Ärikinnisvara ja -haldus (Märts 2022) by Eesti Ekspress

ÄRIKINNISVARA

JA -HALDUS

MÄRTS 2022

Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Uus büroo, uued võimalused Valmib suvi 2023

rosenimaja.ee

ENERGIASÄÄSTLIK

RATTAKOHAD

PÄIKESEELEKTRIJAAM

SUUR KORRUSEPIND

ELEKTRIAUTODE LAADIMISKOHAD

PARKLAKOHAD KÜLALISTELE

TÖÖKESKKONNAD SISUSTAB

thulema.ee

ÜÜRIINFO

VIKTORIA KITSIK +372 5344 7243

TANEL TAMBERG +372 528 9886

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Tõbi tõmbab niite veel pikalt

eekordne Ärikinnisvara ja -halduse eriväljaanne annab kinnitust, et praeguste turumuutuste taga seisab ülemaailmne pandeemia ning ühe enam ka järsk energiahindade tõus. Kui paljudele võis veel hiljuti tunduda, et koroona on kõiki oma trikke meile juba näidanud ja oleme õppinud nendega toime tulema, siis Arco Vara Plussi frantsiisipartner Priit-Martti Ojari ütleb, et COVID-i tõeline ja lõplik mõju on alles avaldumas. Kuhu COVID kinnisvara omanikke tõukab? Üha suuremale paindlikkusele. Erinevaid tööpindu võimaldavad avatud kontorid ei ole just kuigi uus asi, kuid üha suurem on rentniku soov kohandada keskkonda ilma suuremate investeeringuteta selle järgi, millist töötamise mudelit parasjagu ettevõttes eelistatakse. Soov kasutatavat ala jooksvalt kasvatada ja kahandada vastavalt sellele, kui palju inimesi parasjagu kodu- või

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

hübriidkontoris, paneb üürilevõtjaid küsima üha lühema siduvusega rendilepinguid. See on mitmetest uutest tuultest, milles selles väljaandes juttu teeme. Nagu öeldud, toovad uued energiahinnad ka ettevõtete käitumisse järjest muudatusi. Kuidas konkreetselt energiasääst igapäevatöös rakendub, räägivad meile transpordiameti haldusosakonna juhataja Kermo Vinnikov ja Telia Eesti tehniliste sõlmede osakonna juht Mihkel Kõiv. Aga energia hinna ja pandeemi kõrval on siiski midagi toredat ja märksa vägevamat siin ilmas. Taas tuleb kevad, pöörates argipäeva pisutki helgemaks. Samas toob valgem aeg välja ka mitmeid vajakajäämisi kinnisvara hooldamises. Kuidas neist jagu saada – räägitud saab sellestki. Toredat lugemist!

Reklaam: Siret Samarüütel siret.samaryytel@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg

BÜROO- JA TÖÖSTUSHOONETE REKONSTRUEERIMINE JA EHITAMINE ÄRIKINNISVARA, ÄRIPINNAD, TOOTMISHOONED.

Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

Soovitused ja tehtud tööd kodulehel www.ncpartnerid.ee ja Facebookis. Tel 5807 0158 martin@ncpartnerid.ee

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Ärikinnisvaraturg

paindlikkuse ja muutuste keerises Pandeemiast mitte mõjutatud segmenti juba naljalt ei leia ja kindlasti ei kuulu selle alla ka ärikinnisvara. Siiski on see vaid üks harjumuspärasusest ja mugavustsoonist välja suruv tegur ning teiseks võib tõdeda, et kõik muutused pole veel avaldunud. Nii mõndagi saab ette ennustada, nii mõndagi saab alles näha. TEKST: UKU ADRIAN ILVES FOTOD: SHUTTERSTOCK

rco Vara Plussi frantsiisipartner Priit-Martti Ojari toob võrdluseks välja, et kuigi nii elamispindade kui ka ärikinnisvara turul koondub suurem osa vaid Tallinna ja Tartu, on ärikinnisvara turg veelgi spetsiifilisem. Äripindu võib jaotada büroodeks, ladudeks, majutusasutusteks, stock-office-äripindadeks ja kaubanduspindadeks.

Muutuv üüriturg, paindlikkus ja hinnad Ärikinnisvara puhul on läbi aegade olnud eelistatud ja isegi ainumõeldav lahendus ruumide üürimine, milles viimase paari aasta jooksul toimunud muutused pole veel kaugeltki lõppenud. Ober-Hausi äripindade suurkliendihaldur ja konsultant Keir Hildebrand toob välja, et pandeemia algus andis büroopindadele kõva hoobi, millest paljud ärihooned pole siiani taastunud. “Ei olnud võõras

vaatepilt ca 600–800 m 2 üüripinnaga IT-firmadest, kus reaalselt vaid kaks inimest kontoris igapäevaselt laua taga istusid. Paljud firmad lõid endale nn hübriid-töömudeli, kus osa töötajatest jäigi kodukontoritesse või käidi tööl roteeruvalt. See tõi aga omakorda kaasa vajaduse üüripindu vähendada.” Pandeemia on Hildebrandi sõnul toonud kaasa trendi, kus ettevõtted soovivad samas hoones üüritavat pinda vastavalt muutuvale vajadusele vähendada või kasvatada, samuti soovitakse paindlikumat ja/või lühemaajalist lepingut. See omakorda eeldab suuremat koostööd üürileandjate ja ettevõtete vahel. Samuti rõhutab Hildebrand, et tarneraskused, tööjõunappus ning ehituse sisendhinnad tõstsid oluliselt uue ärikinnisvara müügi- ja üürihindu. Priit-Martti Ojari sõnul on COVID-i tõeline ja lõplik mõju alles avaldumas, samuti on see vaid üks mõjutaja suurema paindlikkuse osas. “Büroopindade puhul on vast

kõige suurem muutus üürilepingute pikkuse osas. On mindud märksa paindlikumaks, kuid seda pole eriti uusarendustes põhjustanud ainult COVID, vaid uued ja moodsad ettevõtted, kes vajavad kiireid muutusi. Kiiresti kasvavad ning maksejõulised start-up-ettevõtted ja IT-sektor dikteerivad rohkem, nad on arendajatele atraktiivsed ja saavad rohkem oma tingimusi esitada, et täna 1000 ruutmeetrit rohkem ja võib-olla homme veel 2000 vaja, ning kui sellist võimalust pakkuda ei ole, siis see pärsib nende ettevõtte tegevust ja ollakse sunnitud teise kohta minema.” Kokkuvõtvalt on Ojari sõnul surve lepingute tähtaegade lühendamiseks ja arendajad on pidanud muutuma järjest paindlikumaks. Pakkumiste suurenemine on viinud omanikud järeleandmisteni, eeskätt kehvema kvali-

Paremini on läinud nende kinnisvaraomanike üürnikel, kellel on fikseeritud energiahinnad.

teediga pindade osas, mida uusehitus survestab. “Pandeemia alguses olid lepingud sõlmitud tähtaegsetena, neid ei saanud kuidagi muuta enne kui tähtaeg läbi ning lõpetamine oleks tähendanud kalleid sanktsioone. Üürnikud, kellel lähiaastatel hakkavad tähtajad lõppema, on võtmas arutluse alla lepingute pikendamise ja ruumivajadus võetakse siis kindlasti üles. Küsimus ongi see, kui palju see täpselt turgu mõjutab. Muutuste tulek on päris kindel, küsimus on pigem muutuste ulatuses,” sõnab Ojari.

Vältimatu hinnatõus Newsec Advisersi ärikinnisvara konsultant Ingemar Paan toob ka välja, et äripindade üürihindade tõus on 2022. aastal möödapääsmatu. Peamine mõjutegur on loomulikult inflatsioon, otsest mõju avaldab ehitushindade tõus. “Esialgu hoiab äripindade üüriturul hinnatõusu tagasi energiahindade järsk hinnatõus möödunud aasta lõpus. Detsembrikuu kõrvalkulude arved tabasid paljusid ettevõtteid valusalt. Jaanuarikuised arved on valdavalt olnud natuke tagasihoidlikumad. Paremini on läinud nende kinnisvaraomanike üürnikel, kellel on fikseeritud energiahinnad.” Kiiresti arenevate ja arengupotentsiaaliga ettevõtete jaoks on Paani sõnul äripinna üürimine ainuvõimalik lahendus. Stabiilse töötajate arvuga ja kindlate käibenumbritega ettevõtted jõuavad varem või hiljem sinna, kus MÄRTS 2022

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

üüri maksmise ja laenu teenindamise numbrid Excelisse pannakse. Päris enda äripinnale kolimise otsus tehakse tihti just nende arvutuste alusel. Ka rõhutab Paan, et ettevõtted on oma enesekindluse tagasi saanud, pandeemiaperioodil läbi mängitud kodukontorite ja veebikoosolekute variandid on andnud kogemused ja täiendanud teadmisi, mida ettevõtted oma büroopindadelt ootavad ja mida vajavad, sh mõistetakse paremini oma ruutmeetrite vajadusi. “Oodatud massilist väiksematele büroopindadele kolimist ei juhtunud. Lähima kahe-kolme aasta jooksul on Tallinnas valmimas rekordiline arv uusi büroopindu, see annab ettevõtetele võimaluse vaadata ringi ja liikuda uutele pindadele, mis vastavad uues reaalsuses ettevõtete vajadustele. Vanadest ja vananevatest büroohoonetest uusarendustesse liikumine on asjade loomulik käik.” Ojari sõnul mõtlevad varem üüripindadel paiknenud ja laienenud ettevõtted kinnisvara ostmise peale, kui nad näevad, et lähima kümne aasta jooksul jääb ruumivajadus samaks ega suurene. “Sellises olukorras võib ettevõte mõelda, et milleks maksta üüri, kui on võimalik pangaga hea laenuleping saada.”

