KOOLITUSEKSPRESS (november 2016)

Page 1

Ülevaade Eesti parimatest koolitus- ja konverentsikohtadest 23. november 2016

Väljaande koostas AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakond

Talvine vastuvõtt keskkonnakaitse uuele õppekavale Õppetoo algab 6. veebruaril 2017. Sinu jaoks on aianduskoolis õppimiseks alati vaba koht!

Saad praktilised teadmised Eesti loodusest, keskkonnahoiust, looduskaitsest, loodusharidusest. Uus 2,5aastane õppekava!

Vaata ka meie teisi erialasid! Veel mõned vabad kohad!


Suurepärane võimalus töö ja lõõgastuse ühendamiseks

Lavendel Spa sauna- ja lõõgastuskeskus

Kui hubasus on eelistus ja kui väiksus on valik, siis tasub suund seada looduslikult kaunil Viimsi poolsaarel asuvasse Lavendel Spa Hotelli. Mõeldes sellele, milliseks kujunevad järgmised töökuud, on aeg ühiselt maha istuda. On käes õige hetk, et teha väike aastalõpu väljalülitus oma igapäevasest tööelust! On aeg otsinguteks ja heade sõnade ütlemiseks. On aeg lõõgastumiseks! Pealinna külje all asuvasse spaahotelli jõudmiseks kulub kesklinnast aega umbes 20 minutit, liinibussiga pisut enam. Bussipeatus asub hotellist 200-meetri kaugusel ja väljuda tuleks Mõisapargi peatuses. Kahekorruselises hotellis on 47 eriilmelist numbrituba. Väikese Lavendel Spa Hotelli rahulikku ja hubast miljööd oskavad hinnata privaatsust nautivad kliendid.

Seminariruumid ja lõõgastav spaapeatus Tallinna külje all Koosolemine motiveerib ning sellest lähtuvalt on Lavendel Spa Hotellis suurepärane võimalus ühendada töö ja lõõgastumine. Töise õhkkonna loomiseks on klientidele pakkuda kolm

2

KoolitusEkspress 23. november 2016

erinevat konverentsisaali – Lavendel, Salvei ja Oliiv, kuhu maksimaalselt mahub kuni 100 osalejat. Kaasaegsed tingimused ja mugav keskkond võimaldavad sujuvalt läbi viia erinevaid üritusi, olgu siis tegemist konverentsi, seminari, õppepäeva või firmapeoga. Hotell võimaldab pakkuda teenust ka mitmepäevaste ürituste korraldamisel. Hotellil on suur tasuta parkla.

Lavendel Café kokad hoolitsevad maitsva kõhutäie eest Hotelli esimese korruse kohvikus Lavendel Café serveeritakse klientidele buffet hommikusööki. Pole ammu enam uudiseks, et Lavendel Café kokad suudavad katta tõeliselt maitsvaid ja rikkalikke pidulaudu mistahes tähtpäevadeks. Loomulikult annavad nad ka oma panuse ja kasutavad oma suurepä-

raseid oskusi, et koolitustest osavõtjatele pakkuda mitmekesist menüüvalikut alates kohvipausidest kuni lõunate ja õhtusöökideni välja. Argipäeviti kella 11:00-15:00 on kohvikus Lavendel Café avatud lõunasöögi bistroo, mille menüü koosneb koduselt maitsvatest einetest. Mitte kõik spaad ei saa uhkust tunda oma kondiitri- ja pagaritöökoja üle, kus kohapeal valmivad värsked leivad-saiad ning pirukad-koogid. Lavendel Café kokkade ja pagarite omatoodangut on võimalik kaasa osta ja ka tellida hotelliga samas hoones asuvast kauplusest LAVENDEL , kus lisaks küpsetistele on valikuterohke kulinaarialett.

on populaarsust võitnud nende külastajate seas, kellele mõõdult väike, kuid sume, soe ja hubane kompleks on igati meelepärane. Erilist kuulsust on kogunud lõõgastuskeskuse suitsusaun, mille ilus lugu Lavendel Spas kaunilt vormistatud sai. Kahele vana ja väärika ajalooga sauna ligi sajaaastastele suitsust läbiimbunud ning tahmastele palkidele anti uus elu. Kustumatule saunaelamusele lisavad värvi vanad kivid, pada ja loomulikult mõnus vihtlemine, mis Lavendli suitsuaunas on lahkelt lubatud. Klientide käsutuses on veel klassikaline aurusaun, auru-soolasaun ning madala temperatuuriga lõõgastussaun. Suitsusauna järgseks karastavaks supluseks on karge külma vee tünn, soojendada saab 41° C veega Jaapani vannis, lihtsalt mõnulemiseks on jacuzzi ehk mullivann. Lõõgastusbassein väikese kose ja kaarsillaga on varustatud vastuvoolu seadmete ning erinevate massaažidüüsidega. Kõige selle nautimisel pole kuhugi kiiret – sauna- ja lõõgastuskeskuses viibimise aeg on piiramatu. Soovime teile edukaid ajurünnakuid ja lõõgastavaid kohtumisi Lavendel Spa Hotellis! Märgusõnaga „KOOLITUSEKSPRESS“ seminariruumide ja majutuse koos broneerimisel kingituseks tervituskohv koos suupistetega Lavendel Café pagaritelt. www.spahotellavendel.ee


Pullijärve puhkeküla pakub võimalust korraldada koolitus ürgses looduses, nautides seejuures kaasaegseid mugavusi. Missos asuv Pullijärve puhkeküla on mõnus paik kolme riigipiiri ristumiskohas – piisavalt kaugel, et jõuda igapäevamuredest eemale ning piisavalt lähedal, et mugav tulla oleks. „Maalilise Pulllijärve ääres, kus ümberringi kohiseb mets, järved kutsuvad kala püüdma ning mis on eriline asukoht huvipakkuvateks ringsõitudeks, saab iga külaline tõeliselt eheda looduse kogemuse. Just seetõttu võiks Pullijärve oma plaanidesse kaasata kõik need, kes soovivad, et nende seminar või koolitus osalejatele kauaks meelde jääks. Koolituste korraldajad ja osalejad on oodatud igal aastaajal ning ka meelepärast tegevust jagub iga ilmaga. Soojal ajal saab osa koolitust läbi viia ka õuesõppena, sest puhkeküla juurde kuulub mõnus varjualune,” avab pakutavaid võimalusi Pullijärve puhkeküla juhataja Aigar Paas.

Ka talvel saab end mõnusalt tunda „Pullijärvele võib tulla koolitust või seminari korraldama nii üheks kui ka mitmeks päevaks. Oodatud on kuni 40-liikmelise seltskonnad, kellest enam kui pooltele leidub kohapeal ka majutuskoht. Suurema ööbijate ko-

smauti ettevõtete suve- või talvepäevade pidamiseks, tähtpäevade tähistamiseks ja perega puhkamiseks! Kimalase metsamaja ootab aga privaatsust armastavat väiksemat seltskonda.

Mida sealkandis veel vaadata?

Õppimisvõimalus keset imekaunist loodust guse korral saab mõnusa öömaja korraldada lähikonnas. Pullijärve äärsed kahekohalised kämpingumajad mahutavad 16 inimest, suuremale seltskonnale on pakkuda lisaks telkimisplats ja magamiskohad peamajas. Kämpingud on köetavad ja sobivad öömajaks ka paarikümnekraadise külmaga,” lubab Aigar Paas. Kõhutäidet pakub puhkeküla kohvik, kasutada on ka grillimaja järve kaldal. Ettetellimisel on võimalik saada täistoitlustamist (hommiku-, lõuna- ja õhtusöök). Seejuures

arvestatakse ka külaliste maitseid ja vajadusi. Kuna menüü lepitakse varem kokku, saab alati arvestada erisoove, sealhulgas taimetoit. Pullijärvel on mõeldud ka neile, kes armastavad vaikust. Neid ootab Haanjamaa suurima järve – Hinojärve - ääres paiknev kuuekohaline Kimalase metsamaja, mis on üliprivaatne ning rõhutades looduslähedust veelgi - ilma elektriühenduseta. Köetavat metsamajakest saab kasutada igal aastaajal. Pullijärve puhkeküla on võrratu koht erinevateks koolitusüritusteks, seminarideks,

Võrumaa ürgse looduse keskel Misso alevikus asuv Pullijärve puhkeküla on looduskaunis paik, mille ürgne loodus ja tervistav männimets võimaldab meeldejäävaid puhkehetki. Ehkki rahvapärimus teab rääkida, et Pullijärv sai oma nime üsna traagiliselt - nimelt olevat huntide eest järvejääle põgenenud põdrapull, kes sealsamas huntide saagiks langenud, on Pullijärve siiski hea energiaga paik, mis on rikas nii looduslike metsaandide kui ka tegevusvõimaluste poolest. Pullijärve puhkeküla asub kümne kilomeetri kaugusel nii Läti kui Venemaa piirist ja jääb Riia-Pihkva maantee lähedale Misso aleviku Riia-poolsesse serva. Paiknedes 15-kilomeetri kaugusel paigast, kus Eesti, Läti ja Venemaa riigipiirid kokku saavad, võib Pullijärvel puhkaja soovi korral ühest riigist teise põigata ja olenemata valitud suunast, jääb tee peale alati mõni vaatamisväärne koht. Lähimad suurimad vaatamisväärsused on ca 20-kilomeetri raadiuses asuvad Suur Munamägi, Vastseliina piiskopilinnus, Rogosi mõis ning kevaditi ööbikulaulust kajav Ööbikuorg. Etnilise Setumaa piirini on Pullijärve puhkekülast vaid viis kilomeetrit. Kui on huvi põnevatest paikadest lähemalt kuulda, on võimalik planeerida ringreis koos giidiga. Anne-Mari Alver

KoolitusEkspress 23. november 2016

3


Tennis ja sulgpall on mitme põlvkonna mängud Ole lasteaias või pensionil – tenniseja sulgpallireket sobib kätte ühtmoodi hästi, selgitab Tondiraba Tennisehalli juht Alo Ojassalu.

Kunagine tipp-tennisist Alo Ojassalu on naasnud treenerina tenniseplatsile. 25 aastat treenerina töötanud mees keskendus vahepeal peamiselt Tondiraba Tennisekeskuse juhtimisele, nüüd aga tunnistab ta, et ainult arvutitööst jääb siiski väheks. Treener Ojassalu käe all treenivad Tondiraba Tennisehallis kõige väiksemad, lasteaialapsed. Alo Ojassalu julgustab lapsi varakult trenni saatma – mänguliselt alustades saab tennis kergesti selgeks ning pakub mängijale eluaeg rõõmu. Ka treeneri enda nelja-aastane tütar hoiab hea meelega reketit käes ning Alo loodab, et selliseid lapsi on aina rohkem. Lapsevanematele paneb treener Ojassalu südamele, et iga laps on treeningutele oodatud. „Liiku-

4

mine on kõigile kasulik ning tennis on tore ja lapsi mitmekülgselt arendav mäng,” rõhutab ta. Ning lisab kohe, et tegelikult on täpselt sama tore mäng ka sulgpall, mida Tondi­ raba Tennisehallis samuti igas vanuseklassis harrastada saab. Hetkel käib AOTKs üle 350 lapse vanuses 4 kuni 18 aastat. Spetsiaalselt väikestele lastele on loodud Goofy klubi, kus nad saavad kaks korda nädalas õppida tennist, liikumist ning mängida huvitavaid ja lõbusaid mänge. Alustada saab igas eas On tore, kui reketihoidmise rõõm saadakse kätte juba maast madalast, kuid Alo Ojassalu kinnitab, et alustamiseks sobib absoluutselt iga vanus. Tondiraba tennisekoo-

KoolitusEkspress 23. november 2016

Comeback’i eel: Ardo Ojassalu on treeningutest puudust tundnud.

