EE KODU (oktoober 2013) by Eesti Ekspress

24. oktoober 2013

Pärast disainiööd

L.E.S.S. kogu eluks

Küla elab

Laitse lossi labürint

Uus & huvitav

Tähttõrvik Itaalia suur lühtrivalmistaja Masiero toodab pompöössete lae kaunistuste kõrval ka hämmastavalt lihtsat valgustit Flashwood (disain Studio Eggs). Tammepuust harude LED-lampe sisaldavad matt-metakrülaadist tipud näivad otstest jäätunud. Süüdatuna vastu pidi. Põrandaversioon mõjub kui kimp käest pandud odasid – või pi gem tõrvikuid.

Bauchair Lihtne, kuid vastupandama tu lastetool Selettilt nimega Bauchair, disain Gianni Ros si. Värvitud MDFist kruvideta kokkupandavat tooli valmista takse kahes mõõdus – emale ja lapsele – ning see olla oota matult mugav.

Õhinapõhiselt! Kuigi me ei väsi kurtmast, et raha põle, on ümberringi toimumas ülesehitusprotsess. Vaadake, kuidas kerkivad Kadriorgu majad, mida pole vaja häbeneda. Või kuidas tabab möödujat taas üllatus, et mõni vana maja, millele oleks võinud veel äsja käega lüüa, läheb silme all särama nagu lihavõttemuna. Arvan, et me ise ei saaks selle kiire korrastustööga hakkamagi või siis ei raatsiks, aga õnneks tuleb lisaraha igalt poolt. Ole ainult mees ja pane paika – kes ehitab teid, kes kirikuid. See teeb rõõmsaks, aga sisimas ka rahutuks – millal tuleb tasumise tund? Tasuta lõunaid antakse vaid sulastele. Hirm, et meid sulasteks peetakse, on meile liigagi tuttav ja peegeldub kõiges. Ent asi pole sugugi nii, kui kaugemalt kaeda. Kõrvaltvaatajatelt kuuleb seda sageli, aga me ei taha kuulda võtta. Siiski – aeg-ajalt tasub uue pilguga ka selja taha vaadata ja tõdeda, et minevikul ei olegi alati olnud nii „must lagi”. Sama üritab tõestada peagi ilmuv linnakodu kujunemise raamat (vt lk 30). Selleks et homme oleks hea selja taha vaadata, tehkem täna oma asja rõõmuga ja õhinapõhiselt! See parandab enesetunnet nii täna kui ka homme.

Anneliis Aunapuu

Palazzo Borghese Ideelt ladustatav serviis. Väli muselt aga graafiline taies ja kaval hoonemakett, mille ka tus tagurpidi pööratuna puu viljakausiks muutub. Ales sandro Zambelli sisukat port selantaiest toodab Seletti. Puust arvuti Sakslaste firma Woody’s on leidnud, et tehnika on liiga tehni line, ja asunud seda loodusele lähemale nihutama. Näiteks on nad turule toonud puidust detailid, mis hoiavad koos iPadi ja klahvistikku, ning muidki tarvikuid. Kui sinagi tunned nende järele teravat vajadust, vaata lähemalt aadressilt www.woodys-shop.de.

EE kodu Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega. Toimetaja: Anneliis Aunapuu, anneliis.aunapuu@lehed.ee Reklaam: Marit Kõrven, marit.kõrven@lehed.ee, tel 669 8212

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: Advig Stahl Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall

DISAINIFESTIVAL

Keegi ei usu, aga see ON Eesti disain! Disainer Matti Õunapuu ei ole pärit sellest maailmast, see on selge, sest tema uusim disain, roller Stigo, on tasemel, millest teised ainult unistavad. Töötav, toodetav ja – cool!

Pannood – Monika Järg. Valguspakud – Kristo Lillepuu.

Disainifestival – fantaasia ja tegelikkus Äsja lõppenud Disainiöö pani mõtlema ja pakkus kõneainet. Sestap üllatab, et korraldaja Ilona Gurjanova on mõtetes juba uue, aasta pärast toimuva ürituse juures.

ga kuidas muidu saakski, kui töö ja hobi käivad käsikäes ning suurim heameel on elada ja hingata disainimaailmaga ühes rütmis. „Tõesti, kuigi suure festivali ettevalmistamine on stressirohke ja praegu tahaks kõigepealt välja puhata, on juba tekkinud mõned mõtted järgmise Disainiöö kohta, mis toimub 18.–21. septembril 2014,” tõdeb Gurjanova. „Festivali asukoht on lahtine. Elevaatoris ilmselt näitusi enam teha ei saa. Kultuurikatla saatus on ebakindel. EKAt veel ei ole,” sõnab särtsakas naine, lisades, et festivali peamine eesmärk on ürituste ja näituste abil disaini mõistet selgemaks rääkida. „Järgmisel festivalil teeme seda puust-ja-punaseks-põhimõttel. Planeerime Disaini Viggade projekti, sest iga meid ümbritseva eseme ja objekti looja on disainer. Küsimus on: mis on hea ja mis halb disain? Kutsume inimesi üles koguma kokku mittetöötavad disaininäited, millest valitakse töötoa jaoks sisend tudengitele ja professionaalsetele disaineritele parandusettepanekute tegemiseks. Samal suunal tuleb ka seminar „Õpime vigadest!”. Vigu ei ole vaja

häbeneda, nendest on vaja õppust võtta!” julgustab Gurjanova katsetama ja, mis parata, vahel ka eksima.

Oli suurepärane festival Aga tagasi tänasesse päeva. Gurjanova sõnul lõppes VIII Disainiöö tegelikult alles 6. oktoobril, kui maha võeti viimased näitused. „Festivali nelja päeva jooksul ei olnud võimalik kõiki üritusi külastada, seetõttu on näitused alati pikemalt avatud. Disainiöö tuumik grupp tegi äsja kokkuvõtteid ja tõdes, et tagasiside on olnud valdavalt positiivne. Välisesinejad ei saa üle elevaatorivaimustusest ning kiidavad abivalmis meeskonda ja positiivset festivali aurat. Moehuvilised jagavad sotsiaalmeedias Kultuurikatla aias ja telgis toimunud omapäraste etenduste pilte siiani ning on Reet Ausi uuenduslikest edusammudest keskkonda armastava disaini vallas jätkuvalt üllatunud. Väga emotsionaalne ja sisukas oli PechaKucha õhtu eri rahvusest esinejatega. Lastele ja noortele pakuti algteadmisi arhitektuurist. Arvukale graafilise disaini kogukonnale suunatud paljudest üritustest ek4

sootilisim oli vast Valgevenest toodud plakatinäitus „Kaubamaja tunnelis”,” räägib Gurjanova peaaegu ühe hingetõmbega. „Festival soovitas ju disainipiire otsima minna. Disainiöö algas tervishoiudisaini seminari ja töötoaga, ürituste kavasse mahtus veel päranditemaatika (konkurss „Eesti juurte juurde”) ja toiduainete disain (Euroopa vanaemade toiduretseptid). Kohati võis tunduda, et üritusi sai liigagi palju, lisaks korraldasid üle linna huvitavaid projekte satelliidid,” lisab Gurjanova.

Iga üritus üllatab Kuid ikkagi – mis kõige enam selle aastase Disainiöö puhul üllatas ja kas ka midagi kripeldama jäi? „Kuigi oleme disaininäitusi Rotermanni elevaatoris teinud aastaid, oli seekordne rahvusvaheline näitus kõige tugevam. Palju oli kohal tippdisainereid Soomest oma keskkonnasäästliku, funktsionaalse ja täiusliku vormikeelega. Mateeria näitus oli oma 52 osalejaga kui kohaliku disaini välimääraja. Nelja disainiharidust pakkuva kooli väljapanek andis lootust paljutõotavast jä-

Üks disainioksjonil olnud originaalveidrus – Raimo Sau diivanilaud.

Disainiööl jagati vanaemade maitseid.

Natuke ökot kuulus samuti asja juurde.

relkasvust ja loodetavasti heas mõttes ka tõuke konkurentsivõime tõstmiseks. Valgevene disainerite näitus andis põhjust heatahtlikuks muigeks ja pakkus äratundmisrõõmu. Tore oli publiku hulgas kohata Soome elavaid legende Simo Heikkilat, Pekka Harnit, Marimekko disainereid, Valge vene disainiliidu juhti, suursaadikuid ja saatkondade esindajaid,” sõnab ta. „Ise olen kõige õnnelikum selle üle, et katse tervishoidu disainiga siduda lõppes õnnelikult – üliheade spetsialistidega rahvusvahelisele seminarile saabus ligi sada osavõtjat nii avalikust sektorist, tervishoiu valdkonnast kui ka disainerite ja tudengite seast. Teenuse disain, disainjuhtimine ja tervishoiudisain on mõisted, millega tulevikus tuleb aina rohkem kokku puutuda. Eriti Eestis, kus turu väiksus dikteerib aina enam materiaalselt ja tavapäraselt disainilt üleminekut mittemateriaalsele disainikäsitlusele. Teisisõnu – disainerid, kellel on raske leida rakendust tööstuses (kuna tootjad pole koostööks valmis), peaksid ümber spetsialiseeruma teenusedisaini arendajateks. Turism, tervishoid, avalik sektor – need on valdkonnad, kus disaineritel on palju ära teha. Õnnestunud koostöönäiteid ei ole teistelt maadelt raske leida. Üks disaini

ööst välja kasvanud tudengiprojekt on teinud totaalseid muutusi Tallinna Transpordi infokommunikatsioonis ja toonud disainjuhtimise mõiste asutuse igapäevaellu.”

