EE SPORT (mai 2014)

EE SPORT

uudised | liikumine | tudengisport

Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus

!

7. MAI 2014

RATTAD ALLA

Lepin

gu ta su 15 €.

Tavahind 659,95

Tavahind 399,95

BOTTECCHIA 125 29" FS Periood: (10 kuud)

65,99

BOTTECCHIA 213 28" ALU Periood: (10 kuud)

39,99

Tavahind 329,95

VO2 100 X BOA Periood: (10 kuud)

32,99

Tavahind 219,95

ALEXIS BOA Periood: (10 kuud)

Tavahind 599,95

21,99

BOTTECCHIA 315 28'' ALU Periood: (10 kuud)

59,99

Tavahind 349,95

BOTTECCHIA 100 26" FS Periood: (10 kuud)

34,99

Tavahind 259,95

BOTTECCHIA 030 20" Periood: (10 kuud)

25,99

Tavahind 329,95 Tavahind 279,95

VO2 90 BOA W Periood: (10 kuud)

27,99

Tavahind 249,95

VO2 90 PRO M Periood: (10 kuud)

24,99

BOTTECCHIA 200 28" ALU Periood: (10 kuud)

32,99

www.gadox.ee

®

O

TALLATOED Individuaalsete tallatugede valmistamine diagnostika alusel etteregistreerimisega: Türi 10c, Tallinn Eelregistreerimine: tel 650 1322 E–R 9.00 – 16.00

R

T

O

P

E

E

D

I

A

ORTOPEEDILISED ABIVAHENDID Kaelatoed  Õlatoed Puusaortoosid  Põlveortoosid Randme- ja küünarliigese toed Seljatugi-korsetid Hüppeliigese- ja labajalaortoosid Ortopeedilised tallatoed Laste ortopeedilised jalatsid Invaabivahendid

AS Gadox  Türi tn. 10C Tallinn  6 501 322  info@gadox.ee  E-R 9.00-16.00

EE SPORT Gear Fit – sportliku inimese abimees randmel

Adidas tõi turule täiustatud jooksujalatsi Supernova Glide Boost™

Samsung laiendas kantavate seadmete sarja Samsung Gear Fitiga. Uus seade ühendab endas stiili, vormisoleku ja mugavuse, et pakkuda aktiivsele mobiilikasutajale tipptasemel ühenduvust.

Gear Fit on valdkonna esimene kumer SuperAMOLEDi ekraaniga seade, mis on mõeldud aktiivsele tarbijale. Gear Fit pakub Samsung Geari tehnoloogia enneolematut mugavust koos kõige laiaulatuslikumate saadaval olevate treeninguvahenditega.

Samsung Gear Fit on midagi palju enamat kui igapäevane käe ümber kantav treeningujälgimisseade: see hoiab ringil­iikuvaid tarbijaid kursis Galaxy nutitelefoni teavitustega (nt kuvab teateid meeldetuletustest, S-planneri ja kolmandate poolte rakenduste infost ning saabuvatest kõnedest, e-kirjadest, SMSidest), et võiksid olla pidevalt ühenduses.

Adidase selle hooaja jooksuhitt maailmas on Supernova Glide Boost, kus on ühendatud uuenduslik Boosttehnoloogia ja adidase populaarne jooksujalatsi mudel Supernova Glide. 2014. aastal plaanib adidas võtta Boosti kasutusele ka teistes tootekategooriates peale jooksujalatsite, näiteks korvpalli- ja lumelauatoodete juures.

Supernova Glide Boost annab väga hea energeetilise kasuteguri, jooksujalatsil on ülim toestav pehmendus, optimaalne sobivus ja temperatuurikindlus.

Mis on adidas Energy Boost™-i tehnoloogia?

Täpselt aasta tagasi tutvustas adidas esimest korda oma uut revolutsioonilist Boosti tehnoloogiat, mis tõi adidase jooksujalatsite valikusse olulise pöörde. Adidase väljatöötatud Boosti vahtmaterjal pakub suuremat energiatagastust kui ükski teine vahuvormis pehmendus­ materjal kogu jooksutööstuses.

Boosti materjali tuhanded pilkupüüdvad energiakapslid on muutnud jooksu kui spordiala jäädavalt.

Vahtmaterjal ühendab endas varem vastuolulisena tundunud pehmendava ja vetruva toe soorituseelised.

Energiat aitavad ära kasutada vahe­ tallas olevad energiakapslid, mis salvestavad ja vabastavad energiat nii tõhusalt, et jooksja tunneb vahet juba jalatsi esmasel kandmisel.

ASICS Kliinikud ASICS Kliinikute peamine eesmärk on nõustada jooksjat ja leida just tema jalaanatoomiaga enim sobivad jooksujalatsid. Valides jalatsid vastavalt eesmärgile ja jalatüübile, on jooksmine nauditavam ja mis peamine – aitab ennetada vigastusi.

ASICSi naistejalatsid ei ole mitte lihtsalt kitsama unisex-liistuga, vaid võtavad arvesse naiste anatoomilisi eripärasid nii kanna­ kõõlustes, puusades kui ka kehakaalus.

Ja lõpetuseks, ka laste kasvava jala optimaalse arengu tagamiseks on ASICSil oma lastemudelid, mis lähtuvad väikese spordi­sõbra treeningukoormustest ja kaitsevad jalga ülepingete vastu.

Kõik algab vundamendist.

Rohkem infot ASICS Kliinikutest, kus saab jalatüübi järgi jooksujalatseid valida: www.patrol.ee

KIRJUTA meile!

