevikku kujundab see, mida me teeme täna. Oleme teel, mitte ainult selleks, et muuta uni kvaliteetseks kõigile, vaid et muuta kõik oma tooted ja tegevused jätkusuutlikuks, millest on kasu kogu meie planeedile,“ võttis Kristel Remmel pika ajalooga ettevõtte missiooni kokku.

Rahvusvahelises virtuaal- ja

reaalmaailma meelelahutuses skoorib Yolo Group

Dünaamiline kulgemine reaalsuse ja virtuaalsuse kokkupuutejoonel on Yolo Groupi meeskonna vereringes algusest peale. Vaid kuue inimese loodud idufirmast on kasvanud kümmekonna aastaga globaalne online-mängumaailm, mis opereerib kümnetes riikides ja kümnetes keeltes.

Neid, kes julgesid kolmteist aastat tagasi, mil krüptovääringud ja plokiahel veel suhteliselt tundmatud, ettevõtet luues korraga nii virtuaalsesse meelelahutusse kui ka virtuaalsetesse maksevahenditesse panustada, polnud Eestis just palju. Yolo Groupi loomine oligi mõnes mõttes sama riskantne, nagu seda on spordiennustuse tegemine. Ent võimalus uhkelt skoorida polnud sugugi väike, sest meelelahutuse, mängutööstuse ja spordiennustuste maailm oli tol hetkel juba muutuseks valmis.

Julgelt innovaatiline

„Idee luua Eestisse maailma esimene litsentsitud online-krüptokasiino, käis välja pokkerifännist ettevõtja Tim Heath , kes sattus pooljuhuslikult Eestisse tulles meie ettevõtluskeskkonnast, arenenud digilahendustest ja töökultuurist täielikku vaimustusse,“ räägib IT- ja tehnoloogiaettevõtte algusaastatest tegevjuht Maarja Pärt „Tulin siia firmasse ülikooli praktikandina ja olen algusest peale kogu ettevõtte kasvamise kaasa teinud. Ning siiani on mul väga-väga huvitav. Oleme olnud mänguplatvormide loomisel ja krüptovääringute kasutussevõtmisel innovaatilised, edukalt sisenenud spordiennustuste maailma, otsinud helgeid päid, kelle arengut toetada, ja iga uue etapi käigus kõike ise aren -

danud. Ka enda põrumistest oleme kõvasti õppinud.“

IT-valdkonna inimesed ootavad töösuhetes otsekohest partnerlust ja Pärt ütleb, et eelmise põlvkonna jäigad ülevalt alla käsuliinid ei tuleks Yolo Groupi töökultuuri puhul kõne allagi. „Siin on valdkonna tipptasemel eksperdid. Ei usu, et oma inimestesse kuidagi teisiti kui innustavalt suhtudes üldse kuhugi jõuaksime. Onlinemeelelahutus on olemuselt voolav ja pidevas muutumises ning tundmatul rajal kõndimine on teekond, mida saab edukalt läbida vaid koos loominguliste, vabade ja innovaatiliste inimestega.“

Yolo Group kolis modernsesse Tallinna kontorisse 2020. aasta sügisel.

IT-rahva paradiis

Ettevõte teeb tõesti omalt poolt kõik, et inimestel inspiratsiooni jätkuks, kuni selleni välja, et kontoris on nii merevaatega jõusaal kui ka puhkamiseks mõeldud kapslid. Ning fuajees hakkab esimese asjana silma tavalist pangaautomaati meenutav Bitcoini sularahaautomaat.

Edasiminek on kiirelt kasvava IT-ettevõtte jaoks olnud vahepealsest madalseisust ja krüptovääringute volatiilsusest hoolimata erakordselt hoogne. Üle maailma, sealhulgas ka nii kaugetes paikades nagu Brasiilia, Austraalia ja Malaisia, paiknevates harukontorites on juba ligemale tuhat töötajat, kes räägivad ettevõtte klientidega ligi viiekümnes keeles.

Rahvusvaheline meeskond töötab ka võimsa merevaatega Tallinna peamajas. Harukontoritesse reisimist on Yolo Groupi inimestel aga lausa nii palju, et firmas on töösõite korraldav osakond. Kui see pole IT-guru ideaalne töökoht, siis mis veel? „Jah, meil on olnud isegi unistuste täitmise kampaania,“ toob Pärt naerdes välja. Nimelt võib juhtuda, et täiesti ootamatult täituvad Yolo Groupi töötajate suurimad unistused. Olgu selleks siis langevarjuhüpe Hispaania päikese all, trummimängu õpingud oma ala parimalt või laulu kirjutamine ja lindistamine Eesti muusikamaastiku ühe populaarseima autoriga.

Yolo Group on valdkonna tipus

26. koht EGR Power 50 nimekirjas, mis koondab maailma parimaid online-mängude operaatoreid

6. koht Eesti kõige väärtuslikumate tehnoloogiaettevõtete Top Tech 2022 nimekirjas

3. koht 2022. aasta populaarsemate Eesti tööandjate edetabelis (MeetFranki andmetel)

Parim IT-ettevõte aastal 2020 (Äripäev)

Yolo Groupi spordiennustusportaal Sportsbet.io on Inglise kõrgliiga jalgpalliklubi Arsenal FC ametlik kihlveopartner. Mullu toodi Londoni suurklubi treenerid Eestisse, et teha treeninguid meie U19 neidude koondisega. „Arsenali jalgpalliklubi on olnud pikalt pühendunud naiste jalgpalli arendamisele ja nad on 15 meistritiitliga ka üks edukamaid naiskondi Inglismaal. Selle koostöö kaudu saame meie anda oma panuse naiste

Yolo Groupi tegevjuht Maarja

Pärt: “Liitusin selle firmaga ülikooli praktikandina ja minu karjäärilugu on olnud väga-väga põnev.”

Yolo Group saadab ESTCube-2 pardal esimest korda kosmosesse krüptovara. Kosmosesse saadetav krüptovara paigutatakse satelliidi pardale futuristlikus rahakotis väikesel mälukaardil. Tänu Yolo Groupi toetusele saab sihtasutus paremini panustada Eesti tulevaste kosmoseteadlaste ja inseneride harimisse ja koolitamisse. Ühtlasi finantseerib Yolo Group ESTCube-2 valmivat dokumentaalfilmi.

jalgpalli arendamisele Eestis,“ räägib Yolo Groupi tegevjuht Maarja Pärt.

Uued väljakutsed Kuhu edasi? Ajal, kui teised otsivad viise, kuidas oma äriga veebis edukaks saada, toob Yolo enda valdkonna hoopis virtuaalsest reaalsesse, täpsemalt Tallinna vanalinna Rataskaevu tänavale. „Oleme viimasel ajal tegelenud üha rohkem investeeringutega ja lisaks panustamisele finantstehnoloogia ja mängude arendamisega tegelevatesse ettevõtetesse oleme investeerimas ka kinnisvarasse ning konkreetne Rataskaevu maja on üks neist. Tallinna vanalinn on nii unikaalne paik ja mõte sellest, et mujalt maailmast inimesi seda imetlema tuua, tekitab elevust,“ avab Pärt tulevikuplaane.

Muinsuskaitse, linna ja arhitektidega koostööd tehes on suure investeeringuna valmimas eksklusiivne meelelahutuskeskus, kus on privaatkasiino, butiikhotell ja ka restoranid, baar ning pagarikoda, mis avatud kõigile linnakodanikele. „Pärisinimestega kohtumise tähenduslikkus on järjest olulisemaks muutumas ja usun, et meie klientide eelistatuimaks meelelahutuspaigaks saab peagi just Bombay Club. Panustame sellesse projekti väga palju ja usume, et oleme selgi korral õigel teel.“ Kokku hakkab tulevane kompleks andma tööd ligemale 300 inimesele. Tegemist on ühe suurema investeeringuga Tallinna vanalinna.

Tule täida oma unistused, liitu Yolo Groupiga –careers.yolo.com

Foto: Yolo Group

Foto: Galina Deinega Photography

Foto: Yolo Group

Pereettevõte toodab maailma parimate moekaubamärkide tasemel rõivaid

Väike pereettevõte, mille esinduspood on aastaid töötanud Tallinnas Pikal tänaval, sai alguse pea 30 aastat tagasi käsitöö tegemisest. Tänapäeval rakendavad Veta meistrid uusimaid tehnoloogiaid ja pakuvad ostjatele kudumeid, millega ei saa hoobelda isegi maailma tuntuimad kaubamärgid. Veta kasvatab müüki nii Eestis kui ka mujal ja saab üha rohkem toodete hulgimüügitellimusi teistelt kaubamärkidelt.

Tallinna Müürivahe tänava käsitööturg oli 30 aastat tagasi populaarsem kui praegu. Seal on müünud oma käsitsi kootud esemeid ka Svetlana Tšekanova. Kõik osteti ära. Seepeale kaasas ta lisaks teisi kudujaid, ent neistki ei piisanud. Augustis 1996 asutas Svetlana Calisto Varahaldur OÜ ja leidis aadressil Sõle 42 asuva kudumistöökoja. Seal olid olemas vajalikud seadmed ja töötajad.

Tööd tuli aina juurde. Tasapisi soetati uued kudumis- ja õmblusseadmed, registreeriti oma kaubamärk Veta ning avati Tallinna südalinnas Pikk 6/8 naiste- ja meesterõivapood.

„Ükskord astusid meie poodi sisse turistid ja ütlesid, et „siin on kõik nii nagu teistelgi, lähme siit ära“,“ meenutab Svetlana. „Meie ei tahtnud olla „nagu kõik teised“ ning seetõttu hakkasime arendama isikupäraseid ja omanäolisi tooteid.“

„Ostsime nüüdisaegsed Saksa seadmed ja sellega algas uus arenguetapp. Meil tuli õppida programmeerima ja võtsime tööle trikotaažitehnoloogid. Uued seadmed olid üsna hea tootlikkusega ja müük hakkas kasvama. Kuid pärast järjekordset majanduskriisi algas langus. Mõistsime, et tootmisvõimsust on, kuid poodides nii palju tooteid ei müüda. Siis hakkasime tegema ka teiste kaubamärkide tarbeks hulgimüügi kudumistellimusi,“ ütleb arendusjuht Dmitri Tšekanov.

„Praegu ei ole kudumine ei Eestis ega Euroopas üldiselt nii levinud, seega on konkurents väiksem,“ räägib Svetlana ja lisab: „Itaalias on midagi alles, ent enamasti on kogu tootmine kolitud Hiinasse. COVIDi tõttu on tekkinud tarneraskusi ja meie poole on hakanud pöörduma aina rohkem hulgitellijaid. Oluline on ka tootmis-

Ainulaadne ja pehme linast trikotaaž

Maailmas on vähe tootjaid, kes teevad trikooriiet puhtast linast. Veelgi vähem on neid, kes kasutavad tootmisel riiete pehmendust. Veta teeb aga mõlemat ja see muudabki nende toodangu ainulaadseks.

maht: Hiina ei ole sellest huvitatud ja meile sobib see väga hästi.“

Looduslikud materjalid ja ainulaadsed tehnoloogiad „Püüame säilitada ainulaadsust ja kasutame ainult looduslikke materjale,“ rõhutab Dmitri ning lisab: „Hiinaga ei ole võimalik konkureerida. Toota Eestis odavalt ei saa ja kui pakume kallimat toodangut, peaks see olema tehtud keskkonnahoidlikust looduslikust materjalist. Koome asju linast, villast, kašmiirist, segalõngast.“

„Linast trikotaaži toodetakse maailmas piiratud koguses. Lina ei ole lihtne tooraine ja võib murda õmblusmasinanõelu. Isegi maailma tuntuimad kaubamärgid kasutavad lina ainult kootud segariide koostisosana. Meie aga teeme puhtast linast trikotaaži. Sel aastal pakkusime uue tootena kanepist trikotaaži. Sellel on linaga sarnased omadused. Kanepi puudus on see, et tooted on mõnevõrra karedamad, kuid oleme selle probleemi lahendanud,“ lisas Svetlana.

Veta rakendab uusimaid Itaalia tehnoloogiaid, mis aitavad materjale pehmendada: kaubamärgi kõikide toodete puhul kasutatakse ensüümpesu. Villa-, meriino- ja kašmiirtooteid pestakse ilma keemiliste lisanditeta. Klient saab kätte pehmed ja mõnusad kudumid ega pea muretsema, et pärast pesu võib nendega midagi halba juhtuda.

Vetal on veel üks põnev uus tehnoloogia. Kõigepealt tehakse villast kootud kangas ja seejärel seda pesu käigus vilditakse, et saada tekstiilkangas. Veta poodidest leiab

sellest materjalist õmmeldud pintsakuid ja mantleid.

Inspiratsiooni ja ideid saadakse rahvusvaheliselt trikotaaži- ja lõngamessilt, mis toimub Firenzes. Kvaliteetseid tooraineid ostetakse usaldusväärsetelt, peamiselt Itaalia tarnijatelt, kellel on vajalikud sertifikaadid. Praegu kontrollitakse kõikjal Euroopas, et materjalid oleksid keskkonnahoidlikud.

„Veta eesmärk on varustada Eesti ja teiste riikide inimesi keskkonnasäästlike, kvaliteetsete ja mugavate riietega. Meil on naiste-, meeste- ja lastekollektsioonid. Samuti pakume looduslikest materjalidest tehtud kvaliteetset voodipesu ja kodutekstiili,“ räägib Veta omanik Svetlana Tšekanova.

www.vetafashion.com

Veta

Veta kaubamärgi all toodetakse ainulaadseid igapäevarõivaid, mis on tehtud peamiselt kvaliteetsest trikooriidest.

Praegu on ettevõttes 25 töötajat. Kahjuks Eestis kudujaid ega trikotaažiõmblejaid välja ei õpetata ja seepärast tuleb neid koolitada kohapeal.

Pereettevõtte edu valem on oma tootmine ja paindlik juhtimine.

Sajanditagune logistika hõlmab samu suundi nagu tänapäevanegi

Eesti logistikaäri on võimas ja paljutahuline süsteem, mille ajaloo ja tänapäeva kirjeldamine eeldaks leheloo asemel entsüklopeedilist lähenemist.

Tekst: Anne-Mari Alver

Mereriik Eesti puhul heidame esmalt pilgu sellele, mis toimus sada aastat tagasi meie sadamates. Saame teada, et Eesti sadamate kaubaveo maht ulatus umbes 1 miljoni tonnini aastas. Aastal 1922 oli rahvusvahelise kaubaveo maht sadamates 0,9 miljonit tonni. Sadamates lossiti 624 400 tonni ja lastiti 256 500 tonni kaupa. 1923. aastal sadamate kaubavedu veidi vähenes ja ulatus 0,7 miljoni tonnini ning 1924. aastal 0,8 miljoni tonnini.

100 aastat tagasi arvati, et transiitkaupade vedu sadamate kaudu annab tulevikus olulise osa sadamate kaubakäibest. On teada, et kogu väliskaubanduse mahust andis transiit 1923. aastal 13% (95 000 tonni). Väliskaubanduse maht kokku oli siis 0,7 miljonit tonni.

Kõige värskemaid andmeid praegu veel pole, kuid olgu siinkohal võrdluseks 2022. aasta kolmanda kvartali info sadamate kaudu veetud kaubast – 7,93 miljonit tonni. Samal ajavahemikul veeti maanteedel kaupa 6,20 miljonit tonni ja raudteel 1,47 miljonit tonni.

Eesti ekspordiäri on praegu siiski pigem raskes seisus. „Tugev hinnakonkurents välisturgudel, vähenev nõudlus ja Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendumine ei soosi Eesti kaupade eksporti,“

hindab Eesti Panga ökonomist Mari Rell.

153 aastat raudteed Praegune Eesti territoorium oli üks viimastest Euroopa piirkondadest, kus valmisid esmased raudteesüsteemid (1870).

Esimene laiarööpmeline raudtee Eestis avati liikluseks 5. novembril 1870 Paldiski–Tallinna–Narva–Gattšina lõigul, mis samal aastal ühendati Peterburi–Varssavi raudteega. Balti Raudtee Selts pikendas 1870. aastal liini Gattšinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus Venemaa keisririigi Nikolai raudteega. Esimene kitsarööpmeline raudtee rajati 16 aastat hiljem Kunda tsemenditehase juurde.

Eesti Raudtee arendab ja hoiab korras 1219 kilomeetrit raudteed, 61 jaama ja 133 reisijate ooteplatvormi. Kokku on Eestis raudteid 2164 kilomeetrit.

Lennunduse ajalugu on tulvil huumorit

Eesti õhusõidu ajalugu balansseerib enam-vähem sajandi piirimaadel, olles üksnes pisut vanem Eesti Vabariigi ajaloost. Enamasti loetakse selle alguseks vendade Wrightide mootorlennuki esimese lennu päeva 17. detsembril 1903.

Aastal 1921 asutati Eesti õhusõidu aktsiaselts Aeronaut, mis pakkus regulaarlende Tallinna ja Stockholmi vahel.

Suure töö Eesti lennundusajaloo uurimisel on ära teinud Hollandi ja Eesti ajaloolased ning õppejõud Frederik Gerdessen, Toivo Kitvel ja Johannes Tilk, kes kirjutasid sellest ka raamatu „Aeg, mehed, lennukid“.

Lendur-kapten Ürgsoo

kirjeldas ka ühe teise briti instruktori soovitust, kuidas peab Avro tüüpi lennukiga pöörisesse

sattudes käituma: „Olete pöörises.

Võtke käed-jalad juhiselt ja karjuge appi. Tuleb ise välja!“

Teoses ei ole puudust ka muhedast huumorist: „Inglise instruktorid olevat Lasnamäel oma õpilasi nii kõva häälega kamandanud, et see kostnud ka kahe tuhande meetri kõrguselt alla. A. Ürgsoo on meenutanud, et kui hiljem seati õpilase ja instruktori vahelise side pidamiseks sisse torutelefon, siis juhiti õpilaste tähelepanu enne esimest lendu sellele, et nende ees paremal oleva toru laienev otsik on selleks, et sinna kõnelda, aga mitte oksendada ...

Lendur-kapten Ürgsoo kirjeldas ka ühe teise briti instruktori soovitust, kuidas peab Avro tüüpi lennukiga pöörisesse sattudes käituma:

„Olete pöörises. Võtke käed-jalad juhiselt ja karjuge appi. Tuleb ise välja!““

Postiäri võimsad muutused Eesti kirja- ja pakiäri on aga sajandist oluliselt vanem. Uhke postipoisi rõõmus lauluke viitab ajale, mil „ronge, autosid, jalgrattaid“ veel polnud, aga postijaam ja külakõrts tegutsesid juba täie hooga.

Ametlikult saab Eesti Posti lugu alguse 1918. aasta 13. novembril, mil noor Eesti Vabariik võttis sakstelt üle Tallinna posti-telegraafikontori ja asus looma oma riiklikku postiteenistust.

Kaubamärk Eesti Post on alles postkontorites, kuid üldiselt tunneme ettevõtet pigem Omniva nime all – kaubamärgi muutuse tingis kõige lihtsustatumalt öeldes postiäri märkimisväärne rahvusvahelistumine. Sõna Omniva tuleneb ladinakeelsest sõnast omni , mis tähendab kõikehõlmavat, kõike ühes, kõike.

Selle aasta alguse suureks uuenduseks on Omniva tuleviku postkontor – esimene niisugune avati just Keilas, kuid lähema kolme aasta jooksul on plaanis uuendada kõik Omniva postkontorid.

„Tuleviku postkontorid on valmis pakkuma lisaks postiteenustele ka erinevaid riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenuseid. Esimese sammu selles suunas juba astusime, kui pakkusime möödunud aastal võimalust ühineda elektri universaalteenusega,“ tutvustab ideed Omniva juhatuse esimees Mart Mägi.

Üle-euroopalise sõiduautode ja väikebusside veoga tegelev Sivitrans on Eesti kapitalil põhinev pereettevõte, mis alustas tegevust juba 1997. aastal. Algselt Baltikumile keskendudes laieneti peagi kogu Euroopasse ja juba pikka aega ollakse eelistatuim partner mitmete tunnustatud automarkide edasimüüjatele.

25 AASTAT HOOGSAT sõiduautode ja väikebusside vedu

Eestimaalaste armastus uute autode vastu on üldteada ja seda ei suutnud kõigutada isegi raske aeg pandeemiarindel. Mil viisil aga uued ja uhked autod Eestisse esinduskauplustesse jõuavad?

Olulist rolli uute autode eestlasteni toomisel mängib kindlasti Sivitrans, keda on usaldusväärse partnerina juba tegevuse algusaastatest peale mitmete tippmarkide transportimisel usaldatud – Amserv, Elke ja Topauto. Näitena võib tuua, et igal nädalal jõuab Sivitransi töö tulemusel Eestisse keskmiselt 100–120 Toyota mudelit. Just Toyota erinevate mudelite vedu moodustab suure osa Sivitransi tööst – peaaegu kõik salongis uut omanikku ootavad Toyotad on sinna saabunud just Sivitransi treileril.

Sivitransi looja ja juht Marco Pals pidas enne ettevõtte loomist jalgrattapoodi ning oma esimese treileri soetas ta Jaguari poodi pidavalt rootslaselt. Treileri ostuks laenatud raha tasus ennast igati ära, sest juba üsna pea avanes võimalus Baltikumis Toyota mudeleid transportima hakata, millele järgnesid

sõidud Saksamaale. 2001. aastaks soetati juurde juba uus treiler ja ei läinud kaua, kui ettevõttel oli kasutada juba 12 treilerit. Autode ja minibusside vedudele lisandusid ka mõned külmveod Hispaaniast.

Sivitrans tähtsustab oma töös lubaduste punktuaalset täitmist ja tähtaegadest kinnipidamist, teenuse paindlikkust ning püsivaid, pikaajalisi kliendisuhteid. Oluline on täpsus, seda nii tellimuste sisus, tähtaegades kui ka muudes igapäevategevustes, näiteks meilidele vastamises. Tänu suurele ja mitmekülgsele veokipargile leiab Sivitrans kliendi vajadustest lähtuvalt alati kõige sobivama transpordivahendi. Lisaks garanteerib Sivitrans veose turvalisuse terve marsruudi jooksul. Kõik Sivitransi veetud koormad on kaitstud koormakindlustusega. Sivitrans kasutab oma TIR-vihikut, mistõttu veosed läbivad ladusalt ka Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide tollipunktid – veostel ei teki piiridel ootamatuid tolliviivitusi.

