KOOLITUSEKSPRESS (mai 2016)

18. mai 2016

Väljaande koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond

Kui kehakeel ei aita...

KUTSUME OSALEMA! MTÜ Keeltemajas toimuvad juunis ja augustis inglise keele intensiivsed vestluskursused tasemetele A2, B1 ja B2.

Lisaks toimub augustis eesti keele A2–B1 taseme vestluskursus vene emakeelega õppijatele.

Registreerumine kodulehel.

Uue õppeaasta keelekursustele ootame registreeruma alates 05.08.2016.

Keeletaseme testimine kursustega liitumise eesmärgil 05.–15.09.2016. Õppeaasta 2016/17 algab 16.09.2016.

Endla 22, Tallinn • tel 662 0996, 662 0706 • www.tallinnakeeltekool.ee

TTÜ arvutiteaduse instituudi küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse juhataja dotsent Rain Ottis on aidanud sündida nii NATO küberkaitsekoostöö kui ka TTÜ keskusel.

Askur Alas

H

iljutine tunnustus Valgetähe V klassi teenetemärgi kujul näitab, et Ottist ei hinnata kõrgelt mitte ainult erialasfäärides, vaid ka riigi tasandil. „Olen sattunud olema õigel ajal õiges kohas ja mul on jätkunud oidu sinna panustada. Tähtis on teha asju, millesse ise usud, mitte medalite pärast,“ ütleb Ottis, kes kuulub ka vabatahtlikkuse alusel tegutsevasse kaitseliidu küberkaitse üksusesse ja annab k­ ülalisloenguid ­Jyväskylä ülikoolis.

Kui NATO küberkaitsekeskus on juba akrediteeritud tegijaks kujunenud, korraldades näiteks maailma suurimaid ­rahvusvahelisi küberkaitseõppusi „Locked Shields“, siis TTÜ küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse „tibusid“ saab Ottis loodetavasti lugeda eelolevatel aastatel, kui esimesed doktorandid saavad võimaluse kraadi kaitsta.

Küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus avati ametlikult Tehnikaülikooli konverentsil „CyberCrime2014“ sama aasta novembris. „Kui kõik ausalt ära rääkida, tuleb

alustada varasemast ajast. Pärast 2007. aasta küberrünnakuid sai selgeks, et Eestis on seltskond väga häid spetsialiste, kes olid õigel ajal tegusad, nii et meil suurt kahju ei sündinud. Aga sai ka selgeks, et järelkasvuga meil nii head lood ei ole ja kui tahetakse küberturvalisust parandada, tuleb selle valdkonnaga tegeleda,“ ütleb Ottis.

Arvutid ja langevarjud 2007. aastal kaitses Ottis TTÜs magistrikraadi informaatika alal. Eestit tabanud küberrünnakud andsid huvitavat ja vajalikku materjali ning vabatahtlike osalusest küberkonfliktides saigi Ottise doktoritöö uurimisaines. Töö kaitses ta 2011. aastal. Enne seda, 1999–2003, õppis Ottis USA West Pointi sõjaväeakadeemias, mille lõpetas BS kraadiga arvutiteaduses. West Pointi läks ta otse Nõo reaalgümnaasiumist. „Arvutite vastu tekkis mul tõsisem huvi Nõo reaalgümnaasiumis õppides. Samal ajal tekkis ka huvi kaitse-

foto birgit püve

Rain Ottis: „Tähtis on teha asju, millesse ise usud!“

väe vastu. Mõlemad huvid saigi ühendatud USA West Pointi sõjaväeakadeemias, kus sai õppida nii arvuti- kui ka sõjateadust. Akadeemias veedetud aeg andis palju huvitavaid kogemusi, näiteks USA armee langevarjuri kursuse kujul,“ räägib Ottis. Kaitseliidu liige on ta juba 1998. aastast, praegu auastmelt kapten, reservis.

Viimasel kahel akadeemiaaastal tekkis Ottisel sügavam huvi küberkaitse vastu. „Võtsin valikaineks küberjulgeoleku, kust sain turbepisiku külge,“ muigab ta.

„Olen olnud õigel ajal õiges kohas – ja sinna panustanud,“ kirjeldab Rain Ottis oma teed.

Küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus 2008. aastal alustati TTÜs küberkaitse prototüüpmooduliga, milles oli kümme valikainet. Aasta hiljem alustati ametlikult täismahus küberkaitse õppetööga – tehti ühendõppekava Tartu ülikooliga, mistõttu lõpetajad saavad kahe ülikooli diplomi. Küberkaitse õppekava on rahvusvaheline ning aineid loetakse inglise keeles. Kui 2014. aastal avati küberkaitse spetsialiseerumissuuna kõrvale digitaalse ekspertiisi suund, siis loodi ka TTÜ küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus, millel on kaks ülesannet: erialase õppetöö ning teadustöö korraldamine. „Pooled tudengid on väljastpoolt Eestit ja põhimõtteliselt on meil kõik kontinendid kaetud peale Antarktika,“ on Ottis rahul. Küberkaitse on Ottise sõnul eriline valdkond, sest selles põimuvad eri teadusharud: vaja on teadmisi arvutitest – kuidas need toimivad, inimestest – kuidas nad käituvad, lisaks ei tee paha teadmised juhtimisest, juurast ja majandusest. „Praegu on doktorantuuris kümme inimest, kohe lisandub veel üks. See on päris arvestatav jõud,“ on Ottis õigusega uhke. Seda tunnet võiks tema arvates jagada ka mitmed teised, kes olid seotud

keskuse loomisega, näiteks dr Marko Kääramees, professor Tanel Tammet, Anu Baum, Üllar Lanno jpt. „Üritan „süüd“ hajutada, sest ilma meeskonnata poleks me saavutanud seda, mida oleme saavutanud. Aga olin ilmselt ainus, kes sattus nii TTÜ kui NATO keskuse loomise juurde,“ ütleb Ottis.

