Ärikinnisvara- ja haldus (november 2022) by Eesti Ekspress

ÄRIKINNISVARA NOVEMBER 2022

JA -HALDUS Väljaande koostas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Põnevaimad teemad ja värskeimad uudised

rikinnisvara ja -haldus on väljaanne, kust leiab iga lugeja büroopindade maailma põnevaimad teemad ja uudised. Seekord keskendume äripinna ohutusele, vaatame uudseid kontoreid, kust võib leida ka basseini, jälgime elektrihindu ja hoiame töö juures kokku, küsitleme Domus Kinnisvara juhti, vaatame otsa parkimisküsimusele ning palju muud! Piirkondades, kus ettevõtlus areneb, on kõigil parem elada. Uute töökohtade ja inimeste juurdevoolu kõrval ei tohiks alahinnata ka ettevõtjate panust elukeskkonna arendamisse. Milline on Tallinna lähiümbruses seis tööstusparkidega? Kes veel Ajujahist kuulnud pole, see on küll kivi all elanud. Tegemist on populaarse ettevõtluskonkursiga,

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

kust saavad tuule tiibadesse paljud oma ala tipptegijad. Millega täpsemalt tegu, räägib korraldaja Harri Tallinn. Kui kodustes oludes saame koristustöödega hästi hakkama, siis kontorite puhtus usaldatakse enamasti oma ala spetsialistide kätesse. Kuidas saada aru, kas haldusettevõte osutab kvaliteetset puhastusteenust, ja kas mingid tööd oleks mõistlik siiski kontoritöötajate kanda jätta? Kinnisvaraobjektide haldamine oleks tänapäevaste programmideta mõeldamatu. Kasutada saab nii valmisprogramme kui ka n-ö rätsepatööd. Mida see täpsemalt tähendab? Need ja palju teisi põnevaid teemasid leiad järgmistelt lehekülgedelt. Isukat lugemist!

Reklaam: Siret Samarüütel siret.samarüütel@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg

www.aruut.ee

Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

MOODSAD LAO- JA TOOTMISPINNAD

WWW.L11.EE • Tel 5445 0777

www.hild.ee | tel 5620 2101

Ärikinnisvara • Projekteerimine • Ehitamine ja renoveerimine • Hooldus ja remont • Haldus

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Ükskõik mis on arendaja soovid ja võimalused – ajaga tuleb kaasas käia hoolimata sellest, et vahel on see neetult raske. dardsete olukordade lahendamisega, minu töö pole iial olnud üheselt selge ja liiga lihtne.

Mõnikord tuleb kiiver pähe ja kummikud jalga panna.

Domus Kinnisvara juht

Ingvar Allekand:

Eestis on liiga vähe kompromissivalmidust Viimaste aastate tuntumatest uusarendusprojektidest Tallinnas Ümera kvartali ja Kivimäe kodu ning Tartus Linnupargi parklinnaku ja Puiestee kodude müüki esindanud Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand nendib, et Eestis on vähe kompromissivalmidust ning liiga vähe pööratakse tähelepanu ehitusega kaasnevale hiilivale loodusressursside vähenemisele.

TEKST: GERLI RAMLER FOTOD: DOMUS KINNISVARA

lete kinnisvaravaldkonnas tegutsenud 1996. aastast. Miks just kinnisvara? 1996. aastal tundus kõik kinnisvaraga seostuv prestiižne ja vinge. Otsustasin saada maakleriks, õppisin selleks mitu kuud kestnud kursustel, investeerides sinna oma raske vaevaga säästetud raha. Üsna ruttu sain aru, et minu valik oli suurepärane, sest töö

on mitmekülgne ja palju väljakutseid pakkuv. Kinnisvara on valdkond, kus ei hakka kunagi igav. Olen kokku tegutsenud kinnisvarasektoris 26 aastat ja pidanud palju erinevaid ameteid: alustasin maakleritööst, tegelesin riigi ja kaitseliidu kinnisvaraga, olen töötanud eraettevõtetes, mis tegelevad ehituse, arenduse ja investeeringutega. Olen liikunud oma karjääri jooksul nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt ja see on olnud tõesti põnev aeg.

Millised on teie peamised tugevused omas valdkonnas? Olles lõpetanud usuteaduskonna, samaaegselt õppinud juurat ja teinud magistrikraadi ärijuhtimises, võin kinnitada, et kõiki kolme eriala on kinnisvaravaldkonnas olnud omajagu tarvis kasutada. Teoloogiaalaselt ei pea ma silmas küll palvuste pidamist, kuid oluline on olnud empaatiavõime. Arvan, et minu suurim tugevus on see, et mul on nii pikaajalised ja mitmekülgsed kogemused, mis võimaldavad minu igapäevatöös lahendada sisuliselt kõik olukorrad. Ja kui peakski tekkima küsimus, mille puhul saab mõistus otsa, tulevad appi Domus Kinnisvara ülejäänud 107 inimest. Seega on meil majas piisavalt kompetentsi, et vastata kõigile eriala puudutavatele küsimustele, olgu tegemist kinnisvaraarenduse või kinnisvarainvesteeringute juhtimisega. Olen terve oma elu pidanud tegelema ebastan-

Mis on viimastel aastatel toimunud Eesti kinnisvaraturul? Turu trendide tõmblemine ei ole mulle kunagi huvi pakkunud, sest turud ikka liiguvad üles-alla ja peavadki liikuma. Palju huvitavam on aga see, kuidas on ajas muutunud tarbijate ootused ja tehingute keerukus. Aastatega on kasvanud nõudmised nii teenusele kui ka kinnisvara kvaliteedile. Ükskõik mis on arendaja soovid ja võimalused – ajaga tuleb kaasas käia hoolimata sellest, et vahel on see neetult raske. Põnev on ka roheline ehk keskkonnasäästu pool, mis küll praegustele tarbijatele kajastub eelkõige energiamärgises ja kinnisvara ülalpidamise hindades. A-klassi energiamärgisega hoone ei ole enam midagi erakordset, ent keskkonnahoid ei ole ju ainult energiasääst. See tähendab ka jäätmekäitluse koordineerimist, terviklikku sisekliimat ja kinnisvara elukaare arvestamist. Teoorias on asjad palju lihtsamad kui kõige selle integreerimine igapäevasesse toimimisse. Need protsessid on minu jaoks tohutult huvitavad ja nendega tegelemisest on ka klientidele enim kasu. Kliendil pole kasu teadmisest, kuidas kõik on tuksis, elu kallineb ja hinnad kerkivad. Talle toob otsest kasu näiteks see, kui arendatakse välja senisest tõhusam ja energiasäästlikum ventilatsiooniagregaat, me suudame selle toote leida ja paigaldada. Kas praegu on kodu ostmiseks hea või halb aeg? Kodu ostmiseks on alati hea aeg, turuliikumistest olenemata. Põhjus on lihtne: kodu ei mõõdeta rahas, vaid kodutundes. Selles, kas lastel on oma kodustes tingimustes hea kasvada ja neile on loodud head võimalused hästi õppimiseks. Millised on praegused trendid? Milline kinnisvara on in, mida tarbijad ootavad ja soovivad? Tundub, et praegu on turul kaks vastandlikku trendi. Ühest küljest on trend eluruumide suuruse kasvuks, mida kinnitavad ka statistikaameti andmed, mille järgi muutub keskmine eluruum aina suuremaks. Teine NOVEMBER 2022

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Kes on Ingvar Allekand? Pärit Lõuna-Eestist Võrtsjärve äärest. Lõpetanud Tartu Ülikoolis usuteaduskonna, omandanud ka õigusteaduse kõrghariduse ja kaitsnud ärijuhtimise magistrikraadi. Tegutsenud kinnisvaravaldkonnas 1996. aastast. Mitmekülgne töökogemus: traditsioonilisest maakleritööst era- ja avaliku sektori kinnisvaraarenduste juhtimiseni ning ehitusprobleemidest juriidiliste ja finantslahenduste koostamiseni. Kolme lapse isa. Aktiivne kaitseliitlane, kes annab panuse kodumaa kaitsesse. Purjetamisfanaatik, kes meelsasti kaasab oma hobiga tegelemisse ka sõpru ja kolleege. Tegeleb mingil määral ka rohenäplusega, kasvatades Tartumaal maakodus viinamarju.

Kiili kanalis teel Amsterdamist Tallinna

trend on, et elamiskulud oleksid aina ökonoomsemad. Vastavalt sellele siis ka kinnisvara tootestatakse – ühed arendajad panustavad ühele, teised teisele vajadusele ja tegelikult ei tee kumbki ju valet otsust. Paradoks on ka see, et inimesed soovivad kolida linna, et neil kuluks logistikale ja laste transportimisele vähem kallist aega ja raha. Samas soovitakse elada looduskeskkonnas, et maja lähedal oleks mets ja veekogu. Jällegi – mõlemale trendile on võimalik tootestada ja kumbki valik pole vale. Sisekujunduslikest või ruumilahenduste trendidest rääkimine on rohkem PR-tegevus.

Pikas perspektiivis võiks julgemalt võtta kasutusele uusi tehnolahendusi, näiteks palju räägitud nutimajad, mille puhul on veel palju arenguruumi. Kas Eesti linnad on juba liiga täis ehitatud või on veel ruumi? Maailma suurlinnades nii hõredaid linnu nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu mujal ei kohtagi! Meil on linnade tihendamise võimalust veel palju ja mina arvan, et seda tulebki teha. Muide, paarkümmend aastat tagasi oli ka planeerimisdokumentides kirjas, et Tallinna tuleb tihendada, aga enam me 6

NOVEMBER 2022

seda lauset sealt ei leia. Minu meelest võiks olla, sest praegu käsitlevad eri ametnikud asju erinevalt ega ole ühtset arusaama, kuhu me teel oleme. Loomulikult on väiksemates linnades ja mitmeski Tallinna asumis väljakujunenud aedlinlikud miljööd – need muidugi võiksid säilida, nagu on. Aga kesklinnast rääkides on koos tihendamisega vaja lahendada palju tehnilisi küsimusi. Jalakäijate ja autode vastandamise kõrval ka tehnosüsteemid, näiteks sademevee küsimus. Paraku on Eestis kompromissivalmidust vähe. Linnaametnikud teevad kabinetis otsuse ja tõrjuvad diskussiooni, sest on pideva rünnaku all. Linnakodanikud eelistavad status quo’d, see tähendab, et nende meelest on iga juurde ehitatud hoone halb. Ettevõtjad kardavad diskussiooni, sest ei avalik sektor ega ka kogukond paku läbirääkimispartnerit, kes oma sõnade eest pärast ka vastutuse võtaks. Nii me siis kõik kardamegi. Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg järgmisel aastal? Tänase jahtuva majanduse taustal võib see kõlada jaburana, aga usun, et lühemas perspektiivis jäävad tarbijate valikud kehvemaks, sest projekte jääb vähemaks. Kui millalgi hakkab turg jälle paremini toimima, siis tullakse muidugi taas uute projektidega välja. Pikas perspektiivis võiks julgemalt võtta kasutusele uusi tehnolahendusi, näiteks palju räägitud nutimajad, mille puhul on veel palju arenguruumi. Samuti võiks mõelda, kuidas sademevee küsimust saaks läbimõeldu-

