Clinic (oktoober 2022)

Olla rahul

Esteetiline meditsiin korrigeerib rohkemat kui kokkuleppelisi iluvigu.

Oli periood, mil tegin toimetajana mitu hooaega telesaadet „Minu imeline muutumine“. Selles saates andsid inimesed, kes polnud enda välimusega sugugi rahul, end ilukliinikute hoole alla ning operatsioonide ja protseduuride abil tegid nad paari aasta jooksul läbi muutumise, mis oli muljetavaldavalt suur nii visuaalselt kui ka emotsio naalselt.

Seda menukat saadet, mille tulemused olid uhkemadki kui lombita gustes sarnastes projektides, tegime üha uuesti ja uuesti ning aina selge maks sai, kuidas saatesse osalejaid valida. Rolli ei mänginud üksnes see, kas ülekilosid oli inimesel kümme või seitsekümmend, kas puuduvaid hambaid oli kaks või polnud neid üldse, vaid eelkõige just see sisemine pool ehk kuidas inimene eesolevat muutumist psühholoogilises plaanis tajub. Nii mõnelgi soovijal tuli saateprojektist eemale jääda, sest nad polnud selleks vaimselt nii valmis, kui nad arvasid – sul võib ju olla sale figuur, uus nina, sile ja veatu nahk ning pärlitest hambarida, kuid kuni ajend välimuse värs kendamiseks on enda jaoks ausalt läbi mõtlemata, ei tasu suuri samme ette võtta.

Seekordse väljaande Clinic persooni Jane Tammega esmakordselt kohtudes oli saate meeskonnal sekundiga selge, et tegemist on naisega, kes oskab iga kui viimast Christinas Clinicus tehtavat nõelatorget ja Maxilla Hambakliiniku külastust täie teadlikkusega hinnata, sest tema jaoks tähendas see samm sammu haaval endise enesekindluse juurde naasmist. Ta teadis täpselt, mille suunas ta saates osaledes liikus, ja mul on rõõm tõdeda, et ka aastaid hiljem on ta niisama enesekindel, särav ja kaunis kui saate lõputseremoonial. Kõik, mida sa esteetilise meditsiini vallas enda heaks teed, on alati ettevõtmist väärt, kui sa tead, miks sa seda teed.

CLINIC

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Eve Kallaste, eve.kallaste@delfi.ee

Reklaam: Kevin Põld, kevin.pold@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@delfi.ee

Trükk: AS Printall

Eve Kallaste, Clinicu toimetaja

Muutumine kui

„kojutulek“

Viis aastat tagasi saatega „Minu imeline muutumine“ elus uue lehekülje keeranud Jane Tamm särab siiani eredalt. Endine missikandidaat, kes vahepealsetel aastatel koduperenaisena ennast käest oli lasknud, taastas end kehaliselt selliseks, nagu tema vaim seda alati näinud oli. Ühtegi enda muutmiseks tehtud liigutust Jane ei kahetse.

Tekst: Martin Hansoon

Noorena kuulis Jane tihti oma sugulastelt lauset: „Sa ei peagi eriti tark või haritud olema, et elus läbi lüüa, sest sa oled nii ilus.“ Naise enese teadlikkus oli alati seotud tema väli musega, mille eest Jane ka hoolitses. Pereelu elades aga kaotas Jane kuskil ennast ära, elas vaid kodule, perele ja elukaaslasele, enda eest enam ei hoolitsenud. Kogus kaalu, muutus aina endassesulgunumaks, kuni punktini, kus kodus ei leidunud enam ühtegi peeglit: naine ei suutnud iseennast sealt vaadata, isegi kiire pilk silma nurgast ajas ahastusse.

Alateadvuses pidas Jane ennast aga ikka missikandidaadiks, nüüd küll selliseks, kes õues käia ei tahtnud, kunagi seltskonda ei ilmunud, varjas ennast kodus ja keskendus kõigele muule kui iseendale. Nii langes naine pikapeale ka depressiooni, mis hakkas segama pereelu, suhteid laste, elukaaslase ja loomulikult ka iseen daga. Ehk siis Jane valimine saatesse „Minu imeline muutumine“ päästis nii naise elu kui ka andis tagasi selle kolmiku, mis teda enim motiveerib: enesekindluse, tähelepanu ja usu iseendasse.

Jane, kuidas on sinu elu pärast muu tumissaates osalemist muutunud? Muutusi on palju. Kui enne olin abielus koduperenaine Pärnust, kelle maailm keerles vaid ümber oma pere ja nende heaolu, ennast taha poole jättes, siis nüüd olen hakanud mõtlema ka endale. Ehk siis elame nüüd koos lastega pealinna lähedal,

töötan ühes Eesti suurimas tervis hoiuasutuses, upitan samal ajal vaik selt oma ettevõtet ja õpin koolis, kuidas seda kõike teha. Teen koos tööd paljude Eesti toredate fotograa fidega. Käin kinos, teatris, õhtusöö kidel. Ehk siis jälgin, et ka minu tass oleks täidetud.

Milline osa sinust on enim nende aastatega muutunud, kas keha või vaim ehk siis enesekindlus, kehataju?

Ei ole lihtne muuta oma kehataju ja arusaamist sellest, kes on see, kes peeglist vastu vaatab. Mingil hetkel, kui kaalust alla võtad ja kehaliselt muutud, mõistadki, milline pilt sinust on hea sulle endale. Samas, kui aastaid on su elu keerelnud kehakaalu ja välimu sest olenemise ümber, siis seda pilti ja teadmist on muuta üliraske. Eks siiani kummitab mind hirm kõhupeki naas mise ja kaalutõusu ees. Nagu ma siis pärast kaalutõusu ei olekski enam see sama Jane. Ja teadmine, et mõnel on hullem kui minul, ei aita kohe kuidagi. Muutunud on mu keha. Üritan seda nüüd ka hoida. Aga peas tiksub ikka see hirm – äkki ma ei sobi kuhugi või kelle legi just oma välimuse tõttu.

Kuidas said hakkama sellega, et sind ümbritsevad inimesed hakkasid sind teise pilguga vaatama?

See läks üllatavalt kergelt. Kuna ma olen ennegi tegelenud tähelepanu orbiidis olevate tegevustega, siis läbi muutumise taas saavutatu oli nagu kojutulek. Et kõik see ilu ja enese kindlus on minu sees olemas, lihtsalt välimus ei tulnud enne sellele järele.

FOTO: PRIIT KIKAS

FOTO:

Kaua sul läks, enne kui hakkasid en nast ka ise teistmoodi nägema?

Suhteliselt kohe, kui kaal langes, hakkas tagasi tulema ka enesekindlus ja samuti julgus end teistele avada. Toon ühe veidra, kuid minu mõtet suurepära selt iseloomustava näite: umbes kolm kuud pärast esimest operatsiooni, kui mu kaal oli juba hakanud märgata valt langema, üritas üks vihane noor mees mulle liikluses sõna otseses mõttes füüsiliselt kallale tulla. Oli väike arusaamatus peatee ja sõiduõigusega. Varasemalt, enne muutuse algust, oleksin selles situatsioonis lihtsalt alla andnud ja võtnud vastu vaidlemata vastu kõik temapoolsed süüdistused. Kuid kõik see, mille olin muutumiseks tolle hetkeni läbi elanud, andis mulle julguse selles olukorras enda õiguste eest võidelda. Hakkasin täielikult vastu ja kaitsesin ennast.

Kas ja kuidas muutus läbi selle prot sessi sinu toitumine? Millest loobu nud oled, mille oled menüüsse aga li sanud?

Mulle paigaldatud maopael ei luba siiani mingeid toite täielikult süüa, seetõttu üritan nendega ka piiri pidada. Kõige rohkem kahju on sellest, et ma ei saa hetkel süüa sushi’t ja arbuusi. Noh ... natuke ikka võib ( naerab – toimetus ). Kuna mu toidu kogused on siiani üsna väikesed, palju väiksemad kui tavalistel inimestel, siis pean väga selgelt jälgima, mida ma söön – peamiselt jälgin, kas saan toidust ikka piisavalt vajalikke aineid kätte. Minu organismil on ka kahjuks väga suur rauapuudus ja pean oma menüüs jälgima, et saia, kartuli ja tühjade süsivesikute asemel sööksin pigem rauarikkaid toite ja ka muid kvaliteetseid kaloreid. See pole aga väga kerge. Teen lastele süüa ja nokin sealt kõrvalt siis lihapalukesi. Resto

ranis või kohvikus süües eelistan tege likult erinevaid snäkke: sealt saan oma lihatükid kätte ja suur praad oleks minu puhul lihtsalt raiskamine, ma ei suudaks seda ära süüa. Kahju hakkab nii kokast kui ka toidust.

Muutumine toimub nii kehas kui ka vaimus, milliseid uksi on see muutus sulle avanud?

Hetkel teen koostööd paljude fotograa fidega. Olen osalenud mitmes Eesti ja välismaa filmis ning ka reklaamis. Samuti olen leitav nii mõnegi kalendri lehekülgedelt. Ehk siis nii hobi kui ka reaalsete sissetulekute mõttes on mu muutus mind päris usinalt aidanud. Lisaks liigun ka kodust väljaspool palju enesekindlamalt ringi ja eks see jääb ka silma ning avab võimalusi.

Paljudele inimestele ei saa osaks selline võimalus sellises saates osaleda. Mida sa neile soovitaksid – kust alustada?

Kandideeri ikkagi saatesse, kui selline saade on olemas! Kunagi ei tea, kuna on sinu kord muutuda. Haara võima lusest kinni, kui seda sulle pakutakse.

Inimesed kardavad tihti ka abi küsi da, kuid sellest algab kõik. Kes sind kõige enam sellel teekonnal aitas? Kogu mu pere ja sõbrad olid minu selja taga. Igaühelt sain tuge ja tunnustust.

Palju oli abi aga näiteks toitumis nõustajast või treenerist?

Kahjuks mul ei olnud selle muutumise jooksul abiks ei toitumisnõustajat ega ka treenerit. Kuigi tundsin neist kogu protsessi vältel väga puudust. Ütleme siis nii, et Google aitas! Välismaised tugigrupid Facebookis aitasid. Ise otsisin ja sättisin sealt nähtud võtteid enda jaoks sobivaks, lootes, et sellest piisab.

Kas oled kasutanud muutumise ajal või ka hiljem psühholoogide abi?

Ei ole. Kõik takistused ja probleemid olen üritanud ise oma peas selgeks mõelda.

Kas teeksid selle kõik ka uuesti läbi, kui antaks võimalus ajas tagasi minna?

Jaa, kindlasti! Muutumine oli raske, aga samas ka väga põnev ettevõtmine. Tänu sellele olen ma kohtunud ülito redate inimestega ja jõudnud sinna, kus hetkel olen. Usun ja loodan, et see tee on veel pikk.

Mida teeksid teisiti, kui tuleks või malus kogu protsessi korrata?

Kui mul oleks samad teadmised, mis mul on nüüd, aga peaksin otsast alus tama, siis kindlasti küsiksin rohkem. Ootaksin kliinikult ja arstidelt samuti rohkem. Üksi kõik oma peas läbi elada ja välja mõelda on ikka suhteliselt keeruline.

Kas oleksid ise uskunud, et suudad sellise teekonna läbi teha?

Ma olen alati olnud selline „ah, vaatame, mis saab“ tüüpi inimene.

Nii et jah … uskusin küll. Ega tegeli kult polnud ju väga aimugi, mida see teekond täpselt sisaldab. Sukeldusin sisse ja kohandusin lihtsalt olukor raga.

Kas soovitad inimestel nii radikaal seid samme läbi teha?

Kui on suur tahtmine muutuda –muutu! Tee! Tee just seda, mis iganes muudab sind enesekindlamaks ja paneb sind end oma kehas mõnusa malt tundma.

Kui sul oleks võimalik oma muutu miseelsele minale midagi öelda, siis mida?

Otsi võimalusi muutuseks! Sa ei pea jääma kinni selle koha peale, kus sa oled. Alati saab paremaks minna!

FOTO: PRIIT KIKAS

FOTO: MAREK KUSMIN

Õigel ajal paigaldatud kirurgilised näoniidid pidur davad vananemisprotsesse ja tagavad noorusliku väli muse pikaks ajaks. Maailmas laineid lööv meetod on end aastate jooksul ka edukalt tõestanud, säästes lõikus test ja armidest.

Näoniidid on tõhusaim ja edukaim vananemist pidurdav protseduur

Uusim trend ilukirurgiamaailmas on end tegeli kult juba veenvalt tões tanud ning on leitud, et tulemus on efektne ja püsiv. Protse duur on lükanud troonilt facelift’i, mille puhul tuleb patsiendil alati arvestada pikaajalise taastumisaja ja armidega, kuid mis teatud juhtudel on vajalik ja tõhus meetod üleliigse naha eemalda miseks. Ilukirurgiamaailm on võtnud ühese suuna ja hoiaku – kõik see, mis puudutab näo vananemist, kortse, vajet, vajab võimalikult õigeaegset sekkumist ja lihasstruktuuride tuge.

