Terve Pere aprill 2011

21. aprill 2011 Arst • Tervis • Lapsed • Toit

rne vää s u ld rk Usa bamä u ka stast aa

Kõik lapseootel naisele ja kuni 10-aastasele lapsele

3

1961

Usk lihavõttejänesesse

Juhhei, Kingijaht!

Mängu reeglid leiad www.mothercare.ee veebilehelt.

Mäng kestab kuni 13. juuni 2011.

Anne-Mari Alver

Üllatustund 24.04.2011 kell 11:45 Rocca al Mare Mothercare/ELC kaupluses

Kogu rõivaste moekollektsioon lastele ja lapseootel naistele tund aega -30%!

Ma pole kunagi häbenenud seda, et olen ateistliku eluviisiga – ühegi usu traditsioonidest ja kommetest ei lähtu ning kirikupühi ei tähista. Samas pole mul otseselt ka midagi nende vastu – las olla kristlikud jõulud ja juudi hanuka, olgu kristlik suur reede ja olgu paganlikud pööripäevad. Ka islamis ja hinduismis on kindlasti palju head ja väärikat, mis siis, et mina neist vähe tean.

Laste seltskonnas on aga üsna raske, kui mitte suisa võimatu, oma pisut määratlematut usuleigust ja -sallivust eluks elada. „Emme, mitu päeva lihavõteteni on?” Suured selged silmad ootasid, kuni ma kalendri kõrval näpud appi võtsin ja 29 päeva välja lugesin.

Küsimusele, mis nende lihavõtetega siis on, saan vastuseks imestunud pilgu. „Jänes tuleb ju!”

Selge värk. Ja veel selgem on see, kellel tuleb kulisside taga jänese salajane esindaja olla. Pashat teen ma loomulikult ka. Ja üleüldse ühe kenama lõunasöögi, sest see murundus ja tibundus, mis lapsele rõõmu teeb, peab mingi väljundi leidma. Järgmine loogiline samm on kõne ja küllakutse sõpradele – rõõmu tahaks ju jagada!

Näete, kui kergelt muutub inimene. Jah, ma tean, et kunagi tulevad jutuks kõik need ristid ja kannatused, kõik see halastus ja lunastus ja valu... aga selleni on aega. Ja see aeg las olla täidetud rohelise muru ja kollaste tibudega, pasha sisse pähklite hakkimise ja värviliste munadega. Lihavõttejänese poolt toodavast heast-paremast rääkimata.

Soodusmüük algab peale moeetendust.

21-apr 15-apr ftp.ekspress.ee/incoming/reklaam 195*137+5mm

Kauneid kevadpühi, armsad lugejad!

Esinevad Meero Muusik laululapsed.

Maiustusi ja rõõmu jagab Winnie Pooh.

Toimetajad Anne-mari Alver annemari.alver@lehed.ee Margit Kirsipuu margit.kirsipuu@lehed.ee

Tervisekõnd ja tervisejooks

Kujundus Advig Stahl Keeletoimetaja Marilin Look

Reklaam Margit Elts, tel 669 8330, margit.elts@lehed.ee EE lisade juht PiRET TAMM, piret.tamm@lehed.ee Väljaandja AS Eesti Ajalehed, Tallinn, Narva mnt 11e

Tule

ja saa osa

tervisespordi energiast!

Kõnni igal neljapäeval või jookse igal kolmapäeval maist kuni septembrini Tallinna erinevatel terviseradadel.

LOE LISAINFOT JA REGISTREERI www.mothercare.ee

www.stamina.ee, stamina@stamina.ee Gerli Padar, tervisesportlane

www.elc.com

Tallinnas Kristiine ja Rocca Al Mare ostukeskuses.

Riias Domina ja Spice ostukeskuses.

Vilniuses Panorama ostukeskuses.

5 Vallo Kruuser

4

Südame pidunädalad Aprillikuu on ärkamise-, liikumise- ja südamekuu.

Kevad on linna jõudnud, ja linna lähedale maale.

Mahlad on valla, vesi niriseb.

Rein Vahisalu keskhaigla kardioloog

K

ask ja vaher annavad oma firmatoodangut liitrite viisi välja, ööpäev ringi ja tasuta. Trollipeatuses on veenired maas lösutava lumerääma alt välja uuristanud suures koguses suitsukonisid, lössis taarat, paberitükke ja muud rämpsu. Konide järgi saab otsustada, kui palju meie inimesed tegelikult suitsetavad. Kaks mustades saabastes siresäärt sealsamas konilasu kõrval hoiavad sigaretti oma kunstküünestatud sõrmede vahel ja lasevad jutu vahele suitsupahvakuid lendu.

Jooksurajale Tervisejooksja hing aga lähedal asuvas metsapargis lausa hõiskab. Kätte on jõudnud aeg, kus botases jala saab jälle nii maha panna, et see millimeetritki ei libise. Kindel kokkupuude maaga, vetruvalt pinnalt tehtud äratõuge ja maan­ dumine – sellistest tsüklitest jooksmine ju koosnebki. Lisaks on iga samm erinev, sest pinnas jalge all pole mitte sile ja kõva jalgrattapedaal (sellega ei taha ma sugugi jalgrattasõitu, veel vähem ujumist ega muid lihtsamaid ja keerulisemaid liikumisviise maha teha, nende kõigi puhul on kehal oma rõõmud maitsta).

