EE GURMEE 6. september 2012
2 1.-30.9.201
UJUHISED
ST GURMEE O
LIIVALAIA 53 • AVATUD E-L 9-21 • P 10-21 • WWW.STOCKMANN.EE
Leibur kuulutab välja konkursi “Leiburi leivategu 2012” Võistlusel osalemiseks saada oma koduse rukkileiva retsept koos fotodega veebilehele www.toidutare.ee/leivategu2012, e-postile omamaitse@kirjastus.ee või aadressile Oma Maitse toimetus, Maakri 23a, Tallinn 10145 hiljemalt 30. septembriks.
Kõikide retsepti saatnute vahel loositakse välja viis mahukat Leiburi kinkekorvi koos tehase külastusega. Konkursile saabunud retsepte hindavad Leiburi tootearendusjuht Tiina Rühka ja Oma Maitse peatoimetaja Monika Kelle. Kaheksa parima retsepti autorid kutsutakse oktoobris lõppvõistlusele. Finalistid ise, Leiburi tootearendajad ja Oma Maitse toimetus valivad lõppvõistlusele pääsenute seast oma lemmikleiva, mis läheb Leiburi tootevalikusse ning muutub kättesaadavaks kõikidele eestimaalastele.
Võitja saab 1500 eurot auhinnaraha ja oma leiva Leiburi sortimenti.
Meediatoetajad:
Täpsem info konkursi tingimuste ja auhindade kohta veebilehtedel www.toidutare.ee/leivategu2012 ja www.leibur.ee.
Kokkamine on moes
Eesti lemmikleiva küpsetamise konkurss Tänavu 250 aasta juubelit tähistav Leibur kuulutab välja konkursi „Leiburi leivategu 2012”, mille käigus selgitatakse välja Eesti parim kodune rukkileib ja selle küpsetaja. „Viimaste aastate jooksul on paljudes Eesti maa kodudes hakatud taas ise leiba küpsetama. Kindlasti on inimestel rohkelt maitsvaid retsepte, mis pärinevad esivanematelt või on pere lemmikuks saanud katse-eksitusmeetodil. Leibur võimaldab huvitavamad leivad ja maitsed tuua kõikide eestimaalasteni,” ütles Leiburi tootearendusjuht Tiina Rühka. Oma koduleiva retsept ja foto tuleb saata hiljemalt 30. septembriks veebilehe www.toidutare.ee/leivategu2012 kaudu, e-postil omamaitse@kirjastus.ee või Oma Maitse aadressil Maakri 23a, 10145 Tallinn. Kaheksa parima leivaretsepti autorit kutsutakse 16. oktoobril lõppvõistlusele, kus selgub lemmikleib, mis läheb Leiburi tootevalikusse ning muutub kättesaadavaks kõikidele eestimaalastele. „Leiburi leivategu 2012” võitjat premeeritakse 1500 euroga ning Leibur hakkab võiduretsepti järgi leiba tööstuslikult tootma. Kõikide retsepti saatnute vahel loositakse välja viis mahukat Leiburi kinkekorvi koos tehase külastusega. Täpsemalt: www.toidutare.ee/leivategu2012
S
eda teavad kõik, et septembris algab kool. Lisaks üldhariduskoolidele alustavad tegevust kokakursused ja veinikoolid. Valik on kirju ja rikkalik ning just selle õige leidmiseks läheb vaja aega. Soovitan siiralt kiirustada, sest paljud neist on juba välja müüdud, sest kokkamine ja kõik muu toiduga seonduv on moes. Üha rohkem koguvad populaarsust kokasaated ja iga nädal paisatakse lettidele uus retseptiraamat. Peaaegu igal üritusel läheb jutt toidutegemisele ja peaaegu igas seltskonnas leidub keegi, kes asus omandama teadmisi toidu- või veiniilmas. Moodi on läinud ka kodukokkade mõõduvõtmised: ajakirjades, Facebookis ja teles kuulutatakse välja retseptivõistlusi, kus ennast proovile panna. See on hea võimalus oma teadmisi ja oskusi teistega jagada ning kuulsust koguda. On ju päris uhke tunne, kui Eesti juhtiv leivakombinaat sinu retsepti järgi leiba küpsetama asub. Tuletan siinkohal meelde, et EE Gurmees on samuti käimas kaks võistlust. Kompotivõistlusel osalemiseks tooge (või toimetage) oma hoidis meie toimetusse Tallinnas Narva mnt 11e (I korruse sekretariaat), varustage see oma nime ja kontaktandmetega, kui raatsite, võite retsepti ka lisada. Aega selleks on oktoobri keskpaigani. Parim kompott saab väärika auhinna – Eesti Ekspressi aastatellimuse, teistele jagub lohutus auhindu. PS! Tuua võib ka soolaseid hoidiseid, aga need võistlevad eraldi kategoorias. Igakuise retseptivõistluse kohta leiate infot allpool. Otsige oma retseptid välja, kohendage neid võistlustingimustele ja saatke teele. Auhinnad ootavad! Mõnusat kokkamist! Külli Värnik
Uued huvitavad teed Paljud meist ei kujuta ette ühtegi päeva ilma tassi teeta! Harjumus juua teed ei ole mitte üksnes meeldiv, vaid ka tervislik, eriti kui juua teed, mis on valmistatud looduslikest koostisosadest. Marks & Spenceri kauplustest leiab lisaks klassikalisele Tseiloni teele ainulaadseid puuviljateesegusid, huvitavaid taimeteesid ja tänapäeva nooruseliksiiri rohelise tee mitmesuguseid variante. Kõik teed kannavad ka õiglase kaubanduse märgist. Pakendis on 20 kotikest. Marks & Spenceri puuviljateed ei sisalda kofeiini, kustutavad janu ning on erilised oma ainulaadse maitse, värvierksuse ja lõhna poolest. Valikus on puuviljateed, mis on valmistatud kuivatatud maasikatest ja vaarikatest, leedripuumarjade ja jõhvikate segust või vaarikatest, millele on lisatud veidi ehtsat vanilli. Rohelisele teele annab selle värvuse ja hõrgu maitse lehtede kuivatamine kohe pärast korjamist ilma kääritamata. Marks & Spencerist saate osta nii puhast kui ka jasmiini- ja sidrunilisandiga rohelist teed. Kõik teed pärinevad maheistandustest. Marks & Spencer pakub ka ravimtaimedest valmistatud teede sarja. Need sisaldavad kas üht koostisainet, näiteks kummelit või münti, või erilise koostisega taimede segu, mis tõstavad tuju ja leevendavad ter visehäda sid looduslikul ja leebel viisil.
toimetaja
Retseptivõistlus jätkub Nagu kevadelgi, toimub ka nüüd iga kuu EE Gurmee retseptivõistlus. Kui varasemalt olid kohustuslikud kolm komponenti, siis nüüd anname inspiratsiooniks ette värvid. Kuna peagi on käes kuldne sügis, võidutseb seekord kollane. Mõelge välja mõni põnev retsept, mis sisaldab kolme kollast komponenti. Kuidas neid koostisosi kasutada ja milliseid veel lisada, on iga meistri enda valik. Roog võib olla magus või soolane, külm või kuum – tähtis, et see oleks isikupärane.
