AASTA ETTEVÕTJA 2013

Aasta Ettevõtja 2013 Eesti Ekspress

10. oktoober 2013

Suured unistused.

Suured saavutused.

7. novembril selgub Eesti Aasta Ettevõtja 2013.

2013 Eesti Aasta Ettevõtja 2013 koostööpartnerid:

Aasta Ettevõtja 2013

Ettevõtjatest, taas foto Ernst & Young

Ranno Tingas Ernst & Young Baltic AS Partner, juhatuse liige

Aasta Ettevõtja 2013 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Toimetaja Toivo Tänavsuu toivo.tanavsuu@ekspress.ee Kujundus Tarmo Rajamets Korrektuur Katrin Hallas KOOSTÖÖPARTNER

E

esti Aasta Ettevõtja konkurss, mis toimub tänavu kuuendat korda, on toonud kokku põnevaid ettevõtjaid väga erine­ vatest valdkondadest. 2013. aasta konkursi finaali pääsesid viis suurepärast ettevõtjat. Kes tänavustest finalistidest tiitli päl­ vib, selgub juba 7. novembril.

Konkursi võitja esindab Eestit teatavasti kevadel Monte Car­ los toimuval suurejoonelisel maailma aasta ettevõtja (World ­Entrepreneur of The Year) konkursil. Eelmisel aastal Eestit esin­ danud Ruth Oltjer oli sellel ülemaailmsel äriinimeste kokkutulekul üks tähelepanuväärsemaid osalejaid. Oma arstist ettevõtjaks saamise looga suutis ta tekitada huvi nii Eesti kui oma ettevõtte Chemi-Pharm vastu. Kuuldavasti sündis sellest käigust isegi mitu paljutõotavat ärilist kokkulepet.

Võiks öelda, et maailma aasta ettevõtja konkurss on iga maa­ ilma vallutamisest huvitatud ettevõtja tõotatud maa, kui vaid osa­ takse silma paista. Siiski pole ettevõtja elu glamuursetel üritusel säramine – selleni viib visadus ja nutikus probleemide ü ­ letamisel ning riskide võtmisel.

Ettevõtjatele on jätkuvalt üks muresid oma äri finantsee­ rimine konservatiivses finantskeskkonnas. Seda näitas hiljuti ka Ernst & Youngi poolt korraldatud uuring G20 Entrepreneurship Barometer, kus 70 protsenti eri riikide ettevõtjatest pidas oma ko­ duriigist finantseeringu saamist suurimaks probleemiks. Seetõt­ tu pöördutakse üha enam alternatiivsete finantseerimis­allikate poole, ühe võimalusena kaasatakse kapitali näiteks kogukonna ühisrahastusena. Kui mõelda probleemile Eesti võtmes, siis alus­ tavatel ettevõtjatel ei ole ka siin kerge. Startup’id on küll hoogu kogumas, kuid sponsori leidmine ilma geniaalse ideeta nii lihtne ei ole. Siiski teame mõningaid edukaid näiteid ka ühisrahastuse toetusest – näiteks Click & Grow, mis kogus Kickstarteri vahendu­ sel üle 600 000 dollari. Õige ettevõtja hing ei jää nukrutsema, kui raha pole, vaid otsib teed nendeni, kel on seda üle ja keda deposii­ diintressid hoiustama ei motiveeri – selliseid inimesi jagub.

Igal aastal on Eesti konkursil osalenud ka mõned sellised ettevõtjaid, kes ei ole siin sündinud, kuid määratlevad end siis­ ki siinsetena. See on positiivne signaal, et Eestis on hea äri ajada ning hoolimata riigi väiksusest jagub meil talente ja spetsialiste.

Sellist tendentsi ei tohiks alahinnata ning peame hindama ka riigi samme tööturu avamisel välisspetsialistidele ja -talentidele.

USAs on välja arvutatud, et 2011. aastal asutasid värsked im­ migrandid või nende lapsed 28 protsenti kõigist USA äridest, ehk­ ki nende osakaal oli vaid 13 protsenti rahvastikust. Uues kesk­ konnas võib olla keeruline leida traditsioonilist tööd, mis võib olla hea ajend ettevõtlusega alustada ka Eestis.

Loodan, et igaüks meist oskab nimetada oma tutvusringkon­ nast vähemalt ühte inimest, kes on 2013. aastal ettevõtlusega ­alustanud ning loobunud mugavast palgatööst. Ja kui keda­gi sel­ list ei meenu, siis loodan, et Eesti aasta ettevõtjate edulood mo­ tiveerivad kõiki ettevõtluses kätt proovima.

3

Aasta Ettevõtja 2013 konkursist

Kes inspireerivad tuleviku ettevõtjaid? foto Ernst & Young

Hedwig Meidra Eesti aasta ettevõtja programmi juht

E

ttevõtjaks saamise lood on eri­ nevad, kuid üks on kindel – ette­ võtja ei saa olla ilma idee, visioo­ ni ja tahtejõuta. Ernst & Young on täna­ seks Entrepreneur Of The Year’ ehk Aas­ ta Ettevõtja konkursi kaudu tunnusta­ nud ärijuhte rahvusvaheliselt rohkem kui 25 aastat ja toonud rambivalguses­ se tuhandeid ettevõtjaid.

Sageli on nad alustanud väikselt ja viinud tasapisi ellu oma unistused.

Ometi mõjutavad nad täna meie iga­ päevaelu: olgu Linkedin, Amazon, ­Google või Starbucks. Need on vaid mõned näited, kus inimesed on unista­ nud suurelt.

Tänaseks on Aasta Ettevõtja konkursiga liitunud juba 60 riiki ja igal aastal valitakse nendes riikides taas parim ettevõtja, kes järgmise aasta juu­ nis Monacosse sõidab, võistlema maa­ ilma parima ettevõtja ehk World Entre­ preneur Of The Year’ tiitlile.

Ettevõtja panus majandusse ja ühiskonda on täna olulisem kui kuna­ gi varem, sest ettevõtjad loovad töö­ kohti ja stimuleerivad majanduskasvu.

Veelgi enam – ettevõtjad inspireerivad ja kujundavad tulevikku ning aita­ vad ette valmistada järgmist põlvkon­ da ettevõtjaid. Kuigi taasiseseisvunud Eestil on äriajalugu kõigest paarküm­ mend aastat, saame juba praegu öelda, et meil on, mille üle uhkust tunda. Ees­ ti ettevõtjate nutikus ja suutlikkus rah­ vusvaheliselt läbi lüüa inspireerib pal­ jusid noori tulevikutegijaid. Eeskujusid ei pea enam otsima piiri tagant, edu­ lugudeks on juba ainuüksi konkursi viimase viie aasta võitjad Jaan Puusaag, Indrek Sepp, Peter Hunt, Priit Alamäe ja Taavi Kotka ning Ruth Oltjer.

Valime parimat ettevõtjat Käesoleva aasta Eesti Aasta Ettevõtja konkursile kvalifitseerus ligi tuhat ette­ võtjat, kes said kutse konkursil osalemi­ seks. Pärast põhjalikku majandustule­ muste analüüsi ja personaalseid interv­ juusid valiti välja finalistid.

4

Neid tutvustame selles väljaandes lähe­ malt ja nendega kohtume ka novemb­ ris Eesti Aasta Ettevõtja finaalis.

Kuigi Ernst & Young on nii koha­ likul kui ka rahvusvahelisel tasandil konkursi korraldaja ja initsiaator, on žürii igas riigis sõltumatu. Žürii hinnan­ gul on Eesti ettevõtjad täna tuntud kui kvaliteetse toodangu ja teenuse pakku­ jad, kuid tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, kuidas nad suudavad mõjuta­ da ühiskonda väljaspool oma ettevõtte piire, kaasa rääkida ühiskonnas olulis­ tel teemadel ning milline on nende sot­ siaalne vastutus ja ärieetika.

Ettevõtluses ei ole lihtsat eduvale­ mit. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad erinevate turgude võimalused ning ­erinev kultuuriline taust. Žürii hindas sedagi, milline on ettevõtjate kohane­ misvõime ja ekspordivõimekus, kuidas nad aitavad majandust elavdada, pak­ kuda töökohti ning stimuleerida kasvu nii Eestis kui ka väljaspool.

Mõne aja pärast kohtuvad kõik viis finalisti žüriiga isiklikult ning nende vestluste tulemusel selgub, kes v­ iiest pälvib 7. novembril aset leidval pidu­ likul galaõhtusöögil tiitli Eesti aasta ettevõtja 2013.

Juba neljandat aastat kuulutatakse Eesti konkursil välja ka ettevõtluse

elutööpreemia laureaat – tiitel, mida väärivad need, kes on oma elu pühen­ danud ettevõtlusele ja suutnud sellega nakatada mitut järgnevat põlvkonda.

Iga aasta juunis on teatud hulk et­ tevõtjaid maailmast broneerinud oma kalendris aja sõiduks Monaco vürsti­ riiki, kus toimib World Entrepreneur Of The Year’ konkursi finaalgala. Juba Monte Carlosse saabudes on märga­ ta, et kogu linn on valmistunud suu­ rima rahvusvahelise ettevõtjate kok­ kutuleku tähistamiseks. Vastuvõtt al­ gab Nice’ist, sealt lennutatakse ligi tu­ hat osalejat helikopteritega Monte Car­ losse, kus neid tervitavad Ernst & Youn­ gi esindajad.

Igal aastal on konkursi tarbeks ette valmistatud spetsiaalne programm, kus 2013. aastal olid eestkõnelejaks näiteks sellised tegijad nagu Kofi An­ nan (Nobeli auhinna laureaat ja en­ dine ÜRO peasekretär), Sir Stelios Haji-­ Ioannou (lennukompanii easyJet asuta­ ja), Dambisa Moyo (majandusanalüü­ tik ja New York Timesi tippautor), Mika Häkkinen (endine vormeliäss ja ettevõt­ ja) jpt. Ettevõtjaid võttis vastu ja tervi­ tas ka prints Albert II isiklikult. Ettevõt­ jad kohtusid rahvusvahelise meediaga (BBC, Financial Times, CNBC ja paljud teised) ning lõid uusi kontakte.

Traditsiooniks on saanud, et laupäeval rullitakse Monte Carlos lah­ti punane vaip ja sõidutatakse kõik ettevõtjad uunikumautode­ ga pidulikule galavastuvõtule Sal­ le des Etoiles’i. Kuldse karikaga tun­ nustatakse iga riigi aasta ettevõtjat. Õhtu kulminatsiooni­na kuulutatakse välja maailma parim ehk World Entre­ preneur Of The Year.

Konkursi 2013. aasta võitja Ham­ di Ulukaya, Chobani Inc asutaja ja omanik ütles tunnustust vastu võttes mõtlevapanevad sõnad: “Ettevõt­ lus võib olla igaühe unistus olenema­ ta tema asukohast. Kuid meil, ettevõt­ jatel, on kohustus. Me peame tagama, et üks­kõik mida me teeme, mida me loome ning milliseid rikkusi me toome, kõik läheb tagasi inimestele ja muudab nende elu paremaks.

Aasta Ettevõtja 2013 majanduspilk

Kuidas tuvisid lendama õpetada?

Art Lukas ASi Eesti Ajalehed tegevjuht

N

ähes Tallinna tänavatel reklaa­ me “Ole ettevõtlik”, meenub Nassim Talebi viimases raa­ matus “Anti-Fragile” (ingl k sõna-sõ­ nalt “ebahabras”) kirjeldatud kaldu­ vus naiivselt sekkuda protsessidesse, mis üldse sekkumist ei vaja, ja pakkuda lihtsa loo kujul seletusi asjadele, mida lineaarselt seletada ei saa.

Taleb kasutab kujundina lendamis­ loengute andmist lindudele: vaesed tiivulised ei tea ju aerodünaamika vale­ mitest kõige vähematki, seega peaks olema üsna mõeldamatu, et nad ilma bürokraatide, nõustajate ja professorite abita turvaliselt õhulennukunsti valla­ ta suudaksid.

Koos standardsuuruses köögiviljade ning lastekelkude kasutusjuhenditesse lisatud kiivrisoovitustega on Euroo­ passe integreerumise käigus meie ühis­ konda siginemas suhtumine, et ettevõt­ lus on õrn lilleke, mis ilma riikliku ette­ hoolduseta küll kuidagi elus püsida ei suudaks.

