Clinic (oktoober 2020)

Page 1

CLINIC Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

OKTOOBER 2020


Kotka Tervisemaja – terviseaudit Terviseaudit on teenus, mille käigus tehakse erinevate elundkondade funktsiooni mõõtvaid esmaseid meditsiinilisi uuringuid. Terviseaudit on suunatud ja sobib eelkõige inimestele, kellel selgeid haigussümptomeid ei ole, aga soovitakse veenduda oma heas tervises või märgata esmaseid tunnuseid, et tervis pole päris korras. Kotka Tervisemaja terviseaudit hõlmab erinevates tervisemaja kliinikutes tehtavaid uuringuid ühe paketina, st korraldame Teie poolt valitud uuringud ühel päeval, üksteise järel ja Teie jaoks optimaalse ajakuluga. Pärast uuringute läbiviimist on Teil võimalik saada kirjalik kokkuvõte uuringute tulemuste kohta (Teie e-posti aadressile) või tulla arstivisiidile, kus Teile tulemusi lähemalt tutvustatakse, Teie küsimustele vastatakse ning vajadusel edasisteks uuringuteks ja konsultatsioonideks soovitusi antakse. Uuringute tegemine võtab aega umbes 2 tundi. Täpsem info tel 615 4115 või kodulehelt www.tervisemaja.ee/terviseaudit/ Terviseauditi teenust Kotka Tervisemajas korraldab Dermatoonkoloogia Kliinik OÜ (Niine Nahakliinik), litsentsi number L02718.


C

Kuidas “kastis” istudes mitte hulluks minna

Ö

elda, et oleme elanud veidral aastal, on olukorra naeruväärsust arvesse võttes selge lati alt läbijooks. 2020. aasta läheb kirja aastana, mille mõju – nii positiivset kui ka negatiivset – oskame hindama hakata alles hiljem. Eesti on epideemia üldist levikut ja mõju arvestades pääsenud ikka väga kergelt. Tänud sellele, kes seda maatriksit, milles elame, juhib. Eks suuresti oli meie edu võti haigusega toimetulemisel ja enda tervena hoidmisel eestlaste üsna tugev misantroopia, millele aitas abikoka või teise viiulina kaasa meie vähene rahvaarv, hajaasustus ja asjaolu, et elame üsna väikestes peredes. Meie ja haiguse vahel olid isetekkelised füüsilised ja mentaalsed tõkked. Kui kevad oli eriolukorraks ja paarikuiseks toasistumiseks lihtne aeg: pidevalt läks päev pikemaks, ilm soojemaks, päike käis kõrgema kaare ja üldse oli ju ka natukene põnev elada täiesti uut elu, siis sügisel seda enam kor-

rata ei tahaks. Suubume ju aina sügavamale pimedusse, sombusesse ja külma ilma, mis muudab pideva kodusistumise lõbu asemel rusuvaks. Tekib küsimus, kuidas selles “kastis” istudes mitte hulluks minna. Kast võib olla tuba, korter või maja, aga ka metafüüsiline, ajusse kasvatatud “kast”. Kuidas end nii vaimselt kui ka füüsiliselt ette valmistada uueks eriolukorraks, tuleb see siis reaalselt või mitte. Ning kuidas teha seda tervislikult, mitte koostöös liigsöömise, alkoholi ja muude unustusvahenditega. Värskes Clinicu ajakirjas süübime natukene sellesse, kuidas ja mis vahenditega ise oma vaimset tervist turgutada. Mismoodi pääseda ärevusest, kuidas saada lahti sundmõtetest ja üksildustundest. Kuidas olla peas ja mõtetes värske, ärgas, tugev ja painduv, et mitte hoolida neist – aegruumi mõistmatut suurust arvestades tühistest – suletuskuudest, mis võivad meid ees oodata. Olge vaprad, leidke abi ja pidage vastu!

CLINIC

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Martin Hanson, matin.hanson@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kevin Põld, kevin.pold@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

Kõik haavad vajavad hoolitsust Esimene haavaravile keskendunud erakliinik Eestis. Haavakliiniku loomise mõte sündis vajadusest pakkuda professionaalset abi kõigile, kellele teevad muret akuutsed või kroonilised haavad. Akuutne ehk äge haav tekib välisel põhjusel, näiteks trauma või põletuse tagajärjel, kahjustades nahka ja selle aluseid kudesid. Krooniline haav ehk haavand on sisemisel põhjusel tekkinud koekahjustus. Selle aeglane paranemine on tingitud kas üldistest või paiksetest põhjustest. Siia kuuluvad arteriaalsed, venoossed ning diabeetilised haavandid ja lamatised.

Meil on lühikesed ooteajad. Võimalik tulla vastuvõtule samal või järgmisel päeval. Kaugteenused 2020. aasta lõpuni TASUTA. www.haavakliinik.ee

Kõik haavad vajavad tähelepanu ja hoolt. Kui haav ei ole paranenud 3-4 nädala jooksul, siis on tegemist kroonilise haavandiga. Haavandi puhul viib arst läbi uuringud, et selgitada välja selle tekkepõhjused. Koos patsiendiga analüüsime uuringute tulemusi, selgitame ravivõimalusi ja koostame raviplaani. Meie eesmärgiks on haavandiga patsiendi vaevuste leevendamine ning patsiendi kaasamine ravi- ja hooldusprotsessi. Patsient või tema lähedane saab meilt kaasa teadmised probleemi olemusest. Lisaks ka soovitused haavandi hooldu-

seks ja igapäevaseks toimetulekuks. Parima ravitulemuseni on võimalik jõuda vaid ühiselt, kaasaegseid ravivõimalusi kasutades ja koostöös erinevate erialade spetsialistidega. Kuidas meiega ühendust võtta? Helistage telefonil 661 1211 või kirjutage info@haavakliinik.ee. Võimalusel tutvuge eelnevalt ka meie koduleheküljega www.haavakliinik.ee. Kui soovite kiiresti kirurgi või õe konsultatsiooni, siis broneerige aeg kaugvastuvõtule, mis toimub telefoni või videokõne vahendusel. Kaugteenused on 2020. aasta lõpuni meie poolt tasuta. Tõsisema mure korral tuleb kindlasti tulla kohale arsti või õe vastuvõtule. Parema ülevaate saamiseks Teie haavamurest soovitame enne kaugkonsultatsiooni saata haavast pilt aadressil https://pilt.dermtest.ee/home Haavakliinik asub Sütiste Tervisekeskuses, PERHi vastas. J. Sütiste tee 17/1, 13419 Tallinn. (Tegevusluba L04647 ja L04651)

HAAVAKLIINIKU TEENUSED Kirurgi ambulatoorne vastuvõtt: • Üldkirurg-fleboloogi konsultatsioon ja raviplaan • Doppleri ultraheliuuring veenidest • Skleroteraapia Õe vastuvõtt: • Krooniliste haavandite hooldus • Kirurgiliste haavade hooldus • Trauma- ja põletushaavade hooldus • ABI indeksi määramine • Jalgade erihooldus (ravipediküür) Kaugteenused: • Kirurgi ja haavaõe konsultatsioon • Haavast piltide saatmise tugi https://pilt.dermtest.ee/home Broneerige aeg enne vastuvõtule tulemist tel 661 1211 või e-post info@haavakliinik.ee


C

Tegevusluba nr L03701

MEDEMIS OÜ

Pigmendilaigud –

Enne

kuidas neist lahti saada? Sügisel avastavad naised tihti ehmunult, et suvega on nahatoon ebaühtlaseks muutunud ja nahale on tekkinud pigmendilaigud. Mis neid tekitab ja kuidas neist lahti saada? Selgitab Medemis Clinicu naharaviõde Mari-Liis Sootalu.

L

ühidalt on nii päevituse kui ka pigmendihäirete põhjustajaks päikesekiirgus. Päevitamine on naha kaitsereaktsioon – päikesekiirgus suurendab nahas pigmendisisaldust ja põhjustab naha pindmise kihi paksenemist. „Mida pruunim on nahk, seda tõsisem on olnud võitlus UV-kiirgusega,“ selgitab Mari-Liis Sootalu. „Tooni muutes püüab nahk vältida seda, et UV-kiirgus jõuaks sügavamale nahakihtidesse, kus ta võiks põhjustada tõsisemaid probleeme rakkude, veresoonte ja kollageeni kahjustuste näol.“ Kui mõnes kohas on pruun toon tugevam või on tekkinud plekk või laik, on 4

OKTOOBER 2020

nahapigmenti toodetud liiga palju ehk tekkinud on hüperpigmentatsioon. Miks see juhtub, ei ole täpselt teada. Laikude teket soodustavad näiteks põletik või trauma nahal, tugevad ravimid, geneetiline eelsoodumus ja hormonaalsed muutused, aga neid võib tekkida ka igasuguse eelneva põhjuseta.

Kuidas pigmendilaike ravida? Tervisele ohtlikud pigmendilaigud otseselt ei ole, küll aga mõjutavad nad välimust ja selle kaudu enesehinnangut. Talvel muutuvad laigud tavaliselt heledamaks, aga ära nad ise ei kao ja vanusega pigem süvenevad, mistõttu tuleks nendega tegelema hakata võimalikult vara. Levinuimad pigmendihäired on nn maksaplekid (solaarlentiigo) ja tedretäpid. Maksaplekid on ebaühtlased helepruunid plekikesed, mida kohtab ennekõike vanematel inimestel. See on tüüpiline päikesest tingitud nahakahjustus. Tedretäpid seevastu ilmuvad reeglina lapseeas ja vanusega pigem vähenevad. „Erinevalt maksaplekkidest muutuvad tedretäpid talvel heledamaks ja seetõttu häirivad inimesi vähem, mistõttu neid ka ravitakse vähem,“ ütleb Sootalu. Suhteliselt levinud pigmendihäire on melasma, mille puhul tekivad ebaregulaarsed tumedamad laigud tavaliselt otsmikule, oimudele, põsesarnadele ja ülahuulele, vahel ka käsivartele ning dekolteele. Põhjuseks on päikese kõrval ka naissuguhormoonid ja geneetiline eelsoodumus. „Tihti tekib melasma beebipillide tarvitamise, raseduse või imetamise ajal,“ selgitab Mari-Liis Sootalu. „Kui hormoonid on taas tasakaalus, pigmendilaigud kaovad, aga mõnikord võivad päikesekiirguse mõjul ka uuesti tekkida – ja siis saab neid ravida,“ lisab Sootalu.

Pigmendilaikude eemaldamine oleks mõistlik usaldada spetsialistile, kes hindab nahaseisundit ja aitab valida õige protseduuri ning hooldustooted, et vältida edasisi kahjustusi. Õnneks tekib enamik pigmendilaike naha pindmises kihis, mistõttu ei eelda nende eemaldamine väga invasiivseid protseduure. „Küll aga tuleb varuda aega ja järjepidevust, sest mõnel juhul peab tulemusi ootama isegi 6–12 kuud,“ hoiatab Sootalu.

Millised on tõhusaimad ravimeetodid? Tänapäeval on soovimatu pigmendi eemaldamiseks palju efektiivseid tooteid ja protseduure. Kergemate, äsja tekkinud pigmendiprobleemide raviks on esmavalik keemiline koorimine, soovitab Mari-Liis Sootalu. „See protseduur sobib kõikidele nahatüüpidele, sest seda on võimalik teha erineva intensiivsusega. Nahale kantakse lahus, mis eemaldab surnud naharakud ja stimuleerib uute rakkude tekkimist. Nii saavutatakse siledam ja ühtlasema tooniga nahk, mis on ühtlasi paremini vastuvõtlik ka hooldustoodetele,“ selgitab Sootalu. Sügavamate ja tugevamate pigmendiprobleemide puhul soovitab Medemis Clinic IPL-valgusravi. Laseriga saadetakse nahasse fotoimpulss, mis pigmendis neeldub. Mõne päeva jooksul pärast protseduuri kerkib pigment naha pinnale ja ketendab välja. Protseduur sarnaneb olemuselt fotonoorendusega. „Vahe on lihtsalt selles, millist valguse lainepikkust kasutada – naha noorendamiseks on vaja tungida sügavamatesse nahakihtidesse, pigmendi puhul piirdume pindmisega,“ selgitab Sootalu. Ühtlasema ja kiirema tulemuse

Pärast 1x IPL pigmendiravi saab siis, kui teha neid kaht protseduuri vaheldumisi või hoopis omavahel kombineerida. Selleks on Medemis Clinicus kasutusel protseduur Fotopeel, mis seob endas IPLi ja keemilise koorimise parimad küljed. „Esmalt töötleme nahka laseriga, seejärel kantakse nahale kooriv aine. Kui nahk on enne laseriga ette valmistatud, saavutab koorimine sügavama mõju ja seepärast saamegi ühe protseduuriga parema tulemuse,“ selgitab Sootalu.

Kuidas kodus nahka hooldada? Pigmendilaikude ravi ei ole täielik ilma spetsiaalse koduhoolduseta. Hüperpigmentatsiooniga nahale on välja töötatud spetsiaalsed tooted, mis aitavad nahatooni ühtlustada ja päikesekahjustusi leevendada. Kui probleem ei ole väga suur, võibki tugevatoimeliste protseduuride asemel alustuseks nendega katsetada. Päikesekahjustustega nahale soovitatakse ennekõike C-vitamiiniga kreeme ja seerumeid, väga oluline on ka A-vitamiin. „C-vitamiin on tugev antioksüdant, mis loob nahale kaitsekihi ja aitab vähendada olemasolevaid pigmendilaike, lisaks annab nahale ilusa sära. A-vitamiin aga aitab nahal kiiremini uueneda ja lõhustab pigmenti,“ selgitab Sootalu. Ta soovitab kasutada C-vitamiini seerumit hommikul koos päikesekaitsekreemiga, ööseks aga kanda nahale A-vitamiiniga kreem. Kõige olulisem on siiski meeles pidada, et pigmendilaike leevendada on igal juhul keerulisem kui neid ennetada. „Ühtlase ja noorusliku naha säilitamiseks on igapäevane päikesekaitse möödapääsmatu,“ kinnitab Sootalu. Oluline on valida piisava faktoriga toode (suvel SPF 50, kevadel-sügisel SPF 30) ja kontrollida, et see sisaldaks nii UVA- kui ka UVB-kaitset.

Sooduskoodiga „KLIINIK” kehtib pigmendiprotseduuridele 5% ALLAHINDLUS 2020. aasta lõpuni.


