EE SPORT (aprill 2015)

EE SPORT

VÄLJAANDE KOOSTAS AS-I EESTI AJALEHED ERI- JA LISALEHTEDE TOIMETUS

29. Aprill 2015

eesti ekspress

Sääriste optimaalne kompressioon tagab: - Kiirema taastumise - Lihaste vibratsiooni vähenemise sportimisel - Spordivigastuste ennetamise “Mummusokid” eriti mugavaks jooksmiseks

Loe lisaks: www.a2k.ee Edasimüüjad: Sportland, Rademar, Pop Sport, Maratonsport, Jooksuekspert, Veloplus, Livis Sport, A2K Sport, 2 aprill 2015 EE SPORT Ülikooli Apteek, visu.ee, spordimaailm.ee, sokid.ee

Shutterstock

LIIKUMINE

Liikumine ei lõppenud liikumisaastaga 2014. aasta oli Eestis liikumisaasta. Aasta, mille jooksul kutsuti inimesi üles sportides ja liikudes panustama oma tervisesse ja heaolusse.

L

iikumisaasta tegevuste ja sõnumite mõte oli laiendada liikumise mõistet: liikumine ei ole ainult traditsiooniline sport, iga pisikesemgi samm liikuvama elustiili poole on juba hea, liikuda saab igal ajal ja igas kohas, liikuda on lihtne.

Kui tahta panustada oma tervissesse läbi liikumise, ei pea seda alati tegema treeningsaalis või jooksurajal. Parema tervise, töövõime ja enesetunde tekitamisel on kõige olulisem meie igapäevane eluviis ja tehtavad valikud. Valides lifti asemel tre-

EE SPORT

Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus.

Toimetaja: EE lisade juht Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Reklaam: Heike Kiiv, heike.kiiv@lehed.ee, tel 680 4459

pi, auto või bussi asemel võimalusel jalgratta, õhtuse liiga pika teleri silmitsemise asemel jalutuskäigu värskes õhus jne, on võimalik ennetada oma tervise vundamendi pragunemist. Igasugune kehaliselt aktiivne tegevus on kasuks, alustuseks piisab ka tantsimisest, matkamisest või pikemast jalutuskäigust, kui teha seda vähemalt kaks korda nädalas pool tundi korraga. Liikumisaasta oli liikumisharrastuse valdkonna tegevuste ühe järjekordse etapi suur finaal.

Korrektuur: Signe Põldsaar Väljaandja: AS Eesti Ajalehed.

Trükk: AS Printall

EE SPORT aprill 2015 3

eesti ekspress

4 aprill 2015 EE SPORT

Eesti Olümpiakomitee

LIIKUMINE

Numbrite keeles

Liikumisaastal liikus regulaarselt 42% eesti­maalastest (vanuses 15 a ja vanemad), toimus 1700 rahvaspordisündmust, kus osales kokku ligi veerand miljonit inimest.

Seda kõike on rohkem kui kunagi varem.

Toimunud arengu ilmestamiseks sobib võrdlus taasiseseisvumise järgse ajaga üheksakümnendate alguses, kui regulaarse liikumisharrastusega tegeles vaid 27% elanikkonnast. Tore on tõdeda, et liikumisharrastusega tegelemist takistava tegurina nimetab treeningpaikade puudust vaid 5% elanikkonnast. See võib tähendada, et Eesti inimene on aina enam teadlik võimalikest alternatiivsetest valikutest liikumisharrastusega tegelemiseks. Kui lähim spordihoone või -klubi on kaugel, siis liikuda saab ka pargis, tänavatel, kergliiklusteedel jne. See omakorda selgitab, miks kõige enam meeldib meie inimestel tegeleda liikumisviisidega, mida saab harrastada õues. Popimad alad täisealiste seas on kepikõnd/käimine, jooksmine ja jalgrattasõit. Eesti mehe aina halvenev tervis on sageli esimene näide, mida meie elanikkonna terviseprofiili kirjeldades negatiivselt poolelt esile tõstetakse. Meeste toetuseks räägib siiski ka üks positiivne fakt.

Liikumisharrastusega tegelemise poolest on mehed naistest aktiivsemad – regulaarselt liikuvaid mehi on naistest enam ja nädala jooksul koguneb meestel liikumisminuteid naistest enam ca kahe tunni jagu.

Mis saab edasi

Retooriliselt võiks küsida, et kas nüüd, kui liikumisaasta on läbi ja käimas muusika-aasta, rohkem liikuma ei pea ja edasi tuleb kogu jõud laulmisse ja muusika tegemisse panna? Arvan, et päris nii see olla ei tohiks ja reaalselt loodetavasti ka ei ole.

Kuigi üks pikem avalik aktsioon on lõppenud, siis liikumisharrastusega seotud sisulised tegevused olid enne liikumisaastat ja jäävad alles ka pärast seda. Kindlasti jätkuvad juba traditsiooniks saanud spordipealinna projekt ja rahvusvaheline Move Week aktsioon, oma kindel koht liikumisharrastuse kalendris on Tervise Arengu Instituudi kampaanial Südamenädal. Lisaks tegutsevad sajad ja tuhanded liikumissündmuste korraldajad iga päev, et korraldada aina huvitavamaid ja kvaliteetsemaid spordisündmusi, tuhanded spordiklubid pingutavad selle nimel, et pakkuda võimalusi liikumiseks ja spordiga tegelemiseks nii noortele kui vanematele. Ka esmapilgul liikumisharrastusest veidi eemal olevad eluvaldkonnad (linnaplaneerimine ja arhitektuur, haridus- ja tervishoiupoliitika, riigikaitse jpt) on liikumisharrastust aina enam märkamas ja seda oma tegevustes väärtustamas. Kui liikumisharrastuse edendamine on varem olnud suuresti ainult spordirahva mure ja kohustus, siis selles osas on jää hakanud liikuma. On hakatud jõudma ühisele arusaamisele, et liikuv inimene on tervem, õnnelikum, tugevam, targem, tulemuslikum, jätkusuutlikum jpm. Ehk kokkuvõtvalt kõike seda, mis aitab meie riigil ja kultuuril püsida ja edasi areneda. Tõestus, et liikumisharrastuse temaatika on muutumas aina olulisemaks, tuleb ka Euroopa Liidust, kus nüüd on hakatud aina enam spordile ja liikumisharrastusele tähelepanu pöörama. Olgu üheks näiteks ellukutsutav uus algatus – üle-euroopaline spordinädal.

Spordinädal 2015

Sel aastal pannakse alus uuele algatusele.

Septembri teisel nädalal (7.–13. septemb-

ril) tähistatakse esmakordselt üle Eesti ja Euroopa spordinädalat, mille korraldaja Eestis on Ühendus Sport Kõigile. Sarnaselt liikumisaastale on spordinädala peamine eesmärk tõsta inimeste liikumisharrastuse- ja tervisealast teadlikkust. Spordinädala sihtgrupp Eestis on koolinoored, põhjuseks aina süvenev probleem Eesti noorte liikumisharjumustega. Valus on esitleda fakte, et 86% Eesti noortest ei ole kehaliselt piisavalt aktiivsed (minimaalne koormus on üks tund aktiivset liikumist päevas) ja et ülekaaluliste noorte arv on viimase kümnendi jooksul kasvanud viiskuus korda. Spordinädala sisuks saab olema koostöös koolide ja kohalike omavalitsustega pakkuda nädala jooksul koolinoortele positiivseid spordi ja liikumisega seotud elamusi. Suur soov ja visioon on, et liikumisest ja hoovispordist kujuneb suurema osa noorte seas esimene valik, mida oma vaba aja sisustamisel teha eelistatakse. Noorte suunamisel ja mõjutamisel ei toimi täisealistele suunatud tegevused ja sõnumid. Esmatähtis on positiivsete kogemuste ja võimaluste pakkumine. Läbi reaalse praktika saadud elamus jääb noorele meelde ja võimalik, et ta soovib seda varsti korrata.

Noorte harjumuste kujunemise suunamisel on oluline läheneda noorele inimesele erinevatest suundadest. Noor peab kogema liikumisest saadavat rõõmu ja naudingut võimalikult palju (kool, kodu, „omaenda aeg“ ja selle raames tehtud valikud jne).

Seda kõike püüab Spordinädal 2015 arvestada ja seeläbi anda oma panuse paremasse Eesti tulevikku.

Aivo Normak, Liikumisaasta 2014 projektijuht EE SPORT aprill 2015 5

MAIJOOKS

Põnevaid fakte 2014. aasta SEB Maijooksust • Kõige rohkem oli Katrini-nimelisi osalejaid, lausa 272.

• Osalemas oli 24 Mai-nimelist liikujat.

• Maijooksu toimumispäeval oli sünnipäev 28 maijooksjal.

• Kõige vanem osaleja oli 82-aastane Olivia.

• Kõige noorem osaleja oli alla 2-aastane Kätlin.

• Maijooksule registreerus 461 ettevõtet.

• 47% osalejatest tuli kõndima, 26% ajavõtuga jooksule, 17% ajavõtuta jooksule, 10% kepikõnnile.

SEB Maijooks paneb tuhanded tublid naised liikuma!

Tänavu toimub kevadine suursündmus SEB Maijooks juba kahekümne kaheksandat korda.

T

raditsioon sai alguse 1988. aastal, kui paarsada entusiastlikku naist esmakordselt Maijooksu nime all tervisejooksu tegid. Tänaseks on heast algatusest kasvanud regiooni suurim naistele suunatud rahvaspordisündmus.

Kevadine suursündmus tervele perele

SEB Maijooksule tullakse kogu perega, sest tegevusi jätkub nii lastele kui ka meestele. Võistluskeskus avatakse Tallinna Lauluväljakul laupäeva, 23. mai hommikul kell 10. Siin saab tutvuda SEB Maijooksu arvukate partnerite väljapanekutega, saada asjatundlikku nõu oma ala spetsialistidelt või osta erinevaid tervise- ja sporditooteid. Sportliku programmi juhatavad sisse kell 11.30 algavad lõbusad Draakoni lastejooksud, millele registreerimine toimub kohapeal ja on kõigile lastele tasuta. Igale raja läbinud lap6 aprill 2015 EE SPORT

sele antakse finišis üle diplom, kommikott ja kingitus.

