Ärikinnisvara ja -haldus (Märts 2021)

ÄRIKINNISVARA MÄRTS 2021

JA -HALDUS Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Building Performance Vajad professionaalset teenust 24/7 Saada hinnapäring:

hind@caverion.com

Caverion Eesti AS pakub järgmiste tehnosüsteemide hooldusteenust: • Elektrisüsteemide ehitus, hooldus ja remont kesk -ja madalpingel • Ventilatsioonisüsteemide hooldus ja remont • Jahutussüsteemide hooldus ja remont • Küttesüsteemide hooldus ja remont • Hooneautomaatika ehitus ja hooldus ja remont • Tuleohutussüsteemide (ATS, Sprinkler, tulekustutid, voolikusüsteemid) hooldust ja remonti

Meie ei vaja pakutava teenuse jaoks alltöövõttu, meie oskame kõike ise teha!

Caverion Eesti AS on Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu, Eesti Külmaliidu ja Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu liige.

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

K

Mõõduka optimismiga uute võimaluste poole

ontoritöö tegemiseks ei ole ilmtingimata vaja kontoris viibida. Kasutatav kontorihoone peab aga olema saadud võimalikult targa investeeringuga, olema püsivalt hästi majandatud ja andma oma unikaalsusega töötajale täiendavat motivatsiooni sinna tulla. Need kaks lauset võtavad hästi kokku järjekorras kuuenda Ärikinnisvara väljaande sisu. Kuigi sellise iseenesest lihtsa tõdemuse põhiolemust teatakse ja mõistetakse juba niigi, annavad just detailid ning uued näited asjale huvitava tähenduse. Järjest enam lähtutakse sellest, et kontor oleks ühest küljest võimalikult kodune, teisest küljest pakuks lisaks meeldivatele kolleegidele ka midagi sellist, mida töötajatel endil kodus ei ole – alates massaažitoolidest ja saunast kuni muude sportlike ja meelelahutuslike tegevusteni välja. Sellega seonduvalt – kas suudate enne järgmistele lehekülgedele jõudmist mõne erakordse näite ära arvata, mida põnevat Eesti kontorites leidub?

Oot-oot, aga viirus ei ole ju veel kusagile kadunud? Ei ole tõesti ning see on sõltuvalt valdkonnast ja ettevõttest toonud kaasa palju enamat kui ürituste ärajäämine või kodukontori populaar-

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

sus. Üks kinnisvara iseärasustega hästi kursis olev inimene ütles, et ärikinnisvaraturg on praegu mõõdukalt optimistlik ja tulevikku vaatav, mistõttu tuleb käesolev aasta ilmselt aktiivne. Kindlasti aitab optimism ka üksikisikuid ehk just neid töötajaid, kes praegustes piiravates ja ebakindlates oludes siiski lootusrikkalt parema homse nimel töötavad ning hoolimata kodukontori võludest natuke ikka oma töökontorit igatsevad ja tööle ning töökohale uusi ootusi seavad.

Nagu ka eelmiste numbrite puhul, ei oota järgnevatel lehekülgedel ees keeruline erialakeelne info, mida ainult asjaomased inimesed mõistavad. See annab arusaadavas keeles ja aktuaalses võtmes edasi uut ja huvitavat selle kohta, mis iga tööinimest ühel või teisel moel puudutab. Kindlasti ka mõtteainet neile, kes ettevõtte tegevusega seoses millegi üle otsustavad – olgu tegu siis rendilepingu, kontorimööbli, puhastusteeninduse või muu põnevaga, mis inimesi viirusest jagusaamisel kontorisse suudab meelitada.

Reklaam: Siret Samarüütel siret.samaryytel@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

 Ärikinnisvarale spetsialiseerunud haldusteenus  Portfellis erineva kasutusotstarbega kinnisvaraobjektid  Erialase hariduse ja koolitusega meeskond  10-aastane kogemus valdkonnas  Personaalne ja vajaduspõhine lähenemine

www.habiton.ee

peteri@habiton.ee

+372 52 36 860

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Ärikinnisvaraturg on 2021. aasta alguses mõõdukalt optimistlik Nagu majandusele tervikuna, on eelmise aasta mõjud ka ärikinnisvaraturule olnud erineva suuna ja ulatusega.

Kuigi 2020. aasta tõi segmenti palju ebakindlust, pole huvi ja nõudlus heade äripindade järele kusagile kadunud ning müügihinnad on näidanud isegi kasvutrendi.

TEKST: UKU ADRIAN ILVES FOTO: SHUTTERSTOCK

2

021. aasta alguses võib tõdeda, et mitmed muutused on kinnisvaraturul alles algamas ja samuti pole jõudnud terviklikult avalduda kõik eelmise aasta järelmõjud. Erinevate poolte käitumine ja numbrid lubavad aga nii mõndagi ennustada. SEB korporatiivklientide osakonna juhi asetäitja Priit Seemani sõnul on pidanud suurimat käibenumbrite langust tunnistama hotelli- ja turismisektor, mis mõjutab nende ettevõtete rendimakse võimekust, mis omakorda mõjutab kinnisvaraomanike tulubaasi ning kaudselt ka kinnisvara väärtust. “Eelduste kohaselt on piirangute mõju siiski ajutine ja sellest tulenevalt pole ka ärikinnisvara hinnatasemetes olulisi muutusi toimunud. Pigem on turul paratamatu trend, et uus ja kvaliteetsem, sealhulgas energiaefektiivsem pind survestab vanemat ja väsinumat vara.”

Kuna rendilepingud on reeglina sõlmitud pikaks tähtajaks ning hindasid ja lepingute mahtusid pole lihtne muuta, võib Seemani sõnul kesta mõju turule veel pikemat aega.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Igor Habali sõnul ollakse praegu ärikinnisvaraturul küll alalhoidlikud ja teadvustatakse kõikvõimalikke riske, kuid samas ei tõmmata plaane enam nii palju koomale kui kevadel ja suvel ning turg näitab sügisest saati aktiveerumise märke.

“Olukord on keeruline, sest viirus ei ole ju kusagile kadunud. Siiski ei lähtu praegused kinnisvaraturul kaubeldavad ja te-

4

MÄRTS 2021

hingute aluseks olevad hinnad mitte niivõrd konkreetsest situatsioonist, vaid on tulevikku vaatava mõjuga.

Inflatsiooni ees on hirm isegi suurem kui majandusliku ebakindluse ees. Ma usun, et see aasta tuleb ärikinnisvarale pigem aktiivne. Vaadates kasvõi bürookinnisvara lähiaastate ehitusmahte, siis need on väga suured. Ehk mingisugune mõõdukas optimism on turul toimumas,” sõnab Habal.

Ärikinnisvaraturul on vähem emotsionaalsust Habali sõnul on protsessid ärikinnisvaraturul olnud alati aeglasemad ja ratsionaalsemad kui kodukinnisvara puhul, kus inimene on ikkagi optimistlik ja näeb tulevikku positiivsena, teinekord isegi positiivsemana, kui see tegelikult on. “Ärikinnisvara investeeringute taga on kalkuleerivad numbriinimesed, kes

konkreetseid mõõdikuid arvestavad.”

Habali sõnul leidub praegu üsna palju eraisikuid ja ettevõtteid, kes on varem muu hulgas inflatsioonihirmude tõttu kinnisvara kokku ostnud ning lisaks oma põhitegevusele selle väljaüürimisega tegelevad.

Ka Seeman toonitab, et elukondliku kinnisvara puhul on emotsioonid tähtsal kohal, mistõttu võib seal näha suuremaid kõikumisi kui ärikinnisvaraturul.

Swedbanki kinnisvara osakonna juhataja Ero Viik sõnab, et ärikinnisvara segmentide osas tunduvad investoritele kõige huvitavamad võimalused logistika ja laohoonete segmendis. Uute ärihoonete arendused on Viigi sõnul aga paljuski edasi lükatud ning nõudlus uute büroode ja laohoonete arenduste finantseerimise järele väga mõõdukas, mis aja möödudes eeldatavasti muutub. “Kui majandus jätkab taastumist ja ootamatusi tuleb pigem vähe, võib arendustegevus aasta teises pooles kasvada. Enamik praeguseid taotlusi on seotud mõne objekti ostu sooviga, kuid kasvava trendina saab välja tuua vanemate hoonete energiatõhususe parandamise soovi.

Ja see on väga positiivne areng!”

Logistika segmendi suurt aktiivsust tõdeb ka Seeman, tuues lisaks välja kontorihooned ja seda eriti uusarenduste osas. “Praeguste arendusprojektide juures on iseloomulik, et plaane tehakse selge ja tugeva visiooniga – arendatakse pigem ärikeskkonda kui üksikut hoonet. Tulevik näitab, kui suur on rentnike nõudlus ja kas kõigile projektidele seda jagub.”

Habal toob välja, et mida kaugemale Tallinnast, seda rohkem on ärikinnisvarahooneid ostetud. Lao- ja logistikasektoris, kus on populaar-

sed Tallinna-äärsed magistraalid, on kinnisvara omamist rohkem, seevastu on büroo- ja kaubanduskinnisvara puhul tunduvalt vähem omamist ning rohkem rentimist. Mis puudutab üürnikke, on tema sõnul võtmetähtsusega küsimuseks ankurüürnikud ehk kes on need paar-kolm üürnikku, kes suurema osa hoone pinnast enda alla võtavad. “Hoone edukust või ebaedukust ei määra ainult füüsiline hoone ise ega selle asukoht, vaid olulisel kohal on ka ankurüürnike taust ja nende lepingud. Millised üürilepingud nendega sõlmitud on? Need kõik mõjutavad müügi- ja üüriprotsessi. Panga silmis loeb üürnike kvaliteet ja protfell. Ankurüürnikul on tavaliselt ka võimestav tegur, tõmmates ligi teisi ärisid, kes teavad, et seal on olemas suur ja stabiilne üürnik, mis muudab ka nende käibe tunduvalt stabiilsemaks.

Need tekitavad kaubanduspindadel positiivset sünergiat.

Müügihinnad pigem kasvanud “Kui üürihinnad on varasemaga võrreldes enam-vähem samal tasemel, siis müügihinnad on pigem kasvanud. Müüjatel ei ole tehingu tegemisega kiire ja oodatakse osapoolt, kes oleks valmis müüjale sobilikku hinda pakkuma. Müüjad ei ole liiga aktiivsed ja pigem ootavad, kuniks ostjate tootluse ootused pisut langevad,” ütleb Viik. Tema sõnul peaks üürihindade osas tulema selgus 6–12 kuu jooksul, kui saab selgeks, kui suurt pinda praegused üürnikud reaalselt muutunud keskkonnas vajavad.

Habali sõnul on kõrged müügihinnad eelkõige büroo- ja logistikafirmadel, kes eelistavad müüa siis, kui tõesti on nende jaoks hea pakkumine.

Turgu iseloomustavad käärid pakkumis- ja müügihindade vahel. Kiirem on müügiga hotellinduses ja kaubanduskeskuste pindade puhul. “Tehakse nalja, et õige hinna puhul toimuvad müügid ilma maaklerita, sest huvilised on teada ja neile tehakse otsepakkumine.

Aga kui hind on vale ehk kõrge, läheb vaja kinnisvarabürood ja maaklerit.”

Lisaks kuuluvad Järve Tornide juurde mahukad maa-alused parklad.

Hooned on mugavalt ligipääsetavad nii parklatest kui ka tänavatelt ja omavahel ühendatud ilusate õhuliste klaasgaleriidega. Kõikide tulekusuundade juures on ka majajuhid ja hoonetes tegutsevatel ettevõtetel on võimalik oma nimi või logo ka seinale paigutada, et kliendid nad hõlpsasti üles leiaksid.

Tipptasemel ehitus

Kvaliteetsed äripinnad

Järve Tornides Tallinna kesklinna piiril asuvad Järve Tornid on pilku püüdnud eelkõige atraktiivse elukeskkonnana.

Kuid lisaks korteritele asub neis suurlinlikult kaunites hoonetes ka väga kvaliteetne ärikinnisvara.

Järve Tornide puhul võlub esmalt nende asukoht. Üks paik suudab korraga vastata väga mitmetele nõudmistele ja eelistustele, nagu kesklinna lähedus ning mugav logistika nii Tallinna erinevate linnaosade kui ka linnast välja viivate teede mõttes, mis võimaldavad ummikuvabalt nii linna kui ka sealt välja pääseda. Hea terviku moodustavad Tallinna tuledes säravad äri- ja elupiirkonnad ning rahulik parkmetsaõhkkond.

Kesklinna poolt tulles on Pärnu maanteel asuvad kauplused ja salongid heaks fooniks – seal tegutsevad paljud mainekad ettevõtted, kuid Järve Tornide modernne arhitektuur ning 21. sajandi vääriline ehituskvaliteet on täiendavaks väärtuseks seal tegutsevatele ja tegutsema hakkavatele äridele.

Järve Tornid on täienduseks Pärnu maantee ning Tammsaare ja Järvevana teede ristumiskohale, kuhu on juba kerkinud mitmeid kõrghooneid. Nii on sellest alast saanud omamoodi linnavärav ja suurem keskus, kuhu on koondunud elu, töö, kaubandus ning vaba aeg.

Moeka ärikvartali ümbruskond on mitmekesine. Läheduses paiknevad Pärnu maantee sisustuspoed, Järve Keskus Aatriumi ning mitmete poodide ja söögikohtadega, Tondi Selver ja Resto, K-Rau6

MÄRTS 2021

21. SAJANDI MUGAVUSED STANDARDIS läbimõeldud planeeringud kvaliteetne siseviimistlus kaks kiirlifti tänapäevane ventilatsioonisüsteem kõrghoone tuleohutust tagav sprinklersüsteem päikesekaitsefaktoriga avatavad puitalumiiniumraamiga aknad korteritel kirka klaaspiirdega rõdud äripindade üürnike parkimine maja ees piiratud alaga parklas korterite jaoks soe kahekorruseline panipaikadega parkimistasand maa all panipaikade üürivõimalus ka äripindade üürnikel

ta, Audentese erakool, Tere Tennisekeskus. Puhkealadest on aga lähedal Järve mets koos valgustatud terviseradadega.

Kuna suurem osa Järve Tornide pindadest on elupinnad, võib see tähendada ka potentsiaalset kliendibaasi otse ettevõtte vahetus ümbruses. Nii on näiteks ligi 60 protsenti Järve Tornides tegutsevatest ettevõtetest seotud projekteerimis- või interjööri loomise teenustega.

Järve Tornides on võimalik ühendada nii kodu kui ka töö, mis annab võimaluse suureks ajaliseks kokkuhoiuks, kuna tööle minemisele ei kulu praktiliselt üldse aega.