Külalishitid: Tapio Anttila paljupremeeritud ON-sohva disainitelgis.

valminud kokkupandav roller Stigo tõmbas magnetina rahvast Eesti disaini väljapaneku juurde. Simo Heikkila sõnul on Stigo järgmine kõva sõna pärast Apple’i mobiili,” muljetab Gurjanova.

Risk tasus ära

Kuhu edasi?

Kuid loomulikult ei ole võimalik kõike ette teada ja planeerida. „Enne igat festivali on loomulikult omad hirmud. Võtsin tohutu riski, püstitades EKA platsile suure telgi, mille soojapidavuse- ja akustikaprobleemid ei lasknud mul öösiti magada. Hoolimata mõnest külmapausist, sai kodutute taimedega ümbritsetud, Eesti disaintoodete ja helidisainiga kujundatud linnak kiirelt mõnusaks varjupaigaks disainihuvilistele, nii et kõigil oli lõpuks kurb lahkuda ja telgi vaiu kokku panna,” meenutab Ilona. Kindlasti jäi pimeda saabudes Gonsiori tänavasse jõudnutele meelde ka valgusdisain – katse EKAt valguse abil õhku joonistada. Ülisuur Disainiöö valguslogo telgi kõrval asuva kõrghoone seinal ei mõjunud niipalju reklaami kui installatsioonina. „Disainerite jaoks kandis kindlasti märgilist tähendust koostöö Tallinna Kaubamajaga. Ekspositsioon aknal ja popup-shop andsid head tagasisidet ning lootust edasiseks koostööks. Matti Õunapuu äsja

Kuhu viivad Disainiöö-järgsed rajad? Disainjuhtimise vallas jätkab Disaini liit koostööd nelja maa partneriga, keskendudes tervishoiuteenuse parandamise katseprojektile. „Oleme moodustanud töörühmad teenuse disaini tudengitest, disaineritest ja tervishoiuasjatundjatest. Oleme audi teerinud kolme perearstikeskust, tehes vaatlusi, intervjuusid, patsiendi varju ja simulatsioone. Novembris esitame tulemused perearstidele ning anname üle soovitused, mis puudutavad nii teenust, kommunikatsiooni, tegutsemiskeskkonda kui ka organisatsiooni kultuuri ja teenindust. Euroopa tasandil tekib avalikule sektorile 2015. aastaks läbi testitud disainjuhtimise juhendmaterjal organisatsiooni tõhususe suurendamiseks.” „Jätkan kevadeni ka tööd Euroopa Disainiliidu juhatuses, kus vastutan regulaarse BEDA uudiskirja väljaandmise eest. Loomulikult jätkub koostöö mööbliklastris, kuhu kuuluvad Eesti suurimad toot5

jad. Koostöö ei ole lihtne, tee ühiste huvideni on pikk. Tootjad on eelkõige huvitatud masstootmisest, kus määravaks on maht ja hind. Disainerid tahavad osaleda tootearendus projektides, et disaini kaudu lisandväärtust luua. Kuna aina enam tootmisettevõtteid pöördub meie liidu poole koostöösoovidega, loodan, et paari aasta pärast saame loetleda rohkem kui kümmet disainerit, kes mööblitööstuses rakendust leiavad.” „Algavad ettevalmistused disainikonkursile „Bruno” – kahe aasta parimaid tooteid ja disaini projekte näeb järgmisel Disaini ööl. Üritame igal aastal korraldada ka vähemalt ühe lisakonkursi. Disainerit, kes tegeleb i gapäevaste tulekahjude kustutamisega, aitab mobiliseerida kindla lähteülesande ja kuupäevaga konkurss. Loodetavasti haarab huvitavatest ideedest kinni ka meedia. Headele toodetele pakub Eesti Disaini Maja galerii ka realiseerimisvõimalust. Samas, meie Kalasadamas asuva hoone rendi leping on tähtajaline ja aasta pärast võime jääda ka lageda taeva alla. Aga elame-näeme! Eesti disain on sitke!” lubab Gurjanova reipal meelel. Kadri Penjam

Uus & huvitav

Sobib ka passiivmajadele!

Valgusturbiin Fabbiani uudislamp Ray pärineb hispaan laste büroost Lagranja Design. Küll turbii ni meenutav, on see inspireeritud hoo pis vahemerepärasest žalusiist. Polükarbo naadist ribade vahele peidetud valgus saa dab ümbrusele peh met kuma, keskelt aga suundub valgus kiir (= ray) segamatult lauale või põranda le. Ilmub ripp, laua- ja põrandaversioonis.

GENEO® RAU-FIPRO®

Parimad aknad nõudlikule kliendile! Suurepärane energiasäästlikkus ja stabiilsus! Saage ka Teie osa GENEO® tooteperekonna parimatest pakkumistest GENEO®-aknad: Uf kuni 0,85 W/m²K Uf kuni 0,79 W/m²K (sertifitseeritud passiivmajadele) ® GENEO -välisuksed: Uf kuni 0,75 W/m²K (sertifitseeritud passiivmajadele) ® GENEO -lükanduksed: Uf kuni 1,3 W/m²K

Me vajame linna! Seletti toodetava multifunktsionaalse riiuli Suburbia on disaininud roots laste disainibüroo Note Design Studio inspireerituna Vitra toodetud disainiklassikast (Uten.Silo, disain Dorothee Becker). Praktilises mõttes ületamatu organiseerija tegelik võlu selgub altvaates – seda näevad kõi ge paremini pere kõige väiksemad.

Rokkiv nelk Itaallaste Fabbian on välja lasknud metalse valgusti nimega Clove. Noo red itaalia disainerid Francesco Dom pieri ja Alberta Pisoni on saanud ins piratsiooni nelgist ja rokist. Lampi tutvustav lause kõlab nii: „Clove – a design lamp combinig metal and the Pink Floyd”. Madalenergialampi ümb ritseb pulbervärvitud galvaniseeritud terasstruktuur. Valgusteid on nii lak ke, seinale kui ka põrandale.

RAU-FIPRO® profiilisüdamik

Kõrgtehnoloogilisest materjalist RAU-FIPRO® profiilisüdamik annab GENEO® aknaprofiilile maksimaalse stabiilsuse.

Vaade alt.

Sale disain

Antud profiilisüsteem tagab elegantselt saleda joone (115 mm) ka suuremõõduliste akende puhul. Tänu REHAU innovatiivsele klaaspaketi liimimistehnoloogiale on võimalik valmistada ka maast laeni aknaid nõutud stabiilsuses.

Soojapidavuse optimeerimine

GENEO® profiil omab funktsionaalseid kambreid, mida võib kasutada erinevaks otstarbeks. Näiteks GENEO® MD plus puhul paigaldatakse sinna termomoodulid.

Kesktihend

Kolme uudse lahendusega tihendiga GENEO® aknaprofiil hoolitseb parimate soojapidavusomaduste eest. Erakordselt elastsed, pikaajalisele koormusele vastupidavast materjalist tihendid garanteerivad akende pika eluea.

Submarino Hankige enesele isiklik allveelaev! Vannitarvete komplekti Submarino, mille portselanist vidinad omavahel magnetiga kokku käivad, on itaallas te Selettile disaininud Héctor Serrano.

Küsige GENEO® profiilist tooteid REHAU aknatootjatelt!

www.rehau.ee

JÄRJEPIDEVUS Fotod: Anneliis Aunapuu

Uus & huvitav

Ilus voodipesu oli auasi.

Voodit ehtis imeilus käsitööpits.

Raul Kurg, väsimatu kiviaiameister.

Muuseumis saab proovida eestiaegset pesurulli.

Kallavere Rootsiküla – eluviis, mis mäletab Külade ja talude nimed on väga püsivad – öeldakse, et keel mäletab. Inimeste eluviis seevastu võib mõnikord väga lühikese aja vältel muutuda.

uutub ka elukeskkond. Seda mäletavad majad – nende mälu on kujus ja materjalis. Saja aasta eest elas suurem osa Põhja-Eesti külarahvast veel rehemajades, kuid muutuste tuuli oli juba kõikjal tunda ja talusid osteti pärisomandusse.