On ka muid võimalusi, kuidas kliimale, õhukvaliteedile, putukatele, lindudele ja linnaloomadele haljastuse arendamise kaudu positiivset mõju avaldada, aga millegipärast seda ei tehta. malt ja keskkonnasäästlikumalt lahendada. Ja kindlasti on järgmiste aastate jooksul palju tööd vaja teha energiaküsimustes, et kuidas võtta kasutusele paremad tehnilised lahendused. Tundub, et roheteema on teil südamel. Mida saaksid kinnisvarasektori ettevõtted siin ära teha? Peale sademevee küsimuste on ju palju analoogilisi probleeme. Novembri alguses juhtisin kinnisvarakonverentsil „Mis saab edasi?“ arutelu „Hiiliv ressursipuudus“, kus rääkisime just veeressursside ja maavara puudusest. Energiast räägitakse viimasel ajal nii palju, kõik on saanud targemaks kui energeetikud, kuid sellele, et paljudes Eestimaa valdades on suur veeprobleem, ei mõtle peale valdade vastutavate inimeste keegi. Samasugune hiiliv probleem on haljastuse mure – me oleme harjunud mõtlema haljastuse all puudele, põõsastele ja murule, aga näiteks

m i t t e k at u s t e l e . S a m a s a n n a k s uuenenud lähenemine meie linnadele väga palju juurde. On ka muid võimalusi, kuidas kliimale, õhukvaliteedile, putukatele, lindudele ja linnaloomadele haljastuse arendamise kaudu positiivset mõju avaldada, aga millegipärast seda ei tehta. Haljastus ei ole ju vaid silmailu! Jah, pealinna elurajoone läbiva Putukaväila mõte on tore, aga tuleks veelgi laiemalt mõelda. Mida teeb Domus omalt poolt keskkonna säästmiseks? Esmalt tegeleme aktiivselt enda harimisega, sest raske on midagi ära teha, kui ei tea, mis on põhjendatud. Maailm liigub väga kiiresti, tuleb koguda kokku nii kodust kui ka välismaalt noppeid ja lugeda vastavat kirjandust. Püüame kõiki neid energia- ja keskkonnasäästlikke lahendusi tuua oma projektidesse ning räägime sellest aktiivselt ka oma klientidega. Domus Kinnisvara ei ehita üldjuhul alla A-energiaklassi maju, ent kompromissina oleme siiski teinud muinsuskaitsealuseid hooneid ka B-klassile vastavaid. Ka kesklinnas, kus käib aktiivne tihendamine, oleks mõne projekti puhul mõttekam jääda pidama B-energiaklassi peale. Sellised kompromissid toovad teinekord rohkem kasu kui jäärapäine A-klassi nõue. Alati peab kaaluma tervikmõjusid. Ja kõige selle juures on möödapääsmatu ka inimeste tarbimisharjumuste muutus, millega kaasnev veekulu vähenemine ja harvem muruniitmine on keskkonnateadliku mõtteviisi osa.

Harri Tallinn

Foto: Johan-Paul Hion

Iduettevõte ei pea garaažis alustama Kes veel Ajujahist kuulnud pole, see on küll kivi all elanud. Tegemist on populaarse ettevõtluskonkursiga, kust saavad tuule tiibadesse paljud oma ala tipud. Millega täpsemalt tegu on, räägib korraldaja Harri Tallinn. Lisaks saab üks õnnelik sel aastal ka moodsa büroopinna aastaks täiesti tasuta! TOIMETAS: TAAVET KASE FOTOD: KARL KASEPÕLD

Ajujaht on enam kui konkurss

Ajujaht sai 15 aastat tagasi alguse ideest populariseerida ettevõtlust ja inspireerida inimesi proovima oma äriidee elluviimist. Nüüdseks on Ajujaht kasvanud täiemahuliseks kiirendiprogrammiks, kus läbi erinevate tegevuste aidatakse osalejatel testida erinevaid hüpoteese äri ülesehitamisel, et jõuda kiiremini turu- ja investorvalmiduseni. Meil on hea meel, et igal aastal tekib järjest rohkem idufirmasid, kes on Ajujahist hoogu saanud ja kes päriselt ka oma äri käima panevad. Otsime varase faasi idufirmasid, kellel on olemas tiim, esimene prototüüp ja mõned kliendid või kasutajad. Programmi pääsemisel vaatame ka seda, kuidas saame idufirmat aidata.

Mida varases faasis idufirmadele soovitada?

Avara linnavaatega värskelt renoveeritud büroo mahutab kuni kümme töökohta. Auhind sisaldab ka kaasaegset mööblit, mis koostöös sisearhitektidega on spetsiaalselt selleks tarbeks uuendatud. Üürniku tasuda jäävad vaid jooksvad kõrvalkulud. 8

NOVEMBER 2022

Äriidee leidmiseks on väga palju erinevaid võimalusi – olla uudishimulik ja rääkida erinevate inimestega, lugeda palju, jälgida turutrende jpm. Kui aga rääkida edukatest äriideedest, siis tihtipeale on need sündinud idee taga seisvate inimeste endi kogemustest või vajadustest: teadvustati mingit probleemi, millele pole suudetud turul head lahendust leida, ja soovitakse ennekõike oma muret lahendada. Sellest hooajast võib leida sel skaalal väga erinevaid näiteid – näiteks Steelmonitor, kes aitab tootmisest üle jäänud metallivarusid edasi müüa, või Bariki, kes

hakkas hobusesõnnikust küttegraanuleid tootma.

Kontoripind aastaks tasuta

Kaamos investeerib ühe äriliinina start-up-ettevõtetesse ja on sel aastal Ajujahi koostööpartner. Toetatakse kohalikku ettevõtlust ja julgust panustada innovaatiliste ideede elluviimisesse. Kõik start-up’id ei pea ilmtingimata alustama vanemate garaažist või sõbra köögist. Ajujahi partnerina annab Kaamos ühele kiirendisse jõudnud start-up’ile eriauhinnana välja tõelise maiuspala – moodsas Tammsaare Ärikeskuses paikneva 85 m 2 büroopinna terveks aastaks tasuta.

Kuidas koostöö sündis?

Nagu tihti juhtub – keegi kuskil põrkab kellegagi kokku või suheldakse omavahel muus kontekstis ja tekib idee koostööks. Meie kommunikatsioonipartneril Optimistil oli kogemus Kaamosega olemas ja nii sai alguse koostöö Ajujahis. Tavaliselt otsime aktiivsemalt koostööpartnereid uut hooaega ette valmistades (ehk peagi hakkame sellega jälle tegelema), kuid meie poole võib pöörduda igal ajahetkel – räägime ja jõuame koos arusaamisele, kas, millal ja mis vormis on hea koostööd alustada. Kaamose huvi on innustada väikeettevõtteid ja start-up’e vaatama ärihoonete poole, kus ollakse kõrvuti teiste ettevõtetega, mis tagab tugeva infrastruktuuri ja networking’u-potentsiaali.

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Energiahinnad ja inflatsioon ärikinnisvara kontekstis Ehitus- ja energiahindade tõus ning inflatsioon mõjutavad olulisel määral tervet kinnisvaraturgu. Kinnisvaraturul toimuvad muutused on tihti pikaajalised, nii et sel aastal alguse saanud muutused võivad ka uuel aastal üllatada. Millega tuleks aga praegu kindlasti arvestada?

TEKST: UKU ADRIAN ILVES

riisid ja ootamatused on teinud inimesi kinnisvaraga seotud otsustes ettevaatlikumaks ning tuleviku prognoosimine on paratamatult keerukamaks muutunud. Ent asjatundjate sõnul pole pilt täiesti must ja riskide maandamisega arvestades on võimalik keerulisematestki olukordadest välja tulla. „Kui ärikinnisvarahoone saab valmis kolmandiku või poole võrra kallimalt kui algselt planeeritud, siis kas seda on alati võimalik ka ruutmeetrihinda edasi kanda, et kasum samaks jääks? Praegune turbulentne olukord on palju uusi asju seisma pannud,“ toob äripindade vanemmaakler ja Arco Vara Plussi partner Priit-Martti O jari näite praegusest keerulisest olukorrast. „Arvestades ehitushindade tõusu, tarneraskusi ja intressimäärade kasvu, on näha, et ärimajade müügitehingute aktiivsus on langevas trendis. Kõige paremas seisus tundub olevat büroode turg. Inimesed on tagasi kontorites ja ootused kontoripinnale tõusnud. Ettevõtted on sunnitud pakkuma paremaid töötingimusi, et meelitada talente. Nõudlus kaasaegse büroopinna järele on jätkuvalt suur,“ ütleb Newsec Eesti Nõustamisteenuste juht Reimo Simsalu. Priit-Martti O jari võrdleb, et kui varem on osa ehitusprojektide puhul esinenud olukordi, kus vabu pindu napib ja arendajad pole klientide otsimisega pidanud eriti pingutama, on sel aastal olukord muutunud. „Klientide leidmiseks tuleb järjest rohkem pingutada. Äripindade puhul lähevad objektid arendusse siis, kui vähemalt pooled pindadest hõlmavad ankurkliendid on paigas.“ 10

