100 Aastat Eesti Ettevõtlust

SISUTURUNDUS

AASTAT

EESTIT JA ETTEVÕTLUST Koostas Ekspress Meedia sisuturunduse ja erilehtede osakond

PATENDIAMETI FOTOARHIIV

KAHEKSA SOOVITUST OMA TOOTE KAITSMISEKS • Tee kindlaks, milline intellektuaalne vara ettevõttel on ning kellele kuuluvad ettevõttes intellektuaalomandiõigused.

• Mõtle hoolikalt, millistele toodetele ja millist liiki kaitset vajad (patent, kasulik mudel, kaubamärk, tööstusdisainilahendus).

• Mõtle läbi, millistes riikides soovid oma toodet turustada ehk pane paika need riigid, kus kaitset vajad.

PATENDIAMET ON SÜNDINUD KOOS EESTI RIIGIGA Patendiamet on valitsusasutus, kes annab Eestis tööstusomandile õiguskaitse. Nõustame ettevõtjaid ja leiutajaid ning tõstame avalikkuse teadlikkust intellektuaalomandist, et edendada innovatsiooni ja majandust ning elavdada teaduse ja ettevõtluse koostööd.

P

atendiamet on sündinud koos Eesti riigiga. Kohe, kui riigi toimimise seisukohalt kõige kiiremad toimetused tehtud, hakati mõtlema, kuidas korraldada tööstusomandi kaitset vastloodud vabariigis. Iga riigi hakkamasaamise aluseks on ju majanduslik iseseisvus ja aluspõhja sellele panevad tugevad ettevõtted ning konkurentsivõimelised tooted.

23. mail 1919 määrati Eesti Vabariigi kaubandus- ja tööstusministeeriumi korraldusega ametisse ametnik patentide asjus. See päev on tööstusomandi õiguskaitse alguseks Eesti Vabariigis ning seega ka Patendiameti sünnipäevaks. Nii et Patendiamet tähistab oma sajandat sünnipäeva juba järgmisel aastal.

Esimene patendiseadus hakkas Eestis kehtima 1921. aastal ja oli PatendiTASUTA KONSULTATSIOONID • Kaubamärgid: 627 7937 kaubamark@epa.ee • Disain: 627 7921 disain@epa.ee • Leiutised (patent ja kasulik mudel): 627 7910 leiutis@epa.ee • Abi taotluste vormistamisel ning lõivud: 627 7911 vastuvoett@epa.ee • Vajadusel saab nendel telefonidel kokku leppida konsultatsiooni Patendiameti eksperdiga ja tulla arutluseks kohale aadressil Toompuiestee 7, Tallinn TULE TASUTA SEMINARILE INTELLEKTUAALOMANDI TEEMADEL • Seminarikalender http://www.epa.ee/ et/seminarid ja Patendiameti FB • Registreerumine seminarid@epa.ee • Jälgi ka Patendiameti Facebooki, Twitterit ja kodulehe uudistevoogu 2

ameti tegevuse aluseks kuni maailmasõjani. Juba 1924. aastal ühines Eesti Vabariik tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga, võttes endale kõik konventsiooni sätetest tulenevad kohustused. Eesti Vabariik on 1927. aastast alates ka Berni konventsiooni liige. Sellega oli rajatud tugev alusmüür tööstusomandi kaitsele Eestis. Eestis oli tollal kasutusel tööstusomandi kaitse registreerimissüsteem, taotluste ekspertiisi ei tehtud. Mainitud patendiseadus kehtis kuni 1937. aastani, mil pandi maksma uus, Saksa patendisüsteemil baseeruv seadus.

Kaheksateistkümne aasta jooksul andis Eesti Patendiamet välja 2931 patenti, neist välismaale 1948. Ajavahemikus 1919–1940 registreeriti Eestis 6587 kaubamärki. Eesti seaduste kohaselt oli võimalik ka mustrite ja mudelite ainukasutamisõiguse kaitse, neid registreeriti tollal kokku 207.

1940. aasta suvel, pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt, Patendiamet likvideeriti.

Patendiamet taasasutati 3. detsembril 1991 ja sellest ajast oleme jätkanud tööd tööstusomandi kaitsmise võimaluse pakkumisel. Välja on kujundatud seadusandluse tugiraamistik, ühinetud kõigi peamiste rahvusvaheliste lepingutega tööstusomandi valdkonnas ja loodud ettevõtjatele võimalused oma loodud omandi kaitsmiseks nii nagu teistes Euroopa Liidu riikides. Taotluse saab mugavalt esitada e-portaalide kaudu ID-kaardiga digiallkirjastades.

Nüüd on vaja ettevõtetel see võimalus ära kasutada, kaitstud toode on edu pant, annab kindluse ja ekspordieelise. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet on teinud uuringuid, kust selgub, et mida rohkem on riikides kaitstud tööstusomandit (patente, kaubamärke, disainilahendusi e toote

JAANUAR 2018 100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST

väliskuju), seda kõrgem on selle riigi SKT. Nii et omandi kaitsmine on kasulik nii ettevõtjale kui ka riigile üldiselt.

Mis võib juhtuda, kui jätate oma loodud toote kaitseta?

Oleme koostöös edukate väikeettevõtetega Ulaelu ja Iglusaun teinud filmiklipid, mis edastavad kujukalt probleemi olemust. Ettevõte kulutab oma aega toote tegemiseks ja kujundab innovatiivse ning atraktiivse toote, kuid kui ta selle kaitsmata jätab, on kopeerijatel vabad käed sama asja teha ja oma nime all müüa ning elu näitab, et kopeerijaid leidub alati. Kui on vaja tõestada oma õigust ja keelata kopeerimine, on aluseks ainult registreerimistunnistus, mis näitab, kellele kuulub patent, kaubamärk, disain, kasulik mudel, geotähis jmt. Kaitsedokument võib olla saadud Patendiametist, Euroopa Patendiametist või Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametist, kaitset saab taotleda kas Patendiameti kaudu Eestis või pöördudes otse Euroopa ametite poole.

Tööstusomandi kaitse ei teki automaatselt nagu autoriõigus, selle saamiseks on vaja midagi teha ja pärast oma õigusi jälgida. Nii Iglusaun kui ka Ulaelu on oma tooted kaitsnud, neil on tulnud tõestada oma õigusi ja nad on ka saanud oma õiguse.

Kaitstud leiutised, kaubamärgid jmt tööstusomand tõstavad ka ettevõtete mainet ja annavad lisaväärtust litsentsimise, pantimise jmt toimingute näol.

Viimastel aastatel on Patendiamet aina rohkem panustanud teavitustööle, et ettevõtjad mõistaksid, miks on vaja kaitsta oma loomingut ja esitada avaldus tööstusomandi õiguskaitse saamiseks. Ettevõtja võib taotluse teha ise või kui soovib aega kokku hoida, võtta ennast esindama professionaali –

• Tee esmane uudsusotsing veendumaks, et toote tehniline lahendus (leiutis) ja väliskuju (disainilahendus) on ülemaailmselt uudsed. Tee esmane sarnasusotsing veendumaks, et keegi teine ei ole juba sarnase kaubamärgi või ärinime omanik. Andmebaasid on kättesaadavad Patendiameti kodulehel http://www.epa.ee/ et/lisateave/andmebaasid.

• Ära avalikusta oma leiutist enne kaitsetaotluse esitamist, vajadusel sõlmi konfidentsiaalsusleping.

• Ära alahinda õiguskaitsekulude suurust – registreerimislõivud, tõlked, jõushoidmine ja pikendamine.

• Küsi nõu Patendiametist ja konsulteeri patendivolinikuga.

• Tee pidevalt turu järelevalvet! Jälgi, et keegi sinu õigusi ei rikuks.

KUI OLED OMA TOOTE PATENDIAMETIS KAITSNUD, PEA MEELES, ET INTELLEKTUAALOMAND VÕIB OLLA ETTEVÕTTE KÕIGE VÄÄRTUSLIKUM VARA. HOIA SEDA! • Pikenda kaubamärgi kehtivust iga 10 aasta järel.

• Patent kehtib 20 aastat, patendi jõushoidmiseks tasu riigilõiv iga kehtivusaasta eest.

• Disainilahendust viie aasta kaupa pikendades kehtib see kuni 25 aastat.

• Kasulik mudel kehtib 10 aastat, kui seda esmalt nelja ning seejärel veel nelja aasta järel kaheks aastaks pikendada.

• Teavita Patendiametit omaniku andmete muutumisest või omandiõiguse üleminekust.

KAITSE OMA LOOMINGUT PATENDIAMETIS! • • • • •

PATENT KASULIK MUDEL KAUBAMÄRK TÖÖSTUSDISAIN Tööstusomandi kaitsmise alast infot ja taotlusi esitada saab www.epa.ee

Elektroonne vastuvõtt, vajalik ID-kaart • https://teenused.epa.ee/ • https://online.epa.ee/

patendivoliniku. Patendiamet korraldab regulaarselt teabeüritusi, tasuta seminare väikeettevõtjatele, tudengitele, õpilastele ja vajadusel kõigile asjast huvitatutele.

Pöörame erilist tähelepanu alustavatele ettevõtetele ja noortele. Kuna leiundustegevus on popp, korraldatakse võistlusi õpilasleiutajatele jt, aga tihti unustatakse, et leiutis võiks olla ka kaitstud, enne kui sellega avalikkuse ette tulla.

EESSÕNA

Sajand sillutab teed uutele tegudele E

esti omariiklus on tugevasti seotud meie püüdlustega kaasa lüüa äritegevustes. Alguses tasahilju koos sakslaste, taanlaste, juutide, inglaste, venelastega – kõigiga, kes toimetasid meie kõrval eelmise sajandi alguses. Sellest annavad

tunnistust paljud ettevõtete nimed, mis tolleaegse tava järgi sisaldasid ka omaniku perekonnanime. Ärielu sektoreid tutvustades anname lugejale aimu, mis on mahtunud 100 aasta sisse. Üllatusi on igast valdkonnast. Kui paljud meist ikka teadsid, et juba enne esimese vabariigi aega toodeti Eestis allveelaevu Balti ja Kaug-Ida laevastiku jaoks. Esimese maailmasõja lõpus plaaniti siin ehitama hakata ka suuri ookeaniallveelaevu, kuid ideest kaugemale ei jõutud. Maha jäänud materjalidest ehitas nooruke Eesti Vabariik hoopis kolm rannasõidupurjekat.

Eesti masina- ja metallitööstusel on muljetavaldavalt rikas ajalugu. Meil on tehtud vaguneid, vedureid ja tramme, 30ndatel isegi reisi- ja transpordilennukeid. Hiljem pärast teist maailmasõda toodeti suuregabariidilisi seadmeid aatomi- ja kosmosetööstusele, aga ka tuumareaktoreid tehiskaaslastele. Eesti ettevõtetel on tänagi kompetentsust ehitada tramme, laevu või aidata arendada ka riigisisesest vajadusest lähtuvaid tooteid.

Kõrvuti tööstuse arenguga saame kiita Eesti põllumajandust, kus enne teist maailmasõda oli põllumajanduse arengu alustalaks toorsaaduste väärindamine toiduainetööstuses. Suuresti edenes piimakarjakasvatus. Lisaks aretati sel ajal mitmeid uusi taimesorte ja loomatõuge ning arenes ka põllumajanduslik ühistegevus.

Näiteid erinevate majandusvaldkondade edust on palju. Saades 20. sajandi lõpus uuesti iseseisvaks riigiks, algas ka Eesti majanduselus täiesti uus hingamine. Veneaegsed suurettevõtted lagunesid, muist reformiti ümber, osa lõpetasid tegevuse ja loodi täiesti uusi ettevõtmisi.

Selles lehes saavad sõna paljud ettevõtted, kes peavad oma juubelit – olgu selleks siis 25 või 20 aastat. Igaüks neist räägib oma põneva eduloo. Paljud neist on mõjutanud oma valdkonna arengut ja me ei kujuta Eesti ärimaastikku enam nendete ettegi.

Austust ja kiitust väärivad nad kõik.

JUULI NEMVALTS

ERILEHT VALMIS KOOSTÖÖS JÄRGMISTE ETTEVÕTETEGA

Alas-Kuul AS, Baltest Mööbel OÜ, Draka Keila Cables AS / Prysmian Group, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Ensto Ensek AS, EOMAP KAUBANDUSE OÜ, ETS NORD AS, Evari Ehitus OÜ, Event Center OÜ, Flint Kaubandus OÜ, Hepa OÜ, Invaru OÜ, K-Projekt AS, Keskkonnaministeerium, Kiili Betoon OÜ, Linery OÜ, LTH Baas AS, Mammograaf AS, Merec Tööstuse OÜ, Metstaguse Agro OÜ, Napal AS, Patendiamet, PROCURATOR EESTI OÜ, Rkm Team OÜ, Sihtasutus Iuridicum, T Grupp AS, Tallinna Tehnikaülikool, Tedra Trading OÜ, ViaCon Eesti AS Toimetaja: Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspresmeedia.e; reklaam: Taavi Lätti, taavi.latti@ekspressmeedia.ee: kujundaja Piret Jürisoo, keeletoimetaja: Riina Palmiste, trükk: AS Printall

100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST JAANUAR 2018

3

RAVIMITÖÖSTUS

Tallinna farmaatsiatehase asutasid saksa apteekrid Moodne ravimitööstus sai hoo sisse 1914. aastal – mõned aastad enne Eesti iseseisvumist.

VILVE TORN

E

tänaval asuvasse hoonesse, kuhu koondati kogu tootmine. Harju tänavale jäid ainult ühendfirma juhatus, uurimis- ja kontroll-labor ning pood. EPHAGi tootmisüksuses kasutati moodsaid seadmeid: vaakumaparaate, elektri jõul töötavaid tabletipresse, tuubide täitmise masinaid, droogide ja kemikaalide peenestamisveskeid jt.

Ettevõtte tuleviku kindlustamiseks otsustati tihedas konkurentsis tootmist laiendada. Selle tarbeks osteti suur maalapp Tondi tänava äärde, kuhu kerkis arhitekt Robert Natuse projekti järgi kahekorruseline tootmishoone koos abihoonetega. Ümberkolimine uude asukohta, kus farmaatsiatehas tänaseni paikneb, algas 1937. aasta jaanuaris. 1940. aastal EPHAG natsionaliseeriti ja tegevus jätkus vaheaegadeta ka II maailmasõja ajal.

Pärast sõda nimetati ettevõte Tallinna farmatseutiliseks tehaseks, siin hakati esimesena Nõukogude Liidus tootma tuberkuloosivastast ravimit para-aminosalitsüülhapet ja P-vitamiini.

Keskajal oli Raeapteek muudki kui rohupood.

Siin jõid klaretti ja pidasid plaane raehärrad, kaupmehed ja teised väärikad linnakodanikud.

1998. aastal omandas Baltimaade suurim ravimifirma JSC Grindeks Tallinna farmaatsiatehase aktsiate kontrollpaki. Pärast kontsernilepingu sõlmimist käib siiani tihe koostöö.

Allikas: Tallinna farmaatsiatehas

ART-EE-1711-31

simese sammu kodumaise ravimitööstuse rajamiseks astusid 1913. aastal saksa soost apteekrid, kui võtsid nõuks rajada Eestimaa farmatseutilise kaubandusseltsi EPHAG (Estländische Pharmazeutische Handelsgesellschaft) – praeguse Tallinna farmaatsiatehase otsese eelkäija. Juba enne EPHAGi ametlikku asutamist taotlesid hiljem juhatusse valitud apteekrid C. R. Lehbert ja R. Fick luba ümber ehitada elamu Harju tänaval ning luua sinna farmatseutiliste preparaatide valmistamise laboratoorium.

19. aprillil 1914 (uue kalendri järgi 2. mai) kirjutas viitsekuberner resolutsiooni “Luban alustada tööd” – seda kuupäeva loetaksegi farmaatsiatehase sünnipäevaks.

EPHAGi ladudes oli laias valikus par-

fümeeriasaadusi ja kosmeetikatarbeid parimatest kodu- ja välismaistest tehastest, juukse-, naha-, küüne- ja hambahooldusvahendeid; originaalpakendeis patentravimeid, sidumisvahendeid, kirurgilisi instrumente, kummi- ja klaastarbeid meditsiiniliseks otstarbeks. Samuti kemikaale koduseks ja tööstuslikuks kasutuseks, maitseaineid, essentse.

Esimese maailmasõja aastail ja pärast Vabadussõda arenes ettevõte mõõduka tempoga. 1923. aasta sügisel algasid aga suured muudatused, kui EPHAGile kuuluv hoone sai juurde neljanda korruse ja tehti sisemisi ümberehitusi.

Järgmisel aastal ajakohastati tootmisruume ja laiendati toodangu nomenklatuuri. Tootenimekirja lisandusid estrid, ekstraktid, tabletid ja süsteravimid. Samal aastal avati ettevõtte filiaal Tartus ja uusi jaemüügikauplusi.

1931. aastal liitus EPHAGiga farmaatsiamagister F. Kurroti ja A. Benksoni keemialabor. Peatselt koliti ümber Suur-Kloostri

FOTO: VALLO KRUUSER

Artelac Splash annab Teie silmadele tagasi sära ning värskuse. Tootes sisalduv looduslik niisutaja hüaluroonhape rahustab ja värskendab teie silmi, leevendades väsinud, pinges ning isegi vesiste silmade sümptomeid.

4

JAANUAR 2018 100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST

AUNMAN: MAAILMATASEMEL KÖÖGI-, VANNITOAJA GARDEROOBIMÖÖBEL OTSE VILJANDIST Õnneks eksivad need, kes ütlevad, et premium-klassi köögi- ja vannitoamööblit saab tellida ainult Itaaliast või Saksamaalt. Mööblikontserni Baltest esindusbränd AUNMAN võttis kätte ja tõestas, et ka Eestis tehakse tippkvaliteediga eksklusiivmööblit väga hästi. Seda kinnitab seegi, et Viljandist pärit mööbel on jõudnud Eesti kodude kõrval üha rohkematesse Soome, Rootsi ja Prantsusmaa kodudesse

A

unmani brändi taga seisab uuendusmeelne Viljandist alguse saanud pereettevõte, kes kaugeltki ei rahuldu juba toimivate lahendustega. Vastupidi, õhinaga otsitakse uusi materjale ja ideid erialamessidelt üle maailma. Vaid üks näide: kui mööblitootjail on tavaks paigaldada kivispooniga köögiustele plastkant, siis Aunman eristub siingi – kivispooniga uksed on läbivalt naturaalsest materjalist.

Ettevõtte pühendumust ja vastutustunnet näitab seegi, et juba aastaid on pandud õlg alla „Kodutunde” telesaatele, mille tarvis valmistatakse abi vajavatele peredele kööke, garderoobe ja vannitube. Aitäh meie klientidele, kes on selle võimalikuks teinud!

Tänu sellele, et mööbel valmib otsast lõpuni Viljandis, ollakse võrreldes Euroopa giganttehastega märksa paindlikumad ning kiiremad. Uus normaalsus on seegi, et iga mööblikomplekt on unikaalne ja liinitoodangust pole siin juttugi. Tänu uusimale tarkvarale ja tehnoloogiale, millesse on kõvasti investeeritud, käib praegu Viljandis tootmine murrangulise 4.0 kontseptsiooni põhimõttel. Sisuliselt juhib kogu tootmisprotsessi arvuti ning seda saab jälgida online’is, mis võimaldab peatselt ka kõigil klientidel igal ajahetkel toote valmimise kohta infot saada.

9 sammu selle nimel, et klient rahule jääks Unikaalsed lahendused on alati personaalsed. Et tagada iga kliendi südamerahu,

kasutatakse iga projekti puhul üheksasammulist lähenemist. Alates esmakohtumisest kuni töö üleandmiseni vastutab kogu protsessi eest üks ja sama kliendihaldur. Kõik algab ootuste ning vajaduste kaardistamisest – millised on inimese lemmiktoonid, -materjalid, -lahendused. Seda teades on kliendihalduril märksa lihtsam visandada eskiis, millelt kavandatu esimest korda ellu ärkab.

Nagu ütleb vanasõnagi – üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Sellest põhimõttest lähtub ka Aunman. Kuid lisaks mõõtude võtmisele külastatakse kliendi kodu ka selleks, et ideelahendus tulevases keskkonnas läbi tunnetada ja vajadusel seda koos sisekujundajaga korrigeerida.

Et oma kliente venivate tähtaegadega kaasnevast stressist säästa, on Aunman tei-

kvaliteedikontrolli. Kui kasutamise käigus peaks siiski mõni murekoht tekkima, võib julgesti oma kliendihalduriga ühendust võtta: kõigile Aunmani toodetud ja paigaldatud köökidele kehtib aastapikkune täiendav kaskokindlustus.

Aunmani esindussalong: oma silm on kuningas Et tehase taset ja võimalusi paremini tutvustada, sündis ettevõttes mõte avada Tallinnas Aunmani premium-mööblisalong.

Professionaalsele konsultatsioonile lisaks saavad siin kliendid oma silmaga näha, kuidas üks või teine lahendus päriselus toimib.

Salongis on lai valik lahendusi, alates kõige modernsematest, mida tänapäeva tipptehnoloogia võimaldab, kuni süm-

Ka sisekujundajad on Tallinnas Pärnu mnt 126 asuvasse Aunmani salongi lahkesti oodatud, et koos fantaasial lennata lasta ja kõige julgemadki ideed ellu viia. nud tootmise maksimaalselt läbipaistvaks.

Toote valmimine on kuupäevaliselt paika pandud ning klient saab kogu protsessi reaalajas ise veebist kenasti jälgida.

Veendumaks, et kõik on täpselt nii, kui kokku lepiti, teostab personaalne kliendihaldur paigaldatud mööblile ka põhjaliku

paatselt nostalgiahõngulisteni. Oma käega saab silitada ja silmaga imetleda näiteks Aunmani pärlite hulka kuuluvaid looduslikust kivist tööpindu. Valikus on ainulaadse mustriga marmor, luksuslik graniit ning kvarts. Kes eelistab aga aastakümneid kestvat tehiskivist tööpinda, võib oma lemmiku

valida tohutu värvivalikuga Corian-sarjast.

Tehiskivi vastupidavuse saladuseks on mittepoorne pealispind, mis ei lase mustusel haakuda.

Kuid ega kasutajasõbralik ja praktiline köök üksnes kauni disainiga kappidest, sahtlitest ning ajahambale vastu pidavast tööpinnast koosne. Praktilised valamud, mille kestvust loetakse põlvkondades, ning kvaliteetne tehnika on need, mis kulinaarsete imede sünnile tublisti kaasa aitavad.

Nii pakubki salong koostöös oma partneritega vägagi esinduslikke, kergesti hooldatavaid ja energiasäästlikke külmkappe, küpsetusahjusid, õhupuhasteid, veinikeldreid, integreeritavaid kodumasinaid ning pliidiplaate.

Erilist uhkust tuntakse Belgia firma Novy kvaliteetsete õhupuhastite üle, mida Eestis esindatakse. Tegemist on 30% efektiivsema ja tõeliselt innovaatilise disainilahendusega, mille võlusid on märganud ka oma ala asjatundjad. Nimelt pälvis Novy õhupuhasti prestiižika auhinna, mille andis eelmisel aastal välja Briti profiajakiri Designer Kitchen & Bathroom Magazine.

Kõik, kes ihkavad oma kööki, vannituppa ja garderoobi kaunist, kvaliteetset ning kauakestvat mööblit, on Tallinnas Pärnu mnt 126 asuvasse Aunmani salongi lahkesti oodatud. Oodatud on ka sisekujundajad, et koos fantaasial lennata lasta ja kõige julgemadki ideed ellu viia.

Sest nagu ütles Picasso: „Kõik, mida suudad ette kujutada, on reaalne.”

100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST JAANUAR 2018

5

EHITUS

Ehitusturg on täis ootamatusi ja kiireid arenguid FOTO: PRIIT SIMSON

Ehitus on koos töötleva tööstuse, kaubanduse ning veonduse ja laondusega kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektoris loodud lisandväärtusega nelja suurema tegevusala hulgas, andes kogulisandväärtusest keskmiselt 6–7%.

Elamuturg tõusuteel

SIGNE KALBERG

E

estis tegutseb umbes 10 000 ehitusettevõtet, kellest 90% on vähem kui kümne töötajaga mikroettevõtted.

2016. aastal töötas tööjõu-uuringu kohaselt ehitussektoris kokku 57 900 inimest ja ettevõtlusstatistika andmetel 39 700 inimest (kiirhinnang).

Mitteeluhoonete ehitamine suurenes Peamiselt siseturul tegutseva ehitussektori olukord sõltub Eesti majanduse üldisest seisundist ja reageerib selle muutustele viitajaga. Majanduslangus annab viimasena tunda ehitussektoris ja kriisi järel elavneb ehitustegevus hiljem, kui seda on märgata teistel tegevusaladel.

6

Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Vähem tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Samas juba 2013. aastal elavnema hakanud hoonete uusehitus jätkas tõusutrendi ka 2016. aastal.

Neli aastat tagasi elavnes hoonete uusehitus, mis jätkab tõusutrendi. Noblessneri elurajoon.

Pärast ehitusmahu mitmekordset langust Eesti taasiseseisvumise esimestel aastatel suurenes ehitusmaht 1990. aastate keskpaigast alates mõningate kõikumistega keskmiselt 14% aastas. Kui mitteeluhoonete ehitamine Eestis aasta-aastalt kasvas, siis eluruumide ehitamine järjest vähenes.

1990. aastate algusest riik enam elamuehitusse ei investeerinud ja ka kohalike omavalitsuste võimalused olid väikesed.

Kui 2000. aastate esimese kümnendi keskel kujunes tavapäraseks aastane ligi

JAANUAR 2018 100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST

viiendikuline ehitusmahtude kasv, siis 2007. aastal see kasv peatus. Ehitusmahud hakkasid vähenema 2008. aasta algusest ja 2010. aasta esimesel poolel jõudis ehitusturg oma sügavaimasse madalseisu. Samal ajal hakkas ettevõtlussektor tervikuna juba kriisist väljuma. Majanduskeskkonna paranemine ja välisabiraha leevendasid 2011. aastal ehitussektori rasket olukorda. Ehitusmahtude kasv tulenes eelkõige hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöödest, kasvu toetas ka rajatiste ehitamine.

2016. aastal teostati Eestis ehitustöid kogusummas 2,95 miljonit eurot, mahtude langus kiirenes (5,1%) võrreldes 2015. aastaga.

Eestis teostati töid 2,70 miljoni ning välisriikides 0,25 miljoni euro väärtuses. Ehitisregistri andmetel lubati 2016. aastal kasutusse 4732 uut eluruumi. Suurem osa valminud eluruumidest asub korterelamutes ja iga teine neist on kahe- või kolmetoaline. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.

Suuremad ehitusettevõtted Eestis on AS Merko Ehitus, Nordecon AS, AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, OÜ Astlanda Ehitus, AS TREV 2 Grupp, Lemminkäinen Eesti AS, AS YIT Ehitus, Kodumaja AS, GE Power Estonia AS, OÜ Fund Ehitus, AS TREF. Allikad: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, estonica.org, statistikaamet

FÖÖNIKSINA TUHAST: TTÜ RENOVEERIS OMA VANA PEREÜHISELAMU LIGINULLENERGIAHOONEKS Tallinna Tehnikaülikoolil (TTÜ) on juhtiv roll Eesti eluasemefondi renoveerimislahenduste kujundamisel. Viimasel kümnel aastal on palju uuritud korter- ja väikeelamute tehnilist seisukorda ning on selge, et on vaja leida kiiremaid ja tõhusamaid lahendusi.

2021. aastast kõik hooned liginullenergia tasemel Hoonete energiatõhususe suunise järgi peavad 2021. aastast kõik uued majad olema liginullenergiahooned, s.o ehitatud parima võimaliku ehituspraktika järgi ning energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega. Seejuures peab hoone olema tehniliselt mõistlikult ehitatud ja aastane energiakasutus korterelamu köetava pindala ruutmeetri kohta jääma alla 100 kWh. Võrdluseks võib öelda, et renoveerimata korterelamu tavapärane energiakasutus on kaks kuni neli korda suurem. Eestis on valminud esimesed liginullenergiatõhususele vastavad uued hooned, aga mitte ühtegi renoveerimislahendust.

2014. aasta sügisel käivituski TTÜ teadlaste Targo Kalamehe ja Jarek Kurnitski eestvedamisel H2020 programmi uurimisprojekt. Eesmärgiks oli välja töötada kulutõhusad lahendused terviklikuks renoveerimiseks. Ülikool osales selles projektis koos puitkarkassmajade tootja Mateki ja ehitusfirmaga REF Ehitustööd.

Pilootprojektist masstootmiseni Kaheksateist partnerit seitsmest riigist – ettevõtted ja teadlased – katsetavad uudseid lahendusi nii laboritingimustes kui ka reaalTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI EHITUSEGA SEOTUD ERIALAD Bakalaureuseõpe • maastikuarhitektuur ja keskkonnajuhtimine Integreeritud õpe • arhitektuur • hoonete sisekliima ja veetehnika; peaerialad: hoone tehnosüsteemid ja energiatõhusus; vee- ja keskkonnatehnika • teedeehitus ja geodeesia; peaerialad: teede- ja sillaehitus; ehitusgeodeesia • ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine (endine tööstus- ja tsiviilehitus); peaerialad: ehitiste projekteerimine; ehitusjuhtimine; ehitiste projekteerimine ja arhitektuur; ehitiste restaureerimine Magistriõpe

sete hoonete peal. Eestis on pilootobjektiks TTÜ Akadeemia tee 5a pereühiselamu. Katsetega soovitakse jõuda nii kaugele, et ideed saaks hakata kasutama masstootmises.

Pereühiselamu ehitati 1986. aastal ja oli toona väga moodne kodu 80 perele. 30 aasta jooksul polnud hoones märkimisväärset remonti tehtud ja hoone oli üsna kehvas olukorras. AS-i Matek projektijuhi Leho Variku sõnul ei tasu praegu ehitatavaid maju võrrelda 10 või 20 aastat tagasi ehitatud majadega, rääkimata 30 aasta vanusest hoonest. Ühiselamu ehituskvaliteet oli kehv ja igale korrusele tuli läheneda eraldi, kuid siiski töötati välja optimaalne lahendus. Oli tekkinud soodne olukord: hoone vajas hädasti põhjalikku remonti ja ehitusteadlastel oli projekti MoreConnect jaoks vaja hoonet, mille peal demonstreerida innovaatilisi renoveerimislahendusi. Mõeldud, tehtud!

Koostöös Matekiga töötati välja soojustuselemendid nii välisseintele kui ka katusele. Muutuva veeaurutakistusega aurutõke võimaldab ehitusniiskusel elementidest välja kuivada. See tagab puitvälisseinapaneelis niiskuse sobiva toimivuse. Välisseina elementidesse paigaldati ka ventilatsioonitorud, säästes nii šahtide arvelt korterisse palju kasulikku pinda.

• keskkonnatehnika ja juhtimine

Hea võimalus puitmajatootjatele

• hoonete energiatõhusus

Lahendus on suure potentsiaaliga Eesti puitmajade tootjatele, kes praegu keskenduvad peamiselt uusehitistele, kuid ka renoveerimisel läheb vaja tehases eeltoodetud puitelemente. Uusehituse osakaal kogu elamufondist on vaid mõni protsent ja praegused hooned vajavad korralikku renoveerimist nii füüsilise kestvuse, energiatõhususe

• hooned ja rajatised • peaerialad: teedeehitus; ehitusgeodeesia; sillaehitus, ehitustehnika, ehitusmajandus ja juhtimine, veetehnika; küte ja ventilatsioon • maastikuarhitektuur

TTÜ JA MATEK AS PÄRJATI AKADEEMIA TEE 5A PROJEKTI ELLUVIIMISE EEST AASTA ENERGIATEO AUHINNAGA.

kui ka sisekliima toimivuse parandamiseks.

Tulevikus võib Eesti puitmajatehastel selles nišis olla suur arengupotentsiaal, lisaks avab see uued eksporditurud.

Uudseimad lahendused Uudsed elemendid annavad mitmeid eeliseid. Tehases on elementide ehitamine automatiseeritum ja kvaliteetsem ning tehases valmistatud elemendid lühendavad objekti renoveerimiseks kuluvat aega märkimisväärselt. Eriti hästi sobib selline lahendus ajakriitilistesse kohtadesse: üürimajad, koolid, lasteaiad, büroohooned.

Vanade korterelamute üks peamisi puudusi on kehv sisekliima, mis sõltub olulisel määral ventilatsioonisüsteemist. Kuigi soojustagastusega ventilatsioon on renoveerimisel kujunemas standardlahenduseks, on endiselt küsimusi, mis vajavad teaduslikku uurimist. Kahe trepikojaga Akadeemia tee 5a hoone lahendatakse kahe erineva ventilatsioonilahendusega: korteripõhine ja hoonepõhine soojustagastiga sissepuhkeväljatõmbe ventilatsioon. See annab unikaalse võimaluse uurida mõlema lahenduse eeliseid ja arenguvajadusi.

Tarbevee soojendamiseks on hoonel samuti kaks lahendust. Ühel trepikojal on tarbevee soojendamine lahendatud katusel paiknevate päikesekollektoritega, teisel on vee eelsoojenduseks heitvee soojustagasti, läbi mille juhitakse duširuumide ja köökide soe „hallvesi” ehk kanalisatsioonivesi.

Enne renoveerimist tühjalt seisnud ladude asemele tehti demoruum, kus saab tutvustada hoone lahendusi ja konkreetseid mõõtetulemusi ning korraldada esitlusi.

100 aastat ehitusteaduskonda Liginullenergiahoonete uurimisrühm on välja kasvanud TTÜ ehitusteaduskonnast, mis loodi 100 aastat tagasi teadlase Ottomar Madissoni juhtimisel ja on emeriitprofessor Karl Õigeri sõnul üle elanud huvitavaid aegu.

Omal ajal olid teaduskonna teadlastel maailmatasemel teadmised konstruktsioonist – tõestuseks Tallinna laululava kaar. Õiger nimetab selle perioodi hiilgeajaks 1970. ja 1980. aastaid. Konstruktsiooniteadmised ei ole kuhugi kadunud, aga kõrvale on tekkinud väga tugev energiatõhususe ja sisekliima suund. 2012. aastal loodud liginullenergiahoonete uurimisrühm kasvas mõne aastaga teadmistepõhise ehituse tippkeskuseks. Üks suuremaid väljakutseid on olnud elamufondi seisukorra parandamine, näiteks kuidas vana paneelkorterelamu lammutamise asemel liginullenergiahooneks renoveerida. Muidugi tuleb tavaelus mõelda ennekõike tasuvusele, sest tegu on veel väga mahuka ja kuluka ettevõtmisega.

Teadusliku katsetamise mõttes oli Akadeemia tee 5a sobiv katseobjekt.