Meil on hea meel teada anda, et nüüdsest on Roosmarii Terviseameti Tegevusloa nr. L04956 alusel Esteetilise Meditsiini Kliinik Protseduurid mida pakume  LPG ALLIANCE  Plexr Plasma  Krüolipolüüs  Proellixe teraapia  THESERA siidiniidid  BDR hooldused  Iluprotseduurid Mida meie kliendid hindavad  oleme LPG ekspertkliinik Eestis  meil on 26 aastat kogemust  kõik spetsialistid on meditsiinilise taustaga ja omavad kõiki tööks vajalikke sertifikaate  meil on kasutusel meditsiiniklassi seadmed  teeme oma tööd alati suure pühendumusega Kohtumiseni Roosmariis!

www.roosmarii.ee


C

Dr Mart Eller: PERSOON

eduka koostöö aluseks on vastastikune usaldus Plastika- ja rekonstruktiivkirurgi dr Mart Elleri sattumine meditsiini on erinevalt paljudest tema kolleegidest olnud pigem juhustel baseeruv. Seetõttu pole ta ka eriti rutiinialdis, vaid jagab ennast mitme kliiniku vahel ning õpetab Tartu Ülikoolis ka tulevasi ametivendi- ja õdesid. Tekst: Uku Adrian Ilves

D

r Mart Eller eelistab hoida laia spetsialiteeti ja rakendada oma potentsiaali võimalikult mitmekülgselt, mistõttu muutuks ainult ühes kliinikus ühte tüüpi lõikuste tegemine talle üsna kiiresti igavaks. Seetõttu on ta väga rahul võimalusega töötada mitmes haiglas ning anda oma panus nii era- kui ka haigekassa rahastatud meditsiini, kus puutub kokku väga erinevate protseduuride ja probleemidega. Milline on olnud teie kujunemine plastika- ja rekonstruktiivkirurgiks? Lõpetasin Miina Härma Gümnaasiumi 1994. aastal ega teadnud kohe, mida oma eluga peale hakata. Aasta hiljem astusin õppima Tartu Ülikooli psühholoogia erialale. Lapsena välistasin arstiks saamise täielikult, eriti kui hakati perekonnas sellest rääkima, et mu isa on arst, vanaisa kirurg jne. Vanematel olid loomulikult omad ootused. Võib-olla oli see mul teismelise mäss, ei teagi. Tegelikult oli ka psühholoogia valik täiesti juhuslik, ma ei plaaninud psühholoogiks saada. Sellel ajal olid mul 6

OKTOOBER 2020

hoopis teised huvid: bänditegemine jne. Kuna konkurss oli sellel aastal väga suur ja oli palju medaliste, siis olin ka kindel, et ei saa sisse. Aga kahjuks ikkagi sain sisse (naerab). Ära ei lõpetanud. 1999. aastal suundusin aastaks elama Suurbritanniasse Walesi, sellisesse kohta nagu Brecon, mis asub Brecon Beaconsi rahvuspargis Walesis mägede keskel. Elasin seal ühes kommuunis – L’Arche, kus elasid puudega inimesed koos neid toetavate assistentidega. Mina olingi üks paljudest assistentidest. Seltskond oli värvikas ja noor, kõik pärinesid erinevatest maadest. Olin seal täpselt aasta. Eestisse naastes soovisin tagasi ülikooli minna ja mõtlesin, et miks mitte meditsiin. Aastal 2000 astusin arstiõpesse ja hiljem plastikakirurgia residentuuri, mille lõpetasin 2011. aastal. Pärast residentuuri lõpetamist kutsuti mind Tartu Ülikooli Kliinikumi plastikakirurgina tööle. See on minu põhitööandja ja töötan seal siiani. Lisaks jagan ennast mitme erakliiniku vahel nii Tallinnas kui ka Tartus. Tartu Ülikoolis annan plastika ja rekonstruktiivkirurgia eriala loenguid ja praktikume nii eesti kui ka välistudengitele.

Foto: Kertin Vasser


C

PERSOON Kuidas erinevad teie kogemuse järgi patsiendid Tartu Ülikooli Kliinikumis ja erameditsiinis? Erinevused on muidugi päris suured ja neid otseselt võrrelda ei saagi. Tartu Ülikooli Kliinikumis tegeletakse eelkõige rekonstruktiivse ehk taastava kirurgiaga. Eesmärgiks on eelkõige patsiendi vormi ja funktsiooni taastamine. Esteetika on tagaplaanil. Erameditsinis on patsiendil soove seinast seina. Ta tuleb, tal on konkreetsed küsimused ja konkreetne plaan, mida ta soovib saavutada. Sellist suhtumist, et palun vaadake mind ja tehke midagi, kindlasti ei ole. Vastupidi, sellistel puhkudel viiakse ennast eelnevalt kurssi, tehakse palju eeltööd ja käiakse tihti ka mitme arsti juures konsultatasioonil, mida ma pean ka täiesti normaalseks.

Milliseid protseduure erameditsiinis enim teete? Kas mõni protseduur või valdkond pakub sügavamat huvi? Naispatsientidel eelkõige erinevad rinnaplastikad, kehatüve liposuktsioonid/ plastikad, laugude plastikad jne. Meespatsientidele teen sageli kehatüve liposuktsioone/plastikaid, günekomastika korrektsioone ja samuti laugude plastikat. Samuti püsib erameditsiinis huvi Botoxi ja täitesüstide vastu. Minu spetsialiteet on lai ja ei saa seetõttu öelda, et mul oleks mõni eelistatud protseduur või kehapiirkond välja kujunenud. Kõike, mida ma oskan ja olen õppinud, eelistan ma ka praktiseerida. Omaette teema on veel mittekirurgiline esteetiline meditsiin. Kui palju tegelete Botoxi ja täitesüstidega? Jah, teen ka mittekirurgilisi esteetilisi protseduure ehk botuliintoksiini- ja täitesüste üsna palju. Ka seal on ülekaalukalt esikohal muidugi naised, kuid sarnaselt kirurgiale tuleb meespatsiente vaikselt juurde.

Lapsena välistasin arstiks saamise täielikult

Kuidas jagunevad teie patsiendid soo lõikes? Esteetilises meditsiinis on kindlasti naisi enim. Erameditsiini puhul saab konkreetsemalt välja tuua, et umbes 85 protsenti naisi ja 15 protsenti mehi. Meespatsientide osakaal on aastate jooksul vaikselt, kuid siiski kindlalt tõusnud. Samasugust erisust Tartu Ülikooli Kliinikumi puhul ei ole, sest patsient on patsient ja rekonstruktiivkirurgiat vajavad patsiendid soost sõltumata. Kuna rahvastik üleüldises mõttes vananeb, on rohkem vanemaealisi patsiente koos east tingitud probleemidega. Seega on kliinikumi protsendid juhuslikumad ja see erinevus nii tugevalt välja ei tule. Iseküsimus on rinnavähijärgsed rekonstruktsioonid, neid tehakse eelkõige naispatsientidele

Kuidas enda konsultatsioonil patsiendile lähenete? Kõik algab üsna lihtsalt ja tavapäraselt. Uurin patsiendilt, millega saan teda aidata, ja kuulan ta mured ära. Vahel juhtub ka nii, et patsient ei oska esimese hooga oma probleeme täpselt sõnastada ja tõelise mureni jõudmine võib võtta aega. Oluline on konsultatsioonil nii kirjalik kui ka visuaalne dokumenteerimine, eriti välimuskirurgia puhul. Patsiente pildistatakse nii enne kui ka pärast operatsioone. Patsient võib konsultatsiooni lõpus ka öelda, et ta pole veel kindlalt otsustanud, et ta mõtleb ja võib-olla läheb veel teise või kolmanda arsti konsultatsioonile. Ma leian, et see on mõistlik. Patsient peab oma arsti sobivuses täiesti kindel ja veendunud olema. Eduka koostöö aluseks on vastastikune usaldus.

Foto: Heikki Leis

Kas keeldumisi võetakse vastu rahulikult või hakatakse protsessima? Nii ja naa. Oluline on jääda ausaks. Olukorra peab lahendama mõistlikult ja rahulikult, keeldumine ei pea tähendama konflikti. Kuidas teie kogemus näitab, kelle või mille pärast enda muutmine eelkõige ette võetakse? Loomulikult rõhutame oma patsientidele, et kui te midagi teete, siis lähtuge endast. Alati ei ole see reaalselt nii. Kõige lihtsam näide on see, et mees ja naine tulevad koos vastuvõtule naisele rinnaimplantaati valima ning mehe ettekujutuses peaks valik olema võimalikult suur. Naised tahavad oma elukaaslasele või abikaasale meeldida ja on mõtlematult valikuga nõus. Sellisel juhul peab aktiivselt sekkuma arst, et naine reaalsusesse tagasi tuua. Viimasel ajal räägitakse järjest rohkem keha düsmorfsest häirest (ingl k body dysmorphic disorder). See on olukord, kus patsiendil on kujunenud kinnismõte oma välimuse ja eelkõige selle puuduste osas. Soovitakse korrektsioone, kuid tegelikult ei anna see oodatud tulemust. Sellise patsiendi puhul ei ole kirurgia näidustatud.

Kõike, mida ma oskan ja olen õppinud, eelistan ma ka praktiseerida

Kas patsientide ootused on alati realistlikud? Välimuskirurgias mitte alati. Vahel lähtutakse eelkõige soovist, kuid unustatakse reaalne eeldus. Aeg-ajalt pean patsiendile ütlema, et ma ei saa teda kahjuks aidata, sest arvan, et see konkreetne lõikus ei pruugi anda soovitud tulemust.

Aga mõni muu põhjus, miks te lõikusest keeldute? Kui mul puudub konkreetse protseduuri osas varasem kogemus. Inimkatseid ma ei tee (naerab).

Kas teil mingisuguseid loomingulisi, tööga seonduvaid hobisid on? Gümnaasiumi ajal tegin bändi, aga seda ei saa seostada tööga. Tööd on palju, selles mõttes olen oma valikud teinud, lõõgastumiseks jääb vähe aega. Vabal

ajal ma loen, võimalusel vaatan filme, teen mõõdukalt sporti, jooksen ning teen bodypump’i. Kui lihtne on plastikakirurgil endale Eestis nime teha? Minu jaoks ei ole see eriti oluline. Jagan ennast kahe maailma vahel ja ei kurda. Ma saan hakkama. Ma ei tunne ennast puudutatuna, kui kellelgi teisel läheb paremini. Oluline roll on ka täiendkoolitustel. Mida siin huvitavat välja tooksite? Täiendkoolitusi on arstil tõesti pidevalt ja kui varem olid suhteliselt sagedased välismaal toimuvad koolitused, siis seoses koroonakriisiga on koolitused kolinud internetti ning toimuvad veebiseminaride vormis. Olemuselt on nii puhtalt vaatlustel põhinevaid ja seminari tüüpi ning samas ka täiesti praktilisi hands-on-koolitusi. Keskmiselt on mul olnud 3–4 koolitust aastas. Mida toob tulevik, mis vajab katsetamist ja realiseerimist? Nagu kõik meedikud pean ennast pidevalt arendama, õppima uusi tehnikaid, juurutama uusi meetodeid. Tunnen, et ei ole ennast piisavalt akadeemilisel maastikul teostanud, seal on veel arenguruumi. Millised soovitused või tarkuseterad sooviksite kaasa anda tulevastele plastikakirurgidele? Jääge iseendaks ja ausaks. Konkurents on edasiviiv jõud, kuid ärge unustage kollegiaalsust.

OKTOOBER 2020

7


C

NORTHERN1 INTERNATIONAL INSURANCE BROKERS

Hambaravikindlustus tagab särava naeratuse Juba mõnda aega on Eestis võimalik kindlustada ära oma naeratus, hambad ja nende muretu tulevik. Northern1 International Insurance Brokers vahendab esimesena Eestis hambaravikindlustust, mis tagab selle, et hammaste ravi ei lükata edasi, vaid oma naeratuse eest hoolitsetakse pidevalt.

K

ogu maailmas on vaikimisi kokku lepitud, et hambaarsti juures peaks käima minimaalselt üks või kaks korda aastas. Selline regulaarsus annab arstile võimaluse ennetada tulevikus tekkida võivaid raskemaid probleeme ja patsient saab olla kindel, et ees ei ole ootamas halbu üllatusi. Paljud eestlased aga kardavad hambaarstile minna ja seda mitte kõige tuntumal põhjusel, et arst teeb haiget või on ebamugav: eestlased kardavad olukorda, kus arst leiab hammaste läbivaatusel erinevaid probleeme ning võimalikuks vajaminevaks raviks mõeldud kulu ei ole planeeritud. Northern1’i partner ja esindaja Eestis Signe Soonberg ütlebki, et nende pakutav hambaravikindlustus ongi just sellistes olukordades abiks, sest hambad saavad õigel ajal ravi – arstile tuleb küll ravi eest ise ära maksta, kuid kindlustus hüvitab kulud kas osaliselt või täies ulatuses. “Enamasti sõlmitakse kindlustuslepingud selleks, et kaitsta ennast tulevikus juhtuvate sündmuste eest. Hambaravikindlustusega on sama lugu, et me ootame endale klientideks neid, kellel on hambad veel terved. Samas ei saada me tagasi ka neid, kes vajaksid hammaste ravi kohe. Me ei nõua enne lepingu sõlmimist hammaste ülevaatust ehk kindlustus lepingutingimused lubavad hambaravikindlustusega liituda ka neil, kellel on hammastega juba esinevaid probleeme,” mainib Soonberg.

