Edukas Eesti (juuni2022) by Eesti Ekspress

EDUKAS EESTI Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

JUUNI 2022

REKLAAM FOTOD: HELIN LOIK-TOMSON

Mida peaks teadma selvepesulas sõiduki pesemise kohta? Auto pesemine on aasta-aastalt muutunud lihtsamaks ja mugavamaks tänu iseteeninduslikele pesulatele, mis koguvad Eestis aina rohkem populaarsust. Sellest hoolimata ei ole kõik autojuhid väga teadlikud, kuidas sõidukit selvepesulas õigesti pesta. Samuti on inimesi, kes pesevad enda autot võib-olla ainult paar korda aastas. AQUA ja Linnapesulaid opereeriva A Pesulad OÜ juht Meelis Virro toob välja, et tegelikult on regulaarne autopesu märgatavalt tähtsam, kui esmapilgul tunduda võib. “Regulaarse pesemisega vähendate auto roostetamise ohtu ning sõiduki värvi- ja lakikiht püsib kauem värskena, kuna sõidukile ladestunud mustus “hävitab” neid kaitsekihte aja jooksul. Puhas ja särava värviga auto tõstab auto väärtust iga omaniku ja kaasliikleja silmis. Sõiduk on teistele liiklejatele paremini märgatav ning ka endal on parem nähtavus ja liikluses ohutum,” selgitab Virro. Auto pesemise vajadus ja sagedus sõltub paljuski ilmastikuoludest ja ka sellest, kui palju sõidukit kasutatakse. Reeglina võiks autot pesta vähemalt paar korda kuus, aga et tulemus oleks parim, peab seda loomulikult tegema ka õigesti.

Pigieemaldus ja leotamine Kui sõiduk on mõnda aega jäänud pesemata ja selle kerele on kogunenud kinni kuivanud mustusekiht, väga tihti ka nn pigi- või asfalditäpid, tuleks kindlasti esmalt kasutada vastavaid leotusvahendeid. Eriti oluline on pigieemaldus talveperioodil, kui auto kerele satub tavapärasest rohkem pigitäppe. Leotusaine vastab hooaegadele: suvine leotusaine on putukaplekkide eemaldamiseks ja talvine leotusaine teehoolduses kasutatavate jääsulatussoolade mahapesemiseks. Soovitatav on lasta pigileotusel mõjuda umbes 5 minutit ja leotusainel 1–2 minutit. Samas tuleb alati jälgida, et leotusained ei jääks kerele liialt kauaks, et need ära ei kuivaks. Võib juhtuda, et sõiduki plastosad ja kummitihendid saavad selle tagajärjel kahjustada.

Survepesu mikropulbri või šampooniga

tulemuse saavutamiseks tuleb aeg-ajalt kasutada ka pesuharja või -käsna. Sageli piisab juba sellest, kui sõiduk kord kuus harjaga korralikult üle käia. Harjapesu ei pea tegema igal pesukorral. Harjapesu vahušampooniga kasutamiseks on eraldi pesupüstol, mis annab kogu harjamise vältel vett ja šampooni, et eemaldada tõrges mustus, muutes samas harja ja auto kere kokkupuute libedaks, ega kahjusta auto värvija lakipinda. “Harjapesu juures peab meeles pidama kahte olulist asja. Esiteks: enne harjapesu tuleb auto kindlasti survepesuga korralikult puhtaks teha. Vastasel juhul on oht kahjustada sõiduki värvkatet. Teiseks: soovitame enne harjapesu programmi kasutama hakkamist pesta hari igaks juhuks korra survepesu programmiga puhtaks. Võib juhtuda, et eelmisest kasutajast on sinna jäänud mustuse- või liivaosakesi, mis võivad kriipida auto pinda,” räägib Virro. Aktiivvahuga pesulates on kaks pesuvõimalust. Lihtne pesemine: auto kaetakse esimesena aktiivvahuga, mis olemuselt on sarnane hooajalisele leotusainele, kuid vahu kujul püsib leotusaine sõiduki peal kauem ja seega suudab mustuse auto kerelt paremini lahti leotada. Aktiivvahu võib sõidukile mõjuma jätta umbes kaheks minutiks. Põhjalik pesemine: eelnevalt on auto suuremast mustusest korralikult puhtaks pestud kõrgsurvepesu šampooniga programmi kasutades. Seejärel katta auto aktiivvahuga. Võib kasutada enda isiklikku kaasa võetud pesukäsna, -svammi või -harja. Aktiivvahtu ja pesukäsna või harjapesu programmi kasutades saavutate suurepärase käsipesula tulemuse ise autot selvepesulas pestes.

Kui leotusaine on autole kantud, on järgmine samm survepesu. See pesuprogramm on mõeldud suurema mustuse ja pori eemaldamiseks. Pesuvette on lisatud spetsiaalne mikropulber või vedelšampoon, mis kantakse autole kõrgsurve abil. Survepesu tehes pane rohkem rõhku kohtadele, kus on suurem mustus ja plekid (putukate jäänused, lindude väljaheited jne). Samuti peab hoolikalt pesema auto alumisi servi ja rattakoopa ümbrust, kuna tihtilugu on just need kõige porisemad. Pesemisel jälgi kindlasti ka seda, et hoiad pesupüstolit auto pinnast optimaalsel kaugusel. Auto ja pesupüstoli vaheline soovituslik kaugus on pesukohtade seinal olevates juhendites ka välja toodud.

Loputamine

Harjapesu vahušampooniga või aktiivvaht

Lõppviimistluseks tasub kasutada vaha ja loputada viimase pesuprogrammiga. Vaha tekitab autole kerge vett (ja ka mustust) hülgava kihi, mistõttu valgub vesi kiirelt auto kerelt maha. Lisaks annab vaha autokerele parema kaitsekihi mustuse vastu. Pärast vaha pealekandmist tuleks autole lõppviimistluseks

Sõltuvalt selvepesulast on kasutuses kas harjapesu vahušampooniga või aktiivvaht. Ainult kontaktivaba pesuga ei saa Eesti ilmastiku ja teeolude tõttu autole ladestunud mustust sajaprotsendiliselt kätte, mistõttu parima

Kui harjapesu (või survepesu, või aktiivvaht) tehtud, tuleb kogu mustus ja pesuained auto pealt puhta pehmendatud veega maha loputada. Loputamist on mõistlik alustada katuselt, et pesuga lahti tulnud mustus (ja pesuvahend!) ei voolaks juba loputatud pindadele. Suuremat tähelepanu peaks pöörama detailidele, kuhu pesuainet kipub kogunema (näiteks katuseraamid, ukselingid, küljeliistud, numbrimärgid, tagaluugi serv jne). Loputamisprotsess lõpetage alles siis, kui pesuainet ja mustust enam kuskil ei paista.

Läike- ja kuivatusvaha ning loputus osmoosveega

teha lisaloputus programmiga “Läigestamine” ehk loputus osmoosveega, mis on sisuliselt destilleeritud vesi, mis ei jäta kuivades sõiduki pinnale vee kuivamisjälgi. Et vältida raha raiskamist, on võimalik vajutada STOPP-nuppu, mis peatab pesuprogrammi, samas säilitab kliendi sisestatud raha. Kasulik on see siis, kui aine peab enne uue programmi kasutamist toimimiseks paariks minutiks autole jääma või on soov autost midagi võtta või pesula kasutusjuhendis järgmine programm või tegevus üle vaadata.

Kuivatamine Loomulikult saab kuivatamiseks vajalikud vahendid alati ise kaasa võtta, aga kui ilmad on juba külmemad, siis pole auto käsitsi kuivatamine õues kuigi meeldiv tegevus. Võrus aadressil Vilja 1 ja Tallinnas aadressil Järveotsa tee 20 asuvate AQUA selvepesulate kõrval on ka automaatpesula, kus on selvepesula kasutajatele mõeldes olemas eraldi kuivatusprogramm. Seal on võimalik lasta pestud sõidukil õhukardina all kontaktivabalt ära kuivada.

Automaatpesula Selvepesulaga koos paiknev automaatpesula on parim lahendus klientidele, kel parasjagu pole aega või soovi ise autot selvepesulas pesta. Samas pakuvad AQUA automaatpesulad kõige kiiremaid pesuprogramme, mille kestus on vahemikus 4–9 minutit. AQUA automaatpesulas täidab pesuautomaat pesuetappe täpselt samas järjestuses ja põhimõttel, nagu seda tuleb teha ka selvepesulates autot pestes. On olemas nii kontaktivabad pesuprogrammid, kus ei kasutata pesuharju, kui ka harjapesuga programmid. Esimesena kantakse sõidukile leotusaine, sellele järgneb survepesu ja alles pärast survepesu kasutatakse pesuharju koos šampooniga. Järgnevad loputus, vaha (ka poleerimine poleervahaga) ja kuivatus. Tallinna AQUA automaatpesulas on kolm pesuprogrammi koos

sõiduki põhjaaluse survepesuga. Sõiduki põhja alt pesemine talveperioodil on samuti vajalik ja selvepesulas seda teha on ülimalt keeruline. Seega saab auto automaatpesulas ohutult ja kerge vaevaga igast küljest puhtaks.

Erinevad maksevõimalused Selvepesulates on üsnagi tavaline, et pesu eest saab tasuda euromüntides. Aeg-ajalt tuleb aga ikka ette olukordi, mil pesulasse jõudes avastad, et kaasas on ainult pangakaart või paberraha. Kõikides AQUA ja Linnapesulates on kasutusele võetud erinevad makselahendused, et ka müntide puudumisel ei jääks auto pesemata. Pesula rahavahetusautomaadis on võimalik vahetada paberraha euromüntideks. Rahavahetusautomaadi juures on võimalik tasuda ka pangakaardiga, mis on tehtud imelihtsaks: valite pesukoha numbri ja summa ning maksate viipemaksega (ka kiip ja PIN-kood, kui viipemakse pole aktiveeritud) ja makse on kohe kliendi valitud pesukoha ekraanil. Lisaks on võimalik teenuse eest maksta Barkingu äpi vahendusel, kus pesuteenuse ostmiseks on vaja sisestada pangakaardi andmed. Barkingu äppi kasutades valib klient oma telefoni ekraanilt pesukoha ja summa ning juba saabki auto pesemist alustada. Mugav on Barkingu mobiiliäppi kasutada ka AQUA automaatpesulates, kus kliendid saavad sõidukist väljumata valida soovitud pesuprogrammi ja järgmisena avaneb uks. Kõik toimub kiirelt ja lihtsalt. AQUA ja Linnapesulate selvepesulad asuvad Tallinnas (Haaberstis, Veerennis ja Raadikul), Peetris, Keilas, Tartus (AQUA ja Linnapesula), Haapsalus (AQUA ja Linnapesula), Pärnus, Valgas, Viljandis, Võrus, Põlvas, Otepääl ja Jõhvis. AQUA automaatpesulad on Tallinnas Haaberstis ja Võrus.

Vaata ja uuri lisa aadressidel aquapesula.ee ja linnapesulad.ee.

