EE GURMEE (04.04.2012)

EE GURMEE 5. aprill 2012

Lihavõttepühadeks Stockmann Delikatessist

7.50

11.90

2.40

Stockmann Meals Puuvilja-juustusalat 1 kg

9.90

Frens Kevadrullid kana või köögiviljaga 1 kg Stockmann Delicatess Küüslauguhõrgutis 1 kg

Pihlaka Maksapasteet 300 g (8.00/kg)

Stockmann Meals Suitsune sea minikoot 1 kg

.........................................................................

Stockmann Deli Forellisalat 1 tk

...........................................................................................................

Nõo Suitsutatud kaelakarbonaad 1 kg Leibur Tomati focaccio 1 kg

............................................................................................

....................................................................................................................

Pere Leib Kook Tibu või Jänku, 2 tk karbis 90 g (13.33/kg) Reval Kondiiter Pasha kook 100 g (9.50/kg) Astri Pagar Vaarika-hapukooretort 1 kg

Lõhefilee, jahutatud 1 kg

12.50

Kadarbiku Mangosmuuti 0,33 l (3.33/l)

.........................................

...............................................................................

......................................................................................... ...........................................................................................

9.90 4.20 5.90 4.80 1.20 0.95 7.00 1.10

Pühade ajal on Stockmanni kaubamaja avatud: 6.4 kell 9-19, 8.4 kell 10-19.

Pakkumised kehtivad kuni 8.4. Piltidel on illustratiivne tähendus.

LIIVALAIA 53 • AVATUD E-L 9-21 • P 10-21 • WWW.STOCKMANN.EE

7.35

Fazer Food Pasha 800 g (9.19/kg)

Kevad käes!

Šokolaad ja lilled käsikäes

Kalendri järgi on kevad kestnud kaks nädalat.

Ja kui nädalavahetusel poleks lumi maha sadanud, oleks kevadet õhuski tunda. Vahetult enne kevadpühi on õige aeg ka kevad tuppa tuua.

Lihavõtted on suurepärane aeg oma interjööri värskust luua. Lisaks tibudele, jänestele ja värvilistele munadele annab sisustusele uue ilme kevadvärvides aksessuaar. Selleks võivad olla kärtsud kardinad või laudlina, kuid vahel piisab ka ühest uuest taldrikust.

Tänases EE Gurmees tutvustavad kaks sisustusbrändi oma kevadisi kollektsioone.

Villeroy & Boch on olnud lauanõude kvaliteedi ja traditsioonide kandjaks aastasadu. Tegu on perefirmaga, mis lauanõusid tootnud juba kaheksa põlve. Viimastel aastatel on klassikaliste serviiside kõrvale lisandunud trendikad lauanõud. 2005. aastal võideti Saksamaal innovaatilisuse preemia.

Teine tutvustatav kaubamärk on Pentik.

Sarnasusi Villeroy & Bochiga leiab sellestki kordades nooremast ettevõttest. Ka Pentik on kvaliteedile panustav perefirma, tegutsenud üle 40 aasta ja pälvinud Soomes mainekaid auhindu. Pentiku kollektsioonist leiab samuti ilusaid ajatuid lillemustreid.

Uutest laudlinadest ja taldrikutest jääb lauakatmisel muidugi väheks. Mida maitsvat panna pühadelauale? Lihavõttepühaga saab paast läbi, aga kohe kõhtu ohtralt täitma hakata pole ka mõtet. Seetõttu soovitavadki seekord meie kodu- ja staarkokad midagi kergemat. Minu valikuks osutusid Kaljase peakoka soovitatud praetud räimed ja Veikko Tääri kõrvitsasupp, joogiks julgen soovitada Faye naturaalseid mahlasid.

Andke meile teada, mis road teile meeldisid ja kuidas pühad möödusid.

Ootame teie kirju ja retsepte aadressil eegurmeeSMS@ekspress.ee.

Soovin teile ilusaid ja maitsvaid kevadpühi!

Külli Värnik toimetaja

Šokolaadi armastavad kõik ja lilledele ei suuda vastu panna keegi. Marks & Spencer tuli väga nutikale mõttele: M&Si liblikakujuliste šokolaadikommide karbis on seitse pähklitäidisega kommi, pakitud paberist ümbrisesse, millele on lisatud seemned. Kui elu on magusaks tehtud, pakuvad silmailu ibeeriste roosad õied ja neil lendlevad liblikad. Teil jääb üle vaid seemnetega ümbris mulda panna, seda kasta ja lillede tärkamist oodata! Sellised šokolaadikommid on suurepärane kingitus, sest teevad rõõmu kaks korda.

Heidy Pinnak jõudis kokkade olümpiale Restorani Egoist peakokk Heidy Pinnak jõudis maailmas „kokkade olümpiamängudeks” nimetatud Bocuse d’Or’i lõppvõistlusele, mis toimub 2013. aasta jaanuaris Prantsusmaal Lyonis. Finaalipääsu tagas Brüsselis aset ledinud gastronoomiavõistluse Bocuse d’Or’i Euroopa eelvoor, kus esindatud 20 riigist valiti välja 12 finalisti. Euroopa eelvooru võidukolmiku moodustasid Norra, Rootsi ja Taani. Konkurentsist pudenesid ning Eesti seljataha jäid mitmed vanad ja tuntud gastronoomiamaad, nagu Hispaania, Itaalia, Luksemburg. Bocuse d’Or’i võistlusel esineb Eesti kolmandat korda.

EE GURMEE | Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega. EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee. Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296.

Reklaam: Nele Laev, nele.laev@lehed.ee, tel 669 8048. Kujundus: Virge Ilves. Korrektuur: Marilin Look

retseptivõistlus

Aprillis ootame uusi retsepte.

Retsept peab kindlasti sisaldama kolme komponenti: spinat, rukkileib ja kitsejuust. Kuidas neid koostisosi kasutada ja mida veel lisada, on iga meistri enda valik.

Saada valminud roast foto koos retseptiga e-postile eegurmeeSMS@ekspress.ee hiljemalt 30. aprilliks 2012.

Parima roa valib välja žürii eesotsas tippkokk Imre Kosega.

Parim meister saab auhinnaks Vertigo Gourmet’ kinkekorvi.

Möödunud kuu võistlusele saabus huvitavaid retsepte: kala, maapirn ja tšilli olid koosluse leidnud nii suppides, praadides kui ka pajaroogades.

Hoiame kõik retseptid alles, kogume kokku ja eks vaata, võib-olla leiavad nad kunagi koha retseptiraamatus. Parima kalaroa valmistas Toomas L. Tallinnast.

Palju õnne! Vertigo Gourmet’ kinkekorvi saad kätte Vertigo Gourmet Deli & Café poest Tallinna vanalinnas Viru 17 (tel 507 2220).

Hõrk risoto suitsulõhe ja maapirniga Autor: Toomas L. BBQ-lõhe (valmistusaeg umbes 20 min) Fileeri lõhe ning suitseta barbeque-ahjus, kasutades tamme- või pöögilaastu.

Maapirnipüree (valmistusaeg umbes 15 min) 1 suur sibul 5 maapirnimugulat 1 sl õli 2 sl võid 3 dl vett Valmistamine Koori ning haki maapirnid ja sibul. Kuumuta poti põhjas õlis maapirnikuubikud, kuni need muutuvad kuldpruuniks. Lisa sibul ja või, kuumuta veel veidi. Vala segule peale vesi ja keeda umbes 10 minutit, kuni maapirnid on pehmed. Püreesta saumikseriga.

Retseptivõistluse võitja

Valmistamine Sulata poti põhjas või ja õli ning kuumuta porru ja varsseller. Lisa risoto ja sega paar minutit, kuni riisiterad muutuvad läbipaistvaks.

Lisa kuumust ja vala juurde vein, sega jätkuvalt. Nüüd hakka ühe kulbi kaupa lisama kalapuljongit samal ajal pidevalt segades. Lase igal kulbitäiel enne järgmist sisse imenduda (kuni riis on al dente).

Lisa maapirnipüree, sega. Lisa tükeldatud BBQ-lõhe ja pool hakitud tšillipiprast ning sega kergelt. Eemalda risoto pliidilt ja lisa Parmesan, sega pidevalt. Lase seista 2 minutit kaane all. Tõsta risoto eelsoojendatud taldrikule. Kaunista tšillipiprarataste, rohelise sibula ja tüümianiga. Serveeri kohe, et säiliks kaunis tekstuur.

Risoto (valmistusaeg umbes 20 min) 15 ml võid 15 ml õli 0,5 peeneks hakitud porrulauku 1 peeneks hakitud varsselleri vars 300 g risotoriisi 125 ml kuiva valget veini 1 liiter kalapuljongit 200 g maapirnipüreed 200 g värsket suitsetatud BBQ-lõhet 0,5 tšillipipra kauna 125 g Parmesani maitseks rohelist sibulat ja värsket tüümiani

Uued E-vabad suvetooted LINNAMÄE LIHATÖÖSTUSELT Mägede šašlõkk

Linnamäe toorvorstikesed

Ilma veeta ja lisaaineteta, ehtne ja originaalne retsept šašlõki kodumaalt.

Sealihast valmistatud röstitud kõrvitsaseemnete ja värsketeürtidega toored šašlõkivorstid naturaalses seasooles.