Kus ja kellel hästi, kus ja kellel mitte? Priit-Martti Ojari sõnul on viimase paari aasta jooksul hoogustunud r i n g t e e ü m b r u s e s p o t e nt s i a a l sete tehnoparkideks sobivate arenduskinnistute kokkuostmine. Seal toimus eelmisel ja üle-eelmisel aastal võrreldes varasemate aastatega märgatavalt palju tehinguid. “Möödunud paari aastat iseloomustab veel vanemate objektide müügitehingute aktiivsus, mis varem 5+ aastat seisid ja väga huvi ei tuntud. Nõudluse kasv on mõjutanud 10–15 aastat vanade objektide müüki, mis varem kas pakkusid vähest huvi või mida iseloomustas müüja hinnaootusest lähtuvalt pikk müügiperiood.” 6

MÄRTS 2022

Ojari sõnul on kaubanduskinnisvara arenduses aktiivsed magalapiirkonnad, näiteks on seal käimas Lidli ja Prisma kaupluste ehitused. Samuti on konkurents kasvav linnalähedastes piirkondades, nagu Tabasalu, Keila, Saue, Saku, Maardu ja Tallinna suure ringtee äärsed elamispiirkonnad. “Büroode osas on pandeemia pikem mõju ja muutused veel ees, ladusid puudutab see väga minimaalselt. Ladudega on täna kõige stabiilsem, nõudlus on isegi suurem kui pakkumine. Ringtee ääres kerkib parke ja otsitakse aktiivselt kohti, kuhu neid teha. See on kindlasti investoritele n-ö turvaline ja rahulik sadam. Kõige teravam on seis selgelt hotellinduses. Bürood on seal vahepeal.” Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ juhataja Kristjan Gross toob välja, et nõudlus logistikakeskuste ja tootmispindade järele on jätkuvalt suur, kuid turul ei ole piisavalt müügipakkumisi, mistõttu alternatiiv on üürida või ise ehitada. Hildebrand rõhutab, et ebasoodsas seisus on suuremad kabinetsüsteemiga pinnad vanemates ärihoonetes, mis ei vasta enam muutunud turu vajadustele ja mille paigutust ei ole kerge muuta. “Tuleb rõhutada aga asjaolu, et varem ääretult populaarsed avatud pinnad ei ole hetkel koroona kontekstis parimad ja kaasaegsetel kontoripindadel proovitakse huvitavate sopistustega pinnaplaneeringus töötajaid hajutada.” Sarnaselt Ojariga rõhutab ka Hildebrand ladude populaarsust. “Eelmine aasta näitas meile hästi, et lao- ja tootmispindade nõudlus on aina kasvamas ning lõppu ei näe sellel veel nii pea. Firmad ei otsi enam kõrge üürihinnaga showroom’i Tallinna kesklinna või kaubanduskeskusesse, vaid eelistavad esindus-büroo-pood-ladu-kooslust seal, kus logistiliselt on neile parim. Ka veebist ostmise eelistus on teinud oma korrektuurid.” Ingemar Paani sõnul on kõige suurema löögi all kaubanduspinnad ning klassikaliste kaubamajade popu-

laarsus ja külastatavus pidevalt hääbumas. “Juba varem kaubanduspindade turgu muutnud e-kaubanduse levik on koroonapandeemias hoogu juurde saanud. Tarbimisharjumuste muutumisega on kaasnenud ka kullerite ja eelkõige toidukullerite arvu järsk kasv. Kinnisvarasektoris ja ka linnaplaneeringus on see kaasa toonud vajaduse läbi mõelda ka see aspekt, kuhu kuller oma auto pargib.” Paani sõnul on viimased kaks aastat kõige rängemalt mõjunud majutusasutustele ja turistidele suunatud teenuste pakkujatele. “Kriisis peitus võimalus hotellihooned renoveerida ja need kinnisvaraomanikud, kellel see majanduslikult võimalik oli, on seda võimalust ka ära kasutanud. Tugevamad hotellioperaatorid jäävad ellu. Nii majutus- kui ka toitlustussektorit ootab ees keeruline ülesanne tööjõuprobleemi lahendamisel.”

Koostöötamiskeskused ja täisteenusbürood Paan toob välja, et oma paindlikkuse ja kuluefektiivsuse tõttu areneb hetkel kiiresti koostöötamiskeskuste ja täisteenusbüroode turg. “See on just see, mida kiirelt kasvavad ja start-up-sektori ettevõtted vajavad. Näiteks Workland kasvab igal aastal 40–50 protsenti, 2022. aastal lisab Workland Baltikumis üle 7000 m² koostöötamiskeskuste pinda. Kui coworking-keskuste tüüpiline klient on kuni kümne töötajaga ettevõte, siis tegelikult leiab nende hulgast ka sadakonna töötajaga rahvusvahelisi ettevõtteid ja suurkorporatsioone. Selliseid keskusi kasutatakse ka ajutise lahendusena, näiteks kuuekuulise või aastase pinnavajaduse rahuldamiseks, oodates enda uue büroopinna n-ö rätseplahenduse valmimist. Selle eeliseks on just büroopinna täisteenus kogu mööbli, kontoritarvete ja tehnika, samuti assistendi ja alati valmis kohvimasinaga.”

Kolimine vajab eeltööd Igasugune kolimine on ettevõttele kahtlemata tülikas ja kulukas ning vajab tugevat eeltööd. Suurim oht on teha valearvestus ruumivajaduse planeerimisel ja/või asukoha valikul. “Aeg-ajalt minnakse selle lõksu, et tehakse kompromisse asukoha osas, kuid aastate pärast makstakse selle pealt lõivu, et oleks pidanud sobivama koha eest rohkem raha välja käima,” ütleb Ojari. Hildebrandi sõnul on ettevõtete suurim viga see, et üüri- või müügiprotsessi ei kaasata kinnisvarakonsultanti, kes suudaks juba eos erinevaid potentsiaalsed probleemid likvideerida. “Üürniku poole pealt on äripindade maakleril kanda oluline roll läbirääkimiste protsessis: soodsaima üürihinna fikseerimine, üürniku huvide esindatus lepingus ning n-ö peidetud ebasoodsate tingimuste leidmine. Oluline eelis on ka üürileandjal, kes meie poole pöördub. Tuues välja näiteks selle, et professionaalne maaklerifirma leiab oma kliendiportfelli seast pinnale üürniku kindlasti kiiremini, kui üürileandja iseseisvalt suudaks.” Paan rõhutab, et äripinna valikul on suurim oht teha valearvestus ruumivajaduse planeerimisel või asukoha valikul. Uus äripind peab olema kooskõlas ettevõtte arenguga nii lähimal paaril aastal kui võimalusel ka viie aasta vaates. Nii töötajatel kui ka klientidel peab olema mugav kohale tulla. “Mõttekohti on muidugi veel mitmeid, osa neist ettevõtte tegevusvaldkonnast tingitud, kuid paljud tulenevad ka inimestest ja nende individuaalsetest töötamisharjumustest – avatud planeering või kabinetlahendused, köögi ja puhkeruumide olemasolu, töötajate ja klientide parkimisvajadused, elektriautode laadimise võimalused, ühistranspordi ühendused, ärihoone tehniline valmisolek jne. Tööjõupuuduses on üha olulisem motiveeriva töökeskkonna loomine.”

REKLAAMTEKST

ROHEPÖÖRE SAAB ALGUSE KONTORITEST

Rohepööre on selge märk sellest, et teadvustame oma tegevuste tagajärgi ja püüame käituda selliselt, et puhas keskkond, loodusressursid ja elu planeedil Maa säiliks. Peame olema vastutustundlikud ja lähtuma keskkonnahoiust oma igapäevastes tegemistes nii kodudes, töökohal kui avalikus ruumis. Jäätmete sorteerimine on üks oluline osa, milleta enam ei saa ja iga ettevõte saab kerge vaevaga anda rohepöördesse oma panuse.

SORTEERIMINE ON LIHTNE Pakendid moodustavad 60% olmejäätmetest

Pakendijäätmete sorteerimine on Eestis kohustuslik juba 2007. aastast. Pakendite muudest jäätmetest eraldi kogumine on vajalik ning kõik algab suhtumisest, et pakendid ei ole prügi, vaid eeskätt ressurss, mida tuleb võimalikult palju kordi kasutada. Alustada võiks kõige lihtsamast ehk koguda segaolmejäätmetest eraldi biojäätmed, vanapaber ja pakendid – mis moodustavad segaolmejäätmetest ca 60%. Pakendite liigiti kogumine on ainuke viis tagada materjalide ringlusesse jõudmine. Mugavaim ja lihtsaim viis on luua võimalused jäätmeid liigiti üle anda seal, kus need tekivad – kodudes, kontorites, avalikus ruumis.

Mugavaim lahendus kontoritele

Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) viis Eesti ettevõtete seas läbi küsitluse, millest selgus, et 70% ettevõtetest küll sorteerivad prügi, kuid peamiselt tähendas see vanapaberi ja papi-kartongi kogumist olmejäätmetest eraldi. Põhilise kitsaskohana, miks ettevõtted teisi jäätmeid liigiti ei sorteeri, toodi välja sobiva

kogumislahenduse puudumist. Lisaks kasutajamugavusele peavad tänapäevased lahendused olema sellised, mis inspireeriksid kontorites jäätmeid liigiti koguma, sobiksid kontori interjööriga ja oleksid ka ilusad vaadata. Koostöös kodumaise ettevõttega Disainpuit OÜ töötas TVO välja just kontoritele sobiva stiilse ja mugava kogumislahenduste komplekti, millega tuleb kaasa sorteerimisalane koolitus töötajatele ning väga selged ja arusaadavad juhendid. Erinevat liiki jäätmetele mõeldud kogumisvahendid on eristatud graveeritud sümboliga, kasti kaane siseküljel on detailsem info vastava jäätmeliigi kogumise põhimõtetega. „Kuigi jäätmete sorteerimise harjumus kontorites on alles tekkimas, on näha inimeste ja ettevõtete juhtkondade motivatsiooni sellega senisest enam tegeleda. Kindlasti on inimeste sorteerimisharjumuse tekitamisel oluline, et ka töökeskkonnas saaks rakendada keskkonnasõbralikku käitumist,“ ütles TVO OÜ juht Kristiina Dreimann. Tootjavastutusorganisatsioon OÜ seisab hea selle eest, et võimalikult palju pakendeid saaks kokku kogutud ja taas ringlusesse suunatud.

