15. juuni 2016
promo
juhtkiri
Eesti jaanipäevaks ei suudaks õiget ilma ennusta da selgeltnägijadki. Ajakirja Maitsed tegijad lähtu vad oma sisetundest ning usuvad, et neid ridu luge des lõõskab taevas päike ja iga mi nut päevast soovitakse veeta õues. Neist lootustest imelisele suvele on kannustatud ka ajakirja teemad. Juuninumbris on olemas kõik tavapärased rubriigid, kuid lä heneme neile soojade tuulte lai nelt. Esiteks piilume Eestis to taalset revolutsiooni tegevate food truck’ide ühe esimese esin daja ehk Hungry Karli telgitagustesse ning küsime „toidukäru” korraldavalt kolmelt mehelt – Tarmolt ja kahelt Karlilt –, mida menüüst leiab ja suvi toob. Edasi vaatame koos Imre Kosega, kuidas küp setada leiba, peamiselt aga seda, kuidas tema seda teeb. Väiketootjana on Kose ennast Gour met Clubi abil taas eestlaste südamesse „söönud”. Lisaks eelnevale teeme ekskursi köögi kui kodu põhiosa ajalukku ning vaatame, kuidas see, üks eluruumide tähtsamaid ruume, on saja aasta jooksul muutunud. Veel katsume selgeks saada, mida võiks endast kujutada kasvuhoonegurmee 21. sajandil ja urbanistlikus keskkonnas. Loomulikult ei pääse me mööda probleemsest loost, kus sellel korral lahkame dieete ning nende mõju inimese psüühikale ja füsioloogiale. Lugege, et teada saada, kas suvel või üldse on põhjust end ilu nimel piinata. Kätte on jõudnud suvi. Minge metsa, turule, kasvuhoonesse või külla, head lugejad!
Foto: Ilmar Saabas
Katsetuste suvi
Armastuse jumalanna Aphrodite juust
www.kaupmees.ee
Filos halloumi
Martin Hanson toimetaja
Lugejamäng
Piknik: lõbus äraolemine vabas looduses
Suvised ilmad eelistavad söömist õues ning pik nik on selle toitumisviisi absoluutne tipp. Maitsete ajakiri palub lugejatel saata oma suviste piknike parimad ülesvõtted meile võistlusele. Lemmik fotod valitakse välja portaalis maitsed.ee. Kõik pildid palume saata aadressile info@maitsed.ee.
Grillihooajale annavad hoogu juurde Meira ketšupid ja sinepid.
www.meira.ee
Meira Eesti OÜ
2
15. juuni 2016
Väljaanne valmis AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakonnas EMi lisade juht: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@ekspressmeedia.ee Reklaam: Gerli Aasmaa, gerli.aasmaa@ekspressmeedia.ee, tel 5880 3319 Keeletoimetaja: Marilin Look Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: AS Printall
Prae, grilli või naudi niisama! Halloumi sobib suurepäraselt salatite ja pastaga, täidetud leiva vahele, suupisteks ja desserdiks puuviljade ja marmelaadiga. Halloumi juustu valmistatakse päikeselisel Küprose saarel, kus austatakse sajanditevanuseid traditsioone. Küsi kõikidest hästi varustatud kauplustest. facebook.com/KaupmeesKO 23. märts 2016
3
persoon
Fotod: Märt Lilles iim, Karl Ahun, Ra ul Kalvo, erakogu
persoon
Kes on Näljased Karlid?
Food truck’i tiimis toimetavad oma ala fännid, meeskonna moodustavad tippkokk, auto entusiast ja kulinaariaspetsialist.
Tänaval saab pakkuda eriilmelist toitu erinevates kohtades.
Food truck’i kaks Karli (keskel ja vasakul) järjekordset klienti teenindamas.
Tänav sind toitku! Food truck Hungry Karl täidab huviliste kõhtu otse bussiluugist – kogu Eestis aasta läbi.
4
15. juuni 2016
V
iimaste aastatega on peamiselt Tallinna, aga tegelikult kogu Ees ti teedele, laatadele ja festivali dele tekkinud uut tüüpi tänavatoidu pakkuja – toiduauto ehk food truck. See ratastel köök on hoolimata väga kitsastest tingimustest võimeline pak kuma äärmiselt kõrgel tasemel toidu naudinguid. Enamasti kindlat ideoloo giat (taimetoitu, rahvuskööki, Aasia või Ameerika toitu, sh burgereid ja vrappe) järgivad toiduautod on muutumas Ees ti tänavatoidu revolutsiooni esimesteks sõduriteks. Hungry Karl on kõnealuse toidusuu na esimesi pääsukesi. Start pärineb vaid
vähem kui kahe aasta tagusest ajast, ent tehtud on palju ning esimesed kogemu sed toitlustaja-ametis käes. Tavaliselt peatutakse nädalavahetuste laatadel ja festivalidel, aga rõõmuga külastatakse ka eraüritusi, et tänavatoidu-catering'iga pidu meeldejäävamaks muuta. Eesti ilma arvestades kestab food truck’i hooaeg maksimaalselt 6–7 kuud, vahepealsel ajal puhatakse või pakutakse toitu tubastes tingimustes. „Täpsemalt näeb meie toitlustus teenus välja nii, et sõidame oma bussi ga üritusele, kasvõi tuppa, valmistame kohapeal toidud ning serveerime neid autoluugist. Meeletut kogust laudu-
toole ja termonõusid me kaasa ei vea, kõik on autentne ja värske nagu tänava toit olema peab,” selgitab Hungry Karli üks eestvedajaid Tarmo Mustonen.
Iga suure seikluse alguses on unistus
Unistus oma toiduautost ehk food truck'ist tekkis Karl Mäel siis, kui ta oma rännakutel Aasiasse sattus. Seal sete hawker’ite tase on kõrge ja seda tasuks järele katsetada igas maailma nurgas. Inspireerituna astus Karl taga si Eestisse jõudes kokakooli, lisaks töö tas ta enne ja pärast õpinguid mitmes Eesti tippköögis. Oma ideega pöördus mees sõber Tarmo poole, kes mõttest kinni haaras. Olemas oli kokk ja korral daja, kuid puudus auto ning inimene, kes suudaks masina toiduvalmistami seks ümber projekteerida. Nõnda võeti kampa teinegi Karl ehk Karl Ahun (kahe
Karli eristamiseks hüüdnimega Karla), kes autoentusiastina sobis võrrandis se ideaalselt. „Esimene ametlik koosolek toimus eelmise aasta veebruaris minu juures – mõtlesime, sõime muna ja mekkisime mõdu. Varahommikuks oli valminud nii food truck’i plaan kui ka logo. Vaja läks veel ainult masinat. Mäletan, et käisi me vaatamas nelja autot, kuni sattusi me selle õige jälile. 9. märtsi varakeva disel hommikul vurasime Loksale. Masi na kättesaamiseks pidi toore jõuga liigu tama ühte paati ja välja tagurdama ühe tuletõrjeauto. Meid pikalt oodanud tu levane food truck käivitus poolelt pöör delt ning pärast piduritele pidurdamise meenutamist võis sõit uude kodugaraa ži alata,” räägib Tarmo. Eelmisest omanikust oli masinas se jäänud üks suur ja ebaoluline asi – roostevabast metallist kanagrill. „Kokk
Karl Mäe on food truck’i pea kokk ning kõigi toitude autor – temal on nii kokapaberid kui ka teedeehitusinseneri diplom. Tegelikult oskab ta peale peene kokakunsti ka suurepäraselt kokteile valmistada. Nõudliku ja kriitilise kokana ei luba ta bussi luugist välja ühtegi toitu, mis tema standardile ei vasta. Karl on töötanud mitme Eesti tipprestorani köögis. Tema senise karjääri kõrghetk saabus 2016. aastal Estonia kontserdi majas toimunud presidendi vastuvõtul, kus Karl sai pakkuda omaloodud suupisteid. Tarmo Mustonen on Hungry Karli turundusjuht, raamatu pidaja ja abikokk. Lisaks teab ta päris palju püssiga metsas ringi käimisest. Karl Ahun on toiduauto staar klienditeenindaja ja abikokk. Peale maitsva toidu meeldivad Karlile ka autod, pildistamine, purjetamine ja kujundamine. Hungry Karli tehnilise valmis oleku ja visuaalsete efektide eest vastutab samuti just tema.
15. juuni 2016
5
persoon
persoon Karlil polnud mingit huvi ühtegi kana vardasse ajada ning kanavalmistaja sai gi välja tõstetud, et teha ruumi burgeri grillile,” kirjeldab Karla suuremat ümber ehitust. Esimesed toitlustamised auto aknast tehti eelmise aasta Kalamaja päevadel ning Kultuurikaltas toimunud konverentsil „Latitude 59”. „Sellele järg nes küll vihmane, ent üsna töökas suvi,” meenutab Tarmo.
Klassikaliste burgerite krutskiga vennad
Oma menüüs ei keskendu Hungry Karl konkreetsele rahvusköögile, pigem on keskseks ideeks ikkagi tänavatoit ehk toit, mida on mugav näpu vahelt süüa ning mis on vahetu maitse ja hea kva liteediga. Kohe esimesest portsjonist peale on selle food truck'i absoluutne hitt olnud peakoka loodud pulled pork burger. Teine absoluutne hitt on tuuni kalaburger ning kolmas hitt grillitud kitsejuustu burger. Samavõrd pakuvad üllatusi vrapid – igaühele midagi. „Meie toidud on minu kui peakoka looming. Eesmärk on kliente maitse ga positiivselt üllatada. Menüü muu
tub sõltuvalt üritusest ja minu tujust. Küll aga peavad kõik meie toidud ole ma söödavad käest ja püstijala – ikka gi tänavatoit! Vrapid, burgerid, pastad, supid, karriroad, kana, kala, liha, taime toit – oma esimesel hooajal jõudsime pakkuda palju põnevaid maitseid,” sel gitab peakokk Karl. Tarmo lisab, et ühelt poolt ei näe nad menüü uuendamisega väga vaeva, kuid teisalt vaheldub pakutav valik tih ti, sest kokk on toiduautos kärsitu ning tahab näljaste peal pidevalt uusi ideid katsetada. Kui märkate kuskil Karlide kollast punaste logodega masinat, kus toime tavad lõbusad noorhärrad, tasub juurde astuda. Näljaste Karlide tegemistel saab silma peal hoida kodulehel ja Faceboo kis. www.hungrykarl.ee www.facebook.com/hungrykarl Martin Hanson
Mis asi on food truck?
