Clinic (veebruar 2020)

CLINIC Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

VEEBRUAR 2020

Sinu õigus veelgi kaunimale iseendale!

Rindade suurendamine Silmaümbruse operatsioonid Näo ja kaela korrektsioon Täitesüstid Ninaplastika Kõhuplastika Liposuktsioon Laseprotseduurid

www.kirurgia.ee Kotka 12, Tallinn Tel +372 653 0777

KAALUD ILUOPERATSIOONI?

Usaldusväärsed ja hinnatud ilukirurgid, keda Eesti naised soovitavad.

• Rindade suurendamine implantaatidega ja oma rasvaga • Rindade tõstmine ja vähendamine • Ilusüstid • Silmalaugude plastika • Lõtvunud kõhuseina plastika • Sünnimärgi eemaldamine • Armide vähendamine

NAISTEPÄEVA ERIPAKKUMINE! Broneeri aeg konsultatsioonile MÄRKSÕNAGA „AJAKIRI CLINIC“ ON KONSULTATSIOON TASUTA

Kalevi 110, Tartu │Tel 514 7100 │www.clinica.ee │ info@clinica.ee

C

SISSEJUHATUS

Sotsiaalmeedia hoiab fookust

J

ärjekorras neljas Clinicu eriväljaanne on jätkuvalt populaarne nii oma erialatarkusi jagavate ilukirurgia- ja meditsiinitöötajate, reklaamiklientide kui ka lugejate seas. Võimalusi inimeste harimiseks ja nende esteetiliste soovidega tegelemiseks on küll ja veel. Hoolimata tehtud tööst ja pingutustest tuleb muidugi ausalt tõdeda, et suurimat mõju teema populaarsusele avaldab siiski sotsiaalmeedia, mis mängib osavalt nii inimese püsi- kui ka lühimäluga. Inimesed ei ole kunagi varem olnud sedavõrd visuaalselt eksponeeritud kui praegu. Enese esitlemine aktiivse sotsiaalmeedia kasutuse kaudu (sh professionaalsetel tööalastel eesmärkidel) ning trenni-, puhkuse- ja koosviibimiste piltide jagamine järjest laiema ringiga on tänapäeval pigem reegel. Ka erialaarstidel lipsavad sõnad “sotsiaalmeedia” või “sotsiaalmeedia mõju” üha sagedamini üle huulte, kui tuleb juttu eeskujudest ja põhjustest, miks oma välimuse juures millelegi tähelepanu pööratakse ja mida selle juures muuta soovitakse.

Siiski, jätta see kõik sotsiaalmeedia mõjutada oleks vale ja vastutustundetu. Sotsiaalmeediaga koos võib, ent kindlasti ei pruugi kaasas käia asjakohane ja realistlik harimine. See tõmbab tähelepanu ja tekitab huvi, kuid ei valgusta alati asja köögipoolt ega juhi tähepanu riskidele. Loomulikult ei ole ilusate piltide juures detailselt kirjas, kui suur au kuulub tervislikele eluviisidele, millise panuse on andnud kirurg ning kui palju määravad kõiksugu huvitavad filtrid, mille abiga oma nägu ja keha kerge vaevaga endale meelepärasemaks saab tuunida. Sellise iseenesest huvitava infosedeli olemasolust pole mõtet unistadagi. Teatud ilustandardid on pikemaajalise surve tõttu lihtsalt välja kujunenud ja vahendeid nende visuaalseks edasiandmiseks tuleb aina juurde. Kui sotsiaalmeedia annab mõnele kahjustatud enesehinnanguga inimesele esmase tõuke minna, igati põhjendatult, oma välimust korrigeerima, on see iseenesest positiivne. Kuid see ongi alles esmane suunis. Seda, kas ja mis on võimalik või mõistlik ning mille kõigega tuleks arvestada, õpetagu ja mõjutagu ikkagi arstid, kellel on teadmised ja vastutus ning muu hulgas ka õigus soovitud protseduurist inimese enda huvides keelduda. Need esmased tähelepanekud võimaldavad järgnevatel lehekülgedel neil teemadel juba palju konkreetsemaks ja huvitavamaks minna. Head lugemist!

SISUKORD 6

Jalgade tähetõbi.

Mis aitab varikoosist jagu saada?

6

Dr Kristo Ivanov hambaarstinduse võlust ja valust

10 Õnnestunud näo ringlõikus peegeldab

sisemist värskust ja rahulolu iseendaga 11 Venitusarmide ravi –

pikk protsess, kuid siiski võimalik 13 Millal kirurgia aitab pärast sünnitust

vormi saada?

14 Silmapaistvad kõrvad 16 Mis on facelift ja kas see on raske?

17 Kuidas orienteeruda armastatud,

kuid kardetud mittekirurgilise

esteetilise meditsiini turul?

18 Kuperoosat saab ravida, rosaatseat

leevandab õige toitumine 20 Kustuta jäljetult!

22 Sünnimärkide eemaldamine –

esteetiline dilemma või terviserisk?

24 Jälle nägijaks

CLINIC

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Uku Adrian Ilves, uku.ilves@ekspressmeedia.ee

26 Mida teha, kui kõrvade kuju või asend

häirib inimest?

28 Dr Bret Kaldvee toob arsti

elukutse inimestele lähemale

Reklaam: Kevin Põld, kevin.pold@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

VEEBRUAR 2020

3

C

ESTONIAN VEIN CLINICS

Jalgade tähetõbi.

Mis aitab varikoosist jagu saada?

Statistika järgi on veenilaiendid igal kolmandal naisel ja igal viiendal mehel. Kas seda haigust saab kuidagi ära hoida ja mida teha, kui sinised “tähekesed” on juba tekkinud?

V

eenilaiendite tekkimise risk ei olene väga ei vanusest ega soost. Palju olulisemad on geneetika, kehaehitus, eluviis, hormonaalne seisund ja kroonilised haigused.

Ärge viivitage!

Tänapäeva maailmas kimbutavad veenihaigused üha nooremaid inimesi ning varikoosi ja tromboflebiiti ei põe enam ainult eakad. Varikoosi välised tunnused pole sugugi mitte ainult “viinamarjakobarad”, tumenenud nahk ja troofilised haavandid. Praegusel ajal on küll võimalik mistahes apteegist osta varikoosi raviks mõeldud retseptivabu kreeme, salve, geele ja tablette. Spetsialiseeritud kauplustes aitab sõbralik konsultant meeleldi valida tugisukkasid ja põlvikuid.

Tänu kõigele eelmainitule enesetunne mõneks ajaks tõepoolest paraneb ja tekib tervenemise illusioon, kuid ei tasu unustada, et see haigus on salakavalam, kui paistab. Ebamugavustunne jalgades (raskustunne, väsimus, tursed) on kindel põhjus konsulteerida viivitamatult arstiga.

Kuidas ravitakse veenilaiendeid tänapäeval?

Veenilaiendite ravi on n-ö walk-in-walkout-protseduur. See tähendab, et patsient tuleb raviasutusse omal jalal, veedab seal maksimaalselt kaks-kolm tundi ja lahkub sealt kohe pärast protseduuri samuti omal jalal. Protseduuride käi4

VEEBRUAR 2020

gus nahalõikeid ei tehta, selle tõttu ei pea patsient igapäevastest tegevustest loobuma ega ka haiguslehte võtma.

Kõige huvitavam on see, et nendel protseduuridel ei ole hooaega, teiste sõnadega, varikoosi saab ravida aasta ringi.

Liim Liim on kõige uuem ja vaieldamatult ka kõige mugavam ravimeetod veenilaiendite ravis – puudulik veenitüvi suletakse väikeste liimikogustega. Liim ei vaja anesteesiat – tehakse vaid üks nahka tuimestav süst liimikateetri sisseviimiseks suletavasse veeni sääre keskosas. Seejärel liigutakse sondiga mööda veeni kubemeni ja puudulik veen suletakse valutult liimiga kogu ulatuses. Kuna selle meetodi puhul ei kasutata veeni sulgemiseks kõrget temperatuuri ega füüsilist jõudu, jäävad lisaks verevalumitele ära ka närvivigastused, mida klassikalise operatsiooni korral aeg-ajalt esineb. Liimi puhul puudub ka vajadus kanda pärast protseduuri kompressioonsukki, mistõttu on see hea valik suvisel perioodil.

Samuti ei sea liimmeetod piiranguid füüsilisele koormusele.

Raadiosagedusja laserkirurgia Raadiosagedus- ja laserkirurgia on veenilaiendite ravis mõlemad küllalt laialt levinud ning neid kasutatakse rutiinselt standardmeetodina puudulike veenitüvede sulgemiseks.

Nagu nimigi ütleb, kasutatakse ühe meetodi puhul veeni sulgeva temperatuuri tekitamiseks raadiosagedust ja teisel laserenergiat. Mõlema meetodi korral viiakse peenike sond sääre keskosas suletavasse veeni ja liigutakse seejärel mööda veeni kubemeni, kus veen lõpeb. Ultraheli kontrolli ajal süstitakse veeni ümbrusesse spetsiaalset valuvaigistavat lahust ja seejärel suletakse temperatuuriga mõjutades puudulik veen. Pärast protseduuri tuleb kanda tugisukka,

kuid tööle võib naasta juba järgmisel päeval.

Päevakirurgia Meie kliiniku arstidel on võimalik kasutada veenilaiendite raviks kõiki tänapäevaseid ravimeetodeid ja nad valivad nende seast alati parima ning just teile sobivaima, seda kinnitavad ka sertifikaadid ja klientide tagasiside. Registreeruge konsultatsioonile ja veendute, et pole enam mingit põhjust arstivisiiti edasi lükata!

Tasulised kompleksteenused

TEGEVUSLUBA NR L03690

Kompleksteenus – hinna sisse kuulub arsti vastuvõtt, arsti hinnangul diagnoosimiseks vajalikud analüüsid ja näidustatud uuringud ning vajadusel korduv vastuvõtt.

Naha- ja suguhaiguste arsti kompleksteenus

Naistearsti kompleksteenus

Kõrva-nina-kurguarsti ehk otorinolarüngoloogi kompleksteenus

Laste allergoloogi kompleksteenus

Pulmonoloogi kompleksteenus

Ortopeedi kompleksteenus

UUS!

UUS!

Gastroenteroloogi tasulised kompleksteenused

Veresoontekirurgid Sadama Medicumis

Diagnostilised kompleksteenused maksahaiguste diagnostika ja soole ärritussündroomi diagnostika on uuringute paketid, nende käigus selgitatakse välja, kas ja milline maksahaigus või soolehaigus patsiendil esineb.

Veresoontekirurgid tegelevad nii meditsiiniliste kui kosmeetiliste probleemidega. Meie spetsialistide poole saab pöörduda nii veeni- kui arterihaiguste ning lümfiringe haiguste konsultatsiooniks, diagnostikaks ja raviks.

Valuravi Täpsem info registratuurist tel 605 0601 või www.medicum.ee

C

NORDIC HAMBAKLIINIK

Dr Kristo Ivanov

hambaarstinduse võlust ja valust Dr Kristo Ivanov on meedias tituleeritud Eesti noorema põlvkonna üheks edukaimaks hambaarstiks ja ka staaride hambahaldjaks. Oma julgelt otsekoheste väljaütlemiste poolest tuntud hambaarst räägib intervjuus endast ja oma teest hambaarsti elukutse juurde ning avab enda pehmema poole, mis on tuttav nii tema patsientidele kui ka lähedastele.

M

dr Kristo Ivanov

6

VEEBRUAR 2020

Foto: Nordic Hambakliinik

illest ja millal sai teie hambaarstikarjäär alguse ja mis teid selle ameti juures eelkõige võlub?

Hambaarsti elukutse juurde sattusin tegelikult täiesti juhuslikult. Meie peres ei ole põlvkondadepikkust arstikutse traditsiooni.

Olen pärit täiesti lihtsast ja tavalisest Eesti perest. Võib-olla olen pidanud elus enda koha eest isegi rohkem võitlema, sest olen vanaema üles kasvatatud. Mind motiveeris see, et tahtsin oma vanaemale n-ö memme vaeva tasuda. See ajendaski mind pidevalt edasi rühkima. 2002. aastal, pärast edukaid katseid ka Lavakasse, langes liisk siiski Tartu ülikooli hambaarstiteaduse erialale ja seda valikut pole ma õnneks pidanud siiani kahetsema. Pärast põhiõppe lõpetamist astusin edasi restauratiivse hambaravi residentuuri parodontoloogia erialale, mille lõpetasin 2010. aastal, ja aastatel 2010–2014 olin arstiteaduse doktorantuuris. Kõige rohkem võlub mind selle elukutse juures vahetu suhtlus patsientidega. Iga inimene tuleb oma murega ja püüad teda oma parimate soovide ja kavatsustega aidata. Näha pärast ravi õnnelikku patsienti, see on minu arvates suurim õnn ka arstile.

Muidugi peab tõdema, et meie töös tuleb ette ka olukordi, kus patsient ei ole ravi lõppedes kõige õnnelikum. Kahjuks. Enamasti on sel juhul patsiendi ootused olnud suuremad, kui tema suus tehtav töö tegelikult võimaldab.

Olen alati öelnud, et 70-aastasele inimesele ei ole kahjuks kuidagi võimalik 20-aastase suud teha. Enamasti kipuvad need olukorrad morjendama just alles oma teed alustanud arste, kes ehmuvad pettunud patsiendi kommentaaride peale. Aga tuleb meeles pidada: seni, kuni sa teed oma tööd nii hästi, kui oskad, ja suhtud oma patsienti nagu oma emasse või isasse, on kõik hästi. Eks alati oskab keegi kuskil sinust midagi paremini, aga kuni sa ei toimeta ise üle jala ja ravid inimest heas usus ning

C

NORDIC HAMBAKLIINIK südametunnistuse kõrgeimal piiril, seni on kõik hästi. Hoolimist ja empaatiat ei saa muidugi õppida, aga ise usun küll, et tegelikkuses soovib iga arst patsiendile head. Kuna meditsiinis peab alati arvestama ka sellega, et kõik ei lähe alati raamatureeglite järgi ja eesmärgipäraselt, siis alati võib tekkida ravil ebaõnnestumisi. Ma ei räägi üksnes hambaarstidest, vaid arstiteadlastest üldisemalt. Ebaõnnestumise protsent on küll väike, aga selle eest ei ole ükski arst ega patsient kaitstud. Seega, kui tegemist ei ole elutähtsate protseduuridega, on ka patsiendi asi end kõigi võimalike riskidega kurssi viia ja küsida vajadusel arstilt enne protseduuri kõik teda huvitavad küsimused.

Olete olnud ka 12 aastat arst-õppejõud SA Tartu Ülikooli Kliinikumis ja mitu aastat lektor Tallinna tervishoiu kõrgkoolis. Mis paneb üht eduka kliiniku arsti sõitma eri linnade vahet ja milliseid aineid olete õpetanud? Mis on olnud õpetamise pluss- ja miinuspooled?

Tõsi, kohe pärast põhiõppe lõpetamist jäin seotuks Tartu ülikooliga. Residentuuriõpe sisaldas suukirurgia tsüklit ja ühtlasi õppetöö läbiviimist. Mulle sobis suukirurgia ja ka tudengitega töö oli mulle meeltmööda. Ehk sain viimasega rahuldatud ka enda gümnaasiumiaegse unistuse olla õpetaja? Kuna see töö mulle sobis ja mul oli juhendaja arvates ka kirurgias kätt, siis jäin tõesti kõikideks nendeks aastateks arst-õppejõuna Tallinna ja Tartu vahet käima. Hommikuti olin opiplokis, kus viisin läbi keerukamaid ambulatoorseid operatsioone, ja õhtuses vahetuses olin ambulatoorses vastuvõtus – kas üksinda või siis tudengitega. Tartusse ei viinud mind raha, sest nagu teada, on arstil võimalik erasektoris palju rohkem teenida. Minu jaoks oli see puhas entusiasm ja fanatism ning see meeldis mulle. Kokku sai puututud paljude haruldasemate ravijuhtudega, mis on kindlasti andnud mulle suurema silmaringi ja aidanud ka erapraksises pealtnäha keerukamaid juhte lahendada. Meenub näiteks üks patsient, kes oli käinud oma igememurega mitme arsti juures, kuid alles meil suunati ta põhjalikumasse kontrolli. Avastasime verevähi ägeda vormi algstaadiumi, tänu millele sai patsient õigel ajal korrektse ravi. Usun, et sellised töövõidud, kui saad aru, et hambaarstina ei ole sa ainult hambaaugu parandaja, vaid suudad tänu oma teadmistele ka kellegi elu päästa – need panevad silma särama.

Paaril viimasel aastal sai ka loetud viimase aasta hambaarstiteaduse tudengitele ainet “Ettevõtlus hambaravis”.

Tallinna tervishoiu kõrgkooliga seob mind märksa lühem aeg: paar aastat loenguid hambatehnikutest tudengitele fikseeritud proteetika teemal.

