Eesti Mõjukad 2015 by Eesti Ekspress

INTERVJUU EESTI KÕIGE MÕJUKAMA INIMESEGA

Marju Lauristin: meie areng toppab liigse rahalugemise taga Loe veel: Mihhail Kõlvart, Kristo Käärmann, Reet Aus, Jaak Aaviksoo, Konstantin Vassiljev, Ülle Madise, Taavi Veskimägi, Mart Juur, Joakim Helenius

L�bis�idupiiranguta garantii AASTANE

United Motors

www.bmw.ee

Sõidurõõm

ÄRIKLASSI PAKKUMIN

BMW BUSINESS EDITION ERIMUDE

BMW Business Edition erimudelid on valik BMW sõiduautosid, mis on spetsiaalselt väljatöötatud Eestis registreeritud ettevõtetele. Siinjuures on tähelepanu pööratud võimalikult madalatele ülalpidamiskuludele, sh. väike kütusekulu ning 0 € hoolduskulud 5 aasta või 100 000 km ja 0 € remondikulud 5 aasta või kuni 200 000 km vältel. Sõiduki hind kokku, €

Business Edition erimudeli hind, €

Soodustus koos KM, €

BMW 318d

40 940

35 900

5040

BMW 418d Gran Coupé

48 380

41 600

6780

BMW 520d

51 610

44 900

6710

BMW 520d xDrive

56 700

49 800

6900

BMW 520d Touring

55 010

48 300

6710

United Motors AS Tallinn, Paldiski mnt 108, tel 659 3700; Peetri, Reti tee 4, Rae vald, tel 663 0000; Tartu, Võru tn 242, tel 730 2870; Pärnu, Tallinna mnt 82, tel 448 1740; Kohtla-Järve, Järveküla tee 22, tel 336 4700 bmw.ee unitedmotors.ee

NE.

UDELID.

BMW Business Edition erimudelid on keskkonnasäästlikud ning valikus on ka BMW intelligentse xDrive nelikveoga mudelid. BMW Business Edition erimudelid on ainulaadne võimalus soetada ettevõttele ökonoomne ning tipptasemel esindusauto minimaalsete kulutustega. Sõiduki hind kokku, €

Business Edition erimudeli hind, €

Soodustus koos KM, €

BMW 520d xDrive Touring

60 100

53 200

6900

BMW X3 xDrive20i

49 070

42 990

6080

BMW X3 xDrive20d

52 510

46 430

6080

BMW X5 xDrive30d

75 070

64 390

10 680

ƩĞǀƁƚũĂ͊ 

Ύ>ŝƐĂŝŶĨŽ ĞƐƟ ĞƐŝŵĞƐĞ ĞƌĂŬĂƉŝƚĂůŝů ƺŚŝƐƚƵƉĂŶŐĂ ůŽŽŵŝƐĞ ŬŽŚƚĂ ůĞŝĂĚ ĂĂĚƌĞƐƐŝů ŬŽĚƵŵĂĂŬĂƉŝƚĂů͘ĞĞ

Kas mõjukad on mõjukad? K

ohtusin eelmisel nädalal esimest korda teadlikud nähtavatest ja ootamatutest karidest. noore inimesega, kes oli oma tulevikus Nende eest hoiatas meid ka nõustaja Juhan Kivienam kui kindel: “Tahan minna riigitöörähk, kes viitas, et seesuguseid tabeleid lugevad le. Kas sotsiaal- või välisministeeriumisse, inimesed näevad tausta (ja tulemusi) alati erineaga ma tahan Eesti riigi jaoks midagi ära teha. Tavalt. Me oleme igal juhul tänulikud kõikidele, kes han suunata meie riiki, tahan ise midagi ära teha.” sotsiaalmeedias või mujal on meie mõjukate saaKuigi me jõudsime temaga kiiresti ka tõdegat arutanud. Teil kõigil on (omamoodi) õigus ja museni, et see on idealistlik perspektiiv ja et riime oleme tähelepanust meelitatud. gitöö põletab edasiviiva idealismi kiiresti oleKuidas valida mõjukaid? Sellist algoritmi, äppi matuks, oli noormehe jutt enam kui sümpaatega matemaatilist rehkendust pole olemas. Valne. Ta tahtis oma riiki ja rahvast teenida. Alates davalt kasutatakse kaht viisi: lugejad/vaatajad/ eelmisest esmaspäevast on Eesti Päevaleht, Delkasutajad otsustavad või toimetus valib ise, subfi ja Maaleht avaldanud kaheksa valdkonna Eesjektiivselt, emotsionaalselt ja püüdes arvestada ti mõjukamate isikute edetabelid. Teiste seas ka avalikkuse tunnetust. nn riigiteenrite edetabeli, kus esimest korda nii Meie valisime keerulisema tee. Valisime kamahukalt kiideti ja tunnustati inimesi, kes kindheksa kriteeriumi, mis kataksid iga aktiivse inilasti teeniksid eraettevõtluses tunduvalt rohmese tegevused: sotsiaalmeediast kuni 1000 kem, kuid on otsustanud üles ehitada ühe vaba inimese arvamuseni. Kas see on absoluutne ja riigi. Riigi, mis on meie oma ja mida meile üldiideaalne? Kindlasti on parandamis- ja täpsustaselt meeldib lõputult kritiseerida. misruumi, kuid ei saa öelda, et Riiki ja riigiteenreid teame vaid see oleks pinnapealne või lähKuidas valida siis, kui nende inimeste palgad tuks isiklikust sümpaatiast. on liiga suured, puhkused liiga Eesti on väike riik ja isegi mõjukaid? Algoritmi, pikad või tööülesanded liiga büvähe mõjukal inimesel võib siin äppi ega täpset rokraatlikud. olla suur mõju. Üldjuhul on alati rehkendust pole Riigiteenrite oma oli kõigest keegi, kes teab kedagi, kes tunolemas. üks meie kaheksast edetabeneb kedagi, kes aitab... Mõne list. Kui poliitikute ja ettevõtjajaoks piisab abist, kui saab kümte reastamine – valimistel, dividendide saamisel, me eurot laenu, aga mõnel on vaja muuta seavara hindamisel – on igapäevane, siis kultuuri- ja dust, võita konkurss, leida äraostetav poliitik või spordirahva, teadus- ja haridusinimeste, maaelu pääseda meediasse konkurenti kiruma. Või enedendajate, juristide ja Eestis elavate venelasnast kiitma. te ühine hindamine toimub Eestis esimest korEestis on kindlasti väga mõjukaid inimesi, kelda. See oli meile keeruline väljakutse, sest olime le ees avanevad kõik uksed, seadused ja toime-

tused. Ma pean silmas inimesi, kes ei hoople, et räägivad iga nädal peaministriga. Arvan millegipärast, et kõik mõjukad siiski pole leidnud teed meie tabelitesse. Võimalik, et valdkonnad, metoodika ja kriteeriumid soosisid nende väljajäämist. Aga võimalik, et tõeliselt mõjukad inimesed ei tahagi edetabelisse pääseda, sest selline tähelepanu kahandaks nende mõju… Tänan kõiki, kes lõid kaasa “Eesti mõjukad 2015” koostamisel, kirjutamisel ja esitamisel. Tänan neidki, kes kogu saaga läbi lugesid. Ja lõpuks teen provokatiivse üleskutse: saatke mulle aadressil urmo.soonvald@delfi.ee nende nimesid, kes on Eestis tegelikult mõjukad, kuid pole meie tabelites.

Urmo Soonvald

Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja

Toimetus: mail@lehed.ee, 680 4400, Narva mnt 13, 10151 Tallinn, Peatoimetaja Urmo Soonvald, urmo.soonvald@lehed.ee, toimetaja Kristjan Jõevere, kristjan.joevere@lehed.ee, kujunduse autor Raimo Reiman Väljaandja: AS Ekspress Meedia

Marju Lauristin: kraakleme, nügime, näitame ausalt välja, millega me rahul ei ole

Eesti Päevalehe mõjukate-sarja absoluutseks võitjaks kujunes Euroopa Parlamendi saadik Marju Lauristin, kes võitis ka poliitikute arvestuses. Sestap pole imestada, et meie vestlus keerleb suuresti just poliitika ümber. Selgub, et Marju Lauristini hinnangul toppab Eesti ühiskondlik areng liigse rahanumbrite lugemise ja majandusele keskendumise taga. Urmas Jaagant, Brüssel “Eesti mõjukaim inimene.” No-jah, selle peale sotsiaalteadlane Marju Lauristin ainult muigab veidi, kui on oma nii sisult kui ka suuruselt tagasihoidliku kabineti ukse kinni tõmmanud. Eesti Päevaleht jõudis 2015. aasta Eesti mõjukaima isiku Brüsseli tööruumi juba enne teda ennast. Kõrvalist abi kasutades, tuleb tõdeda, sest äravahetamiseni sarnastes koridorides üksi ekslemine nõuaks võõralt julgust ja täislaetud telefoniakut. Pisukeseks hilinemiseks on Lauristinil väga hea põhjendus. Europarlamendi saadik valmistab viimaseid pingelisi tööpäevi ette olulist andmekaitse direktiivi ettevalmistamisega, mis lähipäevil läheb juba täiskogu ette. Direktiivi edenemisest fraktsioonile ülevaate andmine venis Lauristinil plaanitust veidi pikemaks. Eurosaadik istub pikemata laua taha, aknalaualt jäävad paistma kolm lippu. Kui Euroopa Liidu ja Eesti riigilippu teavad siin kõik, siis värvide poolest Poola lipuga sarnanev Tartu lipp on nii mõneski segadust tekitanud. Veidi väsinud olemisega Lauristin elavneb juba teisest küsimusest. Arusaadav, jutt on Eesti poliitikast, Eesti edenemisest.

Miks on praegu nii, et sotsid on valitsuskoalitsioonis need, kes on justkui kraaklejad, kes teistele kaikaid kodaratesse loobivad? Kui oleksime rääkinud teiega kaks aastat tagasi, küsiksite, miks on nii, et sotsid on puudlid, kes vastu ei hakka, oma nägu ja hambaid ei näita, on kõigega nõus. Nüüd, kui sotsid on võtnud aktiivsema ja teravama hoiaku, küsitakse, miks sotsid kraaklevad. Selles kolme jõu koosluses olid sotsid siis, kui valitsust moodustati, valimistulemuse järgi nõrgemas positsioonis. Nüüd on küsitlustulemuste järgi positsioon IRL-iga võrreldes ik-

kagi suhteliselt palju tugevamaks muutunud, siit siis ka teatud pinge. Sotside võimalus valitsuses oma suuri ideid realiseerida on väga palju piiratum sellest soovist, mis meil on. Miks? Sest ministrikohad, mis meil on, ei ole valitsuse kui terviku seisukohalt eriti kaalukad. Minul isiklikult on väga kahju, et sotsid jäid läbirääkimistel ilma justiitsministri kohast, mis seadusandluses on ikkagi keskne. Ma arvan, et see on ka üks asi, miks sotside hulgas oli pärast valimisi nii palju valitsuse koosseisuga rahulolematust ja pahameelt. SDE võimalus selles Taavi Rõivase teises koosseisus jäi vahepealsega võrreldes väga palju nõrgemaks. Sellest tuleneb ka, et kraakleme või nügime või kuidas te tahate seda öelda. Näitame ausalt välja, millega me rahul ei ole.

Kui rääkida sellest sotside uuest stiilist…

näitavad, et Eesti majanduskasv on Euroopa Liidus tagantpoolt kolmas. See pole küll nüüd tulemus, mis peaks olema ajal, kui valitseb Reformierakond. See ongi see sotside kriitika olemus. Eesti majandus saab edasi minna siis, kui mõtleme inimressursist tervikuna. Inimarengust, haridusest, sellest, et inimesed, kes on loovad ja haritud, saaksid parimad rakendusvõimalused mis tahes paigas Eesti ühiskonnas. Et lapsed saaksid maksimaalse arenguvõimaluse. Meil toimub tohutu ressursi raiskamine, inimesed ei saa oma arenguvõimalusi täielikult realiseerida. Ja ainult selle pärast, et kaua aega on peetud tähtsaks ainult rahanumbrit. See on valitsuses sotside põhiteema. Hakkame tegelema inimestega, vaatame inimesi, anname neile võimaluse, siis tuleb raha sellega koos takkajärele.

Millise mulje jätab teile see, kuidas valitsusSee on see, millega Jevgeni Ossinovski tuli ja milkoalitsioon tervikuna praegu tegutseb? le põhjus pärineb erakonna seest – see on rahulSee on neljas kolmikliit, neljas kord selles koosolematus. Me olime eelmises kolmikliidu valitsuseisus valitsuses olla. Mulle tundub, et praegune ses liiga paid. See tunne, et püütakse ainult olla meeskond on teovõimelisem kui see, mis oli enne hea partner, aga omas asjas ollakse liiga tagasija lõppes lõhkiminekuga. Koostöö ei tulnud hästi hoidlikud, tuli erakonnast. Jevgeni tuli selle tunvälja. Koostöö sõltub palju valitde pealt esimeheks, mingis mõtsusjuhist. Seetõttu kui meenutan tes on tal selles suhtes ka vastuMeil toimub tohutu Laari-aegse kolmikliidu tegevust, tus ja kohustus sotside teravaressursi raiskamine, siis hoolimata sellest, et inimemat nurka esile tuua. On selge, inimesed ei saa oma sed hindasid asju erinevalt, tööet me ei ole väga paljude asjadepotentsiaali tas toonane valitsus seestpoolt ga ühiskonnas rahul. Rõhuasetuvaadates meeskonnana. Laar sed, millega on seni valitsetud, ei realiseerida. pani sellele palju rõhku, kõik asole kunagi olnud sotsidele sobijad said nii selgeks räägitud, et vad. Kogu aeg ainult see turutöötati sisulise konsensuse alusel ja ei olnud ka keskne, majanduskeskne, kogu ühiskonna probmentaliteeti, et üks on ühe erakonna ministeeleeme tagaplaanile jättev lähenemisviis pole sotrium, teine on teise ministeerium. Valitsus töösidele ei siin Brüsselis ega ka Eestis meelepärane. tas kabinetina. Reformierakonna juhtimisel räägitakse tõesti palju majandusest, aga viimased andmed

Kas praegu näete koostööd?

FOTO: TANEL MEOS

FOTO: TIINA KÕRTSINI

Kui Marju Lauristin räägib, siis inimesed kuulavad. Pildil tutvustab ta parlamendis inimarengu aruannet. Praegu ma seda ei näe. See ei ole praeguse valitsuse viga, vaid tekkis varem, kui Ansip oli peaminister. Oli kolmas kolmikliit, seal tekkis tugevalt mingis mõttes bürokraatlik lähenemine. Seda on öeldud isegi OECD raportis, et Eesti ministeeriumid on nagu eraldiseisvad silotornid ja siis on need veel antud eri erakondade omandusse. Selle tõttu oli ka kabinetis meeskonnatööd vähe. Praegu Rõivase valitsuses – võib-olla seetõttu, et tegu on suhteliselt noorte inimeste valitsusega – on tegu uue mentaliteediga, kus koostöö on lihtsam. Ka siis, kui on üsna tõsised konfliktid. Üldine tahe on konfliktidest rääkimise ja arutamise kaudu lahendused leida. Kuni see kestab, on valitsus teovõimeline.

Äkki see tuleb sellest, et praegusel koalitsioonil pole alternatiivi, mitte et nad väga tahaksid koostööd teha? See on ka muidugi. On vajadus jõuda kokkuleppele. Aga selleni jõudmise eeldus on siiski, et kõik on võimelised üksteisega rääkima, prakti-

lises ja konstruktiivses võtmes. Kui on vaja asjad ära lahendada, siis seda ka tehakse. Valitsus ei ole lõpuks mingi propagandatiim ega omavaheline võistlus. Valitsus on ikkagi täidesaatva võimu tipp, mille ülesanne on riigi asju lahendada, riiki edasi viia. Ja sellelt viimaselt seisukohalt teame me kõik, et asjad ei ole head. See valitsus ei ole suutnud arengule mingit uut hoogu anda, ei majanduses ega ka laiemalt kogu ühiskonnas. Siin jällegi peame vaatama valitsusjuhi poole. Rõivas ütles – ma ei tea, kas ta enne seda väga tõsiselt mõtles –, et suurt narratiivi polegi vaja. Ta on ise püüdnud hiljem sellest ütlemisest loobuda, aga ma arvan, et see esialgne hoiak annab ennast praegu väga palju tunda. Ma meenutan, et needsamad valitsuse osapooled esinesid Paide arvamusfestivalil, kus tõesti pandi suured väärtused laua peale ja arutati tõsiselt, kuhu Eesti peaks siis liikuma ja mis oleks Eesti visioon. Seega ei ole nii, et ei osataks muud näha kui igapäevane argine peost

suhu, hädast teise liikumine, aga ometigi ei ole valitsusel ühist hoogu. See on praegu üks suuremaid probleeme.