TVO on koostöös kodumaise vineerist toodete disaini ja tootmisega tegeleva ettevõttega Sortaider OÜ loonud stiilse kogumislahenduste komplekti kontoritele, mis aitavad muuta jäätmete liigiti sorteerimise mugavaks ja lihtsaks. Kuni 5 eri liiki jäätmetele mõeldud kogumisvahendid on tähistatud graveeritud sümboliga ja kasti kaane siseküljel on detailsem info vastava jäätmeliigi kogumise põhimõtetega. Sinu ettevõttele sobiva kontorilahenduse saad kokku panna TVO e-poes. Vali just sellises suuruses ja koguses erinevate jäätmeliikide konteinereid ning konteinerite sisse käivaid kilekotte, nagu soovid. Samast kohast saad tellida pakendite äraveo. Sorteerivatele kontoritele on TVO loonud tunnustava märgise, mida saab kasutada nii kontori uksel kui e-kanalites. Tegemist on arusaadava ja selge sõnumiga, et ettevõte hoolib keskkonnast ja on ka ise valmis sellesse panustama.

3 nõuannet, kuidas kontoris lihtsamalt sorteerimisele üle minna:

• kaardista oma ettevõttes need kohad, kus jäätmed tekivad ja kaota kontoris ära kõik alternatiivid jäätmetest vabanemiseks, eriti lauaalused prügikastid; • kui otsustad jäätmete liigiti sorteerimisele üle minna, anna sellest teada oma töötajatele. Selgita ja põhjenda oma otsust, nii on inimestel muutustega kergem kohaneda; • vajadusel kutsu appi TVO, kes teeb töötajatele põhjaliku koolituse, kuidas kõige õigemini jäätmeid sorteerida. Sorteerimislahendustega saad tutvuda ja neid tellida: www.tvo.ee/sorteerimislahendused Aitäh, et hoolid keskkonnast!

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Renoveerimine peegeldab ühiskonna arengutaset Korda tehtud ajaloolistes hoonetes on tavaliselt erakordselt meeldiv õhustik. Oskuslik renoveerimine tagab ka kõigi kaasaegsete mugavuste toimimise. TEKST: ANNE-MARI ALVER

“S

uurim väljakutse on leida vanale hoonele uus otstarve ning seejärel sellest tulenevalt lahendada kõik tehnosüsteemid ja muud kaasaegsed mugavusnõuded viisil, mis kogu väärtusliku vana taustal silma ei riivaks,” võtab oma kauase renoveerimiskogemuse kokku 1Partner Ehituse juht Üllar Hinno. Tema enda töökogemus mainitud küsimustes on muljetavaldav, näiteks on 1Partner Ehitus renoveerinud endise Noblessneri allveelaevatehase enam kui 4000-ruutmeetrise elektri-jõujaama ja katlamaja moodsaks ärija eluhooneks. Üllar Hinno sõnul on nelja riigikorda näinud kompleks väga põneva ajalooga ja oleks peaaegu Teise maail-

Foto: Üllar Hinno

Staapli 10 büroohoone masõja ajal õhku lastud, kuid õnneks mineerimine ebaõnnestus. “Arhitektuurimälestisena kaitstud hoone renoveeriti nüüd väga täpselt muinsuskaitse nõudeid järgides ja võimalikult palju originaalosasid säilitades. Näiteks õnnestus välja tuua sise-

mised paekivist seinad, võimsad neetliidestega terasfermid ning isegi algupärased põrandaplaadid,” ütles Hinno ja lisas, et veidi enne selle objekti valmimist lõpetas 1Partner samas piirkonnas ka teise Noblessneri tehase elektrijaama renoveerimise. Staapli 10 aadres-

siga muinsuskaitsealuse hoone renoveerimisel säilitati palju originaalosasid ja sisekujunduses algupärasest punasest tellisest seinad. 600-ruutmeetrisesse arhitektuuriliselt ja insenertehniliselt silmapaistvasse hoonesse sobivad nüüd hästi ka moodsad ja kaasaegsed bürooruumid.

Kordumatu ja inspireeriv atmosfäär

Endine Noblessneri allveelaevatehas

Foto: Üllar Hinno

Miinisadama elektrijaam asub kunagises Tsaari-Venemaa tähtsaimas allveelaevade tehasekompleksis, millest on nüüdseks saanud inimestele ja merele avatud Noblessneri sadamalinnak. Renoveerimise eest pälviti ka muinsuskaitseameti tänukiri. “Restaureerimine on puhas rõõm, keegi on ju raske töö ära teinud ja maja kunagi valmis ehitanud. Vana hoone restaureerimise suur osa lõpptulemusest põhineb avastustel. See teebki vana maja renoveerimise huvitavaks, et ei ole võimalik teha kunagi lõplikku projekti, vaid see on protsess eesmärgi poole, mis pidevalt täieneb ja täpsustub,” arutleb Üllar Hinno. Tema sõnul on põhjalikult renoveeritud ajaloolise hõnguga ruumide suurim väärtus tekkiv kordumatu ja inspireeriv amtosfäär, millega eristutakse paljudest efektiivsusele ohvriks toodud uusehitistest. MÄRTS 2022

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS “Eesti ühiskonna areng on jõudnud faasi, kus lisaks ajaloo hindamise oskusele on olemas inimesed, huvid ja kapital, et kõik väärtuslik uuele elule äratada ja seda kõrgel kvaliteeditasemel. Ühelt poolt tahetakse, et mälestis oleks ajastutruu ja selle aja vaimu edasi kandev, ning teiselt poolt peab hoone oma säilimise tagamiseks n-ö elama ehk olema kasutusele võetud,” arutleb Hinno. Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes toonitas võimsatest muinsuskaitsetegudest rääkides, et ükski mälestis ei hoolitse enda eest ise, sellepärast on väga oluline tunnustada neid, kes selle hoolitsuse on enda kanda võtnud, olgu põhitööna või vabatahtliku tegevusena. “Igal aastal rõõmustab mind muinsuskaitse preemiate kirevus. Sama palju rõõmu pakub auhindade lai geograafia – pärandit mitte ainult ei leidu igal pool, vaid seda ka korrastatakse üle Eesti. Olgu selle näiteks imeline lasteaed Pärsti mõisas, Kärdla kirik või mitmendat aastat järjest pärjatud Valga linna tegevus oma mälestiste arendamisel. Seekord üllatas Tori vald, kus hakati tänavu restaureerimist rahaliselt toetama. Seda teevad teisedki omavalitsused, kuid Tori vallavalitsus käivitas toetus-

meetme just ajal, kui pandeemia sunnib eelarveid üle vaatama ja ehitushinnad on kasvanud. Märkamist väärt tegu!” kirjeldab ta.

Pärandihoidja tiitel läks Mulgimaale Eestis ei tasu võimsaid renoveerimistegusid otsides kindlasti piirduda ainult Tallinna ajalooliste piirkondadega. Muinsuskaitseameti poolt pälvis pärandihoidjana tunnustuse Viljandi vald ja vallavanem Alar Karu, keda iseloomustati kui suunaandjat, kes on alati vaadanud vanu objekte lahtiste silmadega. Pärsti mõisa lasteaed, Tarvastu muuseum koos käsitööaidaga, Tarvastu ordulinnus, Kärstna mõis ja vabadussammas – see on ainult osa nende ehitiste loetelust, mis on aastate jooksul taastatud. Alar Karu kinnitab, et tema jaoks sai renoveerimistaju alguse ajast, mil ta seda tööd ettevõtjana tegi. “Minu arusaamisele pärandkultuurist ja -arhitektuurist ning selle olulisuse mõistmisele aitas kaasa minu vallavanema-eelne periood, kui olin ettevõtjana seotud Mustlas asuva kuulsa torniga maja renoveerimisega. Tarvastu vallavanemaks asudes oli volikogus päevakorral teema, kas lammutada meie esimese vallamaja (praegune raamatu-

Endine Noblessneri allveelaevatehas

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS kogu) hoovis olev lagunev abihoone või leida sellele uus kasutus ja renoveerida. Otsustasime renoveerimise kasuks ja rajasime sinna käsitöökoja. Otsus oli õige ning nüüd on renoveeritud ka kiviaed hoonete ümber. Käsitöökoda on kogukonna jaoks väga oluline. Tarvastu raamatukogust ja käsitöökojast koos kiviaiaga piiratud sisehooviga on kujunenud Mustla aleviku üks paremaid pärandkultuuri näiteid,” jagab Karu oma koduvalla kogemusi.