Sivitrans on Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni

(ERAA) liige. Autovedusid tegevate ettevõtjate vabatahtliku ühenduse liikmelisus aitab Sivitransil täita aktiivset rolli Eesti autoveoteenuse kvaliteedi arendamises ja seadusandluse täiendamises.

Sivitrans on oma positsiooni Euroopas piisavalt kindlustanud

ja ettevõte on usaldusväärne nii klientide kui ka oma töötajate seas. Lühiajalise kasu asemel seatakse pilk alati pikaajaliselt edukate ettevõtmiste suunas.

sivitrans.ee

sivitrans@sivitrans.ee

Kasv saab tulla kestlikesse äriideedesse investeerimisest

Eelmisel aastal ligi 100 miljoni euro suuruse Rohefondi loonud SmartCap annab lähiaastatel rohelistele ja nutikatele äriideedele riskirahaga võimaluse kasvada ning ärgitab innovaatoreid sahtlis seisvaid ja ka uusi kestlikke projekte välja võtma, sest oleme ühiskonnana teadlikumad kui kunagi varem ning valmis muutusi ette võtma. Just jätkusuutlikud tehnoloogilised lahendused on meie riigi innovatsiooni ja majandusarengu eduloos olulisel kohal ka järgmised 100 aastat.

Eesti on olnud majandusarengu tempo, investeerimisjulguse ja ettevõtlikkuse poolest Euroopa üks lipulaevu juba viimased kümnendid. „Oleme harjunud mõtlema endast kui innovaatilisest e-riigist, kelle läbimurdelised tehnoloogiad leiavad rahvusvaheliselt kasutust ja tunnustust. Näiteid on palju, olgu nendeks meie ettevõtted Wise, Skype, Veriff või Bolt,“ ütleb SmartCapi juhatuse liige Sille Pettai. Ta lisab, et eduloo jätkumiseks vajame aga suunamuutust.

Roheline elukorraldus nõuab tahet, oskusi, aega ja raha Viimaste aastate üleilmsed kriisid ja hoogu koguvad kliimaprobleemid on meile üha teravamalt näidanud, et senisest julgemalt on vaja arendada jätkusuutlikke ideid ning tehnoloogiaid. Meie tehnoloogiaettevõtete eduloo jätk, inimeste heaolu ja majandusarengu tempo sõltub Pettai sõnul väga oluliselt rohepöörde elluviimise võimekusest.

„Mõistagi on rohepöörde ja jätkusuutliku kasvu saavutamise võrrandis muutujaid palju – inimeste igapäevased valikud, seadusandlik raamistik, teadlikkuse kasvatamine, ettevõtete oskus ja tahe muutusi ellu viia, kuid kindlasti ka piisava kapitali ja riskivalmiduse olemasolu,“ lausub SmartCapi juhatuse liige. „Seda enam on oluline, et riik siin

eeskuju näitab ning teeb läbimõeldud ja eelkõige keskkonda hoidvatesse lahendustesse suunatud investeerimisotsuseid. See tagab, et meil oleks ka kümne aasta pärast kasutada tulevikulahendusi, millel on ühtlasi ekspordipotentsiaal.“

Rohefond investeerib keskkonnaprobleemide lahendamisse

„SmartCap on Eesti kapitaliturgu arendanud juba üle kümne aasta ja oleme jõudnud punkti, kus on võimalik oluliselt täpsemalt adresseerida turu vajadusi. Oleme suunanud oma praeguse fookuse omakapitaliinvesteeringute pakkumise mitmekesistamisele nende ettevõtete jaoks, kes keskenduvad kestlikule majandusmudelile ja kriiside seljatamisele,“ ütleb Pettai. Eelmisel aastal loodud ligi 100 miljoni euro suurune Rohefond on üks oluline samm selles, et toetada keskkonnaprobleemide lahendamist ja kliimaneutraalse ringmajanduse saavutamist.

„Eesmärk ei ole lihtsalt uute marginaalse innovaatilise elemendiga roheettevõtete turule toomine, vaid investeeringutega teadusmahukate läbimurdeliste tehnoloogiateni jõudmine. Just need lahendused nõuavad kannatlikku raha, riskivalmidust ja täiendavat kindlust eraraha ligitõmbamiseks,“ märgib Pettai.

Rohefond on tegevusega juba alustanud ja esimeses etapis investeeritakse koos erainvestoritega kahte rohetehnoloogiatele keskendunud riskikapitalifondi. Mõlemasse fondi panustab SmartCap ankurinvestorina 20 miljonit eurot. Ühtlasi alustas SmartCap oktoobri lõpust ka otseinvesteeringute pakkumist Eesti rohetehnoloogia ettevõtetele, mille kaudu saavad ettevõtted läbi omakapitaliinstrumentide rahastust kokku kuni 20 miljoni euro mahus.

Äriidee peab olema roheline nii vormilt kui ka sisult

Sealjuures on oluline mõista, et rohepesu aeg on möödas. „Oma ettevõtte ja tehnoloogia defineerimisel ja investeeringu küsimisel tuleb silmas pidada, et tegevus peab vastama jätkusuutlikule ja rohelise ettevõtluse põhimõtetele ning seda kogu toote, teenuse või ettevõtte elutsükli jooksul,“ lausub Sille Pettai. Uudsed tehnoloogiad ja ettevõtlus ei saa tulla viisil, mis tolereerib tehnoloogilise ja majandusliku kasu nimel märkimisväärset sotsiaalset, keskkonnaalast või ettevõtte jätkusuutlikkust riivavat kahju.

Pettai usub, et juba vähem kui kümne aasta pärast näeme me esimesi suuremaid muutusi. „Investorite, tarbijate ja laiemalt ühiskonna pilgud on juba pööratud tehnoloogiatele, mis

aitavad lahendada globaalseid põletavaid probleeme, kuid uute tehnoloogiate edukas kasutuselevõtt eeldab panust kõigilt osapooltelt. Rohefondi tegevuse tulemusena näeme aga ilmselt juba lähiaastatel uusi Eesti ettevõtteid, keda saadab rahvusvaheline edu ja sellest sündinud kasu kõigile –nii näiteks taastuvenergeetikas, materjalikasutuses või ringmajanduses,“ tõdeb SmartCapi juhatuse liige.

SmartCap investeerib innovaatiliste ja rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga Eesti ettevõtete arengusse ning panustab seeläbi Eesti majanduse ja kohaliku kapitalituru arengusse.

Aastani 2026 pakub SmartCapi Rohefond fondide ja otseinvesteeringute kaudu 100 miljonit eurot, et parandada Eesti rohetehnoloogia ettevõtete rahastusvõimalusi.

Allikas: smartcap.ee

Foto: Evelin Virnas

INGLE – 30 aastat arengut

Ja tõesti, on möödunud juba 30 aastat ajast, kui Ingle 1993. aastal Raplamaal vana Valtu kolhoosi eralduva osana Inglistel Estosteriili tsehhis tööd alustas. Nüüd saan uhkusega juba kõrvaltvaatajana sündmustele tagasi vaadata –selle ajaga on peale kasvanud terve põlvkond inimesi ning on loomulik, et vanemad tegijad annavad ruumi noorematele ja targematele.

Algusaastaid võib iseloomustada sõnadega teadmatus ja nooruse tuhin, aga mis kõige olulisem – mõnus seltskond, kes andis endast kõik, et töö ning elukeskkond üha paremaks muutuks. Mis võib selle eduloo mootoriks olla? Ega ühest retsepti ei saagi anda, see võib olla kombinatsioon õigete otsuste langetamisest õigel ajal, ausus, usaldus klientide vastu ja töötajate kindlustunde väärtustamine.

Hea sõnaga saab meenutada paljusid etappe:

Ingle laienemine Rapla raudteeterminali rajamisega; kommertsosakonna liikumine Tallinna Tulikasse; rahvusvahelise kontserni moodustamine Margunas

UAB-ga;

transiidi laienemine Muuga sadamasse.

Need on märksõnad, mille raames võiks meenutada Ingle kasvamist ja laienemist ning

sellest tüdimuseni rääkida. Seoses kontserniga on nimed Ingle ja Margunas kokku sulama hakanud, ehkki juriidilised kehad jäävad.

Seega saab kohalikku Inglet ja teisi tütarfirmasid nimetada ehk emafirmaks Ingmar Group OÜks.

Nii võibki näha 1993. aasta Ingle juuri piltlikult terves Baltikumis ja Poolas hargnemas ning see pidev protsess areneb omasoodu edasi.

Ega elu pole olnud lillepidu.

1997. aasta börsile minek oli väga ahvatlev ja rumal tegu, väga kiiresti näidati seal koht kätte, et

AS Ingle on juhtiv tööstuskemikaalide edasimüüja Eestis. Ingle alustas tegevust 1993. aastal. Eesmärk oli rajada kaasaegne Euroopa Liidu nõuetele vastav keemia tooraineid vahendav ettevõte.

Nüüdseks on meil ainulaadne, kaasaegne keemia tooraine terminal Eestis ja meie ladudes on saadaval üle 400 kaubaartikli.

Meie eriala nõuab eriti keskkonnasäästlikke tööprintsiipe. Oma töös järgime pidevalt keskkonnasäästlikke põhimõtteid.

Ingle on osa kontsernist Ingmar Group.

„iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde“. On olnud periood, kus arusaamade lahknemine maksuametiga kulutas närve ja tervist. Aga õnneks pooleteist aastaga mõistus võitis ja pärast seda on maksuamet meid kohelnud kui oma ala eksperte. Sellest ajast olen kõikidele kontrollasutustele öelnud, et külastage meid jälle, sest igasuguse kõrvalpilguga muutuvad meie tegevused ainult seaduskuulekamaks, selgemaks ja paremaks.

Öeldakse, et kui tahad rahulikult elada, valmistu sõjaks. Ja praegu me ju piltlikult sõjas olemegi. Euroopa Liit on kehtestanud hulganisti sanktsioone, mille tõttu peame firmana looma uusi tarneahelaid, et oma kliente jätkuvalt toorainega kindlustada. Aga vanu aegu pole mõtet taga igatseda. Tuleb edasi liikuda ja ellu jääda.

Usun, et just see kolmekümneaastane kogemus ja sügavad juured aitavad ka seekord meil püsima jääda ning järgmiseks juubeliartikliks valmistuda.

Lõpetuseks soovin meie eilsetele, tänastele ja homsetele koostööpartneritele koostööd, edu ja tervist. See 30 aastat peaks teile ka seekord kinnitama, et Ingle on teiega.

Lugupidamisega Aare Leinberg Ingmar Groupi nõukogust

Stina Andok

Foto: Siim Solman

Ingle sai alguse sellest Estosteriili tsehhist

Eesti trükitööstuse elujõulisuse tagab paindlikkus ja kohanemine

Trükitööstus on üks Eesti vanimaid tööstusharusid, mis järjepidevalt tegutsenud juba 17. sajandi algusest. Pikaealisuse ja elujõulisuse on taganud paindlikkus ning pidev kohanemine – kui ühiskonnas toimuvad olulised muudatused, mõjutab see kiiresti ka trükitööstust.

Ajalehtede ja raamatute trükkimisest alguse saanud tööstus on ajas palju muutunud. Sektoril on olnud paremaid ja halvemaid aegu, kuid tervikuna on erinevate trükitud toodete hulk aasta-aastalt kasvanud. Eesti trükitööstuses tegutseb aktiivselt erineva suunitlusega (raamat, perioodika, reklaamtrükis, etikett, pakend) ettevõtteid 200 ringis ja valdkonnas töötab ligikaudu 4000 inimest.

Kuigi ajalehtede trükkimine väheneb ja raamatute tiraažid on väiksemad, on erinevate raamatute ja perioodika koguarv suurenenud, rääkimata muudest toodetest, mis ei saa läbi ilma trükitööstuseta, alates esmatarbekaupadest kuni panga- ja ID-kaardini. Materjalid ja tehnoloogiad arenevad, trükitööstuse roll muutub ning vajadus trükitud toodete järele on pigem ajas kasvav.

Kaasaegse tehnoloogia võimekus ületab koduturu vaja -

Avara ampluaa ja kliendibaasiga pisike trükikoda

Mis teeb ühe trüki- ja graveerimisteenuseid pakkuva ettevõtte edukaks? Neid tegureid on omajagu, kuid kahtlemata kuulub sinna hulka võimekus rohketeks erilahendusteks. Tehnoloogia viimane sõna ja tasemel väljaõpe on põhjused, mille tõttu tulevad kliendid ikka ja jälle sõnumiga: „Mujal öeldi, et ei saa teha.“ Saab ikka küll, teab Digra OÜ öelda.

22 aastat tegutsenud trüki- ja graveerimiskoja Digra kompaktne ning vägagi kompetentne meeskond koos tipptasemel masinatega on loonud trükiseid, pilte, kirju ja märke niivõrd erinevatele esemetele, et keskmine inimene kindlasti kõike üles loetleda ei oskaks. Paljude klientide õnneks ei panda kätt ette ka väiksema tiraažiga töödele.

Laias laastus jagunevad Digra tehtavad tööd kolme kategooriasse: trükkimine, graveerimine ja templid. Nii nagu ettevõtte looming, on väga eripalgeline ka nende kliendibaas,

kuhu kuulub nii rahvusvahelisi suurettevõtteid kui ka väiketootjaid, kunstnike ja käsitöölisteni välja. Neli erineva tehnoloogiaga trükimasinat ja kolm laserit, kaks graveerimismasinat ning CNC garanteerivad laia võimaluste valiku ja et ka suurte tellimuste järel ei tule kliendil kaua oodata.

Metall, klaasid ja teised erimaterjalid

Klientidele tehtud tööd igas kategoorias võtavad silme ees kirjuks ja tekitavad pigem küsimuse, kas on

dused ja nii on Eesti trükitööstus olulises osas eksportiv majandusharu. Trükitööstuse koondkäive oli 2021. aastal 557 miljonit eurot (tõus aastaga 17%) ja koondkasum 34 miljonit eurot. Võrdlusaasta 2020 oli viimase viie aasta madalaima koondkäibega, 2021. aastal oli sektor koroonamõjudest taastumas. Tööprotsesside pidev parendamine ja efektiivne müügitöö on aasta-aastalt suurendanud Eesti trükitööstuse ekspordivõimekust, 2021. aastal eksporditi kaupu 253 miljoni euro eest, mis moodustab ligikaudu 50% sektori koondkäibest. Peamine eksporditurg on Euroopa, sihtriikide esiotsas on Põhjamaad.

2022. aasta on olnud taas keeruline, eelkõige just sisendhindade hüppelise tõusu tõttu –paberi hind hakkas järsult kasvama 2021. aasta kevadel ja praeguseks on see kõigi aegade kõrgeimal

tasemel. Energia hinna tõus on olnud tuntav kõikjal ja mõjutab kõike. Oluliselt keerulisemaks on aastaga läinud ka Eesti ettevõtete positsioon globaalsel turul, sest tihedas hinnasõjas võidavad nende riikide ettevõtted, kus riik on energia hinna tõusu erinevate mehhanismidega leevendanud. Eesti esimene trükikoda oli Tartu Ülikooli trükikoda, mis alustas tööd 1631. aastal. 1634. aasta kevadel tõi Tallinnasse oma trükikoja Stockholmi trükkal Christoph Reusner (Tallinna Gümnaasiumi trükikoda). 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul laienes trükitööstus Eestis hoogsalt, sajandivahetuse paiku asutati Tartus 12 ning Tallinnas 22 uut trükikoda. 1923. aastal oli Eestis registreeritud 50 trükikoda.

Allikad: Eesti Trükija Pakenditööstuse Liit, Ajalooarhiivi fondiloend

üldse mingit materjali või objekti, kuhu ei oleks võimalik midagi trükkida või graveerida. Digra lähtub suhtumisest, et sedavõrd muutuvas ja huvitavas maailmas ei ole lihtsalt muud võimalust kui muutustega pidevalt kohaneda, selmet kitsal joonel edasi kõndida. Ühest küljest tähendab see tehnoloogilisi võimalusi, teisest küljest üha erinäolisemaid klientide soove.

Brošüüride, kataloogide ja visiitkaartide trükkimine on iga trükikoja puhul tavapärane, kuid näiteks kuldse, hõbedase, kohtlaki või muud tüüpi kujutise erinevatele materjalidele pealekandmine ehk juba midagi eksklusiivsemat. Sama lugu näiteks UV-trükiga, mida saab printida kuni 10 cm paksusega esemetele ja materjalidele: nii klaasile, metallile, plastile, puidule, paberile kui ka nahale.

Nii nagu trükilahendused, kuuluvad Digra pagasisse ka

graveerimistööd, mida kaugeltki igal pool ei kohta. Lisaks nugadele ja tordilabidatele saavad lasergraveerimise ning laserlõikuse abil kirja või logo ka akrüülist, plastist, nahast, puidust, paberist, klaasist, lubjakivist ja graniidist esemed. Isemärguvad templid on väga pikka aega olnud vajalikud töövahendid laiale ringile inimestele. Digra templitootmine on järjepidevaks jätkuks vanimale templitootmisele Eestis – Stampline’ile. Aga kaasaegsel ja mitmekülgsel moel – teeme templeid plastile, puidule, metallile, tekstiilile, lihatempleid, põletustempleid, turvaplommide templeid, laki- ja reljeeftempleid. Kui paljud on näinud joogiklaasi jääs oma nime või logo? Tundub tõesti, et graveerimises ja trükikunstis pole miski võimatu.

digra.ee digra@digra.ee

Ecoprint: rohelise südamega trükikoda

Ecoprint on trükikoda, mis on saanud alguse juba kolmkümmend aastat tagasi ja selle aja jooksul ei ole neil siht toota kvaliteetseid trükiseid keskkonnasõbralikult kordagi silme eest kadunud.

Läbi ja lõhki roheline Nagu nimigi mõista annab, on roheline mõtlemine juba sünnist saati ettevõtte DNAsse sisse kirjutatud olnud. Kui kolm trükistega tegelevat ettevõtet pea 15 aastat tagasi Ecoprindi nime alla ühendati, pandi paika kindel visioon: hoolida keskkonnast ja tulevastest põlvedest.

Praeguseks oleme kõik juba rohelise mõtteviisiga harjunud, kuid Ecoprindi sünnihetkel oli ettevõte selles vallas omamoodi pioneer. Vaadates tagasi algusaastatele, siis ega need kergete killast ei olnud. Keskkonnast hoolimine nõuab omajagu ressurssi ja alustaval ettevõttel seda varnast võtta ei olnud. Küll aga oli meelekindlust jätkata ja uue lähenemise juurutamisel ellu jääda.

Aastate jooksul on läbi käidud pikk teekond ja tootmisprotsessi sisse viidud hulganisti muudatusi, mis kõik ettevõtte jalajälje vähendamisele tublisti kaasa on aidanud. Näiteks on välja vahetatud masinapark, tänu millele muutus trükkimisprotsess oluliselt rohelisemaks. Uued seadmed kulutavad 80% vähem vett ja kahanenud on ka kemikaalide osakaal. Mainimata ei saa jätta ka seda, et kõrgeid standardeid ei ole Ecoprint kehtestanud ainult endale, vaid ootab seda ka kõigilt, kellega koostööd teeb.

Pakendi ja muude trükiste tootmisahel ei alga ega lõppe trükikojas. Protsess saab alguse materjali tootmiseks vajaliku metsa istutamisega ja lõppeb valmistoote utiliseerimisega. Ecoprindi jaoks on oluline teada, kuidas töödeldakse ümber toorme tootmisprotsessist tekkivaid jäätmeid ja mismoodi valmistrükis kliendini toimetatakse. Seetõttu

valivad nad väga hoolikalt partnereid, kelle käest pappi ja paberit hangivad ning lisateenuseid tellivad.

Uued sihid

Ei ole ilmselt olemas ettevõtet, keda möödunud kriisiaastad kuidagi mõjutanud ei oleks. Nii ei jäänud puutumata ka Ecoprint.

Kui peaaegu kogu maailm 2020. aastal lukku pandi, hakkas õitsema e-kaubandus. E-kaubandus tähendab omakorda asjaolu, et on vaja leida uued võimalused kauba klientideni toimetamiseks. Tekkis hüppeline vajadus visuaalselt ilusate, samas turvaliste pakendite järele.

Selle suure saatmise ja pakendamise ajal võeti Ecoprindis vastu otsus pöörata veelgi teravamat tähelepanu kvaliteetsete ja keskkonnasõbralike pakendite tootmisele.

Keskkonnasõbraliku pakendi vastu tunnevad järjest enam huvi

nii tarbijad kui ka müüjad, mistõttu on tegemist väga perspektiivika suunaga. Eriti oluline on Ecoprindi jaoks leida kartongist ja lainepapist pakendite tootmiseks uusi ning soodsamaid lahendusi.

Kvaliteet, mida hinnatakse maailmas kõrgelt Ecoprindi puhul on tegemist keskkonnasõbraliku ettevõttega, kes ei ole roheline üksnes oma juttude järgi, vaid kellel on ka kinnitavad sertifikaadid. Nimelt on nad Eesti esimene FSC® sertifitseeritud trükikoda, kellel on ka Põhjamaades tuntud ja tunnustatud keskkonnamärgis The Nordic Ecolabel. Lisaks on nad koostöös Eestimaa Looduse Fondiga välja töötanud kaubamärgi Roheline Trükis.

Keskkonnasõbralikud märgised on nii kodu- kui ka välismaistele ettevõtetele olulised, mistõttu hindavad partnerid Ecoprindi pingutusi kõrgelt. Tänu lojaalsetele klientidele ja tunnustatud tootmisprotsessile saab Ecoprint tuleviku vaadates sihtida kõrgemale. Nii ongi nad eesolevaks aastaks oma sihiku ekspordi suurendamise peale suunanud ja seda mitte ainult Euroopas.

Kui praegu moodustab eksport umbes 11% Ecoprindi müügitulust, siis 2023. aasta eesmärk on kasvatada ekspordi osakaal müügitulust 30%-ni. Plaanis on kasvatada müügikäivet olemasolevatel turgudel (Rootsi, Soome, Bulgaaria ja Norra), kuid nagu eespool mainitud, siis on ambitsioonikad plaanid jõuda oma toodete ja teenustega ka väljapoole Euroopat.