NOVEMBER 2022

Energiakriis ja kõrge inflatsioon mõjutavad kinnisvaraturgu

Hoolimata erisustest ärikinnisvaramaastikul ei jäta energiaturu olukord kedagi puutumata. „Päris raske on öelda, milline segment ärikinnisvarast on praegu kõige paremas seisus. Erakordselt kõrge inflatsiooni ja energiakriisi tingimustes võib öelda, et mida energiatõhusamad hooned ja tugevamad üürnikud, seda kindlamalt saavad ärikinnisvara omanikud ennast tunda. Surve all on nii üürnikud kui ka üürileandjad. Ärikinnisvara üürihinnad on enamasti indekseeritud. Tavapäraselt seotakse indekseerimine tarbijahinnaindeksiga ja üldjuhul korrigeeritakse üürimäära uue aasta alguses. 2023. aasta jaanuaris on üürileandjatel väga kõva pähkel pureda, et kui palju siis üüri tõsta. Kui lepingus näpuga järge ajada ja tõsta üüri maksimaalsel võimalikul määral, võivad üürnikud hakata lepingutest väljapääsu otsima. Usun, et mõistlik on asi lahendada läbirääkimiste teel, leides mõlemat poolt rahuldav kokkulepe,“ kommenteerib Colliers Internationali ärikinnisvara ekspert Ingemar Paan inflatsiooni ja kõrvalkulude mõju ärikinnisvara üüriturule. Paan märgib, et ilmselt on kõige keerulisemas olukorras kaubanduskeskuste ja toitlustuskohtade üürileandjad ja üürnikud. „Kuigi kaubanduskeskustes on üürnikud võtnud lepingulise kohustuse olla kellast kellani avatud,

näeme tõenäoliselt sel talvehooajal kaubanduskeskustes suletud ustega äripindasid ja avamisaegade piiramist. Ka see saab võimalikuks vaid üürileandja ja üürniku vastastikusel kokkuleppel. Kriisidest tulevad läbi tugevamad. Samas, ka kaubanduskeskuste omanikel on kohustused võlausaldajate ees. Tähtis on leida tasakaal. Kui lased keskuses pooled kauplused kinni panna, siis kukub külastajate arv ja kõik kaotavad,“ täpsustab Paan. Paani sõnul pole ka koroona mõju veel täiesti kadunud. „Kuigi koroonaviirus sai ootamatult 24. veebruaril läbi, on selle mõju endiselt tunda. Me näeme kesk- ja vanalinnas palju vakantseid restoranipindasid. Mitmed hotellikinnistud on müügis. Kuigi suvi tõi turistid Tallinnasse tagasi, on äriturist avastanud veebikoosolekud ja osa neist ei naase niipeagi. Osa äripindu vajab uut funktsiooni.“

Asukoht loeb endiselt, samuti ajakohasus

Turbulentne olukord ei ole muutnud seda, et endiselt on ärikinnisvara puhul asukoht üks olulisemaid faktoreid. „Uue äripinna puhul asukohas kompromissi tegemine võib hiljem valusalt kätte maksta. Kui ettevõtte jaoks on oluline oma klienti kiirelt teenindada, on lühiajalise parkimise võimalus vahetus läheduses äärmiselt oluline,“ selgitab Paan ja toob juba kulunud näite Tallinna kesk-

linnast. „Pärnu maantee alguses on paljud ärid olnud sunnitud oma uksed kinni panema, teiste hulgas üks legendaarne toidukauplus. Ka uued tulijad ei pea seal üldiselt kaua vastu. Põhjuseks just (lühiajalise) parkimise puudumine – klient läheb sinna, kuhu tal on mugavam minna.“ „Asukoht ja ligipääsetavus on olulised tegurid ka ettevõtte töötajate vaatenurgast. Ühistranspordiühendusele ja parkimisvõimalusele lisaks hinnatakse üha enam mugavat ligipääsu kergliiklusvahenditega. Jalgrataste turvaline hoiustamine ja duširuumid kuuluvad tänapäevaste büroohoonete juurde ja on nõutud.“ Hoonete ajakohasusest rääkides toob Ingemar Paan näite. „Tallinna nn central business district’il ehk äriliselt aktiivses südalinnas on büroopindade nõudlus alati ja endiselt suur, kuid samas on siin ka mitmeid vakantseid büroopindu. Vastuolulisena näiva olukorra põhjus on lihtne: büroopindade üüriklient eelistab tänapäevaseid energiatõhusaid A-klassi hooneid. Vanemad ja energiakulukad hooned kaotavad oma atraktiivsuse. 15–20 aasta vanuste ärihoonete omanikud on olukorras, kus peavad kas investeerima ja hoonet renoveerima või üürihinnas oluliselt järele andma. Vaadates kesklinna piiridest väljapoole, on meil juba ka näiteid, kus kõrvalkulude arved on üüriarvetest suuremad.“

Väikeladu – Sinu asjade teine kodu! Eesti esimene nutiladu asukohaga Peterburi mnt 90f, Tallinn, milles kogu laoteenus alates broneerimisest, ruumide kasutamisest kuni arvete tasumiseni toimub 24/7 kontaktivabalt, kasutades kodulehte www.vaikeladu.ee ja nutilukusüsteemi. Valida saab nüüdisaegsel tasemel soojustatud ja turvatud laoruume suurusega 2–5 m2.

www.vaikeladu.ee

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Kontor on midagi palju enamat Kontor ei koosne enam ammu ainult lauast, toolist, katkisest printerist ja kohvimasinast. See on koht, kuhu inimene peab tahtma tulla. Iga päev. Rõõmuga. Kontor on midagi palju enamat ja võib pakkuda lisaväärtusi. Üha populaarsem on tuua kontorisse rohkem rohelust – mõtteviisi kulminatsiooniks oleks kontorisse rajada aed (või hoopis väike bassein), kus inimesed saaksid pauside ajal uut jõudu koguda. TOIMETAS: TAAVET KASE FOTOD: SHUTTERSTOCK

Aed on lisaväärtus

Ettevõtete võimalused ja vajadused erinevad, kuid töötajatele meeldiks ilmselt enim võimalus olla pauside ajal värskes õhus. Istuva tööga ettevõtetes võib aed olla koht, kus saab end sirutada, ja ettevõtetes, kus tööl aktiivselt liigutakse, saab aias korraks istuda või lamamistoolil puhata. Õuealal saavad inimesed tööväliselt suhelda, kohvi nautida, sünnipäevi tähistada, sülearvutis aruannet kirjutada ja pidada pikki telefonikõnesid teisi kontoris segamata. Ettevõttele aeda luues tuleb leida lahendused, mis leevendavad ilmatingimusi ning pakuvad lihtsaid ja mugavaid võimalusi puhkamiseks ja töötamiseks. Selleks sobib haljasala nurk, katuseterrass, suurem rõdu, aatrium ja sisehoov, parema puudumise korral isegi tükike parklast. Nagu hubases koduaiaski, on välise puhkekoha eeldus hõlbus juurde-

pääs, soodne mikrokliima ning kaunis ja rahulik disain, mis vastab kasutajate vajadustele. Mugav ja kiire juurdepääs on üks tähtsamaid eeldusi – keegi ei taha, kohvi tass näpus, läbi uduvihma kaugele kõndida. Samuti ei soodusta

Ettevõttele aeda luues tuleb leida lahendused, mis leevendavad ilmatingimusi ning pakuvad lihtsaid ja mugavaid võimalusi puhkamiseks ja töötamiseks.

kasutamist paljudest akendest vaadeldav tuuline, mürarikas, suitsune või tolmune asukoht – neidki segajaid saab leevendada. Sage probleem on tuul. Seepärast tuleks eelistada tuule eest varjatud ala või rajada tuult varjav tarind, näiteks varisein. Tuleb arvestada ka päikesele avatusega. Puhkekoht võiks olla avatud lõuna ja lääne suunas ning piiratud põhja poolt. Arvestades Eesti kliima vihmarohkust, tuleks aed kavandada nii, et vähemalt mingi osa sellest on vihma eest varjatud. Vihma eest peaks olema kaitstud ka juurdepääsutee. Mürarikkust saab leevendada mitmerindelise haljastusega ja müra tõkestavate ehituslike lahendustega. Probleemsemad tegurid on hal b lõhn, tolm ja suits, mistõttu tuleks võimaluste piires eelistada pigem tuulele avatud kohta ja jääda probleemiallikatest kaugemale. Mõnevõrra leevendab muresid selgi puhul mitmerindeline suurem haljastus puhkeala piiridel. P i l k u d e l e avat u d j a va r j at u d kohtade tekitamiseks tuleks puhkeala liigendada. Akendest paistev hubane puhkekoht ahvatleb seda kasutama, aga on kasutajale ebamugav, kui ala on nagu peo peal. Liigendamine on oluline ka suhtluse seisukohalt. Kindlasti on vaja ühist ruumi, kus kõik saaksid koos aega veeta, ent leiduma peaks ka kohti, kuhu saaks soovi korral eralduda. Kui on erisoo-

videga kasutajaid, näiteks suitsetajad või inimesed, kes soovivad puhkepausil võimelda ja liikuda, tuleb ka neile privaatsust leida.

Alati on hea, kui asukohta valides saab ära kasutada olemasolevat haljastust: hekke, põõsaid, puid.

Kontor roheluses

Alati on hea, kui asukohta valides saab ära kasutada olemasolevat haljastust: hekke, põõsaid, puid. Loomulikult saab haljastust rikkalikumaks muuta, lisada konteiner- ja vertikaalhaljastust, kuid olemasolevad puud-põõsad ja muru annavad nii emotsionaalselt kui ka funktsionaalselt uue aia loomisele kohe palju juurde. Mikrokliima seisukohast oleks hea, kui hekid, suured põõsarühmad ja kõrged puud jääksid põhja- ja idaküljele või siis müraallikate (nt suuremad tänavad) poolsesse külge. Samas võiks ideaaljuhul jääda lõunakaarde mõni suurem lehtpuu, mis annab suvel oma lehestikuga mõnele istumiskohale mõnusa varju, kuid talvisel, lehtedeta perioodil ei varjuta päikest. NOVEMBER 2022

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Väljas asuva puhkekoha disain on alati kohapõhine, mistõttu ei saa ette anda ühest reeglistikku. Ilma mõju leevendamiseks on hea võimalus kasutada variseinu ja pergolaid, mis loovad koos ronitaimedega õdusa mulje. Pergola kattesõrestiku või külgseinad saab klaasida, tekitades niiviisi päikesele ja vaatele avatud, kuid tuult tõkestavad piirded. Kasutada saab ka lihtsalt variseinu. Klaasitud variseinad on tõhusad ka kevadise ja sügisese päikesesoojuse akumuleerimisel, nii nagu kasvuhoone. Kui teha osa seinast avatav või teisaldatav (lükandseinad), on ka leevendus kuumade suvepäevade jaoks olemas. Eelistada tasuks mahedamat valgust. Otseste valguspunktide asemel on soovitatav pindade valgustamine, mis annab tänu peegeldumisele piisava valgusfooni, kuid ei muuda ala liiga valgeks. Enamasti on büroodes ja tootmisruumides valgust piisavalt, mistõttu aitab aia või terrassi sumedam valgus silmadel puhata. Pinnakatetest peaks kasutama võimalikult palju taimestatud pindu. Eelistada võiks vähest hooldust vajavaid põõsaid ja kõrrelisi ning nende vahele luua puit- või kivipindadest liikumisteed, platsikesed ning võimaluse korra ka lamamis- ja istumisterrassid. Ka teepindade materjalivalikul on otstarbekas eelistada vähem hooldust vajavaid materjale: betoon- või looduskivi. Kasutajasõbralik materjal on puit – kui võimalik, on soovitatav vihma eest kaitstud istumisalade pindadel kasutada puitu. Sädelust, heli ja pinnavirvendusi saab lisada veesilmaga. Basseini on küllalt keeruline hooldada, sest talvel seisab see meie kliimas tühjana ja 14

NOVEMBER 2022

Kindlasti tuleb taimestades arvestada aastaaegade vaheldumisega: on saada eri ajal õitsevaid vähenõudlikke puid ja põõsaid.

suvel, hoolimata filtritest ja ringvoolusüsteemidest, kipub vesi väiksemates veesilmades roiskuma. Kuid kui aeda on võimalik veesilm luua, tasub seda kaaluda.