Veel üks kokaraamat taimetoitlastele „Kodused ja maitsvad taimetoidud” on taimetoiduaustajate hulgas hinnatud interneti-retseptilehe www.taimetoit.ee perenaise Sandra Vungi esimene täismahus raamat! Kõik retseptid on autori välja mõeldud, korduvalt läbi proovitud ja lihvitud ning raamatu jaoks ka oma käega pildistatud. Autori eesmärk oli raamatusse koguda eelkõige kõhtu täitvad, soodsad, tervislikud ja lihtsad taimsed toidud, mis paneksid ka kõige paadunuma lihasööja rahulolust mõmisema ja kogenud taimetoitlase huviga katsetama. Raamatu alapealkiri „100% taimne” tähendab, et retseptid ei sisalda piima ja mune, ka magustoitude puhul, mistõttu sobivad hästi allergikutele.
Saada retsept ja soovitavalt ka valminud toidust foto e-postile eegurmeeSMS@ekspress.ee hiljemalt 24. septembriks. Parima roa valib välja žürii eesotsas tippkokk Imre Kosega. Parim retsept saab auhinnaks Vertigo Gourmet’ kinkekorvi, lohutusauhindadeks on kirjastuse Hea Lugu kokaraamatud.
EE GURMEE EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296 Reklaam: Rain Taimre, rain.taimre@lehed.ee, tel 669 8048 Kujundus: Virge Ilves. Korrektuur: Marilin Look
3
GURMEE OSTUJUHISED
Stockmann Meals Hõrk krevetisalat
1240 kg
Stockmann Delicatess Lamba seljatükilõigud marinaadis
Stockmann Delikatessi juhiste abil on teil võimalus süüa kuninglikult – iga päev. Ootame teid osa saama headest nõuannetest ja kvaliteetsetest toiduainetest – õigete retseptide abil võite gurmeeroa välja võluda peaaegu kõigest. Küpsetage maitsvaimad praed ja valmistage luksuslikud toidud värsketest toorainetest. Kombineerige õige toit õige veiniga.Nautige toidu valmistamist sama palju, kui naudite söömist! Nautige elu! Imemaitsvad hõrgutised ja retseptid ootavad teid Stockmann Delikatessis! Tere tulemast!
1590 kg
Stockmann Meals Caesari salat kanaga Stockmann Deli Hamburger 280 g (7.11/kg) Stockmann Deli Tuunikalasalat 382 g (7.33/kg) Fazer Food Singirullid 1 kg Lauake Kata End Kevadrullid kanaga kg Nõo Täissuitsuvorst Vürst 145 g (10.34/kg)
Vici Maxi krevetid soolvees
2400
Leibur kg Toscana sai
840 kg
13.50 1.50
Hõbepeeker Puuviljakorvike 60 g (6.50/kg)
0.39
Eesti Kondiiter Kohupiima-mustasõstrarull 370 g (5.38/kg)
1.99
Reval Kondiiter Trühvlitort 500 g (6.60/kg)
3.30
Pakkumised kehtivad kuni 9.9. Piltidel on illustratiivne tähendus. Loe lisa ja vaata retsepte meie kodulehelt www.stockmann.ee
LIIVALAIA 53 • AVATUD E-L 9-21 • P 10-21 • WWW.STOCKMANN.EE
kg
2.80 8.70
4.90
kg
960
1.99
Sushi IN Sushi Tokyo 300 g (16.33/kg)
3³0
Lõhefilee, jahutatud
Veise sisefilee, jahutatud
3600 kg
retseptivõistlus uued maitsed
Saku Kuld – parim Reinheitsgeboti õlu Fotod: Marko Mumm
Paar nädalat tagasi Tallinnas peetud Saksa pruulimisstandardi Reinheitsgebot õllede pimetesti võitis žürii otsusega Saku kvaliteet õlu Kuld.
R
einheitsgebot on aastast 1516 pärinev ning tänaseni kehtiv Saksamaa pruulimisstandard, mille kohaselt võib laagriõlut pruulida ainult odralinnastest, humalast ja veest, peale nende on lubatud kasutada veel vaid pärmi. Selle standardi järgimine annab tunnistust õlle autentsusest ja vanade traditsioonide järgimisest. Pimetestis osalesid kuus Reinheitsgebotile vastavat õlut: Jever Pilsner, Löwenbräu Original, Paulaner Original Münchner Hell, Saku Kuld, Krombacher Pils ning HackerPschorr Munich Gold. Saku Kulla konkurentide seas olid näiteks maailmas enim müüdud hele laagriõlu ning kolm õlut, mille tootjatel on õigus osaleda Oktoberfestil. Žüriiliikmed hindasid pimetestis Saku Kulla parimaks koguni viies kategoorias kuuest ning Kuld kuulutatigi võitjaks. Žüriisse olid palutud õlletundjadarvamusliidrid eri eluvaldkondadest: rahvusvaheliselt tunnustatud õlleekspert Michael Zepf, Saksa maa Liitvabariigi suursaatkonna majandusosakonna juht Frank Meier, Saku Õlletehase peaõllemeister Tarmo Tappo, ajakirjanik Raul Ranne, Eesti Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp, muusik Stig Rästa, energia- ja spordijuht Sandor Liive, kirjanik ja filmitegija Kadri Kõusaar, modell ja restoraniomanik Beatrice ning ajakirjanik ja kokaraamatute autor Martin Hanson. World Brewing Academy Euroo pa koordinaator ning tunnustatud
Saku Õlletehase turundusdirektor Kadri Ärm maitseb uudset Kulda, endine turundusdirektor Karin Kundla ja reklaamiekspert Olav Osolin juba maitstu üle arutlemas.
Rahulolev Saku Õlletehase juht Margus Kastein Saku Kulla üritusel.
Doemensi ülikooli pruuliteaduse ja -tehnoloogia õppejõud Michael Zepf Saksamaalt andis Saku Kullale kõrge eksperthinnangu: „Sellel õllel on kõik omadused, mida võiks ühelt ideaalselt Müncheni heledalt oodata. Kullal on sügavkuldne värv ning ilus peen vaht. Aroominootidest on tabatavad viited ürtidele ja eristuvad humalanoodid, mille võtab kokku värskelt küpsetatud saiale sarnanev linnasearoom. Kõik need aroomid sulanduvad kokku peeneks ja värskendavalt meeldivaks maitseks, mille annavad kvaliteetsed odralinnased. Järgneb elegantne ja karakteriga lõpunoot ja kauakestev järelmaitse. Tegelikult juba ootan järgmist lonksu!” Saku Kuld läks Reinheitsgebotile üle septembris, mil jõuab uuel kujul jaekaubanduse lettidele. Kuld on esimene Sakus pruulitud Reinheitsgebotile vastav õlu. Maitse algupärase pruulimisstandardi kasutuselevõtuga ei muutu – Kullale iseloomulik täidlasus ja rikkalik humalaaroom jäävad samaks.
Kolm võimekat õlleeksperti: Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkonna asejuhataja ja majandusosakonna juht Frank Maier, doktorikraadiga õllepruulija Baierimaalt Michael Zepf ja Saku Õlletehase peaõllemeister Tarmo Tappo.