Tervikrenoveerimine andis projektis osalenud ettevõtetele suurepärase võimaluse proovile panna oma valmisolek ja vastavus tuleviku energiatõhususe, niiskusturvalisuse ja ehituskvaliteedi nõuetele. Projektist õpiti palju selle kohta, kuidas praegust lahendust veel paremaks arendada ning mida tuleb teha, et lahenduse maksumust alandada ja elementide paigaldust veelgi kiirendada.

100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST JAANUAR 2018

7

AS INGLE – VEERANDSADA AASTAT TÖÖSTUSKEMIKAALIDE KESKEL Kui AS Ingle oma tegevust 1993. aastal alustas, ei osanud selle asutaja Aare Leinberg uneski ette kujutada, kuhu üks tööstuskemikaalidele keskenduv firma 25 aasta pärast jõuda võib. Milliste kemikaalide tarnimisega täpselt tegelema hakatakse? Mis vahenditega seda tehakse? Kellega, kuidas ja mis mahus?

A

eg on neile küsimustele andnud vastused ning aastal 2017 võib Ingle meeskond juubelilauas rahulolevalt klaase kõlistada – aastate jooksul tehtud otsused on hoidnud ettevõtet õigel kursil ja kahe jalaga maa peal.

Stabiilne areng Ostu-müügidirektori ja juhatuse liikme Natalja Tsiviljova sõnul on ettevõtte 25-aastane eluiga juba iseenesestki positiivne märk edust ning hakkamasaamisest. Eesti kontekstis on AS Ingle praeguseks juhtiv tööstuskemikaalide edasimüüja, kelle klientideks on Tsiviljova sõnul peamiste majandussektorite ettevõtted, nagu keemia- ja metallitööstus, puidu- ja paberitööstus, toiduainetööstus, tootmine ja ehitus, põllumajandustööstus, energeetika ja veetöötlemine.

Kui ajas 25 aastat tagasi liikuda, siis toona ei paistnud asjad aga sugugi sama suurejoonelised. „Kui üks riik läheb ühest majanduslikust formatsioonist teise üle – sotsialismist kapitalismi – ja inimestel pole aimugi, mis asi see kapitalism üldse on, siis ei kujuta alustav ettevõtja ette, mis teda ees ootab. Need muudatused on nii suured olnud, et isegi kõige parem ennustaja ei oleks osanud ette arvata, mis juhtuma hakkab,” nentis Leinberg möödunud ajale tagasi vaadates.

Igatahes hakkasid Ingle ees avanema uued ja uued võimalused ning paljude variantide seast oli tarvis need õiged otsused välja valida. Ühe esimestest pöördelistest kursimuutustest tõi kaasa ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) rakendumine, mistõttu tuli Inglel loobuda algusaastate veneaegsetest masinatest, mis ei vastanud toona mitte ühelegi uuele nõudele. „Kui 1993. aastal oleks keegi mulle öelnud, et kolme aasta pärast on meil üks happekindla tsisterniga Volvo veok, siis seda ma ei oleks uskunud. Aga nii see juhtus,” rääkis Leinberg. Esimesel kasutusaastal tehti uue masinaga ainult 17 vedu ning see pigem seisis, kui sõitis, kuid ettevõte sai te8

Ingle töötajad „kontrollimas” ERM-is vabariigi aastapäevapeo korralduskohta.

gutseda seadustega vastavuses, mis on olnud Ingle jaoks oluline moment siiani.

Märgilisi etappe on ettevõtte arenguloos olnud teisigi. Ingle on teinud koostööd nii Vene kui ka Leedu koostööpartneritega, mis tõi kaasa sukeldumise suure mastaabiga rahvusvahelisse ärimaailma. Ingle on ettevõttena laienenud rahvusvaheliseks kontserniks ja ka jagunenud. „Praegu ma saan öelda, et oleme läinud õiges suunas,” oli ettevõtte juht rahulolev.

Investeeringud uutesse tehnoloogiatesse AS Ingle omab praegu moodsat keemia tooraine terminali, mis on ainulaadne kogu Baltikumis. Erinevate kaubaartiklite hulk, mis on Ingle ladudes saadaval, küündib üle neljasaja. Eelmisel aastal alustas ettevõte ka põllumajandussektori teenindamisega, mis on taas üks oluline otsus turu nõudlusega arvestamisel.

Tsiviljova rõhutas, et kõike, mida Ingle teeb, teeb ta töökeskkonna kõige keskkonnasõbralikumaid põhimõtteid järgides. „Me pöörame suurt tähelepanu keskkonnaohu-

JAANUAR 2018 100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST

tusele toodete tootmisega seotud etappidel – ladustamisest müümise, tarnimise ja toodete utiliseerimiseni. Meie tegevus vastab Euroopa Liidu REACHi määruse nõuetele,” selgitas Tsiviljova.

Tsiviljova sõnul suunab ettevõtet oma tegevuses aina uusi muudatusi tegema eelkõige turg – näiteks sunnib keemiatööstuse areng ajaga kaasas käima. „On väga oluline investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja teadmistesse, õppida ning mitte karta muutusi ja uusi lähenemisviise. Eelkõige on vaja aga julgust teha seda kõike õigeaegselt või isegi veidi varem. Ja meie saame sellega hakkama,” rääkis Tsiviljova.

Seda, et Ingle hetkeseis on positiivne ja turvalisust võib tunda ka tuleviku ees, kinnitasid mõlemad juhtkonna liikmed. „Vaatame kindlustundega tulevikku ning teeme julgeid plaane,” märkis Tsiviljova. Leinbergi sõnul annab kindlustunnet teadmine, et Ingle tegutseb valdkonnas, mida ei kõiguta oluliselt ka võimalik majanduslangus. „Meie pluss on see, et olgu majanduslangus milline tahes, meie oleme ikkagi vajali-

kud – põhilisi tooraineid, happeid, aluseid, puhastusvahendeid on ikka vaja. See teadmine annab mõningase turvatunde,” rääkis Leinberg.

Turvatunnet, mida Ingle pakub, näivad väärtustavat ka ettevõtte töötajad, kellest mitmed on Inglega seotud olnud selle asutamisest alates. „Meeskond on oluline asi. Ma ei tea, kas meil on tõesti vedanud, aga töötajatega pole meil erilisi probleeme olnud. Kui tänapäeval on kirjutamata reegel, et töökohti vahetatakse iga viie aasta tagant või isegi tihedamini, siis meie töötajad on väga stabiilsed – nad on siin olnud 10, 15, 20 aastat ja rohkemgi. See on omaette väärtus. Tõesti – see seltskond on võrratu,” ei olnud Leinberg kiidusõnadega kitsi.

Heale meeskonnale lisaks rõhutasid mõlemad AS Ingle juhatuse liikmed heade koostööpartnerite väärtust. „Hindame oma partnerite usaldust, kellega meil on läbi aegade olnud viljakad ja vastastikku kasulikud suhted, ja me oleme tänulikud kõigile, kes on meid koostöö tegemiseks välja valinud,” rääkis Tsiviljova.

50 AASTAT KAABLITOOTMISE KOGEMUST Uut pesa punudes kiputakse sageli tapeedimustrile ja sellega passivale mööblile keskenduma.

S

ee, milliste kaablitega elekter tuppa või internet arvutisse tuua, jääb pigem tagaplaanile. Nii võibki juhtuda, et õige pea tuleb suure hoole ja armastusega tapeeditud sein maha võtta, et alt vedanud kaablile ligi pääseda. Või veelgi hullem, erutusest värisevate näppudega 112 valida, et juhtmestikust alguse saanud tulekahjule abiväge kutsuda. Kogu seda draamat annab aga vältida, kui kohe alguses põhjalikult läbi mõelda, milliseid kaableid oma elamisse paigaldada. Ebakvaliteetne lahendus seab ohtu mitte üksnes tehtud suurinvesteeringu, vaid ka inimelud.

ramm. Selle eesmärk on leida varasema kogemuseta, peamiselt inseneri ja ärijuhtimise kraadiga noori, keda kohapeal välja õpetada.

Eraldi programmid on ka müügi- ja tootmiskogemusega uute tegijate leidmiseks.

Samuti on mõeldud kontsernis juba töötavatele inimestele, pakkudes neilegi põnevaid koolitus- ja karjäärivõimalusi.

Väsimatud energeetikaarendajad Juba mitmendat aastat on Tallinna tehnikaülikooli magistriõppes inseneriteadust õppivatel tudengitel võimalik Keila tehase stipendiumile kandideerida ning paar korda aastas käivad energeetikatudengid siin elektrimaterjalide loengut kuulamas. Järelkasvule lisaks on eesmärk seeläbi oma tuntust tõsta. Tuleb ju ligi 90% tehases töötavatest inseneridest just sellest ülikoolist.

Koostööd tehakse ka elektrieriala õpetavate kutsehariduskoolidega, samuti Eesti Standardikeskusega, kellega koos arendatakse energeetikat puudutavaid standardeid.

Tee kohalikust kaablitsehhist maailma suurima kaablikontsernini Kui Eesti Vabariik tähistab sel aastal 100., siis Keilas asuv kaablitootmistehas 50. sünnipäeva. Kõik sai alguse 1968. aastal, mil loodi peamiselt kohalikele ehitusobjektidele kaableid tootev ettevõte Harju Elekter.

Peagi hakati kaableid üle terve Nõukogude Liidu eksportima. Tegemist oli eduka ettevõtmisega, mis tõi tehase kassasse korraliku valuuta. Sellega pandi alus mitmetele uutele tootmisharudele.

1992. aastal olukord aga muutus, toormaterjali kättesaadavus ja senised ekspordisuunad kuivasid kokku, mistõttu tuli uusi sihte seada. Nii sündiski otsus tugevate lääne ettevõtetega ühineda. Juba järgmise aasta sügisel avasidki Nokia peadirektor Jorma Ollila ja toonane peaminister Mart Laar uue tehase. Mõni aeg hiljem otsustas Nokia üksnes mobiilidele keskenduda, mistõttu siirdus tehas Hollandi kontserni rüppe.

2011. aastal tegi Milano börsil noteeritud Prysmian Group, number üks telekommunikatsiooni ja elektrikaablite tootja maailmas, hollandlastele ühinemispakkumise ja nii kuulubki Keilas tegutsev tehas juba kaheksandat aastat maailma suurima kaablikontserni koosseisu.

Tingimusteta kvaliteedisüsteem Keila tehas oli üks esimesi Baltikumis, kes kvaliteedijuhtimise süsteemi investeeris.

Kui praegu on see iseenesestmõistetav, siis 90ndate keskel oli tegu millegi erakordsega.

Just peensusteni läbi mõeldud protseduuride ja reeglite süsteem on see, mis on aidanud ettevõttel fookust hoida ning kvaliteedile keskenduda.

Kogu tootmine vastab rangetele ISO sertifitseerimisnõuetele, lisaks on tehasel ette näidata rohelise energia sertifikaat, mis kinnitab, et toodang valmib 100% rohelisest energiast.

Ka praegu pööratakse kvaliteedile suurt rõhku. Kõik tooted läbivad igas tootmisetapis karmi kvaliteedikontrolli, kokku viis-kuus korda kuni toote müügikõl-

Rahvusvahelisse kaablikontserni kuulumise võlu

Tarvo Leppik

bulikuks tunnistamiseni. Kui avastatakse väikseimgi kõrvalekalle, siis toode turule ei jõua. Põhimõte, mida paraku kõik konkurendid ei järgi. Nii leiabki turult sageli tooteid, mida seal tegelikult olla ei tohiks.

Korralikud investeeringud ja tootmismahud Keila tehase toodang inimese kohta on kontserni üks suurimaid. Ka toodang tonnides – eelmisel aastal rohkem kui 25 000 tonni – on Prysmian Groupi suurimate hulgas. Tegemist on märkimisväärse tulemusega, kuulub ju kontserni 85 tehast üle maailma.

Edu pandiks pole üksnes kvalifitseeritud tööjõud, vaid ka paari aasta tagune otsus tehase laienemisse investeerida. Tegu oli igati õige käiguga, sest praeguseks ollakse ka ehitussegmendis arvestatav tegija. Seda kinnitab asjaolu, et kontserni müügiüksuste kaudu on tooted leidnud tee mitte üksnes Euroopa, vaid ka väljaspool Euroopat tegutsevate klientideni.

Meeskond kui tehase suurim vara Paljud tootmisettevõtted on oma töölistega kimpus, teinekord suisa vaenujalal. Suhted on sassis ja see mõjutab nii valitsevat õhkkonda, tööviljakust kui ka kvaliteeti. Keila tehas on siin kenaks erandiks. Seda suuresti tänu juhtkonna kunagisele initsiatiivile töötajate ametiühingu loomisele hoog sisse lükata – administratsioonil oli vaja partnerit,

kellega asju arutada, läbi rääkida. Kohalikus ettevõttes töötab 140 inimest, neist üle saja tehase poolel. Töö on keeruline, töötab ju tehas 24/7, nõudes töötajatelt suurepärast tervist ning motiveeritust.

Kurioossel kombel on kaadrivoolavus aga väike. Põhjuseid selleks on mitmeid.

Esiteks on tööandja näinud palju vaeva, et töökeskkonda võimalikult mõnusaks, funktsionaalseks ning turvaliseks kujundada. Hoolitsetakse sellegi eest, et töötajate tervis oleks korras ja meel rõõmus. Juba neljandat aastat on kõigil võimalik ka soodustingimustel Prysmian Groupi aktsiaid osta, kusjuures Eesti tehas on selles programmis üks aktiivsemaid. Eks see ole kena kinnitus sellest, kuivõrd suur on töötajate usk ja usaldus oma tööandjasse.

Rõhk teadmiste arendamisel ja järelkasvul Kui ettevõtte juht Tarvo Leppik 1995. aastal esimest korda Nokia peakontorit külastas, sai selgeks, et esmajärjekorras tuleb inimeste koolitamisse panustada. Praeguseks on seis kardinaalselt muutunud – ettevõtte töötajad pole enam ammu õpipoisi staatuses, otse vastupidi, nüüd ollakse juba ise õpetaja rollis.

Kuna Keila tehases on kaadrivoolavus väike, siis töötajate keskmine vanus muudkui kasvab. Et vältida teadmiste kadu ning tuua juurde värsket verd ja uusi teadmisi, loodi aastaid tagasi noorte talentide prog-

Üksnes väärikast ajaloost ja korralikust tootest siiski ei piisa, et konkurentsis püsida.

Innovatsioon on see, mis annab tõelise eelise ning suurde kontserni kuulumine on siin suureks abiks.

Prysmian Group pöörab väga suurt rõhku innovatsioonile. Kontsernis töötab kokku 600 üksnes innovatsioonile keskendunud inseneri. Välja on arendatud näiteks pisikene seadeldis PryCam, millega ülitäpselt kaabli diagnostikat teha ning probleemseid kohti tuvastada. Asendamatu abimees, mis aitab võimalikke katkestusi ennetada.

Suurde kontserni kuulumine tähendab ka suurtes projektides osalemist. Enamasti on küll keeruline tuvastada, kas ka Keila tehase toodang ühel või teisel objektil kasutamist leidis, kuid see vast polegi ehk primaarne. Pigem on oluline see, et tegemist on maailma parima kaablikontserniga, mille tooteid saab julgelt kasutada ka kõige keerukamates projektides.

Näiteks Dubais asuva maailma kõrgeima pilvelõhkuja Burj Khalīfahi liftkaablid ja Wimbeldoni tenniseväljakute tulekindlad kaablid tootis just Prysmian Group.

AS-i Draka Keila Cables 2016. aasta käive oli 62 miljonit eurot. Ettevõte kuulub maailma juhtivasse kaablitootmise kontserni Prysmian Group, mille aktsiad on noteeritud Milano börsil. Kõikidel kontinentidel esindatud kontsern annab tööd kokku 50 riigis ja 85 tehases ligemale 20 000 töötajale. Kontserni käive on ligi 8 miljardit eurot aastas.

100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST JAANUAR 2018

9

MERENDUS

Silmapaistvad tähised Eesti merendusloos FOTO: ANDRES PUTTING

Noblessneri allveelaevatehasel ja Lennusadamal on Eesti merendusajaloos ülioluline roll.

Minevikku vaatas toimetaja

TALLINNA LENNUSADAM

Vesilennukite angaarid kerkisid ühe osana Peeter Suure merekindlusest, kompleksi peetakse üheks väärtuslikumaks XX sajandil valminud ehitiseks Balti riikides. Ehitis on märkimisväärne nii ehitusteaduslikus kui ka -tehnilises mõttes ning selle harukordsus tuleneb eelkõige uuenduslikest lahendustest.

VILVE TORN

N

oblessneri allveelaevatehasele panid aluse kaks Skandinaavia taustaga Peterburi ettevõtjat – Nobeli preemia rajaja Alfred Nobeli vennapoeg Emanuel Nobel ja Gustav Lessner. Kahe mehe nimedest kujunes ka sadamalinnaku nimi – Noblessner. Üsna lühikese ajaga ehitati Kopli poolsaarel välja võimsad kompleksid, kuhu kuulusid lisaks hiiglaslikele tootmishoonetele ka tööliste ja ettevõtte juhtkonna elamud.

Läheneva maailmasõja eel, 1913. aastal said Noblessneri asutamisleping ja põhikiri paika – seda võib pidada ka Noblessneri sünniaastaks. Esimest allveelaeva hakati siin ehitama juba sama aasta lõpus, kui hoonete ehitus alles käis.

Aastatel 1914–1917 ehitati laevatehases allveelaevu Balti ja Kaug-Ida laevastiku jaoks. Esimese maailmasõja lõpus plaaniti ehitama hakata ka suuri ookeaniallveelaevu,

Lennusadamas kai ääres seisev Eesti kõige vanem ja väärikam aurik-jäämurdja Suur Tõll tähistas oma 100. sünnipäeva 2014. aastal.

kuid ideest kaugemale ei jõutud. Pärast sõda ehitas nooruke Eesti Vabariik maha jäänud materjalidest hoopis kolm rannasõidupurjekat: Harjumaa, Läänemaa ja Virumaa.

1920ndate keskel kuulutati tellimuste vähesuse tõttu välja tehase pankrot ja see jagati mitme väiksema ettevõtte vahel, kes ehitasid siin väiksemaid laevu. Nõukogude ajal liideti killustunud ettevõtted taas üheks ja toona tegeles tehas II maailmasõjas kannatada saanud laevade remondiga. Hiljem

hakati remontima ka kalalaevu ja sadamate metallkonstruktsioone. Kuigi uusi allveelaevu siin enam ei ehitatud, remonditi siin teadaolevalt viga saanud allveelaevu veel ka 1970ndatel.

Pärast iseseisvuse taastamist sai tehase nimeks Tallinna Meretehas ja siin ehitati Eesti Piirivalveametile patrull-laev Pikker.

Samuti remonditi siin allveelaeva Lembit.

Praegu valmistub endine laevatehase ala teed andma moodsale elu- ja ärirajoonile.

Angaarid koosnevad põhiosas kolmest kaksikkõverast raudbetoonkoorikust (keskmine paksus 8–12 cm) ning neid nurkadest ja liitekohtadest toetavatest postidest. Tegu on teadaolevalt esimese nii suure – sillatud ruum mõõtmetega 36,4 × 116 m – raudbetoonist koorikkonstruktsiooniga kogu maailmas.

2009. aastal hoone rekonstrueeriti ja sinna rajati uus Eesti Meremuuseumi ekspositsioon. Siinsed suurimad staarid on allveelaev Lembit, vesilennuk Short 184, vanim Eesti vetest leitud laevavrakk Maasilinna laev ja suur hulk muid ehtsaid eksponaate. Lisaks asuvad Lennusadamas kõik Meremuuseumi laevad eesotsas aurik-jäämurdjaga Suur Tõll.

Allikas: www.noblessner.ee

LIHTSALT OLE PARIM ...

Ettevõte LTH Baas paistab Eestis silma märkimisväärse insenertehnilise oskusteabe ja suurte ekspordimahtudega. Ent samavõrra jääb see ettevõte meelde oma sooja suhtumise tõttu lastesse ja loomadesse.

K

ui Eesti sajanda sünnipäeva auks mälumäng korraldataks, võiks esitada ka küsimuse: mis ettevõte see on, mida iseloomustavad globaalne haare ja tänulik koduturg, eri rahvustest spetsialistide suurepärane lõimumine ning kollektiiv, kus õlg õla kõrval tegutsevad spetsialistid esmakursuslastest pensioniealisteni?

Kui vastaja ei tea, võiks ulatada õllekõrre. Ettevõtte moto on ingliskeelne ja kõlab nii: „We can. We will. Just be the best.”

Veel üks õlekõrs? Ettevõte on peaaegu katkematult töötanud aastast 1934 kuni tänapäevani ning teinud seda ühes kohas – Tallinna kesklinnas.

Kes teab, on Eesti tugevatest ettevõtetest hästi informeeritud. See on LTH Baas AS. Ettevõtte tegevusalaks on laevade ehitamine ja remont.

Kõige olulisemad on töötajad Ettevõtte tutvustamisega alustab juhatuse esimees Aleksandr Maljugin (70), kes on seal töötanud 45 aastat. Aastal 1971 tuli ta enne TPI lõpetamist laeva 10

jõuseadmete inseneri-mehaaniku erialal praktikandiks.

Kakskümmend aastat hiljem, Eesti Vabariigi taasloomise ajal, sai temast ettevõtte juht. Praegu võib LTH Baasi nimetada ka pereettevõtteks, sest selle tegevjuht on Anton Maljugin (39), Aleksandri poeg. Uhkusega näitab isa poja ärijuhtimise doktorikraadi tõendavat diplomit Kingstoni ülikoolist ning poja fotot selle juures. „Ise pildistasin,” märgib ta.

Aleksandr Maljugin rõhutab ettevõtte jaoks olulisi väärtusi. Esmalt lugupidamine oma töötajate suhtes – ilma nendeta poleks ettevõtte edu võimalik. „Juhtimine on oluline, aga ettevõtte suurim väärtus on tema töötajad,” sõnab ta. Praegu on LTH Baasi töötajaskond pidevas suurenemises, lähiaja plaan on viia töötajate arv tuhandeni.

Noorimad töötajad on praktikandid kutse- ja kõrgkoolide esimestelt kursustelt.

Ettevõtte vanim töötaja on 82-aastane ning tema tööks on kvaliteedi kontrollimine.

Maljugini kabinetis on ettevõtte album, kus on sissekanded alates 1947. aastast – väärikate töömeeste fotod ja nende saavutuste

JAANUAR 2018 100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST

FOTO: TÕNU TUNNEL

Laeva põhiplaani joonise arutelu.

FOTO: GRIGORI GVOZDOVSKI

sed on Eestile ekspordivõimekusega ettevõtted, tekib kohe küsimus – kas LTH Baasi eksporditegevust on toetanud ka meie riik.

Vastus on jah. Ettevõtte juhtkond kiidab koostööd EAS-iga. Tänu nende toetusele on aastaid osaletud maailma suurimal merendusmessil SMM Saksamaal Hamburgis.

Seal kohtuvad kliendid, tarnijad ja paigaldajad kogu maailmast ning tänu EAS-i toetusele on LTH Baasil seal alati olnud esinduslik stend.

Eestis teeb LTH Baas tööd nii Tallinna kui ka Sillamäe sadamas. Tänulike klientide hulka kuuluvad Tallink ning mitmed riigiasutused, kellele osutatakse teenuseid riigihangete täitmisel.

Koostöö ülikoolidega

Scrubber’i paigaldamine kruiisilaeval 2017. a suvel

kirjeldused. „Hindame väga nii vanemate töötajate elukogemust kui ka nooremate tulijate ajakohaseid teadmisi ja innovatiivsust,” selgitab juht.

Eesti üle uhked Järgmise olulise väärtusena rõhutab Aleksandr Maljugin uhkust Eestimaa üle. „Me tegutseme üle maailma, aga rõhutame alati, et oleme Eesti ettevõte. Ja kui võimalik, kasutame oma tegevuses Eestis toodetut,” ütleb ta. Just praegu on valmimas ettevõtte uued kontoriruumid, mille ilus ja ergonoomiline mööbel valmis Standardi meistrite käe all.

Meie vestlus toimub vaheldumisi eesti ja vene keeles, nagu toimub ka töö LTH Baasis – eesti, vene ja inglise keelt räägivad kõik töötajad, osa neist ajavad tööasju ka saksa ja prantsuse keeles. „Keeleprobleeme meie ettevõttes pole,” kinnitab juht.

Ettevõtte väärtuste hulka kuulub ka toetumine oma rahale. LTH Baas on 100% Eesti kapitalil tegutsev ettevõte, millel pole laene ega liisinguid.

Aleksandr Maljuginiga vesteldes ilmneb, et see Uuralites sündinud ja kümneaastase poisina koos vanematega Eestisse kolinud mees on osanud meie keerulise ajaloo ühe ilusa žestiga lahti selgitada. Nimelt on LTH Baas toetanud Jumindas asuva mälestusmärgi loomist – ühes paigas meenutatakse maailma ohvriterohkemas merelahingus uppunud laevu, nii venelaste kui ka sakslaste omi. Juminda mälestuskivi foto kaunistab väärikalt ettevõtte nõupidamisruumi.

Toetust jagub LTH Baasil mujalegi. Toetatakse lastekodulapsi, merendusteemalisi ajakirju ning Tallinna loomaaia jääkarusid.

Viimase valiku taga on Aleksandr Maljugini lapselapsed.

Unikaalne ka maailma mastaabis Et LTH Baas AS on Eesti mastaabis unikaalne ettevõte, on selge esimese kümne minuti jooksul. Aga mis teeb ettevõtte unikaalseks kogu maailmas? Sellele küsimusele aitavad vastuseid leida laevaehitusinsenerid Artur Saaliste ja Tanel Soa, projektidirektor Grigori Gvozdovski, tootmisdirektor Valentin Bratkov ning müügijuht Kristo Vaino.

Esmalt haare. Ettevõtte peakontor asub Tallinnas, kuid LTH Baasi alalised esindajad on Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Rumeenias ja Norras. Töölähetused aga võivad viia LTH Baasi inimesi kuhu tahes maailmas – just sinna, kus parajasti on nende klient. Reageerimine on ettevõttes ülikiire – tuleb inimene hommikul kella üheksaks tööle, kuid üllatusena võib ta juba tund hiljem astuda lennukisse – Miamist tuli väljakutse.

LTH Baas teeb väga erinevaid töid, mida laevade ehituse, remondi, tehnilise ümberehituse ja ajakohastamise juures vaja võib minna. Võimalikud on ka n-ö võtmed-kätte-lahendused, kus LTH Baasi insenerid ja spetsialistid analüüsivad tellimuse täitmise võimalusi, tutvustavad analüüsi tulemusi tellijale, loovad projektid ning teostavad kõik tööd.

Väga oluliseks peetakse kliendi aja ja raha säästmist. Seepärast tehakse enamik töid sõitval laeval, mitte ei kutsuta laeva dokki seisma, kuni vajalikud tööd tehtud saavad. „See eeldab väga kõrget ohutustaset kõikide tööde teostamisel – suurel kruiisilaeval puhkust nautivad tuhanded inimesed ei saa kunagi teada, et nende sõidu ajal läbis laev olulise parenduskuuri,” selgitab projektidirektor Grigori Gvozdovski.

Müügijuht Kristo Vaino meenutab olu-

korda, kus kahe sarnase laeva samad tööd telliti korraga LTH Baasilt ja ühelt nende konkurendilt. Tööde maht oli sama, kuid kui konkurendil kulus aega üksteist ja pool kuud, said LTH Baasi töötajad hakkama kaheksa kuuga. Aega rahasse arvestades on selge, millist ettevõtet kasutades klient võitis.

Logistika ja läbimõeldus LTH Baasi iseloomustab tehtavate tööde väga kõrge läbimõeldus. Võimalikult palju eeltöid tehakse ära Tallinnas, oma ettevõtte moodsates tsehhides – seetõttu läheb merele töid tegema ainult väike grupp inimesi.

Laevafirma jaoks tähendab see rohkem vabu kajuteid, mida saab põhieesmärgil välja müüa. Vestlusringis olevad juhid toovad välja, et nii on võimalik säästa kümnetes tuhandetes eurodes kliendi raha.

Veel üheks LTH Baasi suureks eeliseks on sõltumatus. Koostööd tehakse paljude erinevate tootjafirmadega üle maailma, kuid ühegagi neist ei olda n-ö abielus.

Klient saab ülevaate eri kaubamärkidega pakkumistest koos analüüsiga – mida on soodsam osta, mida soodsam paigaldada, mis võtab vähem ruumi ...

Ettevõtte igapäevaelus võib ette tulla olukordi, kus töö toimub korraga mitmel laeval mitmes erinevas maailmajaos. Peakontori logistikute ülesandeks on sellisel juhul töötajate ja tarnete liigutamine näiteks Austraalia ja Alaska ning Euroopa ja Singapuri vahel. Ettevõte panustab innovatiivsetesse infotehnoloogiavahenditesse, et maailma eri otstes töötav meeskond võimalikult efektiivselt suhelda ja infot vahetada saaks.

Tugev ekspordivõimekus Nagu öeldud, 90% LTH Baasi tellimustest tuleb väljastpoolt Eestit. Teades, kui oluli-

Haridus on LTH Baasi juhtkonna jaoks väga oluline teema. Tihedat koostööd tehakse nii Tallinna Tehnikaülikooliga liitunud Mereakadeemiaga kui ka Soomes asuva Aalto Ülikooliga, kust tulevad laevaehitusinsenerid on konkurentsivõimelised üle maailma.

Neli neist töötab LTH Baasis.

Tanel Soa märgib, et Soomes on tööstusharidus väga kõrgel tasemel ning praktika viib õppurid maailma kõige tugevamatesse firmadesse. Teadmiseks – TTÜ-l ja Aalto Ülikoolil toimib ka tudengite ja magistrantide vahetus ning Eesti maksab tulevastele tipptasemel inseneridele õppimise ajal korralikku stipendiumi.

Tootmisdirektor Valentin Bratkov annab ka ise TTÜ-s loenguid, tema erialaks on tööohutus ja keskkonnakaitse. Mõlemad teemad on ka LTH Baasi tegevuses äärmiselt olulised ning ettevõte investeerib neisse pidevalt. Vajaduse selleks tingib nii töö sõitvatel laevadel kui ka ettevõtte asukoht Tallinna kesklinnas.

Lisaks praktikantide kaasamisele ning ise tudengite õpetamisele toimib LTH Baasi ja ülikoolide vahel ka teadus- ja arendustegevuslik koostöö. Taas on üheks äärmiselt oluliseks märksõnaks keskkonnakaitse – nõuded laevaheitmete väävlisisalduse kohta on ranged ning LTH Baas paigaldab laevadele spetsiaalsed scrubber’id (heitgaasipesurid), mis vähendavad vääveldioksiidi merre sattumist.

Meeldiv tööõhkkond Jääb veel mainida, et üks esimesi tervitajaid ja viimaseid ärasaatjaid LTH Baasi külastuselt oli armas väike koer – tegu on lemmikloomasõbraliku kontoriga, kus pere neljajalgsed sõbrad võivad kaasas olla, kui tahavad näha, mida nende inimene tööl teeb.

Au sees on ka akvaariumikalad – tippjuhi kabinetist on värvilistele kaladele hea vaade.

LTH Baas hindab kõrgelt oma töötajate head füüsilist vormi, mis on teadupoolest ka tasemel mõttetöö aluseks. Ettevõte toetab nii erinevatel maratonidel ja muudel spordiüritustel osalemist kui ka regulaarseid treeninguid.

Ja nagu ütleb personalijuht Pille Järvekald: „Ettevõtte töötajaskond lähtub alati põhimõttest, et ei ole olemas probleeme, on väljakutsed ja neid väljakutseid lahendatakse, naeratus näol ja sära silmis.”

100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST JAANUAR 2018

11

MASINATÖÖSTUS

Masina- ja metallitööstus juhib töötleva tööstuse valdkonda FOTO: RAUNO VOLMAR

Eestis on masina- ja metallitööstuse harudes tööd leidnud enam kui 35 000 inimest.

SIGNE KALBERG

E

esti masina- ja metallitööstusel on muljetavaldavalt rikas ajalugu. Eestis on tehtud vaguneid (1897), vedureid ja tramme, reisi- ja transpordilennukeid (1930ndatel), suuregabariidilisi seadmeid aatomi- ja kosmosetööstusele, aga ka tuumareaktoreid tehiskaaslastele (1940ndatel).

Eesti ettevõtetel on praegugi kompetentsust ehitada tramme, laevu või aidata arendada riigisisesest vajadusest lähtuvaid tooteid. Eesti masina- ja metallitööstus on üks juhtivaid töötleva tööstuse valdkondi, kus on hõivatud ligi kolmandik tööstussektori ja ca 6% kogu töötajaskonnast riigis.

Kokku töötab sektoris veidi üle 35 000 inimese (arvestatud aastate 2012–2014 keskmisena), neist umbes 56% masina- ja 44% metallitööstuse harus. Valdkonna ettevõtete arv on viimasel kümnel aastal kasva-

Teadmistepõhise müügi olulisus turvalisuse tagamiseks Procuratori tugevustest rääkides toob Robert Otsing välja teadmistepõhise müügi ja tublid müügiinimesed. „Meie müügiinimesed on hästi pika staažiga, nad on tootjatehaste poolt sertifitseeritud, omavad litsentse teostada näiteks kukkumis- või hingamiskaitsevahendite kontrolle – see kõik on ohutuse tagamiseks äärmiselt tähtis,” sõnab Otsing ja lisab, et tähtsal kohal on ka konsulteeriv müük. „Paljud firmad ei kujuta ettegi, mis isikukaitsevahendid neil olema peavad. Isikukaitsevahendid peavad vastama kindlatele nõudmistele, kas siis töö sisekorraeeskirjade või standardite järgi.

Siin astuvadki mängu müügiinimesed, kes seletavad kliendile nõuded lahti, õpetavad ning viivad läbi koolitusi,” ütleb Otsing.

Kui ettevõttel on probleeme või küsimusi isikukaitsevahendite osas, võib kindel olla, et Procurator pakub igakülgset abi. „Vastavalt töö iseloomule ja keskkonnale oskame soovitada vajalikke kaitsevahendeid – olgu tegemist agressiivse, näiteks keemilise või tolmuse keskkonnaga või hoopis kõrgustes töötamisega,” sõnab Otsing ja toob näiteks keevitajad, kes töötavad kõrgetel konstruktsioonidel, seljas tavalised turvarakmed – kokkupuutel tule ja sädemetega tekib väga suur oht, seega peavad rakmed olema kindlasti tulekindlad. „Paljud töökohaspetsialistid ei oska sellistele nüanssidele isegi mõelda – see on omaette teadus, mille mõistmiseks läheb aastaid. Valdkond areneb kogu aeg, müügiinimesed peavad 12

AS Saku Metall Allhanke Tehase sihtklientideks on eelkõige rahvusvahelised (suur)ettevõtted.

nud üldjoontes kogu ettevõtlusega samas tempos (umbes poole võrra aastate 2012– 2014 keskmisena võrreldes baasperioodiga 2005–2007), masinatööstuses veidi tagasihoidlikumalt, metallitööstuses mõnevõrra kiiremini.