Kui palju te näete tipp-poliitikute hulgas tegutsemisjulgust? Mulle näib, et tahet nagu oleks, aga ei julge, sest kes teab, mida see kõik kaasa võib tuua. Just nimelt. Siin on veel üks minu jaoks väga terav teema, see on ülepolitiseeritus. Ametnike seas,

828 PUNKTI

koht

Marju Lauristin europarlamendi saadik

Inimeste arvamus Sotsiaalmeedia Google Annetused parteidele Valijatelt saadud hääled Mõjuvõrk Positsioon tööandjana 0 Laenutusi raamatukogust 0

150 140 154 153 148 83

ni liikuma. On selge, et see valitsuskorraldus siin isegi ülikoolis, on tekkinud mentaliteet, et on aisellisel kujul erakorralises olukorras ei toimi. nult üks õige suund, üks õige poliitika, üks õige Mis see lahendus siis võiks olla? Ikka föderaviis käituda. Niipea kui suhtud sellesse kriitiliselt, vaadatakse sulle halvasti. Kui püüad midagi teistliseerumise poole? Mis on tähtsam, kas nimi või tegu? Praegu peaks moodi teha, öeldakse, et sinu koht ei ole siin. See praktiliselt lähenema, seda on ka hakatud tegeon vastupidine sellele, mis oli siis, kui hakkasima. On neid asju, mis – üllatus-üllatus – ei ole me vabariiki üles ehitama. 1990. aastate alguses liikmesriikidele lahendatavad. Kus on vaja mitte olid kõikvõimalikud asjad puudu, raha ei olnud, lihtsalt kokku leppida, vaid ühiseid ressursse ja ülesandeid oli üle mõistuse palju. Ainuke asi, mis ühist institutsiooni. Frontexist hakkab juba ilmseda kõike võimaldas teha, oli julgus eksida. Julselt kujunema ühise kogu Schengeni piiri valvegus teha, kui vaja, kasvõi tunde järgi. Ma ütleksüsteem. Eestile on see väga kasulik. sin nii, et mõni asi läks ka viltu, aga suures enaAga sellised asjad vajavad mikus oleme me sellel teel ju liiühiseid otsuseid, mingit teist kunud ja kaua aega ka ülesmäge. Valitsus pole suutsüsteemi, isegi mõne põhiseaMe jõudsime mäe platoole, aga nud arengule mindusliku leppe punkti muutmist, sealt edasi oleks pidanud hakgit hoogu anda, ei mis puudutab kasvõi seda, mis kama teistmoodi edasi minema, majanduses ega ka on kompetents ühise julgeoleku oli juba teistsugune olukord. Aga alal. Sellist mõistet kui Euroopa seda käiguvahetust ei toimunud. kogu ühiskonnas. ühine julgeolek üldse ei esine, See oli umbes pärast Euroopa see on liikmesriigi oma. Ei esine Liitu astumist. EL-is ongi üldika sellist asja nagu mingi ühine sotsiaalne korselt bürokratiseerumise tendents, aga me oleme raldus. Euroopa on praegu väljakutse ees, et selise ka oma julguse ja hoo ammendanud. Siis oli line institutsiooniline kord, mis on põhiseaduslijube mugav, oleme suure masinavärgi sees, polekes lepetes paigas ja lähtub rahulikust arengust, gi endal vaja midagi välja mõtelda. Laseme minnõuab nüüd kriisiolukorras uusi lahendusi. na nii, nagu ette tehakse. Kui kaua praegune valitsus teie arvates kesTekkis ametnikkond, kes on tubli käsutäitja, tab? Kas see praktiline mõistuseabielu peab aga jumala pärast ei taha, et tehtaks midagi teistvastu? moodi, kui on ette kirjutatud. Siis tekkis see olukord poliitikas. Ansipi valitsuse ajast alates hakati poliitikute tahet väga tugevalt sisse viima ka ministeeriumidesse. Varem oli selge vahe, kus on poliitik ja poliitiline juhtimine ja kus on ametnikul õigus olla ekspert, kes ütleb ministrile, et neid asju nii teha ei saa. Seda tasakaalu praegu ei ole. On poliitiline tahe ja Brüsseli ettekirjutus. Eesti ametnikul, kes on hästi haritud noor, on tunne, et initsiatiivi temalt ei oodata.

Kõik valitsused peavad olema mõistuseabielus. Oleks õudne, kui oleks kirglik armastus või kirglik vihkamine. Seda küll näha ei tahaks. Tähtis on, et solvamist ei oleks, vaid ratsionaalne, praktiline ja riigi huvides tehtav töö. Mitte iga üksiku erakonna, vaid riigi huvides toimiv koostöö. Sellest tunnen enim puudust. Valitsused on läinud järjest enam sinnapoole, kus valitsus on nagu erakondade võimalus endale punkti teenida. Kas siis valimiste punkti või lausa materiaalset punkti ehk nende valdkondade eelisarendamist, mis on just sellele erakonnale tähtsad. Teiselt poolt peab olema riigikogu see, mis kontrollib, kuidas täidesaatev võim kohustustega toime tuleb. Praegu on riigikogu loobunud oma kriitilise kontrolli funktsioonist. Koalitsioonierakondadel ei ole parlamendis reaalset kriitilist jõudu valitsuse üle, vaid nad on valitsuse satelliidid. See on parlamentaarses riigis ebanormaalne olukord. Brüsselis antakse palju rohkem kriitikat. Komisjoni esindajad käivad meil ka komiteedes ja ma ei ütleks, et nad seal väga mugavalt istuvad ja muigavad. Vastupidi, nad tunnevad end pidevalt kui pannil. See on normaalne.

Miks Juhan Parts ei tohi Euroopa kontrollikotta minna? Ma pean temast väga lugu, ta on tõesti tore inimene. Ta oli jurist, siis oli riigikontrolör ja oli näha, et teda see ei rahulda. Ma olin siis valitsu-

Kuidas olete rahul tempoga, kuidas EL suudab tegeleda pagulaste teemaga? Ma siin just rääkisin Eestist ja sellest, kuidas Eestis valitsemiskorraldus ei võimalda meil edasi minna. Aga sedasama näen ju siin ka. Väga palju oleme siit üle võtnud, nendestsamadest Euroopa mallidest ja rakendanud neid pisut kodukootud viisil. Nii politiseeritud haldust ja nii vähe mõjukat parlamenti kui meil Eestis näeb Euroopas ikka väga harva. Aga kui võtame olukorra siin, siis probleem on selles, et Euroopa Liidu valitsemise mehhanism on mõeldud rahuliku aja jaoks. See on ka põhiliselt majanduskeskne. Tugevad ettekirjutused on selles, milles Brüssel ise tohib otsuseid langetada ja kus ainult liikmesriikide kaudu. Nüüd ollakse olukorras, kus põgenikud liiguvad üle piiride, aga juriidiliselt ei ole vahendeid, mis võimaldaksid asja kiiresti lahendada, nii et vältida 28 liikmesriigi erimeelsuste pidevat debatti ja pinget. Meie siin parlamendis arutame, näeme, kuidas võiks teha. Komisjon ütleb, et jah, nii võiks teha küll, aga nõukogu ei taha nii. Seal on eri maade huvid ja pole mehhanismi, mis paneks sellises erakorralised olukorras rattad kiiremi-

Kas Poola värvid? Ei, Marju Lauristini kabineti aknal lehvib Tartu lipp.

FOTO: URMAS JAAGANT

FOTO: VOLDEMAR MAASK

Marju Lauristini mõju algas Eesti pöördelistel hetkedel: taasiseseisvuse väljakuulutamine koos Ülo Nugise ja Arnold Rüütliga.

ses, ta riigikontrolörina sekkus kogu aeg valitsuse tegevusse poliitiliselt. Oli näha, et ta tahaks ise valitsust juhtida, ei olnud rahul oma neutraalse rolliga. Poliitikas saatsid teda algusest peale rabedusest tulevad skandaalid, ta ajas asju nii, et sellest tuli palju paksu verd. Siis me näeme, kuidas ta hindab ennast üle, peale selle ei tunnista ta vigu, mis on muidugi Eesti poliitikule tüüpiline. Aga kui sa majanduses ei suuda kriitiliselt hinnata, mida sa teed, siis kordad samu vigu jälle ja jälle. Ja need pole ju isiklikud vead, need lähevad Eesti riigile väga palju maksma. Kui minu otsustada oleks ja kuuleksin, et Parts ütleks, et jah, tegin rumalasti, et poliitikasse tulin, tundub nii, et olen liiga kirglik või ei taju konteksti hästi, tuleb välja, et minu õige koht ikkagi on bürokraatiamasinas, tulen poliitikast ära…

Siis te usuksite teda? Absoluutselt! Parts ei ole mees, kes räägib üht ja mõtleb teist. Sellepärast on ka kõik tema hädad näha. Kui ta nii tuleks ja ütleks, siis jah, Juhan, ma olen sinuga täitsa nõus. Tule tee Brüsselis karjääri, äkki leiad siin olulise koha, oled kogu oma hoiakus usutav ja sinuga ei käi kaasas seda vigade sleppi.

Praegu siis näevad sotsid, et ta püüab poliitikast lahkumata minna korraks eemale?

Ma ei tea, kuivõrd on IRL-is tegemist sellega, et kuna Parts on loomult väga konfliktne isiksus, siis püütakse leida talle selline… On termin nagu lateraalne arabesk: inimene, kes on oma karjääriredelil muutunud teiste jaoks pingeallikaks, suunatakse kuhugi kõrvalrajale, paremale positsioonile, aga samal ajal saadakse te-

maga kogunenud pingetest lahti. Aga ma ei tea, ma ei ole IRL-is. Tähtis on aga see, et kui inimene, kes on tekitanud paksu verd ja teinud oma tegevusega sisuliselt kahju ega taha seda kriitiliselt analüüsida, nagu teeb ametnikutööd suutev inimene, siis see inimene ei sobi bürokraatiamasina tippu.

Lauristin: mõjukus sõltub ametikohast ja inimesest Eesti Päevalehe uuringus mõjukaimaks poliitikuks osutunud Marju Lauristini sõnul koosneb poliitiku mõjukus kahest aspektist. “Üks on mõjukus praktilises otsuste tegemises – kuivõrd üks või teine ametiisik saab otseselt kaasa rääkida või reaalsetes otsustes mingeid muutusi sisse tuua, kas need on seadused või muud. See on reaalne mõjukus,” ütles ta. “Selle tugev faktor on ametipositsioon.”

Teiseks mängib rolli see, kuidas sellisel kohal olev inimene suudab pakutavaid võimalusi ära kasutada. “Kui vaatame presidendi positsiooni, siis Toomas Hendrik Ilves pole teie edetabelis siiski liidrikohal. Ma kujutan ette, et kui seesama hinnang oleks tehtud Lennart Meri ajal, siis oletatavasti ta oleks olnud tipus,” tõi ta näite. “See on seotud ühelt poolt presidendi rolliga, mis on Eestis suhteliselt kitsas

ja piiratud, teiselt poolt selle rolli täitja enda aktiivse sekkumisega asjadesse, mis on ühiskonnas päevakorral.” Lauristin jättis nimetamata kolm poliitikut, kes on tema arvates Eesti kõige mõjukamad. See-eest tõstis ta esile oma erakonna esimeest Jevgeni Ossinovskit, kes on sotsiaalministeeriumi n-ö teise ministrina silmapaistvam kui tema eelkäija Urmas Kruuse.

FOTO: ILMAR SAABAS

Mihhail Kõlvart. Korraga kolmes kriitilises tsoonis Kui ütlesime Mihhail Kõlvartile, et ta on Eesti mõjukamate isikute edetabelis kolmandal kohal, küsis ta pärast lühikest pausi, kas see on nali. 12

Julia Rodina “Me kõik oleme harjunud sellega, et on kolm kriitilist tsooni, mida harilikult just negatiivses formaadis kajastatakse: need on vene poliitikud, Keskerakond ja Tallinna linnavalitsus. Seega sümboliseerin ma ju kõige kurjemat,” lausub Kõlvart irooniliselt. Kõikide nende tsoonide puhul tema sõnul liialdatakse, aga probleem ei ole selles, et meedia kallutatusest kannatab Savisaar või Kõlvart, vaid selles, et moonutatud pildist on saanud norm, mis varem või hiljem hakkab mõjuta-

ma mitte ainult nn väljatõugatuid, vaid kõiki. Ja seda on juba tunda, nendib Kõlvart. Kas sellest võime järeldada, et Kõlvart ei usalda meediat ja just seetõttu on tema isiklikust elust vähe teada? Kõlvart tunnistab, et mõnikord ongi tema suhtumine meediasse liiga skeptiline, aga tihti tasub selline hoiak ennast ära. Ühtlasi pakub ta ka teise põhjuse: “Olen pooleldi korealane ja seega osaliselt ida kultuuriruumi inimene. Meil ei ole lihtsalt kombeks oma eraelust, eriti just perekonnast liiga palju avalikult rääkida.”

Mündipoe kinkekaardid 10 €, 20 €, 50 € ja 100 € Ahvi Beebi 2016.a A a värvitrükiga Tuvalu v lu hõbemünt Hõbe: 99,9 % Kaal: 1/2 untsi Hind: 79 €

JÕULUHIND! Ahvi aasta 2016 ehtsa pärliga Fiji hõbemünt – Hõbe: 99,9% Kaal: 1 unts Hind: 125 €

Ahvi aasta Tokelau 2$ A Ahvi Ah aasta 2016 016 Jadeiidiga 2016.a 2016 a hõbemünt Laose DV hõbemünt Hõbe: 99,9% Franklini kadunud F Hõbe: 99,9% / Kaal: 2 untsi Kaal: 31.1 g ekspeditsioon, Kanada e Hind: 290 € Hind: 119 € 2015 hõbemünt 2 Hõbe: 99,99 % H Ahvi aasta 2016 A 6 Kaal: 1 unts K nts Austraalia kuldmünt A t Aus ünt Hind: 110 € H Kuld: 99,99 % K Kaal: 1/10 ja 1/4 untsi Hind: 290 € ja 550 €

Jõuluvana - Santa Claus – Ki Kiribati 2012.a Cl ib i 2012 värvitrükis hõbemünt Hõbe: 92,5 % Kaal: 12 g

Hind: 79 €

Sodiaagimärgid Ambur, Makedoonia 10 Dinaari hõbemünt Hõbe: 92,5 % / Kaal: 211 g Hind: 119 €

Un Õnne – Unts Ristikhein, Niue Ri R tikh i Ni saarte 2016.a hõbemünt Hõbe: 92,5 % Kaal: 1 unts Hind: 125 € Sodiaagimärgid Sodi Kaljukits, Makedoonia 10 Dinaari hõbemünt Hõbe: 92,5 % / Kaal: 21 g Hind: 119 €

Ehtne Ristikheina leht kuldmündil, Palau 2015.a Kuld: 99,99% Kaal: 1 g Hind: 119 €

Anne Geddes Beebi 2014 Uus-Meremaa hõbemünt Hõbe: 99,9 % Kaal: 1 unts Hind: 125 €

JÕULUHIND!

Mündipuhastusvahendid 200ml kullale/hõbedale/ / vasele/messingule/ vasele/messingu vasele/messing gu Bi-metall// universaalne universaaln ne Hind: 11 €

Ahvi aasta 2016 Kanada Lotose kujuline hõbemünt Hõbe: 99,99 % Kaal: 26,7 g Hind: 129 €

Armastuse ingel – Niue saarte 2015.a hõbemünt Hõbe: 99,9% Ahvi aasta 2016 Austraalia Kaal: 1 untsi värvitrükiga hõbemünt Hind: 119 € Kaal: 11/2 1/ untsi / Hõbe: 99,9% Hind: 85 €

“Tere tulemast maailma!” 2015.a m Austraalia hõbemünt Hõbe: 99,9 % Kaal: 15,591 g Hind: 99 €

“Jõuluvana maagiline külaskäik” äik” ä ik” Kanada 2012.a liikuva pildiga a münt Metall: vask-nikkel Kaal: 12,610 g 12

Peeglike, peeglike seina peal ... Niue 2015 hõbemünt Hõbe: 99,9 % Kaal: 1 unts Swarovski Hind: 129 € kristallidega männikäbid - Kanada hõbemünt mä Hõbe: 99,99 % / Kaal: 31.39 g

Hind: 45 €

Hind: 99 € JÕULUHIND!

JÕULUHIND!

VISTA album 2 € meenemüntidele ele Hind: 39.90 €

S Swarovski ki k kristallidega i t llid Kanada hõbemündid Lumehelbeke Hõbe: 99,99 % / Kaal: 31,39 g

Hind: 99 €

Andorra euromüntide komplekt 2014 Hind: 285 €

Optima euromündialbum um Hind: 19.90 €

Euromüntide kogumisalus 26 riigi euromüntidele Hind: 19.90 €

Leedu euromüntide komplekt 2015 Hind: 19.90 €

Paabulind Paabul P abulliind ind – Cooki Cook C ookii saarte s arte 2015.a 2015 a hõbemünt Moldaviit meteoriit Hõbe: 99,9% Cooki Saarte Kaal: 1 unts 2014.a hõbemünt Hõbe: 99,9 % / Kaal: 1 unts Hind: 125 € Hind: 115 € Malta 2015 2 € Rooma Colosseum – juubelimünt – Niue saarte 2015.a Konstitutsiooni hologrammiga ajalugu – hõbemünt 1974.a Vabariik Kaal: 31,1 g Hind: 8 € Hõbe: 99.9% Hind: 125 € Luxemburgi 2 € 2015 juubelimünt – NassauWeilburgi dünastia 125. Aastapäev Hind: 7 € Slovakkia 2015 2 € juubelimünt - EL lipu 30. aastapäev Hind: 7 €

Pühapäevadel Pü del 13. ja 20. detsembril kauplus avatud kella 11-16.

Suur valik erinevaid luupe e

Suur valik 2 € meenemünte!

San Marino 2015 2 €

– SaksaM Mündipood pakub laias valikus ja erinevas juubelimünt maa taasühinemine hinnaklassis tooteid igas eas mündihuvilistele. Hind: 49 €

Vana-Viru 5, 10111 Tallinn • Avatud: E-R 10-17, L 11-16 • Tel: 644 0593 • myndipood@myndipood.ee @myndipood.ee Lihtsaim viis tellimiseks – e-mündipood: www.myndipood.ee. hendusel. Kohaletoimetamine Omniva kullerteenuse või Omniva pakiautomaadi vahendusel.

