EE GURMEE (juuni 2015)

e e m r EE Gu Rubriik

17. juuni 2015

›› Restorani­ soovitused ›› Pimetestime Pinotage´i veine

Kodukohvikute päev Traditsioonilised Kärdla kohvikute päevad augusti alguses on üks Hiiumaa suve enim oodatud sündmus, mis meelitab kokku nii saare- kui ka mandrirahvast.

Tegelikult on Hiiumaalt üheksa aastat tagasi alguse saanud kodukohvikute päev jõudnud kõikjale üle Eesti.

Kord aastas avatakse kodukohvikud Suure-Jaanis, Põltsa­ maal, Türil, Sauel ja teistes väikelinnades. Näiteks laupäeval toimus Tõrvas esimene kodukohvikute päev, kus osales paarkümmend eripalgelist söögi- ja joogikohta, nende seas nii Jaapani hõrgutisi pakkuv kui ka toortoitu propageeriv kodukohvik. Juulikuise folkloorifestivali ajal jõuab kodukohvikute traditsioon esimest korda Võrru. Suures Tallinnas on kohvikute päevad toimunud või toimumas Veerenni asumis, Nõmmel, Uues Maailmas, Kalamajas ja teab kus veel. See armas üritus on võtmas buumi jooni.

Kodukohvikud ei ole mõeldud äritegemiseks (vähemalt esimesel aastal). Rahateenimisest eespool seisab eneseteostus, oma kodu tutvustamine ja naabritega suhtlemine. Iga kohvik on omanäoline – kes püüab eristuda rahvusköögi, kes temaatikaga. Peale söögi ja joogi saab nii mõneski kohvikus nautida veel kultuuriprogrammi ning osaleda töötubades.

Kui kandev idee, avar koduaed ja tore meeskond olemas, on esimene samm kodukohviku õnnestumiseks astutud. Siiski peab kohviku rajamisel ja menüü valimisel valmis olema selleks, et ühel hetkel on sinu hoovis kümne inimese asemel sada inimest – kõik sõltub ilmast, meeleolust ja salapärasest X-faktorist.

Eelmisel aastal möödus Elvale suvituslinna tiitli andmisest 80 aastat ja juubeliürituste raames korraldati seal esimest korda ka kodukohvikute päev. Elva on oma järvede ja männimetsadega ideaalne suvituspaik. Viimased 15 suve olen ka mina selles armsas väikelinnas veetnud. Möödunud aastal sai maalilise puhkuseidülli kirsiks tordil õnnestunud kohvikute päev. Muidu söögikohtade poolest kasinas linnas oli sel päeval avastamisrõõmu ja maitseelamusi.

Tänavu ootan 11. juulit suure õhinaga, sest siis avatakse männilinnas kodukohvikud teist korda. Nagu eelmisel aastalgi, ei õnnestu vist selgi korral kõiki kasvõi korraks väisata, sest seekord on eripalgelisi kohvikuid ligi 20. Kindlasti uurin huviga, kas eelmisel korral saadud kogemustest on omad järeldused tehtud, ning ootan põnevusega, millega üllatavad uued tulijad. Loodan, et kohvikus Siin Me Oleme on sama hea kiviahjupitsa nagu möödunud aastal.

Seedehäirete leevenduseks Selleks, et seedehäired ei rikuks mõnusat päeva.

Seedehäired võivad tekkida siis, kui pankreas ei tooda piisavalt ensüüme, mis on vajalikud rasvade, suhkrute ja valkude seedimiseks (seisundit nimetatakse: pankrease eksokriinne alatalitlus).

Pankreatiini kasutatakse seedeensüümide asendamiseks seedehäirete korral (toit ei seedu täielikult) kui pankrease talitlus on häiritud või lakanud täielikult (pankrease eksokriinne puudulikkus) ja tsüstilise fibroosi (mukovistsidoos) korral.

Mezym 10000 (pankreatiin) maohappekindlad tabletid on käsimüügiravim.

Näidustus: Pankrease eksokriinne alatalitlus (ensüümasendusravi). Tsüstiline fibroos (mukovistsidoos). Annustamine: Mezym 10000 annus sõltub seedehäirete raskusest. Sobiv annus määratakse tavaliselt individuaalselt. Soovitatav annus on 2...4 gastroresistentset tabletti, mis manustatakse söögi ajal.

Kohtumiseni kodukohvikutes!

Külli Värnik toimetaja

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Täiendav informatsioon: Berlin-Chemie Menarini Eesti OÜ, Paldiski mnt 27/29, 10612 Tallinn. EE-MEZ-06-2015

EE GURMEE Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus.

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296 Reklaam: Kätrin Murumets, katrin.murumets@lehed.ee, tel 669 8099 Kujundus: Virge Ilves. Korrektuur: Marilin Look Väljaanne valmis koostöös partneritega: Goodwin SH, 7 kohvipoissi, Sparkling Group, Magnum ja Lootsi restoran

3

Uus ja huvitav Itaalia restoran sinu koduköögis Gourmet Clubi valikus on nüüdsest värsked pastakastmed – inspireeritud Itaalia toidukultuurist ning valminud armastuse ja hoolega valitud parimatest värsketest toorainetest.

Restoranikvaliteediga pasta valmistamiseks kodus keeda 250 g värsket või 200 g kuiva pastat soolaga maitsestatud vees al dente’ks (soovitame pakendil näidatud keemisaega vähendada umbes kahe minuti võrra). Enne kurnamist võta kõrvale umbes 2 dl (pool kruusi) pastakeeduvett.

Pane kastrulisse kurnatud pasta, värske pastakaste ja vähe­ haaval segades pastakeedu­ vesi, kuni saavutad siidise teks­ tuuri. Soovitame kuumutada 1–2 minutit ja serveerida kohe värskelt jahvatatud musta pipra ja riivitud parmesaniga.

Gourmet Clubi värsked pasta­kastmed leiab Viru tänava esinduspoest, Stockmannist, Kaubamaja Toidumaailmast, Selveritest üle Eesti, Rimist, Solarisest, Viimsi Comarketist ja Pärnu Delicest.

Magnum – nauding igas päevas Jäätiste koorekihti kuuluvad Magnumi jäätised on luksuslikud ja ahvatlevad oma hõrkude maitse­kombinatsioonidega. Siidiselt pehme ja suus sulavalt koorese sisuga jäätised on pealt kaetud mõnusalt krõpsuva ehtsa Belgia šokolaadiga – tõelise kiusatusega, mille valmistamisel on kasutatud ainult säästlikult tootvate kakao­istanduste kõige kvaliteetsemaid kakaoube. Ja seda maailmas kõrgelt hinnatud luksuslikku šokolaadi on Magnumil tõesti külluslikult!

Nüüdsest on Magnumi võrratusse valikusse lisandunud uusi ahvatlusi: õhkamapanevalt mündine Magnum Mint ja mõnusalt maasikane Magnum Strawberry White.

Naudi Magnumi jäätiseid, sest iga tõeline nautleja teab – ainus võimalus kiusatusest vabaneda on sellele järele anda! Magnum – tõelistele nautlejatele.

