EE KODU (juuni 2014)

25. juuni 2014

Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus

Estonian Florist Cup 2014

Hõbevalgeim kosutab hinge

Siidisaba 10, Kristiines

küttesüsteemi paranda suvel

SUVEL UUDE KOJU! Müügiinfo: Inga Viileberg inga.viileberg@yit.ee +372 5620 0936 +372 665 2132

Mäepealse 18, Mustamäel AVAMISHINNAD kuni 31.07.14

Jälgi meid Facebookis facebook.com/yitkodu

Uus & huvitav

Kadumistrikk või memo?

Hakkas teile ehk interjööri­ messil silma Schneider Electricu loodud läbipaistev lülitihämardi-­pistikupesa M-Creativ?

See lubab teil seinale saada tehnilise paratamatuse asemel kas mingi tähtsa sõnumi, lustaka pildi või kaotada see sootumaks tapeedimustrisse. Disaini saab vahetada nii sageli, kui soovi on – läbipaistva raamiga on kaasas šabloon, mille järgi soovitud kujundus parajaks lõigata. Tundub lõbus.

Eesti kaasaegse kunsti muuseumis Kultuurikatla taga on Andres Härm pannud üles näituse teemal „Must maja. Märkmeid arhitektuurist / Black House.

Notes on Architecture”. Seal saate, kunstnike vaatenurki elukeskkonnale uudistades, igavust peletada kuni 27. juulini.

Külaliskodu rahvusooperis Tele2 kinkis rahvusooperile külaliskorteri, kus hakatakse majutama kuulsaid külalissoliste, -diri­ gente ja -lavastajaid. „Lavastaja viibib enne esietendust sageli kaks kuud järjest kohapeal,” ütles teatrijuht Aivar Mäe. „Korteri üürimise pealt hoiame nüüd aastas kenakese summa kokku.”

Inspiratsiooniks on korter sisustatud tuntud lauljate fotode ja esemetega, akendest paistab park ja vanalinn. Korter avati Estonia majas pidulikult 11. juunil ja selle esimeseks külaliseks tuleb „Armujoogi” lavastaja Georg Malvius.

Estonia peasponsori Tele2 juhi Argo Virkebau sõnul on pikkadel välisreisidel tähtis lähedastega sidet pidada – selleks on korteris ka tahvelarvuti ja ultramoodne virtuaalne klaviatuur Epic, mis ühildub paljude mobiilsete seadmetega.

Akusaag

Aga muru püsib roheline Kuigi sel aastal oli jaanitulel paslik hoopis verivorsti säristada ja kuuma glögi peale juua, on vähemalt muru tänavu rohelisest rohelisem. Lapsedki ei talla seda poriseks, sest külmaga ei ole ahvatlust õue minna... Aga roheline muru ongi majaomaniku suve mõte: niites trimmida nii muru kui ka iseennast – see on fitnessi muruplatsi stiilis.

Samas, ärge oma muru urbaniseerimisel üle pingutage – siledaks niidetud ala servadesse võiksite jätta (kunstipärastel kaalutlustel ja kontrasti mõttes) meil-aiaäärne-tänavas-laadis lokkavat kasteheina. Ilus on ju vaadata, milline murutaim tegelikult olla tahaks.

Küllap ka lilled sooviksid tänavu rohkem toas kui õues olla, et saaks kaitset rahe ja lume eest.

Sestap on üpris asjakohane lugeda lilleseadmise meistrivõistlustest ja mõelda iseendki Pöial-­ Liisiks või tillukeseks printsiks, kes liiliaõite vahel sõbrustavad.

Huvitav, milline suvi võis siin hädaorus olla tuhat aastat tagasi? Seda ei reeda ka araabia kirjadega hõbemündid, mis meie maapõuest välja on tulnud. Minge kuulatage ise Viimsis näitusel, äkki nad jutustavad sellest teile.

Anneliis Aunapuu toimetaja

Heaks abiliseks kergemate aiatööde juures pakuvad Aiatehnikaeksperdid uut juhtmeta kett­saagi Worx WG368E. 40 V liitium-ioonaku annab 30 cm pikkuse labaga kettsaele korraliku jõudluse. Mugavust pakub automaatne ketiõlitus ning tööriistavaba ketipingutus ja -vahetus. Saag kaalub vaid 4,3 kg.

Rootsi disain Eestis On teil ehk messidel silma jäänud selge joonega ja alati üllatav disain rootslaste firmalt Offecct? Toolid-lauad ja helisummutuspaneelid? Disaini­preemiate areenile on nende tooted tõstnud teiste kõrval ka disaini­kolmik ClaessonKoivistoRune. Nüüd on nad otse Eestis saadaval – küsige Elke Mööblist!

