EE KODU (september 2013)

26. september 2013

disainiöö

Mari Isopahkala

SAM

aed kõigile

vannitoatrende

Soojus koju salvestava

NunnaUuni ahjuga!

Wilma 2

Fidus 2

Kaal: 1575 kg Kõrgus: 1505 mm Hind: 5965 €

Kaal: 875 kg Kõrgus: 1825 mm Hind: 5558 €

Pakkumise hind:

5290 €

Pakkumise hind:

4999 €

Hinnad sisaldavad ahju paigaldust.

Apus 3

Kaal: 1750 kg Kõrgus: 1872 mm Hind: 6549 €

Pakkumise hind:

5890 €

Rohkem häid pakkumisi vaata WWW.KAMINAMEISTER.EE kiire paigaldus (1–2 päeva) 2 tundi kütmist = 24–48 tundi soojust ahi läbinisti looduslikust Mammutikivist tehase garantii 5 aastat

tn Saku t n

Tü r i

Pä r n

Tallinnas Türi 10c tel 641 1321, 528 6909 e-post info@kaminameister.ee E–R 9–18, L 10–15

um

nt

puhas põlemine – patenteeritud Kuldse Tule põlemissüsteem väike puudekulu / kõrge kasutegur kiire soojenemisaeg toidu küpsetamise võimalus koldes

Uus & huvitav

Täna algab disainiöö 26.–30.09

HOP galerii avab näituse „Teine”

D-kaardi rakendus Tallinna Disainikaart, mis on nii turiste kui ka tallinlasi hea Eesti disaini juurde juhatanud juba seitse aastat, on nüüdsest tasuta allalaetav ka telefoni. D-kaart – see on linnakaart, disainiobjektide nimekiri koos detailse infoga ja selle kõrval positsioneerimine reaalajas. Lisaks sisaldab rakendus Eesti disaini- ja muusikatähtede lemmikkohti ning tuuriinfot.

Vaata: App Store, Google Play, disainikeskus.ee/kaart

Disainiöö avab Marit Ilisoni näituse, kus saab ilmselt näha tema moekollektsiooni. Näitus kannab pealkirja „Teine”, sest on jätk tema esimestele, eelmisel aastal HOP galeriis välja pandud ekspositsioonidele. Tanel Veenre iseloomustas neid Eesti Päevalehes pealkirja all „Teispool metsa on vikerkaar”, mainides, et näitusel on „koos rätsepakunst, ruumi­installatsioon, graafiline disain, kirjandus, muusika, taime­teadus, semiootika…”

Marit Ilison tahtvat näidata, et mood võib tähendada midagi kiirest poodiumisõust hoopis erinevat. Mingem ja vaadakem, mis seal tänavu on.

Eesti juurte juurde Arhitektuuri- ja Disainigaleriis avatakse näitus „Eesti juurte juurde”.

See toob rahva ette kaunimad viljad äsjaselt konkursilt, mille abil soovis Disai­nerite Liit leida ja taaselustada pärandtehnoloogia pärleid ning tutvustada neid moodsa disaini võtmes avalikkusele.

Idee on igati teretulnud ning väärib uusi konkursse ja pikki ettevalmistusperioode, lausa teadustöödel baseeruvat taustainfot. Pidevalt toimiv konkurss arendaks jõuliselt eestipärast disaini ja lähendaks nokitsejaid, ühtlasi ei libisetaks kiirustades üksikteoste ja unikaaltehnoloogiate (loe: käsitöö) valda.

Öös on ... disaini Täna ta hakkab, isegi enne pimeduse saabumist! Õigupoolest algasid üritused juba septembri esimestel päevadel Tallinna arhitektuuribiennaaliga. Tänasest on festivalinäoga Tallinna Kaubamaja aknad, kõrvalplatsil Disainitelgis räägitakse disainist tervishoius ja näidatakse disainiteemalisi filme, üle terve linna avatakse näitusi ja korraldatakse moodsaid vaatemänge (loe: moeetendusi).

Melu haarab tervet kesklinna – Kaubamajast ja Kultuurikatlast Rotermanni elevaatorini – ning kobrutab ka neist piirest üle. Ehk viivad disainifännide vood teidki kaasa Eesti Disaini Majja, Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi või HOP galeriisse...

Nüüd on selgunud, et EKA oma platsile maja ehitama ei hakka, loodetavasti toimub Disainiööl äge „lahkumisperformanss”. Sest ega seda suurt platsi kesk metropoli kajakatele tallata ju ei jäeta.

Otsus on väga õige, Kilgase sukavabrik oli minugi arvates supervariant. Uus maja on ju hea, aga vana on veelgi parem. Kusjuures eriti see maja, lausa arhitektuur!

Pealegi, sealt algab Kalamaja, kinnisvaraasjatundjate sõnul Tallinna kõige perspektiivikam linnaosa – loomelinnakud, kohvikud ja boheemlikud kvartalid ümberringi, inspireeriv meri lähedal ja vanalinn ka. Mine või uuesti õppima!

Anneliis Aunapuu

Disainielevaator täitub ideedega Festivali aegu muutub Rotermanni 4 (toimetaja lemmikehitis Tallinnas) Disaini­ elevaatoriks. Hoone tuubitakse ideid pungil täis – taas kord lähevad kaerakuivati efektsed raudtõmmitsad asja ette! Sellesse mahutatakse korraga kuus näitust: 1. Eesti Disaini Maja väljapanek „Mateeria”.

2. Lahti bien­ naal, rändnäitus selle piirkonna disainitoodangust. 3. Näitus „Soome noored disainerid 2013” (vt Mari Isopahkala tutvustust järgmistel lehekülgedel). 4. Soomlaste näitus „Vastu­ pidav ilu”, mis tutvustab viit disaini jätkusuutlikkuse kategooriat. 5. Valgevene ägedad disainerid on toonud kohale hulga edevaid toole – näituse „posTOOLat”.

6. Lõpuks on esimest korda kõrvutatuna väljas neli Eesti õppeasutust, mis pakuvad disainiharidust. Minge ja vaadake! Lahti­ olekuajad: disainioo.ee/et/sisu/disainielev3

EKA platsilt leiate telgi kõrval ka vineerrajatisi.

Disainitelk ja -linnak Disainiöö aegu seisab Eesti kultuuriakadeemia platsil (Tartu mnt 1), kohaliku kunstihariduse Ground Zero’l, kesk ajutist disainilinnakut Disainitelk. Disainifestivali tavaliselt saatnud üritused toimuvad nüüd sealses lounge’is (disain­Liina Vaino), mis on täis Eesti disainerite uusimaid tooteid. Välialal seisavad Liis ja Karl-Erik Tarbe lustakad vineer­rajatised ning valgusfestivali promodes kuvatakse valgusega öisesse õhku kummitusakadeemia – kaotatud õppehoonet sümboliseeriv taies (valgusdisainerid Priit Tiimus ja Eva Tallo).

EE kodu Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Anneliis Aunapuu, anneliis.aunapuu@lehed.ee Reklaam: Marit Kõrven, marit.kõrven@lehed.ee, tel 669 8212

3

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: Advig Stahl Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall

UUS NÄGU Winter Pearl (Lapponia)

Mari Isopahkala ütleb, et tema kirg ja eesmärk on töötada erinevate materjalidega erinevatel eesmärkidel. Disainimine kui protsess on tema jaoks nagu mingi loo jutustamine. „Alati peab olema põhjus, et midagi teha. Pole vahet, kas tulemus on funktsionaalne või ainult puhas ilu,” räägib disainer. Oma tegevusega üritab ta alati publikus elevust tekitada, mõjudes nende tunnetele.

Eelmisel aastal anti Rootsis Isopahkalale üle Nova Nordic Design­Award 2012. Seal rõhutati tema peent traditsiooni­ tunnetust, mis on ühendatud väga inspireeriva uue lähenemis­viisiga. Tänavuse tähtsa preemia, Aasta Noore Disaneri tiitli andnud Design Forumi žürii hindas kõrgelt Isopahkala põhjalikku ja asjatundlikku lähenemisviisi oma töödele.

Tõdeti, et Mari Isopahkala esindab traditsioonilist autoridisaini, ületades piire ja arendades julgelt oma valdkonda edasi.

Vaata ka: www.mariisopahkala.com

Winter Pearl (Lapponia)

Altai

Konkkaronkka (Marimekko)

Fatty

Tulevased disainiklassikud Tallinnas Saage tuttavaks – Mari Isopahkala. Ta on kui ekvilibrist, kes vahetab sujuvalt loomealasid, jagades end toote- ja ehtedisaini, mööbli- ja valgustidisaini, näituseja sisekujunduse vahel.

Furing – hõbe, põhjapõdranahk

K

ui laotusesse lahvatab Disaini­ öö, avab uksed Disainielevaatoriks muutunud Rotermanni vana viljakuivati (Rotermanni 4), mis on tulvil näitusi, sh üks kahelt noorelt soomlannalt, kelle disainifoorum tänavu aasta noorteks disaineriteks kuulutas – Iina Vuorivirta (s. 1988) ja Mari Isopahkala (s. 1978). Noore disaineri aastaauhinda jagati juba kaheteistkümnendat korda.

Seekord tutvustame Mari Isopahkalat, kes on õppinud mööblidisaini ja sisekujundust Lahti disainiinstituudis. Magistrikraadi sai ta Helsingi kunsti- ja disainiülikoolist ning sestpeale töötab ta vabakutselise disainerina Helsingis. Tema loodud tooteid võib leida nii kodu- kui ka välismaiste firmade tootenimistutest.

Viimastel aastatel on Maril olnud palju tellimusi juveeli- ja klaasi­maailmast. Üks tema viimane suur töö on kollektsioon „Winter Pearl” suurele Soome juveelifirmale Lapponia. Mari ülimalt apetiitseid juveelitooteid on kajastanud väga paljud põhjamaade ajakirjad, eelkõige juveeliväljaanded, aga ka näiteks Kauppalehti lisa, ajakiri Optio. End mitmetelt ajakirjalehekülgedelt on leidnud noore disaineri jõulised klaasesemedki. Skulptuurseid LED-­valgusteid märkas Designboom. Tänavuselt väljapanekult Milano messil haarasid Mari ideid kohalikud disainihääle­kandjad Abitare, Domus, A Casa. Temast on kirjutanud ka hispaanlaste Glamour, austraal-

4

laste Design Sponge ja ameeriklaste L.A. Times. Kõikjal pannakse imeks Mari mitme­külgsust ja konkreetset vormi­keelt.

Valgusti Vast kõige paremini iseloomustab Isopahkala julgelt naiivgeomeetrilist vormiloomet Viikari – riet­ veldilik pulkadest valgusti. Varda otsa aetud vahatatud puidust pulgad lõpevad lühemate ja pikemate värviliste metallotsikutega, millesse on peidetud LED-valgusallikad.

Pulki omavahel pöörates saab ruumis valgustingimusi muuta. Sama mängu jätkavad valgustid Ojentaa ja No Jaa ning Murkku. Neid objekte kutsub disainer ise valgusskulptuurideks.

UUS NÄGU

Valgusskulptuur Viikari

Vaipade taaskasutus – Kuubi (PasPas)

Nuppu

Altai, unikaalvaas

Valgusskulptuur Ojentaa

Suma (Lapponia)

Suma (Lapponia)

Ehted Lapponiale on Mari Isopahkala loonud imelisi ehteseeriaid, mis mõne meelest pürivad disainiklassikaks.

Varasem kollektsioon „Suma” on mäng hõbesilindrikestega, aga uusim­seeria „Winter Pearl” koosneb hõbekuulikestest kui jäätunud kastepärlitest.

Pärliseeria on kokku pandud väga mitmest erineva üldvormiga pärlikogumist, olles ka üpris ostja­ sõbralik – on üsna väheldasi ja ka väga rikkalikke ehteid.