Nõudlus kirurgiliste niitide järele on suur, mistõttu on Christinas Clinicu kirurgid sellel aastal nii Pariisis kui ka Nizzas uusi teadmisi ja oskusi oman danud.

Christinas Clinic on ainus kliinik Eestis, mis on kirurgilisi niite paigal danud veerand sajandit ja mis järjepi devalt koolitab oma tippspetsialiste sellel alal.

Süstidest sulavate niitideni Meenutame aega, mil tekkis hüppe line nõudlus botuliintoksiini süstide järele, mis pärsivad kortsude teket, ja vaimustuti täitesüstidest, mis on tõhus näokontuure modelleeriv meetod, kuid millest ainuüksi ei piisa. Naha pingutamiseks vajati suuri kogu seid, mille tagajärjeks olid ülesüstitud huulte ja põsesarnadega näod, nahk aga venis ja naha alla tekkis ebata sane kontrollimatu armkude. See kõik on jäänud eelmisse kümnendisse. Noorusliku välimuse tagab sile nahk ja seda aitavad tagada näoniidid.

Niitide tüüpe on väga palju. Laias laastus jagatakse need kaheks – on sulavad ja mittesulavad niidid. Sula vate niitide ampluaa on kõige laiem –alates mesoniitidest, mille püsivus on vaid kolm kuni neli kuud, lõpetades kirurgiliste sulavate niitidega, mille püsivus on kuni neli aastat.

Christinas Clinic alustas näoniitide paigaldamisega 25 aastat tagasi, mil turul olid vaid sulavad näoniidid, kasu tades juba alguses vaid kirurgilisi niite. Tulemus oli hea, ent püsis vaid teatud aja. Efekt oli iseäranis tõhus noorematel inimestel. Sel ajal käis ilukliinikus enda tervise ja heaolu eest hoolitsemas siiski kordades vähem noori kui nüüd. Seepä rast ei saanud tollal niitidest suurt hitti.

Püsiva tulemuse tagavad mittesulavad kirurgilised niidid Radikaalne pööre tekkis 17 aastat tagasi, kui kasutusele võeti mitte sulavad kirurgilised niidid. See tagas püsiva tulemuse.

Tegu on implantaatniitidega, mis paigaldatakse lihasfastsia alla. Kirur gilised niidid toestavad näo struk tuuri, pinguldavad ja fikseerivad seda. Niidid kasvavad lihasfastsia alla kinni ning tekitavad tugiraamistiku, mis on kui monoliit, olles tugevam ja vastu pidavam kui inimese enda sidekude.

Aastate jooksul on kliinikus tehtud tuhandeid selliseid protseduure, mistõttu võib kinnitada, et õigel ajal paigaldatud näoniidid on võti pikaaja lise noorusliku välimuse saavutamiseks.

Siiski peab olema väga ette vaatlik, kus ja kuidas niite paigal dada lasta. Kuigi see on patsiendile suhteliselt kerge protseduur, kipuvad niite paigaldama ka inimesed, kellel pole vastavat eriala. Asjatundmatu käes võivad tekkida lohud, muhud ja armkoed, mis jäävad näha.

Kirurgilisi niite tohivad panna ainult dermatoveneroloogid, kirurgid, estee tilised kirurgid ja plastikakirurgid, kellel on vastav väljaõpe. Protseduuri võib

teha lokaalanesteesias, kuid tehakse ka kerges narkoosis. Taastumiseks kulub keskmiselt neli kuni viis päeva.

Värsked teadmised tagavad värske tulemuse

Sel aastal koolitas Christinas Clinic taas oma kollektiivi Pariisis maailma suurimal dermatoloogia ja plastilise kirurgia konverentsil, kus ammutati uusi ideid ja omandati infot ilukirurgia suundadest. Kirurgilised implan taatniidid ehk mittesulavad niidid on reaalsus, mis kuulub paljude endast lugupidavate ja ilu väärtustavate inimeste ellu. Enam ei kaalu ilukirurg radikaalset facelift ’i kergekäeliselt, sest alternatiiviks on õigel ajal ja õiges kohas tehtud näoniitide paigaldamise protseduur, mis saab aidata näol säili tada ilu ning võidelda edukalt vanane misega kaasnevate probleemidega.

Kes võiks siis saada niitidest abi?

See, kes näeb väsinud välja, ent kel ei ole veel tekkinud suuri naha ülejääke ja sügavaid kortse. Unustada ei maksa ka kaela, mida saab niitide abil sileda maks muuta ning vajumisi ennetada. Öeldakse ju, et vanust tunned kaelast.

Suunurgad tõusevad jälle üles poole, nasolabiaalsed vaod kaovad, silueti joon on sirgem. Tulemuseks on värske, puhanud ja prink näonahk.

Kas sinu hambad vajavad professionaalset puhastust?

Hambaprobleemidest räägitakse enamasti juhul, kui hambas on auk, aga millised suuhügieeni probleemid on veel väga levinud ja kas neid aitab ennetada professionaalne puhastus, selgitab Läänemere Hambakliiniku hambaarst Katrin Väli.

Milliseid suuhügieenialaseid soovitusi peaks iga inimene pidevalt järgima?

Kõigepealt on vajalik hammaste igapäevane harjamine: kaks korda päevas kahe minuti jooksul pehme manuaalse või elektrilise hambahar jaga. Tuleb kasutada hammastevahe lisi harjakesi ja hambaniiti pärast iga toidu saamist.

On ka tõhusad toitumissoovitused tervete hammaste heaks: janujoogiks vesi, vältida näksimist, vähendada maiustuse tarbimist, pidada toidukor dade vahel pause.

Missugused võivad olla puuduliku suuhügieeni tagajärjed?

Puuduliku suuhügieeni tõttu võib areneda igemepõletik ehk gingiviit.

Kui igemepõletik jääb ravimata, siis järgmise sammuga on juba kahjustatud parodont (hammast ümbritsevate kudede kompleks) ning haigust nime tatakse parodontiidiks. Parodontiit on kroonilise kuluga paljudest faktoritest sõltuv bakteriaalne igemehaigus. Nii gingiviiti kui ka parodontiiti

ravitakse professionaalse puhastuse abil.

Missuguste protseduuridega seda te hakse?

Läänemere Hambakliinikus oleme näinud, et väga hästi toimivad Pärli pesu ja Pärlipesu Plus. Pärlipesu jooksul uhutakse Air-Flow aparaadiga vee, õhu ja soodapulbri abil hammas telt plekid, pigment, katt. Hambaid polee ritakse kummi, harja ja pastaga. See sobib juhul, kui patsiendil puudub hambakivi.

Pärlipesu Plus tasub valida siis, kui esineb pigment ja pindmine hambakivi (hamba kivi pole kogunenud igeme alla). Ultraheli eemaldab kiiresti hambakivi ja soodapesu Air-Flow eemaldab hammastelt plekid ja katu.

Põhjalik parodontoloogiline puhastus on aga näidustatud juhul, kui on vajalik ultraheli abil hamba kivi eemaldamine ja põhjalik küretaaž käsitsi (hambakivi eemaldamine tasku

test, igeme alt). Hambajuurte pindade poleerimine mikrokirurgiliste küretti dega ning soodapesu Air-Flow eemal davad hammastelt plekid ja katu.

Millal teeb protseduuri hambaarst ja millisel juhul suuhügienist? Pärlipesu ja Pärlipesu Plus protse duure teostavad suuhügienistid. Tasub teada, et teenus ei ole mõeldud parodontiidi diagnoosiga patsiendile esmaseks raviks ja on sobilik juhul, kui parodontiit on hambaarsti jälgimisel.

Parodontiidi diagnoosiga patsien tide ravi toimub hambaarsti juures. Parodontiidi ravimisele on kaks lähe nemist – kirurgiline ja mittekirurgi line. Esmase patsiendi ravimist alus tatakse peaaegu alati mittekirurgi list lähenemist kasu tades.

Missuguseid suuja hambaprobleeme saab pärlipesu abil eemaldada?

Ravi tulemusel kaob valu, ebamugavus tunne ja veritsus igemetes.

Kui on teostatud sügavpuhastus ja patsient peab korralikku suuhügieeni, siis igemetaskud vähenevad, kaob mäda, peatub pehmete ja kõvakudede hävinemine ja väheneb hammaste patoloogiline liikuvus. Regulaarsed professionaalsed puhastused enne tavad ka kaariese teket.

Hammaste tervise seisukohast võiks vähem tarbida pigmenti sisaldavaid jooke.

Kui tihti tuleks professionaalset pu hastust teha?

Protseduuri vajadus oleneb patsiendi suuhügieenist. Tavaliselt soovitame patsientidel teostada professionaalset puhastust kaks korda aastas. Korra liku suuhügieeni korral saab protse duuri ka harvem teha. Patsientidele, kellel on parodontiit, määrab Lääne mere Hambakliinikus arst kindlasti ka kontrollvisiite (ühekuulise, kolmekuu lise, kuuekuulise või aastase interval liga).

Kas professionaalse puhastuse puhul on ka vanuselisi piiranguid?

Vanuselised piirangud puuduvad ning protseduur sobib ka lastele.

Kellele selline protseduur ei sobi ja miks?

Astma ja kroonilise bronhiidiga patsientidel on protseduur vastunäi dustatud. Samuti on võimalik allergia mis iganes komponendile. Madala soolakogusega dieedi korral ei tohiks kasutada naatriumvesinikkarbonaati (söögisooda) sisaldavat pulbrit.

Millised inimeste igapäevaharjumu sed nende hambaid kõige rohkem kahjustavad?

Hammaste igapäevase puhastamise ignoreerimine, hambaniidi mitteka sutamine, suitsetamine. Mokatubakas kahjustab suu limaskesta.

Hammaste tervise seisukohast võiks vähem tarbida pigmenti sisal davaid jooke (must tee, kohv, punane vein).

Mida peaksid vanemad laste hamba tervise juures silmas pidama?

Lapsevanemad peavad lastele õpetama õige harjamise tehnikaid. Oluline on selgitada, et hambaid tuleb puhas tada kaks korda päevas. Kui laps peseb hambaid iseseisvalt, on tarvis tulemust kontrollida.

Lapsel võiks olla selge ka suhk rukell ehk hambasõbraliku toitumise rütm (vähemalt kolme- kuni nelja tunnised pausid toidukordade vahel). Toidukordade vahel peaks olema joogiks vesi.

Esimest korda võiks laps hambaarsti külastada 2,5-3aastaselt. Laps tutvub esimesel visiidil hambaarsti ja hamba ravi kabinetiga ning harjub kord aastas kontrollis käima.

Kohendaks siit ja kohendaks sealt –need on populaarseimad iluoperatsioonid üle maailma

Esteetiliste kirurgiliste operatsioonide arv on kogu maailmas märgatavalt kasvanud. Ilukirurgiast räägitakse järjest avatumalt ja alati teame kedagi, kes on seda teinud, või kedagi, kel on plaanis oma välimust värskendada. Seega, juba ammu ei ole tegemist tabuteemaga!

Pandeemia suurendas huvi ilulõikuste vastu hüppeliselt. Tegemist oli ideaalse ajaga, et oma välimust veidi värs kendada, ilma et peaks kolleegidele või tuttavatele üleliigseid selgitusi jagama. Nii on näiteks 2020. aastat nimetatud isegi plastilise kirurgia hiilgeajaks.

Plastilise kirurgia trendide kujune misel mängib suurt rolli ka sotsiaal meedias nähtu. „Pole harvad juhud, kui patsient tuleb ja ütleb: „Märkasin, et mu nägu on veidi asümmeetri

line“,“ sõnab Washingtonis tegutsev plastikakirurg dr Troy Pittman ning lisab, et põgusal vestlusel selgub, et asümmeetria on „tuvas tatud“ mõne sotsiaal meedias nähtud eeskuju täiuslikku fotot vaadates. Doktor nimetab sotsiaalmeediat plastilise kirurgia õnnistuseks ja needuseks ühekor raga. „Mida rohkem näeme ilukirur

giat sotsiaalmeedias, seda rohkem näevad inimesed, et neilgi on probleem ja ühtlasi ka võimalus sellega tegeleda.“

Pandeemia ajal troonisid edetabeli tipus erinevad näopiirkonna operat sioonid: ninaplastika, silmalaugude kohendamine ja näo tõstmine ehk facelift. Kõik eelmainitu vallutas endise ja kauaaegse number üks protseduuri – rindade suurendamise. Nüüd, mil hingame juba mõnda aega veidi vaba malt, ei ole välimuse värskendamise buum siiski raugenud. Millised on hetkel trendikaimad iluprotseduurid ja lõikused üle kogu maailma?

1. Kehaprotseduurid

Pandeemia on mõjutanud kehaprot seduuride hüppelist kasvu, mis kestab siiani. Ajakirja Journal of the American Medical Association ja California San Francisco ülikooli uuringu kohaselt võtsid ameeriklased nelja kuu jooksul (aprillist 2020 kuni juunini 2020) juurde pea kilo nädalas.