Liikumine on kasulik kehale, aga teeb heaks ka tuju.

Küsime seekord oma lugejatelt: kuidas ja palju liigud sina?

Kirjutajate vahel loosime välja paari adidase Supernova Glide Boost™-i jooksujalatseid.

Teie meile ootame kuni 21. maini aadressil sport@ekspress.ee.

Palume hea õnne lootuses kirja panna ka jalanumber.

Võitjaga võtame ise ühendust.

EE SPORT Toimetaja: EE lisade juht Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee, 669 8191 Reklaam: Heike Kiiv, heike.kiiv@lehed.ee, 680 4459 Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall

3

Fotod: Shutterstock, Rauno Volmar, Hendrik Osula

LIIKUMINE Jalutamine *Kõndides töötavad peamiselt hüppe-, põlve- ja puusaliigese lihased ehk säär, reis, tuhar ja niude-nimmelihas. *Käimine arendab kõiki lihaseid ühtlaselt, toetab rühti, tugevdab seljalihaseid. *Suureneb lihaste vastupidavus ja sitkus, sest lihased õpivad salvestama energiavarusid. *Tavalisest käimisest eristavad tervisekõndi pikemad ja jõulisemad sammud koos energilisema kätetööga. *Töösse on kaasatud suurem hulk lihaseid (ala- ja ülajäsemed, puusad, selg, tuharad) ja nii saavutatakse suurem treeningefekt.

Ujumine Jooksmine

*Suurema koormuse saavad triitsepsid, deltalihased ja selja lailihas.

*Võrreldes kõndimisega on jooksmisel koormus liigestele märksa suurem.

*Koormust saavad ka käe-, reie- ja sääre­lihased.

*Kiirel sprindil on töös peaaegu kõik keha lihased.

*Erinevate ujumisstiilide puhul on töös erinevad lihased.

*Suure koormusega töötavad reie nelipealihas, sellest eriti reie sirglihas.

*Liblika-stiili puhul saavad suurema koormuse just õlavöö- ja kõhu-rinnalihased.

*Kui jalg puudutab maad, toimivad löögi hajutamiseks labajala- ja säärelihased, kõõlused, luud ja liigesed. *Koormust saavad ka säärelihased, rindkere- ja tuhara­ lihased, puusaliigese painutajalihased, kõhulihased.

Lihased saavad koormust igasuguse liikumisega Ühe sammu tegemiseks kasutab inimene umbes 50 lihast.

On tõestatud, et regulaarne lihastrenn kahandab rasvkudet, sest lihased osalevad rasvapõletuses.

Rattasõit *Koormatud on enam kui kuuendik lihaseid, mis on vastupidavuse arendamiseks väga soodne. *Kasutusel on kõik suuremad alakehalihaste grupid: reied, tuharad, sääremarjad, eriti tugevalt teevad tööd puusad. *Tekkida võib ülekoormus kaela-, õlavöötmeja seljalihastes. *Tugevama koormuse saavad ka käe-, kõhuja seljalihased. *Vahelduv maastik pakub lihastele erinevat koormust. *Maanteesõidul kõhulihastele väga suurt koormust pole, seljalihaste staatilisele lihastööle on antagonistideks käe-, mitte kõhulihased. *Rohkem saavad kõhulihased koormust maastikul, eriti aga mäest üles ja sadulas püsti sõites.

4

LIIKUMINE

Rulluisutamine *Lihaskoormus on rulluisutamisel pigem sarnane suusatamise kui jooksmisega. *Töös on põhiliselt alakeha lihas­grupid. *Tugev lisakoormus on reie­ lihastele, puusalihastele ja selja alaosa lihastele. *Vähene koormus hüppeliigestele, põlvedele ja seljale suurendab aeroobset töövõimet, tugevdab jala- ja reielihaseid ning tuhara- ja puusalihaseid. *Keppide kaasamine lisab koormust ülakeha ja käelihastele.

Kepikõnd

*Ülakeha lihased on rohkem töös kui talvel klassikalises tehnikas suusatades – see tuleneb eelkõige pikematest keppidest.

*Kepikõnd suurendab rasvapõletust 15%. *Suuremat koormust saavad käe-, õla- ja selja­lihased.

*Koormust saavad ka kõhulihased, mis on seljalihaste toetajaks ja aitavad kaasa õige keha­asendi hoidmisele.

*Mõjub hästi ka kõhu­ lihastele. *Võrreldes tavalise kõnniga vähendab koormust põlve-, puusa- ja pöia­ liigestele ning selgroole.

Signe Kalberg

Allikad: Kristjan Port, liigume.ee, Marit Kull, internet

Rannahooaeg ei ole enam mägede taga.

ERIPAKKUMINE MAIKUUS: 10 x kaart vaid 79 EUR! 10 x kaardiga saad käia jõusaalis ja rühmatreeningutes ning lõõgastuda vee- ja saunakeskuses.

Kehtib 3 kuud.

Meriton Spordiklubi ootab sind treenima!

• Avar jõusaal paljude treeningseadmetega • Lai rühma- ja veetreeningute valik • Vee- ja saunakeskus • Professionaalsed treenerid • Tugi- ja personaaltreeneri teenus • Eritreeningud ja spordiüritused • Igaühele sobiv pakett • Mõistlikud hinnad • Mugav asukoht kesklinnas • Mõnusalt privaatne spordiklubi • Parkimine maja ümber ja garaažis

5

Meriton Spordiklubi Paldiski mnt. 4, Tallinn Avatud E-P 7.00-22.00 Tel: (+372) 6 288 120 e-mail: info@meritonsport.ee www.meritonsport.ee

RULLSUUSATAMINE Shutterstock

Kui talvel sõita ainult uisutehnikas, tasub ka rullsuusad vabastiili jaoks valida.

tud ehk veepall. Seetõttu on rullsuusad suurepärased tree­ ninguvahendid kaalulangeta­ jatele,” selgitab ta.