Uudsed lahendused

Haljastuse hulk ja taimestusviisid olenevad kohast: katuseterrassile, rõdule ja ka mõnele sillutatud või asfalteeritud platsile ei saa harjumuspärast haljastust teha. Ent võimalikud on kõik lahendused, mis kasutavad konteinerhaljastust. Kontei-

nerite kasutamine ei pea tähendama palju hooldust vajavaid suvelilli, sest konteinerisse saab kasvama panna põõsaid, püsikuid ja isegi väiksemaid puid, nagu pihlakad, iluõunapuud ja mägimännid. Tavapärase haljasalaga kohtades piiravad planeerimise võimalusi ainult eelarve ja taimede kasvukoha tingimused. Siiski tasuks eelistada vähem hooldust vajavaid taimi ja istutusviise, mille puhul ei riku ka teatav umbrohtumine kohe üldilmet. Kindlasti tuleb taimestades arvestada aastaaegade vaheldumisega: on saada eri ajal õitsevaid vähenõudlikke puid ja põõsaid. Kaaluda võiks siiasinna mõne sõstra, aroonia, söödava kuslapuu või viljapõõsa istutamist – pärast kohvipausi oleks tore mõni mari noppida. Põhimõtteks võiks olla vähem muru ja rohkem põõsaid – on lihtsam hooldada ja tekib kohti lindudele. Võileib tihaste säutsumise saatel viib kindlasti mõtted kadunud saatelehelt hetkeks eemale. Hubasusele ja funktsionaalsusele annab viimase lihvi mööblivalik. Istumiskohtade, laudade, lamamistoolide, trenažööride jms valik oleneb kasutajate arvust ja eelistustest. Tuleks mõelda üllatavatele ja vaheldust pakkuvatele elementidele: võrkkiiged, ripptoolid ja lamamisplatvormid. Istumiskohtade juures võiksid olla pistikupesad, juhuks kui suvisel pärastlõunal soovitakse pikemalt sülearvutiga õues töötada. ALLIKAS: moodnekodu.ee

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Kuus kanget õhupuhastajat 1. Datlipalm 17 liigi seast teeb kõige efektiivsema puhastustöö Laose datlipalm, aga tublid õhu uuendajad on kõik datlid. Kui soov panna datliseeme hambaharjatopsi idanema nagu tuntud lasteraamatus, siis toidupoest leiab hariliku datlipalmi vilju. 2. Sõnajalg Vermonti ülikooli teadlaste sõnul suudab sõnajalg filtreerida tunnis keskmiselt 1863 erinevat kemikaali. Kõrge toasõnajalg võib olla keskmisest pirtsakam. Mida pitsilisemate lehtedega, seda õrnem ja kapriissem ta tavaliselt on. Talvel tuleks kindlasti jälgida, et temperatuur ei läheks ruumis alla 15 kraadi. Samas ei ole teda hea hoida ka radiaatori vahetus läheduses.

ROHEPÖÖRE KONTORIS

lööb õhu klaariks Mitmed uuringud kinnitavad, et isegi linnatänaval võib õhk puhtam olla kui ruumis, kus inimesed pead-jalad koos. Seetõttu pole õhukvaliteeti parandav sisehaljastus kaugeltki lihtsalt iluasi. TEKST: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK

eale väljahingatava süsihappegaasi ja bakterite ümbritseb meid kontorites päevast päeva terve hulk erinevaid ained, mis lenduvad büroomööblist, vaipkatetest, värvidest, lakkidest, isegi puhastuskeemiast, millega koristaja õhtuti ruumid üle käib. Taimed on võimelised kahjulikke aineid „sööma“ ja ümber töötlema. Nad imevad endasse õhusaastet lehtede pinnal olevate mikroskoopiliste aukude ehk õhupilude kaudu. Sealt liiguvad saasteosakesed juurtesse, kus juuremikroobid lagundavad need taimele ja teistele mikroobidele sobivaks toiduks. Rohke taimekogus lisab ruumi ka õhuniiskust, mille tagajärjel õhu mikro18

NOVEMBER 2022

Tääkliilia sobib ka modernsesse keskkonda. bakterite suhteline arv väheneb ja õhukvaliteet seeläbi oluliselt paraneb. Kontorit tasub seetõttu kindlasti haljastada just selliste taimedega, mis saavad selle tööga kõige efektiivsemalt hakkama. Umbes 85 m2 suuruses ruumis teevad juba 8–9 keskmise suurusega rohelist toataime märkimisväärse töö.

Mitte üksi „kliimaseadmed“ Ruumipuudusel tulevad appi sukulendid.

Ameerika Ühendriikide kosmoseorganisatsioon NASA uuris juba 1989. aastal, kuidas siseruumides saab teatud toataimede abil tekitada tervislikku mikrokliimat. Inimesed tundsid taimede mõjul 15% vähem silmade kuivust, 31% vähem kurguvalu, 32% kaebasid vähem väsimust, 38% köhis harvem ja 45% kurtis vähem peavalusid.

On tõestatud, et rohke rohelusega tööruumid mõjuvad positiivselt inimeste keskendumisvõimele, tõstavad tuju, vähendavad ägestumist ja sätivad seeläbi ka vererõhku. Samuti ai tavad taimed hoida õhutemperatuuri suvel madalamal ja reguleerivad õhuniiskuse taset. Õigesti rühmitatud ja paigutatud taimesaared vähendavad avatud kontoris müra ja soodustavad keskendumist, pakkudes privaatset ruumi. Kokkuvõtlikult võib öelda, et taimedele tehtavad kulutused kaaluvad üles vähese vaeva ja lisapanuse, mis läheb soetamisele ja hoolitsemisele. Taimi täis kontor on kindlasti hubasem – juba selle tõttu tasub üheskoos haljastajaga kontoris rohepöörde plaane pidada. Allikad: seemnemaailm.ee, hansaplant.ee, toataimed.eu, rodoaed.ee, thelittlebotanical.com

3. Tups-rohtliilia NASA uuringute järgi „püüab“ taim õhust endasse ligi 90 protsenti potentsiaalset vähki tekitavat formaldehüüdi. Rahvasuus ka pruudislepina tuntud taim nõuab valgusrohket (eriti triibuliste lehtedega liik) või poolvarjulist kasvukohta. Soovitatav panna elama akna vahetusse lähedusse. 4. Viigipuu Ka viigipuud on suurepärased formaldehüüdi eemaldajad. Nende kasuks räägib fakt, et nad nõuavad vähem valgust ja vähem hoolt kui paljud teised taimed. Temperatuur peaks olema pigem soe, 18–24 kraadi, soovitatavalt mitte alla 16 kraadi. Samas ei armasta viigipuu küttekehade lähedust. 5. Kuld-nõelköis Leplik toataim, millele sobivad igasugused tingimused. Kui valgust on liiga vähe, siis lehtede värv tuhmub. Samuti soojalembene, mistõttu ei tohiks ruum olla liialt külm. Taime tuleks kasta kordkaks nädalas ehk siis, kui mulla peamine kiht tundub kuiv. Kasulik on kuld-nõelköit ka regulaarselt veega pritsida. Veevaeguses taim kolletub. 6. Havisaba Öösiti rohkelt hapnikku tootev havisaba on suurepärane kontoriklassik. Ta on väga populaarne, sest on ülimalt vähenõudlik: kannatab nii pimedat kasvukohta kui ka vähest kastmist. Sobivates tingimustes elab havisaba üle mitu firmajuhti.

ÄRA LASE ENDALE MÜÜA ILLUSIOONI!

MODULAR

POOL

COMPACT

Vali päris ventilatsioon, vali FläktGroup!

Usaldusväärsed ja kvaliteetsed ventilatsiooniseadmed alates aastast 1918 Vali seadmed otse internetist: acon.ﬂaktgroup.com

FläktGroup Eesti OÜ www.ﬂaktgroup.com heikki.jurilo@ﬂaktgroup.com

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Kui kodustes oludes saame koristustöödega hästi hakkama, siis kontorite puhtus usaldatakse enamasti oma ala spetsialistide kätesse. Põhjus on lihtne: oskuslikuks koristamiseks võib jääda vajaka teadmistest, töövõtetest ja tarvikutest, aga ka ajast ja soovist ise sellega tegeleda. Kuidas saada aru, kas haldusettevõte osutab kvaliteetset puhastusteenust? Kas mingid tööd oleks mõistlik jätta siiski kontoritöötajate kanda? Foto: Shutterstock

TEKST: GERLI RAMLER

Kuidas püsiks kontor puhas ja töötajale tervislik?

uumi astudes pöörab professionaalne haldusja hooldusteenuse pakkuja esmalt tähelepanu põrandate puhtusele ja seisukorrale, vaadates nende määrdumist, koristusaine kihte ja põrandakatete põhjalikumat hooldusvajadust, näiteks süvapesu, vahatamise, õlitamise või tekstiilkatete keemilise puhastamise vajadust. „Silma jäävad teadmatusest valesti puhastatud roostevabad pinnad ning koristusjälgedega ja plekilised klaasvaheseinad, töökohtade puhtus. Sete kraanikaussides äravooluava ümber, segisti ümber ja duširuumi seinadel. Sageli pole tähelepanu pööratud puutepindade, nagu uste, servade, lingi ümbruste ning ka kontoritoolide selja- ja käetugede puhastamisele,“ loetlevad Stell Eesti koolitus- ja kompetentsikeskuse juht Annika Uibo ja koolitusjuht Rita Selgis. Nende sõnul on kindlasti kohti, mis võivad jääda ise koristades kahe silma vahele, näiteks kõrgemad tasapinnad ja osa puutepindu. „Samas on

Rita Selgis ja Annika Uibo 20

NOVEMBER 2022

väga oluline oskuslikult koristada. Ise koristades jääb tihtipeale teadlikkusest puudu, seda nii õigete töövõtete, koristusainete ja -tarvikutevaliku osas. Kas oskate ise setet segistite ümbert eemaldada või roostevabasid pindasid õigete vahenditega puhastada?“ Asjatundjate kogemusel on näiteks üle 90% seebi- ja paberidosaatorite puutepindadest mustad.