Food truck ehk eesti keeles lihtsalt „toiduauto” on sõiduk, mis on kohan datud toidu valmistamiseks ja müümi seks. Selliseid masinaid on toitlustu ses kasutatud pikalt, erinevaid ratastel kööke on ringi liikunud ka meie kandis. Esimesed toiduautode ja -kärude näited pärinevad 1800. aastatest, mil need liikuvad köögid toitlustasid tööstusrevolutsioonijärgsete linnade töölisi. Veel 20 aastat tagasi oli food truck’ide puhul tegu ühe peamise sinikraedele mõeldud söögikohaga. Toiduautod kuuluvad üleilmse tänava toiduskeene hulka, mis väidetavalt toi dab päevas üle 2,5 miljardi inimese. Eelmisel kümnendil toimus toidu autonduses omamoodi pisike revolut sioon. Ameerika Ühendriikides hakkas üha rohkem tippkokkasid oma kulinaar set kunsti pakkuma tänaval toiduautost. Nii oli võimalik serveerida restorani kvaliteediga omanäolisi roogasid mõistli ke hindadega ja paljudes paikades.
Food truck’id arenesid viimase paarikümne aastaga vaid tööliste le toitu valmistavatest kiirköökidest noorte kokkade esimeseks töökohaks ja kogemuste omandamise paigaks, sealt edasi huvitavaks väljundiks maa ilma tippkokkadelegi. Mis peamine – ka kokad ise said võimaluse restorani köökidest rahva sekka tulla. Sündis uus gurmee-toiduautode liikumine. Toiduautod võttis oma hindami se alla üks USA kuulsamaid, juba 1979. aastal loodud toidureitingute pakkujaid ja restoranigiide avaldav reitinguagentuur Zagat. Eestis on kokku umbes 20 eri stiili toitu pakkuvat food truck’i ning nende juurdekasv on pidev. Loodud on ka Eesti Tänavatoidu Liit, mille üks ees märk on kujundada Tallinna koht, kus toiduautod saaksid koguneda ja oma toitu pakkuda. Praegu tegutsevad food truck’id peamiselt laatadel ja festivali del. Mitmed toiduautod ja nende taga seisvad inimesed pakuvad ka alterna tiivset tänavatoidu-catering’i teenust.
Hungry Karli kõige populaarsem valik on pulled pork burger!
VÄRSKE KODUMAINE MAITSEV www.aravusekala.ee
OMA PÕRSAS PAKUB VÄRSKET JA EESTIMAIST SEALIHA OTSE PEREFARMIST
SEALIHA al veerandist 1,98 €/kg GRILLTOOTED al 2,95 €/kg Ootame Teid meie lihapoodides
Tabasalus Klooga mnt 5a, Tallinnas Mustamäe, Nõmme ja Lasnamäe turul, Rakveres Pikk tn 11
www.omaporsas.ee 6
15. juuni 2016
Kõik Aravuse tooted on säilitusaineteta. 15. juuni 2016
7
fookus
fookus
T
Shutterstock
änapäeva maailm tunneb umbes 30 000 dieeti, millest üks on hul lema idee ja lubatava tulemusega kui teine. Enamik kaalulangetamisi põ hineb keeldudel ning on mõeldud lühi kese ajaga saavutama palju. Inimorga nism ei ole aga korraldatud kiiresti toi metama. Loomulikult saab näljutamise ga kehas oleva vee arvelt end „vähenda da”, kuid küsimus jääb: millise hinnaga? Tavaliselt on kahe-kolmenädala sed dieedid mõeldud vaid lühiajaliseks eduks ning kehakaal naaseb veel suure mana kuu hiljem. Seda nimetatakse jojo- efektiks ning see on ka ülitähtis põh jus, miks dieetidest ja dieetpreparaati dest on tekkinud maailmas mitmeküm nete miljardite eurode suurune äri – pi devalt on vaja juurde uusi ideid, kuidas jälle oma kaalu langetada. Sõna „dieet” tähendab tegelik kuses toidumenüüd ehk terviklikult seda, mida, millal ja kuidas me toitume. Mõiste oli tuntud juba Antiik-Kreekas: „diaita” all mõeldi eluviisi ja toitumist lähtuvalt keha vajadustest ja olemas olevatest võimalustest. Ka Hippokra tes leidis, et inimeste edukas ravimine sõltub suuresti neile antavast toidust
Dieedid kui risk tervisele Dieetide pidamine on rikka ühiskonna püüd näha tervise arvelt välja parem kui tihti võimalik.
promo
ning selle kvaliteedist. Loomulikult olid ameeriklased need, kes suutsid muuta dieedipidamise äriks ning seetõttu te kitada epideemia. Miks oskame oma elu lihtsustada nutitelefoni rakenduste abil juhitava maailmani, kuid toitumistarku ses toimub regress?
Miks on dieedid kahjulikud?
Dieetide kahjulikkus algab sellest, et pidev ja üsna piinav erinevatest toit ainetest loobumine lõhub nii meie fü sioloogilist balanssi kui ka psühholoo giat. Mõlemad on kõige ohtlikumad loo mulikult kasvavas ja arenevad eas, kuid võivad viia haigusteni ka vanemate ini meste puhul. Dieedid tekitavad tugevat disbalanssi nii kehas kui ka mõttes. See nõrgendab organismi ja avab tee hai gustele. Tänapäeval on vähe neid, kes ei oleks proovinud oma elu jooksul mõnda diee ti kui kaalulangetamise viisi. 21. sajandi inimese kasutatud dieedid omavad aga organismile negatiivset mõju, eriti oht likud on ühekülgsed, pikaajalised ja ran ged dieedid. Kui õigesti toitumist piira ta pikalt, on see selge organismi piina mine, mis toob kaasa nii füüsilisi kui ka
promo
Haldjaleib – imemaitsvad käsitööleivad
Nii hea, et isegi pagar võtaks
Olgu haldjate või hoopis saatuse abiga, kuid kodumaisel turul on juba kaheksandat aastat tegutsenud üks imeline leivatootja Haldjaleib, kelle pehmeid ja maitsvaid leibasid kiidab nii rahvas – kõige tähtsam hindaja – kui ka arvukad ajakirjad. Selline tunnustus annab jõudu jätkata sissetallatud rajal ja avastada uusi maitsekooslusi.
Meenuta aastatetagust aega, kui ema või vanaema valmistas kõik saiakesed ja koogid ise ning iga amps andis erilise maitseelamuse. Tekkis ju isu ühe maitsva kaneelirulli järele?
L
Hea leib on see, mis on südamega valmistatud! 8
15. juuni 2016
eib on läbi ajaloo olnud eestlas te põhitoit ja selle vajalikkust pole suutnud ümber lükata ei ajaloo jooksul Eestit valitsenud kultuurid, sõ jad ega ka tänapäeval järjest uuenevad mõtted toitumuse õigsusest ja veendu mustest. Haldjaleiva peres on omaküpsetatud leib olnud au sees mitu põlvkonda ning tublid leivategemisoskused on põlvest põlve edasi andmise tulemusena jõud nud ka teiste Eesti perede toidulauale. Väikeses koduköögis valmivad käsi tööna imemaitsvad, vanaemalt päri tud retsepti järgi tehtud saiad ja karas kid. Leibadele ja saiadele lisatakse põ nevaid maitsenüansse, mis iga südame
ga valmistatud toote eriliseks muuda vad. Katsetamise käigus on soojas köö gis kuuma ahju kõrval küpsenud leivad nii suitsuliha ja kuivatatud puuviljadega kui ka metsmaasika ja apelsiniga. Eest laste lemmikutena on valikusse jäänud liha-küüslauguleib, juustuleib, ürdileib, kirsi-martsipanileib, aga ka rukki- ja teraleib. Miks mitte proovida sibulasaia, tüü mianisepikut või erineva maitsega ka raskeid? Leivad on lausa nii head, et Eesti leiva päeval valis rahvas pimetes ti tulemusel Haldjaleiva liha-küüslaugu leiva 2014. aastal parimaks leivaks. Keilit Aedma
T
egelikult saab hea maitseelamu se kätte ka köögis askeldama ta, sest Tallinna kesklinnas pei dab end juba 2012. aasta jõuludest pi sike ökopagarikoda, mis pakub tervi sest hoolivatele inimestele kodumai seid ning loodussäästlikke pagari- ja kondiitritooteid pehmetest saiakes test krõbedate küpsiste ja magusate koogikesteni välja. Pagar Võtaks! järgib pagaritoode te valmistamisel mahetoidu tootmise põhimõtteid, kasutades selleks võima lusel kodumaiste tootjate parimaid öko loogilisi tooraineid. Just hinnatud mahe toorainest saab kõige tervislikuma ja maitsvama toidu.