Tõsised mängud TTÜ keskuse peamine eesmärk on Eesti küberjulgeoleku kompetentsi ja võimekuse suurendamine. Üks võimalus on teadus- ja arendustöö, milles Ottise meeskond on teinud tõsiseid edusamme. „Näiteks, „tõsised mängud“, kus peaeesmärk on muu kui meelelahutus – peamiselt väljaõpe ja eksperimenteerimine. Uurime küberkaitseõppustel nii tehnilist poolt kui ka juhtimist,“ ütleb Ottis. Tavakodaniku keeles on tegu sõjaliste arvutimängudega, küberrünnakute simulatsiooniga, kus võivad osaleda eri riikide võistkonnad ning kus ühed reaalajas ründavad ja teised tõrjuvad ründeid. Õppuste eesmärk on õpetada spetsialiste tõrjuma reaalajas komplitseeritud rünnakuid, mille valmistab ette mitmekümnepealine rahvusvaheline ekspertide rühm. Realistlikkuse huvides on vaja simuleerida ka müra ehk taustaliiklust. „Kahtlane ­logikirje võib olla üks kümnest tuhandest ja seda leida pole üldsegi lihtne. Meid huvitab, kuidas teha olukord realistlikumaks, et treenida kaitsjaid anomaaliate avastamisel. Väga palju tuleb teha tööd automatiseeritud ründeavastussüsteemidega, sest silmaga vaadates ei taba palju ära ja ründe avastamine ei pruugi toimuda piisavalt kiiresti,“ räägib Ottis.

Ta selgitab: „Näiteks, kui häkker elekt-

EESTI LENNUPÄEVAD 2016 4.-5. JUUNIL,

Mõtle suurelt!

Tutvu EBSi bakalaureuseprogrammidega:

tartumaal eesti lennundusmuuseumis tähistame tartu ülenurme lennujaama 70. sünnipäeva baltimaade võimsama lennusõuga www.lennundusmuuseum.ee Rahvusvaheline äRijuhtimine* - Turundus ja kommunikatsioon - Rahandus ja majandusarvestus ettevõtlus ja äRijuhtimine - Loomeettevõtlus - Tehnoloogiaettevõtlus - Professionaalne müük võõRkeeled ja äRikoRRaldus* - Turundus ja kommunikatsioon

alanud on kevadine vastuvõtt! tee õige valik ja tule eBsi. www.ebs.ee 2 KoolitusEkspress 18. mai 2016

*Võimalus omandada EBSi ja lancaster university management schooli topeltdiplom.

eesti lennupäevad peakorraldajad: eesti lennundusmuuseum, eesti lennuakadeemia, tartu ülenurme lennujaam

ri välja lülitab, siis on asi selge, aga kui keegi on siin toas (Ottis mõtleb tuba, kus toimub intervjuu) videokonverentsi süsteemiga mässanud, siis ei tea, millal see välja tuleb. See võib eskaleeruda kuue tunni pärast ja siis hakkavad teised süsteemid kukkuma.“ Saavutuseks, otse või kaude, võib nimetada ka seda, et üks keskuse doktorantidest, Margus Ernits, on nn tõsiste mängude ja oskuste profileerimise poole pealt välja töötanud kübersimulatsiooni lahenduse, mis on kasvanud start-up’iks nimega Rangeforce. „See on tehniline õppekeskkond, kus antakse kätte katki tehtud süsteeme, mis tuleb ründeskriptide käimise ajal korda teha. Siis on näha, kas rünne ikka töötab ja teeb kahju või mitte. Üks varasem versioon sellest süsteemist jooksutas küberolümpiat ja loodame, et sellest kuuleb veel nii mõndagi,“ ütleb Ottis.

Keskuse üks fookusi on ka kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse ehk KIIK. Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri alla käivad info- ja kommunikatsioonisüsteemid, mille tegevus, töökindlus ja turvalisus on olulised riigi toimimise seisukohast. „Konkreetselt huvitab meid terviklikkuse aspekt, Eesti riigil on nii mõnedki kogemused maailmas ette näidata – näiteks 15 aastat digiallkirja ja ID-kaardiga, mis paljudes riikides on alles teoreetilised arutelu­ objektid. Oleme selle ajaga õppinud nii mõndagi. Samuti ajatempli süsteemide uurimistöö. Meid huvitab situatsioonide haldamine, kuidas saavutada üldpilt sellest, mis parajasti toimub,“ selgitab Ottis.

Samuti on keskuse fookuseks profileerimine. „Ründajate profileerimine – kes nad on ja mida oskavad –, aga ka oma inimeste

oskuste hindamine. Mängulistes keskkondades oskuste lihvimise kaudu saame paremini hinnata ka oma tudengeid – kes on tehnilise suuna ekspert, kes midagi muud,“ ütleb Ottis.

Küberjulgeolek on pidev võitlus Muu hulgas uurib Ottise meeskond ka Euroopa Liidu projekti raames küberkuritegevuse majanduslikke aspekte. „See on projekt, kus uurime ratsionaalseid ründajaid, kes taotlevad rahalist kasu. Alustame viimast aastat ja siis saame teha konkreetsemaid ettepanekuid, kuidas EL võiks kurjamite elu keeruliseks teha,“ räägib Ottis. Teiste hulgas on üheks projekti osapooleks ka Interpol.

Ottise sõnul on viimasel ajal üheks tõusutrendiks krüpto-pahavara levik – ohvri arvutis krüpteeritakse andmed ja nõutakse andmete taastamise eest tasu. „Praegu pole ühtki superkurjategijat, kes teeb kõike. Professionaalses kuritegelikus maailmas on rollide jaotus tugev, on arendaja moodi inimesed, kes toodavad uusi ründemeetodeid, otsivad 0-päeva auke, on need, kes haldavad infra­ struktuuri, ja nii edasi,“ selgitab ta.