„Neli sõna: hõrk, puuviljane, kerge, elegantne,” iseloomustas oma lemmikut žüriisse kuulunud Kadri Kõusaar. „Eristus teistest. Maitse poolest hea pehme,” märkis Stig Rästa. Beatrice maitseb samuti hindavalt.
5
gurmaan
Martti Siimann: „Mu töö ja hobi on väga tihedalt läbi põimunud.” Kui Martti Siimann üheksakümnendate alguses Tartu Ülikoolis rahanduse eri ala lõpetas, asus ta tööle panganduses. Ligi kümme aastat pidas ta sarnaselt kursa- ja koolivendadega pankuri- ja finantsjuhiametit. 2000. aastal sai aga Martti pintsaklipslase aeg otsa. Täna on ta ühe Eesti parima restorani OKO pereliige ning teeb oma tööd kire ja pühendumusega. Kust selline mõte jätta pangandus seljataha ning hakata tegelema meelelahutusäri ja toitlustusega? Pärast seitset aastat panganduses töötasin veel ehituses ja kinnis varas. Aga kontoritööst sai villand ja üks sõber rääkis, et plaanib hakata tegelema meelelahutusäriga. Asi tundus mulle põnev ja nii ma kampa lõingi. Leidsime suurepärased ruumid Mere puisteel. Sinna majja mahtus lisaks klubile söögikohti ja mõtlesime, et mis me neid teistele välja rendime, proovime ise teha. Kolmekümnesena on ju väga kihvt klubi omada. Aga eks ta aja möödudes muutus lihtsalt üheks äriks teiste hulgas. Kas pankuripõlve tagasi ei igatse? Ei, kindlasti mitte. Vahel mõtlen, et halbadel aegadel oleks stabiilne töökoht pere kõrvalt ehk parem, aga n-ö superluks on olla iseenda pere mees ja teha tööd, mis naudingut pakub. Ma ei pea tööl kohal käima käimise pärast. Kui tihti sa süüa valmistad? Viimasel ajal üliharva. Hommikusööki teen küll ja vahel õhtusööki ka, aga mulle meeldib väljas söömas käia.
Kas eelistad retsepti järgi süüa teha või eksperimenteerida? Pigem mingi mälestuse järgi eksperimenteerida. Meeldib ise retsept ära arvata.
K a s lapsepõlve s ol id kõva kokk? No neid potte ja panne sai ikka küllalt põhja kõrvetatud. Ja üllatuskoogid emale-isale – nii nagu ikka. Mu vanaema ja ema olid väga head kokad ning suure laua taga söömine on olnud meie peres au sees kogu aeg. Toimetasin ise ka varasemalt üsna palju köögis, aga kui lapsed on eri vanuses, on väga raske teha sellist toitu, mis sobib nii imikule, kahe-a astasele kui ka kümneaastasele ja peab naudingut pakkuma täiskasvanule. Palju lihtsam on minna perega sööma välja, kus igaüks saab tellida roa oma soovi järgi.
Kuidas suhtud kokakursustesse ja seltskondlikesse ühiskokkamistesse? Väga lahedad asjad. Ise küll päris ametlikel kokakursustel käinud pole, aga sõprade seltsis teeme süüa ikka. Kuna sõprade hulgas on palju häid kokkasid, on koos nendega toiduvalmistamine isegi parem kui mõni kursus. Kas oled liha- või kalainimene? Heast lihast ei ütle kunagi ära, aga kindlasti söön rohkem kala.
Kui kõvaks kokaks sa ennast pead? Mida aeg edasi, seda nõrgemaks – pere ja töö kõrvalt jääb üha vähem aega ise kokata ning kui oled nii palju tõelisi professionaale kõrvalt vaadanud, siis enda tegemised tunduvad lausa naljakad. Kuid lootus jääb…
Millised on su joogieelistused? Kas toidu ja joogi sobivus on tähtis? Sobivus on ülitähtis ja hea vein on mul igal võimalusel toidule kaaslaseks. Samas olen avastanud enda jaoks viimasel aastal ka huvitavaid õllesid, mis on teatud toitudega väga nauditavad.
Mida pakud ootamatule külalisele? Mingi kiire-kerge salati ja kui ilm lubab, siis väikse grilli. Aga mitte lihakäntsaka, vaid juurvilju, krevette vms.
R ääg ime OKOst. Kust t u li mõte teha oma restoran? Oma restoranid olid ka Ö, Museum 6
SEITSE KIIRKÜSIMUST
1 2 3 4
Toiduaine, mis peab kodus alati olema? Hea kvaliteetne oliiviõli. Mitu kokaraamatut sul kodus on? Paarkümmend kindlasti. Sinu lemmikkokk? Neid on kaks – Tõnis ja Roman. Sinu tüüpiline hommikusöök? Meil on peres tüüpilised hommikusöögid vaheldumisi. Üks päev on mingi munaroog, teine päev puder ja värsked marjad.
5
Kolmekäiguline menüü sinu firmaroogadest? Eelroog oleks kerge juurikaamps, millele on lisandiks ahjus küpsetatud kitsejuust. Pearoog võiks olla grillitud värske valge kala. Desserdiks pakuksin kohupiima-marjakooki. Heast šokolaadist ei ütle ka ära.
6
Mida armastasid, mida vihkasid koolisöökla toitudest? Armastasin vinkusid. Kolisin kooliajal Tartust Tallinna ja viinerid oli (kvaliteedi)märk sellest, et nüüd olen pealinnas. Vihkasin mannaputru.
7
Milline on kõige eksootilisem roog? Hobuseliha Veronas Itaalias, haiuimesupp Xiangis Hiinas, ahviajud Liibanoni restoranis. Ühtegi neist ma enam ka kunagi ei söö.
gurmaan MARTTI SIIMANNI RESTORANISOOVITUSED Eestis on n-ö kvaliteedi märgiks Sparkling Grupi restoranid Chedi, Bocca, La Bottega, Ö, Tchaikovski. Tean lähemalt, kui suure pühendumusega need kohad on loodud ja hoitud. Lähivälismaal Helsingis Farang, Gaijin, Boulevard Social – kahe koka uued kohad, mis kohe küsitluste tippu sööstsid ja seal ka püsivad. Mujal maailmas – lugege, uurige, küsige kohalikelt. Restoraniäri muutub väga kiirelt ning iga aastaga tekib igal pool juurde midagi head ja huvitavat.