Ilusat disaini pole alati mugav puhastada

Professionaalse koristusteenuse eelis on Uibo sõnul kliendi vajadusi hõlmav tulemuspõhine teenus. „Professionaali võiks kaasata juba uue kontori projekteerimisse, et läbi arutada planeeritavad pinnakattematerjalide hooldamise võimalused ja kvaliteetse koristusteenuse osutamiseks läbi mõeldud koristusruum. Meie kogemus näitab, et ilus disain pole alati puhastussõbralik, ja kui selle puhastamine pole võimalik, siis kaotab see ka ajapikku oma ilu. Valede koristusainete ja -tarvikute kasutamine võib puhastatavaid pindu jäädavalt kahjustada, samuti võib see olla ohtlik inimestele.“

Foto: Stell

Ta lisab, et professionaal töötab koostöös kliendiga välja just kliendi vajadustest lähtuva koristuskontseptsiooni ning pakub teenust läbimõeldult, keskkonnasäästlikult, et tagada kliendi ootustele vastav puhas ja tervislik tulemus. „Teenuse osutamise eest vastutavad isikud ja puhastusteenindajad on saanud vastava erialase väljaõppe. Meie peame oluliseks oma töötajate pidevat koolitamist ja kompetentsi tõstmist ning sellest oleme välja arendanud oma koolitus- ja kompetentsikeskuse. Erialase kompetentsi tõstmiseks pakume erinevaid koolitusi ja jagame praktikutena valdkonnapõhist teadmist nii oma ettevõtte töötajatele kui ka kõigile teistele kinnisvaravaldkonna inimestele.“ Selg ise sõnul saavad kontori t ö ö t a j a d t e r v i s l i k u m a t ö ö ke s kkonna loomisele kaasa aidata. „Kõige olulisem on teha teenusepakkujaga koostööd ja leida konstruktiivseid lahendusi. Igaüks võiks oma töökoha ja selle ümbruse hoida võimalikult vabana sellistest isiklikest asjadest nagu võidetud karikad ja nipsasjakesed töölaual või kingarivi laua kõrval, et puhastusteenindajal oleks võimalik pindadelt maksimaalselt tolmu kätte saada,“ toob ta näiteks. „Töötaja võiks viia oma nõud ise nõudepesumasinasse, mis annab võimaluse teha väike paus ja silmi puhata. Positiivselt mõjub ka kontorite üleminek prügi sortimisele – sellega seoses kaotatakse töölaudade all olevad prügikorvid ning paigaldatakse jäätmete sorteerimisjaamad koridoridesse ja köökidesse. Läbimõeldud ja kasutajasõbralikud jäätmejaamad aitavad vähendada ökoloogilist jalajälge, annavad töötajale võimaluse end sirutada ja natuke liigutada ning lihtsustavad puhastusteenindaja tööd.“

Koristussagedus mõjutab otseselt siseõhu kvaliteeti

Koristussagedus sõltub kliendi vajadustest, aga ka ruumide eripärast – möbleeritusest, pinnakattematerjalidest ja kasutamissagedusest. „Kontori üldpindade, nagu köögi, kohvinurga, tualett- ja pesuruumi ning koridori, koristussagedus peaks olema kindlasti tihedam kui kabinettide oma. Viiruste leviku tõkestamiseks on oluline puhastada kõik puutepinnad. Tänapäeval on populaarne võtta lemmikloom tööle kaasa, mis omakorda nõuab sagedasemat koristust ja eritöid,“ räägib Uibo. „Minimaalselt kord aastas tuleks kontoris teha suurpuhastus: akende ja klaasvaheseinte pesu, tolmu võtmine kõrgematelt pindadelt, tekstiilide keemiline puhastamine, põrandate hooldustööd.“ Ta lisab, et väga oluline on ruumide siseõhu kvaliteet, mida mõjutavad muu hulgas pinnakattematerjalid. Büroodes on üha enam kasutusel vaipkatted ja tekstiilist vaheseinad, kuid hubasuse ja heliisolatsiooni kõrval soodustab see nii ruumis tolmu kontsentratsiooni õhus kui ka allergiate teket. Seega on oluline vaipkatteid tolmuimejaga korralikult puhastada ja teha ka tekstiilkatetele regulaarselt keemilist puhastust. Selgise sõnul ei ole ka kõrgemate pindade tolmust puhastamine vähe oluline. „Norras tehtud uuringu põhjal haigestus 40% töötajaid vähem kontorites, kus puhastati regulaarselt tolmust kõik tasapinnad kuni kolme meetri kõrguseni. Lisaks mõjutab siseõhu kvaliteeti koristussagedus – mida sagedamini koristatakse, seda vähem on õhus kübemeid, mida sisse hingata.“ Nad nendivad, et teadlik puhastamine on väga oluline, et luua turvaline, ohutu, keskkonnahoidlik töökeskkond nii töötajatele kui ka klientidele ning tagada kinnisvara pikaajaline säilimine.

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS erinevad, aga mõni selline tõrge võib põhjustada isegi 15% väiksema käibe ja aastane saamata jäänud tulu võib mõne 400-kohalise parkla puhul olla suurusjärgus 50 000–100 000 eurot. Kindlasti tasub juba enne projekteerimise alustamist konsulteerida praktiliste kogemustega parkla haldajatega, et lähteülesanne oleks projekteerijale võimalikult selge ja juba eos oleksid teada tüüpilised karid, millega arvestada. Arvestama peaks sellega, mis tunne tavalisel inimesel tekib, kui ta parklat esimest korda kasutab. Kui mingil põhjusel tekib tõrge, siis võib see äri oluliselt mõjutada.

Kas ja kuidas mõjutab parkimiskorraldus ärihoonetes teenuste tarbimist?

Kuidas parkimist efektiivselt korraldada? EuroPark Estonia tegevjuht ja juhatuse liige Karol Kovanen räägib, millega parklaid rajades arvestada tuleks ja kuidas parkimiskorraldus efektiivsemaks muuta. TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTOD: SHUTTERSTOCK

Mis on suurim viga, mida büroohoone või kontori parklat iseseisvalt hallates tehakse?

Tüüpiline viga on see, et raisatakse pahaaimamatult aega, ruumi ja raha. Ruumi raisatakse näiteks sellega, et rentnikele antakse välja nimelised kohad. Päriselus on nendest nimelistest kohtadest 20–30% tühjad, sest autod on sõidus. Samal ajal külastajatele parkimiskohti ei ole. Tagajärg on parkimiskohtade puudus parklas, kus igal ajal on vähemalt viiendik kohti tegelikult vabad. Lahendus on kohtade ristkasutus. Täitumuse jälgimise, parkimisõiguste arvu ja hinnaga tasakaalupunkti rihtides on võimalik parkimist korraldada märksa tõhusamalt. Kui 100 kohaga parklas on võimalik parkimisvajadus rahuldada näiteks 80 kohaga, võib ehitusku22

NOVEMBER 2022

ludelt kokku hoida 300 000 eurot ja ka säästa 700 ruutmeetrit väärtuslikku pinda, millele võib rajada kasvõi roheala rentnike rõõmuks. Üks salakavalamaid kulusid on aeg. Kui parkimisõiguse annab füüsiline kaart, siis kokku arvestatud aeg, mis inimestel kulub selle kaardi tootmisele, tellimisele, kättetoimetamisele ja arvepidamisele, on ehmatavalt suur. Lahendus on elektrooniline luba ja iseteenindus, kus parkimisõiguste haldusele kulutatud aeg on viidud miinimumi. Efektiivne parkimiskorraldus pole raketiteadus, aga nõuab spetsiifilisi tarkvaralahendusi ja kogemust. Tihtipeale ühte objekti hallates puuduvad vastavad lahendused. Spetsialiseerunud operaatori eelis on maht. Saame pidada 24 h valvetehnikut ja kliendi-

teenindust, omada kallist eriotstarbelist tarkvara, jagades selle kulu mitte 100, vaid 40 000 koha vahel. Mahu pealt tulevad ühikuhinnad ühe parkimiskoha peale märksa madalamad kui ühte parklat hallates. Kindlasti tasub oma võimalused selgeks teha, konsulteerides mõne spetsialiseerunud ja kogenud operaatoriga, näiteks EuroParkiga.

Millega peaks parklat luues alati arvestama?

Projekteerijad on insenerid, nad teevad oma tööd professionaalselt ja normatiividest lähtudes. Ühtegi maja pole tehnilisest vaatest valesti projekteeritud. Küll aga on enamikku maju projekteerides tehtud n-ö psühholoogilisi vigu. Tüüpilised kohad, kus projekteeritakse sisse hirmufaktor, on pöördega rambid, postide asetused ja künnisääred pööretel. Projektis jäävad sellised väiksed asjad tihti tähelepanuta, aga kui näiteks parklasse sissesõit põhjustab velgede lõhkumist, ebamugavust ja hirmu, siis võib sellistel „väikestel“ asjadel olla oluline mõju parkla tulususele. Olukorrad on

Kõige olulisem on keskkond ja see teenus, mille pärast klient tuleb. Keegi ei tule parkima parkimise pärast. Hea parkimiskorraldusega kliente juurde ei meelita, kui teenus pole atraktiivne. Kui mõnel äril ei lähe hästi, on tüüpiline otsida põhjust parkimisest ja tihti arvatakse, et kliendid ei tule, sest parkimine on näiteks tasuline ja nõutakse tasuta parkimist. Oleme teinud aastatega hulga katsetusi ja sellistel puhkudel tasuta parkimist pakkunud, aga paraku pole kliendid ikka tulnud. Tasuta parkimine võib olla viisakusžest kliendile, kuid pole miski, mille pärast keegi mõnda restorani või poodi otsustaks minna. Oluline on parkimiskoha olemasolu, liikumise arusaadavus, distants sihtkohast ja turvalisus. Kui nendes asjades on puuduseid, võib see autoga kliendi ära peletada küll. Mõistlik parkimise hind ei ole meie kogemuses kindlasti see, mis klienti peletab. Autoga saabuva kliendi jaoks algab ja lõpeb kliendikogemus parkimisega. Visuaalses mõttes parklad ja ringi sõitvad autod keskkonda ei väärinda. Meie eesmärk on pakkuda lahendusi, mis vähendavad ülearust autoliiklust, ja leida lahendusi, et parkla poleks territooriumi keskne element.