Tegevjuht Margo Tärn stantsimasina juures

Foto: Külli Kalmus

Lainepapist joogiklaaside pakend

Foto: Külli Kalmus

Ecoprindi tootmishoone Foto: Toomas Teder

Kõik ühes personaliplatvorm DEEL

Deel on globaalsete meeskondade jaoks mõeldud kõik ühes personaliplatvorm, mis aitab ettevõtetel lihtsustada rahvusvahelise tööjõu haldamise igat aspekti – alates töölevõtmisest, sisseelamisest kuni kohaliku palgaarvestuse ning nõuetele vastavuse ja hüvedeni.

Ettevõtte Kesk- ja Ida-Euroopa turgude laienemise juht Liina Laas räägib, et nelja aasta vanune ettevõte on praegu kõige kiiremini arenev start-up omas valdkonnas, kliente on globaalselt 15 000. See number kasvab aga kiiresti, sest ettevõtted saavad aru, mis on Deeli tegelik väärtus – lisaks professionaalsele teenusele annab personaliplatvorm ettevõtetele tagasi aega, hoiab kokku kulusid. Ettevõtte klientideks on näiteks nii Veriff, Nortal, Nike, Reddit, Revolut kui ka Dropbox.

„Kasvasime platvormina välja reaalsest vajadusest. Kui palgata inimesi erinevatest riikidest, siis ei saa kasutada näiteks sama töölepingut, sest iga riigi seadused on erinevad, samuti ei saa kõikidele maksta palka samadel alustel, kuna riikides on erinevad maksud ja nii edasi. Deel võtabki ettevõtetelt üle nende nüanssidega tegelemise, pakub vastu mugavust, kiirust ja täpsust. Iga meie klient saab kasutada Deeli täpselt nii palju või vähe, kui seda ise soovib: me pakume

aga võimalust mitte kaotada aega sellele, et õppida tundma iga sihtriigi toimemehhanisme. Globaalsel tööturul on vaja tihti palgata kiiresti

meeskond maailma teises otsas ja pole aega oodata kuid õige dokumentatsiooni taga. Samuti peab palk olema alati õigel ajal ja õigesse kohta makstud. Me aitame siin aega ja raha kokku hoida,“ lisab Laas. 2019. aastal Alex Bouazizi ja Shuo Wangi loodud personalivaldkonna idufirma on täielikult hajutatud ettevõte, mille töötajad asuvad kogu maailmas. Idufirma tegutseb vabakutseliste ja täistööajaga töötajate heaks enam kui 150 riigis ning ettevõtte väärtus on 2023. aasta jaanuari seisuga 12 miljardit dollarit koos iga-aastase 295 miljoni dollari suuruse tuluga. Kasutades Deeli veebilahendusi, saavad ettevõtted tõhusalt käsitleda kogu ülemaailmset personalijuhtimist ühes kohas ja teades, et Deel omab kogu tehnoloogiat, mida pakub.

Kõik ühest kohast

Enamik ülemaailmseid ettevõtteid kasutab oma rahvusvahelise meeskonna haldamiseks kuni 16 erinevat tööriista. Siia tuleb lisada veel raamatupidamis- ja palgahaldustarkvarad. Deel koondab kõik need teenused kokku ühele platvormile, pakkudes teenust olene-

mata ettevõtte asukohast, suurusest ja kasvufaasist. Lisaks saab oma toimingud Deeli platvormil teha kas käsitsi või kõik operatsioonid täielikult automatiseerida.

„Võtame lihtsa näite. Kui ettevõttel on vaja Kreekas võtta tööle paar inimest, siis peab tundma sealset seadust, enamasti lendama lepingute sõlmimiseks kohale. Deeli kaudu saab need inimesed võtta palgale paari päeva, maksimaalselt mõne nädalaga. Meil on enam kui 100 riigis olemas esindused, rohkemates kohtades partnerid. Samuti võtame enda kanda ka neile inimestele palga maksmise korraldamise. Palgamakseteenus on meil kõige uuem, lasime selle turule eelmisel suvel ja see on osutunud väga populaarseks,“ mainib laienemisjuht.

Lisaks sellele on ettevõttel igas asukohariigis olemas maksueksperdid ja juriidiline abi, kes suudavad orienteeruda kohalikus seadusandluses. Nii on Deeli puhul alati kindel, et lepingud on sõlmitud õigesti, palgad õigel ajal makstud ja töö saab muretult jätkuda. Parimaks näiteks on siin Deel ise, kus töötajaid on ligi 2000, nad paiknevad kõik erine -

vates maailma osades ja töötavad peamiselt nomaadidena – keskset kontorit või kontoreid ettevõtetel ei ole. Kogu tööjõu haldamine, palkamine ja töötasu maksmine toimub automaatselt ettevõtte enda platvormi kaudu.

Lai lisateenuste pakett Deel sisaldab nii uusi kui ka täiustatud funktsioone, nagu personaliaruanded, kulude automaatne jälgimine, vajalike dokumentide kättesaadavus ja nende hoiustamine, kõikide töötajate haldamine ning võimalus kasutada partnerlusprogrammi Deel Partners hüvesid.

Deel Partnersi programmist leiab ühistöötamisplatvormi WeWork, seadmete tarnija Hofy, pilvesüsteemi Google Cloud, autorendiga tegeleva Avis Budgeti, kommunikatsioonilahenduse Slack, turundustuge pakkuva HubSpoti, nomaadide tervise eest hoolitseva Salu ja mitmed teised. Viimasena lisandus partnerite nimekirja Airbnb, et nomaadidele soodsamalt öömaja pakkuda.

Vaata lähemalt: www.deel.com

Deeli Kesk- ja Ida-Euroopa turgude laienemise juht Liina Laas ütleb, et nelja aasta vanune ettevõte on praegu kõige kiiremini arenev start-up omas valdkonnas, kliente on globaalselt enam kui 15 000.

Foto: Heikki Avent

Milleks meile füüsika(haridus)?

järele ning sellega kaasnevat väga head palka – olgu eriala siis optika, meditsiinitehnika, majandusfüüsika, astronoomia, elektroonika, andmetöötlus või automaatika. Loogiline mõtlemine ja oskus mõista tervikpilti on alati hinnas, töökohti jagub NASAst valitsussektori või globaalsete uurimisrühmadeni. Ka start-up’id, iseäranis need, mis lahendavad keskkonnaprobleeme, aitavad elukeskkonda jätkusuutlikumaks muuta, ei saa kuidagi hakkama füüsikata.

Probleemilahendusoskus ja juhikompetentsid

Veelgi enam. Füüsikut on ka igas ettevõtjas. Oskus märgata kasulikke seoseid on iga eduka äri rajamise esimene tingimus. Teadus – nagu ka ettevõtlus – on meeskonnatöö.

Vastuse sellele keerukale küsimusele annavad Newton, Galilei, Einstein – ja ka TalTech.

Sõnaga „füüsika“ seonduvad paljudele eestlastele ürgsed hirmud. Koolitundidest tuttav puuklots sõitmas kaldpinnal, elektriskeemi joonis oma kummaliste konksude ja vingerdistega, helilaine, mida on võimatu ette kujutada. Palju keerulisi valemeid, mis on justkui kiusu pärast välja mõeldud. Tekib küsimus – miks me ometi kõike seda teeme?

Huvitav oleks teada, kuidas sellele vastaksid kolm teaduse suurkuju, Newton, Galilei ja Einstein. Esmapilgul võib tunduda, et neil pole midagi ühist: esimene tegeles liikumise uurimisega, teine tundis huvi planetaarse süsteemi vastu ja kolmas pärandas meile relatiivsusteooria. Vähesed teavad, et kõigi kolme loodud uued teadmised kohtuvad GPS-süsteemis, ilma milleta me enam oma igapäevaelu ette ei kujuta.

Loogiliste seoste märkamine Siin tulebki mängu füüsika tõeline olemus – see on meid ümbritseva maailma loogiliste seoste seletamise süsteem. Nende abil vastab füüsika väga paljudele küsimustele, mille vastuseid peaksime teadma igapäevaelus.

Miks on selle kuu kommunaalide arve viiskümmend eurot kallim? Kas ja kuidas saaksin selle väiksemaks viia? Kas ehitada endale puu- või kivimaja? Miks ei tohi kodunt ära minnes kütet kinni keerata? Millise võimsusega valida lambipirn, föön ja tolmuimeja? Kas valida õli-, gaasivõi elektriküte? Kui palju riideid võib riputada stangele ja kas on vahet, kuidas seda teha? Kas osta suure mootoriga väike auto või väikese mootoriga suur auto? Need on kõik küsimused, millele annab vastuse füüsika.

Innovatsioon ja uute võimaluste loomine

Kuidas on Elon Muskil kasu füüsikaharidusest? See on andnud talle mitmed vajalikud oskused: programmeerimisoskuse, seoste mõtestamise oskuse, võimekuse lugeda skeeme, huvi alternatiivsete mater-

jalide vastu, julguse katsetada innovaatilisi ideid.

Esimese sissetuleku teenis ta oma firmaga Zip2, mis tegeles linnade plaanide digitaliseerimisega. Järgnesid PayPal, Tesla, SpaceX ja teised. Muski elukäiku jälgides võib kenasti järeldada, et iga uus ettevõtmine on andnud talle uusi ideid, millest ambitsioonikaim – Marsi koloniseerimine – kõlas võimatult ainult senikaua, kuni tuli Musk. Tema juhtimise all kõlab see tõenäoliselt, isegi realistlikult.

Lai võimalus spetsialiseeruda

Mida annab meile oskus saada aru füüsikalisest maailmapildist?

Võrratu vundamendi reaalainetes ja võimaluse ehitada sellele ükskõik milline erioskus. Erioskused aga tähendavad igal ajal üht ja sedasama – suur nõudlust nende oskuste

Hea tiimi toimima panemiseks on asendamatult vaja dünaamikast aru saada. Ükski digitaliseerimine ega IT-arendus ei alga tehnilisest teostusest – esmalt tuleb kaardistada kontekst ja tuvastada seosed, luua korrektne mudel probleemist, mida tehnoloogia lahendaks.

Seega on just selline eriala nagu rakendusfüüsika suurepärane haridustaust ka tegevjuhile. Nagu Galileo Galilei on öelnud: „See, kes mõistab geomeetriat, on võimeline kõigest aru saama.“

Füüsika sobib kõigile neile, kelles on uudishimu, et avastada midagi põnevat ja luua täiesti uut. Raavo Josepson, TalTechi rakendusfüüsika õppejõud, ütleb: „Rakendusfüüsika on hea valik neile, kes veel ei tea, millise kitsama suunaga ennast siduda. See õppekava avab palju uksi nii loodus-, reaal- kui ka inseneriteadustesse, sest füüsika ja matemaatika on kõigi nende valdkondade alus.“

Loe rohkem

rakendusfüüsika eriala kohta: taltech.ee/rakendusfuusika

1918. aastal asutatud Tallinna Tehnikaülikool on Eesti kõige uuendusmeelsem ülikool, kus rõhk on praktilisel lähenemisel. TalTechi erialade hulgast leiad inseneeria, loodusteaduse ja kvaliteetse IT-hariduse parima valiku. Eestikeelsetel kavadel on õppimine tasuta, paljud magistriprogrammid on tööga mugavalt ühildatavad.

Vaata lähemalt: taltech.ee/tule-meile

Ehitusmeistrid heitlevad olevikuga, kuid vaatavad tulevikku

Rääkida sajandist Eesti ehitusmaailmas on otsekui värvilise kokteili üksnes ülemise kihiga tutvuse tegemine. Tallinna vanalinnastki räägitakse enam kui kümme korda pikemas ajamõõtmes!

Tekst: Anne-Mari Alver Fotod: Shutterstock

Sajand tagasi käis Eestis ehitamine täie hooga. Aastasse 1922 jääb ridamisi väärikaid objekte, mis tänapäevalgi kõneainet annavad – riigikogu hoone Toompeal, Sindi pais ja Narva-Jõesuu kuursaal on vaid väga väike ja meelevaldne valik. Seda daatumit kannab ka Kuressaares tegevust alustanud ehitusinseneride kool.

Riigikogu hoone muide pälvis valmimise järel kõvasti kriitikat. Esialgu juugendstiilis kavandatud hoone ilme muutus ehitamise käigus ekspressionistlikuks. Teadaolevalt on riigikogu hoone ainus ekspressionistlik parlamendihoone maailmas ja selle modernsust kritiseeriti esialgu nii Eestis kui ka välismaal. Tegu oli ka esimese avaliku hoonega Eestis, kuhu oli projekteeritud elektrisüsteem ja kus arhitektid sidusid efektsed valgustuslahendused ekspressionistliku arhitektuuriga.

Renoveerimine algab teadustööst Nõukogude okupatsioon tõi Eesti arhitektuuri ja ehitusse teised tuuled. Üha olulisemaks muutus elamufondi suurendamine. Peamiselt ehitati kortermaju ja neid

vaadeldes on ilusti näha ka toonase ideoloogia jäljed igapäevaelus – kui nn stalinistlikes kortermajades on kõrged laed ning suhteliselt suured ruumid, siis järgnev periood tõi kaasa nn hruštšovkade buumi. Kuna vaikimisi eeldus oli, et nõukogude inimene veedab pikad päevad tööl ja sööb sööklas, muutusid köögid ülipisikesteks.

Miks aga üldse enam hruštšovkadest rääkida, kui tegu polnud ei ilusate ega mugavate lahendustega? Põhjus on lihtne – tänapäeval tegeletakse nende muutmisega „smartovkadeks“ – ehk teemaks on omaaegse elamufondi renoveerimine kaasaegsetele elamistingimustele ja energiavajadustele vastavaks.

Miks aga üldse enam hruštšovkadest rääkida, kui tegu polnud ei ilusate ega mugavate lahendustega? Põhjus on lihtne – tänapäeval tegeletakse nende muutmisega „smartovkadeks“.

Siinkohal on suure töö teinud Tallinna Tehnikaülikooli teadlased. Euroopa Liidu nõuded eeldavad uutelt hoonetelt liginullenergialisust, kuid Eesti oludes on ilmselge, et suur osa leibkondi pole võimelised ostma enesele kodu mõnes valmivas uusarenduses. Samuti oleks vanade majade massiline lammutamine kõike muud kui keskkonnasäästlik käitumine. Just seetõttu on võetud suund ka seniste majade arukale renoveerimisele.

„Pidev energiatõhususe nõuete järgimine suurendab projekteerimise maksumust, ent aitab samas vältida ootamatuid ümberkorraldusi hoone kavandamise lõppfaasis,“ jõudis oma Tallinna Tehnikakõrgkoolis kaitstud diplo mitöös järeldusele Jarmo Nikland. Ehitusfüüsika professor Targo Kalamees liginullenergiahoonete uurimisrühmast toob välja, et ehkki senised tüüpilised soojustustehnoloogiad on toimivad, on need ka väga töömahukad ja tööjõuressursi piiratus seab oma piirid ka strateegias ette nähtud mahtude täitmisele. Kui mastaabid jõuliselt suurenevad, pole piisavalt palju ehitajaid võtta. Seetõttu on otsitud ja leitud võimalusi tööstuslikeks lahendusteks ning võetud kasutusele ka seni ebatüüpiliseks peetud materjale.

Kui näiteks aastaid tagasi ei seostatud ärihoonete ja kortermajade ehitust üldsegi mitte puidust ehitamisega, siis nüüdseks on see suhtumine muutunud.

Aina populaarsemaks on muutunud nn hübriidkonstruktsioonid, kus hoone kandev vahelae konstruktsioon on betoonist ja välisseinad riputatakse juba puitelementidega betooni külge.

Taastuvenergia on kasutusel juba 30 aastat

Kaasaja küttelahenduste loomisel vaadatakse aina enam taastuvenergia lahenduste poole. Loosungid

rohepöördest on võimsad, kuid ennekõike käivitab inimesi soov energiatarbimise kulud kontrolli all hoida. Oma osa on ka lihtsal vaatel inimese elukaarele – tööjõulises eas tehtud investeering taastuvenergiasse annab lootust, et kodu ülalpidamisega saadakse hakkama ka siis, kui sissetulekud peaksid vanemas eas väiksemad olema. Väärib märkimist, et esimesed energiatõhusa küttesüsteemiga majad ehitati Eestis juba 30 aastat tagasi – seega ammu enne Euroopa Liiduga liitumist ja rohepööret. Esimene selline eksperimentaalmaja valmis Meriväljal juba aastal 1989! Selline maja loodi nõukogudeaegse Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi ja USA teadusasutuse koostöös. Arendajad olid toona ajast omajagu ees ja prognoosisid, et juba sajandivahetuseks on enamik Eesti maju päikesepaneelidega, tegelikult aga tekkis suurem huvi päikeseenergia kasutamise vastu paarkümmend aastat hiljem.

Veidi loosunglikuks lõpuks väljavõte Eesti energiamajanduse arengukavast: „Aastaks 2050 vastab Eesti elamufondist kolmandik liginullenergiahoone energiatõhususarvu väärtusele ja hoonete sisekliima kehtivatele standarditele. Tagatud on meeldiv, kvaliteetne ja energiasäästlikult ning terviklikult lahendatud elukeskkond.“

Tooraineks on saematerjal, vineer, OSB-plaat, lainepapp, kärgpapp ja lisaks see, mis vaja.

Transpordime pakendid sinna kuhu vaja ja siis kui on vaja.

Viru Elektrikaubandus: energiatarbimises ootavad ees suured muutused

AS Viru Elektrikaubandus on tegutsenud 1993. aastast, mil kolm ettevõtlikku Lääne-Virumaa meest mõistsid, et pöördeliste 90ndate uute tuulte valguses on aeg teha midagi teistmoodi.

Kogemused ja teadmised olid meestel elektrivõrkude ehitamise vallas olemas ning sellise tugeva baasiga on ettevõte saanud edukalt toimida juba 30 aastat.

Pilk suunati läände Ettevõtte asutamise ajal oli nõudlus elektrimaterjalide järele kiiresti muutumas – nõukogudeaegsete elektrimaterjalide kvaliteet ja saadavus ei vastanud paljuski enam ootustele. Niisiis tuli hakata vaatama lääne poole. Saatuse tahtel otsis Euroopas laienemisvõimalusi üks suurimaid Ameerika päritolu tööstuskonglomeraate – General Electric –, kelle esindusõiguse Balti riikides just Viru Elektrikaubandus oma elukaare alguses saigi. Ettevõtlikud inimesed, hea ja tuntud bränd koos nõudluse tekkimisega lõi viljaka pinnase edukaks äriga alustamiseks ning peagi tekkis soov laieneda ka Lätis ja Leedus, mis realiseeriti tütarettevõtete kaudu.

Läbi aja on ettevõte oma edu võtmeks pidanud just oma inimesi – ettevõtte meeskonnas on alati olnud elektriala insenerid, kel reaalne arusaam müüdavatest toodetest.

Suurimaks õnnestumiseks peab Viru Elektrikaubanduse juhataja Urmas Mülla aga ettevõtte stabiilset arengut. „Meil ei ole olnud aegu, kus on toimunud plahvatuslik areng, aga see-eest pole olnud ka järske ja raskeid kukkumisi. Oleme suutnud pakkuda oma inimestele kindlustunnet ja rõhunud meeskonna koostööle. Meil ei ole üksikuid müügistaare, vaid teeme reaalselt omavahel koostööd ja eesmärgiks on alati kõigi pühendumine heade tulemuste nimel,“ rääkis Mülla ettevõtte baasväärtustest.

„Oleme suutnud pakkuda oma inimestele kindlustunnet ja rõhunud meeskonna koostööle,“ ütleb Urmas Mülla.

Tegutsemisajale tagasi vaadates tõi Urmas Mülla välja, et raskusi tuleb ette igas ettevõttes, kuid nende lahendamine heas meeskonnas ei tekita probleeme. Näiteks tõi ta mõne aja taguse muret tekitanud olukorra, mil pikaaegne koostööpartner General Electric otsustas muuta oma äristrateegiat ja lahkuda Euroopa turult. „Meile ootamatult sai otsa 27 aastat kestnud koostöö. Olukord tekitas meile palju muret ja lisatööd, aga kogu meeskonna panusena tulime sellest läbi ning tunneme, et see tegi meid tugevamaks,“ rääkis Mülla raskustest, mis ühtse tiimina ületatud said.

Pandeemia kiuste uue hingamiseni Raskesti prognoositav majanduskeskkond on jätnud jälje ka Viru Elektrikaubandusele, kuid ettevõtjad olid hakkamasaamiseks valmistunud. Juba varem oli arendatud välja võimekus kaugtöö tegemiseks ja kui pandeemia tõttu kippuski ettevõtte klientide majandustegevus aeglustuma, otsustati seda ajaakent targasti ära kasutada ehk alustati ambitsioonikate digitaliseerimisprojektidega, tõstmaks protsesside efektiivsust automatiseerimise kaudu. „See on andnud ettevõttele uut hingamist ja oluliselt operatiivsema ning detail-

sema pildi sellest, mis toimub ja kuhu liigume. Sellest on olnud palju abi, saamaks hakkama aasta tagasi alguse saanud tarneahelate kriisiga,“ selgitas Mülla.

Viru Elektrikaubandus on algusaegadest peale turul tuntud automaatikakomponentide laia valiku ja saadavuse poolest ning ettevõtte olulisteks klientideks on tööstusettevõtted, kes tootmisprotsessides kasutavad laialdaselt automatiseerimist. „Tegelikult on ju nii, et tänapäeval ei saa automatiseerimiseta läbi ükski ettevõte. Samuti on meie üheks kiiresti arenevaks valdkonnaks tänapäevaste valguslahenduste väljatöötamine ja installeerimine. Linnades ja asulates üle Eesti käib aktiivne üleminek LED-tänavavalgustusele ning saame selles valdkonnas olla abiks nii omavalitsustele, ehitajatele kui ka projekteerijatele,“ tõi Mülla näiteid muutunud vajadustest.

