EE GURMEE (mai 2015)

e e m r EE Gu Rubriik

Peaauhind

Reis Türki kahele koos majutusega viietärnihotellis

20. mai 2015

›› Mereannid ›› Magustoidud ›› Põnevad joogid

8x nädalaauhinnad

Külluslik valik Rannarootsi suvetooteid Augustibluusi pass kahele

Mängi ja võida www.facebook.com/RannarootsiEHE

Hea restorani valem Mai alguses said 50 restorani enda­ le kleebise, mis tõestab nende kuu­ lumist restoranide paremikku. Klee­ bis „Astu sisse!” tagab külastajad, ja see ju söögikohtade suurim soov ongi. Selle nimel, et 50 hulka pääseda, restorani pingu­ tavad. Kui kleebis käes, võetakse puhkust.

Sügisel saadav täpne edetabelikoht huvitab vaid esi­ tosinat (või esimest kahtekümmet), ülejäänutele on ena­ masti tähtis vaid tabelisse kuulumine. Miks muidu tub­ lisid tõusjaid võib üles lugeda ühe käe sõrmedel. Resto­ ranid peaksid eesmärgiks seadma tabelis (kasvõi koha või kahe võrra) tõusmise, mitte tabelisse püsimajäämise.

Eestis on kokakunsti tase juba selline, et lihtsalt hea söögivalmistamisega 50 hulka ei pääse. On vaja isiku­ pära ja pidevat ühtlast kvaliteeti või nagu restoranide esiviiekümne eestvedaja Aivar Hanson ütleb – edukuse taga on kolm märksõna: kontseptsioon, kontseptsioon ja veel kord kontseptsioon. Selleks et toimivat kontsept­ siooni luua, läheb vaja fantaasiat, julgust ja järjekindlust.

Nimekirjast välja langenud restoranid saavad süü­ distada ainult ennast. Mõni neist on end selgelt muga­ vustsooni sättinud, lootuses, et küll need hääled ka see­ kord tulevad. Ei tule nad nii lihtsalt midagi. Uusi väga häid restorane lisandub palju ja konkurents aina tihe­ neb. Need, kes nimekirjast välja jäid, peaksid teisi kokku­ mängus süüdistamise asemel kõigepealt kriitilise pilgu­ ga oma äri üle vaatama.

Julgen kaasa rääkida, sest praegusest 50 parimast olen aasta jooksul külastanud 38 ja kujundanud selle põhjal oma edetabeli. On restorane, mida soojalt sõpra­ dele soovitan. Ju on põhjuseks see, et ma pole pidanud pettuma. Samas on söögikohti, mis minu soovitusnime­ kirja lihtsalt ei jää, sest ma ei saanud sealt mingit emot­ siooni. Enamasti paistavad parandamist vajavad eksimu­ sed silma kohe esimesel külastusel.

Möödunud sügisel, kui järjekordselt restoranid ritta pandi, otsustasin järgmise hooaja tulemusi ise ennusta­ da. Majandusküberneetikuna polnud mul edetabelikoh­ tade võrdlevat analüüsi aastate arvestuses raske teha. Li­ sasin sinna kõvasti oma isiklikku arvamust ja märkisin ennustusena kümme restorani, mis minu arvates enam edetabelisse ei küüni. Kevadet ootasin õhinaga, et oma kirjapandud tulemust võrrelda. Kõik need kümme olidki kadunud, lisaks veel neli.

Loomulikult on ka minu arvates tänavuse 50 hulgas neid, kel sinna tegelikult asja pole, aga loodan, et tõde tuleb päevavalgele hiljemalt järgmisel aastal. Vähemalt minu potentsiaalsete väljalangejate nimekirjas nad esi­ nevad.

AIAMÖÖBLI

TOOTMINE JA MÜÜK www.ansawert.ee tel 510 6795

Külli Värnik toimetaja EE GURMEE Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus.

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296 Reklaam: Kätrin Murumets, katrin.murumets@lehed.ee, tel 669 8099 Kujundus: Virge Ilves. Korrektuur: Marilin Look Väljaanne valmis koostöös partneritega: TaluDeli, Güllüoglu Food, Eesti Leivatööstus, La Muu, Peppersack, Lootsi restoran, Viru õlu, Carmen Turundus OÜ

3

Uus ja huvitav Carmen Cafe – moodne kohtumispaik Rotermannis Rotermanni kvartalis avati möödunud suvel Carmen Cafe. Kohviku ruumid asuvad kahel korrusel, sobiliku laua leiab nii ärikohtumiseks kui ka sõbrannaga jutustamiseks. Suvel saab istuda väljas Rotermanni kvartali kesksel platsil. Sel aastal on terrass suurem ja seetõttu rohkematel võimalus keset südalinna­ saginat hommikusööki või lõunakohvi nautida.

Suveks täieneb Carmen Cafe menüü värskete salatite, soolaste pannkookide, magusate kreppide ja magustoitudega. Valikus on värsked, aga ka toitvad smuutid. Koogivalik on endiselt lai ning kohvi- ja teesortiment peaks rahuldama ka kõige nõudlikuma kliendi soove. Lisaks pakutakse põnevaid Eesti väike­tootjate käsitööõllesid ja head valikut klaasiveine. Kellel kohapeal nautimiseks aega napib, saab söögi ja joogi kaasa osta.

Kauaküpsetatud tooted suvisele grillipeole Raske on ette kujutada suvist pidu, kus liha või vorsti ei grillita. Maitsva mahlase ribi või suus sulava ahjuprae valmistamiseks kulub palju aega.

Oskari Lihatooted on suveks välja tulnud uute toodetega, mis kodukoka tööd hõlbustavad ja grillipeo meeldivamaks muudavad. Sous vide’i tehnoloogia abil valmistatud ribid küpsevad grillil mõne minutiga ja liha tuleb lihtsalt kondi küljest lahti.

Kauaküpsetatud rebitav seapraad sobib aga väga hästi vrapi vahele või salatisse.

Selle suve omanäolisim restoran tuleb Pakrile Toidukunstnik ja privaatkokk Kristel Nuume katab laua keset Pakri saare heinamaad ja pakub hõrgutavat viiekäigulist õhtusööki looduse rüpes. Igal õhtusöögil on ise nägu, sest menüü kujuneb just sellel perioodil saada olevast toorainest ja loodusandidest. Samal ajal kui perenaine valmistab ette järgmist käiku, võivad külalised Pakri saarega tutvuda. Ühel õhtusöögil saab osaleda 10–14 inimest, nii sobib maitsereis sünnipäeva tähistamiseks või väikefirmale suviseks väljasõiduks.

Maitsereis saarele koos õhtusöögiga, paadisõiduga marsruudil Kurkse – Väike-Pakri – Kurkse ja ekskursiooniga maksab 69 eurot. Ürituse algus on kell 17 Kurkse sadamast, tagasi jõutakse hiljemalt 21.30. Kohti saab broneerida e-postil toidukunst@gmail.com. Vabad kuupäevad on 20. juuni, 4. juuli, 25. juuli ja 1. august.

Elamusterohke taevarestoran tuleb ka sellel suvel Dinner in the Sky pakub elamuslikke maitsenaudinguid selle suve jooksul Tallinnas kahel korral: 9.–14. juunil ning 28. juulist 2. augustini.

Taevarestorani juunikuised tõsted toimu­vad Vana­sada­ mas Admiraliteedi basseini ääres ning peakokkadeks on kutsutud taas oma ala parimad: endine pikaaegne Pädaste mõisa restorani peakokk Peeter Pihel ja Läti parima restorani peakokk Martins Ritins. „Mõlemat juunikuu peakokka ühendab suur rahvusvaheline kogemus ning loomingulisus maitsete kombineerimisel,” tutvustab Dinner in the Sky peakorraldaja Risto Meigas.

Martin Ritins toimetab gurmeerestoranis Vincent, mis on hääletatud nii Läti parimaks restoraniks kui ka üheks Põhja-Euroopa paremaks restoraniks nii 2013. kui ka 2014. aastal. Muusikalise elamuse eest hoolitseb saksofonist Janis Danevics.

Taevarestoranis saab valida viie paketi vahel: Breakfast in the Sky, Lunch in the Sky, Lanson in the Sky, Dinner in the Sky LIVE ja Cocktails in the Sky.

Rebitav seapraad Inglise keeles pulled pork on väga pehme ja mahlane liha, sest abalihatükki on enne madalal temperatuuril 18 tundi juba küpsetatud. Liha sobib serveerida burgeri või vrapi vahel, samuti koos riisi, kartuli või suvise salatiga. Küpseta praeahjus koos pakendis sisalduva puljongiga 180 kraadi juures liha pruunistumiseni sõltuvalt ahju eripärast (u 30 minutit). Soovitatav on kasutada ventilaatoriga küpsetusrežiimi.

Kauaküpsetatud BBQ-ribi Seaküljeribi mõnusas kastmes, mida on enne madalal temperatuuril 18 tundi küpsetatud. Lisaks annavad maitset mesi, veiniäädikas, vürtsid ja maitsetaimed, sh sinep ja seesam. Praeahjus küpseta ribi koos pakendis sisalduva puljongiga 230 kraadi juures liha pruunistumiseni sõltuvalt ahju eripärast (u 15 minutit).

Glasuurimiseks kata ribi BBQ-kastme ühtlase kihiga ning küpseta veel 5 minutit. Grillil valmistamiseks kasuta keskmisest kõrgemat kuumust. Küpseta mõlemalt poolt 4 minutit, seejärel määri ribile pakendis kaasas olev BBQ-kaste ja küpseta veel paar minutit.

4

Uus ja huvitav

E

estis on selline kontseptsioon, mis ühendab endas gurmeekaupluse ja kohvik-restorani, üsna uudne ette­ võtmine. „Kohviku-restorani ja kaupluse koostoimimine ühe katuse all loob hea sünergia,” räägib Talu & Deli eestvõtja Lisbet Niinepuu, kes sai selle idee Põhja­ maades elades ja töötades. Sõna „talu” tähendab meie nimes kvaliteetset eesti­ maist toodangut pakkuvat väiketootjat ja sõna „deli” viitab nii välismaistele kui ka Talu & Deli kokkade valmistatud delika­ tessidele.

Prantsuse köök ja eestimaine kvaliteetne tooraine Peakokk Swann Robin on pärit Prantsus­ maalt. „Prantsusmaa on paljude gurmee­ palade sünnikodu ning mul on hea meel, et saime peakokaks just prantslase,” on Lisbet õhevil. Peakokk Swannil on töö­ kogemusi väga erinevatest köökidest, aga kõige südamelähedasem on talle ik­ kagi Prantsuse köök.

Swann sündis ühes Lääne-Prantsus­ maa rannikuäärses linnas, kus tema va­ nemad pidasid restorani, ja võib öelda, et ta kasvas üles selle köögis. Poisi ema ka­ sutas oma restoraniroogades tihti Jaapa­ ni ja idamaiseid maitseid ning tänu sel­ lele sai ka tulevane kokk kaasa hea mait­ seainete kasutamise tunnetuse ning maa­ ilma maitsete kombineerimise oskuse.

Kokast isa käe all õppis poiss traditsioo­ nilise Prantsuse köögi põhitõdesid ning lihatoitude valmistamisel kogu tooraine ärakasutamist n-ö sabast sarvedeni.

Restoranitöö on Swanni viinud nii Inglismaale kui ka Soome Michelini tärni­ ga restoranidesse, aga Eestis paelus teda just Talu & Deli kontseptsioon ning või­ malus ja tahe edendada Prantsuse gast­ ronoomiat Tallinnas.

Maitsvad road valmistatakse eesti­ maisest kvaliteetsest hooajalisest toor­ ainest, aga neil on selged prantsuse mõ­ jutused. Hinnad on kesklinna regiooni arvestades vägagi normaalsed. Eelroo­ gadest kergelt suitsutatud vasikaliha-­ carpaccio maksab 8,90 eurot, pearooga­ dest võiks ära märkida veisešokolaadi pu­ naveinikastmes (13,50 eurot) ning des­ sertidest roosi ja rabarberi juustukoogi (3,90 eurot). Á la carte menüüle lisaks on kohvik-­ restoranis soodsad lõunapakkumised (supp 1,90 eurot ja praad 3,30 eurot) ning terve päeva jooksul valik Prantsuse bist­ roo menüüst, mis pakub traditsioonilisi Prantsuse roogasid mõistlike hindade­ ga. Kohvik-restorani interjöör on samu­ ti prantsuslik – värsked toonid ning ker­

Talu & Deli – talutoodete ja delikatesside sünergia Uksed on avanud uus prantsuspärane Talu & Deli kohvikrestoran, samades ruumides (Teatri väljak 3) tegutseb ka toidukauplus.

gelt teisaldatavad lauad ja toolid. Kokku on restoranis kohti 50–60 külastajale.

Muljet avaldav lihalett ja värsked saiakesed Talu & Deli moto on „Väikesed tootjad + palju kirge = suured maitsed”. „Tahame võimalusel garanteerida, et oleme ise väike­tootjate juures külas käinud ning näinud, kuidas täpselt mingi toote val­ mistamine käib ja kust toit pärineb,” räägib Lisbet kaupluse kontseptsioonist.

Kaubavaliku kriteeriumiks on kvaliteet, eelistatud on väiketootjad ja välismai­ sed gurmeekaubad. Väikeses valikus on ka tava­kaupa, et ostja saaks kogu toidu­ korvi ühest kohast kiiresti kätte.

Letiteenindus tagab personaalse suh­ tumise. Kliendid saavad erilisema kauba kohta küsida ja ka müü­ jatel on lihtne väike­ tootjate kaupa tutvusta­ da. „Saame ostjale juur­ de rääkida kadakasiiru­ pi headest omadustest ja kasutamisvõimalus­ test,” toob ta näite.

Eriti avaldab mul­ jet lihalett: nii suurt va­ likut sedavõrd soodsate hindadega teistest poo­ didest ei leia. Kaupluses on oma lihameistrid, kes kvaliteetse väiketootja­ 5

telt pärineva sea-, lihaveise-, vasika- ja lambaliha kohapeal sobilikeks tükkideks raiuvad. Lihaveise- ja vasikaliha pärineb mahetootjatelt. Liha saabub rümpadena ja soovi korral saab seda ette tellida. Liha­ meister on nõus lõikama just kliendile so­ biliku tüki.

Kaupluse poolele valmivad peakoka marineeritud lihatooted – sea- ja veise­ liha, kana ja kala. Marineerimisel ei kasu­ tata valmis marinaadisegusid ega kuivata­ tud maitsetaimi, vaid ainult puhtaid ja na­ turaalseid koostisosi (sidrunit, värskelt ha­ kitud peterselli, ingverit, mädarõigast, tšil­ lit jne). Iga päevaga laieneb ka Talu & Deli köögis valmivate kulinaariatoodete (enda tehtud gurmeesalatid, pasteedid, maitse­ õlid, kastmed, majonees jm) ja soojade valmistoitude sortiment.