Seega on kodune režiim jätnud jälje paljudele taljedele ja siin tuleb appi nõutud protseduur nimega rasvaimu ehk liposuktsioon. Tegemist on kirur gilise protseduuriga, mille eesmärk on liigse rasvkoe eemaldamine teatud kehapiirkondadest, kasutades vaakumaparaati ja peenikesi kanüüle.

Samuti on jätkuvalt populaarne

kõhuplastika, mille käigus eemalda takse kõhult üleliigne nahk ja rasv.

2. Näopiirkonna lõikused

Pandeemiajärgselt hoo sisse saanud näopiirkonna kohendamine pole endi selt kusagile kadunud. Dermatoloog dr Marie Hayag nimetab ilukirurgia huvi hüppelist kasvu Zoomi efektiks, mis on oma nime saanud populaarse videokon verentsitarkvara järgi. Hayag on tähel danud, et pärast Zoomi-koosolekuid on tulnud patsientidelt palju kaebusi topeltlõugade, silmaaluste kottide ja „raskete“ silmalaugude kohta, mida oma peegelpildist videokõnede ajal märgati. Eriti suure populaarsuse saavutas prot seduur nimega facelift ehk näo tõstmine ja pinguldamine, millega antakse näole nooruslikum välimus.

Lisaks eelmainitud loetelule on populaarne ka nina kohendamine ehk rinoplastika, mille abil on võimalik oma ninakuju muuta.

3. Rinnaoperatsioonid

Kusagile ei ole kadunud ka rinnasuu rendus- ja -vähendusoperatsioonid, sest käes on aeg, mil naised soovivad parimat välimust nautida kohe, mitte lükata seda kaugesse tulevikku. Pandeemiaajaga võrreldes on erandiks vaid see, et kui toona plaaniti lausa mitu „kohendamist“ ühte operatsioo

niaega (näiteks võis rinnaoperatsiooni käigus teha patsiendile ka rasvaimu), siis nüüd valitakse reeglina üks prot seduur korraga. Põhjuseks on limitee ritud aeg. „Patsiendid ei saa enam olla nii spontaansed kui pandeemia ajal, kui neil oli palju vaba aega,“ tõdeb Pittman.

4. Täidlased huuled „Patsiendid soovivad Instagramis nähtu põhjal teatud täiustusi, eriti huuli,“ teab dermatoloog ja PFrankMD nahasalongide asutaja dr Paul Jarrod Frank. Siiski tuleb tõdeda, et üle võlli ja ebaloomulikud huuled hakkavad tasapisi taanduma – soovitakse liht salt lopsakamat huulekuju.

5. Günekomastia

Kuna plastilisest kirurgiast räägitakse aina rohkem ja avatumalt, on tee selle juurde leidnud ka ühe rohkem mehi. Pittman tõdeb, et käes on aeg, mil kõik soovivad end tunda oma kehas suure päraselt – nii ka mehed. Meeste hulgas on viimastel aastatel vaieldamatult kõige populaarsem protseduur günekomastia, mida tehakse siis, kui mehe rinna näärmed on suurenenud nii, et rind muutub naiselikumaks. Operatsiooni käigus eemaldatakse nääre ja rasvkude.

Allikad: allure.com, shahplasticsurgerynyc.com

Kogenud kirurg eemaldab häiriva sünnimärgi kiiresti ja valutult

Sünnimärgid ja erinevad nahamoodustised võivad küll olla väikesed ja inimese välimuse juures mitte ülemäära tähelepanu äratavad, kuid mõjuda sellegipoolest ebamugavalt ja visuaalselt häirivalt. Vastupidiselt paljude inimeste kartustele on nendest õnneks võimalik kogenud kirurgi käe läbi lihtsalt ja kiiresti vabaneda.

„S ü n n imä rk idega ei t ohi ü l d s e midag i t e h a , „ s e e o n k e eru l i n e j a pi k ka t a a s tu mist nõudev protseduur”, „sünnimärkide eemaldamine jätab alati armi” need on vaid mõ n ed l ev inumad sü nnimär k ide j a m uu de n a h amoodu s ti s te eema l dami sega seonduvad eelarvamused mille tõttu palj u d h äi r i vate s ünnimärkide g a „õn n i s tatud” inimesed ei pruugi täpsemat infot ja abi otsima minna Tegelikkus on õnneks va stupidine, se st koge nud ki ru rg ja õig e tehnika eemaldavad soovimatu nahamoo dustise kiirelt, efektiivselt ning armivabalt. Jah, mitme s mõ t tes võib öe l da, e t teg u on hambaarstivisiidist kiirema ja valutuma protseduuriga. Erinevalt levinud arvamu se s t ei pea end v a e v ama k a nahaa r s t i kon su lt at s iooni ja s ellele eeln eva paari kuulise ooteajaga lõikuse aja võib saada j u ba järgmise k s n ädala k s n in g k og u ül ev a a tu s ja k on s u l t a t s ioon t oim u v a d vahetult enne seda.

See tähendab, et võib kohe naasta igapäe vaste toimetuste juurde. Kogenud kirurgi poolt sooritatud lõikus jätab minimaalse a rm i P r o t s e d u uri k u i n i isu g u s e j a o k s patsient kuidagi eriliselt valmistuma ei pea Pärast protseduuri tuleb aga arvestada, et kuni kaks nädalat peab vältima saunas ja b as s einis käimi s t nin g f ü üsili s e treenin guga ülepingutamist.

Mis ja kuidas?

N ii n e N aha k lii n i k u k i r u r gi d r Ma r ia nn e Niine sõnul on tegemist pisikirurgia vald konda kuuluva protseduuriga, mida teeb kogenud kirurg kohaliku tuimestuse abil Kui on kindel soov vabaneda mingist häiri vast nahamoodustisest või sünnimärgist, siis ei ole vajalik eelnev nahaarsti konsul t a t s ioo n , kus jä r je ko r r ad o n v äga pi k ad Võib ko seduurist paraneb inimene täie likult 1–2 nädalaga.

Dr Niine sõnul on sünnimärkide puhul üks levinumaid müüte see, et neid ei tohi ü l ds e pu u tu d a, ku n a se l juhu l h a k kava d n eed roh k em k e h a l vohama. „Te g elik u lt võib kõiki sünnimärke igalt poolt eemaldada. S am u ti ka rd e ta k s e, e t p rot s eduu r o n v al us pi k a taa s tu s aja g a n i ng jäta b armi. N üü disae g ne meditsiin v õima l da b protseduuri teha patsiendi jaoks valutult

Sünnimärgid, näsad, papilloomid ja soolatüükad

Millised vahendid ja tehni kad e r in eva t e n a h amood us ti s te tur valise k s eema l da miseks sobivad? „Kirurgiliselt eemaldame siis k i ai n u l t s ü n n imär k e ja s ü g a v amai d nahamoodu s ti s i, na g u näite k s lipoomi d ja ateroomid Näsad ja soolatüükad saab eema l dada ka nahaõde, kom b ineeride s näiteks krüoravi ning laserravi. Seda, millise konkreetse nahamoodustisega on tege mist, selgitab protseduuri tegija alati koha peal. Samuti informeerib ta patsienti erine vatest ravivõimalustest,” selgitab dr Niin

Esteetiline pisikirurgia Niine Nahakliinikus

Niine Na h a k lii n i kus te h a ks e e s te etili s te l eesmärkidel sünnimärkide, nahakasvajate ning nahaaluskoe kasvajate (nagu lipoo m i de a t e ro om i d e ) kir u r g i l i s t ee m a l d a mist Viiruslikke nahahaigusi (papilloome k o n d ül oome, viir us tü ü k aid) ja h eman gioome ravime elektrokirurgiliselt, laserv õi k r üome e todil K r üo rav i l kas u t a ta k s e e ks t r eem s e kü lma apli kat s ioo n i h ai gu s k o l de hä v itami s e k s nahal Hai g u s lik u koe külmutamiseks kasutatakse vedelat lämmastikku.

Naha liigsarvestumise korral kasutame naha küretaaži, dermabrasiooni ja elektro kirurgiat.

Erin e v a te n a h a- ja k a n a h aalu s k o e ka svaj ate eema l damise täp s em m etoo di ka sõ ltu b ka svaja t ü ü b i s t, s u u r u se s t j a kehapii r konna st, k u s s ee a s u b Reegli n a s aad e ta k s e eema l d at u d k ude labori s s e uu r imise k s, e t k i nn itada eel n ev a t diag noosi kas tegu oli hea- või pahaloomu liste muutustega.

N iine N ahakliinik u s te e v ad am bu la toorset pisikirurgiat üldkirurg dr Marianne Niin, pla s ti k a- ja re ko n s tr u ktii v kir u

Ma r t Eller, pea- ja kaela

r

Mikomägi

Õde

Rudusan

Marianne

operatsioonisaalis

Veenilaiendite ja haavandi vastu meditsiinilise kompressioonsukaga

Krooniline venoosne puudulikkus (KVP) on alaravitud progresseeruv haigus, mis on päriliku taustaga. Kui mõlemal vanemal või vanavanemal on jalal veeni kapillaarid, veenilaiendid või lausa venoosne säärehaavand, siis on ka järgmistel põlvkondadel suurem tõenäosus nende tekkele. Riski suurendab lisaks vähene füüsiline aktiivsus, ülekaalulisus ja suitsetamine.

KVP otseselt patsiendi elu ei ohusta, kuid halvendab oluliselt patsiendi elukvali teeti. See ei pruugi juhtuda nooruses, vaid pigem vanemas eas. Haiguse algstaadiumis ehk C1 staa diumis on naha all nähtavad peeni kesed ämblikuvõrku meenutavad kapillaarid ja haiguse lõpus on jalal halvasti paranev venoosne haavand. Loomuliku kulu korral ilma sekkumi seta tekibki lõppstaadiumis krooniline venoosne haavand säärele.

Eestis on KVP jagatud justkui kaheks rühmaks: kosmeetilised ja meditsiinilised staadiumid. Kosmee tiliste staadiumite C1–C3 puhul ongi probleemiks pigem väljanägemine ning pikal seismisel ja istumisel ka jalgade turse. Sellisel juhul on ravi nurgaki viks kompressioonravi koos kirurgilise raviga ehk koledad või halvas kohas (nt kingade või saabaste ülaservas, kus on hõõrumise ja vigastuse oht) veeni laiendite eemaldamine ja meditsiini liste kompressioonravisukkade kand mine. Tõestatud on, et parimad ravi tulemused saavutatakse raviviiside kombineerimisel ning meditsiiniliste kompressioonravisukkade kandmine elu lõpuni aitab uute veenilaiendite ja nii ka säärehaavandi teket vältida.

C4–C6 on haiguse tõsisemad staa diumid, mille puhul veenisisese rõhu tõusuga on tekkinud alajäseme turse

ning veenide ja kapillaaride seina kahjustus. Kliinilise pildina on nahale tekkinud pruunikad laigud või on soki kõrguseni jala nahk värvunud pruuni kaks. Nahk on õhuke ja võib kergesti haavanduda. Viimase juhtudes tekibki haavand, mis aga ei parane ja võibki olla kroonilisena kuid ja isegi aastaid. Põhju seks tõsisemalt kahjustunud veeni- ja ka lümfisüsteem, mille puhul leeven dust saab peamiselt kompressioonra vipõlvikute või -sukkade kandmisest. Kõikide C1–C6 haiguspildiga võivad lisanduda subjektiivsed kaebused, nagu jala raskustunne ja valu pärast pikaajalist seismist või kõndimist, samuti surve tunne, sügelemine, öised krambid ning valu.

Kuidas kompressioonravi toimib?

Pindmised veenid, süvaveenid ja nendevahelised ühendusveenid ühtse süsteemina juhivad nahast ja nahaalus koest kogutud vere koos sügavamatest kudedest pärit verega südame poole. Normaalselt väldib veenides ülerõhu teket veeniklappide olemasolu pind mistes ja süvaveenides. Vere tagasi voolu jalgadest tagab sääre ja reie lihas pumba töö. Seetõttu on tähtis koos sukkadega just liikuda, mitte lamada.

Säärelihaste kokkutõmbe ajal suru takse veenides olev veri ülespoole südame suunas ja lihaste lõtvumisel ei luba veeniklapid venoossel verel tagasi

voolata. Süvaveeni klappide kahjustus või puudumine muudab lihaspumba töö ebaefektiivseks ja tekib vere tagasi vool, mis viibki venoosse paisu tekkele alajäsemetes, mis aja jooksul kahjustabki veeni seina. Süvaveeni tromboosi korral tekivadki trombimassid eeskätt veenik lappide piirkonda, mis hiljem sidekoes tuvad ja kahjustuvad. Alajäsemete süva veeni tromboosidest kulgeb üle poole ägedas faasis subkliiniliselt inimese teadmata ning võib avalduda alles hiljem kroonilise venoosse puudulikkuse näol. Naistel suurendab riski rasedusega lisanduv vere maht ja otsene loote poolne takistav surve vaagna veenidele.