LHV juht Madis Toomsalu:

kui vastutust tahta, siis seda ühel hetkel ka antakse 2016. aasta lõpust LHV Groupi juhtiva Madis Toomsalu (39) tee tippjuhiks pole olnud kõige tavapärasem ja etteennustatavam. Siiski pole tema sõnul midagi juhuslikku selles, et piisava pühendumisega tuleb ka tulemus ning kui vastutust väga tahetakse, siis seda ka saadakse. “Ebaõnnestutakse tihtipeale sellepärast, et loobutakse liiga vara,” ütleb Toomsalu. TEKST: UKU ADRIAN ILVES To o m s a l u s õ n u l t u l e b ü h i n e teekond igal ettevõttel koos leida ja läbi käia, juhi roll on vaid ettevõtte tegevusest lähtuvalt suunda näidata ja kaugemale valgustada. Kõiksugu suurte tunnustuste puhul tuleb alati juhist kaugemale vaadata. Seetõttu pole Toomsalu meelest midagi halba selles, kui juht ka tarkadelt alluvatelt teadmisi saab.

Kas konkursi „Parim juht 2022” finalistide hulka valimine ja selle võitmine tuli teile üllatusena? Kui oluline mõju sellisel välisel tunnustamisel on?

Eks alguses oli ikka natukene ootamatu, aga kuna LHVs töötab 700 pühendunud inimest, siis on see loomulikult tore. Klientidelt ja majast seest tulev tunnustus on Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

FOTO: JAREK JÕEPERA

muidugi veel toredam, aga välisena samuti. Siin on muidugi oht, et kogu asi kanaliseeritakse ühte inimesse. Mul seda soovi ei ole, sest reeglina peavad ettevõtte brändid üksikisikute omast kauem vastu. Seepärast olen tasakaaluks käitunud rõhutatult vastupidiselt ja hoolitsenud rohkem selle eest, et LHVs hierarhiad vähem rolli mängiks, ning oma ego veel rohkem tagaplaanile jätnud. Olgem ausad, igasuguste parimate ettevõtete ja juhtidega seotud nominatsioonid ning auhinnad vaatavad tihti minevikku ja olevikku. Ei saa aga uhkena loorberitele jääda, sest tulevik vajab samamoodi tegemist. Seega tore, et tegemisi märgatakse, aga peab vaatama, et tunnustus tippu ei tähistaks. Kokkuvõttes võtame seda kui komplimenti LHV senisele teekonnale suhete ehitamisel. Meil on nii klientide, aktsionäride kui ka oma inimestega eesmärgiks suhete kvaliteet.

Alustasite LHVs 2007. aastal aktsiaanalüütikuna, täpsemalt praktikandina. Kas täna on panganduses karjääri alustaval sarnase kogemuse ja haridusega noorel kergem või raskem? Miks?

Täna on raskem. 90ndatel oli kergem kui 2000ndatel, 2000ndatel kergem kui 2010ndatel ning 2010ndatel kergem kui praegu. Seda sellepärast, et organisatsioonid ja ettevõtted vananevad. Heaks näiteks

on meie enda äritegevus Ühendkuningriigis, kus taotleme pangalitsentsi. Seal on nõukogu ja juhatus ühises juhtkonnas ehk board’is, oleme sinna parajasti valimas täiendavaid liikmeid. Kõige nooremad kandidaadid on kümme aastat minust vanemad, nende 30–40 aasta pikkune töökogemus on muljet avaldav, aga tihti üsna kitsas. Selline seis iseloomustab tervet Lääne-Euroopat. Vananemise tõttu ongi raskem, ametikohad ja ettevõtted on stabiilsemad, inimesed on püsivamad. Seal on omad plussid, aga ilmselt ka miinused täiesti olemas.

Võimutahet pole tundnud ja olen ka aru saanud, et kuulsaks saamine ei ole samuti eraldi eesmärk. Aga konkurents hariduse, huvi ja noorte inimeste arvu tõttu?

Tolleaegne buum, kus kõik tahtsid majandust ja juurat õppida, on ammu muutunud. Aga isegi see on väiksem tegur. Heasse ettevõttesse – ja LHV hinnati hiljuti Top Tööandja uuringu põhjal Eesti parimaks tööandjaks – on tahtjaid alati palju. Mis puudutab pangandust laiemalt,

Toimetaja: Uku Adrian Ilves, uku.ilves@ekspressmeedia.ee Reklaam: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee

siis umbes 80% inimestest tulevad meile ilma eelneva valdkonna töökogemuseta. Oleme paljuski homsesse vaatav klienditeenindusele fokuseeritud ettevõte, kus otsest kogemust eeldavad pigem suuremate riskidega tegelevad valdkonnad, nagu ettevõtete laenudega seonduv ja riskijuhtimine. Panganduskogemust enamikul uutel inimestel olema ei pea ja majandusharidus annab eelise vaid üksikutes kohtades. LHV on olnud pank 12 aastat ja ma pole siiamaani ära harjunud, et töötan pangas. Näeme ennast tehnoloogiaettevõttena sama palju kui pangana.

Mis on tunnustatud tippjuhiks saamisel kõige olulisem? Kas on olnud tunne, et midagi tuli elus liiga kergelt või hoopis liiga raskelt kätte?

Nietzschel on amor fati kontseptsioon, mida võib tõlkida saatuse armastusena. Elu on tsükliline, liigub vahel üles ja vahel alla. Kui mõelda, et see ongi elu definitsioon, siis ma ei oska tagantjärele midagi kurta, kõik on sobinud. Muidugi, ajalugu tundes või ka praegust sõda vaadates on soovitatav kurtmisest üldse loobuda, suhtelisel skaalal on kõik väga hästi. Aga laiemalt, kui inimesed jahivad eesmärgina edu, ei pruugi see igakord eduni viia. Mul on olnud kuidagi äratundmine, et LHV on õige organisatsioon ja kui

Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

EDUKAS EESTI | JUUNI 2022 3

| Parim juht 2022 | pigem edu asemel vastutust tahta, siis kahtlustan, et seda hea meelega ka antakse. Vastutuse sisuna näed väärtusi ja põhimõtteid ning tead, et nendega saab positiivselt mõjutada väga paljude inimeste elu. Niipidi vaadates on minu teekond olnud pigem loogiline. Millal, kuidas ja kuhu, see sõltub juhuslikkusest ka, aga suund on taustal aimatav olnud. Võ i m u t a h et p o l e t u n d n u d ja olen ka aru saanud, et kuulsaks saamine ei ole samuti eraldi eesmärk. Juhtimisega kaasnevad ka tagajärjed, mis mulle aja jooksul enam huvi ei paku, aga millega on vaja ettevõtte kontekstis tegeleda.

Paljud juhid kasutavad enda iseloomustamiseks sõna “meeskonnamängija”. Kas peate end meeskonnamängijaks ja kuidas selle tähendust sisuliselt mõtestaksite? Ma ei ole seda sõna enda puhul kunagi kasutanud ja seepärast ei oska ma seda võib-olla ka defineerida. Mitte et see tingimata vale oleks, aga on tundunud … noh, selline lausetäitja. Loogiline on, et töö teevad ära inimesed ja igalühel on oma roll. Juhi roll on natukene ette mõelda, aga pärast tuleb ühine teekond ju koos leida, olgu selle ees

visionäär, taktik või mängiv treener. Küsimusele teistpidi vastates arvan ma, et ükski hea juhtimine meeskonnaga halba läbisaamist ei hõlma. Ühesõnaga, ühesõnaliste terminitega ma end liiga palju ei vaeva.

Edukate inimeste teekond on sageli kulgenud ebatavaliselt või juhuslikult, nagu teilgi osaliselt. Aga mis osa karjäärist on olnud täpselt plaanitud ja nii ka läinud?

Kui millelegi piisavalt pikalt pühenduda, siis asjad hakkavad juhtuma. Ajastus võib olla juhuslik, aga suund pigem mitte. Üldiselt tuleb oma soovidega ettevaatlik olla, need kalduvad täituma. Ebaõnnestutakse tihtipeale sellepärast, et loobutakse liiga vara. See kehtib erinevate erialade ja valdkondade puhul. Teadsin juba lapsena, et tahan saada majandusinimeseks, venna eeskujul. Päris juhuslik see ei olnud, aga kui vend oleks midagi muud teinud, oleksin võib-olla ka ise muu tee valinud. Nii see alguse sai ja viis hiljem LHVsse praktikale. See oli pikem püüdlus, mille pärast läksin isegi ülikooli tagasi ja kandideerisin uuesti läbi praktikaprogrammi LHVsse. Mul on mõned ülikoolid elus pooleli ka jäänud nii vale erialavaliku tõttu kui ka pärast sõja-

Madis Toomsalu rohepoliitika juhtkomisjonis 18.03.2022 väge, mil üks konkreetne ülikool tundus tagasi minnes liialt kerge. Ühel hetkel võtsin kätte ja tegin LHV kõrvalt õhtustel aegadel ja nädalavahetustel ära selleks ajaks juba kolmandas ülikoolis nii bakalaureuse- ja magistrikraadi kui ka mõned doktoriõppe ained. Kuusseitse aastat järjest käisin töö kõrvalt õhtuti ja nädalavahetustel uuesti koolis, reede ööd olid veel peod lisaks. Mõnikord, kui pidu

FOTO: JÜRGEN RANDMA / RIIGIKANTSELEI

hakkas juba kooli segama, siis kooli ei läinud.

Kuidas vältida LHV “suureks ja igavaks” pangaks muutumist? Mis aspektid eristavad LHVd teistest pankadest ka kümne ja kahekümne aasta pärast?

See on hea küsimus, me tegeleme sellega tegelikult iga päev. Suurimaks tahame aastaks 2032 kasvada, igavaimaks loodetavasti

Planeeri – vii ellu – analüüsi. LOO FINANTSANDMETEST UUS VÕIMALUS KOOS MEIEGA!

Juba 30 aastat Teiega! W W W. E F TA . E E

| Parim juht 2022 | mitte. Oht ju iseenesest on, sest inimeste arv kasvab pidevalt ning on surve muutuda aeglasemaks ja keerukamaks. Aga mis meid eristab ja mida peame meeles hoidma, et me pärineme ikkagi investeerimispangast. Sellise taustaga sa näed võimalusi laiemalt ning oskad neid ideaalis mõnikord ka ära kasutada. Protsessid on toredad, aga tulemus loeb. Meie puhul tähendab see loomulikult tehnoloog iat, selle kasutamise oskust ja parema teenuse ette rakendamist, mis tekitab innovatsiooni ja viimane siis taastoodab ennast. Aga eks selles valemis on ka vajadus organisatsiooni noorena hoida. Tuleb värvata uusi värskeid ja noori inimesi. Võibolla nende riskijulgus ja eluvaade on natukene teistes kohtades ja see loob hea tasakaalu ka edaspidi uuendusmeelne olemiseks.