Poelettidele jõudis lepasuitsu­maitseline Rukkipala

Pool meetrit grillvorsti Kevadel avati Meritoni hotellis (Paldiski mnt 4) uus restoran Grill 250. Valikus on mitu grillrooga veise- ja sealihast. Kõigi muude toitude kõrval saab tellida ka poole­meetrist vorsti, lisandiks kartulisalat, hapukapsas, marineeritud köögiviljad ja eri kastmed.

Küüslaugune sealihavorst maksab 22 eurot ja sibulane sealihavorst 20 eurot. Vihjena olgu öeldud, et kahele mõeldud portsjonist jagub tegelikult rohkematele.

Leiburi Rukkipala koorikleib on turul olnud üle kümne aasta ning leidnud endale kindla tarbijaskonna. Traditsiooniliselt kääritatud juuretisega koorikleib on ilma lisatud suhkruta ning kiudainerikas, kuid peamiselt armastatakse rukkileiva maitset ja pehmust.

Eelmisel suvel toodi fännide rõõmuks turule Rukkipala Mini ning jõulude ajal Rukkipala šokolaadi ja jõhvikatega. Üheks 2015. aasta toidutrendiks on suitsumaitse ja -aroom. Rukkipalale lisati naturaalsete lepalaastudega suitsutatud rukki­ jahu ning idandatud rukkiteri.

Põltsamaa uued purgisupid Põltsamaa supivalikusse lisanduvad sellel kevadel kergema retseptiga kodune seljanka, lihata värskekapsaborš ning täiesti uus Kukesupp ehk klassikaline nuudlitega köögiviljasupp.

Lisaks tootmise laiendamisele on muudetud olemasolevate toodete retsepte ja tooraineid.

Seljankas tõsteti lihasisaldust 30 protsendini, rassolnikus vähendati õlikogust ning hernesupis varem sisaldunud rasvasem põseliha vahetati taise suitsuliha vastu. Mitmetes suppides vähendati ka soolakogust.

Põltsamaa uued purgisupid on valmistatud kodumaistest köögi­ viljadest ja lihast ega sisalda kunstlikke lõhna- ja maitsetugevdajaid ning säilitusaineid.

Masha üllatab uue menüü ja tantsuprogrammiga Kiiresti arenevast Lootsi kvartalist leiab koduse interjööriga Vene restorani Masha. Alates juulikuust esineb restoranis igal reedel ja laupäeval algusega kell 19.30 Showstoppers oma uue tantsu­ programmiga. Samuti uueneb juulis menüü.

Restoran Masha ootab kõiki huvilisi uue menüü ja tantsuprogrammiga tutvuma! www.restoranmasha.ee

4

Kuhu minna

S

uvi on tähtsündmuste aeg – kooli­ lõpetamised, kihlumised ja abiellumised. Kui otsite luksulikku söögi­kohta, sobivad hästi Tchaikovsky, Horisont ja Noa peakoka pool. Tõsi, kui nendesse minna suurema seltskonnaga, on vaja ka mahukat rahakotti, aga maitseelamus on garanteeritud.

Pisut igapäevasematest söögikohtadest on minu lemmikuteks Kaks Kokka, Kolm Sibulat ja Salt. Äripäevadel lõunatamiseks sobivad need ideaalselt, sest seal on soodsad päevapakkumised, millele maitsetes allahindlust ei tehta. Burgerisõpradele oleks minu soovitus Estonian Burger Factory. Kui peaksin valima ainult ühe koha soliidseks ärilõunaks, oleks selleks Konrad – seal saab korraliku kolmekäigulise lõuna komplekteerida 16 euro eest.

Ilusate ilmade saabudes avavad restoranid oma aiad ja terrassid. Umami oma koduse õunapuuaiaga kutsub alati, sinna on tore minna nii pere kui ka sõpradega. Sarnane, koduse maja ja aiaga on ka Nõmmel Viljandi maantee alguses asuv Mimosa, aga koht on veel liiga värske, et seda kiita või laita, kuid uudistama tasub minna ikkagi. Vanalinna terrassidest meeldivad mulle enim Leib Resto oma õdusa aiaga ja Tchaikovsky sisehoov. Kellele sobib suurem sumin, sellele soovitan Al Bastionet – sealne suveaed, kus kolmapäevast laupäevani esinevad eripalgelised muusikud, mahutab koguni 300 inimest. Söögid on maitsvad ja veinid taskukohase hinnaga pealekauba.

Vanalinna restoranidest ei saa mainimata jätta oma lemmikut Cru’d. Minu südame võitis see Viru tänava restoran esimesel külastuskorral juba aastaid tagasi.

Viru tänavalt soovitan soojalt ka uut restorani Farm. Raekojaplatsi söögikohtadest meeldib mulle enim tilluke Rae, eriti sealsed hinnad, mis pole raekojaplatsilikult kõrged.

Kuna olen suur mereannisõber, kuuluvad loomulikult minu lemmikute hulka kalarestoranid. Kahjuks mereandidele spetsialiseerunud söögikohti on meil vähe, neist parim on Bocca Pescheria. Suvekuudel pakuvad vaheldust ka sadamapiirkonnas asuvad City Marina ja Kalapala.

Merevaatega söögikohti võib Tallinnas üles lugeda ühe käe sõrmedel. Seetõttu pole ime, et Tallinna silueti vaatega Noa nii populaarne on. Loomulikult mängivad oma rolli ka sealsed maitsvad toidud ja stiilne terrass. Pisut kaugemal Viimsis pakuvad merevaadet ja maitseelamusi Roots ja Villa Mary. Tal-

Külli Värniku restoranisoovitused Olen suur gurmaan ja seetõttu sage restoranide külastaja.

Ameti tõttu olen tavaliselt üks esimesi, kes kuuleb uue koha avamisest või peakoka vahetusest. Minu käest küsitakse restorani valimisel sageli nõu. Olgu siinkohal toodud eelistused, kus mina meeleldi söömas käin ning mida oma sõpradele ja tuttavatele soovitan.

Noa stiilne terrass ja merevaade.

Kuigi 50 parima restorani hulka jõudis Kuressaarest vaid Retro, pean mina oma lemmikuks GoSpa restorani. Esile tõstaksin sealseid kohalikust toorainest valmistatud roogasid. Haapsalus on endiselt heal tasemel Müüriääre kohvik. Viljandisse sattudes tuleb kindlasti plaani võtta lõunasöök või õhtueine Fellinis – saab oma silmaga veenduda, et väikelinnas on tipprestorani tase võimalik. Raplamaal tõestab Ants Uustalu Ööbiku Gastronoomiatalus seda, et edukalt suuremaFellini leiab üles sinise ukse järgi. tega konkureerib edetabelis ka ühe mehe restoran. linnast välja sõites on On kurb, et endise tartlasetoredad kohad Ruhe ja OKO. na ei oska ma soovitada ühtegi Kui juba pealinna­ söögikohta Tartus ja selle lähi­ välistest söögikohümbruses. Põhjuseks on vist see, et sünnilinna väisates kütadest juttu tuli, siis Pärnu omadest on lastan oma sõpru, kes alati hea läbi aastate minu ja paremaga kostitavad, ning lemmikuks olnud nõnda satun sealsetesse resLime Lounge. Sattutoranidesse harva. Suveturnee Ööbikuoru Villa stiilinäide. käigus Lõuna-Eestis tiirutajades sinna talvel või suvel, päeval või õhtul, pole ma pidanud tele soovitan Ööbikuoru villat Rõuges – kunagi pettuma ei toitudes ega teenindu- maitsvad taskukohased road ja maaliline ses. Uuteks lemmikuteks on Raimond ja vaade on garanteeritud.