Rullsuusatamine ei sobi ini­ mestele, kel on probleeme tasa­ kaalu hoidmisega ja kel on tea­ tud liikumisviisid vastunäidus­ tatud. „Samas tean kaheksan­ das kümnes mehi-naisi, kel on liigesed vahetatud ning kelle tervis joosta ja rattaga sõita ei kannata, kuid kes rullsuu­ satada suudavad hästi,” mär­ gib Tamme.

Kaalulangetaja lemmikala – rullsuusatamine Rahvaspordi tasemel ei eelda rullsuusatamine kuigi kõrgeid kehalisi võimeid ega tehnilist meisterlikkust.

S

elleks et rullsuusatamist nautida, tuleb endale selgeks teha vaid mõ­ ned algtõed ja tehnikanipid.

Enne sõidu alustamist peaks veel teadma, kuidas rullsuus­ kadega pöörata ja pidurdada. „Rullsuusatamine ei sobi neile, kes ei tunne end kind­ lalt ka lumesuuskadel ning ku­ kuvad tihti isegi tasasel maal,” ütleb Nevene OÜ juhataja Rain Jaaksoo. Üldiselt saavad rull­

suusatamisega hakkama kõik, kes talvelgi suusatavad. Mui­ dugi on erandeid ehk neid, kes talvel ei suusata ja suvel igati hästi toime tulevad. „Ühesõna­ ga – hakkama saab pea iga ter­ ve inimene, kel on kannatust rahulikult harjuda ja harjuta­ da,” kinnitab Jaaksoo.

Apex Sport OÜ juhatuse lii­ ge Hillar Tamme lisab, et rull­ suusatamine on tervisele ka­ sulik ja sobib kõigile, lastest

pensionärideni. Rullsuusad on asendamatud treeninguvahen­ did suusaspordi harrastajatele suvisel ajal ja meeldivaks va­ helduseks sportlike eluviisidega inimestele. „Rullsuusatamine haarab töösse kogu keha ega koorma raskekaaluliste har­ rastajate liigeseid, nagu seda võib teha jooksmine. Väideta­ valt põletab rullsuusatamine kaloreid kiiremini kui mis ta­ hes muu tegevus, välja arva­ 6

Ettevaatus ei tee paha Asfaldil kukkudes on risk end vigastada kordi suurem kui lu­ mel ning just seepärast tuleb rullsuusatamisega alustada mõnel tasasel, hea kvaliteedi­ ga, liikluseks suletud spordi­ rajal või väikese koormusega kergliiklusteel. Kindlasti peab peas olema kiiver nagu rattaga sõites või rulluisutades. Mõist­ lik on kanda prille, et ootama­ tult silma lennanud putukas või teeäärne tolm tähelepanu ei hajutaks. „Põlve-, küünarnuki- ja randmekaitsmeid sportlased sõidu ajal tavaliselt ei kanna, sest enamik neist segab õiget tehnikat. Sellegipoolest ei tee ettevaatus kunagi halba ning algaja rullsuusataja saab elast­ setelt põlve- ja küünarliigese­ kaitsmetelt kindlustunnet juur­ de,” ütleb Jaaksoo.

Enamik rullsuuski on pidu­ riteta, mis tähendab, et täieli­ kult peatumiseks on vaja pi­ kemalt ette näha ja hool rau­ geda lasta. On olemas nipid, kuidas rullsuuskadega pidur­ dada, kuid need nõuavad pare­ mat suusavalitsemist. Kukku­ mise tõenäosus on alati suu­ rem just laskumistel, mistõttu peaks alustaja neid vältima ning sõitma laugetel radadel ja kerg­ liiklusteedel, kuni uue sõidu­

RULLSUUSATAMINE vahendiga on jõutud harjuda.

Rajavalikul on tarvis kindlaks teha, kas seda ületavad autod või kas on oodata teele jooks­ vaid lapsi-lemmikloomi, kelle tähelepanuvõime ja ohutun­ ne on väiksemad.

Rullsuusad stiili järgi Rullsuuskade valikul peaks ar­ vestama nagu suuskadegi pu­ hul stiili: klassikaline või vaba.

Hinnad jäävad sõltuvalt mude­ list ja tootjast vahemikku 100– 400 eurot. On ka universaal­ mudeleid, millega saab sõi­ ta mõlemat stiili. Valikut te­ hes võib tekkida küsimus: kas alumiinium- või süsinikraam?

Kas kummist või polüuretaanist veere­pinnaga rattad? Kas väik­ sema või suurema läbimõõdu­ ga rattad? „Algajatel soovitan valida alumiiniumraami, väiksema ratta­läbimõõdu ja aeglasema veeremisega suusad. Tähele­ panu tasuks pöörata ka selle­ le, kas suuskadele on võimalik

mesel harjutuskorral liikumist nautima hakata.