Ainulaadne kindlustuslahendus Eestis Soonberg lisab, et Northern1 on viimase kahe aasta jooksul maksnud kindlustusvõtjatele välja kahjusid umbes kahe miljoni euro eest. “See on märk nii sellest, et väga paljud eestlased on hambaravikindlustusest kasu saanud, kui ka sellest, et A+ hinnatud kindlustusandja täidab oma kohustust hüvitada tekkinud ja põhjendatud nõuded. Loomulikult me kaitseme en8

OKTOOBER 2020

nast nende kahjude eest, mis on tehtud ebaausalt, ja peaaegu alati jõuame neile ka jälile,” mainib Soonberg. Northern1’i vahendatav hambaravikindlustus kui ainulaadne kindlustustoode sai Eestis elavatele inimestele kättesaadavaks juba kaks aastat tagasi. Alates 2018. aastast on lääneeuroopalik kindlustustoode aga läbinud mitmeid uuendusi, et tagada selle jätkusuutlikkus Eesti kindlustusmaastikul ja võimekus pakkuda aina enamatele inimestele meelerahu, et planeerimata ravikulude tekkimise korral on neil kindlustus. Uuendused pakutava hambaravikindlustuse tingimustes ja toimemehhanismides olid tingitud asjaolust, et ekslikult hakati hambaravikindlustust Eestis samastama liisingu või väikelaenuga, millega lahendada ära oma kaugele arenenud ja juba olemasolevad probleemid. Hambaravikindlustus ei ole siiski selliselt mõeldud teenus ja kindlustusandja eeldab, et kindlustusega ei liituta üksnes juba teadaoleva raviplaani ajendil. Raviplaan, mis võib tekkida kindlustusperioodi jooksul, on aksepteeritav ning teatud ravitööde (raskemad ja kallimad) korral tuleb see esitada eelkinnituseks, et anda kindlustusvõtjale tagasisidet millises ulatuses kindlustus planeeritavaid töid nende realiseerumise korral hüvitab. Selleks, et hambaravikindlustus ei oleks lihtne finantsabi, millega oma aastaid lagunenud hambaid korda teha, lisati kindlustuslepingu tingimustesse ka kindlustusvõtja omavastutus. Hambaravikindlustuse kodulehel saab valida kolme erineva kindlustuskaitsepaketi vahel: Pronks, Hõbe ja Kuld. Pakettide hinnad jäävad vahemikku 27,96 kuni 66,63 eurot kuus ja katavad väga laia ringi teenuseid nii regulaarse kui ka õnnetusjuhtumi puhul vajamineva hambaravi tarbeks, aga ka näiteks suuvähi ravi. Millist kindlustuskaitsepaketti valida, jääb igaühe enda otsustada lähtuvalt vanusest, kindlustusmakse tasumise võimeku-

sest või tervislikust seisundist põhjustatud riskitasemest (näiteks diabeetikutel võib olla suurem risk hammaste lagunemiseks). Regulaarse ravi puhul kuuluvad kindlustuskaitse alla röntgenülesvõtted, tuimastused, täidised, kroonid, implantaadid (seda hetkel ainult kindlustuspakettides Hõbe ja Kuld), aga ka juureravi ning hammaste eemaldamine. Olenevalt paketist on määratud nii aastane kui ka igale raviteenusele kehtestatud maksimaalne kindlustussumma ja teatud juhtudel ka koguseline raviteenuste piir, kuid kindlasti on kõikide pakettide puhul kaetud kõige sagedamini tekkivad raviteenused.

Lääneeuroopalik kindlustuslahendus Alates 1. augustis 2020 lühendati kindlustuslepingu sõlmimisel rakenduvat ooteaega 90 päevalt 30 päevale. Kindlustuslepingu sõlmimise hetkest ühe kuu jooksul hambaravile tehtud kulutusi kindlustus ei hüvita, sealt edasi aga kuuluvad raviarved hüvitamisele vastavalt kindlustuslepingu tingimustes kehtestatud reeglitele. Soonberg ei ole tagasihoidlik, kui ütleb, et tegemist on olnud lääneeuroopaliku kindlustuslahendusega Ida-Euroopa turul. Siiani ei ole keegi kohalikest kindlustuspakkujatest näinud põhjust sarnase tootega välja tulla, põhjuseks tõenäoliselt suured riskid ja kindlustustoote väljatöötamiseks vajaliku statistika vähesus. Northern1 aga vaatab asja laiemalt: sama teenuse vahendamisega alustati ka Taanis, edasi on plaanis levida Poola, Lätti ja Leetu. Soonberg lisab, et kui oma isikliku vara kindlustamine on Eestis juba üsna tavapärane praktika, siis elu ja tervise lisakindlustamine veel alles arenemisjärgus. “Meie kindlustusega liitunutest on pooled vanuses 30 kuni 50 aastat ehk just need, kes on saanud kindlustuse väärtust ja kasulikkust elus mõnel muul alal tunda,” mainib Soonberg. Täpset hambarvikindlustusega liitunute arvu Soonberg küll ei avalda, kuid ütleb, et neid on tuhandeid.

Tuhanded liitujad kiidavad oma naeratusega Hambaarstide seisukohalt on hambaravikindlustuse üks peamisi eeliseid see, et patsient, kes on varem

HAMBARAVIKINDLUSTUS LÜHIDALT • Kõigile vanuses 21–70 eluaastat • Kolm kindlustuskaitsepaketti (kindlustussumma 1000 eurot, 2000 eurot või 3000 eurot) • Kindlustusmakse alates 27,96 eurost kuus • Kindlustuskaitse toimib kõikide hambaravikliinikute raviteenustele • Kohene kindlustuskaitse õnnetusjuhtumite puhul • Kindlustuskaitse algus tavapärasele ravile pärast 30-päevast ooteaega • Teatud raviprotseduuridele rakendub 50% omaosalus kindlustussummas • Tööandjale eraldi väljatöötatud lahendused


kindlustusega liitunud, nõustub raviteenusega, mille järele võib vajadus tekkida igal ajal, kergemini. Kui riiklik hambaravihüvitis kohustab patsienti ravi saama ainult selleks määratud hambaravikliinikutes, siis hambaravikindlustuse kindlustusvõtjal seda kohustust pole. Kindlustuskaitse alla kuuluvat ravi saab lasta teha igas Eesti hambaravikliinikus, õnnetusjuhtumi korral ka hambaravikliinikus välismaal. Hambaravikindlustusega liitumine annab inimestele kindlustunde külastada hambaarsti vähemalt kaks korda aastas. Kui regulaarse kontrolli käigus selgub, et hammas või hambad vaja-

vad ravi, on tekkinud kahju kompenseerimisel abiks hambaravikindlustus. Lisaks saab kindlustuskaitset kasutada ka siis, kui peaksid tekkima suuvähi ravikulud või õnnetusjuhtumi ravikulud nii Eestis kui ka välismaal. Me kõik teame, et keegi meist pole õnnetuste vastu kaitstud.

Terved hambad = terved töötajad “Alates 2018. aasta esimesest jaanuarist on tööandjatel võimalik erisoodustusmaksu maksmata kulutada aastas töötaja peale 400 eurot. Enamasti kulutatakse see sportimisvõimaluste loomiseks, kuid miks mitte kindlustada oma töötajate hambad ja

nende tekkida võivad hambaravikulud. Eestis on riiklik hambaravihüvitis naeruväärselt väike, mis tähendab seda, et kuna ravi eest tuleb maksta ise, siis lükatakse kõiki vajaminevaid protseduure edasi. Edasilükatud ravi põhjustab katkiseid hambaid, mis omakorda laastavad kogu organismi. Ennetades riske ja võimaldades oma töötajatele hambaravikindlustust, saab tööandja olla kindel, et tema töötajatel on korras hambad ning seetõttu hea elu- ja töörõõm,” lisab Soonberg.

Northern1 International Insurance Brokers OÜ Tartu maantee 84A-M303, Tallinn 10112 Registrikood: 12806139 +372 884 0418 www.hambaravikindlustus.ee

Vaata hambaravikindlustuse võimalusi lähemalt: www.hambaravikindlustus.ee OKTOOBER 2020

9


C

AS MEDICUM TERVISHOIUTEENUSED

Kopsuhaigeid aitab

tõenduspõhine taastusravi Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on laialt levinud haigus, mida on samas võimalik edukalt ravida ja kontrolli all hoida. Üldravi toetusena aitab tõenduspõhine kopsuhaigete taastusravi oma probleemiga paremini toime tulla ja elukvaliteeti parandada.

K

OK-ile on iseloomulikud püsivad hingamisteede muutused ja õhuvoolutakistus, nagu köha, mida kõnekeeles nimetatakse suitsetaja köhaks, hingeldus ning rögaeritus. Lisaks võib selle tulemusel tekkida ka vilistav hingamine. Tihti algabki haigus hommikuse köha ja rögaeritusega, pikkamisi tekivad hingamisraskused ning õhupuuduse tunne. Ravimata jätmisel on pahatihti tegemist süveneva raske haigusega, mis on maailmas üks peamisi surma ja sügava puude põhjuseid. Eestis on umbes 13 000 inimest, kellel on diagnoositud KOK. Haigusele on iseloomulik põletiku tekkimine bronhides ehk bronhiit, mis lõppstaadiumis viib muutusteni õhuteede seinas, mille tõttu on õhuvool hingamisteedes takistatud ja see viib hingamispuudulikkuse kujunemiseni. Paljud inimesed peavad füüsilise koormusega kaasnevat hingeldust normaalseks ega oska seetõttu abi otsida. Kopsuhaigete taastusravi on tõenduspõhiselt efektiivne. Siiski jõuab taastusravini hinnanguliselt vaid 2 protsenti haigetest. Diagnoosi saanud patsiendil võib füüsilise koormuse vähendamisel või vältimisel tekkida kergesti nõiaring, sest füüsilise koormusega kaasneva õhupuuduse tõttu kipub inimene jääma passiivsemaks ja pelgab igasuguse treeningu tegemist, mis muudab olukorra veelgi halvemaks. Tegelikult peaks sellisel juhul

Perearst või eriarst väljastab saatekirja taastusarsti vastuvõtule

10

OKTOOBER 2020

toimuma kõik vastupidi – füüsilise aktiivsuse suurenemine muudab olukorra paremaks ja passiivselt koju istuma jäädes läheb kõik halvemaks. Seega peab kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse põdeja liikuma ja olema füüsiliselt terviseseisundist lähtuvalt piisavalt aktiivne. Medicumis on loodud kopsuhaigete taastusravikeskus, kuhu abivajajad saavad nüüdsest pöörduda.

TAASTUSARSTI ROLL KOPSUHAIGETE TAASTUSRAVIS

neda hingamislihaste nõrkust, suurenenud rögaeritust ja vaegtoitumust. Need probleemid vajavad samuti tähelepanu ja käsitlust. Medicumi taastusravikeskuses tegeletakse haigetega kompleksselt ja sõltuvalt patsiendi seisundist pakutakse individuaalset ravi. Enne taastusravi alustamist tehakse kardiopulmonaalne koormustest. Test viiakse läbi jalgrattal või kõnnilindil. Testi tehes jälgitakse ja hinnatakse erinevaid tervisenäitajaid füüsilise koormuse ajal. Testi tulemusi analüüsitakse ja leitakse patsiendi füüsilist võimekust piiravad tegurid, on selleks siis südamevõi kopshaigus või hoopis madal treenituse tase. Lisaks saab informatsiooni selle kohta, kas südamel tekib koormusel hapnikuvaegus (südame isheemiatõbi) ning milline koormus on selle patsiendi jaoks optimaalne ja ohutu.

Mis on kopsuhaigete taastusravi ja kas see on uus taastusravi suund? KOK-i puhul on taastusravi vajalik ja see on leidnud uuringutes tõestust. Taastusravi on mittemedikamentoosse ravi liik, mis võimaldab kopsuhaige elukvaliteeti säilitada või parandada. Mille poolest see erineb teistest taastusravi liikidest? Kopsuhaige vajab erilist lähenemist. Tihtipeale on suureks probleemiks hingeldus koormusel, mille tõttu pole patsiendid võimelised olema füüsiliselt aktiivsed sarnaselt paljude teiste haigetega, kellel pole südame- või kopsuhaigust. Lisaks võib KOK-i puhul esi-

Taastusarsti vastuvõtt

Mida kopsuhaigete taastusravi endas sisaldab? Taastusravi kõige olulisem ja efektiivsem osa on füsioteraapia ehk treening. Kopsuhaiged vajavad nii aeroobset treeningut kui ka jõutreeningut. Aeroobne treening parandab südame, kopsude ja lihaste võimekust. See paTaastusravisse on oodatud: randab inimese üldist koormustalu• kroonilise kopsuhaigusevust. Treeninguid ga haiged, kellel esineb igaviiakse läbi kogenud päevaelu piiravaid sümpspetsialisti jälgimitomeid (nõrkus, hingeldus se all velotrenažöövõi õhupuudus) vaatamata ril, mille puhul jälgiadekvaatsele medikamentakse patsiendi tertoossele ravile; vise huvides ohutust • haiged, kellel esineb pärast ja efektiivsust. Jõuägedat hingamisteede intreening on suunafektsiooni (nt COVID-19) tud eeskätt lihasnõrkust, hingeldust või massi säilitamisele õhupuudust. või suurendamisele. Lihasjõud ja lihas-

Patisent läbib kardiopulmonaalse koormustesti

mass on väga olulised faktorid, mille raugemisel jäävad kopsuhaiged kodusteks ja voodihaigeteks. Mõned haiged vajavad hingamislihaste treeningut, milleks kasutame spetsiaalseid hingamislihaste “trenažööre”. Õde õpetab erinevaid hingamistehnikaid, mis muudavad hingamise efektiivsemaks ning tänu millele väheneb hingeldus ja õhupuudustunne. Röga väljutamise hõlbustamiseks kasutame spetsiaalseid vahendeid ja/või tehnikaid. Mida tuleb taastusravi saamiseks teha? Medicumi taastusarsti vastuvõtule pöördumiseks on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri. Taastusravi alustamiseks soovitame registreeruda taastusarsti vastuvõtule (dr Butšelovskaja või dr Tsvetkov) Lasnamäe Medicumi registratuuri telefonil 605 0601 või digiregistratuuris www.registratuur.ee.

Aleksandra Butšelovskaja, taastusravi arst Lasnamäe Medicum Punane 61, 13619 Tallinn Peatus Pikri (bussid nr 35, 44, 50, 58, 19) www.registratuur.ee www.medicum.ee +372 605 0601 AS Medicum Tervishoiuteenused Tegevusluba nr L03690

Algab 8 nädalat kestev taastusravi füsioterapeudi juhendamisel


KUHU LÄHED, ILUKIRURGIA? Vestleme Kotka Erahaigla Plastikakirurgia Keskuse asutaja ja 30-aastase kogemusega plastikakirurgi dr Jüri Kullamaaga esteetilisest meditsiinist ja ilukirurgia suundadest.

See on valdkond, mis pidevalt muutub ja täieneb, kuid ka vanas taasavastatakse midagi uut. Suund on säästlike meetodite poole – võimalikult vähem traumat, et pöörduda rutem tööle tagasi. Aeg on raha kõigi jaoks! Mida soovitate noortele naistele, kes soovivad kaunimat büsti? Kas oodata, kuni lapsed sünnitatud ja imetatud? Suund on muutunud, kuna vanasti sünnitati 20-aastaselt, tänapäeval aga valdavalt 30-aastaselt. Kui on juba noorena asümmeetria, soovib tänapäeva naine paremat välimust nautida kohe, mitte oodata 10 aastat. Kui pereloomine on tulevikus plaanis, tuleb alati lähtuda konkreetsest patsiendist ning leida parim lahendus, pidades silmas, et implantaadiga rind ka pärast rasedust ja imetamist kena oleks.