lis on trenni tuldud ka pärast pensionile jäämist ning mängimisega väga hästi hakkama saadud. Vanim võistlussportlane on olnud koguni 94aastane. „Alustama on teretulnud kõik, kellel on tennise või sulgpalli vastu huvi. Varasem mängukogemus ei ole oluline ning nullist võib alustada igas vanuses,” kinnitab Alo Ojassalu ja märgib, et viimastel aastatel on väga populaarseks muutunud tennise ja sulgpalli mängimi-

ne väikestes gruppides. Kümmekond aastat tagasi eelistati pigem eratreeninguid, ent väikese grupi eelisteks on kiirem õppimisvõimalus ning märksa sõbralikum treeningutetasu. Tondiraba Tennisekeskuse tennise- ja sulgpallikoolid pakuvad head treenimisvõimalust kohalikele – Pirita, Lasnamäe ja Iru – spordihuvilistele, kuid mängimas käiakse ka mujalt Tallinnast, samuti pealinna ümbritsevatest valdadest. Mõnus koduklubi Miks võiks huviline valida just Tondiraba Tennisekeskuse? Alo Ojassalu loetleb terve rea põhjusi. „Meil on väga hubane ja mõnus koduklubi,” alustab ta. „Meil on väga head noored ja tublid treenerid ja palju klubiüritusi, näiteks toimuvad klubiturniirid igal kuul. Kevaditi aga sõidetakse kodumaalt eemale tenniselaagrisse. Tondiraba Tennisekeskus asub logistiliselt väga heas kohas – hea on tulla nii auto kui ka ühistranspordiga. Autoga tulles asume Tallinna kesklinnast viie minuti tee kaugusel. Ruumid on ilusad ja mugavad, pärast trenni on hea sauna nautida. Mis puutub sulgpallitreeningutesse, siis meil on Eesti ainus spetsiaalne sulgpallisaal. Samades ruumides tegutseb ka Eesti Sulgpalliliit. Igal suvevaheajal ning talveva-

heajal oleme me korraldanud tenniselaagreid lastele. Lisaks tennisele korraldavad lapsed laagris mitmesuguseid huvitavaid mänge ja näidendeid ning viidavad niisama lõbusalt aega.” Keskusest väljas Tondiraba treenerid trenne ei korralda, küll aga käivad nad koolides ja lasteaedades lapsi treeningutele kutsumas. Tondiraba sulelised Tondiraba ainulaadsest sulgpallikoolist oli juba veidi juttu, kuid kindlasti tasuks teada, et alates 2013. aasta septembrist on sulgpallihuviliste kasutuses kaheksa väljakuga spetsiaalne sulgpallihall. Hetkel töötab Tondiraba Sulgpallikoolis neli treenerit peatreener Kristo Kasela juhtimisel. Treeningutes osaleb peaaegu sada last vanuses 4–18. Lapsed osalevad aktiivselt Noorte GP-etappidel ja teistel Eesti Sulgpalliliidu ametlikel võistlustel. Spetsiaalselt mudilastele on mõeldud minisulgpall. Eesmärgiks on pakkuda liikuvaid treeninguid, mis tagavad lapse hea tervise ja elukvaliteedi. Minisulgpallis õpetatakse lastele lõbusate ja arendavate mängude kaudu peamiselt reketi käes hoidmist ja palli tabamist. Lisaks sulgpallile arendavad treeningud laste koordinatsiooni, reaktsiooni, kiirust ja täpsust. Anne-Mari Alver


Robootika on tulevikukriitiline üldoskus Robootikaõppega alustamiseks on õige aeg lasteaias või algklassides, kinnitab Robotexi turundusjuht Janika Leoste.

boteid, samas jääb robootikavahendeid omavate koolide arv ikkagi veel alla kolmandiku nende üldarvust, algklasside tasemel on see protsent oluliselt väiksem. Põhjuse võib leida põhikooli õppekavast, kus tehnoloogiaharidust hakatakse ellu viima põhikooli teisest astmest, ka robootika kuulub praegu põhiliselt tehnoloogiahariduse alla. Samuti on robootikaõpe siiani toimunud enamasti huviringitasandil, mille juhendajaks on olnud entusiastlik tehnoloogiaõpetaja.

J

ärgmine tootmisrevolutsioon (JTR) liidab omavahel suure hulga uudseid tehnoloogiaid alates digitehnoloogiatest ja lõpetades uute materjalide ning uudse protsessijuhtimisega. Lähiaastatel meieni jõudev „uus tulevik“ sisaldab seda mõju, mida JTR hakkab avaldama nii tootlikkusele, inimeste oskustele, tulu jaotamisele kui ka heaolule ja keskkonnale tervikuna. Ühelt poolt aitavad need tehnoloogiad suurendada tootlikkust veelgi rohkem, kui nad seni on teinud, kuid teiselt poolt on nende tehnoloogiate poolt loodavad töökohad tänastega võrreldes märkimisväärselt erinevad. Kohanemine võib olla keerukas ja seetõttu peame juba praegu ette vaadates küsima, kas need muutused saavad ühiskonna poolt mõistmise ja positiivse vastuvõtu osaliseks. Selle küsimuse põhjus on lihtne: meie tänased oskused ei suuda rahuldada nõudmist nendele oskustele, mis on tulevikus vajalikud. Et ehitada üles „tulevikukindel“ põlvkond, on vaja juba täna hakata arendama

Robotex võib olla hea võimalus põneva alaga tutvust teha.

kõrgetasemelisi üldoskusi kogu elanikkonna hulgas. Üks selliseid tulevikukriitilisi üld­ oskusi on robootika. Igapäevane töö koos robotitega Robootikaoskused ei seisne ainult robotite ehitamises või programmeerimises. Robootikaoskused tähendavad ka võimet teha igapäevast tööd koos robotitega nendes valdkondades, kus inimesed käsikäes väiksemate robotitega hakkavad asendama traditsioonilisi

FONTESE I MENTEEDE PROGRAMM 18.01-17.05.2017

TULE PROGRAMMI! www.fontes.ee

(suuremõõtmelisi ja suhteliselt monofunktsionaalseid) tööstusroboteid. Sellise võimekuse tekitamiseks ja üles ehitamiseks on vaja, et robootikaharidus algaks võimalikult vara ehk siis juba varajases lapsepõlves. Eestis on vajadust robootikahariduse järele lasteaias ja algklassides teadvustatud aasta-aastalt järjest enam. Archimedese Sihtasutuse, Eesti Teadusagentuuri ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse projektide toel on haridusasutustesse jõudnud juba tuhandeid ro-

Õppimine ei alga tühjalt kohalt Soov õppida ja õpetada robootikat ei saa alata tühjalt kohalt. Robootika populariseerimiseks korraldab Tallinna Tehnikaülikool koostöös Tartu Ülikooli ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtharidusega detsembri esimesel nädalalõpul juba kuueteistkümnendat korda kolmepäevast tehnoloogianäituse ja töötubadega rikastatud robootikavõistlust Robotex www.robotex.ee, kuhu on sellel aastal ooda­ta üle 300 lasteaialapsest ja algklassiõpilasest võistleja. Samuti on loodud üle 3000 töötoakoha igas vanuses robootikahuvilistele, et aidata neil astuda esimene samm robootikaõppe teel. Kuigi Eesti on Euroopa kontekstis koolirobootika juurutamises esirinnas, on tal veel siiski pikk maa astuda võrreldes Singapuri või Brasiiliaga, kus riik aktiivselt sekkub kiirendatud robootikaõppe laiaulatuslikku viimisesse haridusvõrku.

EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED PÕHIKOOLI LÕPETAJATELE Matemaatika, eesti keel, inglise keel RIIGIEKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED GÜMNASISTIDELE Matemaatika, eesti keel, inglise keel, bioloogia KEELTEKOOL Rootsi keel, inglise keel, prantsuse keel

Vaata lisaks www.gakk.ee/kursused Info ja registreerimine www.gakk.ee, e-mail info@gakk.ee või tel 6274065. Suur-Kloostri 16, Tallinn

KoolitusEkspress 23. november 2016

5


ESTONIA Resort Hotel & Spa murrab rutiini Ehkki Pärnut tuntakse eelkõige suvepealinnana, on seal ka talvel palju kaunist ja avastamisväärset. Tõelisteks ärimaastiku pärliteks on aga sealsed kaunid spaad ja konverentsikeskused. ESTONIA Resort Hotel & Spa konverentsikeskus on uusim kohtumispaik Tallinna ja Riia vahel. Uues hotellis on nelja tärni kuurorthotelli mugavused ning eestimaised spaaja saunahoolitsused ühendatud innovaatilisusest inspireeritud lähenemisega ürituste korraldamisel. ESTONIA Resort Hotel & Spa konverentsikeskus sobib ka suurte ürituste korraldamiseks, keskus mahutab üle 460 külastaja. Tänapäevase tehnikaga varustatud konverentsikeskuse suur saal ja seminariruumid asuvad kompaktselt ühel korrusel, mis võimaldab leida erineva suurusega töögruppidele sobiva ruumi ja neid vajaduse korral vahetada. „Tulemuslike koolitus- ja konverentsipäevade korraldamisel saate meil olles rahulikult keskenduda eesmärkide saavutamisele!” lubab konverentside ja sündmuste müügijuht Imbi Lepik-Martinson. Konverentsikeskuse fuajee on mõnus paik kohvipauside nautimiseks ja viljakaks mõttevahetuseks. Suuremate sündmuste korral on fuajee sageli kasutusel messia-

6

lana. Konverentsikeskuse kõikides ruumides on avarad aknad ja loomulik päevavalgus. Kõik konverentsikeskuse ruumid on konditsioneeritud, varustatud tänapäevaste tehniliste lahendustega, tasuta ülikiire WiFi- ja lairiba-internetiühendusega. „Lisaks konverentsidele saab meie juures korraldada sündmusi suuremale seltskonnale spaa- ja saunakeskuses SPA & SAUN ning pidulikke õhtuid restoranis NOOT. Väiksemale meeskonnale pakume loovas õhkkonnas üritusi valgusküllases joogasaalis või sviidis, kadakahõngulises avara rõdu ja eesruumiga privaatsaunas või köögi ja terrassiga klubiruumis. Pärnumaal on võimalusi vaba aja veetmiseks igale maitsele – siin on golfirajad ja autoringrada, soovi korral saab purjetada ning osaleda loodus- ja seiklusmatkadel, külastada Kihnu saart ning kultuuriüritusi,” soovitab Imbi Lepik-Martinson.

Koosolek vee all? Parimad mõtted ei sünni alati seminarilaua taga. Vahel võib ühine

KoolitusEkspress 23. november 2016

saunaskäik või mõnus õhtusöök tuua kaasa palju värskemaid ideid. Kas tundub, et olete kasutanud juba kõiki võimalusi meeskonnatunde tugevdamiseks ja töötajate motiveerimiseks? Aeg-ajalt tasub murda rutiini. Kui korraldaks kohtumised, seminarid, konverentsid jm üritused hoopis uuel viisil: istudes või lamades, saunas või köögis, vee peal või vee all? ESTONIA Resort Hotel & Spas on võimalik tellida näiteks allveefotograaf, kes püüab pildile kogu tiimi vee all! Soovi korral saab lavastada töökoosoleku basseini põhjas, et kõik see fotoaparaadiga jäädvustada. Täismaja üritustele pakutakse unikaalset võimalust reserveerida kogu SPA & SAUN, et korraldada basseinipidu. „Elava muusika jaoks püstitame spetsiaalse lava suure basseini keskele ja spaabaaris serveerime vastavalt kliendi soovile eri-joogimenüüd. Lisaks võimalus tellida väiksematele seltskondadele saunarituaale ja lühikesi kehahoolitsusi VIHA saunas. Erapidudele soovitame privaatsauna KADAKA klubi,” tutvustab Imbi

MEIL ON: • Konverentsikeskus kuni 464 osalejale. • Suur saal kuni 300 osalejale. • Viis koosolekuruumi kuni 42 osalejale. • Kõik ruumid on varustatud konditsioneeri ja kaasaegseimate tehnoloogiliste lahendustega. • Sünkroontõlke võimalus. • Tasuta ülikiire WiFi ja lairiba-internetiühendus. Keskus asub esimesel korrusel, kõigis ruumides on avarad aknad ja loomulik päevavalgus. Keskuses abistab külastajaid konverentside vanemadministraator. RUUMIDE VARUSTUSSE KUULUVAD: • Ruumid 1-4: projektor, elektriline rullekraan (laius 2,2 m), kõlarid, paber, pliiatsid, pabertahvel. • Klubiruum 5: televiisor (60 , arvutiga ühendatav), paber, pliiatsid, pabertahvel. • Suur saal 6: projektor, elektriline rullekraan (4 x 2,5 m), ekraan (65 ), helisüsteem (laekõlarid, võimendid,
2 raadiomikrofoni, 2 reväärimikrofoni), kõnepult,
valge tahvel (2 x 1,2 m), paber, pliiatsid. • Lisatasu eest on võimalik tellida sünkroontõlke tehnika, lisamikrofonid, moodullava, galalauad, arvutid, täiendav heli- ja valgustehnika ning tehniline teenindus. //

//

Lepik-Martinson erinevaid põnevaid võimalusi. Uuri kõigi lisavõimaluste kohta lähemalt: www.spaestonia.ee/ resort või events@spaestonia.ee ja +372 440 1018.