Algupärase mägilaste retsepti järgi maitsestatud mahlasest seakaelakarbonaadist tõeline šašlõkk värske peterselli ja sibulaga.

Väga kõrge lihasisaldusega – sealihasisaldus 85%!

Baby Back searibid

Jahimehe vorstikesed

Maailmakuulsad Baby Back ribid ehk seakarbonaadiribid ehtsas tumepunases BBQ marinaadis. Ideaalne grillimiseks nii gaasi- kui ka söegrillil.

Põdra-, veise- ja sealihast valmistatud tõeliselt kvaliteetsed poolsuitsuvorstikesed. Ideaalsed nii grillimiseks kui ka külmalt söömiseks.

Otsige täiuslikku maitseelamust hästi varustatud kauplustest!

KEVADPÜHAD

Pentik toob kevade tuppa Esimesed kevadised päikesekiired on juba tuppa piilumas. Aeg on talveunest virguda ja värskendada kodu veetlevate ja rõõmsavärviliste esemetega, mille disainis on ühendatud Skandinaavia lihtsus ja eksootilised elemendid, mis loovad harmoonilise ja kauni terviku.

S

tockmannil on hea meel tutvustada kaubamärki Pentik, mille lõi 1971. aastal Soomes Anu Pentik. Perefirma on pälvinud Soomes mitmeid kõrgeid auhindu ja on väga tunnustatud ka Skandinaavia maades. Pentiku toodetega sisustatud kodu omandab modernse ja rahustava ilme ning kaunid esemed aitavad kaasa mugava ja rõõmsa atmosfääri loomisele.

Alates sügisest vaid Stockmannist leitav Pentik esitleb oma kevadsuvist kollektsiooni, mis on sel aastal täis kirkaid värve. Munadepüha sarja kuuluvad rõõmsavärvilised küünlad, klaasist munad ja munakausid. Sarja täiendab lai ja värviküllane tekstiilivalik.

Lihavõtted on suurepärane aeg saabuva kevade esimeste märkide tähistamiseks, tuues oma koju värvi­kiiri väikeste armsate lihavõttetibude, dekoratiivmunade ja muude kevadvärviliste aksessuaaridega.

Keskseks elemendiks on särtsakas oranž toon.

Teiseks uueks kevadiseks sarjaks, millega võite Pentiku Shopis tutvuda, on Gardenia – läbivaks teemaks lillemuster. Gardenia sarja täiuslikud värvid koos klassikalise mustriga loovad koju värske kevadtunde. Ilmekale gardeeniamotiivile on antud kaunis ja detailirikas vorm. Gardeenia õrn värv täiustab klassikalist kuju, et panna alus elavale ja mängulisele õhkkonnale.

Pentiku kollektsiooni kuulub ka lai valik tekstiilitooteid, mis aitavad teil oma kodule kiiresti ja lihtsalt vastava aastaajaga sobiva ilme anda. Kaunid tekstiilid loovad pidulikul puhul luksusliku mulje, lisavad lõpliku lihvi söögilauale ning uuendavad hõlpsalt iga toa välimust.

Pentiku tekstiilitoodete valmistamisel on kasutatud kõrge kvaliteediga naturaalseid materjale, nagu puuvill, lina ja siid.

Isikupärane kodu – see on mälestused, tähtsad esemed ja terviklikud lahendused.

5

gurmaan

Veikko Täär: kokkamine on mul geenides

Näitleja ja rahvasportlane Veikko Täär on kokandus­huviline olnud lapsest peale. Tema huvi kulmineerus kaks aastat tagasi, kui ta juhtis kokasaadet „Lusikas” ja avas Otepääl oma restorani l.u.m.i.

Millal sinus kokandushuvi tär­ kas?

Ju siis, kui mind rinnapiimast võõrutati ja ma uusi maitseid proovima hakkasin.

Aga esimesed iseseisvad toidu­ tegemised?

Eks need mingid võileivad olid. Esimest korda valmistasin retsepti järgi vahvliküpsetajaga vahvleid. Eriti meeldis mulle neid teha siis, kui üksinda kodus olin, sest sain kõik ise ära süüa.

Mis maitse meenub lapse­ põlvest?

Värskelt lüpstud lehmapiim. Käisin piima toomas sugulaste juures ja iga kord jõin otse lüpsikust terve liitri.

Pärast jahutamist ei maitsenud see enam nii, nagu vaja.

Kellelt söögitegemist õppisid?

Tõenäoliselt on mul kokaanne geenides. Heade maitsetega hellitati mind juba lapsepõlves. Mu sugulane on Salme Masso, kellel külas käies sai ikka alati head ja paremat söödud.

gest, mis meid ümbritseb. Oskus olla avatud ja näha on see, mida jätkuvalt arendama peab.

Tõeline huvi kokkamise vastu tärkas siis, kui puutusin kokku tippkokkadega enne saadet „Lusikas” ja ka hiljem selle ajal.

Aga seltskondlikud ühiskokka­ mised?

Need toimuvad ju tavaliselt õhtuti, minul on vaid üksikud vabad õhtud. Aga seda väärtuslikumad need on. Kuna ma pole õhtuse söömingu pooldaja, on see isegi hea, et neid harva esineb.

Kuidas sa „Lusikasse” sattu­ sid? Kas sind valiti, sest oled šarmantne saatejuht või teati ka sinu kokandushuvist?

Arvan, et esimene variant. Mind valis kaassaatejuhiks välja Marika Korolev. Muidugi olin nõus.

Sellest pakkumisest oli raske keelduda. Tutvuda sõna otseses mõttes köögipoolega otse meistrite kõrval. „Lusikas” avardas tohutult silmaringi ja kokandus­huvi suurenes ühe enam. Iga osa oli oma­ette kokakursus.

Pooleteise aastaga kogunes saateid 50 ringis ja alati avastasin midagi uut. Lisaks teadmistele sain veel fantastilisi maitse­ elamusi.

Kui kõvaks kokaks sa ennast pead?

Kümnepallisüsteemis kolm. Saan paljuga hakkama, aga samas paljuga mitte. Küpsetamises ma kõva käpp ei ole. Minu erioskus on supid ja salatid, selles valdkonnas julgen endale kaheksa palli anda. Eriti meeldivad püreesupid. Seda vist seetõttu, et puljongi keetmine ja klaari supi saamine on liiga aeganõudev tegevus.

VEIKKO TÄÄRI RESTORANISOOVITUSED 1. l.u.m.i. – kõige minulikum, olen selle kujunemist näinud täiesti algusest.

2. Moon – väga nutikalt tehtud ja Roman on lihtsalt superhea kokk.

3. Põhjaka – südamega tehtud koht.

4. OKO – mereäärne muinasjutt.

5. Laulasmaa – hindan Angelicat väga.

6. MORE – Angeelika Kang on sellesse pannud oma südame ja kire, tema suurepärased küpsetised viivad keele alla.

7. Tammuri talu – omaette mõnus nähtus. Lihtne eksklusiivsus.

8. Mocca – parim toitude serveerimise kunst.

9. Noir – õdususe hea näide.

K a s ole d k a h i lje m kok a­ kursustel ennast täiendanud?

Ma ainult kokakursustel käikski, aga ajaressurss on väike. Inspiratsiooni on võimalik ammutada kõi-

Tegu ei ole pingerea, vaid meelevaldse nimistuga. Väga häid toidukohti on õnneks Eestis veel päris palju.

6

gurmaan SEITSE KIIRKÜSIMUST

pöördusime tagasi „lume” juurde.

See on geniaalselt lihtne. Ja nüüd on igal juhul tõene ka fakt, et Otepääl on lumi aasta ringi.

1 2 3 4 5 6 7

Toiduaine, mis peab kodus alati olema?

Kaerahelbed.

Mitu kokaraamatut sul kodus on?

Arvan, et alla kahekümne. Poes lappan neid küll alalõpmata.

Tuleme tagasi ehitamise ja sise­k ujundamise juurde. Va­ lamuteks vanad saunakausid, Otepää vär v ides triibuline korsten… Kust sa need ideed võtad?

Püüdsime koos sisekujundaja Ivi Schneideriga taastada selle koha 60ndate hõngu. Väga paljudele otepäälastele on see ikkagi vana hea saunamaja. Käisin isegi seal igal nädalal vanaisa käe kõrval. Ja saunaatribuutika on nostalgia ja äratundmisrõõm.

Oleme läbiva kujundina kasutanud rõõmsavärvilisi Otepää kihelkonna rahvariide seeliku triipe. Need on ju infokandjad sajandite tagant. Meie esivanemad on värvitriipkoodi jäädvustanud just selle piirkonna parimad teadmised ja emotsioonid. Rõõmsavärvilisse triipu rüütatud saunakorsten paistab maamärgina kaugele ning juhatab teed õdusasse kohtumispaika.

Sinu lemmikkokk?

Tühi kõht ja rõõmus meel.

Sinu tüüpiline hommikusöök?

Kaerahelbepuder soovitavalt oma aia moosi või värskete marjadega. Olen ka suur jogurtifänn. Minu lemmik on maitsestamata jogurt värskete marjadega.

Kolmekäiguline menüü sinu firmaroogadest?

Kõigepealt hea värske salat: aiast korjatud rukola, kurk, tomat, kerge oliiviõli, feta, kanafilee või lõhe, peale puistamiseks röstitud seesami­seemned. Teiseks pakuksin kõrvitsapüreesuppi kardemoni ja kõrvitsa­seemnetega. Magustoiduks sobiks tumeda šokolaadi kook.