Ottise sõnul on tekkinud võimalus teenust n-ö sisse osta. „Näiteks tahan, et selle serveri vastu läheks selline rünne nii mitu tundi. On selline must turg ja hind on piisavalt madal, et tasub tellija poolt vaadates ära. Ei pea olema miljonär, et mõnele väiksele veebipoele tõsiseid probleeme tekitada,“ nendib Ottis. „Toimub pidev võitlus, kus kurjategijad ja kaitsemeeskonnad üritavad üksteist üle trumbata.“ Intervjuu on ilmunud Tallinna Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu 3 (1860) / mai / 2016.

17. augustil ilmub Eesti Ekspressi vahel KoolitusEkspress.

Reklaam ja info: Sirle Kübar tel 5684 5555 sirle.kybar@ekspressmeedia.ee

Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse on Eesti Olümpiakomitee ja Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt asutatud sihtasutus.

Sihtasutuse põhieesmärk on võimaluste loomine spordi toetamiseks ja arendamiseks ning sporditegevust toetavate tugiteenuste arendamine.

Oma eesmärgi täitmiseks Sihtasutus: • korraldab spordialaste kutsekvalifikatsioonide, õppekavade ja õppematerjalide väljatöötamist ning rakendamist eelkõige treeneritele; • korraldab treenerite, sporditöötajate ja spordijuhtide ning teiste spordispetsialistide koolitusi; • tegutseb treenerite kutseandmise keskusena, viib läbi kutseeksameid ja –teste; • kogub, töötleb, haldab ja levitab spordialast teavet, on Eesti Spordiregistri volitatud töötleja; • viib läbi spordi- ja liikumisharrastuse alaseid uuringuid ja küsitlusi, osutab konsultatsioone ja nõustamist; • osaleb spordipoliitiliste ettepanekute väljatöötamises ja sellealases nõustamises; • haldab ja arendab spordi- ning õppeeesmärgil sihtasutuse vara; • korraldab muid Sihtasutuse eesmärgi täitmiseks vajalikke tegevusi.

Sõjakooli 10, 11316 Tallinn (Tere tennisekeskus), sissepääs Marsi tänava poolt tel: 603 1561, www.spordiinfo.ee KÕIK KOOLITUSTEST! KoolitusEkspress 18. mai 2016

3

Eesti Iluteeninduse Erakool on hea võimalus õppida eriala, mis ei jäta töötuks ei Eestis ega kaugemalgi.

T

aas on algamas nii juuksurite kui ka kosmeetikute päeva-, õhtu- ja kaugõppe kursused. Tegu on mahuka ametiõppega, mis annab põhjaliku ülevaate kõigist teemadest ja oskustest, mida iluteenuste turul edukaks hakkamasaamiseks vaja on.

Eesti Iluteeninduse Erakooli direktor Aimar Karu rõhutab, et kuna iluteenuste valdkond on pidevas arengus ning teadlased ja arstid loovad üha uusi võimalusi inimestele kaunis ja nooruslik olemiseks, peavad ka ilualade teenindajad suutma areneva erialaga sammu pidada. „Meie kooli üks suuri tugevusi on väga kõrgel tasemel õpetajad, kellel on nii arvestatav erialane töökogemus kui ka suurepärased metoodilised oskused. Samuti kasutame õppetöös ainult professionaalseid töövahendeid, mis annavad õpilastele oskused ja nõudlikkuse töötada ainult väga kliendisõbralike

materjalidega – see omakorda teeb lõpetajatest nõutud töötajad,“ selgitab Aimar Karu.

Kosmeetika ja ravi piiril Aimar Karu näeb tulevikku eri erialade kombineerimisel – näiteks võiks tulla ilualasid õppima ka eelneva hariduse baasil. „Üheks väga hinnatud kombinatsiooniks võiks kujuneda meditsiiniharidusele juurde õpitud kosmeetikuharidus. Lisaks puhastustele-maskidele-massaažidele liiguvad kosmeetikud aina enam ka naha süvakihtide poole – teemaks on nii laserravi kui ka süstid, samuti mitmesugused aparaatide ja ainete koosmõjud, millega põhimõtteliselt on võimalik saavutada näo- ja kehahoolduses täiesti uus tase,“ räägib ta.

Põhioskuste teemantkursus Üheks Eesti Iluteeninduse Erakooli tunnustäheks on nn teemantkursus, mis annab kolme-nelja kuuga oskused nõutumate salongitööde tegemiseks. „Sellisel kursusel õpetame jumestust, küüne- ja ripsmetehnikuoskusi, pediküüri ja maniküüri geellakkimise ja kangatehnikaga, samuti depilatsiooni ja kehahooldust.

Lõpetaja tase on nii hea, et ta saab ilusalon-

foto Eesti Rahvusvaheline Iluteenindajate Erakool

Kuldse käe oskused aitavad kiirelt töö leida

Ilualade õppimisel on praktikal väga oluline roll.

gi tööle minna ning soovi korral enam huvipakkuvaid teemasid edasi õppida,“ tutvustab Aimar Karu.

Nii pikemate kui ka lühemate õppevormide juures on kooli suureks plussiks võimalused õppeaja paindlikuks korraldamiseks – õppida saab nii päevaõppes kui ka kaugõppes. Viimane tähendab kombineerimist veebiõppe ja nädalavahetusel koolis käimise vahel. Nädalavahetuste õpe on plaanitud nii, et kooli tuleb tulla üle nädala, see tähendab, et õppimist on võimalik korraldada ka senise töö ja pereelu kõrvalt.

Kliendibaas juba kooliajal Ent olgu õppevahendid kui tahes head ja õpetajad kui tahes kõrgel tasemel, ilma ise käsipidi teemas olemata iluteenindusalasid selgeks ei saa.

