Anti-aging meditsiin on investeering tulevikku

Meditsiini ja tehnoloogia areng võimaldab diagnostikat, ennetust ning võimalusi tervise hüvanguks, mida mõnikümmend aastat tagasi ettegi ei osanud kujutada. Üks teema, mida teaduses põhjalikult uuritakse, on vananemine ja anti-aging ehk preventiivne vananemisvastane meditsiin. Kuidas elada täisväärtuslikult kogu elu, hoolimata east?

„Vananemine tähendab lihtsalt väljendudes seda, et organismi ressurss hakkab otsa saama. Nii nagu akul, arvutil või mõnel muul süsteemil,“ selgitab doktor Jaan Vogelberg ja möönab, et erinevalt autost on inimesel ja elusolendil enese parandamise võime, mistõttu ei ole „tehnohooldus“ nooremas eas vajalik.

Geneetika mõju „Organismi nõrgad kohad on sageli ära määratud geneetikaga, sest meil igaühel on geenivariatsioone ehk kõnekeeles väljendudes geenidefekte, mis tervisehäirete tekkele kaasa aitavad. Mõnel on kalduvus depressioonile, teisel südameveresoonkonna probleemide tekkeks, kolmandal näiteks diabeedile. Need on kroonilised vananemisega seotud haigused, mis võivad tekkida, aga kindlasti mitte alati. See kõik on väga personaalne. Ent isegi kui on suur risk probleemide tekkeks, on võimalik nende avaldumist edasi lükata või vähendada nende kahjulikku toimet, kui riskid aegsasti identifitseerida. Ehk tegeleda probleemiga enne, kui on tekkinud rasked pöördumatud kahjustused või raske krooniline haigus. Põhimõtteliselt iga haigust, olgu see külmetushaigus või vähk, on kõige efektiivsem ravida võimalikult algusjärgus ja võimalikult kiiresti,“ kirjeldab doktor Vogelberg, Eesti esimese anti-aging kliiniku Happy Aging arst.

Mitte kunagi ei ole liiga vara tervise ja vananemisega seotud probleemidega tegelemiseks:

„Eriti siis, kui inimene tunneb, et kõik asjad pole päris korras, aga sümptomeid veel ei ole, sest need esimesed sümptomid ongi ebamäärased.“

Ennetus äärmiselt oluline Näiteks võib probleemide tekkele viidata see, et inimene on senisest rohkem väsinud või tal on lausa unehäired. Uurimistulemused näitavad, et kui inimene ei saa piisavalt magada, on see soodsaks kasvupinnaseks haiguste tekkele. „Kuus tundi und on absoluutne miinimum. Kui teaduskatsetes võrreldi kuue unetunniga inimesi nendega, kes magavad öösel seitse kuni kaheksa tundi, täheldati haiguste riski mitmekordset suurenemist,“ räägib doktor Vogelberg ja lisab, et probleem pole selles, et inimene on väsinud, vaid unepuudusega häirub geenide funktsioon.

„Teine oluline vananemisega seotud vaatenurk ongi see, kuidas geenid avalduvad. Geenianalüüsiga näeme ära, milline on haiguste tekke tõenäosus. Geen on nagu programm või võimalus, aga küsimus on selles, kui palju seda realiseeritakse. See sõltub väga paljudest teguritest.“

Diagnostikal põhinev

„Anti-aging meditsiin algab väga lihtsatest asjadest. Kõige aluseks on diagnostika, mis ei küsi vanust. Samamoodi nagu käiakse autoga diagnostikas, võiks ka inimene enese eest hoolt kanda. Me ju kontrollime, et autol oleks õli vajalikul tasemel, enne kui punane ohutuli põlema hakkab. Kui me ei reageeri, siis ühel hetkel mootor jookseb lihtsalt kokku. Inimese puhul on see võrreldav näiteks diabeedi ja suurenenud kehakaalu seosega. Kui kehakaal läheb käest, suureneb diabeedirisk kolm kuni neli korda. Kui me seda hoiatustuld kasvava kehakaalu näol ei märka, võime saada diabeedi või liigesehaigused, rääkimata südame-veresoonkonna haigustest. Ennetus on kõige odavam ja efektiivsem.“

Evolutsiooni mõju elule

Doktor Vogelbergi sõnul päris nii ei saa, et 90-selt oleme samas vormis kui 30-selt, sest tasapisi hakkab jõudlus langema: „See saab alguse 30–40-ndates ja kiireneb 50–60-ndates eluaastates. Organismis toimuvad muutused, mis on juba evolutsiooniliselt meile kaasa antud.

Põhiülesanne looduses on ju saada järglasi ja pole vajalik olnud, et inimene pikalt ja kaua vastu peaks.“ Eesti esimese antiaging meditsiinikliiniku abil on siinse tarbijani jõudnud analüüsid, millesarnased ei ole kunagi varem kättesaadavad olnud, võimaldades kaardistada orga- nismi täpse seisundi ja sellele vastavalt käituda. Tegemist on justkui meditsiinilise rätsepatööga, mis toob inimeseni globaalse ennetuse ja ravi.

Tänapäeva anti-aging meditsiin soovitab tegeleda hormoonide asendusega. Eelkõige just suguhormoonidega: „Kui suguhormoonid hakkavad langema, siis on head elukvaliteeti võimalik pikendada nende asendusraviga. Aga see peab toimuma arsti järelevalve all. Kõigepealt peab vaatama hormoonide olukorda organismis ja välja selgitama, milline on konkreetse patsiendi vähirisk. Hormoonasendusravi soovitatakse tänapäeval teha 10–20 aastat. See aitab head elukvaliteeti säilitada, vähendada südameveresoonkonna haiguste riski, naistel eriti osteoporoosiriski tõenäosust, samuti hoida nahka värskena. Nahka on vaja nii seest kui ka väljast parandada ja kaitsta. Suurim vaenlane nahale on päike. Solaariumis ei peaks minu kui meediku seisukohalt keegi käima.”

Uudne lähenemine

„ Anti-aging meditsiin on investeering oma tulevikku. Tänane teadus on jõudnud nii kaugele, et suudab selgitada välja inimese võimalikud riskid ja neile lahendusi pakkuda enne, kui haigus endast märku annab. Ennetus on alati parim ravi. Me ei peaks vananemist pelgama, vaid tegelema sellega, kuidas elada täisväärtuslikult – east sõltumata.“