Odavaima hinnaga kaugele ei purjeta

Viru Elektrikaubandus on algusest peale pidanud kvaliteeti olulisemaks kvantiteedist, mistõttu ettevõtte pakutavad tooted peavad

vastama kõrgeimatele nõudmistele. „Julgeme isegi kliendile öelda, et kui otsite vaid kõige odavamat hinda, ei ole te ilmselt õiges kohas,“ jäi ettevõtte juhataja ausaks. Ta toonitas, et kvaliteet tähendab nende jaoks ka teadmisi – tähtis ei ole vaid toodete müümine, vaid kliendile tulemuste pakkumine. Nii on aegade jooksul B2B-sektoris tegutsemisega tekkinud lai lepinguliste ja püsiklientide ring. „Leping seab meile hulgaliselt kohustusi, kuid avab kliendile uusi võimalusi,“ ütles Mülla.

Tulevikku näeb Viru Elektrikaubandus erksates värvides – inimesed terves maailmas mõistavad, et energiatarbimises ootavad ees suured muutused ja üleminek taastuvatele energiaallikatele on möödapääsmatu. „Suuresti tähendab see seda, et elektrienergia vajadus ja kasutus kasvab, seejuures tuleb energiat kasutada säästvalt ning targalt. See tähendab omakorda vajadust automatiseerida, mis on vesi meie veskile, sest oma tugevuseks peame just automatiseerimislahendusi,“ oli Urmas Mülla optimistlik.

Viru Elektrikaubanduse toodete ja teenuste kohta leiab rohkem infot kodulehelt ve.ee.

Viru Elektrikaubandus on algusest peale pidanud kvaliteeti olulisemaks kvantiteedist.

Roheline IT-ettevõte Diaway

Diaway OÜ on 2017. aastal asutatud ettevõte, mis pakub andmemajutust ja andmevõrkude terviklahendusi organisatsioonidele, kellel on suurte andmemahtude hoiustamise ning töötlemise vajadus. Rääkisime Diaway tegvjuhi Aleksandr Rageliga ettevõtte käekäigust ja väljakutsetest.

Mis on DIAWAY ja teised kontserni kuuluvad ettevõtted?

DIAWAY on ülemaailmne süsteemiintegraator, mis on peamiselt keskendunud suuremahulisele salvestamisele. Oleme tegutsenud juba üle kuue aasta ja töötame koos mitmete tuntud tööstusharu nimedega, kavandades, tarnides ja ehitades nende infrastruktuuride osi.

Sisemine areng ajendab meid looma rohkem täiendavaid teenuseid ja äritegevusi ning see on põhjus, miks lisaks

DIAWAY-le on meil oma salvestamise, infrastruktuuri ja laiendatud tugiteenuste konsultatsioonifirma nimega Calm Technologies. See tegeleb tarkvaraga mitteseotud äritegevuse ja kõrgetasemeliste projekteerimisprojektidega, nagu näiteks saja riigi serva andmekeskuste (edge datacenter) paigaldamine või terve riigi pilve projekteerimine nullist.

Meie viimane, kuid kindlasti mitte vähem oluline „laps“ on tarkvarafirma nimega Leil Storage, mis töötab kaasaegse, rohelise ja suveräänse andmesalvestuse valdkonnas. Nimi Leil tuleneb eesti keele vanast ja pühast sõnast. See tuleneb proto-uurali sõnast „hingamine“ või „vaim“. Eestlased nimetavad leiliks auru, mis tekib saunas vee valamisel kuumadele kividele. See sümboliseerib elu olemust, sest saun oli traditsiooniline sündimise koht.

Millised olid möödunud aasta suurimad muutused?

Arvan, et me kõik teame, mis on suurim muutus. Ilmselgelt on see sõda. Kõik inimesed peavad samal ajal kohanema inflatsioonitasemega, toiduainete hinnatõusuga, rohkemate koondamiste ja üldiselt palju kõrgema elukallidusega ning IT-tööstus ei ole siinkohal erand. See mõjutab kõike ja kõiki.

Ettevõtted pidid esimesel COVIDiaastal kulutama palju IT-riistvarale ja see liigne kulutamine põhjustas 2022. aastal märkimisväärse jahtumise, mis

mõjutas ka meie baastaset. Teisest küljest pidime ettevõttena olema ettevaatlikumad ja rakendama rohkem sisekontrolle, et järgida sanktsioonipakette ja radikaalselt erinevat maailma, milles me praegu elame.

Positiivse poole pealt on mul väga hea meel, et olles palju töötanud andmesalvestusega, sisenesime lõpuks ometi ise sellesse valdkonda oma uue, eespool mainitud tarkvarafirmaga Leil Storage. Ettevõtte eesmärk on tõhusalt parandada mõningaid pikaajalisi vigu andmesalvestuse valdkonnas, pöörates suurt tähelepanu kestlikkusele ja keskkonnahoidlikele algatustele.

Rääkides praegusest hetkest, millised on kõige suuremad väljakutsed?

Kui ma kasutaksin ühte sõna, siis on see ebakindlus. Selle tase on äärmuslik ja see kimbutab tööstusharu alates 2022. aastast. COVIDi ajal tekkis suurenenud nõudluse tõttu märkimisväärne puudujääk ja müüjad pidid oma toodangut suurendama, et nõudlusele vastata. Nüüd, kui nõudlus on nõrgenenud, peavad nad oma tootmist vähendama, sest neid suuremaid tootmismahte, mida nad on olnud valmis müüma, ei ole enam kuhugi müüa. On ütlematagi selge, et see mõjutab ka ostuotsuseid ja heakskiitmisprotsesse, need toimuvad väiksema tõenäosusega ning võtavad nüüd palju kauem aega. Täiendav keerukus tuleneb asjaolust, et neid sündmusi on võimatu „sobitada“ ja „võrrelda“ millegi sellisega, mida oleme oma elu jooksul näinud, ning seetõttu on võimatu teha kindlaid järeldusi selle kohta, kuhu asi võib edasi liikuda.

Milline on teie teenuste sihtrühm?

Algselt keskendusime DIAWAYga ISV-dele (tarkvarafirmadele), kes töötasid oma tarkvara kallal ja soovisid seda oma klientidele pakkuda SaaS-ina (tarkvara teenusena mudel). Aitasime

neil selliseid teenuseid kujundada ja luua. Teine sihtrühm on alati olnud teenusepakkujad ja oleme aidanud neil optimeerida oma infrastruktuure, et suurendada nende kasumimarginaali ja vähendada omamise kulusid.

Kuna sellised sihtrühmad eelistavad pigem saada terviklikku teenust kui osta selle komponente erinevatelt tarnijatelt, siis ühel hetkel mõistsime, et nad võivad vajada meilt rohkem teenuseid, nõustamist, tuge ja infrastruktuuri projekteerimist, seega sündis Calm Technologies.

Ettevõttega Leil Storage lõpetame selle ringi, sest see võimaldab meil nüüd pakkuda ka tarkvara, kuna tegu on ühe paketiga, mis sisaldab infrastruktuuri, disaini, tuge ja lisaks tarkvara. Senine vastuvõtt on olnud suurepärane ja me soovime ka seda äri edasi arendada.

Mis on tänapäeval andmete tähendus ja kuidas te sellele lähenete?

Nii triviaalselt, kui see ka ei kõla, andmed on kõik ja kõik on andmed. Igal aastal luuakse tohutus koguses andmeid ja neid tuleb tõhusalt ning turvaliselt säilitada. Kuid seda ei ole võimalik saavutada, pööramata tähelepanu praegustele (geopoliitilistest ohtudest tingitud) ülemaailmsetele suundumustele.

Tehnoloogiliselt töötame selle nimel, et võtta kasutusele spetsiaalset tüüpi kõvakettad, mida nimetatakse SMR-ketasteks. Need võimaldavad suuremat mahtu, väiksemat andmekulu ja väiksemat energiatarbimist. Siiani on selle tehnoloogia kasutusele võtnud ainult ülisuured tegijad ja see ei olnud laiemale avalikkusele kättesaadav. Me kõrvaldame selle lünga ning see on esimene sellelaadne andmete salvestamise tehnoloogia, mis on loodud ja ehitatud Euroopas.

See toob meid lähemale väga olulisele teemale – andmesuveräänsusele. Kuigi avaliku pilve lubadus on üldtuntud, ei suudeta enamasti täita andmete riigi-

sisese säilitamise nõudeid. Meie hoolitseme ka selle eest. Salvestustoode on saadaval kolmes vormis: pilvena, privaatpilvena või ainult tarkvarana.

Kolmas tõhususe sammas, mis ei ole kunagi olnud tähtsam kui praegu, on roheline lubadus. Andmekeskused põhjustavad umbes 2% kogu maailma süsinikdioksiidi heitkogustest ning koos elektrikulude hüppelise kasvuga on vaja ette mõelda, kuidas toode vastab tuleviku nõudmistele ja suundumustele. Tulevikku suunatud otsusena töötame selle nimel, et rakendada spetsiaalset funktsiooni, mida nimetatakse „power pins“ või MAID (massiivne tühjalt seisvate ketaste kogum), mis võimaldab meil lülitada osa salvestusruumi välja, et see ei tarbiks energiat, kui see ei ole vajalik. Seda ei ole Euroopas kunagi varem rakendatud ning see on väga keeruline ja väga nõutud funktsionaalsus, mis aitab suurepäraselt kaasa rohelise strateegia täitmisele.

Küberohud – kas need on tänapäeval aina olulisemad? Kuidas nendega toime tulla?

Küberohud sõltuvad ründepinnast –mida suurem see on, seda haavatavam on süsteem pahatahtlike isikute suhtes. Oleme projekteerimise teel kitsendanud ründepinna absoluutse miinimumini, mis kindlasti vähendab süsteemi ohustamise tõenäosust.

Lisaks sellele rakendame turvalisuse suurendamiseks täiendavaid meetmeid. Näiteks kasutame spetsiaalset karastatud operatsioonisüsteemi, mis krüpteerib mäluandmed ja teeb volitamata juurdepääsu andmetele võimatuks. Andmefailide puhul toimub krüpteerimine lähtekohas.

Mis hoiab teid motiveeritud? Mida ootate 2023. aastast?

Ettevõtja jaoks on sulle meeldivate asjade tegemine iseenesest piisav motivatsioon. Samuti ka arusaam, et asjad, mida teete, mõjutavad positiivselt paljusid inimesi, aitavad vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, viivad meid kõiki lähemale rohelisele tulevikule. Need on tõsiselt suured asjad ja kui te näete viisi nende rakendamiseks, et „teha universumisse mõlk“, nagu Steve Jobs kord ütles, siis ei olegi vajadust muu tõuke järele.

Ebakindlus on meiega 100%-liselt. Et mitte lasta end hulluks ajada, on minu valik see, et tuleb tegeleda ühe asjaga korraga ja lahendada see nii hästi kui võimalik. Öeldakse, et edu on higi dividend. Tundub, et mida rohkem higistate, seda edukamaks saate.

Aleksandr Ragel keskel ja Dmitrii Liautov vasakul

Põnevus, ärevus, keskendumine ... ja vinge kogemus!

Tulirelvast laskmine – olgu tegu elu esimese korra või juba vana hobiga – on ühtaegu nii meelelahutus, tõsine tegevus kui ka vajalike oskuste omandamine või nende lihvimine. Ega siis ilmaasjata ei sea iga päev lasketiiru poole samme lisaks julgeolekutöötajatele ka täiesti tavalised Eesti inimesed. Mis muudab päris relvad paljude jaoks nii kütkestavaks?

Jättes kõrvale teistsuguse miljöö ja juba läbi ooteruumi või koridori seinte kostuvad kõmakad, avaneb lasketiiru sattudes sarnane pilt nagu poe kassajärjekorda sattudes – seal kohtab väga erinevaid inimesi. Vahel ka oma naabrit, kolleegi või ammust tuttavat. Ka eksootilises keeles rääkivaid turiste. Kes neist tuleb lasketiiru sihipäraselt ja juba pikalt kibeledes, kes peamiselt sõprade või kaaslase kutsel, kes mingil kolmandal või neljandal põhjusel. Ehk oli see neile lihtsalt ette määratud, võib naljaga pooleks väita.

Meelelahutus, tõsine tegevus ja praktilised oskused ühes Tondi Lasketiiru avasid veidi vähem kui 15 aastat tagasi oma ala tõsised fännid, kellel on lisaks isiklikule huvile ka muljetavaldav kogemuste pagas. Lasketiirus töötavad instruktorid teavad relvadest ja relvakoolitustest pehmelt öeldes nii mõndagi. Nad on töötanud nii politseis kui ka sisekaitseakadeemias ja käinud laigulises vormis välismissioonidel.

Igale lasketiiru külastajale üritatakse anda edasi just neid oskusi ja teadmisi, mida relvade käsitsemisel päriselt vaja läheb, mistõttu lahkuvad kõik külastajad sealt lisaks meeldivatele emotsioonidele ka ühel või teisel moel targemana.

Tondi Lasketiiru planeerimisel ja ehitamisel ei nähtud tagasihoidlikkust õnneks voorusena, seda ei relvade valiku ega ka ruumiliste võimaluste mõttes. Lasketiirus on võimalik harjutada ka taktikalisema iseloomuga laskmist, mis on eriti vajalik just laskesportlastele ja jõustruktuuride töötajatele, kuid laiendavad ka tavalisematele külalistele pakutavaid võimalusi. Igal aastal toimub halloween ’i ajal zombijaht, kus kõik tavainimesed saavad proovida 3D-märkleh -

tede laskmist ja liikumist tossus, sähvivas valguses ning adrenaliini lummuses.

Glocki püstolitest, Kalašnikovi automaadist ja snaipritest on kuulnud ka paljud neist, kellel esimene laskmiskogemus alles oma järge ootamas, ning tõepoolest, mainitud relvad on ka Tondi Lasketiirus olemas. Ometigi on tegu vaid väikese osaga palju suuremast valikust.

Kuigi viimased aastad ja eriti pandeemia tegid omad korrektuurid ning teoreetiliste teadmiste edasiandmine kolis üha enam internetti, on Tondi Lasketiirus endiselt olemas klassiruum. Miks, võib tekkida küsimus. Seda sellepärast, et koos praktilise poolega on relvade puhul tihti vajalik ka n-ö raamatarkuse ehk seadusandluse, esmaabi ja muu seonduvaga põhjalikumalt tutvust teha. Seda näiteks relvaloa taotlejate puhul, kes politsei korraldatavaks relvaeksamiks valmistuvad. Siiski ei piirduta ka relvaloa koolitustel kitsamalt sellega, mida eksamil küsitakse, vaid seletatakse kõik seonduv võimalikult sisukalt ja erinevate näidete abil lahti. Sellele lisandub veel e-õppe keskkond testide lahendamiseks, kus inimesed oma vastustele ka kohest tagasisidet saavad.

Üksi on ka põnev, aga koos veelgi lõbusam!

Kui töökollektiiviga on juba suusatatud, uisutatud, offroad’i sõidetud ja ehk ka paintball ’i mängitud, jõutakse varem või hiljem kindlasti ka lasketiiru. Mõnikord võib järjekord olla jällegi just vastupidine. Toredate inimestega võimenduvad toredad emotsioonid ja lasketiirus tähendab see nii omavahel täpsuslaskmises võistlemist kui ka lihtsalt erinevatest relvadest laskmisel üksteisele kaasa elamist.

On arusaadav, et esimest korda relva kätte võttes on pinge ja ärevus suurem, aga siis ongi julgustavate kolleegide toetus väga omal kohal. Laskmine võib esimesel korral tunduda hirmus, teisel või kolmandal korral aga enam mitte. Selge on see, et päris relvast laskmine on midagi erakordsemat ja seda kogevad isegi kaitseväelased. Metsas paukpadrunitega harjutamine ja päris padrunitega märki laskmine on ikka hoopis teine asi – lööb adrenaliini üles ning nõuab hulga rohkem keskendumist. Hoolimata stereotüüpidest pole aga laskmine mingisugune „meeste teema“, mida näitab ka lasketiiru külastavate ja relvakoolitusi läbivate erinevas vanuses naissoo esindajate hulk. Kuigi relvadest laskmine nõuab veidi füüsilist panust ja tagasilöök võib esimestel kordadel tunduda hirmus, on märksa olulisem roll hoopis ajutegevusel ning keskendumisel, mis viib täpse lasuni. Kogenud instruktorid nimetavad seda laskmisjoogaks –keskendud ainult ühele tegevusele ja viskad muud häirivad või ebaolulised mõtted peast välja. Lasketiirus unustatakse mistahes argimured ning tihtipeale avastatakse pärast viimast lasku kõrvaklappe ja kaitseprille ära võttes, et tegu polnudki teab mis suure murega, sest laskmine aitab muu hulgas paganama hästi ka pingeid maandada!

10 kilomeetrit suusatamist paneb südame kiiremini põksuma, aga sama teeb ka lasketiir, mis annab kogemuse, mida naljalt mujalt ei saa. Mida huvitavat sina sõbrapäeval plaanid teha?

laskmine.ee sale@laskmine.ee +372 5558 5416

Foto: Joel Kivi

Fotod: erakogu

Pelletid on kõige efektiivsem ja samas ka odavam viis säilitada päikeseenergiat

Kütteküsimused

nõuavad lahendamist

igas hoones, kus toimub vähegi regulaarne ja mõtestatud inimtegevus. Kodud, haridusasutused, kauplused, väiksemad äripinnad ja suuremad tööstushooned – Eesti kliimas ei saa heast küttesüsteemist üle ega ümber.

Pelletküte hakkas Eestis levima pärast riigi taasiseseisvumist, 90. aastate lõpus, kuid selle suurema potentsiaali mõistmise ja laiema hulga inimeste usalduse võitmiseni kulus aega. Nüüdseks on tegu ühe eelistatuma kütteliigiga nii väiksemates eramajades kui ka suuremates tööstushoonetes.

Pelletkütte abil ruumi sooja toomine nõuab küll veidi rohkem kui vaid nupuvajutust, kuid on siiski võrdlemisi mugav protseduur, eriti võrreldes traditsioonilise ahju või halukatlaga. Pelletiga kütja peab vaid hoolitsema, et pelletipõletil oleks piisavalt kütust ehk pelleteid ja iga 2–4 nädala tagant tuleb kogunenud tuhk sealt välja viia. Tuhka koguneb siiski palju vähem kui tavalise ahju puhul.

30 aastat sooja

Pelletiseadmete müügi, hoolduse ja ehitamisega tegeleva Pelletikeskuse ärijuht Aavo Isak toonitab, et kus iganes on vaja mugavalt sooja

Pelletikeskuse kliendiportfell ulatub väikestest eramajadest ja korteriühistutest suurte tootmishooneteni välja. Hoolimata saavutatud kvaliteedist jätkab firma tootearendusse investeerimist, et nii kaustajamugavust kui ka toodete efektiivsust maailmatasemel hoida. Eripalgelised kliendid on firma jaoks pigem rikkus ja mistahes keerulisi projekte ei kardeta kunagi vastu võtta. Iga töö on eriline, kuid kokkuvõttes siiski sama eesmärgiga – pakkuda optimaalset küttesüsteemi, mis suudaks pelletites peituvast energiast võimalikult palju ja võimalikult väikese vaevaga kätte saada.

„Ükski projekt ei ole teisega sarnane, iga kliendi puhul tuleb leida mingisugune erilahendus ja see on alati põnev. Viimased aastad on näidanud, et ei ole hea panustada vaid ühele kütusele. Ma arvan, et järgnevate aastate põhitrendiks kujunevad erinevad hübriidkatlad, kus teie tark maja ise otsustab, missugust kütust on hetkel kõige soodsam kasu -

tada,“ ütleb Pelletikeskuse ärijuht Aavo Isak ja toonitab, et 30 aasta juubeli eel on nende eesmärk endiselt üha paremate pelletipõletite ja pelletikatelde tootmine. Eestis on tema sõnul pelletitööstus väga kõrgelt arenenud ja elaniku kohta toodetakse meil teadaolevalt kõige rohkem pelleteid.

Väärika ajaloo ja kogemuste pagasiga Pelletikeskus koosneb kahest suure potentsiaaliga ning üksteisega täiesti õigustatult läbipõimunud firmast: 1993. aastal ESBE AB tütarfirmana asutatud SB Keskkütteseadmed OÜ ja 2006. aastal asutatud Pelltech OÜ. Pelltechi puhul on tegemist mitte üksnes Eesti, vaid ka globaalses mõttes arvestatava tootmisettevõttega, mis müüb oma pelletipõleteid ja -katlaid kõikjal maailmas. SB Keskkütteseadmed on Pelltechi toodete edasimüüja Eesti turul.

Kaasaegselt mugav ja puhas kütmisviis Vana õli- või gaasipõleti asendamine jätkusuutlikuma Pelltechi pelletipõleti vastu on mugav ja kiire, kuna need ühilduvad paljude olemasolevate küttesüsteemidega. Kuna töötavat süsteemi ära visata

ei ole hea mõte, siis on alati mõistlikum täiendada oma küttesüsteemi pelletikatlaga. Oluline on, et teil oleks veega keskküttesüsteem, siis on sinna võimalik ühendada kõik saadaolevad kütteressursid –pelletitest kuni päikesepaneelideni, rääkimata kamina jääksoojusest või soojuspumbast.

Mitte ainult eramutele Pelletkütte seadmed võib Aavo Isaku sõnul tinglikult jagada kolme erinevasse nn tooteperekonda: erakasutuse jaoks mõeldud väiksema võimsusega (15–50 kW) katlad ja põletid; keskmise võimsusega (50–160 kW) seadmed näiteks korteriühistutele, koolidele ja raamatukogudele; suure võimsusega (250–1500 kW) tööstuslikud pelletiseadmed.

Euroopa Liidu nõutavad standardid ja määrused võivad tunduda tavainimese jaoks esmalt ahistava bürokraatiana, kuid tegelikult on need loodud meie kõigi kaitseks ja heaoluks. „Mida aeg edasi, seda karmimaks on muutunud reeglid. Pelletikeskuse põletid ja katlad on tõestanud vastavust kõikidele nõuetele. Selle tarbeks läbivad meie tooted karmi tuleproovi akrediteeritud testlaborites nii Eestis, Leedus kui ka Saksamaal. See tagab kõrge kvaliteedi, mis omakorda toob klientidele rahulolu, kindluse ja turvatunde.“

Aavo Isak rõhutab, et omavahel nii maja, meeskonda kui ka missiooni jagava SB Keskkütteseadmed OÜ ja Pelltech OÜ edu alus on nende pühendunud inimesed, kellest mitmed on olnud meeskonnas algusest peale. Kahel firmal on kokku 36 oma ala eksperti alates tehnikutest ja keevitajatest kuni IT-spetsialistide ning (müügi) juhtideni välja.

pelletikeskus.ee

21 TALV 2023 SB KESKKÜTTESEADMED 100 aastat Eesti ettevõtlust

Foto: erakogu

Foto:

Kristi

saada, seal on pelletküte väga hea valik, sest tegemist on vägagi keskkonna- ja rahakotisõbraliku lahendusega.