Aimar Karu näitab uhkusega Eesti Iluteeninduse Erakooli praktikabaasi, mis on omandanud lausa ilutänava mõõtmed.

Miljööväärtuslikes Kochi Aitades laiuv praktikakeskus asub pealinna ühel tuiksoonel – südalinna ja Tallinna Sadama vahel, pakkudes õppijatele suurepärast ja tänuväärset praktikakohta ja kohalikele ning turistidele meeldivalt inimsõbraliku hinnaga iluteenuseid.

Ilutänava suured salongid annavad praktikavõimalused juuksuritele, kosmeetikutele, küünetehnikutele ja masseerijatele. Praktikantide kõrval püsivad nende meistrid, kellelt vajaduse korral nõu ja abi saab küsida, samuti on võimalik soeng või jumestus tellida hoopis meistrilt.

Praktikabaasile lisab veelgi väärtust asjaolu, et tänu online-broneerimissüsteemile saab teenusest huvitatud klient panna aja kirja ööpäeva igal tunnil ning mis tahes maailmanurgas viibides. „Meie praktikakeskus on avatud ka teiste iluteeninduskoolide lõpetajatele ja õpilastele, kes tunnevad soovi end tugevas salongis asjatundliku juhendamise abil proovile panna,“ kinnitab koolijuht.

Lisaks enese proovile panekule on klientiderohke praktikabaas ka hea võimalus veel enne koolist lahkumist mõned isiklikud kliendid kinnistada.

Anne-Mari Alver

KAS LAPSELE SUVEKS PLAANID TEHTUD? Laste ja noorte lõbusad keelelaagrid välismaal jätavad kustumatu mulje kogu eluks!

Keelekursus Brightonis vanusele 12–17 a.

VÄGA HEA HIND! Harrow House kooli keele- ja spordilaagrid vanusele 8–17 a. ERIPAKKUMINE AUGUSTIKS! Perekursused lastele alates 5. eluaastast!

Võimalus taotleda tulumaksutagastust!

4

KoolitusEkspress 18. mai 2016

Küsi pakkumist: ILEC EVENOR tel 648 5441 mail@evenor.ee www.evenor.ee

Materiaalselt on õpetaja maal paremas seisus kui linnas Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Mari-Vivian Ellam (34) eelistab linnaelule maaelu ning tööd väikeses koolis.

Raivo Kaer

M

ari-Vivian Ellam töötab Kiltsi põhikoolis ning õpetab lisaks väikestele eestlastele ka väikesi sisserännanuid. Nendega on keeruline, sest lapsed võivad tulla ja minna üsna äkki.

Kolisid Tallinnast maale ning asusid tööle Kiltsi põhikooli. Miks selline valik?

nud viimasel aastal palju mitte-eesti päritolu lapsi. Nad tulevad ja võivad minna ka üsna äkki, olenevalt nende perekondade liikumisest.

Mina olen põhikooliõpetaja, õpetan 5. kuni 9. klassi õpilasi. Klassides on 4–10 õpilast, kokku õpetan umbes 30 last. Meil on liitklassitunnid, kus tuleb korraga õpetada kahte klassi, see suurendab ettevalmistusaega ja lisab natuke pinget.

Kui lihtne või keeruline on emotsionaalselt ja

Olen kasvanud üles Tallinnas, kus elab mitusada tu- materiaalselt väikeses koolis pedagoog olla? hat inimest. Võiksin öelda, et Materiaalselt on õpetaja foto erakogu Tallinn on minu linn, ja palminu arvates maal suhtelijud nii ka ütlevad, aga reaalselt paremas seisus kui linselt on see nii paljude inimesnas, sest tema sissetulek on te linn, et minu oma saab see kogukonna teiste liikmeteolla vaid mõtteliselt. Mul ei ga võrreldes konkurentsiole reaalselt oma puid ja põõvõimelisem ja materiaalset said, oma maju. Kõik kohad alaväärsuskompleksi nii keron rahvast täis. gelt ei teki.

Uskumatu loodusläheEmotsionaalselt võib see dus on teine põhjus. Ma olin olla raske küll. Maakooli õpe29aastane, kui nägin esitaja on õpetaja kogu aeg, sest mest korda elus pilkast pimeta elab oma õpilastele enadust. Vähemalt ma ei mälemasti lähedal. Kõige raskem ta, et oleksin varem midagi ongi vahest olnud see, et ma sellist kogenud. Aga sellest ei saa ka väljaspool tööd enveel ägedam on, et kui mu dal õpetajamütsi peast võtta. tööpäev saab läbi, astun ma Oled sa vahel kahetsenud, õue ja hakkan kohe, sellestet oled õpetaja maakoolis? samast hetkest alates puhkaMa ei ole iialgi seda kahetma. Ümber on avar loodus, senud, mitte hetkekski. Küll bussi- või trollitäie mornide olen mõelnud, kas olen õpenägude asemel. Mitte kee- Mari-Vivian Ellam pole maakooli tööle tajana piisavalt hea ja piisagi ei sagi ümber. Kodu poo- asumist kordagi kahetsenud. valt pädev, kahelnud, kas see le jalutades näen sageli, et mind jälgivad paarkümmend lehma, taevas on on mulle sobilik töö, ja tundnud, et töömaht käib kohati veidi üle jõu, aga sellised kõhklused võivad iga päev ise karva.

Kolmandaks põhjuseks on inimesed. Maainime- minu arvates käia selle töö juurde. Kuna õpetaja on sed ei pruugi sind kergesti omaks võtta, aga kui nad klassi ees üksi, peabki ta ise olema oma töö peamine kritiseerija ja korrigeerija. omaks võtavad, siis on hea tunne.