Ebakindlat jalgealust oli tänavu liialt pikalt. Novembrist märtsi lõpuni tuli joosta (astuda, tammuda, turnida) jäistel pindadel, kivikõvaks külmanud lume­kooriku servadel. Tervisejooksja tegi seda kõhklematult iga päev või paar korda nädalas, ja ootas kevadet. Jooksmise naudinguks on ju tegelikult see, et saadud hüved jaotuvad mööda organismi proportsionaalselt laiali. Kosutav vä-

Süda võtab sõna Kardioloog Rein Vahisalu kirjutab oma raamatus südamehaigustest muhedas-mõnusas võtmes. Juttu tuleb nii südamehaigustest kui ka kõigest sellega seonduvast: stressist, kolesteroolist, kõrgvererõhktõvest jmt. Lugeja saab teada, milline on normaal­ ne pulss ja normi piiridesse jääv vererõhk, mida tehakse südamehaiguste ennetuskabinetis, kuidas oma elukvaliteeti parandada. Lisaks õpetlikke näiteid haigusjuhtumitest.

Kui te iseenese tarkusest ja polikliinikus kogetu põhjal teate südamest juba kõike, siis ongi see raamat mõeldud just teile.

Aga samuti inimestele, keda pole süda kunagi huvitanud, kuid kes tahaksid ta siiski töökorras hoida. Päris ühe hooga pole mõtet raamatut läbi lugeda, ikka tasa ja targu.

Algul tutvume südame töökohustustega.

See pole mitte soojendusbändi esinemine, et pärastpoole tuleb see õige, vaid siin on kõik osad üksteisega seotud.

Inimese elutee on paljuski tema enda teha, kuid maine teekond lõpeb südame poolt vaadatuna alati ühtemoodi – no signal, ja paberile pole enam midagi joonistada. Oma süda kätte võtta ja temaga tõtt vaadata pole aga kunagi hilja.

simus pärast sporti parandab aga tundmatuseni une kvaliteeti ja ka söögiisu himu­sööstud saavad õhtutundidel maha vaigistatud. See, et ka keha rahuneb, üldine toonus tõuseb, jalg kergemini trepist üles astub ja meeleolu paraneb, on juba selge puhaskasu.

Keha ärkab Minge, head kaaskodanikud, aprillikuu õhtupoolikul välja värske õhu kätte! Õhus on midagi erilist. Tuul ei lõika enam läbi, tema iseloom on muutunud leebeks, ta üritab sõber olla. Õhus on lõhnad valla. Taheneva maapinna niiske lõhn, uduvihmaga ninasõõrmetesse laiali pihustatud – seda te muudel aasta­aegadel ei leia.

Kevad tähendab minu jaoks hingamist. Tahaks ju kõike seda kraami täie sõõmuga sisse ahmida! Kuid kargel hommikutunnil võib tänaval pahategija viibida. Ta käib teie ees paarikümne meetri kaugusel, sigaret näpus. See isik reostab häbematult meie avalikku ruumi. Kinnistest ruumidest on need tegelased seaduse väel minema aetud, misläbi vabanes terrori alt tohutu mass passiivseid suitsetajaid. See on siiani üks olulisemaid terviseseadusi, kus kasu lõikamine alles ees seisab. Nüüd tuleks seaduseandjatel ka muudes terviseriski valdkondades tegutseda. Toitumine oleks üks selline. Töötervishoius oleks palju ära teha. Ikka rahva tervise kaitsmise nimel.

Meeled on valla Kevad on tegelikult kutse tegutsemisele.

Aprillikuu päikesepaistelisel tänaval ja-

lutades pole võimalik ükskõikseks jääda.

Kevad on üleminekuaeg, talve staatika on lõppenud ja suve stabiilsuseni on veel aega. Igal üleminekuajal on oma kapriisid. Igas üleminekus on ebastabiilsust, tasakaaluhäireid, ärevust, peataolekut ja ängi. Igas muutuses on lootust, et asjad edenevad, et elu läheb paremaks.

Inimese kõik elundkonnad on kevadel uues valmisolekus. Elundite töö reguleerimisse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete poolt võivad tekkida häired, esineb nii üle- kui ka alareguleerimist, sest veresoonte toonus muutub. Südame-­ veresoonkonna reageerimine igale muutusele on alati kiire ja inimesele kergesti tunnetatav. Süda koos vere­soontega on eesliinil, sest kindlustab kohanemist muutunud oludele. Regulatsioonihäi-

„

Minge, head kaas­ kodanikud, aprillikuu õhtupoolikul välja värske õhu kätte! Õhus on midagi erilist.

”

red pole ohtlikud: vererõhk võib kõikuda, süda annab välja ekstralööke, rindkeres esineb torkeid ja pisteid. Meel muutub ärevaks või vastupidi, kurva­meelsus saab mõnel päeval tooniandjaks, väsimus ja apaatia võivad nii võimust võtta, et õhtul ei jaksa enam botaseidki jalga panna, et jooksuringile minna, esinevad unehäired, söögiisu võib väheneda...

17.–24. aprillil peab süda oma pidunädalat ja on järjekordselt tähelepanu all. Ametlikult küll ainult nädalaks, aga hea, et niigi. Küll ta pajataks, kui kauemaks võimalus antaks. Eesti inimese südamele on elu jooksul ühtteist kogunenud: ta räägiks oma sisse kogutud muredest ja ka võimalustest neist lahti saada.

Nii kevadel, suvel, sügisel kui ka talvel.

See on aastaringne katkematu järjejutt.

6

7

HEA KOGEMUS SÜNNITUSABI GEELIGA DIANATAL

Tulevikku on võimalik pilku heita Ajas saab edasi liikuda tehnikaga, mis aitab nii ettevõtte tippjuhil tulevikutrendide kohta infot saada kui ka koduperenaisel lastele sobivaimat kooli valida.

Foto: Tiit Blaat

T

Kreet Rosin – esimene sertifitseeritud tulevikuteraapia terapeut Infotehnoloogiat ja majandust õppinud Kreet Rosin alustas mediteerimise ja vaimse arendamisega 11aastaselt.

Tulevikuteraapiat õppis Kreet Rosin Inglismaal Anne Jirschilt, kes on selle tehnika üks looja ja arendaja. Anne Jirsch on erakordse andega selgeltnägija, metafüüsika õpetaja, mitme raamatu autor („Intuitsioon” ja „Kosmiline energia”). Tema klientide hulka kuuluvad ka ärimaailma ja poliitika juhtfiguurid ning filmi- ja spordimaailma kuulsused.