Veidi skisofreeniline käsitlus Ees­ ti majanduses toimuvast paistab ole­ vat üldlevinud. Kui räägime välismaa­ lastega, tuleb alati ära märkida, et siin sündis Skype. Aga isekeskis jõuame kiiresti tõdemuseni, et eestlastel on vähe ettevõtlikkust. Põhjused ulatuvad ugrimugri juurtest kuni sovetipärandi­ ni. Häbiväärse olukorra parandamiseks peab kool muutma inimeste suhtumist ja riik andma toetusi.

Kes on sellest äraleierdatud jutust väsinud, see võib vahelduseks heita pil­ gu ka teise maailmapilti, kus eestlaste ettevõtlikkusega on kõik väga hästi, kus kooliharidus inimeste hoiakuid ei muudagi ja kus liigne surkimine keeru­ lises protsessis võib kaasa tuua hoo­pis soovimatuid kõrvalnähte. Selle alter­ natiivse maailmakirjelduse toetuseks on ootamatult palju tõestusmaterjali.

Kaeblejate üllatuseks näitavad 2012. aasta eurobaromeetri uurin­ gu tulemused, et Eesti on ettevõtlusse suhtumises üks täitsa keskmine Eu­ roopa riik. Näiteks ütleb 54 protsen­ ti eestlastest, et valikuvõimaluse kor­ 6

ral eelistaksid nad palgatööd ettevõt­ jaks olemisele. Euroopas keskmiselt on see protsent 58. Järgneva viie aas­ ta jooksul peab ettevõtjaks hakkamist ihaldusväärseks 44 protsenti siinsetest inimestest, samas kui Euroopas kokku on see osakaal 32 protsenti.

Sama uuringu eelmises, masu­ järgses versioonis paistis Eesti Euroopa taustal veel silma sellega, et nurjunud ja pankrotti läinud ärimehed tuli siinse rahva arvates karmilt hukka mõista ja risti lüüa. Aeg on parandanud need­ ki haavad. Viimase kolme aasta jook­ sul on 69 protsendilt 78 protsendile kerkinud nende eestlaste osakaal, kelle arvates tuleks pankrotistunud ettevõt­ jatele anda uus võimalus. See kattub eurooplaste numbriga. Samuti on ELi tasemele langenud nende hulk, kes ütlevad, et kui ek­ sisteerib oht äparduda, siis ei tohiks üldse äriprojekti­ ga alustadagi. Ärimeeste seas levib arvamus, et ühiskon­ na ja meedia suhtumine ettevõtjatesse on liiga negatiivne, mis omakor­ da pärsib inimeste huvi ettevõtluse vastu. Ent faktid ei toeta ka seda eksiteooriat.

95 protsenti eestlastest nõustub, et ettevõtjad on töö­ kohtade loojad. Eurooplastest usub seda 87 protsenti.

Tõsi, ELi keskmisest püsib Eestis siiski tunduvalt tuge­ vamini (71 protsenti) hinnang, et ettevõtjad kasutavad enda hu­ vides ära teiste inimeste tööd. Samu­ ti arvatakse siin enam, et ettevõtjad mõtlevad üks­nes oma rahakotile. Sell­ est hoolimata arvab ligi kaks kolman­ dikku eestlas­test ettevõtjatest hästi (ELis vaid napilt üle poole inimestest) ja viimase kolme aastaga oleme selles osas teinud suure hüppe!

Kas võib olla, et ettevõtjatesse suh­ tutakse meil hästi, aga pudelikaelaks on inimeste teadmised ja informeer­ itus, mida riik peaks aitama paran­ dada? Siiski mitte. Äri alustamiseks vajalikku infot on raske leida vaid viiendiku eestlaste arvates, sa­

foto vallo kruuser

Aasta Ettevõtja 2013

mas kui Euroopas kurdavad selle üle pooled. Bürokraatiat peab meil ettevõt­ luse alustamisel väljakutseks iga teine inimene, mis on väikseim osakaal kõigi uuringus osalenud riikide seas.

Nüüd võiks mõelda, et kindlasti peab meil probleem olema firmade ra­ hastamisega, sest oma läänenaabri­ test oleme ju veel tükk maad vaese­ mad. Võta näpust – vaid 59 protsen­ ti eestlastest leiab, et oma äri on raske ­alustada finantstoetuste puudumise tõttu. Euroopas on seda meelt 79 prot­ senti inimestest. Nii võiks väita, et oleme alustamistoetustega lausa üle ujutatud, mis ei takista küll ärimees­ tel siin-seal köhatamast, et riik võiks rohkemgi toetada: ütleb ju vanarahva­ tarkuski, et ega küsija suu pihta ei löö­ da.

Oma hoiakutelt ja hinnangutelt ettevõtlusega seonduva kohta on Ees­ ti seega, üllatus-üllatus, täiesti tava­ line Euroopa riik. See ei tähenda, et ettevõtjad elaksid kui vati sees, aga miks peakski, kui on võetud nõuks muuta põhja­ likult maailma, harjumus­ päraseid ärimudeleid või oma varanduslikku sei­ su?

Ent mis saab järg­ misest põlvkonnast?

Kas saame olla rahul koolist noortele kaa­ sa antavate oskuste ning suhtumisega?

Koolis või ülikoolis ettevõtlusteemaga kokkupuutunuid on eurobaromeet­ ri kohaselt Ees­ tis sama palju kui Euroopas keskmi­ selt. Samas oleme jätkuvalt 10 pro­ tsendipunkti Euroo­ past maas hinnangutes, kas kooliharidus on andnud oma äri ajamiseks vajalikke oskusi ja teadmisi.

Ettevõtluse arendajad hõõru­ vad nüüd muidugi käsi – lõpuks ometi on leitud probleem, mida saab lahendama tõtata! Arengu­ fondi 2012. aasta GEMi rapor­ tis märgitaksegi, et “peami­ ne ettevõtlust takistav tegur Eestis on meie küsitletud eks­ pertide hinnangul ettevõtlus­

Riikliku Eesti ettevõtluse kas­ alaste teadmiste ja oskuste ebapiisa­ vustrateegia 2014–2020 dokumen­ vus”. Kahjuks peavad raporti kokku­ dis märgitakse väljakutsete hulgas, et võtte autorid ise samas tunnistama, et meie ettevõtlusaktiivsus on suur, aga ettevõtlusharidus ei mõjutagi valmis­ varase faasi ettevõtete ellujäämismäär olekut ettevõtlusega alustamiseks. Kui­ on Eestis keskmisest oluliselt mada­ das nii? lam. Lahendusena pakutakse barjääride Kui me mõtleme sellistele ärigee­ vähendamist ettevõtete loomisel, fi­ niustele nagu Richard Branson, Bill nantstoetuse pakkumist ja ettevõtlust Gates või Mark Zuckerberg, siis tasub toetavate hoiakute kujundamist. tähele panna, et nad ei omandanud Ilmselt tabab poliitika elluviijaid enne oma firma käivitamist ettevõt­ lõpuks üllatus, sest kui loetletud meet­ luse magistrikraadi. Kuid huvitavamgi metel üldse mingi mõju peaks olema, on ühes Hollandi kutsekoolis 2005. aas­ siis viivad nad ellujäämismäära veel­ tal tehtud eksperiment. Õpilased jao­ gi madalamale. Matemaatiliselt on tati kooli kahe asukoha vahel, millest nii, et mida rohkem ühes anti ka ettevõtlus­ õpet, teises aga mitte.

Ebaõnnestunud ettevõtteid luuakse, seda väiksem peab ole­ Üllatuslikult selgus, et ettevõtjad ma ellujäämismäär, noorte ninapidi ettevõt­ teevad kuna ettevõtlus on lusesse torkamisel pol­ ühiskonnale oma olemuselt midagi nud mingit mõju nende teene, näidates turniiri sarnast. suhtumisele võrreldes On selgusetu, nendega, kes sellest mittetöötavaid miks madalat ellu­ ilma jäid. lahendusi. jäämismäära majandu­ Õigupoolest on ses üldse probleemiks väga raske leida maail­ mas uuringuid, mis tõestaks, et ettevõt­ peetakse. Ettevõtlus toetub eksperi­ menteerimisele ja mõne geniaalse uue likkust õnnestub inimestele õpetada. toote või teenuse loomiseks on lausa hä­ Kuidas siis selgitada, et mõned k­ oolid, davajalik, et hulk eksperimente aia taha näiteks Stanford, toodavad massiliselt läheks. Läbi kukkunud ettevõtjatele on ettevõtjaid? Samamoodi nagu seda, see tragöödia, ent ühiskonnale on iga­ kuidas Tartu ülikoolist tuleb hulgali­ üks neist teinud teene, näidates ära veel selt arste. Ülikool ei ärata tudengite ühe mittetöötava lahenduse. huvi meditsiini vastu. Juba varem ars­ Ebaefektiivseid lahendusi näiteks tiks saada soovijad valivad seda indu rahalise subsideerimisega kunstlikult soosiva kooli ning eriala. elus hoides kergitaksime küll ettevõtete Ettevõtluse arendamine on Eestis ellujäämismäära, ent arengule mõjuks muutunud asjaks iseeneses, inimese see pärssivalt. Palju väikseid ja ­kiireid väljaelatud tungiks valitseda ­looduse ebaõnnestumisi on just see, mille üle üle. Isegi kui kõik on justkui korras, ­riigimehed kõige rohkem rõõmustama leiavad hakkamist täis inimesed ikka, peaksid. mida kohendada. Nii märgitakse Aren­ Teine näide ülemõtlemisest on gufondi GEMi raporti kokkuvõttes Eesti ettevõtluse arendajate kurtmine, et kohta, et kuigi ettevõtjad peavad oma meie firmad on liiga väikesed. Nagu on teadmisi ja oskusi pigem piisavaks või märkinud arvamusloos hiljuti ka TTÜ heaks, näevad eksperdid just teadmiste professor Juhan Teder, on seegi üks ja oskuste puudulikkuses üht pea­mist kõrvalnähtus uute firmade asutamise ettevõtluse takistajat! Teisisõnu, pro­ soodustamisele. Keskmine töötajate fessorid märkavad tuvide lennuoskuses arv ettevõttes muutub pöördvõrdeliselt endiselt palju vajakajäämisi, mida vaid ettevõtete koguarvuga. asjatundjate kallis nõuanne korrigeeri­ “Probleemide” lahendamine an­ da võiks. nab ekspertidele, ametnikele ja polii­ Kohati paistavad valdkonna tikutele tööd veel pikaks ajaks, sest edendajad ignoreerivat ka asjaolu, et matemaatiliselt võib ettevõtete arvu ettevõtlus ei ole lineaarne nähtus. Kui ja suuruse kasvu üheaegselt tuua vaid ühe ärimehe huvides on suurendada Eesti elanike arvu hüppeline kasv. võimalust, et tema äri ellu jääks, siis Ettevõtluse käsi käiks meil kenas­ ühiskonna kui terviku huvides pole ilm­ ti ka ilma hoolitseva arendamiseta, kui tingimata parim võimalikult paljude seda just päris takistama ei hakata. äride elus püsimine.

7

kohtunikud

Aasta ettevõtja 2013 žürii

Ants Laos Viru Keemia Grupp

Aavo Kokk Catella Corporate Finance

Heldur Meerits Audentes

Hans H. Luik Ekspress Grupp

Marika Priske Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Meelis Atonen Tavid

Ruth Oltjer Chemi-Pharm, Eesti aasta ettevõtja 2012

Elutööpreemia saab ettevõtlusele pühendunu

N

eljandat aastat antakse Eesti Aasta Ettevõtja konkursi raames välja elutööpreemia. Sel­ lega pärjatakse inimest, kes on oma elu pühendanud ettevõtlusele ja mõjutanud suurt osa ühiskonnast, kes on ettevõtlust edasi andnud järgnevale põlvele ning kes on panus­ tanud märkimisväärselt oma firmasse.

Elutööpreemia võitja kiidab Ernst & Youngi soovitusel heaks žürii. Varem on selle tiitli pälvi­ nud Ülo Pärnits, Raul-Roman Tavast ja Endel Palla.

2011

RaulRoman Tavast (80)

2010

Ülo Pärnits (77) Targa ärilinnaku Ülemiste City omanik, looja ja arendaja.

Mainori nõukogu esimees.

8

90aastase ajalooga mär­ kide, medalite ja auhindade tootja perefirma Roman Tavast taastaja.