Mida armastasid, mida vihkasid koolisöökla toitudest?

Armastasin kõiki koolisöökla toite. Silmi ei pannud särama ehk õrn kile piimasupil.

Milline on kõige eksootilisem roog?

Islandi talle kints, mida koos ühe islandi kokaga valmistasime.

Mulle sobivad lihtsad, naturaalsed ja maitsvad toidud. Ja need, mis kiiresti valmis saavad.

Kas eelistad retsepti järgi süüa teha või eksperimenteerida?

Mulle meeldib oma ideid ellu viia.

Kokaraamatuid sirvin inspiratsiooni saamiseks. Vahel on muidugi retseptis nii huvitavad komponendid kokku sobitatud, et tahan proovida. Aga töö käigus teen kohandusi ikka. Oma maitsemeel on kuningas.

Ma ei karda katsetada.

Millised on su joogieelistused?

Vesi ilma mullideta. Siis tuleb mineraalvesi. Vee sees võivad värsked marjad, kurgi- ja laimiviilud ka olla.

Aga alkohol?

Eelistan häid veine. Selliseid, millel on piisavalt buketti ja järelmaitset, mis on iseseisvalt nauditavad, kuid mille maitse hea toiduga täieneb veelgi. Joon ka õlut. „Lusikaga” samasse aega jääb ka l.u.m.i. Avasid oma restora­ ni kaks aastat tagasi.

Need kaks on küll mõlemad kokandusega seotud, aga siiski ise asjad.

L.u.m.i. on kulminatsioon, minu ideede kanaliseerimine, justkui üks osa teatavast missioonist. Mulle kui

kultuuritöötajale on kultuur väga tähtis ja toidukultuur on kultuuri lahutamatu osa. Restoranis kohtuvad kõik kultuurid: arhitektuur, disain, kujutav kunst, teatrikunst, muusika, kirjandus ja gastronoomia.

Kuigi l.u.m.i. saab selle aasta lõpus kaheseks, küpses idee palju varem enne „Lusikaga” liitumist.

Mõte teha söögikoht tekkis umbes kuus aastat tagasi. Otepääl olid tühjaks jäänud saunaruumid, mis vajasid uut elu. Rääkisin tuttavatega ja kohtumistel lasksime fantaasial lennata. Mäletan, et selgem visioon kujunes Imre Kosega Spiritis istudes.

Seal tekkis ka söögikoha nime mõte.

Ja siis need tuttavatelt kokku kogutud toolid?

Mitte ainult tuttavatelt. Kogu selle koha loomisel kasutasime eba­ traditsioonilisi võtteid. Üheks põhjuseks muidugi piiratud ressursid, aga teisalt tahtsime restoraniga siduda võimalikult palju tuttavaid.

Mõte oli teha koht, kuhu koguneks palju head energiat. Toolid on üks näide sellest. Iga tooliga käib kaasas

mingi lugu. Oi, kui need toolid võiksid rääkida, keda kõiki nad kandnud on. Näiteks Ülle Kaljuste tõi oma suvilast tooli, millel on istunud muusikamaailma tipud. Erinevate toolide eklektika on meil harmooniliselt kokku pandud, see annab interjöörile hubasust ja hinge.

Mis on restoranis l.u.m.i. veel erilist?

Nagu ennist ütlesin, ühilduvad siin eri kultuurivormid. Meil toimuvad raamatuesitlused, kontserdid, näitused jne. Ka turundus on ebatraditsiooniline, vähemalt oli kaks aastat tagasi. Meie ainus reklaamikanal on Facebook ja personaalne lähenemine. Tänasel päeval püüame ennast ikka kuuldavaks ja nähtavaks teha ning loodame, et ükskord saabub päev, mil Lõuna-Eestisse tulija ei saa teisiti, kui lihtsalt peab meile külla tulema.

Kui palju sa menüüs kaasa rää­ gid?

Räägin ikka ja uudishimuliku inimesena ei saa teisiti, kui pean ka ise hõrgutisi maitsma. Praegu tegeleme uue kevadmenüüga, see tõotab tulla põnev. Loodetavasti saame sellega restorani andunud fännide meeli ergutada ja värskendada.

Kas restorani köögis ka ise va­ hel pliidi taha satud?

Söögitegemiseks on seal kokad, kes oskavad oma tööd väga hästi. Aga kiirel ajal olen abistanud küll.

Külli Värnik

KÕRVITSASUPP

Miks l.u.m.i.?

Otsisin lihtsat kahesilbilist nime ja ühe näitena käisin välja „lume”. Sellest hakkas kõik kerima. Mida rohkem mõtlesime, seda vägevamaks see sõna muutus. Lumi on väga otepäälik. Lumi on kristalliseerunud vesi ja kristallid teadupärast kannavad energiat. Inimene koosneb väga suures osas veest, seega on meil lumega otsene side. Lumi varjab kõik koleda. Lumi valgustab. Lumi on talvel soojendav, suvel värske ja jahutav.

Kui restorani ettevalmistusega pihta hakkasime, käisid läbi ka teised nimevariandid, aga lõpuks

Vaja läheb: 2 sl õli 500 g kõrvitsat 1 porgand 1 sibul 6 dl puljongit sidrunimahla muskaatpähklit maitse järgi soola ja pipart, terava maitseelamuse armastajatele soovitaks lisada tšillit kaunistuseks kõrvitsaseemneid Valmistamine Kuumuta kastrulis õli. Lisa tükeldatud kõrvits, porgand ja sibul. Kuumuta pidevalt segades 5 minutit. Lisa kuum puljong ja kata kaanega. Keeda köögivilju, kuni need on pehmed. Lisa sidrunimahl ja tšilli ning püreesta saumikseriga. Maitsesta muskaadi ja musta pipraga. (Kuna puljong on piisavalt soolane, võib soola pigem ära jätta.) Puista peale pannil röstitud kõrvitsaseemned või kaunista petersellilehega. Serveeri juurde röstsai.

7

UUED MAITSED

Faye – ehtsad Itaalia maitsed

F

teeb eriliseks seegi, et kui kastmete valmistamisel on kasutatud nii päevalille- kui ka külmpressiõli, siis crema’de ja konservide koostisesse kuulub ainult esimese pressi oliiviõli, mistõttu saab purki jäänud õli hiljem salatites või muudes söökides maitsva lisandina ära kasutada.

aye lugu algas 2007. aastal, kui ärinaine Jana Tool koos elukaaslase Gregory Lu’ga Itaaliasse suvekodu otsisid. Kinnisvarakuulutustest jäi silma seitsme hektari suurune krunt Sitsiilias Ragusa provintsis. Maatükil oli vana ja väärikas väike oliivisalu ning selgus, et tegu on väga hinnatud „Tonda Iblea” oliividega. Suvekodu rajamise mõte lükkus tulevikku ja asendus mõttega asuda valmistama koha­ pealsest toorainest ehtsat oliiviõli ja seda ka teistega jagada. Esimene pudel kvaliteetset õli jõudis Eestisse 2008. aasta lõpus. Toodetele nime leidmine polnud keeruline. Faye [fei] on Jana ja Gregory tütre nimi.

Mahlad parimatest viljadest

Kõrge kvaliteediga oliiviõli Faye külmpressi oliiviõli on valmistatud vaid parimatest „Tonda Iblea” oliividest. Oliivid korjatakse käsitsi ning veel samal päeval töödeldakse ja pressitakse juba naabruses asuvas pressikojas, kasutades traditsioonilisi mehaanilisi õlipresse. Kuigi saagi koristamise ajal on Jana ja Gregory enamasti ka ise koha­peal ametis, juhivad kogu kasvatamist ja valmistamist siiski kohalikud, kes järgivad iidseid, loodust säästvaid maaharimise traditsioone ja põhimõtteid.

Oliiviõli maitse- ja lõhnaomaduste parimaks säilitamiseks toimub kogu protsess oktoobri keskpaiga ja novembrikuu esimeste nädalate vahel, pärast mida lastakse värskelt pressitud õlil paar kuud settida. Jaanuaris, kui ka kõige väiksemad tahked oliiviosakesed eraldunud on ning alles jääb vaid puhas õli, villitakse Faye pudelitesse. Traditsioonide kohaselt toimub ka see algusest lõpuni käsitsi.

Toote teeb eksklusiivseks asjaolu, et ühel aastal saadakse aiast umbes 1000 liitrit õli. Faye oliiviõli iseloomustab kuldroheline värvus ja hõrk „roheline” aroom, hästi balansseeritud maitses on tunda tomatit ja värskeid ürte, aimuvad pikantsed noodid. Möödunud aastal Eestis korraldatud külmpressiõlide pimetestis sai Faye 22 samaväärse toote seas teise koha.

Klassikaline palsamiäädikas

äädikale on valikus valge palsami­ äädika edasiarendusena magushapu sari granaatõuna-, v iigi­ marja-­, tsitruse- ja sidrunipalsami­ äädikatest.

Järjekordsel reisil Sitsiilias vaimustusid Jana ja Gregory ühest väga maitsvast palsamiäädikast. Nad võtsid tootjaga ühendust ja lisasid oma kaubavalikusse ehtsa balsamico ning maitsestatud palsamäädikate sarja.