Rehemajas elasid kõik koos Põlvest põlve olid Põhja-Eesti külade suurpered elanud suitsuses rehe majas. Suvel oli elu lahedam, ent talvel pidi arvukas kodakondsete vägi talu ainsasse köetavasse ruumi ära mahtuma. Arhailine rehetuba 8

oli ühtaegu köök, elu-, söögi-, võõraste-, töö- ja magamistuba, külmal ajal toodi sinna ka õrnemad loomad ja linnud. Ühel asemel ei maganud ainult abielupaarid, vaid ka lapsed ja ööbima jäänud võõrad. Külje all olid õled või aganakott, peale võeti pala9

JÄRJEPIDEVUS

JÄRJEPIDEVUS kas või kasukas, lina peeti saksikuks liialduseks – voodipesu puudus sootuks. Kuid aja möödudes tulid muutused, mõnel pool hakati rehetubade otsa ehitama köetavaid suitsuvabasid kambreid, kus peremees ja perenaine endale privaatsema ruumi leidsid.

ja moodsaid elumaju. Praegu on elanikke vähem ja külapõldudel laiub Maardu paneellinn. Kuid elu ei hääbu, vaid tuksub ajaga kohandudes edasi, toetudes uhkelt minevikule – algse otstarbe kaotanud karjalautades on koha leidnud Rootsi-Kalla vere küla muuseum, mis aitab minevikku mäletada ja homsest unistada. Muuseumi sellesuvine näitus kannab nime „Käsitöö voodis” ning räägib midagi talude päriseksostmise aja väärtushinnangutest. Moodsas majas, kus igaks tegevuseks pidi olema oma kindel ruum ja koht, oli ka uni muutunud privaatseks ning voodi pidi olema puhas ja kaunis. See, Mälestusmärk et Rootsi-Kallavere naised ja tüdruperemeheks saamise ajale kud pühendasid sadu tunde linade ja Jõelähtme vallas on väike Rootsi- padjapüüride kaunistamisele, räägib Kallavere küla. Ajalugu on sel pikk ja armastusest kodu ja perekonna vaskirev: küla kuulub Põhja-Eesti mui- tu, unistustest ja lootustest. naskülade hulka. Mitmed talunimed, Nüüdseks on elu taas palju muunagu Nuudi, Klaukse, Prantsi ja Kel- tunud, kuid 1920. aastate talumaja la (källa, allika), meenutavad keskaja on endiselt hea ja privaatne elukoht. rootslastest elanikke. Eriti pärast uuenduskuuri ja siis, kui Möödunud sajandivahetusel os- läheduses on rohumaa, mets ja keteti talukohad Maardu mõisalt väl- nad naabrid. Külvi Kuusk ja. Küla oli rahvarohke, tehti agaralt Rootsi-Kallavere küla tekstiilipärandinäitust uudismaid, laoti vägevaid kiviaedu „Käsitöö voodis” saab alates novembri lõpust näha Rannarahva muuseumis. ning ehitati karjalautu, jääkeldreid duriks ja koolilapsed, kelle pere elas rehemajas, häbenesid seda. Moodne maja oli perekonna privaatne keskus, vaikne rahusadam, kuhu sai avalikkuse eest eralduda. Lõplik murrang kodukultuuris saavutati 1930. aastate kodukaunistamise kampaaniaga. Maja sisseseadmine huvitas eriti naisi ning taluperenaised leidsid aega selle nimel ka nõel ja niit kätte võtta. Tundub, et eriti agaralt tegelesid kodukäsitööga teismelised neiud – paljud pereemad olevat kurtnud, et tütred ei taha enam laudas lehmi lüpsta, vaid istuvad päev otsa tikkimisraami taga.

Arhailisest talumajast moodsaks eramuks Talude päriseksostmisega vallandus külades energia nagu paisu tagant. Peremeestel olid käed tööd täis, huvi isiklikku majapidamist üles ehitada aina kasvas. 1920. aastatel oli vilja peksmine juba masinate tööks jäetud ja külades rajati nn moderniseeritud rehielamuid. Rehealuse asemel oli neis majades hobusetall, sooja andis kogukas leivaahi ning soemüüriga pliit. Seinapalgid peideti voodrilaudade alla, maja värviti üle ja ukse ette tehti kena väikeste klaasidega veranda. Tubades olid värvitud laudpõrandad ja romantilised tapeedid. Elu muudeti perekonna jaoks mugavaks, eeskujuks oli mõis ja linnamajad, rannakülades ka ülemeremaad. Mõni pere ehitas isegi hoolikalt planeeritud taluhäärberi. Maarahva arhailist elulaadi hakati pidama peaaegu progressi pi-

Käspre talu vanas laudas on nüüd külamuuseum.

Karjatee pöörab külatänavast alla Karjaallika juurde.

TOOMPARK LOOPEALSE

Uus maja, Meeliku 21/1 NÜÜD VALMIS! Arendaja: Loopealse Arendus OÜ Ehitaja: OÜ Astlanda Ehitus Asukoht: Meeliku 21/1, Tallinn Valmimisaeg: valmis! Kortereid: 40, parkimine õues ja soklikorrusel Hinnad: alates 1240 €/m² www.meeliku.ee LOOPEALSE EELISED: • Kiire ja mugav ühendus kesklinna ja Piritaga ning mööda kanalit tähtsamate väljasõitudega Tallinnast. • Väga hästi läbimõeldud korterite siseplaneeringud. • Enamikul korteritel rõdud. • Garaaž mugavaks auto parkimiseks. • Parim hind Lasnamäel.

Toompark – teine etapp! Valmib kevadel 2014! Arendaja: Kreutzwaldi KV OÜ Ehitaja: OÜ Astlanda Ehitus Asukoht: Suve 2, Tallinn Valmimisaeg: hiljemalt 01.03.2014 Kortereid: 67 korterit, 6 büroopinda + 2 maa-alust parkimiskorrust Hinnad: alates 1597 €/m² www.toompark.ee SUVE 2 MAJA PÕHIVÄÄRTUSED: • Asukoht – südalinna lähedus. • Energiasäästlikkus – igasse korterisse on projekteeritud individuaalse soojustagastusega ventilatsiooniagregaadid, mis aitavad säästa küttekuludelt kuni 30%. • Head korterite planeeringud, paljud korterid rõdudega, kas klaasitud või lahtised, on ka terrassidega kortereid. Paarismajaboksi hind

230 000 €

MÄNNIMETSA LISAINFO:

NB!

• • • • •

IGALE VÄHEMALT 150 M2 VÄRVITUD VOODRILAUA OSTJALE AS Toode vihmaveesüsteem ja liistproﬁilid 35% allahindlusega!

Kõikide liitumispunktidega krundid. Elurajooni teed on asfalteeritud ja varustatud tänavavalgustusega. Rajatud on mänguväljak. Järve Selverini kõigest 4 km, sõit Viru väljakuni kestab 12 min. Kevadel alustasime esimese paarismaja ehitusega.

Info: Angelina Ilizina, kinnisvaramüügi projektijuht tel 5300 2550; angelina@astlanda.ee, www.astlanda.ee

MÄNNIMETSA

Männimetsa – privaatne kodu Tallinna serval! Arendaja: OÜ Astlanda Ehitus Asukoht: Järveküla küla, Rae vald, Harjumaa Valmimisaeg: valmis! Elamukrunte: 34 kõikide kommunikatsioonidega elamukrunti Hinnad: alates 50 €/m² www.astlanda.ee/mannimetsa

Kodu aitab osta

Uus & huvitav

Diivanilaud Butler Softrendilt Kodumaine pehme mööbli tootja Softrend esitleb uhkusega uut Eesti di saini ja Eesti toodet! Selleks et muga va diivani ümber – kuhu koondub kodu ne elu – paremini toimetada saaks, on disainer Argo Tamme juhtimisel aren duses seeria laudu. Esimesena valmis käetoelaud Butler, millele saab toeta da kohvitassi või sülearvuti. Muide, teid oodatakse külla Softrendi uude salongi Tallinnas Pärnu mnt 139c, kus on nüüd palju rohkem valgust, ruumi ja näidiseid!

KAMIN VOI AHI? Aga miks mitte

SALVESTAV KAMIN? KAMINA HEA VÄLJANÄGEMINE JA SUURED DISAINIVÕIMALUSED. AHJULE SARNASELT KÕRGE KASUTEGUR JA PIKK SALVESTUSAEG.

DesignLab ja Karlsson-mesilased Tänavuse Electroluxi tudengikonkursi võitjaks tuli pu hastussüsteem Mab, autor Adrian Perez Zapata Kolum biast. Süsteemis on ligi tuhat tillukest propelleriga lend robotit. Kandes veetilka, lendavad need kodus ringi ja korjavad mustuseosakesi. „Taruks” on ümmargune pea seade, mis määrab puhastamist vajavad piirkonnad, se gab puhastusvette pindpinevust parandavat ainet ja saadab robotid tööle nagu mesilased. Lennul koguvad nad oma tiivakestega süsteemi tööks vajaminevat päi keseenergiat. Koju naasnult puhastatakse mesilaste til gad mustusest, enamik vett läheb taaskasutusse.

ERINEVALT AHJUST ON KOOS ÕHKKÜTTELAHENDUSEGA VÕIMALIK KÜTTA TERVET MAJA.

Salvestav kamin koosneb kaminasüdamest ja soojasalvestavatest moodulitest (CMA moodulid) ning on ümbritsetud soojasalvestavate plaatidega (CPA plaat). Kamina lae ja tagaseina isoleerimiseks kasutatakse Super Isoli plaate. Läbi kaminasüdame ja õhuresti hakkab salvestav kamin pärast tule süütamist kohe sooja andma, samas hakkavad salvestavad moodulid sooja salvestama. Tänu pea 90% kasutegurile saavutame kahe koldetäie kuivade puudega kütmise puhul 12–20tunnise salvestusaja. Tänu kaminasüdamete suurele valikule on võimalik kasutada nii nurgaklaasiga kui ka kahepoolseid kaminasüdamikke. Soojasalvestava plaadi tugevusele saab ehitada suuri ja keerulisi kaminakorpuseid. Lisades kaminale ventilaatori ja õhutorudega õhkküttesüsteemi, on salvestava kaminaga võimalik ära kütta kuni viie toaga maja. Selle tõttu salvestusaeg küll väheneb, kuid kasutegur suureneb.

www.deko.ee

WWW.KOLTSIKAMINAD.EE 13

Uus & huvitav

MULLA 1 TALLINN www.mooblimaja.ee

SAI VALMIS: Üks L.E.S.S.-i loojaid disainer Kard Männil (vasakul) jagab selgitu si NORR11 showroom’is Rotermanni kvartalis, kus L.E.S.S.-i uus tooteseeria on nüüd välja pandud.

Eesti nutimööbel L.E.S.S. Käes on nutikuse ajastu. Nutikad on meie telefonid, arvutid, nii kontori- kui ka kodutehnika. Nüüd on kätte jõudnud aeg, et nutikas oleks ka mööbel. On L.E.S.S.-i aeg, mil vähem on rohkem.