Meeleolukas kokateater Põnevatel kokateatri etendustel tehakse koos restorani NOOT kokkadega hookuspookust, visatak-

se nalja, valmistatakse koos süüa ja segatakse kokteile. Suurepärane toiduelamus, meeldivad emotsioonid, uued oskused ja tipptegijate retseptid garanteeritud! Kõik, mis koos valmistatud, läheb osalejate kõhtu otse teatrilaval! Lisainfo ja tellimine: e-post events@spaestonia.ee, +372 440 1018


Täiskasvanud ette­võtjana koolipingis Kersti Toots ütleb, et õppida pole kunagi hilja ja tarkust ei saa olla liiga palju.

erakogu

K

ersti Toots on end täiendanud Estonian Euromanagement Institute’i ja EBSi koolitustel ning plaanib sügisel taas mõne kursuse võtta. Aktiivne naine lõpetas 37. keskkooli, kuid ülikooli ta sealt edasi ei läinud, sest eluülikool tuli vahele. Seda ei kahetse ta aga mitte, sest õppida saab igal ajal. Lastele pühendatud aeg nooruses oli samuti tore. Heategevus ja ettevõtlus „Eks ma tahtsin minna Tartusse majandust õppima, see oleks olnud loomulik jätk. Eeskujuks oli mu ema, kes oli eluaegne kaubandustöötaja,“ ütleb Kersti. Kaubandusse läks aga Kersti nagunii. Ta pidas 11 aastat glamuurset pesupoodi, kus esindas La Perla brändi. Nüüd panustab peaaegu kogu oma vaba aja ja energia heategevusprojektidesse. „Ühinesin Eesti Naisjuristide Liiduga ja Naiskodukaitse tegemistega ja olen tegev Lions Klubi Tallinn Meri liikmena. See on see, mis mind täna innustab ja silma särama paneb. Mulle meeldib areng. Sõpradega on mul jätkuvalt ka lõbus särgibränd WABA, mis alustas Muhu polosärgiga ning just äsja sai val-

Kersti Toots avastas, et koolis on inimesi igalt alalt ja igas vanuses.

mis Mait Malmsteni kujundatud MULK-polosärk,“ räägib Kersti. Ise ta küll T-särki ega polosärki ei kanna, isegi spordisaalis mitte, kuid Eesti asja armastab. „Eesti on imeilus! Armastan Eestimaad. Mulle meeldib, et meil on neli aastaaega,“ räägib Kersti, kes pika talve eest vahel soojale maale põgeneb. Eesti kaunis suvi on Kerstile puhkuse nautimiseks, sügisel aga plaanib tegus naine taas koolipinki istuda. Ta pole küll veel välja valinud ala, milles ta end täiendada soovib, kuid mõned mõtted siiski on. „Olen mõelnud, et personalitöö või projektijuhtimise vallas õpingud. Mulle inimes-

tega töö ja organisatoorne pool sobib,“ kinnitab ta. Koolis on üllatavalt tore Möödunud aastal tudeeris ta Estonian Euro­ management Institute’i koolitustel Tartus läbirääkimiste tehnoloogiat ja meeskonna käitumist kriisis ning võttis ka kursuse juhi emotsionaalse intelligentsuse teemal. „Elulised ja vajalikud teadmised,“ arvab ta. See, et kool on tegutsenud juba 25 aastat, oli Kerstile üllatuseks. Palju asju, millest kursusel räägiti, olid juba varemgi teada, kuid kordamine on Kersti sõnul siiski vajalik, ikkagi tarkuse ema. Ka see oli nõukaaegse õpetusmeetodiga harjunud Kerstile esialgu meeldivalt üllatav, et koolis õpetatakse aineid praktilisel moel ja väga omanäolise lähenemisega vabas õhkkonnas. „Sain rohkemgi, kui esialgu ootasin ja lootsin,“ kiidab Kersti. Kursuste valiku osas kasutas ta lihtsalt sisetunnet ega kahetse. „Peame läbirääkimisi iga päev, igal sammul, nii kodus kui tööl, aga ikka on, mida õppida. Väiksed nipid ja nõksud ja teistmoodi vaatenurgad, mida koolis räägitakse, on väga vajalikud,“ leiab naine. EBSis täiendas ta end liidri arenguprogrammis, mis oli pisut akadeemilisem, kuid siiski väga tarvilik viiekuuline õppetsükkel. „Avastamisrõõmu oli küllaga,“ on Kersti rõõmus, et koolitee ette võttis. „Võtsin kursustel ette ka tänapäeva uuenduslikumad programmid, nagu PREZi koolitus, mis on samm

Mis aitab leida uut tööd nii kogenud spetsialistil kui ka noorel inimesel?

V

õib tunduda, et suurte võimaluste maailmas on nii lihtne leida tööd, mis annab meile rõõmu ja inspiratsiooni isegi esmaspäeva hommikul. Kuid nagu praktika näitab, ei vii tööhõive protsess meid alati soovitud tulemuseni. Selle põhjuseks võivad olla täiesti erinevad asjaolud, milleks me ei pruugi alati valmis olla, nagu suur konkurents pakutavale ametikohale või liiga spetsiifilised nõudmised kandidaadile. Kuid on ka tegurid, mis sõltuvad ainult meist, millel võib olla tugev mõju töö saamise protsessile ning mis annavad soovitud tulemuse. Üks neist teguritest on kindlasti CV. Universaalne, lihtne ja selge CV vorm CV on dokument, milles esitatakse olulised oskused, võimed ja kogemused, mis inimene on oma erialase ja igapäevaelu käigus omandanud. Elulookirjelduse koostamisse tuleb suhtuda väga vastutustundlikult, sest tihti määrab just hea CV võimaluse pääseda tööandja juurde töövestlusele, mida võib juba iseenesest pidada väikeseks võiduks. Saades tohutu hulga CVsid, on tööandjad omandanud väga olulised oskused – ridade vahelt lugemise ja tähelepanu pööramise nüanssidele, nagu õigekiri, korrektne vormistus ja nii edasi. See tähendab, et ka meie peak-

Gerly Tiitus

Väljaande koostas AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakond Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee Toimetaja Anne-Mari Alver Keeletoimetaja Katrin Hallas Projektijuht Sirle Kübar, sirle.kybar@ekspressmeedia.ee, tel 56845555

RAHVUSVAHELISED VÄIKELAEVAJUHI LOAD VÄIKELAEVAJUHI RAADIOSIDEOPERAATORI KOOLITUS HV MERETURISM OÜ MERESÕIDUKOOL Koolitaja aastast 2013 tel 551 5905 • info@merekoolitus.ee

didaat ei suutnud neid määratleda või õigeaegselt oma CVd kohandada.

• CV on dokument, milles esitatakse olulised oskused, võimed ja kogemused, mis inimene on oma erialase ja igapäevaelu käigus omandanud. • Loogiline ja selge struktuur võimaldab tööandja enda poole võita juba enne seda, kui ta hakkab dokumendi sisusse süvenema.

sime suutma elulookirjelduse kriitiliselt üle vaadata ja vajadusel paluda lähedasel anda objektiivset tagasisidet. Tänapäeval on palju võimalusi CV koostamiseks. Seda saab teha nii iseseisvalt kui ka kasutades valmis vormi või selleks ette nähtud veebilehte. Üks sellistest veebilehtedest on Europass, mis annab võimaluse luua oma esimese CV või täiendada juba olemasolevat CV-d online-keskkonnas www.europass.ee. Europassi vormi on loonud Euroopa Komisjon kõigile Euroopa Liidu riikidele eesmärgiga soodustada tööjõu liikumist kvalifikatsiooni ja pädevuse ühtse mõistmise abil. Täienduseks CV-le loodi dokumendid, nagu keelepass, õpirände tunnistus, diplomilisa ja kutsetunnistuse lisa, mis teenivad edukalt seda eesmärki. Vaatamata Europassi dokumentide terviklikkusele võib neist igaüht kasutada eraldiseisva dokumendina. Universaalset, lihtsat ja selget Europas-

edasi Powerpointist, ja sain hulga teadmisi, mis teevad elu kergemaks.“ Ta ütleb, et strateegiaid võid ju raamatust õppida, kuid elulised tarkused tulevad ikka koos kogemustega. „Elutarkus on äge. Kuid elukogemus pluss koolitarkus on vägev,“ naerab ta.

si CV vormi kasutatakse üha enam ka tööhõiveks kodumaal. See rõõmustab kindlasti tööandjaid, sest suurt hulka CVsid on palju mugavam läbi vaadata, kui need on ühes konkreetses ja juba tuttavas formaadis. Europassi CV vormistus on lakooniline ja viisakas. Loogiline ja arusaadav struktuur võimaldab tööandja enda poole võita juba enne seda, kui ta hakkab dokumendi sisusse süvenema. Europassi CV on jagatud nelja plokki: isikuandmed, haridus, töökogemus ja oskused. Võimalus plokke ümber paigutada aitab välja tuua ja rõhutada soovitud teavet. Inimene õpib iga päev midagi uut ja omandab kogemusi. Seetõttu on oluline aegajalt oma CV üle vaadata ning täiendada seda uue infoga enda kohta. Paljud tööandjad kurdavad, et saavad CVsid masspostitustena ja kandidaadid isegi ei süvene pakutava töökoha nõudmistesse. Kuid sageli ei ole asi oskuste puudumises, vaid ainult selles, et kan-

Europass noortele Töökogemuseta noori huvitab veel teinegi küsimus: kuidas suurendada oma võimalusi vaba töökoha saamiseks, kui „töökogemuse” reale pole midagi kirja panna? Sel juhul on vaja võimalikult palju tähelepanu pöörata oma oskustele, mis on Europassi CVs jagatud nelja kategooriasse: suhtlemisoskused, organisatoorsed/juhtimisoskused, professionaalsed oskused ning digipädevus ja arvutioskused. Messi Teeviit 2016 raames korraldavad Europassi keskuse esindajad meistriklasse, kus koos noortega õpitakse, kuidas hobid ja huvitegevused on suurepärased teabeallikad CV jaoks, kui läheneda sellele küsimusele eesmärgipäraselt. 5 Europassi dokumendid aitavad igal inimesel luua oma kogemuste, oskuste ja võimete tervikliku ning mitmekülgse portfoolio. Kuid ärge unustage, et need on üksnes abivahendid eesmärgi saavutamiseks ning olulist rolli selles protsessis mängib võime ja soov analüüsida ennast ja oma kogemusi. Inimene, kes lõpetab oma päeva küsimusega: „Mida ma täna õppisin?”, ei satu kunagi CV koostamisel raskustesse. Mariya Tyutina

Kust alustada? www.europass.ee Kust saada abi? Europassi Keskus Eestis europass@kutsekoda.ee 679 1716 KoolitusEkspress 23. november 2016

7


Laupäeval Kunstihoones

Noorte kunstiõpe avardab silmaringi ning annab võimaluse kunstiharidust lõimida teiste ainetega.