2008. aastal asus Kreet Rosin holistilist psühhoteraapiat õppima holistilise teraapia instituudis ning sama aasta lõpus lõpetas Reiki meistri kursuse.

Vastuvõtud toimuvad Tallinnas, Pärnus ja Viimsis ning Skype’i vahendusel. Üks tund maksab 30 eurot. www.teadlikareng.com

ulevikuteraapiaga (ingl Future Life Progression) on võimalik saada ühendust oma tulevikutarkuse ja -oskustega ning kujundada saatust. Tund aega vältava tulevikuteraapiaseansi ajal jõuab terapeut Kreet Rosina juhiseid järgides lõdvestunud olekusse, millele järgneb vaimurännak tulevikku. Lõdvestus ei ole sügav, vaid sarnaneb turvalisele igaõhtusele unne suikumise seisundile. Teraapia käigus kohtud oma tuleviku minaga. Näed, kellega elab ta koos viie või kümne aasta pärast, kas teeb sama tööd, kas elab Eestis või kusagil mujal. Küsida saab ka konkreetseid asju, mida tuleviku mina teab.

Reeglina nähakse Kreeda sõnul teraapias positiivset, ja isegi kui tekib pilt või taju ebameeldivast olukorrast, saab tuleviku minalt nõu küsida, milliseid otsuseid selle vältimiseks langetada. Igal inimesel on mitu tulevikustsenaariumi ja see, milline muster arenema hakkab, sõltub tehtud valikutest.

tab selgitada välja andeid, mõista oma elu eesmärki ja ülesandeid. „Tulevikku vaatamisega tasub meeles pidada, et kõik kujutluspilte ei näe,” selgitab Rosin. „Informatsiooni on võimalik vastu võtta väga erineval moel. Pildid tekivad neil, kellel visuaalne taju on domineeriv. Lisaks piltidele tasub tähelepanu pöörata keha tajudele ja võtta vastu keha edastatud info. Tähtis on terapeudile nähtu ja kogetu vahetult edasi anda, et hiljem oleks võimalik kogu edastatud teavet kätte saada ning kogetud tunnetus endasse integreerida. Otsuste ja valikute tegemine muutub seeläbi kergemaks, sa ei raiska asjatult aega, aga saad kiirendada tuleviku edu saabumist.”

Teraapia tulemus sõltub sellest, kui hästi suudetakse lõdvestuda ja kui kiiresti võtta vastu saadud informatsiooni. „Pragmaatilise hoiakuga kliendil läheb kauem aega,” nendib Rosin.

Tulevik ei ole fikseeritud

Tehnika lubab tulevikku kogeda tunnetuse teel: näiteks näha, mis juhtub, kui oled jätnud tööle pühendumise kõrvalt unarusse pere. Saad aimu, mida tähendab olla üksi. Teisalt saad juba täna midagi ette võtta, et tulevikku muuta. Saad teada, mida praegu teha selleks, et ees­ ootav võimalikult hea oleks. Kõik sõltub ju meie tänastest tegudest. Kõrgem mina juhib sind õigete äratundmisteni. Teraapia käigus mõtiskledes ja mediteerides saab temaga ühenduse.

Tulevikuteraapias on eraldi tehnika selle jaoks, kui soovitakse katkestada mõnd nõiaringina korduvat mustrit. Näiteks oli üks meesklient hädas mustriga, kus tema elukaaslased ta kuue kuu pärast maha jätsid. Üks naisklient oli hädas sellega, et sattus järjest tööle sellistesse ette­ võtetesse, mis aasta jooksul pankrotti läksid. Nad mõlemad tegid läbi mustri katkestamise ning nüüd tegelevad teadlikult oma sisemise energia tõstmisega.

Sõltuvalt meie tegudest ja igapäevastest otsustest hakkavad lahti rulluma tuleviku teed. Paralleeli võib tõmmata autosõiduga ringteel, kus peab valima, millist teed mööda maha keerata. Nähes tulevikus mõne hetkel käsil oleva tegevuse tulemust või lähisuhte arengut ja see sulle ei meeldi, saab teadlikult tänaseid valikuid muutes pääseda võimalikest nigelatest tagajärgedest. „Kõik on energia. Lähtuvalt resonantsi- ja külgetõmbeseadusest tõmbad oma ellu just selliseid olukordi ja inimesi, mis või kes on kooskõlas sinu sisemise energiaga. Tulevikuenergiaga kontakti saamine aitab kiiremini jõuda soovitud tulemuseni, kui see on kooskõlas osapoolte kõrgeima hüvanguga,” räägib Rosin.

Me kõik oleme omavahel seotud, mistõttu on võimalik vaadata ka teiste tulevikku. Näiteks näeb ema oma lapse tulevikku, et mõista, mida toob kaasa ühe või teise kooli valik. Keskendudes valikutele, saame aimu sellest, kuidas laps end erinevas taustsüsteemis tunneb. Meetod ai-

Ira Sasko, ämmaemand Erahaigla Fertilitas

O

lles töötanud 26 aastat ämmaemandana ja käinud läbi arengu selili sünnitusest tagasi loomuliku sünnituseni, julgen väita, et naised, kes valivad loomuliku sünnituse, on palju enesekindlamad ja rahulikumad. Sünnitus annab naisele uue vabaduse, usu endasse ja oma jõusse, millest jääb meeldiv mälestus kogu eluks. Ämmaemandale on suurepärane kogemus teha koostööd naisega, kes mõistab ja tunneb endas tomuvaid muutusi. Emaroll on naisele ju loomupärane. Rasedus, sünnitus ja imetamine tekitavad vastakaid tundeid: ühel poolt rõõm ja tugev positiivne elamus, teiselt poolt hirm ja ärevus. Kuidas sünnitust tajutakse, sõltub naisest. Mõned keskenduvad vaatamata ümbrusele ja ümbritseja-

Kuidas nõiaringist pääseda?