Muruservad korda!

Muruservad ja peenarde ääred­saate aias küürutamata korda Wolf Garteni muruservalõikuriga RB-M. Nutikas lõikesüsteem ja hea manööverdusvõime tagavad korrektse tulemuse, lubavad Aiatehnikaeksperdid.

EE kodu Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus.

Toimetaja: Anneliis Aunapuu, anneliis.aunapuu@lehed.ee Reklaam: Marit Kõrven, marit.kõrven@lehed.ee, tel 669 8212

3

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: Advig Stahl. Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall

Fotod: Piret Tamm

GRAND PRIX

Nii valmib muinasjutuline sõnajalaõis.

Estonian Florist Cup 2014 Mai lõpus peeti Haapsalu kultuurikeskuses Eesti lahtised meistrivõistlused lilleseades „Estonian Florist Cup 2014”. Osales 20 floristi Eestist, Soomest ja Lätist.

Osavõtjatel oli ülesandeks teha kahel päeval kokku neli tööd. Esimesel neist oli väga inspireeriv ja inimlähedane teema – „Peakate kui objekt”. Järgnes teema „Lille­ legendid”, mis nõudis interjööritunnetust ja suuremahulist mõtlemist. Selle töö üks mõõt pidi ulatuma kahe meetrini.

Teise päeva kaks teemat olid üllatusülesanded, mis kuulutati välja kohapeal.

Kaunistada oli tarvis ühe tööna auto ja teise tööna oma assistent. Žüriis olid meisterfloristid Björn Kroner, Indrek Kaeli, Priit Press, Taivo Piller, Natalja Mihhaljeva ja Ahti Lyra. Võistlustöö juures hinnati ideed, värvust, kompositsiooni ja kasutatud tehnikat. Eesti meistriks krooniti teist korda Yulia Medvedyeva.

Võistlused korraldas MTÜ Eesti Florist.

Järgmised Eesti meistrivõistlused peetakse 2016. aastal. Siis on üritusel ka juubelihõngu – möödub 40 aastat ajast, mil krooniti esimene Eesti meister lilleseades.

Lillekeeles muinasjuttude looja Mai lõpus peetud Eesti lahtistel meistrivõistlustel lilleseades krooniti Yulia Medvedyeva Eesti meistriks ja grand prix’ omanikuks. Teist korda järjest.

K

ui jälgida Yuliat võistlustel tööd tegemas, on ta ülimalt keskendunud. Silmad jälgimas igat pisimat detaili, käed loomas kild- ja kihthaaval ilu. Midagi, millel on oma lugu – muinasjuttu.

Eks lilleseade ongi nagu hetkeline muinasjutt. Ilu, mis on loodud püsima teatud aja. Aga mälestused jäävad, tänapäeval õnneks ka pildid.

Väljaspool võistlussituatsiooni on Yulia väga elavaloomuline ja emotsionaalne naine. Habras ja pisut plikamõõtu. Ja kange iseloomuga. Rääkisime temaga ta tööst. Yulia räägib head eesti keelt, natuke laulva aktsendiga.

Yulia, kust sa pärit oled?

Ukrainast, tulin Eestisse koos mehega 15 aastat tagasi. Ukrainas lõpetasin ülikooli kunstiõpetaja 4

erialal. Jõudsin isegi paar aastat koolis keraamikat õpetada.

Eestisse jõudes olid me lapsed veel väikesed ja pühendasin oma aja nende eest hoolitsemisele. Hiljem arutlesin, mis edasi, ja pähe tuli floristika. See ala meeldis mulle ning juba toona oli Eestis väga korralikul tasemel. Sõbranna kutsus mind Maie Lätti kooli. Kolme kuu pärast läksin Kristiine keskusesse lillepoodi praktikale, hiljem kutsuti sinna tööle – jäin aastateks.

Kuna töötasin eestikeelses kollektiivis ja temperamentse inimesena tahan suhelda, ei olnudki mul muud varianti kui keel selgeks õppida. Ühel mu töökaaslasel oli jaksu ja kannatust mind parandada ning aidata. Nõnda ma rääkima hakkasingi.

GRAND PRIX

Võistlustöö „Lillelegendid“.