Üldiselt võib öelda, et noorte õpetamine on tore, see hoiab ka ennast ree peal. Nüüd, pere kasvades, olen seadnud endale prioriteediks kodu, pere ja lähedased. Astusin tagasi ka Nordic kliiniku peaarsti kohalt, sest aastakümneid kõike maksimaalselt hästi teha ei ole võimalik. Kui energia ei ole enam see, mis 20. eluaastates, tuleb prioriteedid ümber mängida ja tuletada endale meelde, et ööpäevas on siiski vaid 24 tundi. Tallinna-Tartu maantee ei meelita enam samuti oma eluga Vene ruletti mängima.

Keda tooksite esile oma eeskujudest või õppejõududest, kelle toel olete oma kompetentsi saavutanud?

Elu on näidanud, et ega ükski õppejõud ei saa praktikumides tudengit kättpidi patsientidega tegelema vedada. Olles ise pikki aastaid õppejõuna tegutsenud, võin öelda, et selliseid “sära silmis tudengeid” ehk n-ö pärleid ei kohta paraku igas lennus. Mul on siiralt hea meel, et need üksikud fanaatikud, kes käisid ka oma hambaarstitee alguses mind ülikooli juures vabatahtlikult assisteerimas ja olid teadmistejanulised, nendest kõigist on saanud nüüdseks ka väga tublid spetsialistid. Üks aasta on eriliselt meeles, kus samale kursusele olid sattunud kaks väga püüdlikku ja õige eriala peale sattunud tudengit, praeguseks ühe edukaima Tallinnas asuva hambakliiniku omanikud, dr Mihhail Bõtšinski ja dr Konstantin Loginov. Üldse on tegelikult tore, kui kolleegide edust osatakse südamest rõõmu tunda.

Kui oma eeskujudest rääkida, siis mulle on jätnud sügavaima mulje kauaaegne Tartu ülikooli juures tegutsenud suukirurg dr Mai Otsa (1938–2014). Pika karjääri jooksul tuli tal põhimõttekindla naisena rinda pista paljude veidrustega. Näiteks meenutas lugupeetud arst mulle meie viimasel kohtumisel minu sünnipäeval, et sügaval stagnaajal tuli tal kirurgina täita arusaamatut “hammaste eemaldamise plaani”. Kui plaan oli täitmata, preemiat ei saanud. Inimese ja arstina oli ta juba toona seisukohal, et võimalusel tuleb hambaid ennekõike ravida, mitte eemaldada. Ükskord olevat ta isegi ametnikega pahuksisse läinud, et miks ei ole patsientidel piisav arv hambaid välja tõmmatud. Vot, mis ma teada sain, miks pool Eestit on hädas, et neil eemaldati stagnaajal hambaid söögi alla ja peale. Selline võitlusvaim patsientide eest seismisel on tunnistuseks, et dr Otsa oli arst, mitte paberimäärija – tema kutsumus oli abistada inimesi. Tema sihikindlus ja julgus olid paljudele eeskujuks. Ta oli otsekohese ütlemisega, tihti pinnuks silmas paljudele kolleegidele, ei teagi, kas oma terava keele või selle poolest, et patsiendid armastasid seda. Mida aastad edasi, seda rohkem tajun ka ise, et

Kristo Ivanov ja tema assistent Pirje Pant

kui tunnen, et midagi oleks vaja öelda, siis ma seda ka teen, aga vähemalt ma ise leian, et ma ei ole kunagi öelnud midagi õelusest, vaid ka kolleegide vahel peab oskama arvamuste paljususega arvestada ja kõigile ei pruugi need väljaöeldud seisukohad alati mokkamööda olla.

Ise veetsin dr Otsaga töötades kaks residentuuriaastat. Sellest ajast meenub stomatoloogiakliiniku teise korruse patsientidest tulvil koridor, sest kõik soovisid saada tunnustatud arsti vastuvõtule. Osakonnas kutsuti seda tunglevat suurt hulka patsiente naljatades dr Otsa fänniklubiks. Koostöö temaga tähendas tempokaid ja põnevaid päevi. Üks erakordseid mälestusi on seotud tarkusehamba eemaldamisega, millega toonase residendina kimpu jäin. Appi palutud dr Otsa eemaldas hamba mõne sekundiga, seejuures patsiendile suhu vaatamata.

Minu imestunud pilgule järgnes aegade lõpuni meeles püsiv lause: “Kunagi õpite nägema kätega. Ärge kartke hambaid!” Vanusevahele vaatamata kujunes sellest koostööst lähedane sõprussuhe, mis jäi kestma ka pärast 2009. aastat, kui dr Otsa pensionile jäi. Üks värvikamaid kujusid oli legendaarne proteesiarst dr Eve-Maaja Metsa, kes suutis mind tudengina mitu korda imetlusest soolasambana seisma jätta, et kuidas üks arst oma tööd lihtsalt nii hästi oskab ja suudab ka pärast aastakümneid patsientidega töötamist säilitada siira ning vahetu suhtumise ümbritsevatesse. Selliseks, eelkõige

Foto: Nordic Hambakliinik

patsientidest hoolivaks ja oma tööd armastavaks arstiks unistasin isegi saada. Loodetavasti on see mul õnnestunud. Kindlasti ei võrdle ma end selliste korüfeedega, kuid eeskujud on nad kindlasti. Tänapäeval tegutsevatest arstidest pean aitäh ütlema dr Aili Tuhkanenile, kes juhtis suukirurgia osakonda 20 aastat. Tema on see, kes mind omal ajal suukirurgia osakonda tööle kutsus. Minu jaoks arstid suure tähega on veel dotsent Tiia Tamme (näo-lõualuukirurg ja Eesti üks tugevamaid esteetilise näokirurgia spetsialiste) ning dr Ülle Voog-Oras (mälumisfüsioloogia dotsent, praegune hambaarstiteaduse instituudi juhataja). Nende spetsialistide puhul on igal sammul tunda nende armastust oma eriala vastu ja kui sa oskad seda tähele panna, siis see on suureks inspiratsiooniks ka endale. Tänan ka dr Žannetta Vingisart, tänu kellele olen praegu tarkusehammaste eemaldamises just nii pädev, nagu ma olen.

Millised oskused ja omadused peavad ühel edukal hambaarstil lisaks erialasele pädevusele veel olema?

Nagu varem mainitud, siis lisaks käelistele oskustele on vaja oskust ja tahtmist patsienti ning tema mure ära kuulata. Ja siis hakata tema murele lahendust otsima. Arsti töö ei lõppe enamasti kabinetis ja siit tuleb ka läbipõlemise oht. Mina isiklikult olen seda meelt, et iga arst soovib patsiendile siiralt head ja otsib teed tema tervistumiseni. Mind isiklikult teevad kõiVEEBRUAR 2020

7

C

NORDIC HAMBAKLIINIK gi tegelikult on teenindavate patsientide arv palju suurem. Meie kliinikus varieeruvad ootejärjekorrad olenevalt arstist nädalast kuni paari kuuni. Kui patsiendid haigestuvad ega saa vastuvõtule tulla, siis vabanenud aegade tõttu on võimalik aeg ka kiiremini saada. Samuti on pikemate ravijärjekordadega arstid jätnud enda graafikusse vabu aegu esmakordsete patsientide või erakorralise esmaabi tarbeks.

Andreas Tiik (tegevjuht), dr Kristo Ivanov (omanik), dr Pille Soom (omanik). Nordic Hambakliiniku sünnipäev.

ge õnnelikumaks just n-ö pisikesed töövõidud. Näiteks suunati hiljuti mulle operatsioonile üks noor naisterahvas, kes visiidi alguses palus, et tema suuga oldaks hästi ettevaatlik, sest tal on juba terve aasta suunurgad lõhenenud. Ta on käinud ja otsinud abi, kuid tulemusteta. Minu õnn oli see, et mulle sai osaks määrata talle ravi, misjärel patsient õmbluste eemaldamisele saabudes õnnest säras, sest tema lootusetuna tundunud lõhenenud suunurgad olid ühtäkki paranenud. Selle operatsiooni õnnestumise kaalus minu jaoks üles see, et inimene sai abi sellisele tüütule ja kauaaegsele, kõrvaltvaatajale ehk tühisele, kuid tegelikkuses inimese igapäevast elukvaliteeti häirivale probleemile, mida ei oldud suudetud varem korda saada.

Tänapäeva infoühiskonnas peab arstil olema ka kõrge kriitikalävi ja tugev närv. Üha rohkem puutume arstidena kokku olukordadega, kus dr Google on patsiendi arvates andnud talle ainsa ja õige ravijuhise ning eeldatava tulemuse. Oma vastuvõttudel peavad arstid mõnikord tegelema ka Google’i müütide murdmisega.

Hambaravikliinikuid on ainuüksi Tallinnas väga palju ja neid tuleb ajaga üha juurde. Mida peab kliinik tegema ja pakkuma, et edukalt konkurentsis püsida?

Siin olen nõus sellega, et hea arst tööta ei jää. Muidugi tuleb pildil olla, et inimesed oleksid kliinikutes tehtavaga kursis. Me olime omal ajal üks esimesi hambakliinikuid, kes hakkasid tugevalt sotsiaalmeediat tegema. Saime toona selle eest korralikult vastu päid ja jal8

VEEBRUAR 2020

gu: kuidas üks hambakliinik tohib end üldse reklaamida? Kõik uus on inimestele hirmutav. Seda enam, et ei saa pahaks panna, kui keegi tunneb hirmu, et nendel jääb äkki seetõttu tööd vähemaks, et kolleegid oma kliiniku tegemistega kusagil sotsiaalmeedias pidevalt pildil on. On ju hambaravi erakätesse antud ja see muudab taasiseseisvunud Eestis hambaarstid sisuliselt konkurentideks. Aga vaadake, mis nüüd toimub. Pea igal hambakliinikul on nüüdseks oma Facebooki leht ja enam ei nähta selles ohtu, sest tehku kasvõi iga ülikooli lõpetav hambaarst endale oma kliinik – ega kliinik ei ravi patsiente ning arstide ja patsientide suhtarv jääb ikka samaks. Liiatigi ei ole konkurents halb, see paneb pingutama, tekitab tahtmise üha parem olla ja mitte ajale jalgu jääda. Iga kainelt arutlev inimene saab ju aru, et tegelikult võidavad sellest nii arstid ise kui ka patsiendid. Praegu on Eesti hambaarstide liidu juhatuses juba palju selliseid inimesi, kes muutuseid ei karda, vaid pigem tajuvad, et ajaga tuleb kaasas käia ja vahepeal on vaja vastu võtta ka esmapilgul võõrana näivaid otsuseid. Viimaseid tuleb aga ette iga päev ja nendega harjutakse. Pärast minu visiiti terviseameti peadirektori juurde ettepanekuga, et ehk oleks aeg meditsiiniasutuste reklaamiseadust kaasajastada, on noored selle teema minu teada ka hambaarstide liidus päevakorda võtnud ning moodustanud sellealase töörühma. Seega, vahel tuleb julgeda olla see vilepuhuja, ootamata üldsuse heakskiitu, ja olla valmis selleks, et selle eest võib saada ka tugevat kriitikat. Minul on see julgus alati olemas olnud, sest muutused

Foto: Maksim Toome

ei saa hakata toimuma pidevas seisvas vees hulpides.

Mida loete oma kliiniku kõige suuremaks plussiks?

Eestis on väga palju häid hambaarste, kes teevad oma tööd südamega, aga kindlasti teeme seda ka meie. Samas tuleb rõhutada, et imet ei tee meie kliinikus keegi. Teeme oma tööd nii hästi, kui oskame, ja kui patsiendid on meie tööga rahul, siis see on kõige suurem rõõm ning töövõit ka meile. Kuna meid on nimetatud meedias kuulsuste hambakliinikuks, siis on arvatud, et kliiniku teenused on väga kallid, kuid see pole nii.

Paljud patsiendid on visiidile saabudes tõdenud, et meie hinnakiri on Tallinna teiste suuremate kliinikutega võrreldes keskmisel tasemel. Muidugi oleme ka varem välja öelnud ja toonitan nüüdki, et me ei ole kunagi pretendeerinud turu kõige odavama hambakliiniku tiitlile, sest patsiendid tahavad, et neid raviks koolitatud arstid kaasaegsete materjalidega ning tulemused peavad vastama mujal maailmas pakutavale.

Paljude patsientide jaoks on hädavajalik kiirelt aja saamine. Kui pikad on teie kliiniku ootejärjekorrad?

Siin peab lahti rääkima ühe olulise nüansi. Tihti kiputakse arsti headust mõõtma ootejärjekorra pikkuse järgi.

Mõistagi on sellel oma tõepõhi all. On arste, kes töötavad ainult paaril päeval nädalas pooliku päeva – nii on võimalik, et järjekorrad võivad tõesti venida kuudepikkuseks. Kuid on ka arste, kes töötavad täispikad päevad ja viis, vahel isegi kuus päeva nädalas. Nende ootejärjekorrad on aga lühemad, kui-

Millise hambaraviprobleemi puhul on teie arvates inimeste teadlikkus praegu pigem vähene? Mis peaks paranema?

Isiklikult leian, et see pole ainult praeguse aja probleem, vaid see probleem on hambaravis olnud kogu aeg – eriti just sellest ajast, kui hambaravi läks erakliinikute kätesse ja patsiendid hakkasid oma ravi eest ise tasuma. Paraku kiputakse unustama, et oma hammas on loodud inimesel vastu pidama kogu elu.

Kahjuks on palju juhtumeid, kus hambad on kaotatud just kasina hügieeni tulemusel. Kui aga hügieenitingimused ei parane, siis ei saa kuidagi loota ega uskuda, et hambaarsti tehismaterjalidega tehtu peaks pidama vastu elu lõpuni. Põletike tekke, luukao jms vastu on ka arstid võimetud. Eriti sellistel juhtudel, kus patsient on aastaid n-ö kadunud, arstidel puudub ülevaade suuõõne dünaamika muutuste kohta vahepealsetel aastatel ja murega jõutakse meieni liiga hilja. Pigem paneksin südamele just seda, et pärast tööde tegemist tuleks kontrollvisiite ette võtta kuuekuulise intervalliga, sest sel juhul on meil võimalik potentsiaalsed muutused võimalikult vara avastada ning tegeleda olukorraga enne, kui see on lootusetuks muutunud. Eesti turul on nüüdseks saadaval ka hambaravikindlustus, mida päris paljud patsiendid õnneks ka usinasti kasutavad. Tänu sellele on meie kliinikus ravi saadud ka ootamatutes olukordades, mille käsitlemine igapäevaelu muude kulutuste juures olnuks muidu ehk võimatu.

Kristo Ivanov Restauratiivse hambaravi eriarst Nordic Hambakliiniku juhatuse liige

nhk.ee Tel 623 2302 Laeva 2, Tallinn instagram.com/nordichambakliinik facebook.com/NordicHambakliinik Rotermanni Hambakliinik OÜ Tegevusluba: L03873 OÜ Ivanov Holding Tegevusluba: L04040

C

DR TIIA TAMME KIRURGIA

Õnnestunud näo ringlõikus peegeldab sisemist värskust ja rahulolu iseendaga

Fotod: Shutterstock

Näo ringlõikus ehk rahvusvaheliselt facelift’iks nimetatav protseduur on tõenäoliselt populaarseim näopiirkonnas tehtav esteetiline operatsioon. Esimest korda juba 20. sajandi alguses tehtud lõikuse võimalused on aja jooksul järjest täiustunud ja praegu võib kogenud kirurgi käe all inimese välimuses aega lausa 10–15 aastat tagasi keerata.

N

ii sotsiaalmeedias kui ka meelelahutusmaailmas toimuv mõjutab esteetilist kirurgiat mitmeti. Ühelt poolt juhib see inimeste aina suurema füüsilise eksponeerituse kaudu rohkem tähelepanu nendele võimalustele, mida saab enda noorusliku ilu säilitamiseks ette võtta.

Seda mitte üksnes rikaste kuulsuste, vaid ka täiesti tavaliste inimeste puhul. Teisalt satuvad suurema tähelepanu alla pigem kõiksugu ebaõnnestumised, veidrused ja skandaalid, mitte diskreetselt tehtud loomulikud ja ilusad tulemused. Nägu on inimese tunnete ja identiteedi peegel, olles ümbritsevatele alati nähtav ning andes vananemise ja väsimuse ilmingutest selle omanikule esimesena märku.

10

VEEBRUAR 2020

Näo ringlõikus – palju kasutegureid, palju väärarusaamu Näopiirkonna esmaste vananemisilmingutega silmitsi seisvate 40-aastaste inimeste hirmud facelift’i ees ei ole haruldased. Tihtipeale on kirurgi konsultatsioonile tulnud ja värskemat ilmet ihkavate patsientide suhtumine kokku võetav lähenemisega „kõike muud, aga mitte seda”. See on aga sageli põhjustatud meedias liigset tähelepanu saanud halbadest tulemustest või ka teistest (nii kirurgilistest kui ka mittekirurgilistest) ebaõnnestunud protseduuridest, mida ekslikult näo ringlõikusega segi aetakse.