Margit Kirsipuu

Sünnitusabi geel

tele, teiste jaoks on vajalik privaatsus ja turvalisus, tagatuna koduse ruumi ja heade abistajate poolt. Oluline on ämmaemanda ja tulevase ema ja isa vastastikune usaldus.

Ideaalne sünnitus ühendab eneses loomulikku vaginaalset sünnitust koos võimalikult väikese kahjustusega nii emale kui ka beebile.

Viimasete aastate jooksul on sünnitusabis aina rohkem hakatud rääkima sünnitusega seotud kahjustustest ja nende ärahoidmisest.

Et sünnistuse kulgu kergendada tekkis mul võimalus proovida omalaadset vahendit sünnitusabis: sünnitusabi geeli DIANATAL, mis on välja töötatud Sveitsis. Sünnitusabi geel Dianatal vähendab sünnituse ajal toimuvaid hõõrdejõude ning tagab kergema, lühema ja säästvama sünnituse. Geel moodustab tupe seinale püsiva kihi ja hõlbustab lapse väljumist. Väljutusperiood lühenes tunduvalt, poole võrra vähenes pehmete kudede traumatism. Aga lootevõie? On ju lootevõie

samuti loomulik libesti, kuid kahjuks on enamikel loodetel 40 nädalaks lootevõie juba imendunud naha sisse nii, et selle sünnituse kergendav mõju on väga väike. Sünnitusabi geeli Dianatal võib kasutada iga vaginaalse sünnituse puhul. Eriti hästi sobib sünnitusabi geeli kasutada vette sünnituse puhul.

Mõni sünnitus kestab väga pikalt: kui tegemist suure lootega, sünnitegevuse nõrkusega, pika veeta perioodiga sel juhul on meditsiiniline sekkumine vältimatu. Sellistel juhtudel on sünnitusabi geeli Dianatal libestav toime eriti märgatav. Sünnituskanali ja lapse vaheline hõõrdumine on oluline sünnitust pärssiv tegur. Kui hõõrdumist geeli abil vähendada, on kergem sünnitada. Analoogse näitena võib tuua seebi kasutamise kitsa sõrmuse sõrmest tõmbamise kergendamiseks.

Minu abistatud 50 sünnituse kogemus sünnitusabi geeliga Dianatal oli positiivne. Hea, et on olemas veel üks lisavõimalus loomulikku sünnitust lühendada ja kergendada.

Hõlbustab sünnitust.

Turvaline nii emale kui lapsele.

Dianatal® on esimene ja ainus sünnitusabi geel, mis on välja töötatud spetsiaalselt loomuliku (vaginaalse) sünnituse hõlbustamiseks.

Kliinilised uuringud on näidanud, et Dianatal® lühendab väljutusperioodi kuni 30% (26 min) ja lühendab kogu sünnituse kestust 106 minuti võrra.1,2) Dianatal® geeli kasutamine vähendab lahkliha rebendite esinemist.1,2) On tõestatud, et Dianatal® on turvaline nii emale kui lapsele.1) Sünnitusabi geel Dianatal® on saadaval sünnitusmajades ja apteekides.

Tähtis! Sünnitusabi geeli Dianatal® võib manustada ainult ämmaemand või arst.

Enne kasutamist konsulteerige oma arsti või ämmaemandaga.

1. Schaub A.F. Nederlands tijdschrift voor Obstetrie & Gynaecologie, vol. 121, augustus 2008 2. Schaub A.F. Holzgreve W. Journal of Perinatal Medicine 36 (2008) 129-135

Tootja: MPC International S.A., 26 Boulevard Royal L-2449 Luxembourg, Luksemburg

www.dianatal.ee www.dianatal.com

Volitatud esindaja: GlaxoSmithKline Eesti OÜ, Lõõtsa 2, 11415 Tallinn Tel. 6676900 www.gsk.ee

10/144 v02

8

Eesnäärmeprobleemid ohustavad erinevas vanuses mehi

Uroloogilised probleemid on tihti seotud seksuaalse tervisega ning isegi psühholoogiaga, sedastab Lääne-Tallinna keskhaigla uroloog dr Gennadi Timberg.

Meeste uroloogilised probleemid on (eriti nooremate meeste puhul) tihti seotud nende seksuaalse tervisega.

Mitmed sugulisel teel levivad haigused kahjustavad ka eesnääret, jättes organismi põletikulised nähud.

Sellisteks haigusteks on näiteks klamüüdia, ureaplasma ja mükoplasma.

Tihti jõuab enne arsti juurde suhte naispool: kui näiteks pärast vahekorda on urineerimine valus, pöördub naine kiiresti günekoloogi juurde. Naine saab probleemi ravitud, aga kui tema partner pole arsti juurde läinud, on vana mure kiiresti tagasi.

Siin võivad paarisuhtes tekkida ka psühholoogilised probleemid: tihti arvatakse, et mure on värske, järelikult on partner hiljuti petnud. Tegelikult see nii ei ole – õigel ajal välja ravimata klamüüdia, ureaplasma ja mükoplasma võivad aja jooksul anda aina ebameeldivamaid alumiste kuse­teede ärritusnähte.

Seega, niipea kui seksuaalelus tekib ebameeldivaid terviseaistinguid, tuleks nii mehel kui ka naisel leida aeg erialaarsti külastamiseks. Pole tähtis, kummal oli põletik enne, oluline on, et see saaks kiiresti ja lõpuni välja ravitud.

Need ajad, mil seksuaalsest tervisest rääkimine oli häbiasi, on õnneks möödas. Eesti ühiskond on muutunud vabamaks ning inimesed julgevad aina enam oma tervisemuredele lahendusi otsida.