„Estonian Florist Cup 2014” tulemused: Yulia Medvedyeva – „Estonian Florist Cup 2014” Eesti meister ja grand prix Tarmo Noormets – „Estonian Florist Cup 2014” Eesti meister 2. koht Saale-Hele Halla – „Estonian Florist Cup 2014” Eesti meister 3. koht Minna Uusi-Simola – „Estonian Florist Cup 2014” parim välisflorist Kätlin Tamberg – „Estonian Florist Cup 2014” juunioride Eesti meister Shishi eripreemia parima võistlustöö eest „Lillelegendid” pälvis Yulia Medvedyeva.

HOMEART UUENES APRILLIST ALATES 2X SUUREMAL PINNAL!

Võidurõõm.

Yulia Medvedyeva Eesti meistri ja grand prix’ karikatega.

Kus sa lilleseadet õppisid?

Alustasin Maie Lätti lilleseade- ja kunstikoolis, aga õppinud olen ka Toivo Pilleri, Indrek Kaeli, Priit Pressi käe all ning osalenud Gregor Lersch’i kursustel. Tänavu käisin Moskvas Elly Lin’i kursusel.

Räägi natuke oma tänavustest võistlustöödest. Töös „Peakate kui objekt” kasutasid peent traaditehnikat.

Seda kasutatakse kõige paremini Taiwanil. Seal oskavad inimesed kannatlikult hästi peent tööd teha. Ka Elly Lin, kelle kursusel veebruaris osalesin, on sealt pärit. Mulle meeldib tema stiil, võib öelda, et olen suisa tema fänn. Ju sain tema töödest inspiratsiooni.

Tänavu olin peaaegu võistlemast loobumas. 1. mail tegin oma firma ja asusin avama poodi. Sellele järgnes kohe emadepäev. Iga florist teab, mida see tähendab – palju intensiivset tööd. Aga võistlused olid juba 24.–25. mail.

Loobumismõtted tulid küll pähe, aga võtsin end kokku ja hakkasin valmistuma – ja välja tuli.

Töö „Lillelegendid” kõrgus tohutu kännu peal. Omajagu tööd ja ettevalmistust?

Känd pärineb minu koduümbrusest – ma ju tunnen siinseid metsi. Vedasime kännu suure autoga kõigepealt Viimsisse – seal valmistas üks tore keevitaja peale karkassi – ning siis poe juurde tagasi, kus tegin paar proovitööd. Seejärel känd käru peale, käru auto taha ja Haap5

GRAND PRIX

Üllatustöö – pulmaauto kaunistus saab viimast lihvi. Taamal fragment peenest näputööst võistlusseades „Peakate kui objekt”.

AS Maket Kinnisvara teostab

elamute ja äripindade haldus-, hooldus- ja ehitustöid tel 529 7255 • info@maket.ee • www.maket.ee

• 24 t avarii-dispetšeriteenus • hoonete haldamine ja hooldamine ning koristusteenus • teenused korteriühistutele • elektri- ja gaasitööd, küte, vesi ja kanalisatsioon • üldehitus, katuse- ja fassaaditööd • elamute renoveerimise korraldamine ja ehitusjuhtimine • ehituse omanikujärelevalve • pangalaenu dokumentide vormistamine

6

• abi dokumentide vormistamisel KredExile

GRAND PRIX Sinu poes on austusväärsel kohal Eesti meistri ja grand prix’ karikad. Aga need pole ainumased saavutused. Milline on sinu saavutuste nime­k iri n-ö töisel CV-l?

Eesti juunioride meister 2009, Eesti meister ja grand prix 2012 ning Eesti meister, grand prix ja Shi­ shi eripreemia 2014. Lilleballil saavutasin 2009. aastal teise koha, 2012. aastal Moskva Florist Cupil kuuenda koha. See on päris hea tulemus, sest konkurents oli väga tugev.

sallu. Kolm mehist kännutõstjat ütlesid, et känd kaalub ikka mitusada kilo.

Sõnajalaõie tegin legendi järgi. Muinasjutuline. Pärast andsid kohtunikud tagasisidet, et töö järgis väga hästi džunglitrendi. Kui aus olla, siis seadet luues ma sellele nüansile ei mõelnud. Tahtsin teha õie, mis paneb imestama, millel on vau-efekt. Nüüd on võistlused möödas ja aega Artishoki avamispidu pidada.

Miks Artishok?

Sellel on oma lugu. Kui hakkasin poele nime mõtlema, kaalusin alul traditsioonilist ilusat naisenime.

Kuna head varianti ei leidnud ja oma nime ka millegipärast panna ei tahtnud, otsisin lillenime, mis oleks nii tore kui ka isemoodi.