Elegantne arhitektuur Järve Tornid on Eesti tipparhitekt Martin Aunini loodud kaunis hoonetekompleks, mis koosneb kahest tornist ja neid ühendavast bürooplokist.

Viimane on tervenisti ettevõtete päralt, nagu ka pilkupüüdvate tornmajade esimesed korrused. Arhitektuuriline lahendus on ühtaegu ilus ja praktiline, võimaldades esimesel korrusel asuvatele äridele igaühele oma sissepääsu

ning väga mugavad ligipääsud mitmelt poolt. Tornelamute maapealsetel osadel on 18 ja 19 korrust, äri- ja bürooplokil kaks korrust. Maa-aluseid korruseid on kogu hoonekompleksil kaks.

Järve Tornide üheks võluks on võimsad vaated eri suundades – kuna hoone asub künkal, saab heast vaatest rääkida esimesest korrusest alates. Vaated on igasse ilmakaarde, nii et mõnes ruumis saab nautida pigem õhtuseid, mõnes aga pigem hommikusi avarusi.

Tornide ümber olev kõrghaljastus jääb alles ka tulevikus, tagades meeldiva ümbruse ja vaatamata city reaalsele kohalolekule ka veidi pargiliku õhkkonna.

Järve Tornid on ettevõtluskeskkonnana väga meeldiv ja atraktiivne paik, mida iseloomustavad valgus, avarus ja praktilisus. Ruumidel on maast laeni aknad, kuid ruumid on soojad ning küttekeha ei torka silma, see on pigem disainielement.

Lisaks on sinna ka väga mugav kohale tulla. Hoonetekompleksi juurde kuulub korralik maapealne parkla, mille kohad on otseselt seotud üürilepingutega.

Järve Tornide arendaja, ehitaja ja äripindade rendile andja on TTP AS, mille taustaks on veerandsaja aasta pikkune kvaliteetne ehituskogemus. Ettevõtte käekirja iseloomustab kinnisvara vastutustundlik arendamine algusest lõpuni. TTP-le on väljastatud kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001:2015 ja keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001:2015 sertifikaadid.

Järve Tornid on hea näide väga heast ehitusstiilist, kus elama ja tööle tulevate inimeste mugavuse arvelt pole mööndusi tehtud.

Kvaliteedi tagavad nii professionaalne meeskond kui ka väga heal tasemel materjalid. Nii näiteks on puitalumiiniumakende klaaspaketid sõltuvalt äripinna avanemise suunast päiksekaitsefaktoriga ja müra summutava faktoriga. Imelised vaated on seega nauditavad ka päikeselisel ajal.

Paindlikud rendivõimalused TTP AS pakub suurepärast võimalust saada pikaajalise üürilepinguga enda kasutusse kvaliteetne äripind, mis võib olla nii kontor, teenindusruum kui ka mõlemat.

Bürooplokis on hetkel veel pakkumisel kolm optimaalses suuruses ja väga kvaliteetset äripinda suurustega 100 kuni 120 ruutmeetrit. Klient saab seal valida meelepärase siseviimistluse pakkuja siseviimistlusmaterjalide valikust. Torn 1-s on juba mõned äripinnad üüritud, kuid Torn 2-s on saadaval kaks viimast äripinda. Tornid on teineteise peegeldused, seega kes on näinud neist üht, sel on ülevaade ka teisest.

Selle aasta lõpuni on rendilepingu sõlmijal võimalik kaasa rääkida ka valmiva äripinna liigenduses – vaheseinad, ruumide jaotus ja panipaigad võib paika panna täpselt nii, et kliendil neist võimalikult palju kasu oleks. Valida saab ka avatumate ja suletumate kontorilahenduste vahel või kujundada oma büroosse puhkenurk koos köögiga.

Ruume rentiva ettevõtte jaoks on kindlasti ka oluline teada, et „peremees on alati kohal” ehk arendaja ja üürileandja on üks ettevõte, kes on klientide vajaduste ning tagasiside jaoks alati olemas. Äripindade üüriinfo: vivika@ttp.ee, tel +372 525 1000, jarvetornid.ee/aripinnad

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Saun, jõusaal, raamatukogu ja magamistuba.

Mida põnevat leiab Eesti kontoritest?

Maailma meedias on juba aastaid palju kõneainet tekitanud Apple’i viis miljardit dollarit maksev kontorilinnak. Kosmoselaevaks kutsutav hoone on mõõtmetelt suurem kui Pentagon ja sealt leiab nii hiiglasuure Steve Jobsi teatriks kutsutava auditooriumi kui ka spordikeskuse. Mis muud, kui lähme kolame seepeale ringi meie kohalikes kontorites ja vaatame, mille erilisega nemad üllatavad.

TEKST: RIINA PALMISTE

Veriffi kontorist leiab nii magamistoa kui ka kunstigalerii Veriffi Tallinna kontor asub Niine tänaval ja võtab enda alla 2200 ruutmeetrit. Nii nagu teistes kontorites, on sealgi eraldi suurem meelelahutusruum, mida kutsutakse hellitavalt playground’iks ehk mänguplatsiks. Seal on võimalik mängida nii lauatennist, noolemängu, aga ka arvuti- ja lauamänge. Hoonest leiab ka oma raamatukogu, kus jagub põnevat lugemist igale maitsele. Olgugi et eraldi jõusaali Veriffi kontoris ei ole, on seal siiski eraldi nurgake, kus olemas vahendid lihtsamate venitusharjutuste tegemiseks.

Töötajate üheks suureks lemmikuks on kujunenud kuuenda korruse terrass, kust avaneb imekaunis vaade merele ja kus on hea ka soojade ilmade saabudes mõnusalt aega veeta, kohvi juua või miks mitte ka töised koosolekuid pidada. Vähem eriline pole seegi, et nii nagu Pipedrive’ist, leiab ka Veriffi kontorist eraldi magamistoa. “Kuna teinekord venivad tööpäevad pikemaks ja osa meeskonna liikmetest töötab ka öösiti, on seal võimalik ennast vajadusel välja puhata,” selgitab ettevõte.

Mis puudutab sisekujundust üleüldiselt, siis paistab, et Veriffi meeskond ei ole pädev üksnes tehnoloogiavallas, vaid suurel osal neist on annet ka kunsti peale. Kuidas muud moodi selgitada kunstigaleriid, kus on nii oma töötajatele kui ka külalistele vaatamiseks välja pandud just töötajate endi loodud kunstiteosed. “Hetkel on üleval fotonäitus meie meeskonnaliikmete lemmikloomadest, keda me tihti ka oma kontoris ringi liikumas näeme,” jagab ettevõte ja lisab, et töötajate loomingut on kasutatud ka teistes ruumides. “Näiteks koosolekuruumides on ühe meie töötaja tehtud mustvalged tänavafotod maailma erinevatest paikadest.” Majasiseste harrastuskunstnike kõrval on silmailu loodud ka teiste kunstnike loominguga. Näiteks leiab koosolekuruumide seintelt Eesti kunstniku Katrin Kabuni käsitööna valminud akustilised paneelid. Vastuvõtulaua taga olevat klaasseina kaunistab aga Eesti kunsntiku Björn Koopi looming.

Foto: Tõnu Tunnel

Pipedrive’is saab Zoomi-kõnesid pidada massaažitoolist ja inspiratsiooni koguda saunalaval Nagu on kombeks müügimeestel telereklaamides öelda, siis see ei ole isegi veel kõik. Möödunud aastal Eesti viiendaks ükssarvikuks saanud Pipedrive’il on Eestis tegelikult isegi kaks kontorit.

Kui Tallinna WoHo kvartalis asuv kontor võtab enda alla 5500 ruutmeetrit, siis Tartu kontor 1300 ruutmeetrit.

Kontorid ei anna küll linnaku mõõtu välja ning neid ei ümbritse päris oma kuuekilomeetrine jooksurada ja 9000 puud nagu Apple Parkis. Sport ja rohelus on au sees sellegipoolest. On ju Stroomi metsapargi terviserajad pealinna kontorist kiviga visata. Sporditegemist toetab aga kahtlemata ka kontori üle 50 ruutmeetri suurune jõusaal.

Samuti saab end tööülesannete vahel proovile panna tasakaalulaual, lauatennises, lauajalgpallis või lõuatõmbekangil. Tartu kontori töötajad saavad samamoodi lustida lauatenniselaua taga.

Küll aga leiab sealsest kontorist eest ka maadlusmattide ja hantlitega toa, kus pidada maha kosutav maadlusvõi jõutrenn. Kui rääkida rohelusest ja looduslähedusest, siis seda jagub mõlemasse kontorisse. Koguni WC-deni välja – nimelt saab kõigis kontori tualettruumides nautida linnulaulu.

Kuidas on lõõgastusega? “Kuna saunal on Pipedrive’i saamisloos olu-

line roll mängida, leiab Tallinna kontorist 80 ruutmeetri suuruse saunaala koos iglusaunaga,” tutvustab Pipedrive’i haldusjuht Age Alliksaar. Leilirõõmuta pole aga jäetud ka tartlasi – nemad saavad linnavaadet nautida pilvepiiril asuvast saunast, mis on inspireeritud traditsioonilisest suitsusaunast. Mõnusaid lõõgastusviise vaimu turgutamiseks ja inspiratsiooni kogumiseks on kontorites veel. Näiteks leiab Tallinna kontorist nii väikesese raamatukogunurgakese, aga ka konsoolinurgakese, kus saab töömõtetest lõõgastuda autorallit ja muid arvutimänge mängides. Haruldus pole seegi, kui töötajad peavad Zoomi-kõnesid massaažitoolist või nokitsevad teksti või koodi kallal mugavatest lamamistoolidest. Puhkehetkedel saab kosutava uinaku teha väikeses magamistoas. Jah, lugesite õigesti – kontorist leiab tõepoolest isegi eraldi magamistoa.

Pipedrive on kuulsust kogunud ka oma Tallinna kontori teisel korrusel asuva toiduautoga. “See on kahjuks koroona tõttu praegu kinni. Küll aga serveeritakse töötajatele iga päev soe lõunalaud ja soovi korral saab osta ka hommikusööki,” jagab Alliksaar. Muidugi on mõlemas kontoris ka suur ühisköök ja rida väiksemaid kööginurki.

Foto: Mario Tasane

MÄRTS 2021

7

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS Foto: Eduard Stogov

Telia peahoone 14. korruse terrassilt avanevad unustamatud vaated

Wise’is võib tööasju ajada ka arvutilauaga käimislindil

Tallinnas Mustamäe tee alguses, kohe Pipedrive’i kõrval, asub ka ligemale 9000 ruutmeetri suurune Telia kontor. Hoone, mis on kuulsust kogunud nii all fuajees külalisi tervitava roboti kui ka läbi kahe esimese korruse rajatud elava taimeseina poolest. Rohelust ja looduslähedust kohtab nii 14-korruselises peahoones kui ka ettevõtte teistes harukontorites tõepoolest palju.

Sama kehtib kõiksugu lõõgastumisvõimaluste kohta. Kõigist Telia kontoritest võib leida nii lauatenniselaudu, velotrenažööre, kõnnilinte, venituspinke kui ka lauajalgpallilaudu. Nagu Wise’is, on ka Telias eraldi massaažiruumid.

Samuti on nii Sõpruse puiestee kui ka Mustamäe tee hoonetes terrassid koos grillinurkadega ja puhkenurgad vaikseks silmapuhkuseks igal korrusel. Kes tahavad, peavad koosolekut või ajurünnakut hoopis kiigel õõtsudes. Peahoone suurimaks tõmbenumbriks on aga kahtlemata 14. korrus koos oma imeliste vaadetega üle linna.

Meie teise ükssarviku, Wise’i 14 ülemaailmsest kontorist suurim asub mõistagi Tallinnas Baltika kvartalis. Ruumikas kontor võtab enda alla büroohoone viis korrust. Kirsina tordil on ükssarviku kasutuses ka kaks katuseterrassi.

Nii nagu Pipedrive’ist, leiab ka sealsest kontorist nii jõusaali, sauna kui ka massaažitoolid, aga seejuures ka spetsiaalselt sisustatud massaažitoa, kus töötajad saavad professionaalsete massööride juures endale massaaže broneerida.

Ei tea, ehk on saun ja jõusaal kontoris lihtsalt uus normaalsus? Ka ergonoomilised töötamislahendused paistavad Wise’is olevat täiesti omaette klassist. Nii ei ole sugugi imestada, kui leiad wiselase tööasju ajamast hoopis arvutilauaga käimislindilt.

Meelelahutuslikku lõõgastusala, mis on ka kontoris täitsa olemas, kutsuvad Wise’i töötajad omakeskis vahvasti fun area’ks. Sealt leiab nii lauatenniselaua, arvutija lauamängud, raamatukogu kui ka puhkenurga. Kohe selle kõrval asub grilliga katuseterrass, kus on töötajatel kombeks suvel päikesepaistel koos kolleegidega lõunatada või tiimiüritusteks grillipidusid korraldada. Kõlab päris hästi, või mis?

Kööke, kus oma lõuna ette valmistada, on Wise’i 1000-pealise seltskonna peale ühtekokku seitse. Sealhulgas ka ruumikas täisvarustusega köök, kus on samuti tavaks tiimiüritusi korraldada ja koos kokata.

Bolti kontorite vahel liigutakse elektriliste tõukeratastega Euroopa 2020. aasta ükssarvikuks valitud Bolti kontori leiab Tallinnast Vana-Lõuna tänavalt. 4800 ruutmeetri suuruses hübriidkontoris on meeskondadel oma tähistatud alad, mille sees kehtib hot-desking-süsteem. See tähendab, et töötajatel pole kindlaid töölaudu, vaid iga päev saab valida just parasjagu meelepärase koha.

On kahtlust arvata, et ühes on Bolti kontor selgelt esirinnas – koosolekutubade arvus. Nimelt leiab kontorist koguni 63 koosolekutuba. Peagi on valmimas ka suur konverentsiruum, mis mahutab 150 inimest ja mida tulevikus plaanitakse ka teistele huvilistele välja rentida.

Kuidagiviisi ei jääda varem mainitud kontoritele alla ka puhkamisvõimalustes ja meelelahutuses. Leiab Bolti kontoristki nii laua- ja videomängud, lauatennise, lauajalgpalli, raamatukogu, sauna, väliterrassi, aga ka lastenurga. Seega võib vist nüüd tõesti kinnitada, et eestlastele kohaselt paistab saun olevat kontorites üha tähtsamal kohal.

Ahjaa! Bolti kontorites võib märgata siin-seal linna pealt tuttavaid rohelisi Bolti tõukerattaid. Mis muul otstarbel kui ikka selleks, et kui töötajal on vaja ühest kontorist teise liikuda, võtab ta lihtsalt kontorist mugavalt elektrilise tõukeratta ja asub teele.