Väikelinnade keskused ärkavad ellu

Foto: Üllar Hinno

Siinkirjutajal oli möödunud suvel erakordselt meeldiv võimalus avastada koos Norra suursaadiku Else Berit Eikelandiga Eesti väikelinnades renoveeritavaid hooneid, mille kordasaamisele andis hoo sisse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programm “Muinsuskaitsealad ajaloolistes linnakeskustes”. “Kõik projektid, mida olen külastanud, on olnud väga huvitavad. Need räägivad selget keelt, et Norra toetus on Eestile mitmel erineval viisil kasuks tulnud,” kirjeldas suursaadik Eikeland. “See programm näitas suurt huvi tühjade majade kasutusele võtmise vastu ja kummutas müüdi, et kaitsealustes hoonetes ei saa midagi uutmoodi teha,”

selgitab kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes ning ütleb, et kuigi keskus on iga linna süda ja sümbol, oli mitme väikelinna vanalinn vajunud äärelinna staatusesse. Vanast ja lagunenust sai toetuste abil uus ja ilus väga erinevates Eestimaa paikades. Nii näiteks said Kuressaares toetust kaks hoonet. Tolli 4 maja ja Kuressaare sadamaait asuvad üksteisest paari minuti kaugusel, linnaehituslikult olulises asukohas lossipargi ääres, spaahotellide ja peatänava vahel. Mõlemad on ühed linna vanematest tsiviilhoonetest ja on pikalt tühjana seisnud. Kuressaare sadamaaita on planeeritud teatri- ja kontserdisaalid, restoran, majutusruumid ja äripind. Tolli 4 majja aga valmib terviseedendusega tegelev elustiilikeskus. “Suvine külaskäik Kuressaarde näitas mulle, et sadamaaida ning kesklinnas asuva keskaegse maja restaureerimine toob linnasüdamesse uusi tegevusi ja inimesi, sama tendentsi on näha ka teiste Eesti ajaloolistes linnakeskustes asuvate majade restaureerimise järel,” märkis Else Berit Eikeland Saaremaalt naastes.

Emotsioon ületab kulutusi Valgas tehakse korda linna vanim puitmaja, mis asub uue, 2018. aastal

valminud keskväljaku ääres. See on tüüpiline 18. sajandi baltisaksa linnakodaniku elamu, milliseid on LõunaEestis säilinud vähe. Aastaid on valitsenud tugev surve see maja hoopis lammutada, kuna see on üle kahekümne aasta seisnud tühi ja muutunud avariiliseks. “Eriti just Valgas on avalik sektor võtnud suunanäitaja rolli, ostnud ja korrastanud aktiivselt vanalinna kinnisvara ja näidanud, et elu linnasüdames on võimalik ja väärib panustamist. Teistes linnades on projektid võrsunud siiski kogukonnast, kelle roll hoonetele uute kestvate kasutuste loomisel on väga oluline,” kiidab Liina Jänes linnavalitsuse tööd. “Oluline on koolitada omavalitsusjuhte ja ajalooliste hoonete omanikke, et nad õpiksid pärandit hindama. Siis on nad valmis ka nii vallavalitsuses kui ka volikogudes pärandkultuuri säilimist toetavaid otsuseid tegema,” arutleb Alar Karu ning lisab, et kindlasti on alguses raske põhjendada volikogu ja vallavalitsuse ees vanade hoonete renoveerimise olulisust. Sageli on see kallim kui uutesse hoonetesse investeerimine. “Samas emotsionaalne tulemus on kindlasti hiljem sellest kulutusest mitu korda rohkem väärt,” rõhutab ta.

PÄDEV EKSPERT KAHJURITÕRJES KAHJURITÕRJE TÖÖD ÄRIKLIENDILE • TÖÖSTUSED • RENDIPINNAD • LENNUKID • TEENUSED: • näriliste tõrje • putukate tõrje • kahjurite monitooring • desinfitseerimine

controllab.ee

tel 5592 2680 • info@controllab.ee MÄRTS 2022

20aastase kogemusega Äri- ning laokinnisvara Täishaldusteenus Täishaldusteenus haldus- ja hooldusettevõte 20aastase

kogemusega Äri- ning laokinnisvara haldus- ja hooldusettevõte Täishaldusteenus

Täishaldusteenus on kogu haldusstandardi piires kirjeldatud kinnisvara säilimise ja korrashoiu teostamine



Täishaldusteenus on kogu haldusstandardi piires kirjeldatud kinnisvara säilimise ja Täishaldusteenus on kogu korrashoiu teostamine



haldusstandardi piires kirjeldatud kinnisvara säilimise ja korrashoiu KOGU HARJUMAA PIIRES teostamine

TASUTA KONSULTATSIOON

Korrashoiu korraldamine  TEHNILISE HALDURI TEENUSED 

666 3606

Korrashoiu korraldamine Korrashoiu korraldamisel tagatakse kinnisvara omanikule hoone väline ja

Korrashoiu korraldamisel tagatakse sisene heakord, kokkulepitud puhtustase ja kinnisvara omanikule hoone väline koristuse sagedus ja sisene heakord, kokkulepitud puhtustase ja koristuse sagedus ELEKTROONILISE HOOLDUSPÄEVIKU KOOSTAMINE OBJEKTILE 

 TEHNILISE HALDURI TEENUSED  PROBLEEMIDE ESMAREAGEERINGUD  Korrashoiu korraldamine Tehnohoolde korraldamine Korrashoiu korraldamisel tagatakse kinnisvara omanikule hoone väline ja sisene heakord, kokkulepitud puhtustase ja KOGU HARJUMAA PIIRES koristuse sagedus

Tehnohoolde Tegevused ja tööd selleks, et füüsiliselt säilitada korraldamine kinnistu osaks olevaid ehitisi, tagades nende

LAO HnendeAüksikute L Dselleks, UjaS .EE ning tehnosüsteemide Tegevused ja tööd osade et seisundi vastavuse ettenähtud nõuetele

füüsiliselt säilitada kinnistu osaks olevaid ehitisi, tagades nende TASUTA KONSULTATSIOON  ELEKTROONILISE HOOLDUSRAAMATU ning nendeKOOSTAMINE üksikute osadeOBJEKTILE ja tehnosüsteemide  PROBLEEMIDE ESMAREAGEERINGUD  ÜÜRIKLIENTIDE IGAPÄEVANE TEHNILINEseisundi TEENINDAMINE vastavuse ettenähtud nõuetele

666 3606

LAOHALDUS. EE

 ELEKTROONILISE HOOLDUSPÄEVIKU KOOSTAMINE OBJEKTILE  ELEKTROONILISE HOOLDUSRAAMATU KOOSTAMINE OBJEKTILE  TEHNILISE HALDURI TEENUSED  PROBLEEMIDE ESMAREAGEERINGUD  ÜÜRIKLIENTIDE IGAPÄEVANE TEHNILINE TEENINDAMINE

LAOHALDUS. EE

ENERGIASÄÄST

kujuneb üha määravamaks Tänapäevased ettevõtted ja asutused seisavad silmitsi nn energia trilemmaga, mille maailma energeetikanõukogu on sõnastanud järgmiselt: tuleviku energiasüsteemid peavad suutma pakkuda keskkonna jätkusuutlikkust, energia varustuskindlust ja mõistlikku energia hinda. TEKST: ANNE-MARI ALVER FOTOD: SHUTTERSTOCK

õigi kolme eesmärgi samaaegne saavutamine on keeruline ülesanne ja nõuab uudseid kütuseid, uusi energia tootmise ja säästmise tehnoloogiaid ning uusi majanduspoliitilisi lähenemisi. Samuti eeldab energia trilemma lahendamine muutusi käitumisharjumustes ja eelkõige tarbimisharjumustes.

Teadlased rõhutavad koostöö olulisust Eesti teadlased on loonud mahuka energia teekaardi, mis pakub Eestile välja mõistliku ja reaalselt elluviidava

teekonna energia trilemma lahenduseks, kuid seda on võimalik saavutada ainult kogukonna, riigi ja ettevõtluse targa ja teadliku, eesmärgipärase koostöö abil. Rohetiigri majandustoimkonna juhi ja teekaardi koostamist koordineerinud Jaanus Purga sõnul analüüsib teekaart elektri, soojuse ja transpordikütuste kasutamist ja tootmist ühtse tervikuna ning pakub välja teekonna taastuvate energiaallikate kasutamise poole liikumiseks energiasektoris aastani 2040. “Tegemist on üleüldise ja lihtsalt mõistetava stsenaariumiga energiamajanduse korraldamiseks. See on Rohetiigri energiasektoriga seotud

liikmetest ettevõtjate ja teadlaste ühine plaan, mille elluviimisesse ettevõtted ise usuvad ja on valmis sellesse investeerima,” ütleb Purga. Teekaart näeb ette Eesti üldise energiakasutuse vähenemist 32 305 GWh-lt 2020. aastal kuni 28 770 G W h - n i 2 0 3 1 . a a s t a l j a 24 3 3 5 GW h-ni 2040. aastal (ei sisalda ülekandekadusid). 2031. aasta prognoositud tarbimine on vastavuses Euroopa Liidu energ iatõhususe eesmärgiga – vähendada üldist tarbimist vähemalt 9% võrreldes 2020. aasta tarbimisega. Tarbijate kulutused paigutuvad soojuse ja kütuste arvelt suures osas ümber elektriarvele, kuid ilma üldise energiasäästuta ei tähenda selline kulude ümberpaiknemine kogukulude vähenemist. Seega on energiasääst nii loodushoiu kui ka majanduskasu saamise mõttes möödapääsmatult vajalik. Kõige suurema mõjuga tegevused energiasäästu saavutamisel on lihtsad ja ammu teada. Esmalt toovad teekaardi koostajad välja hoonete – nii elamute, avalike hoonete kui ka toot-

mishoonete energiatõhususe parendamise. See tähendab olemasolevate hoonete renoveerimist ja kõigi uute hoonete/kinnistute piires autonoomset energiavarustust ja null-importenergiat. Ent väga olulised on ka igapäevaste energiaga seotud käitumis- ja tarbimisharjumiste üleüldine muutmine, sh kõrgem suvine ja madalam talvine toatemperatuur, ühistranspordi ja kohaliku kauba kasutamine, energiatarbimise juhtimine, elamine väiksemal pinnal, samuti säästlikumate ja suurema kasuteguriga tehnoloogiate kasutamine tööstuses ja transpordis ning primaarenergia (loomulikul kujul olemas olev energia) võimalikult otsene kasutamine ja energia muundamise vältimine.