Moskvas võistlustel tegin kokku kuus tööd, neist neli koduse ettevalmistusega ja kaks üllatust – kõik paberorigamitehnika koos lilledega ning peateemaks oli artišokk.

Minu tööd on kaks korda olnud ka väga toredas raamatus „International Floral Art”, mida annab üle

Millised on sinu tulevikuplaanid ja töised unistused?

Ma ei ütle, et mul on kindel plaan. Üritan teha edasi tööd, mis mulle meeldib. Nüüd, kus olen poeomanik, on mul uusi mõtteid ja võimalusi.

Soovin minna välismaale võistlema. Kui käisin Moskvas, sain palju inspiratsiooni, uusi ideid ja tuttavaid. Kui tahan õppida, pean võistlemas käima, ja mulle meeldib seda teha. Iga suurema võistlusega arenen uuele tasemele.

Pulmaauto on ehitud.

aasta välja Stichting Kunstboek. Tänavu valmistatud tööde hulgas oli ka üks, mille keskmes oli artišokk.

Niimoodi hakkas tunduma, et taim on minuga kuidagi seotud. Ka tuttavad on öelnud, et artišokk sobib minuga. Minu iseloom ei ole samuti kerge, vaid tugev, mõnes kohas teravgi.

Moodsad trendid lilleseades Unistused – pastelsed, natuke udused värvid.

Sügav vesi – kõikvõimalikud sinised toonid. Lilleseadetes kiputakse sinist kasutama harva, arvates ekslikult, et seda tooni esineb looduses vähe – kuid imelisi siniseid õisi leidub palju.

Indian Summer – trendi võib lahti mõtestada nii kaudselt kui ka otseselt kas siis vananaistesuve või ehtsa India suvena. Värvid, soojus, küpsus ning Indiast inspireeritud värvid.

Džungel – eksootika. Kõik, mis džungliga kaasneb. Värvid, rohelised lehed, metsik ilu.

Allikas: Yulia Medvedyeva, Eesti meister lilleseades

Piret Tamm

COLONNA KINNISVARA

ÜÜRILE ANDA ERINEVA SUURUSEGA ÄRI- JA KAUBANDUSPINNAD Vilj a ndi s , Võ r u s, T a r t us, K ohtla-Järvel, Talli nn a s, Pä r n u s .

L ao - ja tööst usp i nna d Ta l li n n a s ü l e 2 5 0 0 m ² Tel: + 372 5107969 7

SOE KODU

Kuidas parandada vana k체ttes체steemi energiat천husust?

8

SOE KODU

Juhul kui teie küttearved on üüratud ja seda isegi soojal talvel, tasuks kriitilise pilguga üle vaadata maja küttesüsteem. Kui kortermaja elanikud kurdavad külma toa üle, olgugi et küte töötab täies mahus, on tõenäoliselt põhjus amortiseerunud või puudulikult hooldatud küttesüsteemis.

TA

Hydronics Eesti turu juhi Vallo Hiietami sõnul on väga paljude kortermajade kütte­ süsteemid praeguseks 30–40 aastat vanad, pärinedes ajast, mil paigaldati nagu paljudes teisteski NSVLi liidu­ vabariikides mitteökonoomseid ühetorulisi küttesüsteeme. „Vana küttesüsteemi on võimalik moderniseerida tasakaalustusventiilide ja automaatselt reguleeruvate termostaatventiilide paigaldamisega. See on küttesüsteemi tõhustamiseks väga asjakohane meetod, mis säästab elanike küttekuludelt kuni 15 protsenti. Samas kui rääkida küttekulude tõelisest vähendamisest ning mõelda ka tulevikule, tuleks kaaluda mitte ainult moderniseerimist, vaid juba uue, kahetorulise küttesüsteemi paigaldamist ja selle nõuetekohast hooldamist – see tagaks kokkuhoiu isegi kuni 35 protsenti.”

Tänapäevaste kahetoruliste kütte­süsteemide paigaldus ja hooldus on väga lihtne. Põhjusel, et TA Hydronics on ise ka automaatse tasakaalustamise funktsiooniga termo­staatide tootja, paigaldatakse uus küttesüsteem ligi kolmandiku võrra kiiremini ning selle juhtimine on varasemast lihtsam ja mugavam. TA Hydronicsi spetsialistide arvutuste kohaselt tasub renoveerimine ennast ära juba 1,5–4 aastaga. „Tasuvusaeg sõltub mitmetest asjaoludest: renoveerimise ulatusest, vana küttesüsteemi seisundist ja süsteemi renoveerimisjärgsest käitamisest. Samas näitab meie kogemus, et õigesti tehtud uuenduste korral muutuvad tingimused eluruumides märkimisväärselt paremaks kohe pärast paigaldust. Lisaks võimaldab õiges­ti valitud lahendus kuni 30protsendilist säästu tarbitavalt soojus­ energialt,” nendib Hiietam.