Masinatööstuse haru tegevusalades on keskmisest enam kasvanud elektriseadme-

te ja transpordivahendite tootmine (umbes kahe kolmandiku võrra).

Valdavalt tegutsevad valdkonnas mikroettevõtted (alla kümne töötaja), mille osakaal on viimasel kümnel aastal kasvanud kahest kolmandikust kolmveerandini ettevõtete üldarvust. Üle kümne töötajaga ettevõtete absoluutarv on püsinud vaadel-

PROCURATOR EESTI – SAMM OHUTUMA TÖÖKESKKONNA POOLE! Procurator Eesti OÜ näol on tegemist isikukaitsevahendite, tuleohutusvahendite, tööjalatsite ja -rõivaste hulgi- ja jaemüüja ning maaletoojaga, kuid lisaks on ettevõte juba 25 aastat seisnud hea selle eest, et tõsta klientide teadlikkust tööohutusest. Ettevõtte tegevjuht Robert Otsing räägib lähemalt, miks ohutu töökeskkonna tagamisele tähelepanu pöörata.

olema kursis ja oskama soovitada õigeid asju,” räägib Otsing, lisades, et ajakohaste teadmiste tagamiseks käivad Procuratori töötajad tootjatehastes koolitustel ja sertifitseerimistel. „Paljud, eelkõige just suuremad firmad,

JAANUAR 2018 100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST

peaksid rohkem panustama ka töökeskkonna ohutusele,” paneb Otsing ettevõtjatele südamele. „Tuleb selgitada välja ohud, mis töökohal ettevõtte tegevusega kaasneda võivad ja tegutseda selle nimel, et neid ohte ära hoida. Alati peaks kuulama toot-

daval perioodil stabiilsena ca 540 ettevõtte juures.

Suurim mikroettevõtete osatähtsus on seadmete remondi ja paigaldusega ning transpordivahendite tootmisega tegelevate ettevõtete hulgas. Väikseim aga masinate ja seadmete, elektriseadmete ning mootorsõidukite tootmises.

Valdkonnas on suurima käibega tegevusaladeks metalltoodete tootmine (üle 40% valdkonna käibest) ja elektriseadmete tootmine (ligi viiendik), mis annavad kokku ligi kaks kolmandikku valdkonna kogukäibest.

Neile järgnevad mootorsõidukite ning masinate-seadmete tootmine (kummagi arvele langeb veidi üle kümnendiku valdkonna käibest).

Metallitööstus on viimastel aastatel kontsentreerunud Tallinna ja selle lähiümbrusse (60% töötajatest) ning Ida-Virumaale ja Tartumaale (kümnendik töötajaskonnast). Suuremad ettevõtted on Ruukki Products AS, AS Saku Metall Allhanke Tehas (ehituskonstruktsioonid), Fortaco Estonia AS, OÜ Marketex Offshore Constructions, AS Remeksi Keskus, AS E-Profiil (metallkonstruktsioonid), AS Metaprint (metalltaara tootmine), AS HANZA Mechanics Tartu, HANZA Mechanics Narva AS, AS FAVOR, AQ Lasertool OÜ (metallitöötlemine) ja ETS NORD AS (ventilatsiooniseadmed).

Allikad: oska.kutsekoda.ee, majandusja kommunikatsiooniministeerium

ja esindajaid, kutsuma neid ettevõttesse esitlusi tegema ja koolitusi läbi viima, sest nüansse, millele tähelepanu pöörata, on väga palju,” ütleb Otsing ja lisab, et kuna tööohutuse taga on inimeste tervis ja elu, tuleks ettevõtjatel leida aeg, et sügavamalt teemat uurida.

Pikaajalised kogemused ja igakülgne abi Procurator Eesti jaoks on viimased 25 aastat möödunud huvitavalt. Firma eelkäija sai asutatud 1993. aastal ning kuna tol ajal tegeleti asbestitöödega, mille käigus kasutati isikukaitsevahendeid, võeti vastavad tooted ka müügiartikliks. Tänu pikaajalisele kogemusele on Procurator Eesti tunnustatud edasimüüja maailmas hinnatud isikukaitsevahendite tootjatele. Kliente varustatakse kõigega, mida ohutuks tööks vaja on. Aidatakse erinevate turvalahenduste projekteerimisel ning vajadusel ka teostamisel, samuti juhendatakse töötajaid õigete töövõtete kasutamisel.

Robert Otsingu sõnul on Procurator ikkagi väikefirma – Tallinnas asub põhikontor ja ladu, samuti on esindus ja ladu Pärnus. Kokku töötab ettevõttes üheksa inimest. „Plaanid on suured – soovime veel kasvada ning turuosa kasvatada,” ütleb Otsing lõpetuseks.

Professionaalse nõu ja asjalike tööohutusalaste soovituste saamiseks külasta ettevõtte kodulehte www.procurator.ee või esindusi Tallinnas ning Pärnus!

KAHEKÜMNE VIIE AASTAGA TÖÖSTUSE USALDUSVÄÄRSEKS PARTNERIKS

M

Kui tööstusseadmete ja -komponentide müügi ning hooldusega tegelev AS Alas-Kuul 1993. aastal alustas, oli tegu tavalise „asjamüüjaga”. Praeguseks on aga ettevõttest saanud asendamatu partner, kes pakub oma klientidele mugavat ja toimivat terviklahendust.

illised on olnud viimase 25 aasta peamised arengud nii ettevõttes kui ka metallitööstuses laiemalt, räägib firma tegevjuht Indrek Orro.

Tegutsete peamiselt metallitööstuses.

Kuidas on see valdkond viimase 25 aastaga arenenud?

Metallitööstus on teinud läbi märkimisväärse arenguhüppe, ära võiks tuua kolm teemat. Esiteks on meie kliendid liikunud lihtsamatelt allhanketöödelt keerulisematele toodetele, millele on praeguseks lisandunud juba ka tervete toodete või tootesõlmede koostamine. Teisisõnu liigutakse tootmise väärtusahelas ülespoole, keerukamate ja paremini makstud tööde suunas.

Teiseks on terve rida positiivseid näiteid, kus mitmed ettevõtted on läbi eduka allhanke kogemuse jõudnud oma toodete väljatöötamiseni, mida praeguseks edukalt eksporditakse.

Kolmas oluline teema, mille nimel firmad tõsist tööd teevad, on loomulikult tootmise efektiivsuse suurendamine. Näeme suuri investeeringuid, mis on suunatud tootmise automatiseerimiseks. Paljud kliendid töötavad 24/7 kolmes vahetuses ja see nõuab ka teistmoodi lähenemist seadmete hooldusele ja korrashoiule, kus järjest enam pööratakse tähelepanu ennetavale hooldusele.

Lisaks headele koostööpartneritele on kindlasti veel tegureid, mis teie

edukust määravad. Kuidas on näiteks majanduskriisid teid mõjutanud?

Nii nagu paljude teistegi ettevõtete puhul on ka meie suurimaks varaks ja edu pandiks hästi toimiv ning oma ala spetsialistidest koosnev meeskond. Mis siin salata, meil on õnnestunud kokku panna suurepärane tiim, kes teeb oma tööd pühendumuse ja innuga.

Kuna Eesti tööstuse suurimad partnerid on Skandinaavia ning Lääne-Euroopa riigid, siis oleme otseselt mõjutatud maailma majanduses toimuvast. Viimane 2008.–2009. aasta majanduskriis tabas meid vägagi valusalt, ettevõtte käive kukkus paari kuuga 45%. Põhjus oli lihtne, meie klientidel, eriti masinaehituse sektoris, kadusid tellimused.

Samuti mõjutas meid oluliselt paari aasta tagune suur naftahinna langus, mille tulemusena paar meie suurt klienti, kes olid tihedalt seotud Norra offshore-tööstusega, sattusid löögi alla. Sellises situatsioonis pole meil muud teha, kui kliendiga maha istuda ning rahulikult läbi arutada, mida ja kuidas edasi. Vajadusel näiteks maksegraafikutes kokku leppida või teisi lahendusi kaaluda. Eks see olegi pikaajalise koostöö võlu, et usaldus on vastastikune.

Tegelete nii tööstusseadmete ja -komponentide müügi kui ka hooldusega.

Kas mõlemad suunad on teie jaoks võrdselt perspektiivikad?

Kakskümmend viis aastat tagasi alustasime küll müügiga, kuid praeguseks on seadmete hooldus samavõrd oluliseks kujunenud. Nii et ma ei tõstaks ühte teisest rohkem esile.

Tegelikult näeme potentsiaali mujalgi.

Nimelt on uueks tõusvaks trendiks seadmete rentimine, mida oleme viimastel aastatel üha jõudsamalt oma klientidele pakkuma asunud. Eriti mõistlik on see lahendus ettevõtetele, kes seisavad silmitsi toodangu hüppelise kasvuga. Sellises olukorras pole mingit mõtet kallist seadet osta, vaid seda vastavalt vajadusele rentida. Meil on selleks vastav seadmepark välja arendatud,

kust saab ka pikemaks perioodiks vajalikke seadmeid rentida.

Teil on päris palju pikaajalisi kliente.

Miks nad teile nii lojaalsed on?

Vastab tõele, kusjuures seinast seina valdkondadest, alustades toiduaine- ja meditsiinitööstuse ning lõpetades metallitööstuse ettevõtetega. Laias laastus võiks öelda, et kõik, kes toodavad midagi, on kas meie praegused või siis potentsiaalsed kliendid.

Miks nad meile lojaalsed on? Aga sellepärast, et oleme end aegade jooksul vägagi usaldusväärse partnerina tõestanud. Oleme teadlikult vältinud odavama otsa tooteid, et kvaliteeti hoida. Õnneks on vaikselt läbi saamas need ajad, mil ostuotsus tehti ainult hinna baasilt. Toote efektiivsusele pööratakse üha rohkem tähelepanu, eriti just noorema generatsiooni hulgas, kes mõistavad, et tegelikult tuleb tõhus ja kvaliteetne seade, mis kestab ajas pikalt ning vajab vähest hooldust, märksa soodsamalt kätte.

Kindlasti on meie plussiks ka individuaalne lähenemine. Pole olemas universaalset lahendust, mis sobib absoluutselt kõikidele. Sellepärast panustamegi aktiivsele kliendisuhtlusele, et tegelikud vajadused ja võimalused ära kaardistada ning selle pinnalt lahendusi pakkuda. Meie eesmärgiks pole kunagi olnud konkreetne tehing, vaid ikka pikaajaline koostöö.

Olete suurt rõhku pannud oma e-poe arendusele. On see end ära tasunud?

Tõepoolest, oleme juba mõnda aega ostukeskkonnaga jõudsalt tegelenud. Lisandunud on mitmeid olulisi funktsionaalsusi – näiteks saavad nüüd ka eraisikud e-poes oste sooritada. Kuid ega see arendusprotsess pole veel kaugeltki läbi. Ära on see projekt end kindlasti tasunud. Seda saab juba üksnes klientide tagasisidest aru. Muudab see ju ostuprotsessi määratult lihtsamaks, kiiremaks, täpsemaks ja mugavamaks. Seda muidugi eeldusel, et kliendil on kindel arusaam, mida ta üldse vajab. Kui seda teadmist pole, on

mõistlikum siiski helistada või müügikontorist läbi astuda.

Kuna otsekontakt klientidega on meile jätkuvalt oluline, pole meil kaugeltki plaanis kogu müük veebikeskkonnapõhiseks viia. Nii et ka edaspidi leiab meid Tallinna, Tartu, Pärnu, Viljandi, Rakvere, Narva ja Riia müügikontoritest, et asjalikku nõu ning vajalikku teenust saada. Tõsi, ühe koha, Kuressaare müügipunkti, olime sunnitud siiski sulgema. Seda küll põhjusel, et meil ei õnnestunud sinna kvalifitseeritud tööjõudu leida.

Kas kvalifitseeritud tööjõu nappus, küll klientide poolelt, oli ka üks põhjustest, miks tulite turule laohooldusteenusega?

Selle otsuse taga polnud siiski üha jõudsamalt kasvav tööjõu nappus, vaid soov orgaaniliselt areneda ning suurema automatiseerituse poole liikuda. Süsteem ise on lihtne, kliendi juures asub meie ladu, olgu see siis kapi või laoruumi mõõdus, mis on vastavalt kliendi vajadustele varuosadega komplekteeritud. Kui kliendil peaks mõnd toodet vaja minema, on tal seda hea lihtne sealtsamast haarata, lugejaga üle triipkoodi lasta ning kasutusele võtta. Seejärel liigub kliendi tarbimisinfo automaatselt meie infosüsteemi, et laost võeti maha selline toode, ning meie paneme kliendi poole teele uue toote.

Kuid lisaks kiirusele on siin ka teine oluline kasutegur – nimelt maksab klient toote eest alles siis, kui see kasutusse läheb. Nii jääb kliendil kätte rohkem ressursse, mida oma põhitegevusse investeerida, mitte varuosade all kinni hoida.

Kuna süsteem teeb elu märksa mugavamaks, on üha rohkem kliente selle vastu huvi üles näidanud. Eriti suuremad ettevõtted, sest mida suurem on äri, seda suurem on ka süsteemist saadav kasu. Kliendile igati lihtne, täpne ja kuluefektiivne viis, kuidas tagada, et tema tegevus ei jää toppama üksnes põhjusel, et kriitilist varuosa pole kusagilt võtta.

100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST JAANUAR 2018

13

Traditsioonid ja kvaliteetne tooraine käsikäes FOTO: PIXABAY

Eesti toit peegeldab kõige enam siinset puhast loodust ning toidu nägu on läbi aegade kujundanud elanike peamised tegevusalad – põllundus ja karjakasvatus.

Praegu on toiduainetööstus üks olulisem haru Eesti töötlevas tööstuses, andes ligikaudu 15% Eesti töötleva tööstuse toodangust.

MIS ON TOIDU- JA JOOGITÖÖSTUST VIIMASE SAJA AASTA JOOKSUL ENIM MÕJUTANUD?

Rääkides sellest, mis on viimase saja aasta jooksul toidu- ja joogitööstust enim mõjutanud, tooksin välja tehnoloogiliste lahenduste ning seadmete hüppelise arengu ja kättesaadavuse paranemise. Samas, sada aastat on nii pikk periood, et siia sisse jääb ka mitmeid poliitilise paradigma muutuseid, mis omakorda on mõjutanud turgude ja tööstuste arenguid väga suures ulatuses. Kolmas suur mõjutegur on globaliseerumine. Meil on privileeg elada ajal, mil saame kombineerida parimaid kõrgtehnoloogilisi seadmeid ja vanu järeleproovitud tootmismeetodeid ning luua sellest sünergiast midagi uut, väga kvaliteetset ja tänapäevast paljude maailma turgude jaoks.

SIGRID SÕRMUS Tähtsal kohal kvaliteetne tooraine Eestis tegutseb ühtekokku ligi 500 toidutööstusettevõtet (sh joogitööstus), mis annavad tööd ligi 15 000 inimesele. Ligi 70% toidutööstuste toodangust jõuab eestimaalaste toidulauale, kolmandik aga eksporditakse naaberriikidesse ja kaugematesse sihtkohtadesse.

Kvaliteetse toidu teekond algab hoolikalt valitud toorainest – olgu selleks siis värske ja 100% antibiootikumivaba toorpiim, kvaliteetse kohaliku söödaga toidetud loomade liha või lähedal asuval põllul kasvav vili.

Toidutootjad kannavad hoolt ka selle eest, et tooraine päritolu oleks võimalikult hästi tuvastatav, tootmine kiire, automatiseeritud, hügieeniline ja keskkonnasõbralik.

Janek Kalvi, AS Liviko juhatuse esimees

Eesti tarbija on terviseteadlik Kuigi toidutööstuste peamine eesmärk on tagada kvaliteetsete põhitoiduainete kättesaadavus taskukohase hinnaga, siis üha rohkem pööratakse tähelepanu ka toidu kõrgele toiteväärtusele, kasulikkusele ja Eesti perede toidumenüü mitmekülgsusele.

Eesti tarbija on väga terviseteadlik, mistõt-

tu püüdlevad toidutööstused selle poole, et toit oleks võimalikult naturaalne, kunstlike lisaaineteta ning ei sisaldaks ülemäära palju soola ega suhkrut, et toidu toorainesisaldus oleks võimalikult kõrge.

Eesti toidutööstused jälgivad mitmeid riiklikke standardeid, millest paljud on seotud pakendimärgistusega – nimelt peab

pakend andma tarbijale loetaval ja arusaadaval moel informatsiooni toote koostise ja päritolu kohta.

Lisaks kasutavad tootjad mitmeid toidumärgiseid, mis aitavad tarbijal toidukaupades paremini orienteeruda.

Allikas: www.eestitoit.ee

VÄGEVATE JUURTEGA EESTI KATLAMAJAEKSPERT Napal AS-i 25 aasta jooksul loodud ja renoveeritud katlamajade koguvõimsus on ligi 3000 MW. Ettevõte on auru-, termaalõli- ja keskküttekatlamajade rajamise ekspert, kes käivitanud ligi 300 katlamaja võimsusvahemikus 1...100 MW.

K

lientidel on võimalik valida enamiku Eestis kasutusel olevate kütuste vahel, nagu maagaas, põlevkiviõli, LPG, LNG, biokütus, poolkoksgaas, generaatorgaas, loomsed rasvad jne. Koostöös maailma tuntud põletivalmistajatega Weisshaupt, Petro, Hamworthy on leitud lahendused kõikide võimalike kütuste kasutamiseks.

Napal Service pakub hea kvaliteediga ööpäev läbi toimivat operatiivset soojustehniliste ja küttegaasiseadmete ning jahutusseadmete hooldus- ja remonditeenust. Hooldemeeskonnas on 14 inimest, kes on saanud erialase väljaõppe ning omavad vajalikke oskusi ja tunnistusi tööde teostamiseks. OÜ Napal Service portfoolio koosneb katlamajadest, mis kasutavad erinevaid kütuseid (maagaas, LNG, kerge kütteõli, põlevkiviõli, pellet, puiduhake) ning soojuskandjaid (vesi, aur, termaalõli). Napal Service’i tegevus on sertifitseeritud vastavalt ISO 9001:2015 standardile.

Napal Automaatika omab laialdasi kogemusi tööstuspaigaldiste elektrifitseerimisel ja automatiseerimisel, alustades objekti projekteerimisest ning lõpetades selle automaatikasüsteemide programmeerimise (PLC), visualiseerimise (SCADA), kaughalduse ning

14

NAPAL ON VÄÄRIKAS 25-AASTASE AJALOOGA ETTEVÕTETE GRUPP, MILLE TEGEVUS ON KOONDATUD KOLME TEGEVUSVALDKONDA. • Tööstuslike katlamajade rajamine (Napal AS, asutatud 1993. a) • Katlamajade kvaliteetsed hooldusteenused ööpäev läbi (Napal Service, asutatud 2009. a) • Elektri ja automaatika täislahendused (Napal Automaatika, asutatud 2016. a)

Napali loodud 100 MW katlamaja.

käivitamise ja häälestusega. Sinna hulka kuuluvad kõik muud tööd, mis jäävad alguse ja lõpu vahele (kilpide koostamine, kaabliredelite montaaž jne). Kliendid kiidavad nende paigaldiste eriti korrektset visuaalset välimust. Napal alustas 23 aastat tagasi koostööd Soome sagedusmuundurite tootjaga Vacon ning müüb, hooldab ja remondib nende sagedusmuundureid ning pakub tehnilist tuge.

Baltikumi edasimüüjate jaoks loodi 2011. aastal Vaconi sagedusmuundurite ladu ja e-pood www.vacondrive.ee. Danfoss liitis Vaconi sagedusmuundurid 2016. aastal oma toote-

JAANUAR 2018 100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST

portfelli. Napal on Danfoss Drive’i Vaconi sagedusmuundurite sertifitseeritud hoolduspartner ja ekspert. Danfoss Drive’i ja Vaconi ühendamine teenib eesmärki saada parimaks sagedusmuundurite tootjaks maailmas.

Napal Automaatika on ka Beckhoffi automaatikasüsteemide koostööpartner (müük, programmeerimine, tehniline tugi). Beckhoffi „New Automation Technology” filosoofia esindab universaalseid ja avatud automatiseerimislahendusi, mida kasutatakse alates CNC-tööpinkidest kuni intelligentse hooneautomaatikani.

www.napal.ee

Napali kontor Tallinnas Nõmme tee ja Tüve tänava nurgal.

ETS NORD: HEA VENTILATSIOON ON VÄGA OLULINE, ET MÕTE JOOKSEKS JA INIMENE TUNNEKS ENNAST HÄSTI

J

Augustis oma 20. aastapäeva tähistav ETS NORD arenes välja firmast nimega Hiieko, kus juba varem koostöös ühe suure Rootsi kontserniga toodeti ventilatsioonitorusid.

uhatuse esimees Urmas Hiie meenutab: „Ühel hetkel aga tulid rootslased jutuga, et Hiieko peab selle filiaali neile ära müüma, sest nad tahavad hoopis oma esinduse tööle rakendada.”

Kuna Hiieko põhitegevus oli kütte- ja ventilatsioonisüsteemide paigaldus, eraldati sealt müügiosakond ja mõõtelabor ning selle baasil moodustati uus ettevõte. Värske ettevõttega alustati ka kohe ventilatsioonirestide tootmist.

Aeg läks edasi ja ettevõte kasvas ning arenes jõudsalt edasi. 2005. aastal osteti ära Tehas Metallisti ventilatsioonitootmine.

2007. aastal ehitati Lasnamäe külje alla uus tehas ning selleks ajaks oli algsest üheteistkümnest töötajast saanud juba rohkem kui sada inimest. Kusjuures algsest koosseisust on siiani alles üle poole, praeguseks töötab ettevõttes üle kahesaja viiekümne inimese.

ETS NORDi edu võtmeks peab juhatuse esimees ettevõtte usaldusväärsust. Ta meenutab, kuidas renoveeriti Helsingis Stockmanni peahoonet ning kuna samal ajal kaubamaja töötas, sai kesklinna viia täpselt õige koguse õigeid tooteid ning laadimiseks anti ajaaken 15 minutit. Kui kaubaauto oleks hilinenud, oleks järgmine ajaaken tekkinud alles mitme päeva pärast. Ent tänu kiirele ja täpsele tegutsemisele pidi Soome koostööpartner Consti OÜ neid kiitma: nad ei hilinenud kolmeaastase perioodi jooksul kordagi.

Aegade jooksul on tekkinud muidugi ka raskusi, näiteks on neid mõjutanud tugevalt Vene majanduskriis, panganduskriis ja ehitusturu krahh, mil ehitusmahud langesid lausa 65%. Siis osteti Soome üks väike tootmisettevõte ja alustati Soome filiaali.

Sellest on praeguseks saanud ETS NORDi

kõige suurem müügiüksus. Küll aga ei olnud soomlasi lihtne motiveerida eestlaste jaoks tööd tegema.

Ettevõttes meenutatakse tihti, kuidas kunagi Soomes esimest tööpäeva alustades kutsuti terve Soome meeskond laua ümber ja avati šampanjapudel. Kõik rõõmustasid, et küll on tore: nüüd on meil uued omanikud ja hakkame kõiki hommikuid alustama šampanjaga.

Küll aga pidid soomlased pettuma: pärast tervitusnapsu pidi hoopis koristama asuma.

Selle peale üks vanem tubli töömees torises, et nüüd on temal aeg pensionile minna.

Küll aga harjuti rahvusvahelise seltskonnaga kiiresti: viimasel jõulupeol olid kohal eesti, vene, soome, rootsi ja taani rahvuse esindajad, pidu läks väga rõõmsalt ja kõigile hästi korda ning nüüdseks on ETS NORD üks Soome suurimatest tegijatest.

Ettevõte toetab igati noori ning üritab noortele spetsialistidele pakkuda arenguvõimalusi, et eriala edendada. Nad toetavad TTÜ ja EKA tudengeid, samuti Eesti Kütte-Ventilatsiooniinseneride Ühendust ning pakuvad aktiivsetele ja õpihimulistele noortele praktikakohti ja mentorprogramme. Tublimatele praktikantidele pakutakse ka töökohti. Ühtlasi ei ole harv juhus, kus ettevõte toetab oma töötajate ja koostööpartnerite noori lapsi nende unistuste täitumisel, olgu selleks siis sumomaadlus või motokross.

Võrreldes 20 aasta taguse ajaga hakkavad ETS NORDi kogemusel inimesed aina enam mõistma, milleks on ventilatsiooni vaja. 90% ajast veedetakse ju külmal ajal siiski siseruumides.

Ventilatsioonisüsteemide arengus on toimunud suur hüpe edasi, sisekliima nõu-

ded on karmistunud, õhuvahetusehulgad on suurenenud ning Eesti uusehitiste ventilatsioonisüsteemide tase on suhteliselt kõrge. Uus EU 0-energia direktiiv ei lubagi järgmisest aastast sundventilatsioonita maju ehitada.

Suuremal osal hoonetel, mis ehitati 20 aastat tagasi, on nüüdseks renoveerimise käigus süsteemid teist korda ära vahetatud.

Eestis loetaksegi hea ehitustava põhjal ventilatsioonisüsteemi projekteeritud elueaks 20 aastat. Rootsis on see juba ainult 15 aastat. Arvestatakse, et vanemad süsteemid on moraalselt vananenud ning vajavad väljavahetamist.

Puuduliku ventilatsiooni korral halveneb hoonete sisekliima, mis omakorda mõjutab inimeste tööviljakust. Peavalud, mõttetegevuse aeglustumine ja üldine väsimus on saastunud siseõhu sagedased kõrvalnähud. Seega on väga oluline pakkuda töötajatele värsket õhku, et mõte jookseks, töötaja oleks energiline ning tunneks ennast hästi.

Ka 2018. aastaks on ettevõttel suured plaanid: suurim eesmärk on Skandinaavia turul oma positsioone tugevdada. Praeguseks tegutsetakse Soomes, Rootsis, Taanis. Eestis töötavad ETS NORDi toodetud komponentidest ehitatud ventilatsioonisüsteemid juba ligi 60 protsendil viimase kümnendi uutest ja renoveeritud hoonetest.

Pideva tootearenduse kaudu täiendatakse ETS NORDi tootevalikut igal aastal vähemalt kümmekonna uue põlvkonna tootega. Sellega kindlustatakse oma tooteportfelli jätkusuutlikkus ja vastavus kiiresti areneva Skandinaavia ehitusturu nõuetele.

100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST JAANUAR 2018

15

FOTO: PIXABAY

Põllumajandus mõjutatud poliitilistest otsustest Põllumajandus on üks Eesti traditsiooniline majandusharu, millele on kogu Eesti majandus toetunud pikka aega.

SIGRID SÕRMUS

Ü

heks märgiliseks aastaks Eesti põllumajanduse ajaloos saab pidada Vabadussõja järgset 1919. aasta maareformi, mille käigus mõisade maad, hooned ja kõik sinna kuuluv rekvireeriti ning soovijatele jagati. Selgus aga, et selline suurmajandite jagamine end tegelikkuses ära ei tasunudki – ees oli 1930. aastate majanduskriis, paljud talud pankrotistusid ja maa koondus jälle suurtalunike kätte.

Vaatamata sellele võib aga tõdeda, et Eesti põllumajandus arenes jõudsalt ja põllumajandustooted said üha tähtsamateks ekspordiartikliteks, mida viidi isegi Lääne-Euroopasse. Üheks põllumajanduse arengu alustalaks oli toorsaaduste väärindamine toiduainetööstuses, enim edenes

piimakarjakasvatus. Lisaks aretati sel ajal mitmeid uusi taimesorte ja loomatõuge ning arenes ka põllumajanduslik ühistegevus.

Intensiivpõllumajanduse head ja vead Teise maailmasõja järel toimus aastatel 1944–1947 taas maareform, mille põhiülesanne oli juurutada Eestis samasugust ühismajandite korda, nagu oli ülejäänud Nõukogude Liidus varasemalt juba kehtestatud. Esimene kolhoos asutati aastal 1947 ning algsed väikekolhoosid elasid üle mitu liitmiste lainet ja üleliidulistest kampaaniatest tulenevalt nii head kui ka halba.

Nõukogude põllumajanduse ideoloogiline alus oli küll tootmise intensiivistamine, kuid samas ei olnud selline intensiivpõllumajandus kahjuks loodussäästlik.

1980ndateks oli Eesti NSV-st saanud üks toiduainete ekspordipiirkondi, levinud oli nii sea- kui piimakarjakasvatus, taimekultuuridest peamiselt nisu ja rukis ning üldiselt arenes põllumajandusteadus Eestis hoogsalt – tegeleti sordiaretuse, tõuparanduse ja muude põllumajanduskatsetega.

Ringiga tagasi algusesse

EESTI PÕLLUMAJANDUS PRAEGU

Üheksakümnendate alguses lammutati olemasolev suurtootmine ja maa anti tagasi õigusjärgsetele omanikele. Suurtootjaid jäi Eestisse alles vaid poolsada, küll aga tekkis üle 50 tuhande maaomaniku. 1990. aastate lõpust alates on põllumajanduses hakanud aga taas valitsema suurettevõtted, mis tähendab, et oleme jõudnud tagasi punkti, kus olime 100 aastat tagasi. Samas ei tasu unustada ka väiketootjaid, kes agaralt Eesti põllumajandust ja toodangut mitmekesistavad.

Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga kehtib siin ka liidu ühine agraarpoliitika, mille raames püütakse muuta põllumajandust keskkonnasõbralikumaks ja konkurentsivõimelisemaks, võideldakse kliima- ja keskkonnamuutustega.

Põllumajandusmaastik moodustab Eesti kogupindalast ligi 1/3 (haritav maa + rohumaad).

Eestis mõjutab põllumajandusmaastikke kõige rohkem Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika ja selle raames makstavad toetused.

Eestis on ligi 950 000 hektarit PRIA registris olevat põllumajandusmaad – võib eeldada, et aastaks 2020 ületab toetusalune pindala 1 miljoni hektari piiri.

Võrreldes eelmise sajandi algusega on kasutuses oleva maa pindala kõvasti vähenenud ning suur osa endistest rohumaadest on metsastunud.

Allikas: keskkonnaministeerium

KAHEKÜMNE VIIE AASTAGA KOLHOOSIAEGSEST SÜSTEEMIST MOODSAKS PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTEKS

K

Metstaguse Agro OÜ sai alguse 1993. aastal, kui Järva-Jaani Ühismajandis viidi läbi põllumajandusreform ja Metstaguse osakonnast tekkis töötajate osalusega firma. Kunagisest kolhoosiaegsest süsteemist on praeguseks saanud põllumajandusettevõte, mis teeb silmad ette mitte üksnes oma kvaliteetse toodangu, vaid ka tasemel tootmishoonete ja tehnoloogiaga.

ui põllumajandust tabasid rasked ajad, kukkus ettevõtte lehmade arv pea poole võrra, ligi 300-le. Õige pea sai selgeks, et nii väikese arvuga ei mängi kohe kuidagi välja. Siis saadi uus laut, lisaks tehti teisigi vajalikke muudatusi, misjärel hakkas loomade arv taas jõudsalt kasvama. Praeguseks on ettevõttes 550 lehma, kes annavad 11–12 tuhat kilo piima aastas.

Agronoomi hariduse ja pika kogemusega ettevõtte juht Teet Kallakmaa on veendunud, et sellise arvu lehmadega suudab juba päris edukalt piimaturul majandada. Siin päris see loogika ei kehti, et mida rohkem lehmi, seda edukam ettevõtmine.

Nii et karja suurendamise asemel keskendutakse toodangu ja selle kvaliteedi kasvatamisele. Ning sellele, kuidas piima omahinda ehk tootmiskulusid veelgi rohkem alla saada. Sest mida rohkem jääb ettevõtjale kätte ressurssi, seda enam saab seda tootmisesse investeerida.

Kuid investeeringute tegemisest ei saa üle ega ümber, eriti veel tootmises. Neid

16

on tehtud samm-sammult. Nüüdseks on eurorahade abil renoveeritud kaks vana lauta ning püsti pandud üks uuski. Kokku on ettevõttel neli vabapidamislauta koos lüpsiplatsiga. Farmikompleksi on juurde ehitatud ka silo-, sõnniku-, sööda- ja tehnikahoidlad. Kõik investeeringud on ennast vägagi õigustanud, sest nõukogude ajast pärit hooned olid mitte ainult amortiseerunud, vaid ka pilla-palla mööda ilma laiali.

Nüüd on kõik oluline ühte kohta koondatud, et oleks märksa efektiivsem ja mugavam toimetada.

Piimatootmisele lisaks tegeleb ettevõte teravilja ja rapsi kasvatamisega. Esmalt tehti seda puhtalt enda tarbeks, sest peale lehmade vajasid kunagi siin ka sead sööta. Kuna maad ja ressurssi jagus, hakati teravilja ning rapsi vaikselt välja müüma.

Praegu läheb üle poole teraviljast ja rapsist müügiks.

Kriisi ajal lõpetas nii mõnigi piimatootmise, et puhtalt teravilja- ning rapsikasvatusele üle minna. Kallakmaa seda aga

JAANUAR 2018 100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST

õigeks ei pidanud, uskudes, et Eesti tulevikuks on ikka piimatootmine ja loomakasvatus. Viimaste aastate kasin ilmastik ning hinnad on näidanud, et mehel oli tuline õigus.

Ilmaga pole meil juba mõnda aega vedanud. Põllumehe hommik algab ikka nii, et esimese asjana tuleb ilmaportaalid lahti lüüa, et aru saada, mis ees ootab. Ellu jäävad need, kellel piisavalt kogemust ja nutikust.

Julgelt võib öelda, et möödunud aasta oli paarikümne aasta üks keerulisemaid.

Suve õieti polnudki, ent talv tuli õigel ajal.

Pea kuu aega olid kultuuride kasvufaasid nihkes, kõik valmis liiga hilja. Tegelikult on pea igal aastal midagi uut pakkuda, nii et igav ei hakka. Kuid eks see risk ole põllumajandustootmisesse juba eos sisse kirjutatud. Põllumehe valik, põllumehe risk.

Kuid ilm pole kaugeltki ainus väljakutse, mida elu pakub. Kui laudas jagub tööd aasta läbi, siis põllul on suvel tööd kordi rohkem kui talvel. Eks see ole eraldi kunst, kuidas seda keerulist dilemmat lahendada.

Suvel tuleb lihtsalt võimalikult palju ajutisele tööjõule ja praktikantidele panustada, et talvel poleks töötajate nimekiri koormavalt pikk. Probleemiks on seegi, et asjalikke inimesi, kes oskaksid ja tahaksid laudas toimetada või traktoriga põldu künda, pole lihtsalt kusagilt võtta. Nii et võõrtööjõud tundub olema möödapääsmatuks lahenduseks, kui soovime ka edaspidi Eesti piima juua.