O

n laupäeva pärastlõuna Kunstihoones. Emad-isad on aidanud riided nagisse riputada ja seisavad nüüd laste selja taga. Kümmekond noort silmapaari kiikab ootusärevalt Kunstihoone saalidesse viiva trepi poole. Mis hakkab juhtuma? Ühtäkki, kui kell saab kaks, ilmub nurga tagant nähtavale suur tumehall nina (õigupoolest koon), seejärel terve pea... See on Sally-koer! Kui omavahel on tuttavaks saadud ja sõbralik õhkkond loodud, kutsub (inim)dogi oma pikast-pikast sabast kinni haarama. Käed sirutuvad, mõned arglikumalt, mõned julgelt. Nüüd minnakse näitust avastama. Lõbusa koera suust kõlavad küsimused nagu “mida sa näed, märkad?”, „mis sa arvad, mis siin toimub?“ ja „huvitav, miks see on nii?“. Koos arutletakse, arvatakse, saadakse teada ja mõeldakse välja. Laste vaatenurk on vahetu ja värskendav nii tunnijuhi kui vanemate jaoks. Koolituse teema

Galeriitunnis areneb isiksus Galeriitunnis osalev õpilane õpib tundma kunstnikke, tehnikaid, kujutamise viise ja kunstitermineid, kuid sellest ehk olulisemgi on tema osalus tunni tegevustes, julgus kaasa rääkida ja kaasaegsele kunstile ka hiljem avatud meelega läheneda. Diskussioonis osalemine, detailide märkamine ja empaatiline teoste tõlgendamine toetavad sotsiaalsete oskuste arengut. Galerii on hea koht mitteformaalseks, mänguliseks õppeks. Kaasahaaravus ja interaktiivsus on kasulikud igas vanuses õppijatele. Kõik Kunstihoone galeriitunnid lähtuvad põhimõttest, et algul luuakse osalejate vahel usalduslik suhe, seejärel avastatakse näitust ja valmistatakse kogetu põhjal oma teos. Vahel hõlmab praktiline ülesanne meeleolukat kehalist liikumist, näiteks temaatiliste skulptuurigruppide loomist, vahel on fookuses konkreetne kunstitehnika. Aeg, hind

Korraldaja, info

ARVUTIKOOLITUS Inventori baaskursus 18 ak t. Koolitus on mõel­ dud tootmisettevõtetes ja inseneribüroodes pro­ jekteerimise, joonestamise, tootedokumentat­ siooni koostamise ning muu inseritööga kokku­ puutuvatele inimestele. Kursuse eesmärk on anda terviklik nägemus toote disainimisest arvuti abil. Koolitusel õpitakse, kuidas kasutada Autodesk Inventori tarkvara detailidest ja koostudest para­ meetriliste mudelite projekteerimiseks ning joo­ niste vormistamiseks. Tulemusena omandatakse põhioskused Autodesk Inventori tarkvara edukaks kasutamiseks. AutoCADi algkursus (12 ak t) + põhikursus (18 ak t) AutoCAD 3D kursus (18 ak t) Visualiseerimine AutoCADis 12 ak t Revit Architecture’i baaskursus 20 ak t Revit Architecture’i töötuba: perekonnad (Family) 6 ak t AutoCAD Civil 3D algkursus 18 ak t 3ds Max’i baaskursus 20 ak t SketchUP PRO baaskursus 12 ak t AutoCAD 2D haljastajatele 20 ak t Tartus AutoCADi e-kursused

13.12; 15.12; 19.12

Galeriitund on õpilastele ergutavaks vahelduseks.

Ühiskondlik diskussioon Iga näitus Kunstihoones toob endaga kaasa uue põneva õpisisu, sest eksponeeritakse värskeimat kunsti nii Eestist kui mujalt. Järgmine, augusti lõpus avatav näitus „Pimedus. Vaikus“ suhestub olevikuga, esitades küsimusi tuleviku kohta. Kuraator Anneli Porri valitud intrigeeriv teoste kooslus annab galeriitundides muu hulgas põhjust arutleda selle üle, millisena me tulevikku ette kujutame ja kuidas meie senine elukogemus kujutlemist toetab või piirab. Phil Collinsi „Marksism tänapäeval“ näiteks vaatleb Ida-Saksamaa marksismi õppejõudude psühholoogilisi heitlusi Berliini müüri langemise järel – see, millesse nad tuliselt uskusid, pudenes tolmuks. Kristina Norman võtab aluseks nõukogude sümboolikast pakatava pannoo, mille maalis Maarjamäe lossi jaoks Evald Okas. Normani performatiivses teoses juhitakse

tähelepanu sellele, kuidas kunstnik võib aegade tuultega kaasa lennelda. Eesti iseseisvumise järel oleks Okas tahtnud teosele lihtsalt „veidi sinist lisada“. Samas on meie kaasajal Riigikogu valgesse saali viidud kaks tuntavalt natsistliku alatooniga maali… mis toimub? Gümnaasiumiastmega tuleb fookusesse seega ka ideoloogiate ja nende visuaalse väljenduse küsimus. Millised on õpilaste endi väärtused, kuidas on need mõjutatud meie ühiskonnast? Mis juhtuks, kui riigikord muutuks? Nii võib galeriikülastuse ajastada nii kunsti- kui ühiskonnaõpetuse tunniks, sest õpiväljundeid on mõlemast valdkonnast. . Aasta läbi pakutakse Kunstihoones inglis- ja venekeelseid tunde. Need sobivad nii neile, kes eesti keelt ei valda, kui ka keeleõppeks inspireerivas keskkonnas. Nii on õpetajatel võimalus tulla grupiga galeriitundi, milles toetatakse õpilaste kunstisõnavara arengut ja näitusevestluse pidamise oskust. Kunst on oluline Õpetajale tähendab galeriitundi tulemine võimalust natukeseks õpi­­protsessis lõõgastunum positsioon võtta, õpilastele ergutavat vaheldust õpikeskkonnas. Avastamisrõõmu jätkub nii lastele kui täiskasvanutele! Galeriitundides osalemine on tasuta, osta tuleb vaid näitusepilet. Tunnid toimuvad reeglina kolmapäeval, neljapäeval ja reedel. Soovitatav oleks grupp vähemalt paar päeva ette registreerida aadressil publik@ kunstihoone.ee, kuid võib ka lihtsalt kohale minna ja kassast küsida – suure tõenäosusega saab galeriitunnist osa ka ette teatamata. Kunst on oluline! Minni Hein

soodushind 384 € + km tavahind 480 € + km

18-480 € + km

AS USESOFT Tobiase 8, 10147 Tallinn tel 630 5105 kontakt@usesoft.ee www.usesoft.ee

AutoCADi alg-, põhi- ja 3D-kursust korraldame ka Tartus. Korraldame kursusi rühmadele nii meie ruumides kui ka kliendi juures. Võimalik tellida tarkvara- ja eraõppekonsultatsioone. Koolitustel osalenud saavad kaasa õppematerjalid koos ülesannetega. Vaata lisainfot ja sooduspakkumisi: www.usesoft.ee Usesoft Facebookis: www.facebook.com/usesoft.cad Üks rida (kursuse info) koolituskalendris 27 € + km. Tellides vähemalt kolm rida, on logo TASUTA, muidu ühe rea hinnaga. Reklaami tellimine: tel 5684 5555, e-post sirle.kubar@ekspressmeedia.ee

TRÜKIME TEILE: KOOLITUS- JA SEMINARIMATERJALID • koolitusmaterjalide trükk • nimesildid, kaelakaardid • tunnistused, diplomid

ESITLUS- JA REKLAAMMATERJALID • firmasümboolikaga kalendrid • kleebised • visiitkaardid • flaierid, voldikud, kataloogid • dokumendikaaned • plakatid, roll-up stendid • reklaamtahvlid INFO JA PAKKUMISED GRANO DIGITAL AS

Alanud vastuvõtt iluteeninduserialadele Kiirematele tasuta töövahendite stardikomplekt

WWW.ILUTEENINDUSKOOL.EE 8

KoolitusEkspress 23. november 2016

Rävala pst 8, Tallinn Mustamäe tee 50, Tallinn

tel 650 6072 / mob 56 629 007 hinnainfo@grano.ee

www.grano.ee


Diskrimineerimisega tegelemisel on Eestil arenguruumi

Siinkirjutajal oli sel suvel põnev võimalus osaleda Saksamaal Trieris Euroopa Õigusakadeemias diskrimineerimist käsitleval seminaril, kuhu suunas Eesti Naisjuristide Liit.

D

elegaate oli seminaril „Applying EU Anti-discrimination Law” üle Euroopa Liidu ning lisaks diskrimineerimisele ja kõikvõimalikele sellega seotud valdkondadele oli kuumaks vestlusteemaks ka Brexit. Vaatamata sellele, et osalejaid oli väga erinevatest ja ka eri aegadel Euroopa Liiduga liitunud riikidest, ei kerkinud vestlusringis kordagi esile arvamust, et EUst lahkulöömine võiks olla brittidele kasulik. Seminari õppejõud olid samuti eri riikidest, nii ülikoolidest kui ka advokatuuridest. Esindatud olid õppejõud Brüsselist, Pariisist, Luksemburgist, Londonist, Varssavist ja Hong Kongist. Kõikide ettekannete vahel oli ruumi diskussiooniks. Kõige põneva ja põletava ümberjutustamiseks jääks leheruum napiks, kuid kokkuvõtvalt võiks öelda, et erinevaid diskrimineerimisjuhtumeid jagub ilmselt igasse riiki, aga nn vana Euroopa ja Skandinaavia esindajad näevad neid märksa suurema probleemina ning kulutavad nendega töötamiseks märksa enam energiat, kui nende riikide esindajad, kus diskrimineerimisega võitlemise kultuur noorem on. Rass, usk, seksuaalsus, tervis... Seminari läbivaks teemaks olid võrdõiguslikkuse seaduslikud raamid Euroopa Liidus, tõendamiskohustus ja juurdepääs tõenditele, abinõud ja sanktsioonid diskrimineerimise lõpetamiseks, diskrimineerimine rassi või seksuaalse sättumuse baasil, diskrimineerimine vanuse alusel, diskrimineerimine puude tõttu ja mõistlikud ümberkorraldused erivajadustega inimeste töötamisel ning usuvabadus. Lisaks keelab EU põhiõigus ka diskrimineerimise keele, geneetilise ja sotsiaalse päritolu, varandusliku seisundi ja sünnipära tõttu. Seminari töötubades lahati peamiselt töölevõtmisega seotud teemasid. Näiteks kui mõni firma otsiks inimest töökohale, kus tuleks toitu esitleda ja valmistada ning ütleks eakale šoti mehele, kes on ilmselgelt gei, otsesõnu, et selles firmas pole kohta „dinosaurustele ja šoti haldjatele”, oleks tegemist otsese diskrimineerimisega vanuse (dinosaurus), seksuaalse sättumuse (haldjas) ja rahvuse pinnal. Kui toiduesitlejana ei saa tööd heade müügi- ja toitlustusoskustega moslemist naine, kes ei söö sealiha, on samuti tegemist diskrimineerimisega, seekord usulisel pinnal. Kuna toidu esitlemine ei eelda selle testimist, pole religioonist lähtuval eelistusel töötegemise seisukohalt mingit tähtsust. Kui sama tööd taotleb epilepsiat põdev inimene ja ta ei saa seda, sest tal pole juhilube, on tema töölevõtmisest keeldumine diskrimineerimine – juhiluba pole ainus võimalus kliendikohtumistel käia. Ühistransport või