ja Spirit, elu lihtsalt viis seda rada pidi, et nüüdseks olen seotud vaid OKOga. Ja see mõte tuli naaber Marko ja Tõnisega veiniklaasi taga, sest pakkumisel olid fantastilise asukohaga ruumid, mille me mõne kuuga OKOks muutsime. Kuidas õnnestus tõeline tippkok k Tõnis Siig ur OKOsse meelitada? Meelitamisest on asi kaugel – oleme algusest peale olnud võrdväärsed partnerid (mina, Tõnis ja Marko), kelle juhus kokku viis. Kui palju sa menüüs kaasa räägid? Retsepti koostises ikka haruharva, samas maitseme kõik menüüsse minevad toidud enne koos ära ja teeme vajadusel korrek tuure – arutame, mis meeldib, mida muuta ja mida hoopis välja jätta. Väljapaneku osas annan küll ideid, mida olen mujal näinud ja mis mulle kui kliendile on meeldinud. Kas sind ennast ka vahel OKO köögist leiab? Kui, siis ainult käed puusadel midagi seletamas, tööpinnad jäägu ikka proffidele. Mida OKO tähendab? Kui aus olla, siis kaks aastat tagasi ei tähendanud OKO midagi, nüüd aga loodetavasti häid emotsioone ja mälestusi ning soovi tagasi tulla. Suviti pääseb sinna sööma ainult broneeringuga. Kuidas
on lood sügis- ja talvehooajal? Kas restoran on lahti samadel aegadel? Lauda ette broneerida tasub vist kindluse mõttes igasse restorani ja tõesti on olnud olukordi, kus kurbusega oleme pidanud ootamatuid külalisi randa jalutama või lausa tagasi saatma. Ja seda nii suvel kui ka talvel. Vastuseks teisele küsimusele – muidugi oleme avatud aasta läbi. Kõige pimedamatel kuudel puhkame esmaspäeviti ja teisipäeviti, kuid ka siis oleme külaliste soovil erandeid teinud.
uute suundadega lihtsalt peab kursis olema. Hea peakokk peab lisaks kunstnikule olema hea juht ja delegeerija, töö peab sujuma ka siis, kui teda ennast kohal pole. Kui restorani tase kõigub, on peakokk oma tööd halvasti teinud.
kala söönud. Eriti Vahemere maades leiab ootamatuid pärleid kohalikega suheldes ja nende nõu kuuldes – kohad, millest ingliskeelsed raamatud ja internet vaikivad, kuid elamus on garanteeritud. Siin võib ehk paralleele leida ka OKOga.
OKO troonib erinevate restoraniküsitluste edetabelites. Miks OKO nii hea on? Seda peab vist küsima tabelite koos tajatelt – meie eesmärk pole kunagi olnud paremusjärjestuse esiots, vaid südamega tehtud söögikoht.
Milline on Eesti restoranide tase maailmaga võrreldes? Oleneb, kuidas vaadata – tipp on väga tugev, keskmisel tasemel on aga ikka väga palju arenguruumi. Kahjuks on siin väga suureks piduriks kohaliku turu ostujõud ning tarbimisharjumused, mis loodetavasti ikka paremuse suunas arenevad.
Millal tuleb OKO2? OKO2 ei tule lähiajal kindlasti, kuid sama seltskonnaga on plaanis avada järgmisel aastal oma koduvalla Viimsi lähedusse üks vahva toitlustusasutus – sellest aga räägime lähemalt siis, kui asi valmis, seni ei tahaks laskmata karu nahka veel jagada.
Mille järgi tunneb ära hea söögikoha? Heal söögikohal peab kõik balansis olema, kõige tähtsam on aga hea kokk. Hea kokk on nagu tippsportlane, kes peab kogu aeg vormis olema. Ei ole nii, et teed rekordi ära ja jääd puhkama – siis tulevad teised ja lähevad sust mööda. Kokakunst on pidevas muutumises ja
Oled maailmas palju ringi rännanud ja sind võib vist pidada gurmeeturistiks. Milline on kõige suurem toiduelamus? Kus on kõige paremad restoranid? Mulle tõesti väga meeldib reisimine ja söömine, kuid kindlasti ei pea ma ennast gurmeeturistiks selle sõna klassikalises mõistes – ma ei otsi ainult maitseelamust, istudes kuskil vaikses nurgas, silmad kinni, ja naudeldes (kuigi ka seda on ette tulnud). Pigem on söömine minu jaoks omamoodi rituaal, mille juurde kuulub lisaks üliheale toidule õige vein, asukoht, seltskond ja ruumikujundus – ühesõnaga tervik. Kindlasti ei saa lisamata jätta, et olen väga õnnelik inimene, sest peale selle, et mul on fantastiline ja toetav perekond, on mu töö ja hobi väga tihedalt läbi põimunud. Parimaid toiduelamusi on mul väga raske nimetada, sest neid on olnud tõesti palju: olen nautinud Gordon Ramsey restorani Chef’s Table’it ja samas, jalad liivas, hai-
Kas Michelini tärnita restoran võib osutuda paremaks kui tärniga koht? Loomulikult. Michelin on restoranile hea reklaam, aga see ei pruugi alati parimat kvaliteeti näidata. Näiteks Helsingi Farang on mitu aastat tunnistatud Soome parimaks restoraniks, aga Michelini neil ei ole, küll aga on see mõnel teisel. Millal saab Eesti restoran esimese Michelini? Kes sellele kõige lähemal on? Taseme poolest vääriks Michelini tähte või vähemalt Bib Gourmand’ äramärkimist päris mitu restorani ja kõige lähemal on sellele ilmselt Bordoo, Tchaikovski, Ö ja Alexander. Samas tuleb meeles pidada, et Michelini tähte annab välja erafirma, kes teenib raha oma kaardiatlaste/guide’ide müügist. Ka näiteks Jaapan sai oma esimesed tähed alles pärast seda, kui nende valitsus otsustas mõned aastad tagasi suure osa raamatusarjast välja osta. Nüüdseks on neil kolme tärniga restorane rohkem kui Pariisis. Aga OKO? Kindlasti mitte, me isegi ei püüdle selle poole. Külli Värnik
OKO HEERINGAHAKE HEERINGAS: 100 g soolaheeringafileed 25 g peenelt hakitud sibulat 25 g klaarõuna jahvatatud pipart hakitud tilli
LEIVAMÜSLI: 1 sl röstitud leivapuru 1 sl röstitud punast sibulat 1 sl röstitud ja purustatud maisi
KASTE: 100 g rasvast kohupiima 1 pressitud küüslauk 0,5 sidruni mahla 100 g nõrutatud jogurtit röstitud ja hakitud köömneid soola ja pipart Dijoni sinepit cherry-äädikat
Sega koostisosad ja raputa enne serveerimist heeringahakmele.
Suru kohupiim läbi sõela, lisa ülejäänud koostisosad, maitsesta ja serveeri heeringa kõrvale.
Haki koostisosad, sega kergelt ja maitsesta.
7
RAAMAT ANGRY BIRDSI FÄNNIDELE
Võta endale põrsana vaba päev, tundmata muret lindude nokahoopide pärast. Köögis oled kui omaenda sulus ja elu on ilus! Las praksatab puruks muna või paar, hakka hooga pihta ning lennuta end uuele tasemele hõlpsate ja (enamjaolt!) muretute retseptide, lõbusa tegevuse ja põrsapidude kavalustega. Ajatust klassikast uskumatu ulmeni – raamatus pakutavad ülisalajased munatoidud kõditavad nii kõhtu kui mõtteid! Saadaval raamatupoodides. Tellimiseks helista telefonil 680 4444 või klienditugi@lehed.ee
www.epiim.ee
pimetest PIMETEST
Morellino –
Trattoria La Bottega on kodust Itaalia toitu pakkuv restoran. Suurt rõhku on pandud Itaalia veini ja toidu heale kooslusele, mis toovad külastajateni killukese ehedat Itaaliat. Peakokk Nicolo Tanda on ka kodumaalt Sardiiniast kaasa toonud paljud oma vanaema retseptid. Vaatamist väärib kindlasti restorani interjöör oma kõrgete lagede ja suure mantelkorstnaga, mis loovad rustikaalse, kuid hubase meeleolu.
vein varjust
Edetabeli „50 Eesti parimat restorani” koostajad on La Bottegat pidanud kolmanda koha vääriliseks nii aastatel 2010 kui ka 2011. Ka sel aastal on restoran valitud 50 parima sekka.