Toodete hulgas leidub populaar seks saanud rukki- ja tatrajahust käsi tööleibasid, aga ka tõeline uudistoode ehk suhkruta leib, lisaks soolaseid, ma gusaid ning gluteeni- ja laktoosivabu küpsiseid ning spetsiaalselt jaanipäe vaks välja antav kiiksuga toode – pipar koogipulk! Miks mitte süüa piparkooke ka suvisel ajal? Need ahjusoojad küpse tised on lausa nõnda head, et ampsu võ taks isegi pagar! Pood Pagar Võtaks! asub Tallinnas Vana-Lõuna 17, kuid nende tooteid leiab ka suurematest Selveritest, Rimide letist „Talu toidab” ning Biomarketi kauplus test üle Eesti. Keilit Aedma 15. juuni 2016
9
fookus
promo
Dietoloog ja toitumisnõustaja Henri Ruul: Kaheksa inimest kümnest taastavad aasta jooksul oma dieedieelse kehakaalu Olgem ausad – kui dieeditamine oleks efektiivne, oleks põhjust rääkida ülekaa lulisuse epideemiast mõnevõrra vähem. Reaalsus on aga see, et ülekaaluliste arv on jätkuvalt tõusteel. Üllatavalt on see otseselt seotud ka dieetidega. Nimelt on dieedipidamisel leitud tugev seos hilisema ülekaaluga. Ligikaudu kahek sa inimest kümnest taastavad aasta jooksul oma kehakaalu. Veelgi hullem – märkimisväärne osa inimesi on aasta möödudes kaalult raskemad, kui olid enne dieediga alustamist. Siiski tuleb rõhutada, et dieetide seos ülekaaluga ei tähenda põhjust. Liigse kehakaaluga hädas olevatel ini mestel on lihtsalt suurem tõenäosus dieetidega kokku puutuda. See on üks põhjus, miks dieetidel on kaalutõusuga tugev seos. Soov kaalu langetada ei levi kaugeltki ainult ülekaaluliste seas. Oma keha kaalu soovivad alandada üha rohkem ka normaalkaalus inimesi. Tihti nähakse
vaimseid häireid. Need võivad omakor da edasi areneda rasketeks haigusteks. Kõige kuulsamad kehakaaluhaigused on anoreksia ja buliimia. Esimene on nii vaimne kui ka füüsili ne, teine selgelt kin ni minapildi vääras tumises. Nende hai guste aluseks on tih ti keskkond ja madal enesehinnang. Ka klantsajakirjade pil did tekitavad reaal suse ja mõtteviisi va hele kõverpeegli. Peale eelmaini tu põhjustavad tihe dad dieedid toidu allergiat, soolestiku mikrofloora muutu seid ehk disbakte rioosi, vähesest või vale kalorsusega toi dust tekkivat kurna tust ehk alimentaar set düstroofiat ning palju teisi kõrvalnäh te ja tüsistusi. Veel üks rühm inimesi asendab toi du liigse spordiga või lihtsalt näljutab ennast. Tulemused on kehakaalu lan gusena alguses näha, aga hiljem areng
lahendust just mõne paljulubava dieedi kujul. Kusjuures kehakaal ja toitumine on muutunud nende inimeste jaoks kinnisideeks. Usun, et siinkohal mängi vad suurt rolli kehaideaalid ja -trendid, mida erinevaid allikaid pidi inimestele kuvatakse – paljud soovivad välja näha nagu piltidel töödeldud modellid. Lisaks eespool mainitule on dieetidel seos söömishäirete ja nende kõikvõima like kombinatsioonidega (sh buliimiaga, anoreksiaga, kompulsiivse ülesöömi sega). Seda eriti siis, kui dieetidega tehakse algust noorukieas. Viimane on kahjuks küllaltki levinud. Kindlasti ei saa väita, et dieedid üldse ei toimi. Edulugusid ja austajaid võib leida tõenäoliselt iga dieedi tagant. Selles ei kahtle keegi, et parim toi tumine on jätkusuutlik ja sel puudub lõpptähtaeg. Üldjuhul lubavad dieedid kiiret kaalulangust, mis enamasti jätku suutlik ei ole. Samas soovivad paljud kaotada kaalu vähese vaevaga ja võima
peatub. See viib inimese depressiooni, millele järgneb ülesöömine ja kaalutõus, mis seda lumepalli veelgi kiiremini liik vele lükkab.
Kõige kuulsamad kehakaaluhaigused on anoreksia ja buliimia. Esimene on nii vaimne kui ka füüsiline, teine selgelt kinni minapildi väärastumises. Nende haiguste aluseks on tihti keskkond ja madal enesehinnang.
10
15. juuni 2016
Positiivsed dieedid
D ieed ip ida m is e g a on nagu tippspordi ga – enamasti on see kõik kahe kõrva vahel kinni. Dieet kaalu langetamise eesmär gil toimib siis, kui muutus tehakse elu viisis. Veel üks tähtis tingimus on mõõdu kus – dieet tähendab kogu toitumissüs teemi muutust, kuid väikeste sammude ga, mida keha suu dab reg istreerida, ning pika aja jooksul. Kaks pikaaja liseks elumuutu seks mõeldud too det on SportsGene'i geenitestide põhi ne toitumisk ava ja Well biome väljatöö tatud soolebakterite mudel. Geenitesti toitumismudel lähtub otseselt inimorga nismi alusmüüridesse talletatud infost.
likult kiiresti. See on see, millega dieete müüakse! Peale jätkusuutlikkuse on kahtle mata tähtis, et toit pakuks organismile kõiki vajalikke toitaineid. Toidurühmade vältimine (mis on dieetidele omane) võib põhjustada toitainepuudust ja ter visehädasid (ainevahetushäireid või hor moonide liiga suurt või väikest tootmist). Dieetide puhul ei ole harv ka see, et keelatakse tarbida mõningaid toitaine rikkaid toite. Positiivne on fakt, et suur osa dieete piirab alkoholi ning kiir- ja rämpstoidu tarbimist. Kui keelatud söök asendada toit ainerikka ja naturaalse toiduga, väheneb üldjuhul ka kalorihulk, mis omakorda aitab langetada kehakaalu. Vahel on see piisav, et teha üks suur samm soovitud eesmärgile lähemale. Kui siia juurde lisada naudingut pakkuv regulaarne kehaline aktiivsus, kaob ehk ka vajadus mõne nn imedieedi järele.
Sülje kaudu võetakse DNAst markerid, mille alusel saab väga täpselt öelda, mil lised toidud on kehale paremini ja mil lised mitte nii hästi omastatavad; milli sed tekitavad lisakaalu ja millised põle vad hästi ka keha normaalolekus. Selle teadmise saab edasi siduda konkreet sete toitude, retseptide ja toorainetega. Noorte Tallinna teadlaste välja töö tatud WellBiome lähtub aga toitainete valikust ja dieedi kui holistilise toitumis plaani väljatöötamisel sellest, mis on meie kõhus ehk soolestikus. Iga inime se soolestikus on bakterid, mis toitu la gundavad. Teades täpselt nende profii li, saab välja töötada vägagi detailse in dividuaalse toitumiskava. Kahe eelmainitud dieedi puhul ei ole tegu keelamise või sundimisega, vaid kehalise võimekuse järgi õige toi tumismudeli loomisega – sööme seda, mis meile sobib. See ongi kõige alus, idee sellest, et peame sööma seda, mis meile konkreetses ajas ja ruumis pa rim on. Ülekaalulisuse suur põhjus pei tub selles, et tänapäeva kontoriinime sed toituvad iga päev ikka nõnda, nagu töötaksid põllul ja tehases. Martin Hanson
www.lounapagarid.ee
Lõuna Pagarite eesmärk on pakkuda avatud ja koostöövalmis ettevõttena võimalikult palju kodukandi toorainest valmistatud pagari- ja kondiitritooteid, mis aitavad kaasa rikkaliku toidulaua katmisele iga sündmuse korral. Meie visioon on olla moodne ettevõte, mis arvestab tarbijate soovide ja vajadustega, ning jätkata meeldivat ja tulemuslikku koostööd oma partneritega. Viimase aja tootearenduse keskseks toormeks oleme valinud lähipiirkonna põllumeeste kasvatatud kanepi. Kanepiseemnete häid omadusi on palju uuritud – nendega rikastame pagari- ja kondiitritooteid kindlasti ka tulevikus. Põlvas asuva ettevõttena väärtustame kohalikke toorainepakkujaid, kelle toodang aitab kaasa meie toodete headele maitseomadustele. Meisterlikkus on tulnud heast väljaõppest ja pikaajalisest kogemustest oma erialal.
Käsitsi valmistatud pagari- ja kondiitritooted Lõuna-Eestist. Lõuna Pagarid AS • Vabriku 41, 63306 Põlva • E–R 8–15 tel 797 6175 • lounapagarid@lounapagarid.ee
15. juuni 2016
11
promo
veinitest
Villa Ammende ooperipäevad VOL 3 Villa Ammende aias 2. juuli kell 20 Valgevene Vabariigi teeneline kollektiiv Mihhail Oginski nim Maladetšna Kõrgema Muusikakooli SÜMFOONIAORKESTER Peadirigent ja kunstiline juht, Valgevene Vabariigi teeneline kultuuritegelane Grigori Soroka Solistid Andrei Matjušonok, Hambardzum Kechek, Natalia Frantskevitš, Nikolai Karpievitš, Sergei Švõrjov Täishind 21 €, soodushind 18 €*, kuni 7 a lapsed tasuta. Piletid müügil veebilehel www.piletilevi.ee ja Villa Ammendes kohapeal.
Shutterstock
Õhtut juhib Toomas Kuter. Roosad veinid on sooja (maa)ilma lapsukesed.
*Sooduspilet kehtib pensionäridele, õpilastele ja üliõpilastele koos soodustust tõendava dokumendiga (nõutav kohapeal).
Suvi on roosa PRIVAATNE KONTSERT-ÕHTUSÖÖK 14. juulil algusega 19.00 Villa Ammendes PILETI HIND 95 eurot sisaldab 4-käigulist õhtusööki koos veinidega
GULMIRA ABLIZ ja ansambel: Gulmira ABLIZ - vokaal Yakefu XIEERNA - gidžak Amuti WUMAIERJIANG - dutar, nei Saiyiding YIMINGJIANG - rubab
UIGUURI MUKAAMID: laulud merede, mägede ja ajamüüride tagant
12
15. juuni 2016
Juba mitmendat aastat täheldatakse Euroopas, et veinitarbimine liigub kergemate veinide poole – juuakse rohkem valget ja roosat.
H
iljutine uuring väitis, et üks osa Eestimaast on kui mitte vähem, siis teistmoodi jooma hakanud – intelligentsemalt, lahjemalt, elegantse malt. See võiks olla üllatus vaid neile, kes arvavad, et muu maailmas toimuv meid, isetarku, siin mõistliku tsivilisatsiooni serva pääl vähe kaasa veab. Niisiis, nagu juba mainitud sai, juuakse nüüd valget rohkem ning pu nase veini sõbrad valivad õhema või hoopis roosat värvi veini. Veiniilma juhtriigi, Prantsusmaa statistika väi dab, et 2013. aastal oli prantslaste joo davast veinist iga kolmas rosee. Sel le rahva arvele läheb 36 protsenti ehk 810 000 000 liitrit kogu maailmas tar bitavast roseest. Kergema ehk lahjema vastupanu teed on läinud ka ameeriklased ja belgla sed, kes kahepeale timmivad ära umbes poole Lõuna-Prantsusmaa roosaveini maakonna, Provence’i veinidest. Küllap on meilgi meeles vahepealsed meetritepikkused roosad riiulid super marketites. Tõsi, valik oli suur, aga ena masti poolmagus ja igav, nii et praegu seks on komplekt muutunud väikse
maks. Küll aga on rosee avastanud lu gematud suvised terrassid, kogukonna baarid ja välipuhvetid. Lämmilt alanud suvi on roseeimportijatele kõvasti tege vust andnud.