L.E.S.S.-i

loojad – arhitekt Timo Subbi ning sisedisainerid Kard Männil ja Loreida Hein – on mitu aastat teinud tootearendustööd, mille tulemusena on sündinud Eesti oma nuti mööbel. Ilus ja tark mööblisüsteem, mis suudab meie pidevalt muutuvate soovidega kaasa tulla. Sest korra L.E.S.S.-i hankinud, saab omanik seda nagu Legot ümber mängida, andes sellele vajadusel nii uusi funktsioone, vorme kui ka värve. 21. sajandi tööstused konkureerivad selle nimel, kelle toode on targem – suudab kõige kiiremini ja kõige paindlikumalt oma funktsionaalsust muuta. Läptopid, tahvelarvutid, nutitelefonid on vast parimad näited – üks toode peab olema töölaud,

teler, telefon, retseptiraamat. Sest meie elud on multifunktsionaalsed. Samuti meie interjöörid. Kodu on tihti ka kontor ja vastupidi – kontorisse seatakse sisse lastetuba. Rääkimata sellest, kuivõrd tihti – võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga – me kolime. Nii oma kodusid kui ka firmasid. Sest muutus on eluviis ning asjad meie elus peavad olema piisavalt targad ja paindlikud, et inimese vajaduste-soovide muutumisega kaasa muutuda. Aga mida teeb mööbel? L.E.S.S.-i idee autor ja mööbliettevõtte juht Timo Subbi näeb mööblitööstuses veel palju arenguruumi. „Endiselt on pea kogu toodetav mööbel staatiline – see, millise mööblieseme ostad, selline see on. Nii enam 14

ei saa, sest tempo on üleval. Võtame näiteks kasvavad firmad. Tiimiga ühineb uus liige ning raamaturiiulist peab sama päeva jooksul saama töökoht, sest mööblipoodide väisamiseks pole aega kellelgi. Või on vaja tekitada välkkoosolek selleks ruumi enne broneerimata – ratastel tumbadest saavad ad hoc-toolid ning kummutist nõupidamislaud loetud minutitega ja seal, kus vaja. Nii toimib nutikas kontor ehk L.E.S.S.” „Ajujahist” välja kasvanud L.E.S.S. on nüüd valmis ja NORR11 showroom’i müügilegi jõudnud. Sellele on eelnenud aga pikk tootearendus. Mööbliettevõtte Pääsküla laos leidub lõputu hulk prototüüpe, mis kõik pidid vastama küsimusele, kuidas panna mööbel käituma nagu 15

Uus & huvitav

Kunstnikupilguga oma kodus Fotosid tehtud tööde kohta saate vaadata kodulehelt www.aedvilja.ee või Aedvilja Tänava Galerii Facebookist.

nne pinna uuestisündi kunstigalerii ja raamisalongina oli tegu kitsa käiguga, mille kaudu sõideti sõjaeelse Eesti vabariigi aegse maja hoovi. Peagi sai kõrge ruum kunsti täis ja laieneti keldrisse, kus on ruumi ka näitusesaalile, kursustetoale ja tööpinnale.

Aedvilja Tänava Galerii asub kesklinna, sadama ja Kadrioru ristumispaigas aadressil Narva mnt 15 / Aedvilja 2 juba aastast 1997. Uudishimulik mööduja märkab kindlasti tuntud eesti kunstniku poolt maja välisseinale maalitud kukke.

itte ainult oma silm, vaid tihtilugu ka oma käsi on kuningas interjööri kujundamisel ning raamisalongi galeristide abiga on võimalik korda saata imesid – kaunistada kodu, muutes seda isikupärasemaks. Raamid ei pea igavesti olema vaid ühe taiese valvurid. Emadelt-isadelt päritud 1970. aastate graafilised lehed nõukogudeaegses raamistuses ei pruugi kuidagi sobituda tänapäevasesse uude (värskelt remonditud) interjööri. Andes kvaliteetsete materjalidega piltidele uue elu, on võimalus neid tundmatuseni muuta. Raamiprofiile on valikus üle mitme saja. Väga suureks abiks on lai paspartuutoonide hulk, mis aitab esile tuua pildil olevaid värve ja muuta efektseks ka mustvalged graafilised lehed. Klaaside hulgast on saadaval tavapärane kirgas klaas, valgust mittepeegeldav mattklaas (klaasil ei peegeldu vastu ruumis olevad inimesed ja esemed) ja UV-filtriga klaas, mis on eelkõige mõeldud väga õrnade (pastell, söejoonistus, akvarell) ja kallihinnaliste kunstiväärtuslike tööde kaitseks.

EI OLE LIHTSALT LEGO: Disainer Loreida Hein (pildil) teab pärast mitmeaastast tootearendustööd L.E.S.S.-is, et kergelt kokkupandav-lahtivõetav mööbel võib samal ajal olla ka ilus, vastupidav ja äärmi selt stabiilne. MUUDAB VORMI JA FUNKTSIOONI: Muutub elu, muutub ka L.E.S.S. – kodu kontorist saab tunni-paariga lapsele sobiv tuba.

Lego, säilitades samas oma stabiilsuse ja jäikuse. Uued katsetatud tehnoloogiad andsid lõpuks vastuse – ABSlukustussüsteem võimaldab ümbermängitavust ja annab samal ajal tugevuse, mis ületab tavamööbli standardid. Seda lukustussüsteemi toodetakse ei kaugemal ega lähemal kui Hiiumaal! Samas, piisavalt kvaliteetset vineeri Eestis ei valmistata – kogu L.E.S.S.-i mööbel on Soome kõrgtehnoloogilisest vineerist. L.E.S.S.-i välimust on lõputute töötundide jooksul lihvinud sisearhi-

tektid Kard Männil ja Loreida Hein. „Eesmärk oli saavutada põhjamaine look and feel, mis meeldib – mida hinnatakse nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Lõpptulemus pidi olema lihtne ja ilus interjöörisõbralik mööbel. Kui te nüüd salongi NORR11 lähete, on ka seal näha, kuidas kodumaine L.E.S.S. teiste mööblitega sobitub-sulandub. Praktiliselt ei ole interjööre, kuhu L.E.S.S.-i ei oleks võimalik lisada. Oleme katsetanud ja teinud lavastusi büroodes, villades, loftides, verandadel, aias – ikka sobib,” räägivad Kard ja Loreida. 16

Tõepoolest. Mingi seletamatu tagasihoidliku geniaalsusega täidab L.E.S.S. ruumi ja täiendab NORR11 showroom’i väljapanekut. Olgu see raudteeliipritest diivanilaud, uhkeldav vanaajahõnguline tool või retromööbel. L.E.S.S. on seal ja ei ole ka – lastes staaridel särada, täidab ta oma funktsioone, olles võtnud alati täpselt vajaliku kuju ja värvitooni. Lisandub showroom’i veel uut mööblit, lisab ka L.E.S.S. enesele värve ja vorme. Eesti oma nutimööbel on sündinud. Liis Peterson

aleriist on võimalik tellida vajaliku suurusega ovaalne või ümmargune raam peeglile, maalile või lihtsalt ruumi elemendina. Koostöös kunstnike ja käsitöömeistritega leiame kindlasti sobiva disainlahenduse. Alati on võimalus raamitoorik kaunistada iseendale meelepärases tehnikas: kraklee, kuldamine või dekupaaž.

una iga pilt ja interjöör on erinev, tuleb vaid fantaasial lennata lasta. Võimalusi ideede teostamiseks on palju ja karta pole midagi. Nii mõnigi julge lahendus võib olla omanikule üllatav tulemus. Vanu raame saab aga mitmeti taaskasutada, mis on tänapäeval üha populaarsem teema. Üks ideeallikas on Aedvilja Tänava Galerii kuldamise õpituba, kus saab proovida mitmesuguseid tehnikaid ja materjale.

otodki ei pea kingakarpides tolmuma või digitaalsesse teadmatusse kaduma – neid annab eri viisil raamida, ühte raami üks või mitu pilti panna jms. Fotosid saab aja möödudes soovi korral vahetada või mõni eriti hästi õnnestunud eksemplar lasta lõuendile trükkida. Õlimaale annab suuremaks muuta nn paspartuuliistude ja laiemate raamidega, kui interjöör seda nõuab.

ealtnäha lihtsate raamiliistudega saab teha lausa kodusisustusimesid: kasutades raamiliistusid põranda või lae ääristusena, rõhutada voodipeatsit, akent või ust. Raamimiskojas saab kõik need võimalused paspartuude ja raaminurkadega läbi proovida, vajadusel koju kaasa võtta. Tulemused võivad olla üllatuslikud.

ue näoga raam ihkab tihti uut sisu, mis võiks vabalt olla mõni armas mälestusese või lausa esemed. Varjukarpi saab panna näiteks lapse enda valmistatud kingituse mõneks tähtpäevaks emale või isale, esimesed papud, perekonnareliikvia-lusikad, tähendusliku raamatu, medalid või rahatähed. Nõnda ei ole meened mitte ainult eest ära, vaid kindlustatud on ka nende hea säilitamine.

KESTEV ILU

Uus & huvitav

Chikako Harada

Põrandalamp, disain Yuka Takahashi.

Iselagunevast plastist nõudekomplekt Tomoto, Plastex, disain Samuli Naamanka.

Lobby-tool Compos, Piiroinen, disain Samuli Naamanka.