auto kasutamine koos juhiga võivad samuti olla head valikud. Eesti avalikkusele võiks huvi pakkuda, et Euroopa Liidus kehtib rassidirektiiv, mis eeldab, et avalikult kättesaadavad teenused peavad olema võrdsetel alustel kättesaadavad kõigile. Otsene ja kaudne Diskrimineerimise eri tahkudest andis ülevaate professor Michel Miné Pariisist. Lühidalt – oluline on eristada otsest ja kaudset diskrimineerimist ja ahistamist. Kui otsene diskrimineerimine on küllalt selgelt äratuntav à la „me ei võta sind tööle (ei osuta arstiabi, ei võimalda kasutada teenust), sest sa oled meie arvates valest rahvusest, valet värvi, kummardad valet jumalat või armastad valet inimest“, siis on tegu otsese diskrimineerimisega. Kaudsega on lood veidi keerulisemad. Näiteks ülaltoodud näidet edasi arendades – juhiloa nõue töötaja otsimise kuulutuses on kaudne diskrimineerimine isikute suhtes, kes mingil põhjusel autojuhtimise õigust ei oma, kuid kui pakutav pole elukutseline sohvritöö, võiksid nad töös vajalikud autosõidud lahendada muul viisil ning lubade puudumisele vaatamata tööga hästi hakkama saada. Seepärast peaks tööandja olema valmis tõendama, et lubadenõue on objektiivselt põhjendatud. Samamoodi ei sobi töökuulutuses märkida vanuse- või soonõuet, oluline on, et inimene tööga hästi hakkama saaks. Et võrdse töö eest peavad erinevad inimesed saama sama palka, sätestati juba Rooma lepinguga aastal 1957, kui loodi Euroopa Majandusühisus, millest tänaseks on välja kujunenud Euroopa Liit. Ometi pole vahepealsed aastad palgalõhet kaotanud ning Eesti on ligi 30% palgalõhega meeste kasuks selle nukra kala eestvedajaks. Michel Mine’ eristas ka üksikjuhtumeid, kus diskrimineerimine võib olla lubatud. Näiteks kui geide tugigruppi on vaja nõustajat, võib gei eelistamine olla objektiivselt põhjendatud. Selline põhimõte ei tohi aga kaasa tuua mingi inimrühma eelistamist mingi hüve (nt hariduse) saamisel – siin oleks objektiivset põhjendust leida ilmselt raske. Ehkki diskrimineerimise teema pole praegu kuigi populaarne, on tegelikult meeldiv tõdeda, kui lihtsate vahenditega saab diskrimineerimist vähendada ning ühiskondlikku võrdsust suurendada. Kõige sagedamini läheb vaja vaid veidi teadmisi, head tahet ning soovi keerulises olukorras olev ühiskonnaliige ära kuulata. Eriti kehtib see erivajadustega inimeste kohta, kes enamasti teavad ise kõige täpsemalt, kuidas oma puuet kompenseerida. Ümbritsevatelt inimestelt oodatakse tihti vaid nõusolekut selleks.

Korralda järgmine sündmus

VANALINNA SÜDAMES! KOOLITUS-, KONVERENTSI- ja PEORUUMID

Maja külaliste kasutuses on üheksa 28–267 m2 suurust ruumi, mis oma ajaloolise sisekujunduse ja tänapäevaste võimaluste abil loovad siin toimuvatele sündmustele erilise meeleolu.

FIRMA TÄHTPÄEVAD, JÕULU- ja AASTAVAHETUSPEOD Korraldame sündmusi, pakkudes terviklikke, külaliste soove ja võimalusi arvestavaid lahendusi. Ühendada saab omavahel meeleoluka koolituse, firma-, laste- ja ka koguperepeo.

MEELEOLUKAD ja HARIVAD KOOLITUSED FIRMADELE ja SÕPRUSKONDADELE • Vanalinnamäng „Sajandeid põnev” • Grilling Akvaariumis • Sushi valmistamine kodusel viisil • Jaapani kodused toidud • Šampanjakoolitus • Veinimaitsmise kunst koos juustudega • Kokteilikoolitus • Veini ja juustu degusteerimine • Šokolaadi ja trühvlite valmistamise koolitus • Leivavalmistamise koolitus • Talgikivist esemete valmistamine • Keraamika töötuba • Klaasikunsti töötuba • Akrüül-kollaažmaal • Maal ja grafiitipliiats – Hiina kollaaž • Salongiõhtu „Meigi eri” • Häälekoolitus • Kontorijooga • Laste sünnipäevapidu „Meigi ABC” • Erinevate pärgade ja -kinkide meisterdamine • Öhtu koos meisterfloristi ja -kokaga • Trendid kujunduses • Väekate ehete valmistamise töötuba • Moeteemaline meeskonnakoolitus jpm.

2017. AASTA KURSUSED:

09.01 Moejoonistamise ABC 09.01 Joogakursus energiakeskustest 16.01 Joogakursus algajatele 18.01 Meditatsioon ja sisemised rännakud 26.01 Taro – tõlgendamine ja ennustamine 24.01 Juugendjoonistamine 30.01 Sisekujundaja ABC algajatele 30.01 Ärksameelse inimese kursus 30.01 Koduaia dekoratiivtaimed 31.01 Koduaia viljapuud ja marjapõõsad 31.01 Kodukujundaja ABC algajatele 31.01 Näitlejameisterlikkuse kursus 01.02 Sisekujundusprojektid arvutis 01.02 Keraamika töötuba 08.02 Häälekursus „Heli ja kõla. Sõna ja vägi” 27.02 Lõdvestumise kunst 27.02 DJ õpituba 01.03 Praktilise psühholoogia ABC 02.03 Akupunktuuri lühikursus 06.03 Joogakursus – tervendavad asanad, pranajamad ja mudrad 06.03 Kristallimaagia õpituba 06.03 Moejoonistamine värvidega, jätkukursus 07.03 Meigikooli meistriklass 08.03 Keraamika töötuba – kannude meisterdamine 09.03 Fotokursus algajatele 11.03 Aeg iseendale 13.03 Psühholoogiakursus „Psühhoterapeudiks iseendale” 14.03 Avalik esinemine 14.03 Stilistikakursus 14.03 Teadliku toitumise kursus 27.03 Ärksameelse inimese jätkukursus 30.03 Portreefoto töötuba 03.04 Kristallimaagia praktiline õpituba 05.04 Häälekursus „Sõna on tegu”, jätkukursus 06.04 Taro – tõlgitsemine ja ennustamine, jätkukursus 12.04 Meditatsioon ja sisemised rännakud 26.04 DJ õpitoa jätkukursus 27.04 DO-IN Jaapani enesemassaaži koolitus 01.05 Akvarellimaal 09.05 Lillemaal õlivärvidega 10.05 Keraamika töötuba – Jaapani Raku tehnikas esemete loomine 2017 Aiakujundaja ABC (alguskuupäev selgub lähiajal)

Anne-Mari Alver KoolitusEkspress 23. november 2016

9


IKT oskused muutuvad võtmesõnaks Tulevikutöötajalt nõutakse suures plaanis nägemise võimet ning multifunktsionaalsust, aina olulisemaks muutuvad kõigil elualadel IKT oskused.

R

utiinsed ametid kaovad ja (töö)elus jõuavad edasi vaid digioskustega töötajad – sellise tulemuseni laias laastus jõudsid tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA esimesed uuringud. OSKA on prognoosisüsteem, mille eesmärk on kindlaks teha, milliseid ameteid ning oskusi vajab tööturg lähima kümne aasta jooksul, ning koostada selle põhjal riiklik koolitustellimus. Kolm esimest valdkonda, mida lähemalt uuriti, olid IKT, metsa- ja puidutööstus ning arvestusala. Kui arvestusalal ja metsatööstuses peaks aastaks 2020 töötama tänasega võrreldes vähemalt 1000 inimest rohkem, siis infotehnoloogia valdkond karjub ligi 14 000 uue spetsialisti järele, osutasid uuringud. Kuid mitte ainult: tehnoloogiaga sina peal olevaid töötajaid vajavad hiljemalt kümne aasta pärast Eestis kõik majandusvaldkonnad. Nii näiteks on juba praegu metsanduses puudus meeste/naiste järele, kes saaksid hakkama harvesteril, mille juhtimispult meenutab kosmoselaeva oma.

Tallinna Polütehnikum

Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee

kasvada seoses vajaduse kasvuga süsteemse juhtimise järele. Vajadus (vande)audiitorite järele püsib ekspertide hinnangul stabiilsena. Kasvav allharu on ilmselt IT-audit. Et suur osa siseaudiitoreid on hõivatud avalikus sektoris, on nõudlus siseaudiitorite järele lähiaastatel pigem stabiilne või veidi kahanev.

OSKA ekspertgrupp rõhutas, et IKT oskustega inimeste juurde saamiseks ei pea looma senisest rohkem õppekohti, vaid vähendama õpingutest loobujate hulka – eesmärk on, et vähemalt 70% valdkonna õppuritest jõuaks ka diplomini. Samal ajal tuleb parandada kõigi elualade töötajate IT-oskusi, et ei juhtuks nii nagu näitena toodud metsanduses – kogemustega metsamehed langesid välja, sest ei tundnud uut tehnoloogiat. Tööjõu- ja oskuste vajadust analüüsitakse Kutsekoja juures igal aastal viies valdkonnas, sel aastal tulevad ülevaated veel metallija masinatööstuses ning sotsiaaltöös. Raamatupidajad lähevad, IT-auditi tegijad tulevad Lähema 5–10 aasta jooksul on valdkonda vaja 300 uut töötajat aastas. Valdkonna põhikutsealadel (finants- ja juhtimisarvestus ehk raamatupidamine; väline audiitortegevus, sise-

Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist

Soodne asukoht Tallinna kesklinnas Õpilaskodu võimalus Koostööprogrammid mitmete kõrgkoolidega

3 erialaosakonda ja ligi 20 põnevat eriala! Võtame vastu õpilasi nii põhikooli kui ka keskkooli baasil. Korraldame rahvusvahelist kutsevõistlust Prin(t)ouch 2016, 23-25. november Leiad meid messilt Teeviit 2016, 1-3. detsember NB! Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta! Vaata lähemalt: www.tptlive.ee

10

KoolitusEkspress 23. november 2016

mine audiitortegevus) kahaneb töötajate arv kümne aastaga u 22 000-lt 20 400 inimeseni. Eriti mõjutab kahanev trend raamatupidamist: keskastme spetsialistide ja kontoriametnike vajadus võib lähema kümne aasta jooksul väheneda kuni kolmandiku võrra. Vähenemistrend mõjutab mingil määral ka pea- ja vanemraamatupidajate ametigruppi (uue tööjõu vajadus u 95 inimest aastas). Kasvav vajadus on spetsialistide järele, kes suudaksid valdkonna tehnoloogiliseks arenguks vajalikke süsteeme luua ja arendada. See eeldab IKT-oskusi, tehnoloogiatrendide ja MA süsteemi tundmist. Arvestusala analüütikuid võib lähima kümnendi jooksul vaja minna praegusest kaks korda enam (koos kontrollerite ja arendusjuhtidega on uue tööjõu vajadus umbes 140 inimest aastas). Finantsjuhte on juurde vaja umbes 30 inimest aastas, mõnevõrra võib tööjõunõudlus

Seadmekoostajad lähevad, insenerid tulevad Põhikutsealad info- ja kommunikatsioonitehnoloogias on tulevikus elektroonika, tarkvaraarendus, IKT- süsteemid ja -teenused, telekommunikatsioon ning valdkondade üleselt juhtimine. Aastaks 2020 on IKT-oskustega spetsialiste vaja 37 000, võrreldes 2013. aastaga on seda üle 1,5 korra enam. Aastas on IKT-spetsialiste juurde vaja u 1580 inimest. IKT laialdasem kasutuselevõtt teistes majandusharudes tekitab täiendava vajaduse tööjõu järele: kõrghariduse tasemel IKT-oskustega juhid ja IKT-lahenduste analüütikud/arhitektid/arendajad, kutsehariduse tasemel IKT-lahenduste ja -süsteemide haldajad. Palju on vaja juurde magistrikraadiga IKT-spetsialiste, kes on võimelised integreerima valdkonnapõhiseid tehnoloogiaid IKTlahendustega. Vajadus tehnikute ja tootmise operaatorite järele pigem püsib, seadmete- ja juhtmeköidiste koostajate järele vajadus kahaneb. Agne Narusk