Naine, kes soovib protseduuri ette võtta, peaks olema vähemalt 25 aastat vana – selleks ajaks on rindade kuju ja suurus oma loomulikus vormis nö välja kasvanud ning organism on võimeline protseduurist taastumisega kenasti toime tulema. Milliste soovidega juba keskeale lähevad naised teie poole pöörduvad? Kui muret teeb lõtvunud või rippuv nahk silmadel või nende ümbruses, mis annab näole väsinud ilme, siis on abi liigse naha eemaldamisest. Enamasti on antud operatsioon otseselt seotud vananemisega, mistõttu sooritatakse laugude korrigeerivat operatsiooni reeglina üle 35-aastastel patsientidel. Ülemist soovituslikku eapiiri sellel operatsioonil ei ole ning kõige eakamad, kes on sellest abi otsinud, on olnud isegi vanemad kui 80-aastased. Nägu ja kaela pinguldavad ning otsaesist tõstvaid lõikusi tehakse üldiselt alates 40. eluaastast. Operatsiooni tulemus säilib orienteeruvalt kaheksa kuni kümme aastat ning pärast seda võib vajadusel teha korduslõikuse, mis noorusliku välimuse taas taastab. Ilukirurgilistest protseduuridest on rindade suurendamine Eestis ja kogu maailmas vaieldamatult kõige populaarsem ilukirurgiline teenus, kuid kirurgi juurde pöördutakse ka ebasümmeetrilist kuju parandama või hoopis rinnapartiid vähendama. Kuivõrd altid on Eesti mehed kasutama esteetilise meditsiini võimalusi?

Tegevusloa number: L04209. Pilt on illustratiivne.

Millised on uudseimad suunad plastikakirurgias?

Juba mõnda aega on tunda tõusvat trendi. Esialgu tullakse vastuvõtule küll naise käekõrval, kuid kogemused on näidanud, et kui mees on kord juba tee selgeks saanud, tullakse ise tagasi. Sageli alustatakse mittekirurgiliste protseduuridega nagu täitesüstid ja botuliini süstid. Laugude plastika kõrval on meeste hulgas populaarne kehatüve rasvaimu. Järjest populaarsemaks on muutunud günekomastia ehk naisrinnasuse korrektsioonid, et saavutada mehelikum rindkere.

Kotka 12, Tallinn www.kirurgia.ee


C

SILMAD

Et sisemine värskus ei jääks varju

Naha elastsuse vähenemine on vananemisprotsessi loomulik osa, mis toob aga näo puhul enamasti kaasa naha liigse kogunemise ülemistele ja alumistele silmalaugudele, tekitades kortse ja kühme ning takistades tihtipeale ka nägemist. Et sisemine värskus aja jooksul märkamatuks ei jääks, kasutavad paljud inimesed silmalaugude plastikat. Tekst: Uku Adrian Ilves Fotod: Shutterstock

S

ilmalaugude plastilised operatsioonid (ingl k eyelid surgery ja blepharoplasty) kuuluvad maailmas iluoperatsioonide edetabelis populaarsuselt 3.–4. kohale, olles ihaldatud protseduurid nii naiste kui ka meeste seas. Silmad on inimese näos üks esimesi märgatavaid asju, mis ka liikumatuna tema tervislikust ja emotsionaalsest seisundist rohkelt infot edasi annavad. Silmalaugude plastikat peetakse väga efektiivseks vananemise ilmingutega võitlemise protseduuriks, mis on võrreldes mitmete teiste plastiliste operatsioonidega nii taskukohasem kui ka üsna vähetraumeeriv ehk minimaalselt invasiivne. Samuti pole sugugi ebatavaline seda protseduuri elu jooksul rohkem kui korra ette võtta. Operatsiooni saab teha ülemistele ja alumistele laugudele eraldi või mõlemaile korraga ning mõnikord tehakse seda isegi koos näovõi kaelakorrektsiooniga. Alalauge korrigeeritakse


C

SILMAD esteetilistel põhjustel ja üldist elukvaliteeti silmas pidades, ülemisi ka nägemist piiravate tegurite eemaldamiseks – halvimal juhul hakkab ülalaugude rippuv nahk varjama nägemisvälja, mis võib sundida inimest enda otsmikulihaseid pingutama ning kulme kergitama. See on aga põhiprobleemi mittelahendav ja üksnes ajutine abivahend, mis soodustab laubale horisontaalkortsude teket. Naha elastsuse vähenemine koos gravitatsiooni halastamatu tööga kogub nii üla- kui ka alalaugudele nahka rohkem, kui seda vaja on. Selle tulemusel hakkavad nõrgenevad silmalihased vajuma ning põhjustavad alumistele laugudele ebaesteetilisi kortse ja kühme ning ülemistele laugudele üle ripsmete rippuvaid ja nägemist piiravaid nahavolte. Võrreldes muu nahaga nii inimese näol kui ka ülejäänud kehal on nahk silmaümbrustes oluliselt õhem ja aastate möödumise tulemusel kaitsetum. Erinevatel inimestel ilmnevad need tunnused küll veidi erinevas vanuses ning siinkohal on oma osa öelda ka pärilikkusel, kuid sellest hoolimata seostatakse neid üheselt kas vananemise ja/või ebatervislike elustiilivalikutega, mis mõlemad näo värsket ilmet oluliselt vähendavad ning selle omanikust väsinud mulje jätavad. Enamasti tehakse silmalaugude plastikat üle 35-aastastele inimestele.

Operatsioon ja sellest taastumine

Allavajunud ja kottis silmalaugude korrigeerimise tulemusel näeb inimene välja värskem, nooruslikum ja kaunim.

Silmalaugude plastika tähendab silmalaugude naha pinguldamist ning üleliigse naha ja rasvkoe eemaldamist. 1–2-tunnine operatsioon tehakse vastavalt patsiendile kas kohaliku tuimestuse või üldnarkoosiga. Esimese puhul lubatakse patsient koju juba mõni tund pärast operatsiooni lõppu. Operatsiooni käigus tehakse ülalaugude korrigeerimisel sisselõiked laugude voltidesse, alalaugude puhul aga alaripsmete lähedusse, mis muudab armid pärast paari kuu möödumist sisuliselt nähtamatuks. Kuigi tegemist on teiste plastiliste operatsioonidega võrreldes pigem lihtsa protseduuriga, vajab see siiski personaalset ja põhjalik-

Perfektne naeratus ühest kohast Perfect Smile on väike hambakliinik, mis keskendub hammaste kosmeetilisele ravile. Dr Ayesh on Tallinnas tegutsenud juba kuus aastat. Kasutusel on kõige modernsem hambatehnoloogia ja personaalne lähenemine igale patsiendile.

FLYING DENTIST OÜ Tegevusluba nr L04009

suu ka järelmaksuga korda teha. Konsultatsioonile minnes tellib Dr Ayesh hammastest 3D-animatsioonifotod, kust saab väga täpselt näha nii-öelda enne ja pärast efekti – millised näevad hambad välja praegu ja millised hakkavad välja nägema tulevikus.

Kõik ühest kohast

Hambad sirgeks Kõverate või puseriti hammaste sirgeks ajamiseks on mitmeid võimalusi. Ilmselt teavad kõik raskeid raudbreketeid, mis huuli veristasid. Tänapäeval on olukord kõvasti edasi arenenud. Dr Ayesh käib regulaarselt kaugemal teadmisi omandamas ja kasutab hammaste sirgendamisel kõige uuemaid tehnoloogiaid. Clear aligner on moodsate läbipaistvate breketite üldnimetus. Lisaks sellele, et need suus märkamatuks jäävad, ei sega clear aligner breketid ka söömist – need saab väga mugavalt selleks ajaks eemaldada ja süüa võib täiesti normaalseid asju. Läbipaistvad breketid ei tekita igemete-

ku kirurgi konsultatsiooni, kuna probleemi määr ning eripära on inimeseti väga erinev. Operatsiooni tulemused ilmnevad järk-järgult, õmblused eemaldatakse 3–4 päeva möödudes ja lõplik paranemine ehk taastumisperiood kestab sõltuvalt inimesest umbes 2–3 nädalat, pärast mida võib inimene naasta oma tavapärase (füüsilise) elurütmi juurde. Sõltuvalt inimesest ja tema elustiilist kestab tulemus umbes 7–10 aastat, seega saab öelda, et kuigi töö hinge peegliks nimetatavate silmade värske ilme heaks ei lõpe kaugeltki operatsiooniga, on tegu siiski olulise protseduuriga, mis kogu näoilmes palju aastaid tagasi keerab.

le või huultele kahjustusi ja kandmisaeg pole perfektse naeratuse nimel üldse pikk – aasta kuni poolteist. Selliste breketite maksumus on keskmiselt umbes 3000– 4000 eurot, kuid Perfect Smile’i hambakliinikus pakutakse ka traditsioonilisemaid lahendusi, mis on mõnevõrra odavamad. LHV panga kaudu saab

Loomulikult saab väikses kliinikus parandada ka tavalisi hambaauke, kui selleks peaks vajadus tekkima. Perfect Smile pakub tegelikult täpselt seda, mida nimi lubab. Vajaduse korral saabki naeratuse algusest lõpuni perfektseks vormida: hambad sirgendatakse, valgendatakse ja neile paigaldatakse laminaadid. Dr Ayeshi klientideks on mitmed näitlejad ja modellid. Palju leidub ka inimesi, kes peavad avalikult esinema-kõnelema, näiteks õpetajad või turundusinimesed. Lisaks kosmeetilisele ja esteetilisele efektile aitavad tugevad sirged hambad ka suuhügieeni hoida. Hammastesse tekib vähem auke ja igemed pole põletikulised. Perfect Smile on küll pisike hambakliinik, ent pakub väga personaalset lähenemist ja kõige uuemat tehnoloogiat. Hambad sirgeks!

Perfect Smile asub Tallinnas aadressil Ahtri 12 (3. korrus, kabinet 323). Lisainfo: mail@ps-tallinn.eu

OKTOOBER 2020

13


C

VAIMNE TERVIS

Inimese vaimsele tervisele hakatakse tähelepanu pöörama sageli alles siis, kui sellega on juba halvasti. Nagu ka kõige muu puhul, on ka siin lihtsam probleemi ennetada kui oma vaimu tagantjärele ravima hakata. Kuidas aga ise enda vaimse tervise eest hoolitseda, kust saada vajalikku abi?

Vaimne tervis

kui heaoluseisund

M

eil kõigil on vaimne tervis, samamoodi nagu meil on füüsiline tervis. Neid kahte lahutada on suures pildis peaaegu võimatu. Kui kroonilise valu tõttu tabab lootusetuse tunne, sest toimetusi ei saa juba mitmendat nädalat teha, siis kas tegu on füüsilise või vaimse või lihtsalt terviseprobleemiga?

Abi on rääkimisest, eneseanalüüsist Va i m s e t e r v i s e p r o b l e e m i d e g a maadlevad paljud ja me eelistame, et teised neist ei teaks. Teadmiseni, et meil kõigil on vaimne tervis ja et paljudel meist on “vaim” ka kannatada saanud, jõuame kõige hõlpsamini rääkimise teel. Näiteks viiakse Suurbritannias igal aastal läbi kampaaniat “Time to Talk”, milles julgustatakse inimesi oma vaimse tervise üle arutlema. Iga vaimse tervise probleemi pärast ei ole vaja kohe spetsialisti

– terapeudi, psühhiaatri või psühholoogi – poole pöörduda. Maast madalast oleme kõik õppinud, kuidas oma füüsilist tervist hoida: kuidas mitte külmetuda, kuidas hoiduda vigastustest. Vaimse tervise puhul meil aga sellist lastetuba sageli ei ole. Seda kõike saab aga õppida, alustamegi algusest.

Kuidas oma vaimse tervise eest hoolt kanda? Selleks et nii füüsiline kui ka vaimne tervis oleksid käsikäes heas seisus, on oluline teha iga päev kolme lihtsat asja: korralikult süüa, piisavalt magada ja end küllaldaselt liigutada, sportida. Need kolm vaala või nurgakivi loovad heale vaimsele tervisele tugeva vundamendi, aitavad probleeme iseenesest ennetada ja neist ka taastuda. Kehva une ja depressiooni vahel on nii tugev seos, et uuritakse, kas kergemat depressiooni on võimalik ravida une kvaliteedi ja kvantiteedi parandamise kaudu. Ka liikumine võib tea-

VIIS NÕUANNET, KUIDAS END ISE AIDATA 1. Võta julgus kokku ja räägi oma murest esmalt mõne lähedase inimesega. Ärge alahinnake rääkimise jõudu! 2. Vaata üle oma toidulaud ja muuda see tevislikuks, mitmepalgeliseks. Kutsu oma ellu sport ja liikumine. 3. Maga regulaarselt, kõrvaliste segajateta ja nii palju, kui täielikuks puhkamiseks vaja on. Ideaalne oleks magada nii, et ärkad ilma äratuskellata. 4. Külasta kodulehte peaasi.ee. Seal saad õppida tehnikaid, kuidas oma tundeid reguleerida, kuidas lõdvestuda ja probleemide üle konstruktiivselt mõelda. 5. Kui need soovitused ei too ikkagi soovitud tulemust, tuleks võtta ühendust psühholoogi või psühhiaatriga, kellega koos juba tõsisemalt probleemile läheneda.

14

OKTOOBER 2020

tud juhtudel olla sama efektiivne kui paljud psühhofarmakoloogilised ravid. Õige, regulaarne ja mitmekesine toitumine tagab meile aga need ained, mida iga päev vajame, et nii stressi kui ka bakterite ning viirustega toime tulla. Nagu kõrvetada saanud sõrme või kergema köha puhul, saab ka vaimse tervise kergemate probleemide korral esmalt end ise aidata. Veebileht peaasi.ee koondab näiteks palju erinevaid nippe ja praktikaid, kuidas enda vaimse tervise eest hoolitseda, kuidas oma tundeid reguleerida, kuidas lõdvestuda ja oma probleemide üle konstruktiivselt mõelda. Kui enam üksi oma probleemidega hakkama ei saa, siis tuleks oma murest mõne usaldusväärse inimesega rääkida. Ärge kunagi alahinnake rääkimise jõudu ega lähedase inimese tuge mure jagamisel. Mõned probleemid aga ei lähe ära isegi siis, kui oleme ise enda eest parimal viisil hoolitsenud, oleme saanud lähedastelt vajalikku tuge ja mõistmist. Siinkohal tulevad mängu juba oma ala asjatundjad, kellega koos saab vaimsele tervisele sügavamalt, jõulisemalt läheneda. Vahel pole vaja muud kui õppida selgeks mõned tehnikad, kuidas oma tunnete-mõtete virvarri korrastada. Vahel on aga tarvis spetsialistiga pikemalt koos töötada, et mõistaksime oma probleemide tagamaid. Viimasena pöördutakse abi saamiseks farmakoloogia ehk ravimite juurde. Spetsialisti poole tuleb pöörduda, kui vaimse tervise probleemid hakkavad tavapärast elu häirima. Ärge kartke abi küsida, ärge kartke ka vaimselt terveks saada!