Villa Wesset, kus noored ambitsioonikad Külli Värnik kokad oma kunsti näitavad.

5

Itaalia köök Fotod: ANDRES PUTTING

Nico ja tema hõrgud mereannid

Olevimäe terrassil saab suvepäevadel nautida värskeid mereande.

15 aastat tagasi avati Olevimäel restoran Bocca. Kohe esimesel aastal tõusis see komeedina Eesti restoranide tippu ja on seal püsinud tänaseni. Selle taga pole aga niivõrd hea asukoht ja maitsekas interjöör, vaid peakokk Nicolo Tanda.

N

ico murdis eestlaste väärarvamuse, et Itaalia köök on kõigest pitsa ja pasta. Ühtviisi hästi käib ta ümber nii liha kui ka kalaga, kuigi viimane on talle südamelähedasem. Poolteist aastat tagasi lisandus Bocca ruumidesse restoran Pescheria, mille nimi (itaalia keeles kalaturg) reedab, et tegu on kalarestoraniga. Seal saab Nico oma lennukaid ideid teostada.

Peakokk kolmes restoranis Bocca, La Bottega ja Pescheria on nagu Nico lapsed, kõik kolm mehe nägu, aga samas siiski erinevad. „Armastan neid kõiki võrdselt ja hoolitsen kõigi eest,” ütleb itaallasest kokk. „La Bottega on mälestus lapsepõlve kodustest toitudest,

Suvine grillisoovitus Nicolt Võta puhastatud ja roogitud kuldmerikoger.

Pane kõhtu maitseks peterselli, küüslauku, tšillit ja kindlasti šampinjone (ka siis, kui sa seeni ei armasta, sest seened eraldavad grillides niiskust ja kala jääb mahlasem).

Määri kala väljast õliga, raputa peale meresoola ja grilli mõlemalt poolt umbes 7 minutit.

valdavalt kasutan seal oma ema ja vanaema retsepte. Ka Boccas ja Pescherias on algupärased retseptid pärit Sardiiniast, aga nendes on rohkem minu nägemust.

Bocca on minu isiklik kokaraamat – selliselt kujutan ette Itaalia fine dining’ut.

6

Pescheria on minu nägemus modernsest Itaalia köögist,” nimetab ta restoranide omapärasid.

Nimetatud kolm restorani on Nicole Eestis olemise ajal koduks. „Olen 15 aastat Eestis elanud, aga Tallinna vaatamisväärsustest ei tea ma eriti midagi. Tean, kus asub Olevimägi ja Vene tänav, ja neid tänavaid, mis nende vahele jäävad,” naljatleb Nico. Tema abikaasa ja tütred peredega elavad Helsingis ning vabad päevad veedab mees seal.

Nico nagu paljud ranniku-itaallased on üles kasvanud koos kalaga. „Sardiinias on kalu palju, meil on käibel väljend, et kala kasvab puu otsas,” naljatleb ta. „Aga meie pere oli eelistatud olukorras – mu isa oli lihakaupmees ja me

Itaalia köök sõime nii liha kui ka kala.” Ema toimetas köögis, sest suur pere vajas toitmist. „Ta tegi süüa nagu restoranis, sealt mulle pisik külge jäi,” räägib üle 40 aasta kokana töötanud mees.

Mida värskem, seda kvaliteetsem maitse ja välimus.” Restorani saabub värske kala kaks korda nädalas (kolmapäeviti ja reedeti) Saksamaalt, et tagada parim kvaliteet. Kala ja mereannid puhastatakse ja fileeritakse kohapeal.

Konkreetset lemmikut on Nicol nimeMereannigurmaanide paradiis Pescheria on väike restoran, kõigest tada raske. „Vist sardiinid,” ütleb Sardii23 kohta. Menüü on uhke, esindatud on niast pärit mees. (Nico vanaema retseptiVahemere kalade paremik – tuunikala, de järgi valmistatud sardiine saab maitsmeriahven, kammelta La Bottegas.) „Kajas, meriärn. Rooladest rohkem meelgades on oma koha divad mulle igaleidnud ka kammkar- „Kaladest rohkem meeldivad sugused mereanbid, sinimerikarbid, mulle igasugused mereannid: nid: sinimerikarbid, sinimerikarbid, austrid, hiidkrevetid, meri­ austrid, kaheksasiilid jpm. jalg…” loetleb Nico kaheksajalg…” „Eestlased on hõrgutisi. vähe­h aaval hakaKui La Bottenud kala eelistama,” teab 15 aastat Ees- ga on veinivalikus ainult Itaalia veinid, tis süüa teinud mees. „Teadlikkus on kas- siis Boccas ja Pescherias leiab menüüst vanud. Inimesed on rohkem reisinud, saa- ka Prantsusmaa veine. „Kalarestoranis nud maitsta põnevaid mereande ja õppi- ei peaks ainult valged veinid olema,” arnud tundma mitmesuguseid kalu.” vab paadunud punaste veinide austaja Pescheria roogadest on tunda Nico Nico. „Näiteks kaheksajala kõrvale soaustust kala ja mereandide vastu. Täpsed bib suurepäraselt Pinot Noir. Meie meküpsetusastmed, maitsete tasakaal, toor- nüüs on hulk roogasid, mille kõrvale soainet austav väljapanek – kõik on viimse bib hästi Chianti, ja klaasike šampanjat detailini paigas. on ideaalne kaaslane iga toidu kõrvale,” Kui küsin Nicolt, mis on tema lem- toob ta näiteid mereandide ja veini sobimikkala, tuleb vastus kiirelt. „Värske kala. vuse kohta.

7

Suveks uuenes Bocca menüü, peagi on uuenemas Pescheria oma. Näiteks üks uus roog on grillitud John Dory (peetri­ kala) läätsede ja ahjus küpsetatud fenkoliga. Tasub kindlasti proovima minna.

Ilusa ilma korral võib mereande ja veine nautida terrassil ning nõnda tunda end nagu heas Sardiinia tänavarestoranis.

Külli Värnik

Nicolo Tanda oskab mereandidega suurepäraselt ümber käia.

BARON ROSEN VEINISARI

Baron Rosen oli maailmarändur, kes lisaks oma lugematutele seiklustele kogus erinevaid maitse- ja aroomielamusi. Tema suureks kireks olid veinid, eelkõige lihtsad ja kergesti joodavad veinid. Kvaliteedis ta aga kompromisse ei teinud – talle sobisid vaid maailma parimad veinimaad ja viinamarjad. Nii saigi alguse veinisari, mida rahvas hakkas kogu südamest armastama.