Uus küttesüsteem töötab laitmatult 30 aastat

Õhumullid põhjustavad energiakadu

Kui vähegi võimalik, tuleks Vallo Hiietami arvates vana küttesüsteem kindlasti uue vastu välja vahetada. „See on tähtis ja aktuaalne teema paljude jaoks, sest küttearved vaid kasvavad. Uus süsteem ei tarbi üksnes vähem energiat, vaid võimaldab seda ka tõhusamalt ära kasutada.

Uued lahendused on märksa paindlikumad ning palju lihtsamini reguleeritavad ja hooldatavad. Süsteemi tööd saab juhtida iga maja eraldi, mis laseb elanikel kontrollida ka korteri küttekulu,” tõdeb Hiietam.

Muu hulgas lisab ta, et uue kütte­ süsteemi korral on inimestel palju lihtsam oma küttevajadust välja arvutada ning uut lahendust võimalikult tõhusalt kasutada. Samas ei tohi unustada, et valesti valitud küttesüsteemiga võivad kaasneda lisaprobleemid, mis omakorda tingivad renoveerimisvajaduse.

Vana küttesüsteemi moderniseerimisel ei tohiks unustada paigaldada ka ajakohaseid seadmeid õhu, hõljumite ja sette eemaldamiseks.

Hinnanguliselt vähendavad õhumullid küttesüsteemis selle efektiivsust kuni 80 protsenti. Sette ja rooste pidev kogunemine toob esimesel käitus­aastal kaasa kuni 35protsendise energiakasvu. Lisaks piisab juba ühemillimeetrisest roostekihist, et kütte- ja jahutusseadmete tõhusus väheneks 10 protsendi võrra. „Õhumulle on väga lihtne tuvastada. Üheks tunnuseks on temperatuuri kõikumine eluruumiti – ühed radiaatorid on kuumad, teised jällegi leiged või isegi külmad. Lisaks põhjustavad õhumullid iseloomulikku mulisevat heli, seda eriti kortermajade ülemistel korrustel. Need märgid näitavad põhjaliku diagnostika vajadust – küttesüsteemi tuleb kontrollida ja analüüsida. Reeglina selgub, et elanikud maksavad kütte eest, mida nad tegelikkuses tarbinud ei ole. Selle ennetamiseks piisab olemasoleva küttesüsteemi uuendamisest – hõljumi ja õhu eraldajate ning kvaliteetsete rõhuregulaatorite paigaldamisest, mis hoiavad süsteemis vajalikku rõhku. Nimetatud muudatused tagavad küttesüsteemi pika

Vana küttesüsteemi on võimalik moderniseerida automaatsete tasakaalustus- ja reguleeritavate termostaatventiilidega. See on küttesüsteemi tõhustamiseks väga asjakohane meetod, mis säästab elanike küttekuludelt kuni 15 protsenti.

9

eluea, võimaldades samas kokku­ hoidu hoolduskuludelt ja loomulikult igakuistelt arvetelt.”

Hiietami selgitusel on nüüdisajal õhu ja hõljumi eraldamise seadmete paigaldus soovituslik ka kõikidele uusehitiste kütte- ja jahutussüsteemidele. „Kogemused näitavad, et setteosakesed hakkavad uutesse kahe­ torulistesse küttesüsteemidesse ladestuma juba pärast esimest talve.”

Tasakaalustamata küttesüsteem – energiakao peamine põhjus TA Hydronicsi kogemuste põhjal saab öelda, et ligikaudu 90 protsenti kõikidest traditsioonilistest küttesüsteemidest ei ole õigesti tasakaalustatud, mille tagajärjeks on ebaühtlaselt köetud eluruumid, kütteressursi raiskamine ning suuremad küttearved. „Meie ettevõtte tehniline tugi ja spetsialistid leiavad igale kortermajale sobiliku lahenduse,” lisab ta. „Küttesüsteemid tuleks lasta iga 2–4 aasta tagant üle kontrollida. Kahjuks teostavad soojusvõrgu ettevõtted rutiinseid hooldusi liiga harva. Sageli teevad hooldustöid elanikud ise, kel puuduvad oskused-­ teadmised küttesüsteeme õigesti reguleerida ja järelevalvet teostada – taga­järjeks on puudulikult töötav küttesüsteem. Seetõttu tuleks ühetorulise süsteemi väljavahetamisel kahetorulise vastu valida ka automaatselt töötav tasakaalustuslahendus. See on ainus võimalus saavutada soovitud tulemus ja kokkuhoid,” tõdeb ta.