Ma ei kahetse, sest ma olen inimesena nii palMida kauem olen Kiltsis elanud, seda rohkem tunnen, kui normaalne ja eluterve on mittetallin- ju arenenud. Olen näinud iseennast teisest küljest laslik suhtumine ja suhtlemine. Suur linn tekitab ja saanud lahti pealinlase kompleksist, sellest tundest, et väljaspool Tallinna ei toimu mitte midagi. palju illusioone, selles on palju näivust.

Olen saanud endale oma koha Eestis, kus on mulle tuttavad puud ja teerajad. Seda on väga palju. Ma Miks sinust õpetaja sai?

Näotu vastata, et ei tea. Sellist asja peaks teadma. Ma sain endale esimest korda elus jalgratta (mu vaneei mõtle sellele muidugi iga päev, miks ma seda tööd mad arvasid, et linnas on sellega liiga ohtlik sõita), teen, ja tuleb ette päevi, kui ma ka mõtlen, et võiks ma vaatan vähem telerit, suhtlen inimestega vämidagi lihtsamat, vähem vastutust nõudvat teha. hem pealiskaudselt.

Olen avastanud, et linnas kasvanud, ei tunSamas sellepärast mulle õpetajatöö meeldibki, et see on raske, see on väljakutse, mis paneb mind ne ma paljusid sõnu, millega loodust üldse kirjeldada. Ega loodust ennast. Ma ei saa isegi aru, pingutama ja arenema.

Ma olen oma iseloomult domineeriv ja juhtiv kas üle pea lendavad kured või pardid, ja olen nii tüüp. Ma ei ütle, et see on mingi eelis õpetajatöö mõnegi inimese Kiltsis oma jabura sõnakasutujuures. Aga see võib-olla paneb tahtma õpetaja olla. sega naerma pannud. Olla linnast on olla natuke ka nagu kuu pealt, aga ma vaikselt arenen. VäheKui palju on hetkel koolis õpilasi? Paljudega malt ma loodan. sina töötad?

Igatahes, kui kolisin ahjuküttega majja, nägin Meie koolis õpib umbes 65 õpilast. See arv on pi- õpilaste silmis väikest tunnustust. Kui mul lõpuks devas muutumises, kuna meie lähedal Vaos avati midagi mulda ka õnnestub panna, siis oleksin juba hiljuti varjupaigataotlejate keskus ja meile on tul- esimese taseme tegija. Äkki sel aastal õnnestub.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja vastuvõtu 2016/17. õppeaastaks bakalaureuseja magistriõppe muusika ja muusikapedagoogika erialadele, magistriõppe kultuurikorralduse ning doktoriõppe muusika ja teatrikunsti erialadele.

Lähemat infot vastuvõtutingimuste, eksaminõuete ning ettevalmistuskursuste sisu, ajakava ja registreerimise kohta saab EMTA kodulehelt www.ema.edu.ee, telefonil 6675 709 või e-posti aadressil vastuvott@ema.edu.ee.

Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee Toimetaja Anne-Mari Alver Keeletoimetaja Katrin Hallas Kujundus Tuuli Prees Projektijuht Kerli Kiidma, kerli.kiidma@ekspressmeedia.ee, tel 524 3002

KoolitusEkspress 18. mai 2016

5

erakogu

KeeleĂľpingud täitsid eesmärgi „Inglise keele Ăľppimise taga oli täiesti konkreetne vajadus,“ meenutab ettevĂľtja Viljar Teder oma Ăľpingute algust Tartu RahvaĂźlikoolis.

V

iljar Teder on seotud spordiklubiga Eesti Wordloppeti Klubi, mis korraldab pikamaasuusatajate vĂľistlus- ja Ăźritusreise, ja tal on alailma vaja inglise keeles suhelda. KĂľikvĂľimalikud helistamised ja meilivahetused valmistasid mehele aga raskusi, sest inglise keelt pole ta koolis ega kursustel varem Ăľppinud. „Suuliselt sain veel suheldud, aga kirjalikult tundsin end ikka väga ebakindlalt,“ tunnistab Viljar Teder.

Juhuste kokkusattumine Tartu RahvaĂźlikooliga sidusid Viljar Tederit varem rootsi keele Ăľpingud. „Kui meie fantastiline rootsi keele Ăľpetaja Kristel Vaino mĂľneks ajaks tÜÜlt kĂľrvale astus, jäi mul vaba aega Ăźle,“ meenutab Teder. Ja lisab, et rootsi keele Ăľpingud algasid tal tegelikult ka „natuke juhuslikult“ – tĂźtar käis Otepäält Tartus balletitundides ning kuni ta tantsis, oli isal vaba aega. Ajad sobisid ja rootsi keelest sai tĂľsine huviala.

Sel sĂźgisel otsustas Viljar Teder end inglise keelega paremini kurssi viia ning läks samasse rahvaĂźlikooli kursustele. „Olen nßßd Ăźhe aasta Ăľppinud ja tean, et see oli suurepärane otsus,“ on Viljar Teder

kindel. „Grammatikas olen väga palju juurde Ăľppinud ja sĂľnavara on samuti arenenud,“ märgib ta. „Räägime tundides palju ja kuna suhtumine on väga sĂľbralik ja toetav, julgevad kĂľik kursustel osalejad ka omavahel inglise keeles suhelda. See on hästi oluline.“ KodutĂśid tegemata ei jäta Tunnid toimuvad kaks korda nädalas ning lisaks tundides käimisele tuleb teha ka kodutÜÜd. Viljari sĂľnul on selline sĂźsteem väga hea, sest sunnib keeleĂľppega tegelema neli korda nädalas. „Piinlik on ju tundi minna, kui kodune tÜÜ on tegemata. Mis siis, et keegi sellepärast pahasti ei Ăźtle, aga endal poleks ikkagi hea tunne,“ märgib ta ja tunnistab, et on kĂźll koduseid tĂśid Ăźsna viimasel tunnil teinud, kuid tegemata jätnud pole mitte kunagi. „Endale ju Ăľpin!“ Ăźtleb ta.