Veebruaris saab Kõlvarti tütar Liidia nelseetõttu, et tavaliselt kirjutatakse minust negaja-aastaseks, aga isa eelistab avalikkust oma petiivses kontekstis. Sageli korraldati primitiivseid reasjadesse mitte pühendada. “Olen ebausklik, reporterilõkse, kuid praegu puutun sellega kokku eriti selle suhtes, mis puudutab last. Ma usun suhteliselt harva. Päris kurb on silmitsi seista tõmõtete ja pilkude energia mõjusse ega soovi, et siasjaga, et Eesti meedia suudab sellise tasemeni negatiivsus, mis on tihti minule langeda.” Tema sõnul ei ole selsuunatud, oleks suunatud ka mu lest patust puhtad ka soliidsed ja Kui sa tahad lapsele.” väga lugupeetud väljaanded ega poliitikas midagi Oma üllatavalt kõrget kohisegi avalik-õiguslik meedia. saavutada, siis pead ta mõjukate tabelis hindab ta nii: Meie vestluse ajal panen tämidagi ohverdama. “Kõik need reitingud koostatakhele, et Kõlvarti vasaku randme se mingi algoritmi järgi ja erineümber on seotud punane paelaMa ei ole erand. vate kriteeriumite põhjal. Seega ke. Mis see on? Tuleb välja, et on tulemus suhteline. Ma kahabilinnapea on omajagu ebauskjuks ei usu eriti, et vene poliitikutel oleks praegu lik. “Üks hea inimene sidus selle mulle kaetise Eestis riigi tasandil sotsiaalsetele protsessidele vastu,” ütleb ta naerdes. tugev mõju. Loomulikult sõltuvad munitsipaalKõlvart ütleb, et peab ennast pigem introvertasandil teatud otsused ka minust ja minu mõju diks, kuid ühtlasi püüab luua inimestega maksiläbi Tallinnas toimib see ka riigi tasandil. Aga räämaalselt palju isiklikke kontakte. Eriti rõhutab ta kida kolmandast kohast? Ma väga kahtlen.” seda, et tema jaoks on lihtsam jõuda inimesteni mitte meedia või tribüüni kaudu, vaid nendeNegatiivsed ja kentsakad kogemused ga otse suheldes. Kõlvart toob ka näite, kuidas ta Kõlvart on enda sõnul õppinud erinevaid hinstrateegia on edukalt toiminud. Paar aastat tagananguid rahulikult võtma, seda enam, et need si toimus linnavalitsuse ees Kõlvarti-vastane pion tihtipeale subjektiivsed. “Tegelikult suhtuvad kett, millest võttis osa ainult üks inimene, selle kõik poliitikud meediasse umbusklikult ja mõtkorraldaja. Abilinnapea tuli majast välja ja hakkas levad hoolikalt, mida nad räägivad. Töö on lihtmeeleavaldajaga rääkima. Kui telekaamerad olid salt selline.” läinud, jätkus vestlus tema kabinetis. “Rääkisime “Pean tunnistama, et poliitkarjääri algusest umbes tund aega. Lõpuks surus inimene mu kätt peale on mul olnud meediaga seoses negatiivja ütles, et pärast seda vestlust muutus ta arvased ja kohati kentsakad kogemused. Mitte ainult mus minu kohta.”

Kõlvartist kirjutades ei saa mainimata jätta vene koolide teemat. Selle problemaatikaga ta poliitikasse tuligi, aga kinnitab, et nüüd hääletatakse tema poolt muudelgi põhjustel, mitte ainult koolide pärast. “Muidugi on see teema minu jaoks tähtis, aga see on vaid üks osa minu tööst ja puht matemaatiliselt mitte kõige suurem, sest eesti koole on Tallinnas kaks korda rohkem kui vene koole. Rääkimata sellest, et oma ametikohal olemise esimesest päevast tekkis mul terve rida prioriteete erinevates minu haldusalas olevates valdkondades. Näiteks tänaseks on põhimõtteliselt lahendatud lasteaia järjekorra probleem, vaatamata sellele, et laste arv jätkuvalt kasvab.” Kõlvarti sõnul on väga raske muuta eestikeelse meedia hoiakut “venelased ei taha eesti keelt õppida”. Tegelikult on asi vastupidi. “Kui vaadata

755 PUNKTI

3. koht

Mihhail Kõlvart Tallinna abilinnapea

Inimeste arvamus Sotsiaalmeedia Google Annetused parteidele Valijatelt saadud hääled Mõjuvõrk Positsioon tööandjana 0 Laenutusi raamatukogust 0

153 98 63

Tartu Ülikooli vilistlane muudab maailma Liitu TÜ vilistlasvõrgustikuga! www.utalumni.ee

138 158 145

FOTO: ILMAR SAABAS

vene koolide temaatikat objektiivselt, ilma poliitikata ja ainult hariduslikul tasandil, siis kõik ju saavad aru, et mitte-emakeelne haridus ilma vastava metoodikata, õpetajate ettevalmistuseta, kohandatud õpikuteta tekitab probleeme, ja need ei ole lahendatud.” “Kõigest hoolimata jätkab oma tööd õppekeskus Tallinna vene lütseum, jätkab õpilaste vastuvõtmist venekeelsetesse lisatundidesse ja see on väga nõutud. Ent vähesed teavad, et õppekeskus pakub ka eestikeelset õpet. Eestikeelsete koolide õpilased saavad seal matemaatika lisatundides käia.” Esimest korda proovis Kõlvart poliitikas kätt pärast ülikooli: ta valiti toonases Mõõdukate nimekirjas kandideerides Lasnamäe halduskogusse. Seal töötades jõudis ta äratundmisele, et poliitika pole tema jaoks, ega kavatsenud enam sellega tegeleda.

Kiire karjäär Keskerakonnas Teine poliitikasse tulek oli kümme aastat hiljem (neid aastaid, kui ta sai pühenduda õppejõu-, treeneri- ja ühiskondlikule tööle, nimetab ta peaaegu kõige õnnelikumateks oma elus), kui ta sai aru, et siiski on asju, mida ta tahab muuta. Teisel katsel Keskerakonna ridades käivitus asi palju kõvema hooga. 2009. aastal valiti ta Tallinna volikokku, 2011. aastal pääses juba riigikokku ja kuu aega pärast seda pakuti talle abilinnapea kohta.

Praeguse suhtumise kohta ütleb ta: “Poliitikas on üks asjaolu, mis mulle siiamaani rahu ei anna. Isegi kurvastab. See, et illusoorne ja fantoomne on tähtsam, kui sisu: tähtis ei ole see, mida sa teed, vaid see, mida sellest räägitakse ja kirjutatakse. Aga minu jaoks on sisuline pool – ka seoses sellega, mida ma saan Tallinnas teha – väga tähtis, sh ka minu enda rahulolu jaoks.” Mis ambitsioonid on abilinnapea Kõlvartil? Kas näiteks liikuda linnavalitsuses neljanda korruse paremasse tiiba, kus asub linnapea kabinet? “Suured plaanid on minu elus nii või teisiti realiseerunud. Aga harva on nad olnud seotud mingi konkreetse ametiga. Ma ei mõista, kuidas sõna “abilinnapea” visiitkaardil võiks kellelegi rahuldustunnet pakkuda. Ma sooviks olla sellises seisundis, et olla motiveeritud midagi ette võtma. Elu kvaliteet, ja mitte ainult materiaalses plaanis, sõltub sellest, mida sa elus teed – eriti on see tähtis mehe jaoks. Kui ma noortega räägin, siis alati ütlen noormeestele, et leidke oma elus selline tegevus, mis paneb teie silmad särama, ja siis tuleb juba nii materiaalne pool kui ka armastus.” Naine, ütleb Kõlvart, võib ennast täielikult teostada ka ema rollis. Poliitikasse minnes ohverdab naine Kõlvarti sõnul palju rohkem kui meespoliitik. Küsimusele, kas ta on ise midagi ohverdanud, ei taha Kõlvart üksikasjalikult vastata. “Kui sa tahad poliitikas midagi saavutada, siis pead midagi ohverdama. Ma ei ole erand. Aga see oli minu teadlik valik.”

Milleks see punane nöör randmel? Tuleb välja, et abilinnapea on ebausklik, see on talisman, mis hoiab kurja silma eest.

Keda peab Mihhail Kõlvart Eesti mõjukamateks? • Edgar Savisaar, Tallinna linnapea • Siim Kallas, europoliitik • Aleksei Turovski, loomade tundja

I MUUR A L G A ÄRA J GIKS S N I K JÕULU

Starlight Cabaret esitleb:

LIFE is a CABARET Olete palutud sära ja sädelust pakkuvale kabareeõhtule. Restoran Merineitsi showprogramm on kõigi jaoks, kes hindavad maailmaklassi meelelahutust. Viime unustamatule reisile läbi ajastute ja inimeste, kelle elu on kabaree!

Hind 59 € Legendaarne hiilgus modernses pärlivahus

Hinnas sisaldub: tervituseks pokaal vahuveini • 3 -osaline showprogramm • 3 -käiguline à la carte õhtusöök • sissepääs ööklubisse Café Amigo Kevadhooaeg 05.02-29.04.2016. Piletid Piletilevist!

Viru väljak 4, 10111 Tallinn, Eesti • tel +372 680 9300 • www.sokoshotels.ee

Kristo Käärmann: miks peaks üks mõistuse juures olev inimene üldse oma raha pangas hoidma?

FOTO: EERO VABAMÄGI

Tänavu Äripäevas Eesti rikkaimaks ärimeheks tituleeritud Kristo Käärmann loodab, et Eesti ühiskond areneb kord lõbusamaks, nutikamaks, sõbralikumaks ja loomingulisemaks. Kui aga äri teha, siis kindlasti globaalse haardega! 16

Ann-Marii Nergi Eesti kõige rikkamal ärimehel pole kinnisvara ega autot, ta ei usalda panku, ei kanna ülikonda ja räägib pidevalt revolutsioonist. Kas me sellist Eestit tahtsimegi?! Vist küll ja kui mitte, siis peaksime tahtma. Uus majandus ja idufirmandus on vähemalt Eesti puhul Kristo Käärmanni (35) nägu. Ta on kõige paremas mõttes start-up-maailma stereotüüp. Ta on end üles töötanud, leidnud lahendust vajava probleemi ja suutnud selle selgeks teha ka miljonitele Transferwise’iga rahaülekandeid tegevatele klientidele, kel enne polnud aimugi, et nad sellisest teenusest puudust tundsid. Praegu vahendab firma üle 700 miljoni euro eest rahaülekandeid kuus ja säästab sellega klientidele iga kuu 30 miljonit eurot, mis muidu liiguks pankade kassasse. Nii nagu Transferwise praegu pangandusmaailma raputab, samuti raputas tõsiasi, et Käärmann ja ta äripartner Taavet Hinrikus (34) Eesti kõige väärtuslikuma firma omanikena jõukate pingerea tippu kerkisid, ka Eesti konnatiiki. Kosmopoliitidena mööda maailma ringi tuuseldades pole nad Eestit unustanud. Vastupidi, siin asub TW suurim, 300 töötajaga kontor, mis on ainuüksi sel aastal riigikassat 2 miljoni tööjõumaksueuroga kosutanud. Eesti Päevalehe mõjukate koondedetabelist leiab Kristo aga 21. kohalt, ettevõtjate arvestuses esikümnest. Paljude arvates on see ebaaus, et IT-geeniustest mõjukuse poolest

eespool laiutavad ikka veel “dinosaurused” – etsis üks kõvemaid matemaatikuid. “Kristo oli ka tevõtjatest võitjate põlvkond, “vettinud mägrad”, meie koolilehe kujundaja, nagu ka muide Taavet kui kasutada Käärmannist täpselt ühe koha võrra umbes samal ajal Eesti teises otsas Miina Häreespool oleva Hans H. Luige määratlust. Ärimema gümnaasiumis. Aga kujundaja ilmselt sellehed, kellest pole enam julgeid riskijaid, vaid kes pärast, et ta oskas juba siis arvutitega teha enapigem tegelevad 1990-ndatel kokkuaetud varanmat kui lihtlabast tekstitöötlust. Samuti oli kooliduse säilitamisega. Kristo ongi nende mäkrade leht tollal koolides üks väheseid viise tärkavat etkeskel ainus, kes uuest IT-maailmast mõjukate tevõtlikkust praktiseerida,” meenutab Ede 18 aastabelisse murdis, kuid võime olla kindlad, et tema ta tagust aega. “Kristo ei ole avalikult afišeerinud ja ta saatusekaaslaste aeg mõjukuse esikohtadel seda, et ta toetab nüüd noore õpetlase stipendiutroonida alles tuleb. Ta ise ütmi kaudu regulaarselt Eesti abileb samuti, et ettevõtmiste mõju turientide välismaale õppima miMulle meeldib, kui saab hinnata pigem tagantjärele: nekut või et ta on Tartu ülikoolis mis on need tooted, mis on meie mitmeti oma [matemaatika-insaan oma riske juhelu kujundanud või omaette feformaatika] teaduskonda toetatida ja tean, millisnomeniks saanud? “Selliste asnud. See iseloomustab n-ö uue tele äridele on minu jade loomiseks peab peale õnne põlvkonna ettevõtjate avaramat rahast laenu antud. olema ka kamaluga vastupidahorisonti, kus vaadatakse pikevust ja sihikindlust,” ütleb ta ise. malt ette ja nähakse tervet maaJa mitte keegi, tõesti, mitte ükski inimene, iseilma kui oma potentsiaalset turgu.” gi need pangajuhid, kelle varvastel Transferwise Transferwise’i kuttidest on jäänud mulje, et lõbusalt tantsu lüües tallab, ei kahtle Kristo länad jälestavad panku ja nende harjumust klienbilöögivõimes. Tegelikult ongi ju meie edetabetidelt võimalikult palju raha koorida. See on aili “dinosaurused” samastatavad nende vanaaegnult osalt tõsi, sest TW võitleb ikkagi ühe konksete pankadega, kes pole tahtnudki tempos püreetse asja vastu. “Ma proovin alati väga selgelt sida, kuid on nüüd uute tulijate raputuste tõttu öelda, et pangad ei ole tegelikult pahad. Neil on sunnitud end jälle liigutama hakkama. tõesti väga raske: järjest peale tulevad uued kaKristo Käärmanni klassiõde inglise kolledpitaliregulatsioonid, pahased kliendid, 60 aastat ži päevilt, praegu mittetulundusühingut Eesvana infrastruktuur – eks sa proovi siis!” püüaks ti 2.0 juhtiv Ede Schank Tamkivi ütleb, et Kristo Käärmann justkui loodud kujutlust siluda. “Aga oli nende muidu humanitaarkallakuga kooli klasmille vastu ma olen igal ajal valmis sõna võtma,

FOTO: EERO VABAMÄGI

Transferwise’i senine edu tundub paiguti olevat kui lõbus trall pangajuhtide varvastel. Kristo Käärmann ütleb siiski, et pangad pole üdini pahad, ainult nende kommet varjatud teenusatasusid võtta tuleb otsustavalt taunida. Pildil koos loo autori Ann-Marii Nergiga.

Kingi häid elamusi!

Andra Kalda

Too mõnus piparkoogiaroom oma koju!