Kas see peaks juhi enesehinnangut palju kõigutama, kui alluv temast mingis küsimuses selgelt targem on? Peaks küll enesehinnangut kõigutama ja palju, aga ülespoole. Kui on inimesed, kes on targad, läheb ka ettevõttel paremini. Kui ettevõttel läheb paremini, siis sa juhid head ettevõtet. Ma ei tea, kas

üldse teistpidi saakski. Kui oma ego tagaplaanile suunata, siis ongi tulemus võib-olla parem. Siin LHVs on päris mitu inimest, kes kunagi otse või kaudselt juhtisid mind, ja ega ma lõpuni kindel pole, et ma neile nüüd LHV juhi rollis olen sama palju tagasi andnud, aga loodetavasti on see ühistöö komplektina ise palju väärt. Mida suurem on ettevõte, seda vähem on üldse võimalik targem ja eraldiseisvalt kõigega kursis olla.

pikaajaliselt kõvasti kahjustada, kusjuures tänase inflatsiooni juures on välja võetud raha ka viiendiku võrra väiksema ostujõuga. Aga et mitte ainult kritiseerida, vaid ka lahendusi pakkuda – abi võiks olla tööandjapensionist. Üldiselt on meist jõukamates riikides lahendus ühel või teisel moel olemas. Olgu siis tegu n-ö

Te ei suhtunud teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisse just soosivalt. Mis võib olla selle kõige halvem pikaajaline mõju?

Teadsin juba lapsena, et tahan saada majandusinimeseks, venna eeskujul.

Asi ei ole isegi vabatahtlikkuses, vaid selles, et reform ei vastanud ühelegi olulisele küsimusele. Ehk mis saab tulevikus? Eesti pensionäride vaesusrisk on üks Euroopa suuremaid. See tähendab, et pensionile jäädes on pension võrreldes viimase palgaga üks madalamaid ning üksikute pensionäride arv suur. Kui võtta pensionisüsteemist raha vähemaks, siis tulemus ju halveneb. Tänases maailmas on julgeolek üks olulisemaid märksõnu. Sotsiaalne turvatunne on üks julgeoleku võtmesõnu. Reformi tulemusena sai see

teise samba analoogi või tööandjapensioniga, aga fakt on see, et riik ei suuda ise esimese sambaga väärilist pensionit pakkuda ja samal ajal pole tänaseks olemas ka muud varianti lisavahendite tekitamiseks. Praeguse skeemi järgi tähendaks mõistlik pension kindlat maksutõusu. Kokkuvõttes on pensionisüsteemi pikaaegne valem täiesti lahendamata ja ega suuri ja olulisi teemasid keegi alati lahendada ei julgegi. See on populismi abso-

luutne tipp, kus lõhkuda on lihtne ja lühiajaliselt häälipüüdev, aga kus pikaajalisi lahendusi pakkuda püüdes avastatakse, et see nõuab juba natukene mõttetegevust.

Kui tihti saate endale lubada päeva, kus töömeilidele üldse ei reageeri? Või olete ise loomuldasa hoopis vastupidisega harjunud?

Ennast piiranud ma ei ole, sest töö LHVs on endiselt vabatahtlik ja selle saatuse armastuse taustal on ju kõik hästi. Kiired vastused kellegi küsimustele aitavad vähendada seda, et hiljem keegi selle järgi ootab ja keegi omakorda tema järgi ootab. Olgem ausad, lõppude lõpuks jõuavad kõik meie tegevused alati kliendini välja ja kliendisuunaline kvaliteet on asi, kus ma olen üsna kompromissitu. See kvaliteet sisaldab ka kiirust. Ma ei harrasta endaga suheldes jõuga seatud piiranguid, asjatud piiride vedamised ei sobi. Distsipliin on vabatahtlik, mitte sunniviisiline. Samas toimib asi ka vastupidi – kui kodus mõtled tööle, siis tööl mõtled ka koduasjadest. Oluline on, et asjad toimiksid, ja see on lihtsalt erinevate stiilide küsimus. Minu puhul käivad töö ja hobi natukene ikkagi käsikäes.

| Parim juht 2022 | logistika, laenude intressimäärad. Jah, seal on oodata veel hinnatõusu jätkumist.

Mis tuleb esimesena mõttesse seoses hinnanguga valitsuse tegevusele?

Reaktsioon sõjale ja Venemaa agressioonile Ukrainas on olnud väga adekvaatne. Küll aga soovitan vähem korrata, et meil on turvaline – mõjub vastupidiselt. Ja teiseks – kuulusin valitsust nõustava rohepoliitika ekspertkogusse, mis ilmutas äsja ühe pikema raporti rohepöörde elluviimiseks vajalike tegevustega. See on ka valitsuse lehel kättesaadav, julgen soovitada lugeda. Sellega seoses on valitsus võtnud raporti koostajatega kolmneli korda erinevaid paaritunniseid istumisi. Ettepanekutesse on suhtutud tõsiselt ning mõnel juhul ministritega kohapeal kokku lepitud, millise tähtajaga mingeid tegevusi hakatakse ellu viima. See paber ärkab läbi nende kokkulepete ja tegevuste loodetavasti ka ellu. Siin võib küll tunnustada.

LHV finantsplaani avalikustamine

Olete öelnud, et juhtimiskoolitused proovivad juhte enamasti ühesuguseks muuta, st suunavad inimesi ühe ja sama meetodiga juhtima. Kas asi võiks olla hoopis nii, nagu öeldakse juristide kohta, et kaks juhti, kolm arvamust? Absoluutselt, eks erinevad ettevõtted vajavadki erinevaid arvamusi. Kes kasvab, kes kahaneb. Kes on kohalik, kes laieneb välisturgudele. Kes on reguleeritud sektoris, kes on loomingulises sektoris jne. Nii palju, kui on erinevaid juhte, nii palju on ka erinevaid inimesi. Loomulikult on seal mingid tüüpasjad all, mida valesti tehes kindlasti ebaõnnestud, aga üldiselt pole ma sellist terviklikku koolitust veel näinud, mida järgides kindlasti edu saadab. Samas ei taha ma juhtimiskoolituste osas kriitiline ka olla, need annavad üldiselt selliseid retsepte, mis kuhugi maani ära kuluvad, aga eks ühel hetkel tuleb retseptid endale ise luua. Mingil hetkel see standardiseerimine ja “pool lusikatäit soola” enam hästi ei toimi. Oleme ka enda jaoks valinud selliseid koolitusi, kus üldfilosoofilist ja inspiratiivset poolt on rohkem ning retseptikogusid vähem.

Mis on praegu pangandussektori kõige suurem pidur või pudelikael? Regulatsioonide rohkus ja see, et ega neid ei paista ka vähemaks jäävat. Ühel hetkel jõuti ka Euroopas järeldusele, et pangad ongi aeglased ja väheinnovaati6

JUUNI 2022 | EDUKAS EESTI

FOTO: TIIT BLAAT

lised. See ei tule mitte sellest, et nende ettevõtete omanikud ei soovi äri teha, vaid sellest, et ette on öeldud, kuidas äri teha võib. Paradoksaalsel kombel ei mindud seda lahendama aga seaduste kärpimistega, vaid uute regulatsioonide loomisega. Tekkis avatud panganduse kontseptsioon, mille kohaselt võivad ka muud ettevõtted, näiteks erinevad maksevahendajad, liidestuda panga infrastruktuuriga ning saada kliendi nõusolekul tema kohta infot eesmärgiga pakkuda paremaid ja kiiremaid teenuseid. See on näide sellest, kuidas osaliselt loobutakse panganduse enda vanade regulatsioonide ümberpööramisest ja tehakse uued regulatsioonid juurde, mis lihtsustavad järgmisi ärimudeleid. Kuna tehnoloogiline edasiminek LHV jaoks sobib, siis mõtlesime selliseid ärisid teenindama hakata. Täna teenindamegi maailma kõikidest pankadest ilmselt kõige rohkem finantstehnoloogia ükssarvikuid. Aga nagu ikka juhtub, siis tundub, et need uued ärimudelid peavad lõpptulemusel vastama pankade riskijuhtimise kõrgetele standarditele, mis muudab avatud panganduse eesmärgi lõpuks teostamatuks. Eks vaatame, kuidas see maailm areneb.

Millist kõige otsesemat mõju Ukraina sõda Eesti majandusele toob? Kas muutume investeerimise mõttes turistide ja välisettevõtete silmis vähem atraktiivseks riigiks? Eks ta puudutab turiste ka ja

ilmselt peaks näiteks EAS tegema turmismikampaaniad nende riikide suunal, millest meie julgeolek sõltub, olgu see siis USA või Kesk-Euroopa. Aga välisinvesteeringuid puudutab see raudselt. Kui mõelda, kas teha siia näiteks 30-aastane ja 60 miljonit eurot maksev energeetikavaldkonna investeering vastu Narva piiri, siis kas sa välisinvestorina teed? Kas pangad seda finantseerivad? Taolisi näiteid on ja tuleb juurde.

Kui millelegi piisavalt pikalt pühenduda, siis asjad hakkavad juhtuma.

Tavapärasemad näited on ikkagi need, mis puudutavad erinevate sisendhindade tõusu ja toormete kättesaadavust. Kuigi viimase osas on Eesti ettevõtted olnud superkohanejad ja täna me enam nii palju tooraine kättesaadavusest ei räägi. Me räägime küll hinnatõusust, aga mingid alternatiivsed kanalid toorme osas on leitud. Ehk asjad lähevad kallimaks. Toiduainete puhul on ilmselt täiuslik torm, kus korraga kallinevad kõik sisendhinnad, sh tööjõud, kütus, väetised,

Mida soovitaksite teistele juhtidele heade inimeste värbamisel ja nende hoidmisel?

Ma arvan, et mida mõõdad, seda saavutad. Meil oli ikkagi selge eesmärk oma inimestesse panustada ja kvaliteeti tõsta. Ma oleme seda mõõtnud seespidiselt, väliselt mõõdetakse meid nagunii ja värbamine on selle oluline osa. Värbamine taastoodab sama kultuuri, mis ettevõttes ees ootamas või mida soovitakse saavutada. Värbamise puhul ei tee me alati kiireid valikuid. Oleme üsna tihti natukene pinges, kui mingi koht on täitmata, aga otsime endiselt pigem kauem ja sobivat inimest. Ega siin mingit lihtsat valemit ei ole. Tuleb panustada aega, energiat ja raha ning teha hea värbamise nimel tööd. Mõnikord võtab see aega kümme minutit, teinekord pool aastat ja kümneid kohtumisi. Kui alguses kõik asjad hästi ära teha, on pärast sellevõrra vähem tegemist. Me panustame algfaasi oluliselt rohkem, samuti on meil sisseelamise nädalad, kus rääg ime uutele inimestele, kes ja miks me oleme, mida teeme ning milline on meie kultuur. Kasutame kõiki värbamise variante, väga palju sõltub ametikohast. Mingeid ametikohti on täna Eestis ikka keeruline täita, sest lihtsalt pole sellist haridust ja kogemust. Kasutame nii värbamisbüroosid kui ka täitsa tavalisi tööportaale ja sotsiaalmeediat. Siin midagi originaalset ei ole, pigem on märksõnaks laiapõhjalisus.

| AJALUGU |

LIKÖÖR, mis säilitanud oma algse loomuse Maailma gastronoomia ja kokteilikunsti ajalugu tunneb palju lugusid, kus põimuvad juhused, ootamatud kohtumised ning kirg ja tulemuseks on midagi, mis raputab. Üks selline lugu räägib sellest, kuidas Acapulcos kohtusid kuulus apelsiniliköör Cointreau, aromaatne tekiila, Ameerika seltskonnadaam ja John Wayne. TEKST: MARTIN HANSON Kes juba ära ei tundnud, siis selle kohtumise tulemusel sündis üks baarikultuuri kuulsamaid kokteile nimega Margarita. Kokteil, mille ümber on siiani liikvel palju legende, millest šnitti võttes valmistatakse baarides sadu erinevaid uusversioone ja ilma milleta on keeruline ette kujutada täiuslikku suvepuhkust. Kuid nagu juba mainitud sai, siis selleks, et 20. sajandi keskel oleks võimalik segada kokku see unikaalne kokteil, oli vaja sada aastat varem panna pudelisse legendaarne liköör.