Väikesed ja kiireloomulised meetmed Transpordiameti haldusosakonna juhataja Kermo Vinnikov ütleb, et energ ia kokkuhoid on transpordiameti jaoks väga oluline ning seejuures tuginetakse esmalt oma väärtustele: ohutus ja turvalisus MÄRTS 2022

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

peab olema tagatud. Seega vaadatakse kõigepealt oma hoonete ja kinnistute suunas. “Energiahinnad on alates 2021. aasta teisest poolest kiiresti tõusma hakanud. Eriti järsk oli tõus aasta viimastel kuudel ja kõrged hinnad püsivad ka tänavu. Nii nagu igat üksikut meist, mõjutab hinnatõus ka transpordiametit. Võrreldes 2020. aastaga kasvas meie energiakulu 2021. aastal 56% ja tegelikud kulud ületasid eelarvet ligi poole miljoni euro võrra,” põhjendab Vinnikov. Transpordiametis ollakse seetõttu kokku leppinud, et energia kokkuhoiuks võetakse esmalt käsile väikesed ja kiireloomuliselt meetmed. “Lülitame oma territooriumitel, sealjuures parklates, välisvalgustuse kas täielikult või osaliselt välja. Asendame kõigi kinnistute välisvalgustuse LED-idega, mis on vähem energiakulukas variant. Hajutame hoonete koridorides põlevaid valgusteid. Teenindusbüroode lauaarvutitele loome ühtse grupipoliitika, et need sulgeksid end automaatselt kell 18.00. Vähendame temperatuuri teenindusbüroode registreerimiseelse kontrolli garaažides 15 kraadini. Kui kontrolli saabuv sõiduk on garaaži sisenenud, tuleb selle järel kohe uksed sulgeda, et soojuse kadu oleks võimalikult väike. Vähendame Maanteemuuseumis külastajatele suletud ruumides hooajavälisel ajal temperatuuri 12 kraadini. Samuti palume kõigil töötajatel järgida lihtsaid, ent toimivaid viise, et energiat kokku hoida. Koroona tõttu eelistame kaugtööd, mistõttu seadistame pikalt kontorist eemal viibimisel kabinettides radiaatorid säilitusrežiimile,” selgitab Kermo Vinnikov ning lisab, et ühiselt toimetades suudetakse avaldada mõju kogu transpordiameti energiatarbimisele. 14

MÄRTS 2022

Tarbijate kulutused paigutuvad soojuse ja kütuste arvelt suures osas ümber elektriarvele, kuid ilma üldise energiasäästuta ei tähenda selline kulude ümberpaiknemine kogukulude vähenemist. Seega on energiasääst nii loodushoiu kui ka majanduskasu saamise mõttes möödapääsmatult vajalik.

Üheks võtmesõnaks on elektritarbimine Te l i a E e s t i t e h n i l i s t e s õ l m e d e osakonna juht Mihkel Kõiv märgib, et Telia on aastaid pööranud suurt tähelepanu sellele, kuidas oma erinevaid tegevusi energiatarbimise vaates

keskkonnasõbralikumaks ja efektiivsemaks muuta. “Näiteks alates 2016. aastast kasutab Telia elektrienergiat, mis on toodetud 100% taastuvatest allikatest – selle kinnituseks on Eesti Energia väljastanud meile rohesertifikaadid. Samas oleme viimastel aastatel viinud ellu rea tegevusi, mis on väga otseselt kaasa aidanud arukale energiatarbimisele,” räägib ta ning toob esile rea kasutusele võetud meetmeid. “Rajasime oma suure andmekeskuse kõrvale päikesepargi, mis varustab andmekeskust (osaliselt) vajaliku elektrienergiaga. Hoiame sel moel kokku nii elektrienergia hinna kui ka võrgutasude pealt. Oleme sulgenud vanemaid tehnoloogiaid ning viinud oma kliendid üle moodsamatele ja efektiivsematele tehnoloog iatele, mis ühtlasi ka energiasäästlikumad. Oleme kolinud välja mitmest suurest ja vanast büroohoonest ning vahetanud pinnad väiksemate ja energiaefektiivsemate vastu. Konsolideerime oma andmekeskusi ning kolime need kokku, et ruumide efektiivsus kasvaks, ja saame hoida tänu sellele energiakulud väiksemana. Meie büroohoones (Mustamäe tee 3) kustuvad õhtuti tuled automaatselt. Oleme järk-järgult vahetamas oma autoparki sisepõlemismootoritega autodelt elektriautode vastu,” selgitab ta. Mihkel Kõiv kirjeldab ka, et lisaks sõlmis Telia eelmisel aastal Eesti Energiaga mahuka taastuvenergialepingu. Selle lepingu kohaselt tarnib Eesti Energia Teliale alates 2022. aasta IV kvartalist viie aasta jooksul 156 GWh ulatuses taastuvenergiat, mida hakatakse tootma Leedus valmivas Telšiai tuulepargis. “Kõnealune maht katab suure osa

Telia serveriruumide, mobiilside tugijaamade, juhtimiskeskuse ja kontorite elektrienergia vajadusest ning kõnekas on ka see, et ostetava elektrienergia kogumaht on võrreldav ca 50 000 kodukliendi aastase elektritarbimisega. Tänu sõlmitud lepingule saame olla kindlad, et meie tarbitav elekter on jätkuvalt toodetud taastuvatest allikatest, millega panustame omakorda keskkonnasäästlikumasse tulevikku. Lisaks rohelisele mõtteviisile annab sõlmitud leping suurema kindluse praeguse muutliku elektrihinna osas,” põhjendab Mihkel Kõiv ka otsuste mõju lähituleviku olulistele väljaminekutele.

Päikese- ja tuuleenergia loovad lisavõimalusi Energia teekaarti koostanud TalTechi teadlased hindavad, et kui 2021. aasta lõpuks ületab päikeseparkide võimsus Eestis juba 400 MW, siis 2030. aastaks on oodata võimsuse kasvu üle 1000 MW ning 2040. aastaks üle 1300 MW. Samas sõltub selline võimsuse lisandumine väga oluliselt päikesepaneelide hindade arengust: langustrendi jätkudes on kasvutempo tõenäoliselt veelgi suurem. Seda trendi võib hakata piirama päikeseelektri tootmise küllastumine Läänemere piirkonnas, mis võib alandada elektri hinda päikselistel tundidel – madal hind vähendaks investeeringute atraktiivsust. Tuulepargid tootsid Eestis 2020. aastal kokku 824 GWh elektrienergiat ehk 8–9% elektrienergia lõpptarbimisest. Allikas: Energia teekaart

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

ECOSAN EESTI OÜ

Veevabad pissuaarid

säästavad raha ilma kvaliteedis kompromissi tegemata

Eesti turule erinevaid santehnilisi tooteid ja lahendusi loov Ecosan Eesti OÜ on eelkõige keskendunud veevabade pissuaaride müügile, mis ilma kvaliteeti ja funktsionaalsust langetamata säästavad meeletus koguses vett ning aitavad hoida madalana ka hooldus-, tööjõu- ja teeninduskulud.

uhtast veest tähtsamat ressurssi maailmas ei ole ning Ecosani soov selle säästmiseks tõsine panus anda ongi saanud funktsionaalsete ja rohelist mõtteviisi kandvate veevabade pissuaaride loomise põhjuseks ja aluseks. Veevabade ja mikrobioloog ilise hooldussüsteemiga pissuaaride regulaarsed hoolduskulud on madalamad kui tavalistel pissuaaridel, sest lisaks vandalismikindlusele on nende hooldamine väga kerge. Pahatihti ei pööra inimesed väikestele aspektidele suures pildis tähelepanu, sestap ei ole sellised säästmisvõimalused

tootjate seas veel sugugi levinud ning ka eestlaste seas on tegu veel vägagi uute ja vähetuntud toodetega. Säästmisvõimalused, teadlik uuenemine ja ajaga kaasas käimine on ühtlasi investeering oma hoone või projekti tulevikku. Just seetõttu sobivad Ecosani pissuaarid ideaalselt äri- ja büroohoonetesse ning kaubanduskeskustesse ehk suure külastatavusega kohtadesse. Keskmiselt säästab üks veevaba pissuaar 100 000 liitrit puhast joogivett aastas, mis vähendab keskkonda ladestuvaid heitegaase 17,5 kg võrra. Suure rahasumma ja veehulga säästmise tõttu on sellisel käitumisviisil tähtis roll rohelise mõtteviisi arendamises ning keskkonnasõbralikuma maailma loomises. ecosan.ee info@ecosan.ee +372 5373 0163

Ecosani veevaba pissuaar eeldab vaid toimivat äravoolu, veeühendus pole vajalik. Ei tasu lasta end eksitada – see ei tähenda grammigi järeleandmist hügieenis. Kroonijuveeliks on patenditud tehnoloogiaga URIMAT MB-ActiveTrap, mis kogub endasse vedeliku ning suunab selle otse kanalisatsioonisüsteemi, kaotades seejuures ka ebameeldivad lõhnad. Trapis asetsev mikrobioloogiline puhastusplokk ennetab jääkainete ladestumist nii trappi endasse kui ka kanalisatsioonisüsteemi. Kerged neljakilosed pissuaarid on valmistatud tugevast polükarbonaadist, mistõttu on nende purunemine välistatud. Samuti aitab Ecosani veevabade pissuaaride kasutamine hoones kaasa BREEAM-i ja LEED-i sertifikaatide taotlemisele. Veevabad pissuaarid võivad aidata saada kuni 6–11 punkti vee efektiivse kasutamise kategoorias. Ecosan on maailma juhtiva veevabade pissuaaride tootja URIMAT-i toodete maaletooja.