Tänavalt (otse bussipeatusest) kaup­ lusse meelitab isuäratav saialõhn. „Kõik saiakesed küpsetatakse algusest lõpuni ise vanal heal traditsioonilisel viisil, ei mingit bake-off’i,” tutvustab Lisbet. Lähi­ ajal pagaritoodete sortiment laieneb. „Li­ sanduvad ciabatta’d ja isetehtud eesti­ pärane juuretisega leib,” nimetab naine.

Testimisel ja viimast lihvi saamas on ka kondiitrisortiment, mille mõjutused päri­ nevad loomulikult Prantsusmaalt (eklee­ rid, makroonid, beseed jne).

Külli Värnik

Mereannid Foto: Shutterstock

Raamatud sarjast „Kalale!”

Kala meie toidulaual Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, neid elab nii ookeanisügavikes kui ka kõrgetes mägijärvedes. Kalu on suuri ja väikeseid, söödavaid ja mittesöödavaid. 30 000st maailma vetes elavast kalaliigist tarbitakse ainult tuhandet.

K

ala on läbi aegade olnud üheks ini­ mese põhi­toiduks. Püügiviise on loendamatul arvul ja iga rahvas peab omast kinni. Peamised püügipiirkon­ nad asuvad väikesel sügavusel piki ranni­ kut. Igal aastal püütakse kogu maailmas miljoneid tonne kalu, limuseid ja vähilisi.

Pooled mereandidest tulevad kasvatustest Arenenud maades on kalapüügist saa­ nud tehnikamahukas tööstusharu. Kalu­ rid avastavad kalaparvi sonarite ja rada­ rite abil. Kalavõrgud on samuti üha suu­ remad ja täiuslikumad. Tohutu suured laevad-kalatehased väljuvad avamere­ le mitmeks kuuks. Nad püüavad tonni­ de kaupa kala, mis kohe puhastatakse ja sealsamas laevapardal sügavkülmutatak­ se või konserviks valmistatakse.

Nii nagu maale loomakasvatusfarme, on merre loodud tõelisi kalakasvatusfar­ me. Hiina ja Jaapan kasvatavad kultuur­ taimedena suuri vetikaid, aga samuti krevette ja austreid. Euroopas on enam spetsialiseerutud rannakarpide (austri- ja karbikasvandused) ning lõhe kasvatami­ sele. Parimad lõhekasvatuse asjatundjad on norrakad. Üha rohkem on levinud ka tursa- ja tuunikasvatused.

Vesiviljelus on kalade, karpide, vähki­ de ja veetaimede (nt vetikate) kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõel­ dud nende toodangu saamiseks suure­ mas mahus, kui seda võimaldaksid loo­

duslikud keskkonnatingimused. See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis juba annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast. Euroopas saadakse vesiviljeluse teel umbes viien­ dik kalatoodangust.

Millised on kala tervislikud omadused?

Kala on kasulik toiduaine, sest on kerges­ ti seeditav ning temas leidub vähe kalo­ reid, ent ohtralt toitaineid.

• Kala sisaldab vähesel määral süsi­ vesikuid (oluline diabeetikutele) ja vähe naatriumit (tähtis keedusoola­ vaba dieedi jaoks).

• Kala sisaldab 13–23% täisväärtuslik­ ke valke, rasvasisaldus kõigub sõltu­ valt kala liigist ja püügiajast 0,1–33% vahel.

• Kõige väärtuslikum on kalas tema häs­ ti talutav rasv. Eelkõige sellised kalad nagu angerjas, lõhe ja tuunikala sisal­ davad oomega-3-rasvhappeid, mis kait­ sevad südame-veresoonkonnahaiguste eest.

• Kala sisaldab palju vitamiine (A, D, B2, B6 ja B12) ja mineraalaineid (fosforit, rauda, magneesiumit ja kaaliumit).

• Kalas leidub ka eluks vajalikku mikro­ elementi seleeni, mis kaitseb südame­ infarkti ja vähi eest.

• Kõikides merekalades on rohkesti joodi, millest meil rafineeritud toidu­ ainete ajastul tihti vajaka jääb.

6

AHVEN. Eluviisid.

Püügitehnikad. Retseptid Ilmselt ei leidu Eestis kedagi, kes poleks kordagi kokku puutunud ahvenaga – olgu siis kalavetel, koolipingis või toidulaua taga.

Raamat võtab kokku ahvena eluviisid, annab hüva nõu püügitehnikate ja retseptide kohta. Sõna saavad kalamehed Igor Nael alias Ixa, Are Moora, Tarvo Leon, Koit Kikas ja Hans Teder ning kalauurijad Teet Krause ja Arvo Tuvikene ehk mehed, kelle nimed Eesti harrastuskalastajate seas tutvustamist ei vaja.

HAUG. Eluviisid.

Püügitehnikad. Retseptid Juba aegade hämarusest on haug kuulunud kalamehe lemmikute hulka. Nagu hunt metsas, on havi looduse sanitariks vees. Havi võim on koguni nii suur, et oma tegevuse kaudu reguleerib ta vetikate vohamist veekogudes, parandades sel moel järvede seisundit.

Raamatus saavad sõna kalauurijad Arvo Tuvikene ja Teet Krause, tuntud havikütid Marek Rebane alias Rebaseonu, Andres Duuberg alias Haugihirm, Aleksei Špalov alias Alekseialeksei ja Kalev Ots alias Mudakoger ning köögivõlur Pille Enden.

FORELL. Eluviisid.

Püügitehnikad. Retseptid Forell – olgu ta siis merivõi jõeforell – on ikka ja alati olnud kalamehe jaoks hinnatud püügikala ning teretulnud külaline meie toidulaual. Kas meriforell ja jõeforell on kaks erinevat või siiski üks ja sama kala?

Forelli püüdmise ja valmistamise kohta annavad nõu kalauurijad Arvo Tuvikene ja Martin Kesler, kogenud forellikütid Rein Truumets, Sven Laanet alias Aapua ja Madis Messimas ning köögivõlur Pille Enden.

SÄRG. Eluviisid.

Püügitehnikad. Retseptid Küllap on just särg paljudele elu esimene kala, kes õnge otsa hakanud, ja võimalik, et just sellest emotsioonist jääb kalastuspisik verre kogu eluks.

Raamatu autoriteks on kalateadlased Arvo Tuvikene, Leili Järv ja Teet Krause ning kogenud kalamehed Timo Roos, Jüri Rohtla, Jaan Grents ja Tarvo Leon.

Oma aastakümnetepikkust kogemust vobla kuivatamisel jagab armastatud näitleja Jüri Vlassov – tema jutu pani kirja ja lisas veel paar head särjeretsepti ajakirja Kalale! peatoimetaja Margo Pajuste.

Mereannid 100–150grammine merekala võib kat­ ta u 200 milligrammi inimese joodi­ vajadusest.

Eestlased söövad kala liiga vähe Arstid ja toitumisteadlased soovitavad süüa 35–40 kilogrammi kalatooteid aas­ tas, mis teeb ligikaudu 100 grammi päe­ vas. Sellest numbrist on eestlaste toidu­ laud väga kaugel.

Kuigi Eesti on mereriik ja jõgesid-­ järvi on meil ka piisavalt, on läbi aegade ikkagi eestlane toiduna eelistanud kalale liha. Uuringutest on teada, et Eestis tar­ bitakse kalatooteid 3,7 korda vähem kui lihatooteid. Eestlased söövad vähem kala kui põhjamaad ja muu Euroopa.

Statistikaameti andmetel tarbiti Ees­ tis 2010. aastal kala 10,5 kilogrammi aas­ tas ühe elaniku kohta, mis on Euroopa Liidu vastavast keskmisest (24 kilogram­ mi) üle kahe korra vähem. Euroopa rii­ kide suurimad kalatarbijad on Island (88,4 kilogrammi), Portugal (63 kilogram­ mi) ja Norra (46 kilogrammi).

Pole juhus, et kõrgeim keskmine elu­ iga on saareriikide Jaapani ja Islandi ela­ nikel, kelle põhitoiduks on kala. Seega ei ole vaja muretseda kala liigse söömi­

se pärast, küll aga liiga vähese söömise pärast.

Miks eestlased kala ei armasta?

Vladislav Koržets on oma õpiköögis (www.opikook.ee) nimetanud põhjused, miks eestlased kala ei söö.

1. Lähisminevikus panid kalaroogade re­ putatsioonile põntsu läinud sajandi 60ndatel kogu NSV Liidus kehtestatud neljapäevased kalapäevad. Kuna valda­ valt valmistati road külmutatud-sulata­ tud kalast, siis polnud need eriti maits­ vad. Lisaks hirmutas nii mõnegi kala­ toitudest eemale lehk, mis kalapäeva­ dega kaasas käis.

2. Kala oli mitu korda odavam kui liha.

See aga sünnitas kala väärtusetuks või väheväärtuslikuks toiduks pidavat hoiakut, mis pole meie alateadvusest kadunud veel nüüdki, mil enamiku kala kilohind käib lihahinnast kõrgelt üle.

3. Kala rikneb kiiresti ja värske kala jõud­ mine turule või poodi nõuab eriti head logistikat. Kiire riknevuse tõttu kasu­ tatakse rohkelt kalade sügavkülmuta­ mist, mis aga vähendab kalatoitude kvaliteeti.

4. Koju toodud värske kala ettevalmis­

tamine on üsna töömahukas (kui võr­ relda lihalõikamisega) ja pole ka kõige mugavam ega puhtam tegevus. Soo­ mused lendavad mööda kööki laiali, kuivav kalalima kleepub kitina tööpin­ dade külge, sisemused haisevad, veri määrib ja teravad luud vigastavad vi­ lumatu kalapuhastaja sõrmi. Tõsi, me võime osta kala ka puhastatuna või fi­ leerituna ning see teeb koduse talita­ mise märksa hõlpsamaks, aga hinna kallimaks.

5. Kala nõuab söömisel ettevaatlikkust.

Kui hoolikalt me ka peeni luukesi väl­ ja ei nopiks, võib mõni pehme, pea­ aegu nähtamatu luu meile kurku sat­ tuda ning köhimist või suisa kurguvae­ va valmistada. Kala ei saa süüa aplalt ja hooletult.

6. Kala valmistamine nõuab oskusi. Ühe korraliku kalaroa valmistamine, kui teha seda algusest lõpuni ise, on kodu­ ne kangelastegu. Ja mis parata, et me pole selliseks ennastohverdavaks kan­ gelaslikkuseks sageli valmis.

Alfred Värnik

TOITLUSTAMINE RUUMIDE RENT PIDUDE KORRALDAMINE

AVATUD AASTA RINGI Info ja kohtade broneerimine: tel 520 9156 info@viitna.eu

www.viitna.eu

18. sajandist pärinev VIITNA KÕRTS – Hobupostijaam asub Põhja-Eestis Lahemaa rahvuspargi lõunaserval, Tallinna-Narva maantee 71. kilomeetril. Kõrtsihoone on suurim puukõrts Eestis ning arhitektuurimälestisena muinsuskaitse all.

Viitna kõrts on ehtne Eesti kõrts, kus süüa pakutakse kui muiste ning peoõhtuid meenutatakse veel aastaid hiljemgi.

Majas asub 120kohaline rahvusrestoran, 40kohaline Matsikamber ja 45kohaline bistroo.

Viitna kõrtsi juures on avatud rookatusega Viitna Kebab, kust saab osta kebabitoite, suupisteid, karastusjooke, sooja sööki, võileibu, hamburgerit ja salateid.

Kompleksi kuulub ka avar välikohvik ja suur külakiik, mis pakub meelelahutust nii väikestele kui ka suurtele.

LAHTIOLEKUAJAD: rahvusrestoran P–N 11–22, R–L 11–23 (ürituste ajal kauem) bistroo E–P 7–20 Viitna Kebab E–P 8–22 käsitöö- ja meenepood E–P 9–17

Mereannid

Prügikalast delikatessiks

landi tursk kasvab kuni 2 meetri pikku­ seks ja võib kaaluda kuni 100 kilogram­ mi (keskmine kaal 40 kilogrammi). Kõr­ gelt hinnatakse tursa pehmet, mahlast ja puhta maitsega liha. Kvaliteetseim kala elab Barentsi, Islandi ja Norra mere põhja­osa külmades ja puhastes vetes.

Skrei on Barentsi mere puhtas toit­ aineterikkas vees suguküpseks kasva­ nud tursk, mis on tulnud Loode-Norra Tursk on kala, millesse on viimaste inimpõlvede jooksul rannikufjordidesse kudema. Skreid on suhtutud väga erinevalt. 19. sajandil seostati turska sajandeid peetud maailma parimaks tur­ saks. Igal aastal jaanuaris hakkab Norra vanakuradiga, nõukogude ajal peeti teda odavaks rannik skreihooaja alguse puhul kihama, prügikalaks, kuid nüüd on tursast saanud vääriskala, mille kui miljonid paarilist otsima tulnud tur­ filee maksab rohkem kui lõhe oma. sad saabuvad oma teekonnalt Barentsi merest kudemispiirkonda Norra Lofoo­ tidesse.

Skrei erinevus tavalisest tursast seis­ ursapüük oli 19. sajandil üsna ju­ nutab ta maitselt kammkarpi ning vajab huslik, sest rannarahvas seda kala kokalt lugupidavat suhtumist ja võimali­ nebki selles pikas teekonnas, mille kala ei armastanud, võiks isegi öelda, kult vähe vigurdamist. kudemispiirkonda jõudmiseks ette võtab. et põlgas. Turska seostati vanakuradi ja Teekonna vältel tõuseb kala lihastoonus surmaga. Seetõttu tema arvukus kasvas Turskade kuningas skrei ja väheneb jääkainete kontsentratsioon ja 70 aasta eest oli tursk meie kalurite­ Atlandi tursk ehk kabeljoo elab Põhja-­ organismis, mistõttu omandab liha väga le lausa needuseks – lõhkus räimevõrke Atlandis kuni 2000 meetri sügavusel. At­ konkreetse ja ilusa tekstuuri – skrei toite­ väärtus on kõigist teistest tursalistest ja maksis kalaturul vähemgi kui räim. kõrgem. See Norra hooajaline delikatess Nõukogude aastaist on teada suur­ on Euroopas eriti hinnatud oma spetsii­ teks brikettideks kokku külmutatud tur­ sad, mida suure lihunikukirvega kaalu filise puhta maitse poolest. järgi raiuti. Tursk oli sea- ja loomalihast 3–4 korda odavam ning teda oli ka sa­ Kunstkrabi valmistatakse tursast gedasti saada. Sööjad hindasid läbikül­ Üks väärtuslik tursaline on pollak ehk Euroopa süsikas. Pollaki levila ulatub Is­ munud turska üsna madalalt, kuigi mõ­ ningase „vigurdamisega” sai sellest teha landist ja Põhja-Norrast Biskaia laheni, väga maitsvat rooga. peamised asurkonnad paiknevad Põhja­ meres ja Briti saarte ümbruses. Kala keha on tursast nooljam, selg rohekas, küljed Tursk on tähtis söögikala pruunikamad, kasv 50–100 sentimeetrit.