Kullassepa ja kunstniku Roman Tavasti (1895–1942) poeg.

2012

Endel Palla (72) Elektriseadmete tootja Harju Elekter nõukogu esimees ja arendus­ direktor.

fotod tiit blaat, annika haas, tanel meos, pille-riin pregel, vallo kruuser, ilmar saabas

Aasta Ettevõtja 2013

Aasta Ettevõtja 2013

Mailis Lintlom päästis kasahhid nende kupli-murest

finali

st

fotod tiit blaat

Mailis Lintlom (43) on vähe avalikkuses figureerinud. Meediast ei leia tema kohta peaaegu mitte midagi. Ent tegu on väga ettevõtliku naisega, kes julgeb koos oma meeskonnaga suurelt unistada.

ETTEVÕTJA JA EMA: Lisaks ettevõtja kutsumusele on Lintlom ka seitsmeaastase tütre ema. Ta usub, et välislähetustes veedetud aja kompenseerimiseks on eriti tähtis kodus veedetud aeg intensiivselt lähedastele pühendada.

Laura Mallene Eesti Ekspress

K

asahstani välisministeeriumi kõr­ vale ehitatakse praegu ametnike ja riiklike külaliste tarvis uut ho­ telli- ja konverentsikeskust. Sealne välis­ ministeerium kavandas kopa maasse löö­ mist juba alates 2008. aastast. Takistuseks oli hiiglaslik uhke klaasist kuppel, mis pidi plaani järgi paiknema hoone keskel.

Ministeeriumi valitud koostööpart­ nerid olid aastaid hädas 40meetrise dia­ meetriga klaaskupli projekteerimisega – sellega ei saadud hakkama. Euroopas pole lihtsalt eriti palju selliseid tegijaid, kes suudaksid nii eksklusiivset lahen­ dust luua. Ilma projektita aga ei saanud hoone ehitusluba.

Kasahhid helistasid Eesti klaasfassaa­ dide projekteerijale ja tootjale Windoor.

Kuidas Kasahstan Eesti ettevõtteni jõudis, selles on oma osa Eesti välisminis­ teeriumil. Ministeeriumi Kasahstanis töö­ tav majandusdiplomaat teavitas kasahhe, et meil on siin Maarjamaal firma, mis on teinud head tööd nii Eestis kui ka Ukrai­ nas. Kasahhid haarasid soovitusest kinni.

Windoori meeskond sõitis 2011. aasta detsembris Tallinnast kohale ja uuris komplitseeritud projekti. Sõna­ paari “ei suuda” mittetunnistavad ka­ sahhid andsid firmale 21 päeva klaas­ kupli tehnilise lahenduse esitamiseks.

Ettevõte oli ränga ülesande ees, sest tavaliselt on sellise projekti töömaht paar-kolm kuud.

Windoor pingutas, töötajad tegid meeletult ületunde ja magasid vähe.

Töö käis väga suure eesmärgi nimel.

Ent tähtajaks oli projekt kasahhi­ de laual.

Eestlaste lahendus läbis ka Kasah­ hi riikliku ekspertiisi. Ettevõttel avanes seejärel võimalus kogu hoone projekt moodsas võtmes arhitektuurselt uuen­ dada. Windoor sai sellegagi hakkama –

meeskond lihtsustas lahendust, disainis Kasahstani stiliseeritud rahvusmustri­ tega topeltklaasfassaadid ja lahendas ära suure hulga tellija probleeme.

See omanäoline hoone peaks valmi­ ma 2015. aastal. Koos muret valmista­ nud kupliga, millele kantakse digiprin­ diga peale põhjapoolkera kaart – ja Ka­ sahstan on seal ära märgitud kuldsena.

Kasahhid hädast välja aidanud fir­ 11

Aasta Ettevõtja 2013 ma Windoori omanik on Mailis Lint­ lom. Tema varustusse kuuluvad soojad pruunid silmad. Nende särades räägib naine oma meeskonnast, mille moodus­ tavad 50 põhjaliku väljaõppe ja pikaaja­ lise töökogemusega spetsialisti.

Lintlom peab oluliseks, et firmas va­ litseks pühendumist soodustav õhkkond.

Konkurentidest eristab tema ettevõtet unikaalsus ja kvaliteet. “Meil ei tule liht­ sad ja odavad asjad välja. Odavad asjad tehakse sageli kvaliteediga kompromis­ sile minnes. Ja siis me ei tunne end hästi.

Pigem teeme keerulisi,” nendib ta.

Windoori meeskonda motiveerib või­ malus teha eriliselt ägedaid asju, nagu näiteks see kasahhide hotelli kuppel.

Lintlom: “Kui ütled meie töötajate­ le, et sul on täiesti absurdne probleem: vaja teha kolme nädalaga hiigelsuur, 1200ruutmeetrine katus, siis nemad ütlevad: jah, teeme! Ja nad teevadki – väga vingelt kusjuures!”

Ta on oma töötajate üle silmanäh­ tavalt uhke. Samal ajal hoiab meeskond tagasihoidlikku joont, ei hoople, et on parimatest parim, ja eelistab, et teod räägiks rohkem kui sõnad.

Kasahstani projekt on vaid üks hoo­ ne Windoori muljetavaldavast tööde reast, kust leiame ka näiteks Eesti Rahva Muuseumi klaasfassaadi tehnilise lahen­ duse, Eesti Panga klaasgaleriid ja Lennu­ sadama angaaride klaasfassaadi. Hetkel töös olevatest projektidest on keerukaim Kasahstani pealinna Astanasse projek­ teeritav korterelamu- ja ärikompleks ning ühe sealse gaasitanklate keti arhi­ tektuurne ja tehniline lahendus. Üsna pea saavadki kasahhid näha arhitektuurselt omanäolise tanklaga ketti – märksõnaks on palju rohkem moodsat disaini, kui harjumispäraselt tanklaid ette kujutame.

Lintlom, inglise filoloogiat õppinud jurist, sai Windoori omanikuks 1996. aastal, ostes selle koos oma elukaasla­ se, endise jalgratturi Tõnu Ordiga väl­ ja Lintlomi isalt ja tema äripartneri­ telt. Naine jätkas omanikuna, mees et­ tevõtte juhina. Ostmine oli hädavaja­ lik samm: omanikeringis esines palju erimeelsusi, eriti selles osas, kuidas ka­ sutada teenitud raha. Lintlom tundis, et lühinägelikud otsused hävitavad isa teadmistele ehitatud firma.

Ettevõtte ülesost oli emotsionaalne ja riskantne otsus. Lintlom meenutab, et firma oli üsna viletsas seisus – kliente ja projekte nappis, bilansist vaatasid vastu ainult kohustused. Lepingutega seoses valitses segadus. Ärikeskkond oli taasise­ 12

LOEB UNIKAALSUS: Windoor peab ennast tugevaks erisoovide täitmises.

Lihtsad asjad ei tulevat ettevõttel lihtsalt välja.

Windoor (2012) Käive 9,7 miljonit eurot Kasum 0,5 miljonit eurot Töötajate arv 50 Käibe jaotus 41% Kasahstan 22% 21%Eesti Mailis Lintlomi osalus 100%

seisvumise järgsele kümnendile iseloo­ mulikult turbulentne. “Metsik aeg,” üt­ leb Lintlom läbi elatud perioodi kohta.

Ometi õnn naeratas ja esimeseks tellijaks saadi Eesti Pank. “Tol ajal olid kasutusel faksid. Istusime Lasnamäe korteris, faks oli taburetil. Saatsime välja teateid, kes me oleme, mida tee­ me. Helistasime üle. See oli agressiivne müük, mis ei ole meil üldse loomuses,” kirjeldab Lintlom.

1997. aastal valmisid Windooris klaasfassaadid kahele kommertspanga­ le – Forekspank ja Hoiupank.

Samal ajal töötas Lintlom Harju maavalitsuses nõunikuna. 2002. aastal leidis ta, et peab pühenduma ettevõtte­ le. See, nagu ta nüüd leiab, oli ettevõtte jaoks murdehetk.

Ametnikutööd hindab Lintlom tänu­ väärseks ja huvitavaks, kuid jäigalt reg­ lementeerituks, mis on risti vastupidi praeguse ettevõtjaeluga, kus käib pidev õppimine, sage ringireisimine ja välisrii­ kide ärikeskkondadega kohanemine.

Oma töös peab ärinaine oluliseks kompromissitut kvaliteeti ja inimsuhteid – usaldust ja läbirääkimisoskust. “Viima­ ti tundsin seda täna hommikul – pida­ sin kahetunnise kõne Kasahstani kliendi­

ga. Nad võivad helistada igal hetkel öö­ päevast ja sa pead olema olemas. See on kultuuriline erinevus: suhtlus on inten­ siivne,” räägib Lintlom. Enda tugevuse­ na näebki Mailis välissuhtlust.

Peale Eesti ja Kasahstani tegutseb ettevõte veel Skandinaavias ja Ukrai­ nas. Need on väga erinevad turud. “Uk­ raina on kuri turg. Ta on keeruline nii poliitiliselt kui majanduslikult. Kuid kui lähed Ukrainasse Kasahstanist, siis tun­ ned: oled jõudnud Euroopasse,” räägib ta. “Vahe on tohutu!”

Tuttav suursaadik ütles talle kord: “Kasahstan on Aasia algajatele.” Lint­ lom on selle väitega nõus. Tegutsemine välisturgudel on andnud õppetunni, et pead olema väga tundlik ja tunnetama eri ettevõtluskeskkondade nüansse.

Kuni 2008. aastani pühendus Win­ door koduturule, kuid viimastel aasta­ tel võidab firma kliente nii idas kui ka Euroopas. 2012. aastal moodustas Eesti vaid viiendiku Windoori müügitulust.

Oma projektidest rääkides lähevad Lintlomi silmad taas särama. Ta näi­ tab reklaamkataloogidest projektide fo­ tosid, räägib innukalt turgudest, nen­ de erinevustest ja uutest fassaadilahen­ dustest. Arhitektuur on tema kirg.

Kui Lintlomilt küsida, mida ta Ees­ tis teisiti teeks, võtab ta mõttepausi ja siis ütleb: “Me räägime palju välisinves­ teeringute toomisest Eestisse. Ma usun, et tegelik jõud on meis endis. Meil on probleem, et inimesed lähevad välja, aga ma loodan, et nad tulevad tagasi.

Ma avaks Eestit rohkem väljapoole: ma pean väga lugu vaoshoitud Soome arhi­ tektuurist, samas ka Hollandist, kus ka­ sutatakse linnaarenduses supermood­ said lahendusi, mis esmapilgul ehmata­ vad. Selle süntees sobiks siiagi.”

Aasta Ettevõtja 2013

id t s i l a fin

Vennad Rebased – autoärist Robbie Williamsini ja edasi

Sulev Vedler Eesti Ekspress

B

aari seinu asendas klaasseintega bassein, milles ujusid ringi alas­ ti mehed. Mitte lihtsalt ei ujunud, vaid etendasid veealust balletti.

See oli geibaar Moskvas, kuhu Pee­ ter Rebane sattus kümmekond aastat tagasi lõõgastuma koos Areeni muusi­ katoimetaja Siim Nestori ning Briti pop­ duoga Pet Shop Boys.

“Siiamaani mõistatan, kuidas nad vee all muusikat kuulsid,” ütleb Peeter.

Tavaline inimene sellisesse kohta ei satu, tavaline ettevõtja samuti. Kuid Re­ bane pole tavaline inimene ega tavaline ettevõtja, ta on šõumaailma tegelane.

Tallinna linnavalitsus registreeris firma BDG (Baltic Development Group) veebruaris 1994.

Priit Rebane oli selleks ajaks tudee­ rinud Tallinna Polütehnilises Instituudis automaatikateaduskonnas, töötanud ajastule iseloomulikult Soomes (“Tööta­ sin ühes metallifirmas ja ka koristamas sai käidud. Iga töö oli hinnas”), riiete ja jalatsite müügiga äri teinud.

Tema noorema venna Peetri karjää­ rile andis tõuke purjetamishobi. Ta tuli koolipoisina üleliidulistel võistlustel pa­ rimate sekka ning pääses 1990. aastal ümbermaailmareisile. Reisi vältel sõb­ runes eestlane Ameerika poisiga, kel­ le vanemad kutsusid ta aastaks USAsse õppima. Keskkooli lõpetas ta teisel pool ookeani. Järgnesid majandus- ja finant­ sõpingud Harvardis (cum laude).