Hiietam lisab, et rahvusvahelise kütte- ja jahutuslahendusi pakkuva ettevõtte TA Hydronics spetsialistidega saavad ühendust võtta kõik, kes otsivad sobilikke lahendusi kortermaja või eramaja renoveerimiseks. „Selleks et spetsialistidel oleks võimalik kliente konsulteerida ja neile sobivaid lahendusi välja pakkuda, on meil olemas laboriruumid, kus teostada uuringuid ja esitleda seadmeid. Proovides erinevaid termostaate ning tasakaalustamise, reguleerimise ja rõhu hoidmise seadmeid, lisaks nähes õhu ja hõljumi eraldajate toimet, saab ise veenduda, et küttesüsteemide renoveerimiseks valitakse õiged seadmed.”

KODU LUGU

Sellist hõbedat on meie maapõuest hulgaliselt välja tulnud.

Soomaak – rikkuse allikas.

Hõbevalgeim Kui teid on ära tüüdanud argipäeva tingeltangel, minge Viimsisse vaikust, hämarust ja müstikat otsima. Salapärase Rävala hiilgeaegade kumasse mähkudes on tunne, justkui oleks ise rahapaja leidnud.

N

ii nagu Lennart Meri Eesti riigi ja rahva olemust kohendas, nii kohendab tema juubeliks Rannarahva Muuseumisse üles pandud näitus eestlase enesetunnet, andes tõsise

Kohila 2A, 11314 Tallinn Turu 45B, 50106, Tartu

www.deko.ee

www.facebook.com/deko.ee

10

hoobi ärkamisajast pärinevale enesehaletsusele „Must lagi on meie toal”.

Süüvides jälgedesse ajaloos ja maapõues, on näituse koostajad jõudnud veendumusele, et tuhat

Uus & huvitav

VÄLIKAMINAD VÄLIKÖÖGID www.koltsikaminad.ee

11

KODU LUGU

Loovagentuur Pult on loonud müstilise ja graafiliselt kõneka õhustiku. Jõudu ja materjali pole kokku hoitud – esitletav ajalugu on seda väärt.

KODU LUGU aastat tagasi (täpsemalt 10.–11. sajandil) kuulusid eestlased tõepoolest viie Euroopa rikkaima „riigi” hulka.

Sisu Hõbedakõlinat tulvil näituse pealkiri „Hõbevalgeim” viitab Lennart Mere teostele, tähendades aga samavõrd ka päris metalli, hõberaha, mis end aare aarde järel maapõuest kätte on hakanud andma. Väljapaneku autor Mauri Kiudsoo on uute leidude alusel oma järeldustes edasi liikunud sellest punktist, kuhu Meri oma unistustes ja raamatutes-filmides välja jõudis.

Näituseruum on kujundatud dramaatilises mustas-valges, mis õhkub semiootikat ja ajalugu. Jõulisele graafikale on toeks stendimaterjali robustsete servade lõputud kihid, pindu ilmestavad aaretelt pärinevad salakujundid. Ülimassiivseks kujundatud „raamatud” jutustavad Rävala lugu ja salapärased vitriinid näitavad haruldasi aardeid. Seintel on ülisuured tähendusrikkad fotod.

Raam Kuid mil viisil siis hõbe siia jõudis?

Varem peeti aardeid röövsaagiks,

nüüd on teadlased üsna üksmeelsed, et nii suuri rahasid sai liikuma panna ainult kaubandus. Aarete leiukohti jälitades saame kaardile märkida vanad kaubateed.

Selleks et asjasse rohkem selgust tuua, puurisid Külvi Kuusk ja Maivi Kärginen pilgu minevikku ning koostasid näitusele raamosa „Kaupmeeste jäljed”. Selle kujunduslikuks naelaks on viikingilaeva uhke tääv, kilbil info tolle aja laevatüüpide kohta.

Raamnäituse raskuspunktideks on kaks hämmastavat ja ülisisukat Euroopa kaarti rauaaja kaubateedest. Meie ajalooharidus on aegade vältel olnud ebastabiilne. Aastate jooksul on ajaloolased ka palju põnevat materjali juurde leidnud ning infokildudest hoopis uue pildi kokku lappinud. Nüüdne hetkeseis on kokku kogutud ja kompaktselt esitatud – Idakaar ja Läänekaar.