Keskendugem kestvusele! Kellel oli mahti disainifestivali aegu Rotermanni imposantses elevaatorihoones näitusi nautida, sai aimu ka soomlaste tõhusast ja jätkusuutlikust disainist.

oome oli saatnud Disainiööle näituse oma värske disaini paremikust, pealkirjaks „Kestev ilu” ja koostajateks disaineritepaar Pekka Harni ja Yuka Takahashi. Nende sõnul on just kestev ilu disaini peamine kvaliteedinäitaja. „Esteetikast alustades – kui inimesele ese meeldib, kannab ta selle eest ka paremat hoolt. Nii ongi tagatud kestvus. Hea disaini peami-

ne tunnus on ilu, mis loob hea tuju,” panevad koostajad rajajooned paika. „Hea disain sünnib hea maitse ja õigete valikute koostöös. Hästi disainitud ese on teistest lihtsam, kasulikum, ilusam ning loodud vähema materjali- ja energiakuluga. See ei ole enesekeskne, vaid seab esikohale inimese ja keskkonna vajadused.” Samas, kõigi nende kiiduväärsete omaduste hulgas on heale disainile 18

iseloomulik ilu kõrval ka paras hulk üllatusmomenti. Põnev on jälgida, kuidas hea disain pinnale vupsab – kui palju sõltub moest ja palju sellest, kuivõrd see moejoonest erineb, st on uuenduslik, veider ja iseseisev. Ka näituse koostajad on festivali aegu peetud vestlustes piiritlenud kestva disaini põhitunnuseid. Tootedisain ehk masstoodangu kujundus ei tohi olla eksklusiivne. Hea

Tallinn - Oslo - Vilnius - Moscow - Almaty - Riga - Kiev Kodude ja kontorite kaunistamine kunsttaimedega. Vaaside, kunstlillede ja - puude hulgimüük. Astri tee 2a, Viimsi, 74001, Harjumaa, Estonia, tel +372 6091 077, shishi@shishi.ee, www.shishi.ee Avatud “tehasepood” Rohuneeme tee 1/17 Viimsi. Müügil varasemate kollektsioonide jäägid ja näidised -50...-80% hulgihindadest. www.shishi.ee/sale Jaemüük: “Nu Nordik” Vabaduse väljak 8, Tallinn, Aianduskeskused: “Hortes” Tallinn, “Hansaplant” Kiili, Home 4 You kauplused: Tallinn “Rocca al Mare keskus”, “Tähesaju City”, Tartu “E-Kaubamaja”, 19 Jõhvi “Jewe Mööblimaja”, Rakvere “Põhjakeskus”, Narva “Fama keskus”.

KESTEV ILU

Kirst. Disain Linda Bergroth.

Uus & huvitav

Soomlased tutvustavad oma kestvat ilu maailmale rändnäitusega. Mullu oldi sellega Veneetsias.

Kalle Kataila

Papist lastetool Kenno. Disain Heikki Ruoho.

disain peab lahendama palju probleeme korraga ja paljude inimeste jaoks – seda nii otsese funktsiooni, materjalikasutuse, tootmise ja energiaefektiivsuse mõttes. Lisaks võiks see täita sama funktsiooni võimalikult paljude inimeste jaoks, kes elavad erinevates kliimades. Eksklusiivse disaini kätte jõuab järg siis, kui inimeste põhivajadused on täidetud. Kuid aus disain ei tohiks keskenduda rahuldatute eri huvidele ehk kolleegide ületrumpamisele ja üksteise võidu „näitamisele”! Goethe on tabavalt öelnud, et pole midagi hullemat fantaasiast, kui sellega kaasneb halb maitse. Disain peab lahendama tõelisi prob-

leeme ja tegema inimesi õnnelikuks, kahjustamata keskkonda. Pekka Harnil ja Yuka Takahashil on tulnud tõdeda, et massitarbija kipub kaotama võimet teha vahet hea ja halva disaini vahel ning nautida eheda materjali võlu. Disainerid peaksid nende meelest vaatama rohkem minevikku, sest parimad traditsioonilised objektid on välja kujunenud ammu enne tööstusrevolutsiooni, sajanditep ikkuse arenguprotsessi käigus. Ka meie ei peaks looma esemeid tulnukatele, vaid inimestele, kes elavad meie planeedil. Disainer peaks olema palju delikaatsem ja tema loodu ei peaks vastanduma 20

keskkonnale. Hea disain on sageli nähtamatu. Näitusel eksponeeritud tooted paistsid silma kohaliku materjalikasutuse, elutsükli läbimõelduse ja kohaldatavuse-transformeeritavuse poolest. Vaataja tajus kindlasti valget kadedust, sest Soomes on üha kasvamas nii andekate disainerite kui ka tootjate hulk, kes võtavad enda kanda riskantse ja kuluka tootearendusprotsessi, toomaks ellu neid häid, armastusega kujundatud ja nutikaid tooteid. Kasutatud on Karin-Els Vaaderi intervjuud Ene Läki toimetatud Eesti Disaini Lehes nr 2 (ilmus ka EPLi vahel 25.09.2013).

KUHU MINNA

Uus & huvitav AHJUDE TEHNILISED ANDMED Kaal (kg) Mõõdud (mm)

Tagasihoidlik moeröögatus: Taaskasutatud portselanist Oty rippvalgusti.

Kasutegur (%)8 Soojasalvestus

KAMPAANIA AHJUD 2013 Pragu reaalsuses: Valgustab ja kujundab. Disain Philippe Starck, Flos.

Ruumi ehe: Spetsiaalselt tel litud erkroosat värvi lühter firmalt Masiero.

Kõik, kes te olete kurvastanud, otsides taga Hektor-Lighti salongi Tallinnas Pärnu maanteel, võite nüüd rõõmustada – jah, salong on taas avatud, kuid mitte samas majas, vaid üle tee ja sammuke linna poole. Nüüd jagavad nad kodu Standardiga aadressil Pärnu mnt 139c.

isustussalongide linnaosa aina tiheneb. Uustulnuka, Lincona maja kõrval seisab paljudele tuttav hoone, mille allkorrusel on kiiduväärt stabiilsusega olnud elegantne Standard. Sisenedes läbi Standardi salongi ukse ja võttes suuna Hektor-Lighti osa poole, tajume kohe, et siin majas hinnatakse ajakohasust ja mitmekülgsust. Kuna osa klientuuri on kahel salongil ühine, on uus naaberlus kindlasti soodne mõlemale.

Salongis saate näha Euroopa valgustidisaini värskeimaid tippe. KUI teil miski Milano messil on pilku köitnud, võite kindel olla, et peagi saate seda Hektor-Lightis oma silmaga näha ja näpuga katsuda. Modernse kõrval leidub aga alati midagi šikki ka klassikalise ja ajatu laadi austajatele.

Sisearhitektuur ja valgus Filosoof ütleks, et valguseta iga sugune sisekujundus lihtsalt puuduks! Siin salongis on tänulikult austatud nii päeva- kui ka elektri valgust. Selleks pakub häid tingimusi juba hooneosa arhitektuur – valgust tuleb nii vasemalt, paremalt kui ka ülalt. Sisekujunduse vormimängudes, mis sündisid salongiomanikel koostöös sisearhitekt Liis Lindverega, on teretulnud sugulus eelmise salongiga. Seda meenutab ekspositsioonipindade läbiproovitud siksakiline joonis ja vertikaalid, mille kohta on raske öelda, kas need on postirivid või seinad. Kujundus pakub kohti nii näidiste vaatajale kui ka klientidele, kes on tulnud katalooge lappama või pikemat konsultatsiooni saama. Salongi tuuakse ühesuguse vaimustusega müügile nii efektseid disaini-imesid kui ka arhitektuurseid valguslahendusi, nn peidetud valgustust, mis rahuldab arhitektide sala soovi – et ruumis oleks valgus, aga puuduks valgusti. Disaini-imedesse süüvivad meelsasti need inimesed, kelle kodu sisus-

Miks uus salong? Hektor-Lightil on veel salong, mis töötas ka majandussurutise ajal, Tallinnas Järve keskuses. Seal müüakse „rahulikke” valgusteid, mille esma ilmumist ei tähistata Milano disaini messil kui aasta tippsündmust ja mis on seetõttu sõbralikuma hinnaga. Tartus on Hektor-Lightil salong E-kaubamajas ja teavet jagatakse kontoris aadressil Tähe 127f. Lisaks hakkab peagi toimuma valgustimüük nüüdisajale kohaselt ka netipoes, mis on soodne nii müüjale kui ka ostjale. Kuid midagi oli siiski puudu. Vast avatud salongis Tallinnas on tagasi värsked trendid, valgusti kui kunst ja kui ikoon. Kohapeal ringi kõndides saab inimene näha ja kogeda valgusteid, mida ekraanilt on siiski raske tajuda. Tegelikkuses on isegi kujundusproffidel vahel raskusi eseme formaadi tunnetamisega, vaadates seda kataloogis või ekraanil. 22

tus nõuab aktsenti või kelle sotsiaalne staatus muutusi. Nn arhitektuursed valguslahendused on vähemärgatavad, kuigi ka nende kujundajaid võivad külastada geniaalsed ideed. Nõnda pakub nii mõnigi valgusti võimalust luua suurepärast ruumi kujunduslikku efekti (otsige salongist üles seina süvistatud jäise sisepinnaga valgusriba Flosilt, disain Philippe Starck). Samas – nendega tuleb arvestada enne siseruumide viimistlust, muidu tuleb töömeestel tööd ja peavalu juurde, sest need peab koos kaabelduse ja muu juurdekuuluvaga peitma konstruktsioonide sisse. Keset salongi kerkib lumerünkana lett, mille kohal ja sees on eksponeeritud arhitektuuri sisse peituvad või sellest sujuvalt välja kasvavad valgustid. Kuid täiesti peidetud ja seega „olematute” valgustite kõrval on viimane mood hakanud soosima väikesi rippvalgusteid. Neistki on salongis paar näidet – tagasihoidliku ja lihtsa vormiga mattvalged vormid olevat valmistatud taaskasutatud portselanist. Salongipidajate lemmikuks on (ja tõotab üleüldiseks lemmikuks kujuneda) Antonio Citterio disainitud LEDidega laualamp Kelvin (Flos). Hellitlevalt nimetatakse seda valgustite iPadiks ning juba pakendist alates õhkab see täiuslikkust ja on kasutuses ülimalt praktiline.