Sovetlikust painest vabanenud eest­ lased olid sel ajal puruvaesed, aas­ ta Harvardis maksis ligi 40 000 dolla­ rit. Peetri õnneks sai ta stipendiumi ja ka õppelaenu, mida maksis tagasi küm­ me aastat. Kusjuures erinevalt siin õp­ pelaenu võtnutest ei lubanud Eesti riik tulust maha arvata laenuintresse. Ela­ misraha teenis ülikoolis, pani klassides­ se üles audio- ja videosüsteeme, töötas teaduri assistendina.

Kuna huvitavat ja põnevat tööd ei

14

pakkunud Rebastele keegi, otsustasid noormehed ise midagi ette võtta. Nad asutasid firma Balti Auto, mis tegeles Chrysleri ja Jeepi sõidukite Eestisse too­ misega. Priit oli tegevdirektor, Peeter fi­ nantsjuht. Kuid saatus polnud ette näi­ nud, et neist saavad Väino Kaldoja ja Viktor Siilatsi suurkonkurendid. Neid paelus hoopis meelelahutus. Nad taht­ sid teha seda, mis tundus neile põnev.

“Peamine on olla veendunud, et teed õiget asja! Selleks tuleb teha es­ malt piisavalt kodutööd, omandada teadmisi ja kogemusi, aga ennekõike usaldada oma sisetunnet,” räägivad Re­ based. “Äri on loominguline protsess, mis saab kindlasti toimida vaid põhi­ mõttel, et võitjateks on kõik osapooled. Ükski äri ei saa olla pikaajaliselt edukas ilma oma klientidele ja partneritele po­ sitiivset lisaväärtust pakkumata.”

Rebaste tõus meelelahutusäri tippu algas Stalini ajal Tallinna vanalinna ra­ jatud kahe saaliga Sõpruse kinost, mille nad rendile võtsid.

Täna tuntakse maja rohkem ­ööklubi Hollywoodi järgi, mille rajas BDG kino ühte saali. “Uue klubi heli- ja valgus­ tehnika on parimaid Eestis. Klubi õhk­ konda kujundavad digitaaljuhtimisega tuled, kaks laserit ning 10 000-vatine JBLi helisüsteem,” rääkisid uudised sep­ tembris 1995, kui klubi uksed avas.

Hollywood köidab pealinna peorah­ vast senini, samal ajal kui paljud kon­ kurendid on vajunud Eesti peopanemi­ se ajalukku. Keegi mäletab veel Dekol­ teed, Othellot, Flamingot või Terrariu­ mi?

Sellest ajast on Rebaste valdus­ firmas BDG Holdings väikeosanikuks taanlane Øyvind Hjulmand aka Dino, kes töötas Hollywoodi algusaastatel DJna. Ta panustas toona firma arengus­ se raha ja aega ning sai selle eest viie protsendi suuruse osaluse.

Teine pikaajaline väikeosanik on Da­ vid Stewart Coolidge, keda Eestis tun­ takse rohkem kinnisvaraäri kaudu. Ta on aastail 1923–1929 USAd valitsenud

presidendi John Calvin Coolidge’i poja­ pojapoeg.

David Coolidge suunati pärast Har­ vardi lõpetamist aastaks Eestisse USA valitsuse abiprogrammi USAid konsul­ tandina. “David aitas meil BDG struk­ tuuri ja juhtimissüsteeme püsti panna.

Seejärel leidis ta endale Eestist abikaa­ sa ning otsustas siia kodu luua,” ütleb Peeter Rebane. Ööklubist kasvas välja kontserti­ de korraldamise bisnis. Lääne artistid avastasid tol ajal Ida-Euroopat. Lisaks uutele tegijatele läksid siin hästi kau­ baks vanad lemmikud, keda rahvas pol­ nud raudse eesriide tõttu varem näi­ nud. Ärile aitas kaudselt kaasa ka fai­ lide tõmbamine, muusikutele muutus plaatide väljaandmise kõrval rahaliselt üha tähtsamaks kontsertide andmine.

BDG esimene läänest toodud esi­ neja oli kileda häälega Jimmy Somer­ ville. Järgnes sakslaste tehnopunt Scoo­ ter. Esinejate nimekiri muutus aastaaastalt üha nimekamaks: East 17, Pro­ digy, Depeche Mode, Pet Shop Boys, El­ ton John... Läbimurdeks kujunes Metal­ lica kontsert suvel 1999, mida BDG rek­ laamis lääne publiku ligimeelitamiseks esimest korda MTVs. Selleks ajaks oli Peeter saanud Root­ sis käies kaubale sealse suurima pro­ mootori, ABBA tuure korraldanud Tho­ mas O. Johanssoniga. Peagi tõusis rootslane maailma suurima kontserdi­ firma Live Nation Euroopa osa juhtkon­ da. Live Nationist sai BDG koostööpart­ ner ja suhted toimivad seniajani. Täna­ vu suvel müüsid Rebased enamusosalu­ se oma kontserdiäris just Live Nationile.

Mõne aastaga tõusid Rebased oma valdkonna tippu. Eesti kõrval korralda­ sid nad üritusi Lätis ja Leedus, Ukrai­ nas ja Venemaal. Ka eelmainitud Mosk­ va-reisi põhjustas USA rokkbändi Ma­ rilyn Mansoni kontserdi korraldamine Moskvas.

Pole mingi ime, et kui Eesti või­ tis Eurovisioni, valiti just Peeter siinse kontserdi produtsendiks.

foto tiit blaat

Peeter (40) ja Priit Rebane (46) lõid Baltimaade edukaima meelelahutusfirma BDG. Nad on ka Tallinna Solarise Keskuse eestvedajad.

Aasta Ettevõtja 2013 BDG Holdings (2012) Käive 12,4 miljonit eurot Kasum 1,5 miljonit eurot Töötajate arv 99 Käibe jaotus Eesti 54%, Leedu 24%, Läti 19% Priit ja Peeter Rebase osalus 90%

KOHVRITE JA KOTTIDE KESKEL: Üha rohkem filmitööstusega tegelevad vennad Peeter ja Priit (hoiab mikrofoni) oma Tallinna kontoris Nepali-reisi kraamiga.

2003. aastal kutsuti ta juba esinema Londonisse iga-aastasele elava muusika konverentsile. Ta juhtis seal koos Unga­ ri suurima muusikaagentuuri bossiga arenevate turgude paneeli. Ööklubi ja kontserdid on vaid pool ärist. Juba Hollywoodi nimi ütleb, mis­ sugune sektor vendi magnetina tõm­ bas.

Rebased lasid 1990ndate keskel Sõpruse kino teise saali ehitada ümber Tallinna kõige mugavamate istmetega kinoks. Nad olid kinoäris kõvasti sees, tuues kuni 2004. aastani sisse Walt Dis­ ney stuudio filme, sealhulgas sellised

hitid nagu “Lõvikuningas”, “101 dal­ maatsia koera” ja “Notting Hill”.

Kui soomlaste Forum rajas Tallin­ na esimese kobarkino Coca-Cola Plaza, tulid Rebased välja oma kinokomplek­ si ideega. See pidi kerkima Eesti esimes­ se moodsasse kaubanduskeskusse Kris­ tiines. Kuid Ernesto Preatoni ihkas liiga kopsakat renti ja avalikkuses välja hõi­ gatud diil kukkus läbi.

Rebased ei loobunud ideest. Nad lõid käed investeerimispankur Tõnis Haaveli ja Sky raadio juhi Ilmar Kompu­ sega ning osalesid Sakala keskuse hoo­ nestusõiguse konkursil. Kultuuriminis­

teeriumi toonane kantsler Margus Al­ likmaa soovitas sinna rajada ka kont­ serdisaali.

Olemasolevasse Sakala keskusse ei saanud neid mõlemat mahutada. Ven­ nad otsustasid keskuse lammutada.

Sel kohal laiunud paekivist lahma­ kat sõimas rahvas Karl Vaino järgi Kar­ la katedraaliks. Kui paljastus lammuta­ mishuvi, viskus osa kultuuriinimestest kommude-aegse keskuse kaitsele.

“Tagantjärele on seda päris hale­ naljakas meenutada, eriti vaadates, kui palju kasutust meie kontserdimaja täna leiab võrreldes vana majaga.”

Muidugi omandas toimunu kiires­ ti poliitilise värvingu. Kinnisvaraaren­ dajad rahastasid nii avalikult kui salaja (nagu näitas Ivo Parbuse kohtuprotsess) Tallinna valitsevat Keskerakonda. Pee­ ter Rebane läks teist teed: ta astus par­ teisse. Põhjendas seda sooviga muuta Eesti maksupoliitikat, kus kontserdipi­ leteid maksustatakse 20 protsendi suu­ ruse käibemaksuga, samas kui Lätis on tase null. BDG korraldaski üha rohkem üritusi “lõunaosariikides”.

Priit arvab, et piletite käibemaksu alandades suudaks nad märksa rohkem turiste Eestisse meelitada ja selle kaudu riigile tulu teenida. Kuid riiklik poliitika on nende vastu.

“Oleme uhked Eesti üle! Sest meil on kõige väiksemad pensionid Euroo­ pas!” pilkab Peeter poliitikuid ja jätkab tõsiselt: “Olen selle vastu, et sotsiaalabi ja meditsiin on väärtusahela tagaotsas ning NATO-le relvade ostmine ja ma­ janduskasv on ainsad prioriteedid. Ma arvan, et see on vale. See aeg on läbi, kus ettevõtjad hindasid vaid madalaid makse!”

Solaris pidi valmima 2006. aastal.

Kempluste tõttu linnavalitsusega venis projekt kolme aasta võrra. Avamine toi­ mus oktoobris 2009 ehk keset sügavat kriisi. Peeter pidi üürnike hankimiseks päris palju “võimlema”. Mõned ettevõt­ ted ütlesid varasemad lubadused üles, Kikka Kõrtsiga käis keskus hüvitise saa­ miseks isegi kohut.

15

Aasta Ettevõtja 2013 andres putting

Cinamoni kino avamisega Solarises lõid Rebased kinopiletite hinnad alla.

Kett laienes Tartusse ja hõivas poole Eesti kinoturust. Järgnes kinode avami­ ne Lätis ja Leedus.

Iga kaubanduskeskuse tõmbekes­ kus on toidupood. Tagantjärele tunnis­ tavad vennad, et algses äriplaanis pol­ nud toidukauplust. Kuid nad ei korra­ nud Neinar Seli Tasku keskuses tehtud viga, vaid avasid toidupoe kohe. Seejuu­ res ilmnes Peetri komme vahetevahel detailidesse laskuda – tema nõue oli, et esimesest päevast peale peab sealt saa­ ma Ben & Jerry’se jäätist. Ta raius seda nii kaua, kuni toidupoe operaatoriks va­ litud Jüri Vipsi firma selle eritellimusel ära korraldas.

Ja erinevalt Coca-Cola Plazast, mida osa meediast CC Plazaks nimetas, läks kohe ilma ühegi tõrketa käibele Nokia Kontserdisaali nimi. Keegi ei hakanud teda nimetama N. kontserdisaaliks.

Praeguseks on Solarisest saanud tallinlaste lemmik, teda külastas mul­ lu 8,9 miljonit inimest. Keskus kavatseb arendada veelgi enam vaba aja veetmi­ se võimalusi.

“Tõenäoliselt oli Solarise loomine seni meie kõige pikem ja raskem pro­ jekt. Samas on tihtipeale suurimad kor­ daminekud hoopis pisikesed asjad. Het­ kel näiteks tegeleme ühest Tiibeti kogu­ konnast rääkiva dokumentaalfilmiga,” ütleb Peeter.

Muidugi ei läinud kõik asjad nagu õlitatult. Näiteks 90ndatel kavandasid vennad suure ööklubi rajamist Riiga, kuid rahastust lubanud Hüvitusfond hüppas alt ära ja napsas huvi pakku­ nud kinnistu vendade nina eest.

Eelmisel kümnendil avasid Rebased Lounge 8 Riia-versiooni vahetult enne suurt kriisi, mis oli Lätis veelgi valusam kui Eestis.