Kuidas aidata noorel tagasi kooli või tööturule jõuda? Eesti noorte konkurentsivõimet aitab parandada Noorte Tugila Kui 15–26aastane noor on jäänud ühel või teisel põhjusel koolist eemale ja tal puudub töökogemus, tuleb appi Noorte Tugila, kes sobivate lahenduste abil aitab noorel jõuda taas kas kooli või tööturule. Paljud võivad seepeale küsida, mis või kes on Noorte Tugila, kus see asub, kellele see mõeldud on ja millist tuge sealt saab. Ehkki räägitakse palju probleemidest Eesti ühiskonnas, sealhulgas noorte piiratud töövõimalustest, jäävad abiandjate käed tihti lühikeseks. Seepärast võib olla oluliseks sammuks, et aasta tagasi käivitus Eestis programm, mis püüab jõuda nende 15–26aastaste noorteni, kes ei õpi ega tööta, kuid kes tahaks seda teha. Noorte Tugila on osa Euroopa Liidu poolt algatatud Eesti Noortegarantii riiklikust tegevuskavast, mille eesmärk ongi töö kaotanud või koolist lahkunud noorte võimalikult kiire naasmine ühiskonnaellu. Noorte Tugilal 50 keskust üle Eesti – leia meid üles! Noorte Tugila 50 keskust asuvad üle kogu Eesti, täpsemalt 137 omavalitsuses, neid leiab nii suurtes linnades kui ka väiksemates kohtades ning ka juhendamist, abi ning sobivaid koolitusi pakutakse üle Eesti. Koolist võib noor jääda eemale eri põhjustel, seda juhtub nii suures linnas kui ka väikeses külas. Töökohtade nappus on aga kõige suurem maapiirkondades, sh väikelinnades ja külades, kus lihtsalt pole tööandjaid. Põhjus, miks ei noored ega ka keskealised ei leia sobivaid töökohti, on lisaks tööandjate vähesusele kehv bussiliiklus, aga ka avaliku sektori asutuste-keskuste kadumine. Vaja on juurde õppida või uuesti kooli minna Sellest tulenevalt kasvab Noorte Tugilate töö just maapiirkondades ja väikelinnades. Oluline on rõhutada, et programmi jõudnud noortest on 443 ainult põhiharidusega, 167 noorel on poolik põhiharidus ning 115 noorel on jäänud pooleli keskhariduse ja 128 noorel kutsehariduse omandamine. Mis selle taga võiks olla? Kuna tugispetsialiste on vähe (sõltub KOV võimekusest), on väljakukkumine koolist suur. Samal ajal oota­

Kes on sihtgrupp?

Noorte Tugila sihtgrupp on kõik 15–26aastased noored, kes ei õpi ega tööta *2015. aastal oli Eestis selliseid noori 29 200: • sh töötuid on 9000 • sh mitteaktiivseid 20 200 Mitteaktiivsed noored (ei õpi ega tööta ning ei ole ka registreeritud töötukassas): • sh noored, kellel oli vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, ka rasedus-, sünnitus või lapsehoolduspuhkusel olijad – umbes 12 500 • sh haiged, vigastuse või puudega – umbes 3500 • sh muud põhjused – umbes 4200.

vad tööandjad võrreldes varasemaga üha kõrgema kvalifikatsiooni ja parema haridusega noori, nii jäävadki noored tööturult ­eemale ning ka haridus devalveerub. Seepärast on paljudel noortel vaja jõuda kõigepealt tagasi haridusse, sest ilma kutseta on keeruline tööturul edasi liikuda. Lisaks puudub noortel töökogemus ja selle saamiseks on vaja juba kooli ajal pingutada. Vaatamata kõigile takistustele on võimalik siiski palju ära teha ning Noorte Tugila tulemused ja pakutavad tegevused on selle tõestuseks. Lisaks teevad Noorte Tugilad aktiivselt koostööd Eesti Töötukassa, Rajaleidja, haridusasutuste ja kohalike omavalitsustega, et ükski piirkond ei jääks tähelepanuta ning võimalused grupitegevusteks ja individuaalseks jõustamiseks oleks olemas. Millist koolitust tööturult eemale jäänud noor vajab? Tööturule jõudmiseks on vaja lisaks tahtmisele ja majanduslikele võimalustele ennast täiendada või uusi oskusi juurde õppida. Kui noortega on kontakt saavutatud või on noor ise pöördunud Noorte Tugila poole ja kui seejärel on saavutatud usalduslik suhe, ongi järgmiseks sammuks noore mo-

tiveerimine ning tema abi, sh toetusvajaduse selgitamine. Ehkki iga noor ja ka olukord on erinev, püütakse läheneda võimalikult individuaalselt. On noori, kes vajavad ja kes on omandanud programmi jooksul mõtlemise ja hoiakutega seotud oskusi: eriti nooremate puhul võib olla oluliseks oskuseks õppima õppimine, otsuste tegemine, probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine ja tegevuste mõju. Noorte Tugila senine kogemus näitab, et 17–19aastastel on olnud vaja suhtlemisoskuse parandamist või täiendamist: siia alla kuuluvad kommunikatsioon, koostöö, sotsiaalsed oskused, konflikti lahendamine ja erinevuste aktsepteerimine. Üle 20aastaste noorte tööturule jõudmiseks ja töökarjääri alustamiseks on vajalik noore rahulolu enesega, oma võimete tundmine, tööks vajaliku küpsuse saavutamine. Sel puhul keskendub nõustamine enesehinnangu tõstmisele, et osataks võtta vastutust, osataks tegevust planeerida, arendataks enesedistsipliini. Vanemate noorte ehk 25+ vanuse puhul on tööturule jõudmisel tähtis lisaks tööalastele teadmistele omandada juhtimis- ja turundusoskusi, oskust töötada meeskonnas, os-

Abivajajate lood Maapiirkonnas elavad noored Noortega, kelle puhul seab töö leidmisele takistuse transpordiühenduse puudumine (elavad keskustest kaugel, bussiühendus kehv), on loodud otsesed kontaktid. Neid aidatakse CV koostamisel, on aidatud tööle kandideerimise protsessis, pakutud on abi dokumentide korrastamisel õppima asumiseks. Tulemused: töövestlusele saamine, kontaktid sotsiaaltöötajatega uue elamispinna leidmiseks, esmase töökogemuse saamine, osa on suunatud teistesse programmidesse jms. Terviseprobleemiga noor 19aastane noormees õppis Norras, kuid tuli terviseseisundi halvenemise tõttu Eestisse tagasi. Noormees pöördus Noorte Tugila poole ning palus abi ja konsultatsiooni karjääriplaneerimisel seoses töövõime vähenemisega. Noormees sai konsultatsiooni ja talle pakuti Eesti Töötukassa toel ümberõpet. Noormehel aidati koostada CV ja osutati abi tööotsingutel. Noormees leidis töö kiiresti ning kokkuleppel tööandjaga saab ta koolitust jätkata ka töö vältel. Noorte Tugila töö noormehega kestis umbes 2 kuud ning mentor toetas teda nii koolituse kui ka tööotsingute jooksul. kust ise ennast motiveerida. Kõigi eelnimetatud teadmiste-oskuste omandamine viib suure sammu lähemale tööturule ja sobiva töökoha leidmisele. Tõsi, alati ei leia noor endale ka Tugila abil tööd, mis oleks kutsumus, aga asjatundlik abi viib lähemale töökohani, et saavutataks iseseisvus või et oleks võimalik rahastada oma õpingute lõpetamist. 1500 noort on saanud abi Kuni 2018. aasta lõpuni, kui Noorte Tugila tegutseb, on eesmärgiks toetada kokku umbes 8800 noort ning igas Noorte Tugilas peaks saama nõu ja abi vähemalt 53–70 noort aastas. Iga noorega hoitakse pärast programmist lahkumist kontakti kuni kuus kuud. Programm sai hoo sisse täpselt aasta tagasi ning abi tagasi kooli minekuks või töökoha leidmiseks on saanud juba 1500 noort. Nn hilisema toetusperioodina ette nähtud kuud on läbi saanud 134 inimesel, kellest 98 jõudis tööturule ja 27 suundus tagasi tasemeõppesse. See kõik peaks julgustama teisigi abivajajaid Noorte Tugila poole pöörduma.

Kes rahastab Noorte Tugila tegevust? Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames. Noorte Tugila programmi viib ellu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. Rohkem infot leiab: www.tugila.ee

11


Iluharidus toetub aina rohkem uutele võimalustele Kaasaegsed kosmeetikud suudavad teha „imesid”, mida varem peeti võimalikuks vaid kirurgilise sekkumisega.

mar Karu ning lisab, et koolile tähendab Soome Kosmeetikute Ühingu kuulumine pidevat koostööd põhjanaabritega kosmeetikute õppesuuna arendamisel, õpetajatete uusi põnevaid stažeerimisvõimalusi ning õpilastele senisest rohkem võimalusi Soome praktikale või tööle minna. „Tahame anda oma õpilastele parimad võimalused kvaliteetseks iluteenindusõppeks, mis neid tulevikus tööturul hätta ei jäta,” rõhutab Aimar Karu.

L

äbi elu ilus ja nooruslik olemine on tänapäeval muutunud küllalt elementaarseks, seega on kõikvõimalikel iluteenuste pakkujail tihtipeale käed tööd täis ja märkmikud-äpid järjekorralisi täis. Eesti Iluteeninduse Erakooli direktor Aimar Karu kinnitab, et tõepoolest, töötuks iluharidusega ei jää. „Oluline on suuta kogu aeg konkurentsis püsida, see aga eeldab, et käiakse kaasas uute trendide ja võimalustega, mis annavad uusi võimalusi klientidele võimalikult tasemel teenust pakkuda,” märgib ta. Kosmeetiline abi raadiosagedusraviga Kosmeetikamaailma arengud on kaasajal jõudnud selleni, et palju toiminguid, mis varem oleksid nõudnud skalpelli või vähemalt täitesüste, saab tänapäeval tehtud märksa kliendisõbralikumal viisil, selgitab koolitaja. Üheks selliseks põnevaks uuenduseks on Nannici raadiosagedusravi, mis Eesti Iluteeniduse Erakooli jõudis Soome Kosmeetikute Ühingu kaudu, mille liige kool on. „Nannici raadiosagedusravi on meetod, mis võimaldab saavutada silmanähtavaid tulemusi. Nannic raadiosagedusravi aparaadiga on võimalik ravida nii näo- kui keha nah-

ka. Protseduur on meeldiv ja lõõgastav. Nannic raadiosagedusravi aitab lõtvunud naha, armkoe, rosaatsea, kortsude ja tselluliidi puhul. Nannic raadiosagedusravi on alternatiiv täiteainete kasutamisele ning plastikakirurgiale. Ravi saab jätkata kodus kvaliteetsete Nannici hooldustoodetega,” tutvustab Ai-