KoduĂźlesannete hulgas on nii grammatika kordamise harjutusi kui ka iseseisvaid teksti koostamise ja ettekandmise tĂśid. Hiljuti näiteks pidid kĂľik ette valmistama uudise, mida saaks tunnis ette kanda. Kui oleks Ăľppimata, tekiks tunnis ebamugav olukord. „Teadupoolest on inimene loomult laisk,“ muigab Viljar. „Ja kohustusi on mul omajau.

KUI TEAD, KES ON SINU KĂ•RVAL, POLE OLULINE, KES ON SINU VASTAS. Jah. Ăœhised väärtused ja eesmärgid, katsumused ja vĂľidud liidavad Sind kaaslastega Ăźhte. Kogu eluks. Nii olete koos tugevad.

Veidi infot Tartu Rahvaßlikoolist Õppeaastas þpib Tartu Rahvaßlikoolis kokku ligi 6000 inimest. ÕppetÜÜd juhendab aastas ßle 150 koolitaja, praegu on 29. hooaeg.

Koolitusvaldkonnad: tÜÜalane koolitus, keeled, kunst, psßhholoogia ja eneseareng, tekstiil ja käsitÜÜ, kodu ja kÜÜk, tervis ja ilu, kultuur ja muusika.

Keskmine þppija on 25–50 aastat vana.

Popimad koolitused sel hooajal: inglise keel, itaalia keel, fotograafia, keraamika, floristikoolitus, massaaĹžikoolitus, Itaalia toidud, ettevĂľtluskoolitus jm.

Erilisemad koolitused sel hooajal: massaaŞ lemmikloomale, tßrgi ebru paberi valmistamine, trummimäng, seenepaku nakatamine, sencil art, Werneri kohviku maiuspalad, araabia keel, enesekaitse, toortatraleiva kßpsetamine, India kÜÜk jm.

Uue sßgishooaja koolitused on kodulehel ßleval hiljemalt jaanipäevaks!

Kaisa Hansson, Tartu RahvaĂźlikool

Aga sellest hoolimata ei jäta ma koduseid Ăźlesandeid tegemata. Lisaks sellele, et järgmisse tundi on parem minna, on need abiks ka eelmise tunni materjali kinnistamisel ja nii saab Ăľpitu paremini selgeks, kordan sĂľnad ka Ăźle.“ On tekkinud suhtlemisjulgus Kui Viljar Teder oma inglise keele Ăľpingutega täidetud Ăľppeaastale tagasi vaatab, on ta tulemustega rahul. „Hoopis teine tunne on asju ajada. Ma oskan kirjutada ja saan vastustest paremini aru kui enne, samuti oskan teha ärikirju, broneerida hotelle jms. Seega vĂľin kindlalt Ăśelda, et eesmärk, miks ma inglise keele kursustele läksin, on täidetud,“ nendib ta.

Aga mis edasi? Viljar on kindel, et jätkab inglise keele Ăľpingutega sĂźgisel. Kuna rootsi keelest ja skandinavistikast on saanud samuti sĂźgavam huvi, plaanib ta Ăľpetaja Kristel Vaino naasmisel kindlasti ka rootsi keele Ăľppimisega edasi minna. „Praegu olen rootsi keelega pausi teinud. Ainus side on see, et pikkade treeningute ajal kuulan kĂľrvaklappidest rootsi raadiot, see ei lase keelel ära ununeda,“ jutustab Viljar Teder.

Proovis ka enesekaitset Viljar Teder kiidab Tartu Rahvaßlikooli vþimalusterohkust. Kursusi, loenguid ja þppepäevi on väga erinevaid ja väga mitmeke-

Ă•ppida on mĂľnus!

Meie sihtrßhm on täiskasvanud þppija, aga oodatud on ka nooremad huvilised.

E Viljar Teder asus inglise keelt þppima, et välispartneritega suhelda.

sistel teemadel – Ăźhe asja vastu huvi tundes on kerge leida veel midagi, mis on kasulik ja rþþmustav. „Mina vĂľtsin näiteks Ăźhepäevase lihtsa enesekaitsekursuse. Tahtsin olla valmis eri olukordadeks ja tunda end selles mĂľttes kindlalt, et vajaduse korral suudan ma olukorraga hakkama saada ning ennast ja oma lähedasi kaitsta,“ tunnistab mees.

Ta kinnitab, et see ßhepäevane kursus andis talle väga hea enesetunde ning plaani tulevikus oma enesekaitseoskusi veelgi täiendada.

Anne-Mari Alver

elmisel Ăľppeaastal Ăľppis Tartu RahvaĂźlikooli keelekursustel Ăźle 850 inimese, kes valisid endale meelepärase kursuse 75 pakutu hulgast. Ă•ppida oli vĂľimalik 17 keelt. Ăœks meie trumpidest ongi lai keeltevalik: pakume Eesti kontekstis haruldasi keeli: araabia, pärsia, hiina ja jaapani keelt. Skandinaavia keeltest on esindatud rootsi, taani, norra ja islandi keel. Menukad on prantsuse, hispaania ja itaalia keele kursused. Soome keelt Ăľpiti paar aastat tagasi lausa kuues paralleelgrupis. Ă•petame ka eesti keelt vþþrkeelena, mĂľnikord on rĂźhmas olnud Ăľpilasi kĂźmnest riigist.

Keele þppimine pole kunagi olnud nii vþimalusterohke ja näiliselt lihtne kui p ­ raegu.