PIPARKOOGIMAITSELINE

Kaunis

raamat kargest loodusest Tiit Leito

MAAKILLUD MERES Eesti väikesaared

Maailmakirjanduse ühe olulisema teose uus tõlge eesti keelde

Fjodor Dostojevski

VENNAD KARAMAZOVID I osa

Tark teejuht kult�uripärandi avastamisel

Kaur Alttoa

101 EESTI PÜHAKODA

Väär� jõulukink igale aiapidajale

AASTA AIAS

Märkmik-kalender 2016

Põletavat õlide kohta ja põnevat äädikast

Juta Raudnask

TERVISLIKUD ÕLID JA ÄÄDIKAD

Südamlik lug� t�dr�kust ja lohest George R. R. Martin JÄÄLOHE

Lustakas lugemine kõigile lapsemeelsetele

Unni Lindell JÕULUVANA ELAB OMAS MULLIS

Ülevaatlik koondpilt ajaloosündmustest Igas vanuses naistele, kes tahavad head välja näha Seppo Zetterberg

MAAILMA AJALUGU

Sali Hughes

AUSALT ILUS

WWW.VARRAK.EE

636 PUNKTI

21. koht

Kristo Käärmann Transferwise Ltd juhatuse esimees

Inimeste arvamus Sotsiaalmeedia Google Annetused parteidele 0 Valijatelt saadud hääled 0 Mõjuvõrk Positsioon tööandjana Laenutusi raamatukogust 0

119 143 139 83 152

on pankade väljakujunenud komme võtta varjatud tasusid. Kui sa ütled, et rahvusvaheline makse maksab kolm eurot, aga kursivahe pealt võtad märkamatult 300 eurot juurde, siis see ei ole aus.” Kristo Käärmann tunnistab, et heameelega ta küll oma raha pangas ei hoia. “Kui oled kunagi suure Inglise panga klienditeenindusse helistanud, siis pärast kõnet ei tunne sa end enam inimesena. Ühe korra selle läbi teinud, ei taha sa enam sama asja kogeda.” Oma blogis kirjutab Londonis elav Käärmann, et tal on pangakontol just nii palju raha, et kui ta kaardi seina lükkab, saab sealt kupüüre vastu, et Briti gaasifirmale mitte võlgu jääda. “Hiljuti mõtlesin, miks peaks üks mõistuse juures olev inimene üldse oma raha pangas hoidma, et pankurid saaksid tema raskelt teenitud raha suure kasumiga välja laenata, millest raha tegelik omanik midagi ei teeni,” kirjutab Kristo blogis. Nüüd paigutab Käärmann osa igakuist sissetulekut Saksamaa võlakirjadesse ja laenuvahenduskeskkonda, kus eraisikutelt kogutud raha laenatakse viisaka tootlusega peamiselt Lääne-Euroopa väikeäridele. “Ma pole paranoiline. Ma tean, et pangas raha hoiustades ei juhtuks sellega midagi, sest riigid ei lase üldjuhul pankadel kokku kukkuda. Aga mulle meeldib, kui ma saan täiesti ise oma riske juhtida ja tean, milliste äride laene on minu osalusel rahastatud.” Ent miks on ikkagi nii, et Transferwise’i loojad kuulutatakse Suurbritannias aasta ettevõtjateks, Zeroturnaroundi omanik Jevgeni Kabanov pälvib sama tiitli Eestis, Hardi Meybaum müüb Grabcadi väidetavalt saja miljoni dollariga, aga ikka jääb nende tegevus eestlastele kaugeks? “Ma arvan, et start-up-ettevõtjad ei võta seda tegelikult kaotusena. Vastupidi, see on tore märk sellest, et Eestis juurdub mõtteviis, et oluline on ehitada globaalseid ettevõtteid ja pista rinda probleemidega, mille lahendamine teeb mitte ainult Eestis, vaid ka siit kaugemal inimeste elu paremaks,” ütleb Käärmann. Ta lisab, et seda mõnusam on Eestis elada, mida rohkem on lõbusaid, nutikaid, loomingulisi ja sõbralikke inimesi. “Tore oleks, kui meie Eesti ühiskond sinnapoole areneks. Ma usun, et omalt poolt teeme seda ühiskonda rikkamaks näiteks sellega, et saame oma 300 töötajale Tallinnas maailmamastaabis ägedaid väljakutseid kätte juhatada. Ja väljaspool äritegemist on meie mõju ehk veelgi suurem, sest ma ütleksin, et kõik need sajad eestlased, kes Transferwise’is töötavad, on potentsiaalsed uued maailmavallutajad.”

FOTO: EERO VABAMÄGI

Transferwise pole mingi ühe-mehe-etendus. Esiplaanil istub ettevõtte kaasasutaja Taavet Hinrikus.

Jaak Aaviksoo, kirglik tegutseja Värskel TTÜ rektoril Jaak Aaviksool on piisavalt toetajaid ja küllap ka kriitikuid. Ju on nii ühed kui ka teised nõus väitega, et kuivavõitu teadlasetüübi kestas pesitseb agar teoinimene. Raul Ranne

on igapäevane ja sellega tuleb harjuda. Tuleb õppida elama suurema ebamäärasuse tingimustes.” “Ma tõesti julgen pidada ennast kirglikuks inimeKas pole kõik need hoogsad süsteemi reforseks. Kui miski asi ette võtta, siis tuleb sinna panmimised viinud paljud inimesed mõttele, et täna nii energiat kui ka kirge. Ma arvan, et emotnapäevane kooliharidus on kehvake ja praegused sioonideta või kireta ei saa ühtegi asja hästi teha,” õpilased vähem haritud kui varem? Eks me kõik ütleb Jaak Aaviksoo pikema sissejuhatuseta. ole selliseid avaldusi kuulnud, äkki isegi niimooEnt kuidas on kahetsusega? Kui oled juhtidi mõelnud. Aaviksoo pole nõus, et vanasti oli panud riigi suurimat kõrgkooli, olnud mitut puhrem haridus kui tänapäeval. “Ma põhimõtteliselt ku minister ja olnud parlamendipoliitik, siis võta arvan, et see on vale arvamus. No ei ole võimalik, või jäta, tuleb ette otsuseid, mida sa tagantjäet 21. sajandi noored on kuidagi katastroofiliselt rele mõeldes enam kõige parumalamad kui 20. sajandi nooremaks ei pea. “Ma olen tegelired,” ütleb ta enesekindlalt. “Me, Maailm on keeruline. see tähendab vanem põlvkond, ei kult üsna enesekriitiline inimene. Loomulikult lasen ma hiljem märka tihtipeale seda, mida nooJa siis keegi ütleb, läbi pea neid otsuseid, mida on et parim lahendus on red oskavad ja mida meie ei oska. tehtud, analüüsin… ja püüan õpTänased noored oskavad väga see, kui jood pida ka sellest, kui need otsused palju asju, millest meil pole aiTorusiili. pole kõige paremini välja kukkumugi. Miks nad oskavad just neid nud,” tunnistab Aaviksoo. asju (ja mitte seda, mida me taSiiski täpsustab rektor, et kahetsemine pole haksime)? Maailm nõuab neilt seda. Seda on neivahest kõige õigem sõna. Enesehaletsusse või kale elus toimetulekuks vaja.” hetsusse pole tal kombeks laskuda. “Vead on selPosijad, nõiad... leks, et neist õppida. Muidugi tuleb püüda võimaSamal ajal iseloomustab me tänapäevast ühislikult vähe vigu teha, aga ülemäärane vigade välkonda ebateaduste levik, posijate, tähetarkade timine tähendab lõppkokkuvõttes tegevusetust.” kummardamine… Kergesti võib jääda mulje, et Päev enne Aaviksooga kohtumist sai vestelsee reedab puudujääke uue põlvkonna baasteaddud ühe kogenud pedagoogiga, kes end me hamistes. Aaviksoo toob esile kaks seletust, millel ridussüsteemi lõputu reformimise tõmbetuules mõlemal on tema arvates tõetera sees. “Kunagi sugugi kindlalt ei tunne. Millal tuleb rahulikum on öeldud targasti, et ettekujutus, justkui reliaeg, küsis ta. gioonist loobumise järel tuleks teadususk ja rat“Eks stabiilsuse soov on inimlikult mõistetav, sionaalne maailmakäsitlus, on eksitav. Religiooseda on teatud piirini vaja,” möönab Aaviksoo ja ni asendab palju suurema tõenäosusega ebausk. lisab kohe: “Aga ma arvan, et kaasaegne ühiskond, Eesti üldisem usuleigus ja ebausu lai levik on üks postmodernistlik maailm paraku ongi kaootiline, argument selle väite tõestuseks,” ütleb ta. “Teine pidevalt suurtes muutustes. Me peame iga päev sügavam seletus on, et seesama moodne maailm, midagi muutma, iga päev hommikul ärgates peamis on nii ebakindel, täis riske ja tagasilööke, on me mõtlema, kuidas teha täna teisiti ja paremiteinud inimesed ebakindlaks. Nad ei tea, mis on ni kui eile. Mis ju iseenesest ongi areng. Ka hasee õige, millest kinni hoida. Nii haaradki esimeriduses, mis on loomult konservatiivne, me selse võimaliku järele. Otsid vastuseid oma keerulest paraku päris mööda ei saa. Muutuste vajadus

FOTO: TIIT BLAAT

koos loodud väärtus koos loodud väärtus

koos loodud väärtus

PERSONALITEENUSED

TEENINDUSE HINDAMINE

Hoolikalt konteksti sulanduv kliendisuhtluse Tugi personaliküsimustes – juhtide hindamine – testostud, vaatlused, ja spetsialistide personaliotsing, TEENINDUSE HINDAMINE PERSONALITEENUSED küsitlused. Teaduspõhised ja personaalsed töötajate rahulolu-uuring, 360 kraadi Hoolikalt konteksti sulanduv Tugi personaliküsimustes – juhtide TEENINDUSE HINDAMINE PERSONALITEENUSED erilahendused, mis istuvadkliendisuhtluse kõrgetele tagasiside, ametikohtade hindamine, hindamine – testostud, vaatlused, ja spetsialistide personaliotsing, nõudmistele. palgasüsteemid, kompetentsimudelid Hoolikalt konteksti sulanduv kliendisuhtluse Tugitöötajate personaliküsimustes – juhtide küsitlused. Teaduspõhised ja personaalsed rahulolu-uuring, 360 kraadi ja arengutugi. hindamine – testostud, spetsialistide personaliotsing, erilahendused, mis istuvadvaatlused, kõrgetele tagasiside, ametikohtade hindamine, küsitlused. Teaduspõhised ja personaalsed töötajate rahulolu-uuring, 360 kraadi nõudmistele. palgasüsteemid, kompetentsimudelid erilahendused, mis istuvad kõrgetele tagasiside, ametikohtade hindamine, ja arengutugi. nõudmistele. palgasüsteemid, kompetentsimudelid UURINGUD TESTIMINE KOOLITUSED ja arengutugi. Teaduspõhised ja Põhjalik isiksuslike ja Praktilised teadmisedUURINGUD TESTIMINE KOOLITUSED vajadusest lähtuvad tööalaste soodumuste oskused juhtidele, Teaduspõhised ja Põhjalik isiksuslike ja Praktilised teadmiseduuringud inimeste hindamine. Asjakohane meeskondadele, UURINGUD TESTIMINE KOOLITUSED vajadusest tööalaste soodumuste oskused juhtidele, käitumise jalähtuvad hoiakunii personaliotsingu treeneritele, õpetajatele, uuringud inimeste hindamine. Asjakohane meeskondadele, te selgitamiseks raames, töötajate arengu lapsevanematele. Teaduspõhised ja Põhjalik isiksuslike ja Praktilised teadmisedkäitumise ja hoiakunii personaliotsingu treeneritele, õpetajatele, organisatsioonides, eesmärgil kui ka lihtsalt vajadusest lähtuvad tööalaste soodumuste oskused juhtidele, te selgitamiseks raames, töötajate arengu lapsevanematele. elukeskkonnas ja personaalsest huvist uuringud inimeste hindamine. Asjakohane meeskondadele, organisatsioonides, eesmärgil kui ka lihtsalt haridusvaldkonnas. lähtuvalt. käitumise ja hoiakunii personaliotsingu treeneritele, õpetajatele, elukeskkonnas ja personaalsest huvist te selgitamiseks raames, töötajate arengu lapsevanematele. haridusvaldkonnas. lähtuvalt. organisatsioonides, eesmärgil kui ka lihtsalt elukeskkonnas ja personaalsest huvist haridusvaldkonnas. lähtuvalt.

psience.ee psience.ee

psience@psience.ee psience@psience.ee

psience.ee

752,5 PUNKTI

4. koht

Jaak Aaviksoo Tallinna tehnikaülikooli rektor

Inimeste arvamus Sotsiaalmeedia Google Annetused parteidele Valijatelt saadud hääled Mõjuvõrk Positsioon tööandjana 0 Laenutusi raamatukogust 0

139 144 37,5 139 139 154

listele küsimustele, aga lihtsaid vastuseid pole. Ja siis keegi ütleb, et parim lahendus on see, kui jood Torusiili, ning isegi mõned kõrgharidusega inimesed, ajendatuna lootusetusest ja ebakindlusest, võivad käituda täiesti irratsionaalselt.” Aaviksooga ta avaras rektorikabinetis vesteldes ei saa jätta puudutamata tema rektoriks valimisele eelnenud segadust. Suvel mäletatavasti täitsid ajalehtede külgi uudised TTÜ rektori valmiste kohta. Need kõlasid kui rindeteated. Vaevalt Aaviksoo olukorda nautis. Tema, pikaaegse IRL-i liikme puhul kiputi koguni märkima, et tegemist oli pigem poliitilise määramisega, mitte ausa konkursiga. Miks ühe Eesti tuntuma kõrgkooli juhi valimised nii inetuks läksid? “Selle loo selgroog oli teatud isikute huvide vastuolu. Aga oleme ausad, eks ta inetuks kisVanem põlvkond ei kus. Akadeemilisse konkurentsi advokaadibüroosid ja suhtekorraldusfirmasid palmärka tihtipeale gata – see läks ilmselgelt üle mingi mõistseda, mida likkuse piiri,” hindab Aaviksoo tagantjärenoored oskavad ja le. Kui Aaviksool poleks olnud IRL-i tausmida meie ei oska. ta, kas siis oleks olukord nii vastikuks läinud? “Ma siiski arvan, et põhiliselt oli tegu konkreetsete huvigruppide kokkupõrkega. Kahetsusväärne on see, et formaalselt me ju ei tea, kes nende protsesside taga tegelikult olid.”

Kired on jahtunud, töö käib Nüüd on Aaviksoo juba mõnda aega rektoriametis olnud ja tunnistab, et on väga positiivselt üllatunud: suvised kired on jahtunud ja tehnikaülikoolis valitseb pigem tulevikumeelne õhustik. “Ma kartsin, et suviste segaduste järel on organisatsiooni pingeid rohkem jäänud, aga – ei.” Mis on värske rektori eesmärk TTÜ-s, mis on fookus, kui nii võib küsida? “Kõigepealt sooviksin, et me kool oleks nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasemel tugevamal positsioonil – selgemini nähtav ja tugevama kuvandiga,” vastab Aaviksoo. Ta möönab, et TTÜ on viimastel aastatel tugevamaks muutunud, aga pikk maa on veel minna, et olla näiteks tugevate Põhjamaade tehnikaülikoolidega võrdsel tasemel. “Siia on vaja rohkem rahvusvahelist kogemust ja tippteadust.” Aaviksoo loetleb põhjuseid, miks Eesti taasiseseisvumisele järgnenud kümnendeil tehniline kõrgharidus populaarsuse minetas ja TTÜ seetõttu haridusmaastikul positsioone kaotas. Aga nüüd on tuuled pöörduma hakanud, noored kalduvad jälle tehnikaalasid eelistama. “Saadak-

se üha enam aru, et meil on vaja endale midagi toota, meil on vaja insenere. Meil on vaja reaalses majanduses millegagi hakkama saada.” Muide, kui poliitik olemisest, mida Aaviksoole rektoriks saades ette heideti, veel rääkida, siis kas ta on kahetsenud, et üleüldse poliitikasse läks? Võinuks ehk rahulikult akadeemilist karjääri jätkata. “Poliitika on kompromisside kunst: sa ei saa alati kõike seda, mida tahad, ja sulle ei pruugi meeldida see, mida tahavad teised, aga hea poliitik saab ka seda, mida ta õigeks peab. Ja ma pole sugugi nõus sellega, et Eesti poliitika oleks kuidagi eriti räpane, mitte rohkem kui Eesti elu üldiselt,” vastab ta. “Kindlasti ei kahetse. Töötasin enne 15 aastat Tartu ülikooli peahoones. Inimene peab midagi muud tegema. Ta peab suutma otsustada. Ei saa jääda ühte kohta või ametisse kinni, kuniks jalad ees välja kantakse. Ses mõttes saan ilma igasugu kahetsuseta öelda, et poliitikas olid väga huvitavad aastad.” Üks asi veel. Kui töö kõrvale jätta, siis millega veel võiks Aaviksoo kirglikult tegeleda? Korvpall, milles ta kaks korda Eesti meistriks tuli, see enam pole. Tähendab, huvi pakub ikka, aga ise enam ei mängi. “Mulle väga meeldib, kui saan oma kätega midagi valmis teha, kui on mõnus füüsiline koormus. Selline tegevus lõõgastab,” tunnistab ta. Aaviksoo meenutab märgatava õhinaga, kuidas suvel sai Halliste vallas üht 160 aasta vanust aita korrastatud. “Võtsime vana aida lahti, tegime uue vundamendi ja panime aida kokku tagasi. Seejuures oli tõesti kihvt näha, millist tööd oli tehtud 1849. aastal seda aita ehitades. Kõik palgid olid kirvega tahutud. Sedalaadi asjadega tegelemine pakub mulle tõesti rahuldust.”

UUS KODUMAINE MAHEVIIN

Siia on vaja rohkem rahvusvahelist kogemust ja tippteadust.

Kolm mõjukat Aaviksoo arvates “Ükskõik kuidas me poliitikutesse ka ei suhtu, tuleb tagasi vaadates tunnistada, et poliitikud on need, kes ühiskonda kõige suuremal määral mõjutavad,” ütleb Aaviksoo sissejuhatuseks. Aaviksoo valikusse kuulub esimesena Marju Lauristin. “Ma olin esialgu pisut üllatunud, et poliitikutest hinnati kõige mõjukamaks just Marju Lauristin. Aga kui järele mõtlen, siis ta mõju polegi eelkõige mitte poliitika, vaid ajakirjanduse kaudu. Kõigi nende ajakirjanike kaudu, keda ta on koolitanud. Ja selles mõttes on ta mõju kindlasti märkimisväärne.” Teiseks Edgar Savisaar. “Võtke või jätke, kindlasti on tema Eesti ühiskonda mõjutanud. Kasvõi selles mõttes, et meil on niisugune erakond nagu Keskerakond. See, et Eesti poliitiline maastik on väga spetsiifiline – niisugune olukord, kus ütleme, kolmandik valijaid on olulistest protsessidest välja lülitatud

– on väga selgelt seotud Savisaare mõjuga. Aga kui positiivselt vaadata, tuleb öelda, et just Savisaar on me rahvusvähemuse poliitilises mõttes stabiliseerinud. Selles on täiesti kaheldamatult tema panus. Pluss muidugi see, et temasugune hoiab konkurentparteisid pinges ja vormis.” Kolmandaks Mart Laar. “Mis iganes asjaolud tekitasid olukorra, et temast sai 1992. aastal peaminister – aga see kurss, mis tema osalusel maha pandi, see põhimõttekindel minevikust distantseerumine, põhimõttekindel valik ja selle elluviimine, koos vigade ja kõigega, on olnud Eesti arengu seisukohalt väga selge mõjuga. Kui need rööpad oleks maha pannud keegi teine, siis elaksime me kindlasti hoopis teistsuguses Eestis. See, milline on Eesti täna, on suurel määral 1990. aastate alguse poliitiliste otsuste ja valikute tulemus.”