Tulevikuplaane on ettevõttel mitmeid.

Kuid eks need kõik teeni eesmärki toota palju ja kvaliteetset piima.

MILLEKS AUTOMATISEERIDA PIIMATOOTMISE FARME? Linery OÜ ehk brändinimega Lely Center Estonia on loodud 2009. aastal peaasjalikult Lely toodete maaletoomiseks ja hoolduse ning nõuandeteenuse tagamiseks Eesti Vabariigis. Ettevõtte tegevjuht Toomas Rüütel räägib lähemalt, mis on lüpsirobotid ning milleks on vajalik automatiseerimine.

Lely lüpsirobotid – teerajaja lüpsi automatiseerimisel Lely näol on tegu lüpsitehnoloogiaga, mille seeriatootmist alustati 1992. aastal, seega saab öelda, et Lely on lüpsi automatiseerimise teerajaja. „Esimesed Lely lüpsirobotid paigaldasime Eestisse aastal 2006, samuti olid need lüpsirobotid ainukesed lüpsirobotid sel hetkel ja farm, kuhu me robotid paigaldasime, sai Eestis suure tähelepanu osaliseks,” ütleb Rüütel. „Heas korras lüpsirobotite süsteem on kõva abimees piimatootjale mitte ainult lüpsiprotsessi teostamiseks, vaid ka kõikvõimalike andmete kogumiseks tootmise kohta – piima kvaliteet, lehma tervis, indluse tuvastus, söötmise efektiivsus ja täpsus. Lüpsiroboti kasutuselevõtuga tekib farmeril võimalus valida, millal ja mis tööd teha, sest lüpsiprotsessi ei ole vaja teostada iga päev ühel ja samal ajal, nii nagu traditsiooniliste lüpsiseadmetega. Plussiks on ka see, et lehmad on rahulikumad, stressivabamad ja tervemad, seega suudavad nad ka rohkem piima toota ja kauem omanikule kasulikud olla.”

suhtlemist nii farmeritelt kui ka meilt,” ütleb Rüütel ja toob välja, et mõlema poole analüüsivõime ja teotahe on need, mis asju paremuse poole viivad.

Pakutakse kogu laudas vajaminevat seadmestikku

Koostöö viib parimate tulemusteni Iga lahenduse puhul on oluline mõelda sellele, mil moel oleks kõige parem lauta sisustada, et lehmadel hea oleks. See eeldab aga Linery OÜ ehk Lely Center Estonia • Kõik töötajad on sertifitseeritud oma ala spetsialistid – korraldatakse koolitusi nii Eestis kui ka välismaal.

• 24/7 hooldusteenus lüpsirobotitele.

• Lely karjahaldusprogramm T4C – saab näha karja terviknäitajaid, grupipõhiseid näitajaid, samuti iga looma näitajaid eraldi.

omakorda häid teadmisi lehmast ning tehnoloogiast. „Muidugi võivad tekkida käärid maksumuse ja parima lahenduse vahel, kuid siis peaks selgeks tegema tähtsuse järjekorra, millest lähtuvalt tootmist planeerida,” selgitab Rüütel ja lisab, et siiani ollakse koostöös farmeritega jõutud parimate tulemusteni, seda nii tööjõu kasutamise poolest kui ka piimatoodangu kvaliteedi osas. „Koostöö algab sellest, kui hakatakse tootmist planeerima. Töö farmides käib iga päev selle nimel, et muuta farmi toimimist nauditavaks – see eeldab head ja sisukat

Vajadused farmides muutuvad ajas, kuid klientidele ollakse pikaajalised koostööpartnerid ja lubadustest peetakse kinni. „Tavaline on, et uue lauda rajamisel oleme paigaldanud sõnnikusüsteemid, piirdeseadmed, ventilatsioonisüsteemid, asemekatted, söötmis- ja jootmissüsteemid, valgustuse süsteemid, looma hooldussüsteemid ja lüpsisüsteemid,” ütleb Rüütel ja lisab, et tegelikult on ettevõttel läinud hästi. „Praegu teenindame 100 lüpsirobotit ja kõiki teisi vajaminevaid seadmeid lautades, oleme tutvustanud ja propageerinud Lely lahendusi – muidugi on ka meil olnud mõõnad ja raskused, kuid neid ületades oleme muutunud tugevamaks ja täpsemaks, täiustanud oma teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.”

Huvi korral külasta Linery OÜ kodulehekülge http://www.linery.ee/ ja uuri lisa!

100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST JAANUAR 2018

17

TRÜKITÖÖSTUS

Eesti trükitööstus liigub tõusujoones FOTO: MARI LUUD

Statistikaameti andmetel on Eestis u 250 trükiettevõtet, kus töötab kokku ligikaudu 3500 inimest. Trükiliidu andmetel on aktiivseid trükikodasid 150 ringis.

SIGNE KALBERG

E

esti trükitööstusel on pikk ajalugu – esimene trükikoda asutati 1631. aastal Tartus. Tallinna jõudis esimene trükikoda 1634. aastal, kui Tallinna Gümnaasiumi juurde asutati trükikoda, kuhu asus tööle Christoph Reusner Stockholmist.

Kui palju trükkalid siis teenisid, ei ole teada, kuid 2016. aastal ulatus Eesti trükitööstuse kogukäive 335 miljoni euroni, millest trükikojad moodustasid 212 miljonit ning pakenditootjad 123 miljoni eurot.

“Eesti trükituru trendid on sarnased Euroopa üldisele pildile. Edukaimad trükiettevõtted tegutsevad etiketi- ja pakenditootmise valdkonnas, kus nii käive kui ka kasum liiguvad tõusujoones,” ütleb Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu tegevjuht Kati Rostfeldt.

Rostfeldti sõnul on traditsioonilised trükikojad ja perioodika trükkijad läbi elanud keerulisi aegu, kuna trükimeedia

Trükitööstuse üheks võtmesõnaks on nutikas tootmine, möödapääsmatu on ka tegevuse automatiseerimine. Kroonpressi trükikoda.

kirjastamine tervikuna on digitaalse meedia kasvava levikuga saanud hoobi. “Eesti trükiettevõtetel on tänu tehnoloogilisele võimekusele, oskustele ja kliendibaasile õnnestunud kasvatada oma äritegevust uute teenuste ja lisandväärtuse tootmisega. Pidevalt jälgitakse tulevikutrende, arendatakse uusi tooteid ning tehakse investeeringuid keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks. Üheks võtmesõnaks on nutikas tootmine, möödapääsmatu on loomulikult ka tegevu-

se järkjärguline automatiseerimine,” ütleb liidu tegevjuht.

Trükitööstus on üks killustatumaid tööstusharusid, 95% trükiettevõtetel on personali suurus vähem kui 20 töötajat. See muudab ala küll paindlikuks, kuid väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on vähem võimalusi investeeringuteks ja arenguks.

Väikesed trükikojad ei suuda alati laiendada oma teenuste valikut ja üksikettevõttena vastata klientide ootustele. Aina enam tuleb

trükikodadel teha koostööd, et võtta vastu suuremaid tellimusi või pakkuda klientide soovidele vastavaid teenuseid.

Suurt rolli mängib siin katusorganisatsioon, mille kaudu liigub ettevõtetele oluline infovoog, toimuvad erialased koolitused, ekspordile suunatud ühistegevused. Selle tulemusel on moodustunud tihe koostöövõrgustik. Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit koondab praegu pea 40 tootmisettevõtet, kelle käive moodustab trükitööstuse kogukäibest 255 miljonit eurot ehk 76%.

Eesti trüki- ja pakendiettevõtete kogutoodangust eksporditakse ca 45%, peamiselt etiketid ja pakendid, raamatud ja perioodika. Kohalikule turule toodetakse enim toiduainetööstuse tarbeks: etiketid, kile-, kartong- ning lainepapist pakendid. Väiksemate digi- ja reklaamtrükikodade toodang jääb samuti peamiselt Eestisse.

Statistikaameti andmetel kasvas 2016. aastal trükiste eksport eelmise perioodiga võrreldes 13,9%, kaubagruppides eelkõige raamatute kujul. Peamised sihtriigid on Skandinaavia maad, tublimad ekspordivad ka Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Eesti ettevõtetele pakuvad juba praegu tugevat konkurentsi Läti ja Leedu, aga Põhjamaade suunas vaatab aina enam ka Poola.

KUST NEED HEAD PROJEKTID TULEVAD K-Projekti akendest Ahtri tänava Admirali maja kolmandalt korruselt avaneb hunnitu vaade Tallinna ühele kiiremini arenevale piirkonnale Vanasadama ümbruses.

Rotermanni kvartal, Porto Franco, Tallinna Vanasadam ja vett mööda veidi eemal Noblessneri kvartal – kõigi nendega on firmal suuremal või vähemal määral pistmist.

Tegutsetud on juba üle veerandsaja aasta ning paljude ammu alustatud projektide vilju märkab linnakodanik alles täna.

K

-Projekt sündis puhtinimlikust ahnusest, on firma loomist humoorikalt kirjeldanud Rein Annusver, viidates nõukogudeaegsele plaanimajandusele, mil riik dikteeris büroodele, kui suures mahus tööd teha tohtis. Toona töötas ta Kommunaalprojektis, kus töötajate suutlikkus oli suurem, kui võim teha lubas. Viimase asjaolu toel sündisidki esimesed kooperatiivid, kus keegi ei määranud tehtava töö ülempiiri. „Riiklik väikeettevõte, üks väheseid formaate, mida siis luua sai, sündis 1. detsembril 1988. Eraettevõtte saime tehtud alles paar aastat hiljem. Sel ajal olid võimsad projekteerimisfirmad. Kommunaalprojektis oli 600–700 töötajat, aga selliseid oli veel – Eesti Projekt, Tööstusprojekt, EKE Projekt, Maaehitusprojekt –, kõigis viis-kuussada inimest tööl. Praegu askeldab ehk suuremates projektbüroodes nii poolesaja inimese ümber,” meenutab firma looja K-Projekti algusaegu.

18

Rein Annusver valdkondi, millega ettevõte põhiliselt tegeleb.

Detailplaneeringutest liiklussõlmedeni

Praegu jookseb K-Projektil 30. aasta ja oma olemuselt on ettevõtte juhi arvamusel tegu Eesti kõige tublima infrastruktuuri projekteerijaga. „Me ei projekteeri ega hakka suure tõenäosusega ka lähiajal projekteerima ühtegi hoonet, aga projekteerime kõike, mis jääb väljapoole hooneid – tänavad, maanteed,

JAANUAR 2018 100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST

tehnovõrgud, haljastus, teeme geodeetilisi mõõdistustöid jne. Koostame palju detailplaneeringuid (vahelduva eduga 20–25% detailplaneeringutest Tallinnas) ja nendega kaasnevaid uuringuid: haljastuse hinnangud, insolatsioonianalüüsid. Pärast detailplaneeringu kehtestamist saame klienti aidata ka kruntide moodustamisel,” loetleb

Aastate jooksul on K-Projekt laiendanud oma tegevusalasid ja võib julgelt kinnitada, et pakutakse teenust detailplaneeringutest liiklussõlmedeni. Igal aastal jõuab kehtestamiseni kümneid detailplaneeringuid, mis valminud K-Projektis. Paljudel juhtudel jätkub töö sama objektiga edasi: moodustatakse kinnistud, projekteeritakse välisvõrgud, teed-tänavad, haljastus. Selle töö vilju näeb peamiselt Tallinnas ja Harjumaal, aga ka mujal Eestis. Näiteks võib tuua Väo liiklussõlme, mille kohta kehtestati hiljuti detailplaneering, praegu moodustatakse krunte ning juba koostatakse liiklussõlme ehitusprojekti.

Sarnased näited on ka Porto Franco, Rotermanni kvartal, Noblessneri kvartal ja

Ingmar Aija arvutisimulatsioon: Haabersti liiklussõlm.

paljud teised objektid. Viimase aja üks suuremaid töid on Veskimöldre uus elurajoon ligi 250 eramu ja ridamaja krundiga, kus alustati detailplaneeringu koostamisest, moodustati krundid, projekteeriti kogu taristu.

K-Projekti projektide järgi on viimastel aastatel ehitatud Luige ja Topi liiklussõlm Tallinna ringteel. Tallinnas on üks suurimaid ja komplitseeritumaid K-Projekti projekteeritud objekte kindlasti Ülemiste liiklussõlm koos Tartu maanteega. Praegu ehitatakse K-Projektis projekteeritud Haabersti liiklussõlme. Hiljaaegu on valminud Reidi tee projekt, mille järgi peaks ehitustööd algama juba sellel kevadel.

Vaadeldes K-Projekti töid, jääb silma tõepoolest palju selliseid, mis tuttavad igale linnakodanikule. „Eelmisest aastast saab trammiga lennujaama – trammitee projekteerimisega tegelesime viimased viis aastat, mõttetasandil veelgi kauem. Eelmisel aastal rekonstrueeriti meie projekti järgi Kopli trammiliin ja enne seda osalesime Tondi-suunalise trammitee rekonstrueerimise projekti koostamisel,” nimetab Rein Annusver firma viimase aja suuremaid töid. Aga neid on veel. Huvitavat mõtlemist on pakkunud Vanasadama piirkond, kus liikluspilt muutub peagi oluliselt ja Kakumäe sadama arendamisega seotud projekteerimistööd.

Detailplaneeringute juhtivkonsultandi Ülle Kadaku sõnul on väga põnevad ka objektid, millega tegeletud pikki aastaid. Näiteks Suur-Sõjamäe tn 10, endise Dvigateli tehase ala, mis jõudis K-Projekti töölaudadele aastaid tagasi nõukogudeaegse tootmisolme musternäidisena. „Gaas, elekter, side liikusid kõik õhuliine pidi. Piirkond ise, hoolimata uhkest tsaariaegsest planeeringust, oli kole ja räämas,” kirjeldab Ülle piir-

konda, millest on välja arenenud pealinna moodsamaid ärikeskkondi Ülemiste City. „Esimene detailplaneering endise Dvigateli alal kehtestati 2003. aastal. Tööle hakkasime isegi aasta-paar varem. Nüüdseks on suur osa detailplaneeringust realiseeritud, on koostatud ka uusi detailplaneeringuid väiksemate piirkondade kohta ning paljude objektide projekteerimisel oleme oma meeskonnaga tegevad olnud. Etteruttavalt võib öelda, et Suur-Sõjamäe tänava äärse parkla asemele kerkivad peagi kolmeteistkorruselised büroohooned ja parkimismajad. Vihmavarjuga tüdruk kõrvalmaja otsaseinal tervitab möödujaid veel aastaid, enne kui suur tööstushoone linnapildist lõplikult kaob.

Üha rohkem projekteerijaid liigub pilvedes See muidugi ei kirjelda mitte nende loovat meeleseisundit, vaid tööd, mida tehakse üha rohkem pilvelahendusi kasutades.

K-Projektilgi on selles vallas esimesed edukad objektid selja taga. „Praegu on kogu tehnoloogiline pool arenenud väga kiiresti edasi. Hetkel kasutame SharePointi platvormi, kus kõik on taevas ja kui meie projekteerijad tööd teevad, siis kõik andmed sinna pilve ka kantakse. Suure töö korral saab iga osaline siseneda süsteemi ja teha ära oma töö osa. Kõik teised näevad seda pea reaalajas ning saavad oma osa projekteerimisel teiste tehtuga arvestada. Selle kõigega kaasnevad täiesti uued töövõimalused meie inimestele, kes võivad objektide projekteerimisega tegeleda kõikjal, kus selleks piisavalt hea internetiühendus. Tallinnas, Pariisis või Londonis. See on üks suuremaid muudatusi viimase aasta jooksul,” kiidab Rein

Annusver tänapäeva võimalusi, mis lubavad loobuda 20 aasta pikkusest oma serverite kasutamisest.

Pilvelahenduste kõrval hoiab moodsat joont veelgi olulisem töövahend – tarkvara.

Malle Ütti, projekteerimisjuhi sõnul liigub ettevõte selles mõttes paralleelselt mitmes uues suunas. „Oleme ka infrastruktuuri projekteerides üle minemas 3D-projekteerimisele, mida praegu väga sageli veel ei tehta, sest paljudel tellijatel ja ehitajatel puudub valmidus kolmemõõtmelisi jooniseid vastu võtta. Maantee-ehitajad seevastu on asjast väga huvitatud, nende masinad ja seadmed töötavad just selliste digitaalsete jooniste peal.”

Projekteerijad puu otsas ei kasva, ka kesised mitte Eelmise majandusbuumi ajal oli K-Projektis tööl 101 inimest, praegu on hingekirjas 55 töötajat (mitu inimest on lapsehoolduspuhkusel). Praegune olukord on uute projekteerijate palkamise vaatevinklist üsna nutune. Huumorisoon ei vea Rein Annusveri alt sellegi olukorra kirjeldamisel: „Suurt muret teeb eesti rahva juurdekasv, sest kogu aeg on meil palju naisterahvaid kodus lapsi kasvatamas.

Meie jaoks on probleem selles, et kui tubli insener otsustab pere luua, mis tegelikult on ju tore, on täiesti võimatu leida projekteeriva inseneri asemele teist inseneri, räägitagu, mida tahes. Selliseid inimesi pole olemas. Abi pole loota ka välismaalt, sest peab tundma kohalikke olusid, teadma seadusi, suhtlema väga palju Eesti ametnikega. Lugu oleks teine, kui projekteerida tuleks kilomeetrite viisi sirget teed kuhugi kõrbesse või metsa, aga kui peab pidevalt suhtlema erinevate võrguvaldajatega ja Tal-

linna erinevate ametitega, ei tule välismaine tööjõud kõne allagi.”

Keeruline on leida ka inimesi koolipingist, sest neid, kes tahaksid istuda laua taga tunde ja tunde ning erinevate vastukäivate nõuete tõttu alailma töid ringi teha, lihtsalt pole. Vähestele noortele, kes K-Projekti jõuavad, jagub Rein Annusveri sõnul vanematel kolleegidel vaid kiidusõnu. „Lihtne neil siin alustada pole, harjumist tahab kas või aastakümnetega välja kujunenud firma käekiri, mille tulemuseks on ilusad ja selgesti loetavad projektid, millest ka tavakodanik info kätte saab. Kõik, kes meile tööle tulevad, hakkavadki õppima, kuidas teha lisaks tehniliselt veatule ka ilusat projekti.

Noorte väljaõppe hulka kuuluvad muu hulgas mõtteharjutused Tallinna erinevate ristmike lahendamiseks, tänu millele on Tallinnas vähe kohti, mida me poleks mingilgi kujul läbi mõelnud ja läbi joonistanud.

Hetkel tegeleme näiteks Hipodroomi ja Sõle-Tulika-Paldiski maantee ristmikega, et leida lahendus, kuidas panna ühistransport ladusamalt sõitma pärast Haabersti ristmiku valmimist. Abiks liikluslahenduste koostamisel/väljamõtlemisel on liikluse modelleerimine, mis võimaldab hinnata ühe või teise lahendusvariandi eeliseid ja puudusi.

Meie meeskonnas tegeleb mitu noort inseneri just selle tulevikku pööratud arengusuunaga.

Põneva ja pingelise tööelu kõrval jagub aega ka meeleolukateks ühisüritusteks, mis enamasti on sisukamad kui üks tavapärane pidu kolleegidega. Sellel aastal läbivad kõik K-Projekti töötajad kondiaurul 2018 kilomeetrit. Kes jalgsi, kes rattaga, kes rulluiskudega, hea vedamise korral ka suuskadel.

Tasub järgimist – aasta alles noor, sama noor kui K-Projekti loomevaim.

100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST JAANUAR 2018

19

LOGISTIKA

Logistika- ja transpordisektor on muutuste tuules „Tavalogistika, mis põhines suuresti naftatransiidil, on erinevatel põhjustel ära jäänud. Oleme suutnud selle asendada väikesaadetiste või e-kaubandusega. Meil on võimalus osaleda Aasia ja Euroopa e-kaubanduses vahendajana,” näeb Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingu PROLOG juhatuse esimees Tõnis Hintsov vedajate tulevikuvõimalusi.

JUULI NEMVALTS

H

intsov ütleb Eesti transpordi ja logistika arengusuundadest rääkides, et transiidivedu on praeguseks juba oma madalseisust läbi käinud. Samas toob ta välja, et Eesti vedajate konkurentsivõime on erinevate regulatsioonide tagajärjel kannatada saanud.

“Eesti kui ühe transpordikanali konkurentsivõimet halvendab praeguse valitsuse maksupoliitikast tulenev ebamõistlikult kõrge aktsiis ja võrreldes Põhjamaadega tahtmatus lubada näiteks teedele pikkasid autoronge. Praegu on meil lubatud 18,75

FOTO: ILMAR SAABAS

meetrit pikad autoveosed või -rongid, samas mujal Euroopas on lubatud 20–25 meetri pikkused ühikud. Isegi 30,4-meetrised autorongid sõidavad Skandinaavias.

Nii ongi Eesti vedaja kulu ühe veetava laadimistonni kohta palju suurem, mis on konkurentsi piirav,” on Hintsov murelik. “Meie ärikeskkond peab olema avatud ja innovatiivne, lihtne ning ühetaoline – me ei tohi oma piirkonna konkurentsi vähendada,” lisab ta.

Keskkond esitab nõudmisi Lähiaja väljakutseks on logistikasektorile pigem turuootustest tingitud suur surve lühikesele tarneajale. “Prognoositakse, et üle poole e-kaubanduse tarnetest hakkavad toimuma samal päeval, mis omakorda esitab logistikakeskustele suuri nõudmisi – seda, et hoitakse regioonis suuri varusid ja transport on kiire. Praegu on Poola muutunud selliseks transiidikeskuseks. Kui veel 20 aastat tagasi liikus enamik kaupasid Eestisse Soome kaudu, siis praeguseks on liikunud enamik vaheladusid Poola või Kesk-Euroopasse,” selgitab Hintsov.

Kogu logistika- ja transpordisektorit iseloomustab nii meil kui ka mujal maailmas tohutu uuenduste ja innovatsiooni laine, mille väljenduseks on targad teed ja autod.

Raskeveokid Põrguvälja liiklussõlmes.

Samuti single window ehk tarneahelate digitaliseerimine, kus info sisestatakse süsteemi üks kord ja seda rohkem ei korrata.

“Me ei saa tänaseid äriprotsesse ainuüksi digitaliseerida, vaid peame neid äriprotsesse ka uuendama ja arendama. Selleks, et saada konkurentsieelist või konkurentsis püsima jääda, vajame erinevate era- ja riiklike süsteemide ühendamist. Kindlasti tuleb leida erinevate kulude kokkuhoiukohti. Tänu harmoniseeritud andmevahetusele

ja digitaliseerimisele on kokkuhoid juba olnud kümnetes protsentides,” selgitab Hintsov. “Arenevad uued tehnoloogiad, eelmisel aastal käis meie liidus esinemas Hyperloopi esindaja ja praegu arutatakse Tallinna-Helsingi ühendust.”

Innovatsiooni takerdumist Eesti väiksuse taha Hintsov ei usu. “Survet innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks annab ainuüksi tööjõupuuduse ja palgatõusu surve,” räägib ta.

EESTI VÕIMEKAIM BETOONIST VÄIKEELEMENTIDE TOOTJA Kiili Betoonis valmivad käsitööna kõik nende ligi 500 standardmudelit.

Ettevõtte juhi Rain Sinimaa sõnul teostatakse lisaks standardtoodete valmistamisele aina suuremal hulgal eritellimustöid, kuna betoonimaailm on nii võimalusterohke.

„V

almistame pesubetooni, silebetooni ja lihvitud betooni ehk terrazzo’t. See, et meie toodang on valmistatud graniitkillustikust käsitööna, tagab toodetele aastakümnete pikkuse vastupidavuse. Meie ilmastikukindlad õuetooted on heaks lahenduseks, et mitmekesistada linnaruumi ja muuta koduaeda ilmekamaks,” räägib Sinimaa.

Kiili vallas Vaelas asuv ettevõte annab tööd peamiselt kohalikele elanikele. Sellel talvel 20-aastaseks saavas Kiili Betoonis on mitmeid inimesi tööl firma algusaegadest, samas on uuemad tulijad toonud ettevõttesse nooruslikku energiat. Kollektiivist rääkides kiidab Sinimaa suurte kogemustega personali, kuna ka tootearendusega tegelevad peamiselt ettevõtte töötajad ise. „Tihti tulevad kliendid oma ideedega ja siis valmib toode tulenevalt tellija soovist,” ütleb Sinimaa.

Kogemus maksab Tema sõnul on suurimat rõõmu pakkunud koostöö Eesti Rahvamuuseumiga, kuhu valmisid filmide tegelaskujud. Huvitav projekt oli armastajate skulptuuri „Armas20

FOTO: KRISTJAN JÄRV

tuse ausammas” valmistamine Audru valda. „Oleme töökogemuse põhjal arenenud spetsialistideks väga erinevate treppide uuendamisel. Lisaks valmistame astmekatteplaate, pakume renoveerimis- ja paigaldusteenuseid. Meie trepid kaunistavad suurimaid ühiskondlikult kasutatavaid hooneid – koole, kinosid, kultuuriasutusi; samuti väikeseid eramaju,” räägib Sinimaa.

Ettevõtte klientideks on nii eraisikud, suurehitusettevõtted, arhitektid, suuremad ehitusmaterjalide kauplused kui ka korteriühistud, kinnisvaraarendajad ja -hooldajad. Veel kasutavad Kiili Betooni tooteid teedeehituse ja liikluskorralduse ettevõtted, koolid, ministeeriumid, kohalikud omavalitsused – loetelu on pikk.

Võimaluste mitmekesisus „Tootevalikusse kuuluvad ka luksuslikud kalmupiirded, mis pea kõigil suurematel kalmistutel lahkunute puhkepaiku ilmestavad. Liiklust aitavad korraldada meie teetõkked ning lillekaste teeme mitme erineva pinnaviimistluse ja värviga,” loetleb Rain Sinimaa valdkondi, kuhu nad tooteid pakuvad.

JAANUAR 2018 100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST

Ettevõtte edukuse tagab Sinimaa sõnul suur tooteportfell – kui 20 aastat tagasi alustati paarikümne esemega, siis nüüd on tootekataloogis pea 500 standardartiklit.

Sellele lisanduvad klientide mitmekesistest ja isikupärastest soovidest tulenevad eritellimused.

Hinnatud on nende valmistatud välimööbel – pinke, laudu, prügikaste ja muud vajalikku võib kohata tanklates, parkides ja linnapildis. „Vaba aja veetmiseks välitingimustes oleme loonud lauatennise- ja malelaua, samuti grillid, mida võib kohata kõigis populaarsetes kohtades,” ütleb Sinimaa.

Küsimusele, millist klienti enda juurde oodatakse, vastab Sinimaa, et kuna nende tootevalik on ääretult lai ning nad on koostöös kliendiga paindlikud ja erisoove arvestavad, siis on oodatud iga eraisik ning kõik ettevõtted ja asutused. „Valmistame tooteid ka välisriikide klientidele, kuna meie hinna ja kvaliteedi suhe on parim. Alati on teretulnud need, kelle trepid vajavad astmeid või katteplaate, sest meie graniidi värvivalik on Eestis suurim,” on Sinimaa veendunud. www.kiilibetoon.ee

Rain Sinimaa sõnul on populaarseimad nende valmistatud linnamööbel ja treppide astmeplaadid.

SISUTURUNDUS

100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST JAANUAR 2018

21

REISIMINE FOTO: TIIT BLAAT

Huvirännakute ajalugu Eesti Vabariigi loomise järel on siinne turismikorraldus vahelduva eduga aina ülesmäge rühkinud.

VILVE TORN 1920 – kodanikualgatuse korras loodi Eesti Turismi Ühing (ETÜ).

1928 – Tallinna ühendas välissadamatega, sh Helsingiga, 13 laevaliini.

1930 – teedeministeeriumi algatusel loodi SA Turismi Keskkorraldus eesmärgiga ehitada ja korraldada puhkekodusid.

1934 – ETÜ initsiatiivil asutati ajakiri Turismi Teataja.

1935 – valmis Eesti esimene turismibuss 40–50 istekohaga. Bussis oli WC. 1936 – esimene lennumatk kaheksakohalise lennukiga Tallinnast Varssavi. Sel aastal käis Eestis üle 117 000 välismaalase, 45 000 rohkem kui eelmisel aastal.

1938 – jõustus turismi korraldamise seadus ning asutati loodushoiu ja turismi instituut. Tegeleti turismi järelevalvega.

1939 – moodustati Turismi Arendamise Fond, kuhu laekus 1% rongi- ja bussipiletite hinnast. Summasid kasutati reklaamiks.

1940 – Nõukogude Eesti valitsuse määrusega riigistati kõik turismiasutused. Järgnenud Saksa okupatsiooni ajal hotellid küll tegutsesid, kuigi klassikalises mõistes turismi sel perioodil ei eksisteerinud. Sageli kasutati hotelle saksa ohvitseride majutamiseks.

Sõjajärgsed aastad – nii turismi- kui ka hotellimajandus toimisid Nõukogude okupatsiooni tingimustes. Uusi turismiobjekte ja majutusettevõtteid ei arendatud ega ehitatud.

1950ndate esimene pool – Eestis hakati korraldama ühe-kahepäevaseid ekskursioone rongide või inimeste veoks kohandatud veoautodega. Välisturismi arengut pidurdasid karmid seadused ja julgeolekuorganite hirm välisspioonide ees.

Eestis tegutseb üle 700 majutusettevõtte (lisaks arvukalt FIE-sid ja ettevõtteid,

kelle põhitegevusalaks on märgitud mõni muu tegevus).

Toitlustusettevõtteid on ligi 2000 ning reisibüroosid ja -korraldajaid u 300.

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium

1950ndate teine pool – algas ulatuslik kuurortide ja puhkekodude laiendamine-rajamine. Eesti ja Läti muutusid üleliiduliselt nõutavateks puhkepiirkondadeks.

Siinset teenindustaset peeti parimaks kogu Nõukogude Liidus.

1960ndad – mõningane areng välisturismis. Hotellimajanduse arengust saab uuesti rääkida alates 1963. aastast, kui avati hotell Tallinn. Sanatooriumide populaarsus kasvab.

1965 – taasavati regulaarne laevaühendus Soomega.

1972 – kevadsuvel valmis esimene välismaise, Soome ehitusfirma rajatud hotell Viru. Noobleim hotell Nõukogude Liidus ja mõeldud peamiselt vaid välisturistide majutamiseks.

1980 – uus arenguetapp tänu Moskva olümpiamängude ajal toimunud Tallinna olümpiaregatile. Tallinna ehitati lennujaama uus peahoone, postimaja, linnahall, hotell Sport (nüüdne hotell Pirita) ja hotell Olümpia.

Perestroika – asutati Eesti esimesed erakapitalil põhinevad reisibürood Mainor Meelis ja Estravel.

1972. aastal avatud hotell Viru oli toona noobleim hotell Nõukogude Liidus.

1991 – pärast taasiseseisvumist allutati kõik majutusettevõtted Eesti Vabariigile.

Turismi ja hotellimajanduse arenguks avanesid laiemad arenguperspektiivid, algas majutusettevõtete rekonstrueerimine ja uute hotellide rajamine. Aastakümne lõpul sisenesid Eesti hotelliturule esimesed rahvusvahelised suurhotelliketid.

2017. aasta november – Eesti majutusettevõtetes peatus 236 000 sise- ja välisturisti. Seda on 10% enam kui eelmise aasta samal kuul.

Allikas: Marve Koppel, Kuressaare ametikool

Kas oled firmapeo korraldamisel seisnud silmitsi küsimusega, kui palju midagi tellida?

Liviko Store & More pakub sulle unikaalse võimaluse kasutamata jäänud kaup tagastada!

Vaata kõiki meie eripakkumisi: www.livikostore.ee Telli nii palju, kui soovid, ja natuke rohkem. Sa ei pea enam muretsema, mida teha üritusest alles jäänud jookidega. Tagasta rikkumata kaup Liviko Store & More’i poodi. Omalt poolt pakume kauba transportimiseks ka kulleriteenust.

Soorita tellimus meie e-poes! Sisesta eesnime-lahtrisse firma nimi ja perekonnanime-lahtrisse registrikood, vajadusel ka KMKR, ning prindi välja arve. Võta ühendust meie e-poe klienditeenindusega telefonil 683 7744 (E–R 9–16) ja lepi kokku teoreetiline kauba tagastamise aeg.

Tagastada saab ainult rikkumata pakendiga avamata tooted. Kasti ja kohvriga müüdavaid tooteid võtame vastu ainult suletud kujul.

Avatud õlle- ja viinakohvreid ning veinikaste tagastada ei saa.

Tagastusi võtame vastu kahe nädala jooksul alates müügihetkest.

Lisainfo: tel: 683 7744 kliendiinfo@liviko.ee 22

Tori-Jõesuu Siidri- ja Veinitalu | www.siidritalu.ee | info +372 5

JAANUAR 2018 100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST Tähelepanu!

Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

KAUGBUSSILIIKLUS – ÄRME KASVATA UUT DOTATSIOONISÕLTLAST! T grupp AS alustas Bussireiside kaubamärgi all tegutsemist juba 1998. aastal. T grupp AS-i juhatuse liige Ingmar Roos räägib kaugbussiliikluse hetkeseisust ja arenguperspektiividest.

FOTO: MARLIS SOOMETS

Milline on 20 aastat Eesti bussitranspordi korraldamises osalenud ettevõtte arusaam Eesti bussiliikluse olukorrast?

Kaugbussiliikluse erilisus seisneb selles, et tegemist on ühistranspordiliigiga, mis ühena vähestest on toiminud kommertsalustel ning mida sektoris tegutsevad ettevõtted on poliitiliste tõmbetuulte ja majanduskriiside kiuste järjepidevalt arendanud. Leian, et seda on oluline tunnustada ja tähele panna.

Eriti praeguses olukorras, kus maakondliku bussiliikluse elushoidmine on neelanud aasta-aastalt aina enam riigieelarvelist toetust.

Selle kõrval on meil kontrastina bussiliikluse vorm, mis on toiminud ja arenenud, ilma et riik oleks pidanud seda toetusega oluliselt väetama. Eestis toimiv kaugbussiliiklus ei tee kvaliteedis silmi ette mitte ainult ida- ja lõunanaabrite pakutavale teenusele, vaid on parem ka meist lahedamal elujärjel olevate põhjanaabrite juures pakutavast.

Kvaliteetse teenuse pakkumiseks peab jaguma ka sõitjaid. Eestlased on teatavasti n-ö autousku. Eeldaks, et tüüpiline bussireisija on see, kes autoga sõitmist lubada ei saa.