Kõik Faye palsamiäädikad on valmistatud Modena linna lähistel asuvas pereettevõttes. Modena on ühtlasi üks väheseid piirkondi maailmas, kus on parimad looduslikud kasvutingimused „Trebbiano” ja „Lambrusco” viinamarjasortidele. Ja just need kaks sorti on suurepärase palsamiäädika valmistamiseks üliolulised.

Modena palsamiäädikas on täiuslik valik neile, kes hindavad äädika naturaalset värvust ja puhta balsamico maitsebuketti, milles tuleb tänu puitvaatides valmimisele esile ka kerge puidunüanss.

Faye balsamico pole kunstlikult karamellistatud, vaid naturaalsel teel läbi vaadiseina niiskuse eraldumisel konsistentsilt tihkemaks muutunud. Lisaks klassikalisele palsami­

Kiirelt peenralt potti Möödus jälle aasta, kui Sitsiiliast leiti järgmine tootja, kes valmistab Faye’le pastakastmeid ja delikatesskonserve. Tegu on taas kord pereettevõttega, kelle põhimõtted sarnanevad Faye oliiviõli tootmisega – kohalik ja kvaliteetne. See tagab võimalikult värske tooraine ja seega parimad maitseomadused.

Sitsiilias kasvanud tomat on magus, mistõttu annab kastmete põhilise komponendina neile eriliselt hõrgu maitse. Populaarseim toode on Caponata Melanaza, mis koosneb kõigest heast-paremast, mis Itaalial pakkuda: tomatid, baklažaan, seller, oliivid, kapparid ja muidugi kohalikud maitseained. Kokku on tootevalikus kaheksa pastakastet, seitse crema’t ja neli päikesekuivatatud tomati ja tšilli konservi. Tooted 8

Eelmisel aastal lisandusid Faye valikusse naturaalsed mahlad ja nektarid. Nende tootja leidis Gregory hoopis oma kodumaalt Prantsusmaalt.

Nagu kõigi toodete puhul, valib Faye ka mahlade ja nektarite valmistamisel vaid parimaid vilju, mida loodus pakub. Nii on vaarikad pärit Alsace’ist, aprikoosid Ardeche’ist, mangod ja granadillid aga sootuks Kamerunist.

Võimalikult naturaalse maitse saavutamisel on väga tähtis, et korjatakse ainult täisküpseid parima kvaliteediga marju ja puuvilju. Tegu on sordipuhaste mahladega – viina­ marjamahlad on pressitud „Merlot’” ja „Chardonnay” viinamarjadest, õunamahl „Cox Orange’i” õuntest, maasikamahl „Zenga Zengana” maasikatest.

Mahlad on villitud klaaspudelitesse (33 ja 100 ml), parimate maitse­omaduste nautimiseks soovitatakse kindlasti tarbida jahutatult.

Faye toodete kaunis välimus Vähetähtis pole ka see, et Faye tooted näevad väga ilusad välja. Hoolikalt valitud taara ning soliidne ja informatiivne etikett annab palju juurde. Kvaliteetne õli, kastmed ja mahlad on tore kingiidee. Faye’l on kenad firmavärvi mustad kinkekarbid, kuhu saab soovi korral lasta komplekteerida tooted oma maitseeelistuse järgi.

Faye tooted on müügil Stockmannis, Kaubamaja Toidumaailmas, suuremates Selverites, Solarise toidupoes, Viimsi Marketis, Viimsi kohalikus lihapoes ja Faye Home kaupluses, Tuukri 50. Samuti saab neid tellida kodulehelt www.fayehome.com, kus on toodete kohta ka põhjalik info.

Külli Värnik

KEVADTRENDID

Villeroy & Boch – 264 aastat lauanõusid Maailmas ei ole just palju ettevõtteid, kellel on ette näidata rohkem kui kaks ja pool sajandit kestnud tegevus. Villeroy & Boch on näide sellest, kuidas traditsioonid ja järjepidevus firma edukusele kaasa aitavad.

V

i l leroy & Boch a lust a s 1748. aastal tillukese pere­ ärina. Asutaja Francois Boch oli hoopis sepp ja rauavalaja, kes spetsialiseerus kahurikuulide tootmisele. Firmal polnud keraamikaga üldse mingit pistmist.

Koos poegade Pierre-Joseph’i, Dominique’i ja Jean-Francois’ga rajati väike potitehas Lorraine’i piirkonda Audun-le-Tiche’i, kus hakati valmistama igapäevaseid, lihtsaid ja odavaid nõusid. Kodu­k üla jäi peagi pottsepatöökojale väikseks. 1766. aastal asutasid kolm venda keraamikaettevõtte Luksemburgi väikelinna Steptfontaine’i.

Vaevalt et asutaja Francois Boch toona arvas, et poegadele pärandatud äri tegutseb edukalt ka kaks ja pool sajandit hiljem. Ja seda juhivad ikka Bochid.

Villeroy & Boch – äriliidust perekonnaks Kolme venna tööd jätkas PierreJoseph’i poeg Jean-Francois Boch, kes oli 1809. aastal oma keraamika­ töökoja seadnud sisse vanasse barokk-­k loostrisse Mettlachis. Samal ajal pidas 30 kilomeetrit eemal keraamikatöökoda Nicholas Villeroy. Sarnane maailmavaade ja eriala ühendasid kaht ettevõtjat sedavõrd, et pikkade arutelude tulemusena otsustati 1836. aastal kaks tehast ühe firma alla liita – Villeroy & Boch oli sündinud. Kuus aastat hiljem sai äriliidust pereliit: Jean-Francois Bochi poeg Eugen abiellus Nicholas Villeroy lapselapse Octavie’ga.

Lauanõud ja keraamilised plaanid Eugen oli firma kõige pikaajalisem juht. Tema otsusel laiendati tegevusvaldkonda. 1866. aastal ehitati Mettlachi uus suur tehas, kus hakati valmistama keraamilisi plaate, mis vallutasid tänu heale kvaliteedile kiiresti kogu maailma. Neid plaate võib tänagi näha tolleaegsetes ehitistes: haiglates, kirikutes, metroo-

tunnelites ja aedades, aga ka Moskva Suures Teatris.

Kui Eugen von Boch firma juhtimise oma pojale Renele üle andis, lisandus arhitektuurilisele keraamikale sanitaarkeraamika. Kuni tänaseni tegutsebki Villeroy & Boch kolmes valdkonnas: lauanõud, keraamilised plaadid ja sanitaarkeraamika.

Tegutsedes 125 riigis üle maailma, toob Villeroy & Boch klientideni oma uuendusmeelsuse, kvaliteedi ja äratuntava disaini. Eestis on parim valik Villeroy & Bochi tooteid saadaval esinduskaupluses My House of Villeroy & Boch.

My House of Villeroy & Boch Valli 4, Tallinn avatud E–R 10–19, L 11–17 tel 644 0489 info@villeroy-boch.ee

Igal aastal uued kollektsioonid Villeroy & Boch on üks arvestatuim lauanõude kaubamärk kogu maailmas. 1996–2006 kasvas firma eksport 46 protsendilt 71 protsendile.

2007. aastal sai Villeroy & Bochist börsiettevõte, perekonna valdusesse jäi 49 protsenti aktsiatest. Kuni selle ajani juhtisid firmat erinevad põlvkonnad Villeroy’sid ja Boche. Viimane nendest oli Wendelin von Boch.

Ettevõte on suutnud lippu kõrgel hoida üle 260 aasta. Tillukesest pereärist on sajanditega välja kasvanud suur tootmisüksus, kus kohtuvad vanad traditsioonid ja tänapäeva lahendused. Igal aastal üllatab Villeroy & Boch uute kollektsioonidega.

Mõned näited tänavusest kollektsioonist Mariefleur – moodne lilledisaini tõlgendus Lilledega kaunistatud lauanõud on olnud Villeroy & Bochi valikus läbi aega­ de: alustades klassikalisest Wildrose’i kollektsioonist ja lõpetades müügihittidega French Gardeni või Flora kööginõude seast.

Mariefleuri kujundus on atraktiivne, kuid samas traditsiooniline. Lille­ kujundus on inspireeritud kuulsast Monet Giverny aiast. Domineerivad julged ja kirevad värvid: roosa, heleroheline ja päikesekollane.

Mariefleur on samal ajal nii klassikaline kui ka moodne. Saadaval on ovaalsed ja ümarad taldrikud. Lillemuster pole nõudel sugugi ühesugune, kuid taldrikuid ja kausse kombineerides moodustab serviis ilusa lillelise terviku.

Anmut Bloom – väljendusrikkad värvid ja mustrid Sirvides viimaseid elustiili- ja moeajakirju, on paljud avastanud, et erksad värvid ja julged mustrid on uus sisekujunduse trend. Seda arvesse võttes lisas Villeroy & Boch julged graafilised lahendused ka kollektsiooni. Juba 1950. aastatest pärit Anmuti nõudesari sai endale moeka uuenduse. Nõudel on erinevad graafilised lillemustrid ja värvilaigud, kuid serviisi komplekteerides kujuneb trendikas kooslus.

Värvitoonidest domineerivad oranž, punane, helesinine või lilla. Hea võimalus leida just sulle sobilik toon ja nõud klassikalise Anmuti kollektsiooniga kokku sobitada. Ainult mõne julgetes toonides taldriku või tassi lisamisega saab katta trendika laua.