Esimest korda üle saja aasta tagasi tehtud lõikuse nimetus on sajandi vältel küll samaks jäänud, kuid sarnaselt muudele protseduuridele igas me-

ditsiini harus on ka selle võimalused märgatavalt arenenud. Järjest suuremat rolli mängib inimese näokuju ja iseärasuste eelnev analüüsimine. Lihtsustatult võib ka praegu seda operatsiooni näopinguldamiseks nimetada, kuid selle sisuline pool on siiski mõõtmatult komplekssem. 40ndates tehtud facelift erineb 50ndates või 60ndates tehtud operatsioonist oluliselt. Vanemas eas tehtava operatsiooni puhul tuleb näo analüüsimisel tihti kasutada patsiendi noorepõlvefotot, et saada aimu näo kujust ja näoskeleti iseärasustest. Vananemine on loomulik protsess, mille käigus toimuvad luu-, pehmekoe ja nahastruktuuri muutused. „Hästi tehtud facelift on diskreetne ja suudab inimese välimuses 10–12 aasta võrra kella tagasi keerata, tagades seejuures väga loomuliku tulemuse. See ei torka eraldi silma ega anna teistele mõista, et inimene on noa all käinud. Kui siis ainult klassikokkutulekutel ja muudel omaealiste inimestega koosviibimistel, kus inimese nägu kaaslastega võrreldes kümmekond aastat nooruslikuma mulje jätab. Oluline on, et protseduuri tulemusel jääks näo välimus harmooniline, ei kaoks inimese isikupära” ütleb suurte kogemustega näo- ja lõualuukirurg ning dotsent dr Tiia Tamme (MD, PhD).

Nooruslikku välimust toovad lisavõimalused Pikaajalise esteetilise näokirurgiaga tegelemise ning Tartu ülikooli tudengite õpetamise ja teadustöö kogemusele tuginedes rõhutab naine, et maksimaalselt noorendava efekti saamiseks tuleb näo ringlõikust teinekord eri protseduuridega kombineerida. Ka siin on määrav patsiendi otsus, kas ta soovib koos näo ringlõikusega ka täiendavaid protseduure või mitte. Seda, kas facelift üksinda toob soovitud tulemuse või mitte, saab öelda alles pärast üksikasjalikku konsultatsiooni ja patsiendi näo iseärasuste analüüsimist. Konsultatsioon on oluline aeg nii patsiendile kui ka arstile, mille käigus vahendatud info ja tehtud otsused on tihti määrava tähtsusega. „Ei saa öelda, et kõikidele sama vanadele inimestele täiteaineid süstides või facelift’i tehes on tulemus sama efektiivne, sest üks asi ei sobi kõigile. See ongi suur kunst osata individuaalselt näha, hinnata ja soovitada.”

Dr Tamme sõnul ei ole sugugi ebatavaline kombineerida facelift’i näiteks implantaatide, täitesüstide või silmalaugude korrigeerimisega. Selle vajaduse tingivad paratamatud näostruktuuri ja naha elastsuse muutused.

Implantaatide puhul vajavad enamasti korrigeerimist põsed ja lõuapiirkonna iseärasused või deformatsioonid. Ühtlasi aitavad need näo ringlõikuse mõju paremini esile tuua.

Implantaadid võimaldavad kujundada näo keskosa, suurendada, taastada või noorendada põsesarna piirkonda. Kui mõelda ruumiliselt, siis näo ringlõikus annab kahemõõtmelise tulemuse, implantaat lisab sinna veel kolmanda.

Silmalaugude plastika aitab koos näo üldise jumega esile tuua väljendusrikaste silmade olulisust, sest silma ümbritsevatel kudedel on suur roll meie emotsioonide edasiandmisel. Näonaha muutused, kulmude vajumine ja paistes silmade muljet loov silmalaugude tüsenemine on esimesed märgid normaalsest vananemisprotsessist, millesse on sarnaselt näo ringlõikusega võimalik oluliselt värskust tuua.

Oma erialavalikuga rahul „Muid erialavalikuid ei ole mul olnud ja olen oma tööd tehes õnnelik inimene. Kuigi olen näokirurgias tegutsenud üle 20 aasta, innustun ikka uutest ideedest ja väljakutsetest. Minu jaoks on minu elukutse ka minu hobi. Veetsin lapsena oma medõest emaga pikki tunde haiglas, kui ta valvetööd tegi.

Huvi joonistamise ja moekunsti vastu sai keskkooli lõpus täiendust huviga meditsiini vastu ning selle kaudu sai mulle üsna kiirelt selgeks, et soovin saada näo ilukirurgiks,” meenutab dr Tamme.

Dr Tiia Tamme Kirugia OÜ Tegevusloa nr 04016 tiiatamme.com tiia@tiiatamme.com facebook.com/ FacialAestheticSurgeryTiiaTamme

C

VENITUSARMID

Venitusarmide ravi –

pikk protsess, kuid siiski võimalik Venitusarmid ehk striiad on naha sisemistest mikrorebenditest tingitud armilised muutused, mis on tekkinud raseduse, äkilise kehakaalu kõikumise, hormonaalsete muutuste või naha ülevenituse tagajärjel. Spetsialistid ütlevad otsekoheselt, et naha välimuse taastamine või vähemalt leevendamine on pikk ja raske protsess, kuid tihtipeale siiski võimalik.

Tekst: Uku Adrian Ilves Foto: Shutterstock

V

enitusarmide tekkimisel mängivad rolli ka geneetilised tegurid ja tihti pole ebatavaline nende avaldumine juba 15-aastastel inimestel.

Kuigi venitusarmid inimese tervisele ohtu ei kujuta, on tegu esteetilise ja ka psühholoogilisi ebamugavusi põhjustava probleemiga. Venitusarmidest vabanemise või vähemalt nende taandamise võimalustest ei olda tihtipeale aga teadlikud. Enne kui sammud lõpuks arsti juurde seatakse, ollakse proovinud kõike muud: nii kosmeetilisi protseduure, massaaže kui ka võltslootust tekitavaid ja paljulubavaid “Aafrikast ostetud ökoõlisid”.

Kuigi taolised katsetused inimesele kahju ei tee, on tegu aja ja raha rais-

kamisega, mis võib tekitada arvamuse, et mitte miski ei aita.

Nahakahjustus teistsuguste tekkepõhjustega Venitusarmid on lihtsalt ja üldistatult öeldes nahakahjustused, kuid nende tekkepõhjused ja ravivõimalused on võrreldes teiste nahakahjustustega erinevad ning paljuski ainulaadsed.

Venitusarmid ei teki kehale juhuslikult – need ilmuvad kohtadesse, kus nahk on venituse suhtes vähem vastupidav ning kus naha ja lihase vahel paikneb rohkem rasvkude. Kõige levinum venitusarmide tekkimise põhjus on naistel rasedus. Venitusarmid on naha kaitsemehhanism, et vältida naha rebenemist.

Teine venitusarmide tekkimise põhjus on levinud noortel inimestel.

15–16-aastaselt kasvab inimese keha kiiresti ja samal ajal toimuvad ka hormonaalsed muutused. Nahk ei ole sellega kohanemiseks ehk sama kiiresti kasvamiseks piisavalt järeleandlik ja tugev, mistõttu tekivadki venitusarmid. Harvad ei ole venitusarmid ka hormonaalteraapia kõrvalmõjuna, kehakaalu järskude muutuste korral, päriliku eelsoodumusena ning anaboolsete ainete ja kortikosteroidide kasutamisel. Venitusarmid tekivad kõige sagedamini kõhul nabapiirkonnas, kõhupiirkonna külgedel, rindadel, puusadel, tuharatel, põlvedel ja seljal. vipMedicumi laser- ja injektsioonimetoodikate juhtivspetsialist Julia VEEBRUAR 2020

11

C

VENITUSARMID

Kudrjavtseva toob välja ka iseärasuse, et meestel esineb rohkem horisontaalseid venitusarme, mis on tõenäoliselt seotud kiire kasvuga.

Venitusarmid erinevad teist tüüpi armidest ja nahakahjustustest oma sügavuse, lokalisatsiooni ja naha struktuuri poolest. Seetõttu on teistsugune ka venitusarmide ravi.

Vitaclinika laserravi arsti dr Alexander Uskovi sõnul on väga oluline inimesi ravivõimalustest informeerida, sest kuigi venitusarmid üldiselt inimese tervist ei ohusta, põhjustavad need teist laadi probleeme, eelkõige seoses enesekindluse ja enesehinnangu langusega.

“Reklaamides ja filmides ei näe me kunagi muidu ilusat naist, keda katavad venitusarmid. Venitusarmide tõttu ei juleta tihti minna ka randa või spaasse. Hiljuti käis minu juures patsient, kes oli noor, ilus ja sportlik naine, kes aga hoidis pisaraid tagasi, sest ta ei julgenud isegi arstile oma venitusarme ette näidata. Oli näha, et see on talle suur trauma. Venitusarmid on ilustandardite vastased.”

Siiski osutab dr Uskov ka ühele naisele, kes tõstatas sünnitavate naiste venitusarmide teema, tuues näiteks iseennast. “Ta juhtis tähelepanu sellele, et kui näete ilusat naist koos lastega, siis vaadake, see on selle hind.”

Uskovi sõnul katsetatakse enne arsti juurde tulekut erinevaid lihtsat ja kiiret lahendust pakkuvaid võimalusi, näiteks erinevaid kreeme või harjutusi, mis aga soovitud tulemust ei too. Küll aga on teinekord võimalik teha palju ära venitusarmide vältimiseks. Näiteks võivad venitusarmid tekkida liiga intensiivse treeningu ja lihasmassi kasvuga. Selle vältimiseks on abi lihtsast tarkusest oma koormust järk-järgult suurendada ja vajaduse korral nahale niisutavaid kreeme kanda. Kreemide kasutamine on vajalik ja soovitatav ka raseduse puhul, kuid tuleb arvestada, et ka kõige hoolikama nahahoolduse korral raseduse ajal ei ole kahjuks garantiid venitusarmide tekke vastu.

Nii et kuigi kreemid võivad aidata venitusarme osaliselt enneteda, ei aita need juba olemasolevaid arme ravida või ära kaotada.

Arsti hinnangul on see isegi nende võrdlemisi pika kogemuse ja hinnalise aparatuuriga kliiniku jaoks pikk ja kannatlikkust nõudev protsess. Venitusarme võib tema sõnul esineda isegi kuni pooltel naistest.

Venitusarmide eemaldamise protsess Meditsiinilisi toiminguid kartva inimese lohutuseks ütleb dr Uskov, et tegu ei ole valusa protseduuriga. Üks Vitaclinikas tehtav proteduur kestab 10–30 minutit, millele eelneb 50-minutiline tuimestuskreemi mõjumine.

Olenevalt venitusarmide raskusast12

VEEBRUAR 2020

Fotod: Shutterstock

Foto: Vitaclinika

mest võib soovitud tulemuse saavutamiseks kuluda isegi kuni kümme protseduuri.

Laserravi tegemiseks peab olema arst või õde, kes on läbinud vastavad koolitused. Enne Eestisse tööle suundumist pikalt Moskvas laserraviga tegelenud dr Uskovi mainib, et Vitaclinikal on plaanis lähiajal ka sellealane inimeste koolitamine laiemalt käsile võtta.

Kudrjavtseva sõnul on tal õena esteetilises meditsiinis, sealhulgas laserravis kogemusi 16 aastat, aga kuna valdkond areneb ülikiiresti, on koolitused ja konverentsid välismaal vältimatud, sama lugu nn hands-on-treeningutega keskmiselt 4–5 korda aastas. Peaaegu kuus aastat tegeleb ta ka kolleegide koolitamisega Eestis, Lätis ja Leedus.

Võimas laser “Venitusarmidest vabanemine toimub laseri ehk venitusarmide laserlihvimise abil naha osalise eemaldamise kaudu. Keha on sunnitud selle tulemusel uut nahka kasvatama. Laser loob naha eemaldamisega väikese täpi ehk kanali. Väikselt pinnalt nahk eemaldatakse, selle kõrvalt mitte, mille tulemusel kasvab uus nahk.”

Vitaclinikas kasutatav venitusarmide eemaldamiseks mõeldud laser meenutab väikest külmikut, kuigi teistes proportsioonides. Samas kabinetis asub ka tätoveeringute eemaldamiseks mõeldud laseraparaat, umbes sama suur. Iga laseri kasutamise jaoks on ette nähtud erinevad kaitseprillid. Laseri töö tulemusena nahk pinguldub, muutub paksemaks ja elastsemaks ning kaob lõtvus. See omakorda vähendab iga protseduuriga venitusarmide suurust, muutes need vähem märgatavaks.

Dr Uskov demonstreerib puust spaatli peal laseri tööd, tehes erineva suuruse ja intensiivsusega “lõikeid”, mis tekitavad eseme peale musti täppe. Keha peal toimub asi muidugi teistmoodi, sest keha sisaldab vett.

Sestap on see toiming vaid näitlikustamiseks.

Konkreetse meetodi valimisel mängivad rolli patsiendi vanus, anamnees, venitusarmide tüüp ja staadium, naha seisund, venitusarmide pigmentatsioon, veresoonte olemasolu armides ja muud tegurid. Lasereemaldamise kasuks räägivad efektiivsus, mugavus ja lühike taastumisperiood.

“Statistiliselt kulub soovitud tulemuse saamiseks 4–9 protseduuri. Iga protseduuri vahele peab jääma 6–8 nädalat. See on vajalik uue naha kasvamiseks. Teisel protseduuril võetakse ette lihtsalt uued nahaeemaldamise kohad. Iga protseduuriga muutub venitusarm natukene paremaks.”

Ka Kudrjavtseva sõnul kulub keskmiselt umbes nii palju protseduure: “Laseriga saab venitusarme ehk striiasid vähendada, aga raviskeemi me üksnes laseri peal välja ei ehita, vaid kombineerime seda ka kollageeni ja elastiini stimuleerivate süstidega. Keskmiselt koosneb kuur kuuest protseduurist intervalliga 4–6 nädalat.” Naine lisab, et on ka täiesti normaalne käia enne otsuse langetamist rohkem kui ühe spetsialisti juures konsulteerimas. Laserprotseduuridel on oma konkreetsed näidustused ja vastunäidustused.

Patsiendile antakse mõned soovitused laseri all käinud naha eest hoolitsemiseks, kuid erilisi piiranguid see tema elustiilile ei sea. Uuele protseduurile võib olenevalt asjaoludest tulla 4–8 nädala pärast.

Vitaclinika arstil on soovitus ka naistele, kes venitusarmide eemaldamise alles siis ette võtta tahavad, kui nad on kindlad, et tulevikus enam lapsi saada ei soovi: “Kui naine ütleb, et ta soovib tulevikus veel lapsi sünnitada ja ei taha juba olemasolevaid venitusarme eemaldada, siis meie soovitame sellega ikkagi tegeleda. Uus sünnitus võib ka uusi venitusarme juurde tuua. Armid ei ole elastsed. Kui teha mitu protseduuri, mitte terve kuur, võib kasvada uus nahk, mis on elastsem ja see võib anda vähem venitusarme uuel sünnitamisel. Pigem teha rohkem protseduure, mitte oodata,” rõhutab dr Uskov.

C

TROOST KIRURGIA

Millal kirurgia aitab pärast

sünnitust vormi saada?

Sünnituse järel taas vormi saamine on palju lihtsam sportlikel naistel, kes pole liikumist unustanud ka raseduse ajal. Lihaste taastamiseks pärast sünnitust on võimalik palju endal ära teha, aga tekkinud kõhulihaste diastaasi treeninguga ikka päris korda ei saa, selgitab kirurg Sven Troost.

P

aljusid sünnitanud naisi vaevab kindlasti mõte, millal nad saavad tagasi endise kehakaalu ja vormi.

Kohe pärast sünnitamist ei ole füsioloogilistel põhjustel normaalne oodata raseduseelse kehakaalu taastumist. Tavaliselt toimub see umbes kuuendaks sünnitusjärgseks kuuks. Raseduse ajal ning sünnitusjärgsel perioodil võivad liigse kaalutõusu põhjused olla haiguslikud, näiteks kilpnäärme alatalitlus, kuid valdavalt on põhjus siiski väheses liikumises. Normaalse raseduse korral ei ole mingit põhjust katkestada sportimist, sest leidub rahulikke spordialasid, millega raseduse ajal mitte väga intensiivselt tegeleda.

Sünnitusjärsel perioodil on ka stressitaseme tõus ja unetundide vähesus üldise füüsilise vormi languse ja kehakaalu tõusu sagedased põhjused.

Treeningu sobitamine päevarežiimi ei pruugi sellel perioodil olla lihtne, aga see on väga vajalik, sest aitab taastada lihastoonust, vähendada stressi ja hoida kaalu kontrolli all. Eelnevalt sporti teinud emadele on see kergem, aga kui endal teadmistest puudu jääb, siis spordiklubides on selle alaga tegelevaid abilisi.

Ometi kõik naised ei saa sünnituseelset vormi tagasi ja kõht jääb n-ö rippuma.

Kui üldine füüsiline vorm ja kehakaal on suuremas osas inimese enda teha, siis kõhukatete venitusest taastumine on paljuski geneetiliselt määratud ehk oleneb sellest, kui suur on elastsete kiudude osakaal sidekoes. Nende kiudude osakaal väheneb proportsionaalselt ka vanu-

jõudnud taastuda ning on ka näha, milline on olnud treeningute mõju.

Mida kirurg konkreetselt arvesse võtab ja mida ta teeb?