Pakume oma kliendile parimat valgusplaneeringut, millega välja tuua parimates värvides ja valguses sära meid ümbritsevas maailmas, luues mugava ja säästliku keskkonna.

TEENUSED

Valgustuse kontseptsioon ja seadistamine

Elektripaigaldiste projekteerimine

Valgusstseenide ja -kujunduse loomine, dünaamilised valgusstseenid, kontrollerite seadistamine, olemasoleva valgustuse ringi programmeerimine uute varjundite välja toomiseks

Tugev- ja nõrkvoolupaigaldised, andmeside, videovalve, valve

521 3202

Valguspaigaldise projekteerimine

Automaatikasüsteemid

info@microwatt.ee

Arhitektuurne valgustus, sise- ja välisvalgustus, pargid, väljakud, monumendid, eraaiad, joad

Automaatikasüsteemide projekteerimine ja seadistamine

www.microwatt.ee

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS ohutusülevaatuse. See nõue laieneb ka segakasutusviisiga hoonele, kui hoone ehitamisel on selle peamiseks kasutusviisiks määratud büroohoone.

Rikkumised on tüüpilised

Päästeamet kontrollib Eestis tuleohutusnõuete täitmist iga päev ning süstemaatilised ja ette teatamata kontrollkäigud annavad olukorrast realistliku ülevaate. Ikka ja jälle on probleemiks see, et väljumis- ja evauatsiooniteed ei ole kogu laiuses läbitavad. Kaupu ja asju (sealhulgas põlevmaterjale) ladustatakse trepikodades või pühade eel kaupluste evakuatsiooniteedele. Samuti on probleem, et tuletõkkesektsioonid ei ole terviklikud. Näiteks puuduvad nõutud tuletõkkeuksed või hoitakse neid mugavusest lahtisena; puuduvad vajalikud läbiviigud; tuleohutuspaigaldised on hooldamata või pole töökorras; evakuatsiooniustel puudub võimalus avada neid võtmeta. Heikki Rajalo toob välja, et 2021. aastal juhtus mi t teeluhoonetes kõige enam tulekahjusid tööstusja laohoonetes (77), kaubandus- ja teenindushoonetes (24) ning meelelahutus-, hariduse ja tervishoiuga seotud hoonetes (18). Peamisteks tulekahju tekkepõhjusteks oli elekter (63), tehnoloogilised protsessid (19) ja tuletööd (18). 2021. aastal ärihoonetes juhtunud tuleõnnetuste tõttu saadi varakahju ligi 6 miljonit eurot.

Äripinna ohutus on hoone omaniku kohustus Palju inimesi ühes hoones on turvalisusrisk, mis vajab maandamist. Ehitusseadustiku järgi vastutab hoone ohutuse eest selle omanik. Elude ja tervise kaitseks kehtivad ärikinnisvarale erinevad õigusaktid ning omanik ei saa omale lubada teadmatust ega kaalutlusvigu.

Kaugtöö käsitus

TEKST: KADRI HURT FOTOD: SHUTTERSTOCK

ootmishooned, laod, kaubanduspinnad, teenindusasutused, bürood peavad olema rajatud ja sisustatud ohutuks suurema tähelepanuga. Mainekad ehitusfirmad planeerivad ette ja ärihoonete kasutuslubadele eelneb pädev ekspertiis. Ohutus kui äripinna üldtingimus ei vähene kooskõlas ruumide pindala või asukohaga – ärikinnisvaraks kvalifitseerub ka nišipood, töökoda või teenindussalong, mis tegutseb kõrvaltänavas varem kasutusele võetud majas.

Üldised nõuded kehtivad kõigile

Kuigi ärikinnisvara on erineva otstarbe ja mastaabiga, kehtivad sellele alati üldised ehitise ohutust tagavad printsiibid ning ehitusjärelevalvet teeb oma haldusterritooriumil ennekõike kohalik omavalitsus. Ärikinnisvarale kehtivad ettekirjutused nii projekteerimisel, ehitamisel, seadmete kasutamisel kui ka hilisemal korrashoiul nii 24

NOVEMBER 2022

hoones sees kui ka vahetus lähiümbruses. Hoone omanik peab ohutusalast teavet ka jagama – tähistava märgistuse, siltide, eeskirjade, tulekahju korral tegutsemise plaani ja isegi evakuatsiooniõppuste kaudu. Ärihoonete sees tuleb järgida üldist nõuet, et ala, kuhu ei tohi midagi ette ladustada (automaatikaga uksed, liftid, varuväljapääsud, esmaabivahendid, tulekustutusvahendid vm) oleks tõesti ka vaba. Päästeamet on hiljuti jaganud näiteks seisukohta, et kui välisustel puudub päästemeeskonna sisenemise märgistus, ei tee selline rikkumine ühtegi hoonet ohtlikumaks, aga korrektne märgistus aitab päästetöid kiirendada.

Tuleohutus tähendab ka päästetöö võimalikkust

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna eksperdi Heikki Rajalo sõnul on ülioluline, et ärikinnisvara tuleohutusnõuded oleksid täidetud ning evakueerumine hoonest igal ajahetkel võimalik, kiire ja ohutu. Et tekkinud

tulekahju avastataks varakult, peab ärihoones olema korraldatud tulekahju avastamine (tulekahjusignalisatsioonisüsteem, automaatne tulekustutussüsteem – näiteks sprinklersüsteem), tulekahjust teavitamine (tulekahjusignalisatsioonisüsteem) ja tulekahju korral tegutsemine. Juba 2021. aastal muutunud tuleohutuse seadus kohustab büroo(pindalaga üle 750 m 2), tööstus- ja laohoonete ning garaažide (pindalaga üle 1000 m2) omanikke tellima tule-

Kodus töötamine on muutumas järjest populaarsemaks äritegemise viisiks. Päästeamet kinnitab, et mis puudutab kodukontorit või kodus tootmist, siis nemad lähtuvad hoone kasutusviisist – kui on kodu, siis on kodu, ja kui on äripind, siis on äripind. Vastavalt sellele on ka tuleohutusnõuded. Igaüks vastutab oma kodus tuleohutuse eest ise. Tööinspektsiooni kommunikatsioonispetsialist Carolin Liis Tamm selgitab, et kaugtöö kodus on tööandja ja töötaja kirjalikus vormis kokkulepe. Tööandja kohustus on kujundada ja sisustada töökoht selliselt, et on võimalik vältida tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Kokkulepped, mis välistavad kaugtöö korral tööandja vastutuse, on seadusega vastuolus ja tühised. Tööandja on ka kaugtöö puhul kohustatud veenduma töökeskkonna ohutuses ja läbi viima riskianalüüsi (näiteks küsimustikku täites ja/ või fotode hindamisega). Kodukontori kui töökoha puuduste esinemisel ja tööandjaga kokkuleppele mitte jõudmisel kaugtööd kodus teha ei saa ning tuleb naasta tööandja ruumidesse, milles peavad ohutusnõuded igal juhul täidetud olema.

Eestis haigestub aastas radooni põhjustatud kopsuvähki rohkem inimesi kui hukkub liikluses!

Mõõtmised on akrediteeritud ISO:17025:2107

• Vastavalt vabariigi määrusele nr 28 on tööandja kohustatud korraldama õhu radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmise tööruumides, mis asuvad kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ja on kokkupuutes pinnasega. • Meilt on võimalik tellida määrusele vastavat radooni mõõtmist siseruumides nii tööaega arvestavate seadmetega, kui ka keskväärtust hindavate alfadetektoritega.

• Radooni mõõtmine maapinnast professionaalsete mõõteriistadega. • Radoonikile müük ja paigaldus; aktiivsete ja passiivsete radoonitõrjesüsteemide müük ja paigaldus. • Pakume konsultatsiooni ja erineviad lahendusi radooni mõõtmiseks ja vähendamiseks elu-, olme- ja tööruumides.

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Tööstuspargid panustavad

elukeskkonna arengusse Piirkondades, kus ettevõtlus areneb, on kõigil parem elada. Lisaks uutele töökohtadele ja inimeste juurdevoolule ei saa alahinnata ka ettevõtjate panust elukeskkonna arendamisse. TEKST: ANNE-MARI ALVER FOTO: SHUTTERSTOCK

allinna kohta räägitakse legendi, kuidas see kunagi valmis ei s a a . A g a t e ge l i k u l t võiks sama öelda ka toimiva tööstuspargi kohta,“ arutleb Harju KEKi juht Janek Lehtmets ning selgitab, et nende kui arendajate jaoks on tööstuspargid kui elavad organismid, mille arenguperspektiivide, tugi- ja abiteenuste väljatöötamine käib pidevalt. „Tööstuspargid muutuvad koos aja, ümbritseva keskkonna pakutavate võimaluste ja klientide vajadustega, aga igal juhul peame uute nõudmistega kaasas käima,“ lisab ta.

Ajas kestev väärtus

„See, mida me loome, on ettevõtete jaoks tegelikult ajas kestev väärtus – sünergia, millest on võita kõigil osapooltel,“ arutleb Lehtmets. Ta on kogenud, et klientide esimene küsimus puudutab ligipääsu nii transpordile kui ka töötajatele, ent lisaks sellele püütakse pakkuda ka täiendavaid häid tingimusi. Kui ajaloolist Harju KEKi on tuntud

NOVEMBER 2022

Keila ettevõttena, siis praegune arendustegevus on lisaks Keila linnale liikunud ka nelja järgmisesse omavalitsusse: Saku, Rae, Saue, Tallinn. Kõik logistiliselt head asukohad. Kokku on ettevõtte omanduses ligi 100 hektarit äri- ja tootmismaad ning üle 100 000 m 2 väljaüüritud pinda. Suurimad äri- ja tööstuspargid on Keila tööstuspark Keila linnas, Tööstuse äripark Keila külje all, A11 äripark Tallinna ringtee ääres ja Valdmäe tööstuspark Tänassilmas. Suurimad kliendid erinevates äri- ja tööstusparkides on näiteks Harju Elekter, Ensto Ensek, Ensto Building Systems, Glamox, Prysmian Group Baltics, Bauhof, Würth, Onninen, Harmet HBR, Stark Logistics, Tamrex, Automaailm, Beijer Ref Eesti, Hilandero Houses ja PMC Hydraulics.