Haiguse loomuliku kulu pidurda mise ja venoosse alajäseme haavandi tekke vältimise tõhusaim viis on kompressioonravi. Õige meditsiinilise kompressioonsuka kandmine aitab ära hoida veenis vere tagasivoolu, muudab lihaspumba efektiivsemaks, liigutades suuremas koguses ja suurema kiiru sega verd veenis ülespoole, ja aitab puhkeolekus vähendada läbi kahjus tunud veeniseina liigse vedeliku lekkimist rakuvaheruumi, vältides nii tursumist. Seetõttu ongi kroonilise venoosse puudulikkuse korral nurga kiviks õige kompressioonravi.

Tõhusat kompressioonravi pakuvad meditsiinilised kompres sioonravipõlvikud, -sukad ja -sukk püksid. Elastiksidemete kasutus on näidustatud ainult tugeva turse korral lümfiteraapia osana, et vähendada jäseme ümbermõõte selliselt sobi vaks, et saaks põlviku või suka jalga.

Elastiksidemetega sidumine pärast lõikust jääb ikkagi eelnevasse aasta kümnesse, mitte tänapäeva, sest järk järgulise ülespoole väheneva survega kompressioonsukk on tõhusam ja seda ka haavandite paranemise puhul.

Õiget kompressioonravi toodet valides peab valima õige jäikusega, õige survega ja õige suurusega toote. Selleks peab kindlasti pöörduma spet siaalse edasimüüja poole. Reio Vilipuu Taastusravikliinikus kasutame me jalgade ümbermõõtude mõõtmiseks 3D-tehnoloogiat, et leida ideaalselt sobiv suka suurus ja pikkus. Andmeid saab ka ajas võrrelda ja ravi pare mini planeerida. Müüme meditsiini lisi sertifitseeritud kompressioon sukki, mis vastavad RALi standardile ja kompressiooniklassidele CCL1–CCL4. Kroonilise venoosse puudulikkuse meditsiinilise staadiumi raviks on meil Eesti Haigekassa soodustusega tooted. NB! Õige meditsiinilise kompressioon ravi toote pakendil ei ole rõhku ennast ega DENi märgitud, ainult CCL. DEN-märgis või mmHg on stan dardi järgi pakendil nõutud tugisuk kade puhul, mis venoosse puudulik kuse, lümfiturse- ega operatsiooni järgse tootena ei sobi ega ole piisavad, sest neil puudub meditsiiniline toime. Neid sobib kasutada ennetuseks ja neid saab osta tavakaubandusest.

Kroonilise

SÜNNIMÄRK – kelmikas sõber või kuri vaenlane?

Sünnimärk sinu nahal võib olla nii kelmikas ilutäpike, ebamugav kaaslane kui ka eluohtlik vaenlane. Clinic toob välja olulise info, mida igaüks võiks sünnimärkide kohta teada, ja Niine Nahakliiniku arst Marianne Niin selgitab, mismoodi valmistuda sünnimärgi eemaldamiseks.

Enamasti koosneb sünnimärk ehk neevus pigmenti sisalda vatest rakkudest või laienenud veresoontest. Sünnimärkide suurus on erinev – nööpnõelapea suuru sest laia laiguni.

Neevused paiknevad kõikjal nahal. Sünnimärkide värvus sõltub pigmendi mela niinisisaldusest või veresoontest. Nii leidub punaseid, kollakaspruune, sinakaid, isegi musti sünnimärke. Mõnel neevusel kasvavad karvad. Sünnimärgid on selgelt piirdunud naha pinna kõrgused või nahast kõrgemad siledad või ebaühtlase pinnaga pehmed või kõvad, lamedad või käsnataolised.

Esimene sünnimärkide lisandumine toimub viie-kuueaastastel lastel. Samuti võib neid juurde tulla hormonaalsete muutuste korral, näiteks rasedatel. Juba tekkinud sünnimärgid ei kao kuhugi, küll aga lisandub neid elu jooksul ikka ja jälle.

Sünnimärkide puhul on oluline pärilik soodumus. Näiteks võib sünnimärk olla samas kohas, kus emal või isal. Paljud sünnimärgid suurenevad elu jooksul. Kiire ja ulatuslik suurenemine on mõnikord tingitud pahaloomulisest vohamisest.

Päikesekiirgus, mehaanilised ärritused, vigastused jm võivad seda soodustada-kii rendada ning tulemuseks pigmentkasvaja ehk melanoom või nahavähk.

Pigmentsünnimärgid on kõige ohtli kumad. Nahal paiknevad mitmesuguses suuruses ja hulgas pruunikad sünni märgid, mis sisaldavad melaniini. Need võivad muutuda pahaloomuliseks eluoht likuks kasvajaks melanoomiks. Tavaliselt areneb melanoom algselt naha pinnaga tasa olevast neevusest või pigmendilai gust. Viivitamatult peab pöörduma arsti poole, kui neevus, eriti pigmentsünnimärk, suureneb, muutub tumedamaks, ebaühtla seks või isegi haavandub, veritseb. Õige aegne ravi väldib tõsiseid tagajärgi. Ravi on enamasti kirurgiline.

Allikas: naistekas.ee

KUI

Levinumatele küsimustele vastab dr Marianne Niin Niine Nahakliinikust.

Niine Nahakliiniku arstid julgustavad sünnimärke ja nahamoodustisi spetsialistile näitama. Iluveast on lihtne vabaneda ja ohtlikku sünnimärki tuleb osata ära tunda.

Kui soovin sünnimärki eemaldada, siis kas broneerida kohe lõikusaeg või tulla esmalt konsultatsioonile? Nahaarstide konsultatsiooni järje korrad on väga pikad ja kui on kin del soov vabaneda häirivast sünni märgist või muust nahamoodusti sest, võiks broneerida kohe aja lõi kuseks. Protseduuri teostab koge nud kirurg, kes alati enne operat siooni sooritamist ka patsiendi üle vaatab ning konsulteerib. Kõiki sün nimärke ja nahakasvajaid võib kirur giliselt eemaldada. Melanoomikaht lusega kasvajad saadame histoloo gilisele uuringule. Tasub ka teada, et melanoomi esmane ravi ongi ala ti kirurgiline.

Kuidas saan kinnituse, et minu sünnimärkidega on kõik korras?

Soovitan iga-aastast kogu keha na hauuringut ehk dermatoskoopiat. Varajases staadiumis avastatud na havähk on tavaliselt ravitav.

Kui kiiresti saab tavaliselt protse duurile aja? Kui kaua protseduur ise aega võtab?

Pisikirurgia protseduuriks saab aja paari nädala jooksul. Ühe protse duuri kestus on maksimaalselt pool tundi.

Kas esteetiline pisikirurgia on va lulik? Kui kiire on taastumine?

Pisikirurgilised operatsioonid tehak se kohaliku tuimestusega ja on pat siendile valutud. Taastumisperiood on kuni kaks nädalat ning selle aja jooksul ei tohi käia basseinis ega sau nas ja trenniga üle pingutada.

PÕNEVAID FAKTE SÜNNIMÄRKIDEST

Kas teadsid, et ...

18. sajandil kandsid mehed ja naised sametisi plaastrikesi, mis nägid välja kui sünnimärgid, et peita oma rõugearme.

10–40 – umbkaudne arv sünnimärke, mis on täiskasvanud inimese kehal. 100 sünnimärki on inimese kehal keskmiselt, kui tema paremal käel on neid 11.

0,6 cm on tavalise sünnimärgi läbi mõõt. Kui see on suurem, tuleks re gulaarselt käia seda nahaarsti juures kontrollimas.

1959 – aasta, mil Marilyn Monroe sig natuursünnimärk kadus tema vasa ku põse alaosalt ja asendus sünnimär giga lõual.

25 – vanus, mis ajaks on enamik sün nimärke kehale tekkinud.

2012 – aasta, mil Chanel saatis moelavale sametiste C-kujuliste sün nimärkidega modellid.

400 ajakirja kaanel on poseerinud Cindy Crawford, kes noorena palus emalt luba oma sünnimärgi eemal damiseks, sest poisid koolis narri sid teda „šokolaadipleki“ pärast näol. Ema ei lubanud tal seda teha: „Sa tead, milline su sünnimärk on, ent sa ei tea, milline oleks see arm.“

21 – vanus, mil Dita Von Teese lasi oma vasakule põsele tätoveerida sünnimärgi.

Allikas: annestiil.ee

Millises hinnavahemikus on estee tilise pisikirurgia protseduurid?

Niine Nahakliinikus on ühe sünni märgi või nahakasvaja operatsiooni hinnaks keskmiselt 250 eurot, näo piirkonnas 300 eurot. Võimalik on tasuda ka osade kaupa.

Kui pole tegemist sünnimärgiga, siis kas kas väiksemad protseduu rid on soodsamad?

Jah, on küll. Ja ka kiiremini teostata vad. Väga lihtsa protseduuriga saab eemaldada näiteks viiruslikud papil loomid, soolatüükad, näsad, mollus kid, keratoosid. Õnneks ei pea näiteks soolatüügaste jms pärast nahaars ti konsultatsiooni pikas järjekorras oo tama. Seda teostab nahaõde, kombi neerides krüoravi, küretaaži ja laserra vi. Hinnad algavad 30 eurost.

Tekst:

Prillidest saab loobuda ka keskeas

Paljud prillikandjad on leppinud mõttega, et kui vanus on juba keskeale lähenemas, siis on prillidest vabanemise operatsiooniks juba hilja. Ent see pole sugugi nii – teadus ja tehnoloogia arenevad kiiresti igas valdkonnas ja läätseoperatsioonid kui kaasaegne võimalus vabaneda prillidest vanemas eas on muutumas üha populaarsemaks. Läätsevahetuse protseduuri tutvustab silmakirurg dr Inger Viikna

Missuguste nägemis probleemide puhul läätsevahetusoperat siooni keskealis tele inimestele tehakse?

Umbes 40–45 aasta vanu selt kujunevad silmaläätses ealised muutused: silma enda lääts ei ole enam võimeline hästi foku seerima eri kaugustele, mistõttu tekib lugemispril lide vajadus. Kui inimene aga ei soovi prille kanda, on võimalus nendest vabaneda ka keskeas ja kõrgemas vanuses.

Läätsevahetuse protseduuri tutvustab silmakirurg dr Inger Viikna.

Kui teadlikud inimesed sellisest või malusest üldse on?

Võib öelda, et inimesed on üha teadli kumad. Näiteks uurivad seda võimalust palju arvutiga töötavad inimesed, kes peavad töötamiseks pikalt prille kandma.

Kuid miks ikkagi valida operatsioon, kui võib ju kanda ka prille? Operatsiooni järel kasvab oluliselt elumugavus, kuna prillid ei ole enam vajalikud. Toon näite elust – nuti

telefoniga pildi tegemine. Selleks et näha nii pilti telefonis kui ka kaugemal asuvat objekti, mida pildis tatakse, peab lugemisprilli dega inimene kandma prille. Kui teha läätsevahetuse operatsioon multifokaal sete läätsedega, näeb inimene pärast operat siooni nii kaugele kui ka lähedale ega vaja enam prille. Lisaks on mitmed meie kliendid teinud ka umbkaudse arvutuse, kui palju neil kulub aastate peale raha uute prillide soetamisel. Vanusega silmalääts pide valt muutub ja prille soovita takse juba kulumise tõttu välja vahe tada iga kolme aasta tagant. Aastate peale teeb see kokku suurema summa ja operatsioon võib investeeringuna olla siin lõpuks kasulikum. Rääkimata siis mugavusest elada prillideta!

Kui inimesel on lugemisprillid või siis sellised prillid, mis parandavad nii lä hedale kui ka kaugele nägemist, siis kas operatsiooniga saab mõlemal juhul abi?

Kui uus kunstlääts on multifokaalne,

siis näeb inimene pärast operatsiooni nii kaugele kui ka lähedale. Muidu on võimalus valida ka monofokaalne lääts, mis võimaldab vaadata kaugele, kuid lähedale nägemiseks on ikkagi vaja prille. Üldiselt on läätsevahetuse operatsiooni puhul mõistlik valida ikkagi multifokaalne lääts, kuna sel juhul ei ole prille enam tarvis. Kuid see sõltub patsiendi silmadest ja arst täpsustab võimalused eeluuringu käigus.

edasised suunised või pakub välja alternatiive.

Kuidas silmaoperatsioon välja näeb?

Silma enda läätsest eemaldatakse selle sisu, kuid läätse ümbritsev kapsel jäetakse alles. Kunstlääts asetatakse enamasti oma läätse kapslikotti. Kunstlääts on valmistatud spetsiaal sest mittevananevast plastist. Operat sioon toimub kohaliku tuimestusega ja kestab keskmiselt ühel silmal umbes 10–25 minutit. Operatsioon viiakse läbi operatsioonitoas kirurgilise mikros koobi all.