On palju väga hästi toimivaid ja lausa sþltuvust tekitavaid veebikursusi; äppe ja rakendusi, digitehnoloogia vþimaldab juurdepääsu kþigele ja kþikjale. Keeleþppemeetodeidki tuleb juurde, suund on järjest suuremal funktsionaalsusel ehk þppija tegelikel suhtlusvajadustel, mitte grammatiliste struktuuride omandamisel jäigas järjekorras. Uued meetodid arvestavad ka erinevate þppijatßßpi-

Eesti Iluteeninduse Erakooli Ăľppesalongis kĂľik iluteenused SOODSATE HINDADEGA!

Jätkub vastuvþtt iluteeninduse erialadele!

Erialadega on vĂľimalik tutvuda jooksvalt meie praktikakeskuses Lootsi 10 (2. korrus), Tallinn.

Kþik, kes sþlmivad juuksuri- vþi kosmeetikukoolituse þppelepingu hiljemalt 30.08.2016, SAAVAD TASUTA esimese instrumentide komplekti (väärtus kuni 460 eurot).

www.iluteeninduskool.ee Mais, juunis, juulis: AIANDUS viinamarjakasvatus, suvelillede kompositsioon konteinerisse ja aeda, eksootilised viljad aias, kasvuhoones ja konteinerites, seenepaku nakatamine, kiviktaimla rajamine, mahekÜÜgiviljandus, viinapuude suvine hooldus, roosid koduaias: liigid kasvatamine ja haigused

Alates augustist ja septembrist: KEELEKURSUSED araabia, eesti, hiina, hispaania, inglise, islandi, itaalia, jaapani, läti, norra, prantsuse, pärsia, rootsi, saksa, soome, taani ja vene keel TÖÖALASED KOOLITUSED avalik esinemine, ajajuhtimine, ettevþtlus, lapsehoidja, À RULVW DUYXWL}SH KllO NXL W||YDKHQG SURMHNWLGH NLUMXWDPLQH ja juhtimine

dega, näiteks saab keelt þppida kinesteetilisel meetodil ehk tantsu ja liikumise kaudu.

Mängud ja mängulisus on märksþna, mis iseloomustab ka keeleþpet. Paljud veedavad suure osa oma ajast 3D-virtuaal­maailmas seigeldes ja miks mitte teha seda ka keeleþppe eesmärgil. Nt Second Life’is ja teistes virtuaalmaailmades saad keelt þppida nn teist elu elades.

Kþike eelnevat silmas pidades tekib kßsimus, milleks siis ßldse keeleþpetajat ja keelekursust vaja on, kui kþike saab iseseisvalt þppida. Nojah, ilmselt on nii mþnedki kogenud, et þhinaga alustatud iseseisev keeleþpe jääb mþne aja pärast soiku. Tundub, et lisaks sisemisele motivatsioonile vajame ka välist

ning vĂľimalust Ăľpitut ka praktiseerida, saada tagasisidet ja oma kĂźsimustele vastuseid.

Tartu Rahvaßlikooli keelekursustel þppivad inimesed on kþik valinud kontaktþppe, sest miski ei asenda päris inimest ega päris suhtlust. Õppida on mþnus, sest sind kuulatakse, su soovidele ja arvamustele reageeritakse. Lisaks on hea keeleþpetaja ßhtlasi kultuuriþpetaja. Samuti pole saladus, et keelerßhmades tekib omamoodi sßnergia ja sellest ei raatsita lahti lasta. Nii ongi Tartu Rahvaßlikoolis päris tavaline, et sama grupp tahab keeleþppega järjest edasi minna. On gruppe, kes jätkavad keeleþpet juba viiendat aastat.

Kaisa Hansson

Tuleviku tehnikaharidus Tallinna PolĂźtehnikumist

MEEDIA INFOTEHNOLOOGIA ELEKTROONIKA ENERGEETIKA TELEKOMMUNIKATSIOON

Dokumentide vastuvĂľtt: pĂľhikooli baasil 13. juulini

3 erialaosakonda ja ligi 20 pĂľnevat eriala!

VĂľtame vastu Ăľpilasi nii pĂľhikooli kui ka keskkooli baasil.

Uued Ăľppekavad, ka lĂźhiĂľpe!

keskkooli baasil 19. augustini

www.tptlive.ee

vaata lähemalt

KUNST IRWRJUDD¿ D GURRQLNRROLWXV YLGHRWH ¿ OPLPLQH MD monteerimine, keraamika, maalikoolid, joonistamine, klaasisulatus, sepatÜÜ, puutÜÜd, mÜÜbli restaureerimine ILU meigikoolitused, maheseebid ja –ťampoonid, kodune juukselþikus, patsisoengud KÖÖK ,WDDOLD N||N ODVWH SL]]DNRRO WDWUDOHLYD N SVHWDPLQH kringlitegu, sushi koolitus, käsitÜÜ-þlu valmistamine, Werneri lemmikretseptid, fruktodisain ENESEARENG JA TERVIS IHQJ VKXL MRRJD YLLV WLLEHWODVW PDVVDDü KLLQD PHGLWVLLQ D\XUYHGD NULVWDOOLWHUDDSLD DURRPLWHUDDSLD UHÀ HNVRORRJLD TLJRQJ UHLNL SLODWHV

Ă•ppida on mĂľnus! www.rahvaylikool.ee | Pepleri 4, Vaksali 7 Tartu | Tel 736 1540, 736 1537

KoolitusEkspress 18. mai 2016

- kui meeles mþlgub uue keele þppimine vþi tahad senist keeleoskust parandada – ole otsustav ja mine kursusele! Ära lßkka seda edasi.

- rĂźhmatundides on mĂľnus Ăľppida, saad suhelda erinevate inimestega ning tĂľsi on ka see, et Ăľpilased Ăľpivad Ăźksteiselt. Ăœhine huviala viib kokku sarnase mĂľttemaailmaga inimesi ja pole harvad juhtumid, kus keelekursuselt leitakse uusi sĂľpru - Skype’i tunnid on suurepärane lahendus, kui elad kaugemal vĂľi kui sul on väga muutlik tÜÜgraafik.