Baron Rosen veinide ametlik esindaja Eestis on Liviko AS

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Kohv

Café Flamenco – särtsakas kohv eestlase maitsele 7 Kohvipoissi tõi turule uue kohvisordi Café Flamenco, sest nägi Eesti tarbija huvi särtsakama maitsega traditsioonilise põhjamaise kohvi vastu. „Eestlase kohvimaitse kuldne reegel on 100% araabika,” ütles ettevõtte juht Vallo Tonsiver kodumaise kohvitarbimise kohta.

„S

elle põhjal, millist se kohe sealsamas. Kui kaupluskohvi Eestis praetes enim levinud kandilises vaagusajal kõige rohkumpakendis kohv peab enne pakendamist laagerduma, et kem ostetakse ning millist looduslikud gaasid saaksid eralme ise kõige rohkem oma klientidele müüme, julgen duda, siis uudne tehnika lubab väita, et 100% araabika on laagerdamise etapi vahele jätta. eestlase kohvimaitse kuldCafé Flamenco 500gramne reegel,” ütles ettevõtte mine jahvatatud kohvi pakk 7 Kohvipoissi juht Vallo Tonsiver. „Sel- on Eestis esimene, kus kohv on pandud leks et eestlase maitsele uus kohv luua, ahju­kuumalt õhukindlasse pakendisse – kohtusime paljude kohvimüüjatega, nen- see tagab lõhna- ja maitseomaduste veelde hulgast valisime välja tarnijad Kolum- gi parema säilimise. Looduslikud gaasid, bia ja Brasiilia parimatest istandustest. mis röstimise järel alati eralduvad, välMeie kohv on valmistatud ubadest, mis juvad pakendist spetsiaalse ventiili kauon korjatud esimese valikuna ning tähis- du, aroomid jäävad aga pakendisse alles.

Eesti väikeettevõttena on 7 Kohvitatud Gran Reserva kvaliteedimärgiga.”

Samavõrra tähtis kui kohvioa va- poissi oma tarneahela üles ehitanud sellik on röstimine – see annab õige mait- liselt, et kohv röstitakse ja jahvatatakse. Soomlased rösse pärast teltivad ube vähem limuse esitaja tulemuseks on mist Belgia teCafé Flamenco 500grammine hapukam maitse, hases. Nõnda jahvatatud kohvi pakk on Eestis rootslaste kohvil jõuab Café Flaesimene, kus kohv on pandud on pisut tugevam menco tellijani ahjukuumalt õhukindlasse röst ja tummisem ja poeriiulitele pakendisse – see tagab mekk. Eesti ettejuba 2–4 nädavõte 7 Kohvipoisla jooksul. Selle lõhna- ja maitseomaduste sammuga loob si astus Lõuna-­ veelgi parema säilimise.

7 KohvipoisEuroopa maitse suunas veel ühe si Eesti kohvisammu edasi. „Itaalia ja Belgia meistrite turul revolutsioonilise olukorra, müües abiga röstisime ja testisime tohutul hul- konkurentidest värskemat kohvi.

7 Kohvipoissi on Eesti turul tegutsegal kohvi ning nüüd jääb vaid loota, et tulemus meie inimestele tõesti meeldib: nud 2005. aastast, pakkudes ettevõtetelõunamaiselt särtsakas, pehme ja aro- le ja büroodele kohvimasinaid ja nende maatne, kuid siiski traditsiooniline põhja­ hooldust, lisaks paljusid kohvisorte, teed, kakao, puljongit jne. Viimastel aastatel maine kohv,” ütles Vallo Tonsiver. on firma käive kasvanud 15 protsenti aasEesti kohvituru värskeim kohv tas. Praegu on 7 Kohvipoissi uue kohvi­ Café Flamenco kohv röstitakse Belgia sordiga esimest korda sisenemas Eesti Beyers Koffie tehases ning pakendatak- jaeturule.

9

Grill

Grillfestil selgusid parimad grilltooted

N

ädalavahetusel toimus Pärnu vallikääru aasal Hea Toidu Festival – Grillfest. Aastaid korraldatud üritus pole rahvalik kogu pere grillipidu, vaid mitmekülgne ja sisukas toidufestival. Reede õhtul toimunud Eesti Grilli Galal kuulutati välja parimad grilltooted.

Toidukultuuri festival Hea Toidu Festival – Grillfest toimub igal aastal juunikuu teisel nädalavahetusel Pärnus looduskaunil vallikääru aasal. 27 000 m² suurusel festivaliplatsil tegutsesid sajad toidupakkujad ja jalutasid kümned tuhanded külastajad.

Eesti Grilliliidu ja Nielsen Eesti korraldatud auhinnagala raames pärjati auhindadega läinud aasta edukaimad ja hooaja maitsvaimad tooted kuues toidukategoorias. Hindamise aluseks oli Eesti suurim pimetest, mille käigus maitses Eesti Grilli­liidu võistluskohtunike žürii 71 professionaalide valmistatud liha- ja vorstitoodet ning kolmekümmet eestimaist kastet.

Eesti Grilliliidu liikme ja kohtunikežürii esimehe Priit Toomitsa sõnul oli 4. juunil Viimsi vabaõhumuuseumis toimunud pimeküpsetamine ja -hindamine väga põhjalik. Professionaalsed grillmeistrid Jõhvist, Türilt ja Tallinnast küpsetasid suve­hooaja tooteid, kusjuures sõltumatu arvamuse säilitamiseks ei teadnud küpsetajad ja hindajad konkreetse toote nime ega tootjat, kogu toidukraam oli anonüümselt markeeritud. Kohtunike töö ei olnud kerge, sest päeva jooksul tuli hinnata 42 kg liha- ja vorstitooteid, ühe kohtuniku kohta u 3 kg.

Lisaks hindas maailma suurim turu-uuringute korraldaja Nielsen 2014. aasta jooksul kogutud müügiandmete alusel tarbijate eelistusi. Kokku kahe hinnangu põhjal kuulutati välja parimad maitsed. Eesti Grilliliit autasustas veel kolme erikategooriat: aasta grillikohtunikeks valiti Annely Sander ja Jaanus Alliksoo, aasta grilliedendaja tiitli sai Koit Kuusk alias Vorstikunn, auhind „Panus Eesti grillikultuuri arendamiseks 2015” läks Ludmilla ja Aleksander Kurusonile.

Parimad grilltooted 2015 Aasta šašlõkk 2015 – Broileri šašlõkk (Kikas OÜ) Aasta marinaadis ribi 2015 – American BBQ grill-ribi (AS HKScan Estonia) Aasta marinaadis liha 2015 – Kirsi-rummi grill-liha seavälisfileest (AS HKScan Estonia) Aasta toorvorst 2015 – Toored grillvorstid lambasooles (Atria Eesti AS) Aasta grillvorst 2015 – Kuldne grillvorst juustuga (AS Rannarootsi Lihatööstus) Aasta kaste 2015 – Sweet chilli kaste (Saarioinen Eesti OÜ)

10

Grill

P

õhimõtteliselt kujutab biifsteek ehk steik endast lihtsalt tükki veise­liha (sealihast valmistatakse kotlette ja karbonaade). Biifsteegid on ristikiudu paksusega 2,5–5 cm lõigatud lihalõigud. Miks ristikiudu? Nii jäävad kiud küpsetamispinnaga risti, kuumus levib ühtlaselt ja kiiresti ning liha küpseb paremini. Sellist liha on palju kergem lõigata ja närida, ehkki Goodwini steikide puhul närimismuresid nagunii ei ole.