KUIDAS MÕELDA ÕIGESTI? Koosta nimekiri sellistest üldistest lohutavatest lausetest, mida saaksid igal ajahetkel endale öelda. Võid need kirjutada näiteks meili, telefoni või märkmepaberile, nii et saaksid mõtteid vaadata iga kord, kui vaja peaks minema. Mis tähtsust sel on, mida teised mõtlevad – ega nemadki täiuslikult ei esine, kui nende kord vastata tuleb. Ma suutsin aasta tagasi analoogse asjaga hakkama saada ja suudan ka nüüd. Mul on aega harjutada ja saan paluda ka abi. Ma olen ju tark, mul läheb üsna hästi! Saan sellega hakkama – olen ka varem piinlikes olukordades olnud ja see tunne ei kesta igavesti. Isegi kui läheb untsu – mis siis? Naeran enda üle koos teistega ja jätkan. Ahhaa – jälle ärevad mõtted! Ma ei pea neid uskuma, saan neil lihtsalt minna lasta … Kuidas oma hirmudest ülevaadet saada? Pane kirja võimalikult palju erinevaid olukordi. Sinu nimekiri võiks sisaldada erinevaid situatsioone – neid, mis tunduvad sulle lihtsamad, ja ka neid, mis tunduvad väga hirmutavad. Koonda sarnased hirmud kokku. Vahel on meil väga palju erinevaid hirme. Sul võib näiteks olla kõrgusekartus ja hirm pisikute ees. Tee erinev nimekiri iga hirmutava teema kohta. Kuidas ohjata pealetükkivaid sundmõtteid? Kirjuta mõtted üksikasjalikult üles. Muuda tekst tobedateks laulusõnadeks, mida võid omaette laulda. Pane mõtted uude järjestusse, loe neid tagantpoolt ettepoole, tee mõni naljakas muutus. Kasuta jõulisi mõtteid või toimetulekut väljendavaid väiteid. Näiteks “ma teen, mida suudan”, “ma saan abi”, “ma tulen toime”. Allikas: peaasi.ee

Foto: Pixabay

Toimetas: Martin Hanson Autorid: psühholoogid Anne Randväli ja Maris Vainre


REKLAAM

Millest tuleneb hirm hambaarsti ees ja kuidas sellest üle saada? Hirm hambaarsti ees on väga sageli esinev probleem. Uuringud näitavad, et see mõjutab 13–24% inimestest terves maailmas. Samas mängib suutervis väga tähtsat rolli inimese üldtervises ning kui hirmu pärast jätab hambaarsti juurde tulemata iga neljas inimene, siis peaks sellele probleemile rohkem tähelepanu pöörama. Mõni inimene on ärevuses, kui peab hambaarsti juurde minema ning see on normaalne. Aga mõni tunneb nii suurt hirmu hambaarsti külastuse ees, et jõuab sinna alles juhul, kui hambavalu on väljakannatamatu või lööb välja mingi tõsisem põletik. Ärevust põhjustab tavaliselt teadmatus, mis visiidil ees ootab. Hirm on spetsiifilisem. Tavaliselt tuntakse hirmu siis, kui on mälestus halvast kogemusest. Nt hirm süsti või valu ees. Foobia on ebaratsionaalne ekstreemne hirm, mis on nii suur, et inimesel võib igasugune hammastega seotud teema või hambaarsti nägemine paanikahoo põhjustada. Tihti pole siis inimesed aastakümneid hambaarstil käinud ja väldivad seda isegi valu korral. Sagedasemad hirmud või ebameeldivad aistingud, mis on seotud hambaraviga: • • • •

hirm süstimise ees puurimise hääl valu protseduuride ajal klaustrofoobia tunne hambaarstitoolis olles • lämbumisehirm • häbitunne

Inimene tunneb häbi oma hammaste pärast ja kardab, et hambaarst hakkab loengut pidama ja teda noomima. Hea hambaarst kindlasti kedagi häbistama ei hakka ning oskab viisakalt ja sõbralikult probleemsetele kohtadele tähelepanu juhtida. Kurb lugu kogu asja juures on see, et oma hirmusid peegeldame me tahes-tahtmata ka lastele. Lapsel, kel pole hambaarsti juures käimise kogemust, kuid kes kardab juba ette, on oma hirmu saanud vanematelt või ühiskonna üldisest suhtumisest hambaarstidesse. Siiani kuulen inimesi ütlemas, et hambaarstid on ühed hirmsad inimesed, kellele meeldib inimesi piinata. Kust selline arvamus tuleb? Ilmselt on see pärand ajast, mil valuvaigistavaid süste ja patsiendisõbralikku suhtumist tähtsaks ei peetud. Tänapäeva meditsiin ja eriti just hambaravi (tehnika, kogemused, koolkond) on selle aja jooksul tundmatuseni muutunud. Minu meelest on hambaarstid missioonitundega empaatilised ja toredad inimesed, kes tahavad vaid inimesi naeratamas näha.

Kuidas hirmuga toime tulla? Kartust ja hirmu hambaarsti külastuse ees ravib kõige paremini sinna minek, mitte olukorra vältimine. Pidev ebameeldiva olukorra edasilükkamine pigem süvendab hirmutunnet ja muidugi ka hambaprobleeme. Hambaarsti juures tuleks käia regulaarselt vähemalt kord aastas, kui hambaarst ei ole soovitanud teisiti. Selle aja jooksul ei teki üldiselt suus nii suuri muutusi ja kui kõik on

Merimetsa HK hambaarst Dr Helen Stimmer

kontrolli all, siis on ka visiit lühem ja kergem. Tuleks muidugi leida hambaarst, kes on oma töös pädev ja asjalik, kuid lõpuks taandub kõik inimese iseloomule ja kui hästi leiad kontakti oma hambaarstiga. Mõni oskab väga kergelt luua vaba õhkkonna ja nii hajub hirm kiiresti. Tuleks leida just endale sobiv hambaarst, kelle kätte end usaldada. Oma murest tasuks rääkida hambaarstile ning tegelikult võiks juba arstiaega broneerides administraatorile teada anda, et kardad ning siis saab arst planeerida visiiti vastavalt. Kui pole väga ammu hambaarsti juures käinud ning hirm halvab, võiks esimene visiit olla lihtsalt kabineti ja arstiga tutvumine. Seejärel võiks alustada kergematest protseduuridest. Võimalik on kasutada rahusteid enne hambaarsti visiiti. Kuid kuna mõnel inimesel avaldub rahusti toime kohe ja mõnel alles poole tunni pärast, siis võib olla keeruline visiiti planeerida. Hambaarsti juurde minekuks võib kaasa kutsuda hea sõbra või lähedase isiku, kelle juuresolekul tunned end turvaliselt. See võib aidata esmasest hirmust üle saada ning kui hambaarstiga klapid, siis ongi hirm seljatatud. Julge pole mitte see, kes midagi ei karda, vaid see, kes oma hirmust võitu saab. Tule meie juurde, ootame sind! Merimetsa HK LAEVA maja II korrus, Vabaõhumuuseumi tee 1, Tallinn Tel 650 5500 info@mhk.ee www.mhk.ee



Tahan normaalset nahka! Aga milline nahk on normaalne? Nagu kogu meie keha, nii on ka nahk pidevas muutumises. Isegi pealtnäha täiusliku jumega naised võitlevad tegelikult rasuse, kuiva või ketendusele kalduva nahaga. Lisaks mõjutavad nahka päikesekahjustused ja vananemine.

T

egelikult pole kellegi nahk normaalne väga pikka aega, seda olenemata sellest, kuidas naha eest hoolt kantakse. Normaalse naha “tagaajamine” võib põhjustada lõputu nahahooldusstressi ning naha seisund võib minna hullemaks, kui proovitakse kõike, kuid ei leita midagi, mis töötaks tõhusalt ja kaua. Inimese nahatüübi tuvastamine on väga keeruline ja tüüp muutub elu jooksul korduvalt. Üks sagedasemaid probleeme on kuiv või osaliselt kuiv nahk. Kuiva naha vältimiseks tuleks esmalt hoiduda naha välispinda kahjustavatest teguritest, nagu päikesekahjustused, ärritavaid koostisosi sisaldavad tooted, alkohol ja suitsetamine ning nahka kuivatavad puhastusvahendid. Kuiv kuumus on selgelt dehüdreeriv. Ükskõik, kas kuiv kuumus tuleb elektriküttest külmal perioodil, kuivast saunast või kuivast kõrbekliimast, tõmbab see niiskuse naharakkudest välja. See on halb mistahes nahatüübile, kuid eriti kuivale nahale. Kõige olulisemad kuiva naha abilised on humektandid. Need on niisutajad, mis ei sisalda õli, vaid näi-

teks glütseriini ja hüaluroonhapet. Humektandid püüavad niiskust ümbritsevast õhust ja sulgevad selle nahasse. Seega on humektandid eriti efektiivsed niiskes kliimas ja niiskele nahale määrides. Need on naha identsed koostisosad, mis hoiavad naharakke ühenduses ja aitavad säilitada naha struktuuri.

Kuiv nahk on probleem, millel on mitu nägu. Kuidas naha eest efektiivselt hoolt kanda? Naha kuivus võib varieeruda ja sel võivad olla erinevad põhjused, nii et selle probleemi lahendamiseks spetsiaalse kosmeetikaga tuleb teada, kuidas tooteid õigesti valida. Naha kuivus võib olla ka ajutine. See võib avalduda näiteks pärast päikesepõletust või pärast pikaajalist viibimist nahka kuivatava kliimaseadmega ruumis või külmal ajal siseruumide kütmisest tingitud kuivas õhus viibimisest. Naha kuivus annab tunda ka vananemise tõttu, kuna nahk kaotab looduslikku hüaluroonhapet, mistõttu tuleb selle varusid üha intensiivsemalt täiendada. Alates 30. eluaastast võivad juba nahale kortsud tekkida, kui kuiv nahk tähelepanuta jätta.

ANNAME KAHELE LEVINUMALE PROBLEEMILE DERMATOLOOGIDE SOOVITATUD LAHENDUSED

1

“Mu nahk on normaalne, kuid näo keskosa, mida nimetatakse T-tsooniks, lõug, nina ja otsmik, on veidi rasune ning põsed on kuivad.” HOMMIKUL: 1. Puhastage ja äratage nahk niisutava mitsellaarveega SVR Physiopure. 2. Enne jumestamist kasutage niisutavat kreemi SVR Hydraliane või rahustavat ja niisutavat geeli SVR AquaGel. ÕHTUL: 1. Kasutage õrnatoimelist naha pesuvahendit SVR Physiopure. 2. Enne SVR Hydraliane’i kreemi kasutage B3-vitamiini sisaldavat niisutavat seerumkontsentraati SVR [B3] Ampoule Hydra.

2

“Mu nahk on nii kuiv, et lausa ketendab, ja kui ilm jaheneb, tunnen, et tavapärasest niisutajast enam ei piisa.” HOMMIKUL: 1. Puhastage ja äratage nahk näotoonikuga. 2. Enne kreemi kasutage niisutavat geeljat näovett SVR [B3] Hydra Essence. 3. Vajadusel kasutage täiendavalt B3vitamiini sisaldavat niisutavat seerumkontsentraati SVR [B3] Ampoule Hydra. 4. Enne meikimist kasutage intensiivset niisutajat Hydraliane. ÕHTUL: 1. Kasutage pehmet pesuvahendit. 2. Enne kreemi kasutage B3-vitamiini sisaldavat niisutavat seerumkontsentraati SVR [B3] Ampoule Hydra. 3. Kandke öösel intensiivset niisutajat SVR Hydraliane Extra Riche. 4. Hellitage nahka kaks korda nädalas B3vitamiini sisaldava niisutava maskiga SVR [B3] Masque Hydra Intensif.

Need on nõuandvad näpunäited. Kui kahtlustate, et teie nahk on kahjustatud tõsisemate probleemide tõttu, pidage nõu oma dermatoloogiga.

OKTOOBER 2020

17


C

HAMBAD

Naeratus ilusaks: implantaadid, laminaadid ja lumineerid Hambaarst Maie Matšenas ütleb, et kui inimene on oma tervisele ja toitumisharjumustele piisavalt tähelepanu pööranud, hambaid korralikult hooldanud ning regulaarselt arsti juures käinud, peaks ta saama elu lõpuni proteesideta hakkama ja võib alati julgelt naeratada. Enamasti vajavad aga üle 50 eluaasta jõudnud inimesed mõne kaotatud hamba asemele implantaati, mõne väga hävinud hamba kaitseks krooni või vahel ka äravõetavaid proteese.

H

Tekst: Einar Ellermaa Foto: Marit Hiis

ambaarst selgitab, et parima lahenduse leidmisel on oluline koostöö. Kui arst ja patsient saavad igati üksteisest aru, siis sünnivad lahendused, mis ei ole liiga kallid ning kus jääb alles rohkem oma hambaid. “Kui patsient tahab, et kõik tema probleemid oleks kohe nagu käega pühitud ja seda pikaks ajaks, siis sünnivad ka radikaalsemad otsused.” Hambast ei saa üldse asja ainult siis, kui see on mõraga või murdunud ja igemest kolmanda liikuvuskraadiga lahti. “Aga kui kasvõi pooled hambad on puudu ning vaja on kiiresti uusi,

siis lähevad juurepõletikega ja liikuvad hambad kahe-kolme kaupa välja,” põhjendab hambaarst. “Pärast seda patsient paraneb kuu aega ning siis teeb kolm-neli visiiti, et osalised proteesid saada, kas plastmassist või hügieenilisemad ja metallivalu baasil büügelproteesid. Hind jääb näiteks nelja puuduva hamba korral 430 euro kanti ühe plastmassproteesi eest. Büügelprotees ehk metallivalu baasil protees on mõnisada eurot kallim. Igaks juhuks selgitame ka üle, mis on implantaat, millest nii palju räägitakse. Dr Matšenas ütleb, et implantaat on see kruvi, mis käib lõualuu sis-

Hambaarst Maie Matšenas

se kohas, kust hammas puudu on. Kruvile tuleb peale vahelüli ja vahelüli otsa ehitatakse hammas. “Kruvi jääb lõualuusse alles, aga vahelüli ja hammast võib vahetada. Esialgu võib selle ehitada iseseisvaks hambaks, aga kui näiteks samast hambareast veel mõni hammas välja läheb, siis pannakse sinna teine kruvi ja peale saab ehitada juba silla või teha teise krooni.” Veel üks sageli kasutatav mõiste hambaravis on laminaat. Laminaat on selline plaadike, kus esihamba küljed ja ülaserv lihvitakse ning plaat istutatakse hamba otsa. Tagumisele küljele jääb oma hammas. Laminaat pannakse siis, kui on suuremad defektid ja värvihäired. Sellega saab ka veidi hambumust kohendada. Uue aja levinud nähtus on ka lumineeride panek. Lumineer on valge 0,3 mm paksune plaadike hamba peal

ja selle panekuks hammast praktiliselt lihvima ei pea. “Lihtsalt karestatakse natuke hammast ja justkui kleebitakse portselanplaadike sinna peale,” selgitab hambaarst. Lumineer ongi see imevahend, mis mõnegi avaliku elu tegelase hambaread üleöö säravvalgeks on teinud. Nende hinnad algavad 400 eurost tükk. Kui panna aga n-ö vanamoodne kroon, siis peab hammast üsna palju maha lihvima. Uusi asju tuleb hambaravis tohutult peale. Dr Matšenas selgitab, et breketite asemel on võimalik kasutada väga mugavat hambarea korrigeerimise süsteemi Inman Aligner, mida saab lihtsalt eemaldada ja mida pole ka näha, sest silikoonkate peidab kinnitused ära. Tulemus tuleb mõne kuu kuni poole aastaga.