Magusate ja mõrude apelsinide koorte ning parima kvaliteediga piirituse segamisel saadud läbipaistev naps jõudis müüki 1875. aastal. Kõik algas Prantsusmaal ... Cointreau Distillery asutasid 1849. aastal Lääne-Prantsusmaa väikelinnas kaks kompvekivalmistajast venda, Adolphe ja Édouard-Jean Cointreau, kes alguses kogesid edu oma kirsilikööri ehk guignolet’ga, mille järel hakati tootma ka läbipaistvat apelsinilikööri, mis sai nime meeste enda järgi. Magusate ja mõrude apelsinide koorte ning parima kvaliteediga piirituse segamisel saadud läbipaistev naps jõudis müüki 1875. aastal. Praegu müüakse aastas umbes 13 miljonit pudelit Cointreau’ likööri enam kui 150 riigis. “Olen seda likööri kirglikult uurinud. Tahtsin, et sellel oleks kristalli puhtus ja õrn peen maitse tänu apelsinikoorte magusa ning 8

JUUNI 2022 | EDUKAS EESTI

Foto: Cointreau

| AJALUGU | mõru ideaalsele kooskõlale,” kirjutas likööri kohta selle üks loojates Édouard-Jean Cointreau. Liköör on säilitanud siiani oma algsed karakterid – tasakaalustatuse ja kristallselguse –, mis on inspiratsiooni saanud joogi loonud visionääri nägemusest. Likööri olemus ja oivalisus seisnevad magusate ning mõrude apelsinikoorte põhjalikus valimises ja segamises, mis on Maison Cointreau’ meisterdestilleerijale Carole Quintonile usaldatud väga suurt põhjalikkust nõudev ülesanne. … ajalugu tehti aga Acapulcos Imeline liköör oleks võinud baarmenide ühe lemmikuna aastaid kogu maailmas ringi seilata, kui ei oleks olnud ühte naist, kes lõi oma lemmikjooke kokku segades endalegi teadmata kokteili, mis lükkas Cointreau’ maailma alkoholipüramiidi absoluutsesse tippu. See on lugu sellest, kuidas sündis kokteil Margarita. Algupärase Margarita lugu sai alguse 1948. aastal Acapulcos. Mehhiko rannik oli ametlikult muutunud rikaste sihtkohaks ja seda külastas tolle aja eliit – seda nii Mehhiko kui ka Ameerika poolelt. Margaret “Margarita” Sames, rikas Ameerika seltskonnadaam, kes oli tuntud kurikuulsate priiskavate ja ekstravagantsete pidude korraldamise poolest, vajas midagi ühe oma peo jaoks. Oli teada, et Margaret Samesi peod, mida külastasid rikkad ja kuulsad rahvusvahelised külalised ning millel olid sageli hoolikalt läbi mõeldud teemad, kestsid päevi. Just seetõttu tahtis ta ühte head

magusust, kergelt soolaga kaetud klaasiserv lisab aga kogu joogile elegantset hõngu. Algselt tunti kokteili lihtsalt joogi nime all, kuid sellest sai ametlikult Margarita, kui Samesi abikaasa kinkis naisele tema hüüdnimega kokteiliklaasid. Legendi järgi ei olnud Margaretil vähimatki kavatsust oma kokteili reklaamida, kuid tema mõjukad sõbrad – nende hulgas hotelliärimees Nick Hilton, filmitäht John Wayne ja Joseph Drown, Los Angeleses asuva hotelli Hotel Bel-Air omanik – armastasid seda kokteili nii väga, et levitasid sõna kokteilist edasi. Sinnamaani, et 22. veebruar on nimetatud ametlikult Margarita päevaks.

Foto: Shutterstock

Samuti ei ole võimalik ilma Cointreau’ liköörita saada hakkama ühelgi endast lugu pidaval kokteilimeistril, olgu siis kodus või baaris.

kokteili, mida päevasel ajal basseini ääres nautida. Loomulikult võttis ta ette oma kaks lemmikut alkohoolset jooki: Cointreau ja tekiila. “Margarita ilma Cointreau’ta ei ole oma soola väärt,” põhjendas Sames, miks valati sellesse kokteili just prantslaste liköör. Pärast arvukate variatsioonide proovimist jõudis Sames oma isikliku retsepti juurde, milles laimimahl tasakaalustab alkoholi ja likööri Foto: Cointreau

350 kokteili koostisosa Nüüdseks on algsest Margarita kokteilist saanud nii baaride kui ka kodude lahutamatu osa. Samuti ei ole võimalik ilma Cointreau’ liköörita saada hakkama ühelgi endast lugu pidaval kokteilimeistril, olgu siis kodus või baaris. Cointreau on osaline nii umbes 350 erinevas kokteilis. Neist aga kõige kuulsam on ikkagi tekiila, laimimahla ja soolaga segatud kokteil. Täiusliku Margarita valmistamiseks on vaja ainult nelja koostisosa: 30 ml Cointreau’d, 50 ml valget väga kvaliteetset tekiilat, 20 ml värskelt pressitud laimimahla ja soolaga kaetud klaasiserva. Samas on algse Margarita mitmekülgsus lõputu: segage kokteilipõhi enda lemmikteede, puuviljade, vürtside või sooladega ja klaasi voolab täiesti uus kokteil. Veebilehelt cointreau.com leiate üle 30 erineva Margarita retsepti! Foto: Cointreau

Margaret Sames

EDUKAS EESTI | JUUNI 2022 9

| Investeerimine |

Investeerima oleks pidanud hakkama juba eile Hajuta oma portfelli Väga oluline on oma portfelli hajutada regiooniti, eriti just praeguste sõjaliste sündmuste valguses. Üheks heaks indeksiks on VWRLi indeks, mis jälgib kogu maailma edukate ettevõtete käekäiku, sealhulgas ka näiteks tehnoloogiafirmasid, nagu Apple ja Microsoft. Hajutamine võiks toimuda ka sektorite põhiselt. “Kui tehnoloogiafirmadel ei lähe nii hästi, siis ühe osa investeeringutest võiks paigutada näiteks maavaradesse,” ütleb Luminori klienditeenuste juht Eestis Kaspar Kork. Heaks näiteks on maailmas toimuv rohepööre, tänu millele kaotavad teatud sektorite aktsiad lähiaastatel suure tõenäosusega investorite silmis oma atraktiivsuse. “Tõenäoliselt tasub tulevikus vältida ettevõtteid, mis saastavad keskkonda, ja eelistada neid, mis on rohkem orienteeritud keskkonnasäästlikkusele ja rohetehnoloogia kasutuselevõtule,” soovitab Kork. Seega on väga tähtis suunata pilk tulevikku ja analüüsida olukorda pikemas perspektiivis kui tänane päev või käesolev aasta. Foto: Shutterstock

Igasugune jutt oma raha investeerimisest tekitab paljudes inimestes segadust. Jõud raugeb juba siis, kui hakatakse rääkima tootlustest, riskidest ja sellest, kui palju kulub aega oma portfelli haldamiseks. Samas on ainus viis saavutada finantsvabadus panna oma raha enda heaks tööle. TEKST: MARTIN HANSON Delfi podcast’is “Rahatarkus” rääkis LHV vanemmaakler Nelli Janson, et investeerimisel on üks põhiline reegel: investeerimisega oleks pidanud alustama juba eile. Kuid nagu maakler ütleb, siis hilja ei ole oma raha paremaks kasutamiseks kunagi, tuleb vaid teha selgeks mõned põhialused, lasta lahti paarist stigmast ja hakata lihtsalt pihta. Kasvõi üheeurose investeeringuga. “Kaugele on jäänud need ajad, kus investeerimine tähendas vaid aktsiate või fondiosakute ostmist, kus investeerimise alustamiseks 10

JUUNI 2022 | EDUKAS EESTI

oli vaja suuremat summat raha. On loodud palju investeerimislahendusi, kus saab investeerimist alustada kasvõi ühe euroga. Investeerimine on pandud kokku säästmisega – iga kuu kannad püsimaksena kindla summa oma portfelli ja kõik. Loomulikult on võimalik investeerida ka juba olemasolevaid summasid,” lisab Janson. Nagu maakler ütleb, siis iga inimene suudab leida oma igakuistest sissetulekutest või väljaminekutest need eurod, mis võiksid pigem minna investeeringuks kui lihtsalt ära kuluda. Ning isegi kui turud ei ole soodsad, portfell ei kasva või isegi pisut kahaneb, on inimesel ikkagi rohkem raha, kui oleks siis, kui oleks selle niisama ära kulutanud.

seda planeerima, nägema kohti, kust saab kokku hoida. Siit on vaid väikene samm oma igakuise eelarve loomiseni, mis on alati hea plaan,” räägib Janson. Investeerimisega alustamisel tuleb aga lasta lahti paarist olulisest stigmast. Esimene neist on arusaam, et investeerimine on keeruline ja sellele kulub palju aega. Jansoni sõnul on huvi korral võimalik veeta pikki päevi oma investeeringuga tegeledes ja ajada ka portfell keeruliseks, kuid selleks ei ole vajadust. “Tegelikult tulebki anda oma raha juhtimine professionaalide kätte, kes tunnevad turgu, kes oskavad näha ja hajutada riske. Sellel on oma hind, kuid võrreldes

Mõtteviisi muutus “Investeerimine on ülimalt oluline ka selleks, et saada teada oma tegelik rahaline seis, et tekiks üldse pilt sellest, millised on reaalsed igakuised sissetulekud ja millised väljaminekud. Investeerimisega alustamisel toimub täielik mõtteviisi muutus – inimene hakkab hoolima oma rahast, hakkab seda lugema,

Investeerimine on pandud kokku säästmisega – iga kuu kannad püsimaksena kindla summa oma portfelli ja kõik.