Tursaliste majanduslik tähtsus on väga Pollaki filee on erakordselt õrna, puh­ suur: maailma kalasaagist moodustavad nad 10–15%. Enim püütavad kalad on ta ja magusa maitsega, tema liha sarna­ Eksootiline kalasupp Atlandi tursk ehk kabeljoo ja Alaska pol­ neb väga skrei lihaga. Mõlema rasvasisal­ ››400 g kalafileed lak ehk mintai. Eesti vetes elav tursk ehk dus on kontsentreerunud maksa – skrei ››200 g kooritud krevette Lääne­mere tursk on Atlandi tursa alamliik. maksas on rasva 60%, pollaki omas 45%. ››2–3 sl õli Tursk on kala, kes asustab laiu vete­ Fileed on see-eest ühtmoodi lahjad, õr­ ››1 sibul ››2 keskmist porgandit avarusi. Tursaparved on väga liikuvad, nad ja maitsvad. Lihaskiud on suurehel­ ››2 varssellerit kuid nad hoiduvad suurtesse sügavus­ belised ja pollakit saab küpsetada täpselt ››200 g oaidusid samamoodi kui skreid. tesse ja põhjalähedastesse veekihtides­ ››1 väiksem tšillikaun ››1 küüslauguküüs Pollak on ka märkimisväärne huvi­ se. Tursk on röövkala, kelle ohvriks lan­ ››5 cm jupp ingverit kalastuse objekt. Norras püüdsid huvi­ gevad räimed, kilud, lestad ja ka endast ››2 sl kalakastet kalastajad 2009. aastal üle saja tonni nõrgemad liigikaaslased. Turska ennast ››1 tl karripastat pollakit. Prantsusmaal püüavad huvi­ söövad meeleldi haid ja hülged. Tursk on ››600 ml vedelikku (aedviljavõi kalapuljongit või vett) kalastajad aastas välja umbes 3500 ton­ päevase eluviisiga. On kindlaks tehtud, et ››400 ml kookospiima ööseks laskuvad nad kivisele merepõhja­ ni pollakit. ››värsket koriandrit Euroopa pollakit on nime poolest ker­ le ja lebavad seal liikumatult, kas kõhuli Lõika porgand ja varsseller peenikesteks rivõi koguni külili. ge segamini ajada Alaska pollaki ehk min­ badeks (4–5 cm) või väikesteks kuubikuteks.

Tursk on üks tähtsamaid põhjalähe­ taiga, kes elab Vaikse ookeani põhjaosas Haki sibul, tšilli ja küüslauk peeneks ning riija on maailma tähtsaim tööstuslikult püü­ dase eluviisiga püügikalu kogu maailmas. vi ingver. Kuumuta potis õli, prae sibul, tšilli, küüslauk ja ingver, lisa aedviljad, prae kerEriti väärtuslikuks peetakse tema A- ja Dtav kalaliik. Pea kõik maailma kalapulgad gelt läbi ning lisa kalakaste ja karripasta. vitamiini rikast maksa, millest toodetak­ ja kotletid kasutavad kalatoorainena min­ Vala potti kuum puljong ja keeda tasasel tuse kalamaksaõli. Tursa liha on rasvavaene, taid, lisaks toodetakse sellest kunstkrabi. lel, kuni aedviljad on pehmed (5–7 minutit). kuid maitsev ja sobib hästi dieettoiduks.

Alaska pollaki aastane väljapüük on um­ Lisa tükeldatud kalafilee ja kookospiim ning kuumuta läbi (3–4 minutit). Viimasena lisa Tõeliseks delikatessiks peetakse tursa bes 1 miljon tonni. Poole sellest kogusest krevetid ja tõsta pott tulelt. Haki koriander, keelt. Oma pehme, küpsetatult suus sula­ püüavad välja USA kalurid, suuremad puista supile ja serveeri. püüdjad on veel Venemaa ja Hiina. va ja kergelt kallerdava tekstuuriga mee­

T

8

Mereannid Tursa tööstuslik kasvatamine Tursal on tähtis koht paljude Euroopa riikide köökides ja nõudlus tema järele on kõrge. Seetõttu on Atlandi turska ha­ katud ka kasvatama. Tursa ja lõhe nuu­ mamise meetodid on sarnased ning see­ pärast tegelevad tursakasvatusega tun­ tud lõhekasvatajad Norra, Šotimaa ja Iiri­ maa, lisaks üsna aktiivselt Island, Fääri saared ja Kanada.

Tursa kasvatamine on töömahukas.

Kala paljuneb haudejaamades ning sel­ leks kasutatakse merest kinni­püütud sugu­kalu. Viljastatud mari kogutakse kudemisbasseini pinnalt ja paigutatak­ se inkubaatorisse, kus 12–14 päeva pä­ rast kooruvad vastsed.

Vastseid toidetakse zooplanktoni­ ga umbes kahe kuu jooksul, kuni nende kaal ulatub 0,2 grammini. Seejärel pai­ gutatakse maimud suurematesse bassei­ nidesse, mis on samuti täidetud voola­ va mereveega.

Kui tursamaimud saavutavad kaa­ lu 2 grammi, paigutatakse nad ümber suurtesse basseinidesse, kus neid toi­ detakse kalajahust ja kalaõlist koos­ nevate graanulitega, millele lisatakse taimseid valke. Jätkuvalt toimub suu­ ruse järgi liigitamine, et piirata kan­ nibalismist tingitud suremust. Noored

Pannil praetud tursk ››1 kg tursafileed ››1 sibul ››2 küüslauguküünt ››100 ml vett ››soola, pipart ››õli praadimiseks

Lõika tursafilee sobivateks tükkideks ning maitsesta soola ja pipraga. Prae kuumal pannil, nahk allpool, krõbedaks ja tõsta taldrikule. Haki sibul ja küüslauk peeneks ning prae klaasjaks. Lisa vesi ning maitsesta soola ja pipraga. Tõsta kala­ tükid pannile tagasi, nahk üleval pool, ja hauta 3–5 minutit­.

››300 g metsiku riisi segu ››pool Hiina kapsast ››300 g kirsstomateid ››2 sl külmpressi oliiviõli ››1 sl mett ››1 sl sidrunimahla ››soola, pipart

Salati jaoks haki Hiina kapsas ja tükelda kirsstomatid. Sega õlist, meest ja sidrunimahlast kaste. Maitsesta soola ja pipraga ning vala üle kastmega. Serveeri kala koos metsiku riisi ja salatiga.

* Retseptid ja artiklid on refereeritud Alfred Värniku kokaraamatust „Lainetest toidulauale”, mis on kirjutatud Tallinna inglise kolledži 8. klassi loovtööna.

tursad jäävad suurtesse basseinidesse 5–10 kuuks, kuni nad saavutavad kaa­ lu 50–200 grammi.

Tursakalu nuumatakse ujuvpuurides või maismaal asuvates veeringlussüstee­ miga basseinides. Neid toidetakse kala­ jahust ja kalaõlist koosnevate graanuli­ tega, aga ka taimset päritolu söödaga.

Kalad püütakse välja ja tapetakse, kui nad saavutavad 3–4kilogrammise kaalu, s.o pärast ligikaudu kaks aastat kestnud nuumamist.

Alfred Värnik

9

ed Magusad uudis Seikluskohvik sai kaheaastaseks

Lia tordid Maiasmoka kohvikus Mai alguses esitles tuntuim kokaraamatute autor Lia Virkus kohvikus Maiasmokk oma kokaraamatut „Lia tordid kaunil Kärdik Keraamikal”. Raamatus on jõud ühendanud kirglik tordisõber Lia Virkus ja keraamik Kristel Kärdi. Kõik tordid on Kristel Kärdi ehk Kärdik Keraamika loodusest inspireeritud keraamilistel alustel, pakkudes ideid, kuidas maitsemeeli hellitav magusaamps lauale anda nii, et see ka silma paitaks. Lia on raamatusse koondanud oma läbi aegade kõige lemmikumad tordi­ retseptid. Ligi 60 retsepti hulgast leiab juustutorte, samuti šokolaadi-, tiramisu- ja beseetorte, ei puudu isegi peedi-, kibuvitsa-, kõrvitsa- ja porganditort.

Tallinna vanim kohvik Maiasmokk kutsus Lia oma torte-kooke värskendama – uuendatud hõrgutisi (nüüd kõik vaid naturaalsest toorainest) saab maitsta igaüks.

Seikluskohvik (Kunderi 28) on koht, kus kodukondiitrid saavad tordikunsti omandada või oma teadmisi täiendada. Firma ruumides õpetavad spetsialistid biskviite ja täidiseid valmistama ning loomulikult torte kaunistama. Lisaks saab omandada teadmisi makroonide, kommide, sefiiri jm valmistamiseks. Koolituste toimumisaegu vaata kodulehelt www.seikluskohvik.ee. Samas on võimalus oma seltskond komplekteerida ja koos kondiitri algteadmisi omandada.

Seikluskohviku eesruumis on tööpäevadel kell 12–18 avatud kauplus, kust leiab kõik vajaliku tordi valmistamiseks alates koostisainetest ning lõpetades vormide ja muude kondiitritarvikutega.

Möödunud nädala sünnipäevapeol esitles Seiklus­kohviku perenaine Marika Sinkkonen oma esimest raamatut „Torditeadus”. Sellest raamatust leiad põnevad ja samas lihtsad ideed oma tordi valmistamiseks ja kaunistamiseks. Autor annab torditegemisest kokkuvõtliku ülevaate ning tutvustab põhilisi töövõtteid ja -vahendeid. Head nõu jagab nipitasku, kuhu alati piiluda saab.

Inspiratsiooniks toodud kaunid tordi­p ildid innustavad järele proovima.

Julgel pealehakkamisel tuled kõigega toime, tasub vaid käed suhkruseks teha ja alustada!

Balbiino uued jäätised Reedel, 8. mail avas suurim kodumaine jäätisetootja Balbiino jäätisehooaja paradiisiteemalise peoga, esitledes külalistele oma uusi jäätiseid. Classicu koorejäätiste seerias on Balbiino müügile toonud Vana Tallinna pulgajäätise, sidrunikreemiga vanilli-pulgajäätise ja pähklikreemi-pulgajäätise.

Vana Tallinna likööriga kohvi-koorejäätis on kaetud krõbeda tumeda šokolaadiga, sarapuupähklitükkidega pähklikreemi-koorejäätis Belgia piimašokolaadiga ning sidrunikreemiga vanilli-koorejäätis valge Belgia šokolaadiga.

Kõik Balbiino Classicu jäätised on valmistatud värskest kodumaisest koorest ega sisalda transrasvu, säilitusaineid ja sünteetilisi värvaineid.

Gourmet Clubi valikus värsked dessertkastmed Restoranides ja kohvikutes annavad magustoitudele ja kookidele maitsenüanssi maitsvad kastmed. Paljud perenaised aga ei viitsi nendega kodus jändama hakata.

Uudisena on Gourmet Clubi valikus nüüd värsked kvaliteetklassi dessertkastmed. Kodustele küpsetistele lisab erilise meki siidine naturaalse Bourboni vanilliga kaste ja dekadentlikult karameljas dessertkaste.

Vanilli- ja karamellikaste sobib suurepäraselt koduse rabarberi-, õuna- või muu marjakoogi juurde. Kerge vaevaga saab põnevat maitsenüanssi anda värskete marjade, puuvilja­ salati ja jäätisega serveerimisel.

Tooted on saadaval Gourmet Clubi esinduspoes, Stockmannis, Kaubamaja Toidumaailmas ja suuremates Selverites.

Uus kondiitritoodete salong iCake Aprilli lõpus avas endise Kalevi kommivabriku kõrval paekivihoones (Kohila 2a) uksed uus pagari- ja kondiitri­toodete salong iCake. Sealt leiab iga kodukokk ja kondiiter endale kõik vajamineva. Valik täieneb uute kaupadega iga nädal. Parkimine tasuta maja ees.

10

Maiasmoka kvaliteetsed tumedad šokolaadid Magusabränd Maiasmokk tõi turule uued, ühe päritolumaa kakaoubadest valmistatud šokolaadid. Uues kollektsioonis on Madagaskarilt, Elevandiluurannikult ning Ecuadorist pärit kakaoubadest valmistatud kolm tumedat šokolaadi. Ühe päritolumaa šokolaad tähendab, et toote valmistamiseks on kasutatud ainult sellel maal kasvanud kakaoubasid. Maiasmoka šokolaadikontseptsioonil on tarbija jaoks kaks uudset momenti. Esiteks saab šokolaade eristada kakaoubade päritolumaa järgi. Teiseks lisab tooraine päritolu kakaoubadele maitsenüansse, mida on šokolaadis võimalik ära tunda. „Nii nagu veini, kohvi ja oliiviõli, mõjutab ka šokolaadi lõplikku kvaliteeti ning maitseomadusi tooraine kasvu geograafiline asukoht, pinnas ja kliima,” selgitab Maiasmoka tootearendusjuht Kristiina Laaniste. „Madagaskari šokolaadi (60%) lõhnas ja maitses on tunda puuviljalist ja lillelist nooti, Ecuadori šokolaadil (72%) on kerge hapukas järelmaitse ning Elevandiluuranniku šokolaad (74%) on täidlane, pika ja pehme järelmaitsega.”

ed Magusad uudis Kahekordse šokolaadiglasuuriga gurmeejäätised

Tiina Talumees disainis jäätisebrändist Magnum inspireeritud minikollektsiooni

Ekselence’i koorejäätised on valmistatud puhtaimast piimast, värskeimast koorest ja hoolikalt valitud koostisosadest. Kaunitesse karpidesse pakendatud Ekselence’i pulga­ jäätised teeb eriliseks kahekordne šokolaadi­ glasuur, mille kihtide vahele on peidetud hõrk täidis.

Ekselence Double Chocolate & Cherry on tõeline maiasmoka unistus, kus luksuslik kirsi­kaste peitub pehmet koorejäätist katva kahe šokolaadikihi vahel.

Ekselence Double Chocolate & Caramel on gurmaani maiuspala, kus imemaitsev kara­ mellikaste on peidus karamellijäätist katva topelt šokolaadikihi vahel.