Miks?
Roosa on sooja (maa)ilma lapsuke. Kliimamuutuses tasahilju palavamaks läinud suvedes on rasket veini juba üsna keeruline juua isegi massiivse veinitäid lusega harjunud hispaanlastel, ja kerge, jahutatud rosee hoiab pea selgemana ti bake kauem. Seega on väliürituste veinid aina enam valged ja roosad. Koos kõige sellega on muutunud inimeste gastronoomilised harjumused: raske ja rammus klassikaline Prantsuse köök on asendunud kerge, vahemerelise, aasiapärase ja põhjamaise valikuga või fusion-seguga kõigest nimetatust. Ker ged puhtad maitsed ootavad enda kõr vale veine, millest tooraine puhtus läbi kumab. Kolmandaks on peale tulnud uus põlvkond uute joomisharjumustega ini mesi, kelle õllepudel on pisike ja käsi töine ning kelle veinid on lihtsad, sood 15. juuni 2016
13
veinitest
promo
Hindajate lemmikud:
Famille Quiot „Les Couversets” 2015, 13,5%, Cotes de Provence
Veine hindasid Tallinna restoranis Spot (Vene 4) sommeljeed ja veinitundjad: Evelin Sikk (kiil.ee) Igor Sööt (vinsdefrance.ee) Livika Liiv (vinorama.ee) Liina Karron (veinisober.ee) Georgi Leinemann (veinikelder.ee) Kalle Müller (champagnestop.ee) Urvo Ugandi (liviko.ee)
sad, kohe praegu joodavad, puuviljased ja seltskondlikud. See mitteformaalsust hindav kamp ei ehita uut maailma sametk ardinatega restoranides, vaid sõprade juures terrassil, välikohvikus ja verandal. Seekord ei ole mässajate lipp mitte punane, vaid roosa. Kuigi Prantsusmaa on roosa veini ekspordis alles kolmas (13% kõigist maa ilma roseedest), jäädes alla Itaaliale (41%) ja Hispaaniale (21%), võtsime Eestis se imporditavast, hullumeelselt suurest valikust võrrelda just Lõuna-Prantsus maa, eeskätt tuulise Provence’i roo sad – mõistagi mitte kõik. Lisasime juur de mõned värvikamad Rhône’i oru omad ja paar Languedoci veini. Just Lõuna- Prantsusmaa oli väidetavalt 2600 aastat tagasi see koht, kus Prantsusmaa veinid alustasid, ja alguses olid peaaegu kõik roosad – virde pikk hoidmine punas te marjade kestadel ehk matseratsioon, saamaks veinile ilus punane värv, oli tol lal veel leiutamata. Lõuna-Prantsusmaa roseed ruulivad oma värskuse, soolase mineraalsuse ja mõnusa kerge happe poolest, on vürt sikad, magusad ja troopikaviljased ning kahtlemata õige valik kõigile neile, kes seni punast liiga rammusaks või valget liiga happeliseks peavad. Raske on ette kujutada midag i muud, mis sobiks absoluutselt kõigega, mis on suupistelauale pandud. Kui, siis ehk šampanja. Roosa. Kalle Müller
sommeljee
Kõiki pimetestil maitstud veinide arvustusi loe lähemalt portaalist maitsed.ee.
14
15. juuni 2016
Aroom: Kõikvõimalike magusate lutsukommi de (barbarissi, düšessi, kukekommi) liitlõhn jätab pokaalis ruumi aprikoo side, litši, vaarikate, greibi ja punaste sõstarde jaoks. Meeldivust lisavad lille Famille Quiot „Les Couversets”, 2015 nektar ja kerge hele aasamesi. Maitse: Puuviljane-marjane kommikaramell tasa kaalustab tsitrustega põimunud paradiisiõunte hapet. Suurepärases tasakaalus vein, millel on meeldejääv, mineraalne ja avar järelmaitse. veinisober.ee
Les Maitres Vignerons „Les Voiles” 2015, 13,5%, Cotes de Provence Aroom: Pehme, aro maatne ja keskmisest intensiivsem lõhn seikleb troopikaviljade juures, riivab sireleid ja maandub mõnusas animaalses alusmetsamarjade buketis. Les Soolasidrunid, ja 2015 Maitres Vignerons litši „Les Voiles”, vaarikakeedis ühekorraga, kui sobib? Maitse: Lisaks suurepärase happe ja marjasuse balansile leiab siit magusaid mõrkjaid lisandeid: banaan, litši, vaarikad ja kirsid verigreibi ja kibu vitsaga, järelmaitses kasemahla leebed nüansid. vinsdefrance.ee
Famille Lafage „Coté Rosé” 2015, 12,5%, Cotes Catalanes Aroom: Värskendavalt tsitruseline valge veini aroom, mida on timmi tud natukese kirsside ja maasikakompotiga. Kriidiselt mineraalne, deli kaatne ja selge. Karge. Famille Lafage Coté Rosé, Maitse: Torkiva happega täidlane vein. Puhast ja2015 mineraalset (kriit!) maitset raamivad tikrikompott, punased õunad, barbariss ja jõhvikate talitse tud mõrkjus. Hea nii toiduks kui ka suveõhtuks. Järelmaitse, ehkki veidi mõrkjas, saabub pikk ja mahlane. mediato.ee
Taevarestoran Dinner in the Sky® taas Eestis Kuidas pakkuda võimalikult täiuslikku elamust? Vii külastajad 50 meetri kõrgusel asuvasse taevarestorani nautima lõunat, õhtusööki või suupisteid!
T
allinna Vanasadamat külastab taas taevarestoran Dinner in the Sky, kus kogu nädala vältel valmistab maitsvaid roogasid mainekas soome tippkokk Filip Langhoff. „Taevas einestamine on sündmus, mida soovitaks kõigile,” tunnistab Lang hoff ise. „Usun, et tegu on tõeliselt nau ditava elamusega, mis ühendab tava tu atmosfääri ja maitsva toidu. Ka ko kale on kõrgustes ja otse külastajate sil me all toidu serveerimine põnev välja kutse. Tavapärasele toidutegemisele li sanduvad veel mõned tegurid, millega tuleb arvestada 50 meetri kõrgusel väi kesel alal.” Iga koka käekiri on erinev, mistõt tu on igal aastal ka taevarestorani me
nüü omanäoline. „Sel suvel on fooku ses mereannid,” räägib tippkokk. „Kuna kasutan toidu valmistamisel kohalikku toorainet, lähtun sellest põhimõttest ka taevarestoranis.” Sel aastal on taevarestoranil muu hulgas kümnes tegutsemisaasta. Sel pu hul tuuakse külalisteni taevakontserti de sari, mille avavad muusikud Chalice ja Laura. Eksklusiivne taevarestoran on kõi gile huvilistele avatud ajavahemikus 15.–21. juuli. Rohkem infot kontserti de ja restorani kohta leiab kodulehelt www.dinnerinthesky.ee.
Keilit Aedma 15. juuni 2016
15
promo
KEVADISELT KERGE GURMEE Tänavagurmee teerajaja Uulits menüüs on nüüd kevadiselt kerge burgerid ja wrapid, valmistatud Rannamõisa kvaliteetsest linnulihast. Tule naudi fitness-burgereid meie suveterrassil! Juunis meie kerged soojad wrapid ka Katharinenthali kohvikutes Kadrioru pargis ja kesklinnas Stockmanni kaubamajas!
Maitsev lõuna Hiiu Pubis E-R 11.00-15.00 Pärnu mnt 325, Tallinn www.hiiupubi.ee www.facebook.com/hiiu.pubi
Tänavatoidurestoran Hotokas HOIATUS! Uulitsa burgerid tekitavad sõltuvust, sest valmistame värskest toorainest kõik kohapeal ise!
KADAKA TEE 135A, TALLINN TEL 5300 8963| 16
15. juuni 2016
UULITSRESTORAN
Millal sa viimati lõunaks sellist hot dog’i sõid? Toompuiestee 16 tel 600 7896
väiketootja Fotod: Ilmar Saabas
promo
Imre Kose on võtnud ette Maarjamaa igipõlise leiva ning teinud sellele uuenduskuuri.
Leib à la Imre Kose
Saare Mahe MTÜ
M
ahepiimast tehtud tooteid ta sub eelistada juba seetõttu, et mahepiim on pärit loomadelt, kes saavad vabalt liikudes nautida päi kest, värsket õhku ja ökoloogiliselt pu hast sööta.
likult muundatud organisme (GMO) ega nende saadusi. • Mahetoidus pole kunstlikke värv- ja lõhnaaineid ega kauast säilimist soo dustavaid aineid, mis võivad põhjusta da mitmesuguseid tervisehäireid.