- kui sulle sobib iseseisev keeleþpe, pea siiski nþu mþne selle keele þpetajaga – ta juhatab sind parimate veebimaterjalide juurde. Materjali paljusus vþib olla inspireeriv, aga vahel ka häiriv.

- pßßa vþimalikult palju þpitavat keelt kuulata, ära heitu, kui alguses ainult vähe aru saad - pßßa þpitut vþimalikult palju korrata, uus sþna jääb meie mällu siis, kui oleme seda 10 korda korranud. Tþmba oma telefoni mþni keele þppimiseks mþeldud äpp, näiteks populaarne Quizlet, Memrise vþi mþni muu.

- ole enda vastu aus ja ära otsi ettekäändeid, miks seekord keeletunnist puududa. Isegi väsinuna ja þppimata keeletundi minnes oled pärast garanteeritult targem ja väga tþenäoliselt ka reipam J - Räägi, räägi, räägi! Rääkima þpib ainult rääkides.

TARTU RAHVAĂœLIKOOL

SUVEKOOLID VĂ•RUMAAL )RWRJUDDÂż D DNUÂ Â OPDDO SDVWHOOPDDO OLOOHVHDGH TLJRQJ

6

Soovitusi keeleĂľppijale

Pärnu mnt. 57 Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee

KoolitusEkspress 18. mai 2016

7

INCOTERMS 80 ®

Tänavu tähistame ICC tuntuima väljatöötluse Incotermsi 80. sünnipäeva!

1936. aastal avaldas Rahvusvaheline Kaubanduskoda – ICC esimese Incotermsi versiooni, mis sisaldas 6 tarneklauslit. Hiljem on reeglistikku uuendatud kaheksa korda. Viimane versioon, Incoterms® 2010 kehtib alates 01.01.2011.

Incotermsi ametlik maaletooja Eestis on ICC Eesti asutajaliige, Eesti staažikaim koolitusfirma EMI EWT, kelle toimetistena on ilmunud eesti keeles Incoterms® 2010, 2000 ja 1990 koos kasutajajuhistega.

Incotermsi on pidevalt täiendatud ja kaasajastatud.

Tänaseks on Incotermsist saanud tõhusaim tööriist neile, kes on seotud rahvusvaheliste tarnetega, s.o ekspordi-, impordi- ja tarneahelajuhtidele, laojuhatajatele, veokorraldajatele, logistikutele, väliskaubanduse juristidele, finantsjuhtidele jt.

Tarneklauslite asjatundlik kasutamine: • võimaldab täpselt ja konkreetselt hallata ettevõtte kõiki tarneid • toob tehingusse ja tarnetesse selgust, lihtsust, konkreetsust ja lühidust; • võimaldab vältida topeltmakseid, lahendada vaidlusi, pidada asjalikke läbirääkimisi jpm.

Kõiki trükiseid Incotermsi kohta saab soetada ICC Eesti büroos Tammsaare Ärihoones, A. H. Tammsaare tee 47.

8

KoolitusEkspress 18. mai 2016

Incotermsi tõhusus avaldub täismahus nende käes, kes Incotermsi süsteemset loogikat valdavad. ICC Eesti ja Incotermsi maaletooja EMI EWT on loonud igakülgsed võimalused Incotermsi tõdede professionaalseks omandamiseks.

1. Iseõppijale • Tarneklauslid Incoterms®. Kasutajajuhis. Versioonid 2000 ja 2010 (autor: Tiit Tammemägi, PhD; koostatud EAS-i tellimusel) tasuta allalaaditav www.icc-estonia.ee • Eestikeelsed raamatud Tarneklauslid Incoterms® 2010, 2000 ja 1990 • ICC publikatsioonid Incotermsist inglise ja paljudes teistes keeltes.

Loetelu vt www.icc-estonia.ee • Doktor Incoterms Estonia tasuta telefonikonsultatsioonid numbril +372 684 1252

2. Veebiseminarid ajatundlikule huvilisele • 25.05.2016 – 14.06.2016 Veebiseminaride sari: Incotermsi baaskursus spetsialistile • 06.09.2016 – 04.10.2016 Veebiseminaride sari: Incotermsi baaskursus spetsialistile • 28.09.2016 Veebinar: Incoterms® – mida peab teadma ekspordifirma juht Incotermsist?

• 02.11.2016 – 22.11.2016 Veebiseminaride sari: Incotermsi baaskursus spetsialistile • 13.12.2016 Veebinar: Incoterms® – mida peab teadma ekspordifirma juht Incotermsist?

3. Auditooriumikoolitused • 30.08.2016 Incoterms® 2010 – asendamatu tööriist väliskaubanduses ja logistikas • 27.10.2016 – 24.03.2017 ICC pädevuskursus eksportöörile-importöörile, logistikule-ekspedeerijale • 31.10.2016 Incoterms® 2010 juhikursus • 08.11.2016 Incoterms® 2010 profikursus ostjatele • 20.12.2016 Incoterms® 2010 profikursus

4. Sisekoolitused firmades 5. ICC ekspordikonverents 8.- 9. septembril 2016 Narvas Tähistame Incotermsi 80. aastapäeva ja ICC Eesti 5. sünnipäeva ning viime meie väliskaubanduseksperdid maailmaklassi!

1. mai – 11. juuni 2016 on kõik eelnimetatud Incotermsi koolitused, veebinarid ja ka konverentsi osalustasu soodustusega –30%!

Publikatsioonidele kehtivad soodushinnad!

Koolitused viiakse läbi koostöös ICC Eesti asutajaliikme, koolitusfirma EMI EWT-ga. Veebinarid toimuvad Addenda OÜ veebinaride keskkonnas

Lisasoodustused