EE MAITSED (oktoober 2016) by Eesti Ekspress

19. OKTOOBER 2016

Al Bastione Alexander Chef’s Table Apelsini Raudtee Babulja Liharestoran Balthasar Bocca Bollywood Bonaparte BONA Bordoo Butelli Café & Restaurant Lyon Meistri Café & Restaurant Lyon Viru Café Swiss Chedi

Clayhills CastroPub Cru D.O.M Dominic Emmeline & Otto Enzo Fahle Restoran ja Caﬀe Farm Fuente Gianni Gloria Veinikelder Grill250° Hermitage iO Restoran

Kadriorg Kaerajaan Kaks Kokka Konrad Korsten Armastus & Hea Toit La Bottega La Tabla Leib Resto ja Aed Linnuküla Resto Lusikas Masha MEKK

Mix Monaco Neikid resto Nero Nipernaadi NOA NOA Peakoka Pool Nõmme Jaamarestoran Elsa Platz Ribe Rucola Salt Senso Sfäär

Spot Stenhus Sume Tai Boh Tchaikovsky Teletorn The Able Butcher TOA - Taste Of Asia Trofé Trühvel Tuljak Umami Ö Yui

juhtkiri

Mingi huvitava jõuõla abil muutuvad inimesed kahel korral aastas terviseteadlikuks – hiliskevadel enne suve tulekut ja sügisel enne talve. Esimesest paanikast saan ma väga selgelt aru, sest ranna ja nappide suveriiete tarbeks peavad jume ning vorm korras olema. Mis tekitab aga sügisel dieedihimu, trenni- ja tervisehullust? Hirm külma talve ees, mis „võib inimese ära võtta”, kui tervis korras pole? Läheme liikumisega kaasa ja vaatame oktoobrikuu ajakirjas Maitsed otsa nii edukust tagavale sporditoidule kui ka meie elu lihtsustavatele toidulisanditele. Toit on vahend, millega on võimalik kehas rahu ja tasakaal saavutada, haigused eemale hoida ning tugevdada lihaseid pikkadele ja rasketele pingutustele vastu pidama – maratonidele, pikkadele rattasõitudele, rasketele tundidele spordisaalides. Tervis tähendab ka kvaliteetset toorainet – toorainet, mis lööks toidu särama ning pakuks koduski restoranikvaliteeti. Oktoobris on täpsema vaatluse all uus pakendatud naturaalne puljong ning anname lihasööjatele ja taimetoitlastele võimaluse tabula rasa arutleda toidusedelite valikute teemal. Põikame ajakirjas korraks ka Miami gurmeeradadele, keerutame klaasis kuninglikku džinni ja käime ära Põhjakal. Lõpetame aga ajakirja juba vana ja kulunud teemaga ehk suhkrumaksuteemalise aruteluga. Oktoober on ikkagi tervisekuu ja trennihulluse algus – valame ka meie oma teemadega õli tulle!

Foto: Ilmar Saabas

Sügisene terviseliikumine

VÄGA MAITSVAD, KERGED JA VÄRSKENDAVAD ORGAANILISED PUUVILJAJOOGID

Head lugemist! Martin Hanson toimetaja ILMA LISATUD SUHKRUTA

Lugejamäng

SERTIFITSEERITUD ORGAANILINE

EI MIDAGI KUNSTLIKKU

mida süüa enne trenni?

Oma parima saavutamine spordis saab toimuda ainult kvaliteetse ja targa toidu ning värskendava joogi koosmõjul treeninguga. Ajakiri Maitsed tahaks inimesi sportima, liikuma ja õigesti toituma ärgitada. Kõik sportivad lugejad võiksid pildistada neid toite, mis aitavad neil olla spordis edukad ja aktiivsed. Lisage pildile ka juurde väike retsept ja selgitus, millal ja miks just Teie valitud toit liikuvale elustiilile kaasa aitab. Saada pildid aadressile info@maitsed.ee enne järgmise ajakirja ilmumist oktoobris. Pildi saatjate vahel loosime Maitsed.ee portaalis välja raamatu Rahva Raamatult!

50% PUUVILJAMAHL

TOETAME HEATEGEVUST

Igalt müüdud joogilt saadud tulust toetame heategevust, panustades arengumaades elavate laste haridusse.

Väljaanne valmis AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakonnas EM-i lisade juht: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@ekspressmeedia.ee

Reklaam: Gerli Aasmaa, gerli.aasmaa@ekspressmeedia.ee, tel 5880 3319 Keeletoimetaja: Riina Palmiste Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: AS Printall

www.berrywhite.ee 23. märts 2016

persoon

Restoran. Viinaköök. Ligi kümne aasta tagusest ideest on tänaseks välja kasvanud terve pisikene gastronoomiaimpeerium, mis lisaks ühele unikaalsemale restoranile Eestis paiskab maitsenautijate ette ka astelpajulikööri, porgandisinepit ja leiba. Eesti nabas paikneva Põhjaka restorani ja mõisa üks valitseja Märt Metsallik räägib, kuidas sai ühest julgest mõttest tõsine tähelend.

19. oktoober 2016

õhjaka mõisarestorani algus pärineb 2006. aasta ideest ning esimest korda saabus praegu restorani pidav seltskond Põhjakale aasta hiljem. Plaan oli mõisasse rajada toidukoht – selline, kus söögivalmistamiseks vajaminev tooraine oleks kohalik-kodumaine ja kus keetmine-küpsetamine toimuks elusal tulel. Kohalik-kodumaine tooraine tähendab aga automaatselt sõltuvust sesoonsusest, aastaaegadest. Nii ei saa talvel

persoon

Põhjaka mõisarestoranis valmistatud leib ja napsuköögis villitud astelpajunaps on tuntud üle Eesti.

. Kulinaaria. Põhjaka. krõbistada rohelist salatit ega maiustada värskete puuviljadega, küll aga saab külmal aastaajal pakkuda rasvasemaid juurikaid ja lihasid ning kompotti suvel purki pandud maasikatest. 2010. aasta 2. juunil avati Põhjaka külalistele. Nagu kohe alguses mõeldud sai, ongi Põhjaka köögis kõikide toitude valmistamiseks suur puupliit ja veelgi pirakam lahtise koldega küpsetusahi. Keerame kellad ja kalendrid kuus aastat edasi ning saabume restorani, mis

on üsna vähe muutunud ning seda peab ka Metsallik tegelikult restorani tugevuseks. Tema iseenesest tahaks, et see restoran oleks muutumatu ja käidav ka 50 aasta pärast. „Stabiilsus on hetkel restorani märksõna. Kõik toimib – inimesed käivad söömas, meie pakume neile oma parimat. Suvi oli ka stabiilne ja kuue aastaga hakkab asi juba üsna käppa saama. Samas on kaks viimast suve olnud üsna kohutavad ja kehvad. Jahedad ilmad ei luba

meil kuidagi inimesi õues teenindada ja eks seda on ka äriliselt näha. Ütleme nii, et rikkaks selle äriga ei saa, kuna pidevalt on vaja tekkivat raha investeerida näiteks mõisa, et see korras oleks,” selgitab Metsallik. Erinevus varasemate aastatega on see, et inimesed on harjunud laudu ette broneerima ehk siis klientideks on nii möödasõitjad kui ka planeeritud tulijad. Samas 2016. aasta statistika näitab, et restoranis käis keskmiselt 100 inimest 19. oktoober 2016

persoon päevas. Nagu Metsallik ütleb, siis talvel vähem, suvel aga tiba rohkem.