Biifsteek algab õige liha valimisest Biifsteegiliha peab alati olema laitmatu, ilma liigse rasva ja kõõlusteta, nii et selle juures poleks vaja midagi kohendada.

Veiserümba õigest osast valitakse välja parim tükk. Kui tükk on õigesti lõigatud, täiendavad selle maitset nii rasvakillud kui ka kont.

Biifsteegiliha mitte mingil juhul ei klopita lihavasaraga – vasara abil pehmendamist vajavad teiste liharoogade jaoks kasutatavad lõiked. Küll aga tohib biifsteegiliha marineerida, et seda õrnemaks muuta (marinaadis leiduvad happed avaldavad mõju lihakiududele), kuid Goodwini liha on täiuslik ega vaja õrnemaks tegemist.

Biifsteegiliha saadakse spetsiaalselt selle jaoks kasvatatud karjalt, ühe kuni pooleteise aasta vanustelt pullidelt. See on parim iga, sest pullid on siis juba suureks kasvanud, kuid nende liha on veel noor ja õrn. Üks sobivamaid veisetõuge on Šotimaal aretatud aberdiin-angus.

Väga hinnatud on marmorjas looma­ liha ehk selline liha, millele annavad marmorisarnase välimuse rasvapiisakesed.

Niisuguse liha saamiseks peetakse noori pulle erilisel suure valgusisaldusega dieedil. Tavaliselt tellib Goodwin veise­ liha Austraalia või Ühendriikide tarnijatelt, sest nendes riikides kehtivad kõige rangemad liha kontrollimise eeskirjad ning seda iseäranis praelõikude suhtes.

Laagerdumine annab õige meki Biifsteeki ei valmistata iial äsja veristatud looma lihast. Selline liha ei ole tervisele hea ega ka maitse piisavalt hästi, sest liha kipub pärast veristamist kõvaks muutuma. Isegi röövloomad ei söö oma saaki vahetult pärast selle surmamist.

Lihale peab jääma aega laagerduda – aeglane fermenteerumine muudab kiud pehmemaks ja maitse küpsemaks. Mida tumedam on liha, seda kauem peab see laagerduma. Kanaliha laagerdumise aeg on harilikult üks-kaks päeva, sealihale piisab viiest päevast, loomaliha jaoks aga kirjutavad Ühendriikide ranged eeskirjad ette 21–28 päeva pikkuse laagerdumisaja. Loomaliha laagerdatakse tava-

Goodwin teab hea biifsteegi saladust „Goodwini menüü on lihtne ja meie püsikliendid teavad seda peast,” ütleb juhataja Natalja Tuncay. „Menüü kõlab nagu harmooniarikas meloodia. Olemas on kõik, mida steik enda kõrvale nõuab, rääkimata heast veinist, mis on biifsteegi ideaalne kaaslane.” lahti öelda. Seepärast on tule ja liha teemal loodud ka nii palju uusi kõrgtehnoloogilisi variatsioone, Josper nende hulgas. See on sama hea kui elus lõkke­tuli, kuid ilma lõkketulega kaasnevate puudusteta – ilma suitsu ja ebaühtlase kuumuseta. Süsi lõhnastab säriseva biifsteegi oma kõikjale tungiva aroomiga, muutes maitseelamuse topeltheaks.

liselt erilistes külmades ja hästi õhutatavates keldrites. Enne toidu valmistamist tuleb laagerdunud lihal lasta toatemperatuurini soojeneda ja pisut kuivada.

Kuidas küpsetada ideaalset steiki?

Kõige tähtsam on teha seda kiiresti – 15 minutit ja mitte rohkem! Iga lisa­ minut rikub biifsteegi. Muud veiselihalõiked on paremad just siis, kui neid aeglaselt ja põhjalikult keedetakse, praetakse või hautatakse.

Toatemperatuurini soojenenud biifsteegi­liha lõigatakse sobivateks viiludeks. Seejärel vajab kokk kaht eri temperatuuriga küpsetamispinda: ühe temperatuur on 260 kraadi ja teise temperatuur pisut madalam. Biifsteeki ei tohi mitte mingil juhul küpsetada eelkuumutamata pinnal, sest siis voolab mahl liha soojenemise ajal välja, liha haudub läbi ja jääb lõpuks kuivaks. Aga kui pind on korralikult kuni 260 kraadini kuumenenud, sulguvad kogu lihatüki poorid 20 sekundi jooksul ja liha pruunistub ühtlaselt. Igas lihas alati olemasolevad suhkrud praadimisel karamellistuvad, mis muudabki liha pruuniks. Seejärel küpsetatakse mahlakas hästi pruunistatud biifsteek teisel, mitte enam nii kuumal (140–180 kraadi) küpsetuspinnal vajaliku valmidusastmeni.

Goodwinis kasutatakse biifsteekide valmistamiseks professionaalidele mõeldud söeahju Josper. Tuli ja liha on vanad partnerid juba aegade algusest ning inimkond ei kavatse neist niipea 11

Eelistatuim on küpsusaste medium Goodwinis on kasutusel neli populaarset valmidusastet: • vähe küpsetatud ehk rare (39°–43°) • alla keskmise küpsetatud ehk medium rare (43°–47°) • keskmiselt küpsetatud ehk medium (47°–50°) • poolenisti läbi küpsetatud ehk medium well (55°–57°) Viiendat varianti, läbi küpsetatud ehk well done steiki Goodwin ei soovita.

Kui tahate tellida toorest biifsteeki (raw ehk bleu, nagu seda nimetavad prantslased), siis Goodwinis on võimalik valmistada ka seda ning tulemus saab laitmatu – väljast pruunikas, seest aga sinakaspunane ja vaevu soojenenud. „Kõigest 5% meie külalistest on piisavalt seiklushimulised, et eelistada valmidusastet rare. Konservatiivseid, läbi küpsetatud biifsteegi sõpru on kaks korda rohkem ehk ligikaudu 10%. Valdav osa meie külalisi on kindlad medium’i poolehoidjad: medium 60%, medium rare 15% ja medium well 10%,” teab Natalja Tuncay. „Juhul kui mõni külaline kõhkleb, soovitame tal alustada kuldsest keskteest.”

Valmidusastmed erinevad üksteisest vaid väheste kuumuskraadide võrra, kuid hea ja vilunud kokk suudab biifsteegi hetke­temperatuuri kindlaks määrata lihale üksnes korraks peale vaadates. Siiski peetakse Goodwinis karmilt kinni klassikalistest biifsteegi küpsetamise võtetest.