Kirurgilises plaanis vaatame olukorda tervikuna ja kõhuplastika eri variantidega korrigeerime erineval määral nii üleliigset nahka kui ka kõhulihaseid ja parandame väiksemaid või suuremaid songasid, mis võivad olla tekkinud raseduse või sünnitamise käigus. Nabasonga puhul ei soovitata n-ö tavalisel meetodil operatsiooni, kui on kunagi plaanis ette võtta kõhuplastika, sest see võib tekitada teatud piiranguid. se tõustes ehk 20-aastasel sünnitajal taastub kõhunahk endiseks palju tõenäolisemalt kui 40-aastasel. Lihaste taastamiseks on võimalik palju endal ära teha, aga tekkinud kõhulihaste diastaasi treeninguga ikka päris korda ei saa.

Mis on kõhulihaste diastaas?

Diastaas on kõhu sirglihaste üksteisest lahknemine. See protsess on raseduse ajal normaalne. Sünnituse järel võivad lihased tõmbuda täielikult tagasi kokku, aga paljudel juhtudel on lihas ülevenituse tagajärjel kahjustunud ja diastaas jääb alles ka pärast sünnitust. Diastaas võib olla probleemiks nii kõhu muutunud välimuse kui ka kõhulihaste funktsiooni nõrgenemise tõttu. See omakorda võib põhjustada seljavalusid. Kui sidekirme lihaste vahel katkeb, võib tekkida song. Väiksemad songad ei pruugi esialgu mingeid kaebusi põhjustada ning neid võib avastada ka alles kõhuplastika operatsiooni käigus. Diastaasi korrektsioon ilma

kõhuplastikat tegemata ei ole praktikas levinud, sest kõhunahk jääks pingule tõmbamata.

Kirurgia ei asenda kõhulihaste treeninguid, aga pärast lihaste korrektsiooni on võimalik treeningu efektiivsust parandada. Tõsi, seda küll mitte kohe pärast operatsiooni.

Milline näeks välja diastaasi korrektsioon ilma kõhuplastikat tegemata?

Sellisel juhul tehakse nahalõige keskkõhu piirkonda ülalpoole naba ning kõhule jääb nähtav arm. Kui aga diastaasi korrigeerida kõhuplastikaga, jääb horisontaalne arm bikiinipiirkonna alla. Praktikas korrigeeritakse diastaasi ilma kõhuplastikata vaid siis, kui kaasneb song ehk puhtmeditsiinilistel näidustustel.

Kui palju aega pärast sünnitust ja milliste tunnuste põhjal võiks inimene abi otsida kirurgilt?

Ma soovitaksin oodata poolteist kuni kaks aastat, sest siis on organism

Milliseid piiranguid?

Piirangud on seotud naba verevarustusega nabasonga operatsiooni järel.

Kas kirurgilisest sekkumisest jäävad ka armid ja millal need kaovad?

Pikem arm jääb bikiinialusesse piirkonda ja naba ümberistutamise korral jääb ümber naba ringikujuline arm, mis enamasti ei jää väga nähtav. Armistumisprotsessi käigus muutub arm tavaliselt kolme kuu jooksul punakaks ja kontuursemaks veresoonte laienemise ning kollageeni tekke tõttu. Pärast seda hakkab kollageen lagunema ja armid muutuvad aastatega heledamaks ning pehmemaks. UV-kiirguse suhtes on paranemisprotsessis arm tundlik ja muutub tumedamaks.

Seetõttu tuleks värsket armi päikese eest kaitsta.

Troost Kirurgia OÜ Tegevusluba nr L03745 VEEBRUAR 2020

13

C

MM KLIINIK

Silmapaistvad

kõrvad

Mida te teete, kui tahate head õhtusööki, kvaliteetseid riideid või ilusat soengut? Lähete heasse restorani, mainekasse moemajja või ilusalongi. Sama kehtib ka plastikakirurgia puhul. Hea plastikakirurg oskab alati nõu anda. Ta seab teie soovid esikohale ja oskab säilitada teie loomuliku ilu nii, et tulemus vastab ootustele.

P

lastikakirurgiast räägitakse palju ja kõva häälega siis, kui midagi on valesti läinud, aga harva siis, kui tulemused on suurepärased. Tegelikult on plastikakirurgia midagi palju enamat kui pruntis huuled ja D-korv. Siinkohal tuleb meelde tuletada, et plastikakirurgia tegeleb ka sünnimärkide eemaldamise ja kõrvade korrigeerimisega.

Kui prantsuse buldog meeldib kõigile oma suurte kõrvade tõttu, siis noore inimese elu võivad peast eemale hoidvad kõrvad täiesti ära rikkuda.

Olukord võib tekitada probleeme just koolilaste ja noorte hulgas. „Tihti ei mõisteta, et kõrvade suurus, asend ja kuju on päritud esivanematelt ning tuleneb meie geneetikast,” ütleb MM Kliiniku plastikakirurg dr Mare Malva. Võib-olla aitasid just suured ja helisid paremini püüdvad kõrvad meie esiisasid jahipidamisel?

Tänapäeva plastikakirurgia abiga on võimalik kõrvade kuju muuta ja peast eemale hoidmist vähendada. Plastikakirurgi poole peaks pöörduma alles siis, kui inimese kõrvade kuju on muutunud ületamatuks ja elu segavaks probleemiks.

Kui inimene otsustab operatsiooni kasuks, toimub kõigepealt esmane konsultatsioon, kus arutatakse kirurgiga täpselt läbi, millised on patsiendi ootused ja kuidas neid on võimalik täita. Patsient peab aru saama, kas tema ootused tulemuste suhtes on realistlikud.

Operatsiooni pikkus on orienteeruvalt 1 kuni 1,5 tundi ja operatsiooni käigus tehakse sisselõige kõrva taha, et arm jääks võimalikult vähe näha.

Kõrva kõhr modelleeritakse, väga harva on vajalik osaline kõhre eemaldamine. Pärast kõhrele uue kuju andmist asetatakse nahk tagasi ja õmmeldakse haav kinni. Modelleeritud kõrva toestamiseks kasutatakse spetsiaalseid rullikuid ja fikseerivat peasidet. Lastele alates seitsmendast eluaastast tehakse kõrvade korrektsioonoperatsioon üldanesteesias ehk üldnarkoosis, täiskasvanutele lokaalse tuimestusega.

Pärast operatsiooni võib esineda nõrka valu, mis on tingitud verevalumist naha ja kõhre vahel.

Pärast lõikust saab patsient samal päeval kodusele ravile. Väike valu operatsioonipiirkonnas on normaalne, lastel esineb valu vähem kui täiskasvanutel. Vajaduse korral tuleb võtta valuvaigisteid.

Dr Malva lisab, et kirurgi nõuannete

järgmine on soovitud tulemuse saavutamiseks väga oluline. Spetsiaalset fikseerivat peasidet peaks kandma nädala jooksul ja toetavat peapaela on soovitatav kanda veel kaks kuni neli nädalat ööpäev ringi. Nii säilitavad kõrvad operatsioonist taastumise perioodil soovitud kuju ehk teisisõnu saab kõrv oma uue kujuga harjuda ja paraneda. Väljapaistvaid arme tavaliselt ei jää ja esialgu tumedamad armid muutuvad ajapikku heledamaks ning vähem märgatavaks.

Armide kiiremaks paranemiseks soovitame loobuda suitsetamisest enne ja pärast operatsiooni. Anname soovitused, milliseid haavageele ja armisalve pärast operatsiooni kasutada. Liigliha vältimiseks haavapiirkonnas võib kasutada silikoonplaastreid.

Operatsiooni tulemus on püsiv ja umbes kahe nädala pärast võib patsient naasta igapäevaellu. „Siiski tuleks paari kuu jooksul pärast operatsiooni pea- ja kõrvade piirkonda hoolikalt hoida,” räägib dr Malva. Ei ole soovitatav tõsta raskeid esemeid, teha rasket trenni ega saunas käia, kuid mõõdukas füüsiline koormus aitab vereringet parandada ja taastumist kiirendada. Ka tuleks end kaitsta otsese päikese eest, sest päikesekiirgusest tekkiv mõju naha pigmendile võib muuta armi tumedamaks ja silmatorkavamaks.

Kõrvade korrigeerimise operatsioonil on suhteliselt vähe riske, sest

kõrva sisestruktuure ei puututa ja kuulmine jääb samaks. Võib olla juhtumeid, kus korrigeeritud kõrvad ei ole otse- ega külgvaates ühesugused, kuid ideaalselt sümmeetrilisi kõrvu esineb üldse harva.

Dr Mare Malva ütleb, et eestlased on üldiselt oma kõrvade kujuga rahul ja õnneks ei kuulu kõrvade korrigeerimine kliiniku populaarsete operatsioonide hulka. Tüdrukud, kes oma kõrvade kujuga rahul ei ole, valivad tavaliselt kõrvu katva soengu. Poiste võimalused kõrvade varjamiseks on rohkem piiratud.

Tallinna kesklinnas 2009. aastast tegutseva MM Kliiniku populaarseimad teenused on rindade suurendamise ja vähendamise operatsioonid, silmalaugude operatsioonid, rasvaimu ehk liposuktsioon, näooperatsioonid, kõhuoperatsioonid, sünnimärkide eemaldamine, täitesüstid ja nahka ning nahaaluseid kudesid pinguldav Ultherapy protseduur.

Plastikakirurg dr Mare Malva töötab ka Soomes Mehiläineni erakliinikus, kus ta teeb erinevaid keerukaid ja lihtsamaid operatsioone. „Naudin oma tööd nii Helsingis kui ka Tallinnas. MM Kliiniku personal – operatsiooniõed, anestesioloogid jt on Eestis oma eriala hinnatud spetsialistid, kellega on rõõm koos töötada,” lisab dr Mare Malva. mmkliinik.eu Tel 5340 0043, 508 8180

MM Kirurgia OÜ Tegevusluba L02831 14

VEEBRUAR 2020

Sinu tervis on kõige olulisem!

Sihtotstarbelised laenud meditsiiniteenusteks

Ilusa naeratuse puhul on määrav ka pool millimeetrit

Foto: Dental Beauty

Sõna „esteetiline” muutub hambaravis järjest populaarsemaks, levides ühest kliinikust teise. Esteetiline oma tõelises tähenduses saab hambaravi olla aga alles siis, kui kaasaegse tehnoloogia ja kogenud personaliga kaasneb ka kompromissitult personaalne lähenemine.

K

ehaümbermõõdus ei pruugi inimese silm ühte-kahte sentimeetrit eristada, kuid ilusa hambumuse ja naeratuse juures loeb juba pool millimeetrit. Esteetilise hambaravi, näiteks laminaatide puhul soovib inimene endale loomulikult ilusat naeratust, mis sobiks tema näokujuga ega põhjustaks ebamugavusi rääkimisel või söömisel. Siinkohal on oluline, et loomulik saab ühtlasi tähendada säravvalget, kui hamba kuju ja toon on valitud muu hulgas inimese iseloomu arvestades. Kui tihti ja kui suurel määral soovib inimene oma naeratust demonstreerida? Ka see on aspekt, millele hambaarst peab rõhku panema.

Tehnika ja inimese koostöö Kaasaegne tehnika on esteetilises hambaravis väga olulisel kohal, kuid personaalset konsulteerimist ja süvenemist ei asenda miski. Laboris kasutatav tehnoloogia viimane sõna suudab valmis teha selle, mille hambaarst on varem hoolikalt ette valmistanud. Tehisintellekt oskab laboris kokku panna ideaalse hambumuse, kuid inimese iseloomu ja erisoovidega, suu- ning näolihaste liikumisega ta arvestada ei suuda. Kompromissitu ja pikaaegne hea tulemus nõuab eeltööd ning kannatlikkust. Esteetilises hambaravis kohtuvad meditsiin ja kunstiline looming.

Esteetilisele hambaravile ja laminaatidele keskendunud dr Anne-

li Aleksius kommenteerib, et tänapäeval lähtutakse laminaatide tegemises eeldusest, et individuaalselt kujundatud ning kõrgtehnoloogia ja käsitsitöö abil valmistatud meistriteos nõuab süvenemist ja täpsust. Patsiente julgustatakse soovitud tulemuse saamise nimel kiire otsustamise asemel võimalikult palju mõtlemisaega võtma. Püsivate laminaatide valmimise ajaks saab patsient ajutised laminaadid, mis aitavad tulevaste pärislaminaatidega harjuda.

Hea tuju peitub tihti naeratuse taga ja kui selle avaldumine on ühel või teisel põhjusel koos tõelise mi-

naga kaduma läinud, on võimalik see taastada. Nii suuremahuliste kui ka esihammaste häirivate pisidefektide parandamine on hambaarstide jaoks igapäevatöö. 20-aastase laminaatide paigaldamise kogemusega dr Anneli Aleksius teab, et oluline ei ole mitte kiirus, vaid püsiv ja sobiv tulemus. Iga laminaat on sama individuaalne kui selle omanik.

VEEBRUAR 2020

15

C

NÄO RINGLÕIKUS

Näo ringlõikuse eesmärk on saavutada patsiendi nooruslikum välimus.

Mis on facelift ja kas see on raske?

Facelift on inglise keeles populaarne sõna, mida ei kasutata üksnes näolõikuste kohta. Siin räägime aga just nimelt facelift’ist kui näo ringlõikusest. Inimese vananedes kaotab näonahk oma elastsuse, väheneb rasvkude näos ja tekivad kortsud. Näo ringlõikusega tõstetakse kudesid ja pingutatakse näonahka, et saavutada nooruslikum välimus.

Tekst: Einar Ellermaa Foto: Shutterstock

E

simese näolõikuse tegi väidetavalt Eugen Hollander 1901. aastal Berliinis, kui üks Poola aristokraatlik vanaproua oli palunud tal tõsta põski ja suunurkasid.

Näo ringlõikust tehakse põhiliselt 40–70-aastastele inimestele, aga ka vanematele. Lõikusele tulijate vanus on erinev seetõttu, et näonaha seisund ja väljanägemine oleneb paljuski geneetikast ning varasemast nahahooldusest. Õige nahahooldusega saab enneaegseid soovimatuid kortse ennetada. Näiteks jätavad liigne päikese käes olemine, solaarium ja suitsetamine näonahale jälje ning muudavad naha vähem elastsemaks. Elastsuse kadumisega hakkab nahk murduma ja murdekohtadesse tekivadki kortsud, millest tahetakse vabaneda.

ArtiaClinicu kirurg Katrin Krüünvald.

Tuleb võtta endale aega paraneda

kekohad võivad patsiendi näo ja soovide eripärast olenevalt ka veidi erineda. Sisselõiked tehakse just sellistesse näo kohtadesse, kus need oleksid hiljem kõige vähem märgatavad. Juuksekahjustuste vältimiseks lõigatakse üldjuhul juuksejuurega samas suunas. Kui vaja, siis kombineeritakse lõikust ka

Iga kirurgilise sekkumisega kaasnevad paratamatult ka armid. Esialgu roosad ja nahapinnast kõrgemad armid muutuvad ajapikku valgeks ning kaovad alles 6–12 kuu jooksul. Armide varjamiseks võib katta need meigiga või kasvatada juuksed pikemaks.

Esimese operatsioonijärgse ööpäeva jooksul suureneb paistetus ja see jääb tugevaks veel järgmiseks viieks päevaks.

Seejärel hakkab see tasapisi vähene-

Lõikus kestab 2-4 tundi Näo ringlõikuse ajal arst pingutab näo lõtvunud lihased ja kinnitab need ning seejärel eemaldab üleliigse naha, et saavutada patsiendi nooruslikum välimus.

ArtiaClinicu kirurg Katrin Krüünvald selgitab, et üldjuhul algab sisselõige juuksepiirist meelekohtadel ning kulgeb edasi kõrvade juurde, kuid lõi16

VEEBRUAR 2020

lauba, kulmude ja silmalaugude operatsiooniga.

Ei ole olemas universaalset näo ringlõikust, mis sobib kõigile. Kirurg lähtub ikka konkreetsest patsiendist, tema näo seisundist, tervisest ja soovidest. Arsti ja patsiendi suhtlemine algab põhjalikust konsultatsioonist.

Katrin Krüünvaldi sõnul kestab lõikus 2–4 tundi ja seda tehakse enamasti üldnarkoosiga ehk patsient jääb operatsioonilaual magama ning ärkab hiljem palatis. Sõltuvalt patsiendi soovidest ja tervislikust seisundist saab kasutada ka muid anesteesia võimalusi. Sidemed ja õmblused eemaldatakse olenevalt patsiendi seisundist umbes nädala jooksul.

Katrin Krüünvald hoiatab, et pärast lõikust võib nägu tunduda harjumatu, sest näojooned võivad olla turses ja miimika jäik, võib esineda sinikaid ning punetavaid haavu ja nahk võib olla tuim. Kohkuda pole mõtet, sest need kõrvalmõjud kaovad mõne aja möödudes. Üldiselt peaks patsient esimestel lõikusejärgsetel päevadel lamama ja aktiivseid tegevusi vältima.