Restorani eesmärk on vastu pidada 50 aastat

Põhjaka kui söögiasutuse kohta oskab Metsallik öelda seda, et restoran on saanud kätte oma stabiilsuse, liigub kindlat, vahel isegi stoilist rada ning hoiab oma taset ja kliente. Vahel ikka tulevad mõtted, et võiks midagi restoranimenüüs drastiliselt muuta, näiteks kohaliku toorme ja puupliidil küpsetamise suunda, kuid sama kiirelt need mõtted ka kaovad. „Teeme restorani, mis meile meeldib, see on meie jaoks ju eelkõige elustiil. Aga tõsi on, et rutiin toiduäris on see, mis väsitab ja tapab. Aga siis vaatad Euroopa vanade riikide restorane, mis on 50 aastat tootnud sama sööki, pakkunud sama menüüd ja nende kliendid on ülirahul. Olgem ausad, meie kliendid tulevad ja küsivad alati neid tooteid, millest nad on saanud elamuse. Näiteks meie Napoleoni kook on algusest peale menüüs ja olen veendunud, et see ei kao sealt ka kuskile,” lisab kokk. Kuigi omanikud ise ei ole soovinud juba väljakujunenud menüüs suuri muutuseid teha, teeb vahel loodus ise oma

korrektuurid – näiteks tuli selletalvises menüüs asendada ülipopulaarne metssiga põdralihaga. Põhjus on väga lihtne. Aafrika seakatku tõttu kadus kohalikel küttidel siga valikust ning see, et hakata leidma mingis teises Eesti paigas kvaliteetset ulukit pakkuvat jahimeest, oleks olnud liialt tülikas. Lisaks on ka looma transport kallis. „Seetõttu valisimegi sellel talvel omal menüüsse põdra. Hetkel on plaanis pakkuda nii fileed kui ka kotlette, peale selle otsime uut eestimaist parti. Samal ajal oleme me alati olnud omalaadsemate maitsete otsingul. Paneme hetkel talveks uusi retsepte kokku ning just täna maitsesime omaenda laagerdatud veiseliha. Me kasutasime lihana vanu lehmi, mida siis paar kuud meie keldris laagerdasime. Mina näiteks eelistan tugevamaid maitseid – kui loomal on olnud aega kauem kasvada, süüa mitmekesiselt, siis lihale tekib juurde tugev ja iseloomulik maitse. Võib tunduda veider, kuid vanemal lehmal on parem maitse,” põrutab Metsallik. Kui kümme aastat tagasi tundus restorani pealinnast väljaviimine ulmeline, siis praegust olukorda vaadates oleksid noored kokad 2006. aastal enne Põhja-

kale tulemist justkui klaaskuuli vaadanud. Inimesed naudivad praegu elu rohkem. Tõenäoliselt on kõigil lihtsalt rohkem raha ja aega,” mainib Metsallik.

Napsuköök toob uued joogid turule

Ligikaudu neli aastat on Põhjakal pandud pudelisse ka astelpajulikööri – alguses pakuti seda vaid restoranimenüüs, seejärel hakati klientidele kaasa müüma ning nüüd villitakse suures mahus ka jaekaubandusse. Astelpajunapsu „kokkusegamisega” alustati restoraniköögis kolmeliitristes purkides, edasi liiguti 70-ruutmeetrisele pinnale ning sealt siis eelmisel aastal uude, suurde majja. Uuemad plaanid näevad ette uute liköörimaitsete turule toomist ning kangete alkoholide „põletamisega” alustamist. „Me ootame hetkel tellitud destillaatori kohalejõudmist ning järgmise aasta algusest loodame toota ka kangeid napse. Paneme püsti 150-liitrise nanodestillaatori, millega saame toota väikeses mahus erinevaid põnevaid jooke, mida kasutada nii omal köögis kui ka toitudes. Tulevikus ehk saame midagi ka pudelisse panna ja laiemalt müüa,” selgitab Metsallik ja lisab, et temal endal suure Šoti viski sõbrana on väikene viskiteo plaan hingel, ideena

Tõelised Itaalia kiviahjupitsad – õhukesed ja kõrbeda põhjaga! Tulge nautima tasuta elavat muusikat reedeti, kolmapäevaste kontsertide piletihind sisaldab ka kolme- või neljakäigulist menüüd. Al Bastione Viru 23, Tallinn Avatud: restoran E–P 12–23 Spritz Bar E–P 9–23 Lisainfo ja broneerimine:

19. oktoober 2016

tel 666 0005 info@albastione.ee www.albastione.ee Piletid saadaval Piletilevis.

persoon on peas ka džinni, õunaviina ja ka astelpajubrändi tootmine. „Meil jääb astelpajuliköörist järele palju astelpajumöginat, mida saab edukalt ka destilleerida,” seletab kokk. Liköörimüük on liikumas kasvavas joones, ainus kaklus t oimub pare mate müügipindade, letiasukoha ja muu t ehnilisega. Astelpajun apsi edu on toonud pähe ka t äiesti uued ideed magusamate napside armastajaid silmas pidades. Hetkel mõlguvad mõtted nii ühe uue marjalikööri kui ka kuusevõrselikööri poole. „Meil on maitsmist ootamas palju huvitavate katsetustega purke. Idee on võtta kasutusele vähe obskuursemad maitsed ja toorained ning neid eestlastele tutvustada. Siinkohal ongi kuusevõrsete mõte väga sobilik. Samas ei saa vaadata mööda ka klassikast. Ahvenamaal jättis meile kustumatu mulje kohalik mandlise järelmekiga kirsiliköör. Miks mitte ka midagi sellist proovida?” lisab Metsallik.

Põhjaka brändiga pasteet ja salaami

Kolmas põnev suund Põhjaka tootekataloogis, kui nii võib öelda, on peale kärakatootmise ja restorani pisikene kulinaarse-

te produktide vabrik, kust tuleb ka poodides müügil olev leib, pasteet, sibulamoos ja porgandisinep. Kuid nagu Metsallik ütleb, tuleb tooteid kindlasti veel juurde. „Salaamid on meil valmis saanud, hetkel ootavad veel vaid õiget pakendit. Meie kulinaarsete toodete pool saigi alguse sellest, et olla inimestele lähemal ning pakkuda meie tooteid ka väljaspool mõisamaja. See tuli justkui iseenesest: inimesed hakkasid küsima, kas saaks leiba, sinepit või moosi kaasa osta. Hakkasime alati leivateol või moosikeetmisel tegema pisut rohkem. Selle restoranist väljamüügi juures on hea aga see, et saame oma toodetele kiiret tagasisidet,” mainib Põhjaka üks peremeestest. Metsalliku sõnul hakkasid kliendid järgmise sammuna küsima, kas neid häid tooteid saaks ka Tallinnasse tuua. „Nii me siis otsisime inimesi, kes meie kaupa Eesti eri suundadesse sõites kaasa võtaksid. Sealt saigi alguse suurem tootmine. Nüüd teeme juba palju rohkem oma leiba, sinepit ja moosi ning viime tooteid müügile ka kaugemale Eestis,” mainib kokk. Koka enda sõnul meeldibki talle see, et aina enam restorane on hakanud enda restoraniköökides menüüdele uni-

Restoran avati Põhjakal 2010. aastal ning on muutumatuna toiminud tänaseni. Loodetakse, et töötab veel 50 aastat.

kaalseid lisandeid tootma – toodetakse nii vinnutatud parti kui ka salaamit, omi pestosid ja moose. „Usun, et see ongi uus trend Eesti restoranimaastikul – väiketootmised kokkadelt, kes on seda üht asja valmistanud aastaid ning seejärel hakkavad toodet levitama ka väljaspool oma restoraniseinu,” mainib Metsallik. Martin Hanson

Kümneaastase kogemusega OÜ Kirderand toodab Vene, Ukraina ja Euroopa turgudele kõrge kvaliteediga ja konservantideta konserve (säilivusega 2–2,5 aastat) Eesti vete kalade ﬁleest: silmust, tuurast, angerjast, haugist, heeringast ja räimest. Kõik tooted on saadaval ka Eesti kaubanduskettides.

Pakume värskest toorainest valmistatud hamburgereid, päevapraade ja muud isuäratavat!