Allikas: raha.geenius.ee

tõenäolise tootlusega on kulud väikesed,” räägib maakler. Stressi vältimine Teine tegevus, millest tuleb lahti lasta, on paaniline huvitundmine oma portfelli vastu. See ei vii Jansoni sõnul eriti kuhugi, kui iga päev või nädal oma seise jälgida. “Vaatama peab suurt pilti, pikka plaani, aasta ja aastakümnete plaani. Parim idee on panna oma investeeringule eesmärk – korteri ostmine, pensionipõlveks kogumine jne. See tähendab seda, et turbulentsed kuud, aastad ei mängi pikas plaanis rolli. Kui vaadata kõikide fondide aastakümnete tulemusi, siis on need kõik plussis. Ei tohi hakata esimese languse peale jalga väristama ja tõusu peale raha kulutama,” lisab Janson. Turud liiguvad, garantiisid ei ole, kuid laias laastus – pikas vaates – liigub karavan ikkagi ülespoole. Igaüks meist soovib muretumat tulevikku, kuid seeme selleks tuleb panna mulda nüüd. Leidke oma kuludest need, mida pole vaja teha, ja pange oma raha kasvama.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

| Ettevõtlikud eestlased |

5 Eesti mõjukat ja ettevõtlikku naist

ANN RUNNEL Ann Runnel on ettevõtte Reverse Resources asutaja. Reverse Resources on iduettevõte, mis võitleb rõivatööstuse jääkidega ja heidab valgust tekstiilijääkide tegelikule hulgale. Ettevõte on olemuselt SaaS-platvorm ja annab rõivatootja-

“Kui tahad minna kiiresti, mine üksi. Kui soovid jõuda kaugele, mine koos teistega.” Fo t o : E rl

S im

son

d KAROLI HINDRIKS Karoli Hindriks on põneva ettevõtte Jobbatical looja ja tegevjuht. Ettevõte sai alguse juba 2014. aastal ja tegeleb tööhõive lihtsustamisega, lahendades migratsiooniprobleemi, mis tihtipeale takistab ettevõtetel välismaalt töötajaid leida. EU-Startups on Karoli nimetanud mitu aastat järjest üheks 50 mõjukamast naisest Euroopa idufirmade maastikul. Kusjuures, Karoli alustas ettevõtlust juba 16-aastaselt!

aub

rahvusvahelisi arendus- ja koolitusprojekte, mis on kõik mõeldud naisjuhtidele. Ta on vaieldamatult üks naisi, kelle eeskuju ettevõtluses järgida.

Št

Fot o

r ESTER EOMOIS Ester Eomois on juhtimisvaldkonna ekspert, EBSi juhtimise ja tulevikutöö õppejõud. Peale Eestis ja mujalgi teadmiste jagamise on Ester Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) president ja tegeleb globaalse telemeditsiiniplatvormi Viveo arendamisega. Ester on pühendanud suure osa oma karjäärist sellele, et inspireerida naisi ettevõtlikkusele ja aidata naistel jõuda “esiritta”, kus tuleb küll palju panustada, aga saab ka palju tagasi. Ta korraldab Eesti ja

Fot o

“Iga 5–10 aasta tagant tuleb oma tööelus edasi liikuda, muidu jääd oma mugavustsooni ja maailm jookseb sust mööda.”

epp

“Me oleme tegelikult kordades tugevamad, kui esialgu arvame. Aga selle teadasaamiseks tuleb riskida.”

tele oma lahendustega rohkem läbipaistvust tootmisjääkide vallas. Ann on pühendunud keskkonnasäästlikkusele, oma ettevõtte kaudu näitab ta, kuidas ettevõtlusmaailm saab keskkonda hoida.

“Julge ebaõnnestuda, ära anna alla.”

tja

KRISTEL KRUUSTÜK Fo t o: Kr is Kristel Kruustük on noor inspireeriv ettevõtja, kes lõi koos abikaasaga tarkvaratestimise ettevõtte Testlio. Ettevõtte arendamise kõrval pingutab Kristel selle nimel, et teisedki naised astuksid sammu tehnoloogiamaailma poole ja alustaksid ettevõtlust.

TEKST: VIKTORIA KRUSENVALD

Eestis on palju ettevõtlikke ja tegusaid naisi. Financer.com valis esiletoomiseks need, kes on oma tegevusega nii viimastel aastatel kui ka pikema aja jooksul silma paistnud, inspireerides enda eeskujuga paljusid oma ideid ellu viima ja äri alustama.

Fo t o : P riit

S KAIDI RUUSALEPP F u n d e r beami kaudu saavad paljud kasvuettevõtted tuule tiibadesse. Aga tänu Kaidi Ruusalepale ongi Funderbeam üldse olemas. Kaidi on Eesti esimene IT-õiguse jurist ning töötanud ka Tallinna Börsi ja Eesti Väärtpaberikeskuse juhina. Selle aasta jaanuarist on Kaidi ka Eesti Asutajate Liidu president.

“Komistamine kuulub ettevõtja elu juurde.”

5 Eesti mõjukat rahamaailma suunamudijat

ko va

“Sihtige kõrgele, tegutsege nende eesmärkide nimel, katsetage, opti-

“Ei ole ühte ja õiget viisi, kuidas olla õnnelik või edukas.”

Fo t o: P riit

son

S MADIS MÜÜR Madis Müür on silma jäänud ee l kõ i g e iduet tevõtetesse investeerimise poolest. Madise veebileht rahaasjad.ee on oluliseks finantsvaldkonna infoallikaks paljudele, kes huvituvad investeerimisest. Madis on ka tegija pokkerihai. Koduleht: rahaasjad.ee

“Finantsplaneerimisega tegelemine nõuab harjumist ja harjumuste tekitamine vajab alguses distsipliini.” im

: V l a d i s l a va S n

Fo to : J a a nu s

e KRISTI SAARE Kristi Saare o n ü k s kõ i g e jälg itavamaid Eesti investoreid. Õpetajana töötanud Kristi õppis investeerima omal käel, alustades aastal 2012, kui ta tegi esimese 10-eurose investeeringu ühisrahastusse. Praeguseks on Kristi jõudnud finantsvabaduseni – ta ei käi enam palgatööl, on raamatu “Kuidas alustada investeerimisega” autor ja viib läbi rahatarkuse koolitusi. Kristi edu on suurepärane näide sellest, et absoluutselt iga inimene saab investeerimisega tegeleda. Instagram: @kristiinvesteerib Koduleht: kristiinvesteerib.ee

tin

JEKATERINA TINT Jekaterina Tint on rahatarkuse treener, investor ja küla-

to Fo

meerige, vajadusel ärge kartke pivotit teha ja ärge unustage regulaarselt ka eesmärke oluliselt, 10x tõstmast! Ja kindlasti nautige teekonda!”

“Eelarve pidamine on kui igaõhtune hambapesu – tüütu, kuid hoiab ära ootamatud augud.”

“Ärge muretsege niivõrd, KUHU investeerida, vaid pigem, et oleks rohkem kapitali, MIDA investeerida.”

lisõppejõud Mainoris. Rahatarkusi kajastava blogi kirjutajana korraldab Jekaterina samateemalisi koolitusi ja töötubasid, soovi korral ka erakoolitusi, seda ka Zoomi kaudu. Instagram: @moneysmarterme Koduleht: moneysmarterme.eu

Fot o : A n d

res KATI P VOOMETS Kati Voomets on Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht ja populaarse Kogumispäeviku eestvedaja, mille kaudu on ta andnud eestlaste rahatarkuse pagasisse koguka panuse, kasulikke nõuandeid jagab ta ka Instagamis. Instagram: @katigarahatargaks

iit

aat

TEKST: FINANCER.COM

JAAK ROOSAARE Jaak Roosaare on üks Eesti investeerimisvaldkonna juhtf iguuridest, kes alustas investeerimise teemalist blogi juba aastal 2005. Jaak on välja andnud mitmeid investeerimisteemalisi raamatuid, nende hulgas populaarne “Rikkaks saamise õpik”. Praeguseks on tema raamatute nimekiri täienenud, seda isegi lastele mõeldud rahatarkuse raamatuga. Facebook: @jaak.roosaare Koduleht: roosaare.com

Financer.com pani kokku 2022. aasta Eesti kõige mõjukamate raha- ja investeerimismaailma suunamudijate nimistu. Need inimesed annavad oma igapäevase tegevusega suure panuse eestlaste rahatarkusesse ning aitavad meil paremaid rahalisi otsuseid teha.

Fot o

EDUKAS EESTI | JUUNI 2022 13

| SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA |

Edukad ettevõtted,

EDUKAS EESTI! AS Schöttli Keskkonnatehnika on Šveitsi juurtega Eesti omanike ettevõte, mis tegeleb joogi-, tarbeja reovee puhastusseadmete projekteerimise, müügi, paigalduse ja hooldusega. 1996. aastal Eestis tegevust alustanud ettevõtte asutasid Šveitsi firma Schöttli AG omanik Theodor Schöttli ja Christina Jörg, kes tuli Eestisse tagasi 1996. aastal. „Saksamaa, kust ma tulin, aitas ehitada maju Eestist välja viidavatele vägedele, kuhu oli vaja reoveepuhasteid – see oli päris algus,” meenutab Christina Jörg. Esindatakse tuntud Saksamaa, Šveitsi, Prantsusmaa, Belgia, USA ja teiste juhtivate tööstusriikide kaubamärke, kel aastatepikkune kogemus keskkonnatehnoloogia tootmisel. „Meie eeliseks on meie suur partnerite võrgustik Lääne-Euroopas, tänu millele me leiame lahenduse igale probleemile, kasutades sealhulgas ka selliseid tehnoloogiaid, mille kohta Eestis ehk veel kogemusi pole – siin on keskkonnateemadega tegeletud intensiivsemalt alles üheksakümnendate aastate algusest,” ütleb Jörg.

Pole mõistlik iga kord jalgratast uuesti leiutama hakata, vaid on mõistlikum tugineda teiste kogemusele,” kinnitab Tarmo Juhanson, ettevõtte juht ja üks uutest omanikest.

25 aastat tagasi oli Eesti ettevõtluskeskkond hoopis teine. Seda mitmes mõttes. Theodor Schöttli toetas Eesti Rohelise Risti organisatsiooni, et veekäitlusega seotud teadmisi siin laiemalt levitada. Peaminister oli siis Mart Laar ja ettevõtlus alles kogus jõudu. „Paljud tulid välismaalt Eestisse tagasi ja valitses eufooria – taheti riiki muuta ja oma panus anda,” 14

JUUNI 2022 | EDUKAS EESTI

Vaivara ohtlike jäätmete jaama veetöötlus, kus raskemetallide ja ohtlike ainetega rikastatud vesi muudetakse tahkeks ja leostumatuks plokiks. räägib Jörg. „Tollane keskkonnaministeeriumi kantsler Rein Ratas sõitis meiega mööda Eestit ringi ja mõtles kaasa, kuidas asju paremini teha,” meenutab ta, et siis oli keskkonnaministeerium abiks ja ka ühiskonnas laiemalt valitses soov asjad liikuma saada.

Viimase kümne aastaga on juurde tulnud palju ebavajalikku bürokraatiat, lisab Juhanson.

Ma saan aru, et bürokraatiat on teatud mõttes vaja, aga kiirenevas tempos on kasvanud just jabur paberimajandus, paber paberi pärast.” Jörg nõustub, et bürokraatiat on tõesti liialt palju. „Me tegeleme keskkonnavaldkonnaga, kus

tegutseb mitu sarnase nimega institutsiooni: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnainvesteeringute Keskus, millede labürindis on keeruline orienteeruda.” „Praegu pole Eestis suudetud luua piisavalt atraktiivset ettevõtluskeskkonda, kuhu tahetaks investeerida,” arvab Jörg. Schöttli hüüdlause ütleb „Väärtusta vett ja väärtusta elu”. „See ongi minu arvates meie 25 aasta töö tulemus, et me väärtustame rohkem vett,” kinnitab Jörg, et pole sugugi iseenesestmõistetav, et kraanist tuleb puhas vesi, vaid selle nimel on tehtud palju tööd. „Oleme oma tööga muutnud maailma paremaks ja puhtamaks. Protsess teadvustada keskkonna olulisust ja puhta vee väärtust on kasvanud koos meiega. Ma ei taha öelda, et meie ainuisikuliselt oleksime selle taga, aga kindlasti oleme aidanud sellele kaasa, see on minu õigustus, kui mõtlen oma elu mõtte üle,” peab Jörg tehtud tööd väga oluliseks.