Kümme aastat tagasi kirjutas Posti­ mees pärast Pühajärve Beach Party nu­ tust tulemust, et BDG lõpetab staaride sissetoomise sootuks. See oli küll aja­ kirjanduslik liialdus, kuid vennad tegut­ sesid seepeale tõesti ettevaatlikumalt.

“Beach Party ost ongi vahest seni suu­ rim negatiivne õppetund. Õppetund sellest, et ilma tugeva sisemise usuta ja motiveeritud kompetentse mänedž­ mendita pole mõtet ühtegi projekti ette võtta,” ütleb Peeter.

Kontsertide korraldamine on riski­ bisnis – pole haruldane, et üritus jääb ära. Seetõttu on Rebased oma kontser­ te kindlustanud. “Meile on arusaamatu, kuidas mitmed konkurendid julgevad 16

SOLARIS: Pidi tulema “linna süda – koht, kus alati midagi toimub.” Ja tuligi.

pileteid müüa kontserti ärajäämise vas­ tu kindlustamata. Alles kaks aastat ta­ gasi jättis üks suur artist haigestumise tõttu rea kontserte ära ja üks meie kon­ kurent Leedus on siiani osale piletiost­ jatele piletiraha võlgu.”

BDG kontor paikneb Solarise viien­ dal korrusel. Külastajaid tervitab läbi klaasukse lustakas maal kahest loomast – rebastest loomulikult. Ülesehituselt on BDG klubiline ette­ võtmine, kus kõik teevad tööd seal, kus on parem, ja siis kui vaja. “Me ei pool­ da 8–17 töökorraldust, sest iga inime­ ne on erinev. Oluline on tulemus, mit­ te selle saavutamise koht ja aeg,” räägi­ vad Rebased.

Vendade tööjaotus pole selgelt ära jagatud. “See muutub pidevalt ja ei ole kivisse raiutud. Priit on kompetentsem finants-legaalsetel ja tehnilistel teema­ del ning mina tegelen rohkem “pehme­ mate” teemadega,” ütleb Peeter.

Vennad hindavad stabiilsust (neil on sama raamatupidaja ja audiitor juba 15 aastat) ja samal ajal ka loovat mõtle­ mist. Oluline on tiimitunne, töötajate­ vaheline klapp.

Tütarfirmade juhtimisse vennad enam igapäevaselt ei sekku, seetõttu on üks raskemaid küsimusi usaldusväärse­ te ja nutikate töötajate leidmine. Nad te­ gutsevad ju äris, kus liigub rohkelt sula­ raha ja virutamise ahvatlus on suur.

Otseseid eeskujusid on neil äris vähe, välja toovad Richard Bransoni.

Väga pikki plaane Rebased ei tee.

Maksimum aasta peale ette.

Kui kohtume, pakivad Rebased rei­

sikotte. 75 kilo filmimisvarustust pluss isiklikud asjad ootavad lendu Tiibeti Nepali-osasse, kus vennad väntavad do­ kumentaalfilmi “Keelatud kuningriik”.

Peeter on režissöör, Priit produtsent.

Filmide tootmine on Rebaste uusim suund. Peeter Rebane pälvis avalikku­ se tähelepanu kolm aastat tagasi, kui ta oli Pet Shop Boysi video “Together” la­ vastaja.

Tänavu sai ta hakkama palju suure­ ma tükiga, võttes üles Robbie William­ si Tallinna-kontserdi. Seda on näidatud umbes 1400 kinos 35 riigis. “Septemb­ ri lõpus andsime koopia üle BBC-le, kes võttis selle telelevisse üle maailma. Kee­ gi õnnitles hiljuti, et see on juba taas­ iseseisvunud Eesti suurima vaatajas­ konnaga film.”

Kuid see on alles algus. Peeter lõi klassikaaslastega USC filmikoolist pro­ duktsioonifirma Factory. Juba on val­ mis mitu muusikavideot ja reklaami (sh laevafirma Tallink ja lumesaanide toot­ ja Polaris omad). Üks dokumentaalfilm on montaažis, teise võtted käivituvad neil päevil Tiibetis. Lisaks on arenduses kaks täispikka mängufilmi. Üks räägib keelatud homoarmastusest Nõukogu­ de Liidu lennuväes ning teine, mis on mõeldud Vabariigi 100 aasta juubeliks, vapratest paadipõgenikest, kes purje­ tasid 1944. aastal oma kipaka alusega mitte Rootsi, vaid üle ookeani Ameeri­ kasse!

See pole tavaline lugu. Kuid Rebas­ te põhimõte ongi, et nad teevad vaid seda, mis neile meeldib ja mis on ka eriline.

Aasta Ettevõtja 2013

t

s finali

Prantsuse IT-ärimees kogub Eestis reklaamimiljoneid Thomas Padovani (29) vallutab Tallinnast maailma veebiliiklust ja käib Keilas seenel.

Mari Mets ajakirjanik

N

äiliselt väike IT-ettevõte Adcash peidab end Tallinna südalinnas Kaupmehe tänava sisehoovis.

Firma kontor meenutab miniversiooni mõne ülikooli kampusest, sest kõik ette­ võtte osakonnad asuvad kahel pool kit­ sast tänavajuppi, igaühel oma sissepääs.

Töötajad siblivad osakondade vahel üle hoovijupi nagu tudengid ülikoolilinna­ kus ühest loengust teise rutates. Klaas­ uksi ja aknaid katavad hiiglaslikud kärts­ lillad firma logodega kleepsud. “Meie

18

järgmine plaan ongi ehitada sellele tun­ nelile katus peale, et vihmaga ei jääks üle tee mänedžeri juurde minemata,” naljatab ettevõtte juht Padovani.

Viis aastat tegutsenud Adcash pa­ neb oma maailmavallutusplaanide ja kiire edulooga tahes-tahtmata võrdle­ ma firmat algusaegade Skype’iga. Ette­ võte müüb online-reklaamipindu, lei­ des oma klientidele parimad veebile­ hed nende toodete reklaamimiseks, jah­ tides võimalikult suurt klikkide hulka ehk veebiliiklust.

Adcashi peamised kunded on tuntud arvutimängude tootjad, teiste seas näi­

teks Ubisoft, Travian Games ja Electronic Arts. 2012. aastaks kasvatas viis aastat tegutsenud firma oma kasumit mulluse­ ga võrreldes kuus korda, tänavu küündib ettevõtte käive 25 miljoni euroni aastas.

Padovani nimetab oma firmat tagasi­ hoidlikult startup’iks, kes pole veel maa­ ilma mastaabis midagi saavutanud. Tei­ sed firmad ei taha teda aga enam ammu startup’iks nimetada. Ümbersünd köögifirmast Padovani esimene oma firma Adcash sündis ühes Õismäe köögis. Kui ta 2007. aasta lumises detsembris Tal­

Aasta Ettevõtja 2013 foto vallo kruuser

AS Webinfluence Group (Adcash) (2012) Käive 12,5 miljonit eurot Kasum 3,8 miljonit eurot Töötajate arv 44 Käibe jaotus 71% Euroopa Liit, 29% muu maailm Thomas Padovani osalus: 65%

MEES METSAST: Nii kui tänavu sügisel Eesti avalikkus Thomas Padovanist esimest korda kuulis, ahhetas isegi suur osa reklaami- ja digiinimestest: kes see veel on?

linnas maandus, oli ta just lõpetanud Prantsusmaal töö makseteenuseid pak­ kuvas startup’is, kes oli kasvatanud oma käibe kolme aastaga kahelt miljo­ nilt eurolt kahekümnele. Eestisse tuli ta tööintervjuule sarnasesse pangamak­ seid vahendavasse firmasse.

Pärast kümmet siin veedetud päe­ va ostis ta endale juba veebruariks ühe­ otsapileti Eestisse. Peagi kohtas ta oma eestlannast abikaasat Juliat, kelle Õis­ mäe köögiaua taga prantslane oma fir­ mat sepistama asus.

“Mul oli alati ambitsioon luua mi­ dagi globaalset, kuid Prantsusmaal on

väga raske ettevõtlusega alustada, sest uutel tulijatel on sealsesse tohutusse riiklikku süsteemi väga raske sisse saa­ da, see kubiseb bürokraatiast. Tänane Eesti turg kohalikus mastaabis on nagu Prantsuse turg viie aasta eest. Oma et­ tevõttega alustamine on paraku algu­ ses igal pool väga tüütu, huvitavaks lä­ heb alles aasta pärast.”

Padovani otsis enda sõnul tükk aega head ideed. Kui selle leidis, nägi kõvasti vaeva klientide leidmisega, alguses Prant­ susmaalt, hiljem juba kaugemalt. Ta tegi seda koos Arnaud Granaliga, kes olevat tõeline IT-geenius, kellega Padovani kord Prantsusmaal tutvus ja kelle endaga Ees­ tisse meelitada suutis. Täna vastutab Gra­ nal firmas tehnoloogiaarenduse eest.

Kahe aastaga õnnestus firmal koli­ da kontor Õismäe köögist Rotermanni korterisse.

Kontoris rahvaste paabel Padovani alluvuses töötab Adcashi Tal­ linna kontoris 30 inimest, lisaks 10 Mehhikos ja Bulgaarias. Juurde otsitak­ se veel ligi 15 inimest.

Enamik Tallinna töötajaskonnast­ ki pole eestlased. “Mehhiko, Hiina, Bul­ gaaria, Itaalia, Prantsusmaa, Venemaa, Eesti,” nimetab Padovani riike, kust tema töötajad pärit on. Osa neist kolis Eestisse tööpakkumise peale, ligi poo­ led elasid siin juba varem. Tema vend juhib Mehhiko harukontorit, koodikir­ jutajad töötavad peamiselt Bulgaarias ning hiljuti avas firma oma uue haru ka Iisraelis Tel Avivis. Üritati ka Türgis, aga türklased ei mõistnud Padovani sõnul Eesti juurtega firma tööstiili.

Raskeim osa Eestisse kolimise juu­ res oli Padovanile siinsesse kultuuri su­ landumine. “Keegi ei puuduta ega kõ­ neta ilma väga veenva põhjuseta naljalt kedagi, selline distantseeritus oli algu­ ses üpris veider. Nüüd oskan ma selles­ se juba lugupidavalt suhtuda. Viie aasta jooksul on ka eestlased ise avatumaks muutunud.”

Oma äri alustamiseks on Eesti tema meelest ideaalne koht. “Kõik räägivad suurepärast inglise keelt, maksusüs­ teem soosib ettevõtlusega tegelemist, siin on põhjamaine töökultuur – ei draamasid, venitamist ega ilustamist –, IT-sfääris lähevad siin käiku kõik uuen­ dused, mida vana Euroopa riigid ei taha omaks võtta. Eestlaste ambitsioon eri­ neda kõigest, mis toimus siin veel kahe­ kümne aasta eest, paistab tugevalt sil­ ma,” loetleb ta põhjuseid.

Adcashi multikultuurne töötajas­ kond käib tihedalt läbi ka vabal ajal, ühiselt mängitakse näiteks keeglit või puhatakse nädalavahetustel Saare­ maal. “Eks meil ikka tekib küsimusi, kas süüa salatit enne või pärast pearooga – prantsuse või itaalia moodi?” heidab Padovani nalja värvika seltskonna kul­ tuuride põrkumise üle. “Ma usun äris põhimõttesse, et hea kollektiivse tule­ muse tagavad individuaalsed võidud – kõik pingutavad maksimaalselt, pärast joome koos õlut.”

Seda, et tänapäeva reklaamivaenuli­ kud internetikasutajad on valmis maks­ ma hoopis reklaamide mittenägemi­ se eest veebisaitidel, rääkimata siis veel neile klikkimisest, Padovani ei karda.

“Inimestele ei meeldi ka hommiku­ sed liiklusummikud, ikka sõidavad kõik autoga tööle. Nad teevad need hommi­ kud meeldivamaks näiteks autos muu­ sikat kuulates. Meie ei koorma inime­ si liigsete reklaamidega, vaid esitame neid vähem, aga nii, et nendest mui­ du tüütutest bänneritest tarbijatele ka kasu oleks, et nad neist uusi ideid saaks. Kui muidu tüütu vilkuv bänner annab sulle idee, kuidas nädalalõpp naisega toredamaks muuta, siis on see oma eesmärgi täitnud,” selgitab ta.