Enne prae serveerimist mõõdab kokk termomeetriga selle sisetemperatuuri. Kõik klassikalised steak-house’id üle kogu maailma valmistavad oma biifsteeke just nimelt niiviisi ja erandiks ei ole siin ka Goodwin.

Pimetest

Pinotage, kokkusattumuste lapsuke

S

eda, miks kaheksat keelt osanud maailmarändurist õpetlane ja veini­ teadlane Abraham Izak Perold otsustas ristata imetlusväärse ja ihaldatud Pinot Noiri just Lõuna-Aafrikas laialt levinud Hermitage’iga (Euroopas tuntud kui Cinsault), temast järele jäänud märkmed ei selgita.

Neli põõsast Küll aga on teada, et ristand andis neli seemet, mille Abraham pidas vajalikuks istutada 1925. aastal mitte talle tööandjaks olnud ülikooli botaanikaeda, vaid oma koduõue – ikka selleks, et eksperimendil silma peal hoida.

Paraku värvati Perold kaks aastat hiljem tööle suurde veinifirmasse KWV ja koduaed jäi unarusse. Kõnealused neli viinapuud olekski metsistunud aia puhastamise käigus õnnetult hukka saanud, kui saatuse tahtel poleks hooldusraiujatele lausa viimasel minutil peale sattunud Peroldi sõber dr Charnie Niehaus. Haruldastest taimedest teadlikuna istutas ta väärtuslikud eksemplarid Elsenburgi põllu­majanduskooli katseaeda. Ühtlasi poogiti viinapuud uute juurte peale ja hea oli – vana juurestik oli tõbedest nii puretud, et taimed poleks enam aastatki vastu pidanud. Sealsamas Elsenburgis tehti 1941. aastal ka esimene väike vaaditäis veini, mida selleks ajaks lahkunud Abraham Peroldil endal kahjuks maitsta ei õnnestunudki.

Ootamatu ajalugu Nõnda siis pääses kokkusattumuste kadalipust tervena tulevane Lõuna-Aafrika ikoonviinamari Pinotage, mis sai nime alles aastaid hiljem, kui Pinot Noiri ja Hermitage’i ehk isa ja ema nimede jupid kokku liideti.

Esimestel kümnenditel lahjemaid segu­veine turgutanud Pinotage villiti iseseisvana pudelisse alles kuuekümnendate hakul ning kuigi Pinot’ elegants ja voolavus olid küll alles, andis Cinsault’ geneetiline jõud ja täidlus veinile siiski seda­võrd rustikaalse jõu, et veel seitsmekümnendate lõpus nimetasid Inglismaalt saabunud tippveinitundjad (Master of Wine) Pinotage’i üsna sapiselt tulevikuta küünelakiks ega osanud uneski näha, et 1991. aastal kuulutatakse Kanonkopi 1989. aastakäigu Pinotage Londonis kuulsa Wine & Spiriti veinikonkursi pime­testil maailma parimaks punaveiniks. Kõik edasine on juba palju igavam igapäeva­ajalugu.

Pinotage’i lauanaabritest Kerge, mahlase stiili Pinotage sobib lamba, barbecue ja näiteks tuunikalaga, keskmiselt vürtsikate roogade ja rammusate (talviste) suppidega. Juustudest peaks valima noore Cheddari või Gouda. Aga kui vähem tanniinne Pinotage maha jahutada, võib kõrvale proovida isegi sashimi’t või prantslaste ratatouille’d.

Tammelaagerdusega tummisem Pinotage läheb kokku osso bucco ja ahjus hautatud veisesabadega, grillribide, pipra­ pihvi, rammusa ulukiprae või vasikaga.

Juurde tasub manustada ohtralt tumedaid BBQ-kastmeid… Juustu leiame laagerdunud kraami hulgast. Tänapäeval sageli üsna alkohoolne Pinotage sobib isegi šokolaadidesserdiga!

Valgete suveööde lihagrillitossu vahele peaks Pinotage seega suurepäraselt sobima: tugev, marjane, mahlane, alkohoolne ning hea õnne ja küpsema valiku korral ka mõnusalt laudalõhnane. Puhas Maarjamaa lüürika.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Kalle Müller sommeljee

Tallinna restoranis Trofé hindasid veine sommeljeed Kalle Müller, Aron Rahu, Igor Sööt, Indrek Poolak, Aivar Peeduli, August Alop ja Ilo Pilve.

Trofé avati mõni kuu tagasi Meritoni vanalinnahotelli (Pikk 29) keldris. Tegu on Põhjamaa gurmeed pakkuva restoraniga.

Trofé peakokk Andrei Savenkov soovitab Pinotage’i kõrvale:

Veisepõsk glögis

neljale ››1 kg värsket veise põseliha ››200 g hõõgveini (võib kasutada nii alkoholiga kui ka alkoholita) ››soola ja pipart Maitsesta veise põseliha soola ja pipraga ning aseta koos glögiga küpsetuskotti. Küpsetada 90 kraadi juures 12 tundi.

Lisandiks soovitame orsotot. Selleks keeda odrakruubid pehmeks. Samal ajal kuumuta vahukoor, lisa juurde oma maitse-­ eelistuse järgi tugevat parmesani. Keeda segu kokku ning lisa kruubid. Sega hoolikalt.

Kastmeks kasuta liha küpsemisel valminud leent. Kaunista roog pastinaagikrõpsudega.

Igal EE Gurmee ja Kalle Mülleri korraldatud testil Eesti parimate veini­tundjate – sommeljeede – poolt märkimis­väärseks hinnatud veinid tunneb edaspidi ära väikese kleebise järgi.

Pimetest Hindajate lemmikud: Kaapzicht Steytler 2010, Kaapzicht Wine Estate 14,5% A: Eukalüpt, piibusuits, mandlitubakas ja piprased põldmarjad võidunud püksirihma ja suitsuploomidega. Soe, elegantselt intrigeeriv bukett, kuhu on sattunud ka tilk tõrva.

M: Erksa happega mahlane mustika-mustamarjasupp, milles on kirssegi ja mahlaseid ploome. Ülivõimas maitsete kogum, šokolaadisiidised tanniinid kulgevad ühtlaselt ülipika vürtsika järelmaitseni. www.westcape.net

Escapades 2013, Escapade Winery 14,5% A: Ploomine, üleküpsenud punasõstardega magus ja kerge, nahkse nüansiga alkohoolsus. Veini avanedes lisandub mustale arooniale õhetavat eukalüpti.

M: Meeldivalt (jõhvika)mahlane, mustadele sõstardele ja mustikatele viitav tanniinne vein. Nooruslikult tasakaalutu, kuid võimas nii marjasuselt kui ka happelt. Järelmaitse on pikk ja vanilline. www.mediato.ee

Kaapzicht Steytler, 2010

Kanonkop 2012, W.O. Simonsberg 14,5% A: Köitvalt liköörne komplekt mustikatest, sinistest ploomidest, vanillišokolaadist ja mustadest kirssidest. Koorekaramelli lõhn ühineb aeglaselt kerkivate soojade sügisaroomidega.