Kadaka tee 66b Tallinn Ettetellimine: 5800 7979

OÜ Kirderand töötleb silmusid spetsiaalsetes ahjudes puudest sütel. Lisaks valmistatakse silmudest ja teistest kalaliikidest preserve (säilivusega 8 kuud) ning töödeldakse tuura- , forelli- ja haugimarja, sügavkülmas tuura, koha, haugi ja latikat. 19. oktoober 2016

promo

19. oktoober 2016

promo

19. oktoober 2016

fookus

Toidulisandid ei ole alati halvad

Toidulisandid on saanud viimastel aastatel üsna palju negatiivset reklaami. Seda kõike täiesti põhjendamatult, kuna inimesed peaksid mõistma, et viimasel ajal toidulisanditega seostatud kodukeemial ei ole elutegevust parandavate preparaatidega midagi pistmist. Kuid ikkagi — mis asjad on toidulisandid, kellele need on mõeldud ja millal on neid tark tarvitada?

oidulisandid ei ole põhimõtteliselt midagi muud kui kontsentreeritud ja muust ebavajalikust puhastatud vitamiinid, mineraalid, valgud, aminohapped ja nii edasi. Kui selgitusega formaalselt edasi minna, siis toidulisandeid turustatakse kindlatesse annustesse pakituna, nagu kapslitena, pastillidena, tablettidena, pulbrikoti-

kestena, vedelikuampullidena, tilgutuspudelitena. Siinkohal aga kantseliit ka lõppeb – toidulisanditeks saab lugeda kõiki toidule lisaks söödavaid preparaate, mis peaksid ja võiksid aidata meil ennast paremini tunda, vähendada stressi ja ihuvaevuseid ning lisada igapäevast aktiivsust. Vitamiinid on siinkohal kõige ta-

vapärasemad toidulisandid, samamoodi raua- või kaltsiumipreparaadid. Sportlased kasutavad ka valgu- ja magneesiumipreparaate ning erinevate mineraalidega lisandeid. Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta uuringu kohaselt tarvitab toidulisandeid Eestis iga viies inimene, samal ajal kui USA-s kaks inimest kolmest. Suur erine-

SINU EESMÄRKIDE KIIREMAKS TÄITUMISEKS! TOIDULISANDID NII PROFISPORTLASTELE KUI KA HARRASTUS- JA TERVISESPORTLASTELE.

(

Meie valikusse kuuluvad ainult parima hinna ja kvaliteedi suhtega proteiinid ja massilisajad, vitamiinid ja mineraalid, aminohapped ja BCAA-d ning eritooted.

TELLIMINE, LISAINFO JA SUUREM VALIK AADRESSIL WWW.SPORTNUTRITION.EE.

19. oktoober 2016

Shutterstock

fookus

Toidulisandid on põhimõtteliselt tablettidena manustatavad toitained.

vus tuleb mängu, kui vaadata tavainimesi ja sportlasi ning nende toidulisandite tarbimise aktiivsust. Sportlased, kellel tänu kehalisele aktiivsusele on ka ainete vajadus suurem, võidavad enim toidulisanditest. Samal ajal kui tavainimene peaks saama oma eluks vajalikud toitained, vitamiinid, mineraalid ja muud ained kätte 100%-liselt oma igapäevasest toidust.

Südameapteegi peaproviisor Triinu Entsik-Grünberg kirjutab, et toiduseaduses nimetatakse toidulisandiks toitu, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimeste toitainete ja muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikas. „Vitamiinid on eluks hädavajalikud ained, mis toetavad enamikku organismi

funktsioonidest ning nende kestev vaegus võib olla organismile isegi eluohtlik. Inimese organism on võimeline ise sünteesima ainult mõnda üksikut vitamiini, seetõttu on nende põhiallikateks siiski toit, seedekulgla mikroobide elutegevus ja kunstlikud preparaadid. Täiesti tervel tervislike eluviisidega mitmekesist segatoitu tarbival inimesel vitamii-

Kvaliteetsete toidulisandite pood!

Tammsaare tee 89 (Tammsaare keskus) Punane 16 (Idakeskuse spordikeskus)

www.bodyvision.ee

– proteiinid – dieetkokteilid – aminohapped – rasvapõletajad – massilisajad – vitamiinid 19. oktoober 2016

nivaegust ei teki. On aga olukordi, kus vitamiine ja mineraalaineid võiks juurde võtta. Näiteks stressirohke elulaad, suurenenud füüsiline koormus, mõned vanuselised iseärasused (imikud, vanurid) ja füsioloogilised seisundid (nt rasedus) võivad organismi vitamiinivajadust suurendada,” selgitab proviisor.

Shutterstock

fookus

Miks aga toidulisandeid tarvitatakse?

Üks põhjus on see, et tänapäeva toit, mis oma variatiivsuses peaks tagama meie igakülgse toitumuse, ei sisalda inimese elutegevuseks küllaldaselt vitamiine ja mikroelemente. Kaasaegne elustiil ei kindlusta igapäevast täisväärtuslikku toitu, mis on vajalik energia saamiseks ja rakkude taastamiseks – tõlge sellele lausele sedastab, et me sööme ebatervislikult, ebaregulaarselt ning asju, milles pole piisavalt neid aineid, mida meil tegelikult vaja läheb. Lisapõntsu annab meie organismile ka väline keskkond, mis selgelt ei soodusta tervislikku elu. Toidulisandid ei ravi sõna otseses mõttes, vaid mobiliseerivad organismi sisemised reservid võitlusse haigusega. Seepärast võimaldab toidulisandite kasutamine noortel inimestel täisväärtus-

sisuturundus

Toidulisandid ei ole tavatoidu korvajad, vaid on mõeldud toiduvalikut täiendama.

likult areneda, keskealistel vananemisprotsessi aeglustada, vanemaealistel tunda end reipa ja energilisena. Haigetel inimestel on hädavajalik immuunsüsteemi toetamine, organismi ja ainevahetuse funktsioonide tugevdamine ja lõpuks vabanemine haigusest kui sellisest.

Toidulisand pole iseenesest ravim, küll aga klassifitseeritakse seda vastavalt seadusele ravimisarnaseks tooteks. Paljudel toiduainetel ja lisanditel on raviv toime, kuid ravimiseadus keelab seda pakendil märkida. Millal vitamiin on toidulisand ja millal muutub ravimiks, sõl-

Illy rõõmustab kohvisõpru toidumessil! Illy kohv koosneb üheksa maa araabika oast, mille seas domineerivad Brasiilia ja Kolumbia maitsed. Üheksa maa kooslus annab kohvile tumeda šokolaadi, karamellise ja mõnusalt puuviljase aroomi. Illy esinduspood pakub erinevaid lahendusi kohvi valmistamiseks: kohvimasinad, kohvioad, jahvatatud presskannukohv ja ka spetsiaalne kohv moka armastajatele. Kohvisõpradele, kes kofeiini ei talu, pakub Illy kofeiinivabu tooteid. Toidumessilt Tallinn Food Fair leiab nii Illy kohvi kui ka Dammann Freresi teed. Esitlemisele tulevad erinevad kohvimasinad ning pakutakse laia valikut kohvijooke, sealhulgas jõuludeks suurel valikul Dammanni tee kinkekomplekte. Tutvu lähemalt www.davincifood.ee.