Amazonia – külluslik looduseilu taldrikul Selle värvika kollektsiooni jaoks ammutasid disainerid inspiratsiooni kirevast Amazonase vihmametsast. Värvikad koolibrid ja liblikad ning imeilusad orhideed toovad taldrikutel tükikese loodust otse sinu lauale. Amazonia taldrikud ja kausid on igal aastal erinevad ja seetõttu maiuspalaks kollektsionääridele. Tänavu lisandus 16 uut artiklit: serveerimisalused, tipikastmekausid, supikausid, torditaldrikud, aga ka uued tee- ja kohvitassid.

Amazonia nõud sobivad kujult kokku Modern Grace’i klassikalise serviisiga. Juba paar värvikirevat tassi või taldrikut lisavad sisekujundusse särtsu.

9

pimetest

Kuulsused Montalcinost

R

estorani Bocca peakokk seisab mu vastas üle baarileti ja kordab küsimust. Mis kell maitsjad toitu tahavad? „Ojaa, suupisted võiks siis serveerida, kui oleme veinidega lõpetanud...”

Nicola Tanda mustad silmad puurivad mind sügava etteheitega. „Kuulge, te joote Brunello di Montalcinot. Ei mingeid suupisteid. Ma valmistasin ette neli käiku.”

Castello Romitorio, 2006 Itaalia kuulsa kunstniku Sandro Chia (66) veinimajas valminud vein.

Multitalendile omaselt ei piirdunud Chia ainult kunstiga, vaid ostis Montalcinos Val d’Orcia kohal kõrguva 12. sajandist pärineva massiivse Romitorio kindluse, korrastas hooned, taastas viinapuuaiad. Viimased viis aastat maalib isa taas oma ateljees, veiniäri andis ta üle oma pojale Filippo Chiale. Poja esimesest juhiaastast pärineb ka maailma veinimaitsmistel kõrget tunnustust pälvinud Brunello di Montalcino 2006. www.vinorama.ee Tatari 25, tel 508 5500, 5344 4237 Avatud E–R 11–19, L 11–18.

La Selvaccia, 2006 Marjad selle luksusliku veini jaoks korjatakse käsitsi. Vein laagerdub suurtes Sloveenia tammest vaatides 26 kuud ja seejärel väikestes Prantsuse tammest vaatides kuus kuud. Siis hoitakse veini veel üheksa kuud terasvaatides ning neli kuud pudelis. www.prike.ee

„N e l i ?” „Kõigepealt on foié gras, siis pirnitäidisega ravioolid, siis tuvi ja lõpuks küpsetatud pardirind.”

Ilmselge, et neid asju ei tooda meile sahvrist, ja lepime kokku, et kui maitsmine venib (ja see on üsna tõenäoline), siis igal juhul serveeritakse Bocca erimenüü ühe soojaga enne, kui saabuvad õhtused kliendid.

Peakokk Tanda teadis täpselt, miks suupisted neljakäigulise vastu vahetada tuli.

Brunello di Montalcino on üks kõige mainekamaid (ja kallimaid) Itaalia veine üldse. Veinimessidel esitlevad teda hästi istuvates ülikondades reserveeritud olemisega härrad ja kui kontakteerute mõne veinipoe itaallasest omanikuga, saate kohe teada, et no-no-no, see ei ole tavaline vino, vaid midagi, mida, oh heldeke, on lausa raske kirjeldada, sest see on nii maestoso ja excellente ja magnifico.

Teaduslikumalt lähenedes on tegu Firenzest sadakond kilomeetrit lõunas asuva Montalcino keskaegse kindluslinnakese lähistel Toscanas üsna levinud „Sangiovese” viinamarja kohalikust kloonist (seal kutsutakse seda „Brunelloks”) valmistatud veiniga. See vein peab laagerduma tammevaadis vähemalt kaks aastat ja pudelis neli kuud (tippaastatel tehtava Riserva puhul rohkemgi) ning on nii tummine, rammus ja kontsentreeritud, et enne viit aastat ei tohi teda üldse müüagi.

Maailma esimene Brunello di Montalcinoks nimetet vein, muide, laagerdus enne pudeldamist 1888. aastal suures tammevaadis kümme aastat. Veinimeistril pidi olema kannatust sama palju kui uudishimu… Ja ega ta siis kohe juua kõlvanud!

Idee poolest peabki vein olema marjakestadel ligunemisest nii rajult tanniinine, et kuigi juua kõlbaks ta justkui viie aasta möödudes, saab küpseks alles 10–20 aastat hiljem, kui võimsa happesuse ja suud kuivatava tanniini asendavad komplekssed vürtsikad, suitsused ja ploomi-puuviljased maitsed. Parimate aastakäikude pudelikeemia vältab sageli aastakümneid ning ilmselt tuleb uskuda neid, kes usuvad, et viis veel maailmas säilinud pudelit 1888. aasta Brunellot on ikka alles täie tervise juures.

Selle kuulsa veini valmistajaid lisandub samas tempos kui joojaid. Kui 1960. aastal oli Brunello tootjaid 11 ja 1980. aastal 53, siis nüüdseks on neid üle 200, mis tähendab kahtlemata erinevate oskustega veinimeistreid, veinide kõikuvat kvaliteeti ja üleüldse vähemalt kahte tüüpi Brunello di Montalcinot. „Vana stiili” all tunneme karmiinpunast, elegantsete suitsuste ja nahksete aroomidega veini, kus happesus, kirsimarjasus ja tanniin on targalt tasakaalus, arenedes tulevikus lihtsalt peenemaks ja struktuursemaks. Ameerikalikud „uue laine” mustavad Brunellod seevastu panustavad ülipikalt marjakestadel ligunenud ning hiljem tammevaadis pehmendatud ja magustatud täisvõimsusele, mille tunnuseks on (vanilli)šokolaad ning tumedad puuviljad, lootuses, et millalgi tulevikus parandab aeg haavad ja mahenenud tanniinide varjust tõuseb esile ka veinide peenem pool.

Peab tunnistama, et pimetestijate sümpaatia kaldus vana kooli veinide poole. Me ei hakanud veinipaksu pealt ennustama, kuidas maitsevad Eestis müüdavad Brunellod kauges tulevikus. Püüdsime kirjeldada oma aistinguid ning pakkuda, millal ja kui kaua mingit veini kõige mõnusam juua oleks. Üks on kindel – Brunello di Montalcino on maailma parimaid ja nauditavamaid veine, mis vajab enda kõrvale väärikat menüüd ning on selles partnerluses, nagu kogesime, särav isegi noorukina.

Kalle Müller veiniajakirjanik

10

pimetest Casalino, 2006 13,5%, granaatpunane L: Aromaatsust ja lopsakat lillelisust täiendavad ürdid. Mahlastes aroomides on külluslikult kirsse ja tumedaid viigimarju.

M: Keskmise täidluse ja pika vürtsise järelmaitsega, tugeva marjahappega elegantne vein.

Lühike puuviljasus päädib jõuliste puidu- ja marja­tanniinidega ning maitseid juhib ploom igal mõeldaval kujul (värskelt, marineeritult, kuivatatult). Elavaloomuline uue kooli vein.

J: 2012–2016 www.mediato.ee

Bocca peakokk Nicola Tanda soovitab Brunello kõrvale: Hanemaksa-frittella kalvadoses karamellistatud viigi­ marjaga punaveini-pohla­kastmes neljale 400 g foié gras’d, 4 viigimarja (u 200 g/tk), 4 tüümianioksa, 15 g võid, 15 g suhkrut, 4 cl kalvadost Frittella: 250 g punast kartulit (Rosamunda), 1 muna, 60 g nisujahu, soola, musta pipart, 3 cl oliiviõli Kaste: 2 dl demi-glace’i, 5 cl punast veini, 2 cl mett, 80 g pohli Frittella valmistamiseks keeda kartul soolvees ja purusta pudruks kohe, kui on pehme. Lase natuke jahtuda. Lisa muna ja jahu, maitsesta musta pipraga, vajadusel lisa soola. Sega ühtlaseks massiks ja jäta umbes 30 minutiks seisma.

Kastme valmistamiseks vala punane vein potti, lisa mesi ja kuumuta, et alkohol aurustuks. Lisa demi-glace ja pohlad. Keeda, kuni konsistents pak-

Pimetestijate esikolmik Azienda Agricola La Torre, 2006 13,5%, granaatpunane Lõhn: Animaalne, tugeva happega vein. Tunda on ploomikompotti ja -kive, maasikalikööri, rösti ja suitsuseid aroome. Sametisi aroome kaunistab väike kakaonüanss.

Maitse: Keskmise täidluse ja tasakaalus tanniinidega veinis domineerivad magusad puuviljad, tunda on küpseid luuviljalisi, kirsimoosi ja õhukest suitsust nooti. Keskmaitse järel tundub vein veidi robustne, kuid on väga meeldiv juua.

Juua: 2012–2017 www.liviko.ee Ventolaio di Fanti Luigi, 2005 14%, karmiinpunane L: Domineerivad mahlased, punased küpsed marjad, lagrits ja tubakas, millele lisanduvad üleküpsenud luuviljalised, viigimarjad ja datlid ning natuke hispaanialikku maasikasiirupit. Tunda on lilli, kerget animaalsust ja musti kirsse.

M: Väga mahlane ja magus puuviljane, täidlane, kergelt liköörse, pika maitsega vein.

