EE Sport (september 2017) by Eesti Ekspress

SEPTEMBER 2017

Alo Ojassalu Tennisekool ja Tondiraba Sulgpallikool • 4–18 a laste treeningud • täiskasvanute treeningud • eratreeningud Tennisetreeningutele registreerimine ja info: Marek Varblane, tel 5622 6002, e-post marek@tennisekool.ee Sulgpallitreeningutele registreerimine ja info: Kristo Kasela, tel 5624 2282, e-post kristo@tennisekool.ee

Tondiraba Tennisekeskus • 2 vaipkattega tennisehalli, kokku 7 siseväljakut • 4 hard court välisväljakut • 1 sulgpallihall 8 väljakuga Info ja väljakute broneerimine: tel 600 2915, 5622 0314

www.tennisekool.ee Tondiraba 11, Tallinn

Lahtiolekuajad: E–N 7–23, R 7–22, L 9–21, P 9–22

Tondiraba Tennisekeskus saab 13aastaseks! Kutsume kõiki huvilisi registreerima 16.09.2017 toimuvatele

TONDIRABA TENNISEKESKUSE SÜNNIPÄEVATURNIIRIDELE nii tennises kui ka sulgpallis.

SÜNNIPÄEVA TENNISETURNIIR

Igamehe paarismäng kahes tugevusgrupis. Turniir algab kell 14. Registreerimine ja info: Marek Varblane, e-post marek@tennisekool.ee

SÜNNIPÄEVA SULGPALLITURNIIR Naiste ja meeste paarismäng viies tugevusgrupis. Registreerimine ja info: Indrek Luts, e-post indrek@sulgpallikool.ee

TOIMETAJA VEERG

Sportimiseks on mitmeid valikuid – toas või õues Vihmase ja külmavõitu suve on välja vahetanud samaväärne sügis – ainult sooja ilma on veelgi vähem. Sportlikud harrastused tikuvad rohkem siseruumidesse, nii räägivad ka meie seekordsed teemad siseruumides sportimisest. Mis oleks, kui läheks ujulasse ujuma? Põhjuseid, miks ujuda, loetleb treener Vladimir Kunitsõn üles ohtralt. Lisaks füüsilisele koormusele võtab ujumine maha kõikvõimalikke lihaspingeid ja vähendab stressi. Rääkimata koordinatsiooni ja tasakaalu parandamisest. Mis peaasi: ujumine sobib kõigile vanusegruppidele ja sellega tegeledes puudub oht saada spordivigastusi. Enne tubaste harrastuste juurde asumist on tark üle vaadata oma suviste lemmikute seisukord. Jalgratas, millega lä-

bisime hea hulga kilomeetreid, vajaks pidurite ja laagrite kontrolli. Mõned hooldustööd, kasvõi keti puhastamise ja õlitamise, saab aga tubli sõitja ise ära teha. Rääkimata kummide täis pumpamisest. Poes rattaketiõli valides on tark küsida nõu spetsialistilt, sest valik on mitmekesine. Need vaprad ja karastunud spordiharrastajad, kes jätkavad õues sportimist olenemata aastaajast, vajavad selga mitmefunktsionaalset riietust. Jalgrattatreener Karmen Reinpõld räägib, kuidas külmade ilmadega ennast riietada, et sportimisel ennast võimalikult mugavalt tunda ja mitte külmakahjustusi saada. Seega saame ise valida, kas toimetame õues või toas – peaasi, et sporditegemine ei katkeks!

Toimetaja: Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee Reklaam: Ott Mägi, ott.magi@ekspressmeedia.ee Makett: Tarmo Rajamets Kujundus: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Riina Palmiste Trükk: Printall

Juuli Nemvalts

Väljaande koostas AS Ekspress Meedia.

GOLF

Foto: Shutterstock

Golfimäng

ei katke talve saabudes Eestis on golfimängijatel sügise saabudes mitmeid variante. Avatud on sisegolfikeskused, kus huvilistel on võimalik end vormis hoida kas iseseisvalt või treenerite abiga. Juuli Nemvalts

eed, kes sõidavad soojale maale, saavad kasutada sealseid golfiväljakuid. Meil suletakse golfiväljakud siis, kui maapind ära külmub. Selleks, et mitte hinnalist murupinda lõhkuda, tuleb need talvepuhkusele saata. “Loomulikult on ka erandeid, kui lund ei ole ja temperatuur püsib ööpäevaringselt plusspoolel ning väljaku hoolduspealik annab rohelise tule, siis saab golfi edasi mängida,” räägib golfitreener Torel Neider. “Sisegolfikeskustes on lisaks enda vormis hoidmisele golfisimulaatorid, kus on võimalik ka virtuaalrajal golfi mängida maksimaalselt neljakesti ühes grupis – see on päris hea analoog pärisgolfile,” lisab ta. Kõige uuemad kohad, kus on parim võimalik tehnoloogia, asuvad Arigatos Tallinnas ja Lõunakeskuses Tartus. Neis on Eesti turule uudse golfibrändi Golf Experience’i alla koondunud kaks sisestuudiot ja viis treenerit. “Stuudios on võimalik oma lööke sooritada selleks spetsiaalselt kohandatud löögialadel, kus lüüakse vastu pehmet ekraani, millele on projektori abiga

4 SEPTEMBER 2017

kuvatud päris golfiväljaku pilt. Golfilöögi ja pallilennu andmed mõõdetakse Game Changeri analüsaatoritega, mis on praegu maailma ühed parimad omas valdkonnas. Ühtlasi on võimalik mängijal koos treeneriga teha golfi-swing’ile süvaanalüüs, mis käib nii, et lööki sooritades seistakse Swing Catalyst 3D mati peal, mis mõõdab mängija jalgadega maapinnale avaldatavat rõhku, ja golfi-swing’i liigutus püütakse kahe kaameraga arvutisse,” selgitab Neider. Tehtud löökidest saab kokku panna põhjaliku analüüsi ja selgitada mängijale, miks üks või teine asi golfilöögis juhtub. Kuna hea golfimäng nõuab täpseid lööke, siis neid on võimalik kõige paremini saavutada siis, kui mängija tehnika on paigas. Ka on võimalik harjutada puttamist tehisgriinil ning treeneriga on võimalik oma puttamisliigutus paika sättida, kasutades maailma parimat putiliigutuse analüsaatorit – SAM Putt Lab. “Lisaks töötab meil Eesti kõige kõrgemalt kvalifitseeritud puttamistreener Egert Põldma, kelle abiga on võimalik kõigil oma puttamisoskust parandada,” sõnas Neider.