Mida inimesed operatsiooni eel kõi ge rohkem pelgavad ja kuidas on lood tegelikult?

Kõige rohkem peljatakse seda, et kas operatsiooni ajal on silmas valu või kas nägemine on kuidagi ebameeldiv ja häiritud. Muidugi seda, et kas võib jääda pimedaks. Siinkohal saan rahustuseks öelda, et läätsevahe tuse tehnoloogia on üks enim teos tatud silmakirurgia liike maailmas ja protseduuri läbiviimine on viidud väga kõrgele tasemele. Operatsiooni ajal on inimesel kohalik tuimestus ja ta on ärkvel. Kirurg selgitab pidevalt toimuvat.

Missuguseid läätsesid kasutatakse ja mille järgi tehakse valik? Meie kliinikus kasutatakse vaid uusima tehnoloogiaga toodetud multifokaalseid kunstläätsi. Kunst läätsede tootmises on viimasel kümnendil läbi tehtud hüppeline areng ja läätsede kvaliteet on oluliselt tõusnud. See ongi andnud võimaluse teha läätsevahetuse operatsioone inimestele, kes soovivad keskeas või ka kõrgemas vanuses loobuda prilli dest.

Mida räägitakse konsultatsioonil?

Eeluuringu käigus tehakse patsiendi silmadele põhjalik uuring, et määrata sobivus operatsiooniks. Arst selgitab ka erinevaid operatsiooni võimalusi ja patsiendi silmade eripära. Vahel võib ka juhtuda, et patsient ei sobi operatsiooniks. Sel juhul annab arst

Kui prillidega harjumine on mõni kord päris pikaajaline, siis kas kunst läätsede puhul on samamoodi?

Multifokaalsete läätsede puhul harju mine „uue n ä gemisega“ n õ uab aega. Kui kaua kellelegi selleks aega kulub, on väga individuaalne.

Kui pika aja möödudes pärast ope ratsiooni võib juba unustada, et ope ratsioon üldse tehtud on, sest miski enam ei häiri.

Harjumisaeg võ ib kesta 3–12 kuud ja sõltub inimese aju plastilisusest.

Kui kaua see tulemus kestab ja kas on vaja teha kordusoperatsiooni, sest silmad muutuvad?

Kunstl ää ts paigutatakse silma sisse jäädavalt ning edaspidi erihooldust või kordusoperatsiooni ei vaja.

Tekst: Eve Kallaste Fotod: Silmalaser

Kui teha läätsevahetuse operatsioon multifokaalsete läätsedega, näeb inimene pärast operatsiooni nii kaugele kui ka lähedale ega vaja enam prille.

Ees ootamas hambaeemaldus? Millele tasuks enne mõelda?

Tänapäeval ootame, et kõik käiks kiiresti ja kohe ning seda ka meditsiinis. Tüüpiline suhtumine lootusetult katkise või valutava hamba korral kipub olema selline, et lastakse probleemne hammas kõigepealt kiiresti eemaldada ja „küll ma siis hiljem mõtlen, mis sinna asemele saab“. Mõtlema peab hakkama tegelikult enne eemaldamist! Ega vahetamist vajavat maja vana ust ka ju enne igaks juhuks eest ära ei tõsta, kui pole teada, kuidas, millal ja kas üldse uue ukse saab. Loomulikult on ka variant elada lihtsalt auguga seinas, kui see on soov, aga neid valikuid peab enne teadma.

eraldi hinnata, kuid implantatsioon on kindlasti valik ja seda peaks esimese variandina kaaluma, kui mõni hammas kuulub eemaldamisele. Implantaat ei ole midagi muud kui kunstjuur. Kui hambas on auk, täidetakse see kunst materjaliga ehk täidisega. Kui enamik krooniosast on hävinenud, taastatakse hammas kunstkrooniga. Kui hammas puudub tervenisti, tuleb taastada ka terve hammas, juurest alates.

Kui suus puuduvad juba kõik hambad või on nad küll veel alles, aga nii kehvakesed, et neid ravida enam ei saa, kuuluvad need eemaldami sele. Sellisel juhul kasutame implan taate proteeside kinnituselemen dina. Ka siis tuleks esimese valikuna kaaluda kogu töö tegemist ühe visiidi jooksul. Eemaldame hambad, puhas tame ja kujundame luu pinna, asetame implantaadid ning kõige lõpuks kinni tame implantaatidele samal päeval ka hambad. Protseduuril on samad eelised nagu üksiku hamba puhul – saame vähendada kirurgiliste protseduuride arvu ning säilitada oma kudede kuju ja mahtu. Nii lüheneb märkimisväär selt raviaeg ja kulutused ravile on väik semad. Suureks eeliseks on loomuli kult esteetika, foneetika ja funktsiooni kohene taastamine. Patsient ei pea olema ilma hammasteta.

K a hamba juure all oleva põletikuga tuleks enne tulla konsultatsioonile, et saaks õigesti ajastada hamba eemaldamist. Kiputakse kartma, et põletik jääb luusse alles, kui kohe implantaat panna, või haav nagu para neks paremini ära ilma implantaadita. Selline arvamus ei ole põhjendatud, sest luu tuleb põletikukoldest puhas tada, sõltumata sellest, kuidas ja millal hammast asendada. Haava paranemise protsessi see väike kruvi küll ei sega.

Vahetu hambaimplantatsioon – mida see tähendab?

Vahetu implantatsiooni all peetakse silmas protseduuri, kus ühe visiidi käigus eemaldatakse hammas või alles

jäänud hambajuur, puhastatakse luu ja asetatakse kohe ka implantaat. Sinna saame vajadusel samal visiidil kinnitada juba ka ajutise krooni, näiteks esihamba puhul. Kui patsient tuleb kliinikusse hambaga, siis ta ka lahkub hambaga.

Miks vahetu implantatsioon on vajalik?

Kui hammas eemaldada, jääb luu sisse tühimik, mis ajaga kasvab küll pealt näha kinni, aga mitte enam samas mahus. Eemaldatud hamba piirkonnas jääb luu madalam ja kitsam ning nii kõrval- kui ka vastashambad hakkavad defekti suunas nihkuma. Kui aga täita tekkinud tühimik kohe ära ja asetada sinna implantaat, ei saa luu maht kaduda. Lisaks saame sel moel säili

tada ka igemejoone ja -kuju sellisena, nagu ta on oma hamba juures olnud. Ümbritsevate bioloogiliste struk tuuride hoidmine on oluline nii hea esteetika, loomuliku välimuse kui ka funktsionaalsuse saavutamiseks. Kui laseme kudede mahul väheneda, tuleb see reeglina hiljem plastikatega uuesti luua. See omakorda tähendab pikemat ja kulukamat ravi. Vahetu implantat siooniga pääseb patsient kolme kirur gilise töö asemel ühega ja lisaks on paranemine kiirem ja kergem.

Kas vahetu implantatsioon sobib kõikidele ja kas asendada saab ainult üksikuid hambaid?

Iga patsient kogu oma anamneesiga on eriline ja kõiki juhtumeid tuleb

Mida patsiendid reeglina kardavad? Inimese loomuses on karta kõike uut ja tundmatut ning just sellepä rast tulekski minna hambaarsti juurde ja lasta endale need protseduurid lahti seletada. Implantaadi paigaldus toimub tavalise kohaliku tuimestu sega ja on patsiendile täiesti valutu. Ka taastumine vahetu implantatsiooni järel on vähem ebameeldiv kui liht salt hamba eemaldamise korral, sest viimasel juhul jääb suhu täitmata auk, mille puhtana hoidmine võib vahel päris pikalt keeruline olla.

Uue põlvkonna ravilahendused ei ole ammu enam kauged ja kätte saamatud. See on osa igapäevasest hambaravist. See tähendab mugavust, head enesetunnet ja laia naeratust kogu eluks! Naeratus on valik!

Rohkem infot leiad lehelt www.maxilla.ee.

Dr Tiina Saar

„Ämblikuvõrgud“ jalgadel –esteetiline ilumure või tõsine tervisemure?

„Inimesed sooviksid, et veenilaiendeid saaks kuidagi „ära määrida“ või nende vastu tabletti võtta – kahjuks ei ole see võimalik,“ teab IdaTallinna Keskhaiglas veresoontekirurgiale spetsialiseerunud dr Veronika Palmiste

Tekst: Triin Tisler

Veenilaiendid ehk varikoos on levinud probleem, mida esineb ligi 40 protsendil naistest ja 30 protsendil meestest. Ekslikult seostatakse nende tekkimist vananemisega, teadmata, et need võivad endast märku anda juba ka puberteedieas.

Ennetada ei saa „Veenilaiendite näol on reeglina tegemist geneetilise eelsoodumu sega sidekoenõrkusega, mis on oma olemuselt healoomuline. Samuti on see väga laialt levinud – mulle endale tundub, et tänavalt võetud kümnest inimesest üheksal suudaksin veeni laiendi mõnel jäsemel leida. Siit vastus ka ennetamise küsimusele – veeni laiendeid, mis on määratud, ennetada ei saa,“ sõnab Palmiste.

Veenilaiendeid, mis on määratud, ennetada ei saa.

Kuigi ennetamine ei ole võimalik, saab iga inimene veenilaiendite tekki mist vähendada, vältides pikaajalist seismist ja istumist. Varikoosi teket soodustavad ka kaalutõus ja üleüldine vähene liikumine.

Varikoos võib avalduda erinevate raskusastmetena – lihtsamal juhul tekivad jalgadele peenikesed ämblik veenid, mida võib pidada esteetilist laadi probleemiks. Haiguse progres seerudes ilmuvad klassikalised veeni laiendid, võivad tekkida tursed ja naha kahjustused, mis võivad halvemal juhul viia halvasti paranevate troofiliste haavanditeni.

„Üksikutel juhtudel võib veenilaien deid põhjustada nahakahjustus, mis näeb välja nahamuutusena sääre alumises kolmandikus siseküljel pruuniks läinud alana. Sellel kohal on tunda, et nahk on õhem ja sinna võib tekkida kergemini olmevigastusest defekt, millest kujuneb välja halvasti paranev haavand,“ räägib Palmiste. „Veelgi harvematel juhtudel võivad esialgu kosmeetilisena näivad veenilaiendid olla tegelikult seotud vara sema süvaveenitromboosiga ning sellisel juhul ei tohi neid konkreetseid veeni laiendeid ka eemaldada.“

Ida-Tallinna Keskhaigla veresoonte kirurg dr Veronika Palmiste

Esimene samm – küsi nõu

„Kuna keegi ei eelda, et inimene peaks ise aru saama, kas tegemist on puhtalt kosmeetilise probleemiga või mitte, julgustan alati nõu otsima,“ julgustab Palmiste esmalt pöörduma perearsti või -õe vastuvõtule. „Popu laarteaduslikus meedias leitav infor matsioon veenilaienditest on siiski mõeldud lisalugemiseks neile, kes on oma haiguse kohta esmase konsul tatsiooni juba saanud. Teistpidi tehes tekivadki kaheti mõistmised ja asjatu hirm oma tervise pärast.“

Juhul kui tegemist ei ole naha kahjustusega veenilaienditega, võiks

järgmise sammuna pöörduda veeni kirurgi tasulisele vastuvõtule. Kuigi paljudele võib tunduda veenilaiendite eemaldamine endiselt üpris hirmu äratava protseduurina, leidub tegeli kult juba mitmeid moodsaid ja üsna valutuid viise. Näiteks võib patsient pärast protseduuri kohe ka omal jalal lahkuda.

Imerohtu ei ole

„Veenilaienditega tegelemine on nagu restoranis toidu tellimine – me kombi neerime erinevaid võimalusi, arves tades patsiendi omapärade ja soovi dega. Loomulikult on igal veenilaien ditega tegeleval kirurgil oma eelistatud meetodid ja eelkõige on need eelis tused seotud varasemate kogemuste ja tulemustega,“ sõnab Palmiste ning lisab, et kasutatavate meetodite valik on lai – alates skleroteraapiast kuni safenektoomiani ja selle analoogideni.

Skleroteraapia põhineb spetsiaalse ravimi süstimisel haigesse veeni, mis kõrvetab haiget veeni ja hiljem kaob

täielikult. Teiseks valikuks veenilaien dite ravis on safenektoomia ehk lahtine operatsioon, mille käigus eemaldatakse puudulik veen sondi abil.

Palmiste tõdeb, et inimesed sooviksid, et veenilaiendeid saaks kuidagi „ära määrida“ või võtta tabletti, mis probleemi kaotaks. „Kahjuks see ei ole võimalik,“ tõdeb ta ja lisab, et sageli otsitakse abi ka rahvameditsiini võima lustest, nagu näiteks kaaniravi, viht lemine ja uriiniteraapia, mis samuti ei anna soovitud efekti. „Samuti tahetakse kasutada preparaate, mis kuidagi „tugev daksid“ veeniseina, kuid mis samuti ei ole teadlikult tõestatud võimalus.“

Palmiste märgib, et erinevalt müüdist ei ole veenilaiend ja tromboos üks ja sama asi. „Kõige rohkem on kahju patsientidest, kes väga kardavad trom boosi ja arvavad, et see tekib veeni laienditest. See on samuti üks põhjus, miks peaks esmaseks konsultatsiooniks veenilaienditest vestluseks ikkagi pöör duma perearsti poole, et need eksiar vamused kiirelt ümber lükata.“

Veenilaiendid võivad tekkida ka noorel inimesel FOTO: SHUTTERSTOCK

Veenilaienditega tegelemine on nagu restoranis toidu tellimine.