Marjatanniinid ja nauditav hape tasakaalustavad puuviljasust ning annavad veinile värskuse.

Vihjed vanale tammevaadile on viisakad ja tagasi­hoidlikud. Elegantne.

J: 2012–2016 www.bollicine.ee Distilleria Bottega Il Vino Dei Poeti, 2006 14,5%, tume rubiinpunane L: Efektne ja struktuurne. Marjane ja animaalne.

Tumedaid kirsse ja metsamarju vürtsitab must jahvatatud pipar. Tunda on vana tammepuidu aroomi, vanilli, kohvi ja suitsust tubakat.

M: Tihe ja marjane, torkiva happega moodne tasakaalus vein. Tunda on kirsse, kohviube, vürtse. Pikk ja ühtlane järelmaitse. Noor, aga paljulubav.

J: 2012–2020 www.tallink.ee/ee/shopping

seneb. Vala läbi sõela.

Jätka frittella valmistamist. Selleks määri pann oliiviõliga. Pane ümmargune vorm kuumale pannile ja selle sisse 2 sl kartulimassi, tasanda pealt lusikaga. Küpseta, kuni pealispind on mõlemalt poolt kuldkollane. Kui frittella on valmis, säilita soojas kohas.

Poolita pikkupidi viigimarjad. Määri pann võiga. Kui või on pannil sulanud, lisa suhkur ja viigimarjad, lõikepind allpool. Prae natuke mõlemalt poolt.

Lisa kalvados ja oota, kuni viigimarjad kergelt karamellistuvad. Säilita soojas kohas.

Puhasta pann köögipaberiga, kuumuta. Lõika hanemaks neljaks viiluks ja pruunista mõlemalt poolt (sisu peab jääma kergelt roosa).

Serveeri madalas taldrikus, kus keskele aseta korrustena frittella, sellele foié gras pihv ja otsa viigimari. Lisa 2–3 sl pohlakastet. Kaunista mõne terve pohlamarja ja tüümianioksaga.

Geografico Castello Tricerchi, 2006 13,5%, granaatpunane L: Domineerivad sinised luuviljad, tunda on ürdist ploomimoosi. Vaesevõitu, kuid meeldivalt magusas suitsuses aroomis on küpseid marju, kirsse ja lagritsat, kakaod ja kohviube.

M: Mahlakas, kesktäidlane, jõuliste mustikapõldmarjatanniinidega puuviljane, kirsi ja jõhvika maitsega vein, mille kergelt mõrkjas järelmaitse on veel väga noor ja kare.

J: 2015–2020 www.viareggio.ee Capanna Riserva, 2004 14,5%, mustjas karmiinpunane L: Röstiselt pähklikoorene aroom, kus on olemas vana tammevaadilaagerduse mõrušokolaad, kakao, kohv ja tubakas. Liköörselt puuviljased lõhnad on noored ja puidused, marjasust juhib kibuvitsamoos, mida tasakaalustab kirsine hape.

Lagrits, põldmari, ploomid.

M: Täidlane ja siirupiselt puuviljane vein, milles on musti metsamarju ja vana kaneelist puitu.

Järelmaitses on pikalt pehmeid tanniine. Kõike on veel liiga palju, mistõttu vajab taltumiseks keldriaega. Riserva klassi väärikas vein.

J: 2016-2025 www.vinaio.ee

Head isu!

Castello Romitorio, 2006 14%, karmiinpunane L: Arenevas peenes lõhnas on ploomimahla, kirsi­siirupit ja -mandleid. Tunda võib vaarikavarte ja mustikakisselli lõhna. Marjasusele lisab õhetavat vürtsi must terapipar.

M: Hea marjastruktuuriga, sametiste küpsete luuviljade ja väga jõulise järelmaitsega noor vein, kus on vaarikaid, kirsse ja musta arooniat. Igas mõttes tulevikuvein.

J: 2015–2025 www.vinorama.ee

Fattoria dei Barbi, 2006 14%, mustjas granaatpunane L: Animaalsete toonidega (nahk, tubakas, terapipar, kohv ja mõrušokolaad) rikkalik vein, kus tumedaid metsamarju vürtsitavad magusalt kaneel ja vanill.

M: Tihe, struktuurne, tugevate puidutanniinidega noor vein on algul kinni, kuid avanedes ilmuvad keskmaitsesse tumedad küpsed luuviljad, ploomid, kirsid, pihlakad ja jõhvikad. Järelmaitse on tuline ja happeline.

J: 2014–2018 Oro Trade OÜ

Sensi Boscoselvo, 2006 13,5%, rubiinpunane L: Nüansirikkas ja peenes punakirsises lõhnas on annus kibuvitsamoosi, aed- ja metsmaasikaid, viigimarju ja väike tubakanüanss.

M: Tasakaalus happega mahlakas, elegantne ja struktuurne vein, milles on pehmet puidutanniini. Maitses on küpseid kirsse, mustikaid ja natuke männivaiku. Elav ja elegantne kesktäidlane vein.

J: 2012–2015 www.carpevinum.ee

Pinino, 2004 13,5%, purpurpunane L: Ürdine, soojades toonides vein, kus eristuvad münt, loorber ja tüümian. Madalas marjasuses tõusevad esile aroonia ja viigimarjad, samuti šokolaad, ploomikivid, mandlid, tubakas ja vana tammevaadipuit.

M: Täidlane ja jõuline maitse on ürdiselt tihe, kuid puuviljasust jääb keskmaitses väheks.

Madal happesus toob esile kirsiliköörsuse.

Tavalisest ürdisem ja põnev Brunello.

J: 2014–2020 www.bestwine.ee

La Selvaccia, 2006 14,5%, rubiinpunane L: Tugeva palsamiäädika mõjutusega tahmane ja elav, kirsihappene, jõuliselt animaalne vein, kus on tunda kerget oksüdatsiooni. Iseäraliselt suitsust ja küpset komplekti ilmestavad maasikamoos ja vanade vaatide tammelaagerduse kõrbenud karamell.

M: Puiduses ja tugevate suitsuste nootidega liköörselt puuviljases veinis on maasikaid, mets­ maasikaid ja punaseid luuviljalisi. Tasakaalus: elav ja erk hape ühineb sujuvalt järelmaitse pehmete tanniinidega.

J: 2014–2017 www.prike.ee

Donatella Cinelli Colombini, 2006 14%, tume telliskivipunane L: Suures tammevaadis ja vanamoodsas stiilis oksüdatsioonipiirini küpsetatud vein: luuviljad, mustikad ja kannikesed. Tunda on veidi animaalset puidurösti.

M: Keskmaitse moosisuses tõusevad esile ploomid ja punased luuviljad, pikas ja vürtsikas järelmaitses aimuvad toffee ja vanill. Elegantse stiiliga vein, kus on hea marja, happe ja pargi tasakaal.

J: 2014–2022 www.marcovino.ee Cantine Bonacchi, 2007 13,5%, granaatpunane L: Palju küpseid marju, mõrušokolaadi, kakaod ja kaneelist puiduvanilli. Kirsiliköörile lisaks lõhnab mustade kuivatatud ploomide, lagritsa ja kannikeste järele.

M: Metsamarjaliköörne keskmaitse on küll lühike, kuid täis magusaid kuivatatud puuvilju, vaarikaid ja kirsse. Rikkalik ja soe täidlus, õhukese happega järelmaitses valitsevad puidutanniinid. Trendikas, kalkuleeritult ehitatud maksimalistlik vein.

J: 2015–2020 www.mediato.ee Fattoria La Magia, 2005 14%, tume rubiin L: Kohviselt puidune aroom on veidi tahmane ja röstine. Tugeva pargisuse taustal joonistuvad mustad kuivatatud puuviljad, pähklid ja kakao, lõhnab metsmaasikate ja maasikasiirupi järele.

M: Raskelt tanniinne ja marjane vein, kus domineerivad puit, kohv ja kakao. Tugevast alkoholist kantud järelmaitse on toorevõitu, robustne ja pargine. Vajab veel valmimiseks aega.

J: 2015–2020 www.kyytipoika.fi Sasso di Sole, 2006 14%, telliskivipunane L: Kohviröstine, magus ja karamelline pika tammevaadilaagerduse aroom. Mustikate ja põldmarjade moosisuses on musta viigimarja, šokolaadi, pipart ja oksüdatsiooninoote.

M: Ohtralt päikest saanud, magusalt puuviljane, nooruslikult tahumatu, pehmete kuivade tanniinide ja röstisusega puidune vein.

J: 2012–2020 www.veltliner.ee

Veini proovisid (vasakult): Urvo Ugandi (sommeljee, veinikoolitaja, Liviko, Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon), Arne Pajula (veinikoolitaja, ESA), Kalle Müller (veiniajakirjanik, ESA), Tanel Eigi (ajakirja Vine peatoimetaja, ESA), Matti Timmermann (veinikoolitaja, ESA), Kristjan Peäske (sommeljee, Leib. Resto ja Aed, ESA), Ilo Pilve (Pädaste mõisa sommeljee, ESA).

NB! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

11

UUED MAITSED

Karl Friedrich –

ajaloolise maitsega lihtne hele õlu Saku Õlletehas tõi märtsi alguses turule uue õlu Karl Friedrich. Õlu pruuliti Eesti õllekultuuri rajaja ja Saku Õlletehase asutaja Karl Friedrich Rehbinderi auks ning selle loomisel võeti ees­ kujuks Saku ajalooliste õllede maitse.