M: Täidlane ja moosine, ehkki viimistletud elegants. Põldmarjade ja jõhvikate tume mahlakus on suitsune ning vihjab tumedale lagritsašokolaadile. Väärib keldris viimistlemist. www.westcape.net

Stellenzicht Golden Triangle 2012, Stellenzicht Wineyards 14,5% A: Lõhnab suitsuse rohukapi järele. Tinktuurid ja šokolaad, roosiõied ja aromaatsed ürdid koos tumeda marjamoosiga.

Põnev, aromaatne ja inspireeriv.

M: Kergelt joodav, lopsakas ja marjane vein. Maitses on kibuvitsamarjadega kreegimoosi, jõhvikaid ja musta kirssi.

Tanniin, hape ja vürtsid on elegantselt tasakaalus, järelmaitset ilmestavad mustad oliivid. www.westcape.net

Kanonkop , 2012

Lyngrove Platinum 2012, Lyngrove 14,5% A: Esiletungiv viigimarjalõhn harmoneerub tammevanilli ja mustade kirssidega, toffee ja piimašokolaad liituvad metsmaasikamoosiga. Niiske metsakõdu ja võidunud nahanüanss lisavad pikantsi.

M: Täidlane, jõuline, marjane ja lagritsane. Keskmaitses on rohukapi köhasiirupit, kaneelikoort ja apelsiniõli. Sujuv, mahlase happe ja pehme tanniiniga elegantne, pika toffee ja pipra järelmaitsega vein. www.bestwine.ee Lyngrove Platinum, 2012

Amani, 2011

Kanonkop Kadette 2012, Kanokop Wine Estate 14,5% A: Mustikamoosi, mustade kirsside, kreekide ja põldmarjade lõhn seguneb kõrbenud tammevaadiaroomide, vanilli ja atsetooniga.

M: Kerge, väga mahlaka keha ning pika sõstrase järelmaitsega veini keskel on palju punaseid marju. Tanniin on talitsetud ning maitsebukett soe ja särtsakalt happene. www.westcape.net Aaldering 2011, Aaldering Wineyards and Wines 15% A: Ümar ja parfüümne kokteilikirsiaroom sobib punasõstra­ tarretise hapumagusa lõhnaga. Sekka kergelt aniisi ja mitme­ kesist troopikat: ananassi, papaiat ja idamaiseid vürtse.

M: Kogu ulatuses delikaatse happega pohlamarjane, pisut sõstrane vein. Tanniinid meenutavad kakaotolmu ja teevad veini lõppmaitse mõrkjaks. Tasakaalus, meeldiv, kuid liiga noor. www.westcape.net

Aaldering , 2011

Marklew Cape Flora, 2011

Marklew Cape Flora 2011, Marklew 13,5% A: Intensiivne animaalsus naha, puidulaki ja pigina harmoneerub moosiste mustade marjade, ploomi ja kirssidega.

Alusmetsane ja rustikaalne.

M: Mahlane, tasakaalus, komplekssete ja animaalsete maitsetega vein, kuhu kuhjuvad tume šokolaad, kakao, soolalagrits ning tõrvased kirsid ja põldmarjad. Järelmaitse on pikk ja alkohoolselt vürtsikas. www.westcape.net Kaapzicht 2011, Kaapzicht Wine Estate 14,5% A: Üleküpsenud metsmaasikad, magus šokolaad ning kustunud lõkke tahmane ja söestunud aroom. Lõhnab šerri ja kohvi järele.

M: Pigine magusus on ühendatud mustade ploomide, kirsikivi ja lagritsaga. Pehme happega ja keskmiselt tanniinse vana kooli Pinotage’i kärsanud järelmaitse on pikk ja mahlane, nauditav ja harmooniline. www.westcape.net

Kaapzicht, 2011

Simonsig “Redhill”, 2009

Alvi’s Drift 2013, Alvi’s Drift Wines 13% A: Mustade ploomidega kombineeritud maasikamoosilõhn koos mustasõstrakisselli ja õunase vanilli-toffee’ga areneb tubakatõrvaseks ja suitsuseks. Lõhna jagub nii tuhksuhkrut kui ka musta pipra tolmu.

M: Magus suitsune mustikakissell on tuntav kohe. Veini keskosas lisandub tanniinset šokolaadi, rohelist pipart ja ürte. Lopsakas ja lihtne, järelmaitses idamaiste vürtsidega rikastatud grillivein. www.tridens.ee Simonsig 2012, Simonsig 14,5% A: Delikaatne ploomiaroom areneb aeglaselt animaalseks.

Domineeriv linnusõnnik seguneb püssirohu ja rosmariiniga.

M: Algselt magus, täidlane ja väga jõuline. Mustikapõldmarjamoosisusele lisandub šokolaad ja suud kuivatav kakaopulber. Elava, mustasõstrahapu keskpika järelmaitsega. www.carpevinum.ee

Amani 2011, W.O. Western Cape 14,5% A: Pigise vesipiibutubaka magus ja kohvine aroom, kuhu on poetatud vanilliküpsist, kamašokolaadi ja põletatud mustasõstranapsi.

Animaalne ja kompleksne magusmarjabukett.

M: Põnev, pikantne ja heas tasakaalus aafriklane: rohelist pipart, vana püksirihma, antiikmööbli puitu, pigi ja hobusesõnnikut üleküpsenud põldmarjade ja mustikatega. www.westcape.net

Kanonkop Kadette, 2012

Spier 2009, Spier Wines 14% A: Põldmarjamoosi liköörsuses haistab tumedaid viinamarju, musta pipart ja lagritsat, millele lisandub alusmetsa suitsust kõdu. Lopsakas ja rikkalik nüansirikas aroom.

M: Tasakaalus ja väärikas vein. Värskete ürtide foonil on jõhvikaid, pohli ja siniseid ploome. Magus lagrits ja kummine tubakasuits ilmnevad kompleksses järelmaitses. www.liviko.ee

Simonsig Redhill 2009, Simonsig 14,5% A: Intensiivne liköörne lõhn on suitsune ja nahkne ning varjamatult hobusetalline. Must aromaatne tšillišokolaad, mustad sõstrad, põldmarjad ja eukalüptiga lõhnastatud piibutubakas.

M: Täidlane, võimas ja alkohoolne maguspigine vein, kus mahlases keskmaitses on tunda närimistubakat, šokolaadi, kirssi ja kirsikive ning musti metsamarju. www.carpevinum.ee

13

Golden Kaan 2010, KWV 14% A: Magusate jõhvikate ja iiriskommi kinnine aroom on tugevalt kohupiimane ja veidi animaalne. Kibuvitsamarjad, magusad ploomid ja metsmaasikad (sinna vahele tõrva ja nahka).

M: Lüheldases maitses on tuntavad mustad kõrbenud noodid. Õhuke vein on magusalt marjane ja parkhappene ning piiritletud piprase alkoholiga. www.spi-group.com Lion’s Kop First Vintage 2011, Ricome 14% A: Elegantsest vanillisest aroomist leiab rikkalikult mustikaid, musti ploome ja šokolaadilagritsa õhkavat karamellipehmust. „Kaberneelik". Moosine.