Metallitööstus seisab

silmitsi murranguliste aegadega

Kui rääkida metalli- ja masinatööstuse ajaloost maailma mastaabis, siis üks olulisi aastanumbreid on 1784 – selle daatumiga tähistatakse esimest tööstusrevolutsiooni ehk aurumasina leiutamist.

Tekst: Anne-Mari Alver

Eestis on metallitööstus märksa noorem. 1917. aasta veebruaris asutati Eesti Vabrikantide Ühendus, 1927. aastal aga Tallinna Metallitöösturite Ühing. 1934. aastal otsustati alustada kutsealast üleriigilist organiseerimist ja astuda samme üleriikliku metallitöösturite liidu moodustamiseks. Nii jõuti Üleriikliku Eesti

Vali Keskerakond!

Metallitöösturite Liidu (ÜEML, asukohaga Tallinnas) ellukutsumiseni aastal 1936.

Ka nõukogude okupatsioon, mis lõhkus suure osa Eesti majandusest, ei suutnud katkestada siinset metallitööstust. See jäi ellu ja arenes edasi ka vabariigi taastamise rasketel aegadel.

Tööstuse roll iseseisva Eesti majanduses on olnud äärmiselt oluline. Siit tuleb suur osa ekspordist ja iga töökoht tööstuses loob juurde vähemalt kaks töökohta muudes valdkondades.

Viimaste aastate kobarkriisid Koroonakriisile järgnes tarnekriis, sellele omakorda energiakriis. Eesti Masinaehituse Liidu

● E evõtjate toetamiseks kutsume

ellu miljardi euro suuruse abipake

Teeme alustavatele e evõtetele ● sotsiaalmaksu erisusi!

● ja Tallinn-Nar va maanteed

Ehitame Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu

2+2-realisena hiljemalt 2030. aastaks!

● üle kogu Ees

Jätkame üürimajade programmiga

● taskukohase elektri!

Tagame e evõtjatele ja inimestele

juhi Raul Küti sõnul on ettevõtjad energiahindadest rääkides öelnud, et varem pole tavaliselt pidanud elektri või gaasi hinda eraldi toote lõpphinna määramisel sisse arvestama, praegu on see paljudele aga kujunenud paratamatuseks.

Ettevõtted satuvad seetõttu keerulisse olukorda – kas leppida vähema teenistusega või tõsta toodete hindu. Hea lahendus pole kumbki, sest esimesel juhul muutub raskeks ettevõtet majandada ja töötajatele palka maksta, teisel juhul aga kaob konkurentsieelis.

„See lööb valusalt nii neid ettevõtjaid, kes valmistavad omatoodangut, aga eriti neid, kes pakuvad allhanketeenust – ja neid viima -

JULGELT INIMESTE HEAKS!

seid on Eesti tööstusmaastikul väga palju,“ räägib Kütt. Ta lisab, et mõlema suuna esindajatel on praegu tõsine oht oma tellijad kaotada.

Üks kriitilisemaid töötleva tööstuse murekohti on seotud personalipuudusega. Vaatamata sellele, et tööstus pole ammu enam sajanditagune „mustad tehased ja väikesed palgad“maailm, on raske leida nii oskustöölisi kui ka insenere. Tööjõu ja -oskuste prognoosisüsteemi OSKA uuringu järgi jääb töötlevas tööstuses aastaks 2030 puudu 2/3 inseneridest. Eesti ülikoolilõpetajad katavad vaid 1/3 töötleva tööstuse tuleviku juhtide ja spetsialistide vajadusest.

TOOBAL

Kodumaine põllumajandus on toidujulgeoleku garantii

„Just viimase paari aasta suured kriisid on tuletanud meile kõigile meelde, et Eesti põllumajandus- ja toidusektor on strateegiliselt tähtis majandusharu ning meie igapäevase toidujulgeoleku tagaja,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja vastne juht Ants Noot. Seetõttu on ülioluline aidata sektoril toime tulla suure energia- ja sisendhindade tõusuga.

Tekst: Juuli Nemvalts

Kuigi põllumajandus- ja toidusektoris on hõivatud vaid umbes 4% töötajatest, siis nende inimeste tööst sõltub kogu ühiskonna toimetulek, sest ilma toiduta ei saa meist keegi elada. Koroonapandeemia ja sõda Ukrainas on näidanud, kui haprad võivad olla rahvusvahelised tarneahelad, mistõttu ei saa toidu tootmisel loota vaid teistele riikidele. Kõik inimesed peavad tervise ja elujõu hoidmiseks sööma ning vajavad seega põllumajandust ja toidutootmist iga päev. Seetõttu on põllumajandus ja metsandus maaelu kõige olulisemad tugisambad ning ühtlasi ka Eesti kultuuri ja Eesti riigi jätkusuutlikkuse kandjad.

Piimasektori edusammud

2023. aasta sügisel valmivat uut piimatööstuse kompleksi on sektoris oodatud pikalt. ASi E-Piim Tootmine juht Jaanus Murakas kinnitas, et ehitustööd on plaanilises graafikus. „Regulaarne töö peab algama 15. septembril ja tootmistsüklite katsetused algavad juba augustis,“ ütles ta.

Muraka sõnul annab Paides avatav piimatööstus kogu piimasektorile palju juurde, kuna piirkonda tekib kaasaegne, efektiivne, suure automatiseeritusega tehas.

„Piimandus on Eesti üks ekspordi olulistest suundadest ja me peame konkureerima teiste riikidega. Samas on piimatööstus meil ja kogu Baltikumis Euroopa teistest riikidest kõvasti maha jäänud. Üritame nüüd seda mahajäämust pika sammuga tasa teha ja ehitada kaasaegse piimatööstuse, mis vastab kõigile nõuetele,“ selgitas Murakas.

Valdkonnas pikalt tegutsenud Jaanus Murakas ütles, et valmiv tehas aitab tagada ühtlast ja head toodete kvaliteeti. „Piimandus on traditsiooniline ala ja eksporti tehaksegi traditsiooniliste toodetega. Paljud toidutooted on välisturgudel hinnatud just sellest vaatepunktist,“ avaldas ta.

„Kui rääkida uudistoodetest, siis asendades jogurtis ühe moosi teisega, ei ole meil veel põhjust rääkida tootearendusest, pigem tuleks vaadata seda, kas toote väljatöötamisel on kaasatud uusimaid teadussaavutusi – sellest sünnivad tõeliselt innovaatilised tooted,“ oli Murakas sektorist rääkides kriitiline.

„Kui rääkida valdkonna edusammudest, siis E-piim teeb juba praegu väga innovaatilisi lastetoidu komponente. Lisaks käib meil pidev arendustöö vadaku- ja proteiinitoode-

tega ning neis tootegruppides läheb arendustöö aina edasi.“

Paides valmiv tehas suudab täisvõimsuse saavutamisel vastu võtta kordades rohkem toorpiima kui praegune E-piimale kuuluv tehas Põltsamaal. Prognoositav toorpiima vastuvõtuvõimsus on 1000 tonni päevas ja 85 tonni kontsentreeritud vadakut päevas. Võrdluseks saab välja tuua, et Eesti eelmise aasta piimatoodang jäi 643 834 tonni juurde, mis teeb päevatoodanguks 1764 tonni. Seega suudab tehas vastu võtta üle poole Eestis toodetud piimast.

Muraka sõnul on investeeringu maksumus koos tehase hoone ja tehnoloogiaga 100 miljonit eurot. Lisaks kaasneb tehase ehitamisega veel kaudsemaid kulusid, nagu inimeste väljaõpe ja muu seonduv.

Teraviljasektor veab eksporti

Teraviljasektoris on viimaste aastakümnetega toimunud hämmastavad muutused. Oleme vilja importivast riigist muutunud vilja eksportivaks riigiks. Suudame katta enda siseriiklikud vajadused ja üle 60% kogu kasvatatavast teraviljast viiakse Eestist välja. Läbimõeldud ja tasakaalukas põllumajandus on taganud selle, et põldude viljakus on võrreldes varasemate kümnenditega kasvanud. Rannu Seemne juhatuse liige Madis Ajaots ütles, et saagikuse taga on rumalate vigade vältimine ja teiste tarkusest õppi-

mine. „Tollel ajal käidi ka palju välismaal õppimas, küll Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal. Isegi Ameerikas käidi teadmisi ja kogemusi saamas,“ loetles Ajaots. „Olime väga karmis olukorras, pidime väga väikeste vahenditega Eesti üles ehitama. Meid aitas ka see, et me ei võtnud eeskuju Soome väiketalunikest, vaid hakkasime kohe panustama kaasaegsele ja võimsale põllutehnikale. Nii suutsime sektori efektiivsust kordades tõsta,“ rääkis ta.

Ajaots rääkis teraviljakasvatuse tulevikutrendidest ja avaldas lootust, et intensiivsortide kasvatus keskkonnateemade fookusesse tulemisega tulevikus väheneb. „Intensiivsortideks loeme neid sorte, kus taimele pannakse palju toitaineid, väetisi ja taimekaitset. Näen, et pigem tullakse tagasi 70. aastate sortide juurde, kus taim sai ise hakkama,“ selgitas ta.

Ajaotsa sõnul on Rannu Seemnel käsil põnev projekt, kus põldudel kasvatatakse üheteralise nisu sorti. „Kuna sellel sordil on väga väike gluteenisisaldus, siis peaks ta hästi inimese seedeprotsessile sobima. Tegu on väga vana sordiga, millest on aretatud hilisemad sordid ja ka praegu laialdaselt kasvatatav kolmeteraline sort,“ avaldas ta. Ajaotsa sõnul ütleb siiski tarbija, milliseid tooteid tulevikus kasvatatakse. „Näeme, et ära tuleb toita aina rohkem inimesi ja need projektid, millest rääkisin, võivad jääda rohkem nišitoodeteks,“ lisas ta.

Foto: Shutterstock

Eriilmelised PVC-hallid igaks elujuhtumiks

Kahe mehe ettevõttest välja kasvanud FinEst-Hall Factory toodab Rae vallas maailmatasemel PVCkatteid, metallkonstruktsioone ja ettevõtte enda projekteeritud PVChalle. Kümne aastaga on nii Baltikumi kui ka Skandinaavia partneritele ehitatud PVC-halle kokku poole miljoni ruutmeetri katmiseks.

Ettevõtte tegevjuht Jaanus Laane ütleb, et FinEst-Halli PVC-hallid on mõeldud kõikidele ettevõtetele, kellel on puudu tootmispinnast ja kes vajavad ladu, kus ei ole vaja otseselt temperatuuri kontrollida. Paigaldatud on halle tehastele valmistoodangu laoks, toiduainetööstustele pakendi- ja taaralaoks, väga palju on toodetud halle puistematerjali ladustamiseks, vilja, rapsi, herneste, pelletite, väetiste ning muu sellise hoiustamiseks.

„Samuti toodame tunnellautasid, kuhu saavad ilmastiku eest varjule minna lambad või veised. 2022. aasta lõpus paigaldasime halli näiteks kalajahutehasele. Sellele on projekteeritud ja paigaldatud päikesepaneelid, et hoone praeguses energiakriisis ennast ise tagasi teenima hakkaks. Meil on lahendus enamikule kaupadele-toodetele, mida on vaja kaitsta lume, vihma ja päikese eest,“ selgitab Laane.

Vahendajast sai tootja FinEst-Halli põhitegevus ettevõtte loomisel oli teraskonstruktsioonide vahendamine Skandinaavia suur-

tele PVC-hallide müüjatele. Kuna aga mahud pidevalt kasvasid, siis tundus meestele mõistlik alustada ise nende konstruktsioonide tootmisega. Asjade loomuliku jätkuna koolitati välja ka paigaldusmeeskonnad ja mõne aja pärast alustati juba Eestis PVC-katete tootmist.

„Alates 2014. aastast toodame FinEst-Halli kaubamärgi alt oma toodetud ja projekteeritud PVC-halle võtmed kätte lahendusena. Meie puhul ei toimi ütlus, et kingsepp on kingadeta – oleme ehitanud endale viimase peal tehase, kus saame toota teraskonstruktsioonid ja PVC-katted

ühe katuse all kontrollitud protsessina. Selliselt saame arendada uusi tootegruppe ja neid ka kohe ellu viia,“ selgitab tegevjuht.

Tootmine koliti Kohila vallast Ringtee Tehnopargis asuvasse uude tehasesse 2021. aastal. Laane ütleb, et nende 35-liikmelise meeskonnaga on suurepärane koos töötada, on tugev õlatunne, mis annab võimaluse leida kiired lahendused kõikidele muredele, igale tellimusele.

Ise projekteerivad, ise ehitavad ja paigaldavad

FinEst-Halli moto on pidada pikki partnersuhteid, kus koostöö ei lõppe pärast ühe halli valmimist. Nii on näiteks PK Terminalile aastate jooksul mitmesse sadamasse püsti pandud peaaegu 30 000 m2 laopinnaga halle, Baltic Agrole on paigaldatud vilja hoiustamiseks kümmekond halli ja nii edasi. Laane lisab, et standardlahendusega hallide konstruktsioonid on neil laos olemas ja sellise halli paigaldamine võtab aega vaid paar kuud, eriprojekteeritud lahenduste puhul peaks arvestama aga poole aastaga.

„Konkurentsieelise annab meile kvaliteetne majasisene projektihaldus ja teostus tellimuse algusest kuni paigalduse lõpuni. Kõik etapid projekteerimisest kuni üleandmiseni on jälgitavad ja toimuvad ühe katuse all. Hallid vastavad asukoha tuule- ja lumekoormustele, konstruktsioonidel on CE-märgis ja need on toodetud vastavalt kehtivatele standarditele. Kasutame ainult kvaliteetseid materjale ja meil on

Siim Kleberg, Leevre OÜ veise- ja teraviljakasvatuse omanik

Meil tekkis väga kiire vajadus koha järele, kus hoida ilmastiku eest kaitstuna loomadele mõeldud heina. Varasem heinaküün oli juba väga vana ja vajus suure lumega kokku. Otsisime kiiret lahendust tekkinud murele ja leidsimegi FinEst-Halli, kes tegi kogu protsessi ära kolme nädalaga. Saime vana küüni asemele korraliku ja ilusa punase PVC-halli. Praegu kasutame halli põllumajandustehnika hoiustamiseks: hall on hea suur ja kõrge, teraviljakombain mahub ilusti sisse. Kasutame seal sees ka saeraami palkide saagimiseks. Oleme halliga väga rahul.

vastavad sertifikaadid. Oleme tellijate jaoks olemas ka siis, kui halli eest on juba tasutud ja tekib vajadus muudatusteks,“ räägib Laane.

Lisaks on FinEst-Hallil suur kliendibaas PVC-hallide järelturu tarbeks: juhul kui ettevõtte ärimudel muutub, saab vajadusel kasutatud halli teisaldada uuele kinnistule või ära müüa. FinEst-Hall hoolitseb nii halli teisaldamise kui vajadusel ka uue omaniku leidmise eest. „Kasutatud PVC-hallide müük ei ole pikk protsess, pigem on tahtjaid rohkem kui müüjaid ja hallide väärtus ajas eriti ei lange,“ selgitab tegevjuht.

Tulevikus plaan kasvada Hetkel tegutsetakse peamiselt Baltikumis ja Soomes, kus on suudetud ära tõestada PVC-hallide hinna ja kvaliteedi suhte suur kasutegur ettevõtetele. Halle on paigaldatud ka Portugali, Prantsusmaale ja isegi Venemaale Komi oblastisse. „Järgnevaks viieks aastaks oleme planeerinud jõulisemalt kasvatada Rootsi ja Norra turuosa. Esimesel võimalusel läheme appi Ukraina ladude ülesehitamisele, praegu oleme kontaktis ja valmis reageerima. Tootearendus, digitaliseerimine ja automatiseerimine ei ole meie jaoks võõras ning see arendus ei lõppe ilmselt kunagi,“ lisab Laane. Suurimad uuendused tootearenduses on integreeritud päikesepaneelidega Päikesehall ja tellija enda jõududega paigaldatav Kerghall.

Uuri lisaks: www.pvc-hall.ee

Kergema vastupanu tee pole kõige parem tee

Selektor Projektil täitub tänavu kümme tegutsemisaastat. Mida ettevõte aja jooksul õppinud on, kuidas kümme aastat tagasi alustati ja milliseks kujuneb tulevik?

Kuidas sai ettevõte alguse?

Selektor Projekt on näide ühist visiooni kandvate spetsialistide teost ja tahtest koos meeskonnana tegutseda. Soov säilitada ja arendada insenerlikku kompetentsi

Eesti teedeehitusvaldkonnas ning kasvatada peale ka uut põlvkonda teede- ja sillainsenere.

Selektor Projekt sai alguse AS Teede Tehnokeskusest, kus aastal 2007 alanud kriisi tõttu langes Tehnokeskuse üks peamiseid tegevusvaldkondi – projekteerimine –mõne aastaga marginaalsele tasemele. 2013. aastal tegi juhtkond otsuse projekteerimisteenus lõpetada.

Sealt edasi alustas Selektor Projekt, mis koosnes neljast insenerist. See arv on aastatega kasvanud koos töömahu ja tegevusvaldkondade kasvuga. 2015. aastal lisas Selektor Projekt oma tegevustesse hoonete ehituskonstruktsioonide projekteerimise. Põhitegevusteks on ehituslik insener-tehniline

projekteerimine koos projekteerimise projektijuhtimisega, sealhulgas vajalike eeluuringute ja ekspertiiside läbiviimine. Peamised tegevused infrastruktuuride valdkonnas on seotud teede, sildade ja rajatiste projekteerimisega, tsiviilvaldkonnas hoonete ja rajatiste konstruktiivsete osade projekteerimise ning ehituskonstruktsioonide staatika ja tugevusarvutuste teostamisega.

Praegu on Selektor Projekti meeskonnas koos lepinguliste kaastöötajatega u 20 kvalifitseeritud inseneri ja spetsialisti.

Mida on kümne aasta jooksul õpitud?

Iga eduka ettevõtte kolm alussammast on töötajad, visioon-missioon ja väärtused. Kui esimene suur õnnestumine on nende ühise katuse alla koondamine, siis teine suur õnnestumine kindlasti nende säilitamine ja juurutamine kümne aasta vältel.

Selektor Projekt on positsioneerinud ennast kui tugev peatöövõtja inseneerias, koondades enda alla ja enda koostööpartneriteks omakorda valdkonna parimaid tegijaid. Läbinud peatöövõtjana erinevaid majandustsükleid ja olles pidevalt muutuvas strateegilises keskkonnas nii suunaandja, eestvedaja kui viimasel ajal ka ennustaja, võib öelda, et Selektor on kasvanud mõõtmetelt, aga peamiselt on arenetud sisuliselt. „Kõlab klišeena, aga tegutsemisaastate jooksul on olnud küllalt olukordi, kus saanuks minna kergema vastupanu teed – kas see oleks aga kümne või kahekümne aasta pärast andnud võimaluse enda üle uhkust tunda?“ võtab ettevõtte mentaliteedi kokku tegevjuht Andrus Aaviste.

Millised on olnud suurimad õnnestumised?

Projekti õnnestumiseks on väga lihtne retsept: ühiskondliku mõjuga projekt, kirglikud insenerid, koostööpartnerid ja koostööle suunatud tellija. Nende komponentide olemasolul on ellu viidud sellised tööd nagu Jõhvi Pargi kaubanduskeskus, Aaspere-Haljala 2 + 2, Paldiski mnt raudteeviadukt Tallinnas, Sillamäe rannapromenaad, Pärnu kesklinna sild, Tootsi ja Sopi tuuleparkide tuulikud.

Kipume unustama, kui suurt mõju avaldab riigi regionaalsele arengule turvaline, kiire ja hästi läbimõeldud teedevõrgustik.

Ka projekteerides on äärmiselt oluline mitte unustada, et tehniline meisterlikkus on heas projektlahenduses teisejärguline

ning eelkõige tuleb projekteeritava lahendusega luua elukeskkonda või üliolulisi ühendusi praeguste ja tuleviku elukeskkondade vahel.

Kui ehitajad ütlevad, et head lahendused algavad projektist, siis projekteerijana peame omakorda ütlema, et häid lahendusi on keeruline puuduliku või pidevalt muutuva strateegiaga koostada. Kokkuhoid teedeehituses projekteerimise pealt on kui kokkuhoid meditsiinis diagnoosi pealt – säästad sendi, hiljem kulutad euro!

Mida toob tulevik?

Tuleviku kompetents põhineb säästlike ja taaskasutamist võimaldavate lahenduste rakendamisel. Ilma jätkusuutlike ja keskkonnasäästlike lahenduste rakendamiseta projekteerimises ja ehitamises jääb meil suur osa valdkonna potentsiaalist saavutamata.

Kui rääkida Selektor Projektist, siis sel aastal on kindlasti põnevamad väljakutsed Tallinnas Fahle 15-korruselise parkimismaja ja büroohoone konstruktiivse osa projekteerimine ning Tartus Sõpruse silla tööprojekti koostamine. Lisaks nendele on suurematest infrastruktuuri projektidest töös Maardu-Jägala lõigu 2 + 2 ja Harku-Keila lõigu 2 + 2 eelprojektide koostamine.

Jätkuvalt areneme nii vaimult kui ka teolt, pakkudes oma valdkonnas parima võimaliku tasemega insenerilahendusi ning loome motiveerivat ja toetavat töökeskkonda nii stabiilsust kui ka erialaseid väljakutseid otsivatele inimestele.

Aaspere liiklussõlm

Sillamäe rannapromenaad

Eeltöö, pikk planeerimine ja turuga kohanemine toovad edu

Tänavu kevadel 30 aasta juubelit tähistava Flint Kaubandus OÜ juht Jaan Sihv loeb firma edu saladuseks professionaalset kollektiivi ja asjaolu, et igast raskusest on suudetud õppida ning vajalikke järeldusi teha. Turuolukord ühes klientide vajadustega on jooksvalt muutuv ja konkurentsis püsimiseks tuleb olukorraga hoogsalt sammu pidada.