Tihti tehakse seda ka interneti vahendusel – kodus arvuti taga suhtlemine tundub nii mõnelegi inimesele mugavama ja turvalisema lahendusena kui reaalne arstikülastus. Intiimse murega aga oleks siiski õigem isiklikult arsti juurde minna. Esiteks saab seal konkreetset nõu ja abi, teiseks ei ole ju vaja oma kõige isiklikumat laadi muresid netiavarustesse lahti kirjutada.

Uroloogi vastuvõtule pääsemiseks on nõutav perearsti saatekiri, seega tuleb oma probleemi lahendamise algust teha perearsti juures.

Tähelepanu eesnäärmele Eesnääre paikneb põie all häbemeluu taga ja pärasoole ees. Normaal­ selt on eesnääre väike organ, mis kaalub keskmiselt 20 grammi ning on oma suuruselt ja kujult võrreldav kastanimunaga.

Eesnääre võib tekitada mitmesuguseid vaevusi: urineerimistakistust ja -ärritust, valu või ebamugavustunnet väikevaagna piirkonnas.

Kaebused võivad erinevate haigus-

„

Alates viiekümnendast eluaastast peaks mehed käima uroloogi juures tervist kontrollimas igal aastal.

”

te korral koos esineda, näiteks eesnäärmepõletiku puhul esinevad tihti koos ebamugavustunne, valu kubemes või lahklihapiirkonnas ja urineerimisärritus.

Alates viiekümnendast eluaastast peaks mehed käima uroloogi juures tervist kontrollimas igal aastal. Eriti sel juhul, kui pere isaliinis on esinenud eesnäärmevähki – siis võivad regulaarsed uuringud osutuda vajalikuks ka enne 50. eluaastat.

Praeguseks on kindlaks tehtud, et eesnäärmekasvajad omavad ka geneetilist päritolu, seega on vähki haigestunud vanaisa või isa meessoost järeltulijad riskigrupis. Kuna eesnäärmevähk võib ilmneda ka ilma varasemate kaebusteta, ongi regulaarne kontroll väga vajalik.

Tänapäeval kasutatakse eesnäärme tervise uurimiseks PSA testi.

Prostata spetsiifiline antigeen (PSA) on seemnevedeliku valguline komponent, mida tervel mehel satub verre vähesel määral. Veres tõuseb PSA väärtus enamasti eesnäärme epiteelkoe haigusseisundi korral.

Kuigi tänapäeval kasutatakse PSAd eelkõige eesnäärmevähi markerina, pole test siiski kasvajaspetsiifiline. PSA taset tõstavad ka eesnäärmepõletik ja prostata koe suurenemine, teatud määral eesnäärmemassaaž, invasiivsed protseduurid, aga ka näiteks seemnepurse ning pikem jalgrattasõit.

Eesti mees võrdluses teiste riikide meestega Viie Euroopa riigi – Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Rootsi ja Saksa­maa – meeste tervisekäitumise uuring annab aimu, et Eesti mehed tunnevad end arsti juures paljudest sookaaslastest turvalisemalt.

82% (Eestis) küsitletutest on käinud arsti juures nõu küsimas, ELi küsitletutest uuringul osalenud 1,134 mehest oli see protsent 62.

20% tunnistas, et pidamatusel on nende elule suurem mõju, kui nad arvasid (30% ei osanud mõju üldse hinnata, ilmselt polnud enne sellele teemale üldse mõelnud).

Teistes Euroopa riikides küsitletutest oli see igapäevases elus probleemiks keskmiselt 30% meestest, kõrgeim oli pidamatuse all kannatavate meeste protsent Suurbritannias ja Rootsis vastavalt 42 ja 44%.

84% meestest nentis, et põieprobleemid mõjutavad nende und. Euroopas küsitletutest oli see probleemiks keskmiselt 50% meestest, Rootsi ja Suurbritannia meestel ligi 60%.

36% meestest nentis, et põieprobleemid mõjutavad nende sotsiaalset läbikäimist, ainult 14% mainis ka probleeme seksuaalelus. ELi küsitletutest oli see protsent keskmiselt 30, Prantsusmaa ja Rootsi meestel 38. Seksuaalkäitumisega seotud probleemid tekkisid keskmiselt 25% meestel, seevastu Prantsusmaal ja Saksamaal oli see protsent 42–43.

Kokkuvõttes jääb Eesti ja teiste Euroopa riikide teemakohaseid uuringuid analüüsides silma, et Eesti mees usaldab väga arsti. Ta tahab temalt nõu kuulda ja tunneb end turvaliselt talle oma ebameeldivaid asju rääkides. Samuti soovitab ka teistel eelkõige arsti poole pöörduda.

EE-150411-149

11

Peavalu on bioloogiline häirekell

Valu tervikuna on nagu bioloogiline alarm, mis sunnib inimest selle vabanemiseks abi otsima, selgitab neuroloog dr Mark Braschinsky.

Kiire ja usaldusväärne Toimeaine: ibuprofeen.

Näidustused: Nõrk kuni mõõdukas valu. Valulik menstruatsioon. Palavik.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Nycomed SEFA AS, Jaama 55B, 63308 Põlva

Peavalu on kõikidest valudest sagedasim. Jah, selle taga võib olla peidus mingi muu haigus, mis annab endast seesugusel moel märku, ent see stsenaarium esineb tunduvalt harvemini. Tavalisem on nn esmane peavalu – pole tingitud muust haigusest, vaid on seisund, häire või haigus omaette.