Padovani on pärit Lyonist, kust pää­ seb igale poole – Alpidesse, Vahemere äärde, Pariisi – paaritunnise autosõidu­ ga, nagu Eestiski. Mööda Eestit sõidab prantslane peamiselt laskmisvõistlustel käies, laskesport on ta suur kirg. Tal on ka relvaluba, aga ta pole kunagi mõel­ nud Eestis relva kandmisele, sest tun­ neb end siin alati turvaliselt.

Väga kõrgelt hindab ta Eesti puhast loodust, nädalavahetustel meeldib tal­ le käia Kaberneemes ja Keila ümbru­ ses seenel, tegeleda aiatöö ja kokkami­ sega. Igal nädalal lubab ta endale um­ bes ühe luksusliku sigari, mille tõmba­ mist ta tõeliselt naudib, mõistmata tal­ vel maja ees külmetades suitsetamist.

Kollektsionäärina on tal kogus ligi viis­ sada sigarit.

Hoolimata reklaami müümisest ligi 250 riigis on Padovani oma fir­ ma haarde ülemaailmseks muutmi­ sel oma sõnul alles päris alguses. Lähi­ aja ­plaanidest pakub talle lisaks järk­ järgulisele Ameerika turu avastamisele enim elevust hoopiski peagi perre sün­ div beebi.

Lugu ilmus esimest korda 21. septembril Eesti Päevalehe laupäevalisas LP. 19

Aasta Ettevõtja 2013

tID

s finali

Valgevene vendade globaalne Eesti äri Telekomiettevõtte Top Connect juhid Anthony (31) ja Max Rivshin (37) tahavad Eesti peakontoriga firmast teha globaalse turuliidri.

Askur Alas Eesti Ekspress

T

op Connect on ainus kõigis kol­ mes Balti riigis terviklikke äri­ sidelahendusi pakkuv ettevõte.

Baltikumis on firmal 10 000 äriklienti, kelle hulgas on nii “mees-ja-koer” tüüpi pisifirmasid, kui ka suuri kõnekeskusi.

Ka Läti ja Leedu valitsusasutuste sidela­ henduste eest hoolitseb Top Connect.

Firma edu pant on aga rahvusvahe­ line SIM-kõnekaart TravelSim, mille abil saab 135 riigis tasuta vastu võtta kõne­ sid ja säästa rahvusvahelistelt kõnedelt kuni 85 protsenti. Kaart toimib kõikidel kontinentidel ja seda kasutab ligi kolm miljonit inimest.

Toome ühe tüüpilise näite: klient elab Austraalias ja sõidab kolmeks nä­ dalaks Euroopasse puhkama, külasta­ des kümmet riiki. Selle asemel, et kasu­ tada oma Austraalia SIM-kaardiga hirm­ kallist rändlusteenust või soetada igast riigist eraldi kohalik SIM (eri numbrite­ ga mõistagi), võib ta hankida Austraa­ liast endale TravelSimi, mida saab kasu­ tada kõikides riikides – soodsalt ja ühe numbriga. See on ettemaksukaart ja ei too kõnekuludes hiljem mingeid hal­ bu üllatusi.

Top Connecti TravelSimi müüjad on erinevad, nendeks võivad olla nii reisi­ bürood kui ka telekomifirmad (Eestis kaarti ei müüdagi!).

Ja on üks väike “maagia” veel: Tra­ velSimiga on kõik kõned sissetulevad kõned, mis on välja minevatest kõne­ dest reeglina soodsamad.

Top Connect on sisuliselt globaalne virtuaaloperaator, kes näiteks Eestis ka­ sutab EMT võrku.

Otsisid ärile turvalist keskkonda Esmapilgul võib tunduda imelik, miks Kanadas elavad Valgevene päritolu ven­ nad Max (37) ja Anthony Rivshin (31) seda äri Eesti kaudu ajavad.

20

Rivshinid on firma omanikud ja ju­ hid. Nad kasvasid üles Nõukogude ajal Minskis, sealt emigreerusid nende va­ nemad 1991. aastal, kui olukord oli äär­ miselt ebastabiilne, Kanadasse.

“Isa otsis turvalist riiki Euroopas, kus äri teha ning kust saaks teenuseid eks­ portida. Seaduslik baas pidi paigas ole­ ma, Venemaa ega Valgevene ei tulnud kõne allagi,” räägib vanem vend Max. Top Connectile panigi 1995. aastal aluse vendade isa Mikhail Rivshin, kel­ lelt pojad töökust, ausust ja äris asjade tasakaalus hoidmist õppisid.

“Isal oli Eestis sõpru, kellega tal oli ärilisi kokkupuuteid. Ta võttis nendega ühendust. Eestis olid 1990ndate kesk­ paigaks juba seadused paigas ja äriklii­ ma hea – täpselt seda meil vaja oligi.

Nii saigi Eesti meie äride baasiks,” lisab Anthony.

Pärast seda, kui Mikhail seitsme aasta eest suri, võtsid pojad firma juh­ timise üle ja on tüüri juures koos. Max vaatab rohkem “üldpilti”, Anthony sü­ veneb detailidesse. Nii täiendatakse tei­ neteist.

“Jätkasime edukalt seda, mida tema alustas. Viimase seitsme aasta jooksul on aastatulu kümnekordistunud. Oleme Eesti kontorile lisaks avanud esindused Lätis ja Leedus, mis on nüüd stabiilselt kasumlikud,” on Max uhke.

Firmas on palju müügimehi ja Max jälgib, et nende töö oleks tulemuslik.

Anthony lahendab jooksvaid problee­ me, samuti hoolitseb selle eest, et müü­ gimehed saaksid müügipreemiad või­ malikult kohe, mitte aasta lõpus.

Max ütleb, et IT-firmas sõltub väga palju ideest. “Pead pidevalt tulema väl­ ja uute suurepäraste toodete ja teenus­ tega, mille elutsükkel on aina lühem.

Uue tootega tuleb turg äärmiselt kiires­ ti võita ja siis edasi liikuda, sest varem või hiljem on turg üle küllastunud ja pead jälle millegi uuega välja tulema,” räägib ta.

Anthony lisab, et klient on edu võti.

“Meil teavad kõik, et töötame kliendi­ le. Isegi kui klient esitab meile tühisena tunduvaid küsimusi või on tal tühisena tunduv probleem.”

TravelSimi kaardi populaarsus raja­ neb suuresti ülimadalatel rändlustasu­ del. Aga Euroopa Liit tahab rändlusta­ sud üldse ära kaotada – mis saaks ette­ võttest siis?

Max ütleb, et siis sureb TravelSim Euroopa Liidus välja ja tuleb leida uus nišš.

Ent muutused on vaid liidusisesed, positiivsest küljest langeksid ka firma kulud, mis on kasulik väljaspool liitu.

Meeldiks olla rändlusteenustega tipus Ambitsioonid on Rivshinitel suured – nad on öelnud, et tulevikus võiks Top Connect telekomiettevõttena olla võr­ reldav Google’i või Apple’iga interneti­ teenuste turul.

“Meile meeldiks olla Apple. Meil on ressursid, inimesed, turundus, partne­ rid, tarnijad – kõik komponendid – pai­ gas. Rändlusteenuste valdkonnas taha­ me olla suurimad. Meie roaming-­kaart on juba suurim, aga pikk tee on veel ees,” ütlevad vennad.

Top Connect saab Anthony arvates laieneda ka Balti riikides. Majanduslan­ guse ajal 2008. aastal ostis Top Connect väiksemaid konkurente, võttes üle ka nende kliendid. Mullu osteti Lätis mo­ biilsidele keskendunud Triateli äri. Pise­ mate konkurentide allaneelamine jät­ kub.

“Lätist ja Leedust pole me võtnud dividende kümme aastat. Kellelgi pole samasugust pühendumist,” ütleb Max. Jätkub ka laienemine maailmakaar­ dil uutesse riikidesse. Mida rohkem tur­ ge, kus Top Connecti teenuseid kasuta­ da saab, seda tugevam on firma.

Rivshinid usuvad, et suur potent­ siaal on Aasias, Kesk-Aasias, LõunaAmeerikas ja Aafrikas.

“Hiina koduturule pole mõtet pür­ gida – seal on väga keerulised reeg­ lid, võib kulutada palju raha, aga nad ei luba sul ikkagi edukad olla. Aga kui

Aasta Ettevõtja 2013 foto erakogu

OHOO: Max (paremal) ja Anthony Rivshin tunnistavad, et Eesti Aasta Ettevõtja finalistide hulka valituks osutumine oli neile väga suur üllatus.

meie kliendid reisivad Hiinasse, saame neile teenust pakkuda. See võttis palju aega ja poliitikat, aga sai tehtud,” rää­ gib Max. Veel tahavad vennad pidevalt töö­ tada kvaliteedi parandamiseks ning tuua turule täiesti uusi rändlusega seo­ tud tooteid ja teenuseid. Näiteks keva­ del tullakse välja andmeside rändluse projektiga.

Anthony: “Keegi ei tea täpselt, kui­ das inimesed kümne aasta pärast suht­ levad – kas telefoni või mõne muu seadmega. Igatahes tahame olla firma, mis neid teenuseid osutab.”

Töö käib ajavahega võideldes Seitsmetunnise ajavahe tõttu on venda­ del Eestis baseeruvat äri Kanadast juh­ tida üsna keeruline, ent mitte võimatu.

Tõusevad nad tavaliselt vara – Ant­ hony kell 6, Max kell 8. Eestis on siis pä­ rastlõuna. Järgnevad konverentsikõned Eestisse ja partneritele üle maailma.

Rikkaks vennad end ei pea. Omada palju ei soovi. Kallid sportautod neid ei

Top Connect (2012) Käive 62,6 miljonit eurot Kasum 9 miljonit eurot Töötajate arvEestis 100, Baltikumis kokku 200 Käibe jaotus võrdsete osakaa­ ludega viis regiooni: Lähis-Ida, Põhja-Ameerika, Ida-Euroopa, Lääne-Euroopa ja Austraalia.

Max ja Anthony Rivshini osalus 100%

huvita. Ütlevad, et raha teeb lihtsalt va­ baks kulutuste jälgimisest.

Vennad leiavad, et töötajate palgad peavad olema konkurentsivõimelised ja üle sektori keskmise. Oma töötajate­ le pakuvad nad mitmesuguseid koolitu­ si ja sportimisvõimalusi, sest kõva töö kõrvalt peab oskama ka puhata.

Mõlemad vennad on saanud ma­ jandusalase kõrghariduse Yorki ülikoo­ lis. Anthony lõpetas keskkooli Kanadas.

Max võttis äri juhtimisest osa ülikoo­ lis käies.

Nad räägivad vabalt valgevene, vene ja inglise keelt, küll aga mitte ees­ ti keelt.

Anthony sõnul võib Valgevene taust küll aidata äri teha, kuid tegelikult ei käi äri rahvuspõhiselt, vaid filosoofia- ja ideedepõhiselt.

Anthonyle meeldib golf, jõutrenn ja suusatamine, samuti reisimine Euroopa erilistes paikades nagu näiteks Island.

Max teeb tervisejooksu ja on pe­ reinimene: tal on kaks last. Ütleb, et kuna tema naine on hõivatud omaenda kinnisvarafirmaga, siis on tema “hobi” viimasel ajal laste transportimine kooli, lasteaeda ja ringidesse.

Vabadel hetkedel loeb Max raama­ tuid ajaloost ja majandusest – Keyne­ si teooriast, George Sorosist, Henry For­ dist, Steve Jobsist jt.

Max: “Mulle meeldivad Fordi julged ideed masstootmise käivitamisel, toot­ mise efektiivsemaks tegemisel ja tema palgapoliitika. Ta kahekordistas tea­ tavasti oma töölistel palka, kui tal jäi krooniliselt puudu laienemiseks vajali­ kest töökätest. Meiegi oleme alati hin­ naliidrid, alati toome hindu alla, aga kasvame ikka rohkem kui teised.”

Teine tõdemus Fordilt, mis Maxi paelub, käib kasumi kohta: lõppkokku­ võttes pole kasum oluline. “Tähtis on omada konkurentsivõimelist toodet.

Kui see on, tuleb kasum nii või teisiti.

Kui klientidele toode ei meeldi, siis lõ­ petad halvasti. Vaadake kas või Nokiat,” ütleb ta.

Mure Eesti pärast: pole panku Maxi sõnul rajati firma Eestisse algu­ sest peale globaalse äri tegemiseks.

Vennad käisid esimest korda Ees­ tis 1998 ja külastavad Eestit mitu kor­ da aastas.