M+1 717 K 1805 L 680 S 480 85,2 100% – 5,7h 50% – 13 h 25% – 20,5h 40,2

Salvestatud energia (kWh) Suitsutoru Ø (mm) 150 150 Köetav ruum (m²) kuni 50 kuni 60 Ühendus korstnaga pealt, tagant, küljelt.

SALZBURG M

XL 1330 K 1650 L 1150 S 600 87,6 100% – 6,7 h 50% – 10,6h 25% – 22,6h 87,2

XL+1 1672 K 2050 L 1150 S 600 88,6 100% – 6,9 h 50% – 10,4 h 25% – 21,7 h 88,6

150 kuni 80

150 kuni 90

SALZBURG M +1

2490 €

Valgustid kolisid mööbliga kokku

M 610 K 1485 L 680 S 480 4 100% – 4,9 h 50% –14,1 h 25% – 21,7 h 39,5

2780 €

2930 €

3298 €

SALZBURG XL

SALZBURG XL+1

4450 €

4999 € 5899 €

5236 €

Salong KAMINAKODA Tallinn: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977 Tartu: Tähe 127e (Xnord OÜ Kaminasalong), tel 5661 5954 kaminakoda@raidkivi.ee www.raidkivi.ee

Minge külla!

Uus & huvitav

Saateks raamatule „Toast tuppa. Eesti linnakodu lugu”

Pilguheit eestiaegsesse korterisse Uus raamat: Mirjam Peil ja Toomas Zupping „Toast tuppa. Eesti linnakodu lugu”

Peagi ilmub üllitis, mis pretendeerib kohale teie raamaturiiulis! Raamatus on kaalukust, ja mitte ainult raskuse mõttes – tundub, et meil on traditsioone nii kodu- kui ka raamatukujunduses.

iimasel ajal ei häbeneta oma „ebamodernseid eelistusi” kodukujunduses enam tunnistada. Näiteks selgus hiljaaegu, et isegi ulja vormirevolutsionäärina alustanud Toivo Raidmets eelistab kodus eestiaegset mööblit (Tiina Kolk „Eestiaegsuse elegantne esitlus”, Tarbija24, 13.10). Näib, et ühiskond ei võtagi seda reetmisena, pigem saadab ülestunnistust heakskiitev ümin. Inimesed on hakanud väsima nii puhtast geomeetriast kui ka selle kompensatsiooniks tekkivast umbnurksusest. Rääkimata siis tulevikuvisioonide taltsutamatult voolavast vormist. Rahutu vormiloome vajab vastukaaluks traditsioone. Sellest, kuidas ja kuhu arenes kodukujundus enne modernismi (ja sotsialismi) seljavõitu, räägib uus raamat „Toast tuppa. Eesti linnakodu lugu”, püüdes tõestada, et eestlase lagi pole sugugi alati olnud must. Et eestlaste linnakodanikeks saamise juures oli kodukaunistamisel tähtis roll. Sel „eurooplaseks saamise teel” aga ei olnud kindlaid suundi, eelistusi ja võidumeest, kõiki kujunduslaade loodi, taheti ja

toodeti korraga. Ja just eelmise sajandi algupoole jooksul tehti tohutu hüpe uuele tasemele, olemata vaimult teistest õieti ei ees ega maas, pigem saadi eurooplasteks koos teiste eurooplastega. Viimasel ajal on Eesti kodusid kajastatud mitmes raamatus, kuid seni pole keegi juttu teinud linnakodust ega toonud välja selle erijooni. Küll on eestlase linlaseks saamise püüdlusi aegade vältel põlastatud, nimetatud kadakluseks, sakslikkuseks ja peenutsemiseks, samal ajal enesepiitsutajalikult „musta lae” üle hädaldades. Samasuguses ägedas ja võitlevas toonis kirjutati ka kodukaunistamise nõuandeid, mis ilmusid ajakirjanduses kahe- kolmekümnendatel aastatel. Eesti linlase kujundusmaitse arenes kiirelt muutuvas keskkonnas – sakslaste lahkudes, majanduse arenedes ja ajakirjade kodu kujundusnõustajate trummi põrina saatel. Kuidas see areng toimus, kuhu jõuti ja milliseks kujunes linlase kodu, kirjeldabki uus raamat. Kirjeldused on nii visuaalsed kui ka sõnalised. Autorid kam-

misid läbi tolleaegset aja- ja ilu kirjandust, muuseume, antikvariaate ja sadu kodusid (uskuge, sadu!), millest koondati raamatusse pildivalik. Valiti iseloomustavamaid esemeid, seda nii ehedate kui ka restaureeritute hulgast, lisati autentseid ülesvõtteid ja ajakirjanduses ilmunud ülevaateid. Toonase meelelaadi tajumiseks on raamatus palju tsitaate vaimuinimeste kirjutistest. Tänasel päeval lubavad need sõnad ja suhtumised tajuda ajastu mentaliteeti ja ütlevad midagi lisaks samas eeskujuks toodud pildile. Kõrval olevatest ajastutruudest reklaamidest võib välja lugeda nii klientide soove kui ka tootjate võimeid. Toome siinkohal ära raamatu saatesõnad. Allakirjutanud on mõlemad ajaloo ja kujunduskunsti austajad, kes on juba aastaid kogunud teadmisekillukesi toonasest elulaadist, tundes selle vastu aina sügavamat imetlust. Nüüd on see imetlus koos piisava hulga põhjenduste ja tõenditega raamatukaante vahele koondatud.

Meie raamat püüab jälgida Eesti linna kodu kujunemist, mis algas optimist liku eduloona ülemöödunud sajandi vahetusel ja katkes traagiliselt aastal 1940. See on austusavaldus neile edasi püüdlikele inimestele, kes tegid tööd ja nägid vaeva, et luua endale turvalised kodud ja soetada ilus mööbel. Just neid, edasipüüdlikke ja teistest edukamaid ta bas kõige rängemini nõukogude terror – vangistamine, küüditamine, omandi võõ randamine, suurte korterite tükeldamine ja sundüürnikega asustamine. Sõjapurus tustes hävisid paljud ilusad armastusega loodud kodud, paljud jätsid need uute repressioonide kartuses maha ja põge nesid üle vee. Pagenute, vangistatute ja küüditatute korterid tükeldati kommu naalkorteriteks, neisse kolisid uued asu kad ja ka mööbel vahetas omanikke. Kuid hoolimata eesti linnakultuuri noo rusest ja heitlikust ajaloost on endiste aegade ilusat mööblit säilinud üllatavalt palju: selle raamatu illustratsioonidest on enamik pildistatud tänapäeva kodu des, väiksem osa muuseumides. Mõned on endisaegse mööbli pärinud vanema telt ja vanavanematelt ning seda hoolega hoidnud, mõned on seda kavakindlalt ot sinud ja antikvariaatidest leidnud. Ka ne mad on kaudses mõttes pärijad – nad on osanud hinnata meie linnakultuuri. Me tä name neid kõiki, et nad lubasid meil enda kodus toast tuppa käia. Eesti omaaegne mööbliturg oli kirev, lisaks kahele suuremale vabrikule ja um bes kümnele keskmisele ettevõttele val mistasid kodusisustust väikemeistrid, kelle arv ulatub sadadesse. Nii mööbli meistrid kui ka tellijad juhindusid oma aja maitsest, mis muutus murranguliselt. Seni valitsenud alalhoidlikkus hakkas ta ganema, uus ja moodne pinda võitma. Meid on huvitanud kõigepealt inimeste meelelaadi, soovide ja maitse muutumi ne, see, mis oli neile eeskujuks, kust nad teadmisi hankisid ja mis nõu neile anti. Meie raamat ei loe moraali, ei halvusta omaaegsete kodusisustajate maitset, ei pea seda mahajäänuks, saksikuks, väi kekodanlikuks ega tõusiklikuks. Seda on küllalt tehtud. Vastupidi, kodu on kõige isiklikum ja privaatsem paik ning igaühel on õigus teha oma nii- või naasugune va lik. Me hindame inimeste iseteadlikkust käia oma teed ja teha valikuid oma ära nägemise järgi. Tahame kiita neid, kes moediktaati liiga tõsiselt ei võtnud, va na mööblit minema ei visanud ega lõhkunud. Liiatigi, ka esteetilised hinnangud on ajutised. Aeg on rehabiliteerinud juu gendpuhvetid, neorenessanslikud ka binetilauad, mammutimõõdus tugitoo lid ja lainelise uksega riidekapid. Isegi omaaegne väikekodanluse sümbol – pu nase plüüsiga saalisohva – on tänapäe val armu leidnud. Aga Punane Krahvin na, kirjanik Hermynia zur Mühlen mär kas juba sajandi esimesel poolel, et tol lest punasest plüüssohvast, mis ühe le õudusunenägu ja teisele õnne tipp, ei tohiks tekitada probleeme, see vastan dus pole oluline ja üksnes takistab täht samaga tegelemist. „Kõikidest sallima tuse liikidest on ehk kõige raskem vaba neda esteetilisest sallimatusest”, kirju tab ta oma raamatus „Lõpp ja algus”.