8

MÄRTS 2021

SPEED OR SAFETY?

SPEED OR SAFETY?

WE SAY BOTH.

WE SAY BOTH.

DELTABEAM® Slim Floor Structure • • • • • • • •

Rohkem kui 15,000 ehitist üle maailma on ehitatud taladega DELTABEAM®, sealhulgas ka Eestis PEIKKO EESTI OÜ Lihtne ja kiire karkassi ehitus Peterburi tee 75A, Tallinn Pikk sille - rohkem avatud ruumi Telefon: +372 60 742 86 Paindlik hoone põhiplaan kogu elutsükli vältel Säästab ehitise kõrgust - 10 korrust 9 asemel Lihtne paigaldada kütte-, ventilatsiooni- ja konditsiooneerisüsteeme www.peikko.ee Kõrge tulepüsivus ilma lisakaitseta • Rohkem kui 15,000 ehitist üle maailma on ehitatud taladega DELTABEAM®, sealhulgas ka Eestis Meiepoolne projekteerimine ja tööjooniste valmistamine www.peikko.com

DELTABEAM® Slim Floor Structure • • • • • • •

Lihtne ja kiire karkassi ehitus Pikk sille - rohkem avatud ruumi Paindlik hoone põhiplaan kogu elutsükli vältel Säästab ehitise kõrgust - 10 korrust 9 asemel Lihtne paigaldada kütte-, ventilatsiooni- ja konditsiooneerisüsteeme Kõrge tulepüsivus ilma lisakaitseta Meiepoolne projekteerimine ja tööjooniste valmistamine

BOTH.

PEIKKO EESTI OÜOÜ PEIKKO EESTI Peterburi teetee 75A, Tallinn Peterburi 75A, Tallinn Telefon: +372 6060 742742 8686 Telefon: +372

www.peikko.ee www.peikko.ee www.peikko.com www.peikko.com

DELTABEAM®, sealhulgas ka Eestis

PEIKKO EESTI OÜ Peterburi tee 75A, Tallinn Telefon: +372 60 742 86

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Kontorilt oodatakse nii avarust kui ka privaatsuse võimalust

Kuidas on muutunud ootused kontoripindadele?

Kodukontor on viimase aasta jooksul kujunenud keskseks märksõnaks, kuid üksi kodus töötamisel on ka miinused ja sotsiaalset suhtlemist ei saa nullini viia. Kui viiruskriis järele annab, siis ei jää praegu kodus töötajad ilmselt koduseinte vahele, aga nende ootused kontoritööle muutuvad – nad soovivad turvalisemaid ja paindlikumaid lahendusi.

TEKST: EINAR ELLERMAA FOTOD: LUMI CAPITAL

Raiko Uri

allinnas Tulika tänav 19 kolmes korpuses paikneva Flora Maja büroopindade rendiga tegeleva Lumi Capitali juhtivpartner Raiko Uri räägib, et aastakümneid on prestiižikas olnud kontor südalinnas, kus pind renditi 10–20 aastaks. Et seda lubada, ei saa ruutmeetreid töötaja kohta olla palju.

Pandeemiaolukorras selline mudel enam ei toimi. Uri sõnul küsivad töötajad aina enam, miks nad peavad sõitma iga päev 30–60 minutit tööle ja siis veetma päeva tihedalt täis pakitud kontoris, kui nad võiks töötada hoopis kodust. Samas ei paku kodus töötamine häid võimalusi kolleegidega suhtlemiseks, uute ideede kiireks arutamiseks ja ettevõtte kultuuri arendamiseks. Kui esimene vaimustus päev läbi hommikumantlis olemi-

sest on mööda läinud, kurdavad paljud stressi üle, mis tekib töö- ja eraelu piiride kadumisest.

Selleks, et leida nende kahe äärmuse vahel kompromiss, kaaluvad mitmed ettevõtted suurtest tornmajadest väiksematesse madalamatesse büroodesse kolimist, kus ei pea tihedalt liftis sõitma ja odavam hind võimaldab üürida rohkem ruumi iga inimese kohta. Viimase 30 aasta trend, et keskmine büroopinna hulk töökoha kohta väheneb, hakkab nüüd muutuma, et anda inimestele rohkem ruumi distantsi hoida. Et seda võimaldada, ei saa enam lubada kõige kallimat pinda südalinnas, vaid mõistlikum on üürida odavamat, aga avaramat pinda. Järjest enam kaaluvad ettevõtjad ka seda, et iga töötaja kohta ei pea olema ühte töökohta, kuna eemalt töötamise sagedus selgelt kasvab.

T 10

MÄRTS 2021

Et töötajad peaks vähem aega ühistranspordis või ummikus veetma, kaaluvad mõned tööandjad ühe kontori asemel mitme väiksema büroo üürimist. Tänapäevased IT-lahendused võimaldavad töötada kodust, aga võimaldavad sama hästi ka asendada üks suur peakontor mitme väiksema hajutatud bürooga.

Ettevõtte kasvades on võimalik harukontoreid juurde tekitada, koormamata üle niigi väheseid ruutmeetreid. Kui ruumivajadus väheneb, on võimalik ka harusid vähendada. Ja kui mõni töötaja haigestub, ei pea kogu ettevõtet koju saatma, vaid ainult konkreetse harukontori.

Sellised uued suunad muudavad ootusi ka büroopindade omanikele. Ettevõtjate ettenägemisvõime on muutunud väiksemaks ning seega on vähenenud ka vajadus suure ja püsiva pinna järele. Tänapäeval eeldatakse büroo omanikult, et saab üürida täpselt nii palju pinda ja nii pikaks perioodiks, kui rentijal vaja. “Kinnisvaraturg peab muutunud mudelitega kohanema ja koroonakriis on seda protsessi kiirendanud,” ütleb Uri. Büroopindade turul mõjutab konkurentsi ka asjaolu, et kõik on aru saanud – üksnes kontoritöö tegemi-

seks ei ole kontorit tingimata vaja.

Muutuvad töötaja ootused tööandjale ja tööandja ootused majaomanikule. Oodatakse suuremat paindlikkust, rohkem teenuseid, paremat kliendisuhtlust – kontor peaks andma mingi täiendava emotsiooni, et töötaja tahaks kontorisse tulla.

Ta toob näite, kuidas Flora Maja on uute ootustega kohanenud. Kolmest korpusest koosnevas linnakus saab rentida väga erineva suuruse ja funktsiooniga büroo- ning teenindusruume. Flora Maja on lepingutega paindlik ja ettevõtja saab vastavalt oma kasvule või kahanemisele pinda suurendada või vähendada. Vana ja uus maja loovad ka võimaluse erineva tasemega ruumide kasutuseks – saadaval on nii avaraid ja kaasaegseid avatud kontoriruume mugavate puhkenurkadega kui ka privaatseid kabinette, kus ühegi teise töötajaga kokku puutuma ei pea.

Paindlike rendilepingute ja kaasaegseid vajadusi arvestavate ruumide kõrval on Flora Maja plussiks logistiliselt soodne asukoht Kristiine liiklussõlme kõrval, kuhu on hea ligipääs teistest Tallinna linnaosadest ühistranspordi, aga ka jalgrataste ja autodega. Nii jalgratta kui ka auto saab parkida maja hoovi.

Kontorite kadu on ennegi ennustatud, aga kontorid on jäänud Ootuses, et büroohooned kaovad ja inimesed hakkavad töötama kodust, pole Raiko Uri sõnul midagi uut. Kui 40 aastat tagasi muutusid faksimasinad igapäevaseks, arvati, et kontoris pole vaja enam käia, kuna moodne tehnoloogia võimaldab kogu töö kodust ära teha. 20 aastat tagasi toimunud New Yorgi terroriakti järel jäi tühjaks kogu Manhattan ja siis arvati, et kõrghooned pole enam kunagi turvalised.

Siiski täitusid hooned peagi uuesti, veelgi tihedamalt ja veelgi kallimate üüripindadega. Uuem tehnoloogia vahetas välja ka faksimasinad, aga kontoripinnad jäid.

Ergonoomiline mööbel kontorisse või koju

Elektriliselt reguleeritav töölaud, 160 x 80 cm, valge või must

332.*Lisandub käibemaks

TALLINN, Pärnu mnt 139F • e-mail: isku@isku.ee • Tel. 65 56 055 • Avatud E-R 10:00 - 19:00; L 10:00 - 16:00 TARTU, Aardla 108 • e-mail: tartu@isku.ee • Tel. 65 56 053 • Avatud E-R 10:00 - 18:00; L 10:00 - 14:00

www.isku.ee

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Isterattast, käimislindist ja vaikuseruumidest on saamas kontorite uus normaalsus Kui aastaid tagasi olid ühe töökoha peamised komponendid klassikaline kontoritool, fikseeritud kõrgusega kirjutuslaud ja rohkelt hoiustamismööblit, siis nüüd eelistatakse ergonoomilisemaid ja paindlikumaid lahendusi ning kodusemat õhkkonda.

Foto: AJ Grupp

TEKST: GERLI RAMLER

E

esti juhtiva kontori- ja laosisustuse tarnija AJ Tooted ASi turundusjuht Kirke Roste koos A J Produkter Rootsi tootejuhi Pia Hallqvistiga näevad kontorimööbli arengus nelja olulist trendi: kasvavat vajadust ergonoomiliste lahenduste ning helisummutavate toodete järele, hoiustamisvajaduste muutumist ja tegevuspõhiste kontorite populaarsuse kasvu. Seejuures on naiste sõnul rõõmustav, et Eestis pööratakse üha rohkem tähelepanu tööheaolu suurendamisele ja töötajate tervise hoidmisele, kuna töötaja on ettevõtte üks olulisemaid ressursse.

Harilike kontoritoolide asemel on Roste sõnul populaarsed sellised, mis on kohandatavad vastavalt kasutaja kasvule ja vajadustele ning pakuvad suurepärast tuge terveks töö-

päevaks. Samuti kasvab nõudlus aktiivsete lahenduste, näiteks istu-seisa-tüüpi kontorilaudade, tasakaalutoolide, sadultoolide, isterataste jms järele.

“Isterattast, käimislindist ja teistest ergonoomilistest toodetest on saanud uus normaalsus. Need tooted võimaldavad pakkuda kehale vajalikku varieeruvat tööasendit ja liikumist laua tagant lahkumata. Tooted on lihtsalt liigutatavad erinevate töölaudade vahel või luuakse vastavad töökohad ühiskasutatavatesse ruumidesse, kuhu saab soovi korral oma sülearvutiga minna. Istu-seisa-tüüpi lauad ja tasakaalutoolid on jõudnud ka nõupidamisruumidesse.”

Ka kodumaise mööblitootja Standard ASi äriarendusjuht ja juhatuse liige Martin Kull rõhutab, et ergonoomikale ning inimeste heaolule pööratakse järjest rohkem tähelepa-

Kodukontorimööbel

nu. “Ergonoomilised istu-seisa-lauad moodustuvad meie müügist juba ligi kaks kolmandikku ja Skandinaavias me muud sorti laudu ei müügi. Hetkel toimub aga pandeemiatingimustega kohanemine ja ollakse ootusärevuses, mismoodi elu kontoris välja hakkab nägema – kui suur osa ettevõtetest ja töötajatest võtavad omaks permanentse kodukontori või ollakse pärast pikka kodukontoris töötamist sellest totaalselt väsinud ning maailm loksub tasapisi vanasse rütmi tagasi?”

Ka avatud kontoris tuleb pakkuda võimalust vaikseks süvenemiseks

Ergonoomiline kontorimööbel

12

MÄRTS 2021

Foto: AJ Grupp

Avatud planeeringuga büroode võidukäik on tinginud üha kasvava vajaduse lahenduste järele, mis võimaldavad pakkuda privaatsust ja aitavad parandada helikeskkonda. “Kuid vaheseinad ja akustilised paneelid ei tohi olla lihtsalt praktilised abivahendid, vaid peavad pakkuma ka disaini ning funktsioonide osas lisaväärtust, olles kombineeritud nutikate lahendustega, nagu riiulid, kandeliistud ja perfopaneelid,” ütleb Roste.

Kull nendib, et heli ja akustikaga tegelemine on üks oluline aspekt töötajate vaimse heaolu tagamiseks ning seetõttu tuuakse kontoritesse kõneka-

biine telefonikõnede jaoks, vaikusruume keskendumist vajavate ülesannete täitmiseks ja planeeritakse järjest paremini erinevaid tsoone vastavalt töö iseloomule. “Ettevõtted saavad aru, et väsinud ja keskendumisraskustega töötaja ei ole just kõige efektiivsem,” rõhutab ta. “Tõenäoliselt näeme juba lähitulevikus palju hübriidkontoreid, kus vastavalt töö iseloomule või vajadustele töötab küll suurem hulk inimesi kohapeal, kuid arvestatav osa ka kodudes või osaliselt kaugtööna. Seda enam tuleb soodustada inimeste suhtlemist ja omavahelist kommunikatsiooni ning kontorid vastavalt sellele ka ümber kujundada.”

Kontori- ja kodumööblimüüja Intera ASi projektijuhi Fred Froshi sõnul oli kuni 2020. aasta alguseni trend pigem jagatud töökohtade suunas, ent nüüd pigem mitte.

“Töötav kompromiss tundub olevat, et ühe päeva vältel kasutab töökohta üks inimene ja päeva lõpus pinnad desinfitseeritakse. Uute büroode kavandamisel ollakse paljuski valiku ees: ühest küljest tahaks justkui ruutmeetreid vähemaks võtta, sest osa inimesi jääb ilmselt enamasti kodust töötama; teisalt jälle ei saa seda teha, sest töötajate kindlustunne on “päris oma” laua-tooli korral suurem,” avaldab ta arvamust ja lisab, et mõ-

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS Foto: AJ Grupp

nel juhul tähendab see suuremat vajadust locker-kappide järele: inimene paneb tööle tulles asjad locker’isse ja võtab sealt oma “kontorikohvri” tööks vajalike asjadega – clean desk policy tähendab nüüd päriselt ka puhast lauda.