Varasemast loomingust jääb meelde väga värske lähenemisega sõrmus Furing, mille hõberõngast ehib punkariks trimmitud põhjapõdranahk.

Klaas Äsjane klaasisari „Altai” on valminud koostöös kuulsate Murano klaasi­p uhujatega. Selle esit-

lusel Rootsis meenutas disainer tänu­tundes koostööd meister Pino Signo­rettoga. „Altai” ­klaasid on ootamatult massiivsed, tuues esile pigem klaasi tugevuse kui hapruse. Vorm on tõsine, ent samas mänguline. Näib, justkui oleks treitud malenupud sõbrustanud jääkamakaga.

Varem on Mari loonud vahvaid mumps-jalgseid klaasiseeriaid „Mari” ja „Nuppu”.

enne laiade lusikasilmadeni jõudmist peeneneb nende vars tugevalt, andes vormile erilise väljendus­ rikkuse.

Ka varem on Mari disaininud söögiriistu, mis oma ohtrate kaunistustega nägid välja üpris vintage’likud.

Vaibad Koos Tanja Sipilä ja Kirsti Taiviolaga võeti taaskasutusse vanad Anatoolia tekstiilid ja vaibad ning muudeti need vaibaseeriaks tootjale PasPas. Vaibad õmmeldakse kokku tükkidest, loodud mudelid kannavad nimesid Boxxbox ja Kuubi, lisaks tekkis iste Bambi.

Liigutakse selgelt taaskasutuse suunas, häbenemata rõhutada seda ka disainis läbi luitunud toonide, juhuslikuna mõjuvate segmentide ja ühenduste rohmakuse.

Söögiriistad Tänavusel Habitarel võis näha Mari­mekko uudist – Mari Isopahkala disainitud terasest lauariistade komplekti Konkkaronkka. Tõeliselt stiilne ja rahulik üldvorm on saanud vastukaaluks detailitasandi, mis lisab seeriale teatud ajaloolist mõõdet. Sabasid-varsi elustavad osaliselt kannelüürid ning

5

Padjad Paberist toodetele pühendunud Woodnotes toodab Mari Isopahkala ja Tanja Sipilä loodud padjaseeriat „Rest”. Tugevast paberkiust ja puuvillast materjal on kergelt erinevate faktuuridega, patju elustavad harmoonilistes maalähedastes toonides siilud, mis sobivad paljudesse miljöödesse. Padja loomine sai algtõuke ideest võtta kasutusele polstri­ vabriku Sand tootmisjäägid. Materjali vastupidavuse tõttu võib patju kasutada ka põrandal.

Mari võtab osa mitmete disaini­ gruppide tegevusest, nagu IMU Design, Design Migration jt. Loominguliste ühendustega on ühiselt esinetud mitmete projektide raames näitustel üle Euroopa ning ka Ameerika Ühendriikides.

Mari taieseid näete disainiöö aegu Disiainielevaatoris!

DISAINIÖÖ

Vineerist valgusti, disain Aivi Raja.

Tudengid tegid SAMmu Äsja on loodud tudengite disainibränd ja see kannab nime SAM. Kaubamärk ühendab Eesti kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna tudengitöid. Brändi käivitasid õppejõud Liisa Põime, Karin Paulus, Toivo Raidmets ja Kerli Virk.

O

leme palju kuulnud, et disainiõpe ei pea olema üksnes teadmiste, vaid ka oskuste omandamine, kuidas valutult tootmis- ja müügiellu sukelduda. Kuid ikka kipub lahkuma tudeng koolist kui tibu munast, sattudes võõrasse keskkonda. Heal juhul ollakse harjunud tegema tööd, kuid milleks ja kellele seda vaja on, jääb tudengi enese mureks.

Idealistlikult loodetakse, et kusagil on valmis jõuline tootmine, mis

Disain Kätlin Pesur.

aina ootab potentsiaali, noori ideid, et neid tootmiseks ette valmistada, toota ja müüa. Enamasti sellist ootel tootmisbaasi ei ole, kõik on ametis hinge seeshoidmisega.

Kuid paistab, et küpsemas on meelelaad, mis valmistab ette ettevõtlusega samal lainel olevat loovmõtlemist. Mõtte eestvedaja, disainer Liisa Põime sõnul sündis SAM vajadusest anda EKA mööblidisainile tänapäevasem nägu ning suunata õppetegevust nii, et tudengid hakkaks tajuma disainiprotsessi ideest kuni lõpp-produktini välja.

Siis on lootust, et nad suudavad kohaliku tööstuse ja turu oludes midagi ka ette võtta. Bränd peaks suunama tudengeid mõtlema vormi­ loome kõrval ka toote elujõulisusele ning tegema tudengitööd nähtavamaks.

Disain Henry Remmelgas.

„Praegu on asi väga värske ja lapsekingades,” räägib Liisa Põime, „kuid soov on teha brändi kaudu koostööd Eesti mööbli- ja valgusti­ tootjatega. Praegu meil veel konkreetseid kokkuleppeid pole, kuid paari tegijaga läbirääkimised käivad.” Tudengid püüavad oma ideed vormistada prototüüpideks, millest mõned võivad tulla ka unikaaldisainina müügile.

Disainiööl on SAMi tööd väljas näitusel Disainielevaatoris. „Paljud ideed alles otsivad oma õiget nägu ja materjali, aga näitusel on need väljas, sest ideede arenguprotsessi on samuti tore vaadata,” leiab Liisa Põime. „Eesmärk on süstida tudengitesse julget pealehakkamist ning algatus- ja organiseerimisvõimet.”

Minge siis Disainielevaatorisse esimesi pääsukesi vaatama!

Majadest saab Cityblock Itaallaste disainiduo Mr Less & Mrs More on leiutanud süsteemi, kuidas majadest luua multifunktsionaalseid struktuure ehk laduda kokku lõbusaid riiuleid. Näib ka küllaltki praktiline – metallilehest moodulid käivad kokku tillukeste magnetitega ning loomingulised võimalused näivad olevat lõputud. Vaata ja osta: www.mrless-mrsmore.com

6

Uus & huvitav

Korteriühistu kindlustamine Korras maja, kvaliteetsed kommunaalteenused ja võima­ likult väikesed arved kõige selle eest - kor teriühistu eestvedajad kogevad kindlasti igapäevaselt survet, mida avaldavad ühistuliikmed oma ootustega. Ühistu tegevus võib olla väga hästi korraldatud, kuid ikkagi ei saa olla täiesti kaitstud ootamatuste eest. Kui korterelamus tekib kahju, siis tavaliselt puudutab see paljusid inimesi ja perekondi ning tekitab lisakulutusi igakuiste arvete kõrvale.

Mõlemad valikud sisaldavad automaatset kindlustuskaitset: • statsionaarsetele rajatistele krundil ja hoone hooldamiseks ja kütmiseks vajalikele töövahenditele, kütustele 2000 euro ulatuses. Siia alla kuuluvad näiteks aed, hoone katlamaja kütteõli, redelid, köied, rehad, koristustarbed.

• lukkude uuendamiskuludele 1300 euro ulatuses, kui võti rööviti või varastati sissemurdmise teel.

Hoonele tekkinud ning hoone valdamisega seotud kahjude puhuks saavad korteriühistud sõlmida kindlustuse. Kindlustuskaitse hõlmab korterelamu neid osi, mis kuuluvad kõikidele korteriomanikele kaasomandiõiguse alusel (muuhulgas vundament; kandvad seinad ja vahelaed; katus; liftid, trepid; üldkasutatavate ruumide siseviimistlus; üldkasutatavate ruumide uksed ja aknad; hoonesisesed kütte-, külmutus-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, elektri-, side- ja valvesüsteemid; hoonevälised statsionaarsed kanalisatsiooni-, vee-, õli-, gaasi-, kütte- ja aurutorustikud ning elektrijuhtmestik).

Soovi korral on võimalik lisaks valida: • üldkasutatavate ruumide klaasidele purunemise koguriski kaitset väiksema omavasutusega.

• tormi või paduvihma tagajärjel tekkinud üleujutuse kaitset.

Kindlustuslepingu sõlmimisel tasub mõelda ka vastutuskind­ lustuse peale. Ühistu vastutus saab tekkida kas tegevusest või tegevusetusest. Näiteks vastutavad kõik ühistu liikmed selle eest, kui hoone katuse räästast kukkuv jääpurikas autokatuse lõhub või pimedas trepikojas kukkudes keegi oma jala murrab.

Või hoopis siis, kui puruneb hoone üldtorustik, mis on ühistu hooldada, põhjustades kahju mõnele korterile või vallasvarale.

Sellised varakahjud hüvitab Seesam korteriomanikele vastutuskindlustuse alt.

Seesam soovitab oma tootevalikust Laiendatud Kinnisvara­ kindlustust. Tegemist on koguriski kindlustuskaitsega, mille alusel on kaetud lisaks tavapärastele riskidele (tuli, pikselöök, plahvatus, torustiku leke, sissemurdmine, vandalism ja torm) ka nt kahjud, mis on tekkinud: • veeavariidest (nagu kanalisatsiooni ummistumised, lahtiunustatud kraanid, ülevoolamised); • läbi katuse konstruktsioonide voolanud vihmaveest; • hoonele kukkunud puudest (sellise kahju põhjuseks ei pea olema torm); • hoone küljest varastatud hoone osad; • ja kõik muud äkilised ja ettenägematud sündmused, mis põhjustavad varalise kahju.

Kui olete oma korteriühistu riske hinnanud ja veendunud, et nii laia kindlustuskaitse järele vajadus puudub, siis võite valida ka Kinnisvarakindlustuse. Tavapärane kinnisvarakindlustus pakub kaitset tule, pikselöögi, plahvatuse, sissemurdmise ja vandalismi, torustiku lekke ja tormi vastu.

ta meile: am iseks k ir ju Pa k kum ise sa lista 628 1800 am.ee või he yhistu seesam@sees w.seesam.ee/ w w a eg st u m Tutv u tingi ia list iga. ind lustusspets k u nõ a pe i võ

7

AED KÕIGILE

Inimnäolise linna poole – aed kõigi jaoks

Fotod: Maarja Gustavson ja Siim Männik

Linnakodanik muutub julgemaks ja võtab ette tegemisi, mis edenevad talgutöö korras. Vähem privaatsust ja rohkem ühistunnet, ehk kasvab lõpuks vandaalgi inimeseks!

N

aabritega on asju aetud ning ühiste eesmärkide poole püüdlemiseks seljad kokku pandud ajast aega. Organiseeritud kogukondlik asjaajamine on aga pigem viimse aja trend, mis pärast Uue Maailma Seltsi edulugu väljendub järjest elujõulisemalt.

Kui enamik organisatsioone tegutseb asumipõhiselt ja korraldab sealset eluolu, siis mõned krapsakamad on loonud endale ka kogukonnaaia, eesmärgiks ühendada ümberkaudseid elanikke ühiste aianduslike tegemiste abil ning pakkuda korteriinimestele võimalust aeg-ajalt näpud mullaseks teha ja õue­elu rõõme nautida, ühtlasi keskkonnateadlikkust suurendada ja kogemuslikku loodusharidust pakkuda. Värskes õhus peenarde kallal tegutsemise lisa­boonuseks on isekasvatatud roheline supikõrvane ja (loodetavasti) sõber Naaber.

Kogukonnaaiad võivad ühise tegevuse kaudu siduda inimesi nii asumi- kui ka maailmavaatepõhiselt või hoopis koondavad ühe ettevõtte töötajaid.

Kui mujal maailma (suur)linnades on kogukonnaaiandust viljeletud

juba mitukümmend aastat, siis Eestis on sellega tegelema hakatud alles viimastel aastatel. Meie ärimaastikul on potentsiaalikas kogukondlik aiandamine aga veel päris avastamata väljund ning ootab oma aega, et siis mõnes ärksama meelega ette­ võttes teoks saada!