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist. 25

FOTO: ANDRES PUTTING

Ülle Madise.

Ei reeda, ei laiskle, ei löö araks

UUS KURSUS ALGUSEGA JAANUAR 2016.

Tahaksin, et suudaksin igale probleemile lahenduse pakkuda või vähemalt leida inimese, kes suudab, rõhutab õiguskantsler Ülle Madise.

Külli-Riin Tigasson Asi ei alga ajakirjaniku jaoks hästi. Kui Ülle Madiset mõjukate nimekirja pääsemise puhul õnnitlen, on ta rõõmus, aga hoiatab, et sel teemal intervjuud andes ta isiklikest asjadest ei räägi. “Meediaekspert Raul Rebane on öelnud, et naine saab olla tõsiseltvõetav ainult siis, kui ta isiklikku elu mängu ei too,” ütleb Madise. Niisiis, ei mingit lootust kuulda perekonnast, sõpradest. See on Eestis tavatu. Peaminister Rõivaski toob sageli mängu oma naise ja tütre, nagu ameerikalikud traditsioonid ette näevad. Aga Ülle Madisele meeldib pigem saksalik lähenemine: era- ja avalik elu rangelt lahus. Ta teab liiga hästi, et see, kes toob avalikkuse ette oma eraelu, jääb sellest ilma.

letust korraldama. Toona oli neid, kes arvasid, et mugavam ja riskivabam oleks EL-iga ühineda, susates see otsus ilma referendumita lihtsalt põhiseaduse välislepingute alla. Referendum tähendas riski: 2000. aastate algul oli EL-i pooldajaid ja vastaseid enam-vähem võrdselt. Nüüd on Madisel hea meel, et see risk võeti. “Kui vaadata, kui suured teemad on EL-is üleval – põgenikekriis ja muu selline –, siis oleks Euroopa Liidul Eestis palju vähem legitiimsust, kui referendumit ei oleks olnud,” tõdeb ta.

Vaatas üle ja hindas uusi seadusi 40-aastane Tartust pärit Ülle Madise, kes Põhiseaduskomisjonist liikus ta edasi riigikontnoorena kaalus hetkeks ka arstiks õppimist, on rolli. Ja sealt edasi president Toomas Hendrik nagu Ameerika filmide nice girl. Alati juuksed Ilvese õigusnõunikuks. Ülle Madise töötas läbi kammitud ja elegantselt riides – mis tähendab riigikogus vastu võetud seadusi, mille presiseda, et inimene kannab riideid, mitte riided inident pidi välja kuulutama. Ja Ilmest. Ta armastab käia jalgsi ja ves pani nii mõnelegi seadusele sõita trammiga – Tallinnas Pärnu veto: 2012. aastal kõrgharidusmaantee lähedal olevast kodust Ei taha uskuda reformile, 2013. aastal ettevõteei läinud ta kunagi autoga presiinimestest halba. te tehingukontrollile… Ülle Madendi kantseleisse tööle. Ja talle Arvan, et enamik dise osales ka presidendi armumeeldib joosta ja lugeda. andmiskomisjoni töös. tahab head. Ülle Madisel on seljataga Alates tänavu kevadest on muljetavaldav karjäär. Ta on olÜlle Madise õiguskantsler. Ta nud justiitsministeeriumi osapeab enda ülesandeks mitte üksnes probleemikonnajuhataja, kes oli mitme suure reformi juudele tähelepanu juhtimist, vaid seda, et asutused, res (näiteks halduskohtureform). Siis riigikokus on probleeme, nende lahendamiseks midagi gu põhiseaduskomisjoni sekretariaadi juhataja – ära teeksid. Näiteks kui psühhiaatriahaigla kinniüks neid ametnikke, kes veenis 2003. aastal poses osakonnas on ebainimlikud tingimused, siis liitikuid Euroopa Liitu mineku üle ikka rahvahää-

myyk@tampe.ee tel. 58 62 6002 27

FOTO: ANDRES PUTTING

Mart Nutt: erakordse veenmisjõuga inimene Riigikogu liige Mart Nutt, kes Euroopa Liiduga ühinemise aegu oli põhiseaduskomisjoni liige ja puutus Ülle Madisega töös tihedalt kokku, meenutab teda sellest ajast kui erakordselt suure töövõime ja veenmisjõuga ametnikku. Võiks öelda, et Ülle Madise on Eesti meritokraatia parimaid esindajaid – keegi, kes on tippu jõudnud ainult ja ainult tänu tublile tööle, aususele ja andele. “Ülle Madise on esiteks väga kohusetundlik, teiseks väga töökas ja kolmandaks on tal väga kõrge õiglustunne. Mingil juhul ei teeks ta asja, mida peab valeks,” kinnitab Nutt. “See on aidanud tal elus edasi jõuda. Ja ta on ka andekas!”

479 PUNKTI

Ülle Madise on aastaid president Toomas Hendrik Ilvesele nõu andnud. Usutavasti on president teda ka kuulda võtnud. ei piisa ainult selle möönmisest… On vaja kokku leppida, kuidas ja mis ressursside arvel olukorda parandada. Ühesõnaga, lõpuni minna! Ah jaa, peale muu on Madise ka ülikoolis professor ja teeb raadiosaateid. Kust ta kogu selle jõu võtab? “Eks suure töövõimega inimene jõuabki rohkem,” ütleb Madisega tihedalt kokku puutunud riigikogu liige Mart Nutt. “Aga ta oskab ka hästi lõõgastuda, on hea meelega koos sõpradega, valmistab ise head toitu või käib seda koos sõpradega naudisklemas.” Igal aastal käib Madise korra Tais puhkamas.

Käsu peale seadused ei selgu Madise ütleb, et kui tal on mingi küsimus lahendada – näiteks leida lahendus õiguslikule probleemile –, siis parim lahendus seda teha ei ole istuda kontorilaua taga, värvilised sedelid ülesandeid meelde tuletamas. “Õiguslike probleemide lahendamine on loominguline tegevus ja seda ei saa teha kella peale ja käsu korras, näiteks et täna kella 12-ks olgu kolm probleemi lahendatud!” üt-

leb ta. Pigem laseb ta mõttel rahulikult töötada – midagi muud tehes tiksub peas vaikselt probleemile lahenduse leidmine ja õige vastus võib tulla ka joostes või hommikul tööle kõndides. Kui uskuda Eesti Päevalehe tellitud Emori küsitlust, siis leidub Ülle Madise fänne enim naiste hulgas, vanuserühmas 60+ ja nende seas, kelle töö on mingitpidi seotud poliitikaga. Kui see lugu on peaaegu valmis, saabub mu postkasti meil. Ülle Madise tunneb nuret, kas kõik oluline sai ikka meie intervjuusse kirja. Ta on räägitut analüüsinud ja seda numbrite ja tähtedega kategoriseerinud. Selleks et oleks päris kindel, et kõik on selge, väike tükike sellest meilist. “3. Mu põhimõtted a. Tahaksin, et minu peale saaks absoluutselt kindel olla: ei reeda, ei laiskle, ei löö araks. b. Tahaks inimesi õnnelikuks või vähemalt mitte õnnetuks teha ja olla lahe kaaslane c. Tahaksin, et suudaksin igale probleemile lahenduse pakkuda, oma erialast väljaspool soovitada inimese, kes lahendab.

49. koht

Inimeste arvamus Sotsiaalmeedia Google Annetused parteidele Valijatelt saadud hääled Mõjuvõrk Positsioon tööandjana Laenutusi raamatukogust

Ülle Madise õiguskantsler

136 141 119 0 0

0 0

d. Kõik ettevõetud tööd tuleb viia ausalt lõpuni. e. Oleksin õnnelik, kui minu kohta arvataks, et olen loominguline, loogiline ja sõbralik. f. Ei taha arutamisest ja otsustamisest kõrvale jätta ka neid, kes on negatiivselt meelestatud. Ses mõttes konflikte ei karda. Enamasti ju põhiseaduslikku probleemi polegi, kui kõik on ühel meelel. Pole mõtet sulguda samal meelel olevasse vestlusringi. See pole ka demokraatlik. Vabas ühiskonnas peavadki erinevad vaated esindatud olema, ka otsustamise juures. g. Ei taha uskuda inimestest halba. Arvan, et enamik tahab head. Parem on asjad kohe selgeks rääkida, kui on tekkinud vääritimõistmine või viga.”

Kes on mõjukaimad? • Ülle Madise üks favoriite on teatri NO99 dramaturg Eero Epner. Kui mõelda eestlaste mõjule maailmapoliitikas, siis aga hoopis president Toomas Hendrik Ilves.

MÕJUKATE EDETABEL Marju Lauristin

europarlamendi saadik

Jevgeni Ossinovski

SDE esimees, tervise- ja tööminister

Mihhail Kõlvart

Jaak Aaviksoo

Yana Toom

Eiki Nestor

Tallinna abilinnapea

Tallinna tehnikaülikooli rektor

europarlamendi saadik

riigikogu spiiker

Jaanus Marrandi

OÜ Estonia nõukogu esimees, riigikogu liige, SDE

Taavi Rõivas

peaminister ja Reformierakonna esimees

Hanno Pevkur

Urmas Sõõrumaa

siseminister

kinnivara- ja turvaettevõtja

Google

Annetused parteidele

Valijatelt saadud hääled

Mõjuvõrk

Positsioon tööandjana

Laenutusi raamatukogust

Kokku

140

154

153

148

828

151

128

55,5

156

147

145

782,5

153

138

158

145

755

139

144

37,5

139

154

752,5

154

132

143

159

145

746

140

92,5

131,5

146

145

738

152

138

121,5

139,5

724

156

152

55,5

120,5

157

724

115

83,5

131

150

145

707,5

152

80,5

159

145

155

691,5

Inimeste arvamus

Sotsiaalmeedia

150

POLIITIKUD

RIIGIAMETNIKUD

PÕLLUMEHED

KULTUURITEGELASED JA SPORTLASED

ETTEVÕTJAD

JURISTID

HARIDUS- JA TEADUSRAHVAS

EESTIVENELASED

Meie mõjukate edetabeli metoodika on lihtne. Järjestasime iga valdkonna kandidaadid kriteeriumide kaupa nii, et iga kriteeriumi võitja sai 20 punkti, teiseks tulnud kandidaat 19, kolmandaks tulnu 18 jne. Kui kandidaat mõnes kriteeriumis tulemust üldse kirja ei saanud – näiteks ei eksisteeri teda üheski sotsiaalmeedia kanalis –, läks talle selles arvestuses kirja null punkti. Seega on tegemist omamoodi mitmevõistlusega. Selleks et olla tõeliselt mõjukas, tuleb silma paista paljudel eri aladel. Kes aga juhtub mõnel alal nulli saama, seda ei pruugi teiste alade tugevad tulemused enam kõrgesse mängu tagasi tuua. Vaata ka epl.ee/mojukad/metoodika

Inimeste arvamus – Turu-uuringute AS uuris kandidaatide mõjukust 1000 inimese seas korraldatud küsitlusega. Küsitletud said nimetada igas kategoorias viis mõjukamat inimest Sotsiaalmeedia – Twitteri, Facebooki, Instagrami ja LinkedIni kontaktide kogusumma Google – selle aasta jooksul Google’isse tekkinud linkide arv Annetused – 2014.–2015. aasta jooksul erakondadele tehtud annetuste summa Hääled – 2015. aasta riigikogu valimistel või 2014. aasta europarlamendi valimistel saadud häälte arv Mõjuvõrk – kuulumine olulisemate firmade ja organisatsioonide nõukogudesse ja juhatustesse Positsioon tööandjana – isiku juhitavate olulisemate ettevõtete 2014–2015 makstud riigimaksud või tööjõumaksud Laenutusi raamatukogust –isiku avaldatud raamatute laenutuste arv 2014. aastal autorihüvitusfondi tabeli järgi

Kallid kliendid! AS TTP tänab Teid meeldiva koostöö eest 2015 aastal! Soovime Teile ilusaid jõule ja rõõmsat aastavahetust! Meeldivate uute kohtumisteni aastal 2016!

MÕJUKATE EDETABEL 11

Margus Linnamäe

Olga Ivanova

13 14 15 16 17

farmaatsia- ja meediaettevõtja

riigikogu liige

Oleg Ossinovski transiidiettevõtja, Spacecomi juhatuse esimees

Ivari Padar riigikogu liige, SDE

Margus Tsahkna sotsiaalkaitseminister, IRL-i esimees

Rein Raud Kirjanik ja õppejõud

Kadri Simson riigikogu Keskfraktsiooni esinaine

Indrek Tarand

Mart Helme

20 21 22 23 24 25

europarlamendi saadik

EKRE esimees, riigikogu liige

Hans H. Luik meediaettevõtja, Ekspress Grupi nõukogu liige

Kristo Käärmann Transferwise Ltd juhatuse esimees

Kaja Kallas europarlamendi saadik

Edgar Savisaar Tallinna linnapea (ametist kõrvaldatud), Keskerakonna esimees

Helir-Valdor Seeder riigikogu esimene aseesimees, IRL

Sven Sester rahandusminister

Google

Annetused parteidele

Valijatelt saadud hääled

Mõjuvõrk

Positsioon tööandjana

Laenutusi raamatukogust

Kokku

106

31,5

145

121,5

150

688

109

145,5

133

136

687,5

144

134

25,5

158

141

685,5

124

72,5

157

151

121,5

680

151

91,5

137

140

154

673,5

150

151,5

128,5

156

669

142

131

11,5

147

154

668,5

147

148

128,5

153

659,5

141

37,5

151

155

658,5

138

155

115,5

148

639,5

119

143

139

152

636

110

159

120,5

144

628,5

160

103

160

145

621

59,5

106

140

146

145

596,5

129

37,5

149

132

145

592,5

Inimeste arvamus

Sotsiaalmeedia

134

Inimeste arvamus – Turu-uuringute AS uuris kandidaatide mõjukust 1000 inimese seas korraldatud küsitlusega. Küsitletud said nimetada igas kategoorias viis mõjukamat inimest Sotsiaalmeedia – Twitteri, Facebooki, Instagrami ja LinkedIni kontaktide kogusumma Google – selle aasta jooksul Google’isse tekkinud linkide arv Annetused – 2014.–2015. aasta jooksul erakondadele tehtud annetuste summa Hääled – 2015. aasta riigikogu valimistel või 2014. aasta europarlamendi valimistel saadud häälte arv Mõjuvõrk – kuulumine olulisemate firmade ja organisatsioonide nõukogudesse ja juhatustesse Positsioon tööandjana – isiku juhitavate olulisemate ettevõtete 2014–2015 makstud riigimaksud või tööjõumaksud Laenutusi raamatukogust – isiku avaldatud raamatute laenutuste arv 2014. aastal autorihüvitusfondi tabeli järgi

Taavi Veskimägi: TALLINN: Saestuudio, Männiku tee 19; Niidustuudio, Viljandi mnt 16b TARTU: Metsakaupmees, Võru 94 PÄRNU: Tanni-Vakoma, Suur-Jõe 50; Voldak, Riia mnt 106 RAKVERE: Baseilo, Tallinna tn 47 JÕHVI: Baseilo, Rakvere 35 TAPA: Baseilo, Pikk 19 PAIDE: Baseilo, Suur-Aia 45 NARVA: Baseilo, Hariduse 13 VILJANDI: Viljandi Nurme, Jämejala RAPLA: Vallep Invest, Tallinna mnt 3

KOHILA: Kohila tehnikakeskus, Vabaduse 15d JÕGEVA: Estem Tehnikakaubad, Kesk 3 VALGA: Mehka, Pikk 4 VÕRU: Mehka, Vabaduse 4b OTEPÄÄ: Mehka, Valga põik 3 KÄRDLA: Rauapood, Leigri väljak 1 HAAPSALU: R-Tehnika, Tehnika 7 KURESSAARE: Agricenter, Talli 8 PÕLVA: Roosmashiin, Võru 32 LIHULA: Rauapood, Tallinna mnt 62a KURESSAARE: Remondikoda, Pikk 61

tahaksin olla seal, kus töödes on hoogu, et seiklusvaim, mis on minu jumal, oleks rahuldatud

Mind hoiab käigus visioon, suur plaan ja kui see kaob, siis kaob ka sära silmist, ütleb Eleringi juht Taavi Veskimägi.

Taavi Veskimägi on tuntud agara matkajana. Fotol lõpeb meresüstaretk. FOTO: ERAKOGU

Kärt Anvelt Oled sa üllatunud, et oled mõjukate riigiteenrite edetabeli tipus? Olen nüüd 20 aastat Eesti riigiteenistuses olnud. Riigiametnikuna rahandusministeeriumis, poliitikuna, nüüd äriühingu juhina. Küllap on siis seda tähele pandud. Võib öelda, et kogu mõju, mis mul on, olen ma Eesti riigilt saanud ja kogu seda mõju, mis mul on, olen ma Eesti riigi huvides kasutanud.