• Vabapidamisel on loomad tervemad ja nende toodang omakorda inimesele tervislikum. • Mahetoidu tootmine hoiab elukesk konna puhtama ja paremini talitlevana, sest seda ei koormata tehisväetiste ja taimekaitsevahenditega. • Mahetootmine soodustab bioloogili se mitmekesisuse säilimist. Tootmiseks on tähtis hästi liigendatud maastik, kus põldudel kasvavad erinevad kultuur taimed ning põlluäärtelt võib leida liigi rikka loodusliku taimestiku. • Mahetoit ei sisalda organismile kah julikke sünteetiliste taimekaitsevahendi te jääke. Samuti pole mahetoidus päri
Piimas on üle saja ühendi, mis aitavad kindlustada inimesele hea tervise, nor maalse kasvu ja arengu. Piimas sisalduv kaltsium tagab tugeva luustiku ja ham bad. Uuringud on näidanud, et mahe piimas on parem rasvhappeline koos tis – rohkem kasulikke aineid, mis hoo litsevad inimese organismi eest ega kah justa seda. Mahepiimast tehtud uudistoode on Öko mahejuust! Saaremaa Piimatööstus on välja tulnud uue mahejuustuga Öko, mis on tehtud puhtast saarte mahepii mast. Ökojuustu valmistamiseks on ka sutatud Saaremaa ja Hiiumaa maheleh made piima, kes on söönud saarte liigi rikastel niitudel, kus ei ole kasutatud
18
15. juuni 2016
Gourmet Clubi loovjuht teeb klassikalisele leivale refresh’i. keemilisi taimekaitsevahendeid ega mi neraalväetisi. Öko on Gouda tüüpi juust ja selle valmistamiseks läheb tarvis pike mat laagerdusaega. „Mul on hea meel, et Saaremaal ja Hiiumaal on patrioote, kes mahepiima juba toodavad ja selle tootmist ka jät kavad,” tunnistab Saaremaa Piimatöös tuse juht Ülo Kivine. „See on ka meile suur väljakutse ja missioon, et panusta da rohkem mahepiimatoodetesse.” Piim ja piimasaadused on olnud eestlaste toidulaual juba aastasadu ning poes piimaletis valikut tehes võtab lau sa silme eest kirjuks. Kindlasti ei tohiks mööda vaadata mahepiimatoodetest, sealhulgas mahejogurtist, mahekohu piimast ja mahejuustust. Keilit Aedma
Ü
ks Eesti gastronoomiamaastiku agaramaid mesilasi, mitut resto rani pidanud, aastaid peakokana töötanud ja nüüd väikeettevõtjana uud sete gurmeetoodetega turgu vallutav Imre Kose on võtnud ette Maarjamaa igi põlise leiva ning teinud sellele uuendus kuuri. Tulemuseks on ready-to-bake-leib ehk eelküpsetatud baguette-leib. „Kui tekkis idee luua uudne ja tervis lik leib, lähtusime põhimõttest ühenda da traditsiooniline leivavalmistamise viis moodsa vormiga. Nii sündiski prantslas te baguette’i eeskujul põhjamaine ver sioon tänapäevasest Eesti leivast. See ga – vormilt rahvusvaheline, sisult igati meie pikki leivatraditsioone austav tule mus. Lõpptoote valmides mõistsime, et nii nagu hea disain on lisaks huvitava le vormile enamasti funktsionaalne, on meie leibadel mitu uudset kasutusvõima lust. Soovi korral saab sellest lihtsa vae vaga valmistada sobivaid suupisteid või täita see nagu pikka leivatoodet ikka en
dale meelepärasega,” selgitab Imre Gour met Clubi Viru tänava esinduspoes. „Uudsete kadakamarja- ja rosina pähklileibade põhjamaist iseloomu ja kasutusmugavust on juba märgatud nii Lätis, Leedus kui ka Soomes ning tagasi side on olnud väga positiivne. Seega usu me, et nendel toodetel on igati potent siaali olla esindatud ka nimetatud turgu del,” lisab Imre. Imre sõnul on tänapäeval tugevas muutumises kogu toiduostmise loogika: oleme liikumas mahupõhiselt tarbimiselt kvaliteedi- ja emotsioonipõhise tarbimi se poole. „Üha enam tahame teada, kes meile toitu valmistab ja mida selle sisse paneb. Toidul peab olema oma lugu ning lool reaalne sisu, maitse ja aroom,” sel gitab Kose.
Aasta aega teadus- ja arendustööd, tulemuseks leib
Millega on tegu, kui räägime sellest, et Imre Kose on võtnud uuendada lei
va? Uus leib (sellest on Courmet Clubil kaks versiooni: kadakamarjadega ning rosinate-pähklitega) on Eesti esimene n-ö sügavkülmutatud, kuid eelvalmis tatud leib. See tähendab, et leib valmis tatakse päris juuretisega, küpsetatakse ning seejärel kohe kiirjahutatakse kuni –40 kraadini. Tulemuseks on aromaat ne ning kõiki leivale omaseid häid mait seid, aroome ja toitaineid sisaldav päts, mis valmib koduahjus 15 minutiga. „Leib sulab sügavkülmast välja võttes ahju soojenemisega sama aja ning valmib seejärel 160 kraadi juures veerandtunni ga tõeliseks ehk krõbeda koore ja pehme sisuga leivaks – just nagu oleks valmista tud nullist. Tegu on Eestis igati unikaal se tootega, mille väljaarendamiseks ku lus umbes aasta aega tööd,” selgitab Kose. Imre Kose leivas ei ole ju iseenesest midagi põhjapanevalt uuenduslikku. Sel le tegemiseks kasutatakse ikka sajandi te jooksul omandatud tarkuseid ja kom ponente, mida leivavalmistamisel tarvis 15. juuni 2016
19
väiketootja
väiketootja
Leib valmistatakse alati juuretisega Eestis nimetatakse leivaks juureti se abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutainast küpsetist. Pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Leiba on tuntud väga kaua. Muistsete egiptlaste ja foiniiklaste leivateokunsti võtsid üle heebreala sed, nendelt kreeklased ja ligikaudu 170 aastat enne Kristust roomlased. Sealt edasi levis see üha edasi mujale Euroopasse. Küpsetamiseks kasutati odra- või nisujahu. Alles pärast nn suurt rahvaste rän net (4.–7. sajandil pärast Kristust) tuli kasutusele rukkijahu. Just rukkileib saigi kuni 18. sajandini üldtunnusta tuks. Siis hakkasid nii mõnedki suur rahvad eelistama saia. Keskaegsetes Euroopa linnades kujunes leivategemi ne alates 9. sajandist omaette elukut seks – tekkisid leiburite tsunftid. Eestlaste laual asendus odraleib rukkileivaga tõenäoliselt teise aasta tuhande alguses. Võõramaalastest vallutajate võimu all pidid eestlased
küll aganaleiba sööma, kuid ala tes 19. sajandi algusest sai üldlevinuks korralik rukkileib. Põldu hariti Eestis kuni 19. sajan dini harkadraga, seejärel mindi üle hõlmadrale. Sirbi kasutamisest loo buti ja vikat võeti appi möödunud sajandi keskel. Vesiveskeid hakati rajama 13. sajandil ja tuulikuid ehitama 12.–13. sajandil. Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas laupäe viti, olenevalt pere suurusest korra ga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Sajandeid oli igapäevase leiva küp setamine raske käsitöö. Alles 19. sajan di keskel tekkisid esimesed mehha niseeritud leivatehased. Rukist kas vatati Eesti põldudel, nisu veeti sisse Venemaalt, Ukrainast ja Kasahstanist. Üleminek ainult tehases toodetud lei vale toimus pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal. Iseseisvumise järel on rukkijahu jahvatatud Eesti viljast. Allikas: Eesti Leivaliit
läheb – päts küpseb ikka ahjus nii nagu alati. Uudseks muudab kiirkülmutatud ehk ready-to-bake-toote asjaolu, et kül mutamine ei ole muutnud leiva maitse omadusi, aroome ega fakti, et leib on sügavkülmikust ahjupanemise järel lõike laual absoluutselt õige väljanägemise ja krõbeduse-pehmuse vahekorraga ning maitseb nagu päris leib. „Usun, et inimesed on valmis sellis teks toodeteks, mis on väga kvaliteetsed, kuid millesse ise on vähe tööd sisse pan dud. Siin ei ole ju küsimus laiskuses, pi gem oskuste ja peamiselt aja puuduses. Leivategu on kolmepäevane aktsioon – juuretisest taina ja sealt ahjust tulnud leivani võtab ausalt küpsetades 72 tundi. Kellel meil neid vabu tunde tänapäeval võtta on? Samas soovime värsket leiba ikka süüa, eriti nüüd, kus kodune leiva küpsetamine on muutunud äärmiselt po pulaarseks,” selgitab Kose. Nagu mainitud, ei ole Courmet Clubi leib mõeldud vaid kodumaiseks tarbimi seks, sest juba on ukse taga soovijaid väl jastpoolt Eestit. „Mujal maailmas on selli sed tooted üsna levinud. Kiirkülmutuse ga valmistatud leivad-saiad on enamas ti parema kvaliteediga kui paljudes väi kestes saiapoodides, isegi Prantsusmaa
Nišitoodete kuningaks
Pärast aastatepikkust peakokaametit nii teiste kui enda restoranides alustas Kose toidutootmisega. Restorani Verti go juurde tekkis Vertigo Gourmet, mil le looming kannab alates 2012. aasta ok toobrist rahvusvahelisemat kaubamärki Gourmet Club. Nüüdseks koosneb selle tootevalik sadakonnast hõrgutisest: kast med, hummused, populaarsed tordid ja koogid. Gourmet Clubi enim tuntud too de on Caesari kaste, millest kogu ette võte ka alguse sai. „Kasutame oma toodetes võimali kult värskeid ja naturaalseid komponente eesmärgiga pakkuda ainulaadseid ja uusi maitsenaudinguid. Igal aastaajal esitleme just seda unikaalset ja rikkalikku maitse buketti, mis on saanud innustust hetke parimatest kodumaistest metsa- ja aia saadustest. Soovime jätkuvalt pakkuda kvaliteetset alternatiivi püsiväärtusi hin davale inimesele. Tänapäeva kiiresti muu tuvas maailmas, mis on selgelt mõjutatud masstoodangust, loome tooteid, millel on justkui käejälg juures,” selgitab Kose.
Uudseks muudab kiirkülmutatud leiva asjaolu, et külmutamine ei ole muutnud leiva maitseomadusi.