Ka suhtumine reoveesse on Juhansoni hinnangul 25 aastaga teinud kannapöörde. „25 aastat tagasi oli Eestis veel tavaline, nagu täna kohati Venemaal, et laseme auku ja august pumpame jõkke ja ongi kogu töötlus.” Juhanson ütleb, et viimase 25 aasta jooksul on olnud muutus selles osas 180 kraadi. „Tollal, kui kuskil toruotsas kasvasid hundinuiad või vohas palju vetikaid, ei huvitanud see kedagi.” Schöttli abiga on valminud üle 200 reoveepuhasti ja kaetud enamvähem kõik Eesti alevikud ja väikelinnad. Sama palju või rohkemgi veel on valminud joogiveepuhastussüsteeme. „Ühisveevarustus ja kanalisatsioon on Eestis enamvähem igal pool välja ehitatud. Meie projekte on olnud Hiiumaast Valgani ja Narvani välja, Tallinna ümbrusest rääkimata,” ütleb Juhanson, kelle sõnul see polnudki nii väga ammu, kui ehitati Laagri keskasula pumplat aastal 2010. Nüüdseks on jõutud alla 2000 inimesega asulateni, kus käib samuti usin torustiku ja puhastite väljaehitamine.

| SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA | See omakorda tähendab ettevõtte jaoks vajadust mõelda, mis saab edasi. „See on meie jaoks tõsine mõtlemise koht, et kuhu edasi, kui kõik on nii väikeses kohas nagu Eesti juba tehtud,” ütleb Jörg, et mõeldakse nii uutele turgudele kui ka toodetele. „Vana rasva pealt enam lasta ei saa. Üheks uueks suunaks on meie jaoks prügilatehnika. Samuti oleme püüdnud arendada uusi turge ja tootesuundi, mis tavapärase reoveepuhasti või veetöötlusjaama mõistega piiritletud pole. Näiteks oleme rajamas biogaasijaama Tartusse ühele õlletootjale ning haisutöötlust Kohtla-Järvel. Turgude mõttes on kindlasti huvitavamad turud need, kus pole veel piisavalt vajalikke kogemusi ega tehnikat, et oma prügi või reostust töödelda või taaskasutada. Samuti on huvitavad riigid need, kus on reovee- ja veetöötluse pool väga ammu rajatud ning need vajaks põhjalikku uuenduskuuri, näiteks nagu Rootsi,” lisab Juhanson Schöttli jaoks on läbi aegade olnud tehnoloog ia kõige alus. „Soovime pakkuda võimalikult efektiivset tehnoloogiat, samas kui meil on riigihangete kriteeriumiks madalaim hind ja pakkuda head asja madala hinnaga on väga keeruline.” Juhansoni sõnul on see olnud kompromisside küsimus, kuidas mitte minna tarnijate kvaliteedis alla, vaid hoida Saksa ja Šveitsi juuri – siiamaani tuleb palju Schöttli pakutavate tehnoloogiate koostisosadest Saksamaalt, Hollandist ja Belgiast, kuid omajagu seadmeid valmistatakse ka Eestis. Samas keskkonnateema on kõikjal maailmas endiselt väga aktuaalne, kuigi probleemide tasand on ehk muutunud. „Kui siiamaani oleme tegelenud peamiselt tavapärase reoveekäitlusega või lihtAruküla reoveejaam

salt joogivee puhastamisega, et kraanist tulev vesi ei oleks väga rauane ja mangaanine, siis praegu on aktuaalseks muutunud mikroplastiteema,” toob Juhanson näiteks, et keskkonnateema on üks asjadest, mis kunagi „valmis” ei saa. „Uued trendid on kindlasti turul olemas, nüüd on lihtsalt küsimus selles, et meie jaoks sõltub kõik rahastusest ja sellest, millal leiab riik, et see on nii oluline probleem, et sinna tuleks raha panustada, sest loota sellele, et iseenesest midagi juhtuks, pole mõtet.” „Üks asi on loosungid, kui oluline on keskkond, ja teine asi on reaalne elu,” nõustub Jörg, et sõnad ja teod käivad tihti eri radu. Tema sõnul on väga kahju ka sellest, et Eestis rohelisel liikumisel sedavõrd vähe kõlapinda on. „On natukene naljakas, mida Eesti rohelised teevad – kui mõni puu võetakse maha, jooksevad puukallistajad kokku, aga tegelikult on meil näiteks tõsiseks probleemiks ravimijäägid reovees, kust need võivad sattuda joogivette ja toiduainetesse ning sellega mõjutada inimeste tervist ja ka keskkonda. Oleks vaja seda probleemi täpsemalt kaardistada ja kasutada tehnoloogiat, millega ravimijäägid eemaldada, aga selle jaoks hetkel raha ei ole,” toob Jörg välja, et selle aasta Keskkonnainvesteeringute Keskuse veemajanduse programmi eelarveks on 5,2 miljonit eurot, samas kui näiteks Antsla-suuruse koha reoveepuhasti väljaehitamiseks kulus ligikaudu 2 miljonit eurot. „Viis miljonit on väga väike summa, mis näitab, et tegelikkuses keskkonnateema pole prioriteetne ja vee-ettevõtted peavad leidma ise tegutsemiseks rahastust, mis pole keskkonnaprogrammidega seotud.” „Eesti roheline liikumine ei ole oma töötavat strateegiat veel leidnud,” arvab Juhanson, kelle sõnul pole

Neeme küla veetöötlusjaam

Porkuni reoveepuhastusjaam

Eestis sellist jõudu, kes esindaks jõuliselt keskkonnateemasid ja kellel oleks sõnaõigus ja keda võetaks ka kuulda. „See, mis toimub, on toimunud sellepärast, et Euroopa Liit on öelnud, et peab seda tegema, et peab olema rohepööre. Aga ei ole kohalikku poliitilist tahet, vaid kogu aur läheb hoopis millelegi muule,” ütleb Jörg, et Eesti rohelised on paraku margi-

naalne liikumine, mis on hämmastav, sest arenenud riikides, nagu näiteks Saksamaal, on nad olnud paljudes valitsustes ja nende valijaskond on suur, sest keskkond puudutab igapäevaselt ju meid kõiki. Tegutsemisaastaid on tänaseks kogunenud juba 25 ning Schöttli on jätkuvalt tugev ja innovatiivne ettevõte ka järgmised 25 aastat. Käsikäes poliitikatega saame muuta oma keskkonda puhtamaks ja rohelisemaks.

Rohepööre on meedias väga palju kõlapinda saamas ja diskussiooni all olevate teemade ring on lai, seega kindlasti oleme selles osas väga lootusrikkad, et ka reaalsed keskkonnaalased probleemid leiaks lahendamist,” ütleb Jörg.

EDUKAS EESTI | JUUNI 2022 15

RENOVEERIME JA EHITAME Pärnu mnt 105, Tallinn info@estlander.ee tel 5191 9352

| CF&S ESTONIA |

CF&S Estonial täitus 25 aastat edukat tegutsemist Logistikaettevõte CF&S Estonia tähistab sel aastal oma 25. sünnipäeva. Tegevjuht Tiit Arus rõhutab, et ettevõtte edu vundament on arenemine koos oma klientide, professionaalse kollektiivi ja tugevate partneritega.

1997. aastal seitsme töötajaga alustanud Eesti ettevõte kuulub endiselt samadele omanikele, kuid annab nüüd tööd juba kahesajale inimesele kümnes riigis. Et tevõt te tegevusala pole veerand sajandi jooksul muutunud, küll aga märkimisväärselt laienenud ja muutuvate aegadega arenenud. Viimase viie aasta jooksul on avatud kontorid Soomes, Hollandis ja Poolas, lähiajal on plaanis laieneda Saksamaale.

Kõiki kliente ootavad personaalne teenindus ja täisteenusena isiklikult talle välja töötatud logistikalahendused. Valdkonna turuliider CF&S alustas ekspedeerimisega konteiner- ja autovedudega, nüüdseks on teenuste portfell aga oluliselt laienenud ning klientidele pakutakse kõiki logistikateenuseid. Kaubad liiguvad merel ja maanteel, raudteel ning õhu kaudu. Tehakse ülegabariidilisi vedusid, lisaks on ettevõttel oma tolliagentuur ja 14 000 m 2 laopinda. Ettevõte on turuliider konteinervedudes ja laevade agenteerimises. Konteinervedusid korraldab CF&S üle maailma. Kuna koostööd tehakse konteinervedu tegevate suuremate ookeaniliinilaevadega, suudetakse pakkuda klientidele paindlikkust laevakohtade ja ajagraafiku osas ning täielikku valikut standard- ja erivarustust. Laevade agenteerimist pakub CF&S kõigis Eesti sadamates ja

teeb koostööd paljude suuremate laevaomanikega. Tellimusi ja teenuseid jagub aga kõigile transpordiliikidele. Euroopa Liidu riikide vahel liiguvad kaubad sagedamini maanteedel, Aasia-suunaline logistika toimub peamiselt meritsi, aga samuti raudteel. Töökorraldust hõlbustab CF&S-i oma raudteeveerem. Palju kaupu veetakse Hiinast, kust CF&S on suutnud tänu usaldusväärsetele partneritele ja pikaajalistele kliendisuhetele tagada tarned ka kõige keerulisematel aegadel. CF&S kuulub BMLG Gruppi, mille teised ettevõtted, sh sadamad, annavad tugeva eelise operatiivseks logistikakorralduseks. Pikaajaline visioon Tiit Arus märgib CF&S Estonia AS-i sünnipäevast rääkides, et soovib nii klientidele kui ka töötajatele toredat koostööd ka järgmiseks 25 aastaks, ning rõhutab, et ettevõtte kindel plaan on areneda ja kasvada, seda nii Eestis kui ka teistes riikides, kus tegutsetakse.

Sarnaselt kogu Euroopaga on rohepööre ja senisest suurem digitaliseerimine olulisteks teemadeks ka CF&S-i juhtimises – üha enam püütakse liikuda maanteelt merele ja raudteele. Ka üha suurenev digitaliseerimise maht on suund, mis iseloomustab nii maailma kui ka Eesti logistikaäri. Tiit Arus nendib, et kui tänapäeval toetub 80% pangandusest infotehnoloogilistele lahendustele, siis logistikas see nii valitsev trend pole, kuid siiski minnakse aina enam üle digilahendustele. „Kliendid soovivad sageli mõlemat – nii reaalajas kaupade teekonda jälg ida kui ka reaalse veokorraldajaga suhelda,” arutleb ta ja nendib, et järelikult tulebki töökorraldus hoida selline, et suudetaks pakkuda mõlemat.