Sinu kohta öeldakse, et sinus olnuks ja on praegugi potentsiaali saada riigijuhiks. Kas tagasitee poliitikasse on veel võimalik? Selleks et saada peaministriks, tuleb poliitikas osaleda. Mina poliitikas ei osale. Sellest lähtuvalt ei ole mul ka võimalust peaministriks saada. Elus on mingisugused etapid. Mul ei olnud ju mingit häda 2001. aastal rahandusministeeriumist lahkuda: olin ju avaliku teenistuse riigiametniku-

FOTO: VALLO KRUUSER

na väga huvitava ja väljakutsuva töö juures. Tol ajal ikkagi väga noore inimesena kogu riigieelarve kulude poole kokkupanemise eest vastutada oli kindlasti väga huvitav ja oluline.

Aga miks sa siis ikkagi lahkusid ja võtsid ette erakonna Res Publica moodustamise? Eks ma ühelt poolt tajusin poliitilist klaaslage. Paratamatult on sul riigiametnikuna kuhugi maani võimalus, aga mitte sealt edasi. Samamoodi oli minu poliitikast lahkumisega. Mul oli ju poliitikuna võimalus selle lühikese aja jooksul 2002.–2009. aastal olla nii fraktsiooni esimees, minister, erakonna esimees kui ka riigikogu aseesimees. Ma nägin selle töö ära ja andsin nii palju, kui ma anda suutsin. Aga see etapp sai minu jaoks läbi. Täna ma olen siin, Eleringis ja siin on jätkuvalt väga põnev.

Kuidas edasi? Ma ei piira end siin kuidagi. Elame ennenägematult ettearvamatus maailmas ja minus on piisavalt palju seiklusvaimu nii tööalaselt kui ka elus üldse. Ma ei klammerdu mingisuguste valikute külge. Huvitavate väljakutsetega tuleb kaasa minna. Mind hoiab käigus visioon ja kui visioon kaob, siis kaob ka sära silmist. Ma töötan kindlasti väga tugeva sisemise motivatsiooni põhiselt. Sisemine motivatsioon hoiab mind visioonist lähtuvalt käigus. Seetõttu ei tahaks ma end kuidagi piirata, et teen seda, teist või kolmandat. Mulle meeldib oma varasemate tegemiste kohta öelda, et need on eelmised elud: riigiametnik, poliitik. Mul on aga alati olnud üks väga oluline põhimõte, et kui midagi teha, siis teha. On ju palju endisi poliitikuid, kes ikkagi kuidagi kiibitsevad. Kui mina 2009. aastal poliitikast lahkusin, siis võin käsi südamel öelda, et ma ei ole pärast seda ei kaudselt ega otseselt kuidagi poliitikaga tegelenud. Seetõttu lahkusin ma ka erakonnast. Ma pole kuidagi üritanud ka mõjusidemeid tekitada ega kuidagi selle maailmaga seotud olla. Sama oli 2002. aastal rahandusministeeriumist ära tulles: kui midagi teha, siis teha ja teha täiega.

pandi sinna ette jalust ära. Nüüd on see arvamus muutunud.

Ma arvan, et siin on üks märksõna autentsus. Olen proovinud aja jooksul üha autentsem olla. Kui vaatan tagasi – ja tagantjäJa kui asi ammendub, tuleb rele tarkus pole mingi tarkus –, edasi minna ja midagi muud Tulemuseni siis kui oleksin kümme aastat tateha? jõudmiseks ei ole gasi olnud nii tark kui nüüd, külJah, täiega. Kiibitsemisel pole hunt-and-kill-tüüpi lap siis oleksin osanud ka poliitimingisugust mõtet. See ei anna lähenemine just kas asju teisiti ja paremini teha. võimalusi ja veelgi enam – pole Kindlasti oli ka Res Publica üks ka vastutust. Sellest tulenevalt kõige efektiivsem. kõige suuremaid probleeme auarvan, et poliitikasse tagasi mintentsuse puudumine. Kuigi mida na ei ole mul plaanis. Ma olen aeg edasi, seda rohkem ma arvan, et Res Publica nüüd Eleringis ja siin on väga huvitav. tulek ja roll Eesti poliitika muutmisel ei ole olnud Minu puhul on oluline, et tahan olla seal, kus läbikukkumine. on muutused. Arvan, et minu tugevus on muuKui ma siia tulin, oli mul olemas kogemus, tuste juhtimine ja strateegiline poliitika kujunkuidas muutusi juhtida, ja ma proovisin sellest damine ettevõtte, riigiasutuse või mis tahes orkogemusest parima võtta. Mulle väga meeldib ganisatsiooni tasemel. Ma tahaksin olla seal, kus Šoti filosoofi Thomas Carlyle’i öeldu, et kogemus on dünaamikat, muutust. Et seiklusvaim, mis on nõuab küll väga kõrget hinda, aga õpetab rohminu jumal, oleks rahuldatud. kem kui miski muu. Kui Eleringi tulin, oli mul kogemus ja ma proovisin seda kogemust rakendaKui tulid Eleringi juhiks, mõtlesid selle eluala da. Ja üks tuum oli: ole autentne, ole see, kes sa professionaalid: nii, mingi poisikesest poliitik

oled. Ma nägin, mis on minu tugevus ja mis on siinse tiimi tugevus.

Sa ei proovinud Eleringis olla maailma parim? Kindlasti mitte! Ja ma pole endiselt maailma parim elektrofüüsik. See on teiste inimeste töö. Aga ma nägin, et ka mina saan sellele organisatsioonile midagi anda. Muidugi poleks ma siia kunagi tulla tahtnud, kui mul oleks olnud arusaam, et mul ei ole midagi anda. Aga minu baashüpotees on – ja see pole midagi uut, see oli sama ka 2002.–2003. aastal, kui me valitsust moodustasime –, et nii nagu kunagi ei tohi arsti sotsiaalministriks panna, ei tohi kunagi ka elektrikut elektri põhivõrgu ettevõtte juhiks panna. Sest paratamatult toimivad süsteemid tasakaalus. Kui inimene on valdkonna professionaal, siis insener ajab taga tehnilist maksimalismi ning arst vaatab ainult seda, kuidas parimate ravimitega, arstiriistade ja protsessidega saaks inimest ravida. Aga paratamatult on olemas ka majanduslik ja sotsiaalne mõõde. Ja juhi roll ongi need mõõtmed kokku siduda ning organisatsioonis tasakaal tekitada.

Siia tulles nägin, et saan pakkuda laiemat vaade aastatega olnud üks Euroopa Liidu arenenudet, kuidas Eesti Energia osakonnast võiks esmaid elektriturge, kus on kõige vähem konkumalt välja kujuneda iseseisva elektrisüsteemi halrentsipiiranguid. See on tõesti avatud turg ja hea dur ja nüüd, 1. jaanuarist elektri ja gaasi ühendmeel on öelda, et konkurents toimib, turuosalisi süsteemi haldur. on palju, tarbijatele kehtivad palju paremad hinOlen väga palju tänu võlgu headele kolleeginad, kui olid fikseeritud hinnad. See on end prakdele – Peep Soonele ja Kalle Kilgile. Siia tulles tikas tõestanud. ei tundnud ma neid, aga minu põhimõte oli, et Eesmärk polnud ju eraldi põhivõrgu ettevõme läheme siinsete inimestega koos edasi. Usun te moodustada, vaid eesmärk oli ikkagi elektriväga segameeskondadesse, kus on erinevad eluturg luua ja selleks oli ka vaja põhivõrgu ettevõtkogemused, erinevad valdkonnateadmised ja ka te eraldamist. Loomulikult on selle kõigega kaaseri sood. See annab parima töövõimelise komnenud suured investeeringud, 2010.–2015. aasbinatsiooni. Ma ei vaja siia teist Taavi Veskimätal u 500 miljonit eurot, aga need on end ka õige. See andiski tugeva põhja. Minul oli Eleringigustanud. le midagi anda ja ma ise olen Eleringilt ja siinMinu nägemus oli ka see, et Eestis võiks olla setelt inimestelt väga palju õppinud. Sellepärast ühendsüsteemi haldur, sest minu pikem ettekupolegi ma praegu kindlasti enam jutus on, et tulevikus pole meil see, kes ma olin 2009. aastal siia eraldi elektri-, gaasi- ja kaugkütArsti ei tohi panna tulles. teturg, vaid on üks energiaturg, sotsiaalministriks, kus energiakandjad omavahel elektrik ei sobi Kuidas sa ise sõnastaksid, konkureerivad. Energiasüsteem põhivõrgu ettevõtte muutub palju universaalsemaks miks on Elering Eestis väga oluline ja mõjukas ettevõte? ning barjäärid energiakandjate juhiks. Sest meie tagame Eesti enervahel kaovad. giatarbijate varustuskindluse. Et Aga mis edasi saab? Energeetika areneb ju inimestel oleks tuba valge ja soe toit laual.

kiiresti. Mis on sinu enda arvates su kõige olulisem tegemine siin selle aja jooksul? Kas ma ütlen ette? Ei, ära ütle! Ma näen Eleringi arengut kui protsessi, mis hakkab pihta veidi kaugemalt, 2007. aastast, kui olin veel parlamendis ja me valitsusega vaidlesime. Teatavasti olid 2007. aastal arutelud Euroopa Liidu elektri ja maagaasi siseturu direktiivide asjus: kas Eesti peaks taotlema erandit põhivõrkude omandilisel eristamisel. Olles tol ajal riigikogus nii Euroopa Liidu asjade kui ka majanduskomisjoni liige, kes energeetikateemadega tegeles ja nende küsimuste eest vastutas, oli minu arusaam väga selge, et Eesti energiavarustuskindlus tuleb tagada toimivate turgude kaudu. Selle jaoks on vaja sõltumatut osapoolt, kes pole ühegi suure tootjaga seotud. Elektriga nii läkski ehk Eesti ei küsinud erandit, mis seejärel viis põhivõrgu eraldamiseni Eesti Energiast. Gaasi puhul küsisime erandit, mis tähendas, et see protsess on olnud palju pikem. Ma arvan niisiis, et esimene oluline asi – kui me räägime Eesti energeetikast –, mis minul õnnestus ära teha, oli see, et aktsepteeriti arusaama, et meil on elektri- ja hiljem ka gaasituru arendamiseks vaja ühte sõltumatut osapoolt, kes võtab enda peale vastutuse turu arendamise eest. Hiljem olin juba põhivõrgu Eesti Energiast eraldamise komisjoni esimees ja arvan, et väga oluline oli, et suutsime luua iseseisva ja tugeva elektri põhivõrgu ettevõtte Elering koos varade ehk liinidega. Polnud ju kindel, et need varad meiega kaasa tulevad. Lätis jäid need endiselt Latvenergo kätte. Elering oli eeldus selleks, et elektriturg hakkaks toimima nii, nagu me praegu näeme. Olen väga rahul ja arvan, et Eesti elektriturg on nen-

426 PUNKTI

58. koht

Inimeste arvamus Sotsiaalmeedia Google Annetused parteidele Valijatelt saadud hääled Mõjuvõrk Positsioon tööandjana Laenutusi raamatukogust

Taavi Veskimägi riigiettevõtte Elering juht

0 145 123,5 0 0 157,5 0 0

sinna kõrvale. Saan juba aru, mis töötab ja mis ei tööta. Seetõttu olen ma kindlasti muutunud palju kannatlikumaks ja kompromissialtimaks. Mõistan nüüd, et tulemuseni jõudmiseks ei ole hunt-andkill-tüüpi lähenemine just kõige efektiivsem. Sa pead jätma ka partnerile võimaluse oma nägu säilitada, laskma ka teisel osapoolel oma võitu näidata. Kindlasti olen juhina hakanud rohkem keskenduma tulemusele kui protsessile, see tähendab protsessi ilule, mida poliitikas sai võib-olla isegi liialt taga aetud just selles mõttes, et tuli võita iga lahing, mis võis viia sõja kaotuseni. Ma olen vabalt valmis lahingud ära andma, selleks et sõda võita. Minus on tekkinud mingisugune rahu, ma ei pea igat lahingut tingimata võitma.

Kui vaatame energeetika suundumusi, on neist oluline, et kogu IT-pool tuleb energeetikasse väga suure hooga sisse. Miks mitte ei võiks Eleringist kujuneda ka Eesti energeetika tarkvõrOled sa nõus, et sinu mõjuvõrgustiku tekkimiguoperaator ehk sisuliselt see, kes haldab Eessele on kaasa aidanud ka sinu suur hobi – jaht. ti energeetika keskset IT-platvormi või infrastruktuuri. Järgmine võrk, millega Elering saaks ja Ehk et jahiseltskonnas kohtusid sa inimestepeaks edasi minema, ongi energeetika IT-põhiga, kellega muidu ei kohtuks, ning poliitikuna võrk, milleks oleme nüüdseks juba mitu asja käisuutsid ehk just jahiseltskonnas vastaspoole vitanud. Ühelt poolt andmevahetusplatvorm, mis poliitikutega asju paremini lahendada? Ma ise tahaksin seda pigem teisiti näha. Selliselt, praegu elektritarbimispunktides kõigi tarbijate et mul on olnud erakordne võimalus tegutseda mõõteandmeid kogub. Kohe teeme sama ka gaasi Eesti riigis positsioonidel, mis on olnud horisonpuhul, tulevikus miks mitte ka kaugküttes. Sisutaalsed, ning minu töö on andnud mulle võimaliselt on see platvormi tüüpi teenus nagu Apple’i luse 20 aasta jooksul kokku puutuda nii paljude App Store ning kogub tulevikus peaaegu reaalajas inimestega. John F. Kennedyt tsiteerides on minu kokku nii elektri, gaasi kui ka kaugkütte mõõtefilosoofia olnud: ära küsi, mida saab riik teha sinu andmed, mille peale äpitegijatel on võimalik luua jaoks, küsi, mida sina saad teha riigi heaks. Seda konkreetseid rakendusi. On need siis virtuaalparafraseerides olen ma alati mõelnud, mida elektrijaamad, agregaatorid või tarbimise võrdmina saan teha selleks, et teislusportaalid. Elering pole kaute ettevõtmised õnnestuksid. geltki valmis, aga ta on piisavalt Ma olen vabalt Küllap ka see, et inimesed tajudünaamiline, et muutuvas keskvad, et minule saab mõneti lookonnas ka ise pidevalt muutuvalmis lahingud ta, on ehitanud pikaajalised ja ses olla. ära andma, tugevad suhted nii avaliku, eraselleks Kuidas sa end ise juhina hinkui ka kolmanda sektori inimeset sõda võita. dad? tega. Minu tugevus on, et suudan Olen proovinud ajas ka ise muurääkida ettevõtjatega ettevõtjate tuda. Just seesama autentsuse taotlus. Loomukeeles, riigiametnikega riigiametnike keeles, kollikult muutub ja kohandub ka see autentsus aja manda sektori inimestega nende keeles ja poliijooksul. Kindlasti on minus ääretult palju hunttikutega poliitikute keeles. and-kill-tüüpi emotsiooni või inimest, kuid olen Kuid praegu pole minu peamine hobi enam proovinud end muuta. Arvan, et kogemus on mijaht. Käin jahil väga vähe. Aga looduses käin ma dagi sellist, mis muutumisele palju kasuks tuleb. palju ja teen üsna palju sporti ja pikki matku. Olen Kogemustepagasi on aga andnud 20 aastat riigiviimasel viiel-kuuel aastal nii jala, rattaga, suusaametniku, seejärel poliitiku ja nüüd riigiäriühintades kui ka kajakiga sõites Eesti, aga ka mõned gu juhi tööd pluss muud ühiskondlikud tegevused muud kohad risti-põiki läbi käinud.

Reet Aus.

Jäätmetega moenädalatel Vastandumise asemel otsib disainer lahendusi, mis võiksid suurtööstureid loodust säästma veenda.