Kui arst ja patsient saavad igati üksteisest aru, siis sünnivad lahendused, mis ei ole liiga kallid ning kus jääb alles rohkem oma hambaid.

MAXILLA HAMBAKLIINIKU SUUHÜGIEENISOOVITUSED

Et saavutada terve ja särav naeratus, tuleks alustada igapäevasest suuhügieenist ning tervislikest eluviisidest. Mis on terve ja särava naeratuse retsept? Terve ja särava naeratuse saavutamiseks tuleb oma hammaste eest iga päev hoolt kanda: korralik suuhooldus, õige ja tasakaalustatud toitumine, janujoogiks vee joomine, tervislikud eluviisid ning regulaarne hambaarsti külastamine. Kuidas pesta õigesti hambaid? Hambaid tuleks pesta kaks korda päevas: hommikul enne hommikusööki ja

18

OKTOOBER 2020

õhtul enne magamaminekut vähemalt 2–3 minutit. Pärast hammaste pesemist tuleks puhtaks pesta ka keel. Oluline on ka hambapesu tehnika: hambaharja tuleks harjates hoida 45-kraadise nurga all ja vältida liiga jõulisi liigutusi. Pikaaegne kõvasti nühkimine võib kahjustada hambaemaili ja muuta hambad tundlikuks. Tähelepanu tuleks pöörata ka kohtadele, kuhu hambahari ei pääse. Hambavahede puhastamiseks tuleks kasutada hambaniiti. Hambaharja või elektrilise hambaharja otsikuid peab vahetama vähemalt iga kolme kuu tagant. Kas tavaline või elektriline hambahari? See on iga inimese valik lähtuvalt tema

eelistustest. Küll aga on uuringud tõestanud, et elektriline hambahari peseb hambaid tunduvalt efektiivsemalt ja puhastab ka kohti, kuhu tavaline hambahari ei pääse. Efektiivsus tuleb sellest, et tavaline hambahari teeb minutis umbes 400 liigutust, elektriline hambahari aga keskmiselt lausa 62 000 liigutust.

ku toitu ja joogiks vett, et vältida pidevat happerünnakut. Iga kord, kui inimene sööb või joob süsivesikutega rikastatud toite või jooke, langeb pH-tase ja suus tekib happeline keskkond. Kindlasti ei mõju hammastele hästi ka ebatervislikud eluviisid, nagu suitsetamine, alkoholi ja kofeiini tarbimine.

Milline roll on toitumisel meie hammaste tervisele? Toitumisel on väga suur mõju meie suuõõnes toimuvale. Toituda tuleks mitmekesiselt, et tagada vitamiinide ja mineraalide õige tasakaal organismis. Toidukordade vahel tuleks hoida vähemalt kolmetunnist vahet, eelistada tervislik-

Kui tihti tuleks külastada hambaarsti? Et hoida hambad tervena ja hambaarsti külastus taskukohasena, peaks täiskasvanud käima hambaarsti juures vähemalt korra ning lapsed vähemalt kaks korda aastas.



C

MAESTRO MAJA HAMBAKLIINIK

Hambakroonid – kestev täiuslikkus Kui hamba asemel laiutab tühjus, ei tasu sellest veel heituda. Tänapäeval saab uue ilusa hamba kerge vaevaga – ikka selleks, et saaksid taas südamest naerda ja ja olla sina ise!

H

ambaarst dr Raili Luikmel Maestro Maja Hambakliinikust on näinud üle 15-aastase staaži jooksul palju erisuguseid hambamuresid ja kõigele on leidunud lahendus. Küsisime temalt, kuidas hambaarstid erinevate probleemide korral patsienti aidata saavad.

Miks on hammaste tervise kõrval oluline esteetiliselt kaunis naeratus? Mõlemad moodustavad harmoonilise terviku, mis paneb inimese särama, tõstab enesekindlust ja parandab kokkuvõttes elukvaliteeti.

Millal on mõistlikum eelistada oma loomulikku hambarida, millal enam mitte? Oma hammas on meile määratud kestma kogu elu. Kui oma hambal on ulatuslikud täidised või on hammas

muutunud juureravi tõttu tumedaks, tuleb appi kroonimine. Kroon on justkui müts, mis pannakse hambale peale, tugevdades hammast ning muutes hambavärvi just selliseks, nagu soovime. Siiski on olukordi, kui loomulik hammas on seisus, kus parem variant on oma hambast loobuda ja asendada see implantaadiga. Implantaat on titaanist kruvi, mis jäljendab hamba juurt ning kui implantaat on luuga ühinenud, saab sellele kinnitada krooni. Lõpptulemus on täiuslik ilus korras hammas, mis ei erine kõrvalhammastest ega ole teistmoodi tajutav.

Milliste muredega pöörduvad patsiendid teie poole kõige sagedamini? Patsiendid käivad meie juures üle Eesti. Enamasti pöörduvad patsiendid lausega „Ma sooviks nüüd lõpuks oma hambad korda teha”. Pöördutakse, et asendada puuduvad hambad, samuti soovitakse vabaneda eemaldatavast proteesist, mis on kasutades ebamugav. Sageli on lükatud esimest visiiti edasi – kui seda on tehtud aastaid, peame taastama kõik, mis on aja jooksul kadunud, nii luumahud kui ka igemekontuurid. On ravijuhtumeid, kus harmoonilise lõpptulemuse saavutamiseks peab tegema

Tooted müügil Euroapteekides ja e-poes www.curaprox.ee Tooted müügil YA Ülikooli apteekides, Euroapteekides

Euroapteekides ja e-poes www.curaprox.ee

Tooted müügil YA Ülikooli apteekides, Euroapteekides

Tegevusluba nr L03810

operatsioone, ravima põletikke, ootama igemete paranemist ja kui eeltööd on valmis, saab teha lõplikud kroonid. Selliselt planeeritud ravitulemus püsib ajas ning on kvaliteetne.

MAESTRO MAJA HAMBAKLIINIK

Milliseid lahendusi probleemidele pakute? Pakume kõiki proteetilisi lahendusi, mis aitavad säästa oma hammast, või kui oma hambaid enam ei ole, asendame need implantaatidega. Maestro Maja Hambakliiniku töös kasutame teaduslikult kontrollitud implantaate, millel on eluaegne garantii. Kroone kinnitame nii oma hammastele kui ka implantaatidele, mistõttu on need fikseeritult patsientidele kõige mugavamad. Lai kroonide materjali valik võimaldab valmistada vastupidavaid, väga esteetilisi kroone, mis paistavad kui oma hambad. Laminaatidega saab teha esteetilisi parandusi, kui ei ole vaja hambaid taastada, ent vajame muudatusi kujus ja värvis. Maestro Maja Hambakliinik asub Tallinna kesklinnas aadressil Laulupeo 2 / Tartu mnt lisainfo telefoninumbritelt 660 6664 ja 502 5079 ning kodulehelt www.mmhk.ee.

Kroonid mudelil

Kroonid suus

MAESTRO MAJA HAMBAKLIINIK

MAESTRO MAJA HAMBAKLIINIK

MAESTRO MAJA HAMBAKLIINIK



C

ILUKIRURGIA

Kas paigaldada tagumikuimplantaadid või teha trenni? Tagumikukultus tabas kogu maailma juba 2000. aastate alguses. Peamiselt sai asi alguse muusikavideotest ja popkultuurist. Üks esimene, kes oma tagumiku kuulsaks väristas, oli kindlasti Jennifer Lopez. Kim Kardashian viis pepukultuse juba täiesti uutesse kõrgustesse. Tänapäeval teenivad tuhanded modellid tänu tagumikule Instagramis elatist ja fitnessitreenerid loovad üha uusi programme tuharate vormimiseks. Tekst: Taavet Kase Fotod: Shutterstock

I

nimene, kes soovib oma tuharate vormi tõsiselt parandada või muuta, on ilmselt kaalunud mitmeid variante. Tuharad on lihased, seega saab nende vormi parandada toitumise ja trenniga. Kangiga kükkide tegemine kogub üha enam populaarsust. Naturaalsete võimaluste kõrval kasutatakse tihti ka kosmeetilist

abi – paigaldatakse tagumikuimplantaate või tehakse tagumikutõstet.

Dieet ja trenn Tagumiku kuju sõltub kolmest faktorist: luustruktuurist, tuharalihaste pikkusest ja keha rasvajaotusest. Kõik need on rohkemal või vähemal määral paika pandud geenidega, seega pole


Kaitsega mustad korduvkasutatavad

MASKID 5.90€

oma tagumiku kuju kardinaalselt võimalik muuta. Küll aga saab seda oluliselt parandada. Luustruktuur mängib perfektse pepu vormimisel kõige väiksemat rolli. Kuigi tuharalihaste pikkust ei saa ise määrata, võib trenniga oluliselt mõjutada nende suurust ja tihedust ning suuremad tuharalihased tähendavad kindlasti palju paremas vormis tagumikku. Rasvajaotus sõltub samuti geenidest – kellel koguneb see rindadesse, kellel puusadele, kellel tagumikku – ja mõjutab tagumiku vormi võib-olla isegi kõige rohkem. Inimesed, kel napib keharasva või kel on seda üleliia, saavad tingimata trenni ja dieediga rasvaprotsenti mõjutada. Raskem on aga kontrollida, kust rasv kaotatakse või kuhu seda juurde tekib. Kükke tehes põletab inimene küll olulisel määral rasva, kuid kas see just tagumiku pealt ära põleb – see sõltub individuaalsest geneetikast.

Tagumikuimplantaadid Tagumikuimplantaadid tähendavad täpselt seda – silikoonist implantaadid sisestatakse tuharali-

Kükkimine on tuharalihaste treenimiseks üks tõhusamaid harjutusi. haste alla või üles. Sisestuskohaks on tavaliselt piirkond, kus kannikas kohtub reiega. Protseduur parandab vormi silmapilkselt – tagumik muutub vormikamaks ja liivakellafiguur kerkib esile. Kellele võõrkeha paigaldamine oma kehasse liiga ekstreemsena tundub, see võib kaaluda ka tagumikutõstet. Protseduuri käigus võetakse inimese enda reitelt või kõhupiirkonnast rasva ning süstitakse see siis tahapoole uuesti tagasi. Kusjuures rasvarakkude omadused jäävad tagumikus samaks – kui varem kogunes puusadele tülikas rasv, mis sealt üldse lahkuda ei tahtnud, siis niisama jonnakalt käituvad need rasvarakud ka tagumikus. Kokkuvõttes võib iga inimene ise otsustada, mida oma kehaga peale hakata. Küll aga võiks enne noa alla minemist teisi variante proovida – trenniga saab oma keha samuti tundmatuseni muuta! Allikas: thecentrepc.com

Kirurgilised maskid TYPE IIR

al 0.18€ tk


C

ENESEABI

Ärevuse all kannatav inimene peab oma hirmudega tegelema Ärevus iseenesest ei ole ebanormaalne, sest iga inimese elus on kriitilisi olukordi, mis panevad südame pekslema ja pea ringi käima, selgitab üle kümne aasta holistilise regressiooni terapeudina tegutsenud Kadi Kütt raamatus “Ärevuse vari”. Probleemiks saab ärevus siis, kui see hakkab igapäevast elu segama. Näiteks tekib hirm olukorras, kus reaalse ohu võimalus on imeväike.

KUIDAS SAAKSID TEISED PERELIIKMED ÄREVAT INIMEST AIDATA? 1. Ära eita kaaslase häiret ega arvusta teda selle tõttu Probleemi mahasalgamine, naeruvääristamine, halvustamine või kritiseerimine ei aita kuidagi tervenemisele kaasa. Samuti ei aita kodukootud psühhoanalüüs. Las see töö jääb spetsialistide kanda. 2. Loe vastavaid käsiraamatuid ja veebiartikleid, et saaksid aru, mida ärevushäire tähendab Neile, kes pole ise ärevuse või paanika all kannatanud, tunduvad hädalise irratsionaalsed hirmud ja tugevad kehalised reaktsioonid lausa mõistusevastased.

Tekst: Einar Ellermaa Foto: pexels.com

3. Kõige olulisem: kui kaaslane sind vajab, näiteks on tal parasjagu tugev paanikahoog, ole kohal nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt! Istu ta kõrvale ja lihtsalt hoia kätt või silita selga. Sinu kohalolu võib ärevale tähendada palju rohkem kui suur hulk lohutavaid sõnu või loeng sellest, et tegelikult pole hirmuks mingit põhjust.

K

uidas ärevushäiret ära tunda? Kirjastuse Pilgrim välja antud raamatus selgitab Kadi Kütt seda nii: “Kõige sagedamini annab ärevus end kehaliselt tunda niisuguste sümptomitega nagu kiirenenud pulss, südamepekslemine, kõrgenenud vererõhk, kätevärin, pearinglus, minestustunne, iiveldus, hingeldamine, ängistustunne rinnas, liigne higistamine, kuumahood või vastupidi: külmavärinad. Samal ajal on meel rahutu, lõõgastuda on võimatu, probleemid on keskendumise ja mäluga, kuna pea on “vatti” täis ja kõik ümbritsev paistab justkui läbi udu.” Ärevuse põhjust tasub alati otsida sügavamalt inimese seest, allasurutud ja “unustatud” kihtidest. Ükskõik, millised on valdavad sümptomid, on ärevusel alati sügavam põhjus. Ärevus ei tule kunagi ootamatult, aga inimene lihtsalt ignoreerib hoiatussignaale, nagu pidev väsimus, jõuetus, südant täitev kurbus, elurõõmu puudumine. Ärev inimene teeb mida iganes, et paha enesetunde eest põgeneda. Kõige tavapärasem põgenemine on taolisi olukordi üldse vältida: lükata magistritöö kaitsmist lõputult edasi, et ei peaks komisjoni ees suud lahti tegema; jääda “haigeks”, kui tuleb tähtsal töökoosolekul teiste ees aru anda. Põgeneda on võimalik ka nii, et sa ei lahku ruumist, kuid ei osale suhtluses. Märksa peidetumad põgenemise viisid on ohjeldamatu treenimine, pikad tööpäevad, sotsiaalmeedias sur24

OKTOOBER 2020

4. Ära karda kaaslaselt küsida, kuidas ta ennast tunneb Empaatia on väga suureks toeks! Püüa hädasolijale kaasa elada isegi siis, kui sa ei saa lõpuni aru, mis temaga toimub.