Kui rääkida selliste peavalude sagedusest, siis kõige levinum on pinge­tüüpi peavalu – häire, mille eluaegne levimus ulatub mõne uurin­gu kohaselt kuni 89 protsendini. Sisuliselt tähendab see, et kümnest inimeset üheksa on kas või kord elus seda tundnud. Õnneks on see

enamasti väga healoomuline probleem, mis tavaelu suuresti ei mõjuta. Palju tõsisem on migreen – võimeline peavaluhoogude ajaks inimese tema elust välja lülitama. Migreeni peetakse kõige sagedasemaks neuroloogiliseks haiguseks: selle all kannatab kuni 18 protsenti naistest – peaaegu iga viies!

Kaks kõige sagedasemat esmast peavalu ongi pingetüüpi peavalu ja migreen. Teised esmased peavalud on palju harvemad, kuid mõned neist vägagi häirivad: näiteks kobarpeavalu, mis kuulub laiemasse gruppi koos teiste sarnaste peavalusündroomidega. Üpris sageli esineb ka kolmiknärvivalusid. Viimase kahega peab olema eriti tähelepanelik, sest sama iseloomuga valuna võib avalduda mingi muu haigus. Tegelikult on haiguste hulk, mis võivad erinevate peavaludena osaliselt või täielikult avalduda, päris suur. Nii et alati, kui arst esmast peavalu diagnoosib, on ta kindel, et tegu pole millegi muuga.

Meestel ja naistel erinev valu Kas peavalud on rohkem meeste või naiste probleem, sõltub sellest, millisest valust rääkida. Migreeni esineb naistel sagedamini (18 protsendil naistest vs. 8 protsendil meestest). Pingetüüpi peavalu all kannatajatest on naisi napilt enam kui mehi. Vastukaaluks on kobarpeavalu, mis on enam meeste probleem.

Analüüsides neid näitajaid ning teades esmaste peavalude üldist levimust, tundub, et peavalu on sagedamini naistel esinev kaebus.

See pole küll teadusuuringu andmetega võrreldav, kuid puhtalt kogemuslikult tundub, et need arvutused peavad paika, sest peavalukliinikus töötades nõustan enam naissoost patsiente. Kui kirjeldada n-ö tüüpilist peavalu kaebavat patsienti häs-

ti jämedalt, siis see oleks „nooremas täiskasvanueas naine”.

Pingetüüpi peavalu avaldubki tavaliselt ainult peavaluna, kuigi mõned inimesed tunnevad pinget kaela- ja õlavöötmelihastes (muide, just siit tuleneb selle esmase peavalusündroomi nimetus). Migreen on oma olemuselt palju laiema kaebuste profiiliga: iiveldus, oksendamine, valgus-, müra- ja lõhnakartus, füüsilise tegevuse talumatus võivad kas kõik või suures osas käia migreenihooga koos. Tüüpilise kobarpeavalu puhul kaasuvad valuga samal poolel ka palja silmaga nähtavad muutused: silmalau turse, silma­punetus, pisaravool jmt, mis seostub nn autonoomse närvisüsteemi häirega.

Kuid paljude, eriti krooniliste peavaludega võivad sageli kaasuda teised kaebused peavaluhoogude­ vahelises perioodis: une-, meeleolu-, mälu- ja seksuaalelu häired, väsimus ning keskendumisraskused jmt. Kas tegu on kaebuste lihtsa koosesinemise või peavaluga kulgeva haiguse sellise väljendusega, on veel uurimise objektiks, kuigi tõenäoline on, et nende kaebuste ja peavalude vahel võib olla ühiseid mehhanisme ja sisulisi seoseid.

Peavalude teke Peavalu kui haigus võib olla geneetilise taustaga ehk osaliselt pärilik. Paraku on selges vähemuses selliseid peavalusündroome, mille puhul on teadlased välja selgitanud väga konkreetsed geneetilised põhjused. Enamasti ei saa me rääkida teatud eelsoodumusest (suguvõsas esinenu põhjal), aga me ei tea ka, miks igal konkreetsel juhul mingi teatud peavalu tekib.

Pingetüüpi peavalu on väga sageli seotud üsna lihtsate asjadega, mida saame hea tahtmise juures ise muuta ja sellega peavalude tekkimist alandada: ebaõige töö- ja puhkuse režiim, füüsiliselt passiivne eluviis,

Abi peavalu korral Praegu olemasolevad andmed viitavad sellele, et kþige tþhusam peavalu­

„

Mida spetsiifilisemaks peavalusßndroom läheb, seda detailsemad vþivad olla ravisoovitused.

Sagedaste, hooti esinevate peavalude korral aga tuleb meeles pidada, et kĂľik valuvaigistid on kasulikud siis, kui neid kasutada Ăľigesti ja mĂľistlikult, sest Ăźletarvitamine ise vĂľib kroonilisi peavalusid tekitada.

�

ravi on medikamentoosne. Kuid ka siin on arvestatavad erinevused sþltuvalt sellest, mis tßßpi peavalu inimest vaevab. Näiteks pingetßßpi peavalu on juba olemuslikult vþrreldes teiste peavaludega ßsna leebe ning kergemaid hoogusid on vþimalik leevendada kas kaelalihaste massaaŞi vþi kaela ja þlavÜÜtme teatud harjutustega. Abi on sageli kergest fßßsilisest trennist. Kui nende vþtetega siiski valu ära ei lähe, saab kasutada käsimßßgiravimeid.

Migreen aga on haigus, mis pþhjustab selliseid peavalusid, mis ßldjuhul massaaŞile ja retseptita ravimile ei allu. Seetþttu ongi þige diagnoos ja kontakt arstiga väga tähtis – praegu kþige tþhusamad migreeniravimid (triptaanid) vajavad arsti retsepti.

Mida spetsiifilisemaks peavalusßndroom läheb, seda detailsemad vþivad olla ravisoovitused. Sagedaste, hooti esinevate peavalude korral aga tuleb meeles pidada, et kþik valu­vaigistid on kasulikud siis, kui neid kasutada þigesti ja mþistlikult, sest ßletarvitamine ise vþib kroonilisi peavalusid tekitada.