MINILIFT EHK NÄO OSALINE RINGLÕIKUS Osalise ringlõikusega pingutatakse vaid näo ala- või keskosa lõtvunud lihaseid ja eemaldatakse üleliigne lõtvunud nahk. Osalist näo ringlõikust tehakse enamasti 30–40-aastastele. Minilift võtab aega umbes 1–2 tundi ja seda tehakse tavaliselt kerges sedatsioon-anesteesias. Töölt eemalolekuks tuleks planeerida vähemalt nädal. Operatsiooni mõju kestus on individuaalne, kuid tavaliselt võib 7–10 aastat pärast operatsiooni mureta olla. Paraku ei ole ilulõikuste tulemused igavesed ja soovi korral saab patsient protseduuri korrata.

ma ja taandub kahe kuni kolme nädala jooksul. Ka see on täiesti normaalne, kui näo paistetus ei ole sümmeetriline ja näo üks pool on teisest silmanähtavalt rohkem paistes. See ei iseloomusta kuidagi lõpptulemust, vaid on ajutine paranemisprotsessi osa, mis kaob mõne nädalaga.

Parimate tulemuste saavutamiseks soovitab ArtiaClinicu kirurg lümfimassaaži nii enne kui ka pärast operatsiooni.

“On tähtis, et patsient annaks endale aega paraneda, sest ei saa taastuda kiiremini, kui see loomupäraselt aega võtab,” rõhutab dr Krüünvald. “Vältida tuleks raskuste tõstmist, sest see võib õmblusi rebestada. Valuvaigisteid ei tasu karta, sest valu tõstab vererõhku ja see võib tekitada verejooksu. Kindlasti peaks hoiduma suitsetamisest ja töölt eemalolekuks tuleks planeerida vähemalt kaks nädalat.”

C

ESTEETILISE MITTEKIRURGILISE MEDITSIINI SELTS

Kuidas orienteeruda armastatud, kuid kardetud mittekirurgilise esteetilise meditsiini turul?

Mittekirurgiline esteetiline meditsiin tähendab protseduure, mis ei kuulu kosmeetiku ampluaasse, on minimaalselt invasiivsed ja nahka läbivad, ent mitte kirurgilised. Protseduurid on intrigeerivad nii patsiendile kui ka spetsialistile, sest üldjuhul on nendega võimalik saavutada märkimisväärseid tulemusi väga kiiresti. Seejuures kestavad tulemused kaua ega nõua pikaajalist taastumist.

M

ittekirurgilised esteetilise meditsiini protseduurid on näiteks täitesüstid, botuliintoksiinisüstid, mesoteraapia, biorevitalisatsioon, laser- ja valgusprotseduurid, PRP ehk plasmaprotseduurid, eri sügavusega keemilised koorimised, mesoniidid jne. Need on protseduurid, mis noorendavad ja parandavad inimese välimust, andes samas emotsionaalset enesekindlust.

Eestis on mittekirurgilised protseduurid väga levinud, ent endiselt ka kardetud, sest nendega kaasneb müüte ja väärarusaamu. Näiteks arvatakse, et botuliintoksiinisüstid tähendavad Botox-huuli ja liikumatut nägu. Tegelikult ei süstita botuliini huultesse volüümi lisamiseks ja liikumatu nägu ei ole enam ammu iluideaal. Mittekirurgilise esteetilise meditsiini peamine märksõna on siiski loomulikkus ning soliidselt ja viisakalt tehtud täite- või botuliintoksiinisüstide tulemus ei ole kõrvaltvaatajaile näha.

Tegemist on meditsiiniliste iluprotseduuridega, kuid kui lähtuda sellest, et need parandavad oluliselt inimese elukvaliteeti, näiteks naha seisundit, aitavad taastada juuksekasvu, vähendada higistamisprobleeme, ravida päikesekahjustustega nahka, taastada naha nooruslikkust ja tervet välimust või kõrvetada ebameeldivaid kapillaare ning eemaldada vaskulaarseid sünnimärke, on tegemist terviseprotseduuridega. Nendel toimingutel on lihtsalt suur esteetiline ja psühholoogiline mõju inimese heaolule.

Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Selts pakub tuge nii spetsialistidele kui ka klientidele 2018. aastal asutati MTÜ Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Selts (EMMS), mille eesmärk on ühendada mittekirurgiliste esteetilise meditsiini teenuste osutajaid ja pakkuda neile tugeva kogukonna liikmesust. Samuti tegeletakse mittekirurgilise esteetilise meditsiini protseduuride ja teenus-

te arengu toetamisega Eestis ning liikmete ja ametkondade nõustamisega.

Kogukonnana seisab selts selle eest, et tagada mittekirurgilise esteetilise meditsiini spetsialistidele kindlustunne iseseisvalt töötada. Selts seisab ka selle eest, et patsiendile oleks tagatud ohutu ja turvaline teenus.

Selts soovib muuta tarbijat teadlikumaks ja selgitada, et need teenused on tervishoiutöötajate (arst, õde, hambaarst, ämmaemand) pädevuses. Kõikide tegutsevate spetsialistide eesmärk peaks olema seista üheskoos selle eest, et tarbija oleks teenusesse puutuvast teadlikum. Samuti on seltsi eesmärk paremini välja tuua, kes siis ikkagi võib neid protseduure oma pädevusele, ametlikele sotsiaalministeeriumi seisukohtadele ja kehtivatele Euroopa standarditele tuginedes teha.

Kahjuks leidub turul palju tarbija eksitamist ja koostöö tervishoiutöötajate vahel on teema, millega peab rohkem tegelema. Tõhusam koostöö aitab saavutada professionaalsemat taset ja loob eeldused turvalisema ning parema mittekirurgilise esteetilise meditsiini praktika loomiseks Eestis.

Ohutu ja rahuldust pakkuva tulemuse tagavad üksnes kõrgeimad standardid Nagu enamikus arenenud riikides (Ühendkuningriigis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Soomes, Rootsis, Norras jne) võivad ka Eestis mittekirurgilisi esteetilisi protseduure teha ainult registreeritud tervishoiutöötajad organisatsioonides, millel on tegevusluba. Spetsialisti roll on kaasaegses ja kiiresti arenevas mittekirurgilises esteetilise meditsiini valdkonnas äärmiselt oluline. Spetsialisti pädevuse tagavad arsti/õe/ämmaemanda diplom ja pidevad eriväljaõpped täiendkoolitustel, hands-on -tehnikad, rahvusvahelised konverentsid, maaletoojate tutvustavad koolitused, pidev praktiseerimine, komplikatsioonide õpe ja tegevuskavad jne. Valdkonnas on kõrged standardid, et pakkuda ohutut ja rahuldustpakkuvat tulemust.

Võib öelda, et mittekirurgiliste esteetiliste protseduuride valdkonnas on Eestis veel arenguruumi, sest turul on tegijaid, kes tegutsevad lubadeta ja ainult kasumi teenimise eesmärgil. On ka neid, kes eksitavad tarbijat infoga, justkui ei oleks üks või teine tervishoiutöötajate grupp piisavalt pädev. Kõige olulisem on siiski patsiendi ohutus, mis tähendab, et tagatud peavad olema nõuded standarditele ja väljaõpe kriisiolukordadeks.

MTÜ Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Selts jagab sotsiaalministeeriumi ametlikku seisukohta, et igal tegevusloa alusel nimetatud teenuse osutajal on kohustus ja vastutus korraldada kogu tegevus, sealhulgas tööjaotus mistahes protseduuride tegemisel, lähtudes tervishoiutöötajate kutsealasest ja erialasest pädevusest. Sisuliselt tuleb kliinikus ära jaotada, milliseid protseduure teeb arst või õde. Eesti Vabariigis on piisavalt reguleeritud arsti- ja õeõppe läbimisel omandatavad pädevused, mis on kehtestatud ülikooli või rakenduskõrgkooli seadusega. Nii arsti kui ka õe õpe vastab ülikooliseaduse alusel kehtestatud kõrgharidusstandardile.

Mida on oluline teada mittekirurgilise esteetilise meditsiini kliinikutest?

Praegu on Eestis ametlikult registreeritud 23 eriarsti loaga mittekirurgilise esteetilise meditsiini kliinikut. Seega on patsiendi esimene ülesanne välja selgitada, kas valitud spetsialist või kliinik on võimeline ja kvalifitseeritud pakkuma protseduure just tema probleemide lahendamiseks. Selleks võiks külastada terviseameti kodulehte ja teha kindlaks, kas ettevõttel on eriarsti luba mittekirurgilise esteetilise meditsiini teenuse osutamiseks.

Järgmiseks tasub välja selgitada töötava spetsialisti taust ehk pädevus: diplomid, kogemused, läbitud koolitused. Konsultatsioonile minnes on oluline suhestumine nii spetsialisti kui ka tema kasutatavate preparaatidega.

Viimasena saab määravaks usaldustunde tekkimine, spetsialisti portfoolio ja „käekiri”. Kindlasti tuleb jälgida, et protseduurid teeb tervishoiutöötaja tegevusloaga kliinikus.

Soovitatav on eelistada spetsialisti, kelle lubadused on realistlikud ja kes oskab rääkida ka võimalikest kõrvaltoimetest ning komplikatsioonidest. Suurepärase tulemuse lubamine ilma kõrvaltoimeid mainimata võiks kindlasti panna kliendil „ohutulukese” põlema.

Kui teil tekib küsimusi, mille järgi valida või hinnata turvalist spetsialisti ja protseduuri, võite alati pöörduda Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Seltsi poole. Väga oodatud on ka kolleegide küsimused ja pöördumised. esteetilinemeditsiin.ee Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Selts koondab esteetilise meditsiini spetsialiste. info@esteetilinemeditsiin.ee +372 5567 3793 Tegevuslubade register: mveeb.sm.ee/Tegevusload/?

Tervishoiutöötajate ametlik register: mveeb.sm.ee/Tervishoiutootajad/?

VEEBRUAR 2020

17

C

KUPEROOSA

Kuperoosat saab ravida, rosaatseat leevandab õige toitumine

Kas ka sina oled tähele pannud, et su näol (või ka jalgadel) on väikesed veresooned, mis paistavad nahast läbi? Laiemalt teatakse neid kuperoosa nime all. Enamasti on kuperoosa ohutu ja tekib naistele, kel õrn nahk ja vanust 35–50 eluaastat. Kuidas kuperoosne näonahk tekib ja millist erihoolt peaks sellele pakkuma, seda selgitas mõni aeg tagasi SA Tartu Ülikooli Kliinikumis töötanud arst-õppejõud Nikolai Põdramägi.

Toimetas: Eve Kruuse Foto: Shutterstock

P

ole teada, miks täpselt kuperoosa tekib. Küll aga väheneb inimese vananedes väikeste veresoonte arv nahas ja ülejäänud veresooned laienevad, nende läbilaskvus suureneb ning need muutuvad käänuliseks – nahk

muutub samal ajal õrnemaks ja õhemaks. Põhjuste seas, mis kuperoosa teket soodustavad, loetles doktor just naha loomulikku vananemisprotsessi, aga ka pärilikku eelsoodumust (seega, kui su emal esineb kuperoosat, ei pääse sellest suure tõe-

näosusega ka sina), päikesekahjustusi, steroidkahjustusi ja sidekoehaigusi. Nahka kahjustavad ja kuperoosa esinemise tõenäosust suurendavad ka temperatuuride kõikumine (eriti ohtlik näiteks siis, kui suundud saunalavalt lumehange), liigne kuumus ja külmus ning tuul. Eraldi rõhutas doktor Põdramägi veresoontekahjustuste ühte suuremat põhjustajat – päikest, eriti aga kuuma lõunamaade päikest.

Ennetamine ja ravi Kõige olulisema ennetava meetodina mainib arst vajadust kaitsta nahka UV-kiirte eest. Kui igapäevane päikesekreemi kasutamine ei tundu mugav, eelista päevakreemi, millel on päikesekaitsefaktor juba sees.

Oluline on teada, et näonaha punetust ja õhetushooge soodustavad ka füüsiline ning emotsionaalne pinge, kuumad ja vürtsikad toidud ning joogid, alkohol, kofeiin ja teatud toiduai-

Arstid dr Riina Pahla, dr Roland Ader, dr Jelena Jazõkova, dr Helin Luum, dr Eve Reimand, dr Tuuli Sirp

C

KUPEROOSA Muutused toitumises toovad leevendust

Mida nahamurede leevendamiseks süüa?

Arvatakse, et vähemalt üks inimene kümnest kannatab rosaatsea-nimelise nahahaiguse all. Kuigi see võib olla emotsionaalselt kurnav probleem, millele otsene ravi praegu puudub, on siiski olemas teatud sammud toitumisharjumustes, mida järgides võid saavutada kaunima näonaha.

Mitmed toidud ja joogid vallandavad kehas põletikulise reaktsiooni, mis rosaatsea puhul väljendub aknet meenutavates põletikukolletes, punetuses, laienenud veresoontes ning paksenenud nahas.

Lahjad juurviljad, nagu spargel, kurk, maguskartul, erinevad kapsad, kõrvits, brokoli, lillkapsas, seller, okra, aedsalat, rohelised oad ja suvikõrvits. Rahustavad vürtsid, nagu koriander, kardemon, safran, harilik apteegitill.

Lõhe. Selles sisalduvad oomega-3-rasvhapped on suurepärased põletikuvastased abivahendid ja aitavad vähendada punetust Kitsejuust on hea valguallikas ja seda on kerge seedida. Peale selle on see põletikuvastane. Mõõdukas koguses kalkunit või kana.

Mittetsitruselised puuviljad, nagu viinamarjad, melon ja mango.

Rosaatsea ja ka muude nahaprobleemide puhul soovitavad asjatundjad tavaliselt dieeti, mis koosneks vähemalt 25–35 protsendi ulatuses värsketest juurviljadest, sama suurest kogusest valgust (vali näiteks tofu, kodujuust, munavalged, valge liha) ning ülejäänud toit võiks koosneda teraviljadest, nagu kaer ja oder. Madala suhkrusisaldusega aeglaselt imenduvad süsivesikud on naha vastu leebed, samal ajal kui rafineeritud suhkur ja küllastunud rasvhapped võivad selliste nahaprobleemide nagu rosaatsea ja akne teket hoopis soodustada.

Mida vältida?

ned, nagu tomatid, tsitruselised, sojakastmed, äädikas ning tugevamaitselised juustud.

Kui kuperoosa on juba tekkinud, on oluline kasutada õigeid hooldusvahendeid. Kindlasti tuleks vältida naha tugevat hõõrumist ja pesta nägu vaid spetsiaalsete leebete leelisevabade toodetega. Doktori sõnul toimivad kuperoosse naha hoolduses hästi K-vitamiini sisaldusega kreemid, mis vähendavad punetust, verevalumeid

ja laienenud kapillaare. Hästi mõjuvad ka kreemid, mis sisaldavad C-vitamiini – need tugevdavad veresoonte seinu.

Hea uudis on, et kuperoosat saab ravida – kõige kaasaegsemad ja ohutumad on kuperoosa eemaldamiseks veresoonte valguslaserid ning impulssvalgusallikad. Ravi tuleks alustada perearsti konsultatsioonist ning kaasata seejärel vajadusel naha- ja/või veresoontearst.

Saidil byrdie.com avaldati nimekiri toiduainetest, mida vältida ja mis nahamuresid leevendavad. Teravad ja hapud juurviljad, nagu tomatid, tšillipipar, porgandid, punapeet, baklažaan, sibul, redis ning spinat. Joogid, nagu alkohol ning kuum kohv ja tee, võivad veresooni laiendada ning näopunetust süvendada.

Toidud, mis vallandavad histamiini, näiteks tsitruselised Erinevad suhkrud ja tärklised põhjustavad naha ebatasasust ning punetust. Kehas põhjustavad põletikulisi reaktsioone ka “soojendavad” vürtsid, nagu ingver, must pipar, köömned, Kreeka lambalääts ja nelk, veiseliha ning mereannid.

Allikad: Anne ja Stiil, Byrdie

ALATI LOODUSLIK ALATI PUHAS ALATI VEGAN ALATI LOOMULIK

Looduslik isepruunistav sari www.vitaliberata.ee

Saadaval hästivarustatud ilukaubamajades üle Eesti

C

VIPMEDICUM

Kustuta jäljetult!

Tätoveeringu tegemise otsus võib olla impulsiivne või hoolikalt läbi mõeldud, kuid keegi ei saa siiski garanteerida, et aastate või isegi aastakümnete pärast ei soovi te sellest vabaneda. Siis tuleb leida parim viis tätoveeringu eemaldamiseks.

M

uutub meie vanus ja keha, muutub see, kuidas me maailma ja iseennast näeme, muutub elustiil ning ükskord võib tekkida soov sellest püsijoonistusest vabaneda, kui tahes tähendusrikas ja kallis see mõni aeg tagasi ka polnud.

Tänapäevane kosmetoloogia pakub tervet arsenali vahendeid, mis muudavad tätoveeringu eemaldamise võimalikult mugavaks, ohutuks ja valutuks.

Progressi tipus Meie õnn on elada kõrgtehnoloogia ajastul, sest veel üsna hiljuti sai tätoveeringust vabaneda soovija kasutada üksnes n-ö rahvameditsiinilisi vahendeid, nagu jood, vereurmarohi või kaaliumpermanganaadiga kõrvetamine. Mõnikord läksid käiku isegi kloorlubi ja anorgaanilised happed.