Kõigerohkemonkahju patsientidest,kesväga kardavad tromboosi jaarvavad,etseetekib veenilaienditest.

Laseriga tätoveeringust priiks

Efektne tätoveering võib inimest kaunistada, aga mitte iga tätoveering pole õnnestunud otsus. Kui nooruse uljuses tehtud valik nüüd meelehärmi põhjustab, on hea teada, et tätoveeringu eemaldus ei ole tänapäevase tehnoloogiaga midagi võimatut.

T ätoveeringu eemalda mine laseriga ei ole sugugi ainus meetod, kuidas täto veeringut helendada või sellest päris lahti saada, küll aga on ta neist kõige kiirem ja turvalisem. Laseri kõige suurem eelis on see, et temaga saab tätoveeringu eemaldada võima likult täpselt ehk ümbritsevat nahka kahjustamata. Ja kuna nahakahjustus on minimaalne, on minimaalsed ka armide tekke oht ja taastumisaeg. Nahakliinik Medemis jagab selgi tusi, kuidas kaasaegse lasertehno loogia abil kiiresti, armideta ja vähe sema valuga tätoveeringust vabaneda.

Kuidas see toimib?

Kui tätoveeringut tehakse, viiakse tindiosakesed nahas nõelaga nn pärisnaha ehk dermise kihti. Keha immuunsüsteem liigitab need sisse tungijateks ning püüab neist vaba neda, aga kuna tindiosakesed on suured ja sügavad, ei saa keha neist jagu ning tätoveering jääbki nahas kahjustamatult püsima. Tänapäevased täto veeringu eemaldamise laserid lõhuvad need tindiosakesed aga pisemateks tükikesteks, millest immuunsüsteem saab kergesti jagu.

Tätoveeringu eemaldamine toimub selektiivse fototer molüüsi põhimõttel. Ülipee nelt häälestatav laser saadab tätoveeringu tooni ja sügavust arvestades kindlaks määratud laserkiired otse tindiosakeste pihta. Ümbritsevad koed ja naha pigmendiosakesed (nt päevitust tekitav melaniin) jäävad puutumatuks. Laserkiir absorbeerub värviosakeses, see kuumeneb ja puruneb ning keha immuunsüsteem teeb ülejäänu.

Hea teada!

Tätoveeringute eemaldamine laseriga on ainus võimalus, kuidas vabaneda tätoveeringust arme jätmata.

• Eemaldada saab nii tätoveeringuid kui ka näiteks kulmude püsimeiki, vajadusel saab tätoveeringuid ka korrigeerida.

• Kui eemaldad püsimeiki, võib pigment kasutatud värvipigmentide omaduste tõttu algselt isegi tumeneda, kuid järgmised protseduurid hajutavad ka need pigmendiosakesed nagu tavalisegi tätoveeringu eemaldamisel.

• Tavaliselt läheb vaja vähemalt kolme protseduuri, vahel ka viit-kuut või rohkemat protseduuri.

Iga järgmise protseduuriga lõhus tatakse uusi tindiosakesi, nii et täto veering muutub iga korraga heleda maks. Pärast protseduuri kannavad valged verelibled lümfisüsteemi kaudu värviosakesed kehast välja, nii et haju mine toimub lõplikult mõne päeva jooksul pärast protseduuri.

Milline on sobiv kaasaegne tehnika?

Tätoveeringute eemaldamiseks kasu tame Medemises laserit Fotona Starwalker. Selle eeliseks on eelkõige väga laiad seadistuse võimalused, mis võimaldavad efektiivselt ja turvaliselt eemaldada ka keerulisemaid mitmevär vilisi tätoveeringuid. Mitu lainepikkust ja nn Q-switched lasersüsteem lubavad saata väga lühikese valgusimpulsi otse läbi naha pealiskihi sügavamale dermi sesse, kus see imendub ainult valitud pigmendis ning jätab kahjustamata teised koed. Laseri eeliseks on väga

ühtlane, võimas ja lai kiir, millega saab korraga töödelda suuremat ala. Kui enamik lasereid saadab ühe laserim pulsi nanosekundi jooksul, siis Starwal keri laserkiir on jagatud ühe nanose kundi jooksul viieks nii-öelda võimsus tipuks, millest igaüks kestab pikose kundi, aidates laseril lühema aja jooksul sügavamale tungida.

Uudisena kasutame hetkel Eestis ainsana FracTAT®-i tehnoloogiat. Selle abiga tehakse enne tätoveeringu eemal damist naha sisse mikroaugukesed, mis toimivad hilisemal lasertöötlusel naha sisese rõhu maandajana. Nii saame töödelda ka väga sügavaid tätoveerin guid, kergendada ja kiirendada pigmen diosakeste eemaldumist ning väheneb ka kõrvalmõjude ja nahakahjustuste oht. Milline meetod täpselt valitakse, otsustab esteetilise meditsiini spetsia list tätoveeringu värvi, sügavuse, värvai nete koostise, patsiendi vanuse, soo ja tervisliku seisundi järgi.

Kuidas tätoveeringu eemaldamiseks valmistuda?

Eemaldamisele mine terve ja söönuna. Olgugi et reklaamid lubavad eemaldada täto veeringut valuvabalt, on see tegelikkuses päris ebamugav. Tunne on selline, nagu hõõruks kustutuskummiga intensiivselt vastu nahka – kes nimetab seda ebamugavaks, kes valusaks. Valuvaigistit pole siiski enamasti vaja, sest laseri töö kestab väiksema tätoveeringu puhul ainult minut või paar, suurema puhul kuni 20 minutit. Protseduur ei pruugi olla esteetiliselt meeldiv. Võib tulla natuke verd, võivad tekkida villid. Kui tätovee ring on karvasel nahapinnal,

võid tunda natuke kõrbelõhna ning karva pigment võib muutuda valgeks. FracTAT®-i protseduuriga kaas nevad heliefektid – iga kord, kui laser naha sisse augukesed tekitab, laseb ta kuuldavale äkilise plaksatava heli, mis sõltuvalt tätoveeringu toonist ja asukohast võib olla päris vali. See kõik on normaalne! Karta ja ehmuda pole vaja, see kõik käib asja juurde.

Mitmevärvilise tätoveeringu eemaldus on kallim. Eri värvide eemaldamiseks on vaja natuke erinevat tehnikat. Ühevärviline must või tume tätoveering on eemaldamise seisu kohalt kõige lihtsam. Kõige keeruli semad ja kallimad värvid on taevasi nine ja roheline, sest nende jaoks on vaja kulumaterjale ja eritehnoloogiat. Mitmevärviline tätoveering on keeru line ka seepärast, et töötlemiste arv kasvab – pead sama tätoveeringut üle tegema kahe korra asemel näiteks neli korda, iga kord erineva lainepikkusega.

Nahk tätoveeringu all peab olema terve. Kuna lasereemaldus on nahale igal juhul traumeeriv, teeme seda ainult tervele nahale. NB! Kui tätoveeringu sees on sünnimärke, tuleb kindlasti lasta dermatoloogil need üle vaadata! Medemises on dermatoloog kohapeal olemas, broneeringut tehes tuleks sellest soovist kindlasti teada anda.

Ole valmis, et vaja läheb mitut protseduuri! Esimesel tätoveeringu eemaldamisel lõhustub alati kõige enam pigmenti, iga järgmise korraga pisut vähem. Kui oled juba neli-viis protseduuri läbinud, võiksid jätta sisse väikese pausi ja aastakese või vähe malt pool oodata. Kuna tätoveeringu pigment on selleks ajaks juba lõhus tunud, suudab keha seda juba ka ise eemaldada ning teeb seda tasapisi niigi. Võimalik, et kui maldad veidi oodata, polegi sul rohkem protseduure vaja.

Allikas: Medemis Clinic

Elektrilise hambaharja eelised võrreldes manuaalsega

Küsimustele vastab Maxilla Hambakliiniku hambaarst Dr. Liina Viksi.

„Kõigeparemtagasisideonsee,kuipatsiendidonhakanud

Sonicare’ikasutamakahevisiidivahepeal–erinevusonniiilusti näha,” räägib hambaarst Dr. Liina Viksi.

Mis on siisikkagi elektriliseshambaharjasnii erilist, mida käsihambahari eitee?

•PhilipsSonicare’ielektrilinehambahariteebüle60000 harjaliigutuseminutis,mistagabülimalttõhusapuhastuse. Manuaalsehambaharjagakulubsamatulemusesaamiseks kordades rohkem aega.

•Patenteeritudsonic-tehnoloogiapuhastab hambaidpõhjalikult,onigemetelehell jaaitabennetadamitmeidprobleeme suuõõnes.

•Sonic-vibratsiooneikahjustaigemeid.Võibjulgeltkasutadaortodontilisteaparaatidega.Sobibideaalselt igapäevaseks hambapesuks.

•Sonic-vibratsioonstimuleeribigemete vereringet.

•Programmkestabkindlaaja,mistagab soovituslikustpesemisajastkinnipidamise.Lisaksintervall-taimer,misaitabtagada ühtlase puhastamise üle kogu suu.

•Vibratsioontekitabsuusvedelikuringluse,misaitab puhastada igemetaskuid ja hambavahesid.

•Kliiniliseduuringudontõestanud,etSonicarepuhastabkuni 10korda pareminikuimanuaalne hambahari.

Mis on PhilipsSonicare’i mudelite erinevused? Missugust teie soovitate?

KõikidelPhilipsSonicare’ihambaharjadelontäpseltsama põhiprogrammjaliigutustearv.Erinevusonprogrammideja lisatarvikutearvus.Valikutegemiseltulekslähtudaendavajadustest!

Erinevadprogrammiderinevatelevajadustele:

Kuionkombeksliigakõvasti harjata, valida kindlasti survesensoriga mudel. Kuiigemedontundlikudjapõletikulised,siis programmi„GumHealth“jaUV-puhastuskambriga (hambaharjapeade desinfitseerimiseks).

•Kuitarbiteigapäevaseltpigmendirohkeidaineid,nagunäiteksmustkohv,mustteejatubakatooted,soovitaksprogrammiga„White“mudelit,misaitabpareminihammastelt pigmenti eemaldada.

•Kuisuuontundlikum,siiskasprogrammiga„Sensitive“või intensiivsuse reguleerimise võimalusega mudel.

•Kuisuustekibpaljuhambakivi(vajabeemaldamistkord kvartalis),soovitaksprogrammiga„Polish“võiintensiivsuse reguleerimise võimalusega mudelit.

•Täiskasvanuteäpigamudeleidsoovitaksjuhul,kuipatsient eisaaomahambaidühtlaseltpuhtaksvõiteismelistele,et kujundada parimad hambapesuvõtted.

Kas elektrilise hambaharjaga harjumine on kerge?

•Patsientidesuutundlikkusonerinev. Esimestelpesukordadel võibvibratsioonollaveidikeharjumatuvõikõditada,aga üldiselt see kaob mõne pesukorraga.

•Sonicare’ihambaharjadelonpeal„Easystart“–esimese 14kasutuskorragaintensiivsuskasvab,etolekslihtsamuue hambaharjaga harjuda.

Kuitihti peab otsikut/harjapead vahetama ja kuidasneid valida?

•Otsikutpeabvahetama,nagutavahambaharjapuhulgi,iga kolme kuu järel.

•Lisaksonigalotsikulpealindikaatorharjased,millevärvi tuhmumiselonaegotsikutvahetada.Enamikelmudelitelon otsiku vahetamise andur.

•Otsiktulebvalidaendasoovidejärgi!Kasonmugavam pestastandard-võiminisuurusega?Kaspehmetevõiekstra pehmeteharjastega?Kasonmõnieripära–pigment hammastel,tundlikumsuu,ortodontilisedaparaadid?Kõigi vajaduste jaoks on Sonicare’il harjapead olemas.

•Lasteleoneraldiotsikudvanustele3+ja7+.Lastele soovitaksalatipigemväiksemat3+vanuselemõeldud harjapead – sellega pääseb suus mugavamalt liikuma.

•KõikPhilipsSonicare’iharjapeadsobivadkõigileSonicare’i hambaharjadele.

Kuivanalt võib alustada elektrilise hambaharjaga pesemist?

•Tootjapoolne soovitus on alates 3. eluaastast.

•LasteleoneraldimudelSonicareforKids,millelonväiksem amplituudehkõrnemintensiivsus.Eraldiprogrammidon vanustele3+ja7+,etharjasedliiguksalatitäpselthammaste arengutarvestades.Saabkasutadakoosäpiga,etmuuta lapse hambapesu õpetlikuks ja lõbusaks.