Roste lisab, et digitaliseerimise tõttu ei vajata kontoris enam nii suures mahus hoiustamismööblit. “Samuti ei ole inimesed enam nii seotud statsionaarse töölauaga. Kuna suurem osa tööst saab tehtud sülearvutis või nutiseadmes, kasutatakse üha rohkem vaikset ruumi, nõupidamistuba, stuudiot või puhkeala. Tegevuspõhiste kontorilahenduste populaarsuse kasv on tinginud vajaduse lihtsalt ümberpaigutatava ja kohandatava sisustuse järele: ratastel vaheseinte ning ruumijagajate abil saab kiiresti luua uusi alasid või ruum-ruumis-lahendusi ja ratastega varustatud, kokkupandavad või kerged lauad, toolid, esitlusvahendid ning hoiustamismööbel võimaldab ruume väga eriotstarbeliselt kasutada. Kuna on oluline, et töötajad tunneksid end töökeskkonnas turvaliselt, võetakse üha enam kasutusele erinevaid vaheseinu töökohtade eraldamiseks, mis aitavad hoida turvalist distantsi.”

Millised on kodukontorite sisustushitid?

Kaalukauss on aina enam jätkusuutlike ja keskkonnasõbralike materjalide poole Rääkides kontorimoe värvitoonidest ja materjalidest, on Roste hinnangul kindlasti endiselt üks populaarsemaid materjale vastupidav laminaat, kuid üha enam eelistatakse ka vineeri, linoleumi, graniiti ning korkmaterjali. Tekstiilidest kogub populaarsust villane kangas, mis oma naturaalse ja sooja tunde poolest sobib hästi kaasaegse sisekujundusega.

“Tänapäevaste töökeskkondade nõuded sisustuse vastupidavusele on väga kõrged ja kliendid peavad oma investeeringust saama kasu pikki aastaid. Lisaks aitab see täita jätkusuutliku majandamise eesmärke ja ohjata ületarbimist. Jätkusuutlikud ja keskkonnasõbralikud lahendused töökeskkondades on trend, mis on tulnud, et jääda,” räägib Roste. “Värvidest eelistatakse kontorikeskkondades pigem naturaalsemaid ja õrnemaid, sealhulgas ka naturaalset puidutooni. Esile võib tõsta rohekaid toone, nagu kahvaturoheline ja oliiv; beežikas-roosakaid toone, nagu lõheroosa ja macchiato; sinakaid toone ning erinevaid valge ja halli varjundeid. Olulisel kohal on ka erinevate tekstuuride ja mustrite kombineerimine. Üha enam tuuakse kontoritesse rohelust nii elusate kui ka kunstlike laialeheliste taimede näol.”

F ro s h i s õ n u l rä ä g i va d t o o t jad-müüjad sageli antimikroobsetest 14

MÄRTS 2021

materjalidest. “Tegelikult ei ole olemas ühtegi päriselt viiruseid hävitavat lauaplaati või ukselinki – antimikroobsed pinnad mõjuvad bakteritele, aga mitte viirustele. Olulisem on ikka see, et materjalid oleks lihtsasti puhastatavad ja peaks tihedamale-tõhusamale puhastamisele vastu. Rääkides sisustusest ja emotsioonidest, siis kontorite õdusamaks ja kodusemaks muutmise trend on tegelikult juba paar aastat vana, aga endiselt aktuaalne. Võimalik, et see on praegu turvalise keskkonna loomisel isegi olulisem, sest sotsiaalset suhtlust on vähem ja valitseb üldine ebakindlus.”

Kull muigab, et õnneks ei ole enam büroomööblis eelistatuim valge värv ja kontoreid tehakse väga erinäolisi – nii heledaid, tumedaid kui ka värviküllaseid. “Kuna nõudlus varieerub nii palju, siis on ka meie valikus koguni 14 värvi plaatmaterjale, rääkimata kangastest, mida leidub tuhandetes eri toonides ja mustrites. Kangaste puhul eelistatakse muidugi antimikroobseid ja hästi puhastatavaid tekstiile, mis muudavad töökeskkonna turvalisemaks.”

Ergonoomiline kontoritool Foto: AJ Grupp

Kerged vaheseinad

“Kodukontorites on oluline ergonoomika ja kompaktsus, samuti on inimesed koduse mööbli valimisel nõudlikumad disaini osas. Kõige nõutavam toode kodukontorisse on vaieldamatult ergonoomiline kontoritool, kuna üldiselt veedetakse suur osa päevast arvuti taga. Samuti soetavad inimesed kodudesse meelsasti kompaktseid istu-seisa-tüüpi laudu ja nutikaid abivahendeid, nagu sülearvuti alus. Kui kevadel inimesed pigem ei kiirustanud kodukontori sisustusse investeerima, siis nüüdseks on selline kaugtöö vorm kindlasti oma vajalikkust tõestanud ja saanud toetust ka tööandjate poolt,” räägib Roste.

Ka Standardi valikust eelistatakse kodudesse ergonoomilisi elektrilisi töölaudu. “Tihti teevad inimesed kodus tööd veel pikemalt ja liiguvad kahjuks isegi varasemast vähem ringi ning seetõttu on ülimalt oluline ka sinna tervisliku töökeskkonna loomine,” toonitab Kull. “Seni oleme müünud kodukontoritesse väiksemaid mudeleid oma tavalaudadest, kuid oleme peagi välja tulemas spetsiaalsete kodukontori toodetega.”

Frosh nendib aga, et töökoha kontor on ja jääb oluliseks osaks ettevõtete kultuuris. “Mõned aastad tagasi valmis uuring, mis leidis, et sidusa ettevõtte ja kaasatud töötajate jaoks oleks vaja 2–3 päeva nädalas koosviibivat kollektiivi. Eriti oluline on see uute töötajate seisukohalt, et nad aduksid, millised on ettevõtte väärtused ja kultuur, kuidas asju tehakse. Nii et kodukontor “päriskontorit” ei asenda.”

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

INTERA

Helipidav nutikabiin lahendab avatud kontori privaatsusprobleemi Eriolukord on toonud kaasa suured muutused harjumuspärases kontorielus – inimesed eelistavad distantsilt töötamist ning kohtumised ja koosolekud on kolinud veebi. Kui olukord normaliseerub, jätkab tõenäoliselt endiselt hulk inimesi töötegemist kodukontoris ja samuti ei kao kuhugi videokõnede pidamise trend. Mida aga teha, kui büroos pole privaatseteks videokõnedeks piisavalt sobivaid kohti? „Tõepoolest toimus eelmisel aastal plahvatuslik videokõnede kasv ja mitmed uuringud näitavad, et 2021. aasta lõpuks töötab 30 protsenti meist mitmel päeval nädalas distantsilt.

Vähem inimesi kontorites tähendab aga rohkem omavahelist suhtlemist telefoni ja arvutiekraani kaudu.

Oluliseks probleemiks on juba nüüd kerkinud asjaolu, et enamikus avatud planeeringuga büroodes pole videokõnede pidamiseks piisavalt kohti,” räägib kontori- ja kodumööblimüüja AS Intera projektijuht Fred Frosh.

Lisaks toimuvad Rapal Study uuringu järgi 80 protsenti kohtumistest nelja või vähema inimese vahel, mistõttu on suured konverentsisaalid sageli alakasutatud.

Mure lahendamiseks pakutakse näiteks heliisolatsiooniga tugitoole ja vaheseinu, kuid need kipuvad siiski liiga palju müra läbi laskma. Interal on aga olemas väga hea lahendus – parimate helipidavusnäitajatega nutikas uue põlvkonna kõnekabiin Framery One. Tegemist on esimese nutikabiiniga, mis ühildub kontoritöötajate kalendrisüsteemidega, annab märku vaba või hõivatud olekust ning annab teada võimalikust hooldusvajadusest.

Vaba kabiini leidmine ja broneerimine on vaid ühe kliki kaugusel ja lisaks on selle kasuteguri mõõtmine ülimalt lihtne. „Kui kasutegur on madal, saab ratastel kabiini paremasse kohta liigutada ja uut paika proovida,” annab Frosh nõu. „Üldiselt võib aga öelda, et kõige paremini töötavad kõnekabiinid siis, kui need asuvad

töökohtadele võimalikult lähedal.

See omakorda tähendab, et kabiinide heliisolatsioon on väga oluline – eriti praegu, kui kontoris on vähemate inimeste tõttu vaiksem. Turu Rakenduskõrgkooli hiljuti avaldatud kümne maailmas enimmüüdud kõneboksi võrdlustestis saavutas Framery One parima tulemuse – kõnemüra vähenemise määraga 30,3 detsibelli. Seega saabki nutikabiini paigutada büroos töölaudadele väga lähedale, ilma et kõnemüra seest välja või väljast sisse kostes kolleege häiriks ja nende keskendumist segaks.”

Framery One sündis koos kasutajatega pideva testimise tulemusena.

Kabiinis on kõrglahutusega ekraan, vastavalt kasutaja pikkusele reguleeritava kõrgusega laud ja tool ning suurepärane ventilatsioon, mille õhuvahetus 29 liitrit sekundis on üle nelja korra kõrgem kui tööruumide soovituslik nõue. Tehnika laetuse eest hoolitsevad pistikupesa, USB-port ja juhtmevaba laadija. Lisaks ühilduvad kabiinid mitmete kalendrilahendustega ja neid on lihtne broneerida.

Vaba kabiin märgib ennast kasutaja

sisenemisel automaatselt hõivatuks ja annab märku ka järgnevatest broneeringutest. Nende puudumisel pikendab kabiin automaatselt käimasolevat sessiooni, et kasutaja saaks katkestusteta tööd jätkata. „Meie usume, et kontorist saab edaspidi koht, kuhu inimesed lähevad konkreetse ülesande täitmiseks, olgu selleks siis kohtumine meeskonnaliikmetega või puhkuse saamine kodukontorist, ent nad ei hakka sinna enam suunduma igapäevaselt,” ütleb Frosh. „Avatud kontor on alati pakkunud väljakutseid privaatsuse ja müra osas, kuid nüüd on nutikabiini näol olemas suurepärane lahendus, mis toetab töötajate vaimset heaolu ning tööviljakust, võimaldades kolleegide kõrvalt hõlpsasti liikuda vaiksesse ruumi telefonikõne tegemiseks või keskendumist nõudva ülesande täitmiseks.”

On tõenäoline, et veel mitmed kuud ei saa meeskonnad töises bürooõhkkonnas täies mahus kohtuda, sõltudes e-kohtumistest ja videokonverentsidest. Büroosse väikeste privaatsete konverentsiruumide rajamine on aga ilmselgelt kallim kui nutikabiini ost-

mise ja hooldamise hind. Samuti on nutikabiini elutsükkel oluliselt pikem kui ehitatava konverentsiruumi oma ja kabiine saab mõne minutiga ümber paigutada. Kokkuvõttes on see nii rahaliselt kui ka töörahu seisukohalt parem investeering kui uute ruumide ehitamine, ümberehitamine ja lammutamine.

Vähetähtis pole ka Framery rohelise mõtteviisi järgimine. Tootja on andnud nutikabiinile futureproof ehk tulevikukindla kabiini lubaduse, mille taga on modulaarne disain, mis lubab tehnika ja tööviiside arenedes kabiini tarkvarauuenduste kaudu ajakohasena hoida. Jätkusuutlikkus on Framery jaoks võtmetähtsusega ning nii on Framery One’i korpus valmistatud terasest ja koguni 95 protsenti kasutatud materjalidest on taaskäideldavad. Ühtlasi on terasest kabiini konstruktsioon tulekindel.

Muide, praeguseks kasutab juba 40 protsenti Forbesi esisajasse kuuluvatest ettevõtetest Framery lahendusi!

www.intera.ee

MÄRTS 2021

15

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Kinnisvaraga jõukaks: uus fond pakub võimalust luua iseseisev pensionisammas Eestlased ei ole liiga suured investeerijad selle mõiste klassikalises tähenduses. Investeeritakse küll oma kodu remonti, pere toimetamistesse ja enesearengusse, kuid aktsiate, osakute ja kinnisvara juurde oma teed ei leita.

Uus fond pakub aga võimalust lihtsalt oma vaba raha teenima panna.

TEKST: MARTIN HANSON FOTO: PIXABAY

K

ohe tuleb ära märkida asjaolu, et kinnisvarafond, millest lähemalt juttu tuleb, ei ole loodud inspireerituna riigikogu otsusest päästa valla eestlaste teise pensionisamba raha. EfTEN Capitali jaesuuna ärijuht Kristjan Tamla ütleb, et kui üle kümne aasta tegutsenud EfTENi senine klient oli vaid professionaalne investor, kes sisenes fondi minimaalselt 100 000 euroga, siis loodava fondiga

soovitakse neid samu võimalusi investeerimiseks pakkuda ka neile, kelle investeerimiseks planeeritud summad on kümneid kordi väiksemad.

“Eesti inimeste huvi investeerimise vastu on kasvanud ja kinnisvaral on selge roll pensioniks säästmisel. Eelmisel aastal kasvasid eraisikute hoiused kaheksalt miljardilt eurolt üheksale ehk üle 12 protsendi. Lisaks käivitus pensionireform, mis laiendab pensioniks kogumise valikuid.

Kinnisvarasse investeerimise võima-

lusi erainvestoril sisuliselt Eesti turul praegu ei ole, kui välja arvata kinnisvara ostmine ja selle väljaüürimine,” selgitab Tamla.

Hetkel ei ole fondiloojad veel rahapaigutuse konkreetset miinimumpiiri kokku leppinud, kuid tõenäoliselt saab seda eurodes mõõta kahekohalise summaga.

Usk Baltikumi kinnisvarasse Loodav fond hakkab investeerima peamiselt Balti riikide kinnisvarasse – üürikorterid, kesksetes piirkondades asuv ärilise otstarbega kinnisvara ja nii edasi. EfTEN on oma tegevusajaloo jooksul näinud, et erinevatel ajahetkedel pakuvad kinnisvara erinevad segmendid väga erineva potentsiaaliga investeerimisvõimalusi. Aktiivse investeeringute juhtimise kaudu tahetakse klientide raha suunata just nendesse projektidesse, mis sel ajahetkel kõige parema potentsiaaliga tunduvad.

“Kuigi investeerimismaailmas on tulevikutootlusest rääkimine ja veelgi enam, selle suhtes lubaduste andmine, seadusandlusega väga tugevalt reguleeritud teema, võiks sellest aimMÄRTS 2021

17

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS dust saada EfTENi poolt viimasel ajal tehtud tehinguid analüüsides. Fond on viimase poole aasta jooksul teinud investeeringuid keskse asukoha ja tugevate rentnikega kinnisvaraobjektidesse, kus omakapitali tootlus jääb umbes 7 protsendi juurde aastas,” selgitab Tamla.

Tavapäraselt kasutatakse selliste tehingute puhul ligikaudu pooles ulatuses investorite raha ja pooles ulatuses võimendatakse oste pangalaenuga.

“Tänases keskpankade massiivsest rahatrükist tulenevas väga madalas laenuintresside keskkonnas jääb sellise struktuuriga tehingute oodatav aastane tootlus aga umbes 11–13 protsendi vahemikku,” selgitab Tamla.