Eesti kontekstis on kommuuni­ aianduse parimaks näiteks Kultuuri­ katla aed, millest on nüüdseks arenenud äge kooskäimise ja -tegemise koht. Linnasüdames paiknev metsik roheala toob inimesed kokku ja annab neile võimaluse. Aiandus on Katla­aias vaid üks siduv osa pikas kultuuriatraktsioonide reas. Tüki­ kesele eikellegimaale rajatud Katlaaias on vaba inspireeriv atmosfäär, kus kõiksugu väiksemad ja suuremad loomingulised algatused teretulnud on. Eelmise suve suureks magnetiks kujunes linnakanala oma sulniste kultuurikanadega. Siin toimuvad aga pidevalt ka muusikaüritused, (teatri) tendused, kinoseansid, kirjandusja luuleõhtud, sportlikud ettevõtmised ja kirbuturud. Külastajatele on avatud kohvik Kanala ning loomulikult pakutakse võimalust meeldivas õhkkonnas üheskoos aiandada, ehi-

8

tada, parendada, arendada ja niisama lõõgastuda. Siinse aia kohta võib (oma parimas tähenduses) kasutada väljendit „nagu välis­maal”.

TTÜ avalik aed Mustamäel propageerib põhiliselt linnas toidu kasvatamist ning seal on soovijatel võimalus lõbusalt punastesse puidust istutuskastidesse oma „põllulapike” rajada. Eriti ökonoomseks teeb tipikate aia kõrval asuv väike vee­kogu, kust kastmisvett võtta. Kuna aed on kõigile avatud, olgugi et enamik peenraid nimelised, tundub, et selles on ka enim probleeme soovimatute külalistega, kes pahatahtlikult saaki rüüstavad.

Uue Maailma aias on seevastu kõik peenrad ühiskasutuses ja saaki noppimas võib käia igaüks. Esialgu kardetud vandaalitsemist pole seal õnneks toimunud, ennemini kipuvad maitsetaimed üle kasvama. Nii võibki üsna tihti kommuuni infokanalitest lugeda lahket kutset tulla korjama rukolat, salatit või muud hooajalist saadust, mis parasjagu vohamas. Sealsamas jagatakse teavet ka vajalike aiatööde teostamise kohta – millal tuleks minna kastma, millal jälle rohima jne. Uue

*

*Järjepidevus on meisterlikkuse kaksikõde – üks on kvaliteedi, teine aja küsimus.

Maailma aias, kus majadevahelisele haljasalale on rajatud väike peenramaa, on elanike koostöö ja naabrite sõbrunemine laabunud suurepäraselt.

Siiski – kuigi aeg-ajalt organiseeritakse suuremat publikut kokku toovaid loenguid ja töötubasid, muusikalisi ülesastumisi või (toidu)kultuuriõhtuid, on suurem osa meie kommuuniaedu veel üsna aianduskesksed (võib ka öelda, et lapsekingades). Ideaalis võiks need paigad pakkuda paljusid teisigi funktsioone. Oleks ju ääretult vahva, kui sealsamas värskes õhus peenarde kõrval saaks igal ajal toitu valmistada ja süüa ning kui majadevahelistele haljasaladele tekiksid piknikukohad statsionaarsete laudade ja toolidega. Muidugi võiks selliseid ühisaedu olla palju, kohe igas asumis oma!

Kommuuniaedade põhivisioon on kõikjal laias laastus sama, tsiteerides 2011. aastal rajatud Uue Maailma aia peamist ideed: innustada piirkonna elanikke aiarõõme nautima, sealkandis rohkem rohelist ilu looma ja peenraid rohides naabritega sõbrunema.

Konkreetne lahendus tuleneb juba koha spetsiifikast ja potentsiaalse kasutajaskonna soovidest-­ ootustest-võimalustest. Nagu iga toimiva aia juures, tuleks ühisaiagi loomisel arvestada sihtrühmaga ehk kellele ja milleks see mõeldud on, rahaliste ja ajaliste ressurssidega ehk kui kulukas on aia rajamine ja hooldus, ning üldise olus­tiku ja kasvutingimustega.

Pragmaatilise poole pealt tuleb ka selgeks teha, kellele kuulub maa plaanitava aia all, mis tingimustel ja kaua seda kasutada saab ning kes hakkab ettevõtmist koordineerima ja selle eest vastutama. Kui nendele küsimustele vastused leitud, võib hakata haljastuslikke lahendusi kavandama. Kogukonna­ aiad on kohad, kus saab näidata üles suurt loovust, kasutades maksimaalselt ära olemasolevaid võimalusi. Kogu protsessi võtmesõnaks olgu „talgud” – kõigepealt mõtte-, siis rajamis-, edasi rohimis­talgud ning kõige lõpuks muidugi ühissöömine ja -pidu.

Maarja Gustavson

9

-30%

HINNAD HOOAJA LÕPUNI

Elus on vähe asju, millele saab alati kindel olla – RUDUSe sillutiskivid on üks neist – tagamas Teie sammule muretut kandepinda hoolimata teekonnast, ilmast, ajast ja aastanumbrist.

RUDUSe sillutiskivid on kvaliteet läbi kogemuse, tugevus läbi aja, vastupidavus külmas, kuumas, jäises vihmas ja krõbedas põuas.

Rudus AS: Killustiku 12 75303 Lagedi, Rae vald, Harjumaa telefon 63 49 560, faks 63 49 571 rudus@rudus.ee www.rudus.ee

SOOJUSPUMP

Maja energiasäästlik süda – soojuspump Junkersi esindaja Eestis Margus Uusmees

Soojusenergia saabub Päikeselt, mille kõrval tekitab seda ka elutegevus.

See on peitunud keskkonda, kuid soojuspump aitab selle kasutusele võtta.

S

oojuspump kogub keskkonnast soojusenergiat ning siirdab selle kompressortehnika ja soojusvahetite abil küttesüsteemi. Kõige sobilikum energiaallikas valitakse sõltuvalt maja energiavajadusest, asu­kohast ja paigaldatud küttesüsteemist.

Nagu külmutuskapp, ainult vastupidi Külmkapist juhitakse soojus välja, soojuspump aga transpordib seda keskkonnast hoonesse. Neljast põhi­ osast – aurustist, kondensaatorist, kompressorist ja paisuventiilist – koosnev soojuspump on suletud süsteem, milles ringleb külmaagens, ühes süsteemi osas vedelas ja teises gaasilises olekus. Külmaagens on vedelik, millel on väga madal keemispunkt (normaalrõhul –40 ºC), seetõttu saab seda kasutada eriti madala temperatuuriga soojusallika puhul.

Maapõue maetud torudes gaasistuv külmaagens imetakse kompressorisse, kus selle temperatuur kokkusurutuna tõuseb. Gaasist edastatakse soojus­energia maja küttesüsteemi.

Agens kondenseerub vedelikuks ja pärast paisventiilis rõhu alandamist läheb uuele kogumisringile.

Efektiivsust näitab soojustegur Soojuspumba efektiivsus avaldub soojusteguris (COP – Coefficient of Performance), mis näitab, mitu korda rohkem soojusenergiat annab seade võrreldes kulutatud elektrienergiaga. Näiteks: soojustegur 3 (COP = 3) näitab, et ühe kulutatud elektrihulga abil annab soojuspump kolmekordse hulga soojusenergiat. Tähendab, üle kahe kolmandiku energiast annab „tasuta” soojusallikas.

Ülevaatlikuks efektiivsusnäitajaks on ka aastane soojustegur (SPF – Seasonal Performance Factor), mis näitab aasta (hooaja) jooksul toodetud soojus­ energia suhet kulutatud energiasse.

Soojuspumba valik Soojuspumba valikut mõjutavad mitmed faktorid, arvestada tuleks järgmist: • maja suurus m² (köetava pinna suurus) • energiakulu (statistika, kui palju on kulunud aastate lõikes elektrit kWh, õli m³, küttepuid m³) • maja ehitamis- või renoveerimisaeg • maja ehituskonstruktsioone iseloomustav info • maja ventilatsiooninõuded ja -seadmed • krunti iseloomustavad näitajad: pindala, asukoht, pinnas • majaelanike arv ja iga

jalik on piisavalt suur vaba krundipind, u 600 m². Rusikareegel ütleb: • 1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3 m maakollektorit; • 1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3,6 m² vaba maapinda.

VEEKOLLEKTOR – kui maja lähedal on veekogu, saab selle põhja paigaldatud kollektori abil ammutada vajalikku soojusenergiat.

ENERGIAKAEV – vertikaalsesse või kaldu puurauku paigaldatud torustiku kaudu ammutatakse maapõue salvestunud päikeseenergiat.

Puuraugu läbimõõt on enamasti 50– 160 mm. Kui energiakaevud veega ei täitu, siis need täidetakse. Horisontaalkollektoriga võrreldes saadakse energiakaevust meetri kohta vähemalt kaks korda rohkem soojust.

PÕHJAVESI – põhjavesi on aasta ringi 4–12 ºC. Sealt soojusenergia kogumiseks kasutatakse kahte üksteisest 15–20 m kaugusel asuvat puurkaevu, üht vee võtmiseks ja teist vee tagasijuhtimiseks. Puurkaevud peavad olema ühesügavused ning asuma ühes veekihis. Õigesti koostatud süsteemis on põhjavee reostus välistatud.

Süsteemi negatiivseks küljeks on sõltuvus maapõue veevarustusest.

Maasoojuspump Maasoojuspump kasutab energia­ allikana maapinda salvestunud päikeseenergiat – pinnase ülemisi kihte, kaljut või veekogu. Juba meetri sügavusel maapinnas on temperatuur üsna konstantne, 4–12 ºC. Soojusenergiat kogub pinnasesse paigaldatud plasttorustik ehk maakollektor, mis on ühendatud soojuspumbaga. Tootlikkus on suurim niiske pinnase puhul. „Maasoojus” hõlmab nelja energia­allikat: energiakaev, maapind (maakollektor), põhjavesi ja veekogu (veekollektor). Neist valitakse sobiv lähtuvalt hoone energiavajadusest ja asukohast. Maasoojuspump sobib nii küttesüsteemi renoveerimiseks kui ka uusehitistele paigaldamiseks. 1 kWh elektrienergiaga suudab maasoojuspump toota kuni 5 kWh soojusenergiat. Maasoojuspump on peaaegu hooldusvaba ning vähendab küttekulu kuni 80%.

MAAKOLLEKTOR – kogub soojusenergiat maapinna ülemistest kihtidest. Kollektoritorustiku pikkus sõltub soojuspumba võimsusest. Torustik paigaldatakse meetrise sammuga meetri sügavusele. Va-

Õhk-vesi-soojuspump Õhksoojuspump viib välisõhus peituva soojusenergia maja vesiküttesüsteemi (radiaator- või põrandaküte) ning tarbevette. Õhus on tegelikult alati soojuspumbaga kütmiseks vaja10

Bosch’i kontserni kuuluv Junkers pakub laia valikut kvaliteetseid maa- ja õhk-vesisoojuspumpasid erinevate soojustehniliste vajaduste tarbeks. Täpsemat teavet leiate kodulehelt www.junkers.ee.

likku soojusenergiat, isegi –20 ºC juures. On õpitud ära kasutama ka seda energiat, mis läks seni raisku maja ventilatsioonisüsteemi kaudu – soojuspump integreeritakse maja ventilatsioonisüsteemi.

Peamiseks eeliseks maakütte ees on kollektori puudumine, õhk-õhk-soojuspumba ees aga piisav võimsus – pole vajadust seda teiste kütteliikidega kombineerida. Õli- ja gaasikateldes annab 1 kW sisend­ energiat vähem kütteenergiat kui 1 kW. Õhk-vesi-soojuspump aga annab 1 kW elektrienergia abil keskmiselt 3 kW kütteenergiat, vähendades küttekulusid kuni 65%.