Eesti suurim probleem on Maxi ar­ vates see, et siin pole oma pangandus­ süsteemi. Kui pisipangad välja jätta, on kõik pangad välisomanduses. “Niikaua, kui Eestil pole oma panku ja pangandu­ se üle kontrolli, ei saa Eesti edukaks. Fi­ lipiinid ja Mehhiko ekspordivad palju, aga neid ei saa pidada edukateks riiki­ deks. Ma pole kunagi näinud edukat rii­ ki, kel pole oma panku,” ütleb Max. 21

fotod bestra engineering

Aasta Ettevõtja 2013

Sõnum tublilt kolkaküla töösturilt Hellar Mutle (53) tõestas, et pisikeses külas on võimalik teha keerukaid tippklassi seadmeid naftapuurtornidele. Ta kandideerib teist korda aasta ettevõtjaks, sest tal on kõlapinda vajav sõnum.

Toivo Tänavsuu toivo.tanavsuu@ekspress.ee

V

äikeses Päri külas Viljandi kül­ je all ei ole asjad kaugeltki nii, nagu Jüri Mõis kunagi rääkis.

Sellesse maakolkasse investeeritud raha ei ole maha visatud. Päril ei sure elu ega ettevõtlus – oht, mis väikeseid kohti tavaliselt kummitab. Päri kandi inimesed ei lähe välismaale tööle, hoo­ pis vastupidi – tööstus õitseb, spetsia­ listid tulevad välismaalt kodukülla töö­ le tagasi!

Selle fenomeni põhjus on firma Bestra Engineering, kes on maailma­ klassi tegija masinaehituses.

Bestra Engineering valmistab Nor­ ra projektijuhtimisfirmade tellimisel unikaalseid seadmeid, suuremahuli­ si metallkonstruktsioone, masinaehi­

tuslikke detaile ja koostusid, mis rända­ vad üle maailma nafta- ja gaasitööstus­ se, peamiselt puurtornidele. Bestra too­ dang jõuab selliste suurte ja tuntud te­ gijate käsutusse nagu National Oilwell Varco, Statoil, Petrobas, Maersk, Alcoa, Vestas jt.

Kui neid erinevaid agregaate Bestra tsehhides vaatad, ei saa esimese raksu­ ga arugi, milleks need võiks olla mõel­ dud. Aga jahmatab toodete suurus ja mass – need võivad kaaluda kümneid tonne. Ja on kaugjuhitavuse poolest üp­ ris kõrgtehnoloogilised.

Mutle asutas Bestra koos kolme Norra partneriga. Ta on tagasihoidlik, ent visa töömees, kes tegi ettevõtlu­ sega tutvust juba Nõukogude ajal, kui alustas autode parandamisega. Hiljem tegutses ta mööblitööstuses tootmisju­ hina, kus leidis ka Norra kontaktid.

finali

st

Päri külas sai metalliöötlus alguse kuue aasta eest. Aasias ei lastud sada­ mast välja üht Norra laeva, millel puu­ dus kaks vintsi. Norras ei tahtnud kee­ gi sellist tüütut pisitööd, kuid Mutle fir­ ma tegi vintsid Päri ümbruskonna ette­ võtete abiga ära.

Järgmisena käis Trinidadist ja Toba­ gost üle troopiline torm, kahjustades sealseid naftaplatvorme. Jällegi tuli täi­ ta üks kiirtellimus ning Mutle firma sai hakkama.

Nelja aasta eest tegi Mutle radikaal­ se otsuse keskenduda vaid enim väär­ tust loovatele töölõikudele metallitöös­ tuse pikas tootmis- ja tarneahelas. Sel­ lest ajast peale tehakse vähem, ent kal­ limat tööd.

Kolm aastat tagasi sai käidud sa­ mas firmas, tegemas lugu samast me­ hest, kes osales samal Aasta Ettevõtja konkursil.

Firma on selle ajaga järjekindlalt tooteahelas kõrgemale tõusnud, tehes vähem detaile ja rohkem “võtmed kät­ te” valmislahendusi ja “rätsepatööd”.

Liigutud on mitu sammu tehnoloogilise disaini poole.

Tootminegi on veidi laienenud.

Mutle ütleb, et kolm aastat tagasi ei suutnud ettevõte seda, mida suudab praegu. Ning kolme aasta pärast on tõenäoliselt taas uus kvaliteedihüpe.

Mutle on ettevõtjana ka natuke “teise staatuse” mees kui kolme aas­ ta eest: muidu ikka sama innukas töö­ mees, kes räägib parema meelega oma firmast, töötajatest ja sektorist kui oma hobidest, uhkest Mercedesest ja tubli­ dusest. Ent keskkooli lõputunnistuse kõrval on Eesti ühel parimal ettevõtjal alates 2011. aastast ka ülikoolidiplom.

“Linnuke kirjas!” ütleb Mutle.

Teiste Aasta Ettevõtja finalistide seas tunneb Mutle end “nagu raske­ veok Ferraride ning Maseratide selts­ konnas”. “Ümberringi kiired ühendused, kommunikatsioon, reklaam ning gla­ muur ja kõik see, mida propageeritak­ se nagu ainuõiget elamise viisi. Teisalt mina oma sooviga muuta masinaehitus oma valdkonna juhtivaks veduriks.”

23

Aasta Ettevõtja 2013 Bestra Engineering (2012) Käive 7,9 miljonit eurot Kasum 0,3 miljonit eurot Töötajate arv 43 Käibe jaotus 100% Norra Hellar Mutle osalus 12,5 %

Nagu Martin Luther Kingil oli “unis­ tus”, nii on see ka Mutlel.

“Tahan propageerida mõttemaail­ ma, juhtimismudelit ja strateegiat, mis võimaldab nullist tipptegijaks kasvada.

Tahan öelda, et kõike seda on võimalik teostada meie mõistes „maakolkas“. Ta­ han esitleda tootmist kui perspektiivi­ kat ala, et see muutuks atraktiivseks ka noortele,” deklareerib ta.

Mutle arvates on idufirmad ja iga­ sugu “ülikonnastatud-lipsustatud” tead­ misteärid küll toredad, kuid kipuvad sa­ geli jääma “välklambi sähvatuseks”, mil­ le abil vaid väike hulk inimesi endale väl­ jundi leiab. Pikemas perspektiivis lisand­ väärtust loova tööga, mis ei ole odav all­ hange, makstakse aga pensionid ja pee­ takse riiki üleval – nii usub Mutle.

Ta on kindel oma sõnumi põhitee­ sis, et Eestis on hea tahtmise korral või­ malik ehitada kalleid ja keerukaid masi­ naid, kui meie siinsed ettevõtted koon­ daksid oma ressursid kokku ja tegut­ seksid koos kui üks.

Kord selgitanud talle keegi, et masina­ ehitus olla see, kui paned Stingeri masina lauale ja ütled: tee mulle sellest koopia.

Mutle sõnul ei saa valdav osa Eesti ma­ sinaehitajatest sellega hakkama, aga kui üks spetsialiseeruks ühele detailile, tei­ ne teisele, kolmas kolmandale – nii võiks Stinger ka siin nagu naksti valmis saada.

Ta ütleb, et masinaehitust on või­ malik arendada ka nullist väga kiiresti.

Vaid mõni aasta tagasi ei olnud Bestral ei ruume, seadmeid, inimesi ega eriala­ seid teadmisi. Päril oli ainult üks hale endine kolhoositöökoda.

Täna ollakse kenasti tellijate rada­ ril nii Põhjamerel kui ka Aasias. Päril on kujunemas omalaadne tõmbekeskus, nagu Volvo tehas Rootsis, mis haarab kogu tööstusharu oma tuules kaasa.

Just selliste tõmbekeskuste teket peaks riiklikul tasandil toetama.

“Kui jaotame koorma rammusat kasvumulda üle Eesti laiali, siis maa­ pind ei tõuse sellest millimeetritki. Aga kui paneme selle ühte hunnikusse, siis võime seal ka kõrvitsat kasvatada,” üt­ leb maamehe tarkus.

24

ÜKS TOODE: Alumiiniumkerega pääste- ja mobilisatsioonikiirkaater Bestralt.

Mutle on üritanud Eesti masina­ ehitajaid ja metalliettevõtteid ühe klastri alla kokku tuua, kuid see pole õnnestunud. Eestlane on tõrges naab­ riga koostööd tegema ning ajab oma rida. Nii on Eesti metallitööstus kil­ lustatud nii seadmete, oskuste kui ka raha poolelt. Mutle nimetab olukorda masinaehituses koguni “stagnatsioo­ nilõhnaliseks”.

Bestra on paindlik tegija, kes on keskendunud prototüüpidele – täies­ ti uue seadme välja töötamine – või nn järelturule, kus vanad naftaplatvormid vajavad spetsiifilist “varuosa”.

See on põnev ja pika vinnaga töö.

Praegu näiteks katsetatakse Lõuna-Hii­ na merel juba teist aastat firma tehtud tohutute mõõtmetega kallist seadet, mis on mõeldud kõrgsurvevoolikute ühendamiseks puurtorni peatoruga.

Eriti suure arenguhüppe on Best­ ra teinud puurimisseadmete osas – veel kolm aastat tagasi valmistati paljudele masinatele detaile, nüüd ollakse võime­ line panema kokku seade ise.

Avastamas on Viljandi kandi me­ hed ka “veealust maailma”. Koostöös ühe Eesti disainibürooga valmis Bestral terve seeria roboti juhitavaid veealu­ seid manipulaator-tööriistu, mis puuri­ vad vee all auke läbi terasplaatide. Meie poiste leiutis töötab edukalt Põhjame­ res 80 meetri sügavusel.

Mutle räägib, et ühel naftaplatvor­ mil leidis aset avarii ja just sellist sea­ det oli kiiresti enne sügistorme tarvis.

Bestra konkurentide jaoks oli projekt lii­ ga keeruline ja riskantne. Aga pärikad

tegid seadme koostöös ühe Tallinna di­ sainibürooga kahe kuuga valmis.

Müük käib peaaegu täielikult Norra kaudu, kus on Bestra suuromanikud ja müügiosakond. Aga Norrasse jääb Best­ ra toodangust väike osa, see rändab üle ilma laiali.

Huvitavamat masinaehitus- ja me­ tallitööd kui Bestras on raske leida. Kor­ raga on firmal töös ligi poolsada täies­ ti erinevat projekti. Iga kell võib sisse sadada mingi järgmine revolutsioonili­ ne tellimus.

Mutle: “Meil ei ole siin tavalisi liini­ töölisi, kes treivad tuima näoga aastast aastasse ühte ja sama võlli. Meie tööta­ jatel silmad säravad. Ja nad võivad end uhkusega spetsialistideks pidada nii siin kui ka sealpool piiri.”

Bestra juht on rohkem sukeldunud juhtimisstrateegiate maailma, lugenud läbi “sada kilo” raamatuid ning väidab, et võib kolmeks kuuks juhtme seinast välja tõmmata – tootmine Päris käib ilma tematagi nagu õlitatult.

Parimate praktikate otsimisel on tema lemmikuks kujunenud Singapur, kus head isiklikud suhted on tal võimal­ danud piiluda nii mõnegi eduka masi­ naehitusfirma telgitagustesse.

Mutle leiab, et Singapur oleks Eesti­ le hea eeskuju. Seal on väikesel maa-alal palju oma ala tipptootjaid, ent ometi on Singapurilgi kõik ressursid piiratud. Kui­ das siis nii? Väga lihtsalt: Singapuris on normaalne, et ühe kompetentsikeskuse spetsialist jagab oma teadmisi ja oskusi terve trobikonna eri ettevõtetega. Selli­ sest mudelist unistab Mutle ka Eestis.

Aasta Ettevõtja 2013 aasta ettevõtja 2012

Ruth Oltjer: võit tõi palju rahvusvahelist tähelepanu Kui suur oli üllatus pälvida Eesti aasta ettevõtja 2012 tiitel?

Suur üllatus oli kahtlemata juba see, et osutusin valituks finalistide hulka, kel­ lest igaüks olnuks võitu väärt. Võit tuli tõepoolest ootamatult. Keegi ju ei te­ gutse ettevõtlustiitli saamise nimel.

Juba finaali pääsemine oli tunnustus.