Eriti meeleheitlikud tegelased võtsid tarvitusele žiletitera või üritasid teha naha elektrilist koagulatsiooni. On vist tarbetu kirjeldada, milliseid kahetsusväärseid tagajärgi taoline isetegevus kaasa tõi. Kuid aeg pole paigal seisnud ning meditsiiniseadmete ja tehnoloogiate areng on rahvalike meetodite asemele toonud laserid.

“Ilukliinik vipMedicum kasutab 2011. aastast alates Fotona lasereid ja on nende ametlik edasimüüja Baltimaades. Meie kogemus lubab kindlalt väita, et me mitte ei alusta, vaid jätkame sertifitseeritud seadmetega kvaliteetsete teenuste osutamist klientidele.”

Klassikalised neodüüm- ja erbiumlaserid EI erista rohelisi, helesiniseid ega punaseid toone. Isegi musta tindiga võib olla probleeme, kui on kasutatud palju värvainet ning need on sügavale naha sisse viidud. Võib juhtuda, et klient on sunnitud taluma tund aega äärmiselt ebameeldivat protseduuri, mida tuleb umbes kahe aasta jooksul pidevalt korrata, ehkki pole kindel, et tulemuseks on puhas nahk. Inimorganismi rakud ei suuda suuri pigmendiosakesi neelata ega neid organismist välja toimetada. Samas on suur tõenäosus, et pidev termiline töötlemine tekitab tätoveeringu kontuuri mööda kulgeva põletusmärgi. See tähendab, et pahatihti on tulemuseks ähmane kujund ja põletusarm.

Püsimeigi eemaldamisel võib taoline tulemus olla äärmiselt kahetsusväärne.

20

VEEBRUAR 2020

“Kuid 21. sajandil on tulnud turule uut tüüpi vahend – Q-lülitusega (Q-switched) pikosekundiline laser. Tähtsuselt on see võrreldav nutitelefonide ilmumisega,” räägib vipMedicumi juhataja Roman Henson.

“Erinevalt tavalistest laseritest võimaldab uus tehnoloogia tindipigmendi nii ära peenestada, et makrofaagid saavad selle organismist kenasti välja viia.” Taoliste laserite seas on ka oma valdkonna liider – ettevõtte Fotona uue põlvkonna laser StarWalker®.

Valutult ja jäljetult Fotona StarWalker® MaQX (Sloveenia) on esimene hübriidimpulsi ASP-tehnoloogiaga Q-lülitusega laser, mis ühendab endas pikosekundilise laseri toimet kudedele nanosekundilise laseri rekordilise energiaimpulsiga. Hübriidimpulss koosneb muudetava energiaga alamimpulssidest, mille pikkus on 580 ps ja mis on ühendatud 5 ns pikkuseks impulsiks.

Fotona StarWalker on ainulaadne patenteeritud tehnoloogia, mis lisaks noorendamisele võimaldab eemaldada ka ebaõnnestunud püsimeiki ja tätoveeringuid. Muide, see saab jagu ka värvilistest ja tumedatest tätoveeringutest. Kulmude ja ripsmete püsimeigi eemaldamisel ei kahjusta StarWalker karva folliikulit ning kaotab täielikult ükskõik millise tindipigmendi, sealhulgas punase, kesmiselt kuue protseduuriga.

Hübriidlaser Fotona pikosekundiline laser StarWalker® on ülemaailmne turuliider. Impulsi loomisel võeti arvesse asjaolu, et pikosekund on üks triljondik sekundit. See on maailma kõige lühem ja võimsam sähvatus, mis viib energia lühikeseks ajaks plasmaolekusse. Lihtsustatult öeldes on impulss niivõrd kiire, et see ei jõua nahka kuumaks ajada. Laser hävitab ka kõige püsivamate tätoveeringute pigmendi, energia muundumine seisneb impulsis.

Selline efektiivsus saavutatakse fotomehaanilise lagunemise tõttu. Tulemuseks on pigmendi täielik kadumine.

Peale selle on StarWalker ideaalne vahend ravimaks laia spektrit epidermaalseid ja dermaalseid pigmendihäireid mistahes fototüübiga nahal.

• Annab märkimisväärse noorendava efekti ilma taastusperioodita.

• Ravib igasuguseid pigmendihäireid ja ükskõik kui keerulisi veresoonte patoloogiaid.

• Võitleb akne ja aknearmidega.

Lisateabe saamiseks pöörduge kliinikusse ja registreeruge konsultatsioonile,sest aprilli lõpuni on tätoveeringu, püsimeigi ja pigmentatsiooni eemalduse konsultatsioonid tasuta.

Vipmedicum OÜ Tegevusluba L04220

Melior Clinicsi laserspetsialist ja kosmetoloog Tatjana Hotejenkova ja esteetiline arst Marina Ryakova

TALV – PARIM AEG LASERPROTSEDUURIDEKS! Miinuskraadid koormavad nahka ning tänu sellele avalduvad iluvead väga ruttu just talvel. Nahk kuivab ning muutub tavaliselt tundlikumaks. Kuigi laserprotseduure teostatakse aasta ringi, on just talv selleks parim aeg, kuna protseduuridest on parem taastuda ajal, kui väljas on jahe.

Kõige tavalisemad ilumured, millega Melior Clinicsi poole pöördutakse on seotud just näoga (ebaühtlane jume ja tuhmunud nahk, kortsud ja punetus) ja ebameeldiv karvakasv. Meil on Tallinna parim laser- ja aparaatne kosmetoloogia. Kasutame oma igapäeva töös parimat laseraparaati Syneron Candela Elos Plus.

Milliseid laserprotseduure võiks talvel ette võtta, räägib Melior Clinicsi laserspetsialist ja kosmetoloog Tatjana Hotejenkova.

Efektiivsed laserprotseduurid, millele just hetkel mõelda võiks:

r o i l e Tule Misse ja Clinics male o koosta ta tasu n! iluplaa

- Elos Plus laserepilatsioon Püsiv karvaeemaldus Elosi dioodlaseriga. Elosi laserepilatsioon kasutab karvade eemalduseks kahte erinevat energiaallikat – dioodlaserit ja bipolaarset raadiolainet. Nende koostoime annab eelise selliste karvaeemaldusmeetodite ees, nagu tavaline laserepilatsioon või fotoepilatsioon, mis põhinevad ainult fototermolüüsil.

Laserepilatsiooni tulemus sõltub suurel määral naha toonist, mistõttu tähendab hele, ühtlane, päikeserantide vaba nahk paremat ja kiiremat karvaeemaldust. Protseduuri tuleks kindlasti läbida kuurina, et suvel siledat ja karvavaba nahka nautida.

Hetkel Melior Clinicsis esimene protseduur 50% soodsam!

- Elos Plus fotonoorendus Fotonoorendus on efektiivne naha noorendamise meetod, mis aitab korrigeerida silmnähtavalt punetust, eemaldab pigmendilaigud ja samas stimuleerib kollageeni tootmist Elos Plus fotonoorenduse protseduur on turvaline ja efektiivne meetod väga erinevate nahaprobleemide parandamiseks.

Selle protseduuriga saavutame särava, pringi ja ühtlase nahatooni.

Pime ja pikk aeg võib küll masendav tunduda, kuid ära lase enda säral kustuda! Pane parem koos meie iluspetsialistidega paika plaan, kuidas seda talvist aega enda jaoks mõnusalt ära kasutada. Konsultatsioonid meie spetsialistide juures on tasuta!

MELIOR CLINICS ÜLLATAB UUE TÕHUSA LIFTING-PROTSEDUURIGA! Lisaks soovime Teile tutvustada meie kliiniku uut protseduuri nimega Melior Signature Lifting, mille on välja töötanud meie spetsialistid – esteetiline arst Marina Ryakova ja laserspetsialist Tatjana Hotejenkova.

Protseduur põhineb kahe tehnika kombinatsioonil – plasma venitava vormi süstid ja näopinguldus Syneron Candela Elos Plusi aparaadiga.

Protseduuri esimene osa koosneb teie vereplasma süstimisest 5 punkti. Soojenedes moodustuvad sellest fibriinikiud. Süstid tehakse näo pealmistesse punktidesse, kus puuduvad suured veresooned ja närvikiud. Sellel protseduuril puudub taastumisperiood ja valu on minimaalne.

Protseduuri teine osa viiakse läbi 4–5 päeva pärast süstimist. Sublime on kahe energiaallika kombinatsioon: raadiosagedus ja infrapunavalgus. Protseduuri ajal soojendatakse kuni 3 mm nahakihti umbes 43 kraadini, mis omakorda kujundab ümber oma kollageeni ja stimuleerib uue kollageeni tootmist.

Kombineerides need 2 meetodikat, annavad need topelt-lifting-efekti, kuna Sublime tugevdab fibriinikiude, milles on tekkinud plasma venitavad vormid.

Oleme avatud iga päev!

Stockmanni Kaubamaja (5. korrus) │Liivalaia 53, Tallinn │Tel 5676 7259 │melior@melior.ee │www.melior.ee

C

SÜNNIMÄRGID

Sünnimärkide eemaldamine – esteetiline dilemma või terviserisk?

Mõeldes näiteks Marilyn Monroe peale, meenub kohe tema sünnimärk. Paljud leiavad, et iseloomulik märk lisas legendaarsele diivale veelgi ilu. Samal ajal on üha populaarsem kirurgiline sünnimärkide eemaldamine ja seda just esteetilistel põhjustel. Tegelikkuses ei tasuks noaga iga sünnimärgi kallale minna, sest sellega võivad kaasneda ka tõsised terviseriskid.

Tekst: Taavet kase Foto: Shutterstock

Sünnimärkide pikk ajalugu Inimeste huvi sünnimärkide vastu pole uus nähtus. Traditsioonilises Hiina kultuuris ennustati sünnimärkide abil näiteks tulevikku – tumedad laigud kehal määrasid tollal nende kandjate saatuse. Keskajal peeti Euroopas aga sünnimärke hoopis kurjuse märgiks. Saatanakummardajaid ja nõidu kujutati piltidel tihtipeale suurte sünnimärkidega ninadel või põskedel. Ilmselt on kõik märganud sellist tendentsi ka Disney muinasjuttudes – ühel korralikul nõial ei puudu nina pealt kunagi suur sünnimärk.

Ja siis, järsku, sai sünnimärgist moeröögatus ja rohkem justkui ilumärk. Näiteks 17. sajandil kleepisid Prantsusmaa naised endale liimiga siidist riidetükikesi näole, imiteerides sedasi justkui suuri sünnimärke.

Pisike ebaperfektsus perfektse naise näol tegi ta veelgi ilusamaks. Juttude järgi oli ka jumalanna Veenusel sünnimärk näol. 18. sajandil muudeti võltsitud sünnimärgid ka konkreetseteks kujudeks-vormideks, levisid poolkuuja tähekujulised ilumärgid.

Kui ilumärkidest saavad kolemärgid Tänapäeval on aga väga levinud sünnimärkide eemaldamine. Paljud ei pea sünnimärke enam ilumärgiks, pigem tahetakse nendest vabaneda. Eriti kui märk juhtub olema nähtaval kohal, 22

VEEBRUAR 2020

näiteks näol. Tihti otsitakse just seda täiesti perfektset välimust. Eriti moemaailmas. Ilma ühegi veata, ja sünnimärke peetakse veaks. Hoolimata sellest, et mõned kuulsused just rõhutavad neid või lasevad sünnimärgi isegi tätoveerida (Dita Von Teese).

Igasuguste mühkude, märkide ja laikude eemaldamine toimub ilukliinikutes, kus kasutatakse nii skalpelli kui ka uuemaid vahendeid, näiteks lasereemaldust. Paljud inimesed tunnevad end suure, nahast eemale ulatuva sünnimärgi pärast ebakindlalt ja väike iluprotseduur näib sel juhul parim lahendus.

Kõiki sünnimärke ei maksaks eemaldada Seda ei juhtu just tihti, kuid vahepeal võivad sünnimärgid osutuda hoopis nahakasvajateks. Sel juhul ei maksaks neid kindlasti eemaldama hakata ja nõu tuleks pidada nahaarstiga. Vähk võib esineda isegi juhul, kui sünnimärk kahjustada saab.

Nahavähk ja melanoom on tegelikult ennetatavad – kindlasti tasub regulaarselt kontrollis käia. Eestis diagnoositakse üle 1400 nahavähi ja ligi 200 melanoomi esmajuhtu aastas. Õigeaegse raviga on võimalik kõikidest nahavähi vormidest terveneda.

Allikad: bbc.com; nahakliinik.ee; Anne ja Stiil

KAS TEADSID, ET ... ... 18. sajandil kandsid mehed ja naised rõugearmide peitmiseks sametisi plaastrikesi, mis nägid välja nagu sünnimärgid? ... 10 kuni 40 on umbkaudne sünnimärkide arv täiskasvanud inimese kehal? ... 100 sünnimärki on sellise inimese kehal, kelle paremal käel on neid 11? ... 0,6 cm on tavalise sünnimärgi läbimõõt? Kui see on suurem, tuleks käia seda regulaarselt nahaarsti juures kontorollimas. ... 1959. aastal kadus Marilyn Monroe sünnimärk tema vasaku põse alaosalt ning asendus sünnimärgiga lõual? ... 30 kuni 80 dollarit maksab augustamine, et saada endale Monroe’le iseloomulik sünnimärki imiteeriv neet? ... 25. eluaastaks on enamik sünnimärke kehale tekkinud? ... 2012. aastal saatis Chanel moelavale C-kujuliste sünnimärkidega modellid? ... 400 ajakirja kaanel poseerinud Cindy Crawford palus noorena emalt luba oma sünnimärgi eemaldamiseks? Põhjuseks see, et poisid narrisid teda koolis “šokolaadipleki” pärast näol. Ema ei lubanud tal märki eemaldada, öeldes: “Sa tead, milline on su sünnimärk, ent sa ei tea, milline oleks see arm.” ... 21-aastaselt lasi Dita Von Teese oma vasakule põsele sünnimärgi tätoveerida?

C

SILMAOPERATSIOON

Jälle

nägijaks Lühinägelikkus on nägemishäire, mis kimbutab üha rohkemaid inimesi üle maailma. Õnneks on ka aina lihtsamaid ja turvalisemaid viise sellest vabanemiseks. Kas ja miks ikkagi laserprotseduuri kasuks otsustatakse? Oma kogemust jagas meiega ajakirjanik Jevgenia Gorski.

Tekst: Riina Palmiste

J

evgenia võttis silmade laseroperatsiooni ette 2014. aastal, praeguseks pea kuus aastat tagasi. Enne seda oli ta jõudnud olla nii aktiivne prillikandja kui ka kontaktläätsede kasutaja ning seda kõike ligikaudu 30 aastat. Oma esimesed okulaarid, mille sisse paigutati –3 klaasid, sai ta juba päris noore koolitüdrukuna. Enda mäletamist mööda võis ta käia toona kuuendas või seitsmendas klassis. Esimesed läätsed, mis muuseas valmisid eritellimusena, sai Jevgenia aga silma sättida 19–20-aastaselt. “Need olid täiesti kõvad, nüüd seda enam ei teeks,” meenutab ta oma esimesi, mida siiski suure jonniga kandis, sest nagu paljud noored, tundis ka tema end prillideta ilusamana. Mis ajendas aga naist siis lõpuks laseroperatsiooni kasuks otsustama?

Küsimusele on üpris lihtne ja ootuspärane vastus. “Tahtsin tõeliselt hästi näha. Prillidega ei näinud enam nii selgelt, nagu oleks tahtnud,” põhjendab Jevgenia, et olgugi et läätsi kandes oli nägemisega kõik hästi, ärritasid need siiski silma limaskesta,

“Algul tahtsin ikka prille ninal kohendada.”

Foto: Ilmar Saabas

24

VEEBRUAR 2020

C

SILMAOPERATSIOON

PURUSTAME MÜÜTE! Laser on kõrvetavkuum.

Silma laseroperatsioonil kasutatavad laserid on külmad.

Protseduur on valus.

Enamikul juhtudest ei tunne protseduuri vältel midagi. Pärast operatsiooni võid mõnda aega tunda ebamugavust, aga see kaob pärast paranemist.

Protseduur ei ole igavene.

Protseduuri käigus sarvkesta tehtud muudatused on igavesed. Nägemine võib vananedes siiski pisut muutuda – see on loomulik ja juhtuks ka siis, kui poleks protseduuri teinud.

Kui sul on tehtud silma laseroperatsioon, ei saa sulle hiljem katarakti operatsiooni teha.

Silma laseroperatsioon ei takista katarakti operatsiooni, kui seda peaks hilisemas elus vaja minema.

Silma laseroperatsioonist võib pimedaks jääda.

Operatsioon mõjutab ainult silma esipinda. Suured tüsistused on äärmiselt haruldased.

Silma laseroperatsioon on ainult lühinägelikele.

Operatsiooniga saab väga edukalt korrigeerida ka kaugnägelikkust ja astigmatismi.

Laserprotseduur on väga uus protseduur.

Silma laseroperatsioone on tehtud juba 1980. aastatest.

Teadustöö selle taga ulatub aga veel kaugemale ajalukku.