Martin Hanson
Kahe tammevaadi burboon Jim Beamilt
MAHELEIB: • UUS KVALITEET LEIVATOOTMISES • PIRUKAD, SAIAD, KRINGLID, KÜPSISED NAGU KODUS • HÕRK LÕUNASÖÖK, SÖÖ PALJU JAKSAD • HUBANE PEOKOHT JA MAITSEV CATERING
LEIVAD. Leivad valmistame juuretise baasil ja mahedast täisterarukkijahust – täpselt nii nagu vanasti. Kõik meie leivad on pärmi- ja nisuvabad. Igaühel on võimalik leida leibade seast oma lemmik: maheleib, seemneleib, singileib, kanepileib, rosina-jõhvikaleib. Leivad on müügil Solarise toidupoes, Viimsi Delice Comarketis, Tallinna Kaubamaja maheosakonnas, Konju Talupoes, Mustamäe haigla poes ning Järve, Pirita, Kärberi, Viimsi, Kadaka ja Peetri Selveris. PIRUKAD, SAIAD, KRINGLID NAGU KODUS. Valmistame oma pagaritooted kvaliteetsest naturaalsest toorainest ega kasuta pooltooteid ja säilitusaineid. Igal argipäevahommikul paneme ahju ka mitu plaaditäit maitsvaid saiakesi ja pirukaid, et teil oleks päeva jooksul mõnusad kohvi- või teehetked. Mis tugevdaks firma töötajate ühtekuuluvustunnet paremini kui ühine kohvipaus saiakesega reede pärastlõunal? Külla minnes võite võtta kaasa imelise apelsinistritsli ja teie tähtpäe20 15.OÜ juuni Aruküla 2016 Maheleib tee 55, Jüri
bolougerie’des kohapeal valmivad kon kurendid,” mainib Imre.
promo
Kuna burboonid koguvad maailmas aina enam populaarsust, otsustas Jim Beami tootja Beam Suntory pakkuda viskisõpradele uut burbooni. Tulemus on Jim Beam Double Oak, mida iseloomustab tavapärasest sügavam puidune maitse, karamelline värvus ja pehmus. va muudab eriliseks pidulik kringel! Meie pirukad on müügil Tallinna Kaubamajas, Konju Talupoes ja Pizza Levis. HÕRK LÕUNASÖÖK, SÖÖ PALJU JAKSAD. Meie kogenud kokk valmistab kõik lõunad ise kohapeal naturaalsest ja kvaliteetsest toorainest. Ja nii valmivadki maitsvad päevapraed. Meil on iseteenindus ja iga klient saab tõsta endale toitu nii palju, kui ära süüa jaksab. HUBANE PEOKOHT JA MAITSEV CATERING. Maheleiva kohvikus veedate meeldejääva sünnipäeva- või juubelipeo, samuti aitame korraldada kõiki muid perekondlikke sündmusi. Ka firmapidudeks sobivad meie ruumid suurepäraselt. Valige meie peomenüüde hulgast oma lemmik ja veetke oma lähedaste või kolleegidega unustamatu õhtu. Meie catering-teenust võite tellida ka mujale – koolilõpupeole, firma suvepäevadele… Kas saite projekti valmis? Kas laps lõpetab klassi? Kas algab puhkus? Pidu, sõbrad, pidu!
(avatud E–R kl 7.30–18.00)
tel 516 3968
info@maheleib.ee
J
im Beam Double Oaki laagerdumis protsess on kaheetapiline. Kui tava päraselt valmib viski ühes tamme vaadis, siis Double Oaki maitsed on küp senud, täienenud ja tasakaalustunud ka hes tammevaadis. Teine laagerdus lisab burboonile tu gevat puidusust ja pehmet tammearoomi. Klassikalise tootmismeetoodi kohaselt on tammevaadid enne põletatud, mis annab küpsevale burboonile intensiivse karamel lise maitse ja vürtsikuse. Toode tuleb turule väärikas paken dis. Jim Beam Double Oaki pudelit ehi vad graveeringud ja reljeefne pitser tooteetiketil. Pudeli uus kuju ja silma paisvad detailid peegeldavad pikalt küp senud ja hoolega valmistatud toote luk suslikku kvaliteeti.
Toode tuleb turule väärikas pakendis. Jim Beam Double Oaki pudelit ehivad graveeringud ja reljeefne pitser tooteetiketil. 15. juuni 2016
21
promo
promo
Seiklusjutte Maalt ja Merelt Keset pealinnasaginat saab jalgu ja kõrvu puhkama minna linna sisse peidetud rohelisse oaasi, kus laulavad linnud, sahisevad puulehed ja tuuakse lauda imemaitsvad soojad road. See on Seiklusjuttude üllatav maailm, kus on mõnus ja hea süüa lõunat, pidada pidu või värskendada end külma õllega.
L
õbusa nimega pubi Seiklusjutte Maalt ja Merelt eristub ümbritse vast kivilinnast oma õdusate, ro helust täis sisehoovide ja hubase atmo sfääriga. Lisaks on nii maja ette kui ka taha loodud mõnus terrass, kus veeta päikese käes aega või pidada maha üks meeleolukas peoõhtu. Ruumi on ka lastele, sest maja taga Laevatekil peidab end spetsiaalselt väi kestele sõpradele mõeldud kollane puu onn, kus leida uusi mängukaaslasi ja veeta lõbusalt aega. Just Laevateki saab muuta mõnusaks ja privaatseks peo kohaks tervele sõpruskonnale. 22
15. juuni 2016
Saabunud suvehooajal on eriliselt hea uudis kõigile kalasõpradele, sest terrassile on toodud suitsugrill, mille taga valmistab andekas kokk imehead suitsukala – sellist toitu juba naljalt mu jalt ei leia. Ruumi jagub tervelt 140 rän nulisele! Roogasid on seinast seina ja kõhu saab täis nii varajane ärkaja kui ka tõeli selt näljane maailmarändur. Omalt poolt soovitab pubi populaarsemate roogade kõrvale õlle või veini, sest õige joogipoo lis võib oma maitseomadustega head toitu veelgi rohkem rikastada. Näiteks võid avastada, et kitsejuustusalati kõr
vale sobib imehästi valge veini asemel hoopis üks külm American Blonde Ale. Nii mõnedki kodumaised suu red rändurid on pubis head sõbrad ja Seiklusjuttude lipuga on ära käidud nii Himaalajas lumelauaga sõitmas kui ka Männiku karjääris jääsukeldumas. Pubi on koht, kust tublisid seiklejaid teele saadetakse ja naastes neid vastu võetak se ning kus teiste rännumeestega õlle ja maitsva roa kõrvale muljeid saab jagada. Keilit Aedma
Food@ttack Kodumaine tänavatoidu kultuur on viimaste aastatega teinud jõudsa hüppe ning üht tõeliselt maitsvat burgerit ei pea enam otsima kiirtoidurestoranist – selle saab kätte sarnasest food truck’ist, mis tegutses filmis „Meisterkokk”.
Food@ttackiga saab ühendust e-posti aadressil food@ttack.ee ja Facebooki-lehel!
F
ood@ttack on võtnud missiooniks tuua tänavatele restorani tasemel toitu, mis seni pole tänavatoidus tavapärane olnud. Kui siiani on tänava toidukultuur kasvanud enamjaolt tava pärase toidukvaliteedi parandamisega, siis Food@ttack soovib nii kvaliteedi kui ka uuendusmeelsuse abil tuua tükikese tippklassi restorani tänavale. Omanäoline food truck valmis ühest vanast roostetanud masinast, mida ku nagi kasutati küttepuude vedajana, kuid mis on nüüdseks kokkade nõudmiste ja soovide järgi ümber ehitatud. Food@attacki rattad viivad tänava toidu üle Eesti toimuvatele suveüritus tele, näiteks Viljandi folgile, Kiisa jaani tulele, Õllesummerile ja tänavatoidufes tivalile. Soovi korral sõidetakse kohale ka eraüritustele, et täita kõhud sünni päevadel ja firmapidudel. Food@ttacki menüüst ei puudu ku nagi punase karri ja kookospiimaga krõbe kanalihatortilla ega legendaar
ne burger coleslaw’, Cheddari juustu ja BBQ-kastmega. Burgeri teeb tõeliselt eriliseks spetsiaalselt selle tarbeks küp setatud lapik, õhuke ja suur sai. Ülejää nud menüü valmib aga tuju järgi: eelmi se suve hitiks olid konnakoivad, 65kraa dise kuumuse juures küpsetatud tuvi liha, tiigerkrevetid ja grill-liha. Sel le aasta populaarseimaks toiduvalikuks ennustatakse food truck’ist pakutavat kaheksajalga. Head toitu ei pruugi saada ainult valge linaga kaetud laua taga tippresto ranist, vaid ükskõik millisest Eesti nur gast. Toredad inimesed, kes teevad oma tööd suure pühendumuse ja kohusetun dega, on aidanud Food@ttackil pakku da head toitu seal, kus parasjagu viibi takse. Food@ttacki kõrvale on juurde tu lemas väikevend, lisaks arendatakse uut kaubamärki G. Catering, et kvaliteetset toodet saaks pakkuda veelgi rohkem ja ka pärast suvehooaega. Keilit Aedma 15. juuni 2016
23
promo
promo
Gauranga – killuke Indiat Inimesele on kasulik selline menüü, kus ta ei pea toidule lisaks juurde sööma vitamiine ja muid toidulisandeid, vaid saab kõik heaks terviseks vajalikud ained kätte toidust endast. Alati ei kehti reegel, et midagi on toidust puudu, pigem tekitab meile tänapäeval probleemi see, et tarbime toiduaineid, mida meil ei ole tasakaalustatud tervise nimel vaja.
V
edalikus kultuuris on inimesed juba aastatuhandeid toitunud menüüst, kus puudub igasugune liha, kaasa arvatud kala ja muna. Teisalt on selles kultuuris alati kõrgelt hinnatud piimatooteid ning sellist toitumist pee taksegi täiuslikuks. Indias on üle 500 miljoni inimese jätnud oma toidulaualt välja liha. Täp sem nimetus sellisele toitumisele ongi lihavaba toitumine, mitte taimetoit lus, mida meil seostatakse kohe kesise salatilehe ja porgandi närimisega. Toitudes puhtamalt, puhastuvad peale keha ka meeled ning me hakka me tundma peenemaid maitsenüansse. „Meie kogenud india kokad arvestavad toidu valmistamise puhul detailidega, millest meil aimugi pole,” tunnistab Ees tis India-pärase toitumise kontseptsioo ni järgiva restorani Gauranga juht Virko Kask teadmisega, et just maitseainete saladuslik kasutamine muudab söögi koha toidu eriliselt autentseks.