FOTO: TIIT BLAAT

Kaarel Kressa Reet Ausi ühiskondliku mõju põhjuste üle pole vaja pikalt pead murda. Iga kord, kui tema disainitud rõivastest Eestis või välismaal mõni artikkel ilmub, läheb jutt moeajakirjade tüüpteemade asemel keskkonnasäästlikule ettevõtlusele, materjalide taaskasutamisele, Läänemere keemilisele koostisele, kapitalismi tulevikule jne. Ausi tegemisi saab lähemalt vaadelda Jaak Kilmi ja Lennart Laberenzi tänavuses dokfilmis “Moest väljas”. Filmis läheb disainer ühe masstoodetud eseme jälgi ajades Bangladeshi, et näha, mismoodi rõivatööstuses tegelikult asju aetakse. Bangladeshis tutvub Aus tootmisega aga nii põhjalikult, et praeguseks tegutseb sealses Beximco korporatsiooni tehases ka üks Ausi upcycling’u meetodit kasutav tootmisliin. Upcycling on lihtsamalt öeldes jääkide kasutamine, nii et väärtusetuks peetud materjalist saab väärtuslik toode. See on täpselt selline lugu, mida sotsiaalmeedias hea meelega jagatakse. Ausi suurt Facebooki-populaarsust näitab ka meie uuring. EKA disainiteaduskonna dekaan Lylian Meister ütleb kommentaariks, et Ausi arusaam globaalse moetööstuse probleemidest on peale ühiskonnakriitika viinud ka käegakatsutavate ja esteetiliselt originaalsete lahendusteni. “Disain iseenesest on probleemide lahendamisele suunatud eriala ja kindlasti on maailma jätkusuutlikkus juba mõnda aega olnud kõige suurem prob-

FOTO: TIIT BLAAT

leem, millega tegeleda,” nendib Meister. Tänavuses Põhjala ettevõtlusraportis üheks põhjamaade edukamaks naisettevõtjaks tituleeritud Aus ei räägi töösturitele, et kasum ja efektiivsus on kurjast – vastupidi, ta räägib, et säästvam lähenemine võiks rõivatööstusel aidata reaalset raha kokku hoida. “Mul ei ole soovi olla opositsioonis,” kinnitas Aus tänavu Eesti Päevalehele. “Tuleb pakkuda suurkorporatsioonidele alternatiive, et nad hakkaksid vaikselt aru saama: säästmiseks on väga lihtsad võimalused. Kui suurbränd toodab kuus miljonit triiksärki, siis ainult rulli- ja lõikusjääkidest oleksime meie võimelised tootma veel 35 000 samast kangast särki. See on kangas, mille eest nad on maksnud!” Praegu on H&M-i-sugused firmad valmis teda vähemalt ära kuulama, ehkki upcycling’u ulatusliku juurutamiseni on siit veel pikk maa minna. Realistina teab Aus, et keskkonnasäästlikku lahendust võib tõeliselt edukaks nimetada siis, kui selle rakendamine jõuab massidesse ja saab üleilmseks. “Rahul olen siis, kui kõik tootjad kasutavad ära oma ülejäägid,” vastas Aus, kui talle mõjukate edetabelisse jõudmisest teatasime. Optimist-

Äsja ütles üks magistrant mulle, et pärast Reeda loenguid pole ta maailmapilt enam kunagi endine. likuks teeb saavutatu teda küll. “Tore uudis, töötame edasi! 2015. aasta on näidanud mitme aasta töö tulemusi. Siin saavad kokku mitu asja: keskkonnateemade suurem kajastatus, moetööstuse pahupoole teadvustamine meedias, korporatsioonide jätkusuutlikumaks muutumine jne. See kõik on loonud soodsama pinnase väärtustava taaskasutuse rakendamisele ka suurtootmises.” Artikli kirjutamise ajal viibis Aus tööreisil Sri Lankal, täna aga peaks ta olema juba Bangladeshis. “Lendasin tehasesse näidiseid tegema ja meie sertifitseeritud õmblusliini üle vaatama,” selgitas ta. Oma kaubamärgi vedamise kõrvalt on Ausil veel mitu ametit. “Reet jõuab palju,” kommenteerib Meister. “Tal on oma tegus ettevõte, mille toodang on näiteks Eesti Disaini Maja bestseller. Ta töötab EKA disainiteaduskonna vanemteadurina, tegeledes jätkusuutliku disaini uuringute ja ka suures mahus õpetamisega, vedades mitut projekti ja teoreetilist kursust. Reeda uurimistöö esindas Eesti teadust ka EXPO-l ühena kuuest tutvustatud teadusteemast. Tänavu sai temast Linnateatri peakunstnik. Ja tal on ka lapsed kodus kasvatada. Mina ei tea, kuidas see kõik võimalik on, oskan ainult öelda, et Reet on väga tegus, reibas, heatujuline ja leiab alati aega asjadesse süveneda. Äsja ütles üks magistrant mulle, et pärast Reeda korraldatud loenguid pole ta maailmapilt enam kunagi endine. Ilmselt kannustab teda missioon ja ka eneseteostuse vajadus.”

Reet Aus ei taha suurte tekstiilitootjatega mitte võidelda, vaid neid hoopis omal moel aidata. Riidesiiludest, mis muidu ära visataks, saab tegelikult teha hulga kauneid rõivaid.

Mõjutaja Kui Reet Aus peaks nimetama ühe mõjuka Eesti inimese – puhtisiklike kriteeriumide ja sisetunde põhjal –, siis kes see oleks ja miks? Ingvar Villido (joogaõpetaja, Lilleoru kogukonna asutaja – toim), vastab Reet Aus. Miks? Sest ta õpetab, kuidas inimene saab ise oma elu muuta.

63.

401,5 PUNKTI

koht

Inimeste arvamus Sotsiaalmeedia Google Annetused parteidele Valijatelt saadud hääled Mõjuvõrk Positsioon tööandjana Laenutusi raamatukogust

Reet Aus moelooja

106 147 148,5 0 0 0 0 0

Jamara Germany on usaldusväärne Saksamaa kvaliteet! Kvaliteetsed puldiga juhitavad hobitooted otse maaletoojalt.

Vaata ja telli: www.jamara.ee või küsi lisainfot telefonil 58 229 489. Oleme Jamara Germany ametlik esindaja Baltikumis.

Tegeleme jae ja hulgimüügiga.

FOTO: SVEN ARBET

Napp ja ammendav Mart Juur Mahukate kunstivormidega Juur ei tegele. Teda selleks sundida oleks sama ebaaus kui mõni elava loomuga laps üksi tuppa kinni panna. Veiko Märka Mart Juur on Eesti humorist, saatejuht ja muidu universaalne sõnasepp. Teda iseloomustab lakkamatu huvi kõige ümbritseva vastu ja tema silmapaistvaim omadus on võime rääkida millest tahes ja teha seda napilt, kuid ammendavalt. Näiteks firmapidudest: “Algamas on firmapidude hooaeg ja jälle teevad paljud töötajad oma margi täis. Mida teha, et pärast firmapidu poleks vaja hakata uut töökohta otsima, sest vanasse on piinlik minna? Mõned näpunäited. 1. Ära saabu liiga vara. Peo esimeses faasis on ülemus suhteliselt kaine ja seetõttu pinges. 2. Minekuga ei tasu ka hilja peale jääda, võib juhtuda, et toit ja tasuta alkohol on siis juba otsas.” Juure varasest lapsepõlvest on teada eelkõige see, et ta on pärit Otepäält ja pandi kooli isegi mitte kuue-, vaid viieaastaselt. Seetõttu jäi tema lapsepõlv ülekohtuselt poolikuks. Hilisemas elus ongi Mart püüdnud süütutest muretutest põngerjapäevadest ilmajäämist korvata, tehes seda mitmel eri moel, eriti edukalt püstolhumoristina. Erinevalt näiteks Andrus Kivirähkist, Gert Kiilerist või Peep Pedmansonist ei ole Mardil püsi tegeleda pikkade tekstide, näiteks romaanide, jutustuste või telesarjade kirju-

tamisega. Seda temalt nõuda oleks sama kui laps 1981. aastal võitis Juur Pikri esimese kooliterveks päevaks üksi tuppa jätta. Mardi tööpäenoorte huumorivõistluse. See oli tähtsaim sündvi (kui tema tegevust ikka tööks nimetada saab!) mus väikelinna ajaloos pärast 1217. aasta Otepää täidab hoopis lapselikult aktiivne, kuid süsteelahingut. Kui palju ja kas üldse Mart koolis oma mitu rähklemine. Kuid erinevalt lapsest, kes kinooruse pärast kannatas, seda ma ei tea. Aga pub sellega ainult täiskasvanuid segama, oskab teistest kaks aastat nooremana alustas ta Tartus Juur olla täpselt õigel ajal õiges kohas ja endaka ajakirjandusõpinguid ja see oli küll liig, mis liig. le igast olukorrast kasu lõigata. Näiteks ilmutas Seda enam et Juure kursus oli andekaid inimesi just tema 2010. aastal koguteose “101 Eesti poptulvil: Kauksi Ülle, Madis Jürgen, Margit Sutrop, muusika albumit”. Kahtlemata oleks Eestis leiduPeep Pedmanson jt. Juurele ei jäänudki muud vanud kümneid inimesi, kes võinuks analoogilise likut kui edasi nalja teha. Ta ei usu vist siiamaani, raamatu kokku panna – isegi mitte eriti selges et ajakirjandus on täiesti tõsine või koguni traavaimuseisundis. Aga Juur jõugiline asi. Kardan väga, et sellised dis kõigist ette. Põhimõtteliselt pealkirjad nagu “Emotsionaalne sama võib öelda ka ETV “KirjanVarrak võitles otse-eetris pisa1981. aastal võitis dusministeeriumi” juhiks hakratega” tekitavad Juures hoopis Mart Juur Pikri esikamise kohta. Ausalt öeldes on ebatervet naeru. mese koolinoorte juba seegi, et ta ennast ministhuumorivõistluse. Ainult intelligentne nali riks peab, infantiilne. Ise mäletan Juurt umbes 1987. Sealjuures on Juur väga areaastast, kui ma koos tema kälinemisvõimeline. Mõningane lapmehe Kivisildnikuga tal külas käisin. Juur elas siis semeelsus ei seostu tema puhul üldse tagasimiPelgurannas, olles abikaasaga vist ainsad eestlanekuga, vaid vastupidi, hoogsa vaimse arenemissed majas. Jättis sügava mulje, et Mardil oli täielik tungiga. Näiteks tema luuletused, mida ta sotTalking Headsi plaatide kogu. Ja kui otsida nimesiaalmeedias, aga ka mujal avaldab. Esialgu oli tatud bändi hittide seast pealkirja, mis Juure edaneid otse jube lugeda. Aga pikkamööda, kuid sist elu ja tegevust kõige paremini iseloomustaks, kindlalt on asi paranenud ja nüüdseks on ta ka oleks see kindlasti “Road To Nowhere”. Oma kahlüürikuna Eesti naljakirjanduse tipus. Näiteks selte armastust – huumorit ja muusikat – on Juur line seisundiluuletus: väga edukalt ühendanud. Rohkem kui kõik teiJooks ümber Pühajärve. sed Eesti humoristid kokku on ta kasutanud nalPärast sööks.

jade materjalina meie levilaulude sõnu. Ja kuna neid toodetakse aina juurde, pole inspiratsioonipuudust karta. Juur ise on öelnud: “Lapsed on kõige tänulikum publik, sest nad on alati valmis naerma, ka kõige rumalamate naljade peale.” Tema vastupidi armastab ainult intelligentseid ja vaimukaid nalju ega lasku ka ise labasusse. Kui Andrus Kivirähk andis välja raamatu “Kaka ja kevad”, kirjutas Juur sellele vastukaaluks erudeeritusest otse nõretava mininovelli “Kafka ja kevad”. Oma soliidse vä-

limuse ja oleku tõttu mõjub Mart Eesti humoristide seas kõige džentelmenlikumalt. Seda tõestab juba tema alati laitmatu soeng.

Eurovisioni agar populariseerija Mardi muusikaarmastust ja head maitset arvestades pole ime, et tema tütrest Mariast kasvas suurepärane laulja. Niisiis esindab Juur Eesti humoristide laste kutsevalikus valitsevat tendentsi. Nimelt kipuvad Eesti muusikud oma lastestki muusikuid kasvatama, näitlejad omakorda näitle-

jaid jne. Humoristid seevastu paistavad silma vabameelsuse ja fantaasiarikkusega. Nende lastest saavad kes tahes, aga mitte humoristid. Juurel on – koos Kivirähkiga – hindamatud teened selles, et Eurovisioni lõppvõistluse ülekanne on kujunenud Eesti aasta oodatuimaks meediasündmuseks. Mart Juurele kuulub tänapäeva meediat kõige paremini iseloomustav definitsioon: “Loll on info järele püsti hull.” Loodetavasti suutis see lugu eesmärki täita.

69.

381,5 PUNKTI

koht

Inimeste arvamus Sotsiaalmeedia Google Annetused parteidele Valijatelt saadud hääled Mõjuvõrk Positsioon tööandjana Laenutusi raamatukogust

Mart Juur ajakirjanik

0 123 103,5 0 0 0 0 155

MÕJUKATE EDETABEL 26

Andrus Kivirähk kirjanik

Google

Annetused parteidele

Valijatelt saadud hääled

Ärivõrgustik

Positsioon tööandjana

Laenutusi raamatukogust

Kokku

156

121,5

160

580,5

116

120

125

149

578

148

102

156

566

127

119

157,5

160

563,5

141

135

121,5

559,5

149

154

120,5

555,5

148

141

121,5

549,5

155

157,5

156

545,5

146

131,5

121,5

145

544

130

44,5

142

143

542,5

139

19,5

154

142

537,5

100,5

148,5

121,5

151

521,5

131

150

152

519

127

76,5

29,5

160

121,5

516,5

100,5

106

154

514,5

Inimeste arvamus

Sotsiaalmeedia

143

Kristen Michal 27

majandus- ja taristuminister

haridus- ja teadusminister

Swedbanki juhatuse esimees

Jürgen Ligi

Robert Kitt

Mihhail Korb riigikogu liige

Rain Rosimannus 31

Reformierakonna juhtfiguur

Urmas Reinsalu justiitsminister

Toomas Luman, ehitusettevõtja, Nordeconi suuromanik, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Tiit Vähi

Silmet Grupi juhatuse esimees

Andres Herkel 35

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige

Sven Mikser 36

SDE endine esimees, riigikogu liige

pankur, LHV Groupi nõukogu esimees

Rain Lõhmus

Mihhail Stalnuhhin Tallinna abilinnapea

Hillar Teder kinnisvaraettevõtja

Hannes Tamjärv 40

energeetika- ja haridusettevõtja

FOTO: HEIKI REBANE

Joakim Helenius: Eestil on vähe eksimisruumi Vanasti lõid kõik Eesti riiki üles ehitades käed külge, nüüd on levinud suhtumine, et las riik annab raha, nendib ettevõtja. Romet Kreek Soome-rootsi päritolu Joakim Helenius töötas Londonis maailma tuntumates investeerimispankades Goldman Sachs ja Merrill Lynch. Töötasu oli väga hea. Ometi tegi ta kannapöörde, tuli Eestisse elama ning hakkas siin ja siitkaudu äri ajama. Investeerimispangandus on inimeste kokkuviimise äri. Kui omanik tahab ettevõtte müüa või ettevõte näiteks müüa mõne üksuse ja kasutada raha laienemiseks, siis pöördutakse investeerimispanga poole. See vajab kontakte. Tehing sünnib üksnes juhul, kui kaubaga on rahul nii müüja kui ka ostja. Joakim Helenius ise põhjendab Ärile-

hele oma Eestisse tulekut pikaajalise huviga Baltimaade vastu. “Olen sündinud diplomaadi peres, mis tähendas kodumaast Soomest eemal elamist. See aga tekitab huvi kodumaa ja selle lähiümbruse vastu,” kinnitab ta. “Kasvasin üles kommunismi- ja sotsialismivastase meelsusega peres, kus võideldi, relv käes, kommunismi vastu. Ema kannatas revolutsiooni pärast rängalt, oli sunnitud kodanluse hulka kuulumise pärast Venemaalt emigreeruma.”

Edumaa Hansapangale Lapsepõlves kogus Helenius marke ja lõi endale ka Eesti margikogu. “Tahtsin teha midagi Ida-Euroopas ja sattusin 1992. aasta suvel Eestis-

se,” meenutab Helenius. Ta hakkas juhtima Hansa Investmentsi ning tegi seal tolle aja Eesti kohta suure ja erakordse tehingu: korraldas Hansapanga rahvusvahelise aktsiaemissiooni. “Praegu tundub 10 miljonit dollarit väikese summana, kuid toona andis see Hansapangale teiste pankade ees edumaa,” ütleb ta. 1994. aastal asutas ta varahaldusfirma Trigon Capital, mida juhib seniajani. See Eesti, kuhu ta tuli, oli hoopis teistsugune kui praegune Eesti. “Riiki alles ehitati, valitses meelestatus, et kõik on võimalik,” lausub Helenius. “Kõik lõid käed külge riigi arenguks. Tänapäeva Eestis on ettevõtlikkust vähem, enam ei tunnetata riigiga sellist sidet, mõeldakse pigem, et miks see või teine asi on tegemata ja miks riik jagab nii vähe raha.” Selmet pidada seda enda asjaks, soovitakse, et las riik teeb, nendib Helenius. Eestis oli toona vähe finantskapitali ja Helenius nägi selles võimalusi. Ta lõi fondi Baltic Republics, mis kaasas välismaalt raha ja ostis sel-

Soovime kõigile oma klientidele ja koostööpartneritele häid jõule ning edukat uut aastat! 53

le eest Balti ettevõtete aktsiaid. See andis toona ettevõtetele laienemisvõimalusi ja investoritele võimaluse teenida Baltimaade normaliseerumisest, plaanimajandusest läänelikku turumajandusse pöördumisest. Aeg-ajalt on peale ärimeeste ja investorite tulnud suhelda ka poliitikutega. Helenius kiidab, et Eestil on ministritega vedanud. “Kui ministriga, näiteks põllumajandusministriga mõnda probleemi arutada, siis on kohe aru saada, et minister mõistab valdkonda,” ütleb ta. Kuna tema ärihaare on lai, siis on ta mõnes riigis kohanud ka ministreid, kes ei saa isegi aru, millega nende ministeerium peab tegelema. Eesti ministrid ikkagi kuulavad üldjuhul teiste arvamused ära, kinnitab Helenius. Kuna poliitikud lähtuvad otsuseid tehes parteipoliitikast ja võib-olla veel kellegi lobist, ei ole tulemus kunagi teada. Üks huvitav probleem, mille Helenius Eesti ärikliima puhul esile toob, puudutab riigiettevõtetele juhtide otsimist. Näiteks tollal, kui Tero Taskila Estonian Airi juhiks palgati (Helenius oli siis lennufirma nõukogu esimees), ei küsinud Taskila hiiglaslikku kuupalka. Ta oleks tahtnud hoopis väiksemat palka, kuid suurt preemiat, kui ta oleks täitnud omaniku ootused: lennata tihedalt paljudesse sihtkohtadesse ja samal ajal teenida kasumit. Ent Eestis reguleerib riigiettevõtete juhtide töö tasustamist eraldi jäik seadus. See ei võimaldanud suurt preemiat ja väiksemat palka sisaldavat kompenseerimispaketti. “Ei saanud

74. Joakim Helenius

367,5 PUNKTI

koht

Inimeste arvamus Sotsiaalmeedia Google Annetused parteidele Valijatelt saadud hääled Mõjuvõrk Positsioon tööandjana Laenutusi raamatukogust