Aeg mõelda koolitulekule Järgmise aasta algul on taas algamas kosmeetikute ja juuksurite ametiõpe nii päevases vormis kui ka kaugõppes. Viimane on eelkõige mõeldud neile, kes tulevad õppima teise kooli, töökoha ja/või pere kõrvalt. Mõlemal juhul omandatakse põhjalikud teadmised ja tänu tugevale praktikabaasile ka kindlalt kinnistunud oskused. Erinevaid haridusi kombineerides võib saada unikaalse teadmistepagasi, millest tulevikus palju kasu on. Nii näiteks võib kosmeetikuharidus koos meditsiinikoolist saadava haridusega anda väga vajaliku teadmiste ja oskuste kombinatsiooni. Eesti Iluteeninduse Erakool teeb koostööd innovaatiliste kaubamärkidega üle Euroopa, andes õpilastele võimaluse harjutada parimate tehnikate ja vahenditega. See on kvaliteedikinnitus ka tulevastele tööandjatele. Üheks Eesti Iluteeninduse Erakooli suureks plussiks on kaasaegsete tehnoloogiate

ja väga tasemel õppejõudude kõrval muuhulgas ka asjaolu, et esmane töövahendite komplekt kuulub koolituse hinna sisse ning jääb lõpetajatele. Kellele kuni poolteist aastat ametiõpet liiga pikk tundub, saab iluteenindusalal vajalikku täiendõpet omandada lühematel kursustel, kus õpetatakse maniküüri, pediküüri, depilatsiooni, jumestust ning ripsme- ja küünetehnikuoskusi. Sellise nn põhioskuste teemantkursuse läbimine annab võimaluse kiiresti mõnes ilusalongis tööd saada või iseseisvalt kliente otsida ning neile teenust pakkuda. Väärib märkimist, et Eesti Iluteeninduse Erakoolis omandatakse erialane soome keel. Võimas praktikabaas Veel üheks kooli väga suureks tugevuseks on võimas praktikabaas, kus suurel ilutänavaval asuvates salongides saab omandatud oskused meistrite käe all kinnistada. Lisaks enese proovilepanekule on klientiderohke praktikabaas ka heaks võimaluseks veel enne koolist lahkumist mõned isiklikud kliendid leida. Praktikasalongide ilutänav on hea võimalus ka pealinlastele ja Tallinna külalistele – hinna ja kvaliteedi suhe on seal väga hea, samuti saab online-broneerimissüsteemi abil broneerida endale aja mistahes maailmanurgas ja mistahes ööpäevatunnil. „Nii koolituse kui ka teenuse kinkekaart võiks olla suurepärane jõulukink, mis täidab kingisaaja unistused,” märgib Aimar Karu. Anne-Mari Alver

Jahindus on eluviis Eesti Jahimeeste Selts koondab enamikke Eesti jahindusorganisatsioone ning on üks järjepidevalt tegutsevatest suurimatest vabariigi vabaühendustest. Järgmisel aastal tähistame oma 50. tegevusaastat. Kaasaegne jahimees kasutab taastuvat ulukiressurssi jätkusuutlikult ja teaduspõhiselt. Tänapäeva jahindus on lisaks eluviisile väga suures osas ühiskondlik tellimus. Jahimehed juhinduvad lisaks põhikirjale ja seadusele eesti jahinduse heast tavast. Eesti Jahimeeste Seltsi eesmärgiks on oma liikmete huvide ja õiguste esindamine jahindusalases tegevuses ning riigile aktiivseks partneriks olles ning suuremat osa Eesti jahimehi koondades oma liikmete ühistegevuse kaudu loodustsäästva ning rekreatsioonivõimalusi pakkuva jahipidamise ja jahindusalase koolituse korraldamine ning jahinduskultuuri arendamine. Meie põhikirjaline eesmärk on arendada seltsi liikmeid läbi koolituste ja jahindusalase kirjanduse levitamise lähtuvalt jahinduse arengust, jahinduskultuurist ja ulukihooldest. 12

Jahimeheks! … Jahimeeste seltsi ( ja liikmete) olulisem koolitustegevus on seotud jahimeeste järelkasvu harimisega. Korraldame kursusi ja võtame vastu riiklikke eksameid jahitunnistuse taotlejatele. (Jahitunnistus on nimeline dokument, millega antakse jahipidamisõigus ja mis tõendab füüsilise isiku oskust iseseisvalt jahti pidada ning mis peab jahipidamise ajal kaasas olema.) Koolitusega luuakse eeldused jahimehe teadmiste ja oskuste omandamiseks. Saadav teave on noorjahimehele edaspidi aluseks nii praktiliste kogemuste tõlgendamisel kui ka abiks jahil tekkivate reaalsete olukordade lahendamisel. Koolitus lõppeb eksamitega. Koolitusi korraldatakse igas meie maakondlikus jahindusorganisatsioonis olenevalt taotlejate soo-

KoolitusEkspress 23. november 2016

vist 1–5 korda aastas. Kursused toimuvad ka vene keeles. Kursused on tasulised, hinnad maakonniti erinevad. Kursused korraldatakse riiklikult kinnitatud õppekava alusel. Mitmed aastad on EJS kasutusel SA KIKi toel arendatud eksami ja õppekeskkond Metsis, kus toimub kõikidele kursustele registreerimine, eksamite sooritamine. „Metsises“ saab ka teste lahendades eksamiteks ette valmistada. Koolitused jahimeestele... Lisaks noorjahimeeste juurdekasvu eest hoolitsemisele toimub meie organisatsioonides väga suurel hulgal ja laias valikus juba tegutsevatele jahimeestele täiendkoolitusi, mille kohta leiab samuti täpset teavet EJS kodulehelt, samuti liikmesorganisatsioonide kodulehtedelt. Kui varasematel aastatel oli initsiatiiv ja-

himeeste täiendõpete korraldamiseks veel Tallinnas EJS kontoris, siis viimastel aegadel on meie liikmed oma jahimeeste koolitamisel väga aktiivsed. Korraldatakse koolitusi tegevjahimeeste professionaalsuse tõstmiseks, jahitulemuste parandamiseks, jahikultuuri arendamiseks, koerte õpetamiseks, jahisaaduste töötlemiseks, ulukite peibutamise oskuste parandamiseks. Liikmesorganisatsioonide jahilasketiirudes toimuvad traditsioonilised jahilaske võistlused, mis arendavad ja hoiavad värskena laskeoskusi. ... ja jahimeestelt Jahimehed on oodatud külalised väga paljudes koolides ja lasteaedades. Noorte koolitus ja kaasamisprogramm „Märka ulukit“ on väga tegus.

2016 aasta oli (saa) „Jahimeheks!“ teema aasta, mis esitas kutse maa- ja metsaomanikele liituda jahimeeste perega ja saada osa sellest põnevast tegevusest, mille ajalugu ulatub inimkonna hälli. Meie kogenud töötajad on sagedad külalised erinevate huvigruppide koosviibimistel jahindust ja jahimehi tutvustamas. Ootame huvilisi ka oma jahimajadesse lähemalt tutvuma looduse ja jahindusega. Meie jahiseltside kontaktid www.ejs.ee. Koolitused Kadriorus… EJS keskus asub Tallinnas Kadrioru pargi serval Kuristiku tänaval. Oleme oma majas viinud läbi õppetunde kooliõpilastele ja loodusringidele. Meil on kaasaegne koolitusruum (kuni 50 osalejale), privaatne aed, tasuta parkimine. Kel soovi, võtke ühendust!


24 aastat kogemusi sündmuste korraldamise kohana Strand SPA & Konverentsihotell pakub konverentside ja sündmuste korraldamiseks kvaliteetseid terviklahendusi. Kombineerides hotelli mitmekesiseid teenuseid, eri suurusega konverentsiruume ja suurt multifunktsionaalset konverentsisaali, saavad täidetud ka kõige nõudlikumate külaliste soovid. Oma maja lugu Hotell ehitati 1985. aastal kuurortlinna Pärnusse, Moskva infoagentuuri Novosti ajakirjanikele puhkamiseks. Sel ajal oli hoone kohalikule linnarahvale suletud ja töötas APNi pansionaadina kuni Eesti Vabariigi taasiseseisvumise ajani. Tööd hotellina Strand alustati 13. novembril 1992. aastal, kui majja saabus esimene majutuja. Maja oli tunduvalt väiksem kui nüüd – kõigest 60 tuba, auditoorium 96 inimesele, väike nõupidamiste ruum, 80kohaline restoran, baar ja keeglisaal. Hotelli algusaastatel oli vaja langetada ka käesoleva hetke jaoks oluline otsus, millises suunas liikuda ja investeerida ja kas valida sanatooriumi või konverentsihotelli tee. Otsustati valida äri- ja konverentsihotelli tee ning seda suunda on 24 aastat järjepidevalt arendatud. Palju valikuid Täna on Strand SPA & Konverentsihotell 187 toaga hotell, kus lisaks puhkamisele saab korraldada konverentse, seminare ja mitmesuguseid sündmusi. Oleme ainu-

24

laadne hotell Eestis, kus ühe katuse all on võimalik pidada konverentsi 500kohalises saalis (lisaks väiksemad eri suurusega saalid), pidutseda merevaatega peosaalis, puhata spaas või privaatsaunas, lõõgastuda wellness-keskuses, külastada restorani ja lobby-baari ning veeta lõbusalt aega siseminigolfis. Lääne-Eesti suurim konverentsikeskus Meie 8 konverentsisaali on eri suuruse ja kujuga. Kõige väiksemad saalid mahutavad kuni 10 inimest ning sobivad tööintervjuudeks, koosolekuteks ja nõupidamisteks. Kolm saali mahutavad kuni 55 inimest ning on sobilikud koolituste ja seminaride korraldamiseks. 95kohaline kaldauditoorium on hubane ruum seminaride pidamiseks ja samas ka sobilik filmi näitamiseks või kontserdi esitamiseks. Konverentsi- ja peosaal Lahe

saal mahutab banketi stiilis kuni 300 inimest. Suurim, 500kohaline saal on sobilik konverentside ja pidude korraldamiseks. Meie konverentsiruumides on tänapäevane esitlus-, heli- ja valgustehnika, WIFI, konditsioneer, kuvaprojektor, pabertahvel, ekraan, TV ja video võimalus, osas saalides sünkroontõlke valmidus. Paljud külastajad peavad meie eeliseks loomuliku valguse olemasolu. Teeme teie peod erilisteks 24 tegevusaasta jooksul oleme kogunud korraliku kogemuspagasi nii väikeste kui suurte ürituste korraldamiseks, pakkudes kohapeal professionaalseid tugiteenuseid. Nii saavad osalejad muretult keskenduda ürituse sisulisele poolele. Lähenevale jõuluajale mõeldes suureneb ettevõtetel uute ja huvitavate peosaalide otsimise huvi. Strandil on pakkuda kaks eriilmelist peosaali: Jurmala saal ja Lahe saal.

Suurimas, Jurmala saalis on lisaks konverentsidele toimunud vägagi erineva iseloomuga firma- ja erapidusid, casting’uid, pulmi, kontserte, teatrietendusi, tantsuvõistlusi, minimesse jne. Ruum võimaldab tänu kõrgetele lagedele viia tegevusi ka põrandapinnast kõrgemale... Hotelli viiendal korrusel asub Lahe saal, mis on lummava panoraamvaatega Pärnu lahele. Erikujuline, valgusküllane ja pehme mööbliga saal erineb traditsioonilistest ruumilahendustest ning lubab oma ürituste planeerimisel lasta fantaasial lennata. Väärtustame oma klienti ja tema aega Strand SPA & Konverentsihotell on enam kui 20 aasta jooksul kogunud oma külastajatelt tagasisidet ning saanud häid ettepanekuid teenuste parandamiseks. Tänu meie pikaajalisele kogemusele, teenuste paljususele, paindlikkusele ning koostööpartnerite laiale võrgule on meie juures võimalik korraldada eri suuruse ja eesmärgiga sündmusi. Nende suurepärasele õnnestumisele aitab alati kaasa meie abivalmis meeskond.

Strand on sündmuste sünnikoht. Ootame teid külla! www.strand.ee


Hariv seiklus keset kooliaastat VeniVidiVici Õpilasvahetus on programm, mis korraldab Eesti-siseseid õpilasvahetusi 7.–12. klasside noortele. Õpilastel on võimalus paari nädala jooksul minna õppima teise Eesti kooli. Igal õpilasel võib mõnikord tekkida tunne, et väga hästi enam ei jaksa. Võimalusi oma õppekava huvitavamaks muuta on palju, näiteks kandideerida vahetusaastaks mõnda teise kooli teises riigis. See eeldab pikka planeerimist ning ka omajagu kulutusi. Hindamatu kogemuse võib aga saada märksa lihtsamalt – minnes vahetusõpilaseks mõnda teise Eestimaa kooli. Põnevust peaks jaguma kõigile: tasub vaid korraks kujutleda, mis tunne on minna suurest koolimajast pisikesse mõisakooli või hoopis väikesest suurde. Eesti-sisese õpilasvahetuse idee tekkis Teele Jakobsonil 2011. aasta sügisel. „Kui ma õppisin 11. klassis, avanes mul võimalus liituda koolinoortele suunatud arenguprogrammiga ENTRUM. Mõtlesin teha midagi, mis muudaks õpilaste elu põnevamaks ning ühtlasi oleks hariv ja kasulik.