Meditatsioon on praktika, mille käigus inimene rändab oma sisemaailmas ning paneb tähele oma keha, mõtteid ja tundeid.

famine, õhtused jäätiseportsud televiisori ees, suitsetamine, alkoholi või narkootikumide tarbimine, lõputu askeldamine, lobisemine, naljatlemine jms. Kõik need tegevused annavad petliku tunde, et me ei pea tegema seda, mis on hirmutav. Raamatu tähtsamaid väiteid on, et ei saa lootma jääda ainult ravimitele, vaid ärevushäirete all kannatav inimene peab ise oma hirmudega tegelema hakkama. Kui teadlased töötaksidki välja ravimi, mis võtab ärevalt inimeselt südamepekslemise ja pearingluse, ei saa see kõrvaldada hirmu, mis neid sümptomeid tekitab. “Vaid sümptomitega võideldes jäävad peidetud minevi-

kuhirmud teadvustamata ja nii on oht, et mõne aja pärast avalduvad need teistsuguses vormis, olgu selleks kasvõi füüsiline haigus,” rõhutab autor. Raamat õpetab ka oma tunde- ja mõttemaailmaga tööd tegema ning seal on ka hulk praktilisi harjutusi. “Kui ma peaksin lõpetuseks tooma välja ühe oskuse, mis on ärevuse korral see kõige-kõige vajalikum, siis on see kindlasti oskus elada täielikult iseendas kohal olles,” kirjutab Kadi Kütt. “See tähendab, et sa oled igal hetkel teadlik oma mõtetest, tunnetest, reaktsioonidest ja kehast, kõigest, mis toimub sinu sees ja su ümber.”

5. Ära lase oma kaaslase ahastusel end heidutada, kuid samas võta tema probleemi tõsiselt Seda on muidugi lihtsam öelda kui teha, sest kalli inimese valu läheb igal juhul otse südamepõhja. Aga kui harid ennast ja saad aru, mis võib olla ärevuse põhjuseks ning millised on tervenemise sammud, on lihtsam selle kõigega enda sees toime tulla. 6. Toetus ei tähenda surve avaldamist Ärev inimene vaevleb niigi perfektsionismi küüsis – pole vaja sundida teda veel kaugemale jooksma ja kõrgemale hüppama! 7. Vaatamata sinu soovile kaaslast aidata peab ta ise vastutama oma paranemise eest Ei maksa olla liiga kaitsev, sest see võib mõjuda halvasti äreva inimese enesehinnangule. Või muutub ta nii liialt mugavaks, et riskida raskuste ja ebameeldivate tunnetega, mis kaasnevad ärevushäirest ülesaamisega.


Rohkem Rohkem infot infot epood.meditsiinigrupp.ee epood.meditsiinigrupp.ee Medistiinigrupp Medistiinigrupp


C

VÄLIMUS

Tüütu vaenlane Suur enesekindluse röövel – lõualott – ei ole ainult selgelt ülekaaluliste häda, vaid istub sageli murekoormana õlul neilgi, kes muidu tervislikus kaalus. Kui pildile jäädes õpime leidma õigeid nurki, kuidas topeltlõuga peita, siis päriselus see niisama lihtsalt ei kao. Toimetas Riina Palmiste Fotod: Shutterstock

Usutakse, et nutitelefonis istumisel on lõualoti tekkes oma osa.

R

ääkides piltidel poseerimisest, siis siinkohal on vaated läinud isegi väga äärmuslikuks ja lotti nähakse sealgi, kus seda tegelikult pole. Sellele on mõju avaldanud eeskätt tänapäeva sotsiaalmeedia oma kõikvõimalike moonutavate filtritega. Need on pannud paljude noorte tüdrukute pähe mõtte, justkui selline igast küljest kokku tõmmatud nägu peakski olema iluideaal. Nii pole laias maailmas enam kuigi suur haruldus, kui noor tüdruk kõnnibki ilukliinikusse sisse ja palub samasugust tulemust nagu ühel või teisel Instagrami filtril.

Lõug on uus põsk? Ilukirurgid kinnitavad, et kui varem keskenduti eeskätt huultele ja põske-

dele, siis üha enam kogub populaarsust just lõuajoon. “Ma nimetan lõualuud uuteks põskedeks,” on öelnud ilukirurg dr Benji Dhillon, kes usub, et ilmselt on lõuakultuse taga see, et tugevat ja konkreetset lõuajoont võiks võrrelda justkui maja vundamendiga – kui see on kindel, aitab see kõike muud paigal hoida. Seega kui vananedes hakkab naha elastsus vähenema, aitab tugev lõuajoon nahka kauem n-ö üleval hoida. Nii on lõuaimplantaadi ja rasvaimu kõrval üha enam levinud ka lõuajoone botuliiniga korrigeerimine. Miks aga üldse jõutakse ilukirurgia ja -süstideni? Millest lõualott tekib? Ja kas lihtsamaid lahendusi sellest vabanemiseks pole? Nii mõnigi loodab leida abi treeningsaalist, aga


nimega lõualott on inimesi, kes võivad veeta iga päev kardiotreeningul tunde, aga muutust ei paista kusagilt. Nii nagu ei ole lõualotti tingimata kõigil ülekaalulistel inimestel, ei taga üldine kaalulangus alati lõualotist vabanemist. Tõenäoliselt on see ka põhjus, miks tänapäeval kogub üha enam populaarsust hoopis näojooga, kus keskendutaksegi just näolihaste toonuse tõstmisele. Seda enam, et lõualoti tekkes ei mängi rolli ainult liigne rasv, vaid just ka naha lõtvumine ja kaelalihaste nõrkus. Ajapikku hakkab meie nahk kaotama oma loomulikku elastsust – justnagu venib pikapeale välja kummiriba ka nendes kõige lemmikumates dressipükstes. Kui nahk lõualuu all hakkab vajuma, võib see meile näida lisarasvana, olgugi et rasva ei pruugi tegelikult olla mitte vähimatki. Samamoodi dikteerib palju inimese näokuju – kui mõnel on lõualuu rohkem vertikaalne, siis teisel horisontaalne. Kui lõualuu on rohkem horisontaalselt, suunaga ettepoole, on, nagu varem öeldud, raamistik tugevam ja

toetuspinda rohkem. Väike lõug võib aga lihtsasti jätta mulje lõualotist – tegelik mure on aga see, et seesama toetuspind on lihtalt hoopis väiksem. Tõenäoliselt on see ka põhjus, miks väikese lõuaga inimesed võivad soovida oma lõuga korrigeerida. Rääkida siinkohal rasvast oleks aga lihtsalt ülekohtune.

Lõug püsti Omajagu irooniline on ka see, et kui ühelt poolt on sotsiaalmeedia suur mõjutaja, miks ilukirurgia poole vaadatakse, siis samal ajal võib telefonis ja arvutis istumine olla ka üks lõualoti põhjustajaid. Nimelt räägitakse aina enam, et väga suur osa on tegelikult just nimelt kehval rühil – asendil, kus kael on ette kallutatud ja mida on rahvasuus hakatud kutsuma ka nutikaelaks. Selline poos ei meeldi kaela ja lõuga ühendavale kaelanahalihasele. Kui see lihas nõrgeneb, väheneb elastsus ja suureneb lõtvus. Seega alustuseks ikkagi lõug püsti! Allikad: vogue.co.uk, popsci.com

Tugevat ja konkreetset lõuajoont võiks võrrelda justkui maja vundamendiga.

C

VÄLIMUS


C

HANZADENT HAMBARAVI

Tegevusluba nr L02807

Klaas vs. kruvi S

uust äravõetavad proteesid on olnud klassikaline lahendus neile, kes on kaotanud enamiku oma hammastest. Selline hammaste taastamise viis oli kogu maailmas aastakümneid pea ainus moodus, kuidas patsienti aidata. Tänapäeval on võimalus pakkuda kaasaegseid lahendusi kõigile, kes soovivad vältida totaalproteesidega kaasnevaid ebamugavusi.

Siinkohal tasub aga kõikidele südamele panna, et sarnaselt teie enda hammastele nõuavad ka implantaadid ja neile kinnitatud „uus naeratus“ korrapärast hooldust. Õige suuhooldus tagab implantaatide vastupidavuse pikkadeks aastateks. Nii nagu iga patsient on erinev, on ka nende mured ja hirmud erinevad. Küsimused, mida patsiendid enim küsivad, on järgmised.

Kas puudu on üks hammas? Või soovid taastada oma naeratust?

• Kas see on valus? Protseduur tehakse kohaliku tuimestusega, patsient ei tunne valu. Reeglina on see vähem ebameeldiv kui hamba eemaldamine. • Kas implantaat luustub? Maailma statistika näitab, et luustub 97 protsenti esimest korda asetatud implantaatidest.

Enne

Pärast NeoArch ehk sild neljal implantaadil. Dr Regina Kuningas-Ott Üks kaasaegse hambaravi peamisi eesmärke on ennetada hammaste kaotust. Hammaskonna säilitamiseks tuleb tarvitusele võtta kõik võimalikud abinõud, sest ka üheainsa hamba kaotamine, rääkimata kõikidest hammastest ilmajäämisest, võib mõjutada tervet organismi, inimese välimust ja enesetunnet. Igal patsiendil on oma lugu, kuidas olukord on jõudnud nii kaugele, et lihtsaid lahendusi ei pruugi enam olla. Siis jõuabki kätte hetk, kus patsiendi valikuks on eemaldatavad proteesid või kaasaegne esteetiline suhu kinnitatud sild. Hambaimplantaat on kõige kindlam ja tänapäevasem viis asendada puuduvad hambad. Mis on selle eelised? Kui lihtsalt ja kiirelt vastata, siis: • implantaat sobib nii üksiku kui ka mitme hamba taastamiseks (sild implantaatidel); • nelja või kuue implantaadiga on võimalik taastada kogu hambarida; • sageli saab hamba(d) suhu kohe pärast implantatsiooni (tavaliselt ajutine protees või hammas). 28

OKTOOBER 2020

• Kas iga hamba asemele on vaja panna üks implantaat? Ei ole. Kogu naeratuse saab taastada kas neljal või kuuel implantaadil, sõltuvalt proteesi valikust ja pastiendi soovist. • Mis vanuseni saab implantaate panna? Vanus ei ole implantatsiooni takistuseks. • Mul on palju kroonilisi haigusi. Kas mulle saab implantaati panna? On mõned haigused, mille puhul võib implantaadi panek olla raskendatud või selle prognoos halvem. Sellest räägib hambaarst teie esmasel konsultatsioonil.

NeoArch ehk sild neljal või kuuel implantaadil Selline lahendus sobib, kui puuduvad enamik või kõik hambad. Lõualuusse asetatakse neli või kuus implantaati ja võimalusel paigutatakse neile kohe ka protees. Patsient lahkub hambad suus ning saab normaalselt süüa ja rääkida. Protees, mille patsient samal päeval suhu saab, on

ajutine ja pärast implantaatide luustumist tuleb see asendada püsiva proteesiga. *Mõnikord nimetatakse seda meetodit väga lihtsustatult kui „hambad ööpäevaga“. Tuleb arvestada, et iga patsient on erinev ning operatsioonile eelneb alati patsiendi läbivaatus ja raviplaani koostamine.

Neodenti implantaatidega tehtud tööd: NeoArch ehk sild neljal implantaadil. Dr Regina Kuningas-Ott Enne

Pärast

Enne

Pärast


C

TROOST KIRURGIA

Millal kirurgia aitab pärast

sünnitust vormi saada? Sünnituse järel taas vormi saamine on palju lihtsam sportlikel naistel, kes pole liikumist unustanud ka raseduse ajal. Lihaste taastamiseks pärast sünnitust on võimalik palju endal ära teha, aga tekkinud kõhulihaste diastaasi treeninguga ikka päris korda ei saa, selgitab kirurg Sven Troost.

P

aljusid sünnitanud naisi vaevab kindlasti mõte, millal nad saavad tagasi endise kehakaalu ja vormi. Kohe pärast sünnitamist ei ole füsioloogilistel põhjustel normaalne oodata raseduseelse kehakaalu taastumist. Tavaliselt toimub see umbes kuuendaks sünnitusjärgseks kuuks. Raseduse ajal ning sünnitusjärgsel perioodil võivad liigse kaalutõusu põhjused olla haiguslikud, näiteks kilpnäärme alatalitlus, kuid valdavalt on põhjus siiski väheses liikumises. Normaalse raseduse korral ei ole mingit põhjust katkestada sportimist, sest leidub rahulikke spordialasid, millega raseduse ajal mitte väga intensiivselt tegeleda. Sünnitusjärsel perioodil on ka stressitaseme tõus ja unetundide vähesus üldise füüsilise vormi languse ja kehakaalu tõusu sagedased põhjused. Treeningu sobitamine päevarežiimi ei pruugi sellel perioodil olla lihtne, aga see on väga vajalik, sest aitab taastada lihastoonust, vähendada stressi ja hoida kaalu kontrolli all. Eelnevalt sporti teinud emadele on see kergem, aga kui endal teadmistest puudu jääb, siis spordiklubides on selle alaga tegelevaid abilisi. Ometi kõik naised ei saa sünnituseelset vormi tagasi ja kõht jääb n-ö rippuma. Kui üldine füüsiline vorm ja kehakaal on suuremas osas inimese enda teha, siis kõhukatete venitusest taastumine on paljuski geneetiliselt määratud ehk oleneb sellest, kui suur on elastsete kiudude osakaal sidekoes. Nende kiudude osakaal väheneb proportsionaalselt ka vanu-

jõudnud taastuda ning on ka näha, milline on olnud treeningute mõju. Mida kirurg konkreetselt arvesse võtab ja mida ta teeb? Kirurgilises plaanis vaatame olukorda tervikuna ja kõhuplastika eri variantidega korrigeerime erineval määral nii üleliigset nahka kui ka kõhulihaseid ja parandame väiksemaid või suuremaid songasid, mis võivad olla tekkinud raseduse või sünnitamise käigus. Nabasonga puhul ei soovitata n-ö tavalisel meetodil operatsiooni, kui on kunagi plaanis ette võtta kõhuplastika, sest see võib tekitada teatud piiranguid. se tõustes ehk 20-aastasel sünnitajal taastub kõhunahk endiseks palju tõenäolisemalt kui 40-aastasel. Lihaste taastamiseks on võimalik palju endal ära teha, aga tekkinud kõhulihaste diastaasi treeninguga ikka päris korda ei saa. Mis on kõhulihaste diastaas? Diastaas on kõhu sirglihaste üksteisest lahknemine. See protsess on raseduse ajal normaalne. Sünnituse järel võivad lihased tõmbuda täielikult tagasi kokku, aga paljudel juhtudel on lihas ülevenituse tagajärjel kahjustunud ja diastaas jääb alles ka pärast sünnitust. Diastaas võib olla probleemiks nii kõhu muutunud välimuse kui ka kõhulihaste funktsiooni nõrgenemise tõttu. See omakorda võib põhjustada seljavalusid. Kui sidekirme lihaste vahel katkeb, võib tekkida song. Väiksemad songad ei pruugi esialgu mingeid kaebusi põhjustada ning neid võib avastada ka alles kõhuplastika operatsiooni käigus. Diastaasi korrektsioon ilma

kõhuplastikat tegemata ei ole praktikas levinud, sest kõhunahk jääks pingule tõmbamata. Kirurgia ei asenda kõhulihaste treeninguid, aga pärast lihaste korrektsiooni on võimalik treeningu efektiivsust parandada. Tõsi, seda küll mitte kohe pärast operatsiooni. Milline näeks välja diastaasi korrektsioon ilma kõhuplastikat tegemata? Sellisel juhul tehakse nahalõige keskkõhu piirkonda ülalpoole naba ning kõhule jääb nähtav arm. Kui aga diastaasi korrigeerida kõhuplastikaga, jääb horisontaalne arm bikiinipiirkonna alla. Praktikas korrigeeritakse diastaasi ilma kõhuplastikata vaid siis, kui kaasneb song ehk puhtmeditsiinilistel näidustustel. Kui palju aega pärast sünnitust ja milliste tunnuste põhjal võiks inimene abi otsida kirurgilt? Ma soovitaksin oodata poolteist kuni kaks aastat, sest siis on organism