Miks talvel harjutada? Tiit on golfar kõige paremas mõttes, tema golfimängude arv kevadsuvisel hooajal on üle 100. Sügisel kiirustab mees pärast tööd siserajale lööke lihvima. “Inimesed pole harjunud, et nad vajavad rühmatreeningut ka täiskasvanutena. Treening annab, eriti algajale, teadmisi, milliseid lööke tuleb mängijal rohkem harjutada ja kuidas tehnikat lihvida. Need, kes on olnud golfis rohkem iseõppijad, omandavad pahatihti löökide sooritamisel vale kehahoiu, mis omakorda maksab kätte löögi täpsusel. Ühtlasi jätab soovida palli lennutrajektoori pikkus. Golfimänguga alustades on sul esimene eesmärk pallile pihta saada, siis tulevad järgmised eesmärgid. See on nagu matkates künkale jõudmine – avastad uue horisondi ja uue mäe, milleni sa pole veel jõudnud. Golfimäng on nagu töö, mis ei saa mitte kunagi valmis, see on elukestev õpe.”

UJUMINE

Ujumine annab tervise

Ujumisel on võrreldes n-ö kuival maal tehtavate spordialadega mitmeid eeliseid, kinnitab ujumistreener Vladimir Kunitsõn. Kristiina Viiron

S Foto: Shutterstock

uurimaks eeliseks peab Kunitsõn seda, et ujumist on võimalik harrastada sisuliselt sünnist surmani. Saab ju beebide ujutamisega algust teha juba üsna varakult, samuti on ujumine jõukohane päris eakatele inimestele, kuna vees on kergem end liigutada ja ka liigestele on koormus väiksem. Ühtlasi räägib ujumise kasuks asjaolu, et ujuma saab minna kogu pe-

rega. “Kui minna kogu perega näiteks jooksma, siis tunni aja pärast ei pruugi isa ja laps olla enam samas punktis, ujudes aga ollakse teineteisest ikka 50 meetri raadiuses,” tõdeb Kunitsõn. Ujudes pigem puudub oht spordivigastuste tekkeks. “Vesi kannab iga kehakaaluga inimest,” märgib ujumistreener. Ülekaalulisel võib olla keeruline näiteks joosta ja on üsna suur risk, et tekib mõni ter- >>

info@jalaexpert.ee / www.jalaexpert.ee

6 SEPTEMBER 2017

04.08.2018

FOTO: ALLAN ALAJAAN

WWW:

EU.IRONMAN.COM/TALLINN

E-MAIL: TALLINN@IRONMAN.COM FB:

FACEBOOK.COM/IMTALLINN

E N I M I R E E R T REGIS D! U T A V A SALEMA ISE A G A N N O K T IS Õ V S O VÕI KO

16.06.2018

TULE O

WWW:

IRONMAN.COM/OTEPAA70.3

E-MAIL: OTEPAA70.3@IRONMAN.COM FB:

FACEBOOK.COM/IM703OTEPAA

UJUMINE viseprobleem, kuid ujumine on kogukale inimesele igati sobiv. Ujumine parandab tervist. Igati soositud on ujumine näiteks astmaga, sest vette hingamine parandab hingamisteede talitust. Kel on seljahädad, neil soovitatakse samuti ujuda “Ujudes ei teki selgroole koormust, nagu maismaal sportides. Kuna oleme vees horisontaalselt, on vees lihtsam liikuda,” põhjendab treener.

Mõnus keskkond Veel on rahustav ja lõõgastav mõju ning seetõttu soovitatakse ujumist näiteks tähelepanuhäiretega lastele. Ka täiskasvanu saab stressi korral vees viibimisest abi. “Veel on masseeriv toime. Voolates mööda keha, parandab vesi organismi verevarustust – sel põhjusel on pulss vees ka madalam, kui maal sportides,” loetleb treener kasutegureid. Kuna vesi – olgu siis basseinis või looduslikus veekogus – on jahedam kui inimese kehatemperatuur, hakkab organism kaloreid põletama juba siis, kui vees üksnes seistagi. Trenni eest on ujumine siis, kui ujuda vähemalt kolm korda nädalas. See on

ujumistreeneri sõnul sportimisel üldine printsiip. Aga ka kord nädalas ujumist mõjub arendavalt ja tervist parandavalt. Aeroobse suunaga ujumistreening kalorite põletamise eesmärgil võiks kesta vähemalt pool tundi jutti. Samuti mängib kalorite põletamisel rolli, mis stiili ujutakse ning mis tempos seda tehakse. “Krooli- või liblikujumine kulutab kindlasti rohkem kaloreid kui konn, aga kui ujuda intensiivselt konna ja rahulikult krooli, siis kulub rohkem kaloreid konna ujumisel,” võrdleb Kunitsõn. Ujudes saab arendada kõiki kehalisi võimeid. Vastupidavust arendab pikamaaujumine, jõudu saab treenida kätele nn labidad ja jalgadele lestad appi võttes, erinevad ujumisstiilid parandavad koordinatsiooni. Ujumise ajal on töös kõik suuremad lihasgrupid: kõhu-, selja-, käte-, jalgade ja rindkerelihased. Regulaarsed ujumistreeningud mõjuvad hästi südame ja veresoonkonna talitlusele ning ainevahetusele, suurendades südame löögimahtu, alandades vererõhku, parandades veresoonte elastsust ning alandades halba kolesteroolitaset ja suurendades nn hea kolesterooli hulka veres.