Selle kupongi välja lõikamisel kõikidelt illy toodetelt -20% esinduspoest Mõisa 4, Tallinn

19. oktoober 2016

fookus Millal missugust toidulisandit võtta? • Nõrgenenud immuunsus – tsink, seleen, A-vitamiin, E-vitamiin, D-vitamiin, C-vitamiin • Unepuudus – B12-vitamiin • Valed toitumistavad – vitamiinide ja mineraalainete kompleksid • Taimetoitlus – raud ja B12-vitamiin • Stress – C-vitamiin, foolhape, B-grupi vitamiinid, P-vitamiin • Haigustest paranemise aeg – punane päevakübar, greibiseemne ekstrakt • Tervist kahjustavad harjumused (suitsetamine, alkoholi tarbimine) – B-grupi vitamiinid, C-vitamiin, foolhape, kaltsium, magneesium • Raske füüsiline ja vaimne koormus – magneesium ja B-vitamiinide kompleks, Q10-vitamiin

tub kontsentratsioonist. Näiteks on inimese päevane C-vitamiini vajadus 60 mg – nii on 100-milligrammine kogus C-vitamiini arstirohi, 60-milligrammine kogus aga toidulisand. Toidulisandid ei ole tavatoidu korvajad, vaid on mõeldud toiduvalikut täienda-

• Pikad antibiootikumikuurid – B-grupi vitamiinid, Q10-vitamiin, probiootikumid • Kindel eluperiood – näiteks imikutel ja väikelastel on D-vitamiini puudus • Rasedus ja rinnaga toitmine – foolhape, kaltsium • Vastavalt aastaajale – oktoober–aprill: D-vitamiin; hilissügisel novembris ja varakevadel märts– aprill: B-vitamiinide kompleks • Mõned haigused – südamehaigused: magneesium, oomega-3-rasvhapped, Q10, E-vitamiin, kolesteroolialandajad, Q10-vitamiin Allikas: Südameapteek

ma ning tervist, noorust, ilu ja head enesetunnet säilitama, sest paratamatult ei saa inimene toidust kõike vajalikku kätte. Eriti veel inimesed, kes on seotud kas pingelise vaimse või koormava füüsilise tööga. Toidulisanditele on halvasti mõjunud ka nii-öelda Google-arstide feno-

men, kus inimesed loevad iga oma väikese mure kohta internetist infot, diagnoosivad endale mõne haiguse, puuduse või vea ning alustavad ise oma raviga. Nad saavad seda üldiselt teha vaid retseptivabalt ostetavate ravimite ja toidulisanditega. Dietoloog Henri Ruuli hinnangul on näiteks suurim murelaps siin valesti diagnoositud aneemia, mille ravimiseks hakatakse võtma suures koguses rauapreparaate. Kui vitamiinide liigtarbimisel ei ole liiga pikki ja raskeid tagajärgi, siis liigne raua tarbimine soodustab südame- ja veresoonkonnahaiguste teket. Põhiline probleem toidulisanditega on see, et inimesed usuvad liialt nende preparaatide võimesse parandada kõiki hädasid, samal ajal kui tegelikult tuleks üle vaadata oma toidumenüü, füüsiline aktiivsus ning pahed, nagu alkoholi tarbimine, suitsetamine, vähene ööuni, tööstress jne. Kindlasti ei ole toidulisandid alati halvad, kuid enne tarvitamist tuleks endale selgeks teha, mida üritatakse saavutada. Peale selle tuleks välja uurida, kas kiirema tulemuse annab mõne tableti neelamine või see, kui võtta õhtusöögiks juurviljaletist mõned porgandid ja kapsad. Martin Hanson

Teenindajaid pole sellepärast, et nad kulutavad parasjagu oma aega ja jalgu saali ja köögi vahet jooksmisele, et uurida, kas järgmiste kundede toit on juba valmis. Nii teenindajate kui ka klientide elu muudaks palju lihtsamaks kutsungisüsteem – klient saab paluda teenindaja ühe nupuvajutuse abil lauda just siis kui vaja ning köögist saab teenindaja piiparile märku anda roogade valmimisest. Kliendi saab kutsuda toidu järele ühe nupuvajutusega. Kutsungisüsteemist võidavad kõik. Teenindajale muutub töö lihtsamaks ja efektiivsemaks. Klient saab kiirema ja mugavama teeninduse. Kasu on sees ka omanikul, sest selle aja jooksul, mis teenindaja kulutas varem köögi ja saali vahet jooksmisele, saab ta nüüd saalis olla ja lisamüüki teha. Eriti kuluvad kutsungisüsteemid ära suuremates söögikohtades, kus köök asub saalist kaugel või kus teenindajatel tuleb joosta eri korruste vahel. Ka väikeses kohvikus on kutsungisüsteem nii teenindajale kui ka kliendile vägagi väärt abimees.

ID TA ME KÜLAS 9.10 27.–2 L MESSI T S E F D „FOO 2016”.

KOLM KUTSUNGISÜSTEEMI 1. TEENINDAJAKUTSUNG Köök annab ettekandjale teada roogade valmimisest.

2. TEENINDUSKUTSUNG

Klient kutsub nupuvajutuse abil teenindaja.

3. KLIENDIKUTSUNG

Piipar informeerib klienti toidu valmimisest.

KAS VAJATE KUTSUNGISÜSTEEMI? 1. Kliendid kaebavad, et lauda toodud supp või praad on jõudnud juba külmaks minna. 2. Saaliteenindajad kurdavad, et peavad liiga palju tarbetult köögi ja saali vahet jooksma. 3. Vahetusevanemad nendivad, et töökorraldus köögi ja saaliteenindajate vahel pole efektiivne. 4. Juhatajad tahaksid saaliteenindajaid juurde värvata, aga see on kulukas, ja häid teenindajaid tuleks nagunii tikutulega taga otsida.

Kui vastasite kas või ühele küsimusele jaatavalt, on teie ettevõttes teenindaja- või kliendikutsungisüsteemist kindlasti kasu! Veendumaks, et süsteem teile tõesti sobib ja kasu toob, võite enne seadmete rentimise lepingu sõlmimist kutsungisüsteemi mõnda aega proovida. Kogemus näitab, et kes kord seda kasutanud on, ei kujuta ilma selleta tööd enam ette.

Downbeat OÜ – Parema teeninduse nimel!

tel: 5558 4333

info@downbeat.ee

15 19. oktoober 2016 www.downbeat.ee

promo

KOOKOSSUHKUR ja kookossuhkrumaiustused.

Luvimi OÜ Suur-Patarei tn 2-M, Tallinn 10415 Tel 5805 9115 luvimi@luvimi.ee www.luvimi.ee

Toitumisalane teave: Toitained (mg/100gr)

Toitainete kasulikkus:

Kookossuhkur

Agaavi siirup

Mesi

Vahtrasiirup

Pruun suhkur

Valge suhkur

Lämmastik (N)

Aitab kaasa südame-veresoonkonna tööle

Lämmastik 202 (N)

–

Fosfor (P)

Soodustab luude ja rakkude kasvu ning stimuleerib neerufunktsioone

Fosfor (P)

Kaalium (K)

Aitab reguleerida veresuhkru- ja kolesterooli taset organismis

Kaalium (K)

1030

234

2,5

Kaltsium (Ca)

Tugevdab luid ja hambaid ning soodustab lihaste kasvu

Kaltsium (Ca)

1,5

Magneesium (Mg)

Soodustab ainevahetust, stimuleerib aju tööd

Magneesium (Mg)

Naatrium (Na) Reguleerib vererõhu ja vedeliku taset organismis

Naatrium (Na)

Kloriid (Cl)

Tasakaalustab närvisüsteemi ja reguleerib kehavedelike rõhku organismis

Kloriid (Cl) 470

–

Väävel (S)

Oluline tervete juuste-, naha- ja küünte kasvuks ning parandamiseks

Väävel (S)

–

Boor (B)

Oluline tervete luude ja liigeste kasvuks, suurendab organismi võimet omandada kaltsiumi ja magneesiumi

Boor (B)

0,6

–

Tsink (Zn)

Tuntud ka kui „intelligentne toitaine“. Soodustab vaimset arengut

Tsink (Zn)

0,2

4,2

0,1

Mangaan (Mn)

Antioksüdant, soodustab luustiku normaalset arengut ning aitab kaasa toidu seedimisele

Mangaan (Mn)

0,1

3,3

Raud (Fe)

Parandab vere kvaliteeti, vajalik hemoglobiini ja teatud ensüümide tootmiseks. Samuti on see vajalik immuunsussüsteemi normaalseks toimimiseks

Raud (Fe)

0,4

1,2

1,26

0,1

Vask (Cu)

Aitab toota punaseid vereliblesid ja soodustab raua imendumist organismi.

Vask (Cu)

0,23

0,1

B1 vitamiin 0,41

0,1

C vitamiin

0,5

23,4

19. oktoober 2016

Shutterstock

kärakas

Harilik kadakas.