Mitte ainult tühjalt kohalt Õhk-vesi-soojuspump tooks säästlikkust ka vanematesse majadesse, kus küttesüsteemi püsikulud aina kasvavad või kus puu- või kivisöekatla kütmisest on isu täis saanud. Puukatlaga võrreldes püsikulu küll ei vähene, aga vaba aega jääb üle tunduvalt rohkem.

Siinkirjeldatud soojuspumbad võivad suvel ka tuba jahutada. Seega – sama süsteem nii kütab kui ka jahutab eluruume ja ühtlasi soojendab tarbevett.

Lõpetuseks – mugavat ja ökonoomset alanud kütteperioodi!

Uus & huvitav

Sobib ka passiivmajadele!

GENEO® RAU-FIPRO®

Parimad aknad nõudlikule kliendile!

Suurepärane energiasäästlikkus ja stabiilsus!

Saage ka Teie osa GENEO® tooteperekonna parimatest pakkumistest GENEO®-aknad: Uf kuni 0,85 W/m²K Uf kuni 0,79 W/m²K (sertifitseeritud passiivmajadele) ® GENEO -välisuksed: Uf kuni 0,75 W/m²K (sertifitseeritud passiivmajadele) ® GENEO -lükanduksed: Uf kuni 1,3 W/m²K

RAU-FIPRO® profiilisüdamik

Kõrgtehnoloogilisest materjalist RAU-FIPRO® profiilisüdamik annab GENEO® aknaprofiilile maksimaalse stabiilsuse.

Sale disain

Antud profiilisüsteem tagab elegantselt saleda joone (115 mm) ka suuremõõduliste akende puhul. Tänu REHAU innovatiivsele klaaspaketi liimimistehnoloogiale on võimalik valmistada ka maast laeni aknaid nõutud stabiilsuses.

Soojapidavuse optimeerimine

GENEO® profiil omab funktsionaalseid kambreid, mida võib kasutada erinevaks otstarbeks.

Näiteks GENEO® MD plus puhul paigaldatakse sinna termomoodulid.

Kesktihend

Kolme uudse lahendusega tihendiga GENEO® aknaprofiil hoolitseb parimate soojapidavusomaduste eest.

Erakordselt elastsed, pikaajalisele koormusele vastupidavast materjalist tihendid garanteerivad akende pika eluea.

Küsige GENEO® profiilist tooteid REHAU aknatootjatelt! www.rehau.ee

11

LIUGUKS

Avanev uks ärgu täitku tervet tuba!

Oleme oma kodudes muuutunud visuaalse müra ehk laokil asjade suhtes üpris tundlikuks. Aina enam meeldib meile jaapanlik esemevabadus, lagedad pinnad ja liuguksed, mis seda võimaldavad.

E

namasti tahame isiklikud esemed võõra silma eest kapi­ uste taha peita. Mõned armastavad lemmik­esemeid panna avariiulitele, aga nende tolmuvabana hoidmine nõuab hoolt. Ja nii läheb meil tarvis uksi, uksi, uksi.

Miks liuguks?

Seinast seina ja maast laeni kõrguvad liuguksed on võitnud viimase paarikümne aasta jooksul üha enam populaarsust, kuigi see pole meie kultuuriruumis ka mingi uudis.

Paljudes kodudes on tänini kasutusel nõuka-aegsed klaasvitriinidega sektsioonkapid. Küllap teame, et tahvlid ei taha soontes hästi libiseda. Tänapäevased liugsüsteemid on aga lahendatud spetsiaalsetel siinidel jooksvate kavalate rullikutega.

Loomupäraseid plusse on liug­ uksel palju – sellel pole tarvis hingi ega linke ning see ei koorma ruumi visuaali. Kliendi valitud materjalide ja mõõtude alusel toodetakse väga erinevas kujunduses ja värvi­ lahenduses liuguksi – see on raamistuse, pinnaviimistluse ja -kujunduse mõttes äärmiselt paindlik.

Viimaste aastatega on Eesti suurimaks liugustetootjaks kasvanud

ja raskematel liugustel on spetsiaalsed topeltrullikutega alarattad.

Alumiiniumraami tüüpe on erineva kuju ja omadustega: tagasihoidliku välimusega Classic, kaarjate servade ja lisavõimalustega Symphony, suurte uste jaoks sobiv tugev Exclusive jne. Lisaks alumiiniumile pakutakse melamiin-, spoon- või värvitud MDF-plaadist toodetud profiile, nt puitimitatsiooniga melamiinraami Paron ja sama kuju, kuid spoonitud või värvitud profiiliga Paron Extrat.

Spoonitud või värvitud MDF-raami kasutab ka uudne liuguks Discreetly, mille eripära on alumise rõhtraami puudumine – uks jätab sihvakama ja kergema mulje. Mudeli Strictly puhul puuduvad profiilid üleüldse.

Enamik liuguksetüüpe on saadaval nii põrandale toetuvana kui ka rippsiinisüsteemiga.

Kõigile liugustele võib installeerida uksesulguri, mis väldib ukse põrkumist vastu seina, sulgudes sujuvalt ise.

firma, mis kannab sobivalt nime L-uks. See nimekuju on tuletatud sõnast „liuguks”, aga kõlab kui luksuslik, mugav ja kvaliteetne lahendus. Aprillis 2014 täitub firmal juba kümme reaalset tegevusaastat. Uksi toodetakse Keila lähistel Kulna külas ning tooteid jätkub nii koju kui ka ekspordiks Soome ja Rootsi. Kuna firma oli ka kehvadel majandusaastatel endiselt tõusuteel, tuleb tõdeda, et ajatakse õiget asja, panustades kvaliteetsete materjalide ja parimate tehnoloogiliste lahenduste kasutamisele.

Uksed, raamid, tüübid Olles Eesti suurim liugustetootja, kasutatakse liuguste sisudena laia valikut materjale, mida omavahel kombineerides saadakse just kliendi soovidest lähtuv tulemus. Ukse­ sisu ümbritsevad erinevates toonides alumiinium-, melamiin- või spoonplaadist raamid. Liuguksi toodetakse nii garderoobikappide ette kui ka tubade eraldajateks. Vaikuse ja vastu­pidavuse nimel kasutatakse kvaliteetseid üla- ja alarattaid, mis on varustatud kinniste kuullaagrite ja alasiinist väljahüppamist takistava vedru­mehhanismiga. Suurematel

Garderoobisüsteemid ja riiulid Lisaks liugustele valmistab L-uks garderoobide sisusid, klaasvaheseinu ja soovi korral liugustega samast

12

materjalist muud vajalikku mööblit. Garderoobiukse taga on riiulid häda­vajalikud, nendeks kasutatakse 18 ja 28 mm paksust melamiinplaati. Kuna eri paksusega materjalide toonid ühtivad, võib neid oma­vahel kombineerida. Toonivalik peaks rahuldama igat maitset. Plaatriiulitele on alternatiiviks korvriiulisüsteem või mõlema kombinatsioon.

Kui kodus on ruumi, et garde­ roob omaette toana lahendada, kombineeritakse selleks tava­ pärane riiuli­süsteem sahtlite, korvide ja muude furnituuridega. Populaarsust koguvad sahtlid, mille esipaneeli melamiin on kombineeritud klaasi või peegliga. Kõik sahtlid toimivad pehme sulgumisega siinidel, kuid saadaval on ka uudsed nn Push-to-open siinid.

Firmal L-uks kulub liuguste ja garderoobisüsteemide tootmiseks üldjuhul vaid 2–3 nädalat. Lisa­ lugemist garderoobide ja liuguste lahenduste kohta leiate kodulehelt www.l-uks.ee. Juhendite all on üle kolmekümne praktilise soovituse ja tähelepaneku garderoobisüsteemi loomiseks. Tellimusi saab esitada paljudes müügikohtades üle Eesti, leidke endale kodulehelt sobivaim!

Uus & huvitav AHJUDE TEHNILISED ANDMED Kaal (kg) Mõõdud (mm) Kasutegur (%)8 Soojasalvestus

KAMPAANIA AHJUD 2013

M 610 K 1485 L 680 S 480 4 100% – 4,9 h 50% –14,1 h 25% – 21,7 h 39,5

M+1 717 K 1805 L 680 S 480 85,2 100% – 5,7h 50% – 13 h 25% – 20,5h 40,2

Salvestatud energia (kWh) Suitsutoru Ø (mm) 150 150 Köetav ruum (m²) kuni 50 kuni 60 Ühendus korstnaga pealt, tagant, küljelt.

SALZBURG M

XL 1330 K 1650 L 1150 S 600 87,6 100% – 6,7h 50% – 10,6h 25% – 22,6h 87,2

XL+1 1672 K 2050 L 1150 S 600 88,6 100% – 6,9 h 50% – 10,4 h 25% – 21,7 h 88,6

150 kuni 80

150 kuni 90

SALZBURG M +1

2490 €

2780 €

2930 €

3298 €

SALZBURG XL

SALZBURG XL+1

4450 €

4999 € 5899 €

5236 €

Salong KAMINAKODA Tallinn: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977 Tartu: Tähe 127e (Xnord OÜ Kaminasalong), tel 5661 5954 kaminakoda@raidkivi.ee www.raidkivi.ee 13

Uus & huvitav

Muruum – kasepuit ja lustakas tekstiil Mitte ainult üks toode, vaid nutikas galerii – Muruumi lastetoakomplekt kombineerib kasevineerist mööblit ja mitut komplekti tekstiile, mida vahetades saab mööblile anda sootumaks uue näo. Lihtne.

Eestimaine. Lustakas.

Praktiline. Vajalik. Arendav.

S

isearhitekt ja Muruumi disainer Anu Vainomäe on kogunud kase­puidust mööbli projekteerimises ja tootmises kogemusi juba aastaid.

Kase­puit pole ainult halgudeks lõhutuna parim ahjukütteks, vaid oma kauni siidise pinna ja pea märkamatu süümustriga hästi töödeldav ja vastu­ pidav materjal, mis tõusis tisleritöökodades tavapärase männi­puidu kõrvale juba möödunud sajandil. Toonastest ajakirjadest võime lugeda, kuidas sisustusnõuandja Elli Aaslava soovitab meie mööblitootjatel eelistada just kodumaist kaske.

Varem on Anu Vainomäe kasutanud kaske täispuiduna, luues tugevaid, ajatuid ja elegantseid toole. Nüüd on ta jõudnud kasevineerini, leides ja avardades selle kasutusvõimalusi.

Vineer on ju ka Eesti tugev külg.

Meenutagem vaid meie mööblitootmise lipulaeva, Lutheri mööbli­tehast, kelle saja aasta tagused tooted on kasutuses ja au sees tänini. Osalt on ka toonased vineerdetailid eluga tänasesse päeva jõudnud. Nüüd on aga uued liimid ja tehnikad – täna­ päevane vineer on kulumiskindel, tugev ökoloogiline materjal, mis erinevalt täispuidust õhuniiskuse muutudes ei paisu ega kuiva kokku.

Anu Vainomäe disainitud kase­ vineerist lastemööbel Muruum kandideeris 2012. aasta disainipreemiale Bruno ja möödunud aastal Sise­ arhitektide Liidu aastapreemiale.

Erisuguse viimistlusega ja fantaasia­ rikkalt dekoreeritud, kuid sisuliselt ülilihtsaid komplekte võite vaadata praegu Isku esindussalongis. Peagi jõuavad need tooted müügile ka naaberriikide Iskudes.