Rullsuusad erinevad ka vee­ remiskiiruse poolest. Kuna rull­ suusasõidu peamine eesmärk on valmistuda talvehooajaks, on Jaaksoo sõnul kõige popu­ laarsemad need suusad, mil­ le veeremise kiirus on võrrel­ dav lumel libisemise kiirusega „Rullsuusatamine haarab töösse kogu keha ega sama kehalise koormuse juu­ koorma raskekaaluliste harrastajate liigeseid, nagu res. Algaja peaks võtma just seda võib teha jooksmine. Väidetavalt põletab keskmise kiirusega suusad. Lii­ rullsuusatamine kaloreid kiiremini kui mis tahes muu tegevus, välja arvatud ehk veepall. Seetõttu ga kiireid on raske kontrollida, on rullsuusad suurepärased treeninguvahendid sõidu­tehnika kannatab ja kuk­ kaalulangetajatele.” kumisoht suureneb. Liiga aeg­ lastega kaob aga sõiduisu rut­ tu. „Tasub tähele panna, et tree­ kulbid asfaldiotsikute vastu – te osakaal tunduvalt suurem ninguks mõeldud rullsuuska­ need jäävad 10–13 euro kanti.” kui mujal Euroopas, seega os­ de kiirus on aeglasem kui kesk­ Kui lisada suuskade hinnale suu­ tab enamik esimeseks rullsuu­ mistel rulluiskudel. Need, kes sasidemete hind (40–75 eurot), sapaariks just klassikatehnika soovivad rulluisutajatega sam­ algab kogu­kulutus 150 eurost omad,” ütleb Jaaksoo. Klassi­ mu pidada, võiksid, kui suusa­ ja võib küündida üle 400 euro. kastiil on ka loomupärasem lii­ valitsemine selge, valida enda­ Rullsuuski on nii vabatehni­ kumisviis, samuti on klassika-­ le kiiremad suusad,” soovitab ka kui ka klassika jaoks, ent sa­ rullsuusad laiemate, madala­ Jaaksoo. muti universaalseid. N-ö kombi­ mate ja pehmemate rataste­ Signe Kalberg suusad ei ole kummakski teh­ ga, mistõttu on nendel kergem nikaks nii head kui spetsiaal­ tasakaalu hoida ning juba esi­ sed suusad. Sama kehtib rull­ suuskade puhul. „Seega soovi­ tan rullsuusad valida eelistata­ va tehnika järgi. Kui talvel sõita ainult uisusammus, tasub va­ lida ka sama stiili rullsuusad.

Eestis on klassikaharrastaja­

edaspidi suurema läbimõõdu ja kiirema veeremisega rattaid paigaldada,” ütleb Tamme. Li­ saks läheb vaja suusakeppe ja -saapaid. „Sobivad samad, mis on kasutusel talvel. Keppidel on soovitatav vaid vahetada lume­

UUS! Estonia Spa tervisepakett

Teadlikud valikud geenitesti abil Geneetiline test valikust: Kehakaalu ohjeldamise geenitest või Sportlike võimete geenitest Füsioterapeudi 3 vastuvõttu: nõustamine, toitumis- ja treeningsoovitused Õe vastuvõtt: erinevad uuringud ja üldise tervisliku seisundi hindamine 2 lõõgastavat hoolitsust valikust 3 ööd majutust Rohelise maja 2-kohalises tavatoas neljapäevast pühapäevani 3 toidukorda päevas buffet-lauas (saabumispäeval õhtusöök ja lahkumispäeval hommikusöök) Termide ja Surnumere veekeskuse kasutamine Hommikvõimlemine reedel ja laupäeval, jõusaali kasutamine NB! Palume broneerida 4 nädalat enne soovitud saabumise kuupäeva.

Lisainfo ja broneerimine:

Estonia Medical Spa Hotel, Tammsaare 4a, 80010, Pärnu tel 447 6905 e-post: sales@spaestonia.ee

HIND 399 € / 1 inimene / 3 ööd Põnev avastus koos lõõgastava puhkusega!

7

EE SPORT

8

EE SPORT

9

JALGRATAS

Rattasadul vali selle järgi, kui pikalt sõidad

Shutterstock

Reegel on lihtne: kui vajad ratast poodisõiduks, võta lai ja pehme sadul; kui tahad teha trenni maanteel, eelista kitsast ja kõva sadulat. Valust hella tagumiku kindlustavad mõlemad ja seda ravib vaid proffide soovitus „Sõida rohkem!”.

Rattasadul on personaalne teema.

miku voldilisus. Kui sadul on vaagnalaiusest palju kitsam, ei paku see sõites piisavat tu­ ge ning ratturil on tunne, et ta ei valitse ratast. Kui sadul on liiga lai, kipub see hõõruma ning siis ei aita tükk aega ise­ gi igihaljast soovitusest „Sõi­ da rohkem!”.

Suurte kogemustega ratta­ sõitja ja -müüja Kert Olle sõnul on täiesti loomulik, et istmik paari-kolme tõsisema sõidu jä­ rel end tunda annab. Nii on siis, kui ratast kasutatakse üle hul­ ga aja poeskäiguks, ja ka siis, kui pärast pikka talve maan­ teele minnakse. Siin aitab vaid üks ravim: sõida, sõida, sõida.

Jah, neljas-viies sõit võib vee sil­ mast välja võtta, kuid pärast

„R

attasadul on kaht­ lemata kõige per­ sonaalsem asi üldse,” ütleb Rademari tehni­ liste toodete juht Kert Olle. „Na­ gu on erinevad taguotsad, on erinevad ka rattasadulad ning tihti muudmoodi sobivat ei leia­ gi kui katse-eksitusmeetodil.”