Kvaliteetset ja töökindlat põllumajandustehnikat müüva ning hooldava Flint Kaubanduse jaoks oli 2022. aasta märgiline muu hulgas seetõttu, et esimest korda ületas –peamiselt Lõuna-Koreast ja Indiast pärit – müüdud traktorite arv 100 piiri. Ettevõtte juht Jaan Sihv tõdeb, et konkurents on valdkonnas suur ja kunagi ei tasu liiga mugavaks muutuda ega kedagi alahinnata, sest ka mõni väike konkurent võib kiiresti suureks tegijaks sirguda. Sihv tõdes juba 1993. aastal tegevust alustades, et loodud firma peab aastakümneteks püsima jääma. Tagasivaatavalt võib tõdeda,

et riskid on ennast õigustanud ja seatud eesmärkidest on suudetud ilusti kinni pidada. Edu pant on tugev ja ühtehoidev meeskond, sest ilma selleta oleks niisugust teed raske edukalt käia.

Väiksemast vidinast suure tehnika ja selle hoolduseni Eelmainitud kohanemise vajadus tähendab muu hulgas laia sortimenti ja selle võimalikult kiiret klientidele tarnimist. Jaan Sihv tõdeb, et neil on kõik tootegrupid piisavalt suures mahus lattu juba ette tellitud. „Meie praktika on tellida aasta alguses kõik varuosad piisavas koguses sisse, et kogu hooaja vajaminev kogus oleks sees. Siiani oleme suutnud enamiku haagisetootjaid veosilmustega ära varustada. Me muutume järjest spetsiifilisemaks ja teatud tootegruppidele peavad olema kõik varuosad kuni kõige väiksema vidinani ühest kohast kättesaadavad, mitte

nii, et täna üks jupp siit ja teine hiljem sealt,“ ütleb Sihv ning loetleb ettevõtte mitmekesist kliendiportfelli. Sinna kuuluvad nii suuremad põllumajandusettevõtted, eraklientidest traktoristid väiksemateks ettevõtmisteks, marjakasvatusettevõtted kui ka kommunaalettevõtted. Flint Kaubanduse meeskonnas töötab 13 inimest ja seoses pidevalt kasvavate mahtude ning klientide vajadustega tõdeb Sihv, et lisamehaanik ja varuosade müügijuht kuluksid hetkel firmale hädasti ära. Igatahes tehakse ka edaspidi kõik endast olenev, et suured traktorid ja teraviljakombainid, taimekaitsepritsid, haagised, niidukid, mullafreesid ning kõik vajalikud varuosad koos asjatundliku hooldusega võimalikult kiiresti klientideni jõuaksid.

flint.ee info@flint.ee

Traktor T393 HST

Foto: Flint Kaubandus OÜ

Valuvaigistite võidukäik ehk ravimiäri algusaastad

Eesti farmatseutilise kaubandusseltsi ehk EPHAGi asutasid 1913. aastal saksa soost apteekrid. Lehbert ja Fick taotlesid luba ümber ehitada Harju tänaval asuv elamu ning luua sinna farmatseutiliste preparaatide valmistamise laboratoorium. Tööd alustati 1914. aasta kevadel.

Toimetas: Taavet Kase

Areng algusaastatel

20. sajandi alguses Eestis eraldi ravimeid ei toodetud ning rohud ja kosmeetikatooted valmistati apteekides kohapeal. Siinne ravimitööstus sündis ühes EPHAGi, praeguse Tallinna farmaatsiatehase eelkäija loomisega.

Esimese maailmasõja aastail ja vahetult pärast Vabadussõda arenes ettevõte mõõduka tempoga. 1923. aasta sügisel, kui EPHAGile kuuluv hoone sai juurde neljanda korruse ja ajakohastati tootmisruume, lisandusid tootenimekirja estrid, ekstraktid, tabletid ja süste-

ravimid. Samal aastal avati ettevõtte filiaal Tartus ja uusi jaemüügikauplusi.

1931. aastal liitus EPHAGiga keemialabor, misjärel koliti ümber Suur-Kloostri tänaval asuvasse hoonesse. Sinna koondati kogu tootmine. Harju tänavale jäid ainult ühendfirma juhatus, uurimis- ja kontroll-labor ning pood. Tootmisüksuses kasutati moodsaid seadmeid: vaakumaparaate, elektri jõul töötavaid tabletipresse, suuri tuubide täitmise masinaid, droogide ja kemikaalide peenestamisveskeid. Selleks et tihedas konkurentsis

oma tulevikku kindlustada, otsustati tootmist laiendada ja osteti suur maalapp Tondi tänava äärde. Kahekorruselises avaras tootmishoones, kuhu 1937. aastal ümber koliti, paikneb farmaatsiatehas tänini. 1940. aastal EPHAG natsionaliseeriti ja tegevus jätkus vaheaegadeta ka Teise maailmasõja ajal. Pärast sõda nimetati ettevõte ümber Tallinna farmatseutiliseks tehaseks. Esimesena Nõukogude Liidus hakati seal tootma esimest laiemat kasutust leidnud tuberkuloosivastast ravimit paraaminosalitsüülhapet ja P-vitamiini.

Valuvaigistite võidukäik

1950. aastal loobuti parfümeeriatoodete valmistamisest, samas lisandus tootmisse mitmeid ravimeid. Põhirõhk asetati valuvaigistite ja põletikuvastaste vahendite väljatöötamisele ning tootmisele.

1961. aastal toimus uus nimevahetus, mille käigus nimetati ette-

võte Tallinna keemia- ja farmaatsiatehaseks. Kuni 1990. aastateni üleliidulises alluvuses olnud tehase uurimislaboratoorium oli kogu

Nõukogude Liidus juhtivaks laboriks loomsete mürkide uurimise ja farmaatsias kasutamise alal.

1998. aastal omandas Baltimaade suurim ravimifirma JSC Grindeks Tallinna farmaatsiatehase aktsiate kontrollpaki. Pärast kontsernilepingu sõlmimist toimub siiani tihe koostöö.

Allikas: Tallinna farmaatsiatehas

Ladudes oli laias valikus parfümeeriasaadusi ja kosmeetikatarbeid parimatest kodu- ja välismaistest tehastest, juukse-, naha-, küüne- ja hambahooldusvahendeid, originaalpakendeis patentravimeid, sidumisvahendeid, kirurgilisi instrumente, kummi- ja klaastarbeid meditsiiniliseks otstarbeks.

Veoauto kastis loksumisest turvalise, meeldiva ja säästliku rännakuni

Bussiga ühest linnast teise – esmapilgul justkui nii lihtsakoeline ja kiretu! Tegelikkus on aga kordades sisukam ja selle nimel on juba pikka aega tõsist tööd tehtud. Ammuilma on möödas ajad, kui bussisõit oli üksnes transport selle kõige lihtsamas vormis. Bussisõit toob reisijatele nii kultuuri, kaasinimestega kohtumise võimaluse, säästlikkuse kui ka positiivsed emotsioonid.

Sajanditagused Eesti-sisesed reisimisvõimalused ja nägemus inimesest selle osana tunduvad praegu enamikule meist ilmselt nii naljakad kui ka lihtsalt uskumatud. Ühest kohast teise liikumise piiratud võimalused on muidugi teadatuntud fakt, millega tegeletakse siiani ja mida võib võrrelda Tallinna linna või Eesti riigiga – alati saab midagi veel paremaks muuta. Siiski on bussisõidu eelistajate arvu kasv selge märk, et suurim töö on praeguseks juba tehtud.

Ilmselt ei tea paljud aga seda, et 1920ndatel laiemaks kasutamiseks loodud esimesed „bussid“ olid sisuliselt keevituskuuri läbinud veoautod, mille pikim marsruut polnud sugugi Tallinnast Tartusse, vaid tükk maad lühem. Miks?

Märksõnade hulka kuuluvad nii võimekus, mugavus kui ka turvalisus. Praegu tundub absurdne, et 1956. aastal konstrueeritud ZIS-busside pidurid ... ei olnudki mingid õiged pidurid. Lähtuvalt sellest pole ka ime, et reisijat nähti põhimõtteliselt vaid veose objektina ja ei millegi enamana. Arusaamine, et inimene peab ennast kogu bussisõidu vältel hästi tundma ja bussiga reisimine saab olla nii säästlik kui ka kultuurne tegevus, jättis ennast veel pikkadeks aastakümneteks ootama. Sama lugu ka eestlaste vajadustele vastavate marsruutide ja selleks loodud taristuga. Kunagistest trööstitu väljanägemise ja kütusehaisuga LAZning Ikaruse bussidega seonduvast tsirkusest oleme hüpanud ratastel meelelahutuskeskuste ajastusse.

Ettetulevate raskuste ületamist on alati soodustanud oluline fakt: buss on ainuke suuremate gruppide liigutamiseks mõeldud sõiduk, mida saab viia täpselt sinna, kus kus seda vajatakse – ei mingeid rööpaid, elektriliine ega maandumisradasid.

Bussindusele omane paindlikkus ja Eesti hajaasustus töötavad kenasti üksteise kasuks ning on vorminud eestlaste harjumusi bussisõitu eelistama. Bussisõit suudab võimalikult optimaalselt inimeste vajadustega kohaneda ja paljud teenused toimisid sisulises mõttes juba ammu enne ametlikult formuleerimist, mille väga heaks näiteks on Cargobus.

Kust kohast, kuhu ja kuidas? Nagu näitab nii Eesti kui ka meie lähiriikide kogemus, mõjutab reisijate bussisõidu agarust nii selgus marsruutide, ümberistumiste ja piletisüsteemi osas kui ka bussijaamade lähedus kesklinnale ning pakutavad lisahüved. Buss ei tohiks olla vaid transport ja bussijaam vaid ebamugavate pinkidega kõle koht ootamiseks – õnneks neid seisukohti enam keegi kahtluse alla ei seagi. 1965. aastal valminud Tallinna Bussijaam on meeldivaks paigaks nii reisi alustajatele kui ka lõpetajatele. Paljude välismaiste valdkonna spetsialistide jaoks on Tallinna Bussijaama puhtus omaette vaatamisväärsus. Küsitluste kohaselt tulevad umbes 70% reisijatest Tallinna Bussijaama kohale kuni 60 minutit enne reisi ja mitte pelgalt igaks juhuks, vaid palju selgema eesmärgiga – kes soovib enne sõitu veidi keha kinnitada, kes natukene tööasjadega tegeleda. Lühidalt: ilusad ja mugavad bussid ning bussijaamad tõmbavad rahvast reisima. Suureks ja oluliseks, kuid mitte siiski ainukeseks murranguks selles osas on olnud Lux

Expressi bussid. Pole ebatavaline, et ühest Eesti otsast teise sõitval autojuhil tekib pärast kümmekond minutit uhke bussi taga sõitmist tunne, et ta võiks hoopis ise selle bussi mugaval istmel sõitu nautida ja ehk ka samal ajal tööd teha või raamatut lugeda. Eesti võib õigustatult uhkust tunda, sest paljudes riikides vaid eksklusiivse eritellimusega saadaolevad bussid on meie Maarjamaal igapäevane reaalsus kõikidele inimestele ja seda vägagi mõistliku summa eest. Bussisõit on oluline ühisliikuvuse viis, mille elushoidmise ja igakülgse arendamise olulise mootorina T grupp OÜ tegutseb. Hoiakute ja harjumuste muutmine võib ühiskonnas tunduda algul pikk ja vaevaline, kuid praeguseks pole bussisõit sõltumata staatusest ja sissetulekust kellegi jaoks häbiasi. Lisaks isiklikule mugavusele ja kasule mõtleb vastutustundlik inimene ka ökoloogilisele jalajäljele. See pole ainult populaarne mõtteviis, vaid sellel on suured keskkondlikud ja eetilised mõjud. Kui varem eeldati, et bussiga teise linna kohtumisele tulnud kolleegil on auto katki, küsitakse nüüd vastupidises olukorras üha sagedamini: „Miks autoga ja mitte hoopis bussiga?“

We make move! T GRUPP 100 aastat Eesti ettevõtlust

Foto: Sergei Zjuganov

Foto: bussijaam.ee

Foto: bussijaam.ee

Foto: Hendrik Osula

Irizar i8 versus Ikarus 255 – tänapäeva kaugliin versus mineviku kaugliin Eestis

Tallinna Bussijaama esifassaad 1965. aastal

Tallinna Bussijaama esifassaad tänapäeval

Treimanni salonge on maailmas üks. Ainult Eestis

Kes kodu sisustanud, teab, kui tüütu on käia poest poodi ja salongist salongi, kohata seal sama joonega asju, sest see kõik on parasjagu moes.

Sarnast trajektoori mööda kulutasid taldu aastaid tagasi ka Liina ja Lauri Treimann, kuni jõudsid mõtteni luua sisustussalong, kus poleks veduriks mitte tänased moeröögatused, vaid homsed trendid. Kus esmatähtsaks saaks emotsionaalne side, mis tekib kliendil mööbli ja sisustusaksessuaaridega, et interjööri saaks asjad, mis seal ka olla tahavad, sest neid armastatakse.

Oli, kust alustada. Liina vanaema teenis kogu elu leiba mööblipoes. Lauri insenerist isa armastas joonistada mööblit, sest lausa vihkas vineerikombinaatide tehtud saepuruplaadist seeriatoodangut. Vaatas aga välismaiseid disainiajakirju, nii palju, kui neid siin liikus, uuris trende ja nii said tema jooniste järgi endale mööbli paljud sugulased ja sõbrad. Lauri sõnul oli ka nende Mustamäe kodu sisustus isa looming. Selle kõrvalt sai poiss isegi kappide paberile sirgeldamise pisiku ja mööblikaubandusega tegutsemine oli asjade loomulik jätk.

Istume Liina ja Lauriga Treimanni salongis Tallinnas Porto Franco servas uurimaks, mis on nende pereettevõtte hea käekäigu taga.

On neid, kes alustanud oma äri sooviga midagi maailmale tõestada, mõned julgevad tunnistada, et tegid seda isegi ahnusest. Kuidas Treimanniga lood on?

Lauri : Meil oli asi veel lihtsam. Et oleme mõlemad päris pikalt töötanud erinevatel ametikohtadel, ka välismaal, sai eesmärgiks luua ettevõtmine, kus ei pea enam kellelegi üleval pool aru andma, seletama ja põhjendama, miks just nii teeme. Kliendid on teine asi, neile oleme alati valmis erinevaid võimalusi ja valikuid lahti rääkima, aga kellegi alluvuses tegutseda pole enam tuju.

Liina : Suur isiklik põhjus oli veel. Tundsime puudust salongist, kus lähenetakse sisekujundust puudutavatele küsimustele personaalselt. Antakse nõu, kui endal puudub kindel ettekujutus interjööri loomisest. Võib öelda, et pereettevõte sai alguse pere oma vajadustest.

Missugused on elus ja tööl tandemina toimetamise suuremad võlud? On, kellega laupäeva hommikul kell 10.45 kaubavaliku või tarnete üle arutleda.

Liina : Meil on kuidagi kujunenud küll nii, et me kodus väga sellest tööst ei räägigi. Kuigi töö pole meil kindlasti selline, millest peab saama end ilmtingimata vahepeal välja lülitada.

Lauri : Hea on see, et saame otsuseid hästi-hästi lihtsalt langetada. Kui mõlemad on poolt, läheb ludinal. Vahel midagi nääkleme, aga seda on vähe. Asjad käivad ruttu, sest oleme otsustusprotsessi ainsad osalised. Ka riske on lihtsam võtta, pidurdajaid pole ja siiani on need riskid ka kõik end õigustanud.

Kuidas see lühike otsustusahel Treimanni tegevuses peegeldub?

Lauri : Väljapaneku paindlikkuses ja värskenemise dünaamikas. Meil ei tolmu kaup salongis mitmeid kuid. Kuna oleme Liinaga ise iga päev selles asjas sees, võime hästi operatiivselt kõike muuta. Suhtleme klientidega vahetult ise, mitte virtuaalassistendi või roboti kaudu, saame täpse tagasiside, mis aitab meil teha olulisi otsuseid ruttu.

Liina : Oleme seetõttu ka julgemad kui paljud teised. Jälgime, mis maailmas toimub, ja toome põnevama kohe Eestisse. Ei oota, kuni mõni mood ehk aasta-kahe pärast siia kanti jõuab. Hoiame pigem kätt pulsil ja tutvustame

paljusid uusi sisustussuundi Eestis esimesena. Värskuse kõrval on meie kindel põhimõte seegi, et esindame ainult neid brände, mida varem ei ole Eestis müüdud. Ei pühendu kindlale sisekujundussuunale või stiilile, vaid pakume asju, mis hetkel võiks kliente kõnetada.

Kuigi Treimann ei jälgi kindlat stiili, pole te valikus pakutavas midagi juhuslikku, kui võib öelda, võõrast. Mis on selle maailma taga, mille keskel hetkel istume?

Liina: Meie mõlema maitse, elukogemus ja tõekspidamised. See kõik siin on neile, kelle jaoks pole laud pelgalt plaat ja neli jalga, kes ootavad mööblilt mingit tunnet, hindavad oma interjööri ja mis seal salata, on selle kujundamisel valmis natuke rohkem ka maksma, saades aru, mille eest. Tarnime mööblit tootjatelt, kes jagavad meiega samu väärtusi. Hindame väga oma partnerite puhul keskkonnale panustamist. Nende hulgas on näiteks Belgia tootja, kelle üks paljudest tehastest asub Indoneesias. Just seal istutatakse tootmiseks vajalik puit metsana tagasi ning tootmisjääkidest ja taaskasutatud puidust sünnivad erinevad aksessuaarid või väiksemad mööbliesemed.

Lauri : Soovime, et kliendi otsuse taga oleks vahetu kogemus. See on ka põhjusi, miks peame salongi nii suurelt – ligi 1000 ruutmeetril. E-kaubandus on küll tore ja meilgi on oma veebipood, aga kui saad asju päris elus näha, kas üks või teine asi üldse koju ära mahub, tekib hoopis teine tunne. Aga meie e-poodi võib sellegipoolest minna ja siis juba tulla salongi silma jäänuga tutvuma. Ja mis pole kaugeltki vähetähtis – siit saab nõu ka ostmata.

treimann.ee

Fotod: Laura Nestor

Uus suund Eesti

toidutööstuses: kõrgkvaliteetne lemmikloomatoit

Kohaliku toidutööstuse alguseks võib piltlikult pidada 1762. aastat, kui Tallinna vanalinnas asutati Julius Valentin Jaekschi pagaritöökoda, mis oli Eesti vanima pagaritööstusettevõtte AS Leiburi eelkäija. 1800. aastal rajati Tartus ka Eesti vanima järjepidevalt tegutseva õlletehase A. Le Coqi otsesteks eelkäijaks olev B. J. Hesse’i õllevabrik. Riburada asutati sajandi jooksul mitmeid piima- ja lihatööstusi, viina- ja kommivabrikuid. Eesti toidutööstusel on pikk ja mitmekesine ajalugu.

Kui aga tulla toidutööstuse ajaloo esimeste peatükkide juurest meelevaldselt kohe viimase juurde, siis tegeletakse hetkel täiesti uue ja maailmas suurt ekspordipotentsiaali üles näitava valdkonna arendamisega: täpsemalt lemmikloomatoiduga. Eestis on juba kaks-kolm tootjat, kes on selgelt kanda kinnitanud, leidnud tootmisniši ja ka lojaalsed kliendid, turud, partnerid. Ning mitte ainult siin Eestis.

Külmkuivatatud koerasnäkid Lemmikutele toortoitu valmistav Best Barf kasutab uudset külmkuivatuse tehnoloogiat, mis säilitab toiduainetes kõik vajaliku, eemaldab vaid vee. See tähendab, et lemmikloomadele mõeldud toit on puhas, toitainerikas ja kestab kaua ka toatemperatuuridel.

Ettevõtte asutaja Peeter Lillestik ütleb, et idee sündis vajadusest ja sellest, et Eesti turul midagi sellist ei olnud. Väikene selgitus ka: BARF tähendab inglise keeles biologically appropriate raw food . See on toortoit, mille all mõeldakse liha, konte, aga ka muud toorelt söödavat.

„Toortoitmine on ka lemmikloomade maailmas kasvav trend. Selleks et selliseid toite saaks müüa, on variant need kiirkülmutada. See tähendab aga seda, et neid peab hoidma ja transportima alati kindlal temperatuuril. Teine variant on see, mida

meie kasutame, ehk külmkuivatamine. Alarõhul ehk vaakumis ja väga madalatel temperatuuridel võetakse toidust – peaasjalikult lihast, rupskitest või kokku segatud massist – vedelik välja. Alles jääb kerge, kuid 100% samade toitainetega toit, mis oli enne külmutamist. Nende toitude puhul ei ole enam vaja jälgida mingeid erilisi nõudeid, toit säilib toatemperatuuril. Kui nüüd aga see liha panna vette, siis imab ta käsnana vedeliku endasse tagasi ja võtab algse kuju,“ selgitab Lillestik.

Näiteks kilogrammist kanasüdametest jääb pärast külmkuivatamist alles umbes 200 grammi. Huvitav on tehnoloogia juures see, et nii juurviljad, liha kui ka marjad säilitavad kuivatamisel oma struktuuri – maasikas on sama suur kui enne, sama kuju ja värviga, ainult kerge, kuna vesi on eemaldatud. See tähendab, et toit on igati meeldiv, aromaatne ja maitsev.

Hetkel on tooted saadaval nii kolmes Balti riigis kui ka Soomes.

Puljong, mis parem kui inimeste oma Kindlasti on toidupoes jäänud silma FoodStudio brändiga puljongipakid. Tootja uusim suund on aga lemmikloomadele mõeldud puljong, mis on värske, samasugustes pakkides ja müügil külmikutes koera- ja kassitoiduriiulis.

Idee valmistada puljongit ka lemmikloomadele tuli vajadusest saada lahti tootmisjääkidest. Nii lihtne see tegelikult oligi.

„Jalutasin tootmises ringi ja vaatasin otsa sellele hulgale kontidele ning muudele juba korra leeme keetmiseks kasutatud toiduainetele. Meil tekib inimestele mõeldud puljongite keetmisel päevas umbes tuhat kilo toidujäätmeid. Mida nendega teha?

Lihtsalt ära visata? Nii kargaski mulle pähe korraga nii kõige lollim kui ka põnevaim idee – keedame puljongit ka lemmikloomadele.