Väljapanekul Iskus veendute laste­mööbli varieeritavuses ja võima-

põnevad tekstiillisandid loovad täiesti erinevaid muljeid, moodustades inspireerivaid temaatilisi komplekte. Pöörase taimornamendi ja värvi­ kooslusega Hipi annab edasi taltsutamatut elulusti. Soolase maiguga mereline Kapten on värske ja erk, peites eneses distsiplineeritud pidulikkust. Seikluslik Robinson on kindlasti matkasellide lemmik, naturaal-­ neutraalne Folk aga jätab toakasutajale kõik võimalused, et ise kasvõi iga päev uusi värvi­kooslusi luua.

Anu Vainomäe disainitud ja Eestis toodetav kasevineerist lastemööbel Muruum tuli müügile Isku ketti, jõudes peagi ka naaberriikide klientideni.

lusterohkuses. Sarja kuuluvad voodid, kapid, riiulid ja lauad, lisaks aksessuaarid – puuvillasest või linasest kangast katted kapiustele, mis kinnituvad ukse siseküljele takja­ribaga.

Tekstiilide valikuga saab terve toa ilmet tundmatuseni muuta. Vaadake kodulehelt (www.muruum.ee), kuidas ühe karkassi peal kasutatud

14

Firma tutvustab end nii: Muruum on lihtsus, terviklikkus, selgejoonelisus ja ajakohasus. Nutikas lahendus, kuidas vaid detaile muutes muutub tervik täiesti uueks – ühest legendist saab teine, teisest kolmas...

Saate ehk endagi lastele eestimaist kasemööblit lubada? Minge vaadake üle!

Uus & huvitav

Hea eeskuju ekraanilt Mida teha, kui lapsel on igav?

Kuidas õpetada last head halvast eristama?

Millal on emal-isal aega oma töödele-toimetustele?

Mis on välismaiste vägivaldsete multikate alternatiiv?

Meil on üks vastusevariant olemas. Eesti Ekspress annab esimest korda välja kogu eesti lastefilmide paremiku. Esindatud on Eesti parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, erinevad ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased. Nii on eraldi plaatidel Priit Pärna, Rein Raamatu ja Avo Paistiku filmid, eri aega­ de nuku- ja joonisfilmid, Lotte ja Ramses, Klaabu ja Miriam­, Nukitsamees, Arabella ja Kilplased, metsluiged ja Röövlirahnu Martin. Vanemad filmid tehakse sarja tarvis tehniliselt korda, mõni vajab vaid digiteerimist ja puhastamist, aga on ka neid, mis piltlikult öeldes tükkidest kokku tuleb kleepida. See on sari, mis peaks olema igas kodus, et tänastele täiskasvanutele tuttavaid emotsioone saaksid kogeda ka järeltulevad põlved.

Esimene DVD Avo Paistiku digitaalselt taastatud „Naksitrallidega” ilmub poodidesse 3. oktoobril ja on müügil 0,99 euro eest ühe nädala jooksul koos Eesti Ekspressiga. Seejärel ilmub juba järgmine DVD hinnaga 5,99 eurot.

Tervet sarja saab ka mugavalt koju tellida. Nii tulevad kõik filmid iga nädal postiga koju. Tellides enne 20. oktoobrit 2013, saad lisaks neli väärt kingitust: sarja avafilmi „Naksitrallid”, tasuta Partnerkaardi, Kaubamaja Lastemaailma 15% allhindlusega kupongi ja Tartu Mänguasjamuuseumi perepileti.

Info ja tellimine veebis film.ekspress.ee, e-postil film@ekspress.ee ja telefonil 680 4444.

www.deko.ee

15

PUHKUSEDISAIN

Pakett nr 1: Kilekasvuhoone oli peamine.

Rannarahva muuseum täidab Viimsi kultuurikeskuse rolli.

Pakett nr 4: Tsaariajal käidi jäätise­masinaga piknikul!

Pakett nr 2 ja nr 3: Kookonitega on looritatud esemed, mis olid vanasti puhkamise juures hädavajalikud.

Kuidas puhkasite?

Suvitajad on läbi aegade kogunenud mere äärde.

Kes, millal ja kuidas puhkas, hakkas huvitama Kadi Karist ja Liisi Taimret (MTÜ Majalugu). Tulemus – Rannarahva muuseumis ripub üllatavalt tihe ja vaimukas meeltepõhine näitus.

Muuseumipoest saate seda meeleolu ka kaasa võtta – näitusega koos ilmus Ruth Huimerinna koguteos, 2014. aasta märkmikkalender, kus ajastupilte saadavad Rein Paku vaimukad tähelepanekud.

Mäng alustab ja lõpetab: Suvitajate välimääraja.

Tundke ära ja tõstke portreed kirjeldustega kohakuti!

K

as kujutate endale ette, milline oli puhkaja sada aastat tagasi, milline sõjaeelse Eesti vabariigi ajal ja milline 70ndatel? Millise puhkaja mõõdu te ise välja annate, saate teada mängust „Puhkajate välimääraja”.

Näitus „Puhkusepakett minevikku” pakubki puhkusereise, aga mitte ruumis, vaid ajas! Ringi vaadates saate vastused küsimustele, mida te ehk ei oskaks esitadagi. Mida kandis seljas puhkaja sada aastat tagasi? Milline nägi välja tema jalutuskepp ja daami päevavari? Milliseid meelelahutusi korraldati enne sõda suvises Pärnus?

Kui palju maksis muda- ja kui palju raba­vann? Kui palju on suplemise põhitõed ja -moed sajandi jooksul muutnud? Mis on suvitusmaks? Millises Haapsalu kohvikus olid suurimad koogid? Aga parimad?

Viimsi Rannarahva muuseumi mahukas Rootsi punane hoone ehitati aastal 1924 koolimajaks. Seal ootab­nüüd külastajaid aegruumiline panoraam, milles sisaldub neli paketti.

Esimene pakett viib teid nõuka-­aega.

Sealne lustakas ja äratundmisrõõmu pakkuv suvilakeskkond kogunes kokku lahkete inimeste abil Ranna­rahva muuseumi kogumiskampaania korras.

Spordisaali jõudes võtab teid vastu lae all rippuv hiiglaslik sõjaeelse Ees16

ti aegne kaart. Selle küljest rippuvad „postkaardid” kutsuvad tollaste populaarseimate suvituspaikade juurde. On huvitav avastada, et mõned paigad on kuumad tänini, mõned aga ununenud.

Teine pakett viib vasakule, kus avaneb glamuurse kuursaali pano­ raam, luues ajastutruu miljöö. Suurtelt autentsetelt fotodelt vaatavad vastu puhkajad omas keskkonnas. Nende keskel ripuvad romantilistes turvakookonites Eesti muuseumidest kokku otsitud haruldused – puhkusega seotud esemed. Lisameeleolu loovad ruumis vabalt rippuvad „jutumullid”, peal katkendid tolleaegsetest puhkusemälestustest.

Kolmandas paketis lubatud rannatalu suvitusõhkkond jääb kaardist paremale. Ka kahe sõja vahel armastati pageda lihtsale taluverandale vaikust ja rahu otsima.

Neljas pakett viib romantilisse suve­mõisa, kus elegantne härrasrahvas käis sooja ilma ja loodust nautimas. Iga pilt jutustab loo, samuti iga ese. Suurendatud fotodelt tulevad esile täiesti ootamatud detailid, mida pole veel keegi õigupoolest näinud, sest fotod on olnud väheldased ja juba ammu arhiivis tukkunud. Nüüd kangastub terase vaataja pilgu ees elulaad, mis oli juba ammu ajaloo pärl­valgesse tolmu mattunud...

Anneliis Aunapuu

Uus & huvitav

KAMIN SALVESTAMA!?

Süütate tule ja kamin annab kohe sooja, tule kustudes jahtub aga kiiresti. Selle põhjuseks on kaminal puuduv soojasalvestusvõime, mistõttu läheb suurem osa sooja korstnasse.

Sisse peaks vaatama ka õhurestiavadest, veendumaks, et kamina soojakapist ei paista ilma fooliumita villa.

Juhul kui seda näha on, peate kindlasti mõtlema kamina ümberehitamisele, sest iga kütmisega lendleb tuppa villakiude, mida inimene endale sisse hingab. Ja see on ka põhjus, miks selline tehnoloogia Kesk-Euroopas juba keelatud on.

TANU UUTELE TEHNOLOOGIATELE ON

Selleks tuleb kamin lahti võtta, kuid üldjuhul piisab ainult soojakapi lammutamisest. Pärast seda saab kaminasüdamiku kohale paigaldada soojasalvestavad moodulid (CMA moodulid). Uue soojakapi ehitamisel kasutame soojasalvestavat plaati (CPA plaati). Sellega saavutame kaminal pea 90% kasuteguri ja 8–12tunnise salvestusaja ning seda kahe koldetäie (7+7 kg) kuivade puudega kütmise korral.

Lühikese põlemisaja (1–2 tunni) jooksul koldes toodetud väga suur hulk energiat juhitakse otse läbi soojasalvestavate moodulite, mis selle enne korstnasse suundumist salvestab. Suitsugaasid jahutatakse temperatuurini suurusjärgus 130– 200 kraadi, soojasalvestavates moodulites olev soojus aga kiiratakse välja pika aja (8–12 tunni) jooksul. Tänu sellele suureneb kamina võimsus 30–40 kW-ni.

WWW.KOLTSIKAMINAD.EE 17

Uus & huvitav

Net Effect – kalavõrgust plaatvaibaks Plaatvaibatehas Interface lõi käed väikeste kaluriküladega, et kokku osta merd risustavad vanad kalavõrgud ja töödelda need ümber vaibalõngaks. Merre jäänud võrkudes hukkub mõttetult tuhandeid kalu, mistõttu on alustatud laiaulatuslikku puhastusaktsiooni. Võrke kogudes saavad kalurid lisasissetuleku, aga Interface uue inspireeriva tooteseeria Net Effect.

Võrgukiud värvitakse mere­ toonidesse, uue vaiba struktuur matkib lainemustreid. Nagu kõik Interface’i plaatvaibad, sobib ka Net Effect nii äriruumi kui ka koju.

Lisa: www.tekero.ee

Valgus sõlmes Pole veel valgusvõlur Ingo Maureri püssirohi märjaks läinud, ikka tõmbab tema disain tähelepanu. Kahtlustan, et valgusti Sõlm tarvis on ta käinud inspiratsiooni saamas ka Tallinna Stockmannis... Sõlmi jätkub nii põrandale kui ka laua peale, jalaga ja ilma.

Põrandalt üles!

Pariisi disainipäevadel rabas publikut vaibakollektsioon, mis rebis lahti kahemõõtmelisusest, püüdes ühendada seina ja põrandat, loodust ja arhitektuuri. Disainigrupi Fabrica uus ja fantaasiarikas vaiba­kollektsioon sündis koostöös suure käsitöö- ja kootud vaipade tootjaga Tai Ping. Pildil on „Foliage”, elusat sammalt meenutav seinale kerkiv vaip – täistabamus ajal, mil vertikaalhaljastus hoogsalt populaarsust kogub.

Aed metropolis Linnaelanik, kel tuba pisike ja aeda pole, saab nüüd tellida endale postiga tillukese inspireeriva linna-­aia, mis näebki välja nagu pisike aed papist linnas. Erinevate nägudega linna-aedu, lisaks teisi papist ja paberõhukesest metallist

kokkupandavaid makettehitisi (elagu programmeeritud laserlõikus!) pakub firma Postgarden koostöös maketi­firmaga Finch & Fouracre.

Ideaalne ka kingituseks!

Vaadake: www.postcarden.com

Florensis Kandilisusest on lõplikult kaugenenud ka Artemide, tellides taas valgustidisaini suurelt sujuva­ joonemehelt Ross Lovegrovelt.

Valgusti Florensis, mis lille asemel meenutab pigem futuristlikku tehnopunga, suunab valguse lakke, kuid vormi orgaaniliste soonte ja õõnsuste kaudu kumab seda pehmelt ka ümbrusesse.

Timmitav LED-valgus lubab ruumis meeleolu vahetada.