13

Ei tasu unustada sedagi, et enamik hootistest peavaludest on juba haiguse enda poolt ajas limiteeritud.

Hoog on ette nähtud pßsima teatud aja jooksul, pärast mida see iseenesest mÜÜdub. Oma peavalu tundmine aitab inimesel aru saada, millal on valu selline, et läheb ise ßle, ja millal on tegu sellise peavaluga, mis vajab ravi.

Sagedasemate ja krooniliste peavaludega inimese ravi tþhusust ja sellega ka elukvaliteeti parandab kindlasti koostÜÜ psßhholoogiga. Meie kultuurses keskkonnas pole veel kahjuks arusaam kvalifitseeritud psßhholoogilise abi tþhususest juurdunud, mistþttu mþnikord suhtutakse sellesse ßsnagi kriitiliselt. Samas peab tunnistama, et valdav osa neid, kes siiski regulaarset koostÜÜd kliinilise psßhholoogiga alustanud, on tagantjärele selle abis veendunud.

Peavaluga tuleks pÜÜrduda arsti poole. Kuna Eestis pole peavaluravi juhiseid veel olemas, siis toetutakse mujal maailmas tunnustatud ravisoovitustele. Neid aga tunneb arst. Esimene arst, kes otsustab edasise vajaduse konsulteerida neuroloogi vþi peavaluspetsialistiga, on perearst. Kusjuures pingetßßpi peavalud ja tßßpilised migreenid isegi erialaarsti konsultatsiooni ei vaja – kui perearst valdkonda tunneb, on tema soovitused peavalu all kannatajale kindlasti usaldusväärsed. Samuti on perearst pädev otsustama, mis olukord vajab neuroloogi, mis aga peavaluspetsialisti arvamust. Paraku viimast eriala kui sellist Eestis ei eksisteeri, peavalude problemaatikale spetsialiseeruvad sßvitsi vaid mþned neuroloogid.

Siiski on viimastel aastatel tekkinud nii Tartus kui ka Tallinnas ßksikuid nn peavalukabinette ja -kliinikuid, kuhu suunatakse peamiselt neid, kelle peavalu vormi määramisega on raskusi, kelle senine ravi pole olnud tþhus vþi kes vajavad kompleksset raviplaani.

KĂľik huuleohatise ravimid ei ole Ăźhesugused.

NCH-FEN-EE-7-0411

ebasobiv magamisasend on mĂľned sagedamini ettetulevad pĂľhjused.

Migreeni vþivad esile kutsuda hoopis spetsiifilisemad faktorid: teatud toit vþi jook, milles sisalduvad ained mþjutavad veresoonte läbi­mþþtu. Peale selle on olemas n-Ü universaalsed esilekutsujad: ilmastikumuutused, stress jms.

Primaarsete peavalude ja väsimuse omavahelised seosed on suure tþenäosusega mþlemasuunalised.

Väsimus, mis on mittespetsiifiline kaebus, vþib olla nii sagedaste peavalude tulemusena tekkiv nähtus kui ka teatud peavalude tekkimist soodustav faktor.

Siit jþuame teise huvitava seose juurde – unehäired. Viimased vþivad olla seotud nii sagedasemate peavaludega kui ka ise väsimust pþhjustada. Neid seoseid on peamiselt vaadeldud epidemioloogilistes uuringutes. Mehhanismidesse laskuvaid uurin­g uid tehakse mitmeid, kuid lþplikku vastust, kuidas need näidatud seosed tegelikult toimivad, pole veel leitud.

Ei tasu unustada ka tarvitatavate ravimite rolli, sest mþni preparaat (olgugi et peavalude kontrollimiseks vajalik), vþib kþrvaltoimena kutsuda esile kaebusi väsimuse ßle. Melatoniini rolli mainitud seostes peavad paljude uurijad keskseks, kuid siiski mitte ainsaks. Melatoniini seostatakse ju ka mitme teise funktsiooniga, sh ÜÜpäevase rßtmi, une, meeleolu, vananemise regulatsiooniga. Ka peavalude korral on melatoniinil sþna sekka Üelda. Nii näiteks on selle aine langust leitud migreeni ja kobarpeavalu puhul korduvalt viimase 20 aasta jooksul. Aine komplekssete funktsioonide hßpoteesi toetavad ka sellised andmed, mis viitavad selgelt sellele, et kirjeldatud seosed on tugevamad siis, kui lisaks peavalusßndroomile ja väsimusele kaasuvad depressioon ja/vþi unehäired. Kuidas aga täpselt melatoniin esmaste peavalude mehhanismidesse integreerub, me veel ei tea.

12

Fenivir 1% kreem pentsikloviir

Fenivir kreem (pentsikloviir) – ainus ravim, mille tþhus viirusevastane toimeaine pentsikloviir mþjub nii enne, kui ka juba tekkinud villi puhul.

Fenivir kreem (pentsikloviir) blokeerib viiruse kiiresti ja selle levikut takistav toime on kliiniliselt tĂľestatud. Kiireks ja efektiivseks ohatise raviks valige Fenivir kreem (pentsikloviir).

tsikloviir Pen

Blokeerib kiiresti viiruse

Peatab viiruse paljunemise

Likvideerib ohatise Herpes simplex infektsioon nahal ja huultel

Rahustav puudutus

pentsikloviir

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste pßsimise korral vþi kþrvaltoimete tekkimisel pidage nþu arsti vþi apteekriga.

14

15

Munadepühadeks Muna on supertoit, mida tuleks süüa iga päev. Kergesti omastatava valguallikana sisaldab muna veel kõiki uue elu alustamiseks vajalikke toitaineid: proteiini, rauda, palju A-, D-, E- ja B-vitamiine ning oomega-3-rasvhappeid. Nagu ka vutimunad, mis kiirendavad veel aine­ vahetust ja mõjuvad hästi südamele.