Ekselence Double Chocolate & Pomegranate’is loovad siidine vanillijäätis ja kahekordse šokolaadikihi vahel olev vaarika-­ granaatõunakaste hõrgu maitsekoosluse.

Maailma moe- ja stiiliringkondade lemmikjäätis Magnum jätkab ka Eestis traditsiooni teha koostööd kohalike moemaa­ ilma tipptegijatega. Tiina Talumehe loodud erikollektsioon on saanud inspiratsiooni šokolaadistest jäätisetoonidest ja vanilli elevandiluust. Kollektsiooni esitleti glamuursel etendusel Energia Avastuskeskuses 14. aprillil. „Kollektsiooni kuus ainulaadset käsitöökleiti on puudutatud 1930. aastate naiselikust stiilist nagu ka minu uus couture-­kollektsioon „Must valges”, kuid siin on veelgi enam rõhku luksuslikul õhtuglamuuril,” rääkis Tiina Talumees, kelle armastus Magnumi jäätise vastu sai alguse juba 1997. aastal.

Magnumi erikollektsioonis on kuus ainulaadset pidulikku kleiti, mille värvigamma varieerub elevandiluust kuldkollase ja ahvatleva šokolaadipruunini. Lisaks said Tiina Talumehelt uue trendika välimuse ka Magnumi promotüdrukud, kellele valmisid jäätisetoonides nooruslikult vallatud kleidid.

Veganitele sobilikud kummikommid Magusatootja Fazer tõi turule legendaarsete Tutti Frutti kummikommide uue tootesarja, mis sisaldab vaid looduslikke maitse- ja värvaineid, naturaalset mahla ning sobib ka veganitele, sest ei sisalda želatiini.

Tutti Frutti Juizy kummikommide maitsestamiseks on kasutatud vaid looduslikke maitseaineid.

Kommidele annavad värvuse nõges, spinat ja kurkum. Uuest tootesarjast leiab kaks 150grammist kommipakki, kummaski kolme maitsega kummi­ kommid. Tutti Frutti Juizy õunapakis on puhta õuna, kaneeli ning õuna- ja vanilli­maitselised kommid, kõigis vähemalt 35% naturaalset õunamahla. Tutti Frutti Juizy apelsini­pakis on segu apelsini-, koolaapelsini- ning laimi-apelsinimaitselistest kommidest, mis sisaldavad 29% apelsinimahla.

Sultanite maiused Ottomani impeeriumis valmistati magusat hõrgutist baklavat spetsiaalselt sultanitele ja printsidele. Tänu populaarsele reisisihtkohale teatakse seda maiust tänapäeval ka väljaspool paleed.

F

aruk Güllüoğlu nimi on Türgis laialt tuntud. Juba 1871. aastast hakkas baklavat valmistama perefirma Güllüoglu, millest nüüdseks on välja kas­ vanud Türgi maiustuste suurtootja ja res­ toranikett.

Türgi baklava valmistamine on äär­ miselt keeruline ning selle eest hoolit­ seb baklavameister ehk usta. Türgi kee­ les tähendabki „usta” meistrit ning nõn­ da öeldakse austusega professionaalide kohta.

Tallinna on Türgist tulnud oma ala parim baklavameister Halil. Ta kombi­ neerib oskuslikult õhukesed tainakihid (40 imeõhukest tainalehte), purustatud pistaatsiapähklid, või ning erilise retsep­ ti järgi tehtud suhkrusiirupi, et esile tuua

baklava delikaatsed maitsenüansid – sel­ le sarnast on võimalik mekkida vaid Tür­ gis.

Güllüoğlu baklava valik on lai: paku­ takse pähklitega baklavasid, kuid klas­ sika on siiski pistaatsiabaklava, şöbiyeti ehk mannakreemiga pistaatsiabaklava 11

ja eksklusiivne pistaatsia-dürüm ehk rull, kus rohkelt pistaatsiat on rulli keeratud õhukeste tainalehtede vahele. Spetsiaal­ selt Eesti jaoks on usta välja töötanud ka kirsi- ja kohupiimabaklava!

Türgis pakutakse baklavat pulmades ja sünnipäevadel ning viiakse kingituseks selliste tähtsate sündmuste puhul nagu lapse sünd ja kosja minek. Miks mitte muuta Eestiski tähtpäevad eriliseks mil­ legi põneva ja hõrgutavaga? Güllüoğlust on võimalik baklavat (ka kaunil ümmar­ gusel kandikul) kaasa osta või tellida.

Güllüoğlu Rävala pst 2 E–L 8–22, P 9–20

tel 5342 7321 www.gulluoglu.ee

Rucola on mõnus ja hubane Itaalia köögiga pererestoran.

Nagu klassikalisele Itaalia toidukultuurile kohane, valmistame ka meie oma road parimast värskest toorainest, lastes puhastel ja lihtsatel maitsetel särada ja üksteist täiendada.

Menüüst leiab nii traditsioonilised supid, eelroad, liharoad, pastad kui ka värsked Itaalia jäätised, et cetera hõrgutavad koogilõigud ja kvaliteetset veini igast Itaalia nurgast. Rucola pitsad valmivad tõelises puuküttega Itaalia pitsaahjus ja muud road saaliga ühendatud avatud köögis. Kõige pisematele külalistele pakub lusti mängunurk ja lastemenüü.

Ootame teid nautima autentset itaaliapärast maitseelamust!

Ilmad muutuvad aina soojemaks ja peagi on võimalus mõnusat sööki nautida päikesepaistelisel terrassil.

Rucola Restoran ja Pizzeria ootab Teid tähistama koolilõpupidusid, tellima aegsasti kohalikke kondiitritooteid või lihtsalt püüdma päikest klaasikese veiniga!

Ehitajate tee 114a 13517 Tallinn E–R 8–23, L–P 10–23

tel 564 4100 info@rucola.ee www.rucola.ee

Tordid

E

esti Leivatööstus on pika ajalooga leiva- ja pagaritoodete valmistaja.

Tartus Ringtee 2 tootmisruumides valmib pea kolmandik piirkonna ja lige­ male viiendik kogu vabariigi leiva- ja pa­ garitoodetest.

Sajandipikkune ajalugu Leivatööstus, mille traditsioone prae­ gune ettevõte jätkab, alustas tootmist 1911. aastal. Mainitud ajast on see tea­ da kui esimene Tartus avatud tööstus­ lik vabrik. Järjepideva tootmise alguseks peetakse aastat 1912, mille traditsiooni­ de jätkajaks on Eesti Leivatööstus. Ette­ võtte ajaloo algusest peale on olnud täh­ tis toodete tervislik külg. Ehk on siin pei­ dus ka tõsi­asi, miks Tartu pagaritooted siiani väga hinnatud on.

Möödunud aasta veebruaris taasava­ sid tehase pidulikult uued omanikud.

OÜ Eesti Leivatööstus on täielikult Ees­ ti kapitalil põhinev ettevõte.

Peamise osa toodangust moodustab kondiitri- ja leiva-saiavaldkond. Kodumai­ ne leib-sai ja pagaritooted on Eestis au sees olnud ajast aega. Eesti Leivatööstus järgib leivaküpsetustraditsioone, aga ül­ latab ka uute maitsenaudingutega. Üha enam pööratakse tähelepanu toodete ter­ vislikkusele.

Kasutatakse maksimaalselt eestimaist toorainet ja tooted on võimalikult natu­ raalsed. Lisaaineid tarvitatakse nii vähe kui võimalik, et tagada kvaliteet ja nor­ maalne tehnoloogiline protsess. Leivadsaiad valmivad säilitusaineteta.

Ainsa suurtööstusena kasutatakse traditsioonilist juuretise valmistamise meetodit, kusjuures juuretis kasvatatak­ se ise. Nii valmistasid leiba juba meie esi­ emad. See on aeganõudvam ja töömahu­ kam viis, kuid tulemus on seda väärt – leivad on mõnusa tekstuuri ja iseloomu­ liku maitsega ning püsivad kauem värs­ ked.

Tunnustatud kondiitritooted Teine peamine valdkond on kondiitritoo­ ted, eriti tuntud on Eesti Leivatööstuse

Tordid eestlase maitsele Eesti Leivatööstuse sortimendis on ligi 30 torti. Ühestki neist ei raatsita loobuda, sest kõik on leidnud tee eestlaste südamesse, põhjuseks traditsioonid ja naturaalsed toorained.

tordid. Neid on kokku umbes 30, lisaks koogid, keeksid ja kõikvõimalikud muud maiustused.

Kondiitritooted valmivad käsitööna tellimuse järgi. Kui paljud ettevõtted on kasutama hakanud kondiitritoodete sü­ gavkülmutamist, siis Eesti Leivatööstuses valmistatakse kõik tooted värskelt.

Nagu pagaritoodete puhul, on ka kondiitritoodetel oma trendid. Mõni aeg tagasi eelistati jogurtitorte, tõenäoliselt nende väiksema kalorisisalduse pärast.

Nüüd liigutakse naturaalse toor­aine suu­ nas ja eelistatakse pigem puhast maitset kui madalat kalorsust. Siinkohal tasub meelde tuletada, et 2014. aasta parima jõulutoote valimisel sai Eesti Leivatöös­ tuse šokolaadivahukook üllatustoote au­ hinna ning võitis paljude magusasõpra­ de südame.

13

Trendidest hoolimata meeldib eest­ lastele enim ikkagi kohupiimatort. Kohu­ piimaga Eesti Leivatööstuses tagasi ei hoita. Kui tavaliselt sisaldavad kaupluses müüdavad koogid kohupiima 20–25 prot­ senti, siis Eesti Leivatööstuse kohupiima­ koogis on kohupiima 44,4 protsenti.

Sellel, milliseid koostisosi tortideskookides kasutatakse, on suur tähtsus.

Näiteks taimset vahukreemi Euroopas kvaliteetsetes toodetes enam ei tarvita­ ta. Ka Eesti Leivatööstus on asendanud enamikus oma kondiitritoodetes taimse­ tel rasvadel põhineva vahukreemi rõõsa koorega. Lisaks ei kasutata säilitusaineid.

See kõik parandab tunduvalt maitset, aga Eesti Leivatööstus on veendunud, et Eesti inimene ei tee enam ostuvalikuid ainult hinnast lähtudes.

Jäätis

Rabarberijäätis kuulutab La Muu suvehooaja avatuks Peagi jõuab külmariiulitele palju austajaid leidnud La Muu mõnus ja värske rabarberijäätis. Juba kolmandat aastat jäätisesõpru rõõmustanud ökojäätise rabarber kasvab Tartumaal mahetalus.

Ö

kojäätise tootja La Muu alustas äri 2012. aasta detsembris. Paa­ ri aastaga on firma kasvanud ja tunnustust leidnud. Ühes päevas toode­ takse 200–250 kilo jäätist ja sortiment on laienenud 13–14 tooteni. „Meie ma­ hud jäävadki väikeseks, suur osa on käsi­ tööl. Munad teeme katki käsitsi, mand­ leid röstime ise, moosid ja karamelli kee­ dame kohapeal,” tutvustab Rasmus Rask oma tööstust.

Käsitöö ja mahetooraine kõrgem hind ongi põhjus, miks La Muu jäätised kuu­ luvad premium-hinnaklassi, konkuren­ tideks maailmakuulsad Ben & Jerry’s ja Häagen-Dazs.

La Muu tootevalikus katsetatakse mitme maitsega, kuid osa neist jõuab müüki ainult kohvikutesse. Korraga on tootmises ligi kaheksa sorti, sest palju sõltub hooajalisest saadusest. „Usun siiralt, et eestlasele on kõige tervislikum süüa seda, mis kasvab meie kliimas. Oleme osa loodusest ning peak­ sime toituma seal kasvavast. Nii püüa­ me kasutada võimalikult palju hooaja­ list ja kohalikku toorainet. Sealt tuligi rabarberi­jäätise idee,” tutvustab Rask ühe hitt-toote saamislugu. „Eesti liigirikkus pole suur, aga võta­ me, mis võtta annab. Rabarber on minu arust väga Eesti moodi taim, mis kas­ vab hästi ja on põneva maitsega – lau­ sa ideaalne jäätiselisand!” kiidab Rask ra­ barberit.

Maherabarber pärineb Tartumaalt Raski sõnul ongi üks suurem väljakut­ se leida kvaliteetset mahetoorainet. „Ta­ haks, et tooted oleks võimalikult kodu­ maised ja et tooraine tuleks saja kilo­ meetri raadiusest.”

Rabarber pärineb Leo Kivitari mahe­ talust. Üks Põhjala suurim, 15 000 põõ­ saga maherabarberiistandus asub Lõuna-­ Vooremaal Lähtel. Rabarberikasvatuse traditsioon ulatub kaugemasse aega – rabarberit kasvatas juba Leo vanaisa. Ise on mees selle äriga tegelenud 21 aastat.

Talu klientideks on Eesti jae- ja hulgi­ kaubandusettevõtted, lisaks kasutavad maherabarberit ning selle mahla oma toodete koostisosadena Eesti ja Soome väiketoiduainetööstused, nende hulgas 14

Jäätis La Muu. Pisut on Leo mõelnud ka oma­ toodangu peale. „Esimesed partiid rabar­ berinektarit on juba müügil.”

Nendele, kellel rabarberipõõsas aia­ nurgas kasvab, tundub, et selle taimega pole mingit muret. „Kõige suurem töö saabub siis, kui pärast 10–15 aastat tu­ leb põõsad ümber istutada ja uude koh­ ta viia,” tutvustab rabarberikasvatust Leo Kivitar. Oma 2,5 hektari suurusel põllul tegi ta uuenduskuuri 2011. ja 2012. aas­ tal. Esimestel aastatel, kui taimed veel noored on, jääb saak väikeseks. „Tänavu on oodata esimest suuremat saaki,” loo­ dab rabarberikasvataja.

Rabarber korjatakse käsitsi mais ja juuni esimeses pooles. „Korjan mitu kor­ da põllu läbi, iga kord valikuliselt var­ si võttes. Põõsast ma seejuures kuna­ gi täiesti tühjaks ei korja, sest nii hoiab taim toitaineid alles, tõmbab need sügi­ sel juure sisse ja kasutab järgmisel keva­ del uute varte kasvatamiseks,” teab Leo Kivitar. „Sügisel tuleb taimedele panna põllurammu, milleks sobib ainult natu­ raalne sõnnik ja kompost.”

Hooajalisus lisab eksklusiivsust La Muu rabarberijäätist toodetakse mai teisest poolest kuni juuni keskpaigani.