Selle üle, kas Morellino veini nimi on seotud Maremmano hobuste tumeda värviga või peab meenutama hoopis tumedaid ja hapusid „Morello” kirsse, võibki vaidlema jääda.
V
eini ehituse määrab siiski veiniseadus, mis ütleb, et suuremalt osalt (85 protsenti) peab veinis olema Toscanas suurepäraseks küpsev jõuline ja mahlane Sangiovese (nagu öeldud, nimetatakse kohalikku klooni Morellinoks), mis on tuttav kõigile, kes joonud Chiantit, Brunello di Montalcinot või Vino Nobile di Montepulcianot. Ülejäänud 15 protsenti on üsna vabalt valitud kohalike mittearomaatsete marjade hulgast (Alicante, Malvasia Nera, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah vms). Erinevalt paljudest teistest DOCG veinidest ei pea Morellino vaadis laagerduma ning juba korjele järgneva aasta märtsis müüdav vein ongi tõesti värske ja mahlane. Riserva versioon peab saama laagerduda kaks aastat ja vähemalt poole sellest ajast tammevaadis – veinis avaldub see mõistagi vanillises ja šokolaadise pehmuses. Riserva on kahtlemata Morellino di Scansanode koorekiht ja kannatab ka edasist säilitamist kodukeldris.
Maremma lapsuke Grosetto provintsi rannikul asuv Maremma (it soo) vaevles malaaria käes kolmekümnendateni, mil Mussolini lõpuks sood kuivendada lasi, ja oleks vist tänaseni tundmata maa, kui seitsmekümnendatel poleks põhjapoolsete veinimeistrite selgest nahaalsusest ja bordoo kuulsatest viinamarjasortidest sündinud Bolgheri supertoskaanad Ornellaia ja Sassicaia. Lõunapoolsed alad jäid endiselt truuks Sangiovesele. Morellino di Scansano istandused laiuvad 300–500 meetri kõrgusel Scansano ja Magliano linnakeste vahel ning kuigi tänaseks on see peaasjalikult mustade kirsside järe-
Restoran on avatud E–N 12–23, R 12–00, P 13–22. www.labottega.ee
negi veini nurgelised taniinid vajanuks Sangiovesele omaselt silumist. Riservade puhul lihvib park aineid tammevaat ja paljud Riserva- meistrid võtavad oma veinide viimistlemist kindlasti sama tõsiselt kui Brunello-mehed.
Erinevalt paljudest teistest DOCG veinidest ei pea Morellino vaadis laagerduma ning juba korjele järgneva aasta märtsis müüdav vein Kalast karuni ongi tõesti värske ja Morellino di Scansano on kuiv, keskmiselt happeline ja ürdine sooja mahlane.
like kombel karu siinmail keeruline hankida, aga metslinnud, ulukid, ja veiseliha sobivad sama hästi kui metsaseeneroad. Kes tahab midagi ekstraordinaarset, võib jaapanlaste kombel mõne vähem pargise Morellino kaheksa kraadi peale maha jahutada ja Tokyo stiilis sushi’ga proovida. Oh, ja kas ma ikka ütlesin, et sobib ka pastaga?
loomuga vein, mille juurde on koha-
le lõhnav ja maitsev vein nii Ameerikas kui ka Jaapanis üsna popp, sai ta laiemalt tuntuks alles hiljuti, kui 1978. aastast DOC kvaliteeditunnusega vein ülendati 2007. aastal DOCG kõrgklassi. Ajaloolaste tähelepanekute järgi oli see vien.
Kalle Müller veiniajakirjanik
Peakokk Nicolo Tanda soovitab Morellino kõrvale:
La Bottega bruschetta neljale
Kannikese lehk ja hobuse lõhn Mis teeb Morellino põnevaks? Ennekõike tema mahlane aroom, milles võib tunda nii musti kirsse, ploome, koduaia marjapõõsaste külluslikku mahlasust kui ka intrigeerivat animaalsust, nahka, suitsu, kõdu, metsaalust või isegi Maremmano pruunide hobuste lõhna. Ausaltöeldes kõike, mida Chiantiski, aga kindlasti vähema raha eest ja lihtsamal moel. Morellino ei ole vein peenutsejatele, vaid üsna lihtsakoeline ja sirge joonega – mida kohe nina ja keelega tunneb, see seal ka tõesti on ja ülearu rohkemat mitte. Küllap see seletab, miks roomlased armastavad senimaani pärast Maremmas peesitamist tagasiteel mõned kastid Morellinot kaasa võtta, et seda siis võimalikult noorena pruukida. Tegelikult oleks mitmelgi testis osalenud Morellinol pudelis laagerdumisest vaid võita, sest mõ-
Vaja läheb: 200 g küpseid tomateid 50 g šalottsibulaid 1 küüslauguküüs 3 sl oliiviõli 4 viilu focaccia’t
Maitsestamiseks: suhkrut soola musta pipart 1 küüslauguküüs värsket punet oliiviõli
Valmistamine Tükelda tomatid ja aseta pooleks tunniks sõelale nõrguma, et eralduks üleliigne vedelik. Purusta küüslauk ja haki šalottsibul. Kui tomat on nõrgunud, sega kõik komponendid kokku, maitsesta soola, suhkru, musta pipra, hakitud pune ja oliiviõliga. Rösti focaccia-viilud, hõõru pooliku küüslauguküünega ja piserda peale õli. Aseta ettevalmistatud viiludele maitsestatud segu ning serveeri kohe.
10
pimetest PIMETEST Tallinna restoranis La Bottega hindasid Morellino di Scansanot Kristina Ratso, sommeljee Maret Reiman, sommeljee (Vinosfair) Urvo Ugandi, koolitaja ja sommeljee Triinu Van Buuren, sommeljee (Bestwine) Arne Pajula, koolitaja ja veinikirjutaja Kalle Müller, junior-sommeljee ja veini ajakirjanik Külli Värnik, veinihuviline (EE Gurmee)
Testijate lemmikud Chiaccioforte 2009, Castello Romitorio, 13,5% A: Küps ja laagerdunud aroom, kus metsa- ja põldmarjad ning metskirsid lõhnavad veidi pipraselt. Happene, mahla ne ning tasakaalus võimas ja liköörne vein, millest ei puudu ka annus šokolaadi ning intrigeerivat animaalsust. M: Elava happega marjane vein, kus vürtsfoonil eristuvad jõulised kirsid ja punamarjad, tunda on mustikaid ja veidi turbaseid nüansse. Järelmaitses on ühtlaseid puidutannii ne ja kerget mineraalset soolasust. www.vinorama.ee Le Sentinelle Riserva 2007, Fratelli Mantellassi, 14% A: Täidlaselt rammus ja marjane vein, milles lõhnavad metsamarjad on moosiselt küpsed ja tammelaagerdusest tulenevalt šokolaadised. Suitsused kuivatatud ploomid ja piparmünt! M: Struktuurne ja oskuslikult tasakaalustatud tammepar giga vein, kus hape toob jõuliselt esile rohelised vürtsid ja tumedate luuviljaliste maitse. Sekka eksib mõrkjaid jõhvikaid. www.davincifood.ee
Mentore 2010, Fratelli Mantellassi, 13% A: Aromaatsed kirsid, ploomid ning küpsed vaarikad ja jõhvikad loovad hea rütmiga lõhnabuketi, millest ei puudu ka annus lillelisust. Väga aeglaselt avanev vein, millel on õhuke piprane loor. M: Sirgjooneliselt marjane arengu potentsiaal, pikale ja luuviljaselt tihedale järelmaitsele eelneb elava pargiga ürdine, tumedate marjade ga mahlane keskmaitse. www.davincifood.ee Arcére 2010, Sensi, 13% A: Animaalne, värske ja reipa struktuuriga punaste luuviljaliste aroomis on kasevihta, pajukoort ja põnevaid ürte-vürtse. Jõhvikad ja pohlad muidugi ka.