Tants ümber kadaka Ortodokssete karsklaste meelehärmiks märkigem kohe alguses, et destilleerima õppisid hiinlased (araablased ja kõik teised tsivilisatsioonid riburada nende järel) lootuses valmistada tõhusaid ravimeid. Õhetava eluvee sisse pandi tuntud toimega õisi, seemneid, koori ja rohtusid ning siis tuli vastavalt tohtri soovitusele lõhnavat kraami peale määrida või sisse võtta.

jalugu näitas, et inimestele meeldis teine meetod rohkem ning tänaseks on ilmselge, et uskumatud lollused valitsejate alkopoliitikas ja seda saatev inimlik ja mitmekülgne mõõdutundetus tegid sajandite jooksul samapalju kahju kui loodetud kasu. 21. sajandil Läti piiril toimuv pole selles mõttes erand, ükskõik, kummalt poolt imetleda. Nõnda siis kujunes välja, et üks edukamaid leotisi, millega katku, ishiast, kõhutõbe või lootepalavikku ravida, leevendada või ära hoida, oli ürdisegu, milles suur osa kadakamarjadel. Kadakatõmmisele omast männivaigu, seedri ja jõulupuu okaste lõhna annavad kadaka viljades sisalduvate aromaatsete terpeenide hulka kuuluvad pineenid, mida leidub ka džinnidele lisatavates koriandriseemnetes, angeelikajuures või kaneelikoores. Ega küll küllale liiga tee, sest nagu kohe loeme, ongi džinni peatunnuseks kadakamarja lõhn ja maitse, tulgu see, kust iganes.

Üles ja alla

Džinni ajalugu on täis mitmesuguseid kurve, millest on kirjutatud palju üsna süngeid raamatuid. Õnneks suudeti algselt ravimiks mõeldud, kuid 18. sajandi Inglismaal vaesemat ühiskonnakihti massiliselt hävitanud joogiga ette võtta kaks olulist asja. Esmalt tehti see haisev, ebakvaliteetne ja mürgine, ilmselgelt ränka sõltuvust tekitav jook raskesti kättesaadavaks ja kalliks, ehk vaestele tabamatuks, sest kõige kehvemas seisus inimesed on oma murede klaasipõhja uputamisel silmapaistvalt osavad ja kiired. Teiseks olid tootjad sunnitud kalli joogi paremaks ja puhtamaks tegema, et seda jooksid nüüd need, kes seda endale lubada saavad. Kõik tundus džinni jaoks imeliselt kulgevat, eriti siis, kui õpiti seda hiniini sisaldava toonikuga lahjendama ja džinn sai osaks eelmise sajandi alguse õitsele puhkenud kokteilikultuurist. Martiini ja džinn toonikuga olid vaid kuulsamad lapsukesed sellest kokteilide pere19. oktoober 2016

Shutterstock

kärakas Tuntuim džinnikokteil on džinn ja toonik.

tada kadakamari, aga mitte kauaks, sest muidu rikub maitse ära. Ja muidugi võib pärast tolle kadakamarjaga booli torudest läbi ajamise teha kõik vanal heal säästumoel: värv, siirup ja essentsid. Sellisest võimalusest on osatud kinni haarata väärikalt: kuulus Hendrick’s Gin kuulub juriidiliselt just sellesse kategooriasse. Hendrick’si puhul tehakse tippklassi London Dry ja valatakse see pudelisse koos tilga roosi- ja kurgiessentsiga. Kuivõrd kvaliteet, maitse ja sellega seonduv maine on laitmatud, ei saa tulemuse üle nuriseda. Halli ala, kus orienteerumiseks peab tarbija natuke tarkust omama, on selles sektoris siiski liialt palju.

Äsjanimetatud LONDON DRY ... konnast, mis Ameerika baarmenite abiga sündisid. Ajalugu tahtis aga nii, et pärast kahte sõda, kus destillaatorites destilleeriti lõhkeainete tarvis atsetooni või tööstuslikku piiritust, ja Ühendriikide kuiva seadust, mille tulemina kohaneti kõikvõimaliku jäleda, pooltapva ja illegaalse, kuid seda enam purjutegeva samakaga, oli peen kokteilikultuur peaaegu unustatud. Viiekümnendatest alates joodi igal pool viina. Peened preilid segasid sellega vahel ka mõne kokteili. Kes teab, mis oleks saanud, kui kaheksakümnendatel Absolut Vodka loonud visionäär Michel Roux poleks 1987. aastal maailmale tutvustanud G&J Greenallis toodetavat viktoriaanlikus apetiitselt sinavas pudelis Bombay Sapphire Gini, veidrat reveranssi koloniaalajastu Indiale.

Pole vist patt öelda, et džinn muutus üleöö huvitavaks. Ja aina põnevamaks läheb.

Džinni pudelisse ajamine on samaaegselt nii äri loomulik jätk ajaloo jõnksud üle elanud staaridele (Beefeater, Gordon’s, Seagram’s, Tanqueray), uus võimalus vanadele haidele (Berry Bros No.3) eneseteostus hipsteritele (rootslaste Hernö) või mõistlik elatusallikas viskitootjatele selleks ajaks, kui odramärjuke vaatides laagerdub (Bruichladdich Šotimaalt, Vor Islandilt jne). Loodetavasti on ainult aja ja sellele jalgu jääva seadusandluse muutmise küsimus, millal Eesti vastärganud õlletootjad sooviksid kangemaid värve kasutada. Pisipruulikodades toimuvat vaadates ja põhjamaiselt talitsetud entusiasmile kaasa elades, loodan, et Liviko sinisele käsitöödžinnile tuleb samaväärset lisaks. Kuidas puhkenud džinnipöörises, kus ainuüksi tänavu on Eestisse jõud18

19. oktoober 2016

nud üle poolesaja uue kadakamarjanapsu, vähemalt valikut tehes kainet mõistust säilitada? Valik on peen poeski, rääkimata mitmest ginandtonic’ule spetsialiseerunud pealinna baarist. Euroopa Liidu 1989. aastal loodud ja 2008. aastal täiendatud reeglistiku põhjal räägivad džinnipudeli sildid mõndagi (kuigi mitte kõike).

DŽINN

Teeme ühe asja kohe selgeks: igijanuste säästuturistide, õrnas eas pummeldajate ja kärakasõltlaste lemmikuks olevate ning kohalike kärakatootjate lüpsilehmadena toimivate odavbaaride ja supermarketite jookidel (olgu nende nimi siis gn, dzin, jin või äärmuseni naeruväärne G:N), on väärika kadakamarjajoogiga sama palju ühist kui hommikumaa vägevate võluritega. Sellepärast keelati gin-i tähistus nendelt purkidelt ära ja sellepärast ka see naeruväärne vingerdamine etikettidel pärast keelu jõustumist. Nimelt on Euroopa Liidus džinn ainult selline jook, milles on vähemalt 37,5% (USAs peab olema 40%) alkoholi. Tuleb tunnistada, et muus osas on tootjal täiesti vabad käed, peaasi et suuremas osas vett sisaldaval joogil on tuntavalt kadakamarjane maitse. Kas see tuleb kadakamarjade destilleerimisest või mõnest tilgast essentsist, on juba tootja otsustada. Lisaks võib lisada värve, maitseaineid ja suhkrut nii palju, kui süda lustib.

DISTILLED (ehk destilleeritud) GIN ...