„Kasutame umbes kahe tonni jagu rabar­ berit ja teeme suure laari jäätist,” räägib Rask. „Valmistame noortest vartest koos koorega keedise. Keedame veidi, et rabar­ ber jääks natuke tükki, aga samas oleks juba pehme. Nii satub lusikas ka jäätise sees mõnusalt pehmete rabarberitükki­ de peale,” tutvustab Rask tehnoloogiat.

Rabarberijäätis on hooajatoode ehk kui otsa saab, siis juurde seda kusagilt võtta ei ole. „Võiks ta ju ka ära külmutada ning talvelgi toota, aga varasuvine rabar­ ber maitseb ikka kõige paremini ning las olla midagi, mida talvel tore taga igatse­ da,” arutleb jäätisetootja. La Muu sügis­ talvised hooajatooted on seni olnud ahju­ õunajäätis ja mandli-kardemonijäätis.

VILLA MARY SUVERESTORAN Rohuneeme tee 103 Viimsi +372 53 044 794 AVATUD IGA PÄEV 12:00-23:00

www.villamary.ee

15

„Oleme mõelnud igasuguste põne­ vate koosluste peale, aga sortimenti piirab mahetooraine kättesaadavus ja kallidus – nii murakajäätis selle taha jääbki,” tutvustab Rask mahetootmise kitsaskohti.

Rasmus Rask ei tee saladust sellest, et La Muu jäätis on nišitoode ja kättesaadav jõukamale tarbijale. „Suve keskpaigast hakkame jäätist pakendama ka väike­ topsidesse, mille hind võiks olla küll kõi­ gile sobiv. Meil on võimalus teha tooteid väikese partiina ja nõnda saame põneva­ te maitsete poolest suurtootjatest erine­ da,” ütleb ta. „Näiteks kookosejäätist too­ dame harva, aga seda valikust päris väl­ ja jätta ka ei tohi, sest siis saaksid paljud kliendid pahaseks.” „Huvitav on see, et pistaatsiajäätis, mis on meie valikus kõige kallim, on sa­ mas kõige populaarsem,” toob Rask näi­ te, et hind pole alati tähtsaim. Pistaat­ siajäätise menukusele aitab tõenäoli­ selt kaasa see, et 2014. aasta septemb­ ris leiva­päeval korraldatud konkursil päl­ vis toode rahva lemmikmahetoote tiitli.

Kõigile La Muu fännidele teadmi­ seks – tänavu sügisel on ettevõttel plaa­ nis turule tuua ka astelpajujäätis.

Külli Värnik

Patuvabad

Patuvabad magustoidud Kõik, või peaaegu kõik, armastavad magusat, aga paljud ei saa seda endale lubada. Ühele teeb muret ülekaal, teisele toidutalumatus. Tegelikult on hea tahtmise ja oskuste juures kõigil aeg-ajalt võimalus maiustada.

Õ

nneks on viimasel ajal ilmunud mitmeid kokaraamatuid, kust leiab maitsvaid retsepte. Möö­ dunud aasta lõpus jõudis poo­ didesse Ragne Värki raamat „Paleo. Patuvabad koogid ja magustoidud”. Sellest kuju­ nes kohe tõeline hitt. Sõnadest „paleo” ja „gluteeni­vaba” on saanud võlu­sõnad, mis tõsta­ vad raamatute müüki, sest kes ei ihkaks patu­vabalt maiusta­ da?

Popkorni-sidrunikook Põhi: ››75 g maitsestamata popkorniterasid ››2 sl õli ››150 g tumedat šokolaadi Täidis: ››8 želatiinilehte ››500 g kohupiima ››150 g maitsestamata jogurtit ››50 g suhkrut ››2 sidruni mahl ja riivitud koor ››400 ml 35% rõõska koort Esmalt valmista popkorn. Kuumuta poti põhjas õli, pane selle sisse popkorniterad ja aseta peale kaas.

Raputa potti pidevalt, et popkorn kõrbema ei läheks. Popkorni valmimisest saab aru selle järgi, kui praksumist enam ei kosta.

Sulata veevannil šokolaad ja sega sisse popkorn. Kata lahtikäiva koogivormi (26 cm) põhi küpsetuspaberiga, pane segu vormi ja aseta külmkappi.

Täidise valmistamiseks leota želatiinilehti 10–15 minutit külmas vees. Sega toasoe kohupiim, jogurt, suhkur, sidrunikoor ja -mahl omavahel. Sulata želatiin veevannil ning lase veidi jahtuda. Vala želatiin peene nirena kohu­ piimasegusse. Viimasena lisa ettevaatlikult segades vahustatud koor. Vala täidis koogipõhjale ning pane ööseks külmkappi tahenema.

Retsept raamatust „Gluteenivabad küpsetised" Mare Angerjärve, Annela Vaga ja Annika Ojeda Ramose koostatud raamat pakub lugejale ligi 60 klassikalise koogi retsepti gluteenivabas versioonis.

Enamiku järgi on võimalik kooke valmistada ka laktoosi- ja/või kaseiinivabalt.

www.mooblipesa.ee

30.06.2015 i n u k s u d o o s r u u Suvemööbli s

Kaup kiirelt kätte!

Alates 300eurosest ostust TASUTA transport Tallinnas.

Patuvabad Kuningannakook

Šokolaadivaht

Põhi: ››220 g kookosrasva (250 g hüdrogeenimata rasvadega taimset margariini) ››2 dl roosuhkrut ››2 kanamuna ››280 g (4 dl) gluteenita jahusegu ››2 tl gluteenita küpsetuspulbrit

››200 g tumedat šokolaadi (70% kakaosisaldusega) ››1 dl piima ››4 munavalget ››noaotsaga soola ››2 sl suhkrut ››kaunistuseks granaatõunaseemneid

Täidis: ››25 g sulatatud kookosrasva ››120 g kookoshelbeid ››120 g roosuhkrut ››40 g vett või haput siirupit ››40 g kartulitärklist ››¼ tl vanillipulbrit ››8 dl marju Vahusta kookosrasv ja suhkur. Lisa kanamunad. Kalla juurde gluteenita jahu ja küpsetuspulbri segu ning vala tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

Täidiseks sega sulatatud kookosrasv, vesi või siirup, suhkur, kookoshelbed, kartulijahu ja vanillipulber ning kalla segu tainale. Kata marjadega.

Küpseta 200kraadises ahjus umbes 25 minutit.

Retsept raamatust „Tervise hoidmise toidud 3.

Laktoosita. Kaseiinita. Gluteenita” Maire Vesingi üle 80 retsepti sisaldav põhjalik kokaraamat on mõeldud kõigile, kes peavad loobuma igapäevases toidus lehmapiima ja gluteeni sisaldavatest toiduainetest. Retsepti autor on toitumisnõustaja Triin Muiste.

Sulata šokolaad veevannil. Kuumuta piim keema, vala veel soojale šokolaadile. Sega lusikaga õrnalt ühtlaseks. Vahusta munavalged sutsu soolaga pehmetipuliseks vahuks. Lisa suhkur ja vahusta, kuni vaht on paks ja läikiv. Tõsta kolmandik muna­ valgevahust šokolaadisegu hulka.

Sega läbi, et massi veidi vedeldada ja ühtlustada. Lisa ülejäänud munavaht ja sega lusika või spaatliga õrnalt, aga ühtlaselt, vahu hulka. Tõsta šokolaadivaht pokaalidesse või tassidesse. Söö kohe või hoia 1–2 tundi enne serveerimist külmkapis, et vaht veidi taheneks. Kaunista serveerimisel granaatõunaseemnetega.

Retsept raamatust „Kergemad klassikud.

Talje­sõbralikuks timmitud lemmiktoidud meilt ja mujalt”. Mari-Liis Iloveri raamatust leiab lugeja vastuseid küsimusele, kuidas teha nii, et saaks nautida armsaks saanud toite maitses järeleandmisi tegemata, ent siiski tänapäevaselt kergemal ja tervislikumal moel? Enam kui 60 retsepti on muudetud taljesõbralikumaks, toitude kalorsuse allaviimiseks on rasva- ja suhkrukoguseid vähendatud, aga ilma, et maitse ja tekstuur seetõttu kannataksid.

Restoranid Restoran Scheeli Vana-Turg 2 tel 671 3597 www.scheeli.eu

Scheeli – stiilne ja väärikas peopaik vanalinnas Suvi on pidude aeg – koolilõpetamised, pulmad ja sünnipäevad. Sageli otsitakse väärika sündmuse tähistamiseks mõisaid või rannarestorane, aga need on pikalt ette broneeritud.

Hoopis uudsemana tundub idee pidada tähtpäev Tallinna vanalinnas.

R

aekojaplatsi vahetus läheduses asuv Scheeli on ainus juugendstii­ lis restoran Tallinnas. Kuna maja on ehitatud 1920ndatel, on ka sisekujun­ duses kasutatud naiselikkuse kuldajas­ tusse sobivalt peeneid ja graatsilisi jooni.

Art nouveau hõngu lisavad lillelise tapee­ diga kaetud seinapaneelid, laemaalingud, valgustid. Isegi lauanõud on ajastutruud.

Scheeli on ideaalne koht, kus saa­ te rännata ajas tagasi. Aina rohkem ka­ sutatakse restorani stiiliüritusteks. Peo­

saal pakub kuni 60 külalisele võimalust nautida oma tähtpäeva glamuurses õhk­ konnas. Kliendi tellimusel pannakse kok­ ku personaalne kava ja menüü vastavalt selle iseloomule.

Miks mitte korraldada koolilõpupi­ du stiilses atmosfääris? Võimalus on re­ serveerida pikk laud, kus klassikaaslaste või sugulastega pidulikus meeleolus uut eluetappi tähistada. Scheelis on paindlik menüü, mida annab sobitada iga peo eel­ arvega.

Imeilus on Scheelis pidada pulma­ pidu. Avar uhke vaatega saal on loo­ dud elu tähtsündmuseks. Antiikmööbel ja juugendile kohane toataime rohelisus lisavad romantikat. Boonusena sobivad vana­linna tänavad ideaalselt pruutpaa­ ride fotosessiooniks. Scheeli meeskond aitab kaasa pulmakorraldusel.

MAITSVAD KÕHUTÄIED

JUBA 10 AASTAT!

SÜNNIPÄEVA ERIMENÜÜ Komplekti hind / 22,40 €

Pearoog /13,90 € Võis praetud beebiforell, porru, pak choi, blanšeeritud spargel, miniporgand ja sidruni-mereannikaste

Coca-Cola Plaza Basiilik Hobujaama 5 / E-P 11.30-23.00

Sikupilli keskuse Basiilik Tartu mnt. 87 / E-P 11.00-20.00

18

WWW.BASIILIK.EE

Restoranid

P

aar aastat tagasi renoveeritud restoranis on tänavu kevadel uut hingamist. Esimest kuud on seal tööl peakokk Jevgeni Jermoškin – suure kogemuste pagasiga kokk, kes on vas­ tutanud suupistete eest kahel presiden­ di vastuvõtul ja kelle kokakunst viis tip­ pu restorani Ribe.

Uus peakokk toob kaasa uued ideed ja uued toidud, aga need, kes Mashas ikka ja jälle pelmeenide pärast on käi­ nud, kartma ei pea – need oma tuntud headuses jäävad menüüsse alles. Küll aga lisab Jevgeni ülejäänud roogadesse oma käekirja. „Teeme Vene kööki pisut skandinaaviapärasemaks, lisame põne­ vaid maitseid ja huvitavaid nüansse,” lubab Jevgeni Jermoškin. „Küpsetami­

Masha uus hingamine Kiiresti arenevast Lootsi kvartalist leiab koduse interjööriga Vene restorani Masha. Avar ja valgusküllane saal mahutab 200 inimest. Iga pisimgi detail on läbi mõeldud – heledad nõudekapid lisavad hubasust, rahvariietes ettekandjad naeratavad soojalt. Restorani sisenedes tunned, et oled sinna oodatud. sel võtame kasutusele sous vide’i, mille aeglane eelküpsetus toob roogades esi­ le naturaalse maitse ja tagab suus su­ lava tulemuse,” kergitab peakokk sala­ dusloori.

Päevapakkumised (supp 2,50 eurot ja praad 3,95 eurot) meelitavad kesklin­ na kontoriinimesi Mashasse lõunatama.

Einete elavdamiseks on maikuus igal nädalal eri rahvaste toidud. Esimestel nädalatel pärinesid road India ja Gruu­ sia köögist, sel nädalal üllatatakse iga päev Itaalia toitudega. Põnevad päeva­ pakkumised jätkuvad ka suvel, aga mis­ suguses võtmes, saab täpsemalt teada FB-lehelt. Ilusate ilmade saabudes ava­ ti terrassid, kus on mõnus päevast sa­ damasaginat jälgida.

Restoran Masha Lootsi 14 tel 600 3633 P–N kl 11.30–22.00 R–L kl 11.30–23.30 www.restoranmasha.ee

Lase vaim vabaks Info ja broneerimine: 5373 6446 raido@viinistu.ee www.viinistu.ee

VIINISTUL!

Lahemaa rahvuspargi kultuurisüda põksub ka algaval suvehooajal Pärispea poolsaare kirdekaldal endises Kirovi kalatehases. Jätkuvalt katame rikkaliku laua nii toidu kui ka vaimutoidu nautijaile.

Veelgi enam peegeldub teie ette toodavatelt taldrikutelt siinne kohalik puudutus, milles kohtuvad rannarahva traditsioonid ning slaavi köögist armsaks saanu ja omaks võetu.

Viimane muutub siinmail eriliseks väärtuseks, sest poolsaare lähiajalukku on kirjutatud üle veerandsaja aasta pikkune täielik suletus. Ja just sellel ajal nägi naaberkülas ilmavalgust ning hankis oma esimesed kogemused pliidi äärest ja maitsed panni pealt meie värskeim täiendus – peakokk Kaarel Kiivit. Poolsaare läänekaldal sündinud-kasvanud Kaarel on vahepealse kümmekonna aasta jooksul kogunud teadmisi ja praktiseerinud nii kaugetel vetel kui ka pealinna peenemates puhvetites.

Peaaegu täielikult muutuvast menüüst leiate nutikaid lahendusi, põnevat äratundmist ja üle Harju keskmise seda kõige iidsemat kõhurõõmu.

Lisaks oleme lahti muukinud mõned endise tehase väärtuslikumad inventarikapid!

Rannaresto on avatud iga päev ning pakutava nautimiseks on peale siseruumide ka avar 80kohaline väliterrass vaatega merele, mis laiem, kui inimsilm hoomab!

Tule pühitse päeva ja naudi sundimatut olemist Viinistul!

19

Pimetest

Riesling.