Ka siin on kaugbussiliikluse areng muust ühistranspordist veidi teist rada käinud.

Meie hiljutine uuring näitas selgelt, et üldiselt autolembeseks peetavas riigis kasutab kaugbussiliiklust väga suur osa elanikke – lausa 80%. Tõsi, teatud osa neist sõidab

1998

Piletimüügifirma Bussireisid alustab tegevust.

Hakatakse käitama Tallinna bussijaama.

2000

Ingmar Roos Tallinna bussijaamas

kaugliinidega vaid paar korda aastas või pole seda viimase aasta jooksul üldse teinud, kuid oluline on see, et teenusesse suhtumine on väga positiivne. Erilist heameelt teeb see, et kaugbussireisijate hulgas kasvab nn äriklientide osakaal. Bussiga sõitmist ei käsitleta enam ajakaotusena võrreldes autoga sõitmisega, vaid lisaaja võitmisena – bussiga reisides on võimalik sõiduaega kasutada töö tegemiseks või lõõgastumiseks.

Milline on T grupp AS-i roll selles?

Ligi 30 bussifirmat, kes Eestis kaugliine teenindavad, pakuvad klientidele suurepärast teenust, kuid meeldiv reisikogemus

2002

Ettevõtte piletimüügiteenused koondatakse uue kaubamärgi Tpilet alla.

Luuakse üks Eesti esimesi veebipoode ja esimene bussipiletite internetimüügi keskkond bussireisid.ee, mis tol ajal oli kogu maailma mastaabis erakordne.

2012

algab tükk maad enne bussiuksest sisse astumist ega lõpe bussist väljumisel. Sellele osale me oma tegevuses keskendumegi. See, kas inimene kaalub bussiga sõitmist auto alternatiivina, sõltub info kättesaadavusest ja usaldusväärsusest, pileti ostmise lihtsusest ja mugavusest, bussijaama kui reisikeskkonna turvalisusest ja hubasusest ning veel tuhandest pisiasjast.

Viis aastat tagasi, kui taasavasime põhjaliku renoveerimise läbinud Tallinna bussijaama, tuli paljude jaoks üllatusena, et bussijaam võib olla sama meeldiv reisikeskkond, kui ollakse harjunud nägema lennujaamades. Piletimüügi valdkonna poolelt näeme, et rohkem kui 50% Tpileti müügikanalitest müüdud pileteid ostetakse meie veebist. Mugav elektroonilise piletiostu võimalus on toonud kaugliinidele rohkem reisijaid. Nukker on aga see, et poliitikakujundajad usuvad, et üksnes madala piletihinna ja tasuta sõiduga õnnestub ka maakonnaliinide bussidesse rohkem reisijaid tuua. Usutakse ka siis, kui küsitlused näitavad, et sõitjad ootavad esmajärjekorras muid väärtusi: sagedamaid ühendusi ja sobivamaid väljumisaegu.

Millist mõju võib tasuta ühistransport avaldada seni hästi toiminud kaugbussiliikluse tervisele?

Teatud regionaalsetel (ja kohati üsna segastel) põhjustel korraldab riik kommertsalustel teenindatavate liinide kõrval osa kau-

2012

Taasavatakse täielikult renoveeritud Tallinna bussijaam.

Hakatakse käitama Tartu ja Rakvere bussijaamasid.

2015

2016

gbussiliine ka nn avaliku teenindamise lepingu alusel. Mõnda lausa samadel marsruutidel. Kui riik otsustab hakata tasuta pakkuma ka seda osa avalikust teenusest, siis võib see tõesti üsna tõsiselt raputada senini hästi toiminud kaugbussiliiklust. Tahaks siiski loota, et tasuta ühistranspordi kavandajatel on piisavalt taiplikkust selle mõjuga arvestada. Riigi dotatsioon peaks ju olemuselt olema ravim põdura sektori turgutamiseks.

Mida siis tuleks teha, et ühistransporti veel rohkem sõitjaid tuua?

Olen kahe käega poolt, et tuleb otsida võimalusi, kuidas muuta ühistransport tööl käivale inimesele soodsamaks ja sobivamaks.

Kummaline on aga see, et kui riik püüab sõnades ühistranspordi eeliskasutamist soodustada ja plaanib maakonnaliinidel selle saavutamiseks teenust üldse tasuta osutada, siis näiteks seda, kui tööandja kompenseerib oma töötajale tööl käimiseks kasutatava bussi piletihinna, loetakse maksustatavaks erisoodustuseks. Tasuta ühistranspordi juurutamisel tekib hoopiski jabur olukord, kus kaugliinibussiga tööl käiva töötaja sõidukulude kompenseerimist jääb riik endiselt maksustama, kuigi pakub ise sama teenust tasuta.

Leian, et ühistranspordi eeliskasutamisele suunamiseks oleks riigi poolt oluline ja õiglane samm see, kui ühissõidukitega tööl käimisega seotud kulude tööandjapoolset kompenseerimist ei käsitletaks erisoodustusena.

T grupp AS-ist eraldub piletimüügisüsteemide arendamisele keskendunud tarkvaraettevõte T-solutions, mis samal aastal võtab kasutusele nime TurnIT. 2018. aasta eesmärgiks on võetud USA ja Lõuna-Ameerika bussiliikluse turule sisenemine.

Ettevõte hakkab Euroopasse piletimüügisüsteeme pakkuma. Sõlmitakse leping ühe Euroopa suurema bussiettevõttega Transdev Group.

2017

80% EESTI ELANIKKE KASUTAB KAUGBUSSILIIKLUST Kantar Emori poolt T grupp AS-i (Tpileti) tellimusel Eestis tehtud uuringust selgus, et 82% elanikke kasutab kaugbussiliiklust. Keskmiselt sõidetakse kaugliinibussiga 10 korda aastas.

Ü

le 60% Eesti elanikke kasutab kaugliinibusse vähemalt kord aastas,

igakuiseid sõitjaid on elanikkonnast viiendik. „See on väga suur osakaal ning on meeldiv tõdeda, et täielikult kommertsalustel korraldatav kaugbussiliiklus on järjest populaarsem. Usume, et see on märk autokultuse vähenemisest Eestis,” sõnas T grupp AS-i juhatuse liige Ingmar Roos.

Kõige aktiivsemad kaugbussiliikluse kasutajad on noored vanuses 15–24 aastat,

noorte seas on mittesõitjaid vaid 3% elanikkonnast. 50% õpilasi ja üliõpilasi sõidavad kaugliinibussiga vähemalt kord kuus. Regiooniti paiknevad sagedased bussisõitjad Tartu piirkonnas ja Lõuna-Eestis, mis on tingitud regiooni suurest õppurite osakaalust.

Eestimaa elanike arvates iseloomustavad kaugbussiliiklust eelkõige positiivsed märksõnad nagu „mugav”, „kaasaegne”, „puhas”, „palju sihtkohti” ja „kiire”. Inimesed, kes

sõidavad kaugliinibussiga vähemalt kord aastas, annavad paremaid hinnanguid võrreldes nendega, kes sõidavad kaugbussiga harvemini või ei sõida üldse. Uuringu järgi kaaluksid mittesõitjad kaugliinibussi kasutamist, kui bussid oleksid mugavamad, hinnad soodsamad ja bussides oleks WC. Roosi sõnul on kaugbussiliikluse negatiivne kuvand aastakümnetetagune müüt ja praktikas on Eesti bussiettevõtted oma teenust arendanud, pakkudes paljusid mugavusi,

mida uuringus osalenud kaugbussiliikluse mittekasutajad soovisid.

Uuringu käigus küsitleti 1107 inimest vanuses 15–74 aastat.

T grupp AS on transpordivaldkonnas tegutsev ettevõte, mille tuntuim kaubamärk on Tpilet. Tpileti piletimüügisüsteemi vahendusel müüakse üle 30 bussiettevõtte pileteid enamikus Eesti bussijaamades, Tpileti veebilehel ja mobiiliäpis. Sel aastal tähistab ettevõte 20. tegevusaastat.

100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST JAANUAR 2018

23

FOTO: RAGNAR VUTT

Evari kontor-ladu Tartumaal.

ON, MIDA MEENUTADA, KUI OLED ÜLE 20 AASTA LAMEKATUSEID EHITANUD Arvamus, et elu ja äri käib vaid Tallinnas ja selle ümbruses, on tugevasti liialdatud. Selle näiteks on 26-aastase kogemusega Lõuna-Eesti ettevõte Evari Ehitus, kes on spetsialiseerunud lamekatuste ja hüdroisolatsioonide ehitamisele. Oma tegudega on nad tõestanud, et tipptasemel katused tulevad Tartust.

V

iimase kolmekümne aastaga on ehitamine, nagu kõik eluvaldkonnad Eestis, muutunud silmnähtavalt.

Evari Ehituse juhi Rein Kala sõnul algasid lamekatuste ehitamise vallas märgatavad muutused möödunud sajandi üheksakümnendate aastate alguses. Kui varasemalt pidi katusele tõstma suure katla, kus kuumutati bituumenit, siis üheksakümnendatel aastatel hakati lamekatuseid ehitama täiesti teistmoodi. Kadusid katlad, pikkade harjadega mehed ning asemele ilmusid gaasipõletid ja täiesti uut tüüpi katusekatte rullmaterjalid.

Evari Ehitus alustas ettevõtlusega n-ö nullist, kui Tartu Kolhooside Ehituskontor ehk Tartu KEK hakkas möödunud sajandi üheksakümnendate alguses pudenema ja pidi otsustama, kuidas edasi minna. Rein Kala meenutab: „Registreerisin oma firma AS Evar 1991. aastal. Lamekatusteni jõudsime mõne aasta pärast. Lamekatuste ehitamist alustasime vaid ühe brigaadiga.

Oskusteavet nappis, palju tuli ise avastada ja vigadest õppida. Nüüd töötab meil umbes 30 suurepärase väljaõppega spetsialisti, keda koolitame, kelle oskusi arendame ja lihvime järjepidevalt. Inimestele meie juures meeldib ja lahkujaid on vähe. Nad töötavad Eestis ja palk on töötaja vääriline,”

24

FOTOD: KAIDO HAAGEN

Eesti Maaülikooli spordihoone Tartus.

võtab Rein Kala kiirelt kokku oma ettevõtte arengu. „Vahepeal on olnud ka raskeid aegu, kuid oleme ilusti hakkama saanud.”

Rein Kala sõnul 26-aastast ajalugu Eesti ettevõtlusmaastikul väga palju ei kohta.

Katuseid on Evari ehitanud üle Eesti tuhandeid, mille hulgas on palju põnevaid ja tunnustatud objekte. Näiteks Eesti esimese veekeskuse Aura katus Tartus, Ahhaa teaduskeskuse katus Tartus, mille omakorda tunnistas maailma katusemeistreid koondav organisatsioon IFD koguni 2011. aastal maailma parimaks katuseks. Huvitavamatest objektidest meenuvad mehele Eesti Energia AS-i õlitehas Enefit 280 Ida-Virumaal, Paikuse Spordi- ja Tervise-

JAANUAR 2018 100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST

Ahha keskus Tartus.

keskus Pärnumaal, Otepää looduspargis asuv Tõikamäe radaripost, Kuperjanovi jalaväepataljoni hoone Võrumaal, Haapsalu spordihoone, lasteaed Karikakar Jõgeval. „Loodan, et kellelegi nimetamata jätmisega liiga ei teinud. Meie poolt ehitatud katuseid on tõesti tuhandeid,” meenutab Rein Kala.

Kui vahepeal tõelist tehnoloogilist revolutsiooni ei toimu, jääb ettevõtte juhi arvates ehitamise protseduur järgmise paarikümne aasta jooksul ikkagi samaks, kuid OÜ EVARI EHITUS Kassisilma 4, Räni alevik, Kambja vald, Tartumaa, tel 738 0927

materjalide areng ja normide karmistumine toob kaasa suurema vajaduse renoveerida vanu katuseid. „Nii mõnigi katus on tegemisel juba mitmendat ringi. Kui üheksakümnendatel oli põhimureks saada katused vettpidavaks, siis praegu pööratakse suurt tähelepanu katuste ja kogu hoonete soojapidavusele. Kasutatakse soojatõhusamaid soojustusmaterjale ja ka soojustuse paksused on läinud suuremaks. Aga seda kõike on rõõm teha, kui su firmas on nii head inimesed, nagu meil praegusel hetkel on,” kiidab Rein Kala oma kolleege.

Evari Ehituse tehtud töödest ja tänapäevasest lamekatuse tehnoloogiast saab rohkem lugeda kodulehelt www.evari.ee.

PARE – PAREMA PERSONALITÖÖ NIMEL! Tõenäoliselt ei leidu tänapäeva Eestis ühtegi endast lugupidavat personalijuhti või selles valdkonnas toimetavat inimest, kes ei teaks, mis on PARE. Tegemist on organisatsiooniga, mis on viinud meie personalijuhtimise sisulise ideoloogia viimase paarikümne aastaga väga tugevale tasemele.

90ndate algul professionaalseid personalijuhte ei olnud Tõnis Arro on üks neist, kes PARE sünniga tihedalt seotud oli. „Rääkisin sellest ideest esmalt oma äripartneri Heiti Pakuga, kellega koos olime jõudnud just mõni aasta varem asutada konsultatsioonifirma Fontes,” meenutab Arro. Tegevust laiendada soovides selgus, et personalivaldkonna teenuste müümiseks tuleb arendada turgu. Selleks oli aga omakorda vaja professionaalseid personalijuhte ja neid tollal veel ei olnud.

Nii jõuti tasapisi mõtte ja vajaduseni personalitöö ühingu PARE asutamiseks. Peale Arro lõid kampa veel asutajaliikmed Heiti Pakk, Mihkel Pärjamäe ja Mati Sööt. „Minu tagasihoidlik panus PARE asutamisse ja ajalukku oli asutamise idee kui niisugune ja mõttekaaslaste leidmine selleks,” ütleb ta. „Olen üsna kindel, et nii asutamise idee kui ka organisatsiooni nimi olid minu välja mõeldud,” jätkab ta. PARE asutatigi esimesel personalijuhtimise konverentsil 1992. aasta oktoobris.

FAKTE PARE KOHTA • PARE asutati esimesel personalijuhtimise konverentsil 1992. aastal • Asutajaid oli 17 organisatsiooni ja 1 eraisik • Missioon on toetada ja arendada inimeste juhtimist Eesti organisatsioonides • PAREt on vaja, et personalitöö tegijad saaksid oma tööd paremini teha • Võrgustikus on üle 2000 personalitöö ja inimeste juhtimise valdkonnas tegeva isiku • 100 vabatahtlikku PARE on välja andnud 3 „Personalijuhtimise käsiraamatut” ning ühe artiklike kogumiku.

PARE idee autor Tõnis Arro.

PARE valib ja tunnustab: • Eesti parimat juhti • Eesti mõjukaimat personalijuhti

Personalitöö oskuste konverentsist strateegilise inimeste juhtimise konverentsini

• parimaid personaliprojekte • parimat potentsiaali personalijuhtimises

Algusaastatel oli PARE personalijuhtimise aastakonverentsi roll personalitööalaste teadmiste ja praktikate vahendamine. Tänapäeval on PARE konverents võrdselt põnev ja kasulik nii personalijuhtidele kui ka kõikidele teistele juhtidele. Konverentsi eesmärk on tutvustada trende inimeste juhtimises ning jagada teavet uuenduslikest praktikatest maailmas ja Eestis. Konverentsil on alati esinenud maailmas kõrgelt tuntud ja tunnustatud eksperdid. Nii ka 2018. aasta aprillis, mil 26. korda toimuval PARE konverentsil räägime neuroteadusest, agiilsusest ja tehnoloogilistest arengutest kui kolmest inimeste juhtimise suunajast tulevikus.

FAKTE KONVERENTSI KOHTA • PARE personalijuhtimise aastakonverents on Eesti kõige vanem konverents (1992) • See on Baltikumi suurim personalijuhtimise konverents • Konverentsi eesmärk on tuua Eestisse parimaid ja uusimaid inimeste juhtimise ja arendamise trende ning praktikaid • PARE personalijuhtimise aastakonverents on mõeldud inimestele, kelle rolliks on ettevõtte arengusuundade strateegiline valimine, otsustamine ja rakendamine

PARE kogukond, konverentsi töörühm.

Personalitöö oskuste arendamine PARE kogukonnas PAREt on vaja, et personalitöö tegijad saaksid oma tööd paremini teha. Selleks pakub ühing praegu palju võimalusi, arvestades personalitöö valdkonnas töötavate inimeste erinevate vajadustega. Personalitöötaja karjääritee alguse on paljud praegu edukad personalijuhid saanud PARE personalitöö baaskoolituselt, mis on jätkuvalt kõrge kvaliteediga praktiline koolitusprogramm ühingu tootevalikus. Ja kui vundament on tugev, saab kogu karjääri vältel leida erinevaid võimalusi enda professionaalseks arendamiseks: personalitöös vajalike oskuste arendamise koolitused, paremate praktikatega tutvumine, lühiseminarid, kovisioonid, klubid ning põnevad kaasamislaborid.

Professionaalne võrgustik ning toetav kogukond on väga olulised ressursid oma tööalaste väljakutsete lahendamiseks.

PARE on ka personalitöö kutse kutseandja. Tõelise professionaali tunneb ära kutsetunnistusest.

Arengu eest tänu õhinapõhistele panustajatele PARE on arenenud koos oma liikmetega.

Tegevusi ja arengut on alati kujundanud aktiivsed liikmed vabatahtliku töö alusel. Ühing on oma liikmete ja vabatahtlike nägu.

SUUR tänu kõigile mitmesajale energiast, ideedest ja tarkusest pakatavale vabatahtlikule, kes kõigi nende 25 aasta jooksul on PAREsse panustanud ning personalijuhti-

mist arendanud. Selle töö tulemus on mõjutanud Eesti organisatsioonides juhtimise kvaliteeti ja tõstnud organisatsioonide tulemuslikkust.

Lipp on hoitud kõrgel!

PARE kauaaegne liige Maarja Leht räägib oma kogemusest: „Olen saanud palju uusi kontakte ja ideid, samuti võimalusi piiluda ka teiste „kööki”, st mida ja kuidas teised asju maha teevad, samas ka kogemusi-tarkusi vahetada. PARE on pigem lennuk kui laev – mitte aeglane kulgemine, vaid kiire areng!”

PAREga liitumiseks või selle sündmustel osalemiseks ei pea olema ilmtingimata ametinime poolest personalitöötaja, oluline on soov ennast ja organisatsiooni arendada.

2018. aasta konverents.

100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST JAANUAR 2018

25

PERSOON

Just eraettevõtlus saab Eestit vaimselt suurena hoida

FOTO: MADIS VELTMAN

Eesti majanduses on kätte saabunud enneolematu tõusuaeg.

Ei ole üldse kindel, et langeva rahvaarvuga Eesti suudab ehitada nii palju teid, veepuhastusseadmeid ja koolimaju, kui oleme ehitanud Euroopa Liidu fondide toel.

HANS H. LUIK

R

iigieelarvest moodustab euroliidu vennalike riikide abi rohkem kui 4 protsenti. Ehk ainult kaubanduse taastumine Venemaaga võiks Eestile sedavõrd võimsa kiirenduse anda. Ent seda, mis tingimustel oleks Venemaa nõus meie kaupadele oma turu avama, on parem mitte ette kujutada.

Kui eestlasele vabad käed anda, hakkab ta omaenda firmat ehitama. Vähemalt peitus meis see kirg möödunud sajandi lõpul.

Tallinna üks tähtsamaid ametnikke ettevõtluse alal 1990-ndate aastate alguses oli tuntud teletäht Margus Saar. Sündinud 20. aprillil 1966, sattus Saar Eesti vabanemise ajal töötama Tallinna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitees ettevõtluse osakonna juhatajana. Just tema nimi ehib kõigi Tallinna esimeste aktsiaseltside registreerimistunnistusi. „Naljakas on see, et majandusministeeriumist helistati meile ning uuriti, mida ettevõtte asutamiseks peab täpselt tegema. Aktsiaseltside moodustamise kord oli kehtestatud, kuid milliseid tegevusalasid täpselt tohib lubada, seda tõlgendasid erinevad omavalitsused kohapeal,” meenutab hilisem rahvustelevisiooni toimetaja-saatejuht ajakirjas Eesti Majanduslugu. Suure osa toonastest firmade asutajatest moodustasid naised, sest just-just oli lahti läinud teenindusettevõtete jagamine erakätesse. „Meenub üks sümpaatne juuksuriproua, kellele tuli vähemalt pool tundi selgitada, mis asi see ettevõte üldse on, mida kujutavad endast asutamisleping ja kas raha peab ettevõtte asutamiseks kah olema. Tavalistest reatöötajatest pidid töökoha kaotuse hirmus saama ühtäkki ettevõtete asutajad ja juhid.

Ingliskeelsete nimedega äriühinguid püüdsime üldiselt mitte kirja panna. Seda enam, et vahel olid nimed pandud kirja nii, nagu need inglise keeles hääldamisel kõlavad.”

Paljudel eestlastel olid läbi okupatsioo26

niaja sälinud mälestused Eesti ettevõtlusest. Kunagise suurima karusnahakaupmehe Max Abramsohni (sündinud 15.märtsil 1880) poeg Gabriel oli nõukogude ajal pesuvabriku Marat peadirektor ja Abramsonide majast Viru tänaval on Eesti Ekspressi pikki lugusid kirjutatud. „Pikakarvaline opossum ja kotikunahad, Austraalia känguru ning Kanada naarits ja skunks läksid hästi kaubaks,” meenutab Abramsohni poe teenindaja Erika Aulik oma mälestustes.

Nii Max Abramsohn kui ka Nikolai Kultas, kuulsa Vabaduse väljaku kohviku omanik, saadeti ettevõtluses süüdistatuna kommunistide poolt Siberisse, ent suutsid sealt eluga tagasi tulla. Eesti kuulsal „rukkikrahvil” Friedrich Georg Magnus von Bergil – Sangaste mõisa omanikul – aga Siberisse minna ei tulnud, sest 1845. aastal sündinud mees suri rahuaja Eestis aastal 1938.

Ka nõukogude ajast mäletab rahvas ettevõtlikke inimesi. Nende hulgas Kirovi-nimelise kalurikolhoosi esimeest Oskar Kuuli, kelle ajal kalurikolhoosi territoorium hõlmas 400 kilomeetrit mereranda ja tööd anti 7000 inimesele. Kolhoosil oli 48 suurt kala-

Tallinkist suurema Silja laevafirma omanikeks. Tallinki puhaskasum ülevõtmise ajal oli üle 30 miljoni euro, Silja Line’i kahjum aga 106 miljonit eurot aastas. Huvitav on märkida, et nii Tallinki toonane juhataja Enn Pant kui ka järgmine juhataja Janek Stalmeister olid enne laevatajateks hakkamist rahandusministeeriumi ametnikud.

Enn Pant töötas rahandusministri kantslerina, Stalmeister aga välislaenude talituse juhatajana.

Väga head tööd Eesti e-mõtlemise kuulutamiseks maailmas on teinud meie endised riigijuhid Toomas Hendrik Ilves ja Andrus Ansip. püügilaeva ja üle 50 väikese traallaeva. Oskar Kuuli töömehetee kulges ka läbi nõukogude riikliku julgeoleku organite, sest mitte igaüht ei saanud usaldada Nõukogude Liidu paljusid sõjaväeobjekte peitnud Viimsi, Kakumäe ja Kaberneeme valitseja kohale.

Päev, mida Eesti Vabariigi uuema ettevõtluse ajaloos võib uhkusega meenutada, on 12. juuni 2006, mil Enn Pandi ja Ain Hanschmidti aktsiaselts Tallink omandas 100 protsenti Silja Oy Ab aktsiatest, saades

JAANUAR 2018 100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST

Läänemere kuningateks tõusnud eestlased ennustasid ette teisigi edulugusid.

18-aastaselt firma Taxify asutanud Markus Villig hingab rahvusvahelisel turul selga firmale Uber ning tõmbas eelmisel aastal aktsionäride sekka Hiina hiigelfirma. Eesti rikkaimateks meesteks on rühkinud valuutavahetusfirma Transferwise’i asutajad Taavet Hindrikus ja Kristo Käärmann.

Just ettevõtetes peitub Eesti edasiviimise power, mitte aga Eesti riigiasutustes,

riigipraamides, riigirongides, riigituulikutes või riigimeedias. Kahjuks võime saja-aastase Eesti Vabariigi pidustustel eestlastena nentida, et tänapäeva tööstusrevolutsioon ei toimu mitte Euroopa Liidus, vaid eelkõige Ameerikas ja Hiinas. Superakud, elektrisõidukid, kaubandus ja internet on kindlalt jänkide ja hiinlaste käes; Google’ile, Alibabale, Amazonile ja Facebookile ning Netflixile on Euroopal vastu panna vaid ... Spotify muusikamüügiteenus. Midagi on mäda Euroopa ettevõtlusvabaduse ja julgusega!

Eesti Vabariik ei astunud Euroopa Liitu ainult eurotoetusi saama, vaid ka Euroopat muutma. Väga head tööd Eesti e-mõtlemise kuulutamiseks maailmas on teinud meie endised riigijuhid Toomas Hendrik Ilves ja Andrus Ansip. Tee on lahti, noorte haridustase hea – võib-olla on just eraettevõtlusel võimalus Eestit vaimselt suurena hoida.

Eesti Vabariigi vabanemise ajal kõige muljetavaldavamalt kasvanud ettevõtlusorganisatsioon on Pereettevõtjate Liit.

Kas selles liidus või mitte, Hanschmidtid, Kraftid, Pollid, Tavastid, Jõelehed, Paltsid, Hääled ja mitukümmend teist tuntud perekonda on uue iseseisvuse ajal jõudnud ettevõtlusjulguse pärandada uuele põlvkonnale.

Eestil veab, kui see uus põlvkond suudab rinda pista ameeriklaste ja hiinlastega.

KA POSTKAARTIDE VALIKUL EELISTATAKSE EESTIMAIST

Lorem ipsum dolor Lorem ipsum dolor Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer sit amet, consectetuer sit amet, consectetuer adipiscing elit, sed diam adipiscing elit, sed diam adipiscing elit, sed diam nonummy nibh euismod nonummy nibh euismod nonummy nibh euismod tincidunt ut laoreet dotincidunt ut laoreet dotincidunt ut laoreet dolore magna aliquam erat lore magna aliquam erat lore magna aliquam erat volutpat. Ut wisi enim volutpat. Ut wisi enim volutpat. Ut wisi enim ad minim veniam, quis ad minim veniam, quis ad minim veniam, quis Kartograafiafirma AS E.O.Map loodi 1991. aastal Tartus. nostrud Praeguseks on kaubamärgi EOMAP nostrud exerci tation exerci tation nostrud exerci tationalla koondunud suscipit suscipit mitmed 100% Eesti kapitalil baseeruvad firmad – EOMAPullamcorper Kaubanduse OÜ, OÜullamcorper Geodata suscipit Arendus ja ullamcorper OÜ lobortis nisl ut aliquip ex lobortis nisl ut aliquip ex lobortis nisl ut aliquip ex Kaardikogu. Sellest, kuidas on tehnoloogia ja trendid antud valdkondades muutunud, räägivad Terje ja Vello Solna. ea commodo consequat. ea commodo consequat. ea commodo consequat.

Lorem ipsum dolor Duis autem vel eum Duis autem vel eum Duis autem vel eum Kõik algas orienteerumiskaartidest kodumaise vaid toidukaupade gud, kaevandused, looduskaitsealad, tooteid. Samuti onconsectetuer meil kliendile välja sit amet, iriure dolor inuusi hendrerit iriure dolor vaatain hendrerit iriure eelistamine dolor in hendrerit adipiscing elit, sed ja diam Ettevõtte algusaegadel tehti orienteerumis- misväärsused, maanteed. Samas üha enam üle ka velit ei olevelit väljaessepärusmaa, pakkuda müügialuseid stende – in vulputate esse erinevaid in vulputate in vulputate velitläheb esse see trend nonummy nibh euismod molestie consequat, vel molestie consequat, vel molestie consequat, vel kaarte ning just sõnapaarist “Eesti orien- surnud ka klassikaliste eri piirkondade pa- tarbekaupadele. kõik vastavalt kliendi soovile ja vajadusele. tincidunt ut laoreet doillum dolore dolore eu feugiat Tõsiillum dolore eu feugiat teerumiskaardid” on tuletatud ka ettevõtte berkaartide tootmine, kuidillum on see, et Eestis tehtud toode võib eu feugiat nende hiilgeajad nulla facilisis at vero eros nulla facilisis at vero eros nulla facilisis at vero eros lore magna aliquam erat omavalitsuse nimi. Hiljem tulid linnakaardid ja atlased, jäävad aega enne GPS-i laiemat levikut. Sel- olla kallim Hiinast või Ida-Euroopast im- EVALD – kohaliku Ut wisi enim ad et accumsan et iusto odio et accumsan et iusto odio et accumsan et iusto odio volutpat. kalendrid, postkaardid, seina- ja välikaar- legipoolest tellivad turismiettevõtted võrreldes, kuid aeg on näida-qui geoinfosüsteem ja blandit ko- pordituga minim veniam, quis nosdignissim blandit dignissim qui dignissim qui blandit tation ullamÜhel zzril hetkel oli trud selge,exerci et maakaardid lähevad did, maamõõdutööd, teede- ja välisvalgus- halikud omavalitsused endiselt nud, etpraesent ostja eiluptatum ole enamzzril nii hinnatundlik, erilahendusi. praesent luptatum praesent luptatum zzril corper suscipit delenit augue duis dolore delenit augue duis dolore delenit augue duis dolore väga keerulituse inventariseerimine, geoinfosüsteemipigem vaadatakse kvaliteeti – kas tegemist arvutisse ja sealse info eest onlobortis nisl ut aliquip ex. te feugait nullanefacilisi. te feugait nulla te feugaittootega nulla facilisi. ja facilisi.on kodumaise raha küsida. Praktiliseks lahenduseks on de ja muude tarkvaralahenduste loomine. Palavalt armastatud postkaardid ja millist emotsiooni inim veniam, quis nosin vulputate velit esse in vulputate velit esse in vulputate velit esse loodudvelomavalitsuste jaoks tarkvara, Hetkel on jäänud kaks suuremat suunda kalendrid see tekitab. Siin toodetud postkaardil saab trud exerci tation ullam- mis molestie consequat, molestie consequat, vel molestie consequat, vel milledolore tooted aitab kindlaid corper spetsiifilisi funktsioone – kalendrid, postkaardid, maa- ja turismi- EOMAP Kaubanduse OÜ,illum kasutada Eestile ja dolore tra- eu suscipit lobortis täita illum feugiat eu on feugiat illum doloreainuomast eu feugiat disaini nislon ut siin aliquip ex.inim – vero ruumiandmed tarkvaralahenduskaardid ning muud pabertooted ja tarkva- toodetud Eestis, saab 25 aastat ditsioone, kujundusi facilisis at nulla vanaks. facilisis Suuat vero eros nullakombeid facilisis atarvestavaid vero eros nulla veniam, quis nostrud eros et accumsan et et accumsan et iusto odio et accumsan et iusto odio rimaks suunaks on kõikvõimalikud post- ja tekste, kalambuure ja nalju, mõtteteri – te vundament, mitte eesmärk. Vajadus on ralahenduste loomine. exerci tation ullamcorper iusto odio dignissim blandit kõik see dignissim quijablandit põhiliseltqui raamahoopis näiteks menetleda detailplaneerinPaberkaart kui selline on praeguseks kaardid, mida turustataksedignissim äratuntav omane paneb eelistaqui blandit javascript:www.facebook.com/eomap123/ suhteliselt marginaalne, inimesed ei lähe enam poodi ega osta igal aastal uut paksu atlast. Pigem on sellised kaardid mõeldud nii sise- kui välisturistidele, kes tahavad korra suurt pilti näha ja GPS-i konkreetse sihtpunkti panna.

Seoses haldusreformiga on kartograafias peamiseks artikliks hetkel uute piiridega halduskaartide tegemine. Samuti tehakse eritooteid konkreetsete maakondade või piirkondadega ning seda kõike kliendi soovidele vastavalt – peale märgitud tehnovõr-

tupoodides, suuremates kaubanduskettides, postkontorites ja lillepoodides. Samuti on populaarsed seinakalendrid, mida on valikus ca 25 artiklit, erineva suuruse ja sisuga.

Kuigi võib tunduda uskumatu, et postkaartide saatmine praeguses maailmas tõusev trend on, tundub, et eestlaste hulgas on postkaartide kinkimine ja saatmine endiselt au sees. Samuti töötab EOMAP-i kaartide kasuks eestimaisus – kasutatakse kaubamärki “Eelista eestimaist”, sest kaarte kujundatakse ja trükitakse Eestis. Enam ei ole

ma siinseid tooteid.

Kodumaise toodangu eelistamine on näiteks Skandinaavia maades laialt levinud.

Ostjad eelistavad kodumaal toodetud kaarte, seepärast ei vii ettevõtted oma tootmist riigist väljapoole, kuigi see võib olla majanduslikult otstarbekas.

EOMAP pakub oma klientidele täisteenust – müügiesindajad käivad kliendi juures kohal, vahetavad kauba hooajaliselt või vastavalt vajadusele välja, teevad ettepanekuid väljapanekute osas ja tutvustavad

EESTI HALDUSKAART

guid, korraldada jäätmehaldust või jäätmejaamade äritegevust, hallata mõõdistuste arhiivi või kohalikke teid. Aluskaart ja ruumiandmed on küll olulised, aga väärtus tekib nende pinnalt rakenduste abil kasulike juhtimisotsuste tegemises. EVALD on lihtne eestikeelne RIHA-s registreeritud standardlahendus laiale tarbijaskonnale.

Rohkema info saamiseks kirjuta: eomap@eomap.ee. www.facebook.com/eomap123/

EESTI HALDUSKAART

100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST JAANUAR 2018

27

IT VALDKOND

IKT kui teenuste ja tootmise arenguvedur FOTO: ANNI ÕNNELEID

Eesti majanduse konkurentsivõime, ühiskondlik heaolu ja riigivalitsemine on suuresti võimalik tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengule.

on olnud märkimisväärne. Ainulaadse elektroonse ID kasutuselevõtt on aidanud meil muuta asjaajamise peaaegu paberivabaks.

Näiteks saab ettevõtte luua kasvõi oma kodus vähem kui 20 minutiga.

Senise riikliku IKT-poliitika suurimaks tugevuseks võib lugeda riigi infosüsteemi väljaarendamise. Selleks on rakendatud Eesti infopoliitika aluspõhimõtteid, nagu hajus teenusepõhine arhitektuur, andmete ja andmevahetuse asjakohane turvalisus, veebipõhisus, orienteeritus e-teenustele ning tugevate autentimisvahendite kasutamine. Riigi infosüsteemi teenuste hulka kuuluvad X-tee, avaliku võtme infrastruktuur ja eID, dokumendivahetuskeskus ning teabevärav eesti.ee.