M: Täidlases keskmaitses on mõrušokolaadi. Aroomi küllusliku marjasuse asendavad suures osas grillipigi ja sigaritubakas. Järelmaitse on roheürdiselt mõrkjas ja puidune. www.manipenny.ee Fairview 2012, Fairview 14% A: Juustune, kohupiimane ja magus karamellikreem meenutab Linnupiimakommi. Avanedes ilmutavad end mustad ploomid ja mustikad, õrnalt on tunda ka jõhvikaid-pohli.

M: Madala happega moosine ja alkohoolselt vürtsikas, ühtlane ja ümar, nooruslikult tanniinne. Tunda on jõhvikaid, tooreid tikreid ja sõstraid. www.liviko.ee Barista 2014, Val de vie 13% A: Märga lambavilla, hapukat sõnnikut, bituumenit ja magusat lagritsakommi ühendav robustne aroom on täis pikitud punaseid sõstraid ja mõrkjat tubakat.

M: Vein on kerge, tasakaalus ja meeldivalt põldmarjamahlane. Veini keskosa kohvine ja mõrkjas chinato kasvab nahkseks ja võidunud järelmaitseks. www.prike.ee

Escapades, 2013

Spier , 2009

Stellenzicht Golden Triangle, 2012

Alvi’s Drift , 2013

Simonsig , 2012

Golden Kaan, 2010

Lion’s Kop First Vintage, 2011

Fairview , 2012

Barista, 2014

KWV 2013, KWV 14% A: Mustikad, põldmarjad, punased sõstrad ja seened.

M: Mahlane, mõrkja järelmaitsega lihtne vein, mille maitses on tunda tumedaid marju ja tolmusust. www.spi-group.com Aaldering Blanc 2014, Aaldering Wineyards and Wines 13,5% A: Alustab rabarberi, punaste ja valgete sõstarde ning pohladega, siis ilmutab piimanõgese kreemist nektarit ja roheliste ürtidega pikitud puutolmuseid Kreeka pähkleid.

M: Kogu pikkuses tugeva happega raamitud ülimalt ekspressiivne, alkohoolne valge vein, milles on punaseid sõstraid, pohli, jõhvikaid, nõgeseid ja aaloed. Kreemist järelmaitset jäävad lõpetama õunake ja sidrun. www.westcape.net

KWV, 2013

Aaldering Pinotage Blanc, 2014

Retseptid

Retseptid kaljaga jaanipäeva peolauale

T

rendikad joogid ja kokteilid tulevad ja lähevad, aga traditsiooniline kali eestlase toidulaual jääb. Just jaanipäeval, kui saun kuumaks köetud ning lihavarras susisema pandud, eelistavad paljud meist janu kustutamiseks seda ehedat ja naturaalselt kääritatud kalja, millel mõnus leivane mekk. Omamoodi retrojoogiks saanud kali on peale maitsva ja tervisliku jaanijoogi ka tänuväärne tooraine, millest saab valmistada mitmeid suviseid roogasid. Toidublogija Britt Paju pakub välja kolm retsepti kaljaga – valminud road sobivad jaanipäeva peolauale eriti hästi.

Suvine kaljasupp suitsukalaga kahele ››6 puhastatud suitsuräime ››4 keedetud värsket kartulit ››2 keedetud muna ››2 soolakurki ››4 redist ››4 sibulavart ››4 dl A. Le Coqi klassikalist kalja ››1 tl mahedat sinepit ››sorts oliiviõli ››soola, musta pipart ››tilli ››hapukoort Lõika kartulid, kurk, redised ja muna väikesteks kuubikuteks ning puista taldrikutele. Lisa puhastatud kala ja maitseroheline. Sega kali sinepi, soola ja sortsu õliga ning vala köögiviljadele. Juurde sega tubli sorts hapukoort. Naudi külmalt.

Kaljašašlõkk neljale ››1 kg seakaelakarbonaati ››3 sibulat, kooritud ja rõngasteks lõigatud ››3 punast sibulat, kooritud ja rõngasteks lõigatud ››2 küüslauguküünt, kooritud ja viilutatud ››5 dl A. Le Coqi tumedat kalja ››1 sl mahedamaitselist sinepit ››1 tl purustatud musta pipart ››1 sl meresoola ››peotäis hakitud peterselli ››1 dl toiduõli

Veinisoovitus Baron Rosen, Cabernet Sauvignon 100%, Tšiili, Colchagua Valley Keskmise täidluse ja marjase iseloomuga punane vein, värvilt sügav rubiinpunane. Aroom on ürdiselt marjane, milles on tunda küpseid musti sõstraid, tumedaid luuvilju, magusaid vürtse, münti ja musta pipart. Aroomi lõppu lisandub ürdist vürtsikust koos mõrušokolaadi nüansiga.

Maitse on keskmise täidlusega ja kompleksselt marjane. Tunda musti sõstraid, küpseid põldmarju, tumedaid luuvilju ja kuivatatud ürte koos sametiste marjatanniinidega. Järelmaitse vürtsiselt-ürdiselt marjane ning pehme marja­pargise lõpuga.

Vein on kääritatud roostevabast terasest vaatides ega ole laagerdunud tamme­ v aatides. Ideaalne kaaslane praetud ja grillitud liharoogade, täidlasemate pajaroogade ja küpsemate juustudega. Vein sobib ka 2–3 aastat veinikeldris säilitamiseks, arvestades marjade korje­aastat. Serveerida temperatuuril 16–18 ºC Bordeaux-tüüpi veiniklaasist, võib enne dekanteerida.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga.

Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Frititud köögiviljad kaljatainas neljale kuni kuuele ››4 dl A. Le Coqi tumedat kalja ››200 g jahu ››2 tl küpsetuspulbrit ››1 tl soola ››1 tl musta pipart ››1 tl paprikapulbrit ››1 lillkapsas ››1 suvikõrvits ››2 paprikat ››1 l toiduõli frittimiseks Sega jahu küpsetuspulbri ja maitseainetega ning lisa vähehaaval kali. Murra lillkapsad õisikuteks, lõika suvikõrvits kangideks ja paprika pikkupidi sektoriteks ning kata köögi­ viljad kergelt jahuga. Kuumuta potis õli, kuni tükike saia või kartulit küpseb sinna pillatult kenasti kuldpruuniks. Raputa köögiviljadelt üleliigne jahu, kasta need tainasse ja küpseta kuumas õlis kuldpruuniks. Tõsta küpsenud köögiviljad köögipaberile, et liigne õli eemaldada. Serveeri soola-pipra ja aiarohelisega ülepuistatult ning pigista peale pisut värsket sidrunimahla.

14

Lõika liha u 4 cm läbimõõduga tükkideks. Lisa ülejäänud koostisained ja sega korralikult läbi. Kata kauss toidukilega ja jäta 24 tunniks külmkappi maitsestuma, vahepeal sega. Pool tundi enne grillimist tõsta liha toatemperatuurile. Lükka liha vaheldumisi marinaadisibulatega metallist grillvarrastele ja küpseta keskmise kuumusega grillil u 30 minutit vahepeal vardaid keerates. Serveeri värske salati ja näiteks vürtsika adžikaga.