Arutlesin endamisi, mis pakuks meie igapäevaelule lisaväärtust ja millest noored puudust tunnevad. Toona õppis minu klassis vahetusõpilane Saksamaalt – rahvusvaheline õpilasvahetus on kujunenud trendiks. Tekkis idee: korraldada õpilasvahetusi hoopis Eestis. Oleme tegelikult väga mitmekesine ja põnev maa, mida võiks noored tunda. Rääkisin ideest kauaaegsetele sõbrannadele, neile mõte meeldis ning nii me hakkasime liikuma eesmärgi täitmise poole. 2012. aasta alguses osalesid programmis juba esimesed vahetusõpilased,” meenutab Teele. Liitlased igas maakonnas Toredast ideest sündis VeniVidiVici õpilasvahetuse programm. Üks selle juhte Gerli Trifanov tutvustab praegust olukorda – programmiga on liitunud koole igast maakonnast ning nelja aastaga on vahetuskoolis õppinud üle 340 õpilase.

VeniVidiVici tunnustused Eesti Energia ettevõtlikkuse arenguprogrammi ENTRUM I koht; Konkurss „Olen ettevõtlik!“ – parim Valgamaa algatus; Konkurss „Olen ettevõtlik!“ – parim sotsiaalse ettevõtluse projekt; Haridusideede konkurss „Ohhoo!“ – I koht; Valgamaa ettevõtlusauhind 2012 – parim omaalgatus; „Motiveeriva seminari noortele“ korraldamine (3 päeva); Parim lõimumist toetavate ühistegevuste korraldaja 2013; Keeletegu 2013 nominent

Tõrva neiu Sandra Grossberg on vahetuses käinud mitu korda ning julgeb seda teistelegi soovitada.

„Noortel on olnud võimalus nende aastate jooksul külastada nii linna- kui ka maakoole, õppida eesti ning vene õppekeelega koolides, avastada mandri- ja saartekoole, tutvuda väikeste ja suurte koolikeskkondadega. Nii mõnedki noored on õpilasvahetuses osalenud mitu korda. Kuigi iga inimene on erinev, on Eesti-sisene õpilasvahetus loonud

aluse, mis võimaldab igaühel individuaalselt seada eesmärke, mille poole püüelda ning mida ellu viia,” tutvustab ta. Gerli ja Teele on õpilaste kogemustest kokku pannud ka põneva raamatu „Üle silmapiiri”, mille võiks läbi lugeda iga õpilasvahetuse vastu huvi tundev noor. „Meie programm ja see raamat viivad meid rändama mööda Eestimaad, vaatama pisut kaugemale, kui silm seletab. Seeläbi avastatakse põnevaid paiku, mõistetakse, kuivõrd erinevad ja samas nii sarnased me oleme. Raamatust saab lugeda õpilaste mõtteid, kogemusi, ideid, edusamme, hirme ja tagasilööke seoses vahetusõpilaseks olemisega.” räägib Gerli Trifanov.

Marjaveinitalu Valgejõel kutsub! Eesti esimene marjaveinitalu Valgejõel kutsub teid nautima omamaist kvaliteetveini ning tutvuma paiga kauni looduse ning rikkaliku ajalooga. Asume iidse Tallinna–Narva tee ääres Lahemaa rahvuspargi serval. Pakume võimalusi meeldivaks ajaveetmiseks koos veiniõpetuse ja/või degusteerimisega. Ettetellimisel on teie päralt terrass otse vuliseva Valgejõe kaldal või maakõrtsilik kaminasaal. Gruppide sobilik suurus on kuni 40 inimest. Koolituste kestus sõltub käsitletava materjali hulgast. Kõiki koolitusi saab tellida eesti, vene ja inglise keeles. Veinivilla perenaine, diplomeeritud sommeljee ja ajakirjanik Tiina Kuuler, jagab lahkesti oma kogemusi Eesti marjadest, viljadest ja õitest veini tegemisel. Tiina on ülimenukate koduveiniaabitsate ning siidri- ja vahuveiniõpiku autor ja Eesti koduveinikonkursi eestvedaja. Veinivilla on pereettevõte, kelle sihiks on hoida parimat kvaliteeti ning säilitada isiklik suhe iga veiniga, mida teeme. Valikus on juba Valgejõe Valge, Punane, Kuldne ja Roheline. Aga samuti paiga ajaloost inspireeritud veinid nagu Erik Menved (Taani kuningas, Valgejõe küla esmamainija), Johan De la Blanque (Rootsi kapten, Valgejõe kõrtsi vanima rendilepingu autor) ja Jaska Viikman (linnamees, kellest sai Valgejõe viimane kõrtsmik). Kaminasaali ja terrassi pakume koolitustest vabal ajal ka muude ürituste ja tähtpäevade tarbeks.

Ühendamaks harivat meeldivaga broneeri oma seltskonnale Veinivilla külastus telefonil 50 87 222 Tiina Kuuler LoeKoolitusEkspress lähemalt meie koolitustest ja veinidest www.veinivilla.ee 23. november 2016

14

Vahetusse saavad minna noored, kes käivad 7.–12.klassis. „Nooremad võivad vahetuskooli välja valida ning VeniVidiVici meeskonnaga suhelda, et niipea, kui seitsmendasse klassi astutakse, saaks vahetusse minna,” julgustab Gerli. Probleem pole ka see, kui vahetuspiirkonnas sugulasi-tuttavaid pole, sest programmis osalevad nii kodud kui ka ühiselamud. Tore teadmine on seegi, et vahetusõpilaseks minek on jõukohane igale Eestimaa noorele, ettevõtmine maksab 20 eurot. Lisanduvad sõidukulud, kuid koostöös Haridusja Teadusministeeriumiga kompenseerib programm need avalduse alusel õpilasele pärast vahetusperioodi lõppu. Anne-Mari Alver


Uhiuus spaahotell ja konverentsikeskus Tartu südalinnas Lõuna-Eestis Tartu kesklinnas avab 2016. aasta detsembris külalistele uksed uhiuus hotell nimega V spaa- ja konverentsihotell. Selle koosseisu kuuluvad majutus, Baltimaade üks suurim spaakompleks, restoran, kohvik ja konverentsiruumid. V spaa- ja konverentsihotellist saab Eesti kõige uuem spaanaudinguid pakkuv lõõgastuskeskus. Tartus ei olnudki varem spaahotelli koos saunaja basseinikeskusega, kuid nüüd on see tühimik esinduslikult täidetud.

Vitaalsus ja elujõud

V on konverentsiturismi ja perepuhkuste kohtumispaik, kus saavad kokku veekeskuse elurõõm ja mängulisus ning äriturismi professionaalsus ja asjalikkus. V-täht hotelli nimes tähendab vitaalsust ja elujõudu ning tähistab õnne juurde viiva teekonna algust. Väärikas spaahotell koondab kokku nii mõnusad puhkamisvõimalused, asjalikud visioonikonverentsid kui ka hea tervise – kõige, mida on õnneks vaja.

Mugav majutus

Hotelli 79 numbritoa hulgas on nii parimaid puhkamisvõimalusi pakkuvaid superior ja deluxe tube kui ka erilahendusega ruumikaid stuudiotube. Peale selle on valikus kaks luksuslikku sviiti. Hotellitubade varustatuse tase vastab nelja tärni nõuetele ning tubade ruumikus võimaldab lisavooditega ööbida kolmel kuni viiel külalisel. Koduse hubasuse loovad põrandaid katvad pehmed villavaibad, kuid valida saab ka allergiavaba toa parketiga.

Spaa- ja saunakeskus katusekorrusel

Spaa- ja saunakeskus mahutab samaaegselt 300 inimest ja oodatud on ka külalised väljastpoolt hotelli. Hotell asub täpselt südalinnas, Kvartali ärikeskuses, seega saavad kliendid astuda hotelliuksest otse võimalusterohkesse keskkonda. See tähendab maailma mainekaimate kaubamärkidega kaubanduskeskust koos kõigi eluks vajalike kaupluste ja mitmekesiste toidukohtadega. Enam lähemal mugavustele olla ei saa. Justkui kirsiks tordil on kaubanduskeskuse katusekorrusel asuv ainulaadne klaaskatusega spaakeskus koos basseinide, saunade ja hoolitsusruumidega. Sama rikkalikku ja erinevate võimalustega täidetud saunamaailma praegu mujal Eestis polegi. Nimelt on V saunamaailmas 11 erineva niiskusetaseme ja temperatuuriga sauna. Spaa muudab eriliseks soolamaailm koos soolabasseini ja -saunadega ning lõõgastusmaailm vahupesuga hammami, puuküttega sauna, Tai massööri ja karavanitoaga. Muidugi ei puudu ka mullivannid, Jaapani bassein, lastebasseinid ja atraktsioonid ning suur massaažijugade ja ringvooluga lõõgastusbassein.

Spaahoolitsuste osakonnas on 11 tuba, mis on sisustatud mugava mööbli ja kaasaegse tehnikaga. Hoolitsuste tegemisel kasutatakse ainult eksklusiivseid kosmeetikabrände.

Tipptasemel tehnikaga konverentsikeskus

Hotelli teisel korrusel asuvas moodsas konverentsikeskuses on viis eri suurusega saali, mis mahutavad kokku kuni 700 inimest. Saalid on omavahel ühendatavad ja annavad võimaluse koostada just kliendi ürituse jaoks sobivaima ruumiplaani. Kõik saalid on varustatud tipptasemel helitehnika, projektorite ja ekraanidega. Peale suuremate ja väiksemate konverentside sobivad ruumid ka messide, vastuvõttude, kontsertide ja muude rahvarohkete ürituste korraldamiseks. Konverentsikeskusest pääseb mugavalt liftiga hotelli.

Restoran Joyce pakub rõõmu ja rikkalikult maitseid

Hotelli juurde kuulub ka eri maailmajagude köökidest parimaid maitseelamusi pakkuv restoran ning õdusateks kohtumisteks sobiv fuajeebaar. Igas roas on omal kohal nii toorainete värskus kui ka maitsete erilisus. Hotelli restoran Joyce pakub oma külalistele rõõmu, mis tuleb Tartu parimast maitsevalikust. Restoran Joyce’i brändiväärtustest kõige kesksemal kohal on kaks ülemaailmselt mõistetavat terminit: rõõm (joy), mida pakub heas seltskonnas veedetav kvaliteetaeg ning muljetavaldav maitsete valik (choice), mille hulgast leiab iga külaline endale midagi meelepärast. Restoran on kahetasandiline ning mahutab kuni 120 inimest, mis võimaldab korraldada ka väiksemaid eriüritusi.

Justkui puhkus soojal maal

Tartu on Eesti uus kuurortlinn. Enam ei pea piirduma Tallinna, Haapsalu, Pärnu või Saaremaa mereäärsete spaadega, vaid tõelise soojamaapuhkuse elamuse saad nüüd hoopis Eesti suuruselt teisest linnast. Spaas on isegi üks väga eriline sooja liivapõrandaga kaetud osa, mis tähendab, et kaugele maale sõitmise asemel võib varbad sooja liiva sisse lükata ja vabalt puhata ka Tartus. Kindlasti tasub Tartu V spaa- ja konverentsihotelli külastada, sest see on nüüd Eestis puhkusesihtkoht number üks.

Tere tulemast Tartusse!

Riia 2, Tartu • +372 677 6677

www.vspahotel.ee



Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.