JUULI NEMVALTS Infoühiskonna teenused Internetiühenduse olemasolu on eelduseks, et tõsta ettevõtete konkurentsivõimet ja parandada inimeste isiklikku elukvaliteeti.

Uuringufirma McKinsey toob välja, et ainuüksi internet annab 21% sisemajanduse koguprodukti kasvust, kusjuures 75% sellest traditsioonilistes majandusharudes.

Statistikaameti andmetel kasutas internetti 2013. aastal 80% 16–74-aastastest elanikest. 2017. aasta II kvartali seisuga olid viimase kolme kuu jooksul internetti kasutanud peaaegu kõik (99%) 16–24-aastased Eestis elavad noored. Noorte internetikasutus oli ühtviisi sama nii soo, vanuse, koduse keele kui ka omandatud kõrgeima haridustaseme järgi. Võime järeldada, et internet on saanud noorte igapäevaelu asendamatuks osaks. Viimaste aastate jooksul on noorte seas märgatavalt kasvanud inter-

Üle maailma postiautomaate müüv AS Cleveron on suuresti edukas tänu oma toodete IT-lahendustele.

neti kasutamine ka liikvel olles, näiteks koolis, ühistranspordis, poes või külas. Viimase kolme kuu jooksul oli liikvel olles mobiilvõi nutitelefonis internetti kasutanud 97% 16–24-aastastest noortest.

Eesti infoühiskonna arenguks tuleb infoja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist süvendada riigivalitsemises ja ka ühiskonnas laiemalt. Eesti e-valitsuse ja e-teenuste areng

EESTI E-RIIGI KUVAND

Freedom House’i järgi on Eesti internetivabaduse ja avatuse poolest maailmas esirinnas – aastail 2010–2012 hoidis Eesti maailma kõige vabama internetiga riigi tiitlit ning 2013. aastal olime Islandi järel teised.

Nii avaliku kui ka erasektori e-lahendused on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu ja loonud aluse Eesti kui eesrindliku e-riigi kuvandile. E-riigi maine on oluline meie IKT-ettevõtetele välisturgudel toimetamisel ning see on andnud Eestile tõsiseltvõetava partneri ja hinnatud kaasarääkija staatuse infoühiskonna ja IKT-arengu küsimustes.

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Tööstuse digitaliseerimine Tööstus 4.0 on uudsete tehnoloogiate rakendamine kogu tarneahela ulatuses tööstusettevõtte ressursside tõhusamaks kasutamiseks, toetades uute, tarkade toodete ning seeläbi ka uuenduslike ärimudelite teket tööstuses.

Eesti konkurentsivõime säilitamiseks, aga veelgi enam parandamiseks, on vaja järgnevatel aastatel teha olulisi investeeringuid tööstuse nüüdisajastamisse. Tööstuse

digitaliseerimine tähendab erinevate tehnoloogiate enda kasuks tööle panemist ning seeläbi masinate integreerimist terviklikuks süsteemiks tehases, mille kaudu on võimalik saavutada suuremat efektiivsust ja tootlikkuse tõusu.

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Eesti IT-ettevõtete liit

HEPA – NR 1 TANKIMISKOHT RAPLAMAAL Kuue teenindusjaamaga Raplamaalt pärit tanklakett Hepa tähistab tänavu 25. tegevusaastat.

H

epa tanklavõrku kuulub kaks suurt teenindusjaama Rapla linnas ning väiksemad tanklad Kohilas, Kehtnas, Kärus ja Tõstamaal. Ise armastavad nad end hellitavalt nimetada butiiktanklaketiks. „Meie tiim on piisavalt väike, aga see ongi meie tugevus. Oleme valinud meeskonda töötajad, kes on brändisaadikud. Me suudame otsustada olulisi asju kiiresti ega pea ootama kauge peakontori heakskiitu,” tutvustab Hepa OÜ juhatuse liige ning turundus- ja kaubandusjuht Kaspar Nisu.

Hepa esmasiht on olla kohalike klientide jaoks parim peatuspaik, kust saab nii mootorikütust kui ka kinnitada keha maitsvate einete, suurepärase kohvi ja laia snäkivalikuga. Tankla pakub muidki tarvilikke teenuseid, mida teelolija vajab – näiteks autopesu ja haagiserent. „Meie konkurentsieelis on kiirus ja paindlikkus. Leiame klientidele alati kiire ja parima lahenduse ning küsime neilt vahetut tagasisidet. Nii kindlustame jätkuva arengu,” rääkis Kaspar Nisu.

Ajalugu on kindlalt tallel Hepa meeskond peab au sees ettevõtte endist omanikku Helmet Palmi, kes oli Raplamaal väga lugupeetud mees. Tänu tema 28

Hepa tanklakaupluste uus kontseptsioon. Pildil on 2017. aasta suvel renoveeritud Rapla Viljandi mnt tanklapood.

Hepa tanklakauplustes müüdav HotSpoti kohv valmib Eestis röstitud kohviubadest.

Kohv on värske. Kasutame erinevates kohvijookides eri röstimisastmega kohviube.

Nii saavutame iga joogi puhul parimad maitseomadused.

tehtule on Hepal välja kujunenud lojaalne kliendibaas. „Suurest lugupidamisest Palmi vastu pingutame iga päev selle nimel, et Hepa bränd ja tanklad areneksid. Soovime pakkuda klientidele just seda, mida tänapäeva moodne tankla lisaks mootorikütusele pakub: 24/7 lahtiolek, tanklakauplus koos parima kohvi ja einevalikuga, autopesula, haagiserent jpm,” sõnab turundus- ja kaubandusjuht uhkelt.

on suur au olla eelmisel hooajal korvpalli meistriliigas finaali jõudnud AVIS UTILITAS Rapla toetaja. Oleme koostöös korvpalliklubiga loonud süsteemi, kus iga Hepa klient saab anda oma panuse kohaliku korvpalli edendamiseks. Iga Hepast ostetud HotSpoti kohvijoogi eest anname 10 senti Rapla Korvpallikooli noortele.”

Peale spordi toetab Hepa iga-aastast suurüritust Rapla Miss, mis toob kokku pealtvaatajaid üle terve Eesti.

JAANUAR 2018 100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST

Hepa eesmärk on olla Raplamaa tugevaim ja tuntuim tanklakett. Seetõttu panustavad nad väga palju sealsesse kogukonda. „Investeerime oma tanklatesse. Arendame välja laia kaubavalikuga hubaseid tanklapoode, kuhu kliendid on oodatud,” loetleb Kaspar Nisu, märkides, et Hepa pingutab iga päev selle nimel, et nende kohv oleks parim, toiduvalik tervislik ja maitsev ning teenindus soe ja sõbralik. Hepa toetab ka kohalikke ettevõtmisi ja üritusi. „Meil

SISUTURUNDUS

Sihtasutus Iuridicum on ellu kutsutud õigusteaduse arendamiseks avalikes huvides. Tänavu tähistame 20. aastapäeva – 9. veebruaril 1998 registreeriti Iuridicum mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.

Iuridicum on õigusajakirjade Juridica ja Juridica International väljaandja ning Põhiseaduse kommenteeritud veebiväljaande teostaja.

Eesti õigusteadlaste päevade korraldamises osaleb sihtasutus 2003. aastast.

§§§

Ajakirjas Juridica käsitletakse olulisemaid õigusprobleeme või pühendab toimetus numbri tervikuna konkreetsele õigusvaldkonnale.

Rohkem kui 900 autorit on määranud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ajakirja sisu kahekümne viie aastakäigu jooksul.

Mitmete vastuvõetud seaduste puhul on just Juridica veergudel antud esimene kommentaar õigusaktide rakendamisel tõusetunud küsimustele. Huvilistele on tasuta kasutamiseks artiklite otsing.

Rahvusvaheline eelretsenseeritav teadusajakiri Juridica International on vaba juurdepääsuga.

Teadusandmebaas EBSCO (USA) tutvustab Tartu Ülikooli ajakirja kui akadeemilist väljaannet, mis keskendub õigusprobleemide käsitlemisele nii Eesti kui rahvusvahelisel tasandil.

§§§

Eesti haritud avalikkusele suunatud Põhiseaduse kommentaaride autoriteks on palutud enamik valdkondade parimaid asjatundjaid nii Tartu ülikoolist kui väljastpoolt.

Sisu kvaliteedi kindlustamisele aitasid vabatahtlikult kaasa õigusasjatundjad õiguskantsleri ametkonnast, Riigikohtust ja Justiitsministeeriumist.

Kasutajasõbralik lahendus, otselingid analüüsi aluseks olevatele kohtulahenditele ning avatud juurdepääs on Põhiseaduse kommenteeritud veebiväljaandest teinud nüüdseks laialdaselt kasutatava ja ehk mõjukaimagi Eesti riigiõigusteaduse allika.

Koostöös õiguskantsleri kantseleiga algatas sihtasutus Iuridicum Eesti juristkonnas põhiseaduse olulisust jäädvustava filmi toetuskampaania.

Põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäevaks vaatajateni jõudnud filmis „Põhiseaduse sünd“ kommenteerisid meie põhiseaduse sündi ja käekäiku selle loojad, aga ka õigusvaldkonna praktikud ja teoreetikud, Eesti endised ja tänased tipp-poliitikud ning põhiseaduslike institutsioonide esindajad.

Arhiivikaadreid kasutades on püütud luua Eesti riigiõiguse ajalugu ja selle loojaid jäädvustav püsiva väärtusega üldhuvitav ning eri põlvkondi kõnetav teos.

Eesti juristkonna tänavusel suurfoorumil – õigusteadlaste päevadel – arutletakse teemal „Eesti Vabariik 100 – kaasaegne riik“.

35. Eesti õigusteadlaste päevad toimuvad 4.-5. oktoobril Tartus. Kõik huvilised on oodatud!

100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST JAANUAR 2018

29

TOETUSPROGRAMM LIFE – NUTIKALE JA VASTUTUSTUNDLIKULE ORGANISATSIOONILE LIFE on Euroopa Komisjoni ainulaadne keskkonnale suunatud toetusprogramm, mis aitab ellu viia ja edasi arendada liidu keskkonnapoliitikat. Programmi on rakendatud 1992. aastast ning selle perioodi vältel on toetatud üle 4500 projekti.

K

äesoleva rahastusperioodi 2014– 2020 eelarve on 3,46 miljardit eurot, mis on suurem kui varasemate perioodide eelarved kokku. Tegemist on areneva ja mitmekesise programmiga. LIFE jaguneb kaheks allprogrammiks: keskkond ja kliima, mis omakorda jagunevad prioriteetseteks valdkondadeks (joonis). Toetuse määr on 55–75% sõltuvalt prioriteetsest valdkonnast.

Ettevõtetele sobilikum on keskkonna allprogrammi prioriteetne valdkond „Keskkond ja ressursitõhusus”, kust saab olulist tuge uute tehnoloogiate ja meetodite katsetamiseks, demonstreerimiseks ning edasiarendamiseks. Need aitavad muuta ettevõtete tootmis- ja juhtimisprotsesse nii keskkonnasäästlikumaks kui ka majanduslikult otstarbekamaks. Just alternatiivsete lahenduste väljatöötamine on programmi üks prioriteet – võimalik on katsetada näiteks uusi toormaterjale ja tehnoloogiat, mille käigus tekib vähem jäätmeid või kulub vähem energiat. Samuti soodustada jäätmete ringlusesse võtmist jmt.

Lisaks „Keskkonna ja ressursitõhususe” valdkonnale võivad ettevõtetele sobida kliima allprogrammi prioriteetsed valdkonnad, kui projekt aitab kaasa kliima valdkonna direktiivide või arengukavade täitmisele. Sellised projektid on seotud näiteks kasvuhoonegaaside vähendamisega. Sõltuvalt projekti olemusest on LIFE’i programmist taotlemisel võimalik valida erinevate projektitüüpide vahel, millest levinumad on loetletud allpool.

Parimaid tavasid järgivad projek-

tid rakendavad asjakohaseid, kulutõhusaid ja eesrindlikke tehnikaid, meetodeid ja lähenemisviise.

Näidisprojektid juurutavad, testivad, hindavad ja levitavad uusi või tundmatuid meetmeid, metoodikaid või lähenemisviise.

Katseprojektid rakendavad varem või mujal katsetamata tehnikat või meetodit, mis võrreldes hetkel parimate tavadega võivad anda keskkondlikke või klimaatilisi eeliseid.

Taotlemine Igal aastal korraldatakse üks taotlusvoor ja sõltuvalt prioriteetsest valdkonnast on taotluse esitamise tähtajad erinevad. Taotlusvoor kuulutatakse välja kevadel (aprill-mai) ning 2018. aastast plaanitakse katsetada kaheetapilist taotlemist. See tähendab, et projekti kontseptsioon (kuni 10 lk) tuleb esitada juunis-juulis ning positiivse vastuse korral tuleb kogu taotlus esitada aasta lõpuks. Selline lähenemine muudab olukorra taotlejale lihtsamaks, sest eeltaotluse koostamiseks kulub vähem aega ja positiivne vastus annab kindlust, et projekt võib saada programmist toetust.

Taotlus esitatakse otse Euroopa Komisjonile e-taotluse süsteemi kaudu. Selle võib esitada eesti keeles, kuid eelistatult siiski inglise keeles. Taotleda saavad kõik ELis registreeritud juriidilised isikud ning seda võib teha ettevõte üksinda või ühiselt koos partneritega.

Kõik projektitaotlused üle Euroopa Liidu konkureerivad omavahel, mis tähendab, et

konkurents on suur ja rahastakse üksnes parimaid projekte.

Kust saab abi?

Lisainfot LIFE’i programmist ja taotlemisest saab kodulehelt life.envir.ee. Keskkonnaministeeriumis töötavad LIFE’i programmi kontaktisikud, kes annavad nõu, millele taotluse kirjutamisel tähelepanu pöörata ning kust leida lisamaterjale. Pärast taotlusvooru väljakuulutamist korraldab keskkonnaministeerium huvilistele infopäeva ning juulis korraldatakse potentsiaalsetele taotlejatele taotluse kirjutamise koolitus. Infopäevade ja koolitustega seotud infot leiab kodulehelt.

Eestist on LIFE’i programmist toetust saanud Eesti Energia oma katseprojektile „Osamat” (kogueelarve 2,4 miljonit eurot), mille eesmärk oli uurida ja reaalsetes tingimustes katsetada põlevkivituha kasutamise võimalusi tsiviilehituses, sh teedeehituses ja mass-stabiliseerimises tsemendiasendajana, ning saadud tulemuste alusel saavutada põlevkivituha standardimine Euroopa tase-

Keskkonna allprogramm 2,59 mld € ehk 75% eelarvest Vesi, üleujutused ja põud

Projektid, mis aitavad kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks (uued süsteemid, tehnoloogiad, meetodid jmt)

Kliimamuutuste leevendamine Toetuse määr 55%

„ELVES”

LIFE’i projektide näited „OSAMAT”

LIFE PROGRAMM 2014-2020 Perioodi eelarve 3,46 mld € Kliima allprogramm 0,86 mld € ehk 25% eelarvest

mel järgmise kümnendi jooksul. Põlevkivi kui mineraalainerikka kütuse energeetilisel kasutamisel ei saa tekkiva tuha kogust muuta, kuid võimalik on leida sellele kui jäätmele uus otstarve. Eestis põletatakse igal aastal 11 miljonit tonni põlevkivi ning sellest tekkivad jäätmed on tõsine keskkonnaprobleem.

Projekti tulemuste rakendamine aitaks kaasa ladustatavate jäätmete mahu vähendamisele ning muuhulgas aitaks see vähendada selliste ehitusmaterjalide kasutamist, mis põhinevad mittetaastuvatel loodusvarudel.

Keskkond ja ressursitõhusus Toetuse määr 55%

Projekti „ELVES” raames demonstreerisid Saksamaa ja Taani ettevõtted uut tehnoloogiat romusõidukite mootorite töötlemiseks.

Projekti raames ehitati Zaragoza lähedale tehas, kus töödeldi romusõidukite mootoreid, mille tulemusena eraldati mootoritest metallsulamid 99% puhtusega. Saadud materjali oli võimalik uuesti ringlusesse suunata. Projekt aitas ringlusesse võtta 5148 tonni alumiiniumit aastas ja selle käigus loodi 11 töökohta.

Aastas kantakse Euroopa Liidus maha 10–11 miljonit sõidukit, mis tekitab ligikaudu 9 miljonit tonni jäätmeid. Projekti tulemused aitavad vähendada keskkonnale tekkivat kahju ning edendada keskkonnasõbralikumat ettevõtlust. Projekti kogueelarve oli 4,9 miljonit eurot, millest toetus LIFE’i programmist moodustas 756 000 eurot.

„From Roof to Road”

Mere- ja rannikualade majandamine Veemajandus, jäätmed ja ringimajandus Mullastik, metsad, õhk Müra, kemikaalid, tööstusõnnetused Ressursitõhusus

Projektid, millega parandatakse vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes Projektid, mille raames töötatakse välja strateegiaid või tegevuskavasid kliimamuutustega tegelemiseks Teabe-, teabevahetus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine

30

Kliimamuutustega kohanemine Toetuse määr 55%

Kliimaalane juhtimine ja teave Toetuse määr 55%

JAANUAR 2018 100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST

Loodus ja bioloogiline mitmekesisus Toetuse määr 60-75%

Natura 2000 alad, merekeskkond, elurikkus Loodusdirektiivi liigid ja elupaigatüübid Ohustatud liigid Tegevuskavade elluviimine Ökosüsteemide taastamine Roheline taristu Võõrliigid

Keskkonnaalane juhtimine ja teave Toetuse määr 55%

Teabe-, teabevahetuse ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad: jäätmed, vesi, ressursitõhusus, loodus ja bioloogiline mitmekesisus, mullastik, metsad, õhk, roheline ringimajandus, kemikaalid, müra, jmt

Projekti „From Roof to Road” käigus demonstreeriti uut keskkonnasõbralikumat ja kulutõhusamat tehnoloogiat vana tõrvapapi ehk kõrge bituumenisisaldusega katusematerjali töötlemiseks. Töödeldud materjali oli

võimalik suunata uuesti ringlusesse ning kasutada seda näiteks teede ehitamisel. Varem tõrvapappi lihtsalt ladestati prügilatesse või põletati.

Uute masinate töötlemisvõimsus oli 10 000 tonni aastas ehk 25% Taani aastasest katusekattejäätmete mahust. Projekti eelarve oli ligikaudu 2 miljonit eurot, millest 50% tuli LIFE’i progammist.

„EffiSludge for LIFE”

Uuematest erasektori algatustest võib esile tuua Rootsi ettevõtte ambitsioonikat projekti „EffiSludge for LIFE”, mille käigus ehitati tehas tselluloosi- ja paberitööstuses tekkiva reovee töötlemiseks ning biogaasi tootmiseks. See sektor on Euroopas ja kogu maailmas suur elektritarbija ja CO2 tekitaja. Toodetud biogaasi kasutati samas tselluloosi- ja paberitööstuses elektri tootmiseks ning selle tulemusena vähenes elektri tarbimine 50% võrreldes varasemaga. Tselluloosi- ja paberitööstuste elektriarved ulatuvad kümnetesse miljonitesse eurodesse aastas ning uued keskkonnasõbralikumad tehnoloogiad ja lahendused annavad märkimisväärset kokkuhoidu. Projekti kogueelarve oli 5,8 miljonit eurot, millest 1,9 miljonit tuli LIFE’i programmist.

„LIFE-PSLOOP”

RESSURSITÕHUSUSE TOETUS EFEKTIIVSEMAKS JA KONKURENTSIVÕIMELISEMAKS TOOTMISEKS

E

ttevõtete ressursitõhususe toetusega astuvad Eesti tööstusettevõtted suure sammu lähemale oma tootmise kaasajastamisele. See on võimalus muuta oma tootmine keskkonnasõbralikumaks ning samaaegselt konkurentsivõimelisemaks ja tulusamaks.

Keskkonnaministeerium rakendab ressursitõhususe meedet 2020. aasta lõpuni.

Selle perioodi jooksul antakse innovaatilistele tootmise efektiivsust suurendavatele projektidele toetust kogumahus ligi 110 miljonit eurot.

Mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtted saavad Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu taotleda toetust projektidele, millel on läbi analüüsi tõendatud ressursitootlikkuse tõus. Lihtsalt öeldes, uue lahenduse kasutuselevõtmisega toodab ettevõte samast hulgast toormaterjalist rohkem lõpptoodet. Ettevõttel vähenevad kulud, loodusele väheneb koormus. Näiteks asendatakse vanad seadmed uutega, soetatakse moodsad nutikad tootmisliinid, võetakse kasutusele IT-lahendused ning ringlusesse tootmisjäägid ja jäätmed jne.

Toetuse taotlemine

Vahtplasti (EPS) kasutatakse kogu Euroopas laialdaselt isolatsioonimaterjalina.

EPS-i ehitusjäätmete maht Euroopas on 200 kilotonni aastas ja lähiaastatel võib see jõuda 1000 kilotonnini. Üksnes 7,5% sellest taaskasutatakse ning ülejäänud põletatakse või ladustatakse prügilatesse.

2017. aastal alustanud projekti „LIFEPSLOOP” käigus ehitatakse Hollandisse töötlemistehas, kus demonstreeritakse kulutõhusat meetodit polüstüreeni (PS) töötlemiseks ja ringlussevõtmiseks. Projektil on eeldatavalt märkimisväärne mõju kliimale, kuna PSLoopi väärtusahel on palju energiaja ressursitõhusam kui toorainetest toodetud PS-i puhul.

Oodatakse, et katsetehas suudab ringlusse võtta 3000 tonni EPS-jäätmeid aastas.

Muuhulgas vähenevad kasvuhoonegaaside heitkogused 12 000 tonni võrra aastas (78%) võrreldes varasemaga ning energia kokkuhoid moodustab 150 000 GJ.

Esimene samm toetuse saamiseks on ettevõttes teha ressursitõhususe analüüs, mille teostab vastavalt koolitatud spetsialist. Nõuetekohane analüüs on investeeringu toetuse eelduseks. Spetsialistide nimekirja ja muu info meetme kohta leiab ressurss.envir.ee.

Riik toetab nii analüüsi läbiviimist kui ka tehtavaid investeeringuid, toetuse määr on kuni 50% ja kuni kaks miljonit eurot ettevõtte kohta. (vt joonis)

Ressursitõhususe analüüs annab ettevõttele hea pildi tootmise hetkeolukorrast ning kaardistab erinevad säästupotentsiaalid tulevikuks. Analüüs ei ole ettevõttele vajalik mitte ainult investeeringu toetuse saamiseks, vaid annab üldise suunitluse, milliseid samme astuda efektiivsema ning konkurentsivõimelisema tootmise nimel.

2017. aasta lõpu seisuga said ressursitõhususe investeeringute toetuse kuus ettevõtet kogumahus ligi kuus miljonit eurot. Ettevõtted, kes 2017., aastal ressursitõhususe toetust said olid Palmako, Tootsi Turvas, Klaasimeister, Purutuli, Kiviluks ning Tarmeko Spoon.

aasta jooksul hinnanguliselt ligi 200 000 m³ haket, mis suunatakse soojusenergia tootmisse. Lisaks plaanitakse kümne aasta perspektiivis säästa 80 000 liitrit diiselkütust, mis kulunuks muidu kändude liigutamisele ning alternatiivsete kasutusvaldkondade otsimisele.

Klaasimeister soetab projekti raames uue moodsa karastusahju, mis lisaks tootlikkuse kasvule võimaldab toota uusi kõrgema lisandväärtusega tooteid. Projekti tulemusena väheneb 20 aasta jooksul klaasijäätmete teke hinnanguliselt 58 120 m² ning lisaks plaanitakse kokku hoida elektrienergiat üle 4880 MWh.

Ressursitõhususe projektide näited Monteeritavate puitmajade tootja Palmako investeerib uudse lahendusega tootmisliini, mis muudab tootmise kiiremaks, paindlikumaks ja säästlikumaks. Kogu protsessi optimeeritakse ja juhitakse spetsiaalse arvutitarkvara abil, mille tulemusena minimeeritakse ladustamise ja sisemise logistika käigus tekkivaid kadusid. Projekti raames tehtud detailne analüüs näitas, et uue liini kasutuselevõtmisega paraneb puiduressursi kasutus hinnanguliselt ligi 7,5% toodanguühiku kohta. Projekti tulemusel plaanitakse 10 aasta jooksul kokku hoida 36 560 m³ puitu, 30 tonni liimi, 877 MWh soojust ja 532 m³ vett. Saavutatav rahaline sääst on hinnanguliselt 819 000 eurot aastas.

Tootsi Turvas soetas toetuse abil mobiilse haamerpurusti, mis võimaldab neil muidu tootmisjäägina tekkinud kändudele leida alternatiivse kasutusviisi. Haamerpurusti abil saavad nad ära kasutada kogu rabakändude biomassi ja toota sellest kümne

Puidugraanulite tootja Purutuli soetab projekti raames Sauga tehases kuivatussüsteemi uudse lahenduse, mis vähendab tootmise energiakulu ning muudab tootmise kiiremaks ja efektiivsemaks. Eesmärgiks on vähendada tehase energiakasutust ligi 22% ning 10 aasta jooksul plaanitakse kokku hoida üle 262 000 MWh toorme kuivatamisele kuluvat biokütust.

Mäetööstusettevõte Kiviluks tegeleb mineraalide ümbertöötlemise, killustiku tootmise ja karjääride haldamisega. Uus innovaatiline tootmisüksus koos pesuliiniga aitab paekivi kihtide vahel oleva savi paremini kätte saada ja sobimatu pinnase eraldada. Projekti tulemusel väheneb tootmisüksuse ressursikasutus kuni 38% ja tootmisprotsessi õhuheitmed vähenevad kuni 52%. Lisaks hoitakse 15 aastaga kokku üle miljoni liitri diiselkütust.

Tarmeko Spoon uuendab projekti raames vineeri tootmisliini seadmeid, tänu millele saavad nad edaspidi ära kasutada tekkivad tootmisjäägid. Paraneb puidukasutus ja väheneb ressursikulu – 20 aasta jooksul hoitakse hinnanguliselt kokku ligi 62 000 m³ puitu, 56 132 MWh elektrit ja 7800 tonni liimi.

Investeering ressursitõhususse on iga edumeelse ettevõtte plaanides, sest saavutatav kasu on mitmekordne.

Uuri toetuse kohta keskkonnaministeeriumi kodulehelt ning küsi konsultatsiooni projekti koordinaatorilt.

100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST JAANUAR 2018

31

FOTO AUTOR: AIVAR KULLAMAA, TÖÖTLUS VLA MARKETING

RKM TEAM – KÜMME AASTAT!

Valik RKM Team OÜ talitööde mehhanismidest.

„Kvaliteet ei ole teguviis, vaid harjumus” – Aristoteles. Igal ettevõttel on oma saamislugu. Sünnivad need ju vajadusest oma oskusi ja teadmisi rakendada, olla turul innovaatilisemad ja pakkuda parimat teenust või toodet. Üsna tihti tekib vajadus muuta olemasolevat paremaks, kiiremaks, ajakohasemaks ja ausamaks. Sellistest soovidest sündiski RKM Team.

K

ümme aastat on piisav vanus, et oma saavutusi esile tõsta ja neist rõõmu tunda. Kümneaastaseks kasvamine on olnud intensiivne, algsetest komistuskividest saanud õppetunnid ning eesmärgid ja sihid on hoitud kindlalt fookuses.

RKM Team loodi aastal 2008 ja on 100% erakapitalil põhinev heakorrateenuseid pakkuv ettevõte. Selle jätkusuutlikku kasvamist iseloomustab seaduskuulekus, kõigi teenuste läbipaistvus, õiglustunne ja innovaatiline areng. Ettevõte on täna oma usalduse ära teeninud nii riigi- kui ka erasektoris. Sihikindlalt on liigutud kogu valdkonna arendamise suunas, investeeringud on põhjalikult läbi mõeldud ning klientide vajadused on muutnud ettevõtet paindlikumaks, hoolivamaks ja mõistvamaks. Ettevõte on selle usalduse eest siiralt tänulik ja usub, et on suutnud pakkuda klientidele võimaluse tegeleda segamatult oma põhitegevusega.

Heakorratööd aasta ringi Masinapargi täiendamine ja uuendamine on andnud suutlikkuse teenindada erinevaid ning keerulisi objekte. Kogu tehnikapark on varustatud GPS-jälgimisseadmete ja -süsteemidega, mis muudavad töö operatiivsemaks ning kliendi jaoks läbipaistvamaks. Masinapargis on lumetõrjeks kasutusel arvestatav valik erineva suurusega mehhanisme, võimaldades kasutada saha laiust ühest kuni viie meetrini.

Mehhaniseeritud lumekoristusele lisaks teostab ettevõte nii libedusetõrjet erinevate puistematerjalidega, lume äravedu kui ka jää- ja lumekoristust katustelt.

32

FOTOD: AIVAR KULLAMAA

Tondi Käsipesula teostab pesuja kaitsetöötlusi kõiki liiki sõidukitele, mootorratastest väikelennukiteni. 

Talvisel perioodil hooldab RKM Team objekte umbes poolteist miljonit ruutmeetrit ööpäevas.

RKM Team omab Tallinna kesklinnas võimalust ladustada erinevatel pindadel lund kokku ligi sajal tuhandel ruutmeetril.

Seega on neil ka force majeure’i olukordades piisavalt ruumi lume ladustamiseks, et ühegi kliendi tegevus ei peaks kannatama lume rohkuse tõttu. Teenuseid pakutakse seitse päeva nädalas ja ööpäev ringi.

Kevade-suve-sügise perioodil teostab RKM Team haljastuse hooldusega seotud töid: muru, heina ja võsa niitmist, muru õhutamist ja väetamist, puude ja põõsaste hoolduslõikust, ohtlike puude lõikust ning lehtede koristust. Muruniitmiseks on kasutusel 0-pöörderaadiusega profiniidukid. Teenuseid pakutakse vastavalt kliendi soovile kas ruutmeetri-, tunni- või kuuhinna alusel.

Lisaks haljastuse hooldusele teostatakse kevadest sügiseni erinevaid pinnase- ja

JAANUAR 2018 100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST

kaevetöid, parklate ja platside aluste ehitust ning väljakaevet, teede hööveldamist ning teekraavide rajamist. Ettevõte müüb erinevaid puistematerjale, teostavad teede ja platside mehhaniseeritud harjamist. Neilt saab tellida ehitusjäätmete, ülegabariidilise prügi ja pinnase utiliseerimist ning äravedu.

Eesti esimene ja staažikaim käsipesula Alates 2011. aastast kuulub RKM Team OÜle Eesti esimene ja staažikaim käsipesula, Tondi Käsipesula, mille arengusse on aastate jooksul väga palju panustatud.

Kompromissitu detailsus töödes, oskus teostada töötlusi väga suurele ampluaale sõidukitest (mootorratastest väikelennukiteni), asjatundlik nõustamine ja professionaalne teenindus on need,

millega ettevõtmine tänaseks turul väga tugevalt eristub. Kogu töö sõidukite töötluse ja puhastuse osas valmib käsitööna, milles iga pisemgi detail on oluline, milles iga töövõte peensusteni läbi mõeldud.

Teenuste valikust leiab lisaks pesudele veel mitmeid teisi teenuseid: pindade taastamised ja kaitsetöötlused (poleerimine, vahatamine, tekstiilikaitse, keraamiline töötlus jne), salongi keemiline puhastus, desinfitseerimine, tekstiil- ja nahkpindade kaitsetöötlus jpm.

Tondi Käsipesula klientideks on kindlate veendumuste ja teadlike valikutega sõidukiomanikud, kes hindavad teenuste kvaliteeti ning professionaalsust. Tondi Käsipesulal on praeguseks üle 1000 lojaalse kliendi, nii eraettevõtteid, riigiasutusi kui ka eraisikuid.

SISUTURUNDUS

EESTI GAASI JUUBELIAASTA 150+ AASTAT

gaasitootmist Eestis (1865)

70 AASTAT

gaasi torutransporti Eestis (1948)

30 AASTAT

Eesti Gaasi nime (1988)

25 AASTAT

AS Eesti Gaasi (1993)

Puhta energiaga uude sajandisse. Aitäh, et oled meiega.

100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST JAANUAR 2018

33

INVARU: KUI INIMESTEL LÄHEB HÄSTI, LÄHEB KA MEIL HÄSTI

J

2. jaanuaril tähistas oma 25. aastapäeva Invaru, mille juhatuses on Enn Leinuste koos tütre Kadri Tiido ja poja Lauri Leinustega. Veerandsaja aasta tähistamiseks otsustas ettevõte peale peolaua katmise kuulutada välja stipendiumi tudengile, kelle lõputöö on seotud just abivahenditega, et innustada noori jätkama oma elutööd pakkuda abivajajatele parimaid abivahendeid.

FOTOD: ARNO MIKKOR

uhatuse liige Enn Leinuste meenutab, et Invaruni jõudmine võttis aega oma kolm-neli aastat. Kui mees, kes tollal oli Eesti Puuetega Laste Vanemate Ühenduse esimees, Soomes ja Rootsis samalaadsete teenustega tutvus, mõistis ta, et ka Eestis oleks hädasti sellist teenust vaja.

Tol ajal oli Eestis selline ettevõte nagu Medtehnika, kus pakuti kaks-kolm erinevat mudelit ratastoole ja karke. „Lastele ei olnud sisuliselt midagi saadaval,” meenutab ta.

Põhjanaabritelt idee saanud, käidi ettepanek välja ja asuti projekti kallal tööle.

Kui 1992. aastal Medtehnika kauplus tegevuse lõpetas, lõi selle juhataja Leinustega kampa ning loodi väikese perena Eesti Invaühingute Liidu Invaabikeskus, mis 1993. aasta novembris kujundati AS Invaruks. Esimestel aastatel pidi pea igal nädalal käima ministeeriumis, et luua uus süsteem värske teenuse osutamiseks.

Vastne meeskond käis ka Taanis õppereisil, et uurida lähemalt, kuidas seal struktuur toimib. Neil tekkis selge nägemus, et teenuse peab viima inimestele võimalikult lähedale ja avama igas Eesti maakonnas väikese esinduse, et abi oleks kõigile kättesaadav. Teoks sai see koos Tartu kolleegidega paari aastaga. „Alguses sotsiaalministeeriumis lepingut koostades ütles muidugi mõni jurist, et vaat kus tahab humanitaarabi pealt suurt raha teenida,” muheleb Leinuste. „Muidugi ei ole asi olnud kunagi äriidees, vaid soovis inimesi aidata ja neile vajalikke abivahendeid pakkuda.”

Rahastus oli alguses muidugi üsna kesine. 1994. aastast toimus koostööprojekt Eesti sotsiaalministeerumi ja Norra välisministeeriumi vahel, mille abil koolitati terapeute ja tehnikuid ning Eestisse saadeti aastas oma viis-kuus merekonteinerit Norras ringlusest maha võetud abivahendeid.