• spordisöögid-spordijoogid • maratonipaketid • matkasöögid • meriinovillased riided • tantsujalatsid ja -riided • tantsutarbed

Ujumisõpe koolides 2018. aastast hakatakse tänavu kooliteed alustavaid lapsi ujuma õpetama eesmärgiga, et nad omandaksid kolmanda klassi lõpuks ujumisoskuse ja eakohased veeohutusalased teadmised. Selle tarvis eraldab valitsus koolidele iga-aastaselt 1,23 miljonit eurot, mis on viis korda suurem summa kui eelnevatel aastatel. “Loodame, et lapsevanemad kasutavad riigi loodud võimalust ja toetavad oma lapsi ujuma õppimisel nagu lugemise või arvutamise oskuse omandamiselgi,” märgib ujumisliidu ujumise algõpetuse projektijuht Helen Link.

Ujumisoskuse kirjeldus Hüppa sügavasse vette, uju 100 m rinnuli asendis, sukeldu, too käega põhjast ese, püsi paigal puhates ja asendeid vahetades kolm minutit, uju seejärel 100 m selili asendis ja välju veest. Sukelduma peab sealjuures endast üle pea ulatuvasse vette.

Kümned tuhanded liikumisharrastajad

Esindatud üle 50 riigi

Osavõtjaid kõikidest Eesti maakondadest

Suured tänud teile kõigile! Soodusregistreerimine Eesti 100. juubeliaastal toimuvatele jooksusündmustele on alanud! www.jooks.ee www.jooks.ee

SISUTURUNDUS

HC GYM – kompromissivaba spordisaal! Viie spordiklubiga HC GYM nimetab end kompromissivabaks spordisaaliks ja seda põhjusega. Järeleandmisi ei tehta seal ei kvaliteetsete seadmete ja treeningvahendite, motiveeriva muusika ega ka tulemuste saavutamise koha pealt.

le 35 aasta aktiivselt trenni teinud rinnalt surumise mitmekordne maailmameistri Timo Majuri sooviks oli ka Eestisse luua spordiklubi, kuhu inimesed saaksid tulla oma eesmärke saavutama ja end ületama. Selleks ei ole Majuri sõnul vaja ei ebameeldivat liitumislepingut ega moodsate nimetustega rühmatrenne, vaid just kvaliteetset saalivarustust, energiat süstivat muusikat ja südamega asja juures olevaid treenereid, kes motiveerivad ja suunavad ka spordiklubi uksest sisse astunud kliente oma unistuste vormi saavutama. „Saalis paikneb kõik nii, nagu ma ise tahaksin, et spordisaalides oleks,” selgitab Timo. „Ma ei taha klientidega mingeid lepingud sõlmida, sest ega kunagi ju ei tea, kas inimene ikka käib trennis või mitte. Mul on nii mõnigi selline tut-

10 SEPTEMBER 2017

tav, kes on uue aasta alguses endale lubaduse teinud, et hakkab nüüd treenima ja seetõttu mõne klubiga aastase lepingu sõlminud, aga trenni jõudis aasta jooksul ainult ühe korra. Maksma peab aga kogu aasta.”

Tulemustele orienteeritud „Rühmatrenne meilt ei leia. Pakkuda on nii jõusaalitrennid kui ka personaaltrennid,” teatab Majuri. „Külm fakt on see, et juhul kui see, mida sa spordisaalis teed, ei ületa tavalist igapäevast koormuse taset, siis mingit muudatust ega arengut toimuda ei saa. Võid käia rühmatrennis ja higistada kui hull või võid võtta rasked poekotid ja nendega kodutrepist üles kõndida – tulemus on sama. Aga kas sa mingit arengut näed? Ei näe. See ongi põhjus, miks meilt rühmatrenne ei leia. Klientidel ei ole neist mitte mingit kasu.” HC GYMi on oodatud kõik trennisõbrad, kes suhtuvad treenimisse ja oma eesmärkidesse tõsiselt. Saalis on olemas nii võistlustasemel surumispingid ja kükipuurid kui ka näiteks ainuke Monolift Eestis. Erinevaid kettaid on kokku üle nelja tuhande kilogrammi, mis on kõik käepäraselt paigutatud. Ka hantlite riiul on saalis spetsiaalselt õigel kõrgusel, et ka suuremaid hantleid oleks sealt mugav ise võtta. „Pakume omalt

poolt kvaliteetset jõusaalivarustust, raskeid hantleid ja piisava raskusastmega plokksüsteeme,” kinnitab ka treener Sander Saare. „Kui paljudes teistes jõusaalides panevad vähe tõsisemad harrastajad raskused kohe põhja, siis meie juures see päris nii ei ole.” HC GYMis usutakse, et hea vormi saavutamise saladus on pidev eneseületus. „Kui sa end iga kord ületad, peab keha harjuma selle n-ö uue tasemega ja sealt tuleb ka muutus vormis,” selgitab Timo. „Trenni tuleb teha vastavalt eesmärkidele. Inimesed on erinevad, aga kindlasti tuleks teha harjutusi erinevatele lihasgruppidele ja kindlatel päevadel. Järjepidev töö, õige toitumine ja õiged lisandid ning tulemused on peatselt märgatavad.” Kui kolm aastat tagasi oli HC GYM omasuguste spordiklubide seas kuuendal kohal, siis möödunud aastal asuti juba kolmandale kohale. Järgmisel aastal võib seal treeninud sportlaste tulemuste põhjal loodetavasti juba öelda, et ollakse Eestis omasuguste seas number üks. Praeguseks leiab HC GYMi spordisaale viiest kohast: Tallinnast Tartu mnt 87D, Linnamäe tee 91 või Koplist Puhangu 8, aga ka Rakverest ja Kohtla-Järvelt. Vaata lisa www.hcgym.eu

11 =

KUU EURO

Vormista tellimus e-arve pĂźsimakselepinguga ja maksad kolme kuu tellimuse eest kokku kĂľigest 3 eurot.

www.tellimine.ee/sport-kolm

SUPERSERVICE.EU KONTORITE TEENINDAMIST AASTAST 1998

Esmaabikotid ja -kohvrid SPORDIKLUBIDELE!

ERIPAKKUMINE! Liimita rullplaaster (5,0 m, lilla) 10 € + km (tavahind 12,50 € + km) Plaastriautomaadid –10% Eripakkumine kehtib kuni 30.09.2017.