NB! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.
Campo Maccione 2009, Rocca delle Macie, 14% A: Põnevas, jõulises, pisut lillelises aroomis ühinevad küpsed täidlased lõhnad: sõnnik, šokolaad, kakao ja toffee. Lisaks kirsse, põldmarju ja maasikaid ning malbeid suitsu seid noote. M: Keskmise täidlusega, struktuurne, tasakaalus ja lopsa kas vein. Kirsside ja pohlade pehme ja elegantse tanniiniga maitse päädib pika ja meeldivalt tulise järelmaitsega. www.liviko.ee
Mellini 2010, Mellini, 13% A: Ürdine ja kaselehene ning mah lakas ripassolikult põlenud nüans sidega kreemine aroom, milles on ohtralt küpseid maasikaid, vaari kaid, kirsse ja ploome. M: Maitses domineerivad tulitavad kirsid ja vaarikad ning pikas, inten siivses ja tasakaalustatud järelmait ses vanilline maasikaliköör. Tugeva happega, struktuurne ja rikkalike rohenüanssidega vein. www.prike.ee
11
M: Noor vein. Elava happega, aroo nia, mustika ja kirssidega pikitud mahlases maitses avaldub aroo mist tuttav roheline laine. Mõrkjas ja tanniine lõppmaitse on puhas ja kestab igaviku. www.vinaio.ee Bonacchi 2009, Cantine Bonacchi, 13% A: Õhuke, kerge, küps kirsiaroom, milles on tunda ka hapukaid punamarju (eeskätt jõhvikaid). Avanedes lisanduvad tumedad, veidi moosised marjalõhnad. M: Tasakaalustatud happega vein. Mahlased pohlad ja jõhvikad loovad ühtlase, mõrkjalt vürtsise maitse, kus tooni annavad jõulised tanniinid. Pisut puidune järelmaitse on tuline. www.mediato.ee Poggio Al Lupo 2009, Tenuta Sette Ponti, 12,5% A: Moosine tume aroom, mille ülevalminud mustad sõstrad ja punased marjad on suitsused ja animaalsed ning viitavad hobustele ja nahale. Vanillistele maasikatele lisanduvad veini avanedes vürtsid. M: Väga värske, marjaselt pehme struktuuriga ja lopsakas disainvein, mille tulisus on happe ja tanniiniga heas tasakaalus. Veidi mõrkjas
ja kirsine järelemaitse võiks olla pikem. www.leipurin.com Morellino di Scansano 2010, Castello Romitorio A: Kerges ja puidutanniinses lihtsa koelises aroomis annavad tooni punased marjad, kibuvits ja poh lad. Avanedes lisanduvad kirsid ja ploomid. M: Noor ja vesisevõitu kirsine vein, kus domineerivad toorevõitu marjatanniinid. Pisut magusat järelmaitset jääb meenutama kerge vürtsisus, kus mõrkjale tanniinile sekundeerib märkimisväärne hap pesus. www.vinorama.ee Passéra 2010, Poggio Trevalle, 14,5% A: Noor ja õhuke, intrigeerivalt animaalne ja nahkne apteegiroh tude aroom, millesse avanevad kreemjad, meeldiva happega punamarjad. Punane ploom ja kir sid. Kuivanud kõdused puulehed – veidi guašši meenutav sügislõhn. M: Tugeva tanniiniga intensiivne, kerge, pisut vesine vein. Mõru jõh vika ja hapu kirsi mahlasus läheb üle lühikeseks tulitavaks järel maitseks. www.marcovino.ee
retsept
Kuskussisalat Vaja läheb: 200 g kuskussi 600 ml vett 1 Knorr Bouillonette’i kanapuljongikuubik 3 + 1 spl Rama margariini 400 g konserveeritud kikerherneid 170 g konserveeritud maisi 4 keskmist röstitud paprikat 300 g kirsstomateid 110 g pehmet koorikuta kitsejuustu 6 spl oliiviõli 5 spl kikerherneste konservi vedelikku 2 spl värskeid tüümianilehti pool sidrunit värskelt jahvatatud musta pipart
Valmistamine: Lõika puhastatud paprikad sektoriteks, määri käte vahel mõlemalt poolt kergelt õliga kokku, aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 190 kraadi juures 20 minutit. Lase jahtuda ja koori nahk. Vala kuskuss kaussi, sinna peale keev vesi ja Knorr Bouillonette. Lase 5 minutit kaane all paisuda. Seejärel sega hulka 3 spl margariini, kuni see on ühtlaselt lahustunud, ja lase natuke jahtuda. Lisa kikerherned ja mais, sega läbi ning tõsta segu taldrikutele. Lõika kirsstomatid pooleks ja prae neid 1 spl margariiniga, lõikepind vastu panni, keskmisest kõrgemal kuumusel umbes 2 minutit. Laota kuskussi segule grillitud ja ribadeks lõigatud paprikad ja praetud kirsstomatid. Kastmeks sega kannmikseris või köögikombainis omavahel pehme kitsejuustumääre, oliiviõli ja kikerherneste vedelik. Maitsesta musta pipraga. Nirista kaste salatile. Peale pigista mõned tilgad sidrunit ja puista üle värskete tüümianilehtedega.
ELU PARIMAD MAITSED Retsept: Eneli Kaarna, e4retseptiraamat.blogspot.com
12
Restoranisoovitus
Restoran Riis Tina 21, Tallinn
Septembri teisel nädalal üllatame uuenenud menüüga.
Aasia köök Peakokk Kadri Tran. P–T 12–21 K–L 12–23 www.riis.ee Info ja reserveerimine: 642 7025, astrid@riis.ee
Kadrioru hubastes ruumides asub restoran Riis, mis üllatab hõrgu Tai ja Vietnami köögiga. Vaid värskeid köögivilju, väherasvast jahutatud fileeliha, põnevaid maitse taimi ning eksootilisi toiduaineid kasutav restoran rõõmustab kõiki gurmaane toidupaigaga, millest kumab läbi siiras inimlik mõõde!
Pakume ka toitlustusteenuseid. Toitude valik ei pea olema ainult aasiapärane. Kirjutage meile oma soovidest ja koostame just teie peo jaoks vastava menüü. Võimalus tellida suupisteid, salateid, praade jne. Restorani Riis kaunid ruumid sobivad ka ideaalselt privaatsemate pidude või seminaride pidamiseks!