Milliseid piiranguid? Piirangud on seotud naba verevarustusega nabasonga operatsiooni järel. Kas kirurgilisest sekkumisest jäävad ka armid ja millal need kaovad? Pikem arm jääb bikiinialusesse piirkonda ja naba ümberistutamise korral jääb ümber naba ringikujuline arm, mis enamasti ei jää väga nähtav. Armistumisprotsessi käigus muutub arm tavaliselt kolme kuu jooksul punakaks ja kontuursemaks veresoonte laienemise ning kollageeni tekke tõttu. Pärast seda hakkab kollageen lagunema ja armid muutuvad aastatega heledamaks ning pehmemaks. UV-kiirguse suhtes on paranemisprotsessis arm tundlik ja muutub tumedamaks. Seetõttu tuleks värsket armi päikese eest kaitsta.

Troost Kirurgia OÜ Tegevusluba nr L03745

OKTOOBER 2020

29


C

ESTEETIKA

Kehakaunistuste eemaldamine võib olla keerukas protsess Oma keha kaunistamine, augustamine ja modifitseerimine pole tegelikult uus nähtus. Seda on erinevatel eesmärkidel tehtud aastatuhandeid. Tänapäeval koguvad üha enam populaarsust tätoveeringud. Kuigi tindiga naha alla tehtud kaunistus võib väga efektne välja näha, siis alati ei pruugi see nii olla ja tätoveeringu eemaldamine võib osutuda keerukamaks, kui esialgu arvata võiks. Tekst: Taavet Kase Foto: Shutterstock

Tätoveerimise lühiajalugu Antiikseid tätoveerimiseks kasutatud tööriistu on leitud Prantsusmaalt, Portugalist ja Skandinaaviast. Need tööriistad on kuni 12 000 aastat vanad. Muistses Egiptuses kasutati tätoveeringuid nii jumalate ülistamiseks kui ka ravimeeto-

dil, kuid nahakaunistustel on läbi aegade olnud väga erinevaid eesmärke. Varajaste keldi ja germaani hõimude jaoks tähendasid tätoveeringud ühtekuuluvust ning kehamaalingud tähistasid tihtipeale sõjamehe auastet. Filipiinide asukad uskusid, et kehakaunistused annavad neile

maagilised võimed. Samuti on teada, et antiikkreeklased ja -roomlased märgistasid sel viisil vange ja kriminaale, et neid oleks põgenemise korral lihtsam tuvastada. Kriminaale märgistati tätoveeringutega ka muistses Hiinas. Kui paarkümmend aastat taga-

si seostatigi tätoveeritud inimesi kriminaalse tausta või vangisolekuga, siis nüüdseks on olukord kardinaalselt muutunud. Tätoveeritud käed vaatavad meile vastu nii kooripoiste kui ka pereemade varrukatest. USA-s on kogu elanikkonnast tätoveeritud vähemalt viiendik.

REKLAAM

KUIDAS LEEVENDADA MENOPAUSI VAEVUSI TAIMEDE ABIL?

K

as teadsid, et juba umbes 35-aastaselt hakkab naise keha tasapisi töötama teisiti kui nooremas eas? Jah, aeg ei ole küll veel kaugeltki sealmaal, kuid mingid muutused juba toimuvad ning paljud neist ei ole kuigi meeldivad. Mida tähendab menopaus, milliseid terviseriske see endaga kaasa toob ja kuidas sellega kaasnevaid sümptomeid leevendada? Õnneks on olemas naturaalseid võimalusi, kuidas kaebuste vastu võidelda, neid ennetada ja hoida head enesetunnet ka sel ajal, kui keha teeb läbi suuri muutuseid. ÖSTROGEEN KAOB Kolmekümnendate eluaastate teisel poolel hakkab pikkamööda vähenema naissuguhormooni ehk östrogeeni hulk, mistõttu võib menstruatsioon muutuda ebaregulaarseks. Peale selle hiilivad salamisi ligi kaalutõus, meeleolu kõikumine ja vedelikupeetus kehas. Mõnikord kipub östrogeen tegema ka arusaamatuid trikke – kord sööstab kõrgustesse ja siis langeb jällegi järsult liiga madalale. Kõik menopausi sümptomid ei ilmu mõistagi üleöö ja niivõrd noores eas, kuid aastate möödudes kipuvad kaebused siiski süvenema. Kui üleminekuiga (keskmiselt 50-aastaselt) on päriselt kätte jõudnud, kannatavad paljud naised sagedaste kuumahoogude (eriti öösel) ja unetuse käes. Võõrad ei ole ka üldine energiapuudus ja liighigistamine. Lõpuks jääb östrogeeni niivõrd vajaka, et võivad tekkida tõsised terviseprobleemid nagu: • depressioon • kõrge kolesteroolitase

• kõrge vererõhk • osteoporoos ehk luude hõrenemine OSTEOPOROOS EI OHUSTA ÜKSNES EAKAID Osteoporoosist ehk luude hõrenemisest räägitakse vähe ja seda peetakse ekslikult vaid väga eakate inimeste probleemiks. Tegelikult võib ootamatult kergesti murdunud luu paljastada luuhõrenemise probleemi juba keskealiste naiste puhul. Seda juhtub sagedamini kui võiks arvata ja taas on peasüüdlaseks puuduv östrogeen. Kui selle olulise naissuguhormooni hulk langeb ruttu ja liiga järsult, ei suuda iga organism sellega kiiresti kohaneda. Kõige rohkem on ohustatud naised, kellel saabub menopaus liiga vara. Östrogeenil on kaitsev toime ja kui seda äkitselt enam pole, siis muutub luukadu kiireks – kogu luumassist kaob lausa 3–5 protsenti aastas. Mõnel juhul ka rohkem. Nõnda muutub naise luustik nõrgaks ja luud võivad murduda ka leebemat sorti traumade korral. APPI TULEB TAIMERIIK Menopausi vaevuste leevendamiseks on naised otsinud abi taimeriigist juba aastatuhandeid. Seda kaugeltki mitte asjatult, sest ka nüüdisaegsed rahvusvahelised uuringud on näidanud, et taimsed östrogeenid võivad aidata menopausi sümptomeid ennetada ja leevendada.

Millised taimed östrogeenile sarnast ainet sisaldavad? Näiteks punases ristikus ja sojas on isoflavoonid ehk fütoöstrogeenid, mille molekulaarne ehitus on kehaomase östrogeeniga peaaegu identne. Inimese kehas ühilduvad need östrogeeniretseptoritega, mistõttu keha tajub, et östrogeenivarud on piisavad. Tänu sellele leevenevad östrogeeni puudumisega seotud kaebused, nagu kuumahood ja liighigistamine. Veelgi enam – isoflavoon-östrogeenid võivad aidata kaasa ka luukadude vähenemisele ehk siis osteoporoosi ennetamisele. Punase ristiku ja soja ekstrakti sisaldab toidulisand Estrogain, mis on olnud rohkem kui 10 aastat Skandinaavia üks populaarsemaid preparaate, mida kasutatakse üleminekuea vaevuste leevendamiseks. Toode sisaldab ka unikaalset vitamiinide ja mineraalide kombinatsiooni – üks neist on näiteks vitamiin B6, mis reguleerib organismi hormoonide tasakaalu. Paljud naised alustavad isoflavoonilisandi võtmist juba kolmekümnendates, sest nõnda saab ennetada menopausi kõige ebameeldivamaid sümptomeid juba varakult. Kas sinagi soovid leida võimalusi, kuidas leevendada või ennetada menopausi vaevusi ilma kunstlike hormoonideta? Tuhanded naised on abi saanud Estrogaini toidulisandist ja tunnevad end taas hästi. Tasub proovida! Saadaval www.iluelu.ee e-poes.


C

ESTEETIKA

ROHELISED HUULED Laserraviarst dr Alexander Uskov selgitab, et tihtipeale segavad tätoveerijad erinevaid tinte ja tegelikult selgub alles laseriga eemaldama hakates, mis sealt välja tuleb. Erinevate värvide jaoks kasutatakse erinevaid lainepikkusi. Kuna iga protseduuri vahele peab jääma umbes kahekuune paus, siis võibki juhtuda, et inimesel tuleb aasta aega roheliste huultega ringi käia, enne kui püsimeik täielikult eemaldatud saab. Foto: Confido Laserravi

VENITATUD KÕRVAAUGUD Arme võivad jätta teisedki kehakaunistused. Vahepeal ülipopulaarseks saanud kõrvaaukude venitamine (tunnel) võib eemaldamisel jätta kõrvale märgatava armi. Fotod: Shutterstock

Lasereemaldus Tänapäeval kasutatakse kehakaunistuste eemaldamiseks peamiselt laserravi. Confido Laserravis töötav laserraviarst dr Alexander Uskov selgitab, kuidas see protsess täpsemalt toimub. Naha alla nõela abil pandud tint

kuumutatakse laseri abil väga väikesteks tükkideks. Kui tätoveering kuumuse abil lõhustatud, hoolitseb ülejäänu eest juba immuunsussüsteem – tegelikult eemaldab tindi meie enda keha. Dr Uskov rõhutab, et tätoveeringute eemaldamiseks peaks alati pöörduma arsti poole. Kui laser pole piisavalt võimas, võib juhtuda, et see kahjustab nahka ja sellest jääb tätoveeringu kujuga arm. Lisaks reageerivad erinevat tüü-

pi tindid laserravile väga erinevalt. Dr Uskovi sõnul on neil palju kliente, kes soovivad eemaldada tätoveeritud püsimeiki, kuid tulemuste nägemiseks on vaja lasereemalduses käia 4–9 korda ja kogu protsess võib kokku kesta üle aasta. Enamasti tulevad inimesed dr Uskovi sõnul eemaldama nooruspõlves uljalt tehtud tätoveeringuid. Palju eemaldatakse ka vangitätokaid, mis segavad elus muutuse teinud inimeste

igapäevatööd. Ühe markantsema näitena toob dr Uskov välja kliendi, kellel oli vaja väga kiiresti eemaldada tätoveeritud Adolf Hitleri nägu. Kuna inimene pidi kohe-kohe riigist välja sõitma, siis otsustati eemaldada Hitleri vuntsid, nii et alles jäi lihtsalt anonüümne mehenägu. Allikas: historyoftattoos.net; Confido Laserravi

KORTSUDEST VABAKS LIHTSATE JA TASKUKOHASTE LOODUSLIKE VAHENDITEGA

Frownies® patenteeritud plaastrid Ameerikast! Frownies patenteeritud näoplaastrid on olnud üheks Hollywoodi staaride hästi hoitud saladuseks juba rohkem kui 100 aastat. Paljud näitlejad kasutavad neid enne tähtsaid punase vaiba üritusi. Plaastrite kasutamist on tunnistanud Meryl Streep, Raquel Welch ja Rene Russo.

FROWNIES MISSIOONIKS ON: Aidata naistel oma ilu hooldada taskukohase, ohutu ja tõhusa loodusliku vananemisvastase nahahooldussüsteemiga. On loodud kõigile maailma naistele kauniks kortsuvabaks eluks! KEEMIAVABALT, SÜSTIDEVABALT!

MIS ON FROWNIES PLAASTER? See on õhukesest jõupaberist (kraftpaber) plaaster, mis hakkab toimetama, kui magate ja lihased ei liigu. Plaaster tõmbab teie kortsupõhja järjest üles ja treenib nii kortsupõhjalihaseid. Tänud sellele kortsud silenevad iga ööga, mil neid kasutate. Nahk hakkab ise ehitama uusi rakke, mis järk-järgult seda kortsupõhja täidavad. Tulemus on seetõttu püsiv. Plaastreid on alguses soovitav kasutada järjest 30 ööd või täpselt niikaua, et olete tulemusega rahul. Hiljem kasutage plaastreid vastavalt vajadusele, 2–3 korda nädalas või enne tähtsat üritust. Eestis juba üle tuhande naise on neid tellinud ja kasutanud. Tagasiside Eestis kasutajalt: „Alguses olin skeptiline, aga tahtsin proovida ja pean tunnistama, et peale 2-nädalast kasutamist vaatas vastu juba üsna sile laup. See andis innustust jätkata, sest kreemid lubavad kortse siluda, aga plaastrid teevad seda silmnähtavalt. Kasutasin esimese paki nii, nagu soovitati, igal ööl, siis tellisin uue paki ja kasutasin juba 2–3 korda nädalas ja vahel oli ka pikem paus, aga kindlasti nädal enne pidu iga öö. Super äge, aitäh!“ Plaastreid on kahte tüüpi: silendavad otsaesise plaastrid FBE ja silendavad silma- ja suunurgaplaastrid CEM.

Frownies plaastreid saab osta e-poest kortsud.ee 28.10–10.11 saate FBE või CEM plaastrid e-poest 20% soodsamalt, kui lisate kupongi koodi “Clinic”



Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.