… on seaduse silmis küll alkohol, kus kadakamarja maitse on saadud piirituse korduvdestilleerimisel koos kadakamarjadega, kuid keegi ei ütle, kui palju neid marju destilleerimisel olema peab ja kas midagi tuleks veel katlasse visata. Põhimõtteliselt on tegu vana hea retseptiga, kus booli tegemisel lubatakse liitri viina sisse upu-

… väärib kogu sellest kolmikust enim usaldust, vaatamata sellele, et „Londoni kuiva” võib teha ka mujal kui Londonis ja britid magasid juba ammu õige aja maha, et nimetusele geograafilise päritolu klausel juurde väänata. Leedukad jõudsid õige rongi peale – Vilnius Gini tohib toota ainult Vilniuses, brittide kuulsat Plymouth Gini ainult Plymouthis ja Gin de Mahoni ainult Hispaanias. London Gini päritolust olulisem on aga teadmine, et jätkumeetodi leiutamise järel absoluutselt puhtast, lisalõhnadeta ja -maitseteta nn neutraalsest piiritusest valmistatud, seetõttu maitset parandava suhkru lisamisest pääsenud ja Londonis populaarseks muutunud, „kuivale” džinnile ei tohi lisada pärast destilleerimist mitte midagi peale vee (et kannataks juua), puhta piirituse (kui on vaja maitset lahjendada) ja maitset siluva suhkru (aga mitte rohkem kui üks gramm kümne liitri kohta). Kõik, mis annab maitset, peab saama alkoholi sisse keedetud või aurutatud destilleerimispajas korduvdestilleerimisel. Ei mingit loojangukollast ega kurgiviilu. Nendes džinnides avaldub mängu ilu. Riiulis aina tihenevas reas koha leidmiseks otsivad uued tootjad kõikvõimalikke isikupäraseid nippe. Nii võib leida leida karrimaigulisi (Opihr); kadakavaadis laagerdatud (Hernö); 31 taimega (Botanist) või 47 ürdiga (Monkey 47) destilleeritud; Islandi sambliku, kukemarja, kaselehtede ja rabarberiga tõmmatud (Vor); miinus kuue kraadi juuures vaakumis destilleeritud (Oxley) või kadakamarjast riislingi infusiooniga (Ferdinand’s Saar Dry Gin) džinne. Võtke alustuseks üks Fever Tree või BWT toonik ja proovige 50 erineva džinniga. Nüüd vahetage toonikut ja alustage otsast. Kas loovusel saaks olla piire? Ei, kui hoida pea selge. Kalle Müller

sommeljee

promo

19. oktoober 2016

maitsed soovitab

#kohvikmustpuudel #müürivahe20 #lõunapakkumised #vegan #toitkaasa #uusmenüü #heamuusika #kokteilid #kokomokohv #eelistaeestimaist #õnnelikudinimesed TULE PROOVI MEIE UUT MENÜÜD! www.hiiupubi.ee Broneeri laud: 652 5290 info@hiiupubi.ee

ŠO

LAA

DIPOO

D - CHOCOL

AT E

Pärnu mnt 139, Tallinn E–R 10–18, L 11–15 tel 628 3895 e-post karamelle@hot.ee Facebookis: Karamelle

VÄRSKE ✦ KODUMAINE ✦ MAITSEV

Pildil on puuviljagriljaaž (maiustus jõhvikamoosist ja purustatud India pähklitest).

Kõik Aravuse kalatooted on säilitusaineteta.

promo

Üle 80 purutee sordi, Itaalia kohv ja kohvikompvekid nii jae- kui ka hulgimüügiks. San Marco – professionaalne kohvivarustaja Itaaliast. Restoranidele ja kohvikutele pakutakse laias valikus nõusid täpselt kliendi soovide järgi.

Baltic Road OÜ Vesse 4, Tallinn balticroad.eu balticroadestonia

19. oktoober 2016

LISAKS IM AROO ID KOHV 0 8 JA ÜLE DI! R TEESO

Fotod: Tiit Blaat

väiketootja

Novembris jõuab Eestis turule esimene partii vedelaid puljongeid.

Mehed, kes keedavad puljongit Puljongi keetmine pole mingi naljaasi. Seda meeltkarastavat leent vaaritatakse tihti kokku ööpäeva jagu tunde. Seda kõike selleks, et imeda loomakontidest, kalaluudest ja juurikatest välja iga viimane kui elumahl. Nutiajastul ei ole aga kellelgi ju aega kodus 24 tundi puljongi keetmisega tegeleda.

eetõttu võtsid Food Studio mehed Indrek Kivisalu ja Helgor Markov end kokku, panid püsti tehase ja toovad novembri alguses turule restorani kvaliteediga puljongipakid. Puljongid pole veel turul, kuid pakikujundusega on juba esimesed edusammud tehtud – koostöös kujundusbürooga Refleks jõuti puljongipakendiga ka Kuldmuna finaali. Korraliku veisepuljongi keetmine tundub peale vaadates lihtne nagu 1 + 1. On vaja võtta kondid, need röstida, lisada järjest retseptis nimetatud juurviljad, ürdid ja vürtsid, hautada tundide kaupa madalal tulel, maitsestada selle ja tollega ning olemegi tumepruuni leeme valmis keetnud. Tõsi, tehniliselt ei ole puljongi keetmises midagi keerulist, kuid vormiliselt on tegu kunstivormiga, kus igal

osisel on tõmmata üks akord – õigel ajal ja õiges toonis. Puljongi keetmise taga on pikka aega toimetanud asjatundjad, kelle maitset ja kvaliteeditunnet saab usaldada. Indrek Kivisalu on töötanud aastakümneid peakokana, olnud vabariigi presidendi kokk ning kulinaariapedagoog. Helgor Markov toimetas pikki aastaid lihasektoris ning on pidanud Tallinnas mitmeid erinevaid restorane. Idee puljongit keetma hakata tuli isiklikust vajadusest ja soovist, nagu enamasti ikka. „Puljongi ideel ei ole kindalt sünnikuupäeva. Mõtted ja rakendused ideest teostuseni on võtnud aega, et paika loksuda ja lõpuks teoks saada. Kui küsida, millest üldse tekkis Food Studiol plaan puljongeid tootma hakata, siis vastus on

ju üsna tavapärane: poest polnud võimalik mõistliku hinnaga päris puljongit osta. Kasutaks hea meelega ka ise restorani kvaliteediga ja röstitud luudega keedetud puljongit. Kui mägi ei tule Muhamedi juurde, tuleb viimasel mäe juurde minna,” selgitab Markov uue toote arengulugu. Kui mujal maailmas on võimalik osta poest eri hinnaklassides ja kvaliteetides valmispuljongeid üsna lobedalt, siis Eestis on Food Studio puljongid esimesed n-ö pakis loksuvad maitseveed.

Vedela puljongi vahetas välja kuubik

Puljongi kodus keetmise traditsioon kadus vaikselt 20. sajandi esimesel poolel. See traditsioon hakkas kaduma ajal, kui 19. oktoober 2016

väiketootja planeedi arenenumates riikides toimus kaks gastronoomilist läbimurret: 1910. aastal leidis tee poelettidele dehüdreeritud puljong ehk šveitslase Julius Maggi kuubik ning 1915. aastal avas Vincent Astor Manhattanil 400-ruutmeetrise selvehalli ehk tänapäevase supermarketi eelkäija. Traditsioonide kadumise taga oli lihtsustatud lahenduste tekkimine, kuid oskused puljongit keeta kandusid ikka emalt tütrele. Koduse puljongi keetmise oskused kadusid pärast II maailmasõda 1950-ndatel, kui „uuenenud maailmas” hakkasid rohkem võimust võtma kiirtoit, iseteeninduskauplused ja odavad poolfabrikaadid. Kodusele puljongile andis aastakümneteks surmapõntsu aga hoopis dietoloogia, mis soovitas keetmisel, hautamisel ja moorimisel puljongi asemel hoopis vett kasutada. Nii kadusid toidulaualt ka väga vajalikud luuüdist välja keedetud toitained, valgud ja mineraalid. Austraalia päritolu kokk ja kirjanik Jennifer McLagan kirjutab oma raamatus „Kondid”, et veisekontide röstimise põhjus on esiteks kontides peidus oleva kollageeni ehk valgu valla päästmine, mis kuumutamisel laguneb želatiiniks, andes puljongile õige tekstuuri. Teiseks lahus-

IDE

AALNE

TO O DE

esitleb:

tab ahjuröst sääreluudes paikneva rasvast ja mineraalidest pakatava luuüdi, mis on hea puljongi maitse ja aroomi alus.