18

Uus & huvitav

19

Uus & huvitav Axor Starck Classic 1994

Axor Water Dream viib unistusi ellu Axor on segistibränd, mis pidevalt kombib oma liivakasti piire, töötades julgelt mõtlevate disainibüroodega üle maailma. Mäletate, kuidas Axor raputas segistimaailma aastal 1994, käies välja Philippe Starcki üliminimalistliku vormi ja maa­ilma esimese joystick-­mudeli,

Hansgrohe juht Philippe Grohe põrutavat uudist – Axori toote­perre on lisandunud iseäralikud lapsukesed, sündinud disainibüroodes Front ja Nendo. Asi sai taas alguse Axori ettepanekust mõtestada ümber dušš kui selline. Tulemused on rabavad.

millest on praeguseks saanud Axor Starck Classic? Hiljem on üllatavate uuendustega lagedale tulnud Antonio Citterio, Jean-Marie Massaud, Patricia Urquiola ja vennad Bouroullecid.

Mõned päevad tagasi Bolognas avatud Cersaie messil esitles

Alati naerused mehed Philippe Grohe ja Oki Sato naudivad uue hübriidtoote pakutavaid emotsioone.

Axor Water Dream by Nendo Teise uhiuue Vesiunistuse lõi lustakas disainer Oki Sato büroost Nendo (Tokyo-Milano). Tema lasi mängeldes tähendustel ja põhimõtetel kunstipäraselt põimuda ning mõtles end vannitoast välja.

Nii sündis lambivarju ja dušiotsiku hübriid. Karjuv vastuolu elektri ja vee vahel lisab aga sellele ühendusele ohtlikku võlu. Tegelikkuses väljub vesi valgusallikast eemalt, elekter (ohutu ja madala­ pingeline) on veest täiesti eraldatud – see on kui põlev latern vihma­sajus. Axori juht, alati riskivalmis Philippe Grohe näeb asja nii: „Valguse ja vee kohtumine on vabastatud ruumilistest barjääridest: see, mis tavaliselt toimub eraldi ruumides – lambi all loetakse elutoas ja dušši võetakse vannitoas –, on siin kättesaadav ruumipiiranguteta.”

Axor Water Dream by Nendo

Axor Water Dream by Front Nii võib juhtuda, kui paluda kolmel karismaatilisel kaunitaril disainida uus dušiotsik! Rootsi kolmik Sofia Langerkvist, Charlotte von der Lancken ja Anna Lindgren (disainibüroo Front) otsustas läheneda asjale päris algusest, nagu Axoril kombeks on olnud.

Niisiis, tüdrukud mõtlesid vee teekonnale, kuidas see peab „tulest, veest ja vasktorudest” läbi pugema, enne kui meie vanni­ tuppa jõuab. Nad otsustasid, et vähim, mis me austusest vee vastu teha saame, on tuua kasvõi osa sellest teekonnast nähtavale. Vasksete torude, põlvede ja ventiilide rägastik ning arhe­ tüüpne dušiAxor Water Dream by Front sõel – see on rootslannade mudel Front.

Võtke või jätke, aga segistimaailmas on taas püstitatud üks verstapost.

Dušiotsiku Axor Water Dream keskel seisab Front: Anna Lindgren, Charlotte von der Lancken ja Sofia Langerkvist.

20

Uus & huvitav

21

Uus & huvitav

Axor Bouroullec – vabadus kuubis Disaineritest vennad Bouroullecid, üdini täis prantslaslikku isepäisust ja loomingulisust, on Axorile loonud komplekti vannitoasisustust, milles avaldub veelgi rohkem mõttevabadust, kui seni. Ja sari on rikkalik: segistid, vann, valamu, peeglid, aksessuaarid... Kõike seda saadab loosung „Feel free to compose” – komponeeri vabalt.

Nii vann kui ka valamu pole ainult üks kauss, vaid koosneb kolmest astmeliselt tõusvast kausist, meenutades aasiapärast serviisi. Nende kõrvale (sisse ja peale) saab segistit ja selle nuppe ühendada mitmel moel, paremale ja vasakule, kõrvuti nuppudega või mitte. Kõlab veidralt, kuid Axor võimaldab seda. Vabadus kujundada. „Kasutaja otsustab!” kõlab vendade moto.

Raindance 2014

Hansgrohe Raindance 10 Dušiotsiku Raindance kui kodustatud vihmapilve loomisest sai kümme aastat. Revolutsioonilise lahenduse, mis tõi pöörde koduste vee­ protseduuride ajalukku, autor on Tom Schönherr (Phoenix Design), kes on kujundanud kogu Hansgrohe mudelipargi. Nende kümne aasta jooksul on loodud palju edasiarendusi, otsik on laienenud, siis kandiliseks läinud, kuid kannab endiselt uhkelt oma nime. Sellel on maailmas tohutult kopeerijaid, kuid õige Raindance’i perekonna liige on endiselt äratuntav oma emotsionaalse disainikeele, puhta vormi, pihustiketta ja lühikese ergo­noomilise varre harmooniliste proportsioonide poolest.

Palju õnne sünnipäevaks!

Raindance 2004

Veel kandilisem Ilmselt pole vannitubade disaini lihtsusta­ mises maksimumini veel jõutud – nii on hispaanlaste Cosmic toonud turule sani­ taarseadmete perekonna Fancy, mille hulka kuulub kõige kandilisem WC-pott ja tillukesem nurgavalamu.

Vaadake lisa: www.icosmic.com

Tuunikala on veesõber Vannitoakeraamika nägu on taas orgaanilise voolujoonelisuse poole suunatud. Eesminejaks on Alessi juhitav vannitoadisainile pühendunud IlBagnoAlessi One, mille tooted sünnivad Šveitsi firma Laufen (keraamika + mööbel) ja soomlaste segistifirma Oras koostöös.

Pehme­vormiline, Stefano Giovannoni disainitud 2010. aasta kollektsioon tõigi trendidesse pöörde. Sulnis valamukomplekt Tuna (tuunikala) on kujunenud kollektsiooni krooniks.

22

Uus & huvitav

Targad segistid Sinu kodus

Oras Cubista 2814F

Oras Electra 6150F

Oras Electra 6331F

Oras Optima 1714F

Il Bagno Alessi One by Oras 8514F

Orase targad segistid Sinu kodus – säästavad vett, energiat ja seeläbi raha. Segistit puudutamata saate alati täpselt vajaliku koguse soovitud temperatuuriga vett – mugav, hügieeniline ja säästlik. Turvaline ka lastele ja eakatele. Pakume nägusat Uus soodne tark kodusegisti Oras Optima 1714F Disainer: Kirsi Svärd

segistivalikut igasse kodusesse interjööri.

Meie kodulehelt www.oras.com leiate lisainfot ja ka lõbusad lühifilmid, milles tähtedeks Orase Targad Segistid.

23

KINNISVARA

Linnad on tihenemas ja hinnad ühtlustumas kondade kinnisvaraturud. Ülimalt populaarsed olid ostjate seas puit­ asumid, Kassisaba ja Kalamaja. Viimane on saanud noorte ja kultuuri­ inimeste lemmikpaigaks. Seal on linna parimad kohvikud, Kultuurikatel ja Lennusadam. Endisesse tehasehoonesse rajatakse uus Kunstiakadeemia. Kalamaja on hakatud hellitavalt kutsuma uueks Kadrioruks.

Piirkonnal on ülimalt hea perspektiiv, mere- ja kesklinnalähedus, kaunis arhitektuur ja pargid.

Sel aastal on Tallinna elamispindade turg kõige aktiivsem magalates, ühe- ja kahetoaliste hind on tõusnud poole aastaga pea kolmandiku ja alla tuhandeeurose ruutmeetrihinnaga väikest korterit enam ei leia. Nii see tõusukõver Tallinna eri piirkondades keerutab, lükates turuhinnale jalgu jäävad objektid suure nõudluse tõttu uuele tasemele ning pidurdades hinnatõusu piirkondades, kus tase, aga ka uute korterite hulk ja kogupakkumiste arv on jõudsalt kasvanud.

Jaanus Laugus Uus Maa juhatuse esimees

Maailma majandusfoon on endiselt heitlik ja ettearvamatu, Euroopa on kriisist taastumas. Kas kasutusele võetud meetmed aitavad või pigem halvavad majandust pikas perspektiivis veelgi, pole selge.

K

õige selle juures on Eestil läinud hästi. Meie majandus on pärast kriisi kenasti kosunud. Oleme muutunud targemaks, tasakaalukamaks ja leidlikumaks. Oleme Euroopa mõistes eeskujulik riik, kus majandusnäitajad on head ning poliitiline olukord ja legaalsüsteem stabiilne. Kõik see annab kindlust investoritele, paigutamaks oma raha Eestisse, samuti julgust investeerida siinsesse kinnisvarasse kas uue kodu või lihtsalt tulusa rahapaigutusena.

V i i m a s e d aas tad on Ee s ti kinnisvara­turg näidanud tõusu. Oleme lähenemas tasemele, mis kehtis buumi ajal. Minevik on õpetanud, et iga järgnev hinnatõusulaine on kinnis­ varasektoris kõrgem kui kõik eelmised, mis annab veendumuse ennustada, et tõusuruumi on veel. Seda vähemasti Eesti suuremates linnades või kohtades, kus inimestel on tööd või põhjust looduskauniduse tõttu vara osta.

Tallinnas kerkisid 2012. aastal kõige enam kesklinnalähedaste piir24

Julgen ennustada ridamajade ja odavamate eramute turu aktiveerumist. Olukorras, kus kesklinnalähedastes uusarendustes on suurte korterite hinnad jõudmas 200 000 euro­ ni, kaalub iga pere kindlasti taas, kas mitte osta sama raha eest pigem ridavõi paarismaja. Uued eramupiirkonnad peaksid kerkima väljaarenenud keskkondadesse ja suutma hinna poolest konkureerida korteritega suuremates uusarendustes.

Tänasel kinnisvaraturul on vaja kogemusi ja teadmisi, et arendajana toime tulla. Ehitusloa saamine korter­maja ehituseks ei tähenda enam lotovõitu. Projektid vajavad põhjalikku analüüsi ja turu tundmist.

Vaja on pikka ja rahulikku meelt.

Kinnisvara eeldab spetsialiseerumist. Iga Eesti piirkonda ja valdkonda tuleb vaadata kohalikust vaate­vinklist. Parimad piirkondlikud kinnis­varaasjatundjad tegutsevadki samas keskuses.

Uus & huvitav

SISSEKOLIMISEKS VALMIS !

Valmis kahekorruselised, hea planeeringuga ja hubased korterelamud Tohu 6 ja Tohu 8 Pirita-Kosel, Maarjamäel. Asukoht rohelises piirkonnas, vähese liiklusega tänaval, valdavalt eramutega hoonestatud piirkonnas. lga korteri juurde kuulub rõdu või terrass.

Poole aasta pärast on valmis järgmise kahekorruselise kortermaja, Tohu 10 korterid.

COLONNA KINNISVARA

ÜÜRILE ANDA ERINEVA SUURUSEGA ÄRI- JA KAUBANDUSPINNAD Vilj andi s , Võ r u s, T a r t us, K ohtla-Järvel, Talli n n a s, Pä r n u s .

L a o - j a tööst usp i nna d Ta l li n n a s ü l e 2 5 0 0 m ² Tel: + 372 5107969 25

VANA KODU

Maia Daljajev, Arco Vara vahendusbüroode juht

Huvi renoveerimise vastu kasvab Toivo Tammik, arhitektuuribüroo Ansambel arhitekt Restaureerimise ja renoveerimise kursused on positiivne nähtus. Need annavad üld­haridust, muudavad kinnisvara­omanikke tundlikumaks ja korrastavad väärtushinnanguid, sest vanade asjade kordategemine on üldjuhul kallim kui uute ostmine.