Tulemus on äärmiselt vinge: me oleme andnud kontidele veel ühe elu, saavutanud tootmises peaaegu zero-waste -taseme ja andnud lemmikloomadele täiesti uue toitumisvõimaluse. Miks peaksid koer või kass sööma halvemini, toitu, milles on vähe toitaineid ja väärtuslikku?“ küsib üks FoodStudio asutaja Helgor Markov. Nüüdseks on jõutud tulemuseni, kus kassidele ja koertele mõeldud puljong keedetakse vaid kontidest ja veest, kuhu lisatakse värvi pärast ka natukene mahepor-

gandit. Markov ütleb, et lemmikloomade puljongitesse on kaks korda rohkem konte sisse keedetud kui nende teistesse puljongitesse. Märksõna on kõikides puljongites human grade ehk kõik leemed on mõeldud ka inimestele.

Lemmikloomatoitude turul ei ole innovatsiooni väga pikalt olnud ja kui FoodStudio tuli oma lemmikutele mõeldud puljongiga turule, pandi seda kohe tähele. Markov ütleb, et kui nad käivad maailmas messidel ringi, siis koheldakse neid kui rokkstaare – nende messiboksi esine kihab, huvi on suur ja mis peamine, ka turg on meeletult suur. Ja tühi.

„Puljong on selles valdkonnas väga uudne lahendus, kuid samas ka vanamoodne ja arusaadav.

Hetkel tundub, et turuvaakum on nii suur, et varsti ehk ei peagi enam muid kastmeid ja leemi keetma,“ viskab Markov nalja. Tee selleni on veel muidugi pikk, kuigi samme selleks astutakse: äsja läks suurem kogus lemmikloomapuljongit Suurbritanniasse, Eestis müüakse ühes kuus ligi 5000 pakki rikastavat lemmikloomade pildiga puljongit.

Tekst: Martin Hanson

Foto: Unsplash

Viimsi Lihatööstus tähistab 35. sünnipäeva hõrgutava tootevalikuga

Kohalikust hinnatud lihatoodete pakkujast on saanud tervet Eestit heade rannarahva maitsetega varustav ettevõte.

Viimsi Lihatööstus sai alguse aastal 1988, kui loodi Eesti erakapital põhinev esimene lihatööstus Maitse kooperatiiv.

Ettevalmistused kohaliku lihatööstuse sünniks said alguse juba paar aastat varem. Idee autoriks võib pidada tollase Kirovi näidiskalurikolhoosi toitlustusjuhti Kalev Villemit, kes 80. aastate keskel tegi kolhoosi juhtidele ettepaneku hakata viimsilasi lihaga varustama. Selleks rajati eraldi tsehh. Sel ajal puudusid tänapäevased külmutusseadmed ja asukoha taotlus tehti Viimsi alumise tuletorni juurde, kus asus jääkelder 1986. aastal hakati jääkeldri otsa rajama tootmistsehhi.

Kõike sooviti teha kaasaegselt ja kvaliteetselt, seetõttu saadeti kooperatiivi Maitse töötajad esmalt Soome õppereisile. Tulemuseks olid loomulikult uudsed ja põnevate maitsetega tooted, mis eristusid tavapärastest Nõukogude Liidus kehtiva gosti järgi toodetud toodetest.

Paralleelselt tsehhiga avati pood, kus müüdi lisaks omatoodangule ka muid defitsiitseid kaupu, näiteks põdrasuitsuvorsti. Pidevalt laiendati ka tsehhi tootmispinda ja kasvatati tootmisvõimsust. Suurem ehitus toimus 90ndate keskel.

Lisaks eduloole on Viimsi Lihatööstus läbi elanud ka väga traagilise sündmuse. 2004. aastal toimunud tulekahjus hävisid kontoriruumid, laod ja tootmine, alles jäi vaid kauplus. Tsehhi pinda taastati järk-järgult, kuid lihatööstust endisel kujul enam ei avatud.

Vahepealsetel aastatel on Viimsi Lihatööstusel olnud mitmeid omanikke, kaubamärgi ehtsus ja viimsilaste armastus oma lihapoe vastu on aga jäänud muutumatuks. Kohalik ajakirjandus hindab Viimsi Lihatööstust kui kohta, mida teab kindlasti iga viimsilane!

Kvaliteetne liha

Ettevõtte erinevad omanikud on kõik andnud sellele omapoolse panuse ja lisaväärtuse. Nii näiteks laiendati aastal 2020 poe sortimenti, et luua tarbijatele võimalus hankida endale kogu vajalik kvaliteetne toidukaup just Viimsi Lihapoest.

Aastast 2021 on Viimsi Lihatööstusel uued omanikud ja head rannarahva maitsed on leidmas teed kõikide Eesti tarbijateni. Viimsi Lihatööstuse kvaliteetse toodangu tagab praeguste omanike taust – tegemist on Eesti kapitalil põhinevate hinnatud seakasvatajatega ja ettevõtete gruppi kuulub ka väike lihatööstus Frank Kutter OÜ Raplamaal. Viimsi Lihatööstuse jaoks tähendab see kvaliteetset toorainet ja piisavat tootmisvõimsust tegevuse laiendamiseks, et tagada kaubamärgi jätkusuutlikkus.

Omanike soov on säilitada võimalikult palju ajalugu ja ehedust. Viimsi Lihatööstuse ja Frank Kutteri väärtused heade lihatoodete loomisel on sarnased – kõik see hea ja maitsev, mis lettidelt saada on, valmib käsitööna.

Praeguste omanike käe all kaasajastati ettevõtte bränd ja võime kinnitada, et Viimsi Lihameister on merelt tagasi jõudnud ning armastatud maitsed on leitavad kõikides suuremates kauplustes üle Eesti.

Võrratu lihakraam igaks aastaajaks

Viimsi Lihatööstuse toodete uue brändi all turule tulemine käis üsna kiiresti, idee arenes ja juba kuue kuu pärast olid esimesed rannarahva maitsed valitud poodides saadaval.

2022. aastal pandi suurt rõhku traditsioonilistele maitsetele ja toodetele, mis Viimsi Lihapoe sortimendis on olnud pea algusest saati – alustades klassikalisest šašlõkist ning lõpetades seakaelaga kuivas marinaadis ja viilutatud hommikupeekoniga. Sortimenti kuuluvad ka maitsvad suitsuvorstid, pelmeenid ja sealihasült. Lühidalt – Viimsi

Lihatööstuse toodetega saab katta nii jõulu- kui ka jaanilaua ja kõik toredad söömaajad nende vahepeal!

Võib öelda, et tarbijad on Viimsi Lihatööstuse tooted väga hästi vastu võtnud ja arengus on nii ettevõte ise kui ka tema tooted.

Suve ootuses oleme arendanud välja uusi ja põnevaid maitseid, mis ootavad grillihooaja avamist. „Parim kala on siga!“ kõlab hüüdlause ettevõtte kodulehel.

Viimsi Lihatööstuse OÜ

Aadress: Rohuneeme tee 35, Viimsi vald, Harju maakond, 74001 Tel +372 602 1414 www.viimsilihatoostus.ee

Eduka ettevõtte saladus on julge pealehakkamine ja lõbus tuju

13. aprillil tähistab minipannkookide kohvik Kooker oma viiendat sünnipäeva. Istusime Kookeri asutajate Edith Mihkelsoni ja Tiina Sokolovaga nende Kadaka tee hubasesse kohvikusse maha ja rääkisime nende edust, teekonnast ja ületatud takistustest.

Tuleb lihtsalt tegutseda

Kookeri kohvikusse sisse astudes ja kookeritega endiga tutvudes saab silmapilk selgeks, mis on selle pisikese kohvikuketi edu taga: hea seltskond, rõõmus meel ja töötahe.

Alguse sai Kooker sellest, et viis aastat tagasi olid Tiina ja Edith, kel kahepeale kokku toitlustuses juba viiskümmend aastat kogemust, jõudnud punkti, kus tundsid, et tahavad edaspidi teha asju nii, nagu neile meeldib. „Algne mõte on meil alati olnud, et see, mis teeme, peab minema inimestele korda ja tooma rõõmu, eelkõige iseendale ja teistele ka. Me ei tahtnud kunagi minipannkooki teha kellegi järgi või kedagi kopeerida. Vana traditsioon Hollandis mängis laadatelgis hästi välja. Meie tahtsime Eesti tänavatoidumaailma tuua värske ja vägeva uue suuna.“

Viie aastaga on naised suure töö ära teinud. Praeguseks on Kookeril neli hubast kohvikut Tallinnas, treiler, mis mööda festivale reisib, toitlusteenus, mida nad ise Rändkookeriks kutsuvad, ja hooajalised kohvikud uisuparkides. Kuidas neil see kõik õnnestus? Tuleb välja, et suurt saladust siin ei ole, tuleb lihtsalt ise töökas olla. „Ikka küsitakse, et kuidas teil küll nii hästi on läinud. Selle taga on see, et me tegutseme.

Kui on vaja minna, siis me lähme, ja kui on vaja teha, siis me teeme,“ selgitab Tiina. Edith lisab: „Meie maailma ilmestab see, et me ei jää ootama ja lootma, et keegi tuleks ja teeks. Tegutsemisjulgus ja pealehakkamine on meid edasi viinud.“

Kooker küpsetab soolaseid ja magusaid minipannkooke ning toob inimestele rõõmu. Kui mõtled minipannkook, siis Kookeri minipannkook!

Seda julgust näitasid nad üles juba oma esimesel tegutsemisaastal, mil vallutasid tänavatoidufestivale vaid panni, vihmavarju ja väikse lauaga. „Meil oli üks suur tänavatoidu sündmus Tartus. Oma treilerit meil siis veel ei olnud. Kõik teised tulid kohale suurte truck ’ide ja telkidega, üks uhkem kui teine, aga meil oli ainult üks väike vihmavarjuke ja laud,“ jutustavad perenaised, laiad naeratused näol. „Eks endale tegi ka nalja meie väike laud suurte autode ja telkide vahel, aga lõpuks mängis see tegelikult meie kasuks, sest me olime ju igast küljest nähtavad ja rahvale nii avatud. Me oleks ju võinud mõelda, et mida meil kõike ei ole, aga selle taha ei ole me kunagi takerdunud.“

Samas ei taha nad kogu au endale võtta ja on väga tänulikud neile, kes Kookeri tegemistega kaasa on tulnud. „Praegu saame öelda, et oleme liikunud hoogsamini, kui esialgu unistada oskasime. Kooker

on praeguseks täpselt Kookeri moodi ja meile nii meeldib. Vaatamata meie loomuomasele tragidusele ja ideedele on Kooker siin, kus ta on, tänu meie inimestele. Nüüd seisame hea selle eest, et need samad väärtused ja põhimõtted läheksid korda meie kookeritele, muudmoodi ei mängiks kuidagi välja.“

Haara kinni igast võimalusest Lisaks pealehakkamisele on Kookeri eduloos kindlasti rolli mänginud ka avatud mõtlemine ja võimalustest kinni haaramine. Äriga algust tehes ei tahtnud Edith ja Tiina ennast kindlate raamide ja viisaastakuplaanidega piirata ning tänu sellele suutsid nad mitmel korral ootamatud olukorrad enda kasuks tööle panna. „Meie jaoks ei ole nii, et peab olema tohutu nägemus ja enne midagi ei tee, kui plaan paigas. Pigem hakkame tegema ja siis vaatame, kas läks täppi või korrigeerime pisut.“

Nii juhtus näiteks nende kõige esimese kohvikuga Tallinna vanalinnas. „Festivalil kooke küpsetades tuli meie juurde üks härra oma lapsega ja soovis osta kooke. Pannkoogid käes, sattusime temaga jutusoonele ja täiesti juhuslikult tuli välja, et tema lõpetas Raekoja platsi ääres just jäätisemüümise äri ja väike kohake otsib nüüd uusi üürilisi. Meie võtsime kohe sõnasabast kinni ja enne kui arugi saime, osalesime oma esimesel enampakkumisel ning võitsime selle veel ära ka.“

Sellise juhuste kokkulangemise kohta ütleb Tiina tabavalt: „Kui tulid õigel ajal, oled hiljaks jäänud! Ehk ongi edu võti selles, et me mitte ei

tee plaane, mitu kohvikut ja kui suur käive tuleval aastal on, vaid töötame iga päev selle nimel, et olla valmis uuteks võimalusteks, on see siis Tartu, London või Belgia.“ Ja tundub, et valmis nad tõepoolest on. Uhkusega räägivad naised, kuidas neil on kasutusel mitmed põnevad digilahendused, nagu Pipedrive, oma e-pood kooker.ee ja tiimiäpp, mis on nende kasvule tublisti kaasa aidanud. Samuti on tunda, kui väga nad hoolivad oma inimestest. Oma tiimist rääkides kuuleb ainult häid sõnu ja positiivsust.

Ka kriisiaja elas Kooker tänu kiirele mõtlemisele edukalt üle ja tegelikult suutis selle isegi enda kasuks pöörata. Kui 2020. aasta märtsis kõik järsku kinni pandi, ei tahtnud Tiina ja Edith kodus istumisega leppida. „Kibekiirelt kohandasime kõik ümber nii, et kulleriga saabunud pakike ka kodus head emotsiooni ja maitserõõmu pakuks.“ Nüüdseks on Kooker kojutellimise maailmas endale kindla koha leidnud. Kui aga vähegi aega, tasub kindlasti Kookeri kohvikutest ka ise läbi astuda, sest värsked koogid ja lõbus seltskond on kohapeal alati ootamas.

Kui Kooker alustas ühe väikse panni ja magusate minipannkookidega, siis praeguseks on nende teenused ja maailm hoopis mitmekesisemad. Lisaks soolaste ja magusate kookide valmistamisele katab Kooker peo- ja koosolekulaua ning käib külas ettevõtetes ja kodupidudel.

Vaata lisaks: kooker.ee

50 aastat Värska Originaali

Tänavu täitub Eesti tuntuimal mineraalveetootjal 50 tegutsemisaastat. Avame ettevõtte loo tema töötajate kaudu.

URMAS JÕGEVA, ettevõtte omanik

Kuidas ettevõte sündis?

Esimesed kaks puurkaevu rajati Värskas 1967. aastal geoloogide läbi viidud proovipuurimiste käigus ja siis avastatigi Eesti oma mineraalvesi.

Siit sai alguse mõte alustada omaaegses Värska sovhoosis mineraalvee tootmisega.

Esimesed pudelid Värska Originaali villiti 19. aprillil 1973. aastal Värska sovhoosi abitootmisettevõtte mineraalveetsehhis. Alates 1. juunist 1993, pärast majandi lagunemist ja erastamist kandis ettevõte nime AS Värska Vesi. Möödunud aastast on firmal uus nimi – AS Värska Originaal – ja seda meie Eesti esimese mineraalvee auks.

Esimene, 1967. aastal puuritud puurkaev asub kunagise Põhjalaagri aladel ja sellest on 1973. aasta 19. aprillist saati villitud mineraalvett. Tänavu täitubki pool sajandit.

Teine Värska rajatud puurkaev, mis asus AS Värska Originaali territooriumil, on praeguseks suletud (tamponeeritud).

Aastate lõikes on tootmismahud algusaegadega võrreldes märgatavalt kasvanud. Näiteks eelmisel aastal villiti AS Värska Originaali tootmisliinidel kokku ca 48,7 miljonit liitrit mineraalvett ja mineraalveepõhiseid tervistavaid jooke.

OLIVER JÕGEVA, juhatuse liige Milliseks on ettevõte praeguseks kujunenud?

Viimastel aastatel oleme muutunud veetootjast joogitootjaks. Aastatel 2018–2019 investeeriti PRIA toetu-

sega 3 miljonit eurot uutesse tootmisseadmetesse.

Investeeringute toel on Värska laiendanud märgatavalt toodete sortimenti. Kui varem tootsime Eesti number üks mineraalvett Värska Originaal, Värska Allikavett ja oma kaubamärgi joogivett, siis nüüd on sortimenti lisandunud mitmeid uusi kõrgema lisandväärtusega tooteid – Värska Vurtsvasser, Värska Naturaal Plus ja Värska Sport. Mis teeb uued joogid väga eriliseks nii Eestis kui ka maailmas, on see, et kõik on toodetud looduslikust mineraalveest.

MAIE JAROSLAVSKAJA, laotehnoloog, kes on ettevõttes töötanud selle loomisest saati

Millised on Värska Originaalis töötamise kõige eredamad mälestused?

Esimesed tööaastad on need, mis kõige eredamalt meelde jäänud. Töökaaslasi polnud toona palju,

mahtusime ühe laua taha võileiba sööma. Kogu tootmine mahtus ära ühte pisikesse tootmisruumi.

Meenub aeg, mil Urmas Jõgeva tehnoloogina tööle asus – noor, kena, uued ideed peas keerlemas.

Kõik olid üllatunud, kui Urmas tuli mõttele hakata tootma sidrunimaitselist vett. Kui tootmiseks läks, hakkasid sidruniaroomid juba õues ninna, kui tööle tulime.

RAUNO JÕGEVA, tegevjuht, juhatuse liige

Kuidas näeb välja Värska Originaali tulevik?

Tuleviku märksõnad on roheline mõtteviis, süsinikuneutraalsus, ökoloogilise jalajälje vähendamine. Oleme esimesed sammud selles suunas ka juba astunud. 2020. aastal tõime Eesti joogitootjatest esimesena turule

rPETi ehk taaskasutatavast plastist pudeli. 2021. aastast on AS Värska Originaali tehases kasutusel 100% roheenergia. Sama aasta kevadest on tootmishoone katusele paigaldatud päikesepaneelid, millega katame suvekuudel ca 10% elektrivajadusest. Praeguseks on ettevõtte tootmis- ja laokompleksis kasutusel LED-valgustid.

Nüüdseks on ekspordi osakaal ca 25% ettevõtte kogumüügist, seda plaanime järgneva viie aasta jooksul kasvatada. Väga edukaks võib pidada Soome turule sisenemist umbes kümme aastat tagasi. Eelmisel aastal ületasime miljoni euro käibe. Välja võib veel tuua stabiilsed müügid LõunaKorea turule.

Lisaks seisab ees ka uute jookide väljatöötamine. Mitmed projektid on juba töös ja värskeid uudiseid võib oodata juba sel aastal.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp, Südamega Tegija 2022 Maie Jaroslavskaja, Toiduliidu nõukogu esimees Veljo Ipits ja maaeluminister Urmas Kruuse

Kuidas läheb reisisektoril?

Reisimisega on viimasel paaril aastal olnud keeruline olukord. Pandeemia on nüüdseks küll peaaegu seljatatud, kuid möödunud aastal alanud sõda on kaasa toonud uued mured. Rääkisime Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidu peasekretäri Merike Hallikuga Eesti turismisektori käekäigust ja vaatasime üle, kuidas möödunud aastal läks.

Kuidas läks Eesti reisisektoril möödunud aastal?

Väga üksikasjalike kokkuvõtete tegemiseks on veel tegelikult pisut vara. Põhjalik tagasivaade 2022. aastale turismisektoris tehakse alles 10. veebruaril turismimessi Tourest raames, kuid üldistest trendidest saame rääkida küll. Reisisektoril läks 2022. aastal kindlasti paremini kui 2021. aastal, aga me jäime siiski alla 2019. aastale. 2019. aasta on märgiline selle poolest, et see oli globaalselt kõige edukam turismiaasta. Mitte ainult Eestis või Euroopas, vaid üle kogu maailma. Seepärast ongi just 2019. aasta tulemused pärast pandeemiat eesmärgiks seatud. Ja nagu ette võite kujutada, siis on pärast kahte ja poolt aastat COVIDit, Venemaa sõjategevust Ukrainas, energiahindade tõusu ja üldist hinnatõusu suhteliselt keeruline samale tasemel jõuda. Kindlasti ei saa meie sektor öelda, et 2022 läks neil sama hästi kui 2019, kuid vaikselt sinna poole liigutakse.

Kuidas läks siseturismil?

Aasta esimesel poolel siseturism õitses. Siseturismiga tegelevad ettevõtted võivad ilmselt öelda, et on lõppenud aastast võidukalt välja tulnud. Nii need, kes siseturismi korraldavad, kui ka need, kes siseturistile teenuseid pakuvad.

Siseturismil läks hästi osalt kindlasti selle tõttu, et kuni märtsikuuni olid mõnes riigis endiselt piirangud ja reisimine oli tehtud võrdlemisi ebamugavaks. Niisiis selleks, et vältida väljaspoole reisimisega kaasnevat peavalu, jäädi pigem koju või reisiti Lätti ja Soome, mis on meie inimeste jaoks tuttavamad ning kergemini hallatavad kohad.

Märtsis aga, kui riigid hakkasid järjest piirangutest loobuma, hoogustus ka Eestist väljapoole reisimine oluliselt. Väga paljud inimesed, kes olid üle kahe aasta oodanud, et saaks kuhugi reisida, pakkisid kohvrid ja läksid oma kauaoodatud reise nautima. Sellest tekkis aasta kokkuvõttes ka siseturismi mõningane langus. Välisriikidesse reisimine aga kasvas.

Kuidas mõjutas reisimist Venemaa algatatud sõjategevus Ukrainas?

Sõja puhkemine mõjutas kõige rohkem sissetulevat turismi. 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses hakkasid väga paljude riikide piirangud leevenema ja seetõttu hakkasid paljud ettevõtted oma äritegevust plaanides arvestama tugeva sissetuleva turismi tõusuga. Aga pärast seda, kui Venemaa Ukrainasse tungis, kaotasime väga suure osa sissetulevast turismist. Kõige enam kaotasime reisigruppe ja kruiisituriste, sest meid peetakse

sõjatsooniks. Gruppide kaotamine on eriti valus, sest kui välismaised reisikorraldajad otsustavad grupid annulleerida, siis on tavaline, et nad samal hooajal enam gruppidega sihtkohta ei lähe.

Siseturism sellest õnneks kannatada ei saanud, sest omas riigis ikka reisitakse. Samuti ei puudutanud sõda Ukrainas nende Eesti elanike plaane, kes soovisid välisriikidesse reisida.

Millise jälje jättis pandeemia sektorile?