MÄRTS 2022

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Aina kõrgemalt käiv päike toob välja hoone ja selle ümbruse iluvead Kevadkoristuse järjekorras ootavad mitte üksi kodud, vaid ka ettevõtted. TEKST: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK

ui kontoripindade sisekoristus käib aasta ringi, siis kõik see, mis jääb hoone välisküljele ja hoovi, kipub talveks ununema. Just see on põhjus, miks paljud firmad kevadel oma luitunud ja räämas olekuga silma hakkavad. Ärihoonete omanikud ja haldajad teavad, et potentsiaalsete üürnike poole pöördumisel võib nende kinnistute välimus osutuda peaaegu sama oluliseks kui sisekujundus. Korrashoiule lähenetakse harilikult kolmel viisil. Esiteks tehakse kõik ise. Teiseks tehakse muist ja tellitakse ülejäänu erinevatelt teenusepakkujatelt. Kolmanda võimalusena otsustatakse haldusfirma terviklahenduse kasuks, kuhu kuuluvad nii sisekoristus, suvel muruniitmine, talvel lume lükkamine, akende pesu, ventilatsioonija kütteseadmete hooldus ja muud säärased teenused. Viimasel juhul saab puhtaks kindlasti ka hooviala, mille seisukorrast sõltub osaliselt ka kontoriruumide puhtus, kuna jalanõudega sisse kantav liiv ja pori jõuab lõppude lõpuks ikka vaipkattele, mis tänu tublile kojamehele muidu puhas püsiks. Selle töö võib ka ise ette võtta, kui pole just kahte vasakut kätt või staatust, mis harja järele haarata ei luba.

Aknaid võib ka ise pesta See ise kehtib vaid juhul, kui aknad kenasti avanevad ja pole vajadust oma tervist turnimisega ohustada. Tarvis oleks vaid soetada varre otsas kaks ühes aknapesija, millega saab akna nii puhtaks kui ka kuivaks. Lisaks aknapesijale pane valmis kuivatuslapp või

paber. Paljud inimesed on harjunud vana hea ajalehepaberiga, aga koristusprofid ütlevad, et kõige parem on veejääke kuivatada mikrokiudlapiga, sest köögipaber tekitab aknale ebemed ja ajaleht võib endast maha jätta trükivärvi. Pesuvedeliku osas lähevad arvamused lahku. Kes eelistab lisada veele tavalist nõudepesuvahendit, kes lisab liitrile veele 2 supilusikatäit äädikat ja paneb segu spreipudelisse nagu valmissegul poes. Viimast pole vaja tingimata osta, hakkama saab ka koduste vahenditega. Aga vaid juhul, kui vaja pesta vaid mõni aken. Suurema mahu puhul ja mitteavatavate akendega hoonete puhul saab abi koristusfirmadest, kes kasutavad kõrgustes olevatele akendele ligi pääsemiseks teleskoopvarrega pesureid, tõstukeid ja teisi abivahendeid. Tööd tellides võiks teada pestavate akende kogust ja mõõte, kui kõrgel asuvad, on need uued või vanad ja kas soov pesta ühelt või kahelt poolt – see võimaldab koostada pakkumist ja võrrelda erinevate teenusepakkujate hindu.

Fassaad jäägu asjatundjale

Siseruumide puhtus sõltub paljuski õuela korrasolekust. 16

MÄRTS 2022

Hoone välispinnale ladestub aja jooksul erinevat liiki mustust, mida koduse koristamisoskuse ja tavavahenditega lihtsalt ei eemalda. Ja kui see õnnestubki, kipub mustus kiiresti tagasi. Kõiki fassaade ei saa puhastada ühtemoodi: kivi-betoon-metall-puit-plastfassaadid vajavad kõik erinevat lähenemist.

Kõiki fassaade ei saa puhastada ühtemoodi. Aga see pole ainus põhjus, miks tasub see töö pigem tellida kui ise teha. Sageli tuleb appi võtta tõstuk ja kuumavee-survepesur – mõlema käsitsemine vajab väljaõpet, et ise terveks jääks ja puhastatav pind lõpuks mustem välja ei paistaks kui enne pesemist. Oskamatu fassaadipesu võib vahel minna kallimaks kui fassaad ise.

Protseduur tuleks korrapäraselt ette võtta iga 4–5 aasta tagant. Fassaad vajab tihti nii töötlust sobivate kemikaalidega kui ka kuumavee-survepesu, mis eemaldavad teatud liiki fassaadidele kogunenud mustust. Näiteks vetikad ja seenelised, mille koosmõjul tekivad rohekashallikad laigud, aga puhastamist lihtsustavatest kemikaalidest ei ütle ära ka tavapärane tolm ja mustus. Eritöötlust vajab ka täissoditud sein, kuid selleski saab õigete vahenditega jagu. Pestud fassaad vajab kiiremas korras kaitsetöötlust, mis takistab vetikate ja seeneliste kolooniate seinale tagasi kolimist. Allikad: kinnisvara24.ee, spsgrupp.ee, sol.ee

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

HALDUS EST OÜ

Aitame asjatundjatena kinnisvara korras hoida ja seda hallata

aldus Est on a s u t a t u d 2 0 07. aastal Tartus äri- ja elukondliku kinnisvara haldamisele orienteeritud ettevõtteks. Haldus Est OÜ missioon on pakkuda kinnisvaraomanikele professionaalset haldusteenust, lähtudes EV kinnisvara korrashoiu standardist (EVS 807:2016), et tagada kvaliteetse teenuse osutamisega kinnisvara pikaealisus. Otstarbeka suhtumisega kinnisvarasse luuakse looduskeskne ja -säästlik hoiak kogu ühiskonnale. Ühtlasi arendame ja täiendame pidevalt teadmisi, et muuta pakutav teenus meie klientidele võimalikult mugavaks ja meeldivaks. Samuti teeme koostööd paljude kinnisvara eriala spetsialistidega, et leida esimesel võimalusel lahendusi nii lihtsamatele kui ka keerukamatele ja tehniliselt mahukatele probleemidele. Pakume terviklikku haldusteenust, mille käigus lahendame pakilised probleemid, kanname hoolt regulaarsete toimingute eest ning aitame organiseerida tulevikku vaatavad hooldus- ja remonttööd.  Haldusteenuse sisseostmine on enamasti soodsam ja muretum, kui hoida palgal eraldi inimest.  Oleme kättesaadavad ja leiame aega teie murede lahendamiseks. Avarii või suure rikke korral reageerime kohe.  Paljud esilekerkivad väljakutsed on meile juba tuttavad. Kogemuste põhjal saavad probleemid kiiremini lahendatud. Lisaks on meie halduritel kinnivarahalduri kutsetunnistus. Te i e ä r i - j a v õ i e l u k o n d l i k u kinnisvara korrashoid on meie südameasi. Oleme valmis pühendama aega ja energiat, et teid väärikalt teenindada.

Kinnisvarahaldur Karl Liivakant

Kinnisvarahaldur Mihkel Liivakant

Hea koostöö korral võidavad kõik asjaosalised

Uusarenduste haldusteenused

 Hoitud ja hooldatud kinnisvara on väärtuslikum. Kehv seisukord hirmutab nii üürnikke kui ka kliente.  Rahulolevad töötajad, rentnikud ja kliendid. Hooldatud kinnisvara tagab mõnusa, turvalise ja esindusliku keskkonna. Boonuseks on kättesaadavad kontaktisikud, kelle poole ootamatute murede puhul pöörduda.  Püsikulude kokkuhoid. Rutiinsed hooldused ja tõhusad haldussüsteemid minimeerivad suurte tõrgete ja kulutuste riski.  Ajaline võit. Pakume terviklikku haldusteenust või lisajõudu haldusjuhile, et saaksite tegeleda teile olulisemate asjadega.

Uusehitiste puhul pakume konsultatsioone juba projekteerimise etapis, et mõelda läbi optimaalne hooldusmaht, mille abil saab tagada eeskujuliku säilimise.

Olemasolevate äripindade haldus Kuulame hea meelega, kuidas teil on territooriumi majandamine korraldatud ja millised on väljakutsed. Saame esitada ettepanekuid töökoormuse vähendamiseks või süsteemide efektiivsuse suurendamiseks.

Juhatuse liige Merli Liivakant

VÄÄRTUSTADES KINNISVARA

Küsige personaalset pakkumist Tartus ja selle lähiümbruses:

www.haldusest.ee tel 518 8629

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

KARAKTERIGA KONTOR Kui ettevõte soovib, et töötajad oleksid kontoris loomingulised ja produktiivsed, siis töökeskkond peaks kindlasti olema rohkemat kui lihtsalt üks ruum, kus on lauad-toolid ja arvutid. Inspireeriva kontori loomisel tuleb arvestada väga erinevate aspektidega – inimeste individuaalsetest vajadustest arhitektuurilise lahenduse raamide ja finantsvõimalusteni välja. TEKST: EVE KALLASTE FOTOD: KARL KASEPÕLD

ööprotsesse soodustava kontori loomisel ei ole määravaks niivõrd sisustustrendide järgimine kui teadmine, kuidas tööruumi disain töötajaid mõjutab. Inimesed reageerivad keskkonnale erinevalt ja selleks, et pakkuda töötajatele parimat ruumilahendust, tasub ettevõttel oma töötajate eelistused võimalikult täpselt ruumi projekteerijatele edasi anda. Just seda tega IT-ettevõte NabuMinds, kui kutsus LÄVI sisearhitektid enda uut kontorit projekteerima. Tulemus teeb rõõmu kõikidele asjaosalistele. Kuidas NabuMindsi ruumilahendus sündis, räägivad LÄVI sisearhitekt Kariina Kaufmann ja projektijuht Rasmus Kabun. Alustame lõpust ehk sellest, millega LÄVI NabuMindsi valmissaanud ruumilahenduse juures kõige rohkem rahul on. “Tegemist pole võibolla kõige klassikalisema kontoripinnaga, kuid sellel on karakterit. Kujunduses tekkis hea tasakaal tahumata

vaibaga, mis on kontorites klassikaline lahendus.”