Puhas ja tervislik
Ida pool on alati teatud, et toit mõjutab tugevasti meie mõtteid ja psüühikat. Toit on see, mis kujundab väga suures osas inimese iseloomu. „Süües teatud omadustega toitu, saame need kvalitee did enda sisse ja muutume nende kand jaks,” selgitab Virko. „Seepärast ei sisalda 24
15. juuni 2016
meie restorani menüü toiduaineid, mis kannavad ebasoovitavaid madalaid oma dusi. See on ka põhjus, miks me ei tar vita peale liha ja muna ka sibulat, küüs lauku ja seeni. Seevastu pakume südant soojendavaid, väga maitsvaid, tervislikke ja puhtaid roogi, mis puhastavad meie eksistentsi.” Nimi Gauranga pärineb 500 aasta tagusest ajast, kui Caitanya Mahaprabhu ilmus Indias Lääne-Bengalis. Kuna ta nahk oli kuldse varjundiga, kutsuti teda Gaurangaks. Ta käis mööda Indiat rin gi oma tuhandete saatjatega, laulis kir tanaid ning õpetas inimestele oma ees kujuga, kuidas saavutada elu ülim ees märk – puhas kõrgeim armastus. Restorani Gauranga menüüs on hea ülevaade India taimetoidumenüü klas sikalistest roogadest. Lõunases buffet- valikus on pea iga päev midagi uut. Ko genud India kokad valmistavad ise pa niiri (India juustu), India klassikalisi dah lisid (läätsekastmeid), kõikvõimalikke aedviljapadasid ja -roogasid, laias vali kus pirukaid (samosasid) ning suupisteid (tikkid, pakorad, koftad). „Oleme aas taid valmistanud India maiustusi ja ko handanud neid eestlaste maitsele sobi vaks,” kutsub Virko restorani köögi ime häid roogasid mekkima. Keilit Aedma
Alavere Lihameister on sari, mille alla on koondatud kõrge lihasisalduse ja väga häid maitseelamusi pakkuvad tooted. www.avorst.ee 15. juuni 2016
25
promo shutterstock
maailma maitsed
USA presitendi residentsi ehk Valge Maja köök 19. sajandil. Puudub täielikult igasugune efektiivsusest tulenev läbimõeldus.
Köögid, garderoobid ja eritellimusmööbel 16 a kogemusega tegijatelt!
Köök Vaatame, kuidas on köök muutunud läbi sajandi nurgatagusest panipaigast kodu keskmeks.
26
15. juuni 2016
K
oduköök on viimase saja aas ta jooksul teinud ruumina läbi suure arengu. Tänapäeva köö gi lähteideed ulatuvad oma põhijoon tes tagasi 20. sajandi algusesse, kui se nise ruumiloogika ja funktsioneerimi se põhimõtted vahetas välja moodsatel alustel kujundatud köök. Koduköögi ku junemine moodsaks, detailideni läbi töö tatud ruumiks sai alguse siis, kui muutu sid ideed hügieenist ning majapidamises hakati laialdasemalt kasutama elektrit. Köökide reformile panid aluse eri aega del kolm naist: ameeriklannad Catheri ne Beecher ja Christine Frederick ning sakslanna Margarete Schütte-Lichotzky. Nüüdisajal on tavapärane, et köök on paljude funktsioonidega koduruum, mis eristub ülejäänud majapidamisest oma siledate pindade ja rohkete masinate ga. Köögi uuendamisel ammutati möö dunud sajandi alguses ideid nii laeva köökidest, tööstuses rakendatud liig seid samme ja liigutusi välistavatest rat sionaliseerimisideedest ning hügieeni nõuetest, mis suunasid tähelepanu liig se tolmu ja bakterite vältimisele. Tugevaks tõukeks muutustele oli tol lane naiste eneseteadvuse tõus ja kes kendumine kodumajandusele kui tra ditsioonilisele naiste valdkonnale. Köögi
otstarbekohaseks muutmise protsessile aitas Euroopas kaasa Esimese maailma sõja järgne eluasemekriis, mille lahen damiseks oli vaja ehitada suur hulk uusi väikekortereid, kus tavalised funktsioo nid olid olemas tihendatul kujul. Eestis se jõudsid need ideed eelkõige Ameeri ka ja Saksa näidete toel 1930. aastatel. Siit sai alguse köögi tähenduse ümber mõtestamine mitme kümnendi vältel.
Top Conceptus OÜ, Ringtee 37, Tartu tel 5552 1273, Rannet Kodar tel 5563 3244, Aimar Avvald
www.conceptus.ee
Top Conceptus OÜ on EVULi liige.
Äärmuseni funktsionaalselt toimiv köök
Ühena esimestest keskendus köögi temaatikale Catherine Beecher juba 1840. aastatel. Tema lähtekohaks oli tõ demus, et kodu, kus tal naisena oli ette nähtud veeta suurem osa ajast, polnud arhitektuurselt kõige läbimõeldum. Ta hakkas kodust rääkima kasutaja vaate nurgast, eristamata sealjuures perenai se või teenija rolli. Kui siiani oli kööki peetud lihtsalt üheks suureks ruumiks elamus, siis Beecher andis sellele erilise staatuse just naise vaatepunktist. Köögi reorga niseerimisel sai talle eeskujuks laeva tingimustele kohandatud ja äärmuse ni funktsionaalselt toimiv köök. Tegu oli edaspidi laialdaselt levinud ideega köö gist, mis on üleni sisustatud. 15. juuni 2016
27
lihalett Shutterstock
maailma maitsed
Ideed moodsast köögist jõudsid Eestisse üsna kiiresti.
Tartus avati Eesti parim lihapood Tartu uues Kvartali nime kandvas kaubandus keskuses avas uksed Eesti kõige laiema vali kuga, vaid lihale keskenduv pood Black Angus.
Legendaarsed Norma täpi lised plekist kuivainetoosid on Nõukogude Eesti argielust tuttavad mitmele põlvkonna le. Nendega on seotud ohtralt mälestusi: kuidas topsid töötasid omamoodi valuuta ja vahetus kaubana, olid hinnatud kingitu seks ja „altkäemaksuks”. Erinevatel aegadel on Norma toose toodetud kaheteistkümne või kaheksateistkümneosalise komplektina kahes kuni kolmes suuruses. Topsid olid mõeldud riisi, suhkru, jahu, tangu, manna, kaerahelveste, kohvi, loorberi, kakao, sooda, tärklise, mõnel juhul ka rosinate, vürtsi, kaneeli, pipra, köömnete, tee ja nelgi säi litamiseks. Kuivainete pakendamist plekk toosi võib seostada puhtusega ja bakteritest põhjustatud haiguste vastu võitlemisega ning sellest tulenenud turundusideedega, mis said hoo sisse 19.–20. sajandi vahetusel. Postimehes 1935. aas tal ilmunud toosireklaamis vas tandati neid praktilisuse aspektist paberkottidele. Plekktoodete ajalugu ulatub Eestis 19. sajandi lõppu. Väheste vormimuutustega (kaaneprofiil, hingedega ja hingedeta versioo nid) toose saab ajaliselt eristada neil kujutatud motiivistiku abil. 1930. aastatel ja nõukogude aja alguses kujutati valdavalt linnaja loodusvaateid. 1960. aastate keskpaigast ilmusid kasutusele täpilise kujundusega versioo nid. Täpid olid tol ajal käibel ka laiemalt, näiteks Walt Disney Minnie Mouse’i seelikul, Christian Diori kollektsioonides ja Marilyn Monroe bikiinidel. Allikas: Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum
28
15. juuni 2016
P
Tänapäevase köögi eripäraks on ruumi keskele tekkinud saar.
Samal ajal naiste püüetega integ reerida koju ratsionaalseid lahendusi tegeleti tööstuses teooriatega tootmise efektiivsuse suurendamiseks. Võtme küsimus oli tööprotsessi muutmine sel liselt, et igal töölisel oleks oma ülesan ne, tööpind ja tööriist. Sarnane meetod kandus üle kodusesse keskkonda. Eelmainitud arengu eesotsas seisis ameeriklanna Christine Frederick. Ol les külastanud uue töökorraldusega te haseid ja näinud sealset töö organisee rimist, püüdis ta samu põhimõtteid ra kendada kodumajanduses, ratsionali seerides olemasolevaid sisseseadeid ja seades ideaaliks teenijateta majapida mise. Tema mõjukamad soovitused olid seotud tööpindade jaotamisega tsooni deks, et perenaine väldiks liigseid sam me ja liigutuste kordamist. 1919. aastal publitseeris Frederick joonised, kus pani tööstusest pärineva täpsusega paika ratsionaalse liikumise trajektoori. Eestis ilmus kõnealune joo nis esimest korda 1930. aastal ajakirjas Taluperenaine. Puhtusest sai möödunud sajandi al guses moodsa elu norm, mis avaldas tu gevat mõju disainile. Puhtusega seostu vad ka mitmed teised moodsa kodu ja arhitektuuri märksõnad, nagu õhk, ven tilatsioon ja valgus. 19.–20. sajandi vahe tuseks oli elektrivalgus linnades asenda nud gaasivalguse – see tähendas ka he ledamat valgust ja puhtamat ümbrust. Siit edasi oli elektriliste kodumasinate tulekuni vaid väike samm.
Eestis levisid uued suunad kiiresti
Ideed moodsast köögist jõudsid Eestis se üsna kiiresti. 1920.–1930. aastatel il mus hulgaliselt üldharivaid ja praktilisi kodu ning kodukultuuri käsitlevaid raa matuid ja kirjutisi, mis lõid ettekujutuse moodsast köögist ning tutvustasid selle ga seotud rahvusvahelisi arengusuundi.