Pandeemia jälgi näeme kõikjal. Kindlasti võib öelda, et sektor on globaalselt parasjagu muutumises ja võib-olla on praegu veel vara püsivatest muutustest rääkida. Teema, mis on aga avalikkust puudutanud ja mille tagajärgedega tuleb pikalt tegeleda, on ettevõtete pankrotid või rahalistesse raskustesse sattumine. Näiteks on pandeemia algusest 86 lennukompaniid teavitanud, et nad on sunnitud tegevuse lõplikult või ajutiselt lõpetama. See arv ei pruugi lennukompaniide koguarvuga võrreldes tunduda väga suur, aga kõnekas on see sellegipoolest. Eesti kontekstis on reisisektoris pankrotte õnneks vähe. Meie mikro- ja väikeettevõtted, kus töötab alla kümne inimese ettevõte kohta, suutsid kiiresti ümber orienteeruda

ettevõttele muud rakendust leides, tegevust lühikesele pausile pannes või ajutiselt teistes valdkondades tööd leides.

Veel üks pandeemia mõju, mida 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta esimeses pooles üsna tugevalt tunda saime, oli tööjõupuudus turismisektoris, mis tekkis pärast seda kui 2020. aastal reisitegevus ajutiselt kõikjal peatus ja töötajad koondati. Tekkis olukord, kus näiteks lennukompaniid olid sunnitud lende tühistama, sest neil lihtsalt ei olnud kedagi, kes lende pardal ja lennujaamades teenindaks.

Mida ennustate 2023. aastaks?

Ega ennustada ei tahaks väga midagi. Loodame, et Ukrainas lõppeb sõjategevus Ukraina võiduga ja maailm hakkab sellest paranema.

Osa sektorist väidab, et 2022 oli võlgade maksmise aasta – raha teenuste eest oli klientidelt saadud 2019. aastal, aga teenust ennast sai pakkuda alles 2021. ja 2022. aastal ning pakutakse ka 2023. aastal.

Küll aga räägitakse palju ühest põnevast tulevikutrendist, mis võib turismi aastate pärast tugevalt mõjutama hakata. Nimelt on teada, et 2050. aastal on 22% kogu maailma rahvastikust 60-aastased või vanemad, ja seda peetakse turismile tohutu suureks potentsiaaliks, sest selles vanuses inimestel on aega ja raha, et reisida. See tähendab, et turule lisandub 2 miljardit reisihuvilist inimest. Juba praegu kulutavad vanemad reisijad 30 miljardit dollarit aastas ja hõivavad 70% kõigist kruiisikohtadest ning kulutavad puhkuseks 74% rohkem kui 18–49-aastased. Nad on üha enam huvitatud eneseharimisest ja vaba aja veetmisest, käsitades turismi ja puhkust kui tasu, mida nad väärivad isiklikke ohvreid täis tööelu eest. Selleks trendiks on põhjust valmistuma hakata!

Tekst: Mariann Vilbre Fotod: Shutterstock

Estravel: eksootilistesse riikidesse juba ajal, mil Eestis polnud passe ega oma raha

Estravel Group AS on tegutsenud alates 1988. aastast. Mis seisab aga ettevõtte edu taga, et nüüdseks juba 35. tegutsemisaastani on jõutud?

„Ma ütlen alati kõigile, et esiteks oleme lennuagentuur, teiseks hotelliagentuur ja alles kolmandaks reisibüroo,“ kirjeldas Estravel Group ASi juhatuse esimees Aivo Takis.

Estravel sai Aivo Takise sõnul alguse tänu kolme faktori koosmõjule. Esiteks, Nõukogude Liidu seadusandlus, mis 1988. aastal muutus radikaalselt ja millega eraettevõtlus sai siinmail taas võimalikuks. Teiseks, neli ettevõtlikku asutajat, kellest kaks juba töötasid välisturismi sektoris. Ja kolmandaks, vastutulelikkus Harju Rajooni Täitevkomiteelt, kes ettevõtte ära registreeris ja enda juures isegi soodsalt ruumid rentis. „Oma praegustest konkurentidest alustasime paar-kolm aastat varem ja see oli edu saavutamisel oluline edumaa,“ nentis Takis ettevõtte algusajale tagasi vaadates.

35 tegutsemisaasta jooksul on positiivseid mälestusi olnud palju – igal aastal nii suuremaid kui ka väiksemaid töövõite.

„Algusaastatel oli suureks uhkuseallikaks meie tehnoloogiline edumaa teiste ees.

Võtsime näiteks igapäevase e-posti teel suhtluse kasutusele juba 1991. aastal ja sellest järgmisel aastal olid kõik töökohad varustatud arvutitega,“ rääkis grupi juhatuse esimees ettevõtte arenguhüpetest.

Märkimisväärsete saavutustena ettevõtte kujunemisloos tõi ta välja ka Eesti esimesed turismigrupid, keda saadeti sellistesse eksootilistesse riikidesse nagu Singapur, Tai, Seišellid ja Keenia juba ajal, mil Eestis veel passe ega oma raha olemaski polnud. „Samuti esimese välismaise tütarfirma avamine 1995. aastal Lätis, 2007. aastal müügimahu miljardi krooni piiri ületamine ja kindlasti see, kui 2015. aasta lõpus Estraveli enamusosaluse Finnairi ehk kauaaegse põhiaktsionäri käest välja ostsin,“ meenutas Takis.

Seda, et mõne tootegrupi või sihtkoha vastu huvi kahaneks või kaoks, Estravel Group ASi juhatuse esimehe Aivo Takise sõnul näha pole.

Kõiki neid sündmusi saab pidada olulisteks sammudeks, kuid kõige suurema õnnestumisena tõi ettevõtte juhatuse esimees välja ikkagi heade inimeste leidmise ja meeskonnas hoidmise. „Ainult tänu oma inimestele oleme saavutanud turuliidri positsiooni.“

Lennukid taas pilgeni täis

Aivo Takis kinnitas, et vaatamata keerulistele aegadele pole inimeste huvi reisimise vastu raugenud. „Inimesed oleksid ka pandeemia ajal julgenud reisida, kui poleks olnud administratiivseid piiranguid – just välisriikide-sihtkohtade ning lennufirmade omi, mitte Eesti omi,“ selgitas Takis. Ta lisas, et nüüd, mil piiranguid enam pole, on lennukid taas pilgeni täis ja seda hoolimata vahepeal tõusnud hindadest. Lõppenud aastal tegi Estraveli kontsern justkui selle tõenduseks oma kõigi aegade rekordmüügi ehk ületatud sai pandeemiaeelne tase, mille üle saab kahtlemata uhke olla.

Muide, sel talvel on selgelt tõusnud huvi kruiiside vastu. Seda ei peeta enam igavaks vanainimeste harrastuseks, pigem on edukad noored pered avastanud, milline fantastiline puhkusevõimalus on nädala või kahe pikkune luksus -

kruiis,“ tõi Takis välja praeguse trendi.

Sihtkohtadest rääkides sõnas Takis, et 95% nende klientidest eelistavad reisida ikkagi välismaale.

„Eesti eraisikute lemmiksihtkoht on suvel Türgi ja talvel Egiptus – selle paneb paika raha, õigemini keskmise Eesti pere eelarve,“ nentis ta, lisades, et kellele eelarve piire ei sea, soovivad enim külastada Kariibi mere saari, Bali saart ning Austraaliat – need lemmikud pole muutunud juba aastaid. „Ja kes midagi uut kogeda tahavad, neile soovitan sel aastal Tahitit koos

Bora Bora saarega või Uus-Meremaa lõunasaart,“ tõi Takis välja põnevamaid sihtkohti neile, kes justkui juba kõikjal käinud on.

Sel talvel on selgelt tõusnud huvi kruiiside vastu.

Siinkohal rõhutas Aivo Takis sedagi, et kui tihti seostatakse Estravelit võimalusega leida reisipakett soojale maale, on nende suurimaks tootegrupiks siiski juba ligi 30 aastat olnud lennupiletid. „Ma ütlen alati kõigile, et esiteks oleme

lennuagentuur, teiseks hotelliagentuur ja alles kolmandaks reisibüroo,“ tõi Takis välja.

Kõrge usaldusväärsus, madal riskiaste

„Arvan, et kõrge usaldusväärsus ja madal riskiaste on põhjus, miks kliendid meid eelistavad. Eriti need, kes on kuskil mujal kõrvetada saanud ja kas kaotanud raha või rikkunud reisi vale ostukoha valikuga. Internet on täis välismaiseid lennupiletite ja hotellide vahendajaid, kes kõik pealtnäha imeodavaid hindu pakuvad, kuid tegelikult ei vastuta mitte millegi eest. Lõpuks selgub ikka, et asjal oli pettuse maik juures ja tegelik kulu oleks meilt ostes tulnud soodsam,“ nentis Takis.

Tema hinnangul teeb Estraveli tiim kliendi jaoks sageli rohkemgi, kui seadus nõuab ja üldine tava on. „Näiteks kui eelmisel aastal läks pankrotti Euroopa Liidu tagatisega reisikorraldaja FlytoCanarias, oleksid kliendid pidanud ise Hispaania pankrotipesast oma raha nõutama. Kuid me aitasime neid ja ostsime kõikide nõuded kohe üles diskonteerimata. Seda ei teinud ükski teine Eesti reisibüroo.“

Estraveli pakkumiste, sihtkohtade ja teenustega saab tutvuda aadressil estravel.ee.

Estravel on Eesti ja Baltimaade suurim reisibüroo, mis on turismiturul tegutsenud alates 1988. aastast.

Reisile sinuga ... ja nii juba 15 aastat

Tahan teid tänada reisi eest, oli tore, võimalusi arvestades. Nimelt jäi laps lennukis haigeks ja abikaasa ka. Abikaasa ei tõusnud 3 päeva voodist, lapsega veetsime ühe öö haiglas. Minu haigus kulmineerus kahel viimasel päeval. AGA mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Palun andke edasi TÄNU kohalikule Tez Touri esindajale Triinule. Ta orgunnis meile auto, haigla ja kõik muu. Seda kiirelt ja profilt. See oli mega oluline tunda, et keegi mõtleb kaasa ja saime efektiivset abi.

Eriti hästi tuli reisiesindaja rolli olulisus välja pandeemia ajal, kui iga riik kehtestas oma nõuded ja kippus neid ka väga sageli muutma. Turistina, kes selles maailmas iga päev ei orienteeru, võis olla üpris keeruline end muudatuste virvarriga kursis hoida. Tez Touri klientidele tõi südamerahu, et nad ei pidanud ise reeglites näpuga järge ajama – kogu töö tehti nende eest ära.

Eestlaste seas armastatud Tez Tour tähistab tänavu 15 aasta juubelit. Tähtsa sündmuse eel numbreid kokku lüües oli reisikorraldajal rõõm tõdeda – selle ajaga on nad lennutanud akusid laadima rohkem kui 600 000 turisti.

Tõsi, teekond ilunumbriteni ei ole olnud lihtne ja sirgjooneline, tagasilöökideta. 2008. aastal, kui ettevõte Eestis kanda kinnitas, oli konkurents siinsel turul võrdlemisi tihe – kodumaal toimetas aktiivselt viis reisikorraldajat. Esimesed aastad kulgesid niisiis suuresti katsetamise tähe all. Kuigi Tez Tour tegutses selleks ajaks juba nii Lätis kui ka Leedus, ei tulnud Balti õdede-vendade kopeerimine kõne alla. „Siinne turg erineb sealsetest ja oli raske aru saada, millised sihtriigid on eestlaste seas nõutud.“

Paralleelselt tuli teha palju tööd turistide ja partnerite-edasimüüjate usalduse võitmisega. Näiteks lennutati nii mõneski sihtkohas esialgu reisijaid kahte erinevasse lennujaama. Seda pelgalt selleks, et aru saada, milline regioonidest on siis ikkagi turistide seas rohkem armastatud. „Türgis lendasime nii Bodrumisse kui ka Antalyasse, kuni lõpuks selgus, et Antalya piirkond on meie klientidele rohkem meeltmööda.“

Selline tagasiside kogumise vorm töötas. Juba 2010. aastal sai ettevõte alustada online-müügiga,

mis on ühele reisikorraldajale selge märk sellest, et nüüd on klientide usaldus võidetud – online’ist ostetakse reise ikkagi ainult siis, kui ollakse juba veendunud, et saab reisikorraldaja peale kindel olla.

Turismi kõrgklass

Mida tehti aga teistmoodi, et konkurentide seast silma paista? Tez Touri eestvedajad julgevad arvata, et küllap oldi tugevad eeskätt just sihtriikides olevate esindajate tõttu. „Nad võtavad turistid lennujaamas vastu, viivad nad transfeeridega hotelli, jagavad kätte kogu vajaliku info ja pakuvad ka kohapealseid ekskursioone. Samuti on nad toeks kogu reisi vältel ja kui puhkus möödas, saadavad ka tagasi lennujaama.“

Ühe suure eelisena näeb reisikorraldaja ka pühendunud kollek-

Kuhu Tez Touriga reisida saab?

Reisisihtkohtade ja -formaatide laiendamise nimel käib pidev vilgas töö. Endiselt on kõige populaarsemad sihtkohad suviti Türgi ja Kreeka saared ning talviti Egiptus ja Tenerife. Viimastel aastatel on osutunud menukaks Gruusia, Itaalia ja Iisrael. Sel aastal tehti esimest korda lühireis Portugali. Kuna kliendid küsivad ka eksootilisi sihtkohti, kuhu ei ole võimalik tšarterlende teha, on loodud eraldi osakond, kes tegeleb individuaalsete reisikavade koostamisega kaugematesse sihtkohtadesse. Paljudes eksootilistes riikides, nagu Maldiivid, Tai, Hiina, Kuuba, on Tez Touril kindlad partnerid, kelle kätesse oma turistid usaldada.

tiivi. Algab ju ühe õnnestunud reisi valem juba professionaalsest reisikonsultandist, kes aitab kliendil pead pööritama panevas hotellide valikus navigeerida. „Selleks käivad müügiinimesed igal aastal enne hooaja algust hotellikompleksidega tutvumas, et katsetada omal nahal ära kõik uuendused ja muudatused.“

Klient ei jää oma muredega üksi

Mis tahes väljasõitudel tuleb ikka ette äpardusi, sekeldusi, plaanide muutusi. Satuvad need võõrsil juhtuma, on hirm ja ajutine peataolek seda suuremad. Küll on hea, kui abi on siis kõigest telefonikõne kaugusel. Tez Touri esindajad on olnud alati ööpäev ringi kättesaadavad ja valmis stressirohkel ajal ohjad enda kätte haarama.

Kõige enam tuleb reisikorraldaja sõnutsi ette ikka dokumentide kaotamist või ootamatut haigestumist, ka haiglasse sattumist. Jääda olukorras, kus reis on niigi rikutud, veel üksipäini bürokraatia hammasrataste vahele, võib olla tõepoolest rusuv. „Kust otsast üldse alustada? Kuidas ma õigupoolest oma kindlustust kasutada saan?“ Peaks see juhtuma mõnel Tez Touri reisil, piisab kõnest reisiesindajale, kes aitab juba võtta ühendust vastava asutusega ja selgitab ka kindlustuse kasutamise tagamaid. Hiljaaegu potsataski reisifirma postkasti tänu täis tagasiside:

Head teha on hea Teel juubelini on reisikorraldaja teele sattunud mitmeid katsumusi. Märkimisväärsemad neist 2008. aasta majanduskriis, Islandi vulkaani purskamine, Araabia kevad, terrorirünnak Siinai poolsaare kohal ... Eriti värskelt ongi meeles koroonapandeemia, kui alguses ei teadnud keegi päris täpselt, kui pikalt ja kuidas eriolukord riikidevahelist liikumist mõjutama hakkab. Rasked ajad nõudsid kohati raskeid otsuseid, kuid kõik probleemid said ridamisi seljatatud. Praeguselgi keerulisel ajal on Tez Touri jaoks tähtis olla toeks oma Ukraina kolleegidele. „Pakume Eestisse tulnud töötajatele töökohti ja igakülgset abi,“ selgitab reisifirma esindaja.

Heategevuse on Tez Tour võtnud eraldi oma südameasjaks. Kuigi reisimine on muutunud paljudele iseenesestmõistetavaks, on endiselt palju neid, kes ei saa endale seda põhjusel või teisel lubada. Nii näiteks lõi reisifirma mõnda aega tagasi käed saatega „Südamesoov“, et lennutada üks noor kahe lapse ema oma unistuste reisile.

Rääkides koostöödest, ollakse väga valivad ka selle suhtes, millise partneri kätte oma kliendid usaldada. „Sel hooajal alustasime koostööd rahvusliku lennufirma Nordicaga,“ jagab Tez Tour rõõmusõnumeid. Pole ju ühele reisikorraldajale midagi olulisemat kui see, et turistid jõuaksid turvaliselt ja mugavalt sihtkohta. Mis muud kui kõrget ja turvalist lendu ka Tez Tourile endale!

Foto: Tez Tour

airBaltic peab muutuva maailmaga sammu

Maailm meie ümber muutub pidevalt ja aina suurema kiirusega. Parata me sinna midagi ei saa, küll aga saame muutused omaks võtta ning koos nendega edasi liikuda, mitte neile jalgu jääda. Baltimaade üks populaarsemaid lennuettevõtteid airBaltic just seda tegigi. Muutuvast maailmast nad ei ehmunud, vaid võtsid kõik väljakutsed ja võimalused avasüli vastu.

2022 oli edukas aasta „Hoolimata sellest, et pidime 2022. aastal pidevalt muutuva maailmaga kohanema ja samal ajal kasvama, osutus see siiski rikkalikuks ja väljakutseid pakkuvaks aastaks,“ ütles airBalticu tegevjuht Martin Gauss. 2022. aasta oli kokkuvõttes airBalticu jaoks üsna edukas, sest jõuti mitme olulise verstapostini. Näiteks avas airBaltic eelmisel aastal oma esimese baasi väljaspool Balti riike –Soomes Tamperes. Samuti avasime uued lennuliinid Marrakechi, Gran

Canaria ja Bathumisse ning tervitasime oma 50 miljonendat reisijat.

Lisaks isiklikele saavutustele sai airBaltic möödunud aastal ka rahvusvaheliselt tunnustatud. „2022. aasta oli ka rahvusvahelise tähelepanu aasta – näiteks oli airBalticul au pälvida Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni mitmekesise ja kaasava tiimi auhind ning Skytraxi auhind Ida-Euroopa parimale lennufirmale. Lisaks avanes meil võimalus taas kinnitada oma suurepärast koostööd Airbusiga, kui osalesime ühiselt Farnborough’ ja Istanbuli lennu- show ’del ning tegime näidislende Austraalias, Aasias ja Aafrikas.“

Uued sihid on seatud 2023. aastal saab airBaltic 28-aastaseks ja nagu inimesedki selles vanuses, on lennufirma oma parimais aastais. Alanud aasta toob kaasa mitmeid põnevaid arenguid ja kahtlemata on, mida oodata. „Peamiseks eesmärgiks jääb aga alati anda endast parim, et

me loodame, et saame nii oma reisijatele veelgi paremat teenust pakkuda.“

Veel üks põhjus 2023. aastat oodata on täiendused airBalticu rohelisse lennukiparki. Juba praegu on lennukipargis pea 40 lennukit ja alanud aastal lisandub sinna veel kaheksa keskkonnasõbralikku A220 lennukit. See tähendab, et airBaltic saab veelgi rohkem reisijaid kõige tõhusamate ja keskkonnasõbralikumate lennukitega sihtkohtadesse toimetada. „Vaieldamatult on need lennukid lennufirmat muutnud ja saanud osaks ettevõtte põhivarast. Need on meid teeninud oodatust paremini ja võimaldanud jõuda üha kaugematesse sihtkohtadesse.“

Jätkusuutlikkus on võtmetähtsusega

Kuna airBaltic on üks olulisemaid lülisid Baltikumi ühendamisel maailmaga, on nad palju mõelnud nii lennunduse kui ka planeedi tuleviku peale.

„Jätkusuutlikkus on alati olnud airBalticu lahutamatu osa. Kahtlemata ei tähenda see ainult puhast õhku, vaid ka keskendumist keskkonna, majanduse, tehnoloogia, ettevõtte juhtimise ja sotsiaalse elu valdkondadele. Meie visioon näeb ette, et lennufirmast saab Euroopa Liidu lennundusturul jätkusuutlik lennuettevõtja, kes suudab samal ajal säilitada pideva kasvu ja parandada reisijakogemust,“ ütles Martin Gauss.

Rõõmusõnumid Eestile

Sel aastal laieneb airBaltic kõigis kolmes Baltikumi pealinnas. Nad avavad 18 uut liini Riiast, Tallinnast ja Vilniusest, pakkudes kokku 70 otseliini. Eriti hea uudis on neil aga Eestile: sel suvel saab Tallinn koduks lausa kolmele airBalticu lennukile, mis laiendab oluliselt otselendude arvu. Kokku teeb see 16 sihtkohta.

ühendada meie reisijaid erinevate riikide, linnade, inimeste ja ideedega, täites seeläbi nende unistusi,“ ütleb Gauss.

airBalticu üks põnevamaid

uudiseid sel aastal on kogu Airbus A220 lennukipargi varustamine SpaceXi internetiühenduse süsteemiga Starlink. Gauss selgitab:

„See teeb meist esimese lennufirma Euroopas, kes pakub pardal kiiret, piiramatut ja tasuta satelliitside internetiühendust. See on ka ajalooline hetk meie lennufirma ja kogu lennundussektori jaoks ning

Lisaks on neil eriline maiuspala puhkusehooajaks, mis algab maikuus. Nimelt avatakse selleks ajaks neli puhkuseliini Tallinnast – kaks Horvaatiasse (Dubrovnikusse ja Spliti) ning kaks Kreekasse (Rhodosele ja Iraklioni). See on suurepärane võimalus minna seiklema, nautida rikkalikku kultuurilugu, kauneid randu ja maitsvat kööki! Lendude sagedus – kaks korda nädalas.

airBaltic tänab reisijaid usalduse eest ja ootab taaskohtumisi taevakõrgustes!

Lisateavet leiate aadressilt www.airbaltic.com.

airBalticu tegevjuht Martin Gauss

Ettevõtetel on rasked ajad. Raskel ajal sagenevad pettused ja suurenevad kahjud.

Aitame pettuste ennetamisel, avastamisel ja uurimisel.

Saa pettusele kiiresti jälile!

kpmg.ee