Siiski ei ole renoveeritud majad kunagi sama ökonoomsed ja soojapidavad kui uued, energia­säästumeetmete järgi ehitatud.

Arvan, et välja on kujunenud kindel huviliste ring, kes renoveerimiskoolitustel käivad, ja enamasti piirdub tulemus Nõmme või mõne muu maja parendamisega. Suuremates linnades üht-teist juba toimub ja on leida hästi renoveeritud hooneid. Väikestes kohtades on huvi vähe, sest rahvas on vaene ja üldine aktiivsus madal.

Rahastamisel on ka suured käärid. Muinsuskaitseamet ei luba soojustuseks tihti kasutada midagi, isegi mitte imeõhukest materjali, KredEX käsib aga toetusraha saamiseks maja soojustada. Seetõttu jääb renoveerimine ikkagi teatud seltskonna kalliks lõbuks.

Moodne massikultuur tähtsustab nägemismeele üle: uus on ilus, sile, esteetiline. Kiirvalik tehakse plastakende kasuks ja aus puusepatöö kaob risuhunnikusse. Renoveerimine annab võimaluse ka teistele meeltele. Kes selleks valmis on, võiks oma maja või mööbli kallal vaeva näha. Tasub ära, kusjuures väiksemaid töid saab ka ise teha.

Majaomanikud õpivad esivanemate töövõtteid, kuid riigi rahaline toetus jääb kõige väärtusliku säilitamiseks napiks.

N

ii muinsuskaitseamet kui ka Eesti vabaõhumuuseum on täheldanud huvi kasvu renoveerimise vastu. „Huvi on pidevalt tõusnud ning toetusetaotlusi laekub igal aastal üha rohkem, kõiki neid ei olegi võimalik rahuldada,” tõdes muinsus­kaitseameti avalike ja välissuhete nõunik Margit Pulk.

Muinsuskaitseameti hinnangul pakuvad häid koolitusi säästva renoveerimise infokeskused, OÜ Säästvad Ehituslahendused jt. Lisaks korraldab Eesti vabaõhumuuseum lühikursusi ja õpitubasid, kus õpetatakse peamiselt aknaid renoveerima ja maju soojustama. „Need on tööd, mida inimesed ise teha suudavad ning mille puhul vanad tehnikad nägusa tulemuse annavad,” selgitas vabaõhumuu-

ne kordategemiseks raha. Praegu uusi toetusi tulekul pole, kuid tõenäoliselt jätkab muinsuskaitseamet 2014. aastal toetuste andmist pühakodade ja mõisakoolide programmidest. Lisaks toetatakse ajaloo- ja arheo­loogiamälestiste hooldustöid.

Riikliku toetuse eelduseks on hoone asumine muinsuskaitsealal. Üksiku hoone kaitse alla võtmist saavad kohaliku omavalitsuse ja muinsuskaitseametnike kõrval taotleda nii hoone eraisikust kui ka juriidilisest isikust omanikud, valdajad või kasutajad. Toetuse saamiseks tuleb täita taotlus ning lisada sellele planeeritava töö hinnapakkumised.

Samas, isegi riigi toel ei saa vanas majas teha kõike, vaid eelkõige avariilisi töid, näiteks paigaldada valve-

Riikliku toetuse eelduseks on hoone asumine muinsuskaitsealal või mälestiste registris. seumi maa-arhitektuuri­programmi juht Elo Lutsepp. Lisaks õpetatakse siseviimistlus­tehnikaid ja paekivimüüri ladumist, varem on toimunud palkehituse, laastu- ja rookatuse ning kiviaia tegemise kursused.

Renoveerimisteemalistes listides reklaamitakse aeg-ajalt ka reheahjude ning muude küttekollete parandamise või ehitamise kursusi.

Vana maja omanikule on sageli võtmeküsimuseks, kust saada hoo-

signalisatsiooni, konserveerida või optimaalseid säilitustingimusi luua.

2014. aasta toetuste taotluste esitamise tähtaeg on 30.09.13 Alates 01.10 saab esitada toetusetaotlusi juba 2015. aastaks, seda nüüd ka elektroonselt – register.muinas.ee.

Muinsus­kaitseamet saadab taotlejale vastuse 45 päeva jooksul tähtaja lõpust, st pärast eelarve kinnitamist kultuuriministeeriumis.

26

Kaitsealune maja – häda ja viletsus või kullaauk?

Kui kaitsealuse maja omanik tahab talle üle jõu käivat või elukohast kaugel asuvat kinnistut müüa, sõltub hind otseselt sellest, kui palju saab ostja maja oma äranägemise järgi kasutada. Äkki polegi keegi nõus muinsuskaitse pärssivate ettekirjutuste tõttu seda soetama.

Kui muinsuskaitse all olev maja aga siiski korda tehakse ja hiljem eraldi korteritena maha müüakse, on selle väärtus ja hind teiste samalaadsete korteritega võrreldes oluliselt kõrgem, juba ainuüksi renoveerimisel kasutatud kvaliteetsemate materjalide pärast.

Laias laastus jagunevad vanade majade ostjad kaheks. Ühed tahaks kohe kõike muuta ja lammutada, kuid neist ei saagi lõpuks asja, kuna seda ei tohi. Teised, maksujõuline osa, hindavad aga vana ja väärikat sedavõrd, et on valmis matma majja nii oma aega kui ka raha.

Elo Lutsepp, Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri programmi juht Kui palju Eestis vanu maa­ maju säilinud on, pole teada, samuti pole ühest määratlust, mida vanaks pidada.

Umbes seitsme aasta eest oli paanika, et rehemajad kaovad Eesti maastikult. Praeguseks on meil andmed 900– 1000 rehemaja kohta ja arvan, et neid võib olla alles isegi kuni 3000. Ega ainult rehemaja pole väärtuslik, vaid ka vanad lahusmajad, valla- ja kooli­ majad, meiereid ning muud hooned.

Millest võiks alustada? Kõigepealt katus ja vundament korda, alles siis sisetööd.

Vaba­õhumuuseum aitab leida arhitekti ja projekteerija.

Rehemaja omanik saab vabaõhumuuseumilt nõu tasuta, teistele majaomanikele kehtib hinnakiri. Nõu võib saada ka säästva renoveerimise infokeskustest.

Arvan, et eraomanikel pole lähiaastail renoveerimistoetusele lootust. KredEX toetas ühes voorus eramajade renoveerimist, kuid enam mitte. Osav taotlusekirjutaja võib küsida toetust Euroopa Liidu LEADER-programmist, kui annab poole oma majast külaseltsi kasutusse.

Uus & huvitav

Uued korterid vanalinnas ja ajaloohõngune restoran üliharuldases soolaaidas

Korterid Sauna 10 40 aastat ajaloolisi hooneid ümber projekteerinud arhitekti Tiina Lin­ na sõnul muudab need uued korterid eriliseks asukoht vanalinna vaik­ ses ja soojas siseõues, kus hommikuti hõljub magus värskete saiakeste lõhn. Paremat kätt, ridamaja tüüpi ehitises on kolm läbi kolme korruse ulatuvat korterit pindalaga 105–110 m2 ja keldriruum. Hoovi vasak­ poolses osas asub omaette kahetasandiline korter-stuudio pindalaga 56 m2. Kõik neli korterit omavad eraldi sissepääsu. Keldrikorrusel asuva ühissaali võivad elanikud kujundada kas spordi­, harrastus­ või peoruumiks. Igal korteril on suletud sisehoovi poole oma rõdu.

Siseviimistlus luuakse ostja maitse ja soovide järgi. Sauna 10 rida­ elamud on ka ideaalne investeering üürikorteriteks, sest Tallinnas peatub palju ärieliiti, kes pikema ärireisi ajal peatuks pigem vana­ linna külaliskorteris kui hotellis.

Vaikses Sauna 10 sisehoovis Viru, Väike-Karja, Sauna ja Müürivahe tänavate vahel ootab elanikke kolm uut korterit ja väike hoovimajake, restoranipidajat aga kõrval asuv vana soolaait, mille ruumid ulatuvad läbi nelja korruse.

M

uinsuskaitseameti valv­ sa pilgu all projekteeri­ tud uusehitised valmisid Sauna kvartalis mullu, kui lõppe­ sid ka 14 kuud kestnud restauree­ rimistööd soolaaidas. HR Restau­ raator OÜ restaureerimistööde juht Margus Ojamäe nimetab seda hin­ gele tehtud tööks. Hoonekasutus­ otstarbe muutmisel säilitati ja tehti seega korda kõik vana aida kultuuri­ väärtuslikud detailid.

U N E S C O m a a i l m apä r a nd i nimekirja kuuluva aidakompleksi ajalugu ulatub tagasi vähemalt 13.– 14. sajandisse. Viimasel kahel sa­ jandil elamuks kohandamise käi­ gus kaotas enamik vanalinna aita­ dest paraku oma tüüpilise ilme ja konstruktsioonid. Sauna 10 aidad on ehedana säilinud vaid tänu sel­ lele, et varasematest ümberehitus­ projektidest ükski ei realiseerunud.

1999. aastal toimusid sisehoo­ vis täiemahulised arheoloogilised kaevamised. Viimased väliuurin­

gud ja arheoloogilised kaevamised leidsid veel aset rekonstrueerimi­ se ajal. Projekteerimisprotsess kes­ tis kokku üle kümne aasta. Mäleta­ tavasti plaaniti Sauna 10 sisehoovi 1990. aastate lõpus Baskini teatrit.

Seejärel kavandati kunstnikele Ka­ tariina käigu sarnast hoovi, kus nad saaksid suurte klaasakendega varus­ tatud esimesel korrusel oma kaupa müüa. Kõrgematel korrustel oleksid olnud ateljeed või elamispinnad.

Tiina Linna, arhitekt Sauna 10 on mulle eriline seetõt­ tu, et aida restoraniks kohanda­ mise kõrval tuli vanalinna hoo­ vi ehitada midagi täiesti uut, mis sarnaneks enne väljakaevamisi lammutatud ehitistega. Aidahoo­ ne tuli restaureerida vanas gaba­ riidis ja võimalikult ehedalt, uus aga ei tohtinud vana kõrval mõju­ le pääseda ega seda kahjustada.

Lähtusin ridamaja kavandami­

Sauna 10 eluruumide müügiinfo: Aivar Kaljulaid, 564 0565, aivar.kaljulaid@arcovara.ee Anna Roostar, 5660 2024, anna.roostar@arcovara.ee Sauna 10 restorani rendiinfo: Aivar Kaljulaid, 564 0565, aivar.kaljulaid@arcovara.ee Enn Kaunismäe, 501 7720, enn.kaunismae@arcovara.ee

Restoranikompleks

Margus Ojamäe, restauraator ja ehitaja Sauna tänava objekti peamine eripära on hoone vanus. Säi­ linud vanimad müüriosad ula­ tuvad 15. sajandisse. Asukoha tõttu oli ehitamisel palju pii­ ranguid alates tänava sulgemi­ sest, ehitusmehhanismide ka­ sutamisest kuni muinsuskaitse lubatud töövõtete ja materjali­ deni välja.

Kui töödega alustasime, oli vana aidahoone keldris pool meetrit vett, aknaid­uksi ja vahe lagesid ei olnud. Hoovis laiutas kümne aasta eest kae­ vatud auk, kus kasvasid 12 cm läbimõõduga puud. Kogu selle augu täitmine, keldri tühjenda­ mine ja vajaliku ehitusmaterja­ li kohaletoomine oli päris suur peavalu. Pidime ehitus­ ja res­

sel 1950. aasta inventariseerimis­ joonistest ja fotodest, kus paistis kõrge kaubaväravatega kolme­ osaline kuur. Ridamaja sai kelp­ katuse ja kolmekorruselised kor­ terid. Väike hoovimaja tuli täpselt samasugune kui palkmaja, mis oli seal enne väljakaevamisi.