Ka näituse kujundaja Jüri Lõun loovagentuurist Pult oli väga rahul lisaväärtusega, mida seekordne töö pakkus: see, mida koolis ajalootundides ei õpetatud, sai nüüd olude sunnil läbi uuritud. Muide, see haruldane materjal oleks hädavajalik

igas koolis seintele panna – see on nagu kontsentreeritud entsüklopeedia, ühtaegu sõnas ja pildis.

Hõbe ja raud Omaaegne rikkus tuli rauatööst ja kaubavahetusest. On jõutud veendumusele, et siinne meetod toota rauda soomaagist oli sedavõrd efektiivne ja produktiivne, et hinnalist sõja­ riistamaterjali jätkus ekspordiks.

Näitusel on inspireerivalt eksponeeritud rauamaak ja šlakk, ühtlasi nii protsessi kirjeldus kui ka tootenäidised – muide, suurepärane disain!

Soomaagiga õpiti sepatöö selgeks, hiljem toodi materjali läänest, kust seda oli kergem kätte saada. Siinsetest meistritest peeti lugu tera­riistade viimistlejatena, näiteks Prantsusmaa aladelt pärit metallile anti vajalik kuju just siin.

Näituse ettevalmistustööd peab Külvi Kuusk samuti aardekaevamiseks. „Põnev on tirida minevikuhämarusest välja kõnekaid fakte ja neid konteksti sättida. Viikingiaegseid hõbeaardeid on ju leitud Skandinaavias, Ojamaal ja Inglismaal, Venemaal ja Islandil. Meie viikingi­

Milline kaup hõbedaks vahetati?

Araabia geograafi al Mukkaddasi andmetel toodi põhja­ maadest araabiamaadesse loomanahku (sooblit, halli oravat, kärpi, stepirebast, kobrast, jänest ja kitse) ning vaha, mett, kopranõret, kalaliimi, ambrat, metspähkleid, kase­ tohtu, pistrikke, mütse, lambaid, vaipu ja orje, lisaks nooli, mõõku ja rõngasrüüsid. Kindlasti pärines osa sellest nimistust ka Läänemere äärest.

WWW.UKSEPROFF.EE

Täispuidust

Spoonitud

Värvitud 13

info@ukseproff.ee Tel. 56 498 378

KODU LUGU

Kujunduse „salasümbolid” pärinevad aardeleidudelt.

aja tohutu rikkus näitabki ägedat kauplemist – siia tuli tonnide viisi hõbedat. Ja olla viiking ei tähendanud rahvust, vaid elukutset. Eestis kestis see traditsioon veidi kauem kui Skandinaavias.”

Palju vajalikku näituse jaoks leiti tuntud ajaloolase ja numismaatiku Ivar Leimuse töös „Millenniumi

ni hõbedaimpordist. Leimus järeldab: „Isegi kui seda pidada liialduseks, tuleb siiski uskuda, et Läänemere ümbrusesse jõudnud müntide koguhulk võis ulatuda miljardini.”

Pöördusime läände Kuni millenniumivahetuseni voolas oriendist Euroopa poole peamiselt

„10. sajandi kolmandal veerandil keeras Ida-Euroopa ennast mõnekümne aastaga, ühe inimpõlve jooksul, majanduslikult idast läände. Ja seda juba paar sajandit enne ristisõdu.”

Ivar Leimus

murrang. North goes West” avaldatud seisukohtadest, mis on tekkinud lõputuid mündileidusid analüüsides. Seal räägib ta ka valemist, mille on välja pakkunud ameeriklane Giles Carter – leidudes registreeritud mündikogused võivad moodustada vaid 1/2000 kogu regioo-

Araabias münditud hõbe. Seejärel saabus aga järsk pööre ja hilisemad aarded sisaldavad hoopis Euroopa valitsejate rahasid. Sama protsess toimus väga laial alal, Taanis varem, Eestis ja praeguse Loode-Venemaa alal mõnikümmend aastat hiljem.

Mis sellest arvata?

Immutatud ja Immutamata puIdust terrassilauad, aialipid ja -latid, aiapostid, elektrimastid, voodrilauad, mänguväljakud.