EDUKAS EESTI | JUUNI 2022 17

| Tulevikuametid | Kuigi 1980ndate ulmefilmides ennustati, et 2022. aastal sõidame juba lendavate autodega, pole inimkond päris nii kaugele veel jõudnud. Selles artiklis toome esile tulevikutehnoloogiad, mis maailmakorraldust lähiajal muutma hakkavad (või juba muudavad). Kindlasti tasub kõigil ettevõtlikel inimestel mõelda, mis mõjutab tulevikus inimeste käitumist ja tarbimisharjumusi enim. Nii mõneski kategoorias on väiksel Eestil kõik eeldused globaalsel turul tippu jõuda, nii et kõrvad kikki! Foto: Shutterstock

Tulevikutehnoloogiad, mis muudavad maailma Tehisintellekt (artificial intelligence) Robotid pole enam ammu kohmakalt liikuvad metallihunnikud ja tänu tehisintellektile ootavad meid tulevikus ees suured muutused. Häälkäsklustele reageerivad koduabilised, nagu Alexa ja Siri, on tulevikutrendide teerajajad. Tehisintellekti abil suudavad sellised süsteemid infot koguda ja analüüsida ning aja jooksul üha uusi oskusi õppida. Tehisintellekti majanduslikku kasutamist näeme nutimaailmas juba praegu (nt Facebooki või Google’i reklaamisüsteemides, mis analüüsivad inimeste tarbimiskäitumist), kuid ei maksa unustada ka füüsilisi abimehi. Ilmselt on paljudel juba kodus tolmuimeja, mis kindla süsteemi järgi põranda tolmust puhtana hoiab. Siit pole enam raske ette kujutada roboteid, kes meie eest kokkavad või võtavad enda kanda hoopis ohtlikumad tööülesanded, näiteks tuletõrjumise. Ajuga juhitavad kontrollerid Kujutage ette, kui saaksite hiirega klõpsamise või puldiga juhtimise asemel teha samu asju lihtsalt neile mõeldes. Või kui oleks olemas ajuga integreeritud muusikaprogramm, mis paneb automaatselt vibreerima kõige kuumemad rütmid, ilma et peaksite kandma kõrvaklappe ... Kõlab uskumatult? Tege18

JUUNI 2022 | EDUKAS EESTI

likult sellega juba tegeletakse. Siinkohal peab ära mainima innovatsioonikuninga Elon Muski, kelle leiutis Neuralink on pisike kiip, mis sisestatakse inimesele otse koljusse ja mille saab ühendada arvutiga. Peale kõikvõimalike meelelahutuslike kasutusviiside tahab Elon Musk kiibi abil ravida ka siiani ravimatuid haigusi – pimedad nägijaks ja kurdid kuuljaks!

Kujutage ette, kui saaksite hiirega klõpsamise või puldiga juhtimise asemel teha samu asju lihtsalt neile mõeldes. 3D-printimine 3D-printimine ei tundugi tegelikult teab mis värske innovatsioon, aga tegelikult on valdkond veel lapsekingades. Asi võtab lähitulevikus üles üha suuremaid tuure ja hakkab maailma muutma paljudes valdkondades. Kindlasti on paljud näinud väikeseid kujukesi või kaunistusi, mida igaüks, kel on kodus printer, endale lauale panna saab. Isegi autoosade 3D-printimine on üsna levinud ega pane enam kulme kergitama. Suurima arenemis-

ruumiga valdkond on aga meditsiin, kus arendatakse 3D-prinditud inimorganeid, mis toimiksid koos rakkudega. Mõelda vaid, milline mõju on sel organidoonorite järjekordadele! Aga mõeldes veel suuremalt – tehnoloogia arenguga käib ju kaasas ka majutusprobleem. Juba on Hiinas 3D-prinditud terve kortermaja ja edaspidi kavatsetakse seda ehitusviisi üha rohkem kasutada. Kõige suurem mõju avaldub muidugi ehituskulude järsus kukkumises. Virtuaalreaalsus Arvutimängude sõbrad on v i r t u a a l rea a l s u s e g a k i n d l a s t i juba kokku puutunud – paljud mängud kolivad reaalselt kogetavasse virtuaalreaalsusesse. Aga kui mõtleme kohmakatest “päikeseprillidest” kaugemale, võime näha selle tehnoloogia laialdasi võimalusi. Kujutage ette, et peate remontima oma automootorit. Selle asemel et viia see mehaaniku juurde või otsida YouTube’ist õpetusvideoid, panete ette spetsiaalsed prillid või läätsed, mis analüüsivad mootorit lihtsalt peale vaadates ja leiavad probleemi kohe üles. Virtuaalreaalsus jõuab kindlasti ka reklaamimaailma ja liigub üha personaliseerituma sisu poole. Kui praegu näitab Facebook reklaame, mis kattuvad teie huvidega, siis virtuaalreaalsuse abil

Virtuaalreaalsus jõuab kindlasti ka reklaamimaailma ja liigub üha personaliseerituma sisu poole. kandub samasugune mall ka tänavatele – suure kaubanduskeskuse seinal näeb iga inimene just temale mõeldud reklaamvideot. Isejuhtivad autod Ja h , t ä n u Te s l a l e o n i s e j u h tivad autod juba praegu saadaval, ent selleski vallas ollakse alles algusfaasis. Kui praegu peab inimene automaatjuhtimisrežiimiga auto roolis ikkagi tähelepanelik olema, siis tulevikus rool ja pedaalid kaovad. Istuge autosse, heitke magama ja auto äratab teid, kui olete jõudnud sihtkohta. Aeg on kõige väärtuslikum ressurss ja tänu sellistele sõidukitele tekib inimestel võimalus ühest kohast teise sõites oma tähelepanu juhtimise asemel mujale suunata. Lisaks on isejuhtivate autode tehnoloogia põhieesmärk ka ohutus: autoavarii võib tulevikus olla kõigest halb mälestus vanast ajast. Allikas: alux.com

Rüpsipõld Foto: Pixabay

Toidujulgeoleku tagavad Eesti põllumehed ja toidutootjad Põllumajandus ja toidutootmine on igapäevase toidujulgeoleku kindlustajana Eestis strateegiliselt tähtis majandusharu. Kuigi põllumajandusja toidusektor hõivab kõigest 4% töötajaid, oleneb nende inimeste tööst meie toidulaua mitmekesisus. Alahinnata ei tohi ka põllumeeste panust keskkonnahoidu – Eesti lihaveise- ja lambakasvatajad aitavad näiteks säilitada meile iseloomulikku kultuurmaastikku ja hooldada poollooduslikke kooslusi. TEKST: JUULI NEMVALTS Koroonapandeemia näitas, kui haprad võivad olla rahvusvahelised tarneahelad, nii et toidu tootmise vallas ei saa loota ainult teistele riikidele. Oleme piisavalt hästi varustatud teravilja ja piimaga, kuid olukord võiks olla parem puu- ja köögivilja ning liha ja munade tootmises. Puhta toidu paradiis Eesti toit valmib mõnesaja kilomeetri raadiuses ja tootjad on meile kõigile teada-tuntud. 2016. aastast on tarbija toetus kodumaistele toidukaupadele olnud püsivalt 74%. Pääsukesemärk Eesti tuntuima toidumärgisena aitab tarbijatel üles leida kodumaisest toorainest kvaliteetsed toidukaubad.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhi Roomet Sõrmuse sõnul pole Eesti toidu eelistamine pelgalt patriootlik oma inimeste toetamine. “Võime Eesti toidu tarbijatena olla rahul, et Eesti on puhta toidu paradiis. Euroopa Toiduohutusameti objektiivsete seiretulemuste järgi on Eesti toit üks maailma puhtamaid. Seda on kasulik meeles pidada eriti praegu, kui toiduhinnad on kiiresti tõusnud ja poes võib üsna arusaadavalt tekkida kiusatus kodumaise toidu asemel valida välismaalt imporditud soodsam alternatiiv,” rääkis Sõrmus. Euroopa Toiduohutusameti pestitsiidijääkide aruanded on Eesti toidu puhtusele andnud kinnitust: viimase aruande järgi sisaldas Eesti päritolu toiduainetest üle piirnormi pestitsiidijääke 0,8% proove ja seegi ei tähenda riski tarbijate tervisele. Euroopa Liidu päritolu toidu puhul oli piirnormi ületusi keskmiselt 2,7%, samal ajal kui ELi väliste riikide puhul oli vastav näitaja 7,8%. Väärib tuntust ka välismaal Eesti toidu eksport moodustab olulise osa koguekspordist, kuid lõplikuks rahuloluks siiski veel põhjust pole. Sõrmuse sõnul on põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus viimastel aastatel olnud 100 miljoni kuni

200 miljoni euroses defitsiidis, mille üks põhjuseid on asjaolu, et ligi kolmandik põllumajandussaadusi viiakse Eestist välja toorainena. “Mida rohkem toorainet kohapeal väärindatakse ja eksporditakse, seda kasulikum kõigile. Siin on meil pikk tee veel minna, aga õnneks toimub traditsiooniliselt ekspordile orienteeritud Eesti piimanduses tähtsaid arenguid. E-Piim ehitab Paidesse uut moodsat piimatööstust, mille lähiaastatel valmimine võiks kohalikule piimandusele anda uue hingamise. Tänapäevase tehase valmimise järel saaks kõik Eestis toodetud piima kohapeal väärindada,” selgitas Sõrmus. “Peame edasi töötama selle nimel, et Eesti toidu väärtus ja

kvaliteet oleks veelgi selgemalt esile toodud, mis aitaks ka kasvatada meie toidu tuntust välisturgudel. Hea näide on Liivimaa Lihaveise algatusel rohumaaveise kvaliteedikava, mis on niigi väärtuslikule mahelihale andnud eksportturgudel täiendava võimaluse eristuda. Koja kaasabil on väljatöötamisel sealiha ja piima kvaliteedikavad, mille raames püüame kokku leppida baastasemest kõrgemates tootmisstandardites. Suurel määral on kasutamata ka Euroopa geograafiliste tähiste pakutavad võimalused. Tõsi, lisaks Eesti viinale kannab geograafilist tähist nüüd ka sõir, kuid potentsiaali on palju enamaks,” tõi koja juht esile võimalusi Eesti toidu eksporti edendada.

Vilja suudame kasvatada rohkem, kui ise tarbime.