Austria Riesling Rieslinguid maitsmislaual ritta panna on meil juba päris mitmes kord. Kui varem oleme tutvustanud Prantsusmaa (Alsace) ja Saksamaa (Rheingau, Mosel ja Pfaltz) veine, siis seekord oli eesmärk uurida, mille poolest erineb valgete veinide kuningas Austria veinitööstuse aust ja uhkusest, tuntud ja armastatud Grüner Veltlinerist.

Veine hindasid Tallinnas Saksa restoranis Baieri Kelder sommeljeed Toivo Voit, Kalle Müller, Tarvo Sarapuu, Mart Tomson, Aron Rahu, Igor Sööt ja Matti Timmermann.

V

einide kuningaks ei nimetata Rielsingut ilmaasjata – sinivereliste nõrga­ le tervisele vastavalt kannatab temagi mitmesuguste hädade käes alates raagude kuivamisest kuni hallituseni välja. Usinale ja tähelepanelikule teenrile annab ta aga puuviljaseid, lopsakaid ja gastronoomiliselt mitmekülg­ seid veine, mille krõmps happesus võib aperitiivina panna nägu krimpsutama, kuid samas sobiva (rasvase või hapu) toidu kõrval puhast naudingut pakkuda.

Ungari poolt puhuv soe Pannoonia tuul hoolitseb selle eest, et Doonau-äär­ sed Rieslingud küpseksid puuviljaseks ja alkohoolseks. Kivine maapind jätab veinide maitsesse tolmusust ja Rieslingu-sõpru rõõmustavat petroolsust (mõ­ ningasest autotöökoja tavotiaroomist rääkimata). Päikeseliste päevade ja jahe­ date, et mitte öelda külmade ööde vaheldumine septembris, marjade küpse­ mise ajal, loob oktoobri-novembri korjeks viinamarjadesse happe, mis avaldub veinide erilise puhta kargusena. Tänu tollele soojale tuulele on virsikutest, tik­ ritest ja tsitrustest juhitud Austria Rieslingud Saksa sõsaratest puuviljasemad ja enam troopikaviljadest kantud.

Pimemaitsmine kinnitas teadaolevat: ägedaimad Rieslingud tulevad mä­ gisest ja graniitkivisest Doonau-äärsest Wachaust; karvavõrdki ei jää maha Kremstali enamasti noorte nutikate veinimeistrite tehtu ning Kamptali poo­ lenisti vulkaaniliselt pinnaselt pärit aromaatsed ja samas kõrvetavalt happe­ sed veinid.

Eestlase jaoks ehk noorest peast liigagi happeste Rieslingute puhul tasuks otsida isegi lihtsamate veinide veidi vanemaid aastakäike. Kui poes ei juhtu enam olema, ostab tark omale kastiga keldrinurka rahunema. Paari aastaga muutub hape pehmemaks, säilitades ometigi Austria veinile nii omase rühiku­ se. Imeline külluslik puuviljasus tõuseb esile ja sobib toidulauale nii roheliste salatite, kevadise spargli või grillitud krevettide kui ka grillvorstide, seakaela ja aastavahetuse hapukapsaga.

Lõppude lõpuks on vaid isikliku maitse küsimus, kas eelistada baltisakslas­ likult lookas laua peal hapumat ja puuviljasemat Rieslingut või kreemisemat ja piprasemat Grüner Veltlinerit.

Proosit!

Kalle Müller sommeljee

PARIMAID OTSIDES Austria parimaid veine, mis vastavad nii kvaliteedi- kui ka päritolunõuetele (tippklassi viinapuuaiad), tähistab alates 2001. aastast tähekombinatsioon DAC (Districtus Austria Controllatus) või DAC Reserve (pikemat säilitamist võimaldavad ja pudelis küpsemist vajavad võimsad, vähemalt 13% alkoholiga täidlased veinid).

Wachau tootjad koostasid valgetele kuivadele veinidele juba varem, kaheksakümnendate keskel, kohalikud standardid, mille kohta leiab viite pudelietiketilt: Steinfeder: alkoholi kuni 11,5%, kerged ja aromaatsed, kohe joomiseks.

Federspiel: alkoholi 11,5–12%, elegantsed, struktuursed ja puuviljased, juua kohe või mõne aasta jooksul.

Smaragd: alkoholi üle 12%, hiliskorje küpsed, happesed ja võimsad, tihti kuni mitukümmend aastat keldris säilitamist kannatavad veinid.

20

Juunis 18aastaseks saav Baieri Kelder (Roosikrantsi 2a) on üks vanimaid järjepidevalt tegutsevaid restorane Tallinnas. Lisaks suurele saalile (50 kohta) sisaldab see kolme privaatsemat ruumi, kus saab eraldatult pidada väiksemaid nõupidamisi või koosviibimisi sõprade- ja pereringis. Suvel on maja taga avatud terrass.

Esimesest päevast menüüs olnud kuldpruuniks küpsetatud seakoot ja Viini šnitsel on saada endiselt tuntud headuses.

Viini šnitsel Baieri Keldri vanemkokk Alex soovitab Austria Rieslingu kõrvale: Hea Viini šnitsli tegemiseks kulub umbes 200 grammi värsket vasikaliha. Liha olgu ikka liha – selline, kus kõõluseid sees ei ole. Tambi tükk hästi laiaks ja õhukeseks, nii kolme-nelja millimeetri paksuseks.

Tee seda kahe kile vahel – nõnda ei jää liha lõikelaua külge kinni. Šnitsli suurus peaks olema korraliku praetaldriku läbimõõduga, ometi mitte suurem kui pann, mille peal kavatsed roa valmis küpsetada.

Niisiis, kui liha on toksitud, paneeri see esmalt soola ja pipraga maitsestatud jahus, seejärel kasta veega lahtiklopitud munasse, paneeri teist korda riivsaias ja prae mõlemalt poolt, kuni riivsai on muutunud isuäratavalt kuldseks koorikuks.

Viini šnitsli kõrvale sobib kartulisalat ja toor­ salat, kuid ilmtingimata peab šnitsli juures olema sidrun ja anšoovis. Need kaks muudavadki vasika­ lihašnitsli klassikaliseks Viini šnitsliks.

Pimetest KAMPTAL Igal EE Gurmee ja Kalle Mülleri korraldatud testil Eesti parimate veini­tundjate – sommeljeede – poolt märkimis­väärseks hinnatud veinid tunneb edaspidi ära väikese kleebise järgi.

Schloss Gobelsburg Gaisberg Erste Lagen 2012, Kamptal DAC Reserve, 13,5% A: Puuviljasust peitev võimas kivimineraalsus, kus suitsustest ja õlistest nüanssidest ilmuvad mesised melonid, valge klaar, leeder, pirnid ja aprikoosid koos vähese pipraga.

M: Väga intensiivne, tsitrushappene ja lubjaselt mineraalne. Tikrid ja õunad on vürtsidega pikitud, järelmaitses on mõrumandlit. Noor ja jõuline, väga hästi tasakaalustatud elegantne tipp-Riesling. www.lucca.ee

Hindajate lemmikud: wachau Domäne Wachau Terrassen Smaragd 2013, Wachau, 13% A: Suviselt lilleline, pehmete karamelliste puuviljaaroomide bukett, millest aimub valgeid õunu, banaani, litšit, granadilli ja leedrit. Mesine aroom areneb pokaalis väga kiiresti.

M: Erk ja elav, puuviljane tasakaalus vein, kus laimist juhitud tsitrused ja rohelised kaneelised õunad sobivad pika mineraalse järelmaitse ühtlase happe ja õhetava pipraga väga hästi. www.bestwine.ee Domäne Wachau Terrassen Smaragd, 2013

Loimer Langenlois Seeberg Erste Lagen BIO 2013, Kamptal DAC Reserve, 13% A: Tagasihoidlik, värske, kivitolmune mineraalsus.

Keldriseinte graniit, sool. Lilleline petroolsus hakkab alles looma ning on puuviljalõhnadega kenasti tasakaalus.

M: Mõrkjas, kreemine ja mineraalne bukett, kus esile kerkivad õunad, mõrumandel ja sidrunid. Järelmaitse noor ja happene. Võimas ja nauditav tulevikuvein, kuid vajab küpsemiseks pisut aega. www.vinorama.ee

Hutter Alte Point Federspiel 2010, Wachau, 13% A: Küpsed keldrilised mineraalaroomid koos kerge petrooliga tasakaalustavad üleküpsenud troopilisi puuvilju ja pärmist brioche’i. Lõhnab piimaiiriste ja valge virsiku järele.

M: Arenguvõimeline, suurepärase potentsiaaliga vein, mis on kehalt piprane ja võimsalt tsitrushappene. Õunte ja rabarberite puuviljasust lõpetab soolakas kestev järelmaitse. www.veinipooning.ee

Gobelsburger Urgenstein 2012, Kamptal DAC, 12,5% A: Magus ja tolmune aroom seguneb tärpentiniga, on puhas, soe ja harmooniline. Rikkalik puuviljasus (magusad luuviljad, mandlid, leeder ja banaan) pluss delikaatne ja õrn ürdisus (tüümian).

M: Parimate Saksa Rieslingute stiilis – magus, rühikas, hea tasakaalustatud happega, vürtsise ja intensiivse järelmaitsega. Suitsune, võine ja hea arenguvõimega lillenektarine vein, kus algmaitses on tunda kerget petroolsust. www.lucca.ee

Hutter Alte Point Federspiel, 2010

Kremstal Buchegger Mosburgerin Erste Lagen 2013, Kremstal DAC Reserve, 13% A: Lopsakas puuviljaaroomis tõusevad esile virsikud, ananassid ja banaanid ning metsalilled ja mesised tsitrused. Samavõrd lillene kui koorene.

M: Väga ühtlane, punaste tsitrustega tuunitud pikk ja klaasis elegantselt arenev õunane puuviljasus, mis on happega kaunis tasakaalus ning mida komplekses järelmaitses täiendab kerge mineraalne õlisus. www.veinikelder.ee

Jurtschitsch Platin 2008, Kamptal DAC, 12% A: Tugeva välja arenenud petroolsusega mesine ja magus aroom, mida saadab hajus rohusus. Kollased õunad ja suitsused luuviljalised. Toffee’i-noodid.

M: Kesktäidlane, rustikaalne, küpsete puuviljadega mineraalne vein, kus on palju sidrunit ja greipi. Küps ja tuntavalt soolase, mõrkja järelmaitsega. www.liviko.ee

Buchegger Moosburgerin, 2013

Buchegger Gebling 2013, Kremstal DAC, 12,5% A: Magusapoolne, värske ja mineraalne aroom peidab mett, pähkleid ja pirne-õunu, lisaks on barbarissikreemine ja vihjab pärnaõitele.

M: Mahlane ja elava loomuga. Laimi, greibi ja sidruni magusmarmelaadise keskmaitse kaudu on püsivalt tunda intensiivset mineraalsust. Järelmaitses on piisavalt nii hapet kui ka vürtse. Heas ja püsivas tasakaalus vein. www.veinikelder.ee Buchegger Gebling, 2013

Buchegger Riesling von den Rieden, 2013

Winzer Krems Kellermeister Privat, 2012

Salomon Undhof Kögl in Stein, 2013

Allram Gaisberg Erste Lagen 2011, Kamptal DAC Reserve, 14% A: Väävline vulkaanimineraalide aroom, kust aimub samapalju asfalti kui troopilisi puuvilju, lilli, tsitruseid või mett.

Põnev ja vürtsikas lõhnavalik.

M: Tihedas, pehmes, samas jõulises mineraalsuses on koht mõrkjatele puuviljadele, rohelisele piprale ja valgetele virsikutele. Soolased sidrunid püsivad vanillise järelmaitse lõpuni. www.prike.ee

Buchegger Riesling von den Rieden 2013, Kremstal DAC, 12,5% A: Puuviljaste klaaskaramellide aroom on magusalt troopiline – banaani, granadilli, litši, apelsinide ja õunte segu. Sekka rohelisi ürte, mandleid, leedrit ja isegi värsket tilli!

M: Magusa puuviljase joonega, väga jõuline ja piprane, tasakaalustatud laimihappega nüansikas Riesling, mille puhas ja ürdine mineraalsus jääb kestma ka pikka mõrumandlisesse järelmaitsesse. www.veinikelder.ee Winzer Krems Kellermeister Privat 2012, Kremstal DAC, 12,5% A: Mineraalne tavotilõhn looritab luuviljalisi, aimatavat tsitruselisust ning magusaid troopilisi puuvilju (litši, ananass). Arenedes lisandub suitsusust ja muru rohesust.

M: Mesiselt magus, kesktäidlane, delikaatse happega. Keskmaitses on küpseid õunu, tooreid kreeke ja võilille mõrudust. Pikk ürdine järelmaitse on ümar ja vürtsine ning happega hästi integreeritud. www.liviko.ee Salomon Undhof Kögl in Stein Erste Lagen 2013, Krems, 12,5% A: Karge ja puhas tsitrus sulab kokku värskete troopiliste viljade ja kuivatatud banaaniviiludega. Kreemine ja efektne, veidi karamelliste nootidega kerge oblikahapu bukett.

M: Tugeva mineraalsusega, mõrkjusest ja piprast hoolimata üllatab vein keskmaitse jõhvikate, karusmarjade ja rabarberi kokkukõlaga. Lopsakas, täidlane ja efektse õlise karakteriga. www.mediato.ee

21

Loimer Langenlois 2013, Kamptal DAC, 12,5% A: Domineerivad röstsaia lõhnad. Esmane lopsakas õunapirni siidrisus areneb peenemaks ja suitsusemaks, seistes lisanduvad lõhnavad aasalilled ja mineraalsed noodid.

M: Värske mineraalsusega, täidlane, rühikas ja algmaitselt magusapoolne vein. Tugev õunane hape seguneb tikrite ja rabarberiga. Värske lõppmaitse on soolakas ja püsivalt hapu. www.vinorama.ee

Schloss Gobelsburg Gaisberg, 2012

Allram Gaisberg, 2011

Loimer Langenlois Seeberg BIO, 2013

Gobelsburger Urgenstein, 2012

Jurtschitsch Platin, 2008

Loimer Langenlois, 2013

Rabl Steinterrassen 2012, Kamptal, 12% A: Delikaatne tsitrusekreemine aroom, kus segunevad leeder, valge virsik, mandlid ja laimikoor kuivatatud õunte ja väga õrna elegantse petroolsusega. Tikrikaramell.

M: Neutraalne puuviljasus harmoneerub kauni kreemise tekstuuri ja mahlase happesusega. Tasakaalus ja loomult lilleline, elegantselt mõrkjas ja mineraalne järelmaitse. www.carpevinum.ee Rabl Steinterrassen, 2012

NIEDERÖSTERREICH Tagwerker Ernte 2013, Niederösterreich, 13% A: Jasmiinine ja mandline, õrna oksüdatsiooniga magus aroom, kuhu on puistatud valget pipart ja rohelist rohutolmu. Arenedes tsitruseline ja murune.