Sel aastal on esmakordselt programmi lisatud ajavõtuga kepikõnni ja käimise distantsid. SEB Maijooksu stardid naistele antakse 5-minutiliste viitstartidena alates kella 13.00st. Esmalt stardivad kõigile jõukohasele seitsmekilomeetrisele rajale ajavõtuga jooksjad, seejärel ajavõtuta jooksjad, ajavõtuga ja ajavõtuta kepikõndijad ning ajavõtuga ja ajavõtuta käijad.

SEB Maijooks pakub põnevust ka meestele – avatud on Ericssoni Meestehoid, kus jagub tegemisi terveks päevaks.

Võimalus on kaasa lüüa mitmetes mehelikes tegevustes ja sportlikes mõõduvõtmistes või lihtsalt niisama meeldivalt aega veeta. Meeste peamine ülesanne sel päeval on aga naistele kaasa elada.

Sportliku päeva lõpetab Maijooksu kontsert, kus sel aastal astuvad üles Curly Strings ja Karl-Erik Taukar.

Väärtuslikud kingitused kõigile osalejatele

Kõik SEB Maijooksu osalejad saavad pärast finišeerumist sekretariaaditelgist kingi­k oti, mille sisu on kokku pannud Maijooksu koostööpartnerid. Kinkekott sisaldab naiste lemmiktooteid ja eriti sood-

said pakkumisi. Stardimaterjalide hulgast leiavad kõik osalejad Tallinkilt edasi-tagasi reisipakkumise kuni viiele reisijale Helsingisse.

Kõik, kes registreeruvad SEB Maijooksule hiljemalt 13. maiks, saavad tasuta sissepääsu 15.–17. mail aset leidvale rahvusvahelisele ilu-, tervise- ja moeteemalisele messile „Ilu sõnum“ 2015.

Tule varakult kohale ning jäta auto koju

Arvestades suurt osalejate arvu, tasub SEB Maijooksule tulla aegsasti. Mõistlik on auto koju jätta ning kohale sõita ühistranspordiga või tulla tervisliku päeva puhul üldse jalgsi. Saabuda võib ka jalgrattaga, sest lauluväljaku territooriumil on avatud rattaparkla. Kui siiski tullakse autoga, peab jälgima liikluse reguleerijate märguandeid ning parkima selleks ettenähtud parklates ja parkimiskohtadel.

Registreerimine internetis Täpsem info SEB Maijooksu kohta ning suursündmusele registreerimise võimalus on veebilehel: www.jooks.ee

eesti ekspress

CONQUER NEW TERRITORY

Tasuta Suunto Movescount App - loe lisaks suunto.com/movescountapp

SUUNTO AMBIT3 RUN GPS-iga PULSIKELL JOOKSJALE Suunto Ambit3 Run pakub suurepärast jooksuelamust, kuhu iganes Su rada viib.

Põhjalikud navigeerimisfunktsioonid koos jooksutreeningu analüüsi, unekvaliteedi testi ja aktiivsusmonitoriga aitavad Sul püsida oma treeningutes õigel teel. Suunto Movescount App’i kasutades saad planeerida oma treeninguid nii, et jooksutreeningut juhendatakse häälkäsklustega. www.suunto.com SUUNTO kellade valiku leiad Rademar, MATKaSPORT, Elion, Pringstore ja Duncan kauplustest.

EE SPORT aprill 2015 7

erakogu

TRIATLON Liisa Kull 2014. aastal rattaga Hispaania mägedes.

Liisa ühe nädala treeningute näidiskava E - maanteratas 2,5 t T - ujumine 1 t K - ÜKE (üldfüüsiline treening) + jooks 2,5 t N - jooks 1,5 t R - puhkus L - maanteeratas 3,5 t P - pikem matk looduses 3 t NB! Nädalad varieeruvad ja sõltuvad ka palju ilmast.

Triatlon toob naeratuse näole

Triatlonit seostatakse tihti äärmuslike pingutustega. Seda edukalt harrastav Liisa Kull aga arvab hoopis, et tegu on vahva alaga, mis sobib igaühele.

L

iisa Kull on spordiga seotud õige mitmel viisil, töötades jõusaali- ja meditsiinitooteid müüvas firmas müügiesindajana ning harrastades vabal ajal triatlonit.

Viimasega on ta tegelenud neli aastat, enne seda tegeles kümme aastat kergejõustikuga. „Kuna olin tihti kimpus vigastustega, siis sattusin kuidagi juhuslikult ühele väiksele rahvatriatlonile. Õnnestus seal

LEIA OMA TUGEVUS TRIATLEET MARKO ALBERT SOOVITAB

8 aprill 2015 EE SPORT

kohe ka poodiumile saada. See süstis suure doosi motivatsiooni ja tahet edasi harjutada. Olin selleks ajaks järjepidevalt harjutanud jooksmist ja veidi ujumist. Ratas oli too hetk mulle täiesti võõras. Triatloniga alustades ei peagi oskama kõiki kolme ala laitmatult. Tegutseda tuleb tasa ja targu ning ega tulemus kirja ei jää panemata!“julgustab Liisa teisigi triatlonit proovima.

TRIATLON Möödunud aasta oli Liisa Kullile triatloni mõttes väga edukas – daam täitis kõik enesele seatud eesmärgid ning võitis Tri­ Smile triatloni (endine TriStar Estonia) PRO võistlusklassis naiste esimese koha!

Liisal jagub kiidusõnu ka kahe spordiklubi kohta, kuhu ta kuulub, need on Tri­Smile triatloniklubi ja CC Rota Mobilis jalgrattaklubi.

Kellele triatlon sobib?

Ma ütleks, et absoluutselt kõigile. Ei ole vahet, kas oled kogenud või kogemusteta, noor või vana, mees või naine. Triatlon toob kõigile naeratuse näole.

Eelkõige on triatloni suureks eeliseks just see, et treeningud ei muutu üksluiseks.

Treeni kas sees või väljas ja naudi joostes või rattaga sõites Eestimaa ilusat loodust.

Mida triatlonispordiks vaja läheb?

Triatloni harrastamiseks piisab korralikust tossupaarist, jalgrattast (kindlasti ka kiiver!) ja ujumisriietest.

Alati saab asju täiendada ja paremaid vahendeid soetada, kuid seda pole kindlasti vaja kohe teha.

Kui ala hakkab meeldima ja tunned, et soovid natuke rohkem sporti panustada, siis võid varustusele n-ö upgrade’i teha.

Triatloni puhul on kindlasti oluline seltskond, kellega treenid ja koos võistlustel osaled. Tekib selline ühtekuuluvustunne, oled millegi osa!

Vot, see ongi parim tunne, mis olla saab.

Sport, seltskond ja terve vaim ning keha.

Kas triatlon raske ei ole?

Kui keegi kahtleb, kas saab hakkama, ja natuke pelgab, et vaja just kolme ala teha, võib proovida ka hoopis duatlonit. Duatlon koosneb jooksust-rattasõidust-jooksust.

Palun veidi soovitusi, kuidas triatloniks valmistuda.

Harjuta nädalas 3–4 korda. Ära treeni ainult oma meelisala, vaid ka seda, mis on sinu nõrgim lüli. Treeningplaani saab üles ehitada vastavalt aastaajale. Näiteks talvel rohkem ujumist, jooksmist ja ka suusatamist. Kevadel rohkem jooksu ja rattasõitu, ning suvel tasub ilusate ilmade korral veeta meeldivalt aega rattal ja ka joostes. Oluline on treeningutes leida järjepidevus ning lisaks lühematele treeningutele (nagu ujumine ja jooks) lisada ka pikemad trennid (rattasõit ja vahel pikem jooks-matk või jooks).

Kas Teil on aasta- või hooaja treeningueesmärgid ?

Kilomeetreid ei ole vaja koguda. Pigem on mõistlik koguda tunde alade kaupa. Eelmise aasta treeningtunde oli ca 600. See teeb umbes 12 tundi nädalas. Sellest ligi pool ratas ning ülejäänud alad enamvähem võrdselt. Kuna minu meelisala on just rattasõit, siis panustasin sinna rohkem aega. Sõitsin eelmisel hooajal ca 6500 km.

Alati on tore paremaid tulemusi saavutada, kui eelmisel hooajal, kuid panen hinge peale ka seda, kui oluline on puhata! Ületreening on tegelikult kerge tekkima ja see võib juba omakorda tuua tervisele väga kahjulike mõjusid. Sport ja puhkus peaksid olema tugevas tasakaalus!

Millised on traditsioonilised distantsid?

Triatlonis on tegelikult distantse palju erinevaid – just see teebki triatloni kõigile sobilikuks. N-ö ametlikult on sprindidistants, olümpiadistants, poolpikk distants ja täispikk ehk Ironman.

Minu isiklik lemmik on poolpikk distants: 1,9 km ujumist, 90 km ratast ja 21,1 km jooksu (täpselt pool Ironmani). Rahvadistantsid on näiteks 100–300 meetrit ujumist, 10–30 km ratast ja 1–5 km jooksu.

Anne-Mari Alver

LEIA EDASIMÜÜJA honeypower.eu/partnerid EE SPORT aprill 2015 9

eesti ekspress

A T S T ARI! A R E R E P U G O K Tabasalu

Kuusalu

Haapsalu

Pandivere

Elva

Võru

ID: P U R G A M E E NÜÜD KA T õistlus gevaba v Võidusõit • Pin rvisesport Treening • Te

09.05.2015 KUUSALU 22. RATTARALLI 24.05.2015 Elva 30. Rattapäev 14.06.2015 Tabasalu 5. Rattaralli 11.07.2015 Haapsalu 15. Rattaralli 26.07.2015 Pandivere 25. Rattaralli 16.08.2015 Võru 10. Rattaralli PEATOETAJA:

Info ja registreerimine

aerobike.ee

Soodusregistreerimine I etapile 6. maini!

Suurtoetajad:

Toetajad ja koostööpartnerid:

HARKU VALD

10 aprill 2015 EE SPORT

RAE VALD

KUUSALU VALD

Foto: Tiit Blaat

JALGRATAS

Rademari tehniliste toodete juht Kert Olle: „Kauplustest leiab endale ratta nii vanaema, kes soovib ratast poes käimiseks, kui ka tippsportlane“.

Ratast valides arvesta vajaduste ja sõitjaga Kevadist rattahooldust või uut rattaostu planeerima asudes tasub pöörduda spetsialisti poole. Rademari tehniliste toodete juht Kert Olle kinnitab, et esmajärjekorras peaks ratast valima asudes mõtlema sõitjale ning tema vajadustele.