Allikas: optegra.com Foto: Shutterstock

mistõttu olid silmad alalõpmata kiiresti punased. Jevgeniale meenubki seik paar aastat enne operatsiooni, kui oli just tellinud uued prillid, aga enda üllatuseks ei näinud ka nendega piisavalt selgelt. Selline olukord tekitas niivõrd suurt meelehärmi, et naine hakkas tasapisi plaani pidama, kas ja kuidas hea nägemine tagasi saada. Juhtumisi sattus ta mõni aeg pärast seda lugema artiklit uuest laserist, mis tundus ainuõige valik. Järgnes pikk uurimistöö, et olla kindel, et esialgu hullumeelsena paistnud idee siiski õigustab end. Otsus sisimas vastu võetud, algas juba planeerimisprotsess, sest oluline oli operatsiooni aeg sättida nii, et see ei segaks töögraafikut.

30 aastaga, mil Jevgenia oli olnud prillikandja, oli miinus kasvanud isegi võrdlemisi aeglaselt – kolmest miinuskraadist oli saanud ajapikku –5,5, ka oli tekkinud väike astigmatism. Siiski oli tunne, kuidas prillidega ikka ei näe päris nii hästi, nagu tahaks. Soov saada tagasi lapsepõlvest tuttav kotkapilk oli niivõrd tugev.

Välismaale mineku mõtteid ei veeretanud Nii mõnedki, kes silmaoperatsiooni tee ette võtnud, on selleks sõitnud Lätti või Leetu. Põhjus lihtne: lõunanaabrid lubavad märksa odavamat hinda. Jev-

genia tunnistab, et temal sellist mõtet peast läbi ei käinud. “Mulle on väga oluline ohutus,” tunnistab ta, et usaldusväärsus on siiski lõpuks märksa olulisem kui odav hind. Kuna Eestis oli tol ajal ka parim laser Baltikumis, ei olnud küsimustki – protseduur tuli teha kindlasti just Eestis. “Ja mida ma teen, kui midagi läheb pärast operatsiooni valesti?” avaldab Jevgenia küsimuse, mis teda sellises olukorras kohe vaevaks. Abi lähedus ja turvatunne olid piisavalt olulised, et teha operatsioon võimalikult kodule lähedal.

Jevgenia esimeste läätsede kandmisest: “Need olid täiesti kõvad, nüüd seda enam ei teeks.”

Uurimise peale, kas Jevgenia polnud kuulnud müüte või hirmujutte, ei tee ta saladust, et päris külma kõhuga teekonda ette ei võetud. Hirme aitas leevendada põhjalik uurimistöö.

“Konsultatsioonil käies küsisin palju küsimusi,” kirjeldab ta, et uurimistöö ei piirdunud üksnes internetiavarus-

tes leiduva materjali lugemisega, vaid kõike sai põhjalikult arutatud ka spetsialistide endiga.

Nii pole ka ime, et Jevgenia, kelle jaoks oli kõige olulisem ohutus ja turvatunne, valis tolle aja kohta kõige uuema operatsiooni. Nagu arvata võiski, tähendas uusim protseduur ka kõige kopsakamat hinda. “Seal ei tehta lõiget, vaid laser justkui põletab ülemise sarvkesta kihi,” kirjeldab Jevgenia valitud protseduuri. Ka teab ta rääkida, et sellist protseduuri soovitatakse eeskätt näiteks päästjatele, pilootidele ja parašütistidele, kellel langeb silmadele suur koormus.

Taastumine raskem, aga seda väärt Jevgenia ei tee saladust, et taastumine lõiketa operatsiooniga oli märksa raskem. “Pärast lõikega operatsiooni näed sa kohe,” selgitab ta, “aga pärast minu protseduuri võtab taastumine kaks nädalat ning on vaja võtta palju erinevaid tablette ja kasutada tilku.” Siiski hakkab nägemine tasapisi paranema. “On vaja lihtsalt rahulikult see aeg üle elada,” tõdeb Jevgenia, et ennekõike on tähtis varuda taastumiseks piisavalt aega – tulemus on seda väärt.

Praeguseks naudib Jevgenia enim seda, et ta näeb hästi igal ajal. “Sel-

“Mida ma teen, kui midagi läheb pärast operatsiooni valesti?” leks ei ole vaja midagi teha. Isegi mõtlema sellest ei pea. See on mugav ja mõnus,” naudib ta täielikku sõltmatust prillidest ja läätsedest, mis teinekord võib-olla koju ununesid või ära kadusid. Nii pole ka ime, et selline luksus paistis esialgu üpris harjumatu. “Algul tahtsin ikka prille ninal kohendada,” naerab ta sissejuurdunud harjumust, millest oli esiti raske lahti saada. Jevgenia naudib prilli- ja läätsevaba elu täiel rinnal varsti juba kuus aastat ning kes teab, võib-olla on mõne aja pärast juba raske ja võõras meenutada olukorda, kus oma silm prillideta nii hästi ei haaranud. Kui uurin talt, kas on üldse midagi, mis pärast operatsiooni muret teeb, leiab ta pärast pisikest mõttepausi, et üks ebamugav moment siiski on. Nimelt on Jevgenial pärast operatsiooni ja praegugi imepisike pluss. “Raskem on näiteks niiti nõela taha panna,” tõdeb ta. Õmblustöödel ette tulevad raskused on aga hea nägemise kõrval mõistagi täiesti tähtsusetud.

VEEBRUAR 2020

25

C

KÕRVADE KORRIGEERIMINE

Mida teha, kui kõrvade kuju või asend häirib inimest?

Ebaloomulikult suured või peast eemale hoidvad kõrvad on sageli pärilikud, kuid kõrv või kõrvad võivad deformeeruda ka õnnetuse tagajärjel. Õnneks saab kõrvade asendit ja kuju plastikakirurgiaga kenamaks ning inimesele sobilikumaks muuta.

Tekst: Einar Ellermaa

N

ii kõrvade kuju kui ka eemalehoidmist peast saab muuta kõrva kõhre ümberpaigutamise ja modelleerimisega. Selleks tehakse kõrvalesta taha sisselõige. Nii saab tõsta ja vajalikul määral ka eemaldada kõhre ning nahka. Seejärel seatakse nahaservad kõrvalesta taga mõlemalt poolt kohakuti ja õmmeldakse kokku.

Tavaliselt kestab see operatsioon 1–1,5 tundi. Lastele tehakse lõikust enamasti üldnarkoosiga, täiskasvanutele sedatiivses anesteesias või lokaalanesteesias.

Kotka Erahaigla Plastikakirurgia Keskuses korrigeeritakse kõrvu üldiselt täiskasvanutel, aga vajaduse korral ka kooli minevatel lastel, et enneta-

Kirurg Mart Eller operatsioonil

da võimalikku kiusamise alla sattumist eemalehoidvate kõrvade tõttu.

Koostöö algab alati konsultatsiooniga

Foto: Shutterstock

Kotka Erahaigla Plastikakirurgia Keskuses algab arsti ja patsiendi koostöö alati konsultatsiooniga. See on raviplaani koostamise alus. Konsultatsiooni käigus selgitatakse välja patsiendi tervislik seisund, soovid, mured, ootused ja vajadused. Arst vastab küsimustele, selgitab operatsiooni üksikasju, armide paiknemist, võimalikke kaasnevaid tüsistusi ja taastumisprotsessi. Patsiendi soovi elluviimiseks valitakse parim operatsioonimeetod.

Kõrvalestaplastika ehk otoplastika korral kasutatakse nahahaava sulgemisel isesulavaid niite, mida pole vaja eemaldada.

Millele soovi-

26

VEEBRUAR 2020

Foto: Heikki Leis

Kõrvalestaplastika ehk otoplastika korral kasutatakse nahahaava sulgemisel isesulavaid niite, mida pole vaja eemaldada. tavad Plastikakirurgia Keskuse arstid enne operatsiooni tähelepanu pöörata?

Nahka tuleks puhastada ja niisutada, et see oleks operatsioonile tulles heas toonuses.

Plastikakirurgia Keskuse kirurg Mart Eller selgitab, et enne lõikust märgib arst markeriga patsiendi nahale lõikekohad, räägib operatsiooni käigust ja oodatavatest tulemustest. Pärast lõikust veedavad patsiendid paar tundi kliinikus personali hoole all. Ka arst vaatab patsiendi üle ja annab soovitused haava eest hoolitsemiseks, tursete alandamiseks ning valuraviks.

Operatsioonijärgsetel päevadel on soovitatav vältida kehalist pingutust nõudvaid tegevusi. Kui kõrvad algul valu teevad, tuleb võtta valuvaigisteid. Valu lähab kindlasti üle, aga seda ei pea kannatama.

Lõikust ei ole vaja korrata Toetavat peasidet tuleb pidevalt kanda umbes kahe nädala jooksul pärast lõikust, edasipidi aga peaks seda kandma ühe kuu jooksul öösiti ja trenni tehes. Sportima võib hakata juba kaks nädalat pärast lõikust.

Kõrvade korrigeerimise operatsioonist taastumiseks soovitavad arstid võtta vähemalt seitse päeva haiguspuhkust. Kõrvade plastilise operatsiooni hinnad Plastikakirurgia Keskuses algavad 2200 eurost.

Operatsiooni oodatav tulemus on Mart Elleri sõnul näha umbes kuu kuni poolteist kuud pärast lõikust. Kõrvaoperatsiooni tulemus on kestev ja korduslõikust on vaja harva.

Täiuslik tootesari igapäevaseks kompleksseks hoolduseks KOGU PERELE Looduslikud eeterlikud õlid ja ravimtaimed ei hoolitse mitte ainult igemete tervise eest, vaid mõjuvad hästi tervele inimorganismile. Nad mõjutavad emotsionaalset seisundit, annavad uut jõudu ja loovad meeldiva tuju.

OHUTUD TÕHUSAD

UUENDUSLIKUD

Toodete koostises üle 90% looduslikke koostisosasid Turustaja AS Kodupaber │ tel 680 6000 │Hambapastad on müügil kõigis hästi varustatud kaubanduskettides.

C

PERSOON

Dr Bret Kaldvee

toob arsti elukutse inimestele lähemale Dr Bret Kaldvee pädevus saab rakendust ja tõmbab tähelepanu ka väljaspool kabinetti. Valdkonna arengutega kursis olemiseks vajalik enesetäiendamine on ühendatud meeldiva eneseteostusega – apteekrite ja perearstide koolitamise ning isikliku YouTube’i kanali pidamisega.

Tekst: Uku Adrian Ilves Foto: Kotka Erahaigla

T

artu ülikooli doktorantuuris psoriaasiteemalist teadustööd tegev dermatoveneroloogia arst-residen Bret Kaldvee kahetseb elus kõige rohkem seda, et mõistis solaariumi kahjulikkust alles pärast seda, kui esimesed seansid olid endal juba seljataha jäänud. Nüüd on see kõigest üks paljudest tõsiasjadest, millele ta nii arstikabinetis kui ka YouTube’is tähelepanu juhib.

Patsientidele jääb lisaks praktilisele abile hästi meelde ka arsti suhtumine ja suhtlemisoskus ning üks patsient Ameerikamaalt olla lausa öelnud, et dr Kaldvee on ilmselt valesse riiki sündinud, sest meenutab sooja suhtlemise poolest pigem ameeriklast, mitte tüüpilist eestlast.

Kuidas kujunes sinu teekond arstiõpesse ja dermatoloogiasse?

Vanematest on mul arstiteed läinud ema, kes on günekoloog. Üheks suunanäitajaks oli ema raske haigus, mis õnneks Tallinnas hea kirurgi käe all kontrolli alla sai. Ema olukorra paranedes võtsin enda jaoks vastu otsuse, et soovin ka ise arstiteed minna. Ma küll ei tegele igapäevaselt nii raskete haigetega nagu mu ema tookord, ent loodetavasti suudan oma tööga inimeste elu positiivselt muuta.

Tegelikult olin pikka aega kindel, et ka minust saab naistearst. Ülikooli ajal tegelesin günekoloogiaringi eestvedamisega. Viiendal kursusel oli meil loengutsükkel dermatoloogiast ja selle juhendajaks prof Külli Kingo suutis seda ainet väga huvitavalt edasi anda. Pärast seda läksin aga Soome perearstiks, kus ma esmatasandil meditsiiniga tegeledes väga palju uut ja huvitavat nägin. Seal teevad perearstid hästi palju ise ära. Siis saingi aru, et kõige huvitavamad on minu jaoks nahahaigused ja nii ta läks. Arstiõppe viimasel aastal langetasin otsuse nahahaiguste kasuks.

Sealt omakorda tuli kuidagi ka esteetiline pool mängu. Praegu tegelengi rohkem esteetilise meditsiiniga, mille alla käivad botuliinteraapia, täitesüstid ja laserid. Esteetiline meditsiin ei võrdu dermatoloogiaga, kuigi neil on oma kokkupuutepunkte. Pigem on viimastel aastatel trend, et järjest rohkem dermatolooge tegeleb lisaks igapäevastele nahahaigustele ka esteetilise meditsiiniga, mis on väga tore. Näen seda oma töös pidevalt, et põhjalik arusaamine naha ehitusest, füsioloogiast ja nahahaigustest on esteetilise meditsiini lahutamatu osa.

28

VEEBRUAR 2020

Lisaks on sul Tartu ülikoolis käsil meditsiiniteaduste doktoriõpe. Millised on täpsemad ambitsioonid sellega seoses?

See on tegelikult hea küsimus. Pean seda enda jaoks eelkõige intellektuaalseks väljakutseks. Teadustööd juhendavad professorid Külli Kingo ja Sulev Kõks. Nemad on mulle suureks eeskujuks ning meil on koos väga tugev ja hea tööjaotusega grupp. Sobiv keskkond on teadustöö tegemiseks äärmiselt oluline. Näha kogu protsessi laiemalt ja anda mingisugune panus oma valdkonda, täpsemalt psoriaasi patogeneesi, on väljakutse. Minu teadustööga kõike küll välja ei uuri, aga loodan mingisuguse täiendava aspekti siiski avastada.

Milline on kõige sagedasem probleem, millega sinu poole pöördutakse ja mida ravid?

Mittekirurgilise esteetilise meditsiiniga tegeledes on suur rõhk näo ülaosa miimilistel kortsudel. Kindlasti on nii meeste kui ka naiste seas järjest populaarsemaks muutunud ka higistamisvastased süstid botuliintoksiiniga ehk rahvakeeli Botoxiga.

Loengute andmine ja ettekannete tegemine on intellektuaalne väljakutse Sellega seoses oleme kolleegidega vaeva näinud, ühendanud jõud teiste erialaseltsidega ning teinud terviseametile ja sotsiaalministeeriumile pöördumise, et süste tohiksid edaspidi teha ainult arstiharidusega inimesed ning seda ilma delegeerimise võimaluseta. Praegune olukord ei ole kindlasti õige. Teenust pakuvad täiesti erialavälised inimesed, kes ise süstidega ei tegele, ei mõista konkreetseid ohte (arvavad, et need on ju lihtsalt süstid) ega tea paljudel juhtudel sedagi, et nad vastutavad kellegi teise töö eest. Eriti suure probleemina näen ma seda, et enamikul juhtudel ei viibi nn vastutav arst samas majas või isegi samas linnas. Mis vastutusest me saame siis rääkida, kui patsiendil on vaja arsti abi siin ja praegu? Sotsiaalministeeriumi juures ilu- ja isikuteenuste määrusega tegelevas töögrupis olles sain aru, et kõik head muutused ei tule kahjuks nii kiiresti, nagu alguses entusiastlikult loota võib. Kogu protses-

sis on väga palju bürokraatiat ja mulle tundub, et ka lobitööd. Ja see ongi probleem, kõigil on omad huvid mängus, kuigi see peaks olema koht, kus kellegi ärilised huvid on viimasel kohal ning prioriteet on meie inimeste tervis. Naiivselt arvasin, et kui arstid ekpertidena toovad välja faktid ja uuringud, miks üks või teine protseduur peaks jääma ainult arstidele, siis ametnikud võtavad seda väga tõsiselt arvesse. Kahjuks alati see nii ei ole ja see on ka põhjus, miks olen hakanud asju ajama teisest otsast. Kui seaduse muutmine inimeste tervise huvides on nii keeruline, siis peame lihtsalt tõstma meie inimeste teadlikkust selle kohta, kelle juures ja kus võiks protseduure tegemas käia. Kõrvaltoimed on õnneks küll harvad, aga nagu üks minu väga hea kolleeg ütles, siis ühel patsiendil võivad need kõige raskemad kõrvaltoimed avalduda sajaprotsendiliselt. Ja siis tekib küsimus, miks ometi mina.

Kui rääkida nahahaigustest, siis tegelen enim rosaatseaga, kus ravijuhendite järgi on esmaseks raviks õhetava, punetava või laienenud veresoontega näole IPL ehk valgus- või laserravi. Olulisel kohal on ka aknearmid, mille raviprotsess on väga pikk ja kulukas, sest aparatuur ning protsessid on ressursimahukad. Ideaalis võiks 21. sajandi aknearmide ravi olla selline, et aktiivset aknet ravitakse kiirelt ja agressiivselt, vähendades nii tulevikus armide tekkimist.