Mida suurem väljakutse, seda põnevam

Tellija: NabuMinds OÜ Aasta: 2021 Asukoht: Ülemiste City, Lurichi maja Pindala: 510 m2 Sisearhitekt: Kariina Kaufmann Projektijuht: Rasmus Kabun

pindade ja soojade pindade vahel. See on ühel ajal nii professionaalne kui ka soe ja fun kontor.” “Kastist välja” lahenduste osas toob Kaufmann esile läbi kahe korruse kõrguva LED-ekraani, mis on selle kontori “kiiks”. “Vana ja uue liitmine on alati äge,” nõustub LÄVI projektijuht Rasmus Kabun. “Kokku said vanad paekivimüürid ja IT-ettevõte ning inspireeriski enim see, et sain välja mõelda keskse elemendi hiigelsuure LED-ekraani näol – soov oli teha üks sein nii suurtest LED-täppidest kui vähegi võimalik.” “Sein on kontori interaktiivne osa ja pakub töötajatele võimaluse kontorit ka kujundada, muutes seinal liikuvaid animatsioone. Tihti sellised ideed jäävad ainult mõteteks, kuid ekraan on tööle läinud ning erinevatel tähtpäevadel leiab sealt erine-

vaid animatsioone, nii et ka endal on olnud alati huvitav uuesti objekti külastada ja näha, mida seekord välja on mõeldud,” on sisearhitekt tulemuse üle rõõmus. LÄVI lähteülesandeks oli mahutada kaasaegne IT-kontor ruumidesse, mida ümbritsevad ajaloolised tehasehoone müürid. Üsna sopilises ruumis kontori soovidele ja nõuetele vastata oli paras väljakutse. Ja mitte ainult. “Kliendilt tuli ülesandeks lisaks tavapärasele – ruumide vajadusele ja töökohtade arvule – ka ootus disainile. Tellija soovis pigem tumedat interjööri, millele vastanduks kaasaegne tehnika. Lähteülesande koondnimeks oli IT cave (IT-koobas), räägib Kariina Kaufmann olulise tähtsusega nüanssidest, millega tuli ruumi planeerides ar vestada. “Samuti soovis tellija, et säilitaksime olemasoleva betoonpõranda ega kataks seda

Ruumi sopiline ülesehitus oli korralik pähkel. “Kontoril on kaks korrust, millest esimene moodustab kolmandiku kontori kogupindalast, ülejäänud pind asub teisel korrusel. Kumbki korrustest ei olnud tavalise neljakandilise kujuga. Teine korrus oli veel eriti keeruka U-kujuga.” Seega pidi kuidagi need kaks korrust omavahel siduma ja mahutama kliendi soovid üsna keerukasse ruumi. “Ruumiplaani tegemine on projekti alguses minu jaoks väga põnev – peab nägema üldvisiooni, mõtlema praktilisusele, leidma ruumi eripärad, mida saab võimendada ja disainis ära kasutada. See ruum andis piisavalt nuputamist,” meenutab sisearhitekt protsessi algusaega. Disaini poolelt inspireeris Kariina Kaufmanni olemasoleva ruumi industriaalsus, kuna see asub vanade tehasemüüride vahel. Võimalikult palju on säilitatud tooni andvaid paekivi ja betooni. “Samuti inspireeris ruumi kõrgus – puhaskõrgus mõlemal korrusel on ligikaudu 4,5 meetrit. Küll aga võttis teisel korrusel palju ruumi lae alt ära ventilatsioonitorustik, mille osas pidime välja mõtlema lahenduse, kuidas seda piisavalt varjata, ent säilitada avarust ja kõrgete lagede tunnet.” Kuna kliendil oli üsna kindel nägemus, millist tunnetust ta kontorisse tahab, ja see ei olnud väga klassikaline ning ka olemasolev ruum oli inspireeriv, siis osutus nägemuste kokkuviimine sisearhitekti jaoks üsna lihtsaks. “Oluline oli leida olemasolevate tahumatute pindade kõrvale ka elemente, mis ei jätaks ruumi liiga külmaks – sellepärast sai sisse toodud puiduseid arhitektuurseid elemente ja mööblit ning mõned värvilisemad puhkekohad ja palju taimi.”

MÄRTS 2022

Mis kontorite sisearhitektuuris ja kujunduses hetkel trendib? Vastab LÄVI sisearhitekt Kariina Kaufmann Oluline on, et kontoril oleks iseloom ja ta pakuks ka ruumilist elamust. Kontoris peab olema mingi ekstra, mis inimesed kodudest välja meeliFoto: erakogu taks. Tähtsad on sotsiaalsed alad, kus saab töökaaslastega teisi segamata suhelda ja ka kiireid nõupidamisi pidada, paljuski on just töökaaslased need, kes meid kontorisse tagasi toovad. Sotsiaalsed alad on üha hubasemalt kujundatud ja šnitti võetakse kohvikutelt. Kontoripind peab olema paindlik ja erinevate ruumivõimalustega – ajurünnakute ala, ametlik koosolek, Zoom-koosolek jne. Erinevate nõupidamisruumide kõrval on aina olulisemad kõneboksid. Ülipaljud koosolekud on liikunud internetti ja kõneboksi kasutades ei sega koosolekul osaleja töökaaslasi ega pea kasutama suurt koosolekuruumi. Tuleb mõelda ka vaiksemate alade peale, kus tundlikumad töötajad saavad avatud kontori melust puhata. Ergonoomilisus – et töötaja oleks kontoris õnnelik ja tahaks sinna tulla, peab tema töökoht olema ergonoomiline ja mugavam kui kodus. Elektriline laud on juba must have. Lisaks tasub mõelda ka töökoha valgustuse reguleerimise võimaluse peale. Keskkonnateadlikkus on olulisel kohal – kontorile sobilikud prügisorteerimise võimalused, ka gaseeritud vee võimaldamine otse kraanist on hea. Lisaks soov kasutada rohelisemaid tootjaid. Tooni annavad tegevuspõhise kontori põhimõtted. Kõigile ja igale poole see siiski ei sobi. Oleme viimastes kontoriprojektides ette näinud alasid nii klassikalise isikliku töölaua kui ka liikuvate töökohtadega, et pakkuda erinevatele tiimidele ja töötajatele mõlemat.

Millega pannakse kontorit planeerides enim mööda? Vastab LÄVI projektijuht Rasmus Kabun Kõige rohkem probleeme võib tekkida, kui on konkreetselt läbi mõtlemata ajalised ja eelarvelised ressursid. Foto: erakogu Projektijuhi asi on kuulata ära kõikide asjaosaliste soovid ja võimalused ning leida kompromiss. Kui kohe alguses on teada ajakava ja oodatav eelarve, paneb see mingitele lahendustele ja materjalidele piirid õnneks või kahjuks ette. Tellija võib sattuda õhinasse Pinterestis pilte valides ja ka sisearhitektil on põnev piirideta luua, aga võib juhtuda, et sisearhitekt lõpetab projekti, tellija läheb ehitajate ning mööbli tarnijate juurde ja siis hakkab kooruma, mis see kõik maksab. Kui selles etapis kiirustades muudatusi tegema hakata, lipsavadki vead sisse ja lõpptulemusega pole keegi päris rahul. LÄVI-s on välja töötatud hästi konkreetne sisendküsimustik ja projektiteekond, millega suudame enamikku vigu vältida.

MÄRTS 2022

Olulised lahendused Kui Kariina kujundamisega alustas, ei olnud kliendil veel olemas logo ega CVI-d, millest oleks saanud lähtuda. Kui kontoripind valmis sai, siis varuga lisatud töökohad olid juba täitunud ja peagi sai LÄVI kujundada tellijale sama stiili jätkates lisapinna. “Minu seisukoht on, et muutused on normaalne osa protsessist ja alati saab vajadusel erilahendusi teha. Tean juba eos, et töö käigus tuleb ette ootamatusi ja on vaja operatiivselt lahendusi leida,” ei näe projektijuht Kabun üllatavates olukordades probleemi. “Ehk siis – IT-kontoreid iseloomustab kasv ning sellega tuleb ka kontori ruumilahendust luues arvestada, kujundades võimalusel alasid paindlikult ja võimaldades nende funktsionaalsust muuta. Paljud teevad kodukontoris tööd ja usun, et kontori kujundus on selle võrra isegi olulisem. Tähtis on luua tugeva identiteediga ja mugavustega baas, mis seob erinevates kohtades töötavad inimesed kokku ning toetab ettevõtte väärtusi ja kogukonnatunnet,” usub Kaufmann. “Piir töö ja kodu vahel hägustub,” nõustub Kabun. “Tänapäeva kontor on kindlasti selline, kus leiab endale sobiva töökoha vastavalt tujule või töö iseloomule. Ruum peaks olema võimalikult paindlik.” Lisaks praktilised teemad – nagu kõikides kontorites, viibime palju aega ekraani taga. “Sisevalgustuse kvaliteet ja võimalus valgustust reguleerida on väga oluline. Selles kontoris on kõikidel töökohtadel laua kohal rippuv valgusti, mida saab individuaalselt reguleerida vastavalt oma vajadusele. Vähem oluline ei ole ekraaniga töötamise puhul aknakatete valik, et vastavalt ilmaoludele ja päikese kõrgusele sisse tulevat valgust reguleerida.” Sisearhitekt rõhutab, et ergonoomilisus on ülioluline. “Kõik töökohad on varustatud elektriliselt reguleeritavate laudadega. Erinevaid istumisvõimalusi pakuvad ka puhkenurgad ja koosolekuruumid, kus on ka kõrge lauaga variante.” Et tuua kontorisse rohkem suhtlust, on esimesel korrusel ühine köögi- ja puhkeala, kus saab pidada kohvihommikuid või teha vahelduseks kasvõi üks PlayStationi mäng.