Peakoka retsept SinimerIkarbid rohelises karrikookoskastmes laimilehtedega Vaja läheb: • 300 g jahutatud sinimerikarpe • 6–8 laimipuulehte • võimalusel magusa basiiliku lehti (õlis või värskeid) • 150 ml kookospiima • 1–2 sl rohelist karrit • 1 sl kalakastet • 1 tl soola • 2 tl suhkrut • musta purustatud pipart • praadimiseks õli Valmistamine Vala pannile natuke õli, lisa laimipuulehed ja karri ning sega. Lisa kookospiim, suhkur, sool, pipar ja kalakaste. Sega. Lisa sinimerikarbid (lahtised karbid tuleb enne praadimist ära visata, need on surnud), kata kaanega ja hauta väiksel tulel max 7 min (sega paar korda). Serveeri riisi või saiatootega. Kõrvale sobib valge vein.
Jätku riisi!
Kohvik Klaus Kalasadama 8, Tallinn
Hommikusöök E–R 8–12 L–P 10–12
Peakoka retsept Grillitud tuunikala rohelisel padjal 4–6 inimesele
Peakokk Mikko Zmilko. Klaus on hea, mugav ja vaba koht, kus igaüks saab mõnusalt ja viisakalt ära olla. Avatud iga päev E–R 8–23+ L–P 10–23+
Hea päev algab ju tavaliselt mõnusate asjadega, näiteks hommikusöögiga. Meil on plaanis olla kõige parem koht, kus oma esimene amps süüa. Kellele ei meeldiks Eggs Benedict ja värskelt küpsetatud paksud vahvlid mustasõstramoosiga. Kes hommikul tulla ei saa, astub hiljem läbi, kui lõuna päevakorras on. Köögi idee Klausis on lihtne ja hea – selline, mida ise ikka iga päev sööks ja naudiks. Ja õhtul enne koju jalutamist üks hea klaas veini juua on ju ka mõnus.
13
Vaja läheb: • 350 g värsket tuunikalafileed • 50 g marineeritud ingverit • 4 potti värsket rohelist • 4 sl sojakastet • paar puuvilja • pipart, soola ja suhkrut • kirsse • oliiviõli • võid • mõned grissini’d Valmistamine Keeda suhkrust ja veest siirup, lisa kirsid ja püreesta. Lisa sool, pipar ja oliiviõli ning kaste ongi valmis. Seejärel tee taldriku põhja värske roheline salatipadi, lisa mõned puuviljatükid. Kõige lõpuks sulata pannil või. Grilli tuunikala mõlemalt poolt mõne hetke, et kala jääks seest roosa. Maitsesta soola, pipra ja sojaga. Ja kui sinna kõrvale juua üks pokaal väikese mulliga Valtignosa Frizzantet… Mmm…
Restoranisoovitus
Restoran Salt
Peakoka retsept
Vase 14 / Faehlmanni 15, Tallinn
Küüliku-rillette Vaja läheb: • 4 küülikujalga • meresoola ja pipart • 1 ratasteks viilutatud porgand • 1 tükeldatud varsseller • 1 suur sibul (lõigatud 8 osaks) • 4 küüslauguküünt • 500 g hanerasva • 100 ml valget veini • 3 loorberilehte • 500 ml kanapuljongit • 6 tüümianioksa • 2 väiksema sidruni riivitud koort
Meie peakokk on noor ja ambitsioonikas Silver Saa. T–R 12.00–14.00, 17.00–22.30 L 17.00–22.30 tel 518 8510 info@saltrestoran.ee www.saltrestoran.ee www.facebook.com/ Saltrestoran
Saltrestoran on Kadriorus äsja avatud 26kohaline restoran, mis pakub head traditsioonilist toidu- ja veinivalikut. Külalised on oodatud kaema ka meie avatud kööki ja küsima koka näpunäiteid.
Valmistamine Võta paksu põhjaga kastrul. Aseta sinna sisse küülikujalad, köögiviljad, hanerasv, valge vein (soovitatavalt Riesling), loorberilehed ja kanapuljong. Jälgi, et küülikujalad oleksid leemega kaetud. Kuumuta segu keemiseni ja kata kaanega. Seejärel hauta madalal temperatuuril umbes 1,5 tundi, kuni liha on pehme (jalad võivad olla erineva suurusega, mistõttu varieerub ka küpsemise aeg). Pärast hautamist eemalda küülikuliha potist ja lase sel jahtuda, puljong hoia alles. Eemalda liha luudelt, rebi kahe kahvli abil peenikesteks tükkideks ning aseta kaussi. Seejärel lisa tunde järgi puljongit, et liha jääks mahlane. Lisa sidrunikoor, tüümianilehed ning maitsesta soola ja pipraga. Aseta tööpinnale toidukile umbes 30 x 15 cm ulatuses. Tõsta selle keskele maitsestatud küülikuliha ning keera tugevalt rulli, otsad seo kinni nööriga. Tõsta rull külmikusse vähemalt üheks tunniks jahtuma.
,,It’s always good to eat nicely, isn’t it?” „Mind inspireerivad roogade valmistamisel eri kultuuride rahvusköögid, kuid äärmiselt tähtsaks pean kodumaise ja hooajalise tooraine kasutamist. Toidu valmistamisel peab teadma ja tundma iga toiduaine spetsiifilisi omadusi, maitsete kokkusobivust ja ajakohaseid töötlemisviise,” ütleb Silver Saa.
Serveeri kuuma köögiviljasupiga (nt valge sibula supiga). Selleks aseta kausi põhja 1–2 cm paksused küüliku-rillette’i viilud ja vala üle kuuma supiga. Garneeri oliiviõli ja hakitud murulauguga.
Restoran RootS Peakoka retsept
Rohuneeme tee 57b, Viimsi Juba rohkem kui aasta aega on Viimsi elanikke rõõmustanud armas külarestoran nimega RootS. Selle lühikese ajaga on RootS jõudnud tuntust koguda kui suurepärase toidu ja sõbraliku teenindusega külarestoran, kuhu on oodatud kõik suured ja väiksed sõbrad. RootSu menüüst võite leida toite maailma eri paigust, kus maitsed reisivad läbi paljude maailma jagude ning saavad ideaalselt kombineerituna kokku teie taldrikul. Uuendusliku asjana Eesti restoranimaastikul on külarestorani RootS oodatud ka teie neljajalgsed sõbrad, sest restoranis on olemas eraldi menüü koertele! Restoraniga samasse ketti kuulub kõrvalruumides asuv kohvik ja delipood, kust saab koju kaasa osta mitmesuguseid hõrgutisi, näiteks sibulamoosi ja rukolapestot.
Avatud iga päev 12–23.
Alates sellest suvest võib Haabneeme rannast leida ka RootSu rannabaari, kus on õhtuti mõnus, varbad liivas, maitsvaid kokteile ja päikeseloojangut nautida.