Hea koostöö omavalitsusega

Janek Lehtmets toob välja põhimõttelise erinevuse tööstusparkide ja tööstusalade vahel – kui tööstusala koondab erinevate tööstuslike kinnistute omanikke, keda omavahel peale naabruse midagi ei seo, siis tööstuspark kujuneb tervik-

likuks piirkonnaks, kus mitmeid olulisi teenuseid pakutakse sünergiliste lahendustena. Lehtmets näeb Keila tööstus- ja äriparki toimiva linnaosana, mida võiks võrrelda näiteks Tallinnas asuva Ülemiste ärilinnakuga – lisaks tootmisja logistikaettevõtetele leiavad seal hea asukoha erinevad teenustepakkujad, muutes nii kvaliteetsemaks nii linnakus töötavate kui ka sealkandis elavate inimeste igapäevaelu. Keilast rääkides märgib Janek Lehtmets veel, et kui tihti rõhutatakse, et sealt on kerge Tallinnasse tööle minna, siis tegelikult toimib pendelränne ka vastupidi – paljud inimesed käivad Keilasse tööle pealinnast. Kui aga pendeldamine ära tüütab, valitakse elukohaks sageli pigem roheline ja võimalusterohke väikelinn, kus kodu saab luua töökohale mugavalt lähedale. Siin kiidab Harju KEKi juht ka kohalikku omavali tsust, kellega toimib hea koostöö, ja märgib, et see loob lisaväärtust ka tööstusparkidesse tegutsema tulevate ettevõtete jaoks. Need omakorda loovad väärtust linnale – uued töötajad ja uute kodude rajajad suurendavad omavalitsuse rahvaarvu ning tulumaksubaasi, saadavad lapsed kooli ja lasteaeda ning veedavad piirkonnas oma vaba aega, luues omakorda töövõimalusi erinevatele teenusepakkujatele. Kuna kokku töötab Harju KEKi erinevates tööstusparkides umbes 2000 inimest, asetab see ettevõtte õlgadele korraliku vastu-

tusekoorma, kuid annab ka hea positsiooni erinevateks arendustegevusteks.

Ettevõtlus toetab valla arengut

Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat ütleb, et vallas on ettevõtlus ja ettevõtjad kõrgelt hinnatud ning neid oodatakse üha juurde. Kuna tegu on rohevallaga, on esmajoones oodatud rohelise maailmavaate ja toimimisega ettevõtted, kes on praeguseks ka Lääne-Harju valla juba nii mõnelgi korral üles leidnud ning siin tugevalt kanda kinnitanud. Ent vald, kes ise pakub väga head keskkonda ja logistilisi võimalusi, ootab alati ka midagi vastu ning õnneks on kogukonnale tagasi andmisest saanud ka tänapäevase ettevõtluskultuuri osa. Jaanus Saat viitab, et tänu kohalike ettevõtjate toele valmivad valla erinevates piirkondades uued mänguväljakud ja lammutatakse amortiseerunud hooneid. Ko o s t ö ö e t t e v õ t l u s e g a t o o b rohelise mõttelaadiga omavalitsusele kasu ka muul moel – nii näiteks on Paldiski tuulepark loonud fondi, millega toetatakse kodanikualgatusi tuulepargi mõjupiirkonnas. Valla keskendumist korraga nii ettevõtluse arendamisele kui ka oma inimeste elukeskkonna paremaks muutmisele on märgatud ka riigi tasandil – nii näiteks on rahandusministeerium omistanud Lääne-Harju vallale arengutšempioni tiitli.

IDA-VIRU INVESTEERINGUTE AGENTUUR SA

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Avasta Ida-Virumaalt oma uus äriidee Olgu selleks kinnistu leidmine, kvalifitseeritud tööjõu palkamine või lisavahendite taotlemine – Ida-Virumaalt leiab ettevõtja väga palju võimalusi. Tutvume lähemalt Ida-Viru potentsiaaliga! Toetame Ida-Viru majanduse mitmekesistamist

Kliimaneutraalsele majandusele üleminek mõjutab Eestis enim Ida-Viru maakonda. Julgustame ettevõtteid oma äritegevust mitmekesistama. Toetuse abil on võimalik teha uusi töökohti loovaid investeeringuid. Toetust saavad taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kelle tegevusala ja projekt kuulub järgmiste valdkondade hulka: mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; info ja side ettevõtlus; kutse, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Enne taotluse esitamist peab ettevõtja läbima kohustusliku eelnõustamise. Eelnõustamise kokkuleppimiseks võta ühendust oma kliendihalduriga või täida EASi lehel vorm „Eelnõustamisele“.

Tööstuspargid, kus on ettevõtjal võimalus omandada kinnistu

Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) on välja arendanud tööstuspargid, kus on ettevõtjal võimalik omandada kinnistu, mis on varustatud infrastruktuuriga.

130 ha suurune arendusprojekt Narva linna tööstuspiirkonnas

Kinnistute hind alates 15 €/m 2, hinna sisse kuuluvad liitumised järgmiste kommunikatsioonidega: vesi, kanalisatsioon, gaas/keskküte ja side. Tootmisettevõtetele personaalne hinnapakkumine lähtuvalt planeeritavatest investeeringute mahust ja töökohtade arvust. Lisaks on Narva tööstuspargisja Kohtla-Järve tööstuspargis võimalik liituda elektri otseliiniga tootja juurest (Enefit Power või VKG Energia) ja tarbida elektrienergiat ilma võrgutasudeta. Tööstusparkide kohta on võimalik infot leida siit: ivia.ee/toostuspargid/narvatoostuspark Uuri lisaks ka IVIA kohta: entrypoint.ee/En

Ida-Virumaal on kõige lihtsam kvalifitseeritud tööjõudu värvata

Töötukassal on olemas info vakantside kohta, samuti erinevad tugimeetmed töötajate värbamiseks ja koolitamiseks.

E-töötukassa on lihtsaim viis leida töötaja

Üle 100 000 unikaalse külastaja kuus. 50% kõikidest Eesti tööpakkumistest on siin. Tehisintellekt aitab leida sobivad kandidaadid. Kohene võimalus võtta kandidaatidega ühendust. Kõik see on tasuta.

Ülevaatlik info meetmete kohta: tootukassa.ee/et/tootaja-leidmine-jakoolitamine

NOVEMBER 2022

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Kinnisvarahaldus kaasab töösse ka programmeerijad Kinnisvaraobjektide haldamine oleks ilma kaasaegsete programmideta mõeldamatu. Kasutada saab nii valmisprogramme kui ka n-ö rätsepatööd.

Foto: Kinnisvarateenindus OÜ

TEKST: ANNE-MARI ALVER

innisvarateenindus OÜ pakub hooldusja heakorrateenust nii riiklikele objektidele kui ka suurematele äriettevõtetele. 30 aastat tegutsenud ettevõtte ridades töötab üle poole tuhande inimese ja igapäevaselt sõidab erinevate objektide vahel üle 65 auto. Et tööd sujuks, oli vaja haldusprogrammi, mis ühendaks eneses nii logistikainfo kui ka haldusja hooldusjuhtide tööks vajaliku teabekorralduse. Tehnohoolduse teenindusdirektor Hendrik Karhu tuli ettevõttesse tööle 2018. aastal ja on läbi nende aastate kasutanud Fleet Complete’i tarkvara. „See on töö korraldamisel väga mugav ja kergesti jälgitav,“ hindab ta. Vajalike tööde tellimused tulevad Kinnisvarateeninduse OÜ hooldusjuhtidele nende klientidelt nii telefonitsi kui ka e-kirjadega. Kuna teenuseid pakutakse üle vabariigi, on ka piirkonnad jagatud – Põhja- ja LääneEestis töötab neli hooldusjuhti ja Lõuna-Eestis kaks. Hooldusjuht kannab töökorraldused rakendusse ja saab sealtsamast ka kohe näha, milline auto kus viibib ning keda saab kiiresti tellimust täitma suunata. Kui tehnik on objektil käinud ja vajalikud tööd ära teinud, märgib ta rakendusse nii tööks kulunud aja kui ka selle, mis täpselt tehtud sai. Selle põhjal saab hooldusjuht kliendile tagasisidet anda. Tä n u ra ke n d u s e e r i n evat e l e

võimalustele on alati selge, kus keegi viibib, millistel objektidel on käidud ja millised tööd seal täpselt tehtud on. Kõikidel hooldustöötajatel on Fleet Complete’i rakendus oma telefonis. „Kõik tehtavad tööd on koondatud ühte kohta ning säilib ajalugu kõikidest tehtud töödest ja liikumistest,“ kirjeldab Karhu ja lisab, et vajadusel kasutatakse ka lisarakendusi. Nii toimitakse näiteks oma suurima kliendi, Riigi Kinnisvara tellimustega – meilitsi saadetud tellimus liigub ühe lihtsa liigutusega edasi Fleet Complete’i rakendusse ja on seal täidetud töövormina nähtav, tuleb ainult määrata töö tegija. „See võimaldab andmete sisestamisel aega ja tööjõudu kokku hoida ning kliendile võimalikult kiire teenuse tagada,“ selgitab Hendrik Karhu.

Hoone digitaalne päevik

Juhtivate ärikinnisvara haldusteenuse pakkujate hulka kuuluv Forus haldab üle saja äripinna Tallinnas, Tartus ja Pärnus, nende hulgas ärihooned, kaubandus- ja laopinnad ning kaubanduskeskused. Enam kui kümme aastat haldusturul tegutsenud ettevõte pakub paindlikke lahendusi ning aega ja raha säästvat digiinnovatsiooni. Töös kasutatav programm kannab nime Digihaldur ning see on Foruse enda arendajate loodud, seega täpselt nende töö- ja klientide haldusvajadusele vastav.

Mida hõlmab kinnisvara haldamise teenus? Üldjuhul hõlmab kinnisvara haldusteenus järgnevaid teenuseid: kinnisvara korrashoiuga seotud hangete korraldamine ja lepingute täitmise jälgimine; tehnosüsteemide (elektri-, kütte-, vee- ja veesoojendussüsteemid jm) hooldus ja perioodiliste ülevaatuste korraldamine; heakorratööde (sise- ja väliskoristustööd, lumekoristus, muruniitmine ja haljastustööd jm) järelevalve; kommunaalteenuste lepingute sõlmine, näitude fikseerimine ja edastamine teenusepakkujatele ja raamatupidajale; väiksemate remonttööde korraldamine vastavalt tellijaga kooskõlastatud eelarvele; dokumentatsiooni nõuetekohane haldamine ja säilitamine; infovahetus rentnikega ja teadete registreerimine 24 tunni jooksul; avariiolukordade lahendamine. Allikas: Forus Haldus OÜ

Foto: Forus

NOVEMBER 2022

Foruse tehnoloog iajuht Ville Paltsep meenutab, et programmi asuti 2017. aastal esialgu arendama eelkõige omaenda sisemiste protsesside toetamiseks, mis võimaldaks pakkuda klientidele paremat teenust. Esimeseks eesmärgiks oli tööprotsesside digitaliseerimine. „Nüüd on sellest üha enam saamas mugav tööriist ka meie klientidele. Kliendid näevad programmis kõiki oma objekte, nendega seotud dokumentatsiooni, nagu objektide hoolduskavad, ning ülevaadet osutatavatest teenustest. Tegemist on sisuliselt hoone digitaalse päevikuga, kus on kirjas nii teostatud tegevused ja tuvastatud puudused kui ka planeeritud tegevused,“ selgitab Ville Paltsep. Digihaldurit tutvustades märgib ta veel, et seal on kliendile mugavalt kättesaadav ülevaade tehtud ja planeeritavatest töödest ning terviklik hooldusplaan (sh investeerimiskava). „Keskkond on operatiivne suhtluskanal, kust saab edastada päringuid ja tellimusi ning näha nende täitmist. See vähendab oluliselt dubleerivat e-kirjade mahtu ja kiirendab tegevusi nii meie kui ka kliendi vaatest,“ räägib ta ning lisab, et esialgsest funktsionaalsusest ollakse Foruses nüüdseks jõudnud palju kaugemale ja pidev arendus jätkub.