M: Magus, keskmiselt täidlane, lopsakas ja mahlane.

Võimsalt sidruneid ja rohelise õuna koori, järelmaitses mõrkjas ja piprane. www.veltliner.ee

Tagwerker Ernte, 2013

Lens Moser Prestige 2013, Niederösterreich, 12,5% A: Värske ja sidrunimarmelaadine düšessiaroom muutub mandliseks. Lisanduvad virsikud ja meekärg koos eukalüpti, koirohu ja valge pipra nüanssidega.

M: Mineraalselt tolmuse lõppmaitsega õunamoosine vein.

Napp sidrunhape, kerge õlisus ja ürdine mõrkjus loovad veidi nurgelise ja rohmaka õhustiku. www.tridens.ee Lens Moser Prestige, 2013

Uued joogid

Radler – trendikas õllekokteil või ajalooline jalgratturite jook?

Ilmselt on tänapäeva Eestis keeruline ette kujutada alkohoolset jooki, mille kujundusel ilutseb jalgrattur, aga just sellised nägid välja esimesed Saksa õlletehastes ilmavalgust näinud Radleri-nimelised õllekokteilid, mille sünnilugu on omapärasel viisil seotud kaherattalistega.

P

ika ja põneva ajalooga õllekoktei­ li päritolu seostatakse eelkõige saksa­keelsete riikidega, kus jook saavutas tuntuse juba 20. sajandi algu­ ses. Radleri loojaks peetase Müncheni kõrtsmikku Franz Xaver Kuglerit, kes le­ gendi kohaselt serveeris oma õlletrah­ teris esimesed algupärased Radlerid.

Legend räägib, et ühel päikeselisel suvepäeval peatus Kugleri trahteris suur hulk januseid jalgrattureid, kelle kõigi sooviks oli kustutada janu ühe mõnu­ sa õllega. Väidetavalt oli aga õlu kõrtsis otsa­korral ning kartes jalgratturite paha­ meelt, segas leidlik kõrtsmik olemasole­ va lager-tüüpi õlle keldris leiduva sidruni­ limonaadiga, mis seal kasutult tolmu ko­ gus. Oma vast leiutatud kokteili pakkus Kugler ka janustele jalgratturitele ning sealt algaski Radleri (sks jalgrattur) edu­ lugu.

Radleri kiire populaarsus Tavapärasest õllest madalama alkoholi­ sisaldusega õllejook (harilikult 2–2,5%) saavutas nii saksa kultuuriruumis kui ka ülejäänud Euroopas kiiresti suure popu­ laarsuse. Saksamaal, Austrias ja Šveitsis on Radler seniajani armastatud suvejook, mille magus, hapukas ja mõrkjas maitse teevad Radlerist mõnusa janukustutaja.

Kui tänapäeval on pudelisse villitud Radler müügil pea igas Saksamaa nur­

jad on nii joogi nime kui ka selle retsep­ ti omaks võtnud, võib paljudest Euroopa riikidest leida eri nimedega õllejooke, mis oma olemuselt on siiski Radlerid. Näiteks Põhja-Saksamaa baarides ja poodides on seniajani müügil jook nimega Alster või Alsterwasser, mis tõlkes tähendab „vesi Alsteri jõest” ning milles on kokku se­ gatud harilik pilsner ja limonaad. Saksa­ maa lõunapoolsematel aladel on aga po­ pulaarseks joogiks Russ või Russenmass (sks vene mõõt), kus limonaadile on lisan­ diks hoopiski traditsiooniline Saksa nisu­ õlu Weissbier. Ka hollandlased on joo­ gi hästi vastu võtnud ja andnud sellele veelgi kummalisema nime – Lumivalge­ ke (holl Sneeuwwitje).

Radlerit võrreldakse tihti ka brittide armastatud õllekokteili Shandyga, mille ingveri- või ale-tüüpi õllele on lisatud li­ monaadi.

Tänapäevane Radler on jäänud eel­ kõige mõnusaks suvejoogiks, mis kustu­ tab hästi janu, kuid mille alkoholisisaldus on madalam kui teistel alkohoolsetel joo­ kidel. See teeb Radlerist ka hea kaasla­ se suvise töölõuna kõrvale, kui klaasike­ se veini jaoks on aeg pisut varajane. Ise­ äranis sobilik on lahja õllekokteil värske­ te salatite, valge kala või toekama võilei­ va juures.

Radler

gas, siis nõnda see alati pole olnud. Kuni 1990. aastani oli Saksamaal keelatud Rad­ lerit pudelis toota ja müüa ning õllekok­ teili tohtis serveerida ainult õlleaedades.

Radleri pidi valmis segama kliendi silme all nõnda, et pool joogist moodustaks kindlasti õlu ja pool sidrunilimonaad.

Praeguseks on Radler müügil pal­ judes Euroopa riikides, sealhulgas Ees­ tis. Kodumaistest joogitootjatest too­ dab trendikat õllekokteili A. Le Coq, kel­ lel tuli hiljuti välja ka uus maasikamait­ seline Radler. A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on Radlerid Euroopas ülisuur trend, mistõttu otsustas ka kodumaine joogi­ tooja populaarse õllekokteili enda toote­ segmenti lisada. Noop lisas, et A. Le Coqi eesmärk on pakkuda suvisel ajal tava­ päraste alkohoolsete jookide kõrvale ka lahjemaid alternatiive.

Radleri variatsioonid Kuigi Radleri nimi on rahva seas tuntust kogunud ning mitmed õllede suurtoot­ 22

Lihtsam on maitsev jook muidugi poeriiulilt krabada, kuid usinamad katsetajad võivad Radlerit ka ise valmistada. Hea koduse Radleri aluseks on isetehtud limonaad ning hea lagertüüpi õlu (näiteks A. Le Coqi Extra Lime). Õllekokteili tegemist võib katsetada ka nisuõllega. Eesti joogitootjate õlledest sobib selleks nii A. Le Coqi Alexander Weizen kui ka Vormsi Linalakk.

Kodune limonaad ››6–8 sidruni mahl ››2,5 dl suhkrut ››2 dl vett ››kahe sidruni koor ››lisamiseks vett Alusta siirupi valmistamisest. Selleks lisa potti suhkur ja vesi. Kuumuta segu keskmisel tulel keemiseni, aeg-ajalt segades, kuni suhkur lahustub. Keera pliit kinni ja lisa pestud sidruni koored veel tulisele siirupile. Hoia koori siirupis 5–6 minutit – see annab eriti hea ja intensiivse sidrunimaitse.

Kui siirup on pisut jahtunud, vala see koos sidrunimahlaga suuremasse kannu ning hakka vaikselt vett lisama. Tee seda seni, kuni arvad, et oled enda jaoks õige maitsekombinatsiooni kätte saanud. Vee ja siirupi osakaal oleneb valmistaja enda eelistustest ning kindlaid reegleid siin ei ole.

Enne õllega segamist hoia limonaadi vähemalt tunnike külmkapis. Serveeri ohtralt lisatud jääkuubikute ja miks mitte ka sortsu gaseeritud veega.

Uued joogid Traditsioonilise maitsega Lotte limonaad

Kodumaised marjarikkad jogurtismuutid Mai alguses saabus kauplustesse müügile Alma jogurtismuutide sari, mille banaani-maasika-kiivi-, õuna-pirni-banaani- ja mangopassiooniviljamaitselistes smuutides on koguni 12 protsenti marju ja vilju. „Suviselt marjane smuuti on kiirelt tarbitav ja tervislik, kuid samas toitev hommikueine või vahe­ pala. Mugav keeratava korgiga pudel sisaldab just sobiva koguse smuutit üheks toidukorraks, mida võib ka endaga kotis kaasas kanda,” rääkis Valio Eesti turundusdirektor Krista Kalbin.

Alma jogurtismuutides on 12% marju ja vilju, mida on üle kolme korra enam kui pudelijogurtites keskmiselt. Nii nagu teised Alma jogurtitooted, valmivad ka smuutid värskest eestimaisest piimast ega sisalda säilitusaineid.

Eesti juhtiv joogitööstus Saku hakkas tootma säilitusainete­ vaba Lotte limonaadi. „Lotte limonaadiga siseneb Saku karastusjookide segmenti koostöös väga tugeva partneri Lottemaaga,” ütles Saku Õlle­tehase turundusdirektor Kadri Ärm. „Kavatseme lähi­ aastatel sellesse segmenti palju panustada ja näeme Lotte limonaadil potentsiaali tõusta Eesti eelistatumate karastusjookide sekka.”

Koostöös Lottemaaga rajatakse 30. mail avatavasse teemaparki uue atraktsioonina ka Lotte limonaadi­ masin. Lotte limonaad on kauplustes saadaval 0,5 l ja 1,5 l plastpudelites.

Suvised maitsed A. Le Coqilt A. Le Coq toob algavaks kevadsuviseks hooajaks turule uue kerge maasikamaitselise siidri Sherwood Strawberry Fields. Inglise traditsioonide järgi kääritatud siidris on tunda magusate ja mahlaste maasikate maitset. Uus jook on mõeldud neile siidrisõpradele, kes klassikalise õuna- ja pirnimaitse kõrvale midagi uut ja teistsugust katsetada ihkavad. Siider on villitud 0,33 l klaaspudelisse.

Peale Sherwoodi täieneb ka armastatud Fizzi siidrite sari. Senistele maitsetele lisandub magushapukas vaarika-jõhvikasiider Fizz Rasberry-Cranberry. Tegu on naturaalse õunaveini baasil valmistatud mõnusa marjase siidriga. Fizz jõuab poelettidele traditsioonilises 0,5 l plekkpurgis ja 1,5 l plastpudelis.

Kõigi maitseõllesõprade rõõmuks jõudis müügile uus õlu Extra Lime. Värske tsitruselise maitsega õlles põimuvad humala mõrkjus ja kergelt hapukas laim. Tegu on ideaalse kerge suveõllega, mis sobib hästi grillpidude suviste toitude kõrvale. Parimaks maitseelamuseks naudi Extra Lime’i koos värske laimiviiluga! Uus õlu jõuab poelettidele 0,33 l klaaspudelis.

Jälle ei saanud oma pidu nautida?

Telli oma peolaud meilt ja ole oma peol külaline!

610 4050

catering@westgroup.ee 23

www.westgroup.ee

Uued joogid

Õllekõrs – uus toode käsitööõllede ja eripruulide pikas rivis Viru Õlu on turule toonud eripruulid Õllekõrs Coffee Stout ja Õllekõrs Indian Pale Ale. Haljalas asuva tehase väikepruulikojas valminud õlled pakuvad konkurentsi käsitööõlledele.

V

iimastel aastatel on tarbi­ jate huvi erilisemate õllede vastu kasvanud järjest roh­ kem. Käsitööõllede ja eripruulide ri­ vid on kauplustes aina pikemad. Tar­ bijale meeldib, et õlled on maitselt põnevamad ja teistmoodi kui tava­ lised heledad või tumedad õlled – humalasemad, täidlasemad, lõhnas ja maitses eristumas mingi huvi­ tav nüanss.

AS Viru Õlu on valmistanud eripruule ekspordiks mitu aastat.

Selleks rajati 2012. aastal väikes­ te kääritamismahutitega spet­ siaalne väikepruulikoda, et seal väiksemaid ekspordipar­ tiisid kääritada. „Kui hakka­ sime Eesti turu jaoks uusi väikeõllesid välja tööta­ ma, lähtusime just selle väikepruuli­koja võimalus­ test,” räägib ASi Viru Õlu tegevjuht Ott Licht. „Kok­ ku on huvitavaid retsepte vähem levinud humalasor­ tide ja erilinnastega pruuli­ tud ligi paarkümmend. Põ­ hiliselt oleme neid pudeli­ õllena müünud Skandinaa­ via riikidesse. Nüüd tundus õige aeg neist mõned ka Eesti õllesõpradeni tuua.” „Kuna nüüdseks on käsi­tööõllede valik kaup­ lustes päris lai, kuulasime palju tarbijate arvamust.

Saime tagasisidet, et õlu ei tohiks olla nii kibe, et ta pole enam nauditav,” mär­

Õllekõrs Indian Pale Ale'i pruulimisel lisatakse kääritamise lõpus kuivhumalat, mis tuleb esile eelkõige lõhnas.

gib Ott Licht. „Neid on hea grilli kõr­ vale juua või pärast sauna nautida, ilma et ülihumalane kibedus ninna ja kurku hakkaks.” Õlu sai ka eestipärase nime – Õllekõrs. Indian Pale Ale’i ehk IPA pruulimisel lisatakse kääritami­ se lõpus kuivhumalat, mis tu­ leb esile eelkõige lõhnas. „See on kergelt vürtsise ja puuvilja­ se lõhna ja mekiga õlu, mis on pruulitud neljast linnasesor­ dist ning on parajalt humalane, kuid mitte ülemäära,” tutvus­ tab Licht uudistoodet. „Coffee Stout on tume ja rikkalik eri­ pruul, mille maitse teevad erili­ seks lisatud naturaalne kohv ja mõrušokolaad. Õllele on iseloo­ mulik tugevam röstine mekk.

Alkoholisisalduselt on see kan­ gem kui eespool mainitud IPA,” nimetab tegevjuht teise uudis­ õlle eripära.

Lõbusa nimega õlu Õllekõrs on villitud 330milliliitrisesse pudelisse. Pakend jõudis tänu heale disainitööle ka Kuldmuna konkursil finalistide sekka.

24

Catering Carmen Cateringi näidismenüü Vahemere külmlaud Suupisted ›› Itaaliapärane saiavalik – focaccia, ciabatta, grissini, panini ›› Bocconcini – Parma sinki mähitud Buffalo mozzarella ›› Mini-panini karamellistatud punase sibula ja küpsetatud kitsejuustuga ›› Spinati- ja parmesanipallid Kala- ja lihavalik ›› Krevetikokteil brändise apelsinikastmega ›› Kergelt praetud kammkarbid porru, värskete ürtide ja Prosecco-kastmega ›› Grillitud kana-juurviljavardad rosmariini-, küüslaugu- ja palsamikastmes ›› Vitello tonato – õhukesed vasikalihalõigud serveerituna tuunikala ja kapparimajoneesiga ›› Valik salaamisid ja sinke eri Itaalia regioonidest Taimetoidu valik ›› Küpsetatud kollane ja roheline paprika kapparite ja küüslauguga ›› Mündimaitselised rohelised oad esimese külmpressi oliiviõliga ›› Kuulus Sitsiilia arancini pepolata kastmega – krõbedad riisi-seene-parmesanipallid, kaste purustatud köögiviljadest ›› Vürtsikas hautis baklažaani, oliivide, tomatite ja röstitud pähklitega ›› Küpsetatud ricotta-minipirukas tšilliga Salatid ›› Värsked salatilehed, röstitud paprika, kitsejuust, päikesekuivatatud tomat, oliivid ja palsamikaste ›› Fregola salat – pasta, pecorino, värsked köögi­viljad, ürdid, sidrunikaste ›› Küpsetatud peedilõigud, marineeritud anšoovis, pune, mahe rohelise sibula kaste Dessert ›› Purustatud besee mascarpone-, granadilli- ja vaarikakastmega ›› Rosina-croissant serveeritud vanillikastmega Hind inimese kohta u 18 eurot

Catering – mugav lahendus võõrustajatele Suvi on pidude aeg. Tähistatakse koolilõpetamisi ja sünnipäevi, korraldatakse firmaüritusi ja grilliõhtuid. Alati pole aega ega tahtmist külalistele toitu valmistada. Sellistel puhkudel on abiks toitlustusteenus.