Kui Norra abi 1998. aastal läbi sai, oli ettevõte juba viis aastat tegutsenud, arenenud ja suutnud piisavalt raha kõrvale panna, et hakata ise täiesti uhiuusi tooteid ostma ning neid abivajajatele pakkuma. „Sai ümber aeg, mil elasime põhjanaabrite abist. Lahkete naabritena pakkusid nad meile muidugi seda, mis neil pakkuda oli, vajadused olid aga laiemad,” meenutab Leinuste.

Kui nad alustasid 1993. aastal kolmekesi väikese perena, siis nüüd on kasvanud ettevõte lausa 58-liikmeliseks. Kohtumisi ning tähistamisigi nimetab mees naljatades suguvõsa kokkutulekuteks.

34

Abivahendid

Ka konkurente nimetab ta rõõmsalt kolleegideks, kes on ühise eesmärgi nimel väljas.

Invaru on ühtlasi suur invaspordi toetaja. Ehkki toetuspalveid tuleb palju, on juhatus veendunud, et kuna kogu nende tulu tuleb vanurite ja puuetega inimeste käest, jagavad nad kindlameelselt ka toetust ainult puuetega inimestele tagasi. Leinuste oli ise 1990. aastal olnud Eesti Invaspordi Liidu sünni juures ning Invaru toetab jõudsalt ratastoolisporti.

Ise võrdleb mees neid vormeli boksipeatusega, kus katkised ratastoolid kiirelt töökorda seatakse ja üles putitatakse.

Leinuste tunnistab küll, et Eestis on süsteem võrreldes 25 aasta taguse ajaga palju arenenud ja muutunud, kuid tõdeb, et praeguseid abivajajaid ei huvita, mis oli 30 aastat tagasi ning mis tuleb viie aasta pärast.

Neid huvitab see, mis on praegu. Näiteks on tänapäeval inimesi, kes ei tea, et pidamatuse all kannatajatel, vanuritel ja lastel on võimalik saada mähkmeid soodushinnaga. Selle põhjuseks peab mees seda, et info levik ei ole väga hea ning mõned inimesed pelgavad abi küsida.

Ta soovib, et teenused oleksid abivajajatele kättesaadavamad. Kui on arsti juures

JAANUAR 2018 100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST

Enn Leinuste

käidud, peaks edasise korraldama ühtne nõustamissüsteem, mitte et patsient peaks erinevaid sotsiaalteenuseid ise otsima hakkama. „25 aastaga on palju tehtud, palju on muutunud, aga sama aja ja rahaga oleks võinud riikliku süsteemse planeerimisega rohkem ära teha,” tõdeb mees.

Pikalt ei julge Leinuste küll ette mõelda ja sõnab, et tulevik oleneb suuresti riiklikust süsteemist ning finantseerimisest. Oleks tore, kui viie-kümne aasta pärast oleks teenuse pakkumine stabiilne, nõustamine ning teenus alati abivajajale saadaval.

Küll aga kinnitab ta, et tehnika areneb suure kiirusega ja tekib aina uusi võimalusi.

Näiteks võttis mõned aastad tagasi Invaruga ühendust Rootsi firma, mis töötas välja arvutisüsteemi, mida saab silmadega juhtida. „Süsteem häälestatakse inimese silma liikumise peale. Kui vaatad tähemärgi peale, siis arvuti trükib selle tähe,” selgitab mees. „Siis saab halvatud inimene näiteks arvutis lugeda ja suhelda.”

Oma pikaaegse kogemuse juures peab Enn Leinuste oluliseks, et ettevõte suudaks töötajatele luua kindlustunde, et koondamised ei ähvarda ning et nad saavad palga õigeks ajaks kätte. Ta peab oluliseks talumehetarkust: aastad on erinevad, võivad tekkida ikaldused ja tagasilöögid, aga varu ning rasvakiht peab kogutud olema, et raskustest kergemini välja tulla. Töötajatel peab olema kindel ja stabiilne töökeskkond.

Samuti kinnitab ta, et kui kliendid on rahul, läheb ka Invarul hästi.

EVENT CENTER – MEIEGA ON LIHTSAM! Event Center OÜ on üritustele tehnilist lahendust pakkuv ettevõte, mis alustas tegevust 2003. aastal ning on tänaseni täies mahus Eesti ettevõte. Selle aasta alguses ühines Event Centeriga 25 aastat tegutsenud Avision OÜ ning nüüd tegutsetakse koos Event Centeri nime all. Ettevõtte esindajad Margus Lever ja Ivo Kõvamees räägivad ühistest eesmärkidest ja tegevusest lähemalt. Ühinemine loob võimaluse ürituse terviklahenduseks Event Center pakub klientidele täisteenust, mis hõlmab endas heli-, valgus- ja videotehnika ning lavade renti. Võimalik on rentida ka telke, mööblit ja erinevaid dekoratsioone. Lisaks ürituste teenindamisele müüakse ja paigaldatakse professionaalset heli-, valgus- ja videotehnikat ning pakutakse tehnilist terviklahendust koos vastava teenindusega. Hiljuti lisandus Event Centeri teenuste hulka ka ürituste korraldamise täisteenus. Varem oli Event Center rohkem heli, valguse ja lavade pakkuja ning Avision tegeles peamiselt videotehnikaga.

Aastate jooksul on Event Center teenindanud üle 7000 ürituse nii Eestis kui mujal Euroopas. Teostatud projektide seast leiab väga erineva formaadi ja sisuga üritusi: festivalid, kontserdid, firma- ja kliendiüritused, talve- ja suvepäevad, tooteesitlused, messilahendused, konverentsid, seminarid, spordivõistlused, pulmad ja mitmed muud toredad ettevõtmised, näiteks American Beauty Car Show. Peale selle on viimase viie aasta jooksul tehtud mitmeid suuri projekte Soomes. Avision on aidanud tehniliselt festivale Juu Jääb, Kuressaare Merepäevad, PÖFF. Üks ühinemise eesmärk oli see, et Avision oli varem tegelenud rohkem akadeemilise

poolega ja videolahendustega – näiteks on korraldatud hulgaliselt konverentse. Event Center on rohkem tegelenud aga meelelahutusüritustega ja nende kahe osa ühendamine annab nüüd võimaluse terviklahenduseks, mida Eesti turg üha enam vajab.

Sündmus korraldatakse tehniliselt algusest lõpuni, ainult sisu tootmisel vajame veel lisajõudu firmadelt, kelle põhitöö ongi sisu loomine.

Asjatundlik personal tagab ürituse õnnestumise Põhikohaga töötajaid on Event Centeris kokku 20, kellele lisanduvad vabakutselised tehnikud. Meeskonna näol on tegemist tõeliste oma erialale pühendunud spetsialistidega, sest sündmused, mida korraldaIVO KÕVAMEES –TEHNIKALE EI VÕI ALATI 100% KINDEL OLLA. Kogenud spetsialistid teavad , et seadmed suudavad üllatada väga suvalistel hetkedel, olgu selleks põhjuseks siis elektrikatkestus või tarkvarauuendus ja niisugusel hetkel on väga tähtis, kui sujuvalt ja peaaegu märkamatult suudetakse taastada toimiv lahendus.

Nii mõnigi kord on kiire reageerimine mingi sündmuse raames saanud esimeseks sammuks aastakümnete pikkusel koostööl!

takse, kipuvad sageli olema just pühadel ning nädalavahetustel, mis tähendab, et kui inimene hingega asja juures ei ole, ei ole sellist tööd ka võimalik korrektselt teha.

Professionaalne meeskond on orienteeritud kliendi jaoks parimate lahenduste väljatöötamisele, kliendisuhete võtmesõnadeks on kiirus, täpsus ning sõbralik ja ladus asjaajamine. Professionaalne suhtumine, aastatepikkune kogemustepagas ja kvaliteetne tehnika tagavad parima tulemuse igale üritusele. Üheks eeliseks on Event Centeri puhul kindlasti lihtsus. Sündmuse tellijaga tegeleb üks projektijuht, seega ei pea tellija suhtlema erinevate osakondadega. Projektijuht suudab hallata kõiki osakondi – paneb projekti kokku ning vastutab ainuisikuliselt selle eest, et sündmus saaks korralikult läbi viidud ja kõik tehnilised osapooled mõistaksid tellijat ühtviisi.

Event Center püüdleb selle poole, et kogu pakutav teenus läheks järjest paremaks. Pikaajaline kogemus annab võimaluse olla tellijale nõustaja rollis ja hoiab ära kõikvõimalikud kiirustamisest ja teadmatusest tingitud vead. Vahel juhtub, et tellija annab ette mingi nimekirja lahendustest, kuid tegelikkuses ei pruugi see olla see, mida tellijal tegelikult vaja on – ka siin tuleb kasuks Event Centeri meeskonna kogemus,

et selgitada koos välja, millised lahendused ürituse õnnestumise tagavad.

Abi saavad nii seadmeid rentivad kui ka ostvad kliendid Event Center pakub võimalust ka tehnika rendiks ja müügiks. Kui klient tahab näiteks ainult projektorit rentida, antakse see talle kasutusse ka ilma teenindava personalita, kuid samas veendutakse, et klient tehnika kasutamisega ikka hakkama saaks – inimene toimetab tehnikaga küll algusest lõpuni ise, kuid Event Centeri tehnikud nõustavad ja aitavad vajadusel.

Tehnika müügi puhul on tegemist n-ö üle ukse müügiga kui ka suurte ja mahukate seadmesüsteemide müügi ja paigaldusega koos hilisema hooldusega. Kui klient tuleb Event Centeri demoruumi, saab ta sealt endale ise vajaliku tehnika lihtsalt välja valida, kuid muidugi ollakse ka selle juures vajadusel kliendile abiks. Nii on näiteks peaaegu kõigis Eesti teatrites kasutusel Avisioni nõu ja abiga soetatud projektorid.

100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST JAANUAR 2018

35

HAIGLA, KUS PAKUTAKSE PARIMAT AS Fertilitas on Eesti suurim erahaigla, kus on 70-voodikohaline palatikorpus, neli operatsioonisaali koos intensiivravikeskusega, lisaks polikliinik kahe filiaaliga Tallinnas.

Patsientide käsutuses on spetsialistid enam kui 20 erialalt.

1993.

FOTOD: KRISTJAN JÄRV

aastal Nõmmel algselt naistehaigla ja sünnitusmajana alustanud Fertilitas laiendas üsna ruttu pakutavaid ravivaldkondi. Praeguseks on Fertilitasest saanud laiapõhjaline erahaigla.

NUMBRID RÄÄGIVAD Üle 50 000 operatsiooni Üle 400 000 arstikonsultatsiooni Üle 200 000 füsioteraapia ja tegevusteraapia seansi Üle 40 000 taastusraviprogrammi Üle 10000 psühhoteraapia seansi • Teadus- ja arenduskoostöö viljatuse diagnostika ja ravi alal Tervisetehnoloogiate Arenduskeskusega

Uus mõtlemine

• Pidev koostöö Eesti Haigekassaga PEAMISED TEGEVUSVALDKONNAD: GÜNEKOLOOGIA

r i Ma i s v

ee

Fertilitase juhatuse liige, pea-kaelakirurg ning kõrva-nina-kurguarst Lauri Maisvee sõnab, et Ivo Saarma lõi haiglat asutades täiesti uue paradigma Eesti meditsiinis. „Algusajal tehti tööd suure entusiasmiga ja põhiväärtuseks muutus hoolivus patsiendi suhtes. Eraldi vajab mainimist perekeskse sünnitusabi algatus Fertilitase poolt. Usun, et osaliselt tänu sellele on ka riigihaiglates praeguseks olemas peresõbralikud palatid ning suhtlemine haigetega tublisti paranenud,” räägib Maisvee.

Praegu on Fertilitase peamised tegevusvaldkonnad naistehaigused, kirurgia, ortopeedia, taastusravi, kõrva-nina-kurguhaigused. Kasvamist on olnud tublisti. Et olla patsiendile lähemal, on Tallinnas loodud kaks polikliinikut – üks kesklinnas ja teine Mustamäel.

KIRURGIA ORTOPEEDIA

La u

KÄEKIRURGIA

„See on müüt, et oleme ainult rikaste haigla.”

Muutuste käigus loobuti 2013. aastal sünnitusabist, selleks ajaks oli Fertilitases sündinud üle 6000 lapse. Uueks väljakutseks sai taastusravi koos rehabilitatsiooniteenustega. „On päevselge, et taastusravi on tervikliku raviprotsessi osa, nii näiteks eeldavad paljud ortopeedilised operatsioonid, nagu suurte liigeste proteesimine, kvaliteetset taastusravi – ja suudame seda pakkuda heal tasemel,” selgitab Maisvee.

Haiglas on kaks osakonda – taastusraviosakond ja kirurgiaosakond koos intensiivraviga operatsioonijärgsete patsientide jaoks.

Ravi pakutakse kõigile Maisvee sõnul käivad neil ravil täiesti tavalised inimesed. „Vale on uskumus, et meie klientideks on ainult kuulsad ja ilusad,” muigab Maisvee. „Pigem soovime olla hea raviasutus kogu perele. Meid külastavad erineva taustaga inimesed, nende hulgas on nii lapsi kui ka eakaid. Kuna puuduvad pikad 36

UROLOOGIA KÕRVA-NINA-KURGUHAIGUSED PLASTIKAKIRURGIA LASTEHAIGUSED TAASTUSRAVI AUDIOLOOGIA DERMATOLOOGIA KARDIOLOOGIA Ivo Saarma lõi haiglat asutades täiesti uue paradigma Eesti meditsiinis.

ravijärjekorrad, siis on see üks põhjus, miks eelistatakse tulla erahaiglasse.

Sõltuvalt sellest, milline on ravi, saab osa raviteenuseid haigekassa kindlustusega klient tasuta. Taastusravi, kõrva-ninakurguoperatsioonid ning naistehaiguste lõikused on kaetud haigekassa lepingutega ja patsiendil ise tasuda ei tule.” Enamik ambulatoorsest abist on siiski tasuline.

Fertilitasel on koostööpartnereid eeskätt ortopeedia, plastikakirurgia, uroloogia ja bariaatrilise kirurgia erialadel. Nii näi-

teks käib AS-i Orthopedica ArtroSportKliinik kaudu ortopeediliste ja käekirurgiliste patsientide teenindamine – ka siin on olemas päevaravi rahastamise leping haigekassaga.

Haigla tegevusest moodustab tähtsa osa meditsiiniteenuste eksport, kus erinevate koostööpartnerite teenust kasutab umbes 1500 inimest aastas. Peamiselt hõlmab see esteetilist plastikakirurgiat ja bariaatrilist kirurgiat (rasvtõve kirurgiline ravi). „Bariaatrilist endoskoo-

TEA ROHKEM • Haigla strateegilisteks erialadeks on günekoloogia, taastusravi, ortopeedia, kõrvanina-kurguhaigused. Samuti pakutakse ravivõimalusi järelraviks. Lapseootel emadele pakutakse raseduse jälgimist, samuti sünnitusjärgset nõustamist ja lastearsti vastuvõtte.

• Lisaks günekoloogiale, nina-kõrva-kurguhaiguste ravile ja ortopeedilisele kirurgiale tehakse Fertilitases kõrgel tasemel esteetilist plastikakirurgiat, bariaatrilist kirurgiat, üldkirurgilisi ja uroloogilisi operatsioone. Opereerivad tuntud ja tunnustatud kirurgid.

• Haiglal on suur kogemus taastusravi osutamisel. Ravis osalevad taastusarstid, füsioterapeudid, tegevusterapeudid, psühholoogid ja logopeedid, tagades süsteemse teenuse.

• Taastusravil on tihe sünergia rehabilitatsiooniteenustega, eesmärgiks on toetada inimeste iseseisvat toimetulekut ja autonoomiat pärast aktiiv-, järel- või taastusravi.

• Haiglaravi osas on haigekassaga (EHK) sõlmitud lepingud taastusravi ja järelravi erialal. Päevakirurgiast on EHK lepinguga kaetud günekoloogia ja nina-kõrva-kurguhaigused. Polikliinikus pakutakse haigekassa tingimustel teenuseid neuroloogia, taastusravi ja kardoloogia erialal. EHK lepingute olemasolul teenindatakse ravikindlustatud patsiente EHK tingimustel.

JAANUAR 2018 100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST

pilist kirurgiat tehakse Fertilitases 2016. aastast. Selles valdkonnas opereerivad Eesti tippkirurgid,” selgitab Maisvee koostöövõrgustikku.

Suured sihid 2017. aastal taotleti edukalt tervisekeskuste ajakohastamiseks mõeldud Euroliidu struktuuritoetust ning sel aastal alustatakse juurdeehitusega. „Rajame Viimsisse uue moodsa tervisekeskuse, kus asub tööle 12 perearsti. Oleme näide selle kohta, kuidas teha head koostööd perearstidega, tulevikus tahame seda sünergiat suurendada.

Veel pakub Fertilitas piirkonnakoolidele koolitervishoiuteenust ning teeb koostööd kohaliku omavalitsusega,” räägib Lauri Maisvee.

Küsimusele, mis on olnud suurimad õppimiskohad haiglale, vastab Maisvee, et häid inimesi tuleb hoida. „Haigla sisu on ikkagi õiged ja head inimesed. Ilusa fassaadi ja kutsuva turunduse võib teha lihtsa vaevaga, aga oma inimesi tuleb hoida ja koolitada. Suur väljakutse oli kolimine Nõmmelt Viimsisse 2004. aastal – viia raviv teenindusasutus ühest kohast teise ilma olulise töökatkestuseta oli tõeline logistika meistritükk,” meenutab Maisvee. www.fertilitas.ee

Mammograafia ja MRT treiler.

EESTI ESIMENE ERARÖNTGENIKABINET – AS MAMMOGRAAF AS Mammograaf sai alguse 1994. aastal, kui dr Theo Raudsepp ja dr Peeter Raudvere Tallinnas Tõnismäe Polikliinikus väikese mammograafiakabineti avasid. Möödunud aastatest ja ettevõtte tegevusest räägivad lähemalt dr Theo Raudsepp ja Silver Raudsepp.

Eesti esimene eraröntgenikabinet 1990. aastate alguses töötasid Eesti Onkoloogiakeskuses arstidena dr Raudsepp ja dr Raudvere, puutudes igapäevaselt kokku rinnavähi probleemidega. Sel ajal ei olnud Eesti Vabariik veel võimeline looma tänapäevast rinnavähi avastamise süsteemi. Kuna maailmas levinud ja Eestiski tunnustatud seisukohad rinnavähi varajase avastamise kohta olid dr Raudsepale ja dr Raudverele tuttavad, otsustatigi, et ka Eesti võiks olla üks nendest riikidest, kus seda süsteemi saab aidata korraldada erameditsiin. Nii saigi AS Mammograafist tol ajal taasiseseisvunud MIKS TULLA RINNAUURINGUTELE? Rinnavähi sõeluuringutele kutsub AS Mammograaf koostöös Eesti Haigekassaga igal aastal kõiki sünnikohorti sobivaid ravikindlustatud naisi – käesoleval aastal kutsutavate sünniaastad on 1949, 1950, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966 ja 1968. Uuring on Eesti Haigekassa ravikindlustusega naistele tasuta. Uuringu koha, päeva ja kellaaja saab naine ise kokku leppida. Üle 40-aastastel keskmise rinnahaiguste riskiga naistel, kel ei esine kaebusi, soovitatakse rinnauuringutele tulla vähemalt kord kahe aasta jooksul. Kõrgema rinnahaiguste riskiga üle 30-aastastel naistel soovitame mammograafiasse ja/või rinna ultraheliuuringutele tulla kord aastas. Rinnauuringutele saab tulla perearsti või günekoloogi saatekirjaga. Uuringu koha, päeva ja kellaaja saab naine ise kokku leppida.

Uuringule saab tulla ka omal soovil ilma saatekirjata, kuid sellisel juhul tasub patsient uuringute eest ise vastavalt hinnakirjale.

Eesti esimene eraröntgenikabinet. Alguses renditi ruumid, kus oli Soomest saadud ilmutusautomaat ning mammograaf, mis oli Vähiliidult renditud – niimoodi võiski esimene mammograafiakabinet tööd alustada.

Ka nimi AS Mammograaf tuli loomulikult – tegeleti ju mammograafiaga. Ühel hetkel ei vastanud esimesed ruumid aga enam nõudmistele ning nii koliti Pärnu maanteele, kus tegutseti pikki aastaid.

Mobiilse mammograafi tulek Järgmise sammuna alustati rinnavähi sõeluuringu pilootprojektiga. Koostöös Rapla Haigekassaga sõidutati naised bussiga Tallinnasse uuringule. Seejärel hakati koostöös haigekassaga pakkuma skriiningut üle Eesti.

Maakonnakeskuste haiglatesse ja polikliinikutesse valmistati ette ruumid, mis vastaksid ka kiirgusseadustele ning uued väljakutsed said alata – üle kogu Eesti olid valmis ruumid, graafiku põhjal pakiti röntgenikabinet kokku ja viidi seejärel vastavasse maakonnakeskusesse. Märkimisväärne on ka see, et tol ajal ei olnud veel digiajastu, mis tähendab, et pildid saadeti kulleriga maakonnakeskustest Tallinnasse, kus siis õhtuti pildid ära ilmutati, et hommikuks kõik valmis, pakitud ja markeeritud oleks.

Tehnoloogia areng tõi kaasa uued võimalused Digitaalröntgeni saabudes käidi maakondades ka sellega ringi. Olemas oli CR-lugeja ja mammograaf, sätiti üles kabinetid nüüd juba koos internetiühendusega, mis tähen-

MIS ON MAMMOGRAAFIA UURINGUTREILER? Mammograafia uuringutreiler on liikuv uuringukeskus, mis võimaldab kvaliteetseid mammograafiauuringuid teostada ka väljaspool pealinna. Protseduur koos dokumentide vormistamisega kestab 10–20 minutit. Kindlasti tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument.

das, et pildid saadeti interneti vahendusel otse serverisse. Ühel hetkel sai Vähiliit vana bussi, mis ehitati ümber mammograafiabussiks ning mida AS Mammograaf Vähiliidult rentis. Kuna ühendused olid igal pool juba olemas, oli vaja ainult kohta, kuhu buss parkida, kuid paratamatult ei olnud see ülesanne alati just kergete killast – kohati oleks lihtsam olnud ehitada kabinet olemasolevatesse ruumidesse.

Lõpuks sai läbi ka see periood ning seejärel otsustati investeerida treileritesse.

Mammograafiatreiler on spetsiaalselt skriiningu eesmärgil ehitatud ning ka suurem kui endine mammograafiabuss, aga paigutatud saab see kenasti maakonnakeskustesse. Teeninduspiirkonnaks jäi Põhja-Eesti ja saared.

Tähtsal kohal nii patsiendid kui personal Tore on see, et inimesed saavad kontrolli minna enda kodukoha lähedale, selle asemel, et iga kord Tallinnasse või Tartusse sõita. AS Mammograaf peab väga tähtsaks seda, kuidas personal suhtleb patsiendiga, samuti seda, et pidevalt käidaks end koo-

litamas ja arendataks enda oskusi veelgi kaugemale. Kui tekib probleem, tuleb see alati koheselt lahendada, mitte jätta seda kuhugi rippuma, sest probleemid tulevad niikuinii ringiga tagasi. AS Mammograafi jaoks on nende enda personal väga oluline, pidevalt treenitakse ja arendatakse end ning loomulikult on tähtsal kohal abivalmidus ja viisakus.

Praeguseks on ettevõte arenenud mitmekülgseks radioloogiakliinikuks, mis teeb koostööd mitmete tervishoiuasutustega nii Eestis kui ka välismaal ning mida hindavad kõrgelt nii kolleegid kui ka patsiendid. Nõu ja abi saavad mammograafia radioloogiakliinikust kõik naised, kel on rindadega seotud kaebusi (rindade valu või pakitsemine, ebamugavustunne, sõlmed või tükikesed rinnas, eritised rinnanibudest jne), mis tähendab, et kliinikus tegeldakse rindade tervisega laiemalt, mitte ainult rinnavähi avastamisega.

Lisaks rinnauuringutele, sh mammograafiale, teostatakse Mammograaf Radioloogiakliinikus ka magnetresonantstomograafia (MRT) uuringuid, röntgenuuringuid ning ultraheliuuringuid. Praegu on Mammograaf Radioloogiakliinikul kaks uuringutreilerit – mammograafiatreiler ning magnetresonantstomograafia treiler, mis võimaldavad toestada uuringuid üle Eesti, viies haiguste varajase avastamise võimalused nii just pealinnast väljapoole.

Täpsemat infot leiad Facebooki lehelt www.facebook.com/mammograaf ja http://mammograaf.ee/

100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST JAANUAR 2018

37

VEERAND SAJANDIT STABIILSUST JA KVALITEETI – INSPIREERIV NÄIDE ETTEVÕTLUSEST 25 aastat tegutsemist on ühe Eesti ettevõtte jaoks märkimisväärne verstapost. Metallitöötlusseadmetega tegelev Merec-Tööstuse OÜ on selleni jõudnud sihipäraselt tasa ja targu tegutsedes.

E

ttevõtte juht Indrek Kajak ütleb tagasihoidlikult, et selline pikaealisus paneb ennastki imestama, kuid järele mõeldes ei olegi selles midagi erakordset. Kui ettevõte 1993. aastal loodi, oli seis soodne: tühi turg ootas tegutsejaid. Nüüdisaegset metallisaagimistehnikat tol ajal Eestis ei müüdud. Eesmärk oli panustada maksimaalselt: tuua maale seadmeid ja tarvikuid, pakkuda hooldust ja remonti. Alustati metallilintsaagide, saelintide ja metallitöötlusemulsioonidega. Ajapikku lisandusid keevitusseadmed, elektromagnetkinnitusega puurmasinad, tööstuslikud puurpingid, gaasilõikus- ja kuumutusseadmed, faasimismasinad ja mitmesugused kulutarvikud.

Merec hakkas Eestis esimesena tööstusseadmeid pangaliisinguga müüma. Pangad olid senini tegelenud ainult autoliisinguga ja esimesed seadmeliisingud vormistati automüügiblankettidel. Riikliku registreerimismärgi, käigukasti tüübi ja veoskeemi lahtritesse ei osanud pangatöötajad midagi kirjutada. Algusaastatel pakkus ka Merec ise paljudele alustavatele väikeettevõtetele järelmaksu võimalust. Kui ikka olid selge silmavaatega ja hea plaaniga tõsiseltvõetavad mehed, kellest oli näha, et neil oleks häbi võlgu jääda, saadi alati kokkuleppele.

Kvaliteet versus odav „hiinakas” Olulisim märksõna on seejuures kvaliteet.

Kõik tooted on hoolikalt valitud, rõhku pole pandud odavale hinnale, vaid töökindlusele ja pikaealisusele. Sellist mõtet, et tuua Hiinast konteiner või paar soodsaid tööpingisarnaseid tooteid ja need siin kõva kasumiga maha müüa, pole kunagi isegi arutatud – mainekahju oleks suurem kui sellest saadav tulu. Samas on alati olnud kliente, kes astuvad uksest sisse ja soovivad oma soodsalt ostetud „hiinaka” vastupidava ja toimiva toote vastu välja vahetada.

Ettenägelik tegutsemine Tasapisi hakkas kogu ettevõtmine kulgema, 2000ndate algusest ehitusbuumi lõpuni oli muidugi kiirem periood. Siis oli peamiselt tegu ehituskonstruktsioonide tootjatega, masinaehitusega tegelevad firmad hakkasid tekkima või kujunesid ümber pärast ehitusbuumi. Buumi ajaks oli firma juba piisavalt varusid kogunud ja otsustati mitte laieneda. Käibe järsku kasvu suudeti hallata olemasolevate töötajatega ja üldise laie38

nemismölluga kaasa ei mindud. Tegutseti ettenägelikult ja nii jäid ka buumijärgsed tagasilöögid olemata. See hoidis ettevõtte stabiilse ja elujõulisena.

Kaadri voolavust pole siin ettevõttes samuti nähtud. Töötajaid koolitatakse ise, sest seadmed on lihtsad. Oluline on hea tehniline taip, et aru saada, kuidas masinad toimivad. Võib öelda, et kõik töötajad on firma kuldvara.

Rõhk kvaliteedil ja vastutus kliendi ees Algusaastatel oli edu aluseks kindlasti asjaolu, et ühena esimeste seas pandi rõhku seadmete varuosade saadavusele ja põhilised varuosad telliti lattu. Kui kliendil tekib vajadus, siis saab ta seadme kulunud osa kohe asendada ja tootmine ei seisku. Tootmise puhul ei ole pikk seisak mõeldavgi.

Juba mõni päev tööseisakut võib tähendada, et oled lootusetus ajahädas.

Saemasinad MEP ja FMB tuuakse Itaaliast ja Bomar Tšehhist. Itaalia on tuntud disainimaana, ent ka metallitöötlusseadmete valdkond on seal väga kõrgel tasemel, eriti just väiksemamõõduliste metallitöötlusseadmete vallas.

JAANUAR 2018 100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST

Bomari rajasid Austria insenerid Tšehhis Brnos ČZ tehases. Omal ajal oli kogu tootmist seal muidugi odavam üleval pidada, kuid praeguseks on hinnad kogu Euroopas ühtlustunud. Keevitusseadmed tulevad Soomest, Prantsusmaalt ja Itaaliast (Wallius, GYS ja Sincosald). Magtroni puurimisseadmed on pärit Inglismaalt, Strandsi puurpingid Rootsist. Keevitusfaasi tegemise masinad N.K.O. on Tšehhist, gaasilõikus- ja kuumutusseadmed Harris aga USAst, Lenoxi saelindid tulevad USAst ja Honsbergi omad Saksamaalt.

Indrek Kajak on kindel, et oluline on oma tööd hästi teha, olla aus ning pakkuda kvaliteetset teenust ja toodet. Stabiilsuse aluseks on oma tegemiste ja jõudude optimeerimine, tänu millele pääsed ka buumi-

järgsetest koomaletõmbamistest ja muudest tõmbetuultest. Klassikalise kapitalismi seisukohast pole see ehk kõige õigem, aga nii on toimetatud. Palju ettevõtteid läheb liiga kiire kasvu nahka, sest paljusid asju ei osata ette näha.

Odav Aasia on paljude jaoks justkui müstiline võlusõna – täna müüd kümme asja, homme tahaks müüa 100, aga kas oled suuteline kogu kupatust haldama? Ja kvaliteetset kaupa ei saa ka Aasiast odavalt.

Müügi kümnekordne kasv tähendab sellisel juhul tihti ka rahulolematute klientide arvu kümnekordistumist. Eesti on väike riik ja uusi potentsiaalseid kliente eriti juurde ei tule. Kaotatud usaldusväärsust on raske, kui mitte võimatu taastada. Nii võtab Kajak jutu kokku.

Esimese tehingu sõlmis Merec-Tööstus 1993. aastal, mil müüdi esimesed seadmed. Algul tulid õpetused ja tugi Soome partneritelt, aga üsna pea saadi ise kenasti hakkama. Nüüdseks on jõutud nii kaugele, et „suur vend” küsib nii mõnigi kord ise väiksemalt abi. See on suur ja inspireeriv tunnustus!

Vaata ka veebilehte www.merec.ee

FOTO: ROMAN NEIMANN

Tallinna-Tartu maantee ökodukt.

FOTO: ERAKOGU

Legendaarse Pirogovi pargi tänavamööbel.

VIACON – ALATI TELLIJA LÄHEDAL

O

Eesti Vabariik saab sel aastal 100-aastaseks. Pisut tagasihoidlikuma, kuid siiski märkimisväärse numbriga peab juubelit ka 20. tegutsemisaastat tähistav ViaCon Eesti AS.

led ehk jalutanud hiljuti ERMi pargis või selle ümberkaudsetel tänavatel, läinud tööle Ülemiste Citysse või pidanud piknikku legendaarses Pirogovi pargis Tartus ning jäänud imetlema sealseid värskeid ja pilkupüüdvaid tänavamööbli lahendusi. Järgmisel korral, kui mõnel sealsel pingil istet võtad, tea, et need imeilusad lahendused on just ViaConi töö viljad. Kui aga suurem linnaparkide austaja pole, peaks nende kätetöö rõõmustama ka kõiki looduseja loomasõpru, sest just ViaConi valmistatud on näiteks Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maantee ökoduktid. Rääkimata sellest, et veel paljud ettevõtte tegemised jäävad üldsusele nähtamatuks, kuna suurem osa tööst peitub tegelikult maa alla. Maa all või maa peal, aga Eesti ettevõtlusmaastikul on tegeletud juba märkimisväärsed 20 aastat.

Suur keskkonnasõber See oleks aga ehk liigagi tagasihoidlik pakkumine. Tegelikult võib firma alustalaks pidada ettevõtet Aries, kes pakkus innovaatilisi lahendusi keskkonna- ja infraehitusel juba aastast 1992. ViaCon Groupiga liituti 20 aasta eest. Esialgu liitudes jäi suunitlus samaks – keskkonnaehitus ning sellega seotud geosünteetika müük ja paigaldus, kust tuli ka suurem osa ettevõtte käibest.

Selleaegsetele ja edasistele tegemistele ongi suure tänu võlgu keskkond – firma panus pea kõigi suuremate prügilate rajamisse ja sulgemisse, nende keskkonnasõbralikuks muutmisse, on olnud imetlusväärne.

Mis hea keskkonnale üldiselt, ei olnud seda aga alati ettevõttele endale, vähemalt mitte pikemas perspektiivis. Nii tuli pärast 2010. aastat seljatada üks suurem katsumus. Nimelt olid selleks ajaks kõik

suuremad prügilad kaetud ja uued rajatud. Ühtlasi sai hoo sisse jäätmekäitlus. See tähendas aga, et kadus vajadus uute prügilate rajamise ja vanade laiendamise järele. Säärane sündmuste kulg ei tõotanud mõistagi head ettevõttele, kes sisuliselt kaotas valdkonna, mis andis üle poole nende käibest.

Ikka kaugemale ja kõrgemale – mitte ainult teepinnast, vaid ka eesmärkides Sealkohal ei olnud mõeldav jääda oma õnne ja aega ootama, vaid tuli tegutseda – sihtida kaugemale ning kõrgemale. Õnneks oli ettevõte arendanud samal ajal jõudsalt geosünteetika ja teraskonstruktsioonide suunda infraehituses. Ühtlasi liitus just siis ViaCon Group Saferoad Groupiga, kes on üks Euroopa turuliidreid liikluskorraldusvahendite alal.