Regulaarne sissemakse ja regulaarsed väljamaksed Hetkel ei ole fondiloojad veel rahapaigutuse konkreetset miinimumpiiri kokku leppinud, kuid tõenäoliselt saab seda eurodes mõõta kahekohalise summaga. Nagu juba mainitud, siis soovivad uue fondi loojad pakkuda inimestele võimalust teha igakuiseid väikeseid investeeringuid, näiteks palgast või säästudest või miks mitte vabanenud pensionisamba summadest.

“Mis on veel oluline, siis loodavasse fondi saab hakata raha paigutama regulaarselt, sest kui praegu emiteerivad Baltikumi kinnisvarafondid

Kristjan Tamla

Foto: Kiur Kaasik

oma osakuid ebaregulaarselt (kord aastas või isegi harvemini), siis meie soovime kinnisvarasse investeerimise teha võimalikuks ka regulaarselt (mitu korda aastas) inimesele endale sobiva summa piires,” selgitab Tamla, lisades, et sama regulaarselt hakkab fond oma investoritele tegema ka väljamakseid.

“Püüame investeerida loodava fondi varasid selliselt, et sealt on võimalik hakata investoritele tulu jaotama regulaarselt, kuni neli korda aastas. Kinnisvarainvesteeringute tegemisel on mõistlik arvestada mitmeaastase horisondiga, sest kasvuaktsiatele sarnaseid lühiajalisi üles ja alla

hüppeid selles sektoris väga tihti ette ei tule. Samas arvame, et regulaarne tulude jaotamine võimaldab investoritel meie töö edukust ka lühemas perspektiivis ja sagedamini hinnata ning meile vastavat tagasisidet anda. See tähendab, et fondi investeerimise peale võiks mõelda eelkõige need inimesed, kes soovivad saada pikaajalist ja loodetavasti ka stabiilset rahavoogu,” ütleb Tamla.

Fond ei hakka võtma tasu osakute märkimiselt ega kehtesta ka edukustasu. “Soovime hinnastada fondi selliselt, et selle tasud saavad olema keskmisest madalamad ja lihtsasti arusaadavad. Kui fondi kontol on investorite raha veel kinnisvarasse paigutamata, siis sellelt fond tasu võtma ei hakka. Samuti ei plaani me fondis võtta tasu investeeringutelt, mida fond teeb läbi EfTENi teiste kinnisvarafondide. Viimasega püüame olla Eestis teenäitajaks, kus fondidesse investeerimisel ei võeta klientidelt topelttasusid. Asi, mis mujal Euroopas on juba aastaid levinud,” selgitab fondijuht.

Uue fondi käivitamine on kavandatud 2021. aastasse ja praegu koostatakse fondi tingimusi, et esitada need Finantsinspektsioonile. Fondil on kavas hakata regulaarselt osakuid emiteerima, nii et investorid saaksid näiteks püsikorraldusega sinna igakuiselt raha paigutada.

Koroonaaeg on eriti selgelt meie suuna õigsust kinnitanud. Kui kohvikusse, kinno või mõnda muusse ärisse raha ei viida, siis toidupoes käiakse alati ja muudelt kulutustelt üle jäänud raha kulutatakse ikka ära.

Miks mitte paigutada raha kaubandusse?

Neile aga, kellel raha rohkem, kuid kes otsivad samuti usaldusväärset nišši kinnisvaras, kuhu oma raha paigutada, pakub Lumi Capitali partner Lauri Henno välja toidupoed. Henno juhitav fond on keskendunud äärmiselt kitsalt vaid kinnisvarale, mis on ehitatud toidupoodideks ja kus on ankurrentnikuna olemas mõni suurtest jaekettidest.

“Koroonaaeg on eriti selgelt meie suuna õigsust kinnitanud. Kui kohvikusse, kinno või mõnda muusse ärisse raha ei viida, siis toidupoes käiakse alati ja muudelt kulutustelt üle jäänud raha kulutatakse ikka ära. Seda näitavad selgelt ka eelmisel aastal kohalike toidupoodide kasvanud käibed ning seda üle Eesti ja kogu Baltikumis,” selgitab fondijuht.

Lumi Retail Property Fundi suurus on hetkel natukene alla 40 miljoni euro, kuid eesmärk on kasvatada see lähiaastatel 100 miljoni euroni. 2017. aastal loodud fond teeb väljamakseid igal aastal ja Henno sõnul on nende fondi keskmiseks tootluseks 7–8 protsenti aastas.

“Meie investeerime oma fondi vahendeid pigem väikestesse ja keskmise suurusega, peamiselt linna ääres asuvatesse poodidesse ning seda üle kogu Baltikumi. Põhjus on väga lihtne: kohalik pood on riskivaba investeering, sest toidupoodi läheb alati vaja. Kuna meie ühe poe ostuks tehtav investeering jääb keskmiselt 5 miljoni euro piiridesse, siis

18

MÄRTS 2021

meil konkurentsi turul praktiliselt ei ole, kuna suurtele fondidele pole sellised objektid ihaldusväärsed. Ning me ei osta kinnisvara vaid pealinnades või suuremates asulates, me vaatame pigem kinnisvara selle järgi, kui palju selle ümber on inimesi ja pidevaid külastajaid. Oleme ostnud omale poode nii Tallinnas kui Riias, aga ka Narvas ja muudes väikestes linnades,” mainib Henno ning lisab, et kuigi selline väga kitsas nišš võib tunduda piiravana, siis riski maandamise seisukohalt on see väga mõistlik.

Lauri Henno Lumi Retail Property Fund on mõeldud 20-aastasena, mis tähendab, et tegemist on pikaajalise investeeringuga, mis omakorda tagab kliendile pideva ja pikaajalise rahavoo. Kaks kolmandikku fondi investeeritud rahast pärineb hetkel Swedbanki pensionifondidest, fondil on väikeses mahus sees ka üks institutsionaalne investor, ülejäänud raha pärineb erainvestoritelt, kellele fond avati 2020. aasta lõpus.

“Kuigi hetkel otsime me erainvestoreid, kes in-

vesteeriksid meie fondi minimaalselt miljon eurot, siis tulevikus oleme plaaninud seda piiri alandada.

Aga pigem mõtleme selliselt, et fondil võiks olla kümneid, sadu, kui mitte tuhandeid investoreid,” mainib Henno. Kuna fondi maht ei ole veel täis saanud, siis tegeleb Lumi Retail Property Fund kasvamisega ja pidevalt otsitakse uusi kinnivaraobjekte, millesse investeerida.

Henno mainib, et kinnisvarasse investeerimine võiks olla kindlasti tulevikus ka eraisikute seas Foto: Tiit Blaat aina populaarsem, kuna seda fondide kaudu tehes maandatake paljud riskid, mis on üleval siis, kui lihtsalt korter või maja osta.

“Arvestama peab sellega, et korteri puhul on alati lisakulud – kulud korteri haldamisest, kulud üürnikuga suhtlemisest, pidev probleemide lahendamine.

Lisaks võtab korteri müük aega ja alati on risk, et kui raha on vaja, valitseb kinnisvaraturul langus. Fondid on selles suhtes kindlam lahendus, mille tulukus on sama, mis korteri omamisel,” mainib Henno.

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Ärikinnisvara haldamine liigub suurte sammudega aina rohelisemate lahenduste poole Viimaste kuudega on silmanähtavalt kasvanud ärikinnisvara omanike ootused haldusettevõtetele rohekokkulepete jälgimise osas. Soovitud keskkonnasõbralik tegevus seob omavahel tihedalt mitmeid aspekte säästlikust energia- ja veetarbimisest, jäätmekäitlusest ning loodussäästlikest puhastusvahenditest kuni biolagunevate materjalide kasutamise suurendamiseni ja inimeste transpordini hoonesse.

TEKST: GERLI RAMLER FOTO: SHUTTERSTOCK

“K

äes on huvitav aeg ja just viimastel kuudel oleme täheldanud kinnisvara valdavate fondide aktiivsust rohelise maailmavaa-

te kasvul,” kinnitab MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu juhatuse liige, ärikinnisvara täisteenusepakkuja BPT Real Estate tegevjuht Janek Hintsov.

“Rohekokkulepped ja keskkonnahoidmise põhimõtted on sees kõigis uutes halduslepingutes ning kinnisvaraoma-

nikud rõhutavad nende täitmise vajalikkust. Kui varem olime harjunud, et roheliselt mõtlemine on pigem levinud Põhjamaade ettevõtete seas, siis täna on ka kõigis kolmes Balti riigis see väga päevakorral. Ka võimalike investorite ees on selgelt eelis rohemärgistega ettevõtetel. Eks tegelikult liigub ju kogu maailm sinnapoole, nüüd on käes haldusfirmade aeg.”

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamise all mõeldakse näiteks joogivee ja energiatarbimise vähendamist või tõhustamist, sealhulgas väiksema keskkonnamõjuga alternatiivsete energiaallikate valimist, kasvuhoonegaaside heite ja jäätmete tekke vähendamist ning taaskasutuse kasvatamist. Lisaks on oluline biolagunevate materjalide kasutamise suurendamine, paberikulu vähendamine ning selliste

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS materjalide ja mööbli vältimine, mis sisaldavad suures koguses lenduvaid orgaanilisi ühendeid.

Peale selle on lepingutes märgitud kliimaseadme kasutamise vähendamise ja loomuliku ventilatsiooni suurema kasutamise klausel ning keskkonnale neutraalsete transpordiviiside, ühistranspordi ja autojagamisteenuste propageerimine ärikeskusse pääsemiseks üürnike töötajate, klientide ja külaliste hulgas. “Väga tähtis on, et neid nõudeid järgiksid ka kõik allhankijad ja koostööpartnerid. Näiteks koristusettevõtetega sõlmitavates lepingutes peab olema sätestatud, et nende personal järgiks rohelise vaate reegleid,” selgitab Hintsov.

Üheks võimaluseks on arhitektide ja ehitajate seas hästi vastu võetud hoone informatsioonimudeli Building Information Modeling ehk BIM-i kasutamine, mis on viimastel aastatel hoogustunud ka ärikinnisvarahaldurite hulgas. Põhjus lihtne: ka haldusettevõttel on vaja tööriista, kuhu koguda ja kus hallata ning töödelda hooldusgraafikuid, uusi lepinguid, kaasa arvatud roheleppeid, ning muud vajalikku informatsiooni, et saada hoonest kiire visuaalne ülevaade, kõrvalkulude täpne arvestus ja vormistada hinnapäringuid. Nagu muu maailm, liigub ka haldusteenuste juhtimine ja suhtlemine üürnikega aina enam nutiseadmetesse.

BIM on väärt kinnisvarahaldajate jaoks väärt tööriist, toetades keskkonnasõbralikku vaadet

Koroonakriis seadis haldusettevõtetele omad reeglid

Ühe suure kaubanduskeskuse haldamiseks tuleb sõlmida ligi 40 alltöölepingut – valve, lifti- ja tehnosüsteemide hooldus, puhastusteenused jne. Iga süsteemi kohta on kasutus- ja hooldusjuhendid ning garantiitingimuste leping, mille järgi koostab haldusettevõte hooldusgraafikud ja suhtleb koostööpartneritega. See on suur hulk informatsiooni, mille haldamiseks on mõistlik kasutada tõhusat programmi.

Hintsovi sõnul on büroohoonete ja kaubandusettevõtete haldurite töösse loomulikult oma jälje jätnud ka koroonakriis. “Meie töö on panna hoone üürnikud, kliendid, külastajad ja omanikud end tööl ning kauplustes turvaliselt ja probleemivabalt tundma. Juhendeid on valitsuste ja ametiasutuste poolt tulnud omajagu ning haldusettevõttena toetame juhiseid hügieeni järgimisel ja omavahelise distantsi hoidmisel ning põhimõtet, et haige inime-

395 395

se koht on kodus. Oleme läbi viinud põhjalikke desinfitseerimisi ning puhastustöötajad pööravad suurt tähelepanu enamkatsutavatele pindadele, nagu ukselingid ja liftinupud.”

Haldusettevõttele annavad üüriliste ja omaniku jagatavad juhised võimaluse luua hoone üldine hügieenikontseptsioon, mis võimaldab luua senisest tervislikumaid ning kemikaalivabamaid keskkondi. “Sellise kontseptsiooni abil saavad haldusfirmad kaardistada oma tööd ja hinnata riske ning see aitaks ka kommunikatsiooniseadmete haldust, puhastus- ja turvateenust pakkuvatel firmadel paremini üürnike ootustele vastata, välistades võimaluse, et mõni oluline töö jääb kahe silma vahele, ning väldiks topelt tegemist.”

Koroonakriis on pannud meid Hintsovi sõnul kiiremini liikuma kahel suunal, sest e-teeninduse osakaalu suurenemine vähendab ettevõtete vajadust omada kontoripinda. Seejuures mõlemad suunad toetavad rohelist mõttelaadi. Esimeseks mudeliks on büroohotellid, kust saab vastavalt vajadusele üürida kas mõneks päevaks või kuuks kontoripinna. Teine suund on stockoffice’id ehk kauplus-büroo-ladu-tüüpi kõik-ühes-pinnad. Nende muutustega peavad sammu pidama ka haldusettevõtted.

/KUUS /KUUS

UUS OCTAVIA KÕIK HINNAS Kuumakse Kuumakseononarvestatud arvestatudsõidukile, sõidukile,mille millerendiperiood rendiperioodonon5 5aastat aastat(60 (60kuud) kuud)jajaläbisõit läbisõitkuni kuni100 100000 000km km(20 (20000 000km kmaastas). aastas).

Esmane Esmanesissemaks sissemaks0%.

0%.Kõik Kõikhinnad hinnadononilma ilmakäibemaksuta. käibemaksuta.

KUUMAKSES KUUMAKSESSISALDUVAD SISALDUVADTEENUSED: TEENUSED: LiiklusLiiklus-jajakaskokindlustus kaskokindlustus

Rehvide Rehvidevahetus vahetusjajahoiustamine hoiustamine

Kindlustusjuhtumite Kindlustusjuhtumite käsitlemine käsitlemine

Korralised Korralisedtehnohooldused tehnohooldused kuni kuni100 100000 000km km

Rehvid Rehvidkogu koguperioodiks perioodiks

Tehnohoolduste Tehnohooldustejaja remontide remontidekorraldamine korraldamine

Normaalsest Normaalsestkulumisest kulumisesttingitud tingitud täiendavad täiendavadkulumaterjalid kulumaterjalid

Asendusauto Asendusautokuni kuni 7 7päeva päevaaastas aastas

Tehnoülevaatus Tehnoülevaatus

Arvete Arveteadministreerimine administreerimine

24h 24hhädaabi hädaabi

Telefon: Telefon:655 6557156 7156⋅ liising@europcar.ee ⋅ liising@europcar.ee⋅ www.europcar.ee ⋅ www.europcar.ee

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS kinnitab, et ärimaastikul liigub trend tugevalt nutilukustuse suunas. Ta mainib, et klassikaline võtmega lukk kujutab enesest teatud äriliikide puhul – nagu hotellid ja rendikorterid – kohati lausa turvariski. Samuti on nutikad lukud asendamatud kontorihoonetes.