Võtan seda kui k­ omplimenti kõikidele Chemi-Pharmi töötajatele. On äärmiselt tore, kui sinu panust ettevõtjana mär­ gatakse ja esile tõstetakse.

resti eelnevate aastate töötulemustel.

Kuid Eesti aasta ettevõtja tiitliga kaas­ nenud kontaktid ja neist kasvanud äri­ suhted aitavad tulevikus äriedu säilita­ da. Olles juba korra konkursi program­ mis sees, annab see võimaluse kasuta­ da tiitlit kui kvaliteedimärki, kohtuda varasemate võitjate ning konkursil osa­ lenutega üle terve maailma. Ka Eestis on meil juba tekkinud varasemate võit­ jatega oma sisering, kus mõtteid vahe­ tada ja üksteist nõu-jõuga aidata.

Millel võiduga kaasnenust on teile suurim tähendus?

Näen konkursis võimalust propageeri­ da ettevõtlust, laiendada piire, arenda­ da kaubandussidemeid, intensiivista­ da riikidevahelist suhtlust. On tähtis, et esimest korda sai Eestis sellise tiitli naine. Monacos World Entrepreneur Of The Year’ finaalgalal oli peale minu ai­ nult üks naiskandidaat – Hispaaniast.

Tegelikult pole ju vahet, kas ettevõtja on mees või naine, reeglid on ühesugu­ sed, kuid miskipärast me avalikkuse ees tublisid naisettevõtjaid ei näe.

Konkursi võit suurendas huvi fir­ ma vastu, sain ka ise palju tähelepanu, sealhulgas laiemat rahvusvahelist tä­ helepanu. Näiteks BBC pühendas mei­ le üsna mahuka artikli. Kuid ennekõike sain Monacost ärialaseid kontakte. Ku­ jutage ette, et saate maailma parimate ettevõtjatega ühes lauas istuda, kuula­ ta nende ideid ja mõtteid. Nii on võima­ lik tekitada kontakte, mida muidu oleks võib-olla võimatu saada.

Kirjeldage õhkkonda Monaco finaalgalal.

World Entrepreneur Of The Year’ gala ning kogu programm Monacos oli kor­ raldatud ülimalt professionaalselt. Ette­ valmistusprotsess sinna minekuks kes­ tis tegelikult üle poole aasta ning oli väga põhjalik. Kohale jõudes tundus, et meie kohta teatakse juba kõike. Kandi­ daate võeti vastu sellise soojuse ja sõb­ ralikkusega, millist poleks sellise amet­ liku ürituse puhul oodatagi osanud. Žü­ rii koosnes varem tiitli pälvinud ettevõt­ jatest. Kuid isegi žürii intervjuu, mis üld­ juhul paneb kõik kandidaadid ebamuga­ vust tundma, tehti nii sõbralikus ja toe­ tavas õhkkonnas, et pinged kadusid juba esimeste mõttevahetustega.

Päevakava Monacos oli tõesti tihe ja pingeline, kuid tänu Ernst & Youngi toetustiimile sujus kõik suurepäraselt.

Kuidas on tähelepanu konverteerunud ärieduks? Äris tuleb olla kannatlik. Iga äri algab suhte loomisest, partneri tundmaõp­ pimisest. Aasta ettevõtja tiitel tõi pal­ ju huvitavaid kohtumisi ning põnevaid koostööettepanekuid. Oleme alustanud läbirääkimisi mitmel maal, põhjaliku­ malt tutvume hetkel Ladina-Ameerika ja Aafrika turgudega.

Chemi-Pharmi äriedu põhineb suu­ 26

Kuidas on Chemi-Pharmil viimase aasta jooksul läinud?

Hoolimata keerulistest oludest maail­ mamajanduses on aasta olnud meile edukas. Kodumaine käive on kasvanud 17 protsenti ja eksport 30 protsenti – seda tänu suurtele riigihangetele Root­ sis ja Soomes. Meie ekspordi sihtriigid on täna lisaks Baltikumile veel Skandi­ naavia maad, Poola, Austria, Singapur, Malaisia ja Indoneesia.

Hiinas ja Indias on teatud ohumär­ ke, kuid meid need hetkel otseselt ei puuduta. Euroopa-turud on suhteliselt stabiilsed. Baltimaades oodatakse posi­

foto studio Phenix

Aasta ettevõtja 2012 Ruth Oltjer kirjeldab, mida on tiitel talle kaasa toonud.

tiivseid tuuli seoses euro kasutuselevõ­ tuga Lätis.

Oleme aastaga laiendanud tootmist ja võtnud juurde kvalifitseeritud spetsialiste.

Lisaks desinfektantidele, puhastusvahen­ ditele ja erihooldusvahendile tõime mullu sügisel edukalt turule ka naiste looduskos­ meetikasarja Domina Elegans.

Meie d ­ esinfektsioonivahenditele te­ kib teatud juhtudel – näiteks S­ ARSi või linnugripi korral – kõrgendatud nõud­ lus sõltumata sellest, kas maailmama­ jandus halveneb või paraneb. 2003. aas­ tal alguse saanud SARSi epideemia ajal kasvas huvi meie toodete vastu hüppe­ liselt.

Mille järgi valiksite teie Eesti parima ettevõtja?

Hindan ühtviisi kõiki ettevõtjaid, kes on oma töökuse ja pühendumisega loonud meie ühiskonna jaoks vajalikke ja oluli­ si väärtusi. Parima valimisel lähtun eri kriteeriumidest, ent peamine on, et et­ tevõtja looks uusi väärtusi ja oleks ka pikas perspektiivis jätkusuutlik. Kasuks tuleks seegi, kui selle kaudu saaks maa­ ilmas Eestit tutvustada.

Aasta Ettevõtja 2013

Toeta vanavanemate hoolde jäänud lapsi! foto andres putting

Aasta Ettevõtja konkursi raames kogutakse raha heategevusfondile Dharma.

Annetustelefon 900 6700 (3 eurot) või 900 0005 (25 eurot) Arveldusarve 221043601533

Kirsti Vainküla Eesti Ekspress

M

öödunud aasta kevadel pöör­ dus Dharma poole ühe val­ la sotsiaaltöötaja, kes oli mu­ res ühe väikese perekonna pärast. Selle perekonna moodustasid kaks inimest – vanaema oma lapselapsega. Vanamem­ mel läks talumatult raskeks, kui ta oli sunnitud metsatalust linna kolima, et lapsel oleks parem koolis käia. Memm ei jõudnud väikesest pensionist tasuda kommunaalmakseid.

Selline pöördumine andis Dharma juhile Malle Eenmaale mõtte, et ehk on Eestis veel selliseid perekondi, kus va­ navanem on võtnud lapselapse kasva­ tada.

Saamaks teada, kui palju selliseid lapsi võiks olla, saatis Dharma möödu­ nud aastal kõikidesse Eesti omavalit­ sustesse kirjad. Sotsiaaltöötajate vas­ tustest selgus, et Eestis on vanava­ nemate kasvatada 221 last. Põhjused on mitmesugused, kuid peamiselt on süüdlaseks ema surm, vähihaigus, alko­ holism või narkomaania.

“Kui vanavanem võtab lapse kasva­ tada, siis on see kõige üllam ja parem tegu üldse,” hindab Eenmaa. Teadaole­ valt on Eestis ka kaks vanaisa, kes on lapselapse oma hoolde võtnud.

Eenmaale tundus, et just see siht­ grupp võiks olla Dharma kaitsva tiiva all ning ta avas mullu oktoobris kaks annetustelefoni ning ainult nende laste abistamiseks mõeldud pangaarve. Aas­ taga on kogunenud ligi 8000 eurot ja seda suuresti viimasel Aasta Ettevõtja konkursi galal ettevõtjate toetustest.

Esimesed toetused läksid Dharma poolt Järvamaale, kus teati olevat 22 sihtgrupi last. Kui fondi töötajad and­ med üle kontrollisid, leiti veel 21 po­

Vanavanemate kasvatada laste toetuseks:

DHARMA JUHT: Malle Eenmaa.

tentsiaalset abivajajat. Ainuüksi fakt, et riigil puudub ülevaade, kui palju sel­ lises olukorras lapsi Eestis on, näitab, et sedalaadi väike perekonnamudel on jäänud kohalike sotsiaaltöötajate tähe­ lepanu alt välja.

Kümme aastat fondi juhtinud Een­ maa ütleb, et aitamise põhimõte nende laste puhul on lihtne: nad küsivad lap­ selt otse, mida ta vajab. Järvamaa las­ te soovid sõltusid aastaajast – talvel oli vaja suuski ja kelke, kevadel jalgrattaid.

“Kui mõni laps soovib huvikooliringi, siis maksab Dharma ka õppemaksu,” ütleb Eenmaa.

Järgmiseks aidatakse Hiiu- ja Saare­ maa lapsi, keda on kokku 23.

Suur, kuid täpsustamata arv on Ees­ tis neid lapsi, keda kasvatavad vanava­ nemad seetõttu, et vanemad on läinud Soome tööle. Nemad jäävad esialgu Dharma fookusest välja, sest tõenäoli­ selt ongi välismaale tööle mindud ma­ teriaalse kindlustatuse saamiseks.

Aga Eenmaa teab, et kriisi eest ei ole keegi kaitstud. Ülemaailmne statis­ tika ütleb, et olenemata ühiskonna jõu­ kusastmest on seal viiendik neid, kes omadega toime ei tule. Kui Eestis tavat­ setakse suurperede ja toimetulematuse vahele võrdusmärk panna, siis Eenmaa sõnul on see klišee.

Teine Dharma toetussuund on suur­ peredest pärit üliõpilased.

Eenmaa sõnul teab ta paljusid tore­ daid ja edukaid suurperesid. Samas on peresid, kus kasvab kümme või enam last, kellest vähemalt kolm käivad üli­ koolis. “Need pered elavad materiaalses kitsikuses, kuid lapsed on lihtsalt väga tublid. Me tahame selliseid peresid toe­ tada,” ütleb Eenmaa.

Tema laual on 31 stipendiumitaot­ lust üliõpilastelt, kes on vähemalt kuue­ lapselisest perekonnast.

“Kui tead, et mõni üliõpilane on ai­ nult tänu meie toele lõpetanud arsti­ teaduskonna cum laude, siis on see nii suur rõõm!”

Toetatud tudengid peavad igal aastal õpitulemustest essee kirjuta­ ma. Samuti peetakse tudengite hin­ netel Dharmas silma peal. Suhtumine on subjektiivne: Eenmaa sõnul on lust toetada kõige andekamaid, kuid või­ malusest ei tohiks ilma jääda ka vä­ hemvõimekad.

“Meil on üks hästi tubli ja aktiivne tudeng 11-lapselisest perest, kelle õpi­ tulemused ei ole olnud seni kõige pa­ remad. Aga selle lapse jaoks on ülemi­ nek maalt ülikooli juba suur ettevõtmi­ ne. Ärme võta temalt stipendiumi, sest muidu ta ei saaks õppida ja võib mitte toime tulla.”

Siinkohal kehtib sajaprotsendiliselt Dharma juhtlause: “Aitame, et abivaja­ jaid oleks vähem”.

“Me ei suuda kõiki lapsevanemaid ümber kasvatada, kuid tahame anda lastele võimaluse, et nendest kasvavad tublid inimesed,” on Eenmaa soov.

Tudengite stipendiumi rahastus tu­ leb Ameerikast ühe väliseestlase pä­ randusest. Keskmiselt saab üliõpila­ ne 1000–1300 eurot, viimase viie aasta jooksul on makstud 60 tudengile kokku 160 000 eurot.

29

Aasta Ettevõtja 2013 fotod Ken Lennox, Studio Phenix

PEOMEELEOLU: Ilutulestik suurejoonelisel finaalgalal Monacos.

Maailma Aasta Ettevõtja 2013 gala

RAMBIVALGUSES: Ruth Oltjer (keskel) koos BBC korrespondendi Peter Day ning Eesti Aasta Ettevõtja programmijuhi Hedwig Meidraga.

MEHINE SELTSKOND: Eri riikide aasta ettevõtjad 2012 ühispildil Monacos. Nende seas värvi andmas ka kaks naist esireas.

JOGURTIKAUPMEES: Maailma aasta ettevõtja 2013 kurdi päritolu ameeriklane Hamdi Ulukaya, kelle firma Chobani valmistab Kreeka jogurtit.

30

TÄHTIS KÜLALINE: ÜRO endine peasekretär Kofi Annan.