Väljakaevamistest jäänud augu võtsime kasutusele ridaelamu ja hoovimajakese ühise saalina.

Kuna Sauna 10 asub Tallinna vanalinna südames, Viru, Sau­ na ja Müürivahe tänavate vahe­ lisel alal, on selle asukoht eri­ ti soodus toitlustus­ ja meele­ lahutusettevõtetele.

Sauna 10 on restorani jaoks ideaalne. Neljal korrusel on u 663 m2 pinda. Võlvlagedega keldrisse sobiks õllesaal, üles kahetasapinnaline à la carte res­ toran ja neljanda korruse ka­ tusekorterisse vinoteek. Kokku mahutaksid ruumid 75–100 kü­ lastajat.

Restoran on viimistletud, val­ mis sissekolimiseks. Sisehoovi all keldris asub köök ning lao- ja abiruumid pindalaga u 300 m 2.

Toiduainete vastuvõtmiseks ja toitude serveerimiseks on pai­

taureerimistööde tõttu kordu­ valt ka Sauna tänava sulgema, mis oli väga kallis.

Kraanat ega ehitusmeh­ hanisme kasutada ei saanud, sestap tuli kõik betoondetai­ lid teha käsitsi. Puidust talasid on mõnes kohas plommitud.

Samuti on uued aknad ja uk­ sed valmistatud tappidega na­ gu vanasti. Vanad paemüürid ja restoraniosa puitdetailid on puhastatud liivapritsi meetodil, kuid spetsiaalse säästliku puru­ ga. Päästeameti nõudel on va­ na puit kaetud tulekaitselakiga.

Selleks et niiskus enam keldris­ se ei pääseks, on see nüüd kor­ ralikult isoleeritud, põranda all on drenaaž ja pump juhib pin­ nasest koguneva vee välja.

27

galdatud kaubaliftid­tõstukid.

Ruumide valgustid, sanitaarteh­ nika ja plaadid valis tuntud sise­ arhitekt Maile Grünberg.

Uus & huvitav

28

Uus & huvitav

ENERGIASÄÄSTLIK KODU KEILA ROHELUSES A

en er gia kla ss

Müüa uued ridaelamuboksid.

Info: www.pargi38.ee Kontakt: 522 5064

KÜSI MEILT SOODSAT LAENUPAKKUMIST!

29

Müügihind: 170 000 ¤ Kuumakse: 675 ¤ kuus

Hind al 1335 ¤/m2 Laenu tähtaeg: 20 aastat Omafinantseering: 25%

UUS KODU

Siidisaba 10

Männipargi maja

Paldiski mnt 5/7

Kvaliteetne kodu igale maitsele Koduehitus Eestis kogub taas hoogu. Kui paar aastat tagasi arendas YIT Kodu korterelamu projekte peamiselt Mustamäel ja Kalamajas, siis tänaseks on taaskäivitatud tegevus ka kesklinnas ja Kristiines.

Lisaks ehitatakse uut kortermaja Eesti suvepealinna Pärnusse, Mai-Papiniidu kvartalisse.

YIT Kodu on YIT Ehituse kauba­märk, mille all kavandatakse uusi elukeskkondi, projekteeritakse ja ehitatakse eluhooneid, pakutakse sise­ kujunduse baaslahendusi ning aidatakse kõigiti uue kodu soetajaid.

Kogu info YIT Kodu projektide kohta leiab aadressil www.yitkodu.ee.

AS YIT Ehitus Pärnu mnt 102c, Tallinn tel 665 2100

2013.

aasta kolm kvartalit on olnud YIT Ehituse jaoks väga tegusad. Mullu alustatud arendustest on lõpetamisel Mäepealse 28 korterelamu projekt Mustamäel, kus on saadaval vaid viimased korterid. Samas jätkub Mäepealse piirkonna arendamine – järgmise aasta suveks valmib uus korter­ elamu Mäepealse 18. Uue maja korterid tulevad meeldivalt avarad ja valgusküllased. Alates 2006. aastast on YIT Kodu Mäepealsele ehitanud juba seitse korterelamut.

Teises Mustamäe servas, vaikses ja rohelises kandis aadressil Ehitajate tee 68a valmis septembris uus korterelamu – Männipargi maja.

Seda on kliendid nimetanud Nõmmeks Mustamäel – igast aknast avaneb vaade ümbritsevatele kõrgetele puudele, kodusoojust lisab siseviimistluses kasutatud puit ning akende puitalumiiniumraamid.

Männipargi maja pidulik avamine toimus 8. septembril ja hoolimata samal päeval Tallinnas aset leidnud mitmest üritusest oli huvi maja vastu väga suur. Kolme tunni jooksul külastas hoonet ligikaudu 250 inimest.

Avaüritusel sai tutvuda maja, näidiskorteri ja InDome nutikodu lahendustega, küsida nõu ehitus­insenerilt ja sisekujundajalt ning proovida

Toyota uudismudeleid. Avamise puhul on valitud korteritele kehtestatud erihinnad. Kodu­huvilistel tuleks kiirustada, sest need hinnad kehtivad vaid 8. oktoobrini broneeritud korteritele.

Kesklinnas alustas YIT Kodu eksklusiivse korterelamu arendust.

Asukoht Paldiski mnt 5/7 on väga atraktiivne, Toompea vahetusse lähedusse kerkiva hoone elanike jaoks on käepärast kõik kesklinna ja vanalinna hüved. Korterelamukompleks paistab ümbruskonnas silma maitseka arhitektuuriga – telliskivimustriga tume fassaad annab väärika ilme, samas kui rõdude õhulised klaaspiirded ja miniatuursed Prantsuse rõdud lisavad luksuslikku elegantsi. Projekti tänavapoolne maja ehitatakse olemasoleva naabermajaga kokku, nii et hoonete sisehoovi tekib mõnus, linnamelust isoleeritud keskkond.

YIT Kodu kõige värskem projekt on Siidisaba 10 korterelamu, mis kerkib Kristiine linnaosa rahulikku ja rohelisse piirkonda. Tänu madalale hoonestusele mõjub see linnaosa harmooniliselt ja koduselt. Ka ehitatav korterelamu on väga privaatne. Maja on visuaalselt jagatud kaheks hooneks, mida ühendab soklikorrus – sinna on planeeritud parki30

miskohad ning katusele avarad terrassid. Hoones on kokku 22 kahekuni neljatoalist korterit ja see valmib järgmise aasta sügiseks.

Tegevust jätkatakse ka Kala­ majas paikneval Vibu tänaval – lähi­kuudel valmivate Vibu 14, 16, 18 korterelamute naabruses alustatakse Hoburaua maja ehitust. Kalamaja kant muutub üha populaarsemaks, see on ideaalne elupaik rahu ja looduse lähedust hindavatele inimestele, kes samas ei soovi olla ära lõigatud kesklinnaelust.

Elamuarenduses on YIT Ehitus kogemusi kogunud juba pikka aega – tänaseks on rajatud juba üle 2000 kodu. Selle juures peetakse aina enam silmas, et valmivad majad oleksid majanduslikult ja keskkondlikult jätkusuutlikud ning korterite planeeringud vastaksid tänapäeva koduotsija ootustele.

Selle kõige tagamiseks töötatakse vaid kindlate koostööpartneritega, sest ainult nii võib olla kindel, et ehitamisel kasutatakse vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ja -tehnoloogiaid. Pürgides järjekindlalt klientide hinnangul kõige turvalisemaks partneriks kodu soetamisel, on YIT Kodu võtnud oma korraldada kogu protsessi alates projekteerimisest kuni korteri üleandmiseni.

Uus & huvitav

DIGIPAKET T

DIGIPAKET T DIGIPAKET T

DIGIPAKET T

Loe seal, kus ise tahad!

Loe seal, kus ise tahad!

Loe seal, kus isejatahad!

Loe seal, kus ise tahad!

Loe seal, kus ise tahad!

Eesti Ekspress Eesti Päevaleht on nüü Eesti Ekspress ja EestiLoe Päevaleht on nüüd alati kaasas seal, kus ise tahad!

Loejaseal, kusPäevaleht isealati tahad!

Ekspress ja Eesti Eesti Päevaleht on nüüd kaasas Ekspress Eesti Loe seal, kus ise tahad!

Eesti Eesti Ekspress ja Eesti Päevaleht on nüüd alati kaasas - on nüü Loe seal, kus ise tahad!

Ekspress jaPäevaleht Eesti tahvlis Päevaleht on nüüd alati kaasas EestiEesti Ekspress ja Eesti on nüüd alati kaasas arvutis, ja mobiilis. arvutis, tahvlis ja mobiili arvutis, tahvlis ja mobiilis.

Eesti Ekspress ja Eesti Päevaleht on nüüd alati kaasas arvutis, tahvlis ja mobiilis. arvutis, tahvlis ja mobiilis. arvutis, tahvlis ja mobiilis.

Loe seal, kus ise tahad!

Loe seal, kus ise tahad!

Loe seal, kus ise tahad!

Telli Ekspressi ja Päevalehe digipakett Eesti Ekspress ja Eesti Päevaleht on nüüd alati kaasas Telli Ekspressi ja Päevalehe digipakett Telli Ekspressi ja Päevalehe digipakett ja Peugeot 2008 terveks aastaks Telli Ekspressi ja Päevalehe digipakett Telli Ekspressi ja Päevaleht Päevalehe digipakett Eesti Ekspress ja Eesti on nüüd alati kaasas Eesti Ekspress javõida Eesti Päevaleht on nüüd alati kaasas ja võida Peugeot 2008 terveks aastaks Telli Ekspressi jajaPäevalehe digipakett Telli Ekspressi Päevalehe digipakett arvutis, tahvlis jaterveks mobiilis.

Telli Ekspressi ja digipakett ja võida Peugeot 2008 terveks aastaks javõi Peugeot 20082008 terveks aastaks lahe linnaratas Amservilt!!

Telli Ekspressi ja Päevalehe Päevalehe digipakett javõida võida Peugeot aastaks ja võida Peugeot 2008 terveks aastaks või lahe linnaratas Amservilt!! ja võida Peugeot 2008 terveks aastaks arvutis, tahvlis jaAmservilt!! mobiilis. ja võidaPeugeot Peugeot 2008 terveks aastaks või lahe linnaratas Amservilt!! arvutis, tahvlis ja mobiilis. või lahe linnaratas Amservilt!! ja linnaratas võida 2008 terveks aastaks või lahe linnaratas või lahe linnaratas Amservilt!!

Alates 2.99 €/kuus või lahe Amservilt!! või lahe linnaratas Amservilt!!

Alates 2.99 €/kuus Alates 2.99 €/kuus või2.99 lahe linnaratas Alates €/kuus 2.99 €/kuus Amservilt!!

Alates 2.99 €/kuus Alates Alates 2.99 €/kuus Alates 2.99 €/kuus Alates 2.99 €/kuus

WWW.DIGILEHED.EE / TELLI W WWWW. D G IIGL IEL H E EDD. .EEEE // TT EELLLLI I W W W . D I G I L E H E D . E E / T E L L I W I. D EH WWWWW. D. D I LHEE H EW W I GI IGL E D .EED E ./ E TE L LW I W.DIGILEHED.EE / TELLI W W W . D I GTelli I L E Ekspressi H E D . E E / TjaEPäevalehe LLI digipakett WWW.DIGILEHED.EE / TELLI

Telli Ekspressi ja Päevalehe digipakett 31 ja võida Peugeot 2008 aastaks Telli Ekspressi ja Päevalehe digipakett ja võida Peugeot 2008terveks terveks aastaks

Silmapaistev disain ja kompromissitu mugavus Kvaliteetsari l端lititest ja pistikupesadest, kokku 端le 175 eri funktsiooni. Saadaval ka puit-, metall- ja klaasraamid.