•Täiskasvanuteharjalevõibüleminnaalates12.eluaastast. Liiga tugevaks jääb ka programm„Sensitive“.

Mis on Philips Sonicare’i eelised teiste turul olevate elektriliste hambaharjade ees?

•Ainulaadsesonic-tehnoloogiaeelisonparempuhastamine tänusuureleliigutustearvule,ollessamaspehme hambaemaililejaigemetele.Tänuvedelikuringlusele paremigemetaskutejahambavahedepuhastamine.Aitab stimuleerida igemete vereringet.

•PhilipsSonicarepõhinebkliinilisteljalaboratoorsetel uuringutelkoostööshambaarstidega.SoovitatudEesti Hambaarstide Liidu poolt!

Mida olulist tuleks veelsilmaspidada?

•Heaonmadalaabrasiivsusegajailmavahuaineteta hambapasta.

•Hambaharjapuhastadajakuivatadapärastigatkasutuskorda, kindlasti pöörake tähelepanu ka otsiku kinnituskohale.

•Harjatatulebpehmeltjaaeglaselt,käiesülekõikhammaste pinnad.

•KindlastieiasendaSonicarehambaarste,kuidmuutes hambapesuefektiivsemaks,võitevajadavähemhambaraviprotseduure.

Kokkuvõtteks–kuiotsiteelektrilisthambaharjaigemetetervise parandamiseks,hammasteltpigmendieemaldamiseks,efektiivsekshambakatueemaldamiseks,siisPhilipsSonicarehoolitsebteienaeratuseeest!Igapäevanehambapesumuutub kiiremaksjaefektiivsemaks.Säravamnaeratusannabjuurde enesekindlust!

Kümme aastat nooremaks laserprotseduuri abiga

Iga järgmine eluaasta toob kaasa rohkesti uusi teadmisi, taipamisi, nii õnnelikke kui ka õpetlikke momente. Sageli ei soovitagi olla enam kümme või enam aastat noorem, sest tagasi vaadates mõistetakse, et just praegune hingeküpsus ja kogemuste pagas on väärtuslikum kui noorema ea tormakus, kannatamatus ja väljakujunemata maailmapilt. Küll aga hakatakse igatsema varasemat vitaalsust, tervisemuredest vaba igapäevaelu ja oma nooruslikkusest pakatavat siledat, säravat nahka.

kombineerimisvõimalust ning koos töös doktoriga leitakse alati perso naalne ravikava.

Milliste murede korral on abi leitud?

Dr Sarapi sõnul on paari sõnaga keeruline kokku võtta kogu oma 20-aastast kogemuste pagasit, kuid lasermeditsiinist on abi saanud nii noored, kellel on olnud tõsised akne armid, kui ka vanemad inimesed, kellel on tekkinud häirivalt suured pigmen dilaigud. Toimivaid lahendusi on leitud vanusest sõltumatute probleemide osas üle terve keha: nahamoodustised, sünnimärgid, armid, sealhulgas sünni tusega kaasnenud venitusarmid nahal.

Suurem osa klientuurist on inimesed, kes peavad oluliseks teha iga paari aasta järel nahka uuendavaid ja värskendavaid protseduure, kuna nad soovivad ergutada sügavamate naha kihtide rakkude elusärtsu ja vältida seda, et pealmised, laisaks muutunud kihid lubavad kortsudel saabuda. Kuna tulemused püsivad kaua, siis võib korduvprotseduuride juurde tagasi pöördumine vastavalt geneetilistele eripäradele võtta aega aastaid – ühel dr Sarapi Rootsist saabunud kliendil kulus vahepeal lausa seitse aastat. Tookordne ravi seisnes tugevate armide ravis.

Dr Sarap toonitab, et laseriga tehtud protseduurid on väga tõhusad, aga nende efekt võib olla näha alles poole aasta või aasta pärast. „See ei ole kindlasti kiirete tulemustega meetod, vaid nõuab pikemat planee rimist. Samas on tulemus ka püsivam.“

Millega peab enne protseduuride tegemist arvestama?

„N

ahk hakkab vana nema juba sünnihet kest alates,“ on naljaga pooleks vastanud inimeste küsimusele, millal täpsemalt võiks naha vananemisprotsessid alata, juhtiv laserkirurgia ja kontuurplastika spetsialist Eestis, LaserMedi kliiniku doktor Sergei Sarap. „Naha nähta vamad vananemisprotsessid saavad alguse ajast, mil keha hakkab kollagee ninimelist valku enam lagundama, kui juurde toota suudab. Kollageen on üks keha peamisi luude, lihaste, liigeste ja sidekoe ehitusvalke, mis tagab ka naha rakkude pideva uuenemise, aidates ühtlasi nahka pingul hoida. Samuti mängib kollageen olulist rolli haavade paranemisel. Esimesed vananemise tunnused olenevad suuresti geneeti listest eripäradest, ent ka elustiilist, sest kollageeni vähenemist kiirendavad nii rohke päikesekiirgus, vähese toite väärtusega dieet kui ka ebatervislikud harjumused. Esimesed naha vanane mise tunnused võivad ilmnema hakata

alates 25. eluaastast,“ võtab vananemis protsesse kokku doktor Sarap.

Kuidas oma näonahale noorus tagasi tuua?

Kui kollageeni tootmine väheneb ja näonaha välimus ei paku enam rõõmu, sest märgatavad kortsud, alla langenud silmalaud, pigmendilaigud, nahamoodustised või ka mõned armid häirivad, on vaja välist abi. Eeltoodud murede lahenduseks ja defektide eemaldamiseks on kõige efektiivse maks ja ohutumaks vahendiks laser meditsiini tehnoloogiad, milleks on LaserMedi kliinikus CO 2-laser. Tänu laserkiirguse punktmõjule ja ülisuu rele võimsusele, aga samuti tänu lühiimpulsi tehnoloogiatele stimulee ritakse rakkude eneseregeneratsiooni kuni 4 mm sügavusel naha pealispin nast. Protseduure teeb doktor Sarap, kes on laserkirurgias Eestis üks kauem tegutsenud ja pädevamaid arste, olles protseduure teinud juba 1990. aastast. CO2-laseraparaadil on mitu režiimi ja

Laserprotseduur on vastunäidus tatud onkoloogiahaigetele, raseda tele ning imetavatele emadele, süda mestimulaatori kandjaile ja ka ägedate põletikhaiguste korral. Samuti peab olema ülevaade võimalikest allergia test. On eriti oluline, et kõik kliendid teaksid täpselt, mida nad enne ja pärast protseduuri tohivad ega tohi teha. Näiteks on kaks nädalat enne laserlihvimist keelatud päevitamine ja tõsisema protseduuri puhul tuleb mõni päev varem manustada ravi meid, mis pärsivad võimalikke tüsis tusi. Mõningail juhtudel ei tohi pärast protseduuri lausa kuus kuud päikese vanne võtta. Kõigest sellest teavita takse kliente personaalsel kohtumisel enne protseduure.

Kui tunned, et su peegelpilt ei soovi sinuga enam nii tihti kohtuda, siis uuri võimalusi LaserMedi kliiniku kodulehel kontaktide alt.

www.lasermed.ee

FOTOD:

Kui kõndimine teeb valu

Ebamugavust või isegi valu jalalabades, põlvedes, puusades ja seljas võime tunda nii kõndides, joostes, seistes kui ka lihtsalt puhkeolekus. Miks see nii on ja kuidas olukorda leevendada?

Tekst: Vsevolod Švarikov, Reio Vilipuu Taastusravikliinik Fotod: Taastusravikliinik

E rinevate jalavalude põhjus teks võivad olla näiteks ülekoormus tööl või tree ningutes, kaasasündinud jalgade eripärad, ealised muutused, muutused jalavõlvides, kannaosas, liigestes ja mujalgi. Tihti küll kurde takse jalavalu üle, kuid ei mõelda näiteks sellele, et kitsad ja pigistavad jalanõud panevad jala anatoomiliselt ebasoodsasse asendisse, mis vähendab verevoolu ja suurendab vigastuse või deformatsiooni tekkimise tõenäosust.

Alateadlikult ja vahel ka teadli kult hakkame valu vältimiseks enda kõndi muutma. Nii nagu kingas olev väike kivi paneb meid ebamugavuse vältimiseks muutma jala asendit või sammu pikkust, teeme seda ka siis, kui tunneme valu kannas või jäikust pikivõi ristivõlvi osas.

Meie jalavõlvide kuju määravad paljud tegurid, näiteks geneetika, jalatsid, elustiil, sport jne. Treeningud, elustiili muutmine ja tallatoed võivad parandada jala- või hüppeliigese sümp tomeid või valu ning liikumiseks olulist stabiilsust ja tasakaalu. Vaatamegi lähemalt, mida kujutab endast inimese samm, mis meie kõndi mõjutab ning mida teha, kui liikumine toob rõõmu asemel valu ja ebamugavust.

Iga inimese kõnnak on individuaalne

Sammu pikkus ehk kõnnitsükkel on kõikidel inimestel kergelt varieeruv. Normaalsest kõnnitsüklist kõrvale kaldumiste põhjuseks on tavaliselt erinevad vigastused, mistõttu liikumine nõuab enam pingutust, sest häirunud on õige lihasjõu kasutus, tasakaal, tunnetus ja koordinatsioon. Sellisel juhul peaks otsima abi, et selgitada välja muutuse põhjused.

Treeningprogramm ja sisetallad võivad suurendada jala tugevust, jõutaluvust, kontrolli ja tasakaalu.

Kõndimise ajal me ei mõtle, kuidas me täpselt seda teeme, aga kui teeme seda enda keha jaoks valesti, annab see peagi tunda. Üks viis kõnni erine vatele osadele mõelda on jälgida jalaga toimuvat ühes tsüklis. Kõnnitsükkel koosneb toefaasist ja hoofaa sist. Toefaas on aeg, mil jalg on maas. Tavalise kõnni puhul liigume me pärast kannalööki amortisatsioonifaasi, milles toimub keharaskuse viimine toeja lale. Ühel jalal olev kogu keha raskus jaotatakse maksimaalsele pinnale –kand, jalalaba välimine külg ja osaliselt eesmine päka osa –, saavutades lõpuks kesktoefaasi. Lõpptoefaasis toejala kand eemaldub maapinnalt ja keha raskus siirdatakse jala eesosale äratõu keks, mille puhul kogu keha raskus on nagu ka kannalöögi puhul väikseimal pinnalaotusel. Seega äratõukejõud ja lisanduv suur punktkoormus on läbi ristivõlvi kantud enamasti varvastele (eriti suurele varbale) ja päkaosa liiges tele.

Taldade toorikuid peab talla ja jalanõu vahel parima kontakti saavutamiseks jalanõu liistu järgi tihti kohandama.

Mis kõndi mõjutab?

Kõnnitsükli analüüs on vajalik selleks, et vaadata kõike eelnevat osadena ja leida probleemsed kohad ning hakata positiivses suunas muutuseid suunama. Tallatoed on abivahendid, mis toetavad ja joondavad jalavõlve, alajäsemeid (põlved, puusad, vaagen) ning alaselga. Nii takistatakse jalalaba deformatsioonide progresseerumist, parandades jala funktsiooni ja vähen dades või kõrvaldades valu ja sümp tomeid.

Neli igapäevaselt käsitlust leidvat teemat on:

muutunud jalalabade tundlikkus diabeetikutel; tallaalune jäikus / kannavalu (plan taarfastsiit); kõrge võlviga jalalaba; funktsionaalsed lampjalad lastel. Diabeedi põdemine suurendab mitmesuguseid jalgadega seotud riske, mis võivad muutuda tõsisteks tüsistus teks. Õige on taldade tundlikkuse vähe nemisel võimalikult varakult punkt koormust vähendavate õigete tallatu gede ja õigete jalanõude kandmine, et vältida tallaaluste haavandite teket.

Tallaalune jäikus ja kannavalu (plantaarfastsiit) või juba tekkinud luukida ehk kukekannus põhjustavad tugevat valu kõndimisel. Jäikus talla all võib olla põhjustatud valedest jala nõudest, liialt tugeval pinnal käimisest, ülekaalust, seisvast tööst.

Tavaliselt on valu tugevam hommikul ja pärast liikumist leevendub. Leevendamiseks on olemas väga erinevad tallatoed spet siaalsete pehmendavate tsoonidega ja toepindadega, mis maksimaalseid punktkoormuseid vähendavad. Siingi saab kiirema tulemuse lisaks harjutusi tehes.

Liigselt kõrgete võlvide tõttu pannakse eriti suur koormus pöia eesosale ja kannale kõndimisel, jooks misel ja seistes. See võib põhjus tada valu ja ebastabiilsust jalalabades, hüppeliigestes, põlve- ja puusaliigestes. Tekkida võib see igas vanuses ja võib olla ka kaasasündinud. Lahenduseks on siinkohal sobilikud kõrget jalavõlvi toetavad eritööna valmistatud või stan dardsed tallatoed. Parimaks tulemu seks lisada juurde terapeutilised harju tused ja kudede süvakäsitlus.