Kergema ja keskmise tasemega akne puhul on õigesti valitud retseptiravimid äärmiselt tõhusad. Probleem on aga selles, et patsiente ei nõustata piisavalt. Näiteks kui akneravimid kuivatavad nahka, siis patisendid tõlgendavad seda allergiana. Nahk sügeleb ja selle juurde pole soovitatud niisutavat kreemi. Väga suur osa akne ravist ei õnnestu, sest patsiendid jätavad kõrvaltoimete tõttu ravi lihtsalt pooleli. Aga kui see vajalikul moel ära seletada ja põhjendada, järgneb sageli ka hea tulemus. Kerge kuni keskmise akne jaoks on olemas pealemääritavad ravimid, aga raske puhul valime koostöös patsiendiga talle parima võimaliku süsteemse ravi. Ravimata põletikulised kolded on need, mis tegelikult armistumist põhjustavad.

võib luua inimestele ebarealistlikud ootused oma väljanägemise suhtes.

Sagedasti saame mittekirurgiliste vahenditega väga-väga hea tulemuse, paraneb inimese enesehinnang ja kogu tema elu. Üks minimaalne protseduur võib panna inimese särama ja lüüa tal selja sirgeks, nii et lõppude lõpuks annab kõige parema tulemuse lihtsalt inimesest kiirguv enesekindlus ning rahulolu iseendaga. Siiski valin oma patsiente väga hoolikalt, minu visioon peab inimese omaga kattuma. Kindlasti ei ole see klienditeenindaja töö, kus pean kõikide patsientide soove täitma. Patsiendid on minu visiitkaart ja seda räägin ma ka neile endile. See on põhjus, miks ma väga hea meelega huuli ei suurenda. Ma tõesti usun, et 99% inimesi on siia maailma sündinud just selliste huultega, mis vastavad nende proportsioonidele. Instagramis kõige parema nurga alt tehtud filtritega liikumatut pilti vaadates võivad suured huuled tõesti ilusad tunduda. Aga kui näed neid liikumas, siis see enam ilus ei ole. Minu jaoks on esteetiline meditsiin see, et peidame või kaotame inimese näost mõne ebatäiuse, näiteks väga õhetavad põsed või laienenud veresooned või esimesed miimilised kortsud. Tulemus peab jääma loomulik, et inimene näeks lihtsalt värskem välja.

Kas mittekirurgiline esteetiline meditsiin tekitab inimestes rohkem usaldust, sest ei tähenda “noa alla minemist”?

Kindlasti on inimesed oluliselt avatumad ja arvan, et aasta-aastalt üha rohkem. Näen väga suurt rolli sotsiaalmeedial, mille mõjul pööravad inimesed oma välimusele palju rohkem tähelepanu kui varem. Samas on oluline jälgida ja tähele panna, mida kõike üks keskmine Instagrami influencer visuaalse tulemuse saamiseks kasutab. Erinevad filtrid suudavad kaotada pigmendi ebaühtlused, kortsud ja väsimuse märgid, see aga

Kas on mõni töövaldkond või nišš, milles sa Eestis (praegu) piisavalt väljakutseid ei leia, ehkki sooviksid?

Olen väga õnnelik oma võimaluse üle töötada Kotka Erahaiglas. Eelkõige just meie hea laserite arsenali tõttu, mis äsja väga võimsa aparaadiga täienes.

Naha kvaliteedi, veresoonte probleemide ja näonaha ebaühtluse puhul annavad parimaid tulemusi ikkagi laserid ja valgusravi. Kuna see aspekt on mu töös täidetud, siis hetkel millestki otseselt puudust ei tunne.

Teine oluline aspekt, mida meie kliinikus kõrgelt hindan, on kolleegid.

Dr Bret Kaldvee Swissôteli konverentsikeskuses perearste sagedasemate nahahaiguste teemal harimas

Kotka Erahaiglasse tõi mind sarnane nägemus ja vaated teiste arstidega, siin on kõige suurem roll dr Pille Kirjanenil.

Tunneme teineteist umbes kuus aastat ja oleme kasvanud kolleegidest sõpradeks. Meil on väga sarnane nägemus sellest, mis peaks Eesti esteetilise meditsiini valdkonnas muutuma.

Kust tuleb eestlaste päevitamis- ja solaariumiarmastus?

Mulle tundub, et nüüdseks on see juba vähenenud. Aga nagu ma oma YouTube’i videos mainisin, olen ka ise kunagi suur päevitaja olnud ja kahetsen seda oma elus kõige rohkem.

1900ndate alguses tuli esimene ja ainuke Nobeli preemia dermatoloogia valdkonda. Avastati, et teatud nahahaigusi saab ravida valgusega. Enne seda oli kombeks ennast päikese eest kaitsta, sest päevitunud nahka seostati põl-

Solaarium on igal juhul ebatervislik. lul töötamise ja muude töödega, mis viitasid madalale seisusele ning elatustasemele. Näiteks kõik aadliprouad katsid enda nahka ja olid portselanvalged. Valgusravi võidukäiguga hakati jume võrdsustama hea tervisega. Aga 1920.–30. aastate paiku hakkasid toimuma suured muutused. Kui varem oli kombeks reklaamida naisteajakirjades päevavarjusid ja pleegitavaid kreeme valge naha säilitamiseks, siis nüüd hakati rääkima hoopis sellest, kuidas jumekamaks saada.

Eks noortel inimestel aitab päevitunud nahk ebaühtlusi varjata. Heleda nahaga inimestel on 20. eluaastate lõpus ja 30ndate alguses näha esimesi pigmendimuutusi või punetust ning päevitus aitab kõike seda katta. Pikas perspektiivis aga UV-kiirgus tekitab juurde ja süvendab juba olemasolevaid pigmendi- ning veresoonte muutusi.

Foto: erakogu

Aga kui suur on inimeste üllatus, kuuldes, et solaariumid ja tervislikkus ei käi käsikäes, vaid pigem on tegu vastandlike terminitega?

Väga üllatunud enam ei olda. Vähemalt minu patsiendid teavad seda ja õnneks nad ka väga palju solaariumis ei käi. Ja kui käivad, siis ma kindlasti toonitan, et selle võiks ära jätta. See on täpselt see asi, kus me ühelt poolt üritame esimesi vananemisilminguid peita, aga teiselt poolt soodustame nende taasteket või süvenemist. Solaarium on igal juhul ebatervislik, isegi kui käia seal ainult üks kord.

Kui palju on meie ümber mõttetut ja eksitavat turundust seoses nahahaiguste vältimise ja ravivõimalustega?

Väga-väga palju. Kõik tahavad ilusad ja värsked välja näha ning ega turundusmasin rumal ole. Seetõttu pannaksegi erinevatele nahahooldusprotseduuridele igasuguseid kõlkslauseid külge ja kasutatakse sagedasti eksitavaid pilte, mis tegelikkusega kokku ei lähe.

Julgen väita, et nahaga seonduvalt on seda kõige rohkem. Nahk on see, mis alati välja paistab. Näiteks reklaamitakse aknearmide ravi käsimüügikreemidega, kuigi tegelikult ei suuda ükski kreem juba välja kujunenud armidega võidelda.

Kui tuleme tagasi jume, solaariumite ja naha juurde, siis uuringud on näidanud, et suu kaudu võetav D-vitamiin ei ole tegelikult mitte kuidagi ebakvaliteetsem kui naha kaudu toodetud D-vitamiin. D-vitamiini tootmiseks on vaja UVB-kiirgus, solaariumist aga saab UVA-kiirgust, mis vastutab kohese pigmentatsiooni eest. Ja kui solaariumid tõstavad protsendi-paari võrra UVB-kiirgust, võib võrreldes tavalise solaariumiga D-vitamiini tase küll natukene tõusta, aga samas tõuseb kordades ka põletusoht, sest UVB põhjustab nahapõletust. D-vitamiini saamiseks ei ole solaarium üldse vajalik. Pole VEEBRUAR 2020

29

C

PERSOON

ühtegi nahahaigust ega meditsiinilist põhjust solaariumis käimiseks.

Arstide täiendkoolitused toimuvad enamasti väljaspool Eestit. Mida huvitavat oled viimasel ajal juurde õppinud?

Euroopa dermatoloogia ja veneroloogia akadeemia on hästi tugev ja nad koolitavad oma residente väga palju. See on väga hea seltskond, kuhu kuuluda. Kuna mu laps saab alles kaheaastaseks, siis ei ole ma viimasel ajal nii palju tööalaselt reisinud, kui tahaksin. Lapse kõrvalt hoian ennast kõige rohkem vormis loengute andmisega, mistõttu pean kogu aeg raamatuid, ravijuhendeid ja uusi artikleid lugema.

Dermatoloogia ja mittekirurgiline esteetiline meditsiin on lõppkokkuvõttes ka äri. Kui palju on seal olelusvõitlust?

Kindlasti on. Arvan, et Eesti väiksuse puhul loeb lõpuks ikkagi sinu töö ja sugugi vähem oluline pole ka arsti-patsiendi suhtlus. Meditsiinis üldiselt tulevad kõige suuremad probleemid kommunikatsioonist ja sellest, et patsientidega on vähe suheldud.

Olelusvõitlust kindlasti on ja ma ei usu, et see kunagi kaob. On olnud ka päris inetuid seiku ja ähvardusi, kus on öeldud, et kui te selle teemaga (ettepanekud ja töö selle nimel, et täitesüste saaksid teha ainult arstid – toim) veel edasi lähete, siis lahendatakse need asjad mõne arsti tervise kaudu. See on ausalt öeldes päris hirmutav, sest suure tõenäosusega kandub samasugune suhtumine üle ka patsientidele. Kui kõik on hästi, siis on hästi, aga kui patsient pole tehtud tööga rahul või tekivad kõrvaltoimed, siis lahendatakse need ähvardamistega. Kuskil meedias on lendu lastud ka lause, et süstidega tegelevad need arstid, kes ei taha päris tööd teha. See ei vasta kindlasti tõele, Eestis ei tegele pelgalt süstimisega

mitte ükski arst. Need arstid on sageli tööl suurtes riiklikes haiglates ja tegelevad iga päev suurte lõikuste või nahahaiguste ravimisega. Süstimine on nende jaoks huvitav ja teistsuguseid väljakutseid pakkuv lisavaldkond. Arstidena näeme, et patsiendi ohutuse seisukohalt peaksid nende protseduuridega tegelema ainult arstid, seega ohustame oma ettepanekute ja sammudega teatud inimesi, kes tegelevad ainult süstimisega, kuid mitte süstimisest tingitud kõrvaltoimete lahendamisega.

Pole saladus, et sulle meeldib väga esineda, teha ettekandeid õdedele, arstidele ja kosmeetikutele. Mida see eelkõige pakub või mis aspekti täiendab?

Eelkõige on see meeldiv eneseväljenduse viis, mis samal ajal sunnib kogu aeg lugema ja ennast valdkonna viimaste arengutega kursis hoidma. Arvan, et kui ma lapse kõrvalt uuesti nahaarstina tööle lähen, siis tänu nendele loengutele ei ole üleminek raske. Loengute andmine ja ettekannete tegemine on sarnaselt minu doktoriõpingutele intellektuaalne väljakutse ja enda vormishoidmine.

Mis loeng sind täna kohe pärast meie intervjuud ees ootab?

Räägin apteekritele kuivast nahast ja naha vananemise põhitõdedest. Selline kaheosaline loeng. Järgmine nädal ootab perearste juba pikem koolituspäev.

Kuna praegune aeg soodustab naha kuivust, siis perearstidele pean loengu sügelevatest nahahaigustest, nagu atoopiline dermatiit ja naha kuivusest põhjustatud nahasügelus, aga räägime ka psoriaasist, lamedast lihhenist, sügelistest ning teatud villilistest dermatoosidest.

Ilmselt on ka juutuuber Bret Kaldvee üks viis meeldivaks eneseväljenduseks?

Jah, ka siin kohtub meeldiv kasuliku-

ga, kanali suurem eesmärk on inimesi teavitada. Olen mõelnud, et kui suudan kasvõi ühe inimese tervisekäitumist positiivselt mõjutada – näiteks nii, et ta ei käiks solaariumis ega võtaks nii palju päikest, on minu kanali eesmärk ennast juba täitnud. Sama lugu protseduuride kõrvaltoimetega. Ei ole päris nii, et lähed ja teed, vaid sellele peaks eelnema korralik eeltöö. Inimesed on olnud hästi positiivsed ja olen saanud sellest head energiat. Blogitegemise mõte on mul juba pikalt olnud, sest olen kirjutanud väga paljudele eriala ajakirjadele seoses erinevate nahahaigustega, kuid ajaressursi mõttes on YouTube kasulikum, sest jälgijaskond on palju suurem.

Sellega on võimalik jõuda rohkemate inimesteni, aidates neil vastata mõnele küsimusele ja anda teada, millal peaks sammud nahaarsti juurde seadma.

Patsiendid on kõige rohkem tänanud inimliku suhtlemise eest Milline on olnud kõige huvitavam või üllatavam tagasiside sinu tegevusele?

Mul on enamasti väga head ja toredad patsiendid. Paljudega neist saab ka üldistest maailma asjadest rääkida ning soe patsiendi ja arsti suhe on minu jaoks väga oluline. Kõige rohkem ongi patsiendid tänanud mind just inimliku suhtlemise eest. Nagu üks mu Ameerika patsient ütles, olen ma vist valesse riiki sündinud, et ei ole üldse tüüpiline eestlane, vaid pigem ameeriklane, kes hästi palju räägib ja on positiivne. Üritan olla kõikide patsientidega sõbralik ja vaatan, milline suhtlusviis ühele või teisele sobib. Tõsise ja vaikse inimesega valin hoopis teise suht-

Foto: erakogu

30

VEEBRUAR 2020

lusmeetodi kui patsiendiga, kes on mul olnud aastaid ja kellega räägime väga elulistel, mõnikord ka perekondlikel teemadel. Usun, et see on üks arstikunsti olulisi aspekte, valida oma suhtusviis vastavalt patsiendile.

Kuidas lõõgastud ja millised on sinu töövälised hobid?

Praegu on väikese lapse kõrvalt kõige parem lõõgastusmeetod nädalavahetusel tund-poolteist perekonnaga jalutada. Erahaigla arst nädalavahetusel valvama ei pea (naerab). Üritan igal õhtul valmistada kodus sooja toidu ning koos abikaasa Martteni ja lapsega saabub kvaliteetaeg ning päeva tipphetk, kus telefonid on eemal. Varsti oleme juba neljakesi. Minu abikaasat, kes ei ole muide arst, peaks suhtluses ja ka vanemaks olemises esile tooma. Ta on olnud ja on mulle toeks kõige raskematel hetkedel. Olen õnnelik inimene, kuna lisaks abikaasaks olemisele on ta ka mu parim sõber.

Võib-olla ongi huvitavam, kui mõlemad abikaasad ei ole arstid. Oled selle peale mõelnud?

Jah, äkki räägiksime ainult nahahaigustest, kui oleksime mõlemad dermatoloogid (naerab). Minu kõrval on küll ja veel arstidest paare, kellel dünaamika toimib.

Eks see oleneb inimestest. Ise tunnen, et mina oma kõrvale arstist kaaslast ei soovinud. Igal juhul on mu abikaasa väga laia silmaringiga ja tark inimene.

Millest unistad ja millised on plaanid tulevikuks?

Professionaalse poole pealt rääkides tahan kindlasti oma teadustöö ära teha.

See on üks suuremaid eesmärke. See võib kõlada klišeena, aga kõige tähtsam on see, et nii sina kui ka sinu lähedased oleksid terved. Ita Ever on öelnud, et kui on tervis, siis on kõik asjad elus võimalikud. Kõige suuremad teod arstina on mul veel ees. Tihti peetakse oluliseks materiaalset poolt, aga tänapäeva ühiskonnas on kõige suurem rikkus olla rahul olemasolevas hetkes. Mulle tundub, et me tahame justkui kogu aeg olla kusagil kaugemal ja elada paremini. Emaks olemine on mulle õpetanud, et tasub nautida väikseid asju ja üritada olla rohkem hetkes. Siis on kõik väga hästi.

Kas edukultusega on tänapäeval üle pingutatud?

Tihtipeale küll, eriti kui edukust ainult rahas mõõta. Mulle tundub, et 21. sajandil võrdub edu palganumbri või materiaalsete saavutustega. Minu jaoks on edukus pigem see, kui oled rahul oma eluga siin ja praegu ning teed oma positiivsusega paremaks mõne kolleegi, aga eelkõige oma lähedaste elu. Ühesõnaga, edukas inimene ei ole minu jaoks rikas inimene, edukas inimene on see, kes suudab oma elatud eluga teisi inimesi ja hingesid positiivselt puudutada.

BE AWAKE FOR THE FIRST TIME ® IN YOUR LIFE

HÄSTENS VIVIDUS®

Waking up in a Hästens bed is an eye-opener about the value of perfect sleep.

It’s built with the ultimate combination of nature’s materials – together with tireless craftsmanship. You can’t see it. But you’ll definitely feel it. 24 hours a day.

Visit your Hästens dealer or order your catalog at hastens.com.

VEPSÄLÄINEN STORE | LIIVALAIA 53, 10145 TALLINN tallinn@vepsalainen.com, 372 684 3806 (STOCKMANN V KORRUS)