Mööbli ja ruumi kooskõla Mööbel oli selles projektis väga oluline, sest sellega on toodud sisse üsna monokroomsele taustale lisanduvaid tekstuure. “Eritellimusmööbel, nagu istumisnurgad, garderoobikapid ja kõrged riiulid, sulanduvad kohati seinaks ja muutuvad ruumielemendiks ning on osa arhitektuurist. Töölauad on eritellimusel kaetud pähklispooniga ja akustilised paneelid vildiga, et tuua töökohale tunnetuslikult rohkem soojust. Sisseehitatud istumisnurgad on eristuvalt terrakota tooni kanga ja heleda puiduga kujundatud, et vastanduda tumedamale töötegemise mööblile.” Samuti olulised elemendid on töökohtade vahel paiknevad erikujundusega lillekastid, mis annavad töökohtadele privaatsust ja toovad ruumi elu.

ÄRA LASE ENDALE MÜÜA ILLUSIOONI!

MODULAR

POOL

COMPACT

Vali päris ventilatsioon, vali FläktGroup!

Usaldusväärsed ja kvaliteetsed ventilatsiooniseadmed alates aastast 1918

FläktGroup Eesti OÜ www.ﬂaktgroup.com heikki.jurilo@ﬂaktgroup.com

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Siseruumide õhus levivate haiguste ja viiruste ristsaaste on kordades suurem kui väljas Linnades asuvate bürooja kontorihoonete siseõhus leiduvaid saasteaineid seostatakse üha enam vaimset ja füüsilist tervist ohustavate riskidega ning 2020. aasta uuringu kohaselt on õhus levivate viiruste ja haigustega ristsaaste siseruumides koguni 19 korda tõenäolisem kui väljas. See tõestab järjekordselt kvaliteetsete ventilatsiooniseadmete ja õhupuhastite vajalikkust.

Siseruumide õhu kvaliteedi hindamise alus on süsihappegaasi ehk CO2 tase Eluruumides on peamisteks CO2 tekkeallikateks inimene ise ja lisaks tekitab CO2 gaasi või puidu põletamine. Inimese väljahingatud õhus on seda umbes 4% ja välisõhus 0,03–0,04%, seega on siseõhus seda ligikaudu 100 korda rohkem kui välisõhus.

TEKST: GERLI RAMLER

entikol OÜ tegevjuhi To o m a s Tr e i s õ n u l võivad mikroobid ja kahjulikud patogeenid – ka need, mida annab edasi koroonaviirusega nakatunu – levida inimeselt inimesele, pinnalt inimesele või õhust inimesele. See tähendab, et ülimalt tähtis on kätepesu, pindade desinfitseerimise ja sotsiaalse distantseerumise kõrval ka siseõhu kvaliteet. Siseõhku saab puhastada ainult selleks ettenähtud seadme abil. “Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kinnitab, et koroonaviirus saab levida inimeselt inimesele õhu kaudu piisknakkuse teel. Samuti näitavad uuringud, et patogeensed tilgad võivad õhus püsida ja olla elujõulised 3–16 tundi. See tähendab, et siseruumis saab piisknakkuse levikuahela katkestada ainult tõhus õhupuhastuslahendus,” ütleb Trei. Rentokil sai eelmise aasta lõpus terviseametilt heakskiidu ainulaadsel tehnoloogial baseeruvate õhupuhastite esindamiseks Eestis. Tegemist on Lõuna-Korea kui maailma ühe rangeima siseõhku puudutavate eeskirjadega riigi valitsuse ja ülikooli koostöös sündinud õhupuhastussüsteemiga, mille arendamiseks andis tõuke esimene SARSi-puhang Aasias 22

MÄRTS 2022

takse nii kontorites, müügisaalides, koolides, lasteaedades, hotellides, toitlustuskohtades, treeningsaalides, eluruumides kui ka haiglates ja polikliinikutes. Seade paigaldatakse inimeste istumis- ja seismiskõrgusele, et see tõmbaks endasse õhku puhastamiseks madalamalt ja annaks värsket õhku sinna, kus inimesed reaalselt asuvad.

Kõige nutikam ventilatsioonisüsteem 2003. aastal. Viruskilleri nime kandev lahendus puhastab õhu ühe läbimiskorraga, hävitades 99,9999%* õhu kaudu levivatest viirustest ja bakteritest, sealhulgas koroonaviiruse. Seadme eripära seisneb kolmekordses filtrisüsteemis. Eelfilter püüab kinni suuremad tahked osakesed, süsinikfilter neutraliseerib enamiku gaasidest ja lenduvatest orgaanilistest ühenditest ning HEPA-filter püüab kinni pisemad kui 0,3 mikroni suurused õhuosakesed. Lisaks rakendavad õhupuhastid UV-C-kiirgust sisaldavat reaktsioonitehnoloogiat, mis neutraliseerib viirused, bakterid, hallitusseened, mürgised gaasid ja muu võimaliku õhureostuse. Viruskillereid on müüdud üle poole miljoni ning neid kasuta-

Maailma kõige nutikam ventilatsioonisüsteem on koostöös Tartu Ülikooli ja TalTechi teadlastega Eestis arendatud isemõtlev seade Airobot, mis hoolitseb kodu ja kontori sisekliima eest. Airobot tegeleb hoonete sisekliima terviklahendustega, alates õhu kvaliteedi kontrollimisest kuni võimekuseni pakkuda küttejuhtimist ja õhuanalüüsi. Targad andurid mõõdavad õhu temperatuuri, CO2 taset ja niiskust ning reguleerivad neid iseseisvalt. Kuna paljusid inimesi vaevab allergia, on seadmel ka õhuosakesi mõõtev andur, mis jälgib, et tolmu sisaldus õhus ei oleks liiga suur. Kasutaja ei pea ise midagi seadistama ja saab otse telefoniekraanilt näha oma siseruumide õhukvaliteeti. Väga oluline on ka energiasääst

Ka erinevad uuringud kinnitavad, et just CO2 on kõige enam inimese heaolu peegeldav näitaja. Sellest sõltub, kui hästi inimene magab, kui puhanud ta hommikul ärgates on, kui palju tal on energiat ja kui tegus ta päeva jooksul on. Suur CO2 hulk ümbritsevas õhus raskendab keskendumisja töövõimet, mille tõttu langeb töötamise tulemuslikkus. Lisaks on CO2 kontsentratsioon seotud viiruste levikuga. CO2 hulka õhus väljendatakse ühikuna, mille tähis on ppm (parts per million). See näitab, mitu osakest uuritavat ainet on vaadeldavas ruumiühikus miljoni osakese kohta. CO2 taset õhus võib hinnata ja mõõta järgmiselt: roheline ehk hea on vahemik 400–800 ppm, kollane ehk keskmine 1000–1600 ppm, punane ehk halb üle 1600 ppm. Viimane ongi piirmäär, kust alates avaldab õhukvaliteet inimesele negatiivset mõju. Allikas: airobothome.com

30%, mida nutikas ventilatsiooniseade võrreldes tavapäraste seadetega annab. Ligi 90% oma ajast viibime siseruumides, kus lendlevad bakterid, tolm ja haigusetekitajad, mis võivad põhjustada terviseprobleeme. Puhas õhk ei tohi olla luksus, vaid igapäevaelu loomulik osa! *Koroonaviiruse DF2 (koroonaviiruse surrogaadi), adenoviiruse, gripiviiruse ja polioviirusega tehtud katsed näitasid, et üksus hävitas 99,9999% viirustest õhu ühe läbimiskorraga.

Kuidas vähendada ärihoone energiakulusid kuni 30%? Sisekliima põhjaliku nädalase tervisekontrolli auditi tulemusel saab teha otsused edasisteks tegevusteks, mis aitavad säästa energiakuludelt ning pakuvad inimestele kvaliteetset ja efektiivset töö- ja õpikeskkonda. Kvaliteetne sisekliima pakub ettevõttele paremat tööefektiivsust ning töötajate ja klientide rahulolu. Vonk Air Purity audit ja kasutuselevõtt on kiire ja soodne viis, saamaks ülevaadet töökeskkonna reaalsest kvaliteedist eri aegadel renoveeritud ja erineva automaatika tasemega hoonetes. Esimene samm hea sisekliima loomiseks on välja uurida, mis hoones tegelikult toimub ning milliseid samme on õhukvaliteedi parandamiseks võimalik ja vaja astuda.

Põhjaliku analüüsi annab vastav audit, mida tehakse teaduslikult väljatöötatud meetoditega. Thinnecti-lahendus on juba kasutusel paljudes Eesti koolides ja lasteaedades, kontorites, majutus-, teenindus- ja toitlustusasutustes, spordiklubides, meditsiiniasutustes ning tootmisruumides. See annab võimaluse hinnata muuhulgas nakatumise riski siseruumis (TTÜs välja töötatud teaduslike mudelite abil), mis on pandeemia tingimustes erakordselt oluline.

Vonk Air Purity kasutuselevõtt annab võimaluse juhtida ventilatsiooni ja kütet energiaefektiivselt. Vonk Air Purity audit ja kasutuselevõtt on kiire ja soodne viis, saamaks ülevaadet töökeskkonna reaalsest kvaliteedist. Hea sisekliima tähendab tervislikku töökeskkonda.

lukuexpert.ee kuni 800 ppm

800-1000 ppm

üle 1000 ppm

Õhk ruumis on kvaliteetne

Õhk ruumis ei ole päris kvaliteetne ning õhukvaliteeti tuleks parandada

Õhk ruumis on ebakvaliteetne ning inimestel on soovitatav ruumist lahkuda

Skanneerides QR-koodi, saate vaadata LukuExpert kontori õhukvaliteedi hetkeseisu.

Vonk Air Purity teenus põhineb Thinnect tehnoloogial, mis pakub hõlpsasti juurutatavat sisekliima jälgimise lahendust, tuginedes Thinnecti patenteeritud mesh-võrgu tehnoloogial.