Saku peaõllemeister Tarmo Tappo.

E

Saku tegevjuht Margus Kastein.

Õlle­tehase pruulimeistri sõnul kasutatakse Karli pruulimisel selle maitsenüansi saavutamiseks erilist, madala käärimisastmega meskimise režiimi, mistõttu säilib õlles tavapärasest rohkem suhkruid. Kui tavalise õlle puhul käärib enamik suhkrutest alkoholiks, siis Karli puhul on õlles suhkruid sedavõrd rohkem, et seda on ka maitses tunda.

Karli leivane alatoon on traditsioonilise õlle eripära, mida ei ole püütud tänapäevaste moodsate nippidega välja võtta või varjutada. „Lisades sellele erilisele maitsele õige koguse humalat ja Saku õllemeistrite kogemused, on tulemuseks ehtne ja ehe traditsiooniline õlu. Hea tunne on pakkuda tarbijatele võimalust saada osa millestki ehedast,” rääkis Ärm.

Karl ei tee õllesõpradel vahet nende rahakoti paksuse, elustiili või muude uskumuste järgi. Kui enamik õllesid on endale valinud mõne konkreetse sihtrühma, kellele püütakse eriti meeldida, siis Karl võtab hea meelega oma sõpraderingi kõik arukad ja tegusad inimesed, kes oskavad hinnata lihtsuse võlu.

Hinnaklassilt on Karl võrdväärne Saku Originaali ja Rockiga.

simesel märtsil kutsus Saku Õlletehase tegevjuht Margus Kastein paarkümmend õlle­ sõpra ja meediainimest F-hoones­se, et tutvustada Saku Õlle­tehase uusimat toodet. Uusim toode aga pole midagi uut, vaid hoopis taasavastatud vana. Saku Õlletehase asutaja auks pruulitud Karl Friedrich on lihtne õlu. „Sõpradele lihtsalt Karl,” mugandas Kastein lapsukese nime suupärasemaks.

Karl on ehtne õlu, selline, nagu üks tõsine Eesti õlu on olnud aasta­ sadu enne moodsaid aegu. Pole ei uuenduslikku kristallfiltreerimist ega luksuslikku aroomibuketti, ei peeneid humalasorte ega trendikat värskust. Selles õlles on vaid odra­ linnased, vesi, humalad ja pärm ning Saku õllemeistrite aastasadade jooksul kogutud kogemused. „Saku Õlletehas on pikkade traditsioonide ja ajalooliste väärtuste edasikandja, seetõttu panustasime Karli õlle loomisse hulgaliselt sajandite vältel kogunenud teadmisi,” rääkis uue õlle presentatsioonil Saku Õlletehase turundusdirektor Kadri Ärm.

Karli teeb eriliseks maitses tuntav magus leivane alatoon. Saku 12

Meeleolu lõi Orelipoiss.

Saku turundusjuht Kadri Ärm.

restoranisoovitus

Restoran Kaljas Viru 23

Pakume hommikusööki iga päev 10–12.

Peakoka retsept

Rukkijahus praetud räimefilee kartulirösti ja ahjupeediga Praetud räimefilee: 90 g räimefileed 30 g rukkijahu värskelt jahvatatud meresoola ja musta pipart sidrunimahla

Peakokk Oleg Belousov.

Avatud P–T 12–23, K–N 12–24, R–L 12–01.

Kohvik avatud kella 10st.

Info ja broneerimine: tel 666 0002 info@kaljas.ee www.kaljas.ee

Lisandid: • 150 g kartulit („Laura”), 30 g nisujahu, 1 kanamuna.

Merehõnguline restoran Kaljas asub väga mugavalt Tallinna vanalinna väravas, kohe Viru tänava alguses. Viru 23 kahel korrusel saab hästi süüa ning mõnusalt juua.

• 50 g keedetud peeti, 8 g palsamiäädikat, 10 g toiduõli, Prantsuse ürdisegu.

• Friseesalatit, peedilehti, varajane punane redis. Kastmeks võrdses koguses sidrunimahla, oliiviõli ja mett.

Peakokk Oleg Belousov on koostanud uhiuue merelise menüü, mida igaüks iga päev maitsma tulla saab. Restoran on avatud hiliste õhtutundideni, köök läheb kinni tund enne sulgemist.

• 40 g kodujuustu, 15 g hapukoort, murulauku.

Valmistamine: Maitsesta räimefilee soola, pipra ja sidrunimahlaga.

Paneeri kergelt rukkijahus mõlemalt poolt. Prae kuumal pannil või ja toiduõliga (pooleks) mõlemalt poolt kuldpruuniks.

Riivi kartul jämeda riiviga, kurna sõela peal. Sega kausis juurde jahu, kanamuna, sool, pipar. Tee väiksed pätsikesed ja prae kuumal pannil õliga mõlemalt poolt kuldseks ja krõbedaks.

Pane 180kraadisesse ahju u 4 minutiks järelküpsema.

Lõika peedist 0,5 cm paksused sektorid, sega kokku soola, pipra, palsamiäädika ja ürdiseguga.

Küpseta plaadil 180kraadises ahjus 8–10 minutit. Pestud salatilehed ja jahtunud ahjupeet sega omavahel kokku ja maitsesta sidruniõlikastmega.

Sega kodujuust kokku hapukoore, soola, pipra ja hakitud murulauguga.

Restoran Volga Küütri 1, Tartu

Peakoka retsept Kalarull aurutatud köögiviljadega Vaja läheb: 150 g meelepärast valget kala (siig, lest, koha) natuke sidrunimahla soola, valget pipart, maitserohelist (till, petersell) 100 g kuiva valget veini 200 g värskeid või külmutatud köögivilju (lillkapsas, brokoli, porgand, paprika, uba) 100 g keedukartulit maitsestamata jogurtit

Aprillis tuleb menüüsse eine salenejatele „Volgas tantsi ja söö ennast trimmi”.

Peakokk Marta Kollom.

Volga on pika ja põneva ajalooga söögikoht, kus saab nautida taskukohaseid gurmeetoite.

Valmistamine: Piserda kalafileed sidruni­ mahlaga, maitsesta soola ja pipraga, kata maitserohelisega, keera rulli ja kinnita hambatikuga. Prae võis ühtlaselt igalt poolt lühikest aega. Lisa vein ja hauta 10 minutit.

Auruta köögiviljad või lase korraks keema, et nad jääksid meeldivalt krõmpsuvad.

Kastmeks sega maitsestamata jogurtile soola, maitserohelist ja natuke sidrunimahla.

Kerge menüü saab Aura keskuse ujulapileti ettenäitamisel 20 protsenti soodsamalt. Trennid Athena keskuse pööningusaalis igal teisipäeval, neljapäeval ja reedel ning nädalalõpu tantsuõhtud tuntud hittide ja elava muusika saatel peaks aitama kaasa hea vormi säilitamisele ja taastamisele.

Aprillis pakub Volga Estonian Airi lendudel Premium-klassis eestimaisest toorainest valmistatud unustamatult maitsvaid roogi. Lennu menüüd saab maitsta aprillis ka restoranis.

Avatud P–N 12–00, R–L 12–01.

Legendaarne restoran Volga on üks osa Athena kultuurikeskusest, mis asub Tartu vanalinnas 1783. aastal klassitsistlikus stiilis ehitatud hoones. Kahel tasandil asuvad ruumid mahutavad kuni 150 inimest.

tel 730 5444 sale@restaurantvolga.ee www.restaurantvolga.ee

Ajaloolises art deco stiilis Volga restoranis on kaks avarat, kahel tasandil asuvat saali: Nostalgiasaal esimesel ja Ülikoolisaal teisel korrusel. Esimesel korrusel, peasissekäigust paremal asub ka väike hubane kohvibaar.

13

restoranisoovitus

Restoran Balalaika Meriton Grand Conference & Spa hotell, Paldiski mnt 4, Tallinn

Peakoka retsept

Päeval pakume kolmekäigulist ärilõunat hinnaga 18 ¤.

Vene köök.

Peakokk Ragmar Haabma.

Restorani à la carte menüüs on esindatud kõik Vene köögi hitid.

Oma koha on leidnud nii pliinid kui ka kalamari, Kiievi kotlet ja strooganov. Firmaroog – Balalaika biifsteek kartuli, metsaseente ja küüslauguvõiga serveerituna kuumal malmpannil – pakub nii silmailu kui ka korralikku kõhutäidet.

Eraldi menüü on tartarisõpradele, kust leiab viis eri tartari.

Restorani ehteks on külm sakuskalaud, mis troonib 18. sajandil Peterburis valmistatud kaarikul.

Avatud iga päev 12–15 ja 18–23. tel 667 7120 Soojade ilmade tulekuga avame terrassi.

Muna-hernesalat kanafileega Vaja läheb: 180 g kanafileed 500 g rohelisi konservherneid 6 keedetud muna 100 g majoneesi 100 g hapukoort hakitud tilli soola musta pipart Valmistamine: Prae kanafilee ja jahuta. Keeda munad, jahuta kiiresti külma vee all ning koori. Eralda munakollased ja hõõru need lusika abil läbi sõela. Sega majoneesi ja hapukoorega, kuni kaste saab kreemja konsistentsi. Suru munavalged kahvli abil väikesteks tükkideks.