Lisainfo ja tellimine: salong@superservice.eu Telefon: +372 651 6015 või +372 502 3904 Müügisaal: Väike-Paala 1, Tallinn

JALGRATAS

Sügisvihmade saabudes pakime kokku suvetarbed ja talvekorterisse paigutatakse ka jalgrattad. Olenevalt hinnaklassist võib meie kevadsuvine lemmik maksta üsna palju. See, kas ja kui palju teha enne talvist pausi rattale hooldust, paneb paljud pead murdma. Juuli Nemvalts

pordipoe rattahooldusmeeskonnas töötava Martini sõnul võiks ratta omanik ise jälgida, et kummid oleksid õhku täis ja kett õlitatud. “Linnapildis näen ja kuulen iga päev, et jalgrataste ketid sirisevad. Seda võiks inimene ise aru saada, et rattakett on kuiv. Sellisel juhul tuleb kett vanast mustusest ära puhastada, õlitada ja siis ketti natuke vändata ning õrnalt üleliigne õli ära pühkida. Kui ketti ei õlita, siis keti eluiga väheneb. Rusikareegel on, et iga 1000 kilomeetri järel tuleks ketti vahetada,” rääkis Martin. Rattaõlisid on mitut sorti, pigem tasuks poes teenindajalt küsida, millist kasutada. “Näiteks on kuivemad õlid, mis ei kesta väga kaua, aga ei korja jällegi mustust külge, ning märjemad õlid, mis võtavad rohkem sodi külge,” selgitas Martin. Pahatihti ei jälgita, kas rattarehvid on täis pumbatud. “Kindlasti on sellise kummiga raskem asfaldi peal sõita ja pooltühi kumm kulutab kiiremini rehvimustrit. Ühtlasi jääb oht, et pooltühja rehviga sõites läheb sisekumm katki,” räägib Martin. “Veel peaks sõitja jälgima, et sadul oleks maaga paralleelselt. Inimesed ei oska seda tihti ise reguleerida.” 14 SEPTEMBER 2017

Kui sagedasti rattaga hoolduses käia, sõltub sellest, kas rattaga sõidetakse aastaringselt või mitte. Kui jah, siis võiksid käia rattaga ka aastaringselt hoolduses. “Muudel juhtudel piisab, kui tullakse hooldusesse kord või kaks suve jooksul. Samas pole erilist vahet, kas hooldust tehakse sügisel enne ratta hoiupaika panemist või kevadel, kui ratas taas kasutust leiab,” räägib Martin. Rooste ohustab rattaid, kui hoiupaik on õues kuuris, kus õhk on niiske ja külm. Nii võivad kett ja hammasrattad minna rooste. Kergema roostekihi saab rattaga maha sõita, korraliku roostetamise korral aitab ainult keti ja hammasrataste vahetus. Martin selgitab, et hoolduses kontrollitakse üle rattajooksud, et laagrites poleks loksu ning need jookseksid ilusasti ja oleksid korralikult määritud. “Jälgime, et ratta jooks oleks sirge, vajadusel rihime sirgeks. Seejärel vaatame pidurid üle – kui need on liiga kulunud, vahetame klotsid ära. Seejärel reguleerime käigud paika. Aja jooksul trossid, eriti odavamad trossid, venivad. Ühtlasi vaatame üle keskjooksu ja kaelalaagrid. Pumpame kummid täis ja õlitame keti ära,” loetles

Foto: Shutterstock

Ratas vajab hoolitsust

Millal ja miks hooldada? On ka inimesi, kes tegelevad probleemiga alles siis, kui tekib olukord, mis sunnib sellega tegelema. Meie peres on neid inimesi viis ehk siis ema-isa ja kolm kooliealist tütart. Viimased käivadki ratastega koolis. Tüdrukute jalgrattad lähevad hooldusesse mitte sügisel ega kevadel, vaid siis, kui need tõrkuma hakkavad või suisa liikumisvõimetuks muutuvad. Hooldusesse tassib konkreetse ratta laps, kes on sellega sõitmisest huvitatud või kellel õnnestub ema-isa ära rääkida, miks peaks ratta autoga sinna viima. Natuke on see loogiline ka, et me tavaliste tublide lastevanemate või siis rattaomanike kombel sügiseti oma kolme lapse rattaid hooldusesse ei saada, sest kes oskab ette ennustada, millal see sügis just sealmaal on, et rattad talvekorterisse panna. Alati võib isegi talvel tulla ette päevi, kus ilm on rohkem nagu jaanipäeval ja tüdrukud jalutamise asemel ratastega kooli sõidavad.

Eve Kallaste, perejalaps.ee veebiajakirja toimeteja, kolme kooliealise tütre ema

Martin tehtavaid töid. Hooldusesse toodud ratastel on enamlevinud probleemiks käiguvahetusest tingitud tõrked. “Kaks põhilist probleemi ongi kas pidurid või see, et käigud ei tööta,” lisas ta.

Suurenenud magneesiumivajaduse korral

400 EXTRA direkt

suus lahustuvad graanulid • EXTRA TUGEV 400 mg magneesiumi • EXTRA KIIRE tarvitatav ilma vedelikuta • EXTRA MAHLANE naturaalse apelsinipulbriga

ta Tar vit a

edeliku v ilma v

Magneesium aitab kaasa normaalsele lihaste tööle ja närvisüsteemi talitlusele. Magneesium on elutähtis makrobioelement, mida organism ise sünteesida ei saa ning seetõttu tuleb seda manustada toiduga. Suurem magneesiumivajadus on kasvueas noorukitel, aktiivselt spordiga tegelevatel inimestel, rasedatel ning eakatel, samuti vaimse ja füüsilise koormuse korral. Tootja: Protina Pharm. GmbH, Saksamaa. Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 6A, 51014 Tartu. www.miecys.ee

HEA TEADA

Õige riietusega

on iga treening lahe Triatloni ja jalgrattaspordi treenerina tuntud Karmen Reinpõld ütleb, et jahedate ilmade saabudes on õige aeg kihilise riietuse põhitõed meelde tuletada. Vilve Torn

ihilise treening- või matkariiete kontseptsioon on lihtne – alumised kihid peavad ise kuivaks jäädes niiskuse ülemistesse kihtidesse transportima. Ja ülemistelt kihtidelt peab niiskus aurustuma. Lisaks sellele on kihtidega hea temperatuuri reguleerida, neid vastavalt vajadusele eemaldades või lisades. Reinpõld ütleb, et kuigi hea tehniline riietus on suhteliselt kallis, tasub investeering (mugavusse) end igati ära. “Minu tree-

ningriietest peab enamik vastu üle viie aasta ja väga sageli neid välja vahetama ei pea,” tõdeb ta oma eelistustele tuginedes. “Matkavarustus on pärit matkaklubist ning kannab kvaliteetset ja head firmamärki. Lisaks kasutan spetsiaalset spordipesu, mis on sporti tehes suisa asendamatu – higistama ei aja ja külm ka ei hakka,” räägib Reinpõld. Matkamisel kasutab treener polartec-materjalist fliisi, mis on hästi õhukene, aga see-eest väga soe.

Kiht-kihilt riidesse Eriti külmade ilmadega sportides paneb Reinpõld selga kaks kihti sooja pesu ning sinna peale tuult, vihma ja külma tõrjuva rattajakki. “Soetasin ilusa lõikega valge jaki aastaid tagasi üsna krõbeda hinnaga. Olen sõna otseses mõttes sellega läbi muda ja vee käinud, aga jakk püsib siiani korralik ja mis kõige tähtsam – on funktsionaalne ja väärt igat senti.” Soovi korral võib ka ühe kihi sooja pesu ära jätta ja kõige peal vesti kanda – hoiab rindkere hästi soojas. Pealmiste jooksu- või ratta- või suusapükstena tasub külmemal ajal kasutada mugavaid windstopper-retuuse.

Müts ja kindad on A ja O Mütsi ja kindaid tasub hoolikalt valida, sest peast, kätest ja jalgadest eraldub soojus kõige intensiivsemalt. “Mul on kindel põhimõte – võin ka talvel kindad käest võtta, kui palav hakkab, aga ma ei võta kunagi mütsi peast,” räägib Reinpõld, kes ise kannab talvel tavaliselt kahte mütsi – all windstopper-rat- >>

OLED HÄDAS VALUTAVATE JA KANGETE LIIGESTEGA? ANNA OMA LIIGESTELE UUS ELU JA ASTU TAGASI RAJALE! Liigesekaitsmed Back on Track aitavad: • leevendada valusid • ravida põletikukoldeid • taastada liigeste painduvust • alandada paistetust • vähendada lihaspingeid • sportlastel taastuda ja parandada sooritusvõimet • ennetada suurest ülepingest tulenevaid probleeme

dab kehasoojust rttekstiilist Welltex, mis peegel Kaitsmed on valmistatud spo kudede nas kon piir es parandab probleems infrapunasagedusel tagasi ja kust niis ja i hig b juhi ning av erjal on hing verevarustust. Kaitsmete mat ei vähene. a ajag et atuuril pestes toote kvalite kehast eemale. Madalal temper

– – – – –

Põlvekaitsmed Randmekaitsmed Küünarnukikaitsmed Pahkluukaitsmed Seljavööd

Vaata lähemalt: www.backontracksport.ee Tooted on müügil üle Eesti: Ülikooli apteekides, Raja apteekides ja Salutaris Tervisekaupades!

WaterRower

Sõuad kui vee peal. Päriselt.

WaterRower on omapärane sõudeergomeeter, millel treenimise koormuse tekitab kinnises veeanumas liikuv hooratas. Hooratas ja jõuülekanne on projekteeritud selliselt, et treenijal tekiks võimalikult tõetruu vees sõudmise tunne. Just nagu päris sõudmise puhul, muutub WaterRower sõudemasina koormus vastavalt sõudja pingutusele - mida kiiremini sõuad, seda suurem on takistus. Vee-hooratas tekitab sõudmisel vaikset ja nauditavat veevulina heli. Seega on WaterRower pigem justkui sõudmise simulaator kui sõudemasin. WaterRower sõudemasinaid on USAs valmistatud juba 25 aastat.

NOHrD treeningseadmete tootevalikusse kuuluvad omapärane WaterGrinder vintsimismasin, SlimBeam kaabeltrenažöör, Swing hantlikomplektid, WallBars varbsein, Water- ja WeightWorkx treeningkeskused ning TriaTrainer kolm-ühes treeningpink. Kõik NOHrD treeningseadmed on valmistatud Saksamaal.

TriaTrainer

WaterGrinder

WaterWorkx

SlimBeam

WallBars

SwingTower

HedgeHock

WaterRower ja NOHrD treeningseadmete loomisel on lisaks funktsionaalsusele arvestatud ka disainiga, pakkudes oma mudelivalikus tamme-, saare-, kirsi- ja pähklipuust mudeleid, mis sobivad ideaalselt nii iga kodu või stuudio sisustuse hulka, kui ka valik roostevabast terasest ja alumiiniumist seadmeid tiheda kasutusega treeningsaalidesse. Kõik seadmed on valmistatud käsitööna, seades tähtsaimale kohale just kvaliteedi. waterrower.ee

waterrowerestonia

5850 1299

HEA TEADA Foto: Erakogu

HEA NÕUANNE

Mugav ja funktsionaalne riietus tagab, et iga ilmaga on lust trenni teha või võistelda.

tamüts ja peal fliismüts. Lisaks on kaelas alati buff ehk memmerätt. “Hoian seda enamiku ajast suu ees ehk hingan läbi räti. See takistab väga külmal õhul otse kopsudesse jõudmast,” lisab ta. Kinnastest kasutab naine jahedamate ilmadega õhemaid kummise peopesaga kindaid. Pakaselisematel päevadel kuuluvad tema valikusse fliisist windstopper-suusakindad, mis ka külmal rattasõidul käed soojaks jätavad.

Jalad luubi alla “Jooksen kogu talve tavaliste jooksutossudega, mille siis kevadel jälle uutega asendan. Jooksujalatsite pealt ei tasu kunagi kokku hoida. Samuti on hea, kui treeninguks ja võistluseks on eraldi jalatsid,” soovitab Reinpõld. Ka jooksujalatsite kontseptsioon võiks tema sõnul erinev olla – võistlustoss valige kergem ja ühte jalatsit ei tasu pidevalt koormata. Neile, kes jooksevad üle kuue korra

Alates 1.09 on Tursekeskus OÜ kolinud Kotka Tervisemaja C-korpusesse aadressil Kotka 12, Tallinn. Oleme uutes suurtes ruumides, ka tegevusi on lisandunud ja uue keskuse nimeks on REIO VILIPUU TAASTUSRAVIKLIINIK. Endiselt on partneriteks Anita Dr. Helbig GmbH ja Bauerfeind AG. Tootevalikus on saadaval: ortoosid ja tugisidemed liigestele, meditsiinilised kompressioonravitooted (põlvikud, sukad, varrukad, sukkpüksid), ortopeedilised sisetallad ja tallatoed ning välised rinnaproteesid, spetsiaalne pesu, sportpesu, ujumisriided. Teenused: • füsioteraapia lihas-skeletisüsteemi probleemidega patsientidele • indiviaalselt kohandatud kombineeritud massaaž • lümfimassaaž, lümfiteraapia • pehmekoe- ja armiteraapia • jalatalla uuring liikumisel aparaadiga Bodytronic 150 • kehapiirkondade ümbermõõtude mõõdistamine aparaadiga Bodytronic 600 • erineva geneesiga tursete hindamine ja ravialane nõustamine, k.a. operatsioonieelne nõustamine • onkoloogilise aktiivravi tüsistuste taastusravi, k.a. vaagnapõhjalihaste treening uriinipidamatuse ennetamiseks ja raviks REIO VILIPUU TAASTUSRAVIKLIINIK KOTKA 12, C-korpus, Tallinn Avatud: E-R 10:00-18:00 ja L kokkuleppel info@tursekeskus.ee www.tursekeskus.ee www.facebook.com/tursekeskus tel: 6454250

Külmemal ajal saab ratast sõita ka suviste rattakingadega, kui puuduvad võimalused hooajalistesse jalanõudesse investeerimiseks. Et rattaklots on metallist, levib just selle kaudu külm kõige kiiremini jalgadesse. Lahendus on lihtne – vahetage suviste rattakingade sisetallad selliste vastu, kus ühel pool on foolium ja teisel pool lambakarv. Lisaks pange rattakingadele peale neopreenist kingakatted. Sokid hoidke suhteliselt õhukesed, sest kitsas olukord paneb jalad kiiremini külmetama. Sellise varustusega sõitis Reinpõld kuni –10 kraadiga (suhteliselt tuulevaikne) kuni 2,5 tundi. Loe lisaks: karmenreinpold.com

nädalas, soovitab ta muretseda kahed treeningjalatsid. Sokkidest tasub eelistada tehnilisi spordisokke – tavaliselt paksendatud ja pehme tallaga.

TUGITOOLISPORT

Ela lemmiksportlastele kaasa – kodus või võõrsil! Koos sügisega saabub aeg, mil ilmad on aina sombusemad ning aeg-ajalt on mõnus end hoopis teleri ette seada ja sel moel end spordimaailmas toimuvaga kursis hoida. Sigrid Sõrmus

Kurikuulus tugitoolisport – kellele ja kuidas? Tugitoolisport on lihtne viis hoidmaks sporditeemadel alati kätt pulsil ja seda ilma eriliste jõupingutusteta – k õik, mida tugitoolisportlasel vaja võiks minna, on teler ja mugav istumisase ning kui tihti tahaks kõrvale ka head söögi-joogipoolist, olgu see võimalikult lihtne ja tervislik. Tugitoolispordi üheks suureks plussiks on kindlasti see, et spordifännil on võimalik ise otsustada, kas eelistab elada oma lemmikutele kaasa üksi või seltskonnas, kutsudes suuremate spordisündmuste puhul külla ka teisi asjast huvitunuid. Seisukohti, kuidas spordile kaasa elada, on muidugi mitmeid. Küllaltki populaarne on arvamus, et tõeli-

ne fänn elab spordile kaasa üksi pimedas toas teleriekraani ees istudes, sest vaid nii on võimalik märgata iga detaili ja keskenduda mängule või spordialale sajaprotsendiliselt. Vastuargumendina leitakse aga, et üksinda spordile kaasaelamine on lausa masendav – tähtis on sotsiaalne aspekt, vahetult sõpradega mängu kommenteerimine ja üheskoos lemmiktiimi ergutamine, olgugi et tegelikult ainult koduseinte vahel.

Spordibaarid ja spordiennustus Kui kuulud nende inimeste hulka, kes leiavad, et spordile kaasaelamine on seltskondlik ettevõtmine, võib üheks toredaks lahenduseks ja vaba aja veetmise kohaks olla hoopis lähim spordi- >>

Tule Laagri Tennisekeskusesse tennist mängima!

Laagri Tennisekeskus E–R 7.00–22.30, L–P 8.00–22.00 tel 610 8020 info@laagritennis.ee www.laagritennis.ee

BoConcept mööblisalong, Pärnu mnt.158/1, 11317 Tallinn, tel +372 6009 903, info@vepsalainen.com www.boconcept.ee

TUGITOOLISPORT baar. Tõsi küll, kui mujal maailmas võib spordibaare kohata pea igal nurgal, on Eestis tegemist alles viimastel aastatel hoogu koguva trendiga. Siiski leidub baare-söögikohti, kus vähemalt suuremate spordisündmuste ajal ülekandeid näidatakse – tasub end kursis hoida ja meelepärane koht varakult välja valida, sest fänne ja tunglemist parimate istekohtade ümber jagub kindlasti. Olles spordifännina juba n-ö edasijõudnu, võivad huvipakkuvad olla aga ka spordiennustused ja kihlveod, mis kusjuures on Eestis legaalsed ja kättesaadavad mitmete teenusepakkujate kaudu, kõige levinumalt läbi online-keskkondade. Muidugi tuleb sellisel juhul teha korralikku eeltööd, hoida end spordimaailmas toimuvaga hästi kursis ning suhtuda oma tegevusse tõsidusega ja olla hoolas. Kuid miks mitte – ennustada saab ka kodus sõprade seltsis, leppides eelnevalt kokku näiteks ülesanded, mida valesti ennustanud hiljem täitma peavad. Näiteks “kaotaja” organiseerib järgmise koosviibimise ja hoolitseb külaliste söökide-jookide eest. >>

Foto: Shutterstock

TUGITOOLISPORT

Oma kodu vs. mänguväljak Urmas (49), Karl (28) – Eesti koondiste poolehoidjad, spordifännid Urmas: Julgen end tugitoolisportlaseks pidada küll, peamiselt köidab jalgpall. Meistrivõistluste ajal olen naljaga pooleks öelduna nagu välja lõigatud muust elust, tahan kõiki mänge vaadata, kui ei saa, muutun rahulolematuks. Mingeid erilisi rituaale mul vaadates pole, stereotüüpse arvamuse järgi õllekasti tugitooli kõrval olema ei pea, eelistan ikka selge peaga asju nautida. Olen käinud ka Eesti jalgpallikoondise mängu vaatamas Hollandis. Olles nende head mängu varem A. Le Coq Arenal näinud, olid ootused suured, kohapeal sai aga hoopis nähtud, kuidas 5 : 0 kaotus tuli. Samas ei kahetse midagi, kultuuriliselt oli hariv – sattusin esimest korda tõeliselt suurele staadionile ja kõige vingem oli näha kohapealset melu ning tõelisi jalgpallifänne, kes tegid igasugu hulle asju. Hollandi näitel käisid ringi juustukera peas näiteks... Jah, mäng lõppes küll kaotusega, kuid ei saa kindlasti öelda, et olnuks mahavisatud aeg ja reis. Karl: Mina olen aastaid kaasa elanud Eesti korvpallikoondisele. Jälginud telerist, käinud vaatamas mänge nii Eestis kui ka välismaal. Kodus mänge vaadates kutsun tavaliselt ka mõned fännidest sõbrad külla – seltsis ikka segasem ja kuidagi põnevam. Samas on lahe ühendada huvi spordi ja reisimise va-

Foto: Shutterstock

hel, nii olen mina meie korvpallikoondist vaatamas käinud näiteks Lätis ja Poolas ning kavatsen selliseid käike ka edaspidi ette võtta. Isegi kui tuleb kodumeeskonna kaotus, on emotsioon kohapeal vaadates ikkagi võimas ja võib tunnetada, et ka koondis saab justkui jõudu juurde, nähes, et tribüünidel lehvivad Eesti lipud ja omad inimesed elavad kaasa.

KRISTJAN KASEARU

ANNE KRÜGER DOG SHOW

FEI MAAILMAKARIKA ETAPP TAKISTUS- JA KOOLISÕIDUS

Piletid osta Piletilevist!

Programmi info www.tallinnhorseshow.ee

REKLAAMTEKST

GEENIDE ANALÜÜS AITAB LEIDA SOBIVA TOITUMISVIISI JA TEADA SAADA SPORTLIKUD EELDUSED

eenid mõjutavad organismi ainevahetust ja sportlikku võimekust. Nii nagu on geneetilistel põhjustel erinev inimese silma- ja juuksevärv, nii on olemas erinevused ka rasvade sünteesil ja lagundamisel, rasvarakkude moodustamisel ja energiakulul. Geenid määravad ka sportlikud eeldused ja puudused, mõjutades näiteks lihaste energiatootmist ja luuloomet.

Oma iseärasusi teades ja järgides on pingutused kehakaalu kontrollimisel tõhusamad. Erinevused geenides määravad, kuidas üks või teine toit meile mõjub, milline söök iseäranis maitseb, kas suudame vastu panna näksimise soovile ja millise toidu liigtarvitamine tõstab kaalunumbrit kiiremini. On tõestatud, et geenid mõjutavad kehakaalu 40–70%. Näiteks alandab mõne inimese kehakaalu rasvase toidu vähendamine menüüs, teise oma jällegi Vahemere dieet, milles on palju tervislikke rasvu. Sama lugu on süsivesikute piiramisega – kõigile süsivesikute hulga vähendamine toidulaual ei sobi. Ka treening ei anna kõikidele samasugust kaalu alandavat efekti – teatud geenivariatsioonid määravad, kas trenni tehes hakkavad rasvad intensiivselt lagunema või mitte. USAs Stanfordi ülikoolis tehtud uuringus vaadati, kuidas mõjutavad kaalulangust eri tüüpi dieedid. Selgus, et kaalulangus on aasta jooksul 2,5 korda suurem, kui dieedi tüüp sobib ka geneetiliselt. Oma geenide tundmine annab hea võimaluse muuta treeningukava personaalsemaks. Geenivariatsioonid on seotud ka sportliku võimekuse eri tahkudega, näiteks kalduvusega saavutada paremaid tulemusi vastupidavuse või jõu ja kiiruse arendamises, samuti lihasmassi kasvatamises. Meie geenidest sõltub ka, kui pikka aega vajame treeningust taastumiseks või millised on vigastuste saamise riskid. Oma eelduste ja riskide teadasaamine aitab treeninguid tõhusamaks muuta ning otsustada, milliseid spordialasid valida. Sobiva toitumisviisi leidmiseks ja sportlike eeldustega seotud geenivariatsioonide määramiseks saab teha geneetilist analüüsi ka Eestis. Geenitestide Labor on koostöös toitumisspetsialistide ja spordifüsioloogiga välja arendanud vastavad testid ja koostanud neile vastused. Geenitesti saab teha kodust lahkumata Geneetilise analüüsi tegemine on lihtne, pole vaja kuhugi kohale minna ega verd anda. Analüüsi tellides saadetakse proovivõtmise tarvikud koos juhendiga koju. DNA-prooviks kasutatakse suu põsekaabet – selle võtmine iseendalt on lihtne ja valutu. Proovi saab saata tavalise postiga laborisse tagasi. FiguraGen Weighti testist saab teada: • missugune on sobiv toitumisviis ehk milliseid toitained peaks tarbima rohkem ja milliseid vähem • kuidas mõjutavad geenid isu • kuidas mõjutab füüsiline trenn kehakaalu • näidismenüü MyInnerGo Sporti test näitab, milline on geneetiline eeldus: • areneda vastupidavusaladel • saavutada häid tulemusi jõu- ja kiirusaladel • kasvatada lihasmassi ja vähendada kehas rasvaprotsenti • olla hea võistlusnärviga Sporditesti vastus on ingliskeelne. Geenitestide Labori testid: • toitumissoovituste test FiguraGen Weight • laktoositalumatuse geenitest • vitamiinipuuduse riski geenitest • tsöliaakiariski geenitest • sportliku võimekuse geenitest Testi saab tellida Geenitestide Labori kodulehelt www.geenitestid.ee. Tellides kasuta sooduskoodi „Sport”, mis annab 10% soodustust. Kui tellid korraga testid Weight ja Sport ühele inimesele, kasuta sooduskoodi „Sport40”, mis annab 40% soodustust ehk kahe testi hinnaks tuleb kokku 138 eurot.

GEENITESTIDE LABOR

WWW.GEENITESTID.EE TEL 600 0199

HEATEGU

Maailmas on järjest enam spordiürituste korraldajaid, kes soovivad ühiskonnale midagi tagasi anda, sidudes võistlusi heategevusega. Trend on jõudnud Eestissegi ja viimasel ajal on üha enam hakatud siingi spordivõistlusi heategevuslikul eesmärgil korraldama.

Foto: Anne-Ly Palm

Silja Luide

Jookseme, et aidata

eetri Jooks toimus selgi aastal koos Apollo Kino heategevusjooksuga, sest seda korraldaval harrastus- ja profijooksjaid koondaval klubil Jooksupartner on algusest peale olnud eesmärk siduda spordivõistlus heategevusega. Seekord toimus Peetri Jooksul ajavõtuta Apollo Kino heategevusjooks üheksa-aastase Hanna-Liisa toetuseks, kes peab saama järjepidevalt füsioteraapiat ja spetsiaalseid treeninguid selleks, et ta hakkaks taas kõndima, ning igakuine kulu tugiisikule, treenerile ja füsioterapeudile >>

Forest Reserves OÜ on loodud 2009. aastal eesmärgiga majandada metsa heaperemehelikult üle kogu Eesti ja pakkuda metsaomanikele aastatepikkuse metsamajandamise eest väärilist tasu.

26 SEPTEMBER 2017

4 tasuta panust uutele ennustajatele www.paf.com/welcome-bonus

T채helepanu! Tegemist on hasartm채ngu reklaamiga. Hasartm채ng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja k채ituge vastutustundlikult!

HEATEGU on märkimisväärne. Raske puudega sündinud tüdruk, kes veel aasta tagasi oli võimeline käima jalatugedega, on pärast mõlema põlve opereerimist pidanud viimased kuud ratastooli abil ringi liikuma. 5 km pikkusest heategevusjooksust võttis eelmise aastaga võrreldes osa juba kaks korda rohkem inimesi. Ligi 200 jooksja osalustasust läks viis eurot tüdruku ravikulude katmiseks. Sellele lisandus Peetri Jooksu ja Apollo Kino ühine panus ning kokku saadi Hanna-Liisa toetuseks 3345 eurot. Peetri Jooksu peakorraldaja Margus Merivälja sõnul tulevad siia juurde veel telefoni teel tehtud annetused, sest Hanna-Liisa abistamisele kutsuv reklaam on jooksnud nii Kanal 2 eetris kui ka kogu suve kõikides Apollo Kinodes. Heategevusjooks toimus koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga, kes on Hanna-Liisat siiani ravi osas aidanud. Merivälja märgib, et koostöö lastefondiga sujub väga hästi, sest nad ise on aktiivsed ja koostööaltid. “Apollo Kino heategevusjooksu korraldades panustavad nad alati aega liikumispuudega lapse leidmisesse, lapsevanema-

Häid näiteid on mitmeid Sellel aastal esimest korda toimunud Elva Südaööjooksu osalustasud (üle 2000 euro) läksid TÜ Lastefondile kampaania “Üleannetus” toetuseks, millega kogutakse raha ravitoitu vajavatele lastele. Heategevuslikul Rimi juunijooksul aga saadi Eesti Lasterikaste Perede Liidu laste spordifondi 8000 eurot. Eelmisel aastal koguti kampaania “Jan kõndima” raames kaheksa-aastase liikumispuudega Jani toetuseks kokku suisa 19 000 eurot, mille hulgas on ka Peetri Jooksu ja Apollo kino koostöös annetatud summa.

tega kokkulepete sõlmimisse, patrooni leidmisesse ning meediaga suhtlemisse,” kiidab peakorraldaja. Hanna-Liisa ema Külliki sõnul on heategevusjooks tüdrukul emotsionaalselt suureks abiks, sest uuesti kõndima hakkamine on pikk protsess, mis nõuab

palju kannatust ja aega ning sageli on motivatsioon väga madal ja meel kurb. Väike tüdruk peab lisaks iseseisvale kodusele võimlemisele läbi tegema 12 tundi füsioteraapiat ja treeninguid nädalas, mis on võrreldav juba tippsportlase koormusega. Kuna sel nädalal toimus Hanna-Liisal uus operatsioon, et ühel jalal kruvi paremini luu külge kinnitada, siis haiglast naasmisel saab tüdruk praegu treenida ainult teist jalga ja seljalihaseid, kuid kohe, kui saabub arstide nõusolek, jätkatakse tavapärase võimlemisega. Margus Merivälja on arvamusel, et Peetri Jooksu sidumine heategevusega on olnud väga õige otsus, sest toetus, mida eelmisel aastal Jani kõndima hakkamiseks üheskoos koguti, on märkimisväärne ning sellest on olnud palju kasu. Lisaks on heategevuslik võistlus saanud palju positiivset vastukaja ja nii mõnedki jooksusõbrad ütlesid, et panid end üritusele kirja üksnes selleks, et aidata kaasa Hanna-Liisa unistuste täitumisele, ja kallistasid finišisse jõudes vaprat tüdrukut.