Kuna Saferoadil puudub Baltikumis ettevõte, anti regioonis tegutsevale ViaConi

TOOTED JA TEENUSED: • torud ja truubitorud • sillad • geosünteedid • müratõkkesüsteemid • teepiirdesüsteemid • valgustuspostid • elektriliinid ja -postid • liikluskorraldusvahendid • teekattemärgistus • tänavamööbel • pontoonsadamakaid • pinnasenaelad • punnseinad • vertikaalse seina elemendid

kontserni kuuluvatele firmadele võimalus võtta kogu Saferoadi tooteportfell üle. Sellega kaasnes ettevõttel võimalus siseneda infraehituse maailma, mis teepinnast kõrgemal (piirded, müratõkked, elektrifikatsioon, raudteeehitusmaterjalid). Kõrgemale ei sihitud aga mitte ainult teepinnast, vaid ka oma eesmärkides ja tegemistes. Ühed raskused seljatatud, oldi valmis edasi astuma – tugevamana kui kunagi varem.

Euroopa ääremaast valdkonna tegijaks Praeguseks on ettevõte rinda pistnud nii mõnegi Euroopa mõistes suurprojektiga. Üheks selliseks Kohtla-Järve ja Kiviõli tuhamägede katmine vettpidavate ning dreenivate materjalidega. Selle raames tuli objektile tekitada vaheladu. Ettevõtmise teeb eriliseks see, et nii mõnegi eksperdi arvates ei ole isegi maailma praktikas olnud väga palju objekte, kus ühel territooriumil seisaks nii suur kogus erinevaid geosünteetilisi materjale. Seega oli tegemist igati keerulise, ent unikaalse projektiga – sarnaste jäätmete keskkonnale ohutuks muutmisele puudus maailmas varasem praktika.

Nii on ViaCon läbi teinud meeletu arengu. Kui algul oldi sisuliselt Euroopa ääremaa – kõik, mida kuuldi ja nähti, oli uus –, siis praeguseks ollakse oma valdkonna tegija.

Olgugi et paljusid ettevõtte tegevusalasid on riigi väiksuse tõttu siiani väga raske arendada, on palju edu toonud suurde kontserni kuulumine. Nii on ViaConil kasutada 16 erineva riigi spetsialiste, kelle teadmistele tugineda.

Praegu toodetakse kontsernis nii teraskonstruktsioone, monteeritavaid sillakonstruktsioone, plast- ja terastruupe kui

ka põrkepiirdeid. Teine suur osa toodetest tuleb aga erinevate koostööpartnerite toodangust (geosünteetika, tänavamööbel, müratõkked jne). Olgu mainitud, et lahenduste müügile eelneb pikk töö, alates lahenduste ja toodete tutvustamisest tellijatele, projekteerijatele, teadusasutustele, ehitajatele ning ametkondadele. See on väga suur eelnev investeering, mida pole sugugi igaüks valmis tegema. Kuid nagu ütleb ettevõte ise, tuleb ühel edukal firmal panustada ka projekti arengusse, mitte sekkuda üksnes müügiprotsessi ja püüda teenida hõlptulu.

Teadmistest ja oskustest olulisem inimese tahtmine end täiendada Põhjust ViaConi niivõrd suurele ja pikaajalisele edule ei olegi vaja kaugelt otsida.

Peale selle, et ollakse väga paindlik ja prognoositakse pidevalt, mis võiks turule huvi pakkuda, ei ole kunagi kokku hoitud oma inimeste harimise ja täiendamise arvelt.

Kuna ettevõtte lahendused on niivõrd suurejoonelised, napib nende elluviimiseks sageli Eestis pädevaid inimesi. Seega on töötajate värbamisel saanud senistest teadmistest ja oskustest oluliselt tähtsamaks inimese tahtmine end täiendada ja valmisolek ise panustada. Kui selline sümbioos leitud, on astutud juba suur samm, et edu saavutada.

20 aastaga pole kasvanud aga mitte üksnes ViaCon Eesti, vaid meeletu arengu on läbinud kogu kontsern – nii võib praeguseks väita, et ViaCon Group on maailma suurim korrugeeritud teraskonstruktsioonide tootja. Jätkuvalt hoolitsetakse selle eest, et olla veel tehnilisem, paindlikum ja rohkem tellija lähedal! www.viacon.ee www.viacongroup.com

100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST JAANUAR 2018

39

B

ose lugu sai alguse poisist, keda huvitas elektroonika sedavõrd, et veetis suure osa oma ajast erinevate elektriliste seadmete osadeks lammutamisega.

Teda tõukas tagant huvi teada, kuidas masinad töötavad, lisaks soov hakata kunagi tegema päris oma seadmeid. „Minu peres polnud raha, et osta uusi mudelronge, niisiis ostsin katkiseid ja tegin korda. Sellest saingi asjade remontimise sädeme,” kirjeldab oma lapsepõlve Amar G. Bose, mees, kelle loodud kompaniist siin juttu teeme.

Teismelisena liikus Amar oma ideega edasi ja käivitas isikliku raadioremonditöökoja.

Kauples veel isalt välja, et kui hinded head, võib reedeti koolist puududa ja raadioid remontida. Edasi tulid ülikool, akustikaalased teadusuuringud ja kaitsmised – hulk patente, mille noor teadlane registreeris targu oma nimele, et neid tulevikus äris kasutada.

Nii kodutarbijatele kui ka proffidele

Bose sündis isiklikust vajadusest Bose loodi 1964. aastal, kaheksa aastat pärast seda, kui Amar oli ostnud ühe stereosüsteemi, mille kvaliteedis pettus põhjalikult. Sellepärast otsustas noor teadlane luua psühhoakustikale tuginedes kõlari, mis arvestaks ja kasutaks heli edastamisel ka ruumipeegeldusi. Nii nägi ilmavalgust ettevõtte esimene kõlar Bose 2201 Direct/Reflecting, mis sillutas teed legendaarsele kõlarisüsteemile Bose 901. 1972. aastal alustas Bose kõlarite müüki professionaalsetele muusikutele ning kümnendi lõpus keskendus autode helisüsteemide loomisele. Kompanii edasine areng on seotud lõputute uuringutega ja Bose tooted on pälvinud tänaseni mitmeid auhindu nii innovaatilise tehnoloogia kui ka särava tootedisaini eest. Praegu on firma tuntud üle maailma kui kvaliteetsete kodukino-, muusika- ja kõlarisüsteemide tootja, kelle tootevalikus on ka kõrvaklapid, arvutikõlarid jms, lisaks lai valik profiseeria tooteid.

Eestis aastast 1989 Eesti turule jõudsid Bose tooted 1980ndate aastate lõpupoolel. Sellest ajast alates tegeleb nende maaletoojana Raivo Velsberg, kellele toona üks Venemaa äripartner USA number üks brändi müügiks pakkus. Õnnekombel otsis Bose parasjagu pääsu Balti turule. Raivo Velsbergi sõnul polnud idee talle esialgu eriti meeltmööda. „Alguses olin väga vastu ja ütlesin, et kes neid kõlareid Eestis ikka ostab, kui sellele kulub terve kuupalk ja rohkem veel.” Tasapisi hakati siiski pihta

40

OMA KÕRV ON KUNINGAS Maailm tunneb mitmeid helitehnika tootjaid, kes arvavad, et mida suurem, seda parem. On aga vähemalt üks, kes tähtsustab ka inimeste kuulmistaju, mitte üksi füüsikalisi suurusi. See on Bose, mida Eestis esindab juba pea 30 aastat Tedra Trading OÜ. ja esimesed müügid tehti 1989. aastal. Tõsi, esiotsa põhiliselt sõpradele ja tuttavatele.

Kuna tooted olid väga kvaliteetsed, hakkas asi jõudsalt edenema.

Kui Eestis algas ehitusbuum, kasvas plahvatuslikult ka nõudlus kvaliteetsete heli- ja kodukinosüsteemide järele. Velsbergi jaoks tähendas see tiheda koostöö algust meie parimate arhitektidega, kellega projekteeriti helisüsteeme eramajadesse.

Viimane oligi aastaid Bose peamine müügikese Eestis. 1994. aasta algusest tänaseni on Bose lipulaevaks Lifestyle’i pre-

JAANUAR 2018 100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST

mium-kodukinosüsteem. Paljud tunnevad ka Acoustimassi kõlarisüsteeme.

Kui algusaastatel tegutseti teise firma all kõrvalharuna, siis aastatuhande vahetusel oli äri juba nii soliidne, et asutati firma Tedra Trading OÜ, mis keskendus vaid Bose maaletoomisele Eestis. Alates sellest ajast on müük pidevalt kasvanud. Esimeste Bose toodete edasimüüjate seas alustas Accra OÜ ja teeb seda tänaseni. Praegu on Raivo Velberg koos Vene maaletoojaga kõige staažikamad Bose esindajad kogu Euroopas. Tänu temale on Bose tooted jõudnud ka Lätisse ja Leedusse.

Kui alguses olid Bose tootevalikus enamasti kõlarid ja kõlarisüsteemid, siis viimasel kümnendil on jõudsalt arenenud kaasaskantavate audiotoodete osatähtsus. Praegu pakub Bose laias valikus tooteid – kõrvaklappidest ülimalt kvaliteetsete kõlarisüsteemide, kodukinoja kogu elamist katvate multiroom-helilahendusteni. Tõelise pioneerina konstrueeris doktor Bose juba 1986. aastal maailma esimesed mürasummutavad kõrvaklapid. Läbi aastate on just seda tüüpi Bose kõrvaklapid olnud paljude testide võitjad ja kõige nõutavam kaup praegusel hetkel. Kõige värskem mudel kannab nime QuietComfort 35 II. Viimaste aastate müüduimaid kaupu on ka Bluetoothi kõlar Soundlink Mini, mis purustas mõned aastad tagasi müügirekordeid kogu maailmas.

Kodutarbijale suunatud toodete kõrval on Bose tuntud ka väga kvaliteetsete profiseadmete poolest. Maailmas võib Bose Professionali tooteid leida kõikjal, olümpiamängudest Sixtuse kabelini, NASA kosmoselaevadest Jaapani rahvusteatrini, mainekatest hotellikettidest, parimatest restoranidest kauplusteni välja.

Eesti esimese Bose Professionali toodete edasimüüjana alustas AS Merge, kelle projekteeritud ja teostatud on esimesed suuremad Bose profiprojektid – Tallinna Sadama D-terminal ja KUMU. Viimastel aastatel on Bose profiseadmetega varustatud ERM, Viimsi Spa, V-Spa, tunnustatud restoranid NOA, Tuljak ja paljud teised. Kõige uuemate profiprojektide elluviimise taga on teenekas Bose edasimüüja Miterassa OÜ, kes tegeleb aastaid ka Bose kodutarbija toodete müügiga ja avab veebruaris aadressil Endla 16 uue Eesti suurima Bose valikuga kaupluse.

Kindlasti väärivad tähelepanu ka Bose Live Musicu seeria tooted, mida kasutavad juba aastaid ansambel Jäääär ja paljud teised Eesti muusikud. Kõrgelt hinnatud on endiselt ka Bose autotööstusele toodetavad helisüsteemid ja lennunduse kõrvaklapid.

Bose edasimüüjate hulgas on kõik suuremad elektroonikakauplused, nagu Euronics, Expert, Klick, Noor Tehnik, ammused partnerid on ka Telia ja IM Arvutid. Just nendest kohtadest tasub otsida paremat heli, mis loodud läbi teadusuuringute – nagu lubab Bose slogan.

Kõik Bose tooted ja edasimüüjad leiab kodulehelt www.tedra.ee.

FOTOD: HUMANLINK

Koos Transvali grupiga on Humanlinkil rohkem ressursse ja teadmisi, et pakkuda klientidele veelgi enam efektiivseid teenuseid.

Efektiivne siselogistika kaupluses võib suurendada müügikäivet lausa viiendiku võrra.

HUMANLINK TÄHISTAB 15. TEGUTSEMISAASTAT

S

Kui Humanlinki (toona veel Varumeesteenindus) loojad 15 aastat tagasi panka läksid, et oma äriidee – personalirendifirma – alustamiseks raha saada, siis pank ei uskunud, et keegi hakkab Eestis tööjõudu rentima. Pangas soovitati neil parema ideega tagasi tulla.

elline vastus ettevõtjaid ära ei hirmutanud, sest oma äriidees olid nad veendunud. Ettevõte pandi püsti oma vahenditega ja hoolimata ka mõnede teiste ettevõtjate skeptilisusest personalirendi suhtes, sai ettevõtmine hoo sisse. Kolm aastat pärast alustamist laienes ettevõte juba Soome ning käive oli 40 miljonit krooni.

Kõik see toimus enne masu. Üle poolte loodud ettevõtetest oma viiendat sünnipäeva ei tähista. „Nendel kõige raskematel aegadel oli küll tunne, et meiegi võime kuuluda selle enamiku hulka, kes peavad tõdema, et seekord ei õnnestunud. Aga tahe tegutseda oli liiga suur, me ei tahtnud alla anda,” rääkis Humanlinki tegevjuht ja kaasasutaja Jarkko Tainio rasketest aegadest. „Lihtsalt suure sooviga asju ära ei tehta, enda tooteid ja teenuseid peab pidevalt arendama, et ajaga kaasas käia. Seega mõtlesime välja hoopis täiesti uue kontseptsiooni. Otsustasime, et keskendume kaubanHumanlink-logo: Bold,välja italic (PMS 368) dusele –Serpentine töötasime kontseptsioonid, Maatunnus: Bank Gothic medium (30 % musta) mis aitaksid ettevõtetel oma ressursse optimeerida,” seletas Balti äride juht ja kaasasutaja Toomas Sabsay Humanlinki edu võtit.

Esimestel tegutsemisaastatel tegeles Humanlink tööjõu rentimisega nii kaubanduses, teeninduses, tootmises, logistikas, halduses, IT-s kui ka juhtimise tasandil.

Praeguseks on tööjõu rendilt üle mindud ettevõtetele müügi optimeerimise täisteenuse pakkumisele. „Masu ajal tuli kõigil ettevõtetel oma tegevust efektiivsemaks muuta.

Liitumine Transvali grupiga

Kogemuste ja heade praktikate jagamine on osa Humanlinki meeskonna pidevast enesetäiendamise protsessist.

Surutise ajal saadud kogemused muutsime oma ettevõtte tugevusteks. Analüüsisime, kuidas sooritada erinevaid tööülesandeid väiksema ajakuluga ja seejuures pakkuda oma klientidele paremat teenust. Nõnda sündisid meie efektiivse siselogistika ja checkout-protsessid,” rääkis Sabsay.

Kliendikogemus kajastub müüginumbrites Kõrgel tasemel siselogistika ja checkout-protsesside kasutamine aitab optimeerida ettevõtte ressursse ning parandada keskmist ostu.

Kaupluse kulude vähendamise ja tegevuse tõhustamise positiivne mõju on oluliselt parandanud kliendikogemust. „Efektiivse siselogistika ja checkout-protsessi kasu on ilmselge. Kui riiul on tühi ja klient ei saa soovitud toodet osta, sest partii seisab laos, ei ole kellelegi kasu.

Kui aga riiulid on täidetud ja kaup korralikult riiulil servast serva, võib see suurendada müügikäivet lausa viiendiku võrra.

Kliendikogemust mõjutab ka järjekordade pikkus kassades. Ükski inimene ei tule poo-

di selleks, et järjekorras seista. Meie igapäevatöö on aidata oma koostööpartneritel need mured lahendada,” kirjeldas Jarkko Tainio.

2017. aasta juulis sõlmisid Humanlinki ja Soome ettevõtte Transval Group omanikud lepingu, millega Transval Goup sai Humanlinki osanikuks. Transval Group on Soome juhtiv siselogistikaga tegelev ettevõte, mis pakub tööstus-, kaubandus- ja logistikaettevõtetele ladude ja terminalide tööjõudu optimeerivaid lahendusi ning konsultatsioone. „Humanlink on kiiresti kasvanud ja leidsime, et on õige hetk saada suurema kontserni osaks. Transvali tükitööpõhine tegutsemisviis ja tugev oskusteave toetavad hästi Humanlinki kasvustrateegiat. Koos Transvaliga on meie ressurss veelgi suurem ja tänu sellele suudame oma klientide vajadusi senisest veelgi paremini täita,” ütles Humanlinki tegevjuht Jarkko Tainio.

Humanlink pakub paindlikku tööaega Humanlinkis töötavad erinevad inimesed, keda ühendab üks omadus – nad soovivad paindlikku tööaega. Näiteks saab tööl käia enne seda, kui ülikoolis loengud algavad.

Samuti käivad Humanlinkis tööl sportlased, kes teevad oma töö ära enne trenni ning vanemad inimesed, kes soovivad pensionilisa teenida. Kõik, kellele tavaline kaheksast viieni töörutiin ei sobi, leiavad Humanlinkis endale rakenduse. „Meie meeskonda iseloomustab pidev enesetäiendamine. Jagame omavahel kogemusi ja häid praktikaid, et tööprotsesse veelgi efektiivsemaks muuta. Nii nagu Humanlink pakub paindlikkust oma koostööpartneritele, pakume paindlikkust ka oma töötajatele. Meil on võimalik töötada paindliku graafikuga ning teha vahelduva sisuga tööd,” lisas Toomas Sabsay.

Humanlink kasvab Humanlinki Balti äride juht Toomas Sabsay lisas, et koostöö Transvaliga tähendab teenuste portfelli kasvu Baltikumis. „Alustame peatselt uute teenustega, mille osas on Transvali grupil olemas head kogemused ja teadmised. Neid kogemusi ja teadmisi soovime pakkuda ka olemasolevatele ning uutele koostööpartneritele,” selgitas Sabsay.

Jarkko Tainio sõnul on plaan laiendada Humanlinki tegevust nii uutesse valdkondadesse kui ka lähiriikidesse. „Oleme seni pakkunud efektiivse siselogistika ja checkout-teenust peamiselt toidukaupade jaemüügis. Oleme teinud ettevalmistusi, et pakkuda neid teenuseid jaekaubanduses laiemalt ning ümber kohandatult ka teistes valdkondades. Samuti oleme planeerinud oma tegevuse laiendamist lähiriikidesse,” täpsustas Jarkko Tainio.

100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST JAANUAR 2018

41

OÜ FLINT KAUBANDUS –

PÕLLUTÖÖMASINATE JA VARUOSADE LIPULAEV 13. mail peab 25. sünnipäeva Viljandi maakonnas Kõo külas tegutsev OÜ Flint Kaubandus. Pikkade aastate jooksul on firmast välja kujunenud professionaalne põllutöömasinate ja varuosade pakkuja.

OÜ

FOTO: VERSATILE

Flint Kaubanduse juhataja Jaan Sihv läheb ettevõtte algusaegadest rääkides esmalt tagasi aastasse 1993. „Eestis alustati siis majandite reorganiseerimisega ja mina töötasin kohalikus majandis varustusosakonna juhatajana. Ühel päeval võeti majandi juhatuse koosolekul vastu otsus, et kõik majandusüksused peaksid iseseisvalt tegutsema hakkama,” meenutab Sihv. Nii loodigi üheksa eraldi ettevõtet, mille alla mahtus ka ühe mehe ettevõttena loodud AS Flint (aastast 1997 OÜ Flint Kaubandus).

Mõte oma ettevõttest ei sündinud sugugi kergelt. Pigem vastupidi – õige ettekujutus antud valdkonnast puudus täiesti. Alul tekitas küsimusi isegi aktsiaseltsi-ühistu olemuse täpne tõlgendus või toimimispõhimõtted.

Samas tiksus tragil mehel toona siiski kuklas üks õige mõte – kui ettevõte kord loodud saab, peab see tööle jääma aastakümneteks. Praegu võib julgelt tõdeda, et risk õigustas end igati ja teadliku juhtimise all on üle elatud ka rasked ajad.

Keeruline nimepanek Sihv ei eita, et ettevõttele sobiva nime leidmine osutus parajaks pähkliks. „Ma ei osanud seda õiget viimse hetkeni valida. Sõitsin linna juristi juurde ettevõtet kinnitama ja murdsin terve tee pead.”

Viimasel sekundil meenus aga värskele ettevõtjale ammu loetud raamat „Aarete saar”. Selles seiklusi tulvil teoses etendas keskset rolli piraat Silver Ükssilm, kelle õlal häälitses alati kuraasikas papagoi Flint. „Valisin siis äsja sündinud firmale nime nõuandja rolli asetunud papagoi järgi. Ise mõtlesin tol hetkel: tegutse edaspidi, kuidas tahad – niikuinii pead kedagi röövima,” muheleb Sihv.

Alles hiljem samale sõnale täpsemat vastet otsides avastas Sihv, et flint tähendab ka tulekivi. Aastakümneid hiljem võib julgelt tõdeda, et oskusliku majandamise juures on vaja läinud nii häid nõuandeid kui ka tulekivile omast elujõudu ning särtsu.

Targad valikud ennekõike Oma ettevõtet asutades tegi Sihv tagantjärele targa valiku. „Toona pöörasid kõik sel alal tegutsejad esmalt pilgud lääne tehnika poole – oli see siis uus või kasutatud. Vaatasin kõrvalt, et konkurents lääne tehnika valdkonnas kasvas kohe mühinal, kuid vene tehnikaga ei tahtnud keegi eriti tegeleda.

Mina valisin selle suuna – ja edukalt.”

Täna võtab kaalutletud otsuste taga olev juhataja tänuga mütsi maha kõigi toonaste 42

Kanadas Winnipegis toodetud 365-hobujõuline traktor Versatile MFWD jõuab Eestisse märtsis.

konkurentide ja ettevõtete ees, kes ettevõtte töö algusaastatel raskeks muutsid. „Kuigi esimestel aastatel oli vahel ikka pagana raske, siis ainult tänu neile püsisime meie jalgel. Eks iga uus raskus pani asju uuesti üle vaatama ja kaaluma, mis sai õiOÜ FLINT KAUBANDUS • Asutatud 13. mail 1993.

• Traktorimüügiga ollakse juba neljandat aastat kuni 100-hobujõuliste klassis esikohal.

• Kiiduväärt tulemuse taga on müügimeeste ja mehaanikute tubli, kuid vahel ka tänamatu töö.

• Sel talvel otsustati ühiste arutelude tulemusel müüki võtta suure töökindlusega, lihtsa hoolduse ja mugava käsitlusega suuremad traktorid.

• Esialgne valik langes Kanadas Winnipegis toodetud traktorile Versatile MFWD 365 hj. Kauplusesse jõuab masin märtsis.

• Kanada tehas pakub aprilliks kolme erinevat mudelit demotöödeks: Versatile MFWD 365 hj, Versatile 4WD 450 hj ja Versatile DeltaTrack 520 hj.

Allikas: OÜ Flint Kaubandus; www.flint.ee

JAANUAR 2018 100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST

gesti tehtud või mis valesti läks. Kui algul kasutasimegi kaupade ostmisel üksnes vahendajate abi, siis iga äpardusega jõudsime tootjatele aina lähemale,” avaldab Sihv.

Suurte tegijate esindajaks Esimene tehas, kelleni ettevõte otse jõudis, oli vene päritolu Rostselmash. Aastal 2000 sõlmitud kokkulepped peavad tänaseni.

Teine tarnija oli Taani firma Mølbro. Atradele ja kultivaatorite kuluosi tootva firmaga on koostöö toiminud samuti juba 15 aastat.

Kui algselt olid ettevõtte pärusmaaks vene tehnika varuosad, siis nüüdseks on suuresti üle mindud moodsa lääne tehnika ja varuosade turustusele.

OÜ Flint Kaubanduse sortiment on täna väga lai ja ladudes on pidevalt üle 10 000 kaubanimetuse. Rääkimata sellest, kui palju võimalik tellida on.

Suurest tehnikast pakutakse teraviljakombaine (Rostselmash, Venemaa), traktoreid 19–130 hj (TYM, Lõuna-Korea traktoritehas), traktoreid 20–100 hj (Solis, India) traktoreid 210–610 hj (Versatile, Kanada), haagiseid ja orgaanilise väetise laotureid (LMR Azene, Läti), taimekaitsepritse 200– 6000 l (Farmgem, Inglismaa) jpt.

Varuosadest on lai valik mullaharimisagregaatidele firmadelt Lemken, Amazone, Horsch, Väderstad, Köckerling, Dal-Bo. Ühtlasi on teraviljakombaini varuosi kõikidele mudelitele. Kõike pole võimalik kohe välja tuua ja huvilisel tuleb ise kohale minna ning pakutav üle vaadata.

Mis on edu saladus?

Sihv tunnistab, et tema juhitava ettevõtte saladus peitub lihtsas tões. „Oleme tihti tegelenud vähe tasuvate asjadega meie endi jaoks, kuid samas on need kliendile ülimalt vajalikuks osutunud. Selline see elu juba on ja kõike ei saa alati rahas mõõta.”

Kui algusaastaid ja praegust seisu varasemaga võrrelda, on konkurentsi tihenemine muidugi märgatav.

Tulevad uued väljastpoolt, kuid neid kasvab peale ka kodus. Konkurents aga elus edasi viibki ja lõdvaks lasta ei tohi end korrakski. Ka koolitused ja silmaringi avardamine kuuluvad igapäevatöö hulka. Samas ei suuda ükski juht tugeva meeskonnata midagi korda saata. „Mind on aegade jooksul alati ümbritsenud suurepärased kolleegid ja ma olen neile kõigile südamest tänulik,” ütleb Sihv.

25-AASTANE ENSTO ENSEK: ETTEVÕTE JA RIIK ON OMA INIMESTE NÄGU Eestis tegutsev 500 töötajaga elektritarvikute tootja Ensto Ensek tähistab tänavu koos Eesti Vabariigiga juubelit. Ensto Ensek on Eesti kõrval kui väikevend, sest ettevõttel täitus hiljuti 25 aastat tegevust Eestis.

H

uvitavaks faktiks on ka asjaolu, et Ensto Enseki emaettevõte, Soome perefirma Ensto Group, tähistab Soome Vabariigi 100. juubeli kõrval oma 60. tegutsemisaastat.

Ensto Enseki juhatuse liige Peeter Mõrd sõnas, et kuigi number 25 võib tunduda 100 kõrval väike, on see Eesti noores majanduskeskkonnas vägagi väärikas iga. „Ensto on tulnud, et olla Eestis pikaajaliselt, lähtudes jätkusuutliku äri põhimõttest. Tsiteerides Ensto Groupi juhti Ari Virtaneni, on Eestis olemas hea kombinatsioon professionaalsetest oskustöölistest, tööjõukuludest ja majanduskeskkonnast ning meil on ettevõtlik mõtteviis,” rääkis Mõrd.

Ensto Ensek oma Keila ja Tallinna tehastega on grupi kõige suurem tootmisüksus.

Keila tehas keskendub peamiselt elektritarvikute koostamisele, tarnides oma toodangut enam kui 80 erinevasse riiki. Tallinna

E

tehases on plasti- ja silikoonivalu üksus, mis valmistab tooteid nii oma Keila tehase kui ka koostööpartnerite jaoks.

Rohetehnoloogiaettevõttena on Ensto Enseki jaoks vastutustundlik tootmine iseenesest mõistetav. Keila tehase juhi Kaarel Suuki sõnul on loomulik arendada ettevõtet viisil, mis võimaldab teha koostööd kogukonnaga ning olla piirkonnas pikaajaline tööandja. „Viimase aasta jooksul oleme korduvalt kogenud seda head energiat, mida osalemine kogukonna elus annab. Seetõttu soovime kohalikku eluolu just meie töötajaid kaasates edendada,” selgitas Suuk.

Mõlemad toovad eripärana esile ettevõtte töötajakesksust. „Ensto üks strateegilistest eesmärkidest on hea töötaja kogemus.

See tähendab, et me arendame ettevõtet, kuulates töötajate ettepanekuid ja kolleege kaasates. Meie tootmise kõrge kvaliteedi ja efektiivse tootmise taga on just inimesed,”

selgitas Mõrd. Suuk lisas, et töötajad on iga ettevõtte pikaajaline kapital. „Uut tehnikat sisse osta on äärmiselt lihtne. Hea töötajaskond kujuneb aga aastate ja pika koostöö tulemusena. See on väärtus, mille tekkimiseks on vaja üheskoos mitu puuda soola süüa. Iga ettevõte on oma töötajate nägu, samamoodi kui iga riik on oma inimeste nägu,” rääkis Suuk.

Ensto on Eesti 100. juubeliks plaaninud mitu kingitust. „Soovime kinkida Eestile tervemad inimesed. Selleks liigume Enstos suitsuvaba ettevõtte poole. Samuti oleme kaasa aidanud Keilas tervisespordi edendamise võimalustele ning oma töötajatega osaleme projektis „Keila terveks”,” kirjeldas Suuk kingitust kodumaale. „Palju õnne, Eesti! Oleme uhked selle üle, et saame ettevõtte juubelit tähistada koos Eesti suure juubeliga,” õnnitleb Mõrd Eestimaad.

6 FAKTI ENSTO ENSEKI KOHTA • Ensto Ensek pärjati aasta lõpus Harjumaa 2017. aasta ettevõtte tiitliga.

• Konkursil „Aasta keskkonnasõbralik ettevõte 2016” pälvis Ensto Ensek keskkonnajuhtimise kategoorias esikoha.

• Ensto Ensek pälvis ettevõtete vastutustundlikkuse indeksi raportis tugevad hõbemärgi väärilised 89 punkti, mis on ainult ühe punkti kaugusel kuldtasemest.

• Ensto Ensekis on pikaajaline töösuhe au sees. Ligi pooltel töötajatel on tööstaaži 7 kuni 24 aastat.

• Ensto panustab tehnoloogia arendamisse. Tallinna ja Keila tehastes töötab kokku 29 tööstusrobotit.

• LEAN-põhimõttel tegutsev ettevõte kaasab töötajaid nii igapäeva protsesside täiustamisse kui ka uute ideede ja innovaatiliste lahenduste leidmisse.

ENSTO INIMESED – 15 AASTAT ETTEVÕTTES JA ENDISELT SILMAD SÄRAMAS

nsto hankeosakonna tarnijate kvaliteedijuht Kristy Valgma-Antsmäe on ettevõttes töötanud ligi 15 aastat. Temaga kohtudes hakkab silma naise õhin ja sära, mis saadab nii tema töiseid tegemisi Enstos kui ka seda, kuidas ta ettevõttest räägib.

Vestlustes Kristyga selgub, et Enstos väga mitmekülgset karjääri teinud naine hindab kõrgelt pereettevõtte väärtusi ja usaldust, mida talle vastutusrikkas töös osutatakse.

Töötad Ensto Groupi hankeosakonna tarnijate kvaliteedijuhina. Kuidas selle ametini jõudsid?

Tulin Ensto Ensekisse 2003. aastal kvaliteedijuhiks. Kuna Ensto pakub oma töötajatele väga head sisemist arenguvõimalust, olen lisaks esimesele ametile teinud siin väga mitmekülgseid tööülesandeid. Ensto väga väärtustab pikaajalist töösuhet ja seetõttu on töötajatel võimalus liikuda ettevõttesiseselt. Olen peamiselt olnud tegev kvaliteedi ja keskkonna valdkonnas, sh tegelenud töö- ja tuleohutusega. Viimastel aastatel olen keskendunud just tarnijate ehk sisendi kvaliteedile ning seda Ensto Groupi tasemel. Kui ma varasemalt võtsin vastu kliendi- ja sertifitseerimisauditeid, siis nüüd käin ise tarnijaid auditeerimas ning külastamas.

ning nende poole püüelda. Ensto tõuseb esile just tänu asjaolule, et oleme tugevate pereväärtustega pereettevõte. Saame lubada suuremat paindlikkust ja vähem bürokraatiat.

Kasumi teenimine on muidugi oluline, aga mitte ainult. Meie omanikud on aktiivselt ettevõttes tegevad ja huvitatud Ensto jätkusuutlikkusest ning pikaealisusest.

Kristy Valgma-Antsmäe Ensto tarnijate päeval 2017. aasta novembris.

Ensto on kindlasti nende aastate jooksul arenenud ja ka muutunud?

Jah, ettevõte on olnud pidevas arengus kõikide minu siin oldud 15 aasta jooksul.

Eesti tehased on kasvanud silmapaistvateks ja meie tootmisüksusi esitletakse eeskujuna nii grupisiseselt kui ka väljaspool Enstot.

Meie inimesed on alati kaasatud, meil on maailmatasemel ettevõte. Seda on võimalik saavutada ainult sel juhul, kui ettevõttes on arengut toetav sünergia. Selle olemasolu annab kinnitust, et Ensto selgroog on väga tugev ja me ei pelga määrata kõrgeid eesmärke

Mida tähendab Sinu jaoks „Ensto on pereettevõte”?

Peamiselt tähendab see minu jaoks sarnaseid põhiväärtusi. Nähes praegu Ensto looja Ensio Miettineni järgnevaid põlvkondi töötamas Ensto jätkusuutlikkuse heaks, tunnen tugevat sidet Ensto kui perekonnaga. Me veedame väga suure osa oma elust tööl. Kodune õhkkond on oluline ja nagu perekonnaski, toetus nii raskematel kui ka parematel aegadel.

Ensto on Soome ettevõte. Kas meil on töises maailmas oma põhjanaabritega ka midagi ühist?

Mulle sobib soomlaste ärikultuur. Sõna maksab ja lubadustest peetakse kinni. Eestlane on oma loomult rutakam. Soomlased võtavad õige otsuse tegemiseks rohkem aega. Meile mõlemale on oluline meie riigi

vabadus ja selle püsima jäämine. Arvan, et Soome tugeva majanduse üheks alustalaks on oskus õppida varasematest kriisiolukordadest. Saame soomlastelt õppida ka seda, kuidas hinnata rohkem oma riigi disaini ja toodangut.

Mille üle Ensto Ensekis kõige enam uhkust tunned?

Olen Ensto Enseki üle tervikuna uhke.

Tunnen uhkust, et Ensto omanikud on otsustanud Eestisse investeerida ja seda peamiselt tänu meie töökusele. Et oskame seda meile antud usaldust hinnata ning oleme neid otsuseid õigustanud. Meie külaliste antav tagasiside Ensto Ensekile on olnud suurepärane.

Mida soovid Eestile tema 100. juubelil?

Ja mida soovid Enstole tema juubelil?

Ma soovin meile tarkust, et osata ja suunata energia olulisele ning luua üheskoos parem tulevik, austada minevikku ning esivanemate panust. Enstole soovin esmalt muidugi õnne! Ja lisaks tarku otsuseid ning pikka ja edukat tulevikku. Parimaks tunnustuseks oleks Harjumaa aasta ettevõtte kõrval olla ka parima tööandja tiitli kandja. Sest minu silmis Ensto just seda ongi – parim tööandja!

100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST JAANUAR 2018

43

SISUTURUNDUS

Ehitajate tee 116, Tallinn allinn Tel: 609 9235

Helgi tee 4, Peetri küla, Rae vald Tel: 605 0078

Ära oota järjekorras, broneeri aeg soodsalt www.tehnoülevaatus.ee 44

JAANUAR 2018 100 AASTAT EESTIT JA ETTEVÕTLUST