K

üll oleks tore va­ võib kindel olla – see meel­ helduseks kodusel dib pea kõikidele. Vahemere Carmen Catering grilliõhtul külaliste menüü sobib nii pidulikuks Paldiski mnt 104b tel 655 6698 seltskonda nautida, mit­ ürituseks kui ka niisama su­ info@carmen.ee te kuuma pliidi või grilli medal suveõhtul sõpradega www.carmen.ee juures vahtida. Eriti tüütu heade jookide kõrvale nau­ on pärastine koristamine. timiseks. Saadaval on mitu Rohkem inimesi ka ei saa kutsuda, sest menüüd, pakutakse nii külmasid kui ka pole piisavalt klaase, taldrikuid ja too­ soojasid roogasid. le. Kas tuleb tuttav ette? Selliste prob­ leemide puhul saab abi toitlustusteenu­ Peopaik sinna, kuhu vaja sest. Ei maksa arvata, et catering tege­ Kuigi tundub, et suvisel ajal on peopaika­ leb ainult suurte pidude ja vastuvõttude de valik suurem, juhtub tihti nii, et kõik ette­valmistamisega. Toitlustamist paku­ meelepärased kohad on juba broneeri­ takse nii sajale kui ka kümnele inimesele, tud. Kui olete plaaninud õuepidu, lubab nii tubastes kui ka välistes oludes. ilmaennustus just selleks päevaks vihma.

Või lihtsalt kasvas peoseltskond arvata­ Vahemere köök sinu koduaias vast suuremaks ning lisandunud inimes­ Carmen Cateringis töötab sel hooajal te jaoks pole ruumi ja nõusid. peakokk Stepan Jartsi kõrval külalisena Carmen Catering pakub täislahen­ peakokk Karol Pawlik, kellel on 15aastane dust – alates söökidest-jookidest ja lõ­ töökogemus kuulsa itaallasest koka Anto­ petades suure peotelgiga. Sinna vahe­ nio Carluccio restoranidest Londonis. Seal peale jäävad nõud, lauad-toolid, lillesea­ küpsenud ideid viib ta nüüd ellu Carmen ded, soojendavad gaasilambid, pleedid, Cateringi köögis. kelneri­teenus ja kõik muu, mida korda­ Kui suvised grilltooted tüütuks muu­ läinud peo jaoks tarvis läheb. Pole min­ tuvad ja tahaks külalistele midagi põne­ gi probleem peotelk püsti panna kasvõi vat pakkuda, siis Vahemere söökide peale põllule või teha restoran koduterrassist.

27

Catering

Uus põnev maitseelamus – Ööbiku street food catering

M

iks just street food catering? „See on mulle endale ja meie tiimile vahelduseks viiekäigulistele õhtusöökidele Ööbiku Gastronoo­ miatalus,” ütleb peakokk Ants Uustalu. „Kokkamine on üks lahe seiklus läbi maitserännakute ja catering lisab sellele volüümi!” „Mobiilne catering & streetfood hakkab olema pure fun minu fännide­ le, kes tahavad, et teeksin süüa just nende valitud kohas,” seletab ta. Kõik toidud valmivad Big Green Eggi grillil üritusel kohapeal, olgu selleks siis aiapidu, juubel või asutuse suvepäev.

Ants Uustalu püüab tõestada, et toitlustusteenus saab olla ka kiire, maitsev ning sealjuures alati kvaliteetne ja soovijale taskukohane. Tore on ju suvisel aiapeol paljajalu jalutada, seltskonda nautida ja otse grillilt üks mõnus amps põske pista. „Meie fookus on suunatud söögile, kvaliteetsele toorainele ja heale joogile. Me ei tegele nõude, laudade ja toolide transpordiga, telkide üles­ panemise ja kõige muuga, mis toidutegemist pärsivad,” selgitab armas­ tatud kokk, miks ta valis toitlustuseks just tänavatoidu. Teades Antsu fantaasiaid, ei pea kartma, et söögikord üksnes hamburgerist koosneks. Ööbiku Gastronoomiatalu restoran jääb avatuks nii nagu seni, street food catering’i teenusega tullakse toidunautlejatele lähemale – just sin­ na, kuhu kutsutakse. ants@oobiku.ee

Bar catering – baar sinu peol

info@barcatering.ee www.facebook.com/BarCateringOU

Uueks kuumaks trendiks on rõõmustada oma peokülalisi koha­ peale tellitud kokteilibaariga. Tavapärase toitlustuse asemel on seda tüüpi catering orienteeritud kokteilide ja segujookide pakkumisele. Bar catering’i sobib kutsuda igasugusele üritusele, olgu selleks väike aiapidu või suur pulm.

Eestis tegeleb bar catering’i teenuse pakkumisega neli­viis firmat, kuid üks esimesi omasuguste seas oli Bar Catering OÜ.

Ettevõte koosneb suurt kogemust omavatest baarmenitest, kel­ le seast ei puudu ka show-baarmenid. Selle teenuse peamine tõmbenumber on suure kokteilivalikuga mobiilne baar, mida saab üles seada kõikjale, takistuseks pole isegi ilm.

Ettevõtte ühe juhi Mairold Millerti sõnul on iga üritus oma iseloomuga ja sellest tulenevalt läheb vaja personaalset lähe­ nemist. Lisaks aitab baarimeeskond muuta sündmuse isikupä­ rasemaks ja täiuslikumaks. Tavapärase veini ja viina asemel on peokülalistel võimalus nautida eri stiili kokteile ja segujooke.

Kokteilibaari teenust kasutades saab tellija soovi korral kogu korralduse ja asjaajamise jätta ettevõtte hoolde ning ise nautida tipptasemel kokteile säravatelt baarmenitelt!

28

Jätke toiduvalmistamine meie hooleks ning nautige oma pidu külalise rollis.

Oleme meeleldi abiks nii suuremate kui ka väiksemate sündmuste toitlustamisel.

• mugav ja paindlik teenus kogu Eestis • puhtad ja värsked maitsed • alati kvaliteetne tooraine • pikaajaline kogemus • vaheldusrikkad menüüd

Caviar Catering OÜ tel 517 7209 caviar@caviar.ee www.caviar.ee

Suupisted

Põnevaid ideid peolauale või piknikule

Waldorfi salat

„Väike salatiraamat”

(neljale, valmistamisaeg 12–20 minutit) ››2 suuremat õuna, tükeldatud ››2–3 sellerivart, tükeldatud ››1 dl Kreeka pähkleid, röstitud ››1 lehtsalatipea või muud rohelist salatit ››peotäis tumedaid viinamarju, poolitatud ja seemned eemaldatud

Käes on ürituste aeg – koolilõpetamised, sünnipäevad ja muud suvised koosviibimised.

Tihti seisame probleemi ees, mida pakkuda külalistele. Tahaks midagi põnevat, maitsvat ja lihtsat. Raamatulettidelt leiab palju raamatuid, kust inspiratsiooni ammutada.

Kaste: ››1 dl paksemat maitsestamata jogurtit ››2 sl majoneesi ››peotäis värskeid petersellilehti, hakitud ››1 tl mett ››poole sidruni mahl + riivitud sidrunikoort ››soola ja pipart

Epp Mihkels, Tuuli Mathisen

Valmista esmalt salatikaste. Selleks sega jogurt, majonees, hakitud petersell, mesi ning sidrunimahl ja -koor. Maitsesta soola ja pipraga.

Tõsta kaussi tükeldatud õunad, seller ja viinamarjad. Piserda sidrunimahlaga ja vala peale kaste. Tõsta salatilehed taldrikutele või salatikaussi ning sinna peale kastmega segatud õunad, seller ja viinamarjad. Puista peale pähklid. Serveeri kohe.

Väike salatiraamat Värvikirevad, tervislikud, toitvad, värsked, maitsvad, pidulikud, kiired, lihtsad… Kõik need sõnad sobivad iseloomustama salateid, mis pakuvad hulganisti varieerimisvõimalusi – samadest komponentidest saab vaid hulga või kastme muutmisel täiesti uue ja huvitava roa.

Raamatusse on kogutud salatid, mis sobivad nii iseseisvaks roaks, vahepalaks kui ka magustoiduks, aga palju on ka selliseid, mida pakkuda kala- või liharoogade juurde.

Rullkasukas

„Väike salatiraamat”

(kuuele, valmistamisaeg 30 minutit + köögiviljade keetmise aeg)

Lia Virkus

››4 keskmist keedupeeti ››5 keedetud kartulit ››300–400 g heeringat ››1 sibul ››2 muna ››250 g hapukoort ››300 g majoneesi ››soola ja pipart ››rohelist sibulat kaunistamiseks

Muffinid on jälle moes Muffinid on jälle moes – neid pakutakse paljudes kohvikutes ja küpsetatakse kodudes. Raamatust leiate maitsvaid soolaseid ja uudseid magusaid suupisteampse. On tervislikke ja kasinamaid küpsetisi, sealhulgas nii gluteenivabu kui ka patuselt rammusaid – kõik eestimaisest naturaalsest toorainest. Kuna viimase aja trendid näevad ette kreemimütsi või muu kaunistusega muffineid, leidub raamatus ka toredaid toorjuustukreeme ja põnevaid glasuure.

Aseta lauale suur tükk küpsetuspaberit. Alusta peedi riivimisest ühtlase kihina nii laialt, kui pikka rulli soovid. Seejärel jahvata peedile pisut soola ja pipart ning riivi peale kiht kartulit. Haki heeringas võimalikult väikesteks kuubikuteks ja puista ühtlaselt kartulikihile. Seejärel toimi samamoodi sibulaga. Sega majonees ja hapukoor ning tõsta paar lusikatäit peene triibuna piki rullikeeratavat serva, määri pisut laiali. Alusta kasuka rullikeeramist just sellest servast, et kaste jääks keskele. Toimi nagu rullbiskviiti tehes, kasutades paberit keeramisel abivahendina. Kui rull on kokku keeratud, suru see läbi paberi kätega pisut kokku, et mass muutuks tihkemaks. Tõsta siis paberi abil piklikule serveerimisvaagnale. Kata rull pealt kastmega, lao peale munaviilud ja kaunista hakitud rohelise sibulaga. Serveeri kohe või lase 15 minutit maitsestuda.

Tiina Lebane, Merrit Kiho

Roheline tervisepomm avokaado Raamat pakub 30 retsepti jagu põnevaid ja esmapilgul ootamatuidki lahendusi, mille abil teha avokaadost oma sõber. Kuna tegu on üsna kapriisse viljaga, mis toorelt pole söödav ja üle küpsedes muutub pahaks, saate lisaks nõuandeid, kuidas avokaadot poest valida ja kodus säilitada.

Lia Virkus, Pille Enden

Kevadtoidud

Ürdised krevetimuffinid

Sarjas „100 rooga” ilmunud suve-, sügis- ja talvetoitude kokaraamatute neliku lõpetab kevadtoitude raamat, kus on üle 150 ahvatleva ja värskusest pakatava retseptiidee nii rõõmsateks tähtpäevadeks kui ka igapäevasteks sööma­aegadeks. Naat ja nõges, kuusevõrsed ja karulauk leiavad meie raamatus rohket kasutust, oma koht on ka kauaoodatud kevadekuulutajal rabarberil. Hoidistajadki leiavad nende kaante vahelt uusi retsepte, mille hulgast ei puudu võilille-, rabarberi- ega kuusevõrsenapski.

"Muffinid on jälle moes".

(12 tk, valmistamisaeg 15 minutit + 15–20 minutit ahjus) ››3,5 dl nisujahu ››1 sl küpsetuspulbrit ››1 väike karp (185 g) kooritud krevette soolvees ››1 punane paprika ››3 muna ››0,75 dl taimeõli ››2 dl hapukoort või maitsestamata jogurtit ››1,5 dl kodujuustu ››3 sl hakitud tilli + 3 sl hakitud murulauku ››1 tl soola ››1 tl sidrunipipart ››1 dl riivitud juustu ››peale 2–3 sl riivitud juustu

Mari-Liis Ilover

Piknikule Piknikke armastavad ühtviisi nii täiskasvanud kui ka lapsed. Nii et paki toidud korvi, haara kaasa piknikutekk, sõida loodusesse ja meeldejääv puhkusepäev on garanteeritud!

Mari-Liis Ilover pakub Eesti esimeses piknikutoitude raamatus innustavaid ideid, mida võtta kaasa eri aastaaegadel piknikku pidades. Lisaks ligi 80 retseptile leiab kasulikke nõuandeid väljasõidu planeerimise, toitude eripära ning nende pakkimise ja säilitamise kohta.

30

Sega kuiv­ ained oma­ vahel.

Vispelda munad h a p u ­k o o r e või jogurtiga lahti. Lisa õli, kodujuust, maitseained, hakitud ürdid ja paprika ning kokku segatud kuiv­ained. Lõpuks puista peale riivitud juust.

Jaga tainas muffinivormidesse (soovitatavalt silikoonist, sest sealt on neid kerge kätte saada) ja torka igasse pessa 1–2 krevetti. Puista peale veel riivitud juustu. Küpseta 200kraadises ahjus 15– 20 minutit. Serveeri soojalt.

C AT E R I N G

Toitlustus ja teenindus Teie üritusel, Teile sobivas kohas ning Teile sobival ajal!

Menüüpäringud: info@limebuffet.ee või 521 5122 Narva mnt 11d / Parda 4, Tallinn tel 600 8411, info@limebuffet.ee, www.limebuffet.ee,

Lime-Buffet

Nüüd avatud saloNg ka talliNNas! Tatari 23/25, Tallinn tel 5881 7533 tallinn@grandber.ee

Eritellimusel köögimööbel taskukohase hinnaga!

TarTu Esindus Fortuuna 1, Tartu tel 512 9442 tartu@grandber.ee

www.grandber.ee