Valikus on nii elektri- kui ka patareitoitel lukud

Nutikad lukud teevad ärikorralduse mugavaks

“Ärikliendi esimene valik peaks olema püsitoitega ja erinevate digitaalsete võtmetüüpidega pilvepõhine nutilukustus,” arutleb Alvar Veersalu.

Ka Tõnis Kaljund peab seda valikut ärikliendile sobilikuks, kuid lisab, et sellise lukustussüsteemi paigaldamine olemasolevatele ustele võib paljudel juhtudel olla keeruline ja kulukas. “Kui pole võimalik juhtmeid vedada, on sobilikuks valikuks lihtsalt paigaldatavad patareitoitel nutilukud, mida on võimalik hallata ja ligipääsuluba anda või ära võtta ka distantsilt läbi mobiilirakenduse,” ütleb ta ning toob ainsa miinusena välja, et väliskeskkonda need ei sobi. “Kui temperatuur langeb alla nulli, saab patarei kiiremini tühjaks. Siiski ei pea muretsema, et ukse taha jääks, kuna lukk annab piisavalt ette teada, kui luku patareid hakkavad tühjenema,” ütleb ta.

Kaasaegsed lukusüsteemid võimaldavad väga erinevaid tööviise. Ühised nimetajad on mugavus ja ajasääst.

Suurima kasu toob nutilukk liidestamisel

TEKST: ANNE-MARI ALVER FOTO: SHUTTERSTOCK

“O

len kaheksa korteriga korterhotellis ainus töötaja, ke s k l i e n tidega otseselt kokku puutub,” ütleb hotelli Konrad Apartments tegevjuht Aile Anja. Tänu nutilukustusele viiakse kogu vajalik kliendisuhtlus suuremalt jaolt läbi automatiseeritult ja distantsilt, selleks kulub umbes tund päevas. Traditsioonilise lukustuse ja administraatoriga hotelli vastuvõtu puhul peaks vähemalt üks inimene 12 tundi hotellis kohal olema ning see tähendaks kahe või enama töötaja palkamist. “Nüüd saavad kliendid tulla ja minna kellestki sõltumata,” kinnitab Aile Anja.

Lisaks paistab kontaktivaba lahendus hoopis uues valguses hiljutist viiruse levikut silmas pidades.

Töötukassa kontorid võimaldavad kontaktivaba avamist Pilvepõhiseid läbipääsulahendusi kasutatakse järjest rohkem ka avalikus sektoris. Näiteks Eesti Töötukassa haldab ja kontrollib kogu oma üle-eestilise kontorite võrgu sissepääsuõigusi kontaktivabalt peakontorist.

Töötukassa haldusosakonna spet22

MÄRTS 2021

sialist Raivo Terras kiidab kasutuses olevat online-lukusüsteemi, tänu millele kulub tal töötajakaardi vormistamiseks oluliselt vähem aega. 15 aastat haldusvaldkonnas töötanud Terrasel on võrdlusmoment ka lokaalsete lukustussüsteemidega. Pole harv, et uksekaarte on võimalik vormistada ainult ühes konkreetses arvutis, mis asub näiteks sama hoone keldris. “Kindlasti on see turvaline, kuid nõuab ka rohkem inimressurssi,” arutleb ta ning kiidab praegust süsteemi, mis võimaldab uksi ja uksekaarte hallata sõltumata asukohast oma arvutist või mobiiltelefonist.

Digitaalsed võtmed on ärihoone tulevik Nutilukkusid maale toova ettevõtte Valnes nõukogu esimees Alvar Veersalu ütleb, et kaasaegsed nutilukud ongi loodud selleks, et vabastada kinnisvara omanikud ja kasutajad võtmete kadumise, haldamise ning üleandmisega kaasnevatest riskidest ja kuludest.

“Jõudsime viis aastat tagasi arusaamale, et tulevik kuulub digitaalsetele võtmetele. 2016. aastal sai Tallinna kõigi koolide pilvepõhise läbipääsu projektiga pandud alus pilvelukustuse projektile, mis toona oli esimene

omataoline Euroopa Liidus. Meie edasine äritegevus keskendub sellele, et saavutada uute tehnoloogiate abil kiirem üleminek tavalistelt võtmetelt digitaalsetele, mille vajadusele tervisekriis on tugevalt kaasa aidanud,” selgitab Veersalu.

Sama meelt on ka Assa Abloy Balticu projektijuht Tõnis Kaljund, kes

“Ärikliendi esimene valik peaks olema püsitoitega ja erinevate digitaalsete võtmetüüpidega pilvepõhine nutilukustus.”

Suurima kasu nii ärihoone omanikule kui ka kasutajale toob nutilukk pilvepõhisel liidestamisel kas teiste digitaalsete teenustega või eri tüüpi sissepääsudega.

Alvar Veersalu toob välja, et tänapäevased moodsad iseteeninduslikud platvormid võimaldavad näiteks tennisekeskustes väljakut broneerida, maksta ja siseneda mobiilirakenduse ning koodi abil. Renditarkvara kasutajal pole tarvis kliendiga vahetult kohtuda, et rendileping sõlmida ja võtmed üle anda, selleks piisab digitaalsest suhtlusest. Samuti võimaldab näiteks hotellis ja spaas kasutusel olev tarkvara töötajate igapäevast automaatset tööle registreerimist töötaja sisenemisel töökohta kaardiga.

Kontaktivabad uksed Tõnis Kaljund mainib, et antibakteriaalsed kattematerjalid pole midagi uut, vaid on kasutuses olnud juba ligi 20 aastat.

“Praegu on aga lisaks pinnakatetele väga hinnatud ka võimalus avada uksi ilma lukke ja linke puutumata. Võimalusi selleks on mitmeid – kaardi või Bluetoothi mõjul tänu liikumisanduritele avanev uks, samuti lülitisüsteemid, mis toimivad ka jalaga vajutades.

Meie poolt juba suuremates haiglates paigaldatud ukseautomaatika abil avanevad uksesüsteemid sobivad hästi ka erinevatesse ärihoonetesse.”

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Elektriautode laadimislahendused ärihoonetele Täiselektriautode ja pistikhübriidide arv Eestis kasvab pidevalt. Tõusutrend on olnud kiire ja selleks aastaks on oodata veel suuremat laetavate autode müügi kasvu. Järjest sagedamini pöörduvad ärikinnisvara omanikud, kasutajad ja nende haldusfirmad meie poole küsimustega, kuidas korraldada laadimist nii uute kui ka vanemate majade juures ja missugune oleks sobivaim tehniline lahendus.

Alustame algusest Uute ja oluliselt renoveeritavate hoonete jaoks kehtivad ehitusseadustiku muudatused, mis lähtuvalt Euroopa Liidu direktiividest kohustavad nii elu- kui ka mitteeluhoonete puhul välja ehitama parkimiskohtadele elektriautode laadimiskohad ja/või nende jaoks vajaliku taristu (vt ehitusseadustiku 2. osa 7 ptk § 65 Elektriauto laadimistaristu). Ühtlasi määratlevad direktiivid üheselt ära, mis on nõuetekohane elektriauto laadimiskoht (Mode3 Type2 laadimispesa), seega harilik kodumajapidamisest tuttav ühe- või kolmefaasiline pistikupesa ei ole laadimispunkt.

Põhilised küsimused Ärihoonete puhul tekivad seoses laadimiskohtade planeerimisega mitmed küsimused.

24

MÄRTS 2021

• Kuhu saab laadimiskoha paigutada?

• Kui palju see hakkab elektrit tarbima?

• Kuidas korraldada laadimisteenuse maksustamine?

• Kuidas vältida, et võõrad elektrisõidukid ei saaks hoone töötajate ja rentnike arvel laadimas käia?

• Kes paigaldab ja kui palju kõik kokku maksma läheb?

Tegelikult tuleks alustuseks välja selgitada, kui palju olemasoleva hoone elektripaigaldises on kõikidest muudest elektritarbijatest (st seadmetest) üle jäävat vaba võimsust, sest ainult seda saab planeerida autode laadimiseks. Maja põhisüsteemid ja inimeste igapäevane töö ei tohi kuidagi kannatada, kui õues autosid laetakse.

Alles seejärel saab käsile võtta teised praktilised küsimused.

Laadimistaristut kavandav kinnisvaraomanik saab kõigepealt teha ära kodutöö ja selgitada välja kinnistu tehnilised võimalused laadimiskohtade paigutuse ning nende jaoks kasutada oleva vaba elektrivõimsuse osas.

Kuhu ja kuidas paigaldada?

Laadimisseadmeid on seina- ja maapaigaldusega. Esimesed on hinna poolest soodsamad ning lihtsamad paika panna, kuid kas ja kuhu ning mis tingimustel (st kelle nõusolekul) üldse saab maja välisseinale midagi paigaldada?

Kui kaugele jääb parkimiskoht maja seinast? Kui maja seina ja parkimiskoha vahel on kõnnitee, siis seinale laadimispunkte panna ei saa – laadimiskaablid jääks jalakäijatele põiki ette.

Küll aga on seinapaigaldusega laadijad üldjuhul ideaalne lahendus maa-aluste parkimiskorrustega ärihoonetele.

Maapaigaldusega laadimisjaamad sobivad hästi väliparklatesse. Nende paigaldus on küll üldjuhul veidi kallim (toitekaabli viimine majast eemale maa alt), kuid võimaldab laadimiskohad paigutada täpselt sinna, kuhu vaja.

Tehnilise võimekuse poolest on seina- ja maapaigaldusega laadimisseadmed üldjuhul sarnased.

Kui elektrivõimsust ei jätku Uute majade projekteerimisel osatakse juba arvestada laadimiskohtadega ja planeeritakse nende jaoks piisavalt

ENSTO BUILDING SYSTEMS 22 kW laadimisseadmed ei ole kiirlaadijad (ehkki nii tihti arvatakse); neid nimetatakse tavalaadijateks.

Kes laadida tohivad?

Muidugi võib olla külalislahke ja pakkuda tasuta laadimisteenust kõikidele, aga see ei pea nii olema. Tuleb valida laadimisseadmed, mis on varustatud RFID-kaardi lugejatega kasutajate autoriseerimiseks. Sel juhul saavad laadida ainult need, kellele on selline kaart antud (maja töötajad).

Seda ei tasu karta, et keegi teine tuleks ja katkestaks laadimise poole pealt. Kui kord laadimist alustatud, saab seda lõpetada ainult sama kaardi abil. Enne ei saa keegi teine tulla samast laadijast laadima. Samuti ei ole ohtu, et keegi lihtsalt tõmbaks laadimiskaabli auto küljest või laadimisseadmest välja – Mode 3 laadimisseadmetel lukustub kaabel kogu laadimise ajaks mõlemalt poolt ja seda ei saa lahti võtta (ega ära varastada).

RFID-kaarte on erinevaid; heal juhul võivad sobida ka majas juba kasutusel olevad uksekaardid ega pea uusi hankimagi

võimsust. Tihti tekivad probleemid olemasolevate majadega, kus elektrisüsteemis ei ole selleks kuigi palju varu olemas. Kuidas sel juhul toimida, kas laadimiskohad jäävadki välja ehitamata? Asi ei ole siiski nii hull.

Kaasaegsed Ensto laadimisseadmed on varustatud dünaamilise laadimiskoormuse juhtimise (DLM) valmidusega, mis võimaldab piirata laadimiseks antavat voolu, kui kinnistu kõik teised elektritarbijad on töös. Kui tarbimine väheneb, saab ka laadimiseks rohkem voolu anda. See toimub automaatselt ja hoone kasutusmugavus ning seadmete töö ei kannata selle all, et ka autosid laetakse.

Kõiki elektriautosid saab laadida ühefaasilise; osa autosid ka kolmefaasilise vooluga. Sel juhul on laadimiskiiruses ja -võimsuses kolmekordne vahe. Seega võiksid ideaalvariandis olla laadimispunktid kolmefaasilised (22 kW), aga kui ilmselgelt selleks elektrivõimsust ei jätku, siis piisab ka ühefaasilistest (7,2 kW). Need saab jagada eri faaside vahel selliselt, et kolm laadimiskohta oleks ühendatud erinevatele toitefaasidele ja siis on võrk ühtlaselt koormatud ning kõigist kohtadest saab maksimaalse võimsusega laadida.

Kui elektriauto kasutaja päevane läbisõit ei ole mitusada kilomeetrit või on tegu pistikhübriidiga (mille akud ei ole kuigi suured), siis jõuab ühefaasilisest laadijast auto aku päeva jooksul kenasti täis laadida.

Tavalaadimine või kiirlaadimine?

Mõnikord soovitakse kontori ette kiirlaadijat. Siinkohal on oluline üheselt aru saada, mis on kiirlaadimine. Kiirlaadijad on suure võimsusega alalisvoolu (DC) laadimisjaamad, mis maksavad koos paigalduse ja elektriliitumisega kümneid tuhandeid eurosid. Büroohoone juurde ei ole üldjuhul mingit praktilist vajadust selliseid paigaldada.

Ärikinnisvara jaoks sobivad laadimisseadmed Kõige lihtsam uus laadijate tootesari on Ensto One. Need paigaldatakse üldjuhul maja seinale, kuid neid saab panna ka spetsiaalsele postile. Ühe sellise posti otsa saab panna kaks laadijat.

Ensto One laadijaid toodetakse kahes võimsuses: 1*16A ja 1*32A, mis sobib hästi kõigi laetavate autode, sh pistikhübriidide laadimiseks.

Kõige tavalisem laadimislahendus parkimismajadesse ja teistesse koh-

tadesse, kus laadijad saab paigaldada seinale, on Ensto Wallbox. Neid on nii ühe kui ka kahe 22 kW laadimispesaga; paigalduse seisukohast on mõtet planeerida kahekohaline laadija – üks töö, kaks kohta.

Kuigi nii Ensto One’i kui ka Ensto Wallboxi laadijaid saab paigaldada ka postide otsa, sobib väliparklatesse kõige paremini Ensto Pro sari. Ka neil on üks või kaks 22 kW laadimispesa.