Sügismeeleolu igasse kodusse Anttila.ee-st

Sügisõhtutel diivanil istudes tahaks kindlasti asetada kapile ka tee- või kohvitassi, raamatu või ajakirja. Abimeheks on siinkohal põneva lahendusega laud Duo. Laud on mõeldud juhuks, kui toetamisalust vajab rohkem kui üks inimene. Laua alumine osa on kergesti liigutatav ning sellesse saab asetada ka lugemisvara mitmeks õhtuks.

Sügistoonid toob tuppa Anttila.ee diivanikomplekt Cuba, milles on 2- ja 3-kohaline diivan koos patjadega. Diivan hoiab traditsioonilist stiili ja on mõeldud inimesele, kes hindab sisustuses pigem tagasihoidlikkust ja klassikalist joont.

Laud Duo

Kes soovib tuppa aga päris soojust, võiks mõelda kamina peale. Anttila. ee-st saadaolevad kaminad on kergesti paigaldatavad, soodsad ning ei nõua suurt ruumi. Malmkamin Agnes sobib kodusse, kus oluline on ka kamina disain - graveeritud küljepaneel toob tuppa suurejoonelisust. Rohkem soodsaid kaminaid leiad meie kodulehelt.

Suure valiku sisustustooteid leiad Anttila.ee veebipoest, klikkides lingil “kodu ja sisustus”. Avanenud menüüst leiad kõik vajaliku oma kodu kaunistamiseks.

Veebipoest Anttila.ee leiad muu hulgas ka stiilsed valgustid, millega kaunistada kodu kättejõudval pimedal ajal. Lauavalgusti Branch toob maheda sügistunde igasse majapidamisse. Selle lihtne ja omapärane disain muudab ta ka omamoodi kujunduselemendiks.

Mirjam Peil ja Toomas Zupping

Anttila.ee pakub võimalust ostu eest tasuda ka järelmaksuga. Vali kodulehelt välja toode, maksa aga hiljem. Kauba kättesaamisel saab tasuda ka sularahas või 20-päevalise maksetähtajaga. Soovi korral toob Eesti Posti kuller paki otse koju.

Lauavalgusti Branch

Malmkamin Agnes

Diivanikomplekt Cuba

Võimalusi uuri lähemalt meie kodulehelt: www.anttila.ee 25

Uus & huvitav

Sirje Pinsol.

Soe romantika Mõned asjad tekitavad sooja tunde. Sellepärast ongi need inimestele nii armsad, et kujunevad klassikaks. Minu jaoks peab õigel diivanil olema see romantiline „miski“, mis muudab kogu interjööri soojaks ja hubaseks.

Kersti Viiol.

Kadri Tammistu.

Kaidi Subbi.

Pärimuskultuuri ja disaini sulam Eestis on pikenemas disainiharidust andvate õppeasutuste rida, nagu jäi silma Disainielevaatoris festivali aegu korraldatud näituselt.

uurim üllataja oli Haapsalu tudengidisain. Tallinna ülikoolil on Haapsalus kolledž, mille käsitöötehnoloogiate ja disaini osakonda (KTD) on hakanud juhtima Arvo Pärenson. Esimesed tudengid on värske õppekava juba läbinud ning Disainiööl välja pandud näitus koosnes nende diplomi- ja kursusetöödest. Arvo Pärenson, kellel on selja taga üsna pikk disainiõppe juhendamise kogemus, räägib oma juhitavast erialast järgmist: „KTD on ainulaadse rakendusliku suunitlusega, toetudes oma tegevuses pärimuslikule kultuurile. Tooted sünnivad põhimõttel „ideest teostuseni”,

ühendades muistse ja moodsa, traditsioonilised ja ajakohased tehnoloogiad, jätkusuutlikkuse ja ettevõtlikkuse.” Pärenson tõdeb, et KTD tugevus on hästi varustatud töökojad, mis loovad tudengitele head eeldused manuaalsete oskuste arendamiseks ja ideede teostamiseks. Disainiõpet annavad eranditult EKA haridusega tuntud õppejõud ja praktikud. Kooli disainihariduse üldisem eesmärk on luua sild disaineri ja tootja vahel, rõhutades regionaalset aspekti. Tugev rõhk on asetatud ka disainerite eriettevalmistusele, loomaks tervisetooteid koos26

töös TLÜ Haapsalu kolledži tervis edenduse kompetensikeskusega Tere. Selline sotsiaalselt vajalik ja tundlik teema on õppeprotsessis omandamas järjest suuremat osakaalu. Pikemas perspektiivis võib sellest kujuneda just sellele koolile omane disaini hariduse suund. Juba sel näitusel oli lustakate ja hoogsate tudengiideede kõrval ka tõsise sotsiaalse närviga liigutav Margarita Eriti diplomitöö „Taktiilne mäng” erivajadustega (nägemispuudega) lastele, mis pärineks justkui küpsest heaoluühiskonnast. Vaadake lisaks: www.tlu.ee/haapsalu-kolledzh

Diivan Isabella: klassikaline disain, millele saab sobiva katteriide valikuga anda kas rikkaliku või skandinaaviapäraselt lihtsa varjundi. Suletäidisega patjade katteriie on eemaldatav. Tooteseeriasse kuuluvad erinevates mõõtudes diivanid, nurgadiivanid, tugitoolid ning tumba. Ja kui heade variantide vahel otsustamine raskeks läheb, saad nõu meie sõbralikelt ja asjatundlikelt müüjatelt. Tule ja proovi Isabellat ning teisi Softrendi diivaneid meie uutes salongides Tallinnas, Pärnu mnt 139c ja Tartus E-Kaubamajas!

softrend.ee facebook.com/Softrend

KUHU MINNA

Uus & huvitav

Lähedalt näib rajatis kui veider lillepeenar, täieliku ülevaate saab labürindist alles lossikatuselt.

Tee leidmise mõistatus Kogu Laitse mõisa labürindiprojektist oli see mõeldud kolmandana, aga sai valmis esimesena.

aitse mõisahärral Sulo Muldial on alati olnud pea plaane täis. Näib, et reaalsus ei suuda tema plaane nii hästi takistada nagu teiste inimeste omi. Läbi uskumatute raskuste on neil komme siiski täide minna. Üheksakümnendate lõpus sattusid Marju ja Sulo romantilise armunud paarina mahajäetud Laitse lossi vaatama. Neile tuli idee see häärber endile koduks rentida ja mõisasüdamesse elu tooma hakata. Sellise uskumatu ülesandega tavainimene toime ei tule, selleks peab saama lisa-

jõudu kõigilt reaalsusevälistelt jõududelt... Häärberi sisu on sestsaadik tundmatuseni muutunud. Kes teab, kas see üldse kunagi nii korras on olnud! Vaevalt härra Woldemar von Uexküll, kes 19. sajandi lõpus selle Vasalemma marmorist ehitas, üldse jõudis hiiglasliku hoone elamiseks täielikult sisse seada, sest möödas polnud veel 30 aastatki, kui maailm pöördus ja hoone omanikuks sai Eesti vabariik. Kodu on arenenud aina täiustuvaks paduromantiliseks lossi 28

hotelliks koos lõõgastuskompleksi ja vanaautopargiga. Lossitorni ühest korrusest on saanud ülimalt stiilne ja elegantne avatud köök, kus korraldatakse kokanduse meistriklasse. Parki on rajatud kabel, kus saab pidada laulatusi, ka kiriklikke (vaadake lisa: www.laitseloss.ee). Vana käest lastud mõisapark on samuti uuele elule tõusmas. Mõisahärra Muldia tunnistab, et juba üle viie aasta on tema peas tiksunud mõte labürindist kui meelelahutuslikust kultuurifenomenist(?!). 29

Uus & huvitav Fotod: Vallo Kruuser, Sulo Muldia, reprod

KUHU MINNA

Labürintmõistatuse läbimine paneb proovile, kui aga tee selge, siis rahustab.

Elupuutaimed, mis hakkavad tihedusse ja laiusesse kasvama, on veel väikesed, kuid suvega võrreldes juba kenasti kosunud.

Püha Lambertuse kiriku ukseesine, Mingolsheim.

Sügisel paistab labürint lossi aknast läbi puuvõrade hästi kätte.

Chartres’i katedraali põrand.

Labürint – kindel tee või mõistatus? Meil on terminid veidi sassis. Üks ingliskeelne klassifikat sioon ütleb, et eristada tuleb labürinti (labyrinth) mõistatu sest (maze). Esimesel on vaid üks käänlev tee, aga teine ek sitab. Eesti keeles peame ole muslikult labürindiks just vii mast. Sõna ise pärinevat siis ki minose keelest ja kreekla sed nimetasid sedasi Knosso se paleed Kreetal, kuid ilmselt mitte ainult. Sõnatüvi labrys on lüüdiakeelne ja tähenda vat kahe servaga telge (suun da, joont), olles kuningavõimu (ja selle jumalikkuse) sümbo liks. Silme ette kerkib pilt, kui das näpp midagi liivale joonis tab. Küllap labürinti.

Nn Türgilinn Aksi saarel.