Mõned läbivad ühisnimetajad sadula-taguotsa (tulevase) suh­ te kirjeldamisel siiski on, näi­ teks sõitja vaagnalaius ja ist­

10

seda peaks kõik korda saama – eeldusel, et enam pikka pausi jalgrattasõitu ei teki. Kui korda ei saa ja valu püsib, tuleb ratas käekõrvale võtta ja asjatund­ jate jutule minna. Siis on tõe­ näoliselt vaja sadul üle vaada­ ta ja suure tõenäosusega välja vahetada. Inimene mõõdetak­ se ära, uuritakse, kus ja kui pal­ ju ta rattaga sõidab, ning vali­ takse välja sobiv sadul.

Maanteeratas – kitsas ja kõva ... ehk võimalikult voolujoone­ line sadul, mis pikale ja kiirele sõidule kaasa aitab. „Sellise sa­ dula puhul eeldatakse, et rattur kasutab spetsiaalseid pehmen­ dusega pükse,” selgitab Kert

JALGRATAS Abiks rattaostjale Maastikuratas – 26tollised rattad teevad tehniliselt raskel rajal sõitmise mugavaks. Sobib inimesele, kes ei aja taga tippkiirust ja armastab korralikult sõita ka maastikul. Sobib rattamatkadele või maratonisõitudele. Hind algab 300 eurost ning võib ulatuda korraliku auto hinnani.

Linnaratas – mõeldud põhiliselt linnatänaval liiklemiseks, kuid ei jää hätta ka kõvema teekattega metsa­teel. Veeremisomadustelt parem kui maastiku­ ratas. Standardvarustuses on tuled, pakiraam, ratta­ jalg, ketikaitse ning porilauad; käike tavaliselt 1–27.

Hinnad ulatuvad sõltuvalt materjalist ja mugavusklassist 300 eurost kuni paari tuhande euroni.

Hübriidratas – võib sõita nii maanteel, metsas kui ka linnatänaval. Tavaliselt on hübriidil 21–27 käiku ning 28tollised rattad. Rehvide laius on vähemalt 35 mm, rattale saab paigaldada lisavarustust.

Eeliseks maastikuratta ees on suurem ratta läbimõõt, mis võimaldab sirgematel teelõikudel arendada suuremat kiirust, ja väiksem veeretakistus, kuid hinnaklass on sarnane.

Maanteeratas – mõeldud põhiliselt asfaldil sõitmiseks. Eelisteks on kiirus ja kergus ning aerodünaamiline sõiduasend. Tavaliselt on maanteeratas teistest kallim, hinnad algavad 600 eurost ja küündivad üle 7000 euro.

Laste- ja noorterattad – rataste suurus ulatub 12 tollist 24 tollini. Käikudega mudeleid pakutakse tavaliselt alates viiendast eluaastast. Kvaliteetse ja vastupidava sõiduriista saab alates 100 eurost.

• spordisöögid-spordijoogid • maratonipaketid • matkasöögid • meriinovillased riided • tantsutarbed Freesport Trading OÜ Kaupmehe 7-A7 10114 Tallinn

Varustus 10–15 protsenti eelarvest peaks jalgrattaostja jätma riietusele, veidi ka lisavarustusele, mille puhul on kõige tähtsam mugavus. Varustuse hulka kuuluvad kaitse­kiiver ja -prillid, kindad, sõidusärk, püksid, ratturi­kingad, kiiruselugeja, rattalukk, sadula-, raami-, matka- ja seljakott ning pudel.

Olle. „Linnas sõidetakse ta­ valiselt tavariietega, ratturi­ pükse ei hakka keegi selle pä­ rast jalga tõmbama. Nii on­ gi linna­sõidurataste sadulad pehmemad ja laiemad.” Kel vaja, saab pehmust juurde an­ da spetsiaalse rattapoes müü­ dava geelpadjaga või tõmma­ ta villase mütsi sadula otsa, nagu linna pealt näha.

Tänapäeval on vedrude­ ga nahksadula välja vahe­ tanud geelsadul. Retro on moes ja nii küsitakse sage­ li, kust saaks hankida vana hea vedru­sadula. Neid ikka käest kätte liigub. „Ega tegelikult pole ratta­ ostjal sadula pärast vaja eriti põdeda, sest tootja on tema

eest suure töö juba ära tei­ nud ja pannud paika sadu­ la, mida just selleks on mu­ gav kasutada, milleks ratas mõeldud,” ütleb Olle. „Maas­ tikuratastel on sadul, mida just maastikusõidu oludes va­ ja, ning linnaratastel jällegi linna­sõidu jaoks sobiv sadul.

Kui valu teeb tõesti pikalt lii­ ga, tuleb asjale individuaal­ selt läheneda ja asjatundjate kaasabil sobivam sadul vali­ da. Ratas ostetakse ikka sel­ le järgi, kus sellega enamasti sõitma hakatakse, mitte sa­ dula järgi. Seega ei maksa sadula­valikut liiga keeruli­ seks ajada.”

Agne Narusk

11

tel 603 2567 info@freesport.ee www.freesport.ee

Shutterstock

JOOKSUJALATS HEA jooksujala­nõu peab täitma mitmeid tähtsaid nõudeid: loomulik liikuvus kerge kaal hea ventileeritus kvaliteetne teostus biomehaaniliselt sobivad omadused hea vastupidavus Allikas: www.jooksuekspert.ee

Hea jooksujalats peab rahuldama isikupäraseid vajadusi Jooksjate vajadused on väga erinevad ja sama jooksujalats ei sobi kõigile ühtmoodi.