Kõik kirjeldatud laadijad on vastupidavad Eesti vahelduvale ilmastikule ja on kõrgeima vandaalikindlusklassiga. Nad sisaldavad vajalikke kaitseseadmeid (rikkevoolukaitse, kaitseautomaat, alalisvoolu lekkevoolu tuvastus jne). Ärihoonete juurde on mõistlik valida laadijad, kus on sees MID-klassi arvesti(d), mille alusel saab kasutajale tarbimise eest arve esitada.

Ensto laadimisseadmed on välja töötatud Soomes Põhjamaade nõudliku kliima jaoks ja neid toodetakse Eestis Keilas.

Kõik need laadijad on LAN-ühendusega, st võrgukaabli abil ühendatavad omavahelisse süsteemi ja ka taustsüsteemiga.

Milleks on vaja taustsüsteemi?

Taustsüsteemiks (ingl k back-end) nimetatakse laadijate juhtimis- ja haldamistarkvara, mis on pilveteenusena saadav. Neid on erinevaid sõltuvalt teenuse pakkujast. Ensto EV Manager võimaldab näiteks jälgida laadijate kasutamist ja tarbimist; lisada uusi kasutajaid ning võtta süsteemist välja neid, kes majas enam ei tööta; saata igale kasutajale kuu lõpus arve tema tarbitud laadimisenergia eest; kõrvaldada laadijate pisirikkeid jne.

Seega maja haldaja (omanik), kes kavatseb oma kinnistu juurde paigaldada laadimiskohad, peaks kasutusele võtma ka nende haldustarkvara, juhul kui soovitakse pakkuda näiteks tasulist laadimisteenust. Seda ei pea kohe pärast laadijate ülespanekut tegema; alati on võimalik ka hiljem liituda.

Kokkuvõtteks Elektriautode laadimine ärihoonete juures on täiesti tehtav. See ei ole ulmeline raketiteadus. Koostöös laadimislahenduste pakkujaga on alati võimalik leida sobiv terviklahendus alates lähteolukorra kaardistamisest, asukohtade kavandamisest, õiget tüüpi seadmete valikust, nende paigaldamisest ja hilisemast juhtimisest-haldamisest.

Võtke ühendust – hakkame peale!

ANDRES MERESMAA Ensto Building Systems OÜ turundus- ja müügijuht

MÄRTS 2021

25

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Välikoosoleku tulemuslikkus sõltub juhtimisest ja tehnilisest baasist Praegusel viirusohtlikul ajal püütakse võimalikult palju tegevusi viia kas distantssuhtlusele või vabasse õhku.

TEKST: ANNE-MARI ALVER FOTO: SHUTTERSTOCK

K

ommunikatsioonibüroo Past ja Partnerid juht Aune Past märgib aga, et vabas õhus peetavad nõupidamised ning jalutades õppimine on olnud tuntud juba antiikajast saati, seega midagi põhimõtteliselt uut neis pole.

“Ammu enne koroonat pidasime me Vikipeedia projekti “Miljon eestikeelset artiklit” töörühmaga koosolekuid jalutades ja need olid väga asjalikud töökohtumised,” ütleb Aune Past ning meenu-

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS tab, et Tartu Ülikooli õppejõuna on ta viinud tudengid värskesse õhku Pirogovi platsile loengut kuulama, selmet auditooriumiseinte vahel istuda.

Läbimõeldud keskkond Välimööblit pakkuva ettevõtte Dambis OÜ juht Kevin Tülp kinnitab samuti, et välikoosolekuid on peetud varemgi, kuid koroonaaeg on ettevõtjate huvi vabaõhu-koosolekuruumi vastu oluliselt suurendanud.

“Kõige tugevam on trend, et töötajad tuleb vabasse õhku liikuma suunata, arvutifirmade ja start-up-ettevõtete puhul,” ütleb ta.

Kevin Tülp rõhutab, et koosoleku õnnestumise eelduseks on kindlasti ka see, et töötajatel oleks mugav, seda aga saab tagada õige mööblivalikuga.

“Kaasaegsed pargipingid ja pargitoolid on esteetilises mõttes ilusad ning istumiseks mugavad. Soovi korral saab ettevõte valida õuemööbli eelistatud värvides või lisada sellele kleebise abil just midagi oma firmale iseloomulikku. Laua aga saab ettevõtte territooriumile valida sellise, et sellel oleks mitu funktsiooni,” märgib ta ja lisab, et pingpongilaud sobib hästi nii sportimiseks, protokolli kirjutamiseks kui ka einestamiseks. Mitut kasutusvõimalust pakuvad ka märksa väiksemad malelauad, kuid Dambise ko-

gemus näitab, et male on praegu Lätis ja Leedus märksa populaarsem kui Eestis.

“Samas on Eesti ettevõtete jaoks saanud uueks trendiks fitnesselementide lisamine ettevõtte juurde, et töötajaid end rohkem liigutama innustada. Sageli tellitakse ettevõtte ukse lähedale või parklasse ka jalgrattahoidjad, et töötajad saaksid mugavalt ja turvalisest oma sõiduriistad ära parkida. Kaasaegsed välielemendid lisavad ettevõtte ümbrusele ka ilu,” ütleb Kevin Tülp.

Ohutuse tagamine

heb enda püsti hoidmisele ning külmavärinatega võitlemisele.

Koosoleku planeerimisel on tark tutvuda ilmaprognoosiga ja pigem pidada koosolekuid siis, kui ilm ei ole liiga külm ega ka tuuline. Tark on arvestada tuule-külma indeksit või tajutavat õhutemperatuuri, sest ainult õhutemperatuur ei anna õiget tunnetust, kui külm õues tegelikult on. Kuigi on levinud ütlemine “pole halba ilma, on vale riietus”, ei tasuks siiski koosolekut iga ilmaga ja iga hinna eest õues korraldada.

Inimestel ei pruugi polaartingimustele vastavaid riideid olemas olla ja keegi ei taha külmetuda ning seejärel haigestuda.”

Piret Kaljula soovitab läbi mõelda ka koosoleku kestuse ja jalutamise korral läbitava marsruudi. “Tuleks veenduda, kas tee, mida mööda kaTülp vatsesite jalutada, on ka talvisel ajal ohutult läbitav, et vältida kukkumisi ja komistamisi. Samuti ei tasu jalutama minna kohtadesse, kus on tihe liiklus, sest keskendudes jutuajamisele, ei pruugi märgata ohtusid enda ümber,” arutleb ta.

Pingpongilaud sobib hästi nii sportimiseks, protokolli kirjutamiseks kui ka einestamiseks.

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula rõhutab, et kui on plaan pidada koosolekut tavapärasest erinevalt, teha seda näiteks õues, tuleks osalejaid aegsasti sellest teavitada.

Kevin “Eelnev informeerimine on vajalik selleks, et osalejad saaksid ennast sobivalt riidesse panna. Kerges palitus, jalas libeda tallaga ja kõrge kontsaga saapad on väga keeruline koosoleku teemale keskenduda, kui kogu energia lä-

Hea välikoosoleku tagavad planeerimine ja informeerimine, sobiva ilma valimine, ohutu teekonna valimine, sobiva riietuse, sh jalanõude valimine, sobivad välielemendid.

Protokollija vajadused Aune Past märgib, et eraldi tähelepanu tuleks pöörata inimesele, kelle ülesandeks on protokolli koostamine. Võimalik on nii märksõnade ülestähendamine ja neist hiljem memo koostamine kui ka kaasaegsete salvestusseadmete kasutamine. Viimase puhul rõhutab Past aga, et kindlasti tuleks enne koosolekut kõigilt osalejatelt küsida, kas nad on salvestamisega nõus.

Ka Piret Kaljula soovitab protokollimise eelnevalt läbi mõelda. “Kas on olemas pastataks, mis ka külma ilmaga kirjutab, või on olemas sobivad nutivahendid. Nutivahendite kasutamiseks peavad siis olema ka sobivad vahendid (näiteks kindad, pliiats), et kirjutaja käed ei külmetaks,” märgib ta ja soovitab, et koosoleku lõpus võiks osalejaid oodata mõnus soe tee.

Kuidas hoida kontor korras ja kaunis?

Anname mõnusa töökeskkonna loomiseks mõned ideed.

1. Sisekord ja reeglid. Arutlege kontoris omavahel, millised on sisekorrareeglid. Kas kannate siseruumides vahetusjalanõusid? Kas pärast kohvi joomist pesete ise kruusi ära või jääb see kraanikaussi? Kas korrastate tööpäeva lõpus oma töökoha? Kas paberi- ja seebivarude lõppemise korral tellib uued tooted sekretär või teete selle kokkuleppel puhastusteenuse pakkujaga?

2. Koristuse sagedus. Kindlasti ei ole koristuse sagedus ühtmoodi viiendal korrusel asuvas kontoris, milleni jõuad üle arvukate vaipkatete, ja esimesel korrusel paiknevas salongis. Koristuse sagedus sõltub käidavusest – kui sind külastavad kliendid, pead tagama, et tualett oleks pidevalt puhas ja et kohvinurk ei oleks määrdunud. Sellisel juhul tasub mõelda valvekoristusele – tubli töötaja on iga päev kohal ja hoiab puhtusel silma peal. Vajadusel peseb põrandalt plekid ja täidab dosaatorid. Teisel juhul aga käib koristaja tööl enne või pärast sinu tööpäeva.

3. Põrandakatete valik. Kui oled alles oma tööruume kujundamas või plaanid remonti, vali materjalid vastavalt kasutusele ja tekkivale mustusele. Läikivalt kivipõrandalt paistavad plekid rohkem välja kui träpsuliselt PVC-kattelt, ka töötajate turvasaapad võivad jätta tumedaid kriipse. Välisukse juurde paiguta porivaip, mida regulaarselt vahetatakse.

KULDSED KÄED

4. Põrandakatete hooldus. Õigesti hooldatud põrandad püsivad kauem ilusad. Nii õlitatud parketti kui ka PVC-põrandat tuleb aastas kordkaks hooldada. Selle teenuse käigus pestakse PVC-põrand süvitsi ja kantakse peale uus vahakiht, parkett kaetakse kaitsva õlikihiga. Ka kivipõrandaid tasub aeg-ajalt pesta süvitsi – nii kestavad needki kauem ja ka põrandavuugid on taas ilusad.

5. Puhastusainete ja tarvikute õige kasutamine. Õige koristamine on mõtestatud tegevus ja tähtis on selle tulemuslikkus. Ise koristades jälgi, et pesed mopid ja lapid pärast iga koristuskorda pesumasinas 60– 90 kraadi juures õige pesugeeliga. Ära püüa ühe mopiga liialt suurt pinda pesta – nii kannad mustust edasi. Tasub ka mõelda, kas iga pind vajab puhastusvahendit – suure osa saab tehtud ka puhta mikrokiudlapi ja veega.

Kuldsed Käed on olnud jätkuvalt edukas ja arenev puhastusteeninduse ettevõte aastast 1995 ning aitame teid alati nõu ja jõuga. www.kuldsedkaed.ee MÄRTS 2021

27

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Hoolduskoristust saab kohandada iga ettevõtte erisoovidega Puhastustööde ja igapäevakoristuse sujuvuse tagamine äripindadel on süsteemselt ning detailselt planeeritud tegevus, mille tähtsuse üle võib mõni töötaja hakata mõtlema alles olukorras, kus puhtad tassid ja kätekuivatusvõimalused on otsakorral, prügikastid mitu päeva tühjendamata ning akendest ei taha päike enam hästi läbi paista. Laias laastus on võimalusi kolm: osta teenust täiel määral sisse, palgata selleks oma tööjõud või siis nende kombineeritud variant.

TEKST: UKU ADRIAN ILVES FOTO: SHUTTERSTOCK

V

astavalt ärikliendi konkreetsetele soovidele pakuvad enamik puhastusteenust osutavaid ettevõtteid piisavalt personaalset lähenemist ning mis võib-olla isegi kõige olulisem – võtavad endale suure vastutuse ja võimaldavad nii juhil kui ka teistel töötajatel lisamuredega tegelemise asemel igapäevaasjadele keskenduda.

Laias laastus jaguneb ärihoonele pakutav puhastusteenus kaheks: hoolduskoristus ehk igapäevased ja meile kõigile rohkem tuttavad koris28

MÄRTS 2021

tustööd ning eritööd, näiteks fassaadi- ja aknapesu, aga ka põhjalikum põrandahooldus koos vahatamisega, mida tehakse keskmiselt kaks korda aastas. Lisanduvad erinevad välikoristused, lumelükkamine ja kojameheteenus. Selles valdkonnas on teenusepakkujaid tegelikult üsna palju ning üldises plaanis pakuvad kõik neist ka väga sarnaseid lahendusi ja võimalusi. Siiski saavad peale hinna tihtipeale otsustavaks hoopis detailid, paindlikkus, kogemuste pagas ning see, kuidas ettevõte pakutavaid teenuseid presenteerida suudab – kas lähenetakse konveiermeetodil või võetak-

se rohkem aega ja viitsitakse kaasa mõelda kuni viimase pisiasjani. Kvaliteedi pakkumiseks tuleb käia regulaarselt koolitustel ning hoida ennast kursis puhastusainete viimaste trendide ja tarnimisvõimalustega, sest pidevalt tuleb turule edasiarendatud aineid ning masinaid, mis lihtsustavad inimeste tööd, kuid mille käsitsemise ja omadustega tuleb ennast esmalt kenasti kurssi viia.

Clean King Grupi juhatuse esimehel Ilmar Sillaotsal on suurfirmades töötamise kogemust 19 aastat ja viimased neli aastat on mees koos elukaaslasega pakkunud kõikehõlmavat puhastusteenust peamiselt äriklientidele. Aktiivse kliendibaasi olemasolule on kaasa aidanud nii varasemad tutvused kui ka kvaliteetse töö tulemusel levinud soovitused.

Suurem vastutus ja organiseerimisvõime Sillaotsa sõnul ei ole puhastusvaldkonda töötajat leida sugugi nii kerge, kui pealtnäha võib tunduda, sest peale pideva koolitusvajaduse võetakse endale ka suur üldine vastutus. Töö peab igal juhul tehtud olema ja ühe töötaja haigestumine tähen-

dab seda, et uus inimene peab kohe võtta olema. Puhastusfirma palkamisel on oluline roll kontori või ettevõtte suurusel. Suurema pinna puhul ei pruugi oma töötaja kõikide puhastustöödega kvaliteetselt tegeleda jõuda ning mängu tuleb inimlik laiskus ja mugavus. Väsimus ja ruttu koju saamise ettekääne võivad tingida pooliku ja lohaka tulemuse. Puhastusteenuse pakkuja suurem vastutus aga välistab eespool kirjeldatud olukorra.