HALDUS EST OÜ

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Aitame asjatundjatena kinnisvara korras hoida ja seda hallata

aldus Est on a s u t a t u d 2 0 07. aastal Tartus äri- ja elukondliku kinnisvara haldamisele orienteeritud ettevõtteks. Haldus Est OÜ missioon on pakkuda kinnisvaraomanikele professionaalset haldusteenust, lähtudes EV kinnisvara korrashoiu standardist (EVS 807:2016), et tagada kvaliteetse teenuse osutamisega kinnisvara pikaealisus. Otstarbeka suhtumisega kinnisvarasse luuakse looduskeskne ja -säästlik hoiak kogu ühiskonnale. Ühtlasi arendame ja täiendame pidevalt teadmisi, et muuta pakutav teenus meie klientidele võimalikult mugavaks ja meeldivaks. Samuti teeme koostööd paljude kinnisvara eriala spetsialistidega, et leida esimesel võimalusel lahendusi nii lihtsamatele kui ka keerukamatele ja tehniliselt mahukatele probleemidele. Pakume terviklikku haldusteenust, mille käigus lahendame pakilised probleemid, kanname hoolt regulaarsete toimingute eest ning aitame organiseerida tulevikku vaatavad hooldusja remonttööd. Haldusteenuse sisseostmine on enamasti soodsam ja muretum kui hoida palgal eraldi inimest. Oleme kättesaadavad ja leiame aega teie murede lahendamiseks. Avarii või suure rikke korral reageerime kohe. Paljud esilekerkivad väljakutsed on meile juba tuttavad. Kogemuste põhjal saavad probleemid kiiremini lahendatud. Lisaks on meie halduritel kinnivarahalduri kutsetunnistus. Te i e ä r i - j a v õ i e l u k o n d l i k u kinnisvara korrashoid on meie südameasi. Oleme valmis pühendama aega ja energiat, et teid väärikalt teenindada.

Kinnisvarahaldur Karl Liivakant

Kinnisvarahaldur Mihkel Liivakant

Hea koostöö korral võidavad kõik asjaosalised

Uusarenduste haldusteenused

Hoitud ja hooldatud kinnisvara on väärtuslikum. Kehv seisukord hirmutab nii üürnikke kui ka kliente. Rahulolevad töötajad, rentnikud ja kliendid. Hooldatud kinnisvara tagab mõnusa, turvalise ja esindusliku keskkonna. Boonuseks on kättesaadavad kontaktisikud, kelle poole ootamatute murede puhul pöörduda. Püsikulude kokkuhoid. Rutiinsed hooldused ja tõhusad haldussüsteemid minimeerivad suurte tõrgete ja kulutuste riski. Ajaline võit. Pakume terviklikku haldusteenust või lisajõudu haldusjuhile, et saaksite tegeleda teile olulisemate asjadega.

Uusehitiste puhul pakume konsultatsioone juba projekteerimise etapis, et mõelda läbi optimaalne hooldusmaht, mille abil saab tagada eeskujuliku säilimise.

Olemasolevate äripindade haldus

Kuulame hea meelega, kuidas teil on territooriumi majandamine korraldatud ja millised on väljakutsed. Saame esitada ettepanekuid töökoormuse vähendamiseks või süsteemide efektiivsuse suurendamiseks.

Juhatuse liige Merli Liivakant

VÄÄRTUSTADES KINNISVARA

Küsige personaalset pakkumist Tartus ja selle lähiümbruses:

www.haldusest.ee tel 518 8629

ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS

Kui mainida uuenduslikke energialahendusi, mõtlevad paljud vaid päikesepaneelidele katusel. Lähemal uurimisel on ettevõtetel aga mitmeid energiasäästu, -tootmise ja -salvestamise võimalusi: kasvanud kulude valguses võiksid ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtted võtta luubi alla oma valgustuse, ventilatsiooni ja soojustuse ning mõelda ka automaatika peale, mis vastavalt vajadusele neid süsteeme juhiks.

TOIMETAS: MARTIN HANSON

nerg ia- ja ressursitõhususe täislahendusi pakkuva DeltaE Inseneribüroo juhatuse liikme Marti Araku sõnul ongi kõige tasuvamad valdkonnad energia kokkuhoiuks valgustuspaigaldiste renoveerimine, küte-ventilatsioon-jahutus-süsteemide uuendamine ja hooneautomaatika väljaehitamine. Suurim efekt uutest tehnoloogiatest tuleb juhul, kui läheneda strateegiliselt. Süsteemid on omavahel seotud. „Tihtipeale võib nimetatud valdkondadest tulla 80% energiakulu-

dest. Suurim märksõna on süsteemide vajaduspõhine juhtimine. Pole vaja 23-kraadist õhutemperatuuri või täisvõimsusel ventilatsiooni, kui ruumis kedagi ei viibi, valgustuspaigaldiste puhul aitab automaatika kuni 90% kokku hoida,“ tõi Arak näite. Vahel muretsevad ettevõtjad, et energiatõhususse investeerimine ei tasu end ära. Kuigi palju sõltub konkreetsest objektist, annab ta üldised rusikareeglid uuenduste tasuvuse hindamiseks: valgustuse uuendus tasub end ära 3–5 aastaga, automaatika ja kütte-ventilatsiooni-jahutuse-süsteemide renoveerimine 2–4

Foto: Shuttertsock

Kuidas kontoris energiat ja raha säästa? Vahel muretsevad ettevõtjad, et energiatõhususse investeerimine ei tasu end ära. aastaga, suruõhusüsteemide tasuvusaeg on alla 1,5 aasta, päikeseenergialahendustel olenevalt elektrihinnast 6–14 aastat.

19 kraadi pole veel külm

Tööinspektsiooni soovituse järgi on 19–24 kraadi täiesti normaalne toatemperatuur töödel, mida tehakse istudes või seistes ja millega kaasneb mõningane füüsiline pingutus, sh kõndimine. Ka perearst Le Vallikivi sõnul ei ole 19 kraadi veel midagi, mille pärast muretsema peaks. „Paned natukene soojema kampsuni selga ja ongi kõik,“ ütles Vallikivi ning lisas, et asjakohaselt riides käivale inimesele see temperatuur midagi halba ei tee. „Jahedamates tingimustes püsibki inimene kauem noore ja värskena ning mõtleb erksamalt.“ Küll aga võib mõningaid füüsilisi probleeme esineda inimesel, kes pidevalt töötab jahedas või külmas ruumis. Tööinspektsiooni sõnul võib väga

külmas ruumis töötamine suurendada urineerimist ja organism kaotab rohkem vett. Lihased võivad muutuda kangemaks ja võivad tekkida külmavärinad.

Kõrvalda õhulekked ja õhuta radiaatorid

Soojuskadu uste-akende ümber ja halvasti isoleeritud muude avauste kaudu võib maksta tuhandeid eurosid aastas. Uste alla tuuletõmbetõkete paigaldamine võib oluliselt vähendada soojuskadu, mis omakorda võimaldab säästa küttekuludelt. Selleks et radiaatorid õigesti ja efektiivselt töötaksid, peab neid regulaarselt õhutama. Õhutamata radiaator ei anna korralikult sooja, sest radiaatorisse kogunenud õhk peatab sooja vee ringluse. Enamasti tegeleb sellega hoone haldus, kuid küsida võib selle tegemist alati. Allikad: LHV.ee, delfi.ee

14 miljonit eurot säästu

Foto: Sven Arbet

NOVEMBER 2022

Rahandusministeeriumi tellitud mõjuarvutused näitavad, et praeguste hindade juures oleks avaliku sektori võimalik kokkuhoid elektrienergia kulutustelt ilma olulise elukvaliteedi languseta ligikaudu 14 miljonit eurot aastas. Üks kategooria suunistest puudutab küttesüsteemi. Suuniste kohaselt tuleks riigiasutustes saavutada siseruumide temperatuur 19 kuni 21 kraadi ja jahutuse alampiir on 25 kraadi. Kui hoonet ei kasutata, on võimalik langetada temperatuur 14 kraadini. Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Kaur Kajaki sõnul lubavad need vahemikud arvesse võtta hoonete erinevat küttesüsteemi, niiskustaset ja muid eripärasid. Küttekulude pealt on mõjuanalüüsi kohaselt võimalik kokku hoida ka hoone hõivatust muutes. Samuti saab kulusid alandada töökorraldust muutes, kui mõnel päeval töötab osa inimesi või kõik inimesed kodus. Suunistes soovitatakse alandada ka elektriga soojendatava kätepesuvee temperatuuri. Parklate valgustuse vähendamise meede ei tohi endaga kaasa tuua järeleandmisi turvalisuse arvelt. Seevastu avalike monumentide ja hoonete fassaadide dekoratiivvalgustus soovitatakse välja lülitada ajavahemikus kell 23–7. Tallinna Tehnikaülikooli tehtud uuringu tulemusel selgus, et vägagi lihtsate ja kiirete meetmetega on 10–15-protsendine kokkuhoid saavutatav paljudes riigiasutustes, mõnel puhul oleks kokkuhoid isegi kuni 30 protsenti. Allikas: rohegeenius.ee

al! v a d

p ad

vab d se

iim !V

sk Ke

üd

ü sn

t ava

TALUT URG & TOIDU KAUB TÄNA ANDU V S PINNA BÜRO D OD & TEENI SPOR NDUS T & ME ELELA PALJU HUTU PARK S IMISK A-ENE OHTI RGIAK LASS

s nad