Peakokk Reijo Mäll. tel 557 5025 info@rootsu.ee www.rootsu.ee
14
Kitsejuustusalat Vaja läheb: • 60 g kitsejuustu • 30 g lollo rosso’t • 30 g friseesalatit • 15 g punase sibula rõngaid • 20 g kollaseid kirsstomateid • 10 g jahu • 30 g pirniviile • 15 g tähtvilja • palsamiäädikat • oliiviõli Valmistamine Laota taldriku keskele salatid, sibularõngad ja poolitatud kirsstomatid ning seejärel viilutatud puuviljad. Lõika kitsejuustust 1,5 cm paksused viilud ning poolita. Paneeri enne kuldseks praadimist mõlemalt poolt jahuga. Kuldseks praetud kitsejuustuviilud aseta taldriku servadesse. Lõpuks vala salatile natuke oliiviõli ning palsamiäädikat.
Foto: Kanal 11
telekokk
Vahemereline Tonia Buxton Tonia Buxtoni puhul on tegu väga mitmekülg se inimesega. Küproses sündinud ja Inglismaal üles kasvanud naine hõlmab endas saatejuhti, telekokka, kirjanikku, toitumisspetsialisti ja ilu eksperti. Lisaks kõigele sellele on ta nelja lapse ema ja teeb aeg-ajalt koostööd oma arhitektist abikaasa Pauliga. Kuulsuse-eelne Tonia Enne ülikooli astumist õppis Tonia iluterapeudiks. Iluteema köidab teda siiani, ta on aastate jooksul kirjutanud selles vallas mitmeid artikleid. Ta tunneb suurt huvi ilu ja nooruse säilitamise vastu ning soovib luua isiklikku ilutoodete ketti. Ülikoolis õppis Tonia antiik ajalugu, mis keskendub suures osas tema juurtele ehk Vahemere piirkonnale. See eriala tegi naisest hilisemal ajal külalise mitmetes ajaloosaadetes. Pärast magistrikraadi kättesaamist sai Toniast õpetaja. Seda esinejaoskuseid arendavat ametit pidas ta kümme aastat, enne kui jõudis kätte suur läbimurre.
Toitumine ja tervis Tonia jaoks on tervis ja õige toitumine alati olnud väga tähtsal kohal. Ta usub kindlalt ütlusesse, et igaüks on täpselt see, mida ta sööb. Toitumisspetsialistina on ta aidanud inimestel elusid muuta, õpetades neid oma kõhu asemel toitma oma keha. Toniat peetakse ka rasedusaja iluikooniks – teema, mida ta käsitleb raamatus „Have a Baby & Look Better Than Ever” („Sünnita ja näe välja oma elu parim”). Raamatus õpetatakse, et rasedus võib olla hea keha algus, mitte lõpp. Teos viis ka tema esimese teleesinemiseni – sari, kus Tonia harib emasid eduka ja head tervist soosiva raseduse vallas.
Oma esimese lapse sünni järel võistles Tonia erinevatel triatlonidel ja kulturismivõistlustel. Selle käigus saavutas ta ideaalkaalu ning on hiljem juhendanud mitmeid naisi, saavutamaks paremat vormi ja tervist. Tema elustiili taga peitub usk, et elus ei tule miski kätte lihtsalt ning kõige nimel tuleb tööd teha ja vaeva näha.
tehtud kaks hooaega. Seeriasse kuulub ka kolmandat hooaega kujutav „Minu Küprose köök”. Tonia on välja andnud ka Kreeka kööki tutvustava kokaraamatu „Tonia’s Greek Kitchen” („Tonia Kreeka köök”), mis sisaldab mitmeid retsepte, mida ta oma sarjas esitlenud on. Kokana on Toniale tähtis võimalikult värskete ja orgaaniliste toorainete kasutamine, suur ürdiaed on tal ka kodus Inglismaal. Palju aega veedab naine oma lastega ja on neissegi toiduarmastuse süstinud. Tütred Antigone ja Sophia on esinenud koos emaga sarjas, aidates tal valmistada Kreeka lihapalle (keftedes). Tema pojad Zephyros ja Zeno aga osalevad köögitalitustes tavaliselt toidusõja lootuses. Tonia sõnul on parim viis meelitada lapsi köögis kaasa lööma, kui neile öelda, et see on keelatud.
Tonia ja kokandus Tonia veetis juba lapsepõlves palju aega köögis oma emaga. Kui ema pidi kauem tööl olema, oli Tonia sunnitud ise õhtusööki valmistama. Selle käigus kujunes välja tema kirg toidu ning eriti Kreeka ja Küprose köögi vastu. Naise sõnul on Kreeka köök nagu üks suur avastamata saladus. See armastus Vahemere köögi vastu viis Tonia lõpuks teda kuulsaks teinud elustiilisarja „Minu Kreeka köök” loomiseni, mida tänaseks on
„Minu Kreeka köök” Teekond nüüdseks populaarse kokandus- ja kultuurisaate loomiseni ei olnud lihtne. Tonia käis kolm aastat ustele koputamas ja oma ideed esitlemas. Lõpuks otsustas Isis Me15
dia tema ideed arendama hakata. Selleks ajaks oli Tonia küll kaheksandat kuud rase, kuid endiselt väga innustatud sarja looma. Toniat ajendas soov tutvustada Kreeka ja Vahe mere kööki kogu maailmale. Selle soovi tagamaad peituvad asjaolus, et nende köökide väga laia mitmekesisust on restoranides vähe esindatud. Sarjas külastab Tonia päikeselisi Kreeka ja Küprose saari, nii suuremaid linnu kui ka väiksemaid külasid. Oma reiside käigus keskendub ta kohaliku kultuuritausta ja elustiili avastamisele ning pühendub palju ka toidukultuuri ja -traditsioonide ning roogade päritolu uurimisele. Ta külastab kohalikke turge ja kodusid ning korjab kokku retsepte. Koostisosasid otsides vestleb ta kohalike, pereliikmete, kaupmeeste ja müüjatega, et teada saada iga külastatud piirkonna eripärase köögi ajalugu. „Minu Küprose köök” on eetris laupäev iti kell 10 ja „Minu Kreeka köök” pühapäeviti kell 10 Kanal 11-s. Lilith Tamm
Telli Eesti Naine septembris 12 kuud vaid 24.50 €
6 kuud 13 € Otsekorraldusega 2.11 € kuus Ja kauba peale kingime Sulle sügisel asendamatu raamatu “Õunaaia maitsed”, kust leiad 55 hõrgu õunaroa retsepti
it õ v a n Hin tusega
(väärtus 10.80 €).
ingi k s o o k uni
! % 54 k
EESTI NAINE – ALATI LUGEMIST VÄÄRT Eesti Naine on Eesti vanim naisteajakiri, mis ilmub juba aastast 1924. Eesti Naine käsitleb kõike, mis naise elus oluline: armastus, lapsed, perekond, töösuhted, tervis jpm. Eesti Naine on nagu usaldusväärne sõbranna, kes oskab anda kasulikku nõu ning kellega ei hakka kunagi igav.
L U G E M I S T
V Ä Ä R T
Tellida saad: www.ajakirjad24.ee, telefonil 666 2233 või saada e-kiri tellimine@kirjastus.ee. Pakkumine kehtib 1.09—30.09.2012. Tallinnas ja Harjumaal elavad tellijad saavad raamatu kätte alates 10. septembrist Ajakirjade Kirjastusest, Maakri 23a (6. korrus) tööpäeviti 9.30–17.00. Mujal elavatele tellijatele saadame kingituse postiga.