Mehed, kes keedavad puljongit 4–6 tundi

Food Studio puljongivalikus on hetkel neli klassikalist puljongit – looma-, kana-, kala- ja juurviljapuljong –, millega on võimalik kiirelt valmis vaaritada kõik supid, kastmed ja hautised. Nende nelja puljongiga on võimalik katta 100% kõik retseptid, mis puljongit nõuavad. Uute maitsete arendamise initsiatiivi annavad Markov ja Kivisalu tulevastele klientidele – katsetama hakatakse nende maitsetega, mille järele on nõudlus. „Meie puljongid on klassikalised tooted, mida oleme ilmselt kõik juba aastaid keetnud nii tööl kui ka kodus. Seetõttu polnud vaja jalgratast leiutada. Eriti uhked oleme aedviljadest vegepuljongi üle, sest aedviljadest sellise hea ja tugeva maitse kätte saamine on paras kunst. Eks ka meil läks selle õige ja rahuldava maitse kätte saamiseks pool 2016. aasta suvest,” selgitab Markov, kes lisab, et nad on saanud väga head tagasisidet juurviljapuljongi kohta kõikidelt, kellele nad seda maitsta on andnud. Food Studio puljongid keevad nen-

Vaata ka www.võileib.ee

Võileib oa-, singi-, juustu- ja sellerisalatiga /kahele/

Salat ja võileib võivad ühes roas rõõmsalt kokku saada ja tulemuseks on toekas eine, millest piisab isegi kergemaks lõunasöögiks. Salatis saavad kokku krõmpsuv ja kerge seller, klassikaline suitsutatud rulaad, Saaremaa Ekstra 4 kuud valminud juust, punased oad ning kõik nimetatud komponendid seob ühtseks tervikuks majoneesi-küüslaugukaste.

Vaja läheb: 2 viilu Eesti Leivatööstuse Rukkiräägu rukkileiba 30 g Saaremaa Piimatööstuse soolakristallidega võid 1 vars sellerit, tükeldatuna 4 viilu Nõo Lihatööstuse suitsutatud rulaadi, tükeldatuna 30 g Saaremaa Ekstra juustu 3 sl punaseid ube Hakitud värsket peterselli (Bambona) 4-5 sl Maadlexi majoneesi-küüslaugukastet soola ja pipart väike peotäis hakitud kreeka pähkleid

Määri leivaviilud võiga. Sega omavahel tükeldatud seller, suitsutatud rulaad, juust, punased oad ja hakitud petersell. Kalla peale majoneesi-küüslaugukaste ja sega salat läbi. Maitsesta soola ja pipraga. Jaota salat kahe leivaviilu vahel ära. Puista peale hakitud Kreeka pähkleid ja viimistle värskelt jahvatatud musta pipraga. 24

19. oktoober 2016

de uues tehases kõik umbes 4–6 tundi. Kondid röstitakse puljongi tarbeks tumepruuniks, aedviljad vastavalt kuldseks ehk just nii nagu seda tehakse kõikides parimates haute cuisine restoranides kogu maailmas. „Meie puljongite puhul on eriline nende kodusus, seda nii maitse kui ka tehnoloogia mõttes. Hetkel peavad inimesed puljongiks kahjuks glutamaadimaitselisi kuubikuid ja kontsentraa-

väiketootja

Värvierinevuse järgi on ritta pandud looma-, juurika-, kala- ja kanapuljongid. Aromaatsed, värsked ja maitserikkad.

te, me üritame seda suundumust muuta. Väga mugav on kasutada juba valmis puljongipõhja,” lisab Markov.

Hind jääb alati alla 3 euro

Sõltuvalt puljongist on Food Studio puljongitesse keedetud komponentide arv erinev, kõikudes 10 ja 14 komponendi vahel – kalapuljongid põhinevad lõhel, kanapuljongisse on kokku keedetud nii kodumaist tiiba kui ka koiba, loomapuljong

põhineb veiseluudel, aedviljapuljongis on peale juurikate oma koht ka seentel. „Ei usu, et mõni restoran omale meie vedelikest veel kvaliteetsemat puljongit keedaks,” selgitab Markov. Puljongeid hakatakse müüma 750 ml pehmetes pakkides ning hind jääb „rasvavedelikel” poes alla kolme euro. Muul juhul kardavad tootjad, et puljongitest saab nišikaup ning see pole asja mõte. Pikas perspektiivis on meestel plaan hakata

Lustlik kokk soovitab:

puljongeid HoReCa tarbeks ka suurtesse pakkidesse ja lähkritesse villima. „Puljongi sihtrühm on lai. Seda saab nautida kuuma rammuleemena talvisel loodusmatkal, kasutada tõsisemate kulinaarsete šedöövrite juures nagu hautised, pudrud, erinevad riisiroad jne. Peale selle saab sellest kiirelt perele suppi valmistada. Samuti soolase baasiga smuutid hommikusöökide ja vahepaladena,” leiab Markov. Puljongeid testides tulevad välja huvitavad erisused nii värvis, maitses kui ka aroomis. Loomast, linnust ja kalast keedetud puljongitel on kõikidel selged iseloomulikud omadused küljes – lõhnavad nii nagu peab, näevad välja nagu peab. Suurim üllataja on aga vegetaarne juurviljapuljong, millele sarnase maitsetugevuse, värvi ja aroomiga leent pole lihtne leida. Kui loomast, linnust või kalast keedetud puljongiga suutsid pika kogemusega köögitegelased hoida oma taset, siis aedviljaleemega on see tase selgelt tõusnud. Novembrist alates puudub ka Eesti kodudes vajadus ise hautisse puljongit keeta või kuubik supileende poetada. Martin Hanson

sisuturundus

kolm uuenduslikku ideed mooside kasutamiseks Kuigi moos on ilmselt traditsioonilisim magustoit, saab seda kasutada vägagi uuenduslikul moel. Nii on näiteks moos võrratuks kaaslaseks juustule ja see Lääne-Euroopa trend hakkab meiegi taldrikutele jõudma. Aga kuidas leida erinevate juustude kõrvale sobivat kaaslast?

ldine reegel on, et vanemate ja kõvemate juustude seltsiliseks sobib magusam moos, näiteks Lustliku koka tootesarja kuuluv Päikseline juustumoos viigimarjadega. „See sisaldab kodumaiseid õunu ja vahemerelisi viigimarju, aga ka vürtse,” selgitas Moosivabriku juht Kaire Mets. Eestlaste lemmiku, Gouda-tüüpi juustu, kõrvale passib aga veidi hapukam moos. „Goudale mõeldes lõime uue Aromaatse juustumoosi ploomidega, mis annab värske ja mõnusa maitsekoosluse,” lubas ta. Ka Mesine sinepikaste tilliga võib juustusõpra rõõmustada, sest see sobib täiustama näiteks kitsejuustu, kuid veelgi vahvam on mesist sinepikastet määrida kergsoolatud kala peale. Kui sõnades tundub see ootamatu kombinatsioon, siis tegelikult on sinepikastme magushapu vürtsikus just see, mis teeb kala eriti hõrguks. Samuti sobib mesine sinepikaste veiseliha glasuurimiseks ja punapeedi maitsestamiseks. „See purk võiks igas külmikus olla, sest see sobib nii paljude toitude maitsekamaks muutmiseks.”

Armastatud piparkookide maitse taaselustub aga Maias jõulukastmes tsitrustega. Nagu nimigi ütleb, on tegu tõeliste maiasmokkade lemmikuga, mida Lustlik kokk soovitab piparkookide, jäätise ja muude dessertide seltsiks. „Magusa ja soolase kooslust ei tasu karta ning vürtsikat jõulukastet võib määrida verivorsti või isegi praetud peekoni peale,” ütleb Moosivabrik. Lustliku koka kaubamärki kandvad moosid ja kastmed on valmistatud peamiselt kodumaisest toorainest. Peale selle on purgi sees palju soojust, sest kõik on kasvatatud, hakitud ja keedetud käsitöönduslikult. Seetõttu on Lustliku koka moosid leidnud tee nii gurmaanide lauale kui ka paljudesse kingikottidesse. Valik juba tuttavaid ja uusi moose leiate Tallinna Rimi “Talu toidab” riiulitelt ning Tartust Tasku keskuses asuva Juustuvabriku letilt. Tallinna toidumessil saab aga kõike ise degusteerida, nii et kohtume FoodFestil! Lisainfo: www.moosivabrik.ee 19. oktoober 2016

UUS!