Meenuvad Inglismaa siniverelised hekk-labürindid, vähem on kuuldud turbalabürintidest – populaarsest meelelahutusest küla pidude ja laatade aegu. Kuid tuletagem meelde Minotauruse legendi ja Ariadne punast lõnga! Olles niisiis muistse päritoluga, on labürint Euroopaski keskajast peale populaarne. Sageli omistatakse sellele ka religioosset sisu – abiks vaimse tee, sisemise valguse ja tõe otsingul. Sealt saavat ravi viha, haiguse ja leina puhul, sestap leidub neid nii kirikutes kui ka kirikaedades. Niisiis võib tee leidmise mõistatus olla maa all või maa peal, kivist või puidust, kõrge või madal, vaimne või sportlik. Tänapäeva lõbustus-

parkide juurde luuakse neid igal võimalikul moel, ka mitmekorruselisi ja interaktiivseid. Uuslabürinte armastatakse kõikjal, eriti Madalmaades ja Jaapanis, antakse välja ajakirju, korraldatakse võistlusi ja festivale. Kivilabürinte leidub meiegi randadel. Sausti mõisas olla hekk labürint, aga see pole avalik. Kadri oru tiigi kõrval asuvat sõstralabürinti teavad aga juba paljud. Nüüd on valminud Laitse mõisapargi esimene. Ringikujuline elupuudest mõistatus on istutatud selleks loodud ümarale künkale, mis teeb selle üpris ainulaadseks. Taimedeks on valitud spetsiaalselt laiali hargnev sort, mis on kohale toodud Leedust. Hekil 30

lubatakse kasvada vaid meetrikõrguseks, põnevust lisab kupli tekitatud kõrgustevahe ja selle läbimiseks on prognoositud 15–20 minutit. Teine, moodne puitseintega labürint on valmimas, piltidel paistab selle postiderivi labürindikünka taga. Plaanis on ka täiskõrgusega hekklabürint, mis umbes 15 aasta jooksul peaks täis kasvama. Ka lastele lustimiseks on plaanis luua nn tasakaalulabürint. Imesid tuleb Laitse lossi juurde aina lisaks, rahu lossivaimule ei anta – pigem tüdineb vanaproua ise ja peab paremaks lahkuda. Anneliis Aunapuu

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/katuseabi e-kiri: toode@toode.ee

* 2013. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii! 31

Tähelepanu!

Reklaamtekst

ERIPAKKUMINE Aura Robocleanile.

KAIE KÕRB PEREGA: ees kaksikud Raimond ja Eduard, kõrval tõhus abimees, tolmuimeja Krausen, taga Kaie abikaasa Viestursiga.

Allahindlus 250 eurot, liising 0% !

KAIE KÕRBI PUHAS KUNST Tundub, et kõrgema kunsti esindaja, tippbaleriini Kaie Kõrbiga pole muust rääkida kui kaunitest kunstidest, muusikast, loodusest ja lilledest. Kõigest ülevast, mis selle elukutsega seotud. Head tolmuimejat vajab iga perenaine, ka tuntud ja hõivatud endine priimabaleriin, Tallinna Balletikooli direktor Kaie Kõrb. Olime Kaiel külas, ta rääkis oma uutest ülesannetest ja kohustustest direktoriametis, samuti igapäevastest kodustest muredest. Kaie, kuidas tulete toime oma uue rolliga direktorina, sest siiani tegutsesite loomingulisel alal ega ole kunagi pidanud tegema administratiivset juhtivat tööd? Päris nii see ei ole, sest töötasin kaua aega selles koolis õpetajana, juhatasin oma balletistuudiot. Osalesin ka Tallinna linnavolikogu töös. Meie koolis on piisavalt loomingulisust, sest valmistame ette balletiartiste. Pealegi on mul head abilised, kellega koos lahendame efektiivselt erinevaid probleeme meie keerulisel ajal.

Kas teile siis tõesti meeldib koristada? Ütleme nii, et armastan puhtust. Kui õnnestub seda hoida ehk kord nädalas koristada, siis koristamine kui tegevus mind ei häiri ega ärrita. Kuna oleme abikaasaga väga hõivatud inimesed, võib koristustöödesse nädalane paus tekkida. Vaat sellisel juhul hakkab ärritama nii korralagedus kui ka koristamine ise. Aga midagi pole parata, nii või teisiti tuleb koristamisega pihta hakata. Just sellistel puhkudel ongi tähtis, milline on kodutehnika. Kui see on kehv, muutub koristamine lausa painajalikuks. Milline tehnika aitab teil kodutöid teha? Kasutame firma Krausen tolmuimejat. See on veefiltriga, teeb märg- ja kuivpesu, puhastab ka õhku.

Kuidas tulete toime koduste töödega? Uus amet nõuab palju aega, teie pojad kasvavad ja vajavad pidevat tähelepanu. Minu pojad, kaksikud Raimond ja Eduard kasvavad tõepoolest kiiresti. Nad on aktiivsed ja uudishimulikud. Aga meie abikaasaga saame hakkama. Viesturs on väga hoolitsev isa. Mina ise kasvasin külas ega karda mingit tööd, ka kodutöid mitte.

Räägitakse, et märgpuhastusega tolmuimejat on väga keeruline käsitseda – et selle kokkupanekuks peaks omama minimaalselt keskeri tehnilist, parem juba kõrgharidust. Meie uue tolmuimeja panin kokku ühe hetkega. Iga inimene, kes oskab telerit sisse lülitada, saab kenasti hakkama ka Krauseni tolmuimejaga.

Kas te tõesti koristate ise? Mitte alati, vahel koristab mees, kuid koduabilist meil pole.

See tolmuimeja on kindlasti suur ja raske… Ei midagi sellist. Krauseni tolmuimeja on sama suur kui teised. Veeanum võetakse seest välja nii, et see ei ole sugugi raske, vastupidi – kui puhastada vaipa, pole vaja

Kui suur on teie kodu? Polegi nii väike, elame oma majas.

Salong KRAUSEN • Mustamae tee 29, Tallinn

kasutada mingit jõudu. Piisab tolmuimejavooliku kinnihoidmisest vaid kahe näpuga. Ja ei mingit seljavalu! Krauseni tolmuimejal on eriline funktsioon, mis asendab tavalist vaibakloppimist: hari vibreerib ja n-ö klopib kogu mustuse sügavalt vaibakiududest välja. Samuti pole vaibale vaja keemilist puhastust, sest selline sügavpuhastus asendab seda suurepäraselt. Seda kõike on muuseas väga kerge kontrollida – proovige ise! Puhastage väike osa määrdunud vaibast tavalise tolmuimejaga ning seejärel Krauseniga ning võrrelge vett tolmuimejas – pärast vaibapesu Krauseniga on vesi tume, peaaegu must, justkui oleksite koristanud kogu korteri, mitte ainult selle ühe vaibanurga. Teil on kodus ilmselt palju vaipu? Tegelikult on mul kodus paar vaipa, mis polegi suured, ülejäänud on parkett. Kas siis tõesti on naturaalparketile lubatud selline veepuhastus? Kas see parketti üle ei ujuta? Mismoodi? Pesufunktsioon on just selline, et vajutades ühele nupule, eraldub pesuvahend, vajutades teisele, tõmbab tolmuimeja kogu pesuvee sisse. Pole vaja mingit pingutust. Peale selle, kui pesumasin laseb vett läbi, nagu teleris vahel näidatakse, või on lihtsalt vesi ümber läinud, on vee koristamine seesuguse abimehega väga kiire ja kerge. Kõlab nagu muinasjutus… Alguses tundus sõprade jutt sellisest tolmuimejast muinasjutuna ka mulle: ise peseb, koristab ja ei mingit muret. Igatahes ei uskunud ma seda ja pealegi mõtlesin, milleks mulle selline imemasin. Ilmselt mängiski suurt rolli Krauseni tolmuimeja ostmisel just see, et mul lõi välja allergia tolmu vastu. Teate ju isegi – kui võtate

tel 608 8690 • info@krausen.ee

tolmu tavalise tolmuimejaga, jäävad suured tolmuosad masinase kinni, aga väiksemad lendavad kuumenenud õhuga uuesti välja. Sellest ka kirbe lõhn, mis mõneks ajaks paratamatult õhus püsib. Krausenist sattusin vaimustusse, kui veendusin, et pärast tolmuvõttu polnud mingit kirbelõhna, vaid õhk oli värske ja puhas. Krauseni teiste puhastusomadustega tutvusin tegelikult alles hiljem. Muide, kui lisada tolmuimejavette pisut aroomiõli, saab lisaväärtusena juurde aroomteraapia. Tuleb lihtsalt pooleks tunniks masin sisse lülitada ja kogu kodu täitub peagi hurmava lõhnaga. Milleks kõik need lapid, kui Krauseni tolmuimeja puhastab ja peseb juba niigi? Krauseni tolmuimejaga saab teha peaaegu kõike, isegi kardinat, mööblit ja madratsit puhastada. Tuleb lihtsalt vastav otsik voolikule ette panna ja töö võib alata. Isegi kui teil on üks koristuskord vahele jäänud, pole sellest lugu, sest eelmised koristuskorrad Krauseniga on sedavõrd tõhusad, et tolmu pole üldsegi nii palju juurde tulnud, kui arvata võiks. Uskuge mind, olen väga hõivatud inimene: mul on balletikool ja palju kohustusi. Kui mul poleks Krausenit, ei kujutaks ma ettegi, kuidas sellise elutempo juures koristustöid teha jõuaksin, sest tõhusamat abimeest koristamisel ma ei tea. Nii et kõigest südamest soovitan soetada Krauseni tolmuimeja, te ei kahetse.