I

gal jooksuhooajal tasub kriitiliselt üle vaadata jooksujalatsid: kas need on korralikud või tuleks han­ kida uued, ütleb jooksueks­ pert.ee konsultant Tarmo To­ rim. „Õige ja hea jooksujalat­ si valimine on teadlik otsus ning selleni jõudmine võtab aega. Võib juhtuda, et harras­ taja leiab sobiva jala­nõu alles pärast aastatepikkust proovi­ mist ja enese piinamist valede jalatsitega. Tihti mõeldakse, et mis nüüd mina, ma polegi profisportlane,” ütleb Torim.

Algaja ei saagi kogu jooksu­ jalatsite turul pakutavaga kur­ sis olla, kuid valikut tegema asudes tuleb esmalt analüüsi­ da oma keha hetkeolukorda: kaalu ja pikkust, isiku­pärast füsioloogilist seisundit ja tree­ nitust, kõõluste ja lihaste elast­ sust jne. Väga tähtis roll on ka eluviisil (kui pikk ja sügav on ööuni; mis asendis möö­ dub suurem osa tööpäevast jne) ja varasematel vigastus­ tel. Kõik need asjaolud mõjuta­ vad nii jalgade kui ka kogu ke­ ha liikumist ning seega ei saa edasijõudnud jooksuharrasta­ jale ja algajast naabri­mehele

anda jalatsi valimisel sama­ sugust nõu.

Väga suurt rolli mängib veel jooksutehnika, läbitava distantsi ja tempo jõukohasus (kas joostakse suur osa distant­ sist värske tundega või väsimu­ sega võideldes) ning kõva või pehme jooksupinnas.

Kindlasti tuleb enne jooksu­ jalatsi valimist endale selgeks teha, mis põhjustel joostakse, mida jooksus lähema aasta-­ paari jooksul saavutada tahe­ takse (nt võime erilise pingu­ tuseta läbida 10 km) ja missu­ guseid treeningukoormuseid ette võtta kavatsetakse.

Nii pole Torimi sõnul näiteks turvalise, aga raskevõitu tree­ ningujalatsi kasutamine võist­ lustel kogenud jooksjale alati so­ bivaim valik, aga algajale võib olla hädavajalik, sest tema vä­ sib varem ning sellega muutub viletsamaks ka jooksutehnika.

Samal põhjusel saab palja­jalu jooksmist matkivaid ehk mi­ nimalistlikke jalatseid kasuta­ da algaja jooksuhuviline vaid lühikestel vahemaadel pigem täiendava treeninguvahendina.

Pika asfaldidistantsi puhul tu­ leks jala väsimisel treening lõ­ 12

petada, sest õhuke tald ei paku väsinud jalale piisavalt stabiil­ sust ja põrutuskaitset ning vi­ gastused on kiired tulema. Al­ gajad võiksid paljajalu jooks­ mist proovida vaid piiratud pik­ kusega jõukohastel distantsi­ del (esialgu alla kilomeetri) ja ohutul pinnasel.

Küsi alati asjakohast nõu Torimi sõnul on maastikujook­ su jalanõudel mitmed omadu­ sed, mida maanteejalatsitel po­ le. Eriti rasketes, libedates ja ebatasastes tingimustes tuleb kasuks nn agressiivse haaku­ vusega tallamuster, mis libiseb pehmel vihmasel maapinnal vä­ hem. Kinnitallatud ja kuival pinnasel piisab tagasihoidli­ kumast mustrist. Kuna maas­ tikul on rohkem oksi, teravaid kive jm ohtlikke objekte, ehi­ tatakse maastikujalatsid tur­ valisematele taldadele. Tihti li­ satakse tehnilistele maastiku­ jalatsitele spetsiaalne ülikerge ja parajalt painduv jooksmist mittesegav ohutusplaat, et te­ ravad objektid läbi talla jalga ei torkaks.

Maastikujooksu jalanõude pealsed tehakse enamasti pal­ ju tihedamast ja purukindlama koega materjalist. Selline peal­

ne vähendab sageli küll jala­ nõude hingavust, kuid samal ajal saab neid edukalt kasuta­ da ka külmemal ajal. Suvisel ekstreemsetel maastikujooksu­ võistlusel võib aga vaja minna hoopis eriti õhulisest pealsest maastikujalatseid, et soode, jõ­ gede ja ojade kahlajatel saaks jalatsisse tulnud vesi sealt sa­ ma kiiresti välja. Torim lisab, et maastikujalatsid ehitatakse eri paksuse ja jäikusega talla­ le, sest maastikutüübid on eri pehmusega.

Eesti pehme männimetsa­ alune ja Alpide kaljune mägi­ rada nõuavad kindlasti eri ja­ latseid. Mõlemal juhul on vaja hästi toimivaid lahendusi, mida on väga raske universaalselt üh­ te ja samasse jalatsipaari kokku panna. Seetõttu ei tohi maas­ tikujalatseid valida nende po­ pulaarsuse järgi, vaid ikka oma jooksuharjumusi ja -vajadusi sil­ mas pidades. „Kui eneseanalüü­ siks tarvilikke teadmisi ja osku­ si napib, otsi kogenud müüja, kes kõigepealt suudab samas­ tuda sinu olukorraga ning see­ järel aitab leida sinu anatoomi­ list eripära, jooksutehnikat ja koormusi arvestades kõige so­ bivamad jalatsid,” ütleb Torim.

Vilve Torn

TUDENGISPORT

Rahvusvaheline tudengisport Tartus Maikuu toob Eestisse suure spordisündmuse – 30. SELL Tartu üliõpilasmängud, millest võtab osa umbes 1600 tudengit üle kogu maailma. Kokku on esindatud 13 riiki ja 60 kõrgkooli.