Veel organiseeritakse tarnijatelt vajalikud vahendid ja masinad, muu hulgas ka nende hooldus.

Uue kliendiga kohtumine algab puhastusfirmal tavaliselt kontoripinna ülevaatamisega, mille käigus arutatakse läbi koha spetsiifika ja graafik kuni selleni välja, kas klient soovib kontorilaudadelt tasside kokkukorjamist. Mõni klient eelistab prügikotte ise tellida ja paigaldada, mõni jälle mitte. Sama lugu on nõudepesumasina tablettidega. Väljakujunenud hea tava järgi tohib koristaja laualt puhastada ainult vähemalt A4 suurust pinda. Osa kliente ei soovi laua puhastamist mistahes juhul, teised aga annavad selleks nõusoleku ega pahanda, kui mõni paber on hommikul veidi teises kohas.

Professionaalne koristaja harjub ära ka sellega, kui vaid paar konkreetset töötajat ei luba enda laualt tasse koristada.

Korda aitab luua objektikaart Clean King Grupi objektijuhi Merike Aidla sõnul tehakse sellistel puhkudel reeglina objektikaart, millega luuakse iga ruumi jaoks süsteem ja kus on kirjas, mis ülesanne mingil päeval tegemist vajab. See lihtsustab nii kliendi kui ka koristaja elu. Koristajad teavad, et kõigel on oma süsteem ja iga asja koristamiseks on kindel liigutus.

Masinad suurendavad küll teenuse kiirust, ent inimfaktor ei kao. Puhastusfirmadele ainete müüjatel on kohustus kvaliteeti tagada. Iga pinna ja pleki jaoks on konkreetne aine ning tarnijad oskavad vastavalt vajadusele alati soovitusi jagada. Tihtipeale tegeleb puhastusfirma ka ise millegi vahendamisega, näiteks koridori vaipade puhastamise ja transpordiga. Seda kõike jällegi selleks, et ettevõttel oleks vähem muret ja väiksem ajakulu.

Suuremas plaanis häirib Aidlat asjaolu, et büroosid ehitades ning arhitektuuriliselt kujundades ei tehta koostööd puhastusfirmadega ega mõelda piisavalt majade, akende ja pindade hooldamise peale. Tema sõnul vaadatakse tihti üksnes ehitise esteetilist poolt, aga ei mõelda sellele, kes hakkab tulevikus selle kõige eest hoolitsema. Fakt, et hoonele või selle akendele ei saa tõstukiga ebasobiva pinnase tõttu piisavalt ligi, avastatakse alles hiljem.

CLEANELLA

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Puhas töökoht on ettevõtte visiitkaart Kinnisvara hooldamine ja remont võivad oskamatu või hooletu peremehe käes muutuda märkimisväärseks kuluartikliks, tuues lisaks aina kasvavatele hoolduskoristuse arvetele kaasa ka töötajate rahulolematuse ning vähendades klientide ja koostööpartnerite usaldust ettevõtte vastu.

P

ärast uude kontorisse, lao- või tootmishoonesse kolimist on kõik alati elevil ja õnnelikud, kõik on puhas, aknad säravad. Mõni ruum kaotab oma sära kuude, mõni juba nädalatega, samas kui mõni ruum näib värske ka aastaid hiljem. Millele peaks tähelepanu pöörama, et hoida oma ettevõtte visiitkaart puhtana?

Pole vahet, kas ettevõttes töötab üks, kümme või tuhat inimest – keegi peab ikka koristama. Juhi otsustada on, kas valik langeb täishaldusteenuse või suure puhastusfirma kasuks või palgatakse ruume korrastama hoops oma inimene. Eesmärk on kõikidel puhkudel üks – töö peab saama tehtud kiiresti, odavalt ja hästi.

Otsuse aitab langetada oma ala professionaal Cleanella, mille töötajad pakuvad personaalset ja praktilist hügieenikoolitust teie töötajatele, koostavad ettevõtte vajadusest lähtuva hügieeniplaani ning soovitavad tooteid, mida kasutada. Puhastusnõu saavad nii kontor, lasteasutus, haigla, teraapiakabinet kui ka kauplus või väikeköök.

Koristada tuleks nii, et ei peaks igal aastal remonti tegema!

Tänapäevased puhastusvahendid sisaldavad lisaks efektiivsetele puhastavatele ainetele ka hooldavaid, antistaatilisi või libisemisvastaseid komponente. Seetõttu tasub pöörata tähelepanu sellele, millega teie ruumide põrandaid pestakse. Kui põrandale kipuvad jalatsitest tekkima mustad triibud, on võimalik need kaabitsaga eemaldada, kriimustades ja kahjustades põrandat. Parem lahendus on aga kasutada selle jaoks ülitõhusat vahendit Mediclean Strong 130, mis sobib üheprotsendilise lahusena kasutamiseks ka igapäevasel hoolduskoristusel nii masinaga kui ka ilma või siis

kontsentreerituna koht- või süvapuhastuseks.

Suur osa puhastusteenindajatest on hakanud kasutama puhastamiseks mikrokiudlappe ja puhast vett, mis teevad pinnad küll lõpuks puhtaks, ent kahjuks koguneb tolm sellele pinnale üpris kiirelt tagasi. Mööblile, kontoriseadmetele, seintele, ustele, akendele ja erinevatele ekraanidele kogunevad sageli tolm ning sõrmejäljed. Selleks, et vältida kappide, laudade ja ekraanide taasmäärdumist, tuleks kasutada puhastusvahtu Mediclean 211 Office. Ü h i s k a s u t at av duširuum ei ole väljakutse, kui kasutada Mediclean 160 Gresi, mis on tugev kontsentraat nii rooste, kaltsiumiladestuste kui ka uriinisoolade eemaldamiseks. Vastavalt määrdumisastmele tuleks seda kasutada kas kontsentreeritumalt või üheprotsendilise lahusena ning sanitaarruumid ja ka vuugivahed saavad tõeliselt puhtaks. Sama vahendiga saab eemaldada talvel soolajäljed ka porimattidelt.

Desinfitseerimisvahendid – nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik Aasta tagasi hakkasid kõik ettevõtted pöörama kõrgendatud tähelepanu ruumide desinfitseerimisele – desinfitseeriti kõike ja kõiki. Pärast seda, kui lao- või kontoripõrand oli aiapritsiga üle käidud, tundus kõik justkui ohutu. Tegelikult ei ole midagi ohtlikumat kui võltsturvalisus. Meie Cleanellas soovitame kasutada avalike ruumide desinfitseerimiseks üks-

nes testitud ja terviseametis registreeritud vahendeid.

Akrüülklaasist lett või kunstnahast klienditool vajab alkoholivaba desinfektsiooni. Velox Foami vahu kujul on seda ka mugav ja ohutu kasutada, sest sissehingatavasse õhku ei lendu aerosoole. Samuti on mugav kasutada eelniisutatud Velox Wipesi salvrätte, mis eemaldavad nii klaviatuurilt kui ka ukselingilt kõik tuntud bakterid, seeneeosed ja viirused, sealhulgas Sars CoV2, juba 60 sekundiga.

Suurte pindade, nagu põrandad ja seinad või lauad, puhastamiseks ning samal ajal desinfitseerimiseks on aga säästlikum kasutada Quatrodes Fortet.

Seda aldehüüdide- ja fenoolivaba toodet kasutatakse laialdaselt meditsiinining lasteasutustes, samuti sobib see kasutamiseks toiduainetööstuses ja iluteeninduses. Quatrodes Forte on ökonoomne, sest ühest liitrist kontsentraadist saab 200 liitrit pesulahust ning see hävitab kõik bakterid, viirused ja seened juba 15 minutiga. Soovitame seda kasutada suurema nakkusohu korral tavapärase põrandapuhastusaine asemel.

Paberit ei valita hinna ega välimuse, vaid omaduste järgi Paber ja paber võivad olla väga erinevad ning ei ole suuremat viga, kui valida puhastus- ja kuivatuspaber pelgalt letihinna järgi. Üks paber sobib autotööstusesse, sest imeb väga hästi õlist mustust, teine aga on toidukäitlejale parim, sest ei rebene ega jäta ebemeid. Kolmas aga on väikese lehega ning sobib suure käidavusega kohtadesse, kus paberi pehmus ja värv ei ole olulised. Üks võimalus on minna mugavamat teed ja osta valget pehmet kätekuivatuspaberit ning kasutada seda nii „üleval” kontori tualetis kui ka „all” tootmises. Teine variant on võtta ühendust Cleanellaga ja lasta meil teha just teie äri vajadustele vastav pakkumine.

Cleanella eesmärk on olla teenindusvaldkonnas parim praktiliste puhastus- ja hügieenilahenduste ning -toodete pakkuja ja anda ettevõtjatele vajalikke teadmisi hügieenist, selle tähtsusest ning mõjust nii enda kui ka kliendi tervisele. Oleme veendunud, et hügieenireeglite täitmine või klientide ja teenindajate hoidmine ei peaks olema ettevõtte jaoks keeruline või kulukas!

cleanella.ee MÄRTS 2021

29

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

SB KESKKÜTTESEADMED

Pelltech – 15 aastat

kodumaiseid pelletipõleteid Tallinna lähedal Peetris asub innovatiivne ettevõte, kes arendab, toodab ning müüb Eesti inseneride ja IT-inimeste loodud pelletipõleteid. Pelltech OÜ sai alguse 15 aastat tagasi, kui sõbrad Aavo Isak ja Priit Kotli tulid mõttele arendada innovatiivne pelletipõleti, mis sobiks võimalikult paljude erinevate katelde ette. „Tollal oli väga suur osa hoonetest õliküttel, kuid õli hind oli tõusnud raketina taevasse. Inimesed hakkasid otsima uusi mugavaid ja soodsamaid alternatiive ning saime aru, et vaja on leiutada hea ja lihtne lahendus, kuidas ei peaks odavama hinnaga kütte jaoks katlaruumi liiga palju investeerima ning seda täies mahus ümber ehitama,” meenutab Isak.

Ta muigab, et juba samal aastal müüs ettevõte maha oma esimese põleti, mis tegelikult töötas vaid kaks päeva. „Eks ikka on algajatel kasvuraskuseid, aga saime oma veakesed õige kiirelt parandatud, omandasime uusi kogemusi ja teadmisi ning selle pelletipõleti kunde on siiani meie klient!”

Pelletiküte on mugavusküte ja sobib õlikatlaga harjunud inimestele väga hästi. Teise suure tarbijaskonna moodustavad seni katelt tahke küttega kütnud inimesed. Senise igapäevase puidu või kivisöega kütmise asemel tuleb nüüd vaid kord nädalas kontrollida, kas kütteks on olemas piisavalt pelleteid, ja neid vajadusel juurde valada. Ka pelletituhka tekib oluliselt vähem. Pellet ise on saepurust ja höövlilaastudest kõrgel rõhul kokku pressitud kütus, millele pole lisatud lisaaineid ja mida hoiab koos looduslik puidu koostisosa ligniin. Pelletilahendus on sobilik nii radiaatoritega küttesüsteemi kui ka põrandaküttega majadesse, lisaks teeb pelletikatel soodsalt sooja vett.

Pelletiküte sobib kütmiseks korterist suure tööstuseni Praegu on Pelltechi valikus kolm tooteperekonda. Kõige väiksemad pelletipõletid on mõeldud eramajade ja korterite kütteks. Korteriühistute, koolide, lasteaedade, kultuurimajade ja muude selliste hoonete kütteks on 30

MÄRTS 2021

mõistlik soetada keskmise suurusega ehk 100–250-kilovatise võimsusega pelletipõletid. Ja kõige suuremad on tööstuslikud katlad-põletid, mille võimsus jääb vahemikku 350 kilovatti kuni poolteist mega.

Eestis toodetud tehnoloogia eelistamiseks on muidugi mitmeid põhjusi, kuid üks peamisi on, et tootja-müüja on alati olemas ega kao kuhugi. „Eesti kliendile on oluline, et oleme kogu aeg olemas ning vastused kõigile tema muredele ja küsimustele on vaid telefonikõne kaugusel ning emakeeles. Samuti on kiire tarne varuosadele. Pelltechi täisautomaatsete põletite eeliseks on ka pidev online’is ehk võrgus olek. Meie kogemus ütleb, et 95 protsenti probleemidest on võimalik

lahendada üle interneti, reaalselt kohale sõitmata. See hoiab kokku mõlema poole aega, raha ja närvikulu.”

Väike Valge kompaktkatel – äge nii väljanägemiselt kui ka omadustelt Parim valik eramajadele on kindlasti isepuhastuv kompaktkatel Väike Valge, mis erineb harjumuspärasest tsingitud plekist mahuti ja etteandeteo ning voolikulondiga kobakast pelletikatlast. Eestis leiutatud ja valmistatud seade konkureerib soojuspumpadega, sest tegemist on kompaktse, mõõdult väikese ning väga efektiivse katlaga, mis on võimeline juhtima kogu elamu keskküttesüsteemi ning on jälgitav ja juhitav üle interneti.

Väike Valge sai loodud tänu välispartneritele Saksamaal ja Suurbritannias, kes nentisid, et messidel ning näitustel näevad Eesti katlad väga ägedad välja, ent kui neile lisada pelletmahutid ja lohvid, pole vaatepilt üldse enam nii innovatiivne. Nii otsustati arendada väike valge kodumasin, kuhu on kõik vajalik sisse mahutatud. Seoses sellega on kompaktkatel küll piiritletud võimsusega, sobides eelkõige 140–180 m2 köetava pinnaga majade kütteks. „Küttesüsteemi uuendamisel tasub kindlasti kaaluda loodussõbralikku pelletikütet, mida on lihtne integreerida juba olemasolevasse keskküttesüsteemi,” ütleb Isak lõpetuseks. „Lisaks on pelletiküte sõltumatu õli-, gaasi- ja elektrimonopolidest. Oleme panustanud oluliselt nii tootearendusse kui ka toodangu kvaliteeti, et konkurentsis püsida. Tänu meie uudsust ja mugavust nõudvatele uudishimulikele klientidele ja partneritele oleme saanud oma tootevalikut pidevalt arendada ning plaanime teid ka järgmisel 15 aastal uute põnevate toodetega üllatada!”

www.pelltech.eu

Keskendu oma põhitegevusele ja jäta koristusmured meie kanda. Äripindade koristusteenused oma ala ekspertidelt alates aastast 2008.

Pakutavad teenused: • Äripindade hoolduskoristus • Põrandakatete puhastus ja hooldus • Vaipkatete ja pehme mööbli puhastus • Klaaspindade pesu • Suurpuhastus

www.luxpuhastus.ee | info@luxpuhastus.ee | tel 5836 0116