Digitaalse jalataldade koormus- ja kõnniuuringu tulemusi ja muutust saab ajas võrrelda, selle põhjal tellida vajadusel eritööna valmivad tallad ja alustada tõhusate harjutustega.

Hoofaasis on üks jalg maas ja teine õhus. Õhus olev jalg läbib eelhoofaasi, mil varbad eemalduvad maapinnalt, alghoofaasi ajal on pärast varvaste vabastamist jalad kohakuti, keskhoo faasis on säär vertikaalne ja lõpphoo faasile järgneb vahetult uus kanna löök.

Lapse funktsionaalse lampjalgsuse esialgsed ravivõimalused hõlmavad eelkõige igapäevaste tegevuste muut mist ja harjutuste tegemist ning korra like jalanõude ja tallatugede valimist, millel esmane rõhk on kannaosa stabi liseerimisel.

Jalgade tervisele tasub tähelepanu pöörata, sest see tagab läbi aktiivse liikumise üldise hea tervise.

Jäikus talla all võib olla põhjustatud valedest jalanõudest, liialt tugeval pinnal käimisest, ülekaalust, seisvast tööst.

UNETUS teeb paksuks ja depressiivseks

Kuidas on nii, et kui aega jääb millegi tegemiseks puudu, siis võetakse see üsna mõtlematult kohe une arvelt? Miks peame und nii ebaoluliseks, kuid söömist ja sporti hindame? Seda isegi olukorras, kus me teame, et unest sõltub meie tervis, kehakaal ja vaimne tasakaal. Rõhutame siis veel kord üle: vähene magamine, lühikene uni teeb paksuks ja depressiivseks.

Tekst: Martin Hanson Foto: Shutterstock

Üle 50% inimestest ei ole enda unehäiretest tead likud. See on eriti ohtlik, kuna uni on inimese jaoks sama oluline ja vältimatu nagu hinga mine, vee joomine ja söömine, sest une ajal taastuvad olulised kehafunkt sioonid. Sellepärast muutubki üldine enesetunne kehvaks, kui unetunde ei ole öösel piisavalt ja halb unekvaliteet mõjutab oluliselt nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Unehäirega inimestel on suurem risk haigestuda depres siooni ja neil võib esineda kontrolli matut isu.

Depressioon

Uuringud toovad välja, et mitte unetus kui häire ei tekita depressiooni, vaid unetusega kaasnev unepuudus on see, mis muudab meie keha nõrgaks ja viib depressioonini. Kui varem arvati, et unetus on pigem depressiooni üks sümptomeid, siis uuemad uuringud näitavad seda, et kui unetusega eraldi ei tegeleta, areneb see eraldiseisvaks häireks ja võib süvendada ning säili tada depressiooni.

Unepuudus on inimesele kurnav ja inimesed hakkavad piirama oma päevaseid tegevusi: raske on tööl käia, nad ei suuda keskenduda ja selle tõttu tunnevad end halvasti –väga sarnane depressiooniga võitleva inimese seisundiga. Sageli ongi need sümptomid ja käitumisviisid omavahel põimunud. Unetusega kaasneb ka tugev muretsemine unetuse üle ja see mõjutab veelgi meeleolu. Tegemist on keerulise üksteist tingiva põhjuste nõiaringiga, mida inimene tihti ise ei

näe ega märka. Seega on mõnikord kasulikum alustada psühhoteraapias uneprobleemi lahendamisega, mitte depressiooni lahkamisega, sest une korrigeerimise suhtes võivad inimesed olla vastuvõtlikumad ehk avatumad.

Pekk kõhul Adelaide’i ülikooli teadlaste sõnul suurendab häiritud uni ka inimese emotsionaalset reaktiivsust. See tähendab, et aju ei oska enam teha

„õigeid valikuid“, sest aju ei puhanud öö jooksul välja. Väsinud aju proovib aga nüüd inimese tuju parandada ja hakkab mõjutama keha opioidergi liste, dopamiinergiliste ja serotoner giliste süsteemide kaudu. Tulemuseks on see, et inimene ei söö nii palju puuja köögivilju, kui peaks.

Seost väheste unetundide ja suurenenud kehamassiindeksi (KMI) vahel on tõestatud mitmetes suurtes rahvastiku-uuringutes. Eriti just Ameerikas. Näiteks 15 aastat kestnud Wisconsini uneuuringus osales 1024 vabatahtlikku. Uuringu tulemused olid ühesed: kõrgem KMI ja lühem uneaeg on omavahel seotud. Vähene uni (me räägime siin viiest tunnist või vähemast) seostus 15,5% mada lama leptiini- ja 14,9% kõrgema greliinitasemega. Muutused nende hormoonide tasemetes põhjustavad tõenäoliselt söögiisu suurenemist ja see on ka põhjus, miks inimene läheb paksuks.

Teine oluline valdkond, mida uni oluliselt mõjutab, on emotsionaalne toimetulek. Jällegi võib juba üksi kute ebakvaliteetsete ööde taga järjel märgata selles vallas muutusi. Unepuudus kipub võimendama eelkõige negatiivseid emotsioone, seega pärast magamata öid esineb sageli tavapärasest enam ärritu vust, kurvameelsust ja ärevust. Need muutused tulenevad osaliselt juba eelmainitud kognitiivsetest problee midest – kui me ei suuda efektiivselt mõelda, siis ei suuda me ka efektiivselt probleeme lahendada.

Unehügieen

Epideemia: rasvunuid on ühiskonnas aina enam.

Uni kui vaimne vitamiin Kuigi võib tunduda, et une ajal ei toimu kehas ega ajus suurt midagi, siis tegelikkuses tegeleb aju sel ajal mitmete kvaliteetseks eluks vajalike protsessidega. Näiteks toimub une ajal mälestuste salvestamine pikaajalisse mällu. Kui une kvaliteet või sügavus on häiritud, siis on tõenäoline, et ühte või mõlemat unefaasi jääb vajaka ja sellest tulenevad ka meie igapäevased mälu probleemid. Lisaks salvestussüsteemi töö häirimisele mõjutab unepuudus mälu ka tähelepanuprobleemide tekki mise kaudu.

Selleks et uni oleks hea, seda oleks piisavalt, on vaja jälgida üsna loogi list unehügieeni reeglistikku: mine magama alati samal ajal, ära tegele millegi väga erutavaga tund-poolteist enne uinumist, lisaks sellele tee tuba pimedaks, lase sellesse värske õhk ja vaata, et temperatuur oleks sobilik. Nüüd vaata üle voodi ja tekid-padjad, et need aitaksid unele ja magamisele kaasa.

Loomulikult jäta kogu elektroo nika magamistoast välja ja pigem loe enne magama minekut. Veel tasuks vaadata üle, mis asendis magatakse, näiteks norskamise vastu aitab, kui tõsta voodi peatsi kallet 5 protsenti. Ning siis veel niiskus: ostke omale niisuti ja une kvaliteet läheb kolm astet ülespoole.

Magage hästi ja elate hästi!

Allikad: Alkeemia, Tervisegeenius, Pere ja Kodu, Hea Une Keskus

Kas sina tead, milline on su tervis 1o–2o aasta pärast?

„Lapsevanemal algab laste sünniga uus ajajärk. Esimene tütar sündis, kui olin 39. Teise tütre sünni ajal olin 41. Lastega koos käimine annab elule uue tähenduse, ajale varasemast erineva perspektiivi,“ kõneleb ettevõtja Kuldar Gil (49)

Tekst: Kari Jalakas

Foto: Tiina-Liina Uudam

Minu põlvkonna inimesed on harjunud tervi seprobleemidega tegelema, kui sümptomid on minevik ja tagajärjed peegelduvad süvenenud tervisemures. Traditsioonilise medit siini poole pöördumine näib meet mena üksnes keeruliste tagajär gede lahendamiseks. Kõik kergemad kaebused parandavad töö ning aeg ise. Selline arusaamine on tervist kahjustav. Olen sama meelt teadlas tega, kelle sõnul peitub parema tervise võti ennetavas meditsiinis, kus hinna takse erinevate analüüside põhjal inimese võimalikke terviseriske tule vikus, asudes neid ennetama täna. See valdkond on ülemaailmselt teinud läbi suure arengu ja teaduspõhiste võime kate tulemustega muutumas kätte saadavamaks igaühele,“ tõdeb Kuldar. „Tervise eest hoolt kandmine on sarnane ettevõtlusega. Nagu ettevõt luses, on tervisliku seisundi perspek tiive võimalik hinnata ja kujundada.“

Elustiilivalikud

Kuldari enda lähikonnas juhitakse Eesti revolutsiooni onkoloogiliste haiguste täppisennetuses. Nii sündis tema jaoks teadmine ennetavast meditsiinist kui uuest suunast traditsioonilise medit siini kõrval. Kuidas elada nii, et elu oleks täis elu, sõltumata vanusest.

„Adusin väga emotsionaalselt parima sõbra, minust kümmekond aastat vanema, eluterve mõtlemisega inimese öeldut: „Tähistame sünnipäevi ja uued numbrid tulevad vanusele ette, aga mitmeid jõule veel oma lähedastega koos saame veeta?“ Selline küsimus raputab. Iga kord, kui kuuled ja loed, kuidas taas on näiliselt täies elujõus

inimene sattunud raskes seisundis haiglasse või lahkunud,“ räägib Kuldar.

„Kuuleme pidevalt jutte sellest, kuidas tuleb astelpaju ja õuna süüa, eriti hea, kui veel samal ajal liikuda. See on õige ja proovin seda nii hästi teha kui võimalik, aga kahjuks ei usu, et saan toidusedelilt kõik vajaliku kätte.

Ma ei oska porgandile peale vaadates mõõta selles sisalduvate vajalike ainete ja vitamiinide kogust organismile või

kui palju on minu organism võimeline porgandis saadavast kasulikust valikust omandama.“

Põhjalikud geenitestid

Nii jõudiski Kuldar abikaasa suunamisel Eesti esimesse Happy Aging medit siinikliinikusse, mis läheneb tervi sele sootuks teisiti, kui seni harjunud ollakse: „Maailmas tehakse enne tavas ja personaalses meditsiinis suuri

Happy Aging meditsiinikliiniku arst Kerli Luks: Eesti on astunud suure sammu preventiivse meditsiini valdkonnas

Oleme hakanud mõtlema sellele, kuidas hoida organismi noorena ja elada kõrge vanuseni nii, et aastad oleksid täis elu ja kulgemine kõrgema vanuseni oleks sa maväärse kvaliteediga kui noorena. Ka Kuldarile tegime esmalt põhjaliku diag nostika, et saaksime läheneda tema tervisenäitajatele ja elustiilivalikutele perso naalselt. Oluline on välja selgitada organismi düsbalansid ning mis on organismi hetkeolukord. Meie missioon on arendada ja pakkuda inimesele tervena elamist ja tervist andvat teaduspõhist meditsiini.

arenguhüppeid. Saadakse aru ka sellest, et keskendumine haiguste ennetamisele on palju kuluefektiivsem kui hilisem sümptomipõhine ravi.“

Perekond kinkis Kuldarile sünni päevaks meditsiinikliiniku geenitestid, mis avavad täiesti uue peatüki tervi sest, selle tugevustest ja nõrkustest. „Sain teada, millised on mu pärilikud eeldused ja soodumused, ehk suuna, kuidas veelgi teadlikumalt tervisliku eluviisi poole liikuda.

See on ulmeline, kuhu tänaseks on personaalmeditsiin ja diagnostika oma võimalustega arenenud.

See on ulmeline, kuhu tänaseks on personaalmeditsiin ja diagnos tika oma võimalustega arenenud. Mul tekkis teaduspõhistest andmetest selge arusaam, milliseid antioksüdante, vita miine ja mineraalaineid mu organism vajab, et enneaegne vananemine eemal hoida.“

Imbalansside tasakaalustamine

Igasugune puudus või tasakaalu puudumine põhjustab meeleolus, töövõimes ja elukvaliteedis märgatavat langust, mis pikema perioodi kestel võib kutsuda esile soovimatuid haiges tumisi.

„Geenitestide tulemused võimal davad seda ennetada või juba tekkinud imbalansse tasakaalustada, nii nagu just minu kehale sobib. Käin perso naalse teraapiaplaani alusel saamas IV-infusiooniteraapiaid, ehk vajalikud ained, antioksüdandid ja vitamiinid, mis mu kehast puudu on, manusta takse veenisiseselt. Minu jaoks on oluline, et vananemine ei oleks uute haigussümptomite lisandumine. Vana nemine on normaalne, aga meil on võimalused ja meditsiin, mis sellele täiesti uue tähenduse annavad,“ on Kuldar tänulik võimaluse eest, mille preventiivne personaalmeditsiin Eestisse toonud on.