Pane kaussi kurnatud konservherned, peenestatud munavalged ja majoneesikaste.

Viiluta kanafilee ja aseta salatikuhjale. Lisa hakitud till ning maitsesta soola-pipraga.

Klafira Vene 4, Tallinn Peakoka retsept Lõhekulebjaka Klafiras on menüüs lõhekulebjaka (pirukas), kuid neid pirukaid võib teha absoluutselt igasuguste täidistega.

Vaja läheb: 300 g pärmi-lehttainast 250 g lõhefileed 100 g kooritud krevette määrdejuustu (Merevaik, Farmi mädarõika-toorjuust vms) 1 šalottsibul (soovi korral) 1 küüs küüslauku värskelt jahvatatud pipar sool 10 g võid 0,5 laimi mahla värske tillioks muna-piimasegu pealt määrimiseks

Peakokk Aleksei Smirnov.

Avatud iga päev 12–23. tel 5837 7333 klafira@klafira.ee

Uhkusega on restoran Klafira järginud Vene köögi traditsioone ligi 13 aastat. Oma menüüs pakume klassikalisi Vene roogi ning interjööris on valitsevaks romantiline meeleolu.

Restoranisaal (36 + 30 kohta) ja kabinet (16 kohta) annavad unustamatu võimaluse korraldada pidusid, firmaüritusi, koolitusi.

Klafira menüüst leiab tõelist Vene köögi kuldvara: borš, pelmeenid, kalamarjapliinid, ulukiliha-strooganov, soolakurgid meega ja teised sakuskad.

14

Valmistamine: Rulli tainas 0,5 cm paksuseks plaadiks. Haki šalottsibul ja küüslauk hästi peeneks. Tükelda lõhe umbes 3 cm kuubikuteks. Lahtirullitud taina keskele määri juustu, aseta peale lõhetükid, krevetid, maitseained, või ning kõige lõpuks pigista laimimahla.

Lõika taina ääred ribadeks ning punu nendest palmik, mis peaks moodustama kala kuju. Määri pealt piimamuna seguga, aseta 180kraadisesse ahju ning küpseta umbes 15 min, kuni pirukas on pealt kuldpruun. Sega juurde kerge roheline salat, piserda üle oliiviõli ja laimimahlaga.

telekokk

Heasüdamlik ja tegus

Jamie Oliver Jamie Oliveri nimi on tuntud üle maailma. Mehe siiras soov innustada inimesi toidukunstiga tegelema kajastub tema olekus, saadetes, bestselleritest kokaraamatutes ja auhinnatud tegudes. Viimaste hulka kuulub kindlasti ka Jamie toidurevolutsioon.

Pilk Jamie ellu James Trevor alias Jamie Oliver sündis 27. mail 1975 Inglismaal Essexi krahvkonnas. Lapsepõlves veetis ta palju aega oma vanemate Trevori ja Sally pubis-restoranis The Cricketers, kus ta köögis tihti suureks abiks oli. Jamie armastus toidu vastu aastatega aina kasvas ning 16aastaselt jättis ta pooleli senise koolitee ning jätkas õpinguid Westminster Kingsway College’is, kus õppis toitlustust ja kokakunsti. Ta töötas mõnda aega Prantsusmaal, seejärel Antonio Carluccio Neal Streeti restoranis ja pärast seda sous chef ’ina tunnustatud River Cafés Londonis.

1997. aastal filmiti River Cafés dokumentaali, kus väike roll lasus ka Jamie’l. Filmi eetrisse mineku järel teda märgati ning pakuti võimalust teha oma kokasaade. Nii sündiski Jamie esimene saade „The Naked Chef” (1998–1999), mille pealkiri vihjas retseptide lihtsusele. Tema rahulik ja vaoshoitud olek võlus rahvast ning saadet saatis suur edu. Üsna pea avaldati sama­ nimeline kokaraamat, millest sai kohe bestseller.

2000. aasta juulis abiellus Jamie endise modelli Juliette Nortoniga, kellega tutvus 1993. aastal. Paaril on neli last: 10aastane Poppy Honey Rosie, 9aastane Daisy Boo Pamela, 3aastane Petal Blossom Rainbow ja 1aastane Buddy Bear Maurice.

2003. aastal sai Jamie’st Briti impeeriumi ordu liige.

Staarkoka saated ja raamatud Viimase 14 aasta jooksul on Jamie nimele kogunenud mitmeid tunnustatud saateid ja nende juurde kuu-

luvaid bestsellereid. Sarja „The Naked Chef” raames jõudsid eetrisse ka kolm jõulueri ning sarjad „Pukka Tukka” (2000) ja „Oliver’s Twist” (2002). 2002. aastal jõudis televaatajateni „Jamie’s Kitchen”, kus Jamie õpetas kokakunsti abivajavatele noortele, kes kursuse läbimise korral said võimaluse asuda tööle tema restoranis Fifteen. Aasta hiljem järgnes sellele „Return to Jamie’s Kitchen”.

Aastatega on teleekraanidele üle kogu maailma jõudnud veel 18 saadet ja sarja, nende seas isegi üks arvutimäng: „Jamie’s School Dinners” (2005), „Jamie’s Great Italian Escape” (2005), „Jamie’s Return To School Dinners” (2006), „Jamie’s Kitchen Australia” (2006), „Jamie’s Chef” (2007), „Jamie at Home” (2007), „Jamie’s Fowl Dinners” (2008), „ Jamie’s Ministry of Food” (2008), „What’s Cooking? with Jamie Oliver” (arvutimäng, 2008), „Jamie Saves Our Bacon” (2009), „Jamie’s American Road Trip” (2009), „Jamie’s Family Christmas” (2009), „Jamie Oliver’s Food Revolution” (2010– 2011), „Jamie’s 30 Minute Meals” (2010), „Jamie Oliver’s Food Escapes” (2011), „Jamie’s Dream School” (2011), „Jamie’s Fish Supper” (2011) ja „Jamie Cooks Summer” (2011).

Raamatuid, millest mitmed on saateks sarjadele ja bestsellerid, on Jamie välja andnud 16.

Tema kokasarja „Jamie Oliveri 30 minuti road”, mida hetkel ETVs pühapäeviti näidatakse, jagub kevad­hooaja lõpuni (27. maini). Pärast väikest pausi jätkatakse taas sügisel, 9. septembril. Sarjal on kokku 40 osa, millest maikuu lõpuks saab näha 17.

Jamie toidurevolutsioon 2004. aastal filmitud „Jamie’s School­ Dinners” pani aluse koka kuulsale toidurevolutsioonile. Jamie võttis enda õlule Suurbritannia koolitoidu kvaliteedi parandamise. Tema eesmärk oli keelustada rämpstoidu pakkumine lõunasöögiks, asendades see tervisliku, korralikult valmistatud toiduga. Ta motiveeris ja juhendas nii õpilasi kui ka kokatädisid ning lõi üle­riigilise kampaania „Feed Me Better” („Toitke mind paremini”).

Ta avas internetis avalduse, mida allkirjastas 271 677 inimest. 2005. aastal viis Jamie avalduse peaministri-

le, mille tulemusena eraldas Briti valitsus 280 miljonit naela kooli­toidu kvaliteedi tõstmiseks, koka­t ädide õpetamiseks ja uue köögivarustuse ostmiseks.

Tänu 2006. aastal filmitud järjele „Jamie’s Return To School Dinners” toetas valitsus koolitoitlustust ja laste harimist toidu alal veel enam. 2009. aasta sarjas „Jamie Oliver’s Food Revolution” dokumenteeris Jamie püüdeid parandada inimeste toitumisharjumusi Ameerikas.

Lilith Tamm

New Yorgi viina-arrabbiata neljale 4 punast tšillit 6 sl oliiviõli 4 viilutatud küüslauguküünt kimp aedpeterselli 4 anšoovist 400 g konserv tükeldatud tomateid meresoola ja jahvatatud musta pipart 3 pitsi viina 500 g spagette 1 sidrun külmpressitud oliiviõli Viina lisamine on itaalia-ameerikapärane nõks roale, mida ma armastan väga.

Vürtsikale arrabbiata-kastmele annab viin tõelise lisaväärtuse. Alkohol põleb toidu tegemise käigus ära ning järele jääb imepärane maitse ja aroom. Värsked ürdid ja sidrunikoor lisavad omanäolist mekki.

Tee tšillikaunadesse 6–8 sisselõiget. Prae neid suurel pannil oliiviõlis tasasel tulel 5 minutit. Seejärel tõsta kuumus maksimumini ning lisa küüslauk, hakitud petersellivarred ja anšoovised. Prae segades, kuni küüslauk hakkab värvi muutma. Kalla sekka tomatid ja maitsesta soola-pipraga. Aja keema, lisa viin, vähenda kuumust ja jäta kaste hauduma. Mulju tšillikaunu kergelt puu­ lusikaga, et nende vürtsikus rohkem kastmesse jõuaks.

Keeda makaronid soolaga maitsestatud vees, kurna ja kalla kohe kastmesse. Haki petersellilehed ja raputa need makaronidele. Riivi peale sidrunikoort ja pigista sisse sidrunimahl. Lõpetuseks nirista üle oliiviõliga ja serveeri värske rohelise salatiga.

15

Suurepärane Saksamaa bränd Müllers Mühle on usaldusväärne ja kvaliteetne.

Seda kasutavad isegi professionaalsed kokad toitude valmistamisel.