K

ert Olle sõnul peab ratast ostes mõtlema kahele aspektile. Esmalt sellele, kellele ratast ostetakse – kas ratas läheb lapsele, naisterahvale või meesterahvale.

Lasteratastega on lihtne, sest ratas tuleb valida vastavalt lapse kasvule. Loomulikult saab ostes arvestada kasvuvaruga, aga tähtis on, et ratast ei osteta liigse varuga, sest muidu ei ulata sõitma. Samamoodi on õige raamisuurus tähtis täiskasvanute rataste puhul. Ei maksa endale võtta liiga suure või väikese raamiga ratast.

Et raamisuurus saaks õige, tasub usaldada kogenud müügimehi, kes üldjuhul õige raamisuuruse juba inimesele peale vaadates kindlaks suudavad teha.

Sõidu suund ja eesmärk

Edasi tasub selgeks teha, kus ja mis eesmärgil rattaga sõita soovitakse. Sellest lähtuvalt tuleb ratas valida kas maastiku-, maantee-, hübriid- või linnarataste kategooriast. „Spordi tegemiseks sobivad pigem maantee- ja maastikurattad ning hübriid- ja linnarattad on pigem transEE SPORT aprill 2015 11

JALGRATAS pordivahendid liikumaks rattaga punktist A punkti B. Samas võib hübriidratas olla vabalt ka sportliku elustiili harrastaja valik, kes kasutab ratast tööl käimiseks, kuid soovib nädalavahetusel kergliiklusteedel või metsa vahel kergemat trenni teha. Linnaratas on seevastu mõeldud kõvakattega teedel liiklemiseks ja on tihti varustatud porilaudade, pakiraami ja korviga,“ selgitab Olle rattavaliku tagamaid.

Ratast spordi tegemiseks valides peaks isekeskis selgeks mõtlema, kas soovitakse treenida maastikul või maanteel, ehk siis vastavalt, kas trenni tehakse maastiku- või maanteerattaga. Kui see dilemma on lahenduse leidnud, on valiku tegemine juba näiliselt poole kergem. Järgmine samm on valida ratas vastavalt oma aktiivsusele, aga tasub meeles pidada, et kunagi ei ole ratas liiga hea. Rattaspordi juures on meeldiv see, et ka tavalisel harrastajal on võimalus kasutada maailmaklassi tehnikat, ehk ka

rattaspordiga alles tutvust tegeval inimesel on võimalus sõita rattaga, millega maailma tippratturid suurtuuridel võite nopivad. Loomulikult on igal inimesel oma soovid ja maitse, millele õige ratas peab vastama, ning koos asjaliku müügimehega õige leidmine ei tohiks olla probleem.

Mis vahe on rattal ja rattal?

Kui uurin, mis vahe tegelikult erinevatel ratastel on, sõnab Kert Olle, et maastikuja maanteerattad on n-ö spordirattad ehk nende sõiduasend on sportlik ja kindlasti mitte kõige mugavam igapäevaseks liiklemiseks. Seevastu linnaratta sõiduasend on püstisem, mis tagab mugavuse, kui ratast kasutada transpordivahendina.

Olle sõnul erineb maastikuratas maanteerattast, nii nagu korralik maastur erineb sportautost. Ehk siis maanteeratas on ehitatud saavutamaks maksimaalset kiirust ja maastikuratas on ehita-

„Spordi tegemiseks sobivad pigem maantee- ja maastikurattad ning hübriid- ja linnarattad on pigem transpordivahendid liikumaks rattaga punktist A punkti B. Linnaratas on seevastu mõeldud kõvakattega teedel liiklemiseks ja on tihti varustatud porilaudade, pakiraami ja korviga.“

tud maksimaalset läbivust silmas pidades.

Suurimad erinevused maastiku- ja maanteeratta vahel on, et maanteeratta rataste läbimõõt on suurem, kummid on mustrita ja kitsamad, puudub amort ja ülekanne on kiirem kui maastikurattal. Lisaks on maastiku- ja maanteeratta sõiduasend erinev. Nii nagu ei ole maanteerattaga võimalik läbida korralikku “mudarallit“, ei ole maastiku­r attaga just kõige lihtsam saavutada kiirust 40 km/t ja rohkem.

Kuhu hübriidrattaga?

Kui uurin, mis on hübriidratas, sõnab Kert Olle, et hübriidratas on mõeldud sõitmiseks kõvakattega teel, kuid samas ei jää hea sõiduoskusega rattur sellega hätta ka maastikul. Hübriidratas erineb linnarattast peamiselt oma sõiduasendi, kummimõõdu ja -mustri ning amordi olemasolu poolest. Linnaratas on üldjuhul püstisema (mugavama) sõiduasendiga, kitsama ja siledama kummiga ning linnarattal puudub amort, tihti on linnaratastel juba standardvarustuses küljes porilauad ja korv.

Lisavarustus on vajalik

Olle kinnitusel ei tohiks kindlasti rattaga sõitmisel unustada lisavarustust, millest kohustuslikud on rattakell ning esi- ja ta-

Kiireim meretee Rootsi

16.mai 44. jooks ümber Harku järve – 6,6 km 4.juuli 34. jooks ümber Pühajärve – 10,7 km 25.juuli 2.Suvejooks ümber Saadjärve – 17,5 km 29. august 43. jooks ümber Ülemiste järve – 14 km Start kõigil järvejooksudel kell 12.00

Registreerimine

Auhinnad

Info ja registreerimine www.stamina.ee/jarvejooks Säästa raha ja registreeru kogu sarjale!

Kõik Järvejooksude sarja kuuluva nelja jooksu lõpetanud jooksjad ja kõndijad saavad DFDS Seaways poolt atraktiivse reisipakkumise Rootsi

Lastejooksud

Kõigi sarja lõpetanute vahel loositakse Euronicsi poolt 55“ Thomson teler

Kõikidel järvejooksudel tasuta Mumuu lastejooksud kell 11.00 Registreerimine lastejooksudele enne starti. Laste rõõmuks kohapeal Skypark batuut

12 aprill 2015 EE SPORT

Adidase tossuloos - DFDS Järvejooksude sarjale registreerinute vahel loositakse Adidase jooksutossusid. Iga 50 jooksja lisandumisel sarjale loositakse registreerinute vahel välja 1 paar Adidas Supernova Boost jooksutosse

JALGRATAS gatuli, mis pimedas või hämara nähtavuse korral peavad rattal põlema. Sama oluline on turvalisuse osas kiiver, mis ei ole vanematel kui 16aastastel kohustuslik, küll aga vajalik ka väiksema kukkumise korral.

Lisaks on võimalik soetada rattale pori­ lauad, pakiraam, spidomeeter, joogipudelihoidjad, pump ja veel palju muud, mis teevad sõidu uue rattaga mugavamaks, turvalisemaks või lihtsalt huvitavamaks. „Kauplustest leiab endale ratta nii vanaema, kes soovib ratast poes käimiseks ja kelle peamine kriteerium on, et ratas oleks kerge, lihtne (üldjuhul ilma käikudeta) ja hea veerevusega, kui ka tippsportlane, kes valib endale ratast võistlusteks, tegemata seejuures kompromisse,“ lisab Olle.

Ära unusta rattahooldust!

Uue ratta esmahooldus on soovitatav teha peale ca 200–300 km läbimist. Siis on ratas läbinud n-ö sissesõidu ja on õige aeg see üle kontrollida, et tagada ratta pikaealisus. Rademari kauplustest soetatud ratastele tagatakse tasuta korduv garantiihooldus kuni aasta pärast ratta soetamist.

Hilisem hooldus tuleks lasta rattale teha vastavalt vajadusele, aga kindlasti mitte harvem kui kord aastas.

Lasteratta valimine Rademari tehniliste toodete juht Kert Olle:

Lasteratta valimise juures on esmane lapse kasv. Kindlasti ei ole kasvavale lapsele ratast valides mõistlik valida ratast lootusega, et see kestab tema teismeeani. Nii tehes võib kindel olla, et laps esialgu pigem kardab rattaga sõitu, kui seda naudib. Õige rattasuuruse tunneb ära selle järgi, kui mugavalt laps end sellega sõites tunneb. Näitlikult võib öelda, et 12” rattasuurusega ratas sobib 2–4aastastele, 16” vastavalt 4–6aastastele, 20” 6–8aastastele ja 24” rattasuurusega ratas 9–12aastastele lastele. Need numbrid peavad üldjuhul paika keskmise vanuse ja kasvu korral. Kindlasti on lapsele ratast valides majanduslikult mõistlik osta ratas väikse kasvuvaruga. Samas ei tohi selle arvestamisega liiale minna, muidu võib juhtuda, et laps peab enne rattaga mugavalt sõitmist selle vanemate poolt arvestatud varu valmis kasvama. Me kõik ju mäletame oma lapsepõlve rattaringe, kus sõidetud sai ka täiskasvanute ratastega n-ö “pulgalt”, aga kui mugav ja turvaline see oli ning kas me sooviksime seda oma lastele?

Lapsele ratast valides peab kindlasti arvestama lapse sõiduoskusega. Mida parem on sõiduoskus, seda julgemalt võib arvestada ka ratta nn kasvuvaru. Kuni 16” rattasuurusega lasteratastel on üldjuhul komplektis ka abirattad, mida on vajadusel võimalik kerge vaevaga eemaldada. Samas ei tohiks abirataste eemaldamisega liigselt kiirustada, muidu on õnnetused kerged tulema ja tagajärjeks võib olla hirm rattasõidu ees.

Kindlasti tasuks esimesed tiirud ilma abiratasteta teha pehmel muruplatsil, kus väikesel kiirusel kukkumine pole pooltki nii valus kui asfaltkattega kergliiklusteel.

Kindlasti peab lisaks rattale mõtlema ka turvavarustusele. Iga vanema kohus on lapsele juba maast madalast õpetada kiivri tähtsust, seda nii ise kandes kui selle kandmist lapsele rõhutades. Kuna iga lapse kasvamise juurde kuuluvad ka kerged kukkumised ja kriimustused, siis on selle vähendamiseks soovitatav kanda rattakindaid. Sarnaselt kinnastele saab lapse põlvi ja küünarnukke edukalt kaitsta rulluisutamiseks mõeldud kaitsmetega, mis on küll pisut ebamugavad, aga seejuures kaitsevad efektiivselt.

Kadri Penjam

EE SPORT aprill 2015 13

eesti ekspress

14 aprill 2015 EE SPORT

Foto: Andres Putting

KORVPALL

Riga Arenast saab vähemalt neljas alagrupimängus Eesti koondise koduväljak ligi 4500 pealtvaatajaga.

Korvpallikoondise EM-i tegevuskava on 95% paigas

2013. aasta septembris teenis Eesti koondis pääsme 2015. aasta EM-finaalturniirile. Eesti peab oma mängud kuueses alagrupis Riias ning enamus Eesti fännitsooni piletitest on tänaseks juba välja müüdud.

Riias on viiel mängul täidetud eestlaste poolt ligi 24 000 istekohta.

2

014. aasta suvel moodustati B-koondis. Tiit Soku juhitav A-koondis tuli mullu kokku augusti alguses ning kohtus mitme MM-iks valmistuva meeskonnaga, sh Argentiinaga.

Koondise tuumik ja järelkasv sai väärt mänge ning kogemust. B-koondis jääb üleminekuastmena toimima ka järgnevatel koondisesuvedel. Eelmisest suvest kerkisid koondise künnisele Rait-Riivo Laane, Erik Keedus, Timo Eichfuss, Martin Paasoja jmt.

Esmane valik: 24–25 mängijat

A-koondise karussell algab juuli alguses. „Aga et finaalturniir on septembris, on

„Ehitame oma mängu võistkondlikule tegutsemisele, kasutades mängijate individuaalseid oskusi.“

meil ettevalmistuseks justkui üks lisakuu,“ sõnas Tiit Sokk.

B-koondisega alustatakse 27. juuni paiku ning A-koondisega 6. juulil. Kui A-koondis teeb kaks nädalat ainult füüsilist ettevalmistust, siis B-koondis mängib 18.–19. juulil Taaniga juba kontrollmänge. „Universiaadikoondisel on täiesti eraldi programm. Kui universiaad 14. juulil lõpeb, siis on neil koondislastel võimalik B-koondisega liituda ja kontrollmängudes juba Taani vastu mängida,“ lisas korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi.

Tiit Sokk kinnitas sel nädalal, et kandidaate, kes hiljemalt Alexela Korvpalli Meistriliiga finaalide ajal saavad kutse A- ja B-koondisse, on kokku 24–25. „Saalitreeningutele juulis kutsume neist 15– 16“. (Koondisse mahub teatavasti uuendusena 14 mängijat – toim.)

EE SPORT aprill 2015 15

KORVPALL EM-finaalturniiri alagrupid A-alagrupp (Montpellier): Prantsusmaa, Soome, Bosnia ja Hertsegoviina, Poola, Venemaa, Iisrael B-alagrupp (Berliin): Saksamaa, Türgi, Serbia, Hispaania, Itaalia, Island C-alagrupp (Zagreb): Horvaatia, Sloveenia, Kreeka, Makedoonia, Gruusia , Holland D-alagrupp (Riia): Läti, Eesti, Ukraina, Leedu, Belgia, Tšehhi

16 aprill 2015 EE SPORT

Sokk: selgeid puudujääke meil ei ole

2013. aasta valiktsüklis torkas silma Eesti koondise võistkondlikkus, seda ka numbriliselt – meie koondisel ei ole selgelt liidrit. On see hea või halb? „Olen alati rõhutanud, et me ei saa rajada oma mängu ühele või kahele tegijale,“ sõnas Sokk. „Ehitame oma mängu võistkondlikule tegutsemisele, kasutades mängijate individuaalseid oskusi.“ Rääkides positsioonidest, lisas Sokk: „Kõik positsioonid on meil üsna tublisti täidetud, loomulikult, nagu kõik teavad, pole meil selget tsentrit. Kui vaadata rünnaku poolt, siis on tõsiasi, et meie pikad mängijad kibelevad palju kolmese joone taha liikuma.“ Ta jätkas: „Aga kui me vaatame kasvõi eilset mängu (esmaspäevane Ülker-Maccabi Euroliiga veerandfinaal, lisaajal 75:74), siis nägime, et Ülker ei kasutanud rünnakul eriti oma pikki. Selgete low post mängijate puudumine ei ole ilmtingimata miinus. Põhitöö, nagu meilgi, käib kolmese joone taga, seal toimub roll’imine ja sealt hargnevad liikumised.“ Gregor Arbet ütles intervjuus FIBA kodulehele, et Tiit Soku rõhuasetus tuge-

vale kaitsele võib muuta Eesti koondise alagrupis konkurentsivõimeliseks: „Kaitse on meie põhiasi ja Soku puhul on see alati nii olnud. Meil ei ole suur poisse, nii et igaüks peab aitama, ja me oleme seda üpris edukalt teinud. Üritame mängida nii agressiivselt kui saame.“

Tunandetel fännidel Riias igav ei hakka

Mida on eesti fännidel võimalik Riias teha mänguvälisel ajal? Sellele on korvpalliliit palju mõelnud, Riias on kohapeal käidud ning suur osa ettevalmistustest ka juba tehtud. Eesmärk on kesklinna esplanaadile püstitada fännitelk, kuhu mahuks umbes 1200 inimest. Seal saaks olema lava, kus esinevad Eesti artistid. Seal võiks saada vaadata ülekandeid ja seal võiks olla Delfi stuudio, pakkus Kuhi. Lisaks on võimalik, et saame panna seal üles väljaku, kus pealtvaatajatele väliturniir korraldada. Seega võiks vähemalt kossuketsid huvilistel Riias kaasas olla.

TV-ülekanded

Väheoluline pole lisada, et koondise maavõistluste telepartner aastani 2017 on Eesti Televisioon. See tähendab, et ETV trans-

KORVPALL „Selle summa pealt hakkasime edaleerib maavõistlusi, kontrollmänge ja -tursi minema. Kui esialgne eelarve oli 500 ja niire, nii ka selle suve omi.

Kuid EMi mängude ülekandeõigu- 600 tuhande vahel, siis selle kaotatud 100 sed on seevastu Viasat Sport Balticu käes. tuhande võrra peame tagasi andma, aga Seega on enamik mänge live’is seal. Kuid mingit märgatavat lööki see ei tähenda. Ülejäänud 300 000 eurot tuleb erakaEesti televaataja, kel VS Balticut pole, ei pitalilt. Kui võtta meie jää millestki olulisest koondise särk ette, siis ilma. „Eesti korvpallisõber meie kuldsponsor on „Kanalitel TV3 ja näeb igal juhul nii Eesti Utilitas, hõbesponsor TV6 näitame kokku Elme Metall ja pronks22 mängu. Enamus mänge kui kõiki olulisi sponsor Apollo,“ tõdes mänge on TV6-s, aga finaalmänge,“ sõnas Kuhi aprillikuu ajakirtäpselt pole seda jao- teisipäeval TV 3 juht jas Basketball. tust veel tehtud. SaPriit Leito.

Ka suureneb EMi mas jõuab TV6 tänaeel koondise personal. sel päeval 90% eestlasteni, seega Eesti korvpallisõber näeb Treenerite Tiit Soku, Alar Varraku ja Andigal juhul nii Eesti mänge kui kõiki olu- res Sõbra kõrvale tuleb appi neljas treelisi finaalmänge,“ sõnas teisipäeval TV 3 ner, kes on veel nimetamata. Tema peamine ülesanne on mängude analüüs. Kui juht Priit Leito. mängida viis mängu järjest, läheb sellega väga kiireks.

Eelarve ja koondise taustajõud Lisaks võetakse juurde teine füsioteraPeale võrkpallikoondise ei ole ükski Eesti pallimänguvõistkond sel sajandil EM-fi- peut ja teine arst Priit Lehismetsa ja Kalle naalturniirile jõudnud. Mida see tähendab Põdra kõrvale.

EKLile rahalises mõttes? Kate eksklusiivsele aastale on laias laastus olemas, olgugi Aldo Maksimov et riik toetas taotletud 300 000 euro ase- Korvpalliliidu kommunikatsioonijuht mel Korvpalliliitu 200 000-ga.

Moskva-ThbilisiZagreb 1.–2. augustil peetakse kaks kohtumist Moskvas Venemaaga, sellele järgneb 12päevane treeningtsükkel.

14.–16. augustil osaletakse juba mõni aeg tagasi väljareklaamitud turniiril Thbilisis, kus vastasteks on Gruusia, Läti ja Itaalia.

Seejärel, 20.–22. augustil toimub traditsiooniline Tallinn Cup, kus seekord külalisteks EMil osalevad Holland, Iisrael ja Island. Misjärel meeskond paar päeva puhkab ning lendab siis turniirile Zagrebisse (26.–28.08). Mängukaaslasteks seal on Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Iisrael – kõik samuti finaalturniiri koondised. Mängime niisiis Iisraeli ja Venemaaga kaks korda. „Kui leiame sobiva vastase, siis mängime kodus veel 31. augustil lahkumismängu,“ sõnas Keio Kuhi.

3. septembri hommikul sõidab koondis Riiga. Esimene kohtumine Tšehhiga on kaks päeva hiljem, 5. septembril kell 15.30.

EE SPORT aprill 2015 17

Shutterstock

VÕRKPALL

Võida tuliuus võrguplats!

Eestis kogub jõudu üks suurepärane algatus – võrkpalliplatside korda­ tegemine. Nii sünnib erinevatesse paikadesse toredaid kohti, kus sõprade seltsis palli mängida.

Sindi. Esimene turniir uuel väljakul: Pärnu korvpalliklubi vs Sõudjad (Eesti neljapaat).

P

aljud spordialad on kallid ja nende harrastamiseks tuleb täita terve rida eeldusi, mis kaugeltki kõigile jõukohased ei ole. Õnneks on ka teistsuguseid alasid, mis sobivad igasse maanurka ning kõigi perede lastele ja täiskasvanutele.

Pallimäng teeb palju rõõmu ja selle rõõmu jaoks pole vaja kallist varustust – pallist ja platsist piisab. Pall mahub hõlpsasti nii autosse kui ka kaenlasse või spordikotti, platsi leidmine aga on tänapäeval veidi keerulisem.

Eesti Võrkpalli Liidu peasekretär Tarvi Pürn annab teada, et sellelgi kevadel jätkub uute palliplatside kordategemisaktsioon „Võrguplatsid korda!“, mille raames saab uue väljanägemise 12 palliplatsi üle terve Maarjamaa.

Konkursil saab osaleda igaüks, kes tunneb, et just tema kodukandis on korralik võrguplats puudu. Nii võib seni kasutult seisnud muruplatsist või liivaaugust saada koht kvaliteetne koht toredaks pallimänguks.

Lihtne mäng, mis sobib kõikjale

„Võrkpalli võlu seisneb tema lihtsuses,“ selgitab Tarvi Pürn. „Piltlikult võib öelda, et võrkpalli mängimise miinimumtingimused on kaks posti, neli sõpra ja üks pesunöör.“ Plats ei pea olema tammeparkett ega kallis kunstmuru, piisab enam-vähem sile18 aprill 2015 EE SPORT

dast muru- või liivaplatsist. Sõbrad ei pea olema tippsportlased, oma lõbuks saavad võrkpalli mängida ka need, kelle treenitus ja tehniliste võtete arsenal pole Ardo Kreegi või Kert Toobali tasemel.

Selleks, et „pesunöörid“ saaks asendatud kvaliteetsete võrkpalliväljakutega, korraldab Eesti Võrkpalli Liit koostöös Credit24 Rahvaliigaga juba viiendat aastat üle-Eestilist kampaaniat „Võrguplatsid korda!“ Tänuväärse algatuse mõte sündis mööda Eestit ringi liikudes. „Oleme kõik näinud kohti, kus kohalike eestvedamisel taaselustatakse seltsielukultuuri. Tore on näha, kuidas taastatakse kunagi hooletusse jäetud külaplatse, rajatakse laste mänguväljakuid ja tehakse muid kogukonna ühistegevust edendavaid tegevusi. Sellest saime ka meie inspiratsiooni, sest võrkpall on mäng, mis sobib nii jaaniõhtu meelelahutuseks kui ka rahvaliigas naaberkülaga sportlikuks mõõduvõtmiseks. Tahame anda oma panuse ja pakume huvilistele lisaks vahenditele ka teadmisi, kuidas võrkpalliväljakuid rajada ja hooldada selliselt, et need aastaid kestaksid,“ jutustab Pürn ürituse tagamaadest.

Ei päevagi ilma võrkpallita

„Võrguplatsid korda!“ on kavas juba viiendat aastat ning konkursil osalemine on väga populaarne. Võrkpalli tahavad mängida nii lapsed kui ka suured ning võidu

eesti ekspress

Konkursil osalemise kriteeriumid * Taotlus loetakse kehtivaks pärast väljaku asu­koha kaardistamist Eesti Võrkpalli Liidu mobiilirakendusega “Eesti Võrkpall”. * Valmisolek jooksvaks hooldamiseks taotleja poolt. * Asukoht eelistatult munitsipaal- või kohaliku omavalitsuse maal (ka eramaa, kui omanik tagab avaliku ligipääsu ja väljak asub avalikult nähtavas ning ligipääsetavas ohutus asukohas). * Taotleja peab lisama taotlusesse vabas vormis kinnituse kooskõlastuse kohta koos KOVi või eraomaniku kontakt­ andmetega. * Väljak peab asuma avalikult nähtavas, kergesti ligipääsetavas ja ohutus kohas. * Lisada tuleb visioon väljaku aktiveerimiseks.s (Miks antud piirkonda oleks võrkpalliplatsi vaja, nt kohalikud võrkpalliturniirid, harrastuspordivõimaluste nappimine jne.) * Soovituslik: lisada asukoha plaan, fotod asukohast, võimalikud muud materjalid.

Rohkem infot: http://vorguplatsidkorda.volley.ee/

korral on palliplatsi rajamine ülimalt kerge ja meeldiv.

Nimelt saavad konkursi võitjad kingituseks platsi rajamiseks vajaliku varustuse: kaks metallist võrkpalliposti, üheksameetrise võrgu, platsi piirded ja võrkpalli. Platsi rajamine ja mängurõõm jäävad kohalikele.

Tarvi Pürn toob väga hea näitena konkursil osalemisest välja Kadrina valda rajatud spordiplatsi: „Konkursil osaleti kohaliku spordikeskuse eestvedamisel ja tänaseks on Kadrina paisjärve äärde rajatud palliplats kohalike poolt väga hästi omaks võetud. Suvel ei möödu päevagi ilma võrkpallita, lisaks korraldatakse seal regulaarselt ka võistlusi.“ Mis tagab selle, et võrguplats hästi omaks võetakse? Tarvi arvab, et kõige olulisemad faktorid on hea asukoht ja aktiivne kogukond. „Kui need eeldused on olemas, on üsna kindel, et võrkpalliväljak muutub tõeliselt mõnusaks ajaveetmise kohaks.

Kohalik võrkpalliväljak peaks olema koht, kus nii noored kui vanad kokku saavad. Ja kui tõesti enam ise mängida ei jaksa, siis sellise palliplatsi kõrval on alati teretulnud jutud sellest, kuidas omal ajal rohi rohelisem, pall valgem ja hüpped kõrgemad olid,“ kinnitab ta.

Eesti Võrkpalli Liidu peasekretär Tarvi Pürn.

Anne-Mari Alver

EE SPORT aprill 2015 19

Fotod: Erakogu

LOHESURF Lohesurf teeb õnnelikuks ning sobib igas eas inimestele. Maailm tunneb isegi ratastoolis ja pimedaid lohesurfareid.

R Lohesurf – hea viis argimurede eest põgenemiseks

ahvusvaheline professionaalne lohesurfar Kristiin Oja (30) on selle alaga tegelenud viimased seitse aastat, kuid ekstreemspordialasid on ta armastanud kogu oma elu. „Enne lohesurfi tegelesin aktiivselt lumelauaspordiga. Kuna suvel selle alaga Eestis tegeleda ei saa, siis jõudsingi aastal 2008 lohesurfini. Aastal 2009 pühendasin oma elu täielikult lohesurfile, omandades rahvusvahelise instruktori litsentsi, mis võimaldas mul reisida tuulistesse randadesse,“ jutustab ta, ja jätkab: „Üsna pea hakkasin ka võistlustel käima ning seda just vabastiilis. Minu suurimateks saavutusteks on kuues koht maailmameistrivõistlustel 2014. aastal (PKRA), Eesti meistritiitel 2014. ja Aasia meistritiitel 2013. aastal (KTA) ning aasta lohesurfari nimetus Eestis aastatel 2013 ning 2014.“

SELLE KUPONGIGA Trikiratta ostmisel kiiver

TASUTA!

KÕIK TÕUKERATASTEST!

Üle 2500 erineva toote UUS POOD Pärnu mnt 66 Tallinn

Parim hind alati garanteeritud – tule kohale!

Lisaks ägedad jalgrattad, cruiser’id, longboard’id, BMXid, rulad...

20 aprill 2015 EE SPORT

www.tõukeratas.ee

Hind

25,90 eurot

LOHESURF Miks on lohesurf tore ala?

Lohesurf on hea viis argimurede eest põgeneda. Merel ununevad kõik mured ning see spordiala pakub niivõrd palju vabadustunnet. Julgen kindlasti väita, et lohesurfarid on õnnelikud inimesed, nad naudivad loodust ja ka sombused ilmad pole enam koledad.

Lohesurf on väga sõltuvusttekitav, sellega tuleks kohe arvestada! Samuti pakub see spordiala nii palju võimalusi: kes suur trikitaja pole, saab ennast proovile panna kiirusvõi rajasõidus ning samuti lainetes liueldes.

Lohesurf on väga loodussõbralik spordiala, me ei reosta sellega loodust.

Kellele lohesurf sobib ja kas on inimesi, kellele see kohe kindlasti ei sobi?

Kindlasti sobib see ala nii meestele kui ka naistele. Näiliselt tundub, et palju jõudu on vaja lohe lennutamiseks, aga tegelikkuses ei vasta see tõele. Lohe on kinnitatud trapetsi abil keha külge ning vastavalt tuulele ja kaalule saab valida endale sobiva lohesuuruse.

Kui räägime vanusest, siis harrastajate hulgas leidub nii lapsi kui ka neid, kes oma pensioniea veedavad surfates. Minu kõige vanem õpilane oli 70ndates.

Põhjusi, miks surfata ei saa, ei oska otseselt välja tuua. Kes tahab, saab alati,

maailmas leidub isegi inimesi, kes surfavad ratastoolis või pimedana.

Millist eelnevat ettevalmistust nõuab alustamine?

Kõige olulisem on võtta korralik lohesurfikoolitus. On oluline teada, et pikkade loheliinide tõttu oleme ohtlikud nii endale kui ka teistele, seega oleks vaja koolitusel selgeks teha kõik, mis puudutab turvalisust ning tuuleolude hindamist, ja seejärel lohet lennutada instruktori valvsa pilgu all.

Enamasti juhtuvadki õnnetused, millest kuuleme, seetõttu, et olukorda ei osata hinnata või puuduvad teadmised turvasüsteemide kasutamisest. Tänapäevane varustus on väga turvaline, kui seda õigesti kasutada osatakse, ei ole see ala nii ohtlik, kui paistab.

Kindlasti järgmine samm pärast koolitust oleks hea, kui saaks kohe oma varustuse osta ning õppimist jätkata. Kui me räägime füüsilisest ettevalmistusest, siis seda see spordiala ei nõua.

Kas ja kus on Eestis võimalik lohesurfi õppida ja mida selleks vaja läheb?

Eestis on loomulikult võimalik lohesurfi õppida. Meil on päris palju rahvusvahelise litsentsiga (IKO, www.ikoitl.com) kooli-

tajaid ning instruktorite koolitused toimuvad igal aastal Pärnus Aloha surfikeskuses.

Lohesurfi on võimalik õppida nii Tallinnas kui ka Pärnus ning mujal mereäärsetes linnades. Algajale soovitan kindlasti Aloha surfikeskust Pärnus, kuna tegemist on ainukese IKO rahvusvahelise litsentsiga kooliga, mis pakub ka õpilastele koolituse ajal kindlustust. Samuti on Pärnu rand ideaalne koht õppimiseks oma liivase pinnase, madala vee ning soojemate temperatuuridega.

Kas lohesurf on suvesport või saab sellega tegeleda ka muudel aegadel?

Lohesurf on kindlasti mõnus suvel, kui ilm on soe, aga päris surfihooaeg on pigem kevadel ja sügisel, siis on tuuliseid ilmasid rohkem. Kuna vee- ning õhutemperatuurid on sellel ajal madalamad, tuleks endale varuda soojem kalipso või haalar, neo­preenist müts, kindad ja sussid. Suuremad lohesurfi fännid käivad ka talvel Eestis sõitmas. Kui lund on, siis peletab lohesurfinälga ka lohesurf lumel, kas siis lumelaua või suuskadega, seega saab tegelikult aastaringselt selle alaga tegeleda.

Kas lohesurfiga tegelemine on ohtlik?

Nagu ma eelnevalt juba mainisin, ei ole see kindlasti nii ohtlik kui kõrvalt vaadates tun-

PURJELAUD / LOHESURF / AERUSURF

Türi 10D +372 562 16971 www.surfshop.ee info@surfshop.ee EE SPORT aprill 2015 21

LOHESURF

Acqua Panna Looduskaunis Panna maakonnas, otse Toscana südames, voolab allikas meeldivalt tasakaaluka ja värskendava Acqua Panna allikaveega. Mahedamast mahedam, sametisest sametisem – just niisugune on pehme vesi Acqua Panna, millel on eriline võime rahuldada ka kõige nõudlikumat maitset. Kannab endas Toscana hõngu.

S. Pellegrino on iseloomult mineraalne, kuna on otseses kokkupuutes Itaalia Alpimäestiku mineraalsete kivimitega.

Jõudes pärast kolmekümne aasta pikkust teekonda mäestikust allikasse, vesi balansseerub ja rahuneb, säilitades nõrga looduliku gaasi. S. Pellegrino on olnud lahutamatu kaaslane erilistel hetkedel alates aastast 1899.

dub. Igal spordialal (eriti ekstreemspordialal) võtame pidevalt riske, ja õnnetusi paratamatult juhtub. Kindlasti on oluline läbida koolitus ning teha endale selgeks, kuidas turvasüsteemid töötavad ning kuidas hinnata olusid. Tänapäevane varustus on väga turvaline. Nagu iga teise spordialaga, soovitan kindlasti enne surfama minekut teha väike soojendus rannas, et vees midagi ära ei nikastaks.

Kui palju Eestis lohesurfareid on? Või on see rohkem selline ala, millega Eestist väljaspool tegeleda?

Eestis on lohesurfareid päris palju, kuna meil on pikk rannajoon. Julgen pakkuda, et meid on kokku ca 1500-2000, ja tuleb pidevalt juurde.

Eestis on tegelikult väga head tingimused, meil on liivased ja madalad rannad, kus on hea õppida, ning samuti saared, kus tuul rohkem puhub.

Kas ja kui palju on lohesurf seotud tavalise surfamisega?

Nagu eelnevalt mainisin, pakub lohesurf palju võimalusi. Üheks nendest on lainelauaga lohesurf ehk on spetsiaalsed lauad, mis sobivad just surfamiseks, ning selle asemel, et vees laual lainet taga ajada, saame kohe lohega lainesse sõita ning sellel surfata.

Eestis on palju lohesurfareid, kes just selle distsipliiniga tegelevad ning laineid ja tuult taga ajavad. Parimateks randadeks Eestis lohe lainesurfiks on Vääna ja Ristna.

Anne-Mari Alver

22 aprill 2015 EE SPORT

eesti ekspress

EE SPORT aprill 2015 23

eesti ekspress

ÄRATUS! Jõusaal Rühmatreeningud Personaaltreeningud Spinning Ujula MyFitness Rocca al Mares

Hommikused treeningud alates kell 6.30*

myfitness.ee

• • • • •

Klubid Tallinnas • Tartus • Narvas • Pärnus • Viljandis * Klubide tunniplaani ja lahtiolekuaegu vaata lähemalt myfitness.ee

24 aprill 2015 EE SPORT

TREENING Foto: Priit Simson

Siserattatreening ehk spinning muutus populaarseks kohe, kui see võimalus klubidesse tekkis – ja see polnudki nii ammu. Seda saab teha igal aastaajal, üksi või rühmas.

Kas ja mida proovida?

Eva Ottas, MyFitness rühmatreeningute juht

Jalad kõhu alt välja ja trenni!

Millist trenni proovivad praegu need, kel kombeks kõik uus oma kehal ära katsetada?

T

allinna spordiklubides teevad ilma treeningustiilid, mis pakuvad harjumuspärasele juurde uusi nüansse.

Tihti on uus ammu unustatud vana.

Striding paneb kõnnirajal matkama

Striding ehk matkamine kõnnirajal kujutab endast uut ja värsket rühmatreeningumoodust. Mehaaniline kõnnirada on ülespoole kaldu, nii et kõnnid omal jõul justkui väikesest mäest üles. Selline kõnnitrenn tugevdab kõiki lihasrühmi, eriti jala-, tuhara-, selja- ja kõhulihaseid, paraneb üldine füüsiline vastupidavus. Koormust reguleeritakse erinevate sammupikkuste ja kõnnilindi kiiruse muutmisega, taustal mängib muusika. Uuringud on näidanud, et fikseeritud kalle on kõige sobivam kaldetüüp, treenimaks hea rühi kujunemist. Jooksuraja kalle annab ka jalga-

dele pehmema asendi. Treenerid nimetavad striding’ut tõhusaks rasvapõletajaks, mis sobib igas vanuses inimestele. Mugav sportlik riietus selga, jooksujalatsid jalga ning kõnnilindile matkama. Uurida võiks näiteks Reval Spordist.

„Jätkuvalt on populaarne treening kõhtselg-tuhar, mis nagu nimigi ütleb, keskendub just nendele kolmele piirkonnale. Treeningus võib lisaks oma keharaskusele kasutada ka erinevaid treeninguvahendeid (bosu, step, hantlid, kummituubid), need on tõhusad ja lihtsad harjutused, mille erinevad variatsioonid sobivad kõigile. Naiste seas on väga popiks muutunud Brazilbutt lift-treening, mis keskendub ainult jalgadele. Eesmärgiks on saavutada Brasiilia naistele iseloomulik kumer tagumik ja trimmis tuharalihased.

Ise teeksin ettepaneku proovida jõusaalis Synrgy ringtreeningut, mis on lihtsalt super keha vormimiseks vastu suve. Põnev, palju erinevaid harjutusi ja vahendeid, jõu- ja vastupidavusharjutused – see on kõik ühes trennis. Saab poksida, hüpata, joosta, ronida, palli visata.“

Spinning pakub uusi variante

Spinning ehk siserattatreening on suhteliselt uus treeningstiil, mis kestab tavaliselt 30–75 minutit. Kes on läbiproovitud võimalustest tüdinenud, võiks proovida uusi, näiteks MyRide-rühma kuuluvaid trennilahendusi: MySportifVirtualCoaching, mis tähendab muusika saatel rattasõitu maailma eri looduskaunites paikades koos virtuaalse treeneri näpunäidetega. Ja siis veel MyRideVirtualCoaching, mis on lihtsalt rattatreening virtuaalse treeneri juhendamisel. „Elusa“ treeneri eelistajatele peaks sobima LiveCoaching – siserattatreener kombineerib soovitud maastiku ja muusika ning vastavalt sellele toimub ka treeningu ülesehitus. Mis on teistmoodi? Need

Janika Koch-Mäe, Sparta spordiklubi rühmatreeningute peatreener

„Spartas on käesoleval hooajal olnud vaieldamatult populaarseimad IntervallVentti (lihas- ja jõuvastupidavustreening intervallmeetodil), TBA (reiedtuhar-kõht lihastreening) ja FunctionalBody (lihasvastupidavustreening). Uusimad treeningud meie klubis ongi seesama populaarne TBA ja bodyART.“

EE SPORT aprill 2015 25

TREENING moodsad spinning’ud lubavad valida rattasõiduks enam kui saja erineva maailma sihtkoha vahel spordiklubi seinte vahelt lahkumata. Vänta siis kas Euroopa või Ameerika looduslikel mägedel, idüllilistel metsaradadel või linnaruumis. Vaata näiteks MyFitnessi spordikeskusesse.

Nia hullutab endiselt

Paari aasta eest Eestis võidukäiku alustanud Nia pole populaarsust kaotanud.

Vastupidi, kohti, kus seda mängulist segu

takse elemente nii taiji, taekwondo, aikido võitluskunstidest kui ka modern-, jazzja Isadora Duncani tantsustiilidest, sekka pikitakse tervendavaid kunste, nagu Feldenkraisi-meetod, Aleksandri-tehnika.

Liigutakse nii, kuidas keha tahab ja soovib. Kõik see kokku tugevdab lihaseid ja tõstab toonust, arendab kogu keha liikuvust ja painduvust, parandab vastupidavust, annab energiat ja elujõudu, tugevdab immuunsüsteemi, parandab vereringet ning ainevahetust. Pealtvaatajad on tree-

Ehkki see kõik võib tunduda võõras, ei eelda Nia trenni tulek varasemat ettevalmistust, seda soovitatakse igas vanuses ja iga kehatüübiga inimestele. Niat tehakse alati paljajalu, taustaks mängib hea muusika. võitluskunstist ja erinevatest tantsustiilidest harrastada, tuleb pidevalt juurde.

Nia (Neuromuscular Integrative Action) on terve keha ja vaimu eest hoolitsemise programm, mille panid 1983. aastal kokku Californias Debbie ja Carlos Rosas.

Nia käigus tehakse aeroobseid harjutusi, parandamaks südame-veresoonkonna ja kogu keha talitlust. Tunnis kasuta-

ningutundi kirjeldanud kui moodsa balleti etendust, kus tantsijad liiguvad hoogsalt ja nõtkelt, näol äraseletatud ilme.

Ehkki see kõik võib tunduda võõras, ei eelda Nia trenni tulek varasemat ettevalmistust, seda soovitatakse igas vanuses ja iga kehatüübiga inimestele. Niat tehakse alati paljajalu, taustaks mängib hea muusika.

Huviline võiks kiigata näiteks Tallinna tantsuakadeemiasse, MyFitnessi spordiklubisse, alates veebruarist saab Niat teha Meritoni spordiklubis. Kogenud Nia-harrastajad räägivad, et treeningustiil on jõudnud isegi kaugema nurga maarahvamajadesse – võimalusi peaks seega jaguma.

TRX

TRX tähendab trakse ümber keha ja mõnusat vetrumist, kui väga lihtsustatult spordisaalis toimuvat kirjeldada. Tegemist on uuendusliku treeninguga, mis seisneb oma keharaskusega tehtavatel harjutustel. Alguse sai see USA mereväes, kus laevade kitsastes oludes tuli leida võimalus füüsilise vormi hoidmiseks ja parandamiseks.

Treeningul kasutatakse spetsiaalset seadet – trakse – mis võimaldavad sooritada väga erinevaid harjutusi, treenida saab jõudu, painduvust ja tasakaalu. TRX sobib väga hästi harrastustreenijatele, kes soovivad arendada lihaseid ja vastupidavust. Uuri näiteks Terase spordikeskusest.

Agne Narusk

Meriton Spordiklubi Paldiski mnt. 4, Tallinn Avatud E-P 7.00-22.00 Tel: (+372) 6 288 120 e-mail: info@meritonsport.ee www.meritonsport.ee

SOODSAD HINNAD ILMA SIDUVA LEPINGUTA! Avar jõusaal paljude treeningseadmetega Lai rühma- ja veetreeningute valik Vee- ja saunakeskus Professionaalsed treenerid Personaaltreeneri teenus Eritreeningud ja spordiüritused Igaühele sobiv pakett Mugav asukoht kesklinnas Mõnusalt privaatne spordiklubi Parkimine maja ümber ja garaažis 26 aprill 2015 EE SPORT

TREENING

Tants teeb rõõmsaks ja ilusaks!

1. juunist algab DanceAct’is suvekursuste aeg.

A

lustavad tutvustavad trennid algajatele: bailatino, bollywood, kõhutants, etnodance, housedance, contemporary jazz, cheerleaders, hiphop, popklassika. Kolme nädala jooksul toimub igas tantsustiilis kaheksa treeningut. Igaüks saab valida enesele sobiva tantsutreeningu ja omandada algteadmised, et sügisel jätkata regulaarseid treeninguid.

DanceAct on 2001. aastast tegutsev tantsukool ja treeningstuudio. Stuudio igapäevases tegevuses osaleb üle 1500 liikme.

Lisaks kolme treeningsaaliga stuudiole Tallinna kesklinnas on väiksemad nn satelliidid ka Viimsis, Jüris, Laagris, Keilas ja Tartus.

DanceAct’i asutaja Georg Kodusaar rõhutab tantsutreeningute positiivseid külgi: positiivsed emotsioonid, liikumine, rasvapõletus, regulaarne treening. Samuti kummutab ta müüdi, et tantsustuudiotes käivad harjutamas vaid noored ja suurte ko-

Tantsivad inimesed on heas vormis, sirge seljaga, muretumad ja rõõmsameelsemad. Tants teeb inimesed ilusaks.

PILDIL ON DANCE ACT’i TREENERID. FOTO: LOCO.EE

gemustega tantsijad. DanceAct’is on tõesti väga heal tasemel tantsijaid, kes on oma kogemused omandanud just läbi aastate siin treenides, aga on ka igas vanuses, igasuguse figuuri ja väga erinevate oskustega tantsijaid. Gruppe on erinevatele oskustasemetele. Kuigi DanceAct’is on treeninggruppe nii mudilastele kui teismelistele, tantsib ja treenib stuudios kõige rohkem täiskasvanuid vanuses 30+. Tantsutrenniga alustamiseks pole kunagi liiga hilja. Juunikuine suvekursus on just väga hea alustamiseks – päris nn nulltasemest pihta hakkamiseks.

Populaarseimaid on bailatino-treeningud. Bailatino’s on ühendatud Ladina-Ameerika tantsud ja rütmid. Regulaarne bailatino’ga tegelemine annab hea kehatunnetuse, on hea rasvapõletaja ja ainevahetuse parandaja, vormib hästi taljet ja kurve, ning on positiivse meeleolu looja.

Georg Kodusaar soovitab kõigil, kellel huvi tantsu ja treenitud keha vastu, tulla ja proovida.

Täpsem info ja registreerimine: www.danceact.ee

VAD 1.

A T S U L A ID N N UVETRE

S

REGISTREERU TASUTA PROOVITREENINGULE

JUUNIL

E . DA N C W W W

AC T. E

E

EE SPORT aprill 2015 27

shutterstock

VIGASTUSED

Sagedamini esinevad ülekoormusvigastused: Alaseljavalud Hüppaja põlv (põlvekedra kõhre ülekoormussündroom) Jooksja põlv (valu patella ülemises osas või põlvekapsli taga) Kannakõõluse tendinoos (põletik) Sääreluu eesmine sündroom (sääre luuümbrise põletik) Stressmurd ehk väsimusmurd Tennisemängija küünarliiges (valu küünarnuki välimisel poolel) Golfimängija küünarliiges (valu küünarnuki sisemisel poolel) Plantaarfastsiit ehk kukekannus Hamstringi sündroom (valu või tundlikkushäired reie tagumises piirkonnas) Rotaatormanseti pitsumissündroom (valu või funktsioonihäired õla piirkonnas) Spordivigastustest saab lugeda lähemalt uuest portaalist spordivigastused.ee Allikas: Delfi Sport

28 aprill 2015 EE SPORT

16 enamlevinud spordivigastuse põhjust Füsioterapeudid Jaana Torp ja Mirjam Lehismets tutvustavad tüüpilisemaid spordivigastusi, mis tekivad mitteteadliku treeningu tulemusena.

Ü

lekoormusvigastused tekivad üle­ treenituse või rutiinse füüsilise töö tagajärjel. Enamasti kannatavad ülekoormusvigastuste all sportlased, kuid tihti ka tehastes töötavad rutiinseid liigutusi tegevad inimesed, ning samuti arvuti taga töötavad inimesed. Põhjuseks on korduvad luukoe, kõhrkoe ja pehmete kudede mikrotraumad. Teatud kehapiirkonna liiga suur koormus, mis on kestnud väga kaua, põhjustab mikrotraumade kuhjumist.

Ülekoormusvigastuse võib põhjustada

1. Liiga suurte koormustega treenimine.

2. Suurte koormustega liiga sage treening.

3. Pidev ühesuguste harjutuste tegemine.

4. Harjutuste vale sooritamine.

5. Treenimine läbi valu.

6. Liiga kõva või pehme pinnas.

7. Ebaõiged jalanõud.

8. Ebapiisav puhkus.

9. Väsimus.

10. Spordiala vale tehnika.

11. Rühihäired.

12. Lihaste düsbalanss.

13. Lihasjäikus.

14. Liigese liikuvuse piiratus.

15. Võimete ülehindamine.

16. Ülekaal.

Tulemuseks on jõu vähenemine, valu, väsimus, lihaskangus. Väga oluline on teha kindlaks tegelik kahjustuse põhjus ja koht, kuna valu võib mujale kiirguda.

eesti ekspress

EE SPORT aprill 2015 29

shutterstock

VIGASTUSED

Seitse sammu spordivigastuste ennetamiseks spordialapõhiselt Füsioterapeudid Jaana Torp ja Mirjam Lehismets toovad välja seitse peamist sammu vigastuste ennetamiseks, annavad soovitusi treeninguteks ning seletavad venituste mõju.

30 aprill 2015 EE SPORT

1. Mõtle spordialaspetsiifiliselt Iga spordiala seab meie lihastele ja liigestele omad nõudmised. Kui pöörame tähelepanu õigete lihaste tugevdamisele, venitamisele ja lihashooldusele, siis vähendame oluliselt vigastuste tekkimise riski.

Regulaarsete venitusharjutuste toime: - vähendab lihaspinget - aitab organismil lõõgastuda - parandab enesetunnet - kiirendab taastumist - tugevdab töövõimet

- parandab liigeste liikuvust - aitab ära hoida lihasvalu - võimaldab sooritada liigutusi ökonoomselt ja koordineeritult - aitab ennetada vigastusi - tagab optimaalse lihastoonuse - parandab individuaalset lihaste koormustaluvust - valmistab lihaseid ette järgnevaks kehaliseks koormuseks - parandab lihaste lõdvestumist ja tugevdab psüühikat - vähendab lihaspingest tulenevat kahjulikku koormust liigestele

eesti ekspress SPORDIALA MIDA TUGEVDAB

TENNIS, KRIKET, SQUASH, SULGPALL õlad, käsivarred, selg, põlvekõõlused, reie nelipealihased, säärelihased

UJUMINE õlad, käsivarred, selg, kael, jalad

JOOKSMINE selg, puusad, kubemepiirkond, reie nelipealihased, põlvekõõlused, säärelihased

JALGPALL selg, puusad, kubemepiirkond, reie nelipealihased, põlvekõõlused, säärelihased

JALGRATTASPORT selg, reie nelipealihased, põlvekõõlused, säärelihased JÕUSAALITREENING selg, õlad, puusad, käsivarred, reied SUUSATAMINE JA LUMELAUASÕIT reie nelipealihased, põlvekõõlused, puusad, säärelihased, selg

PURJETAMINE, SURF käsivarred, selg, reie nelipealihased, õlad

RATSUTAMINE selg, puusad, reie nelipealihased, põlvekõõlused

GOLF korsett, selg, puusad, reie nelipealihased, põlvekõõlused, säärelihased, õlad

Ameerikasenim enim Ameerikas müüdud müüdudsporditeip sporditeip nüüd Ameerikas enim nüüdka kaEestis!

Eestis! müüdud sporditeip nüüd ka Eestis!

sul), sead end ülepingutuse riskigruppi.

Proovi teha vähemalt 30 minutit sporti iga päev.

4. Kasuta sobivaid kaitsevahendeid Eriti oluline on kaitsmeid kasutada kontaktspordialadel (nt korvpall, jalgpall, võrkpall, jäähoki jt) või suure kukkumisohuga aladel (jalgrattasport, rull­ uisutamine, lumelauasõit jt). Samuti võib kasutada liigeste ja lihaste kaitsemiseks vigastuste eest sport- või kinesioteipimist.

5. Vali vastava spordiala jaoks sobiv varustus Vajalikud on toestatud ja mugavad jalanõud ning sobilikud riided.

2. Korralik soojendus/lõdvestus Soojendus peaks peegeldama sarnaseid liigutusi (dünaamilisi liikuvusharjutusi), mida treeningul sooritama hakatakse. Alusta kergematest ja lõpeta intensiivsemate harjutustega. Soojendus peaks kestma 15–25 minutit.

3. Treenituse tase Ära tõsta oma treeningu intensiivsust hüppeliselt. Sobilik koormuse lisamine on maksimaalselt 10% nädalas. Kui oled nn “nädalavahetuse sõdalane” (tehes kogu treeningu kahe päeva jook-

6. Vali sobiv spordiala vastavalt oma võimetele ja kehakaalule 7. Oluline on kehatüve stabiliseerivate lihaste, nn süvalihaste treening Süvalihaseid saab treenida staatiliste harjutuste kaudu, nendega saad kindlustada, et sirutaja- ja painutajalihaste vahel oleks tasakaal. Vigastuse oht suureneb, kui üks saab teise suhtes väga suure ülekaalu.

Allikas: Delfi Sport

Maaletooja: OÜ Monger Baltic www.monger.ee Maaletooja: info@monger.ee OÜtelMonger Baltic 650 6315

www.monger.ee

Osta kohe veebipoest info@monger.ee Maaletooja: www.kt-tape.ee

650 6315 OÜ tel Monger Baltic

www.monger.ee Osta kohe veebipoest info@monger.ee www.kt-tape.ee tel 650 6315 Osta kohe veebipoest www.kttape.ee

EE SPORT aprill 2015 31

Puhkus

Sportlik puhkus suvistes Alpides Alpid on tuntud eelkõige talviste suusamägede poolest.

Suvised sportimisvõimalused on aga veelgi mitmekesisemad.

Jättes kõrvale ekstreemsemad spordialad, on suvel Alpides enam levinud mägedes jalgsi liikumine ja orgudes ratastega matkamine.

H

ästi märgistatud ja kaardistatud matka- ja rattarajad on mõeldud igal tasemel huvilistele ja ei nõua eelnevat spetsiaalset ettevalmistust. Liikudes jala või rattaga, saab vahetult kogeda mägede ilu ja loodust.

Jalgsi Austria Alpides 21.–28. juuli 2015

See reis sobib igale loodust ja sportlikku elustiili armastavale inimesele. Liigutakse mööda mõnusalt vahelduvaid maastikke, et nautida suursuguseid vaateid alla orgudesse ja taamal asuvatele mägedele, olles ise vahetult kõige selle keskel.

Matk algab Tiroolis ja lõpeb Salzburgi maakonnas. Reisi vältel on vaja läbida neljal päeval ca 3–5tunnine vahelduva profiiliga matka­rada. Ülejäänud päevade sisu ning matka pikkuse ja raskuse saab igaüks ise valida.

Reisipaketi hind 840 eurot.

Rattamatk „15 suusakeskust“ 22.–29. juuli 2015 2.–9. september 2015

See matk sobib väga erineva tasemega ratturitele. Rahulikuma sõidustiili pooldajad saavad enamiku ajast kulgeda mägede­ vahelistes orgudes ja sportlikumad ratturid võivad igal päeval rünnata kõrgeid Alpide mägikülasid.

Reisil läbitakse Austrias Tirooli Alpides viiel päeval rattaga keskmiselt 80 km.

Kahel päeval on marsruudi valik vaba.

Mägisematel päevadel on üldjuhul võimalik pikki tõuse vältida ja valida kergem tee. Endale sobiva tempo valib igaüks ise.

Oma rattad võetakse Eestist kaasa ja nende transport Alpidesse sisaldub hinnas, samuti igapäevane pagasivedu hotellide vahel.

Reisipaketi hind juulis 890 eurot, septembris 860 eurot.

Lisainfo reiside kohta tel 639 8710 ja www.alpiexpress.ee 32 aprill 2015 EE SPORT

shutterstock

MATKAMINE

Suvine reisikoti sisu Nagu on olemas igale ilmale vastav riietus, sõltub matkavarustus matka liigist, kuid mõned põhitõed jäävad muutumatuks.

Ü

ldiselt tasub eelistada mugavust ja kergust ning pakkida kaasa ainult asju, mis kindlasti kasutust leiavad.

Pakitava matkavarustuse saab üldjoontes jagada gruppideks, mis teeb komplekteerimise ükskõik kui kiire stardi puhul lihtsamaks.

Mida pakid kaasa, kui astub ligi mõni reisisaade, ja küsib, kas oled valmis minema?

Pakun mõned ideed, mida reisile kaasa võiks võtta, tuginedes aastatepikkusele metsas ja välisriikides kolamise kogemusele ning Tõnu Jürgensoni matkatarkustele.

Järgnevast nimekirjast on mõistlik üleliigne maha joonida ning vajalikul osal näpuga järge ajada, et pakkimise stressi vältida.

1. Navigatsioon Olgu selleks kaartidega varustud nutitelefon koos akupakiga või kompass ja kaart, on igaühe enda valik. Samas varu­ plaan on tänapäeva nutiseadmete puhul mõistlik – olgu selleks paberkaart või akupakk.

2. Päikesekaitse Matkal mägedesse või meie külma talve eest peitu, vahet ei ole. Igal pool mujal EE SPORT aprill 2015 33

MATKAMINE shutterstock

eelistan kasvõi väheste puude olemasolul rippvoodit. Aga on käidud matkal ka 200liitrise prügikotiga, kuhu magamis­ kotiga niiskuse eest varjuda.

Halba ei teeks ka väikese magamiskoti või lina olemasolu, kasvõi kahtlasema väärtusega majutusasutuste hügieenis kaheldes.

Matkal võiks kott olla umbes 0-kraadise mugavustemperatuuriga, sest ka kõige kuumemal Kreeka matkal on mõnel hommikul maa härmas ning halvasti magatud öö rikub terve järgneva päeva.

8. Riietus Lähtu ennekõike kihilisusest ehk ära võta kaasa liiga pakse asju, vaid mitmeid erinevaid, mida omavahel kombineerida. Tavaliselt alustan alt-üles ja kihtidena: sokid, jalanõud, pesu, püksid, särk, kampsun, „koorik“. Lisaks tuleb kasuks soojenduskiht – vest, müts, kindad. Kordan tõde: külmetada on nõme.

Enamasti võtan kaasa 2–3 eset igast kihist, et oleks võimalust pesta, kuivatada ja vahetada.

T-särke ja sokke liiga palju kaasa võtta ei tasu. Enamasti ei maksa need kuskil üle mõistuse palju ning vajadusel juurde ostmine on lihtne.

peale Eesti paistab päike ning päikesepõletus on kerge tulema.

3. Esmaabi Valuvaigistid, aktiivsöe kapslid, side, plaastrid, desinfitseerimisvahend ja antibiootikum – kõik selleks, et reis ei jääks äkitselt katki. Milliseid medikamente täpselt kaasa võtta, oskab paremini öelda pere­arst või mõnel juhul apteeker.

4. Tööriistad Nuga või mõni multitegum, millega saab kasvõi puid lõhkuda ja langetada, küüsi lõigata ja kartuleid koorida. Tavaliselt eelistan matkal suurt Soome pussi ja Opineli odavat taskunuga või multitööriista. Reisides käsipagasiga ja välisriikides võib suur väits olla keeruline kaasavara, kuid pisike taskunuga ei maksa suurt midagi ning üldiselt on lubatu piirides. Enamasti teeb kõik tööd ära 7–8cm teraga.

Kindlasti tuleb kasuks mõned tiirud hõbedast MacGyveri teipi või veelgi tugevamat Gorillateipi, millega saab parandada saapad, joped ja kasvõi sokikanna.

34 aprill 2015 EE SPORT

5. Toiduvaru Toiduvaru võiks olla vähemalt ühe päeva jagu. Olgu selleks pakk pähkleid, mõned müslibatoonid või kalakonserv. Sellest on abi olnud, kui näiteks Vahemere reisi ajal selgus, et pühapäeval on poed suletud terves piirkonnas kuni Poolani, nagu neil kombeks.

6. Vesi!

Väga oluline on tarbida ohtralt vett, mida võiks arvestada minimaalselt 1,5 liitrit päevas. Kehtib nii talimatka kui ükskõik millise reisi kohta. Dakari rallil osalejad tarbivad näiteks 12 liitrit päevas. Seljakotiga liikudes on kotti käiv voolikuga veepaun eriti mugav abivahend, nõnda ei pea vee tarbimiseks peatumagi.

Vedelikupuudus põhjustab ka pea­valu.

Kahtlastes piirkondades kannan kaasas pisikest veefiltrit, (nt Sawyer mini), mis aitab veega levivaid kõhuhädasid vältida.

7. Magamine Kuidas kellelegi meeldib, mõni käib matkal telkmantliga, mõni telgiga. Isiklikult

• Lisaks kaheksale põhigrupile on hea võtta kaasa õhukesest materjalist kerge ja väike lisaseljakott, millega saab minna linna peale päevamatkale, ning kuhu pakkida oma sokid ja pesu, kui reisite reisikohviga.

• Kell (käekell, telefon vms), et hinnata, kui kauaks veel valgust on ning millal hakata ööbimiskohta otsima.

• Isiklikud hügieenivahendid – seep, hambahari ja -pasta ning kempsupaber. Näiteks Hiinas ei ole üheski avalikus käimlas paberit. Lisaks, nagu ütleb ka „Pöidlaküüdi teejuht galaktikas“: tea alati, kus on su rätik.

Kohvrisse tasub jätta nii kaalu- kui mahutamise ruumi, kuna tagasi tulles tahaks mõned kingitused kaasa tuua.

Kotti rohkema mahutamiseks on kaks peamist nippi: keera kõik tihedateks rullideks, sest volditud riided võtavad pea topelt ruumi. Teiseks: tõsta pool virna kappi tagasi ning teeskle, et üks osa su kotist läks kaotsi ning pead õppima ilma hakkama saama.

Kõige tähtsam iga reisi puhul on suhtumine!

Ilm lihtsalt on, olgu ta vihmane või päikseline, inimene annab sellele väärtuse – hea või halb. Kui suhtumine on paigas, on iga reis nauditav ja mäletamist väärt, hoolimata sellest, kus ja kuidas sa viibid.

Matkasell Marko Habicht

eesti ekspress

EE SPORT aprill 2015 35