P

arima pühademuna niisama söömiseks saad keeduvees 6–8 minutiga. Keeda toasooje mune – nii ei lähe koor katki. Keetmise ajal peavad munad olema üleni veega kaetud.

Täidetud munade valmistamiseks ja salatikomponendiks kasuta aga 10 minuti muna.

Maitsev munavõi Vaja läheb: 200 g toasooja võid 4 kõvaks keedetud muna värskeid käepäraseid ürte, sibulat, peterselli, murulauku maitsestamiseks värskelt jahvatatud meresoola ja pipart (lisandiks võib roheluse asemel valida ka vürtsikilufilee, aga sel puhul ei tasu soola lisada)

Foto: Tiit Blaat

Valmistamiseks riivi munad jämeda riiviga, lisa või ja sega juurde hakitud ürdid või kilud.

Vutimunad pane külma vette ja keeda 1–2 minutit. Seejärel jahuta külma veega.

Nüüd, kus kevadpühadeks on hunnitu kogus mune kirjuks värvitud, tuleb neid sööma hakata. Kõvaks keedetud munad säilivad külmikus nädala jagu, aga toas vaid paar päeva.

Vutimunadega täidetud „üllatusmunad” Vaja läheb: 12 vutimuna 450 g mahedamaitselist hakkliha (hakitud kanafileed või kalkuniliha) soola ja pipart 0,5 tl kuivatatud tšillipipart (tšillihelbeid)

Täidetud munad Vaja läheb: 4 muna, 110 g võid, 2 sl majoneesi Valmistamiseks koori munad, lõika pikuti pooleks ja eemalda munakollane. Munakollased hõõru läbi sõela ja sega kokku majoneesi ning toasooja võiga. Munavalged säti taldrikule, tühjad pooled suunaga üles. Pane täidis kondiitrikotti (ka auguga kilekott ajab edukalt asja ära) ja pigista munapoolikutesse. Kaunista maitserohelise, kilu või kalamarjaga.

Kerge munasalat Vaja läheb: 4 muna 20 g piiniaseemneid peotäis rukolalehti 300 g käepäraste värskete salatilehtede segu soola ja värskelt jahvatatud musta pipart 3 sl külmpressitud oliiviõli 1 sl palsamiäädikat poolitatud kirsstomateid Valmistamiseks lõika keedumunad pikuti sektoriteks. Kuumuta piiniaseemneid praepannil mõni minut, kuni need on õige pisut värvi muutnud. Aseta salatilehed suurde kaussi ning lisa piiniaseemned. Maitsesta soola ja pipraga ning vala peale oliiviõli ja palsamiäädikas. Sega ettevaatlikult läbi ning säti munad ja tomatid salatile peale. Kui enne serveerimist lisada munale veel punast kalamarja, saab salatist piduroog.

Retseptid: Margit Kirsipuu

6 munavalget 4 dl Dansukkeri valget suhkrut 1 spl Dansukkeri vanillisuhkrut 1 tl küpsetuspulbrit näputäis soola Vormi määrimiseks võid või margariini ning riivsaia.

Paneerimiseks: nisujahu 2 lahtiklopitud muna riivsaia Frittimiseks: õli, nt rapsiõli Valmistamiseks keeda vutimune 2 minutit, jahuta kiiresti külmas vees.

Koori ja lase köögipaberil kuivada ning veereta seejärel jahus.

Hakkmassi jaoks sega kausis kanavõi kalkunihakkliha, tšillihelbed, sool ja pipar. Sega mass ühtlaseks ning jaota seejärel kaheteistkümneks portsjoniks.

Klopi kanamunad väikeses kausis lahti. Võta jahus veeretatud vutimuna ja mässi hakkliha sisse. Veereta see­ järel jahus, kasta lahtiklopitud munasse ning paneeri riivsaias. (Lihtsam on esmalt kõik munad hakkmassi sisse mässida, siis kõiki jahus veeretada jne. Köök jääb veidi puhtamaks.)

Kuumuta väikeses potis umbes 5 cm jagu õli ning prae seal hakklihapalle 7–8 minutit, kuni need on kuldpruunid ja läbinisti küpsed.

Lase köögipaberil veidi nõrguda, serveeri koos mõne (sooja) köögiviljasalatiga.

Allikas: nami-nami.ee

KAUNISTAMISEKS:

Spinati-peekonisalat 4 krõbedaks praetud peekoniviilu 1 väike, kuubikuteks lõigatud punane sibul 150 g värskeid spinatilehti 4 värsket, viiludeks lõigatud šampinjoni 1 keedetud, sektoriteks lõigatud muna SALATIKASTE

1 spl veiniäädikat 1 spl Dansukkeri fariinsuhkrut 1 spl Dijoni sinepit 1 ml soola 1 spl oliiviõli

Lihtne

beseekook

50 g valget šokolaadi mandariini-, aprikoosi- või virsikukompotti Soojendage ahi 225 °C kraadini. Kloppige munavalged tugevaks vahuks. Segage omavahel ülejäänud koostisained ning lisage vahustamist jätkates munavahule. Valage tainas võiga määritud ning rohke riivsaiaga ülepuistatud lahtikäivasse koogivormi. Asetage vorm ahju ning lülitage ahi välja. Jätke kook ahju, kuni ta on täielikult jahtunud.

Tõstke kook vormist välja ning kaunistage puuviljakompoti ja valge šokolaadiga.

Dansukkeri videoretseptid Eesti kokandusvirtuoosidelt: www.youtube.com/DansukkerTV

Vispeldage kokku kõik salatikastme koostisained.

Kui spinatilehed on suured, eemaldage nendelt rootsud. Lisage sibul (võite seda enne ka praadida) ja šampinjonid ning segage kõik kokku. Murendage peekonitükid salatisse ja kaunistage munaviiludega. Kõrvale sobib serveerida värsket pikka saia.

N a u t i g e !

w w w . d a n s u k k e r . e e