T

ähtsust näitab seegi, et mängude aupatroon on president Toomas Hendrik Ilves, spordipatrooni­ na innustab tudengeid kahe­ kordne maailmameister ja olümpiahõbe, sisekaitseaka­ deemia vilistlane Heiki Nabi.

Millest jutt? „SELLi mängud on rahvusvaheli­ sed tudengisporti propageerivad võistlused, mille eesmärk on näi­ data, et akadeemiliste saavutus­ te kõrval on võimalik sportida ja end aktiivsena hoida. Kokku võ­ tavad tudengid mõõtu 14 spordi­ alal, millest kaasahaaravamad on pallimängud: võrk-, korv- ja jalgpall. Nende finaalid on pak­ kunud alati põnevat vaatemän­ gu,” selgitab mängude projekti­ juht Pille Tali.

mine ja analüüsimine. Kui tele­ fon on olemas ja plaan ka pulsi­ andmeid koguda, piisab ainult 60eurose Bluetooth-pulsivöö ostust. Kallist spordikella ot­ seselt enam vaja pole.”

Kui rääkida rakenduste ka­ sulikkusest, rõhutab Mäestu, et see sõltub suuresti sellest, mida kasutaja oluliseks peab. „Endo­ mondo pakub sportijale palju sotsiaalset treeningut, samuti arvestust, mitu hamburgerit on kulutatud või kui kaugel ollak­ se virtuaalsel teel Maalt Kuule.

Strava on sidunud distantsilõi­ gud kaardil, mida jalgratturid saavad aja peale sõita. Sport­ lyzer on kokku viinud sportlase ja treeneri ehk treeninguplaan ja tehtud trennid on sportlaseletreenerile alati näha ja analüü­ sida. Toitujatele-­kaalujälgijatele

SELLi mängud on enamat kui ainult spordivõistlused Nimelt toimub mängude raa­ mes 15. mail konverents „Teh­ noloogia areng spordis”, kus tuleb juttu sellest, kuidas teh­ nika on mõjutanud sportimist nii tavaharrastajate kui ka tipp­ sportlaste seas. Konverentsi ju­ hi, Tartu ülikooli õppejõud Ja­ rek Mäestu hinnangul on teh­ noloogiateemad põnevad iga­ ühele, kes spordist vähegi huvi­ tuvad, sest mobiilirakendused on heaks abivahendiks kõiki­ dele. „Sageli teevad nutisead­ med võimalikuks selle, mis on olnud varem kättesaamatu või üsna kallis. Spordi kontekstis on vast kõige tähtsam ja enim kasutatav oma treeningupara­ meetrite kogumine, salvesta­

GPS EESTI OÜ

Tallinn

Regati pst. 1 Tel: 639 8886 Gsm: 5080 377

Reklaami ettenäitamisel Garmin spordikell

-10% soodsam

Tartu

Turu 2, Tasku Tel: 730 5520 Gsm: 5072 105

garmin.ee

13

SELLi mängudele tulevad osalema nii tipud kui ka harrastajad.

Kõiki huvilisi oodatakse Tartusse võistlejatele kaasa elama.

Konverents toimub 15. mail.

Mänge korraldavad korda­mööda Soome, Eesti, Läti ja Leedu.

Lähem info: www.sell2014.eu

on omad rakendused, jõusaalis rassijatele omad. Julgen öelda, et igaühele on midagi.”

Lisaks kõigele eelnevale saa­ vad huvilised katsetada virtuaal­ mänge ja osaleda spordigeeni määramise arutelus.

Greete Kempel

TRIATLON

Uued kõrgemad eesmärgid inspireerivad Marko Albert (üldkehaline ettevalmistus).

Meie rühm koosneb aktiivsetest ja eesmär­ gile pühendunud harrastajatest, kes soo­ vivad seada endale uusi kõrgemaid ees­ märke. See on inspireeriv! Samas armas­ tan väga õues rattaga sõita ja naudin või­ malust heas seltskonnas ratta seljas Eesti­ maad avastada.

Ursel Velve on globaalse turunduse magister – habras blond naine, kelle sportlik vaim ja vastupidavus karastuvad triatlonidel.

S

portliku eluviisiga inimesed jagunevad kaheks: ühed, kes on lapsest saati olnud liikuvad, ning teised, kes on leidnud tee sportliku elustiili juurde alles hiljem. Kas sina oled kogu oma teadliku elu spordiga tegelenud?

Lapsepõlves läksin 5aastaselt rühmvõim­ lemisse ja tegelesin sellega Tiiu Haaviku käe all vahelduva eduga 13 aastat. Sel ajal saavutasime rühmaga mitu korda vaba­ riigi laureaadi tiitli.

Täiskasvanuna hakkasin spordiga korra­ pärasemalt tegelema seitse aastat tagasi.

Alguses osalesin spordiklubi Arctic ühist­ rennides, seejärel suurematel jooksuvõist­ lustel. Neli aastat tagasi jõudsin oma esi­ mese triatlonini, Otepääl toimuva Tristar 111-ni. Mõni aasta varem olin sattunud Ote­ pääle ajal, kui see võistlus toimus. Tekkis tunne, et tahaks sellest kunagi ka ise osa võtta. Kuna toona käisin Liverpooli ülikoo­ lis ja kogu vaba aeg kulus õppimisele, jäi­ gi sport tagaplaanile.