Foto: Egert Kamenik

EDUKAS EESTI | JUUNI 2022 21

| Põllumajandus | Targalt tegutsedes Põllumajandus liigub veelgi rohkem täppispraktikate rakendamise poole, mis aitab oluliselt kaasa keskkonnakoormuse vähendamisele. Seni on piimatootmine ja loomakasvatus olnud need valdkonnad, kus kasvuhoonegaase tekib kõige rohkem. OÜ Estonia juht Jaanus Marrandi arvab, et loomasõnnikust biometaani tootmine on praegusaja võtmeküsimus ja ühtlasi hea alternatiiv Venemaa gaasile. Senisele viiele-kuuele biometaani toomisjaamale oleks vaja ehitada juurde 30 jaama, mis aitaksid paremini rahuldada Eesti gaasitarbimisvajadust. Üks Eesti põllumajanduse edulugusid on olnud teravilja- ja rapsikasvatus, kus oleme pärast Euroopa Liiduga liitumist muutunud teravilja importivast riigist tõsiseks viljakasvatusmaaks, kelle toodangust jätkub nii oma inimeste ja põllumajandusloomade toitmiseks kui ka ekspordiks. Viimastel aastatel oleme suutnud teravilja toota Eesti siseturu vajadusest kaks-kolm korda rohkem, ka rapsi jagub nii endale kui ka välisturgudele müümiseks. Seejuures suudame põllukultuure kasvatada väga säästlikult. Kui võrrelda Eesti põllumajandust näiteks teiste Euroopa riikidega, siis meie põllumehed kasutavad integreeritud taimekaitsevõtteid, mis tagavad suhteliselt vähese keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise. Eurostati viimaste andmete järgi on Eesti euroliidu viie kõige vähem taimekaitsevahendeid kasutava riigi hulgas. Näiteks Hollandiga võrreldes on turustatud taimekaitsevahendite kogus põllumajandusmaa hektari kohta ligi seitse, Hispaaniaga üle nelja ja Poolaga üle kahe korra väiksem. Piim, Eesti valge kuld Eesti piimandussektorit on nimetatud meie põllumajandussektori lipulaevaks. On ka põhjust, sest meie väikese riigi piimatoodangunäitajad on Euroopa tipus ja maailma esimese viie hulgas. 2020. aasta piimatoodangunäitajate põhjal oli Eesti lehmade p i i m at o o d a n g E u ro o p a L i i d u suurim, ulatudes 10 053 kilogrammini lehma kohta. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimehe Tanel-Taavi Bulitko sõnul on edu taga aastaid kestnud aretustöö ja keskmisest suuremad piimakarjad. “Lehmade stabiilse heaolu ja suurema piimaanni on taganud üleminek teaduspõhisele sööda t o o t m i s e l e j a s ö ö d a rat s i o o n i koostamisele. Hea on tõdeda, et viimasel 20 aastal on toimunud 22 JUUNI 2022 | EDUKAS EESTI

Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Piimafarmis on tervislik ninaesine kindlustatud iga päev.

tänapäevaste farmide arendamine ja uute tehnoloogiate rakendamine. Eelkõige on heade tulemuste taga aga professionaalsed inimesed, kes armastavad oma valdkonda. Meie loomakasvatajate prioriteet on loomade heaolu ja nad investeerivad sellesse iga päev,” kinnitas Bulitko. “Samuti aitasid meid algusajal teistest riiki-

Arukate otsuste kujundaja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on Eesti suurim ja mõjukaim põllumajanduse, toidutööstuse, maa- ja metsamajanduse ettevõtjaid ühendav katusorganisatsioon. Koja liikmete arv on otse ja liikmesorganisatsioonide kaudu üle 7000. Koda osaleb aktiivselt maamajandusele soodsa ettevõtluskliima kujundamises ja kaitseb liikmete huve nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Teadlastega koostöö arendamiseks asutati mullu teadusnõukoda, mille eesmärk on aidata tagada meie põllumajanduse ja toidusektori tipptase ning loodusressursside jätkusuutlik majandamine. Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Tulevane rekordiomanik Foto: Meelika Sander-Sõrmus

dest saadud kogemused ja Eestile omased klimaatilised eeldused kasutamaks väärtuslikku rohusööta.” Bulitko toonitas, et sektori tervikliku edu tagamiseks on vaja tarneahela iga lüli head toimimist. “Peame arvestama, et toodame piimast 80% rohkem, kui riigisiseselt tarbime, mis tähendab, et edukaks toimimiseks on vajalik ka hea ekspordivõime ja koostöö,” selgitas Bulitko. “Hea meel on tõdeda, et suurtootjate kõrval väärindavad piima ka talumeiereid, kus tehakse kõrge kvaliteediga nišitooteid.” Rohepöörde künnisel Kliimaneutraalsuse eesmärkide tõttu on üha olulisemaks muutunud küsimus, kuidas vähendada tootmises tekkiva süsiniku atmosfääri paiskumist. Eesti ühe suurema toidutootja Agrone OÜ süsinikuja-

lajälje mõõtmiste põhjal võib öelda, et nende tegevus CO2 vähendamiseks on vilja kandnud, nad on ühed Euroopa säästlikumad. Näiteks 2020. aastal oli Agrone Grupi 1 kg piima tootmise süsinikujalajälg keskmiselt 0,98 kg CO2-ekv, mis on teiste riikidega võrreldes väga hea (Saksamaa 1,49; Taani 1,25; Soome 1,18; Holland 1,56 ja Rootsi 1,29). Nende pikaajaline eesmärk on jõuda 2035. aastaks süsinikuneutraalsete piimatoodete ja põllumajandussaaduste tootmiseni. Ettevõtte juht Margus Muld ütles, et nad nägid, kui palju on maailm h a k a n u d C O 2- l e t ä h e l e p a n u pöörama. “Mõistsime, et oluline on jälgida, kui palju ja kuidas me maakera ressurssi kasutame. Tahtsime ettevõttes teada, kus me võrreldes teiste maade ja teiste tootjatega oleme ning mida muuta, et meie CO 2 jalajälg oleks veelgi väiksem. Mingis valdkonnas on meil vaja teha suuri muudatusi ja mõnes väiksemaid, et me veelgi vähem kasutaksime maailma ressurssi,” sõnas Muld.

Mesilaste kaitseks Eesti põllumajandus näitab, et tootmine ja keskkonnahoid saavad edukalt käia käsikäes. Juba kolm aastat ei ole taimekaitsetööd teadaolevalt põhjustanud Eestis mesilasperede hukkumist. Põllumajandus- ja Toiduameti aruanded toidus esinevate saasteainete seire kohta kinnitavad ka Eesti päritolu mee puhtust. Mesinduse ja taimekasvatuse omavaheline seos on kasukoosluspõhine: taimekasvatajad loovad mesinikele eeldused edu saavutamiseks ja mesinikud omakorda taimekasvatajatele. “Taimekaitsetöödel on ülioluline reegleid täpselt järgida, sest vaid nii suudame ära hoida võimaliku kahju mesilastele, ümbritsevale loodusele ja inimeste tervisele,” toonitas Virumaal Rabaveere talus vilja kasvatav Olav Kreen, kes on eest vedanud ka mesinike ja põllumeeste koostööd. Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Lagalaotamine. Osa põlluväest tuleb otse farmist.

Foto: Meelika Sander-Sõrmus

e st: .e 88 oe ina 180 e-p reg 60 ta ea el i! Os aur i te ood w. fon le p ww i tele õi tu ll v Te

Smaili 50. sünnipäeva medal – Naer / Tänulik / Armastus / Armas / Rõõm Kaal: 15,8 g Metall: NordicGold Hind: 9.90 € tk

“Meemesilane” Salomoni saarte 2022.a osaliselt rodeeritud kuldmünt /ripats Kuld: 99.99% Kaal: 2 g Hind: 319 €

Tiigri aasta – Singapuri 2022.a hõbemünt Kaal: 31,1 g / Hõbe 99,9% Hind: 139 €

Tiigri aasta 2022 – Singapuri 2022.a värvitrükis hõbemünt Kaal: 7,76 g / Hõbe 99,9% Hind: 69 €

Kanada “Super Incuse Maple Leaf” supersüvistatud vahtraleht. Kanada 2022.a osaliselt kullatud hõbemünt Kaal: 32,41 g Hôbe: 99,99% Hind: 199 €

Hiina draakoni õnnekotike – Chad 2022.a Roosikimp. Rwanda 2022.a kuldmünt kullatud hõbemünt Kaal: 31,1 g Kaal: 1/200 untsi Hõbe: 99.9% Kuld: 99,99% Hind: 199 € Hind: 79 €

Elu sümbol – Draakon. Barbadose 2021.a kuldmünt hõbedast raamis osaliselt kaetud roodiumi ja platinaga (ripats) Kuld: 1 g / 99.99 % Hõbe: 9,1 g / 92,5 % Hind: 249 €

UUS!

Sündinud Tiigri aastal 2022. Tiigrike – Tuvalu värvitrükis hõbemünt Kaal: 15,53 g Hõbe: 99.99% Hind: 79 €

Sodiaagimärgid lastele. Kaksikud – Ghana 2022.a värvitrükis hõbemünt Kaal: 15,5 g / Hõbe: 99,9% Hind: 69 €

“Armunud suudeldes” Niue 2021.a hõbemünt-ripats Hõbe: 99,9% / Kaal: 15,5 g Hind: 99 €

Õnnevõti – Niue saarte 2022.a hõbemünt Preciosa masinlõigatud kristallikividega Kaal: 31,1 gr / Hõbe: 99,9% Hind: 149 € Kuninganna Elizabeth II Platina troonijuubel UusMeremaa 2022.a hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 31.1 g Hind: 189 €

UUS!

Sündinud Tiigri aastal 2022 – Hiina 2022.a värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99.9% / Kaal: 15 g Hind: 119 € Taskualbum euromüntide ja 2€ juubelimüntide kogumiseks Hind: 14 €

UUS! Faberge muna “Roosinupu muna” Mongoolia 2022.a osalise kullatise ja värvilise emailiga hõbemünt Kaal: 62,2 g / Hôbe: 99,9% Hind: 225 €

2021.a euromüntide kataloog. Hind: 15.90 “Palju õnne pulmapäevaks!” Kanada 2022.a hõbemünt roosa kullatisega Kaal: 1 unts Hõbe: 99.99% Hind: 129 €

Erinevad mündipuhastusvahendid Hinnad alates 7.95

UUS!

PRESSO karp 2€ juubelimüntide kogumiseks (mahutab 168 münti ilma kapslita) Hind: 25.95 €

d Unustamatuvateks rine kingitused evadeks! tähtpäe

Kuldsed 3D lilled – Vesiroos. Samoa 2022.a hõbemünt osalise kullatisega. Kaal: 31,1 g / Hôbe:99,9% Hind: 195 €

Tere tulemast maailma! Austraalia 2022.a värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99,99 % Kaal: 15,87 g Hind: 99 €

UUS! “Minu esimene aardemünt” Niue Saarte 2022.a hõbemünt kristalliga Kaal: 15,5g / Hôbe: 99,9% Hind: 119 €

UUS!

Prantsusmaa täiuslikkus - Dior. Prantsusmaa 2021.a hõbemünt. Kaal: 22,2 g / Hôbe: 99,9% Hind: 145 € Kolm graatsiat Tristan da Cunha 2018.a Wedgwood portselanist münt Hind: 189 € Vaaraode pärand. Cooki saarte 2022.a vaskmünt. Kaal: 50 g Hind: 69 €

Madalmaade 2022.a euromündikomplekt Hind: 39 €

Tüdruk ahviga – Niue Saarte 2022.a värvitrükis aniikviimistlusega hõbemünt Kaal: 31,1 g / Hôbe: 99,9% Hind: 179 € Läti 2022.a 2€ juubelimünt – Finantsteadlikkus Hind: 7 €

Seif-raamat Hind: 27 €

Euromüntide kogumise album. Hind: 31 € VISTA album 2€ juubelimüntide kogumiseks Hind: 45 €

Kauplus avatud: E-R 10–17 • L 11–16 Vana-Viru 5,Tallinn 10111

www.aurearegina.ee

Hispaania 2022.a 2 € juubelimünt– Juan Sebastian Elcano. 500 aastat ümbermaailmareisist Hind: 7 €

Aurea Regina Mündipood – kaasaegse mündimaailma ekspert! Tel: 6018088 E-post: pood@aurearegina.ee E-poest tellides kaup kätte 3 tööpäeva jooksul.

Saksamaa 2022.a 2 € juubelimünt – Liidumaade seeria – Tüüring: Wartburgi loss Hind: 7 €

Portugali 2022.a 2 € juubelimünt – 100 aastat Atlandi ookeani lõunaosa esmskordsest ületamisest lennukiga Hind: 7 €