Tõeliselt mahedad ja tervislikud Supertoit lähedalt ja kaugelt nutikas nelipakis

Öeldakse, et kõige sobivam ja parem toit kasvab meile 100 kilomeetri raadiuses. Kaeras on väge ja jõudu ning kasulike mõjude pikk nimekiri paneb temast mõtlema kui heast kohalikust supertoidust. Kuna meil kliima tõttu siiski iga vili ei kasva, tasub vaadata ka kaugemale ning panna lauale ka riisi ja tatart. Mis kõik need teraviljad supertoiduks teeb?

õlavalt võõrapärase nimetusega teraviljad amarant ja kamut peidavad endas rohkesti kasulikke aineid. Mõlemad on enamiku teraviljadega võrreldes õli- ja mineraalainerikkamad ning kuna neis on ka palju rohkem valku, siis kestab täiskõhutunne kauem. Need on terad, mida leiab Veski Mati uutes ökohelvestes.

5 täistera ökohelbed amarandiga

Amarandi ehk rebasheina seemned olid inkade ja asteekide igapäevane leivavili. Hirsist veidi suuremad kollakad seemned on maheda pähklise maitsega ning sisaldavad täisväärtuslikke valke, magneesiumi, rauda, rohkelt kiud- ja mineraalaineid. Kaltsiumi leidub amarandis kaks korda enam kui piimas. Samuti sisaldab amarant palju asendamatut aminohapet lüsiini, mida inimkeha ise ei tooda ja mis aitab kehal kaltsiumi omastada. Tavaliselt teraviljades lüsiini ei ole või on väga vähe. Amaranti süüakse röstitult, sellest valmistatakse putru ja kondiitritooteid. Amarandijahust valmistatud tainas on niiske, sellest on hea valmistada näiteks lamedaid küpsetisi, pannkooke ja vahvleid, nisujahuga segatult leiba ja kooke. Maitselt on amarant magus ega sisalda gluteeni. Kuna viimasel ajal on gluteenitalumatus üsna levinud, siis sobib tera süüa just teraviljatalumatuse korral.

19. oktoober 2016

7 täistera ökohelbed iidse teraga

Kamut ja mahetootmine käivad käsikäes. Intensiivse ja meeldiva maitsega iidse nisusordi kasvatamisel säilitatakse teravilja puhtus mahetootmise kaudu. Kamuti terad on tavanisu teradest kaks või kolm korda suuremad, sisaldades 20–40% enam valke, mis on üldiselt vastuvõetav ka neile, keda kimbutab teraviljagluteeni talumatus. Teras leidub ohtrasti rasv- ja aminohappeid, mineraale ja vitamiine. Muuseas, Kamut ehk Khorasani nisu on kaitstud kaubamärk.

Kamuti kasulikud omadused:

• Sisaldab mangaani, mis tugevdab luid ja soodustab luudes ainevahetust. • Sisaldab palju kiudaineid, mis soodustavad seedimist ja alandavad kolesteroolitaset. • Sisadab fosforit, mis soodustab neerude tööd, eemaldades organismist mürke. • Suure valgusisalduse tõttu kestab täiskõhutunne kauem. • Sisaldab tsinki, mis aitab organismil ennetada külmetushaigusi. • Tsink ja mangaan vastutavad organismi loomuliku hormonaalse tasakaalu eest. www.veskimati.ee

Miks süüa kaera? Mis on temas nii erilist? Kaer on rikas kiudainete poolest, kaeras on rohkem valke, tärklist ja suhkrut kui teistes teraviljades ja neid on meie organismi jaoks optimaalses vahekorras. Kaer on mineraalaineterikkam kui teised teraviljad. Kaeras on märkimisväärsel määral fosforit, kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi, vitamiinidest on kaer hea B3- ja B1-vitamiini allikas.

Riis tuleb kaugemalt Riis on üks maailma tähtsamaid teravilju ja seda sööb iga teine inimene maailmas. Riisist saab vähemalt poole energiast, mida organismil vaja. Riis on hea magneesiumiallikas, sisaldab ka B-rühma vitamiine, fosforit, tsinki, vaske ja kaaliumi. Võrreldes teiste teraviljadega sisaldab riis vähem valke.

Tatra viljaks on pähkel Tatart peetakse küll teraviljaks, kuid taim on sugulane oblikale ja rabarberile ning tatra viljaks on pähkel. Tatravalgud on kõrge kvaliteediga, sisaldades kõiki kaheksat asendamatut aminohapet. Tatar on hea energiaallikas, kuna keha saab sealt palju vajalikke aineid: vitamiine (B1, B2, B6 ja PP), rauda, kaltsiumi, magneesiumi, potassiumi, fosforit, joodi, aminohappeid, proteiini ja kiudaineid.

sisuturundus Huvitavaid fakte teraviljahelvestest

ökohelbed Veski Matilt

AUHINNAMÄNG: Kelle käed valmistavad küpsetatud tortiljakorvikesi— Lauri Pedaja, Malluka või Ženja Fokini? Veski Mati auhinnamängus on vaja vastata, kelle käed valmistavad retseptiklipis süüa ja sa võid võita tõeliselt laheda auhinna — aasta jagu Veski Mati tooteid ja kolmekäigulise õhtusöögi kahele restoranis RIIS. Retseptiklippi näed ja küsimusele saad vastata kuni 18. oktoobri lõunani veebiaadressil maitsed. ee/100retsepti.

Küpsetatud tortiljakorvid idamaise täidisega Autor: Grete Šillis 4-le inimesele • 1 dl Veski Mati Basmati ja metsiku riisi segu • 2 dl vett • 2 dl külmutatud köögiviljade segu (paprika, porgand, brokoli, seened, herned) • peotäis india pähkleid • 2 spl Asian Wok Soy & Sweet Chili kastet • punt käharpeterselli • 100 g broilerifileest lehtpihvi • oliiviõli praadimiseks • 4 tortiljat Kalla kastrulisse riis, lisa vesi. Aseta kastrul kuumale pliidiplaadile ja keeda

riisi umbes 15 minutit. Kuumuta pann, lisa oliiviõli ja prae kanafileed mõlemalt poolt umbes 1–2 minutit kuni filee on muutunud kuldseks. Eemalda valminud kanafilee pannilt ja lõika ribadeks. Kuumuta pann, lisa oliiviõli ja külmutatud köögiviljade segu. Prae pannil kergelt köögivilju umbes 5–6 minutit ja lisa seejärel India pähklid. Rösti pähkleid 3–4 minutit. Lisa juurviljade ja pähklite hulka, kanafilee ribad, keedetud riis ning soja- ja tšillikaste. Sega komponente kergelt pannil umbes 1–2 minutit ja keera kuumus maha. Lase segul kaane all haududa veel vähemalt viis minutit. Võta ahjuvorm ja pane tortilja vormi põhja, veendu, et tortilja ääred ei ulatuks ahjuvormist üle. Tee kahvliga tortilja põhjale rohkesti auke. Kuumuta ahi 200 kraadini ja aseta vormis olev tortilja umbes 3–4 minutiks ahju. Krõbedama tulemuse saamiseks võib tortiljat ahjus hoida ka veidi kauem – umbes 5–6 minutit). Võta ahjust tulnud kausikujuline tortilja ja aseta selle põhjale idamaine täidis. Kaunista idamaine täidist värskelt hakitud käharpeterselliga. Head isu!

Teraviljahelbed saadakse kooritud tangust valtsidega muljumise käigus. Vahel terasid ka aurutatakse enne valtsimist. • Teraviljahelbed kuuluvad lahutamatult täisväärtusliku toitumise juurde, kuna sisaldavad palju vitamiine, mineraale, süsivesikuid, rasvu ja valke. Täisterahelvestes on säilinud väline kest, milles on palju mineraalaineid, ning eemaldamata jäävad ka kliid, mis sisaldavad kiudaineid ning aitavad seetõttu tagada töökorras ainevahetuse. • Tatar on teada-tuntud dieettoit. