EE SPORT (september 2011)

RAHVASPORT | SPORDIÜRITUS | TREENING 22.09.2011

2 0 1 1. ter ei s

m

1 1 . a a s t a l.

20 d is

in

oh

k

Kohtumiseni!

1.

k i 천 k i n u p 천 l i r d a t Kuni novemb t a r e b u C ja a d i r e M a .

2 1 20 . t l a m a s d o o s % 5 2 s e d i l l e t ette

nR a it a o n E u r o o p

M e r i da r a t t a g a

G

un

! n n 채 f a t t a r d u t a t Aus

tS E

Veloplus

tt B ma as ti k u r a

as

Saku 3, Tallinn tel 655 6977 www.veloplus.ee www.merida-bikes.com www.cube.eu

pr

Osalesin 10. septembril Radisso­ ni hotellis pikamaajooksu kon­ verentsil. Peaesineja oli Stefaan Engels. Mees, kelle teod ütle­ vad 365 korda rohkem kui tema nimi, sest just nii mitu päeva jooksis ta järjest maratoni. Kok­ ku 15401,175 kilomeetrit. Ala­ ti, kui kuulan edulugusid sellis­ te inimeste saavutustest, hak­ kan mõtlema, kui paljud meist suudavad minna seatud sihtide­ ga teed mööda. Väljakutset pak­ kuval hetkel oleme iseenda kõige suuremad vaenlased, sest oma­ me kõik vilunud oskust ennast ümber veenda. Maratonimees on veendumusel, et kõige suure­ mat rolli mängib meie elus tah­ tejõud. Selle­pärast soovingi tei­ le tahtejõudu algavaks sügishoo­ ajaks ning kaasahaaravat luge­ miselamust.

Oleme seekordse EE Spordi numbrisse kokku koondanud pal­ jude spordiklubide uusi treening­ kavasid ja koostöös spetsialisti­ dega jagame nõuandeid teadliku­ maks treenimiseks. Sport on alati seotud emotsioonidega ning sel­ le eest hoolitsevad tagasivaated suvehooajal toimunud suurtele spordiüritustele.

Värvilist sügist!

Nele Laev

KLUBISPORDI KODU KUTSUB SIND! • Tasuta esmane personaaltreeneri konsultatsioon • Väga mitmekülgne valik rühmatreeninguid nii basseinis, saalides kui õues • Professionaalsed ja abivalmid treenerid

• Tasuta lapsehoidjaga mängutuba alates 1,5 a. lastele • Tasuta parkimine • Klubide ristkasutus ilma lisatasudeta

Vaata pakkumiste ja pakettide kohta täpsemalt www.arcticsport.ee, leia meid Facebookist ning helista küsimuste puhul Tallinnas 6 512 400 või Tartus 74 04 005.

EE SPORT Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee, tel 669 8191 Reklaam: Nele Laev, nele.laev@lehed.ee, 660 8148 Kujundus: Virge Ilves Korrektuur: Marilin Look

3

Koostööpartnerid Kalevi veekeskus, Arigato spordiklubi, Arctic Sport, Ain-Alar Juhanson, Sportland Eesti AS, Tele 2, MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi, Starman, Klubi Tartu Maraton, TriStar Estonia, Elion Estonian Cup, Stamina, Rally Estonia.

Väljaandja: AS Eesti Ajalehed

TREENING

Kalev Spa Fitnessist leiab meelepärase treeningu igaüks Kalev Spa Fitness on väga hea asukohaga kesklinna spordiklubi, kus ühest majast leiab nii veekeskuse, jõusaali kui ka laia valiku rühmatreeninguid.

J

õusaalis, mis mahutab ligikau­ du 50 inimest, on olemas kõik vajalik: lai valik kardiomasi­ naid, trenažööre ja vabu raskuseid.

Iga tööpäeva hommikuti ja õhtu­ ti on jõusaalis ka valvetreener, kel­ lelt treenijad saavad vajadusel abi ja nõu küsida.

Aeroobikat igale maitsele

ning igas vanuses ja füüsilises vor­ mis treenijatele sobiva vesijooksu.

Vees joosta on hoopis midagi muud kui maismaal ning hea koormus on samuti garanteeritud.

Tavalisele vesiaeroobikale pakub vaheldust tantsuline ladinarütmide­ ga Aqua Zumba trenn, kust saab mõ­ nusa koormuse ja hea tuju.

Kalev Spa Fitness on üks vähe­ seid kohti kesklinnas, kus beebiootel naised saavad privaatselt väljaspool polikliinikuid-haiglaid spetsiaalselt

Neile, kes armastavad vees oma vor­ mi parandada, pakub Kalev Spa Fit­ ness võimalust osaleda vesiaeroobi­ ka tundides, mida peetakse nii suu­ res kui ka väikeses basseinis. Suure basseini treeningusse mahub kuni 25 ja väikese basseini treeningusse kuni 18 inimest.

Vesiaeroobika treeningstiili­ de hulgast leiab igaüks meelepära­ se, kuid kindlasti tasuks suures bas­ seinis ära proovida liigestele ohutu 4

neile mõeldud vesiaeroobikatundi­ dest osa võtta.

Kuni 25 inimest mahuta­ va aeroobika­s aali rühmatreenin­ gute kavas on mitmeid mõnusaid treeninguid. Sel hooajal rõhub Ka­ lev Spa Fitness pigem klassikaliste­ le ning juba ära proovitud stiilide­ le, mis inimestele meeldivad ja hea koormuse annavad.

Uuesti on treeningplaanis ta­ gasi Fatburner ja StepFatburner.

Kindlasti tasub proovida treenin­

Valik Kalev Spa treeningstiile Fatburner – treeningu esimeses osas moodustatakse lihtsamaid sammukombinatsioone, teises osas keskendutakse lihas­ treeningule.

StepFatburner – tunni esimeses osas moodustatakse sammusarju stepipingi abil, tunni teine osa keskendub lihastreeningule.

Toning – rühmatreening, kus põhi­rõhk on lihastreeningul. Kasutatakse mitmesuguseid abi­ vahendeid.

BodyPump® – kasutades kange ja vahetatavaid raskusi, antakse 60 minuti jooksul koormus kõikidele suurematele lihasgruppidele.

BodyBalanceTM – kooslus joogast, taiji’st ja Pilatesest, mis treenib painduvust ja jõudu ning tekitab keskendunud, rahuliku meeleolu.

Pilates – kerelihaste tugevdamine läbi lülisamba stabiliseerimise ning selle abil füüsilise ja vaimse tasakaalu saavutamine.

gut Kõht & Selg 30, mis on lühike, kuid vormib ja tugevdab tõhusalt kere­lihaseid. Sobib nii eraldi tree­ ningu kui ka toetava treeninguna li­ saks jõusaalile, ujumisele või vesi­ aeroobikale.

Zumba® – igas vanuses ja vormis treenijatele jõukohane latiinorütmidel põhinev kardio-fitnessi inter­valltreening.

Aqua Aerobic – klassikaline vesi­ aeroobikatund, kus kasutatakse mitmesuguseid rütmilisi liigutusi ja tantsulisi sammukombinatsioone.

Aqua Toning – tunnis keskendutakse mitmesuguseid vahendeid kasutades lihastreeningule vees.

Aqua Box – kasutatakse mitmesuguseid võitluskunstide elemente vees, abivahendiks spetsiaalsed poksikindad.

Aqua Interval – vesiaeroobikatreening, kus kõrge intensiivsusega harjutused vahelduvad vähem intensiivsetega.

Vaata lisaks: www.kalevspa.ee

mägi. Peeter Karask on paljudele tuttav telesaatest „Kaalust alla”. Na­ talja Kiivikas on väga edukas sport­ lane ja arvukate tiitlite võitja fitnes­ sis nii Eestis kui ka mujal.

Liikmeks astuda on lihtne Et trennis käia oleks veel mõnusam Oma füüsilise vormi jälgimiseks saab Kalev Spa Fitnessis lasta tree­ neril koostada endale personaalne treening- ja toitumiskava. Jõusaalis saab mõõta ka pulssi ja rasvaprot­ senti.

Sel hooajal pakub Kalev Spa Fit­ ness uue tasuta teenusena Jõusaa­ li ABC infotunde. Pool tundi kestvas infotunnis tutvustatakse jõusaalis treenimise reegleid ja põhimõtteid, antakse esmased soovitused jõusaa­ lis treenimisega alustamiseks ning selgitatakse, kuidas töötavad trena­ žöörid ja kardiomasinad.

Kalev Spa Fitnessis aitavad tree­ nimist veelgi mõnusamaks ja lihtsa­ maks muuta toredad treenerid. Mit­ med neist töötavad treenerite kooli­ tajate ning koolituste korraldajatena Eestis ja väljaspool, näiteks Margit Lipstuhl, Liina Raska ja Kristi Roosi­

Kalev Spa Fitness pakub mitu klu­ bi liikmeks saamise võimalust. Aas­ tase paketi korral on liikmetasu 67 eurot. Lisaks pakub Kalev Spa teenuse kuukaarte ning kümne kor­ ra kaarte. Kuukaardid on nimelised ja kehtivad üks kuu alates esimesest kasutuspäevast, kümne korra kaar­ did ei ole nimelised ning kehtivad kolm kuud.

Uudisena pakub Kalev Spa hom­ mikupaketti ehk kümne korra kaarti hommikusteks treeninguteks näda­ la sees kell 6.45–15.00 ning üheksa kuu paketti.

Kalev Spa Fitnessis saavad soo­ dushinnaga treenida õpilased, üli­ õpilased, lapseootel naised ja pensio­ närid. Autoga trenni tulijatel on või­ malik spordiklubi eest tasuta parkida.

Kindlasti tasub aeg-ajalt vaada­ ta Kalev Spa kodulehte, sest sügis- ja talvekuudel on klientidele varuks nii mõnigi sooduskampaania.

TREENING

Arigato meelitab sõudespinningu ja Tai poksiga Meedias levinud väide Arigato spordiklubi varjusurmast ei vasta tõele. Parkla on autosid täis, kohvik lõunatundidel väga populaarne ja mitmekesisest rühmatreeningute valikust leiab endale sobiva igaüks. Arigato hooaeg on alanud hoogsamalt kui kunagi varem.

„T

änavusel hooajal ole­ me rohkem tähele­ panu pööranud vastu­ pidavustreeningutele. Eelmisel aas­ tal alustasime sõudespinninguga, mida saab harrastada ainult Ariga­ tos. Need osutusid nii populaarse­ teks, et nüüd võib selles rühmatree­ ningus osaleda peaaegu iga päev. Ka rattaspinningu trenne on rohkem,” alustab Arigato tutvustamist juhatu­ se liige Denise Hanschmidt.

Idamaisust leidub kõikjal Arigato tähendab jaapani keeles „tä­ nan”. Lihtne ja loomulik sõna, mis muudab meie maailma soojaks ja sõbralikuks. Soe ja sõbralik tunne valdab ka majas sees. Kõik on nii avar, vaikne ja puhas. Ei mingeid pi­ medaid urkaid, kolksuvaid masinaid ega higihaisu. See on spordiklubi, kuhu sind oodatakse. Jaapanipära­ ne pole aga ainult nimi ja maja ümb­ ritsev aed. „Loomulikult pole tunni­ plaanist kuhugi kadunud Arigato firma­märgiks kujunenud idamaisus.

Jätkuvalt on kavas keha ja meelt arendavad tunnid Tai Chi, Pilates, shindo, BodyBalance, Kriya Hatha ja Kundalini jooga. Uue idamaise võitluskunstina pakutakse judo, ai­ tado, aikido ja taekwondo kõrval sü­ gisest ka Tai poksi treeninguid,” jät­ kab Denise.

Eriliseks teeb Arigato spordiklu­ bi Yasuragi – Jaapani kuumavee­ vannid ja saunad. Yasuragi pole liht­ salt pärast treeningut läbihüppami­ se koht. Yasuragi on iidsetest aega­ dest olnud paik, kus meel saab erk­ saks ja hing taaskosutust.

Arigato majas tegutseb ka Ants Taela tantsustuudio, Kaie Kõrbi bal­ letikool ja Vello Vaheri tsirkusekool.

ri, pediküüri ja depilatsiooni. Lisaks on Arigatos solaarium ja massaaži­ salong, kus tehakse nii klassikalist kui ka Tai ja Genki massaaži.

Spordiklubis on mõeldud ka kõi­ ge pisematele. Laste jaoks on loodud vahva Lotte mängutuba, kus lastega tegelevad huvijuhid, kes korraldavad teemapäevi ja muud põnevat. Põhi­ rõhk on tegevusmängudel. Mängu­ tuppa on oodatud lapsed alates mõ­ nest elukuust.

Kosutust kehale ja vaimule

Üritusi väikestele ja suurtele

Arigatos on olemas kõik vajalik ak­ tiivseks treeninguks ja meeldivaks lõõgastuseks. Kohviku menüüst leiab hõrgutavaid salateid, pastasid, praade, magustoite ja hulgaliselt tervislikke suupisteid. Lisaks suure­ pärasele maitseelamusele hoiab hinna­klass külastaja rahakotti.

Arigato kolmandal korrusel te­ gutseb kolm ilusalongi. Ilustuudio on hubane, privaatne ja rahulik koht lõõgastumiseks ja aja mahavõtmi­ seks, kus pakutakse klassikalisi näo­ hooldusi, naha keemilist koorimist, kehamähiseid, LPG tselluliidi­vastast hooldust jm.

Ilusalongis Novaspirit töötavad juuksurid, küünetehnik, ripsmeteh­ nik, kosmeetik, maniküürija ja pedi­ küürija. Ilu Spas pakutakse profes­ sionaalset Tai massaaži, maniküü­

Arigato spordiklubis on võimalik korraldada üritusi sõpradele ja fir­ madele. Tõepoolest, Arigato kodu­ lehel on valikus palju: sportlik tund treeningsaalis, vahva vutimatš kunstmurukattega väljakul, lõõgas­ tav koosviibimine Yasuragis, Moshi­ Moshi jaapani kultuurikoolitused, sportlik lapse sünnipäev koos Lotte­ ga, suurematele lastele tõmbenum­ ber flygrossing. „Ampluaa on tõesti lai. Meie majas on peetud suuri konverentse, kontserte, rahvusvahelisi spordi­ võistlusi ja väikelaste sünnipäevi,” räägib Denise Hanschmidt.

Eriliseks teeb Arigato spordiklubi Yasuragi – Jaapani kuumaveevannid ja saunad.

Rühmatreeninguid igaühele Arigatos on neli rühmatreeningu­ te saali, fitnessi saal koos väga uhke kardioalaga. „Jõusaalis on õhtu­ ti treenerid, kelle käest võib õige koormuse ja asendi kohta nõu kü­ sida. Samuti saab iga spordiklubiga liituja jõusaalikava, mille järgi tree­ nimist alustada,” tutvustab Arigato peatreener Oleg Vinogradov.

Rühmatreeninguid leidub Ari­ gatos igale maitsele. „Tunniplaani koostamisel ja treeningstiilide va­ likul oleme lähtunud mitmekesisu­ sest, klientide soovidest ja loomuli­ kult tänapäeva trendidest. Näiteks on uuest hooajast tunniplaanis ka Les Millsi BodyJam.” Trennid on mitmekülgse üles­ ehitusega ja tunniplaani lihtsustami­ seks jagatud värvide järgi: roheline – baastreening ja algajad; sinine – tõ­ hus ja lihtne; valge – keha ja meel; pruun – erisuunitlusega tunnid, näi­ teks noortele emadele; oranž – tant­ sulised tunnid; lilla – vastupidavus­ treening.

6

Külli Värnik

TREENING

Sõudespinning Sõudespinning on uut tüüpi rühma­treening, mida saab harrastada ainult Arigatos.

Treening on mõeldud neile, kes soovivad arendada vastu­ pidavust, treenida keha kõiki suuremaid lihasgruppe, suurendada painduvust ja liikuvust. „Üheski teises trennis seda ei ole,” räägib treener Oleg Vinogradov sõudespinningu eelistest.

Kui haigete põlvede pärast on paljud treeningud vastunäidustatud, siis sõudespinning on just õige. „Sõudmisel ei lange põlvedele suurt koormust, ja tõsist treeningut saavad teha ka need, kelle põlved kükitamist ei kannata.”

Treeningule on oodatud nii naised kui ka mehed. „Esimest korda osalejatest jääb edasi käima kaks kolmandikku,” tunnistab Oleg selle treeningu populaarsust. Korraga mahub treenima kümme inimest, mis teeb tunni personaalsemaks. Tänavusel hooajal pakutakse suure nõudluse tõttu sõudespinningut pea­ aegu iga päev.

Rühmatreeningute mitmekesistamiseks sobib sõudespinning ideaalselt, samas võib seda teha ka ainsa trennina. „Rühmas on mehi, kes käivadki ainult sõude­ spinningus viis korda nädalas,” ütleb Oleg.

Treeningu põhivahendiks on sõude­ergomeeter, millel toimub treeneri näpunäidete järgi ja muusika saatel tunnine intervall­ treening. See algab kümneminutilise soojendusega, mille jooksul saavad selgeks õige asend, rütm ja õiged liigutused. Järgnevad üha kiirenevas tempos sõude­ tsüklid ja siis aeglustuvas tempos tagasi.

7

Proovime järele!

Treeningust võtavad osa võrdselt nii mehed kui ka naised. Plussiks on see, et korraga võivad osaleda algajad ja edasijõudnud, sest ergomeetri saab reguleerida treenituse järgi.

Vale on arusaam, et treening on üksluine. Õigesti sõudes tunned, kuidas koormus kogu kehale jaotub, treenitakse tõesti kõiki lihas­gruppe. Samuti pole trenn sugugi igav. Kui jõusaalis ergomeeter end tavaliselt kümne minutiga ammendab, siis sõudespinningus ei saa arugi, kuidas tund juba möödunud on.

Kaasakiskuv muusika lausa sunnib üha kiirenevas tempos sõudma. Väikesed puhke- ja joogipausid on väga teretulnud.

Pulss läheb vahepeal väga kõrgeks, aga see ju treeningu eesmärk ongi.

Tekib ka väike võistlus­ moment, sest aeg-ajalt saab kiigata kõrvalsõudja ergomeetrinäidule. Trenni lõppedes näitab kompuuter, et olen läbinud tunniga üheksa kilomeetrit. See on algaja naise kohta väga hea tulemus. Olen endaga äärmiselt rahul, treener samuti.

Enesetunne on super, tänu kinnastele pole pihkudes ka ühtegi villi. Lihased pole valusad, kuid tunda on, et sai trenni tehtud.

Mõtlen endamisi, et järgmisel korral võtan eesmärgiks kümne kilomeetri läbimise. Treener ütleb, et selleks pean valima suurema koormuse või tegema pikemaid tõmbeid.

TREENING

Arctic Sport Clubis on mõnus trennis käia

A

rctic Sport Clubi leiab Tal­ linnast Õismäelt ning Tar­ tust Annelinnast. Spetsiaa­ lselt spordiklubiks projekteeritud hoonetes tervitab külastajaid lisaks mõnusale õhkkonnale abivalmis vastuvõtt, kes suunab tulija soovitud treeningusse: jõusaali, rühma­trenni, spinningusse või basseini. Selleks et sporditegemist veelgi lihtsamaks muuta, on klubides lapsehoidjaga mängutoad, kuhu on ooda­tud lap­ sed alates 1,5. eluaastast.

AquaFit annab mõnusa koormuse Arctic Sport Clubi Tallinna klu­ bis proovisin kahte väga erinevat

treeningut: hoogsat veetreeningut AquaFit ning shindo’d ehk nn iga­ mehejoogat.

AquaFiti trenn oli intensiivne ja lõbus. Kuigi vahepeal hakkas jõud raugema, andis treener Ave Riin Sepp oma positiivse ja innustava olekuga jaksu juurde ning kui ta aegajalt nõudliku pilguga meid vaadates küsis, miks jalatõsteid tehes varbad veest välja ei tule, ei jäänud muud üle, kui kogu jõust pingutada ja need veest välja saada. Kuna AquaFit on väga hoogne treening, oli terve tren­ ni ajal pulss üsna kõrge, mis oma­ korda peaks hästi ka kaloreid põle­ tama. Harjutused ja harjutuste kom­ binatsioonid olid lihtsad ning kuival

maal ei oleks väsitanud pooltki nii palju, sest veetakistus muudab lii­ gutused tõhusaks lihastreeninguks.

Seda karta ei tule, et vesiaeroobi­ kast piisavat koormust kätte ei saa – juba trenni esimesed minutid panid hingeldama ja ega enne venitust hingetõmbeaega ei antud. Alles bas­ seinist välja tulles oli päriselt tunda, kui kõvasti pingutatud sai.

Shindo rahustab keha ja vaimu Pärast vesiaeroobikat osalesin shindo trennis, mis sobis väga hästi päe­ va lõpetamiseks ja lihaste venitami­ seks-lõdvestamiseks. Tunni aja jook­ sul venitati läbi kogu keha, iga ve­ nitus kestis mitu minutit. Tähtis oli keskenduda hingamisele ning kõi­ gest muust oma pea tühjaks teha.

Paljud hingasid häälega, sest nii on harjutused veelgi tõhusamad.

Treener Kristjan Puusild käis treeningu kestel iga osaleja juures ja masseeris paari liigutusega pin­ ges olevaid kohti. Pärast shindo’d oli keha mõnusalt lõõgastunud, kuid vaim värske.

Igaüks leiab endale sobiva treeningu Arcticuga liitudes on klubiliikmele ette nähtud tasuta personaaltreene­ 8

ri esmane konsultatsioon, mille käi­ gus tutvustatakse klubi ning antakse nõu, kuidas, millises tempos ja mil­ liste treeningutega alustada võiks.

Põhjalikumaks nõustamiseks saab klubiliige valida endale ka profes­ sionaalse personaaltreeneri.

Sel sügisel lisanduvad Tallinna klubi treeningplaani FitBall, Body­ Soft ja Strip Aerobicsi treeningud.

Jätkuvad beebiootel naistele mõel­ dud trennid, semi-personaaltreenin­ gud jõusaalis ning laste ujumiskur­ sused.

Tartus jätkatakse klubi treene­ rite väljatöötatud ainulaadsete ja ülimalt suurt populaarsust võitnud treeningutega PowerLift, StepCore ja SeljaKool. Lisaks rasedate joogale ja vesiaeroobikale pakutakse noor­ tele emadele ainulaadset ning era­ kordselt huvitavat tundi koos bee­ bidega – BabyYoga.

Eeva-Liisa Piibeman Arctic Sport Clubil on oma külastajatele väga palju pakkuda. Kindlasti tasub vaadata kodulehte www.arcticsport.ee ning helistada numbril 651 2400 (Tallinn) või 740 4005 (Tartu), et kokku leppida aeg personaalseks klubiga tutvumiseks.

toitumine

Esimesed 2012 Cannondale´d kohe kohal!

Tule tutvu uute näidismudelitega Extreme Sport´is ja vii sobivaim neist proovisõidule. Võta uus kaherattaline sõber kohe kaasa või telli eksklusiivne mudel järgmiseks kevadeks ette.

Näiteks see Eurobike´l maanteerataste kuldmedali võitnud 4.95 kg kaaluv Supersix Evo Ultimate.

2012

• EXTREME SPORT SOLARIS, Solarise Keskus, Estonia pst 9, tel 677 8388 • EXTREME SPORT PIRITA, Regati maja, Merivälja tee 1, tel 606 2202 • EXTREME SPORT ROCCA, Rocca al Mare Kaubanduskeskus, Paldiski mnt 102, tel 665 9130 • EXTREME SPORT TARTU, Forceliuse Ärikeskus, Tähe 98, tel 736 6100

VABAS LOODUSES

Põhja-Kõrvemaa – avastamata ja saladuses hoitud looduspaik

P

õhja-Kõrvemaa, mida eelkõi­ ge Jussi ja Järvi järvemaas­ tiku tõttu Jakob Kentsi alga­ tusel ka Eestimaa Šveitsiks on kut­ sutud, on erakordselt mitmekesi­ ne: viimase mandrijää taandumisel on tekkinud järsuveerulised oosid ja lavad, nende vahel nõgudes pool­ sada metsajärve, eriilmelised sood ja metsad.

Piirkonna peaaegu olematu inima­s ustus pakub eluvõimaluse liigi­rikkale ja omapärasele loomasti­ kule. Tavalisemate loomaliikide kõr­ val elavad siin karud, ilvesed, musttoonekured ja mitut liiki kotkaid, palju leidub tetrede mänguplatse.

Ka euroopa naarits ei ole veel täies­ ti kadunud. Ainulaadsel Eesti suu­ rimal kanarbikunõmmel võib ko­ hata looduskaitse all olevaid harul­ dasi kivisisalikke. Metsas seenel ol­ les võib väike jänesepoiss sülle joos­ ta või kotkad pea kohal oma pesa lä­ histel tiirutada.

Oru Antoniks kutsutud rahvakir­ janik oli tähelepanelik loodusvaat­ leja ning hea kalamees. Oma suve­ sid veetsid metsakülas ka raamatu­ kirjastaja Jakob Ploompuu, Anna Raudkats, Aleksander Ader ja mit­ medki teised kultuuritegelased oma peredega. Kultuur oli tähtsal kohal, loeti uuemat kirjandust, käidi näite­ mänguproovis, ei unustatud poliiti­ katki.

Sõjaväepolügoon 1953. aasta küüditamise tulemus: inimesed aeti kodudest välja, ta­ lud hävitati ning siia rajati suurim (33 304 ha) Nõukogude armee õppe­ polügoon Eestis. Põhja-Kõrvemaad poleks nagu eksisteerinudki. Piirkon­ na külastamiseks oli tarvis eriluba.

Polügoonil harjutati lahinglask­ mist käsirelvadest, kahuritest ja ra­ ketiseadeldistest, tehti tankiõppu­ si ning pommitati lennukitelt ja he­ likopteritelt. Sõjaväe tegevus koon­ dus peamiselt Soodla veehoidla ja Koitjärve raba vahelisele alale, Jus­ si järvestikust läänes paiknevaisse nn Jussi mägedesse, Kõnnu Suursoo lääneossa ning Pala tankodroomile Valgejõe idakaldal. Kohalike elani­ ke sõnul oli Jussi mägedes lageraiet tehtud küll juba 1920. aastatel, kuid sõjaväepolügooni rajades laiendati raiesmikku veelgi, nii et tekkis ligi­ kaudu 200 ha suurune künkliku rel­ jeefiga lagendik. Seda ala pommitati nii kahuri- kui ka reaktiivmürskude ning lennukipommidega. Rohkete pommilehtrite sügavus (kuni 3–4 m) ning kümmekonna meetrini ulatuv läbimõõt annavad tunnistust kasu­ tatud pommide lõhkejõust. Matku ja retki korraldades soovitame osaleja­

Kultuur metsakülas Eesti kirjanduskultuurist tuntud kirjanik Anton Hansen Tammsaa­ re elas Oru talus metsavahist venna Jüri Hanseni juures 15 suve. „Kõrb­ oja peremehe” tegevustik ja loodus­ kirjeldused pärinevadki siitkandist.

Paukjärv, mis põhjas piirneb järsu­ nõlvalise oosiga, kust avaneb suure­ pärane vaade männitüvede vahelt kirkale helerohelisele veepeeglile, ongi „Kõrboja peremehe” tegevus­ paik. Romaanis leiame vihje ka Kõr­ vemaa põllumaadele. Koitjärve met­ saüksinduses valmisid Tammsaarel ka „Juudit”, jutustus „Kärbes” ja ter­ ve hulk kirjanduskriitilisi artikleid ja esseid.

tel liikuda mööda teeradasid. Jussi kanarbikunõmmel ja lähipiirkonnas võib leiduda sõjalisest õppetegevu­ sest palju lõhkeainete jääke.

Puhtaks ja kaitse alla Veel enne võõrvägede lahkumist, 29. oktoobril 1991, moodustati Har­ ju maavalitsuse otsusega 11 283 ha suurune Põhja-Kõrvemaa loodus­ kaitseala, et säilitada üsna puutu­ matuid loodusmaastikke ja kooslusi.

Peagi valmisid uurimused en­ dise polügooni looduslikust seisun­ dist, sõjaväe tekitatud kahjustustest, enim kaitset väärivatest objektidest, kavandati looduskaitseala tulevik­ ku. Puhastati Jussi mägesid mürsu­ kastidest ja muust rämpsust. Püsti­ tati vaatetornid Paukjärve oosile ja Tulekul avalikud üritused 24. september SEB Kõrvemaa rattamaraton 1. oktoober Kestvusratsutamise võistlus 2. oktoober Maailma käimispäeva raames „Kõrvemaa kepikõnnipäev” distantsil 19 km ja 10 km 29. oktoober Saabiliidu sügisralli 3.–4. detsember Tere, talv 21. detsember Talvemöll 7. jaanuar 2012 Kõrvemaa klassika 4. veebruar 2012 SEB Kõrvemaa suusamaraton 26. veebruar 2012 Tallinna 15. suusamaraton 10. märts 2012 Tere, lumelinn

*Põhja-Kõrvemaa ajaloo osas on kasutatud allikatena Edgar Karofeli artiklit „Tuhkatriinu Põhja-Kõrvemaalt” (Eesti Loodus, mai 1997) ja Tõnis Kaasiku raamatut „Kõrvemaa” (Eesti Raamat 1978).

10

VABAS LOODUSES

Sportland Kõrvemaa matka- ja suusakeskus Oja talu, Pillapalu küla, Anija vald Info, broneeringud, ettepanekud ja koostöö: 5349 9598 Teenused, toitlustus ja majutus: 523 3047 info@korvemaa.ee www.korvemaa.ee

Venemäele – viimane on tänapäe­ vaks lammutatud ning loota võib lähi­a astatel uue valmimist. Selle aasta suvel ehitati aga uus vaatetorn Paukjärve äärde, kust saab imetleda maalilist vaadet Kõnnu Suursoole.

Talv saabub ootamatult Suusarajad lastele Sellel hooajal pakub keskus võimalust harjutada suusatamist juba väga varakult – tillude suusaring on tasasel maastikul, laste suusaring aga juba väikeste tõusude ja kergete laskumistega. Keskusest saab rentida suuski ka kõige pisematele – alates teisest eluaastast.

Tänapäev Kõrvemaa on matkajate, korilaste, loodusvaatlejate ja spordihuviliste üks lemmikpaiku.

Põhja-Kõrvemaa looduskauni maastiku serval asub mõnus matkaja suusakeskus. Keskus on kõrghoo­ ajal avatud kolmapäevast pühapäe­ vani. Pakutakse maitsvaid koduseid toite, seminaride ja koolituste pida­ mise võimalust, kuuma sauna, ma­ jutust ning palju aktiivset tegevust kõigile. Sügishooaeg toob matkami­ si ja põnevaid ringtuure seminari­ dest osavõtjaile, peredele ja sünni­ päevalistele.

Korilasmatkad. Pühapäevi­ ti korraldatakse keskuses vahvaid pere­m atkasid. Hilissuvest alates on populaarsed korilasmatkad, kus retkejuht viib nii suured kui ka pi­ sikesed loodushuvilised koos met­ sa ning tutvustab piirkonna sööda­ vaid ja mittesöödavaid taimi, marju ja seeni. Metsasaadusi on piirkon­ nas eriti rikkalikult juba kevadest alates. Pärast tähistatakse mõnusat pere­pühapäeva pannkookide söö­ misega. Perematka pikkuseks on orienteerivalt kuni kaks tundi. Soo­ vi korral saab korilasmatkale tulla ka lapse­vankriga.

Sügistuurile pühapäeviti.

Alates oktoobrikuust on võimalik minna Kõrvemaa ringtuurile. Nõu­

Suusakool igale vanusele Sellel talvel saab nii laupäeviti kui ka pühapäeviti võtta osa suusakoolist, mis on mõeldud lastele ja täiskasvanutele. Nädala sees pakume rühmadele ja seminarist osavõtjatele neile sobival ajal Kõrve­maa suusakooli koos hoogsa ja lõbusa sprindivõistlusega.

kogude armee polügooni ajast on sellel looduslikult kaunil ja vahel­ dusrikkal maastikul säilinud tihe ja korrapäratu teedevõrgustik. Vähese tähtsuse ja kasutamise tõttu on need hooldamata ning halvas seisus. Just neid teid mööda sõjalise veoauto­ ga seiklema hakataksegi, samal ajal saab kuulata retkejuhi pajatusi kul­ tuuri- ja militaarajaloost, põnevaid eluseike ja lugusid. Tuurile saab kaa­ sa võtta ka lapsi neljandast eluaas­ tast alates.

Saanisõidud lastele Keskus korraldab lastele tasuta saani­sõite nii laupäeviti kui ka püha­päeviti. Sõidud toimuvad kindlatel kellaaegadel ning osalejate arv on piiratud. Siinkohal soovitame kindlasti enne registreeruda.

Lastehoid nädalavahetustel Niikaua kui vanemad suusatavad ja spordivad, saavad pisikesed olla lastehoius. Lastega kelgutatakse ja minnakse jäljejahile, pärast mida saavad nad mõnusalt mängutoas lustida. Lastehoid eelregistreerimisega.

Tuurid kliendi soovil. Soovi korral saab tuure korraldada juba kliendi vajaduste järgi. Lisaks ring­ tuurile pakume Kõrvemaa matka­ tuure koos matkalise osaga räätsa­ del rabas või jalgsi mööda oose ja seljandikke ning Kõrvemaa militaar­ tuure, kus korraldatakse võistkonda­ del põhinevat põnevat ja seikluslik­ ku luure­tegevust koos nuputamis­ ülesannete lahendamisega.

Suusalaagrid nädalavahetustel Pakume peredele mõnusat talvepuhkuse paketti, mis sisaldab suusa­treeninguid, kelgutamist või lumerõngaga sõitmist, saanisõitu, kuuma sauna, maitsvaid toite, põnevat õhtutegevust ja majutust.

Mootorsaanimatkad Kõrvemaa maalilist ja kohati tundra­maastikku saab kõige ehedamalt nautida mootorsaanimat-

11

kal. Võimalus minna tunniks, kaheks, kolmeks või terveks päevaks talve­ loodusesse ja kaotada reaalsus­taju – lumi, puutumatu loodus ja hea seltskond. Soovitame mootorsaanimatkadele broneerida aeg varakult. Võimalik minna keskuse lähi­piirkonda ka pooletunnisele proovi­sõidule.

Lõkkeplatsid ja grillimiskohad Pakume külastajatele võimalust pidada piknikku otse talvise looduse rüpes. Meie poolt on grillitarvikud, lõkkeplatsid, soojad istumisalused ja vajadusel sooja lisavad tekid.

Tantsuõhtud suusabaasis Nädalavahetustel pakume külastajatele muusikaõhtuid. Samas on võimalus panna proovile oma musitseerimisoskused keskuse väärikal klaveril või kitarril ning korraldada oma kontsert.

Talvekohvik Kõrvemaal Talve tulekuga avame keskuse terrassil talvekohviku, kus pakutakse grillimenüüd ja kosutavaid jooke.

Teemanädalad Kõrvemaal Sellel hooajal pakub keskuse Oja talu köök toiduvalikut Eesti, Vene, Ungari, Itaalia, Vahemere, Hiina, India, Tai, Mehhiko jt rahvus­ köökidest. Õuekino ja filmiõhtud Pärast suusatamist ja sportimist on mõnus end sisse seada õuekinno ja vaadata tähistaeva all põnevat või kultuurset filmiklassikat.

Lumetakso rongile vastu Elamuste nautijatele pakume võimalust tulla meile külla rongiga ja kutsuda endale vastu lumetakso ning nautida mööda talveteed mõnusat mootorsaanisõitu keskusesse.

TREENING

Jooksma!

„J

ooksmine on mõnus.

Jooksmine on lihtne.

Jooksmine ei vaja erilisi tingimusi. Jooksmiseks ei pea oota­ ma erilist ilma. Jooksmine on üsna odav. Jooksmisega saab koormuse lihtsalt kätte. Jooksmine hoiab värs­ ke ja motiveerituna,” selliselt võtab harrastusjooksja Jana Koppel kokku põhjused, miks jooksmine on hea.

Kuidas peaksid algajad treenin­ gutega alustama, et spordiala tee nende südamesse leiaks ning esi­ mene metsajooks viimaseks ei jääks?

Jana ütleb, et jooksmisega alustami­ se puhul oleneb kõik sellest, milline on füüsiline vorm. Kui pole ikka ku­ nagi spordiga kokku puutunud, tu­ leks alustada käimisest. Järgmiseks etapiks on juba treeningud, kus va­ heldumisi aeglaselt sörgitakse ja kõnnitakse. Käimislõikude pikkus võiks ületada jooksulõikude pikkuse. „Näiteks kümme minutit käimist ja viis minutit jooksu,” annab Jana al­ gajatele hea retsepti. Treenituse ta­ seme säilitamiseks võiks jooksmas käia vähemalt kaks korda nädalas.

Kui aga eesmärk on areng, siis võiks vähemalt neli korda nädalas jooksu­ ringile minna küll. „Kõige parem on joosta metsa­ rajal, muru või kruusa peal,” ütleb Jana. Naist treeninud Riho Ment li­ sab, et metsarajal ja kruusal hakka­ vad tänu ebatasasele pinnasele ak­ tiivselt tööle ka jalatalla sisemised lihased, mis siledal pinnal saavad vähe koormust. See aga tugevdab jalavõlvi ja pöida.

12

TREENING

Jana Koppel ja jooksmine Jana Koppel on DDB Eesti partner ja tegevjuht, kelle hobi on jooksmine. Spordiga on ta kokku puutunud maast madalast. Jooksmine tuli aga aktiivselt päevakorda eelmisel aastal koos maratonil osalemise eesmärgiga, mis küll tol korral jäi psühholoogilise barjääri tõttu teostamata, kuid sai tänavu septembri alguses ellu viidud. Tänu treener Riho Mendi koostatud treeningplaanile ja Jana visale tööle läbis ta SEB Tallinna maratoni 42 km distantsi ajaga 4 tundi ja 5 minutit.

Soojendus ja venitus käivad jooksmise juurde „Jooksudistants oleneb eesmärki­ dest, tähtis on, et treening oleks va­ helduv: pikemad trennid vaheldu­ vad lühematega, kiiremad taasta­ vatega,” vastab Riho, kui küsida, kui pika maa ühe treeninguga maha peaks jooksma. „Need, kes soovivad end proovile panna võistlustel, peak­ sid oma treeningute pikkusi planee­ rima võistlusdistantsi järgi.” „Nii soojendusvõimlemine kui ka venitus on iga treeningu lahutama­ tuks osaks,” paneb harrastusjooks­ ja treenijatele südamele. „Soojen­ dusharjutustega valmistame oma liigeseid ja lihaseid treeninguks ette ning harjutusi võiks teha kogu keha­ le. Ajaliselt piisab 5–10 minutist.”

Pärast treeningut on venitus kohustuslik. „Loomulikult on kõi­ ge tähtsamad jalad,” rõhutab Jana.

Läbi tuleks venitada kõik lihas­ grupid alates alaseljast ja lõpetades sääre­lihastega. Ära ei tohi unustada ka sisemisi reielihaseid. Iga venitust tuleks hoida 10–20 sekundit. Inten­ siivse treeningu järel aitab venitami­ ne lõdvestuda ning vähendab lihas­ väsimust ja -valulikkust.

Õige varustus aitab paremini jooksmisele keskenduda Tõsise harrastussportlasena peab Jana väga oluliseks õiget jooksu­ varustust, mis vastavalt ilmale ja aastaajale varieerub. Kõige tähtsa­ mad on jooksujalatsid, ilma nendeta ei saa läbi ka päris algaja. „Jooksu­

Suvisel ajal, eriti sooja ilma puhul oleks vaja soetada lihtsalt üks kor­ ralik särk, mis tagab maksimaalse õhu­läbilaskvuse ja niiskustranspor­ di (Adidas Climacool).

Lisaks riietusele on tõsisema harrastussportlase kohustuslik va­ rustus ka pulsikell. Ilma selleta ei ole eesmärgipärane teadlik treening või­ malik. See on analüüsi aluseks.

Pärast treeningut on venitus kohustuslik. jalatsite pealt kokku hoida ei tohi. Ja hea, kui neid oleks mitu paari, siis nad kestavad kauem. Tossude vali­ kul võtke aega, tehke poes jalatest.

Oma kogemustest võin öelda, et vale jalats viis mind puusavigastuseni, mis kandus edasi juba põlve,” rõhu­ tab Jana õigete jooksujalatsite täht­ sust. „Kindlasti ei saa jooksujalatseid kasutada lõpmatult. Soovitatav elu­ aeg on umbes 800–1000 kilomeet­ rit, siis võiks uued hankida.”

Hädavajaliku varustuse alla kuu­ lub ka õige rõivastus just sügisel, tal­ vel ja kevadel. Kui külmal ajal vales­ ti riidesse panna, on haigused ker­ ged tulema. Siinkohal kehtib ütlus: pole halba jooksuilma, on vaid valed jooksuriided.

Külmal ajal tuleb riietumisel ar­ vestada kolme kihiga. Aluskiht an­ nab kehale hea hingamise ja niis­ kustranspordi (Adidas Climacool suveks ja Climalite või Climawarm külmaks ajaks). Teise ehk termo­kihi materjal peaks takistama sooja õhu liikumist kehast eemale, kuid samas laseb niiskusel läbi kanga aurus­tuda (Adidas Climawarm). Kolmas ehk väliskiht on tavaliselt kergest ma­ terjalist ning kaitseb tuule ja vihma eest, lastes samal ajal liigsel sooju­ sel ja kehaniiskusel aurustuda (Adi­ das Climaproof või Climawarm).

Treeningplaan aitab ära hoida ületreenitust ja vigastusi Nagu iga aktiivsema spordiharrastu­ sega, käivad ka jooksmisega kaasas vigastused. Jooksjate suurimad vi­ gastusohtlikud kohad on jalad ja ala­ selg. Vigastuste puhul tuleb kindlas­ ti spordi­arsti poole pöörduda, kes os­ kab täpsemalt öelda, kuidas ravida ning millisel koormusel taastumis­e ajal, kui üldse, treenimist jätkata. Ise ravi ja probleemidele lahenduse otsi­ mine võib lõppeda väga kurvalt.

Liiga intensiivselt treenivat ja treeningplaanita harrastussport­ last võib ohustama hakata ka üle­ treenitus. Ületreenitust on esimesel hetkel keeruline ära tunda. „Enda kogemustest võin öelda, et alguses võib tunduda, et kõik on kõige pa­ remas korras, aga ületreeningu alge on olemas. Kerge ületreeningu tun­ neb ära näiteks selle järgi, et kiirusja kiirendusharjutuste sooritami­ ne tundub raske. Nagu treener Riho on mulle öelnud: parem olla kümme protsenti alatreenitud, kui üks prot­ senti ületreenitud,” võtab Jana tee­ ma kokku.

13

FB Jooksmine FB Jooksmine on olnud Jana igapäevane sotsiaalne programm juba eelmise aasta kevadest. Algatatud sai FB Jooksmine seetõttu, et kahju oli vaadata, kuidas jooksuharrastajad tegid endale liiga küll vale jooksutehnika, riietumise või jalanõudega.

Eelmise aasta 10. augustil sai programmi FB Jooksmine raames käivitatud esimene treeningrühm Tallinnas. Nüüdseks toimuvad kõikidele huvilistele treeningud Tallinnas (treener Riho Ment) ja Tartus (treener Viljar Vallimäe) ning peatselt on grupp käivitumas taas Rakveres. Nii Tartu kui ka Tallinna treenerid koostavad individuaalseid treeningplaane.

Rohkem infot leiab: jookseme.com, Facebookis FB Jooksmine

Foto: Viktor Burkivski

TENNIS

Tenniselootus Kenneth Raisma Kõik me vaikselt unistame ja loodame, et väikesest Eestist võiks kasvada järgmine Erki Nool, Kristina Šmigun, Gerd Kanter või Kaia Kanepi. Kuidas on lood meie järelkasvuga?

Tennises on lood head.

US Tenniseakadeemias on võrsumas uusi tähti, eredaim neist Kenneth Raisma.

K

enneth alustas tennisetree­ ninguid nelja ja poole aas­ tasena treener Andres Kuhi juures. „Temas oli kohe alguses mi­ dagi teistmoodi. Aga ta ei eristu­ nud sportliku võimekuse, vaid taht­ mise ja töökusega. Kenneth ei puu­ dunud kunagi tunnist, andis endast alati maksimumi ega tahtnud kuida­ gi treeninguid lõpetada,” meenutab Kuhi, kes treenib Kennethit tänagi.

12aastasena üksi Tartust Tallinnasse Paremate treeningtingimuste pärast kolis Kenneth möödunud aastal Tar­ tust Tallinna. Ema ja isa jäid kodu­ linna, aga treener tuli Tallinna kaa­ sa. Kas edasi on suund välismaale? „Pakkumisi on tehtud, kuid kusa­ gil mujal pole sarnaseid tingimusi nagu praegu Tallinnas,” kiidab tree­ ner siinset korraldust. US Tennise­ akadeemia, kus Kenneth treenib, Audentese kool ja ühikatuba on kõik paarisaja meetri raadiuses. „Tere tennisekeskuses on ülihead treeni­ misvõimalused ja aega logistika pea­ le kulub väga vähe.” Üksi Tallinnasse kolimine on Kennethile õpetanud iseseisvust. Ta ei jää hätta lennujaamades ega ük­ sinda turniiridel käies. Ka koolitöö sujub eeskujulikult. „Tal on lahtine pea, eriti matemaatikas. Kuigi koo­ li jõuab poiss harva, on ta siiski edu­ kalt 7. klassi jõudnud,” pole treener kiidusõnadega kitsi.

tembri alguses Tartu meistriks tule­ mine meeste(!) üksikmängus. „Te­ gelikult on Kennethil häid turniire palju rohkem,” teab Andres Kuhi. „Minu ja ka Kennethi jaoks on väga tähtsad kõrgema kategooria turnii­ rid (Tarbes, Euroopa meistrivõist­ lused), kus Kenneth on mitmel kor­ ral jõudnud veerandfinaalini ja kau­ gemale. Kennethi eesmärk on alati vähemalt oma paigutus välja män­ gida.”

Kennethi iidoliks ja eeskujuks tennisemaailmas on Roger Federer.

Võiks olla Rafael Nadal, kellega sar­ naselt mängib Kenneth tennist vasa­ ku käega ja Babolati, kuigi kirjutab paremaga. „Ta lihtsalt võttis reketi vasakusse kätte,” meenutab Andres Kuhi, kes ei aimanud, et poiss tege­ likult paremakäeline on. „Mõlema­ käelisuses peitub eelis – sellised ini­ mesed on reaktsioonis kiiremad.”

Kuigi treener toob Kennethi pu­ hul välja töökust ja tahet, siis vähem tähtis pole ka anne. Tennise kõrvalt

Ida-Euroopa meister ja kaheksa hulgas EMil aasta vanemate klassis Tänavu on Kenneth osalenud 16 turniiril. Ajakirjanduses on enim tähele­panu saanud Kennethi selle­ suvine võit Ida-Euroopa meistri­ võistlustel 14aastaste hulgas ja sep­ 14

on ta käinud ka poksi- ja sulgpalli­ trennis. Sulgpallis on poisil ette näi­ data Eesti oma vanuseklassi meistri­ tiitel.

USTA panustab noortespordile US Tenniseakadeemial algas täna­ vu kolmas hooaeg. Tenniseakadee­ mia prioriteediks on noortesport.

Kennethi­g a koos harjutavad pal­ jud talendikad eakaaslased – Krist­ jan Tamm, Christopher Robin Klet­ tenberg, Oskar Lusti, Karl Saar, Eri­ ka Hensel jt.

Suurt rõhku pööratakse ka pä­ ris väikestele. Noorimad tennisistid on 3–4aastased. „Nendest võiks esile tõsta 4aastase väikese Henri. Tal on oma ea kohta uskumatult hea silmakäe-koordinatsioon ja hoiak,” näeb Andres Kuhi temas järgmist tennise­ staari. Kui tal ainult jätkuks nagu Kennethil töökust ja tahet ning kui lootus ei raugeks.

Külli Värnik

A AL MA CC

bi

T

en

RE

RO

...

niseklu

Rocca al maRe tennisekeskus on üks Baltikumi suurimaid tennisekeskuseid, mis pakub igas vanuses ja eri tasemega tennisesõpradele suurepäraseid võimalusi tegeleda oma lemmikspordialaga. kokku on keskuses 11 kõva- ja 4 murukattega väljakut.

Rocca al mare tennisekeskus pakub: • tenniseväljaku rent kõigile huvilistele • individuaalõpe eratreeneriga • tenniseõpe täiskasvanutele • klubisisesed ning rahvusvahelised turniirid • Rene Buschi tennisekool lastele

Väljaku hinnad al 5

€/h

Võta meiega ühendust tel 660 0540 ja tule naudi tennist!

www.ramtennis.ee asume Haabersti 5, tallinn 13516

Fotod: Kersti Korstov ja Tanel Murd

TENNIS

Tele2 Saaremaa Open tõi kadakate vahele kokku profid ja algajad Rahvusvahelisi meeste tenniseturniire toimub Eestis aasta jooksul kaks: Tele2 Saaremaa Open ja Merko Open.

Selleks aastaks on mõlemad läbi – kes hiljaks jäi, see ilma jäi.

I

lma on jääda paljustki. Kes pole kordagi tasemel tennist vaa­ tamas käinud, võib mõelda, et mida ses pallile reketiga pihta saa­ mises ikka nii väga keerulist on.

Osaliselt on selles isegi tõetera sees.

Nagu on öelnud Eesti tennise liidu peasekretär ning Eesti tennise hing ja eestvedaja Allar Hint: põhiline on pall üle võrgu saada, ning selleks, et alaga alustada, tuleb lihtsalt re­ ket võtta ja platsile minna. Nii liht­ ne see ongi.

Esialgseks inspiratsiooni ko­ gumiseks tasub läbi astuda mõnelt proffide turniirilt. Tennis pakub kaasaelajatele tipptasemel meele­ lahutust – visuaalne nauding kont­ rollitud ning aastatega lihvitud lii­ gutustest, kiirusest ja jõulisusest.

Kuid erinevalt muust kvaliteetsest meelelahutusest pakutakse tennise­ lahinguid pealtvaatamiseks enam­ jaolt tasuta või sümboolse raha eest.

Tipptasemel tennist näeb Eestis har­ va, mistõttu tasub võimalusest kin­ ni haarata.

Rahvusvahelisel tasemel ten­ niseaastale Eestis, mis algas veeb­ ruaris naiste Fed Cupiga, pani ilusa punkti juuli viimasel nädalal toimu­ nud meeste Tele2 Saaremaa Open.

Erinevalt teistest turniiridest, mis toimuvad Tallinnas, muudab Tele2 Openi eriliseks asukoht – väikeriigi eripärase õhustikuga saar, mis või­ mendab nii võidutriumfi kui ka kao­ tusest tingitud meeleheidet. Nii näi­

teks muutis selle aasta turniiri finaa­ li unustamatuks tšiili mängija Pod­ lipnik-Castillo võidujoovastus ning samas kontrastina kaotanud võist­ leja pettumus. Korraga oli terve Ku­ ressaare südalinn täis võitu, aga ka äsja kaotuse vastu võtnud tennisisti emotsioone. Tennis on täis mängu­ ilu ja kirge, mida on raske unustada, ning kas peakski?

Kuid mis toob tipptennisistid üle kogu maailma kokku ühe väikeriigi saarele? Kaugematest kohtadest on olnud esindatud Austraalia, Argen­ tiina, Uruguai, Zimbabwe ja Tšiili. Üks peamine põhjus on kindlas­ ti ihaldatud rahvusvahelise edetabeli ehk ATP punktid, mida jahtima tul­ lakse. Muidugi ka auhinnafond, mis Tele2 Saaremaa Openil oli arvesta­ tavad 10 000 dollarit. Kuid eelkõi­ ge teeb Tele2 Saaremaa Openi erili­ seks saare atmosfäär, mille kogemi­ seks tuleb tulla kohale ning tennise­ lahingute vaheaegadel platsi kõrval võrkkiiges puhates linnulaulu kuu­ lata ning lestaga maiustada.

Sel aastal tegi turniiri meelde­ jäävaks rahvale korraldatud Tele2 tennise­pidu, mis viis omavahel kok­ ku profid ja algajad. Mitte väga sa­ geli pole pühapäeva tennisemängi­ jatel võimalik rinda pista päris ten­ niseproffidega või lihvida koos ter­ ve perega tenniseoskusi treeneri käe all. Tennisepeo mõte oli laiendada ala kandepinda ehk lihtsamalt öel­ des – tuua tennise juurde rohkem tennisesõpru. Mõistagi võib sel­ listelt üritustelt mängupisiku kül­ ge saada uued Kanepid ja Zoppid.

Kuid kõigist ei peagi kasvama maa esinumbrid. Tähtis on tunda rõõ­ mu liikumisest, põnevast mängust ja hasardist, ning tennis pakub seda rohkelt.

Mitmeski mõttes hullu ettevõt­ mise taga on turniiri algataja ning aastaid eestvedajaks olnud Riho

ETLi peasekretär Allar Hint juhendab tulevast tennisehuvilist.

Kallus, kes võttis omale südame­ asjaks viia Eesti tennis rahvusva­ helisele tasemele. „Mäletan, et istu­ sin ühel suveõhtul 2002. aastal Ku­ ressaare tennisekeskuse tribüünil ja mõtlesin, et Kuressaares on nüüd juba mõned aastad olemas head väl­ jakud, aga kordagi ei näe siin tipp­ tasemel mängu. Tol ajal oli Eesti tennises väga raske seis, eriti mees­ tel. Meestest osales rahvusvahelis­ tel turniiridel ainsana Mait Kün­ nap ja ka tema edetabelikoht ei ol­ nud eriti kiita. Sellest tekkiski mõte korraldada üks korralik rahvusvahe­ line meeste tenniseturniir nii Eesti kui ka välismängijate jaoks,” rääkis Kallus.

Järgmisel aastal on turniiri juu­ beliaasta. Tele2 Saaremaa Open toi­ mub kümnendat korda. Kindlasti toob see ka publikurekordi, sest kes sel aastal kohal käisid, on järgmisel aastal tagasi ning võtavad sõbrad kaasa. Tipptennis kadakasel Saare­ maal on midagi, mida peab ise ko­ gema.

Kersti Gorstov Tele2 kommunikatsioonijuht

16

Finaal täis draamat ja äärmusi Tele2 Saaremaa Openi tiitlivõidu sai Hans Podlipnik-Castillo, kel oli lisaks tehnilisele tugevusele parasjagu õnne. Teisele kohale jäi slovaki noormees Josef Kovalik, kes torkas silma kõrgetasemelise mängu poolest.

Finaal oli täis draamat ja äärmusi. Kohtumist alustas selgelt paremini Kovalik, kes surus oma ründava mängu Podlipnik-Castillole peale ning dikteeris kõiki pallivahetusi. Siit ka avaseti kiire võit seisuga 6 : 1.

Teist setti jõuti mängida seisuni 1 : 1, kui mäng katkestati vihma tõttu. Ligi pool tundi kestnud paus mõjus paremini tšiili mängijale.

Otsustav sett kuulus juba täielikult Podlipnik-Castillole, kes mängis peaaegu veatut tennist, viies sellega vastase endast välja. Kovalik ei suutnudki enam mängu tagasi tulla ning Podlipnik-Castillo lõpetas kolmanda seti seisuga 6 : 0, mis andis talle 2011. aasta Tele2 Saaremaa Openi tiitlivõidu.

SPORDIÜRITUS Fotod: MTÜ Spordiürituse Korraldamise Klubi

„Maraton on jooksja jaoks nagu laulupidu laulja jaoks”

J

ooksmine on muutunud üha enam populaarsemaks.

T ä n a ­v u n e T a l l i n n a S E B mara­ton ja sügisjooks tõid kokku üle 17 000 jooksja. See on uus rah­ vaspordiürituse rekord. Samuti on kasvanud maratonijooksjate arv.

42,195kilo­meetrise distantsi läbi­ sid tänavu 1264 jooksjat. Küsimuse­ le „Kas maraton sobib kõigile?” käisi­ me vastust otsimas TÜ Peremeditsii­ ni õppetooli professorilt Ruth Kaldalt, kes ka ise on maratonijooksuga seitse aastat tegelenud.

Ruth Kalda on liikuv olnud kogu elu. „Maal üles kasvanuna olid põhi­ liseks vaba aja tegevuseks liikumis­ mängud, jalgsi (peamiselt joostes) käidi külas naabrilastel, ka seitsme kilomeetri pikkune koolitee tuli tih­ ti maha jalutada,” räägib Ruth Kal­ da oma liikumisharjumusest. Tõsine jooksuhuvi tekkis naisel 2004. aasta alguses, kui võttis eesmärgiks joosta augustis Helsingis oma esimene ma­ raton. „Seda tegin elukaaslase Mart Einasto toel ja õhutusel, tema oli ma­ ratone jooksnud juba mitu aastat.

Mina olin seni olnud raja ääres liht­ salt aktiivne pöidlahoidja. Pärast seda olen maratone jooksnud igal aastal, alguses aastas ühe, siis kaks ja teist aastat järjest kolm maratoni aastas.”

Kas treenite iseseisvalt või treeneriga?

Treenin iseseisvalt, treenerit ei ole ku­ nagi olnud. Ma ei ole pidanud seda vajalikuks, sest teadmised tervisest, inimese füsioloogiast, anatoomiast ning jooksmise mõjust on mul olemas tänu elukutsele. Olen infot ammuta­ nud ka kirjandusest, internetist, teiste pikamaajooksjate kogemusest ja aja­ kirjast Jooksja. Kui alguses vajasin sellealast välist teavet rohkem, siis nüüd, jooksuaastate lisandudes, tu­ ginen juba enda kogemustele, tund­ mustele ja sisemisele vaistule.

Keha ütleb palju ette, mis on õige ja mis mitte, tuleb vaid osata seda tähele panna. Ma ei tee oma jookse mitte kui raskeid treeninguid, vaid kui väga meeldivat vaheldust igapäe­ va vaimsele tööle. Sellisel viisil õnnes­ tub ka vaim värskeks saada. Selleks

Selleks et vaimset tööd innuga ja hästi teha, peab ka füüsis heas vormis olema.

17

et vaimset tööd innuga ja hästi teha, peab ka füüsis heas vormis olema.

Kui tihti treenite? Kas enne maratoni on mingi eritreening?

Alguses jooksin kolm-neli korda nä­ dalas, nüüdseks olen üle läinud iga­ päevasele jooksmisele. Iga tööpäeva õhtul jooksen 10–11 km, nädalava­ hetusel teen pika, 2–2,5 tundi kestva jooksu. Igapäevane jooksmine ei ole mulle probleemiks, selle tunni-pool­ teist leian päevas ikka. Pean oma elukutse tõttu palju reisima, jooksu­ jalatsid on alati kotis kaasas.

Loomulikult tuleb ette ka päevi, kus tõepoolest ei ole võimalik joos­ ta, ja vahel ütleb ka keha, et targem on pisut vahet pidada. Siis nii teengi.

Kogu mu jooksmine on seotud maratoniks ettevalmistamisega.

Aasta alguses märgin enda jaoks ära need maratonid, kus joosta soovin.

Tõstan jooksude pikkust sujuvalt nii, et lõpuks püüan vähemalt paaril kor­ ral enne maratoni ära joosta 32 kilo­ meetrit.

SPORDIÜRITUS Suurim treeningu maht jääb va­ hemikku kuu-poolteist enne võist­ lust. Siis jooksen nädalas umbes 90 kilomeetrit. Viimasel paaril näda­ lal vähendan jooksude mahtu tundu­ valt, päris viimasel nädalal enne ma­ ratoni jooksen vähe, umbes 20 kilo­ meetrit.

Maraton on pigem jõu katsumine iseenda, mitte kellegi teisega.

Mitmel maratonil olete osalenud?

Tänaseks olen jooksnud kokku 14. maratonil. Meil on elukaaslase­ ga välja kujunenud omamoodi hobi: joosta maratone võimalikult erine­ vates Euroopa linnades. Sel aastal jooksin esimese märtsis Roomas, teiseks oli äsjane Tallinna maraton ja novembrikuus kavatsen joosta maratoni San Sebastianis.

Paljudes Euroopa linnades on mulle tundunud, et maraton on linna­r ahva pidupäev. Tänavate­ le tullakse kaasa elama pere- ja sõprus­konniti, näpus lipud, pillid, söögid ja joogid. Väga sageli ollak­ se hästi ette valmistatud: välja on prinditud osalejate protokollid ning rinna­numbri järgi leitud üles jooks­ ja nimi – seda valjusti hõigates saab rajal olijat hästi ergutada.

Mul on väga hea meel, et ka Tal­ linnas on nüüdseks oma rahvus­ vaheline maraton. Usun, et see kuju­ neb populaarseks enese proovile pa­ nemise kohaks. Sel aastal oli kaasa­ elajaid märksa rohkem kui möödu­ nud korral. Ja kaasaelamisest ise jooksma hakkamiseni ei pruugi­ gi enam palju maad olla, seda tean omast käest.

Mis on olnud parim tulemus?

Parimaks tulemuseks on seni möö­ dunud aastal Tallinnas joostud 3.25, sel aastal lõpetasin Tallinna ma­ ratoni ajaga 3.28. Sellega olin oma vanuse­klassis (N45) esimene, nais­ te üldarvestuses 20. Olen ise rahul, jooks oli mõnus. Tegelikult mulle maratoni juurde käiv pingutus meel­ dib. Tavaliselt naudin kogu üritusega kaasas käivat melu, jooksjate asjalik­

ke ja süvenenud nägusid ning ükstei­ se ergutamist ja toetamist rajal.

Minu jaoks on maratonijooks nagu laulja jaoks laulupidu – suur­ päev, kus saan teoks teha selle, mil­ leks olen valmistunud. See on enese proovilepanek ja alati ka oma võime­ te taasavastamine.

Värvikaid kujusid SEB Tallinna maratonilt Pühapäeval, 11. septembril toimus Tallinnas Baltikumi kõigi aegade suurim rahvaspordiüritus. SEB Tallinna maratoni ja SEB Tallinna sügis­jooksu lõpetasid rekordilised 16 024 osalejat. Koos päev varem toimunud Haribo lastejooksudega oli osavõtjaid koguni 17884.

Julius Muriuki (26) SEB Tallinna maratoni kaksikvõidu võtsid tänavu nagu ka möödunud aastal Keenia jooksjad. Uue rajarekordiga 2:12.56 pälvis esikoha Julius Muriuki. Sama aja sai kirja ka Isaack Kosgei, kes kaotas kaasmaalasele vaid sammu­ pikkusega. Üldarvestuses lõpetas kolmandana Hassane Ahouchar Marokost (2:13.17).

Julius Muriuki isiklik rekord maratonis on 2:10.11, mille ta jooksis aasta alguses Iisraelis Tiberiases.

Kas maraton sobib kõigile?

Liikumine sobib kõigile. Jooksmi­ seks ja eriti pikamaajooksuks peab küll teadma, et tugev ülekaalulisus, liigesehaigused ja ka südame-vere­ soonkonna tõsisemad haigused on vastunäidustuseks.

Kui inimene on terve, pole min­ git põhjust, miks maratoni mitte joosta. Ka kerge ülekaal ei ole ise­ enesest probleem. Teadma peab vaid seda, et ülekaalulisus ja pikamaa­ jooks võivad ohustada liigeseid, sest koormus neile on sel juhul väga suur.

Alati, kui ilmneb mingi tervise­ probleem, tuleks nõu pidada oma arstiga, ja enne kui minnakse oma esimest maratoni jooksma, võiks käia ka perearsti juures nõu pida­ mas.

Stefaan Engels (50) Marathon-Man, kes jooksis möödunud aastal 365 päevaga 365 maratoni! Sellega on ta ka kirjas Guinessi rekordite raamatus (nagu ka eelmise hullusega – 20 täispikka triatloni aastaga).

Iga päev jooksis belglane Stefaan maratonidistantsi oma kodulinnas Gentis Guinessi eksperdi valvsa pilgu all. Tihti jooksis ta teda saatvate jooksufännide saatel – justkui Forrest Gump, nagu ta ise naljatas. Avalikke maratone jooksis Stefaan üle maailma eri paikades tosina jagu, parim aeg 2 tundi ja 57 minutit, halvim 6 tundi ja 29 minutit (vigastusega). Tal kulus aastaga 25 paari jooksujalanõusid ja ta sõi selle ajaga 18 000 banaani.

Stefaan Engels on kujundanud maratoni elustiiliks. Astma ja teiste kaasasündinud haiguste tõttu on arstid tal lapsest saati sportimise keelanud. Tänase seisuga on mees vastupidist tõestanud ja tervislik olukord on tal parem kui kunagi varem.

Päev enne Tallinna maratoni esines Stefaan pikamaajooksu konverentsil, kus rääkis enda kogemustest maratonijooksjana ja oma raamatust, mis ilmub sel sügisel ka inglise keeles.

Tema eesmärgiks pole tulemus, vaid lihtsalt distantsi läbimine. Ta on lubanud, et ei lõpeta jooksmist enam kunagi, ja soovitab kõigil teistelgi oma mugavast tsoonist aeg-ajalt välja tulla.

Stefaani järeldusel sõltub maratoni jooksmine 70 protsendi ulatuses vaimsest valmisolekust. Tema aeg Tallinna maratonil oli 3:56.39.

Millised on suurimad ohud?

Maraton ei ole hull midagi, kui sel­ leks ollakse korralikult ette valmis­ tatud. Tempo tuleb valida alati või­ metekohane, enamik probleeme ra­ jal tuleneb sellest, et oma võimeid on üle hinnatud – alustatakse liiga kii­ relt või tahetakse kellelegi ära teha.

Maraton on pigem jõu katsu­ mine iseenda, mitte kellegi teise­ ga. Nii peaks see olema vähemalt tervise­sportlase ja harrastaja tase­ mel jooksja puhul.

Algajatel soovitan kindlasti jäl­ gida, et pulsisagedus ei ületaks anaeroob­set läve (seda saab mõõ­ ta spetsiaalse koormustestiga). Kui seda tehtud ei ole, on kõige lihtsam jälgida, et valitud tempo oleks selli­ ne, mida suudetakse pikka aega hoi­ da, mille vältel ei teki suurt hingel­ dust ja millega joostes on võimalik rääkida naabriga.

Kui jooksu ajal tekib halb enese­ tunne – külm higi, pisted südames või ka mõned muud probleemid – tuleks kindlasti katkestada ja me­ ditsiinitöötaja käest abi otsida. Kõi­ ge tähtsam on see, et osataks oma keha tunnetada ja mitte ignoreeri­ da signaale, mis viitavad liiga kiire­ le tempole.

Horst Preisler (76) Saksamaa ülipikamaajooksja Horst Preisler (sünd. 02.08.1935) hakkas maratone jooksma 1974. aastal (39aastaselt). Berliini maratoniga aastal 2000 ületas ta esimesena tuhande maratoni piiri. Tallinna maraton oli talle järjekorras 1780. Tema aeg Tallinna maratonil oli 4:56.27.

18

Meil on parim valik jooksujalatseid:

Tule ja testime, millised sobivad just sinu jalale!

Helista ja broneeri aeg 626 2747

Asume Tallinnas, Lasnam채e tee 32.

Oleme avatud E 12-18, T 12-18, K 11-17, N 11-17

Vaata lisa: www.jooksuekspert.ee

t:

Aeg ja koh

E

V

.

.

I .P

.

La

ktoober up채ev, 22.o

t

Saunapunk

NB! 2011.a Tartu Rattamaraton oli ajalooline, kuna võideti rattaga, millel on esiamort.

TARTU RAT TAMARATON 2011 VÕITJA TANEL KANGERT VÕITIS TARTU RATTAMARATONI RATTAL

SPECIALIZED STUMPJUMPER EXPERT CARBON 29 (2012).

2012.a Specialized Expert Carbon 29er'i ettetellimise hind 2543€ .

Enne kui tellid, tule tee üks korralik proovitreening just selle sama rattaga!

Ettetellimine toimub kuni 15. oktoobrini 2011.

Specialized mägirataste hinnad alates 359 € .

SPECIALIZED CONCEPT STORE TALLINN Rocca al Mare, Vabaõhumuuseumi tee 2a Tel: 372 6780 300 vo2@vo2.ee

CONCEPT STORE

Fotod: Liis Härmson ja Tiina Jõgeda

SPORDIÜRITUS

Surf ei ole elustiil, vaid kultuur

hendanud surfile. Maailma pa­ rim surfar Robby Naish, kes elab Hawail, on öelnud, et surf ei ole elu­ stiil, vaid kultuur.

Pole just kuigi palju spordiala­ sid, mille nimetus kätkeb endas li­ saks füüsilise eneseliigutamise mõ­ nule tervet elustiili. Õlgadeni märjad lokid, päevitunud trimmis keha – just seesuguste tsivilisatsiooni pa­ helisi hüvesid trotsivate tüüpide järgi on kujunenud surfari kuvand.

Lõke rannaliival, vesipiip, trummid, bossanoovarütmid, päevad rannas, ööd kirjuks maalitud logisevas surfi­ bussis, lõputult vaba aega kõige sel­ le jaoks…

Sellistest surfaritest räägitakse legende, aga surfistiili ehedaimad esindajad satuvad ise see­sugusele mainstream-üritusele nagu surfi­ laager harva, sest nemad liiguvad paikades, kus on rohkem tuult ja vähem kära. After-surf kuulub surfi juurde, aga põhiline on ikka sõidu­ mõnu ja -oskused.

Kuna surf on midagi enamat kui spordiala, ostavad paljud poisid en­ dale lillelised Billabongi püksid, ri­

Iga aasta suveharjal – juuli keskel – toimub mere ääres suur spordipidu, mis on tuhandete jaoks suve tippsündmus: surfilaager.

P

aar viimast aastat on see toi­ munud Noa-Rootsis Roostal ning laagriliste arv on aastaaastalt aina kasvanud, ulatutes üle nelja tuhande. Kunagi väiksearvulise võsasurfarite kokkutulekuna alusta­ tud püha surfiüritus on massidesse jõudnud – sel asjaolul on nii omad head kui ka vead.

Surf on lahe, pole kahtluski. Sel­ les spordialas on kuhjaga emotsio­ naalsust, sest meri on iga päev ise­ näoline ja pakub lõputult väljakut­ seid.

Ala nõuab sportlikku visadust, sest purjelaual pole gaasipedaali, mille otsa kukkumisest otsekohe te­ gijaks saab. Surf nõuab ekstreem­ sportlase hinge, mis trotsib vihma, rahet, külma vett krae vahel, tuulest rääkimata – ja kannatlikkust neil päevil, kui päike püsib seniidis ning õhk ei liigu.

Tahaks uskuda, et need tuhan­ ded noored, kes surfilaagrisse tule­ vad, on ajendatud just nimelt eel­ nimetatud asjaoludest. Sest suri­ laagri tõmbasidki 13 aastat tagasi

käima ürgsurfarid selle mõttega, et spordiala rahva sekka viia: pakku­ da võimalust laagrilistele esimes­ teks tasuta koolitusteks, võimalust purjelaudu lähedalt näha ja katsuda (jaa, neid on väga erinevaid nii ku­ jult kui ka funktsioonilt: ühed lauad on kihutamiseks, teised hüppami­ seks, kolmandad slaalomiks jne), proovida võdiseval purjelaual kui­ dagimoodi ise püsti jääda. Või siis panna kõrva taha proffide näpunäi­ teid varustuse valimiseks, ilmasti­ ku ja parimate surfipaikade leidmi­ seks, koguda teadmisi mereohutuse ja esma­abi kohta.

Surfilaagris võib silmast sil­ ma kohtuda meie maailmanimede­ ga: alati on kohal (kui ta pole pa­ rasjagu kuskil võistlemas) kahe­ kordne maailmameister, praegune Formula-­klassi maailma edetabeli number üks Martin Ervin, olümpia­ mees ja tantsutäht Johannes Ahun, John Kaju, Aivar Kajakas, tipptegija­ test tüdrukud Annika Valkna, Maar­ ja Niinemets, Ingrid Puusta jne.

On inimesi, kes on oma elu pü­

Meri on rullnokkadega tunduvalt halasta­ matum kui asfalt, õigemini – rullnokafilosoofiaga merele ei jõuagi.

putavad haihambad kaela ja arva­ vad, et sellest surfariks saamiseks piisab. Kodus hea emale öelda, et lähen surfilaagrisse, ja ema arvab, et vaat kus tubli poiss, teeb sporti.

Mida seesugused wannabe’d tege­ likult suriflaagris teevad, on parem, kui emad-isad kunagi teada ei saa.

Ka nemad lohistavad laagrisse ras­ keid kotte, aga seal pole meresoo­ laseid purjeid ega igapäevasest ki­ hutamisest narmendavaid poome ja kalipsosid, vaid alkohol. Mina ei tea, kes neile ütles, et enda silmini täis kaanimiseks tuleb minna surfi­ laagrisse.

Meri on rullnokkadega tundu­ valt halastamatum kui asfalt, õige­ mini – rullnoka-filosoofiaga merele ei jõuagi. Merele ei jõua, ent mere äärde surfilaagrisse jõuab rullnokki üksjagu. Õnnetud inimesed, kellele suvi tähendab lõputut õllesumme­ rit. Õnneks ei anna nad laagris too­ ni ja mõjuvad pigem võõrkehana.

Surfilaagris on lõputult maapeal­ seid aktiviteete nendele, kes lohe ja purjede alla veel minna ei riski: on kunstitubasid, aeroobika- ja jooga­ trenne, lauamänguvõistlusi ja koo­ litusi. Ja muidugi rajud peod Eesti parimate bändide osalusel ning ro­ mantikalaks kuupaiste ja kitarriga kuulub ka piletihinna sisse.

Laagrile aluse pannud sufarite unistus on täitunud: üritusele voo­ lanud tuhandetest noortest saab nii mõnigi ülimõnusa surfipisiku enda­ le eluks ajaks verre.

Tiina Jõgeda

21

Fotod: piltnik.ee

SPORDIÜRITUS

Maarjamäe Vutipeol lapse ja vanema mängus Wii võitnud isa ja poeg.

Trikijalgpallur Eno Lints.

K

Starmani Vutipeo väärikas finaal

evadel otsustas Starman õla alla panna noorte jalg­ palli edendamisele ja kodu­ liiga mängude populariseerimisele.

Lahendus selleks sündis koos Ees­ ti jalgpalliliiduga: noorte meeskon­ dade mängud toodi samale päeva­ le ja samale staadionile meistrilii­ ga meeskonna mängudega. Star­ man võttis enda ülesandeks sisus­ tada päev muude atraktsioonidega ja nii sündis uus suvine ürituste sari Starmani Vutipidu. „Sportlikest perepäevadest, mis algasid noorte meeste vutilahingu­ tega ja kulmineerusid päeva lõpuks meistriliiga meeskondade omava­ helise mõõduvõtmisega, võttis suve jooksul osa üle 10 000 inimese,” on projekti eestvedaja, Starmani tu­ rundusjuht Timo Hartikainen tu­ lemusega rahul. „Ainult mõnes lin­ nas jäi osalejate arv oodatust kahva­ tumaks, aga selles tuleb vist ka süü­ distada halba ilma.”

Eesti jalgpalli tase on kõrgem kui ei kunagi varem. Eesti koondis saab vastu maailma vägevaimatele ja mängud lähevad täisstaadionile. Sellel suvel laupäeviti toimunud Starmani Vutipeod tõestasid, et hea tahtmisega saab publikut ka meistriliiga- ja noortemängudele.

Triblada said tõesti kõik Mängude vahel ja vaheaegadel kor­ raldati jalgpallisõpradele võistlusi täpsuslöökides, žonglöörimises ja loomulikult triblamises jne. Võist­ luste korraldaja jalgpallilegend Olev Reim kiitis noorte jalgpallurite taset. Žonglöörimises tuli üks kord võitja selgitamiseks reegleid muuta, sest

Lapse ja vanema triblamismäng

22

aja peale kõksimisel ei näinud lõp­ pu tulevat. Täpseimad lööjad, pari­ mad kõksijad ja kiireimad triblajad said auhinnaks jalgpalli.

Kõige populaarsemaks võistlu­ seks osutus aga paaristriblamine, kus laps pidi koos vanemaga takis­ tusraja läbima. „Võistlema meelitas tõenäoliselt auhind – igal laupäeval loositi osalejate vahel välja mängu­ konsool Nintendo Wii. Rada oli liht­ ne ja kõik võistlejad, olenemata tule­ musest, said oma nimed loosirattas­ se pista,” räägib Timo Hartikainen. „Triblasid tõesti kõik! Võistlemas käisid nii emad kui ka isad, vana­ isad ja isegi mõni vanaema. Kõige noorem triblaja ei osanud õieti veel kõndidagi, isa abiga sai ta siiski ta­ kistusraja läbitud.”

Tuhat noort jalgpallurit Kokku käis üheksal laupäeval võist­ lemas üle tuhande väikese poisi ja tüdruku. Kõik nad said lisaks diplo­ mile auhinnaks spordikoti. Autasus­ tati iga mängu parimat. Nemad said oma auhinna kätte meistriliiga män­ gu vaheajal suure publiku ees Ind­ rek Zelinskilt.

Aga see polnud Vutipidude pat­ rooni ainuke ülesanne. Indrek Ze­ linski oli ametis kogu päeva. Ta õpetas väljaku ääres, innustas väi­ kesi jalgpallureid ja patsutas tubli­

SPORDIÜRITUS

Pealtvaatajaid tervitama tulnud Tarmo Rüütli.

Kas teadsite, et…

• Starmani Vutipidusid on külas­ta­nud kokku u 10 000 inimest.

• Vutipidude raames on võistelnud juba üle 1000 noore jalgpalluri.

• Lapse ja vanema triblamise mängus on osalenud u 1500 võistlejat.

Pealtvaatajad.

dele õlale. Samuti suhtles treeneri­ tega ja juhtis nende tähelepanu pois­ te annetele. „Uskumatu, kui häs­ ti väikesed poisid juba palli män­ givad – kombinatsioonid, kanna­ söödud, efektsed triblamised. Seda nähes on kindel tunne, et koondise­ le on järelkasv tulemas,” oli paljude noorte iidol poiste tasemest üllatu­ nud. „Starmani Vutipidu on tore et­ tevõtmine. Hea, et laste mänge on tähtsustatud ja need toimuvad koos meistriliigamängudega. Sellest võiks saada traditsioon.”

Trikijalgpallur paneb palli põlema Sellel laupäeval toimub Tallinnas A. Le Coq Arenal viimane Starmani Vutipidu. Päev algab kell 10 väikes­ te poiste jalgpallilahinguga ja kul­ mineerub kahe põlise meistriliiga rivaali FC Flora ja FC Levadia vahe­ lise mõõduvõtmisega.

Nagu ka varasemal üheksal lau­ päeval, toimuvad võistlused pealt­ vaatajatele ja päeva sisustamiseks pakutud muud tegevused: batuu­ did, takistusrajad, zorbi-pallid (sel­ lised suured pallid, kuhu ise sisse mahub).

Kohal on ka „Talendijahist” tut­ tav trikijalgpallur Eno Lints, kes mängude vahel ja meistriliiga män­ gu vaheajal publikut mõne uue triki­

ga üllatab. Sellel laupäeval lubas ta trikke teha põleva palliga.

Nagu õigel perepäeval ikka, on staadionil ka toitlustuskioskid.

Korraldajad lubavad pakkuda väga mitmekülgset valikut: pannkooke, vrappe, vokiroogi, hot dog’e, kül­ mi ja sooje jooke, jäätist, suhkru­ vatti jne.

Starmani Vutipidu leiab kajas­ tust sotsiaalmeedias. Laupäevase ürituse pildid (ka fotod staaridega) ja videoklipid riputatakse esmaspäe­ vaks üles Facebooki Starmani lehe­ küljel. Need saab alla laadida tasu­ ta. Meistriliiga mängust teeb otse­ ülekande TV6.

Olev Reim täpsuslöögi seina juures osalejaid juhendamas.

Külli Värnik

Viimane Vutipidu 24. septembril Tallinnas A. Le Coq Arenal 10.05 Tallinna FC Flora vs.

Pärnu JK – 14aastased 11.00 Tallinna FC Flora vs.

FC Štrommi –

11aastased 12.15 Tallinna FC Flora I vs.

Tartu Linnameeskond –

14aastased 14.00 FC Flora vs. FC Levadia –

meistriliiga Parimate mängijatega teeb teleintervjuud Indrek Zelinski.

23

SPORDIÜRITUS

Minu elukaaslane läbis maratoni ajaga 1.57 – temast sai sportlane!

Ma veel vaatan, mis minust saab!

42 km rulluiskudel? Jah, palun!

Nüüd ma tean, mis sunnib inimesi maratonile minema.

O

ma esimese ja ebakindla jah-sõna Tartu maratoni­ le ütlesin meeltesegadu­ ses varakevadel, kui vastav pakku­ mine e-postile tuli. Suvi tundus siis (ja eriti august) mägede taga ole­ vat ning maraton sobivaks motivat­ siooniks vormi saamisel. Selleks et asi ikka kindel oleks ja ma oma plaa­ ne pooleli ei jätaks, registreerisin ka elukaaslase. Oleksin sõbrad ja tut­ tavadki registreerinud, aga õnneks/ kahjuks ei teadnud ma nende isiku­ koode. Tõenäosus, et ma selle pro­ jektiga lõpuni ei lähe, oli üsna suur, sest varasemalt polnud ma sporti isegi telekast viitsinud vaadata.

Alguses sai päris vaikselt võetud: sõitsime paar korda nädalas rahuli­ ku tempoga umbes 20 km. Mida aeg edasi, seda rohkem tundus, et mara­

nippe, näiteks rääkis energiageeli­ dest ja taastavatest jookidest. Kum­ magist ei olnud me varem isegi mit­ te kuulnud.

Maraton polnud aga üldse võr­ reldav treeningutega, mida suve otsa tegime. Maanteeasfalt väsitas jalad ära juba esimese kolme kilomeetri pärast ja need meeletud mäed, mil­ lest ma polnud kunagi alla julgenud sõita, laiutasid mitme koha peal. Üllatuslikult oli rajal ka päris tugev vastutuul, mis lihtsalt ei lasknud rul­ lil veereda. Umbes 7 km pärast unis­ tasin kukkumisest – siis oleks saa­ nud selle taha pugedes katkestada.

Kui ma enam oma jalgu ei tund­ nud, ütles mulle raja ääres seisnud eakas pensionär, et olen vinge mutt.

Mõne aja pärast tutvusin naisega, kellele miskipärast oma eluloo ära rääkisin. Ilmselt arvasin, et ta on viimane inimene, kellega siin maa­ ilmas veel suhelda saan. Varsti liitus meiega naine, kelle isa pidavat tege­ ma maailma parimaid marineeri­ tud kurke. Sain ka suusõnaliselt sel­

toni sõita pole mingi probleem. Seda siiski seniks, kuni sain Tartu mara­ toni internetisaidilt teada, et rajal on ka ajalimiit ning mitu kontroll­ punkti, kuhu kindlate minutite jook­ sul jõudma peab.

Mida rohkem aja peale sõite te­ gime, seda enam adusin, et ma ei jõua kohe mitte kuidagi isegi esi­ messe kontrollpunkti. Siis tuli appi Youtube, kust selgus, et mu sõidu­ stiil on täiesti vale. Veel mõned vi­ deod ja järgmised sõidud läksid juba palju kiiremini. Õnneks viis töö meid kokku ka eelmise aasta rulluisumaratoni võit­ ja Kert Keskpaigaga, kes meie uis­ ke nähes need maha kandis. Et me sellest ka ise aru saaks, andis ta mõ­ neks päevaks katsetada oma kiirrull­ uiske Bont. Vahe oli tuntav! Kuna aga kiirrulluisuga harjumine võt­ nuks liialt palju aega, otsustasime olemasolevad rullid lihtsalt ära tuu­ nida – see tähendas laagrite vahe­ tust paremate vastu. Õnneks jagas Kert ka igasuguseid muid tarvilikke 24

le retsepti. Samal ajal kui liialt vin­ guma kippusin, sõitis meist hooga mööda ühe käega naine. „Tublid ole­ te!” hõikas ta.

Viimased kümme kilomeetrit oli minu kaaslaseks Pro Optikas töötav tütarlaps, kellelt loodan, et allahind­ luse välja rääkisin. Ja vahepeal vale­ tasid mulle politseinikud otse näk­ ku! Nad olid finišini jäänud kilo­ meetreid öeldes päris loominguli­ sed. Nii palju uusi tutvusi ja arm­ said toetajaid ei leia ilmselt kuskilt mujalt kui maratonilt.

Kui finišini jõudes nägin, et see ikka veel lahti on, adusin, et olin saavutanud mõlemad eesmärgid: kaotanud üleliigsed kilod ning lä­ binud maratoni! See kirjeldamatu õnne­tunne valdab mind siiani, kui oma medalit ja diplomit vaatan.

Selleks kõigeks kulus mul vaid 2 tundi ja 43 minutit ning just selle­ pärast ütlen ka järgmisel korral rull­ uisumaratonile jah!

Teele Teder

SPORDIÜRITUS

sportlik eneseületamine

K

ui Eestis oleks võistlus sportliku linna tiitli nimel, siis kahtlemata saaksime esimese koha puhul õnnitleda Ote­ pääd. Maaliline Lõuna-Eesti pärl pa­ kub sportlastele ning nende kaasa­ elajatele tegevust talvel ja suvel, võõ­ rustab palju rahvusvahelisi spordi­ üritusi, nendest suurimad on Otepää suusatamise MK etapp, Rally Esto­ nia ning TriStar Estonia.

5. augustil oli jällegi põhjust paljudel seada reipad sammud Ote­ pääle, et pidada omavahel üks Ees­ ti noorimaid, kuid suurejooneli­ semaid spordivõistlusi – TriStar Estonia 2011.

Ain-Alar Juhanson ja 113 km Klubi korraldas suurvõistlust kol­ mandat aastat. Tegu on rahvus­ vahelise triatloniga, mis hõlmab kolme ala: ujumine, maanteerat­ tasõit ja jooksmine. TriStar Esto­ nia põhivõistluse puhul on distant­ side pikkused järgmised: ujumi­ ne 1 km, maanteejalgratas 100 km ning jooksmine 10 km. Osaleda on võimalik individuaalarvestuses, aga ka meeskondlikult.

Heategevuslik jooksuvõistlus Sel aastal sai üritus aktiivse alguse juba reedel, 5. augustil. Õhtul kell kuus anti Pühajärve puhkekeskuse pargis asuvas võistluskeskuses start heategevuslikule jooksuvõistluse­ le StarRun. Kõigi jaoks jõukohase­ le 5 km pikkusele jooksule regist­ reerunutel oli võimalik valida hea­ tegevuslik kampaania, mida soovi­ ti oma osalustasuga toetada. Täna­ vu oli valida Tallinna lastehaigla või Püha­järve pargi renoveerimisfondi toetamise vahel.

Kaunite vaadetega jooksurada lookles Otepääl ning lõppes Ote­ pää seikluspargis. Pärast jooksu toimus seikluspargis eriüritus re­ gistreerunud sportlastele, kus AinAlar Juhanson rääkis kõigest oluli­ sest, mida on põhivõistluse ajal tar­ vis teada. Pühajärve võistluskesku­

sesse oli selleks ajaks kogunenud juba suur hulk entusiastlikke sport­ lasi, kes tulid oma stardimaterjali­ dele järele. Järgmise päeva ootel oli põnevus õhus.

Põhivõistlus Pühapäeval kell 11 anti individuaal­ arvestuse start. Esimene ala – uju­ mine. Kümme minutit hiljem starti­ sid meeskonnad, kuid selleks ajaks oli esimene triatleet juba ujumist lõpetamas. Algas maanteerattasõit: kokku 100 km vaheldust pakku­ val Lõuna-Eesti kuppelmaastikul.

Märkasin selle aasta võistluse pat­ rooni Gerli Padarit, kes reipal sam­ mul veest väljus ja ennast rattasõi­ duks ette valmistas. Kuulsin kõrval­ seisjalt kommentaari, et Gerli on üks väga tubli ja pealehakkaja eesti nai­ ne. Nõus, mõtlesin omaette.

Ilm oli südasuviselt kuum ja pakkus ratturitele tõelist väljakut­ set. Pärast teist ringi nägin nende silmis juba esimesi väsimusmärke.

Aeg oli liikunud päeva teise pool­ de ning võistluse viimane ala, 10 km jooks oli täies hoos. Raja ääres aita­ sid kaasa optimistlikud pealtvaata­ jad, kes toetasid väsinud võistlejaid rõkkavate hüüete saatel. Ootasin va­ hetusalas kannatamatult oma võist­ konna ratturit. Vaatasin võistlus­ keskuses ringi ning mõtlesin selle­ le, kuidas suured spordiüritused ini­ mesi ühendavad ning üksteist toeta­ ma panevad. Eestlaste jaoks on pri­ vaatsus ja omaette hoidmine tähtis.

Triatlonil on õhus aga hoopis vastu­

pidised meeleolud, kõik elavad üks­ teisele kaasa, aitavad, kui oled hä­ das, tunnevad koosolemisest rõõ­ mu. Seda oli aru saada nii pealtvaa­ tajate kui ka osalejate käitumisest.

Järgmise aasta võistlusele on võimalik registreerida ürituse kodulehel www.tristar.ee.

Registreerumine on juba täies hoos.

Minu kümme Saabus 100 km läbinud ja väga õn­ nelik võistkonnaliige ning mina suundusin oma kümnele kilomeet­ rile. Kuigi rajal oli väsinud sportlasi, surises õhus palju energiat.

Jooksuraja teine pool möödus peaaegu põrgulikus kuumuses ja as­ faltkattega teel. Kuumas jooksmine ei ole just minu kõige tugevam külg.

Seekord muutsid olukorra taluta­ vaks võistlejad, kes üksteisele naera­ tasid ning lõpuni jooksma ergutasid.

Ei läinudki nii palju aega, kui minu väike panus, 10 km, läbitud sai ja kogu meie meeskond lõpusirgele jõudis. Nüüd oli see tehtud.

Kõigi jaoks jõukohasele 5 km pikkusele jook­ sule registreeru­nutel oli võimalik valida hea­ tege­vuslik kampaania, mida sooviti oma osalustasuga toetada.

Järgmisel aastal…

Võistluste puhul on alati nii, et lõp­ pu jõudes saab enda üle uhkust tun­ da, sest seatud eesmärk on täidetud ning elus kõige tähtsam – meele­ kindlus – säilitatud. Jälle on tuge­ vamaks saadud. Esimene mõte pä­ rast hingetõmbepausi on vaid üks – 25

järgmisel aastal individuaalarvestu­ ses proovida.

Kokku oli TriStar Estonia stardi­ protokollis võistlusele registreeru­ nud 56 meeskonda ning 372 sport­ last individuaalarvestuses (lõpetas 365). Selle aasta TriStar Estonia või­ tis Thomas Hellriegel ajaga 3:12.53.

Korraldaja Ain-Alar Juhanso­ ni sõnul on triatlon muutumas rah­ vaspordialaks ning pealtnäha raske distantsi läbimine ja enese proovile­ panek on ka harrastaja jaoks võima­ lik. Seda kinnitab meile fakt, et sel aastal oli ürituse patroon Gerli Pa­ dar, kes läbis kogudistantsi indivi­ duaalarvestuses. Aplaus.

Triatlon on ka varem aktiiv­ seid inimesi spordi juurde toonud.

Suurepäraseks eeskujuks kõigile on Kerttu Jukkum, kes pärast esimest triatloni on kaasa teinud jooksu­ maratonidel ning osales ka sel aas­ tal meeskondlikus arvestuses.

Nele Laev

SPORDIÜRITUS

Edukalt finišis

M

aikuust septembrini ko­ gunesid kaheksal näda­ lavahetusel kokku enam kui 3000 rattasõpra osalema Ees­ ti suurimas rattamaratonide sarjas Elion Estonian Cup. Hooaja jook­ sul sõitis Eestimaa eri paigus toi­ munud rattavõistluse stardikaare alt läbi 11 280 ratturit ehk keskmi­ selt 1410 osalejat igal etapil.

Selle aasta Elion Estonian Cup oli sportlikult tasavägine viimse etapini. Enne viimast osavõistlust Mulgimaa pealinnas Viljandis pre­ tendeeris Elioni-sarja üldarvestuses poodiumi kõrgeimale astmele neli nimekat ratturit: Caspar Austa, Rai­ do Kodanipork, Alges Maasikmets ja Erki Pütsep.

Niisama põnev oli punktiseis õr­ nema soo esikolmiku kohtade jaotu­ ses, kus võiduvõimalus sarja kokku­ võttes oli nii Kristel Koortil, Greete Steinburgil kui ka Ivika Laineveel.

Ka meeskondliku arvestuse kokku­ võttes tõi lõpptulemuse viimane etapp – niisamuti ka aktiivseima ratturi arvestuses, kus punkte jaga­ ti igal etapil – Premium7 vahefiniši neljale parimale.

Vaid Jänksi lastsõitude 11–12aastaste tüdrukute arvestuses oli viimase etapi eel kõik selge – Me­ rili Sirvel oli seni võitnud oma vanu­ seklassis kõik eelnevad seitse võidu­ kihutamist. Ootuspäraselt ei toonud ka Mulgi rattamaraton selles tähele­ panuväärses võitude reas erandit.

Elion Estonian Cupi rattamara­ tonide radadel pedaalis 2011. aas­ tal rattureid kokku kümnest riigist, keskmiselt 37 välisratturit iga toimu­ nud etapi kohta. Välisriikidest olid kõige arvukamalt esindatud meie kolm naabrit: Läti, Soome ja Vene­ maa. Kõige rohkem oli Elioni-sarjas külalisvõistlejaid neljandal etapil Tallinna rattamaratonil Kõrvemaal, kuhu tipprattureid välismaalt tõi ko­ hale päev varem toimunud rahvus­ vahelise jalgrattaliidu (UCI) võist­ luskalendrisse kuuluv maastiku­ krossivõistlus Tallinna Sadam GP. Tõtt-öelda loovutasidki eestlased kogu hooaja vältel külalistele vaid kaks poodiumikohta. Hooaja ava­

etapil tõusis poodiumi madalaimale astmele lätlane Kristofers Racenajs, samuti ületas kolmandana finišijoo­ ne Pascal Schmutz Šveitsist Kõrve­ maal Tallinna rattamaratonil.

Kõige osavõtjarohkemad etapid olid tänavu Elva, Tallinna ja Otepää rattamaraton, kus põhisõidu, AXA poolmaratoni ja Jänksi lastesõitude stardis oli poolteist tuhat ratturit.

Rattasarja peakorraldaja Allar Tõ­ nissaare sõnul annavad kõrged osa­ lejanumbrid kinnitust sellest, et ees­ timaalased vajavad aktiivse aja veet­ mise võimalust ja tahavad osa võtta sportlikest massiüritustest. „Usun, et kellelgi pole enam kahtlust, et rattasport on Maarja­ maal au sees,” sõnas Tõnissaar.

Tema sõnul on Eestimaa spordi­ kalender tihe ja viimase kümne aas­ ta vältel on lisandunud hulgaliselt suuri rahvaspordiüritusi: jooksu-, triatloni-, rulluisu-, orienteerumisja mitut ala ühendavaid ekstreem­ spordisarju. „Ehkki meid eestimaa­ lasi on kokku vaid 1,3 miljonit ini­ mest, jätkub läbi aasta iga nädala lõ­ pus toimuvatele rahvaspordiüritus­ tele rohkelt osalejaid, ja mitte ainult ei jätku, vaid kõigi alade kokkuvõttes rahvaspordi kandepind ja harrasta­ jate hulk Eestis kasvab,” toob Tõnis­ saar välja positiivse trendi.

Elion Estonian Cup on spordi­ üritus, mille osalejad annavad oma panuse heategevusfondi. Alates 2003. aastast läheb iga Elion Esto­ nian Cupi maratoni ja poolmarato­ ni osaleja stardimaksust osa Lennart Rooti fondi, mis jagab toetusi Eesti noorratturitele. 2011. aastal oli toe­ tussumma 0,8 eurot ühe etapi koh­ ta ehk rattur, kes tegi kaasa kõik ka­ heksa etappi, andis seeläbi ka 6,4 eurot Eesti noorte rattatalentide toe­ tuseks.

Sel moel on fond kaheksa te­ gutsemisaasta jooksul teinud ratta­ spordi toetuseks väljamakseid kok­ ku juba enam kui 40 000 euro ula­ tuses. Lennart Rooti fondi toel käi­ vitus eelmisel aastal ka Eesti ühtne maastikurattareitingu süsteem, mil­ lele tänavu pani omakorda õla alla Arco Vara.

Elioni-sarja üldvõitja 2011. aastal – Caspar Austa.

Infolehekülg internetis: www.estoniancup.ee Konto Facebookis: www.facebook.com/ElionEstonianCup

Tuhandeid rattasõpru ühendav üle-eestiline sariüritus ei saa teoks ilma heade toetajate ja koostööpart­ neriteta. Alates 2004. aastast kan­ nab suurim Eesti rattamaratonide sari peasponsori Elioni nime. Sarja suurtoetajad on AXA, Maag Piima­ tööstus, Arctic ja Premium7, Ha­ sartmängu Nõukogu, Eesti Kultuur­ kapital, lisaks omavalitsused ja pal­ jud ette­võtted.

Allar Tõnissaar: „Sarja korral­ dustoimkonna nimel tänan ja tun­ nustan kõiki Elion Estonian Cupi sarjas osalenud rattureid ja koos­ tööpartnereid. Ühtlasi soovin kor­ raldajate nimel rattasõpradele mõ­ nusat lähenevat talispordi hooaega.

Tuletan meelde ka kasulikku vana­ sõna: rege rauta suvel ja vankrit tal­ vel ehk ettevalmistusega järgmiseks rattasuveks tasub peagi algust teha.”

Elion Estonian Cup • suurim rattamaratonide sarivõistlus Eestis • korraldatakse alates 2001. aastast • maist septembrini 8 etappi üle kogu Eesti • sarja nimisponsor: 2001–2003 Toyota, alates 2004 Elion • peakorraldaja MTÜ Pro Jalgratturite Klubi 2011. aastal osales sarjas rattureid 10 riigist, kokku 106 võistkonda ja 3000 inimest, neist: • 1700 läbis vähemalt ühe maratoni (53–68 km) • 900 läbis vähemalt ühe AXA poolmaratoni (25–38 km) • 700 osales vähemalt ühes Jänksi lastesõidus • 278 läbis kõik 8 maratoni või poolmaratoni

Elion Estonian Cupi 2011. aasta ratta­ maratonide sarja üldarvestuse parimad

Mehed 1. Caspar Austa 2. Raido Kodanipork 3. Alges Maasikmets 4. Erki Pütsep 5. Peeter Pruus 6. Ivo Suur

Vanuseklass M M40 M40 M U23 U23

Naised 1. Kristel Koort 2. Greete Steinburg 3. Ivika Lainevee

Vanuseklass N23 N23 N23

Premium7 aktiivsustabel 1. Erki Pütsep 3. Alges Maasikmets 3. Allan Oras

Punkte 20 20 14

Võistkond 1. Extreme Sport 2. Arctic Sport Club I 3. Nissan ProShop Team

Punkte 1185 1163 1120

Naiskond 1. Rakke Fuji / Expert Rakvere 2. TÜ Akadeemiline Spordiklubi 3. Haanja RK Haraga

26

Punkte 1185 1164 1140

Merili Sirvel võitis oma vanuseklassis kõik Jänksi lastesõitude etapid.

Etapivõitjad 2011: Alges Maasikmets, Caspar Austa, Raido Kodanipork, Erki Pütsep, Martin Loo, Sander Maasing

...

A LA CARTE

Erakordne võimalus ette tellida kõiki 2012. aasta SCOTT high-end rattaid.

Sinule sobiv mudel õiges suuruses.

Tellimuse viimane tähtaeg on 31.oktoober 2011!

Ettetellimisel soodushind

Valikus 100 tippmudelit

Id

ea

al

ne

ra

ta

s

-25%

JÄIKUS

KAAL

Ettetellimust saad vormistada kõikides HAWAII EXPRESS kauplustes üle Eesti!

www.hawaii.ee www.

.com/hawaiiexpress

AERO

29"

SPORDIÜRITUS

Tartu rattamaraton – sportlik meelelahutus tervele perele Fotod: Kaimo Puniste

L

õuna-Eesti maastikurada­ del toimuv Tartu rattamara­ ton on sügise haku üks popu­ laarsemaid rahvaspordiüritusi. Juba 14 aastat panevad siin oma oskused proovile ning naudivad sportlikku pühapäeva tuhanded aktiivse elu­ viisi hindajad, tippratturid kõrvuti harrastajatega. Maratoniprogrammi mahuvad lisaks põhisõitudele laste­ üritused ning maastikurattasprint.

SEB Tartu neliküritus finišeerib rattamaratonil Tartu rattamaraton on ühtlasi ka hoo­ aja viimane spordisündmus SEB Tartu nelikürituse arvestuses. Sarja kuulu­ vad veebruarikuine suusamaraton, kevadised jooksu­maraton ja ratta­ ralli ning viimasena septembrikui­ ne maastikurattamaraton. Kõigi nel­ ja ürituse pikemate distantside lõpe­ tajad osalevad ka punkti- ja auhinna­ arvestuses. Neile, kes lihtsalt tervislik­ ku eluviisi armastavad, on aga konti­ mööda just lühemate radade läbimi­ sed. Järjest rohkem käiakse rattama­ ratonil, aga ka kogu sarja kõikidel üri­ tustel terve perega. Spordisõpradest Viherpuude pere Harjumaalt on Tar­ tu rattamaratonil osalenud alates tei­ sest toimumiskorrast.

Mustamäe metsadest LõunaEesti maastikule Pereisa Hannes, kes on ületanud maratoni finišijoone 13 korral, üt­ leb, et nende pere sõprus jalgratas­ tega sai alguse 1999. aastal „Ostsi­ me naisega poest kaks ratast. Lap­ si meil siis veel ei olnud ning õhtud vajasid sisustamist. Nii sai küll koos teiste peredega, küll üksi, Musta­ mäe metsaradadel sõitmas käidud, nädalavahetustel aga ka väiksemaid matku ette võetud. Maastikurataste jaoks korraldati ratta­maratone juba toona. Suviti osalesime Toyota Cupi võistlustel, hooaja viimane ning suu­ rim rattapäev oligi Tartu rattamara­ ton. See oli ju nagu finaal, seal lau­ sa pidi kohal olema!” räägib Han­ nes sellest, kuidas nad tee marato­ nile leidsid.

28

Sportlik aastaring Lisaks rattamaratonile osaleb Vi­ herpuude pere kõikidel teistel klu­ bi Tartu Maraton võistlustel – tal­ vel suusatavad, kevadel jooksevad ja sõidavad rattaga, suvel rulluisu­ tavad ning sügisel lõpetavad hooaja maastikurattal. „Olen nende aastate jooksul puudunud vaid ühelt suusa­ maratonilt ja ühelt rulluisumarato­ nilt. Abikaasa Kairil on muidugi las­ te sünni tõttu rohkem maratone va­ hele jäänud. Kuigi – kui lapsed sün­ disid, võtsime nemadki juba vara­ kult endaga spordiradadele kaasa,” räägib Hannes pere sportlikust elu­ viisist. Tütar Johanna ja poeg Ri­ hard on samuti maratonide lastesõi­ tudel juba vanad tegijad. „Täna ongi just lapsed need, kelle pärast ka abi­ kaasaga jätkuvalt rajal oleme,” lisab Hannes, et spordipisik rändab nen­ de peres nii vanemalt lastele kui ka vastupidi.

Sobiva distantsi leiab igaüks Kogenud osalejana ütleb Hannes, et sobilik distants maratonirajal tu­ leb valida igaühel omaenese võime­ te järgi. „Meie oleme võtnud ette nii pikemaid kui ka lühemaid distant­ se. Natuke mõjutavad siin ka ilmas­ tikuolud, sest näiteks maastikuratta­ maratoni pikem distants 89 km on halva ilma korral rahvasportlasele ikka tõsine jõukatsumine. Aga sel­ listel juhtudel ongi ju alati võimalik lühema distantsi kasuks otsustada,” räägib ta.

Maraton kui tervisekontroll Mis on see, mis perekond Viherpuud ikka ja jälle Lõuna-Eesti maastiku­ radadele sportima viib? „Ei saa ju rongilt maha jääda! Maraton on nagu tervisekontroll. Kui jaksad ratta­maratoni läbi teha ning järgmi­ sel päeval tunned end inimesena, on tervisega kõik korras. Iga terve inime­ ne on võimeline klubi Tartu Maraton üritusi sooritama,” toob pereisa väl­ ja tähtsaima põhjuse, miks nemad on aktiivse eluviisi oma igapäeva­elu la­ hutamatuks osaks valinud.

Fotod: spordiportaal.ee

SPORDIÜRITUS

EMT järvejooksude juubelisarja parimad olid Taivo Püi ja Liina Luik

S

el aastal tähistas kümnen­ dat hooaega EMT järvejook­ sude sari, mis on võitnud kindla koha Eesti spordikalendris ja jooksuharrastajate südames. Ühel stardi­j oonel seistakse koos Ees­ ti jooksuparemikuga ning nii osa­ les sarja etappidel kokku pea kuus tuhat liikumissõpra. Kõigile neljale kaunile Eesti järvele tegi tiiru peale 423 jooksjat, keda Viking Line pre­ meeris reisiga kahele Helsingisse.

Sarja koondarvestuses võttis kindla võidu sportkeskus.ee esi­ jooksja Taivo Püi. Naistest oli sar­ ja kiireim Liina Luik Tartu Ülikoo­ li ASKst, kes saavutas üldarvestu­ ses kõrge 18. koha. Nii meeste kui ka naiste arvestuses lõpetasid teise

ja kolmandana Stamina Arcotrans­ porti tiimi jooksjad, vastavalt Ser­ gei Tšerepannikov ja Ilja Nikolajev ning Evelin Kärner ja Kristina Dol­ matova.

Järvejooksudel osalemine on vahetu kokku­ puude loodusega ning võimalus saada eemale linna­melust, et oma mõtteid puhtas õhus värskendada.

Järvejooksud pakuvad unikaalseid emotsioone kõigile Järvejooksudel osalemine on vahe­ tu kokkupuude loodusega ning või­ malus saada eemale linnamelust, et oma mõtteid puhtas õhus värsken­ dada. Oodatud on igas vanuses lii­ kumishuvilised koos peredega, sest kõige nooremaid jooksusõpru kut­ suvad menukad POP lastejooksud.

Iga jooks on millegi poolest unikaal­ ne, lisades vaheldusrikkust ja häid emotsioone harrastaja argipäeva.

Näiteks Eesti vanim rahvajooks, alati 1. mail toimuv suurjooks ümber Viljandi järve, avab pauguga kogu Eestimaa jooksuhooaja. Just pikad traditsioonid on need, mis toovad Mulgimaa pealinna lisaks jooksja­ tele teiste vastupidavusalade har­ rastajaid. Mägisel järveringil jook­ sevad üheskoos ratturid ja suusata­ jaid, rääkimata orienteerujatest ja triatlonistidest. Neljandat aastat jär­ jest selgitati Viljandi järvejooksul ka Eesti meistrid murdmaajooksus.

Juuni keskel joostaval ringil üm­ ber Harku järve viidi sel aastal uuen­ dusena sisse meeste ja naiste eraldi start, seda eesmärgiga suure jooksja­ te arvu juures osalejatele rohkem mu­ gavust pakkuda. Lahendus võeti häs­ ti vastu, sest rada polnud nii koorma­ tud ja kõigile jätkus ruumi rohkem.

Juulis korraldatav jooks ümber Pühajärve pakub imelisi vaateid ühe­ 29

le Eestimaa kauneimale järvele ning jooksu alguses saab visata pilgu ligi seitsmemeetrise ümbermõõdu­ ga Pühajärve sõjatammele. Lõuna-­ Eestisse on spordisõpradel põhjust tulla kogu nädalavahetuseks, sest suure­päraseid emotsioone pakub ka samal päeval toimuv aerutamisregatt ja pühapäeval toimuv rahvatriatlon.

EMT järvejooksude sarja viima­ ne etapp, jooks ümber Ülemiste järve, juhatab sisse sügisese jooksuhooaja.

Jooksu- ja kõnnisõpradel on ainu­ laadne võimalus kord aastas liikuda ümber tallinlaste joogiveeallika. Juba mitu aastat korraldab Tallinna Vesi jooksupäeval ka vee­puhastusjaama lahtiste uste päeva, kus tutvustakse puhta joogivee tootmist.

Ideaalne ettevalmistus sügismaratoniks Kuna sarja nelja jooksu distantside kogupikkus on 42,7 km, kasutavad paljud jooksusõbrad EMT järvejook­ se ka kui suurepärast motivaatorit maist augustini sihipäraselt harjuta­ da ja oma vormi testida, et septemb­ ri keskel edukalt SEB Tallinna ma­ ratonil osaleda.

2012. aasta EMT järvejooksudest rohkem infot: www.stamina.ee/jarvejooks

SPORDIÜRITUS

Auto24 Rally Estonia 2011 on jõudnud õnnelikult finišisse

See polnud lihtsalt võistlus, vaid suur rallipidu Eesti rallimekas Otepääl ning Lõuna-Eesti teedel.

Küsimustele vastasid korraldajatest Tarmo Hõbe ja Urmo Aava.

Millised olid tänavuse võistluse eredamad hetked?

Meie soov ja tahe luua igasse klas­ si selline konkurents, mis püsiks viimase katseni, õnnestus. Üldvõit­ jal Mads Östbergil oli küll edu Mark­ ko Märtini ees, kuid Norra rallimees pidi lõpuni pingutama, mida kinni­ tas fakt, et ta kõik laupäevased kat­ sed võitis.

N-rühma konkurents osutus ooda­t ult põnevaks, võit läks küll Tšehhi, Martin Prokopile, kuid vaieldamatult saab ja peab rahul ole­ ma meie noorte sõitjate Karl Kruu­ da, Sander Pärna ja Kaspar Koitla tempoga.

Põnevad olid kindlasti ka kahe­ veoliste ning Nationals- ja Historicvõistlused.

Mida tehti uutmoodi?

Tänavu on meil hea meel selle üle, et oleme astunud suure sammu edasi uute lahendustega.

Tõime ralli Otepääle lähemale, kui reedel sõideti kahel korral atrak­ tiivne Otepää linnakatse. Sellele ra­ jatud Auto24 tehistrampliinilt hüp­ pas kõige kaugemale Georg Gross Ford Focus WRC autol – 33,5 meet­ rit. Samalt hüppelt toodeti internetti kvaliteetne otseülekanne, mida jälgi­ ti kokku 21 riigis.

Publikule mõeldes lisasime hooldus­­alale rohkem meelelahu­ tust, seda nii päevasel kui ka õhtu­ sel ajal. Rahva tõmbasid käima Sky Plusi rallipeod, millele andsid värvi Eesti parimad artistid Ott Lepland, Shanon ja Violina.

Kui palju oli radade ääres publikut?

Pealtvaatajaid oli 13 000–15 000, täpsemalt on raske öelda, sest piir­ kond oli suur ja kõik inimesed kind­ lasti piletit ei ostnud.

Kuidas võistlust kajastati?

Meedia huvi oli Auto24 Rally Esto­ nia vastu suur, kokku oli akreditee­ ritud pisut üle saja kirjutava, rääkiva ja pildistava/filmiva meediatöötaja üheksast riigist. Seeläbi sai Auto24 Rally Estonia väga laia meediakajas­ tuse nii enne kui ka pärast rallit ja loomulikult ralli käigus.

Kokku kajastati Auto24 Rally Es­ tonia sündmusi 18 riigi ajakirjandu­ ses. Lisaks lähinaabritele ja Euroopa riikidele oli ralli teemal juttu näiteks Austraalia ja Argentina meedias.

Milliste mõtetega võiks selleaastase Auto24 Rally Estonia kokku võtta?

Suurt asja ei saa teha ilma heade abilisteta, suurimad tänusõnad kõi­ gile koostööpartneritele ja toetaja­ tele, kelle panus oli hindamatu ning kelleta poleks Auto24 Rally Estonia olnud selline suurejooneline ja mas­ taapne autospordisündmus.

Oleme kindlad, et meie eesmärk olla Baltikumi suurim autospordi­ sündmus sai täidetud.

Auto24 Rally Estonia 2012

Kas järgmine aasta on oodata sama uhket spordipidu?

Soov on igal aastal üritust järjest pa­ remini ja kvaliteetsemalt korralda­ da, tänu millele on ka järgmise aas­ ta spordipidu veel suurem ja uhkem.

20.–21. juulil Otepääl ja Lõuna-Eesti teedel.

Baltikumi suurim autospordisündmus! www.rallyestonia.ee

30

Vichy VivaSport – sinu parim trennikaaslane.

Uus greibimaitseline spordivesi.

Otsid jutukamat trennikaaslast?

Mine vivasport.ee lehele ja kujunda ise kuulutus!