472 4740 info@nordiclumber.eu www.nordiclumber.eu 14

Leimuse sõnul põhjustas muutuse läänes tekkinud huvi Põhjala saaduste vastu, kiriku huvi uute rahakate valduste vastu ja küllap ka geograafiline lähedus. „Elbet, Weserit ja Reini mööda või Inglise idarannikult Põhjamerele ning sealt Läänemerele (samuti vastassuunas) purjetada oli hoopis hõlpsam kui Venemaa lagendikel lotje lohistada,” põhjendab ta. Ehk mängis rolli seegi, et alates 10. sajandist väärusulisi enam islami­maadesse kaubitsema ei lastud. „Lennart Meri ütles ühes oma kõnes, et ajalugu ei ole lukku keeratud kõrvaltuba vaid elab meis kõigis.

Küllap see nii ongi, tegu on identiteediküsimusega ning ajalugu elab meie geenides, luudes ja väärtushinnangutes,” nendib Külvi Kuusk.

Iseasi, kui uhke kunagise rikkuse üle olla tasub, aga vähemalt ei ole põhjust oma rahvast loomult luuseriteks pidada.

Näitus „Hõbevalgeim” Rannarahva Muuseumis Viimsis Nurme tee 3 avatud iga päev 10–18.

Anneliis Aunapuu

Uus & huvitav

SOODAPUHASTUS eemaldab kattekihi pinda kahjustamata

REKLAAMTEKST

Soodapuhastus eemaldab mustuse, värvi ja muud kattekihid, ei kahjusta puhastatavat pinda ega reosta keskkonda. Ehitus- ja renoveerimistöödel on söögisoodaga puhastamine asendamatu moodus õrnade paepindade taastamisel, palkseinte puhastamisel, tulekahjujälgede likvideerimisel, pulbervärvi eemaldamisel metallilt või krohvi eemaldamisel fassaadilt. saadilt ja lõpetades reklaamide puhastamisega klaasakendelt. Suurepärane jääb soodapuhastuse tulemus niivanadel kui ka uutel palkseintel. Lisaks kaitseb puhastusainena kasutatav sooda palke hilisema võimaliku kopituse ja hallituse eest. Tulekahju tagajärgede likvideerimisel on soodapuhastus peaaegu ainuke meetod, mis lisaks silmaga nähtavatele kahjustustele eemaldab ebameeldiva lõhna.

Seda just tänu sooda desinfitseerivatele omadustele. Laevu, kaatreid ja paate oleme puhastanud otse veekogude kallastel või sadamates, sest soodapuhastuse tagajärjel ei teki jääke, mida oleks vaja erimeetoditega kokku korjata või nende sattumist elukeskkonda piirata. Mitu aastat järjest oleme puhastanud Paide linnas asuvaid paeskulptuure.

Hiljuti said kolm Tartu silda puhtaks koledatest grafititest. Samas võimaldas soodapritsi täpsus alles jätta pildid, mida on möödakäijatel ilus vaadata.

Jüriöö mälestusmärgi puhastamine

Palksein enne soodapuhastust

Sangaste lossi puhastamine

Laevakere puhastamine klaasipuruga

Palksein pärast soodapuhastust

Vana BMW kere puhastamine

Kiviseina puhastamine soodapritsiga

Puhastamine vanast puidukaitsest

Põlenud maja puhastamine soodapritsiga

Hoolimata SodaBlastBaltic OÜ ligi kolmeaastasest tegutsemisest Eesti turul, on soodapuhastus paljudele veel tundmatu, sest puudub ettekujutus soodapritsi võimalustest ja eelistest teiste puhastusmeetodite kõrval.

MIS ON SOODAPUHASTUS? Selle meetodi puhul kasutatakse puhastusainena naatriumvesinikkarbonaati ehk söögisoodat. Kokkupuutel puhastatava pinnaga soodakristallid lõhkevad, vabaneva energia abil eemaldatakse mustus või värv puhastatavat pinda kahjustamata.

KASUTUSVALDKONNAD Kasutusvõimalused on väga laialdased.

Alustades pulbervärvi eemaldamisest metallilt või krohvi eemaldamisest fas-

TEHNOLOOGIA VÕIMALUSED Meie tehnoloogia võimaldab lisaks soodale puhastusainena kasutada alternatiivseid puhastusaineid. Väga hea ja kiire tulemuse annab veidi tugevamat puhastust nõudvale pinnale klaasipuru. Kasutame selleks mitmeid fraktsioone, mis omakorda laiendavad teenuste ringi.

Kui keskmine klaasipurufraktsioon sobib veoauto velgede mustusest ja roostest puhastamiseks, siis peenem ehk puuderfraktsioon on kasutatav ka vanalt mööblilt laki eemaldamiseks.

SodaBlastBaltic OÜ | telefon 5886 1988 | e-post info@sbb.ee | ww.sbb.ee

15