Trigon Capitali tegevjuht ja nõukogu esimees

0 0 109 0 0 121,5 137 0

Selgelt eristuv ettevõtja Henrik Igasta äripangandusfirmast Superia iseloomustab Joakim Heleniust kui suurte ja julgete asjade ettevõtjat. “Üldjuhul on tema ettevõtmised üksjagu innovaatilised ja väga ambitsioonikad,” kinnitab Igasta. “Kui ta mõne investeerimisideega lagedale tuleb, siis ta ka suurelt jaolt ise selle projekti riski võtab. Siinses metsatukas hallist massist kindlasti vägagi selgelt eristuv ettevõtja. Mõned ettevõtmised tal alati ei õnnestu ka, vahel jääb õnnest puudu – Ukraina ja Vene konflikti vaevalt keegi ennustada oskas. Aga kellel ikka alati kõik õnnestub?”

ju öelda, et meil on sulle huvitav töö, aga palka maksame me vähe,” nendib Helenius. Kiire majanduskasvu asemel vajaks Eesti seda, et määrataks mõned olulised ekspordiharud, mida kiiresti arendada. Need tööstusharud või teenused saaksid kiiresti kasvada ja riiki raha tuua. Nende kaudu saaks funktsioneerida sisetarbimine. “Paljudele inimestele ja ka poliitikutele ei jõua kohale seos ekspordi ning õpetajate ja teiste palkade vahel,” ütleb Helenius. “Poliitikutele meeldib raha kulutada. Ka parimate kavatsustega lihtsate otsuste puhul ei saada aru kohati väga negatiivsest kõrvalmõjust majandusele. Riigikogu liikmed peaksid läbima kohustusliku paarikuise majanduskursuse. 101 riigikogu liikmele kuluks ära kursus “Economics 101”.” Ta lisab, et lääneriigid võivad teha rohkem vigu, kuid Eestil on oma väiksusega vähe eksimisruumi. Näiteks, kui Eestis hakataks taas kütma buumi, mida veab sisemajandus, siis paisuks jooksevkonto puudujääk suureks nagu aastail 2005–2007. Kui tarbimine kasvab, siis peaks selle tasakaalustama eksport ja saabuvad otseinvesteeringud. Laenuraha tuleb kunagi koos intressidega tagasi maksta ja kuum lühiajaline raha ei ole jooksevkonto katmiseks hea, võtab Helenius kokku. “Ma olen kommunismi- ja sotsialismivastane, kuid mitte Venemaa-vastane,” märgib Venemaalgi äri ajanud Helenius. “Ma lootsin, et Venemaast saab normaalne demokraatlik Lääne-Euroopa sorti kapitalistlik riik. Kahjuks ei oled as-

•Üldehitus •Keskkonnaehitus •Teedeehitus •Projekteerimine

AQUAgroup OÜ

Pärnu mnt.160, 11317 Tallinn

info@aquagroup.ee tel: +372 511 6719 www.aquagroup.ee 54

jad sedasi läinud.” Helenius on väga rahul eestlaste töökultuuri ja pühendumusega. Ta toob näiteks ühe oma lemmikvaldkonna – piimakarjakasvatuse. Trigon Agril on mõlemal pool Peipsi järve piimakarjafarm. Kliimaolud on sarnased, laudad on samasuguse ülesehitusega, loomi on sama palju, sööt ja masinad on samad. Sestap peaks ka toodang olema sama, kuid ei ole. Ainus erinevus tuleb sellest, et Eestis töötavad farmis eestlased (ja siinsed venelased) ja Venemaal sealsed venelased. Eestis võtavad inimesed tööd tõsiselt ning on väga lojaalsed ja usaldusväärsed. Eestis oli parima farmi keskmine piimatoodang lehma kohta 11,7 tonni aastas. Mullu tootis Vene farm 6,5 tonni piima lehma kohta. See on hiiglaslik vahe, mis tuleb Heleniuse hinnangul erinevast töössesuhtumisest. Helenius on ülei kahekümne Kesk- ja Ida-Euroopa panga ja ettevõtte nõukogu esimees või liige. Eesti keelt rääkival Heleniusel on palju harrastusi, ent kuna kodus on väike laps, on esiplaanil perega koos aja veetmine. Edevatest asjadest võib nimetada elegantset 1970. aastate lõpu sõidukit, SL-klassi Mercedest, mille üle Helenius uhkust tunneb.

Joakim Heleniuse mõjukaimad • Priit Perens, Swedbanki Balti panganduse juht • Ain Hanschmidt, Tallinki suuromanik • Oleg Ossinovski, transiidiärimees

Miks toodab Eesti farm palju rohkem piima kui täpselt samasugune farm teispool Peipsit? Joakim FOTO: HEIKI REBANE Helenius usub, et vahe on töössesuhtumises.

FOTO: PRIIT SIMSON

Kostja soovib luua jalgpallikooli. Aga…

Eesti jalgpallikoondise viimaste aastate tähtsamate väravate autor Konstantin Vassiljev vaeb, kuidas alale edaspidi kasulik olla.

Andres Vaher Konstantin Vassiljev (31) ütleb, et pole umbeski maha pannud tähist, kui kaua veel jalgpalli mängib. Kuniks jalad lubavad, mõni aasta vast ikka, lisab. Ometi mõtleb kolmekordne Eesti parim vutimees, koondise mängumootori ja väravate eest vastutaja juba rohkem kui vargsi, kes ja mis temast pärast mängijakarjääri lõppu saada võiks. Kostja “pensionipõlve” plaanid on vähemalt hetkeseisuga suures plaanis juba paigas. “Jalgpalli juurde jään kindlasti. Kavatsen vähemalt proovida. See mäng mulle meeldib ja sellest ma ehk midagi ka tean. Arvan, et iga Eesti jalgpallur, kes käinud laias maailmas kogemusi ammutamas, võiks neid mingil moel siia tagasi tuua,” ütleb koondise varukapten.

Vassiljev ei ütle veel üheselt välja, mis rollis end täpselt näeb. Küll aga jõuame välistamistehnikat kasutades ta peas ringlevatele mõtetele lähemale. “Agenti minust ei saa. Raha ja jalgpalli vahele võrdusmärki tõmmates saame äri. See pole mulle loodud. Pigem hakkan tegema jalgpallureid, keda saab teha rahaks ja kes teenivad väärikalt,” ütleb ta läbimõeldud konkreetsusega. Seega – kas eelmise põlvkonna tähtede Poomi, Operi ja Reimi tuules ootab sündi Kostja jalgpallikool? “Jah, selles suunas olen mõelnud. See on üks idee. Aga praegu vist siiski ebareaalne,” ütleb löögi- ja söödumeister ja teeb pausi. Küsimus on ikkagi rahas, kas kogutud finantsid lubavad, sekkub küsija. “Ei, küsimus pole üld-

Veinide müük • Veinikoolitused • Ruumide Rent • CateRing

Pakume põnevaid lahendusi teie pidudele, firma üritustele, teeme veinikoolitusi, degustatsioone, cateringi, firmade jõulukinke... Räägi meile oma ideedest ja me aitame teil korda saata unustamatu peo!

Kontakt: tel 503 4917, moonika@veinihaldjas.ee • tel 5666 7701, hilje@veinjagurmee.ee

FOTO: TANEL MEOS

318 PUNKTI

87. koht

Inimeste arvamus Sotsiaalmeedia Google Annetused parteidele Valijatelt saadud hääled Mõjuvõrk Positsioon tööandjana Laenutusi raamatukogust

Konstantin Vassiljev jalgpallur

122 133 63 0 0 0 0 0

Konstantin Vassiljev on kokku saanud rekordilised neli Hõbepalli jalgpalliauhinda, mis antakse Eesti koondise mängijale aasta ilusaima värava eest. Pildil on Vassiljev 2013. aasta priisiga. segi rahas, vaid inimressursis. Laste valik on Eestis väike, aga klubisid on tekkinud meeletult palju. Kui mina jalgpalluriks sirgusin, oli Tallinnas seitse kooli. See on kõige parem variant, paremad saavad koos harjutada ja areneda. Praeguses olukorras on kogu protsess palju keerulisem ja ma pole kindel, kas sellega hakkama saan. Samuti oskan märgata, mida teised on valesti teinud,” ütleb Kostja, viidates vihjamisi Andres Operi kooliprojekti ebaõnnestumisele.

Aasta kodanik – midagi uskumatut Vassiljevi mõju Eesti koondise mängudele kitsamalt ja seeläbi jalgpalli käekäigule laiemalt on vastuvaidlematu. Kui sinisärgid nelja aasta eest suurejooneliselt EM-i play-off’i murdsid, oli see mõistagi terve meeskonna pingutuse vili. Ent just tema väravad otsustavates mängudes – kodus Serbiaga, võõrsil Sloveenia ja Põhja-Iirimaaga – viisid koondise ajaloolise saavutuseni. Ja number 14, käharpäise keskväljamaestro, Eesti aasta kodanikuks! “Veel tänagi on mul raske päris täpselt mõista, miks ja kuidas kõik juhtus. Tegime kõik koos suuri asju. Midagi sellist, mida arvatavasti kaua aega ei juhtu. Too nimetus tuli mulle suure-suure üllatusena, aga oli siiski tunnustus tervele Eesti jalgpallile. Tarmo Rüütli valiti ju aasta parimaks treeneriks ja meie koondis aasta võistkonnaks. Mina tõusin nende väravate tõttu lihtsalt tähelepanu keskmesse. Kindlasti oli olulisel kohal ka integratsiooni tähtsustamine, mis on meil minu

dises on see mul kindlasti suurem kui mis tahes arvates suurepäraselt õnnestunud. Oleme näiklubis,” kostab alates 2007. aastast Sloveenias ja danud, et kõik on võimalik, ükspuha mis juurteVenemaal mänginud ning nüüd Poolas igapäega oled,” lausub soravat eesti keelt kõnelev palvast profileiba teeniv väravakahur tüüne otsekolur, keda tolle tunnustuse ajel meedias hellitavalt hesusega. “meie Kostjaks” nimetama hakati. Ta kirjeldab mõtteid, millega murule asHooaeg lõppenud, käis aasta kodanik vastub: “Lähen sooviga mänge lahendada. Tunnen, tuvõtult vastuvõtule, jagas kõikjal intervjuuet see annab mulle jõudu juurde. Mul pole rassid. Ühesõnaga: maksis napile puhkuseajale lõike otsuseid teha, vastupidi, see vu. “Olin tegelikult pikast aastast meeldib mulle. Annan endaväsinud. Kogu see möll oli uus ja Raha ja jalgpalli le aru: kui mina ei tee, kes siis harjumatu, aga ka meeldiv ja vaveel? Iga kord ei pruugi asjad jalik. Kindlasti mu elu üks meelvahele võrdusmärki õnnestuda, vahel vean meesdivamaid perioode. Aga pikemas tõmmates saame konda ka alt. See on loomulik. plaanis toimunu mu elu kuidagi äri. See pole mulle Aga mõtlen alati, et iga järgmiei muutnud,” meenutab Vassiljev loodud. se löögiga saan vigu parandada. tormilist 2011. aastat. See on mu kreedo. Vahel piisab Pallivõlur tunnistab: neil naühest õnnestumisest.” ppidel nädalatel, kui ta juhtub kodu-Eestisse põiVassiljev tunnetab selgelt, kuivõrd treenekama, tuleb ikka ette, et teda tänaval või poes ära rid – eriti koondises – teda usaldavad ja talle vatuntakse. “Et keegi mind lihtsalt pilguga saadab, badust annavad. Tarmo Rüütliga tekkis Kostjal juhtub väga sageli. Mõnikord tullakse ka juurde ja täiesti eriline side ning kuulsaks said juhendaja ajame paar lauset juttu. Igatahes püüan oma käimitmed ülistuslaused liidri aadressil. tumist alati kontrolli all hoida,” naerab sportlane, “Tarmo oli hiilgav motivaator. Teadsin tema kes tõdeb, et piiri taga saab end ses mõttes rasuhtumist minusse ja tema ootusi. Aga isegi siis, hulikumalt tunda. kui kõik päris loodetult ei sujunud, oskas ta iga Tahaks mänge lahendada järgmise lausega mind veel rohkem meeskonna Tähelepanu pole põrmugi juhuslik. Statistika reeheaks tööle panna,” kiidab Vassiljev rahvusmeesdab juba mitme viimase aasta jooksul, et kui Vaskonna eelmist pealikku. siljev skoorib, läheb Eesti koondisel ka hästi. Ja Praeguse lootsi Magnus Pehrssoni kohta vastupidi. “Periood on olnud päris pikk. Ilmselt lausub aga: “Iga treeneriga on isemoodi. Aga ka numbrid siis ei valeta. Naudin vastutust. Koonpraegu pole mitte midagi kurta.”

MÕJUKATE EDETABEL 41 42

Oleg Gross OG Elektra ASi juhatuse esimees ja ainuomanik

Sergei Metlev riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni nõunik

Enn Pant

Viktoria Ladõnskaja

Alar Karis

Toomas Hendrik Ilves

Tallink Grupi nõukogu esimees

riigikogu liige

riigikontrolör

president

Jüri Käo NG Investeeringute nõukogu esimees

Tiina Lokk

Ülle Madise

Märt Avandi

Allar Jõks

David Vseviov

Vjatšeslav Leedo

Riho Terras

PÖFF-i vedaja

õiguskantsler

näitleja

vandeadvokaat

ajaloolane

Saaremaa Laevakompanii omanik

kaitseväe juhataja, kindralleitnant

Heiti Hääl energeetikaettevõtja, Alexela Groupi nõukogu liige

Neinar Seli

Marina Kaljurand

Taavi Veskimägi

Tõnu Kaljuste

Peeter Jalakas

ärimees ja sporditegelane

välisminister

riigiettevõtte Elering juht

dirigent

teatrijuht ja lavastaja

Aavo Mölder

513

508

Indrek Kasela

507,5

Reet Aus

499

Deniss Boroditš

493

Arvo Pärt

492,5

Mart Noorma

487,5

Toomas Kruusimägi

479,5

Darja Saar

479

Mart Juur

474,5

Mart Saarma

451

Aivar Mäe

448

Priit Toobal

439

Jüri Raidla

436,5

431

430,5

Andrei Ivanov

428

Rainer Kattel

426

Volli Kalm

422

Jaanus Murakas

419,5

Aivar Pilv

Tartu Agro AS juht, TÜ Laeva Piim nõukogu esimees investor ja kunstikoguja

moelooja

riigikogu liige

helilooja

füüsik ja tehnikateadlane

inglise kolledži direktor

ETV+ peatoimetaja

ajakirjanik

molekulaarbioloog

rahvusooperi peadirektor

Keskerakonna peasekretär

vandeadvokaat

Joakim Helenius Trigon Capitali tegevjuht ja nõukogu esimees

Meelis Milder rõivatööstur, Baltika juhatuse esimees kirjanik

tehnikaülikooli professor

Tartu ülikooli rektor

AS E-Piim ja Eesti Piimaliidu juht

partner ja vandeadvokaat

Krista Kaer

414

412,5

401,5

Kaur Kender

400

Mart Kalm

397

394

Ene-Liis Semper

393,5

Konstantin Vassiljev

386,5

381,5

Tiit Land

374,5

Aivar Pohlak

374,5

Carri Ginter

370,5

Armin Kõomägi

370,5

Tõnu Õnnepalu

367,5

Tiit Hennoste

365,5

Mait Klaassen

364

Paul Varul

362

361,5

Hendrik Agur

361,5

Elmo Nüganen

351

100

Helve Särgava

tõlkija

Kristjan Rahu energeetikaettevõtja, Tallinna Kütte nõukogu esimees kirjanik

kunstiakadeemia rektor

Siim Kallas veteranpoliitik, Reformierakonna auesimees teatrikunstnik

jalgpallur

Taavi Kotka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Tallinna ülikooli rektor

jalgpallijuht

vandeadvokaat

kasiinoärimees

kirjanik

Tartu ülikooli teadur

Eesti maaülikooli rektor

vandeadvokaat

Kalev Kreegipuu piimatootja, Eestimaa Põllumeeste Keskliidu eksjuht Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor

lavastaja

Harju maakohtu esimees

345 344,5 343 339 332 321 318 316 315,5 312,5 309 307,5 306,5 303 301,5 297,5 296,5 295,5 292 287,5

Inimeste arvamus – Turu-uuringute AS uuris kandidaatide mõjukust 1000 inimese seas korraldatud küsitlusega. Küsitletud said nimetada igas kategoorias viis mõjukamat inimest Sotsiaalmeedia – Twitteri, Facebooki, Instagrami ja LinkedIni kontaktide kogusumma Google – selle aasta jooksul Google’isse tekkinud linkide arv Annetused – 2014.–2015. aasta jooksul erakondadele tehtud annetuste summa Hääled – 2015. aasta riigikogu valimistel või 2014. aasta europarlamendi valimistel saadud häälte arv Mõjuvõrk – kuulumine olulisemate firmade ja organisatsioonide nõukogudesse ja juhatustesse Positsioon tööandjana – isiku juhitavate olulisemate ettevõtete 2014–2015 makstud riigimaksud või tööjõumaksud Laenutusi raamatukogust – isiku avaldatud raamatute laenutuste arv 2014. aastal autorihüvitusfondi tabeli järgi

TALLINN P채rnu mnt 10 +372 628 2211 | E-R 10-19.00 L 11-18.00 P 11-16.00 TARTU TASKU keskus +372 731 2103 | E-L 10-21.00 P 10-18.00