Trismile 111-le mineku otsustasin üks nädal varem, sest olin jätkuvalt aktiivselt õppimise lainel. Kuna triatlonile läks ka minu elukaaslane, oli tugev tahtmine te­ maga kaasa minna. Selleks laenasin tutta­ va tuttavalt ratta, mis oli minu jaoks vei­ di suur. Enne võistlust jõudsin maantee­ rattatrenni täpselt üks kord.

Kõige suurem hirm oli ujumise ees, sest olles Saaremaalt pärit, tundusid tu­ medate põhjadega järved minu jaoks veidi hirmutavad. Ujumisdistantsi alguses sain ka kohe šoki osaliseks, kui teised tahtsid minust üle ujuda ja kui ma kaasvõistle­ jate jalgadega silma sain.

Kuna ratas oli minu jaoks pisut suur, jäi 100 km distantsil selg ikka väga kan­ geks – jooks tundus pääsemisena. Selleks ajaks olin pikast väntamisest juba nii väsi­ nud, et ega see Pühajärve künklikul maas­ tikul jooksminegi eriti inimlik tundunud.

Sellest väljakutsest sai alguse minu suur armastus triatloni vastu.

Aasta hiljem, kui olime läbinud kõik Samsung Estonian Cupi maastikuratta­

7. juuli 2013 Frankfurt Ironman: 11 tundi ja 48 minutit sportlikku eneseületamist on läbi.

etapid ja Tristari triatloni, kus paranda­ sin oma aega juba märkimisväärselt, aru­ tasime elukaaslasega järgmise aasta ees­ märke ja otsustasime, et soovime panna end proovile täispikas triatlonis (3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu, 42,2 km jook­ su). Ühinesime ühe Eesti vanima triatlo­ niklubiga 21CC ja võtsime endale perso­ naaltreeneri.

Millised on praeguseks ajahetkeks sinu suurimad saavutused ja lähima aja eesmärgid?

Oma senise elu suurimaks võistluseks pean eelmise aasta 7. juulil toimunud Frankfurt Ironmani, kus finišeerisin ajaga 11 tun­ di ja 48 minutit. Kellel huvi, saab etteval­ mistusi ja meenutust lugeda minu blogist http://urselvelve.blogspot.com. Sama päe­ va õhtul hotellivoodis und oodates otsus­ tasin, et soovin end samal distantsil uues­ ti proovile panna.

Selle aasta suurim eesmärk on täis­ pikk Ironmani võistlus Kopenhaagenis. Üle-­eelmisel laupäeval alustasingi hoo­ aega Jüri basseinitriatlonil, kus õnnestus põhi­vanuserühma naiste arvestuses pälvi­ da kolmas koht – ilus algus hooajale.

Millised on sinu lemmiktreeningud?

Lemmiktreeninguteks on kahtlemata triat­ loniklubi 21CC professionaalide treenin­ gud, mida juhivad Jüri Käen (ujumine) ja 14

Tänapäeval on palju tehnilisi abivahendeid, millega saab treeninguid salvestada ja nende tõhusust mõõta. Milliseid neist kasutad oma treeningutes sina?

Kasutan Suunto Ambit 2 pulsikella ja vööd, sest suurema osa ajast treenin kindlas pulsi­ vahemikus. See aitab vältida situatsiooni, kus end liiga intensiivse treeninguga üle koorman või liiga madala pulsiga muga­ valt aega veedan.

Treeneri plaani jälgin Samsung Galaxy Note 3ga Eesti idufirma loodud rakendu­ sest Sportlyzer (www. sportlyzer.com).

Sinna saadan ka pulsikellast treeningu­ te andmed, mis näitavad ajalist kestust koos pulsi­vahemiku, ratta kadentsi, põ­ letatud kalorite jms-ga. Sportlyzeri abil on lihtne võrrelda plaanitud treeninguid tegelikega. Samasse programmi sisestan ka hommikupulsi, magatud tunnid, keha­ kaalu ja ülevaate enesetundest.

Korrapäraste treeningute juurde käib igapäevase rutiinina hommikupulsi mõõt­ mine. See annab ülevaate keha seisundist.

Praegu testin Samsung Galaxy S5 koos Gear Fitiga, mis teevad hommikuse pulsi­ mõõtmise eriti mugavaks, sest piisab vaid sõrme asetamisest telefoni kaamerale ja ootamisest – juba kuvabki seade pulsi.

Olen testinud ka toitumisega seotud rakendusi, mis aitavad kokku lugeda päe­ vase söögiga tarbitava kalorihulga ning seejärel analüüsida, kas kogus on piisav või liiga suur. Paraku üle nädala ei ole suut­ nud ühtegi rakendust kasutada, sest nen­ desse salvestatud toiduained on valdavalt Ameerika päritolu ning üsna tüütu on meie omi sinna sisse kanda.

Ootan väga, et pulsikellad ning uue­ mad nutikellad ja rakendused suudaksid omavahel infot sünkroniseerida, nagu tee­ vad seda Galaxy S5 ja Gear Fit – ühest ra­ kendusest teise andmeid edasi kandma ei pea, sest infovahetus seadmete vahel toi­ mub automaatselt.

Piret Tamm

EE SPORT

UJUMINE ON LAHE! Reval-Spordi spordiklubi ja veekeskus

kutsub LAPSI vanuses 4–11 aastat

UJUMISTREENINGUTELE (algajad ja edasijõudnud).

Registreeru sügistesse gruppidesse: veekeskus@revalsport.ee Täpsem info:

www.revalsport.ee/veekeskus Aia 20, Tallinn tel 641 2068 15