Nii nagu mujal, tõi ka Eestis tööstu se areng kaasa maaelanikkonna laialdase ümberasumise linnadesse. Kiire linnas tumisega kaasnes omakorda eluaseme kriis. Uued elamud olid alguses valdavalt väikesed koridori-tüüpi majad, kus elu ruumidega ääristatud korrust läbis kes kel 2 m laiune koridor, mis funktsionee ris ühtlasi köögina. Hiljem viidi kütte kolle tuppa. Nii muutus elutuba köök toaks, mis 1920. aastate keskel oli val davaks töölise eluruumiks. Nõukogudeaegse kodu ilme mää ras ajastu keskseks märksõnaks ol nud standardiseeritus. Tolle aja tüüpi lisim elukeskkond oli väikekorter. Esi meseks laiemalt levinud tüüpkorterma jaks oli Moskvas välja töötatud ja koha likus Estonprojektis 1956–1958 kohan datud maja seerianumbriga 1-317, mida ehitati kümnendi jooksul hulgaliselt üle Eesti ja mida rahva seas hakati kutsuma hruštšovkaks. Siin oli köök eriti pisike, vaid 4,5 m2, ja sellesse pääses läbi elu toa külgseinas asuva orva. Viimase kahekümne aasta jooksul on köögi põhifunktsioonides varasema ga võrreldes vähe muutunud, küll aga on toimunud tohutu areng nii materjalide kui ka tehnoloogia aspektist vaadatuna. 1990. aastate teise poolde võib suh tuda kui kiirstarti piiramatute võima luste, soovide ja materjalide maailma, et murda välja standardiseeritud keskkon nast ja jõuda unistuste köökideni. Ruu milises plaanis on läbivaimaks muutu seks kujunenud köögi avatus ja sulan dumine ülejäänud elukeskkonda, seda sageli ruumiosasid ühendava köögisaa re abil. See on kui ringiga tagasijõudmi ne taluarhitektuurile omase ühendruu mi ideeni. Allikas: Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum
oe kandev mõte on pakkuda ini mestele tooteid, mida selle ajani pole Eestis jaekaubandu ses saada olnud. Näi teks jahutatud ja kül mutatud toore liha va likus on mitmeid kau pu, millega varusta takse HoReCa sekto rit, aga millele kodu kokkadel on seni ligi pääs puudunud. „Esimese poe ava mise Tartusse tingis eelkõige sobiva pinna olemasolu. Kuna olen ise põhikohaga tart lane, on juhtprojekt just siin muidugi väga praktiline lahendus. Tallinnas on meil kokkulepe Pro Kapi taliga kaubanduskeskuse T1 kohta ning Astriga Balti jaama turu kohta,” selgitab Black Anguse looja, üle kümneaastase lihamüügikogemusega Paavo Villako. Jahutatud lihadest on poe valikus va sikaliha Hollandist, talleliha Uus-Mere maalt ja steakhouse’i tasemel veiseliha Lõuna-Ameerikast. Jaheletist leiab ka parti, kalkunit, broilerit, vutti, küülikut, sealiha ja juurvilju. „Imre Kose ja Gourmet Club töötas eksklusiivselt meie jaoks välja marinaa did, millega võime kõiki jaheletitooteid kliendi soovi kohaselt kombineerida. Tegu on tõesti unikaalsete marinaa didega, kus on kasutatud looduslikke lihapehmendajaid ja minimaalselt soo la ning mis toimivad kiiresti ja on enne kõike äärmiselt maitsvad,” kinnitab Black Anguse looja. Lihade ja lihatoodete hinnatase on seinast seina, näiteks Hispaania vinnu tatud sinke viilutatakse vahemikus 16– 60 eurot kilogramm. Jahutatud linnu liha on sama hinnaga mis igas toidupoes, Lõuna-Ameerika veisesteikide kilohind jääb 20–40 euro vahele. „Mulle on öeldud, et meil on linna parima hinnaga part, aga kontrollinud pole,” lausub poe asutaja. Martin Hanson
Erakogu
Kuivainetoosid kui Eesti köökide pärisosad
Black Angus.
„Imre Kose ja Gourmet Club töötas eksklusiivselt meie jaoks välja marinaadid, millega võime kõiki jaheletitooteid kliendi soovi kohaselt kombineerida.” 15. juuni 2016
29
toimetaja soovitab
promo Shutterstock
Kasvuhoone kasvatab just seda, mida sinna istutatakse, gurmee tekib saagist köögis.
Suvine toitumine tähendab värskust ja hooajalisust ehk sööme seda, mida maa just nüüd kasvatab.
Kasvuhoonegurmee
K
asvuhooned on viimase kahe- kolme aastaga tõusnud taas sel le au sisse, milles nad alati olema pidanuks. Kahjuks tingis meie ajalooline pärand arengu, kus viimase nõukogu de kirsa lahkumisega riigist lükati linna des muruks ka kõik aiamaad ning müü di vanarauaks või lähetati prügimäele kasvuhooned. Aastakümnetega kogutud tarkused toidukasvatamisel jäeti sööta ja paremaid aegu ootama, kuid need saa busid alles 20 aastat hiljem. Hea on tõ deda, et kasvuhoonete vältimise menta liteet on kadunud ning salatitega aiakas tid on muutunud iga majapidamise osaks. Olenemata prevaleerivast trendist on eestlased ikka nautinud ise enda le toidu kasvatamist. Vajadus ei mängi viimastel aastatel enam sellist rolli nagu varem – suvisele toidulauale tomati, kurgi, salati, redise ja paprika kööki too mine oma aiast on rohkem auasi. Väga viimastel aastatel on hakatud kasvu hoone kasutamisel lähtuma kindlatest toitudest, milleks juurvilju kasvatatakse.
Kuidas kasvuhoonest saab gurmee?
Kasvuhoonegurmee ei tähenda vaid oma koduaias kasvatatud kraami tarbi mist. See on laiem idee hooajalisest ja ajakohasest toitumisest – sööme seda, 30
15. juuni 2016
mida parasjagu kõige lahedamalt käes. Kui tomat, siis täielikult – supina, sala tina, lisandina. Kui kurk, siis täielikult – supina, salatina, lisandina. Kui kõrvits ja seened, siis täielikult – marineerituna, kastmena, supina. Lisaks klassikalisele isekasvatamise le või turult endale hooajakohase toor aine toomisele saab ideesse panna te gelikult koriluse ning metsast, aasalt ja põllult korjatavate toiduainete söömise. Kõik pungad, enamik lilli ja suviseid see ni lisavad uut mekki meie toidulauale. Gurmee saab kasvuhoone maitse katest juurviljadest ikka köögis, õppi nud inimese käe all. Vaja on teada tai mede ja viljade hingeelu, et nende abil parimal võimalikul moel toidule lisand väärtust anda. Võtame näiteks klassika lise Kreeka salati, mis koosneb tomatist, kurgist, punasest sibulast, oliividest ning paarist viilakast fetajuustust. See salat on aus kummardus neile köögiviljade le, mis on äsja valminud – tomat ja kurk mängivad esimest viiulit. Sama lugu on Balkanil tuntud šopska salatiga, toma ti- ja kõrvitsasupiga ning värskelt soo latud kurkidega. Maitseid pole vaja kee ruliseks ajada, vaid esile tuua! Koduse kasvuhoone toidukraami ei soovita me aga marineerida ega purgis tada. Eesti suvi on nõnda lühike, et nau
tida tuleks igat värsket ampsu – mari neerimiseks vajalikku ostke parem tu rult.
Taldrik kui maalilõuend
Nagu ennist mainitud sai, kasvatatak se kasvuhoones produkte nii lihtsa mat kui ka keerulisemat ideed silmas pidades. Ühed soovivad saada mõnu said, aromaatseid ja õigesti maitsevaid köögivilju, teised lähtuvad juba suure mast ideest – kindlast toidust, välimuse atraktiivsusest, maitsebuketist. Juurvil jadega katsetades on võimalik toidulau da rikastada uute värvidega ning muu ta söömine maitseelamuse kõrval ka vi suaalselt mõnusaks. Võtame näiteks tomatid, porgan did ja peedid. Tomativiljad on ümmar gused, lapikud või piklikud, siledad või ribilised, peamiselt punased, harvemi ni ka kollased, roosad, violetsed ja isegi valged. Valikus on ploomtomatid, kirss tomatid, Härjasüda tomatid, Campari tomatid ja paljud teised. Igal tomatil on oma maitseerisus, tihedus ja aroom. Sa mamoodi võib lahata porgandeid ja pee te – on violetseid ja kollaseid, punaseid ja valgeid. Kõik ikka selleks, et söögilaud oleks rõõmsam ja maitserikkam. Martin Hanson
Maitse, mis kestab Hea ja maitsev šokolaadikompvek teeb suu magusaks ning viib peast ka kõige suuremad muremõtted. Komme on igasuguseid, aga tõelist naudingut pakuvad ikka need kõige paremad ja kvaliteetsemad maiustused.
K
ommikeskuse valikus on kvali teetklassi ainulaadselt hõrguta vaid maiustusi, mis on valmista tud tõelise armastuse ja hoolega. Tegu on auhinnatud tootjate toodetega, mil lest mitmed on lausa patenteeritud. Sor timenti kuuluvad nii gurmeemaiustused (kommid, šokolaadid, küpsised) kui ka kvaliteetne tee ja kohv, lisaks vapustavalt maitsvad Prantsuse gurmeelimonaadid.
Naturaalsed limonaadid Efferve
Prantsusmaal asuva Soutzmatti allika vesi, mille avastasid frantsiskaani mungad juba aastal 1272, on tuntud oma kõrge kvali teedi ja puhtuse poolest, lisaks tähenda sid roomlased selle vee tervendavat mõju. Limonaadide tootmisel kasutatav sii rup on segu naturaalsest sidrunimah
last, suhkrust ja sidrunhappest. Tooted ei sisalda allergeene, GMOsid ega glu teeni, neil on naturaalne värv ja maitse. Efferve limonaadid on ideaalsed joo gid lapse sünnipäevalauale – pudel ava neb kerge pauguga ja limonaad ei sisalda tervisele kahjulikku keemiat. Kaubamär gi moto on „Rõõm silmades ja pidu suus!”.
Kuulsad kaubamärgid
Klientide lemmikmaiustuste hulka kuulu vad Hachezi 77% d’Arriba kakaooast tume šokolaad mango-tšilliga, käsitöökommide assortiid, Petersi šokolaaditrühvlid, Lam bertzi küpsiseassortiid, Paul & Pippa or gaanilised küpsised, Bovetti šokolaadi kreemid ja aperitiivšokolaadid, Momami tume punase veini martsipanišokolaad ja valge šokolaad mandli ja vanilliga.
Reklaammaiustuste valmistamisest ja müügist välja kasvanud Kommikesku se tooteid leiab paljudest parema valiku ja suurema sortimendiga kauplustest, seal hulgas Stockmannist, Kaubamajast, Sel verist, Maksimarketitest. Kommikesku se tooted tulevad pika ja väärika ajaloo ga tehastest, mis on tuntud ja tunnusta tud terves maailmas, rääkimata Euroo past. Suuremad ja tuntumad kaubamär gid on Henry Lambertz, Hachez, Feodo ra, Peters, Bovetti, Efferve, Parana, Paul & Pippa. Keilit Aedma
www.kommikeskus.ee 15. juuni 2016
31
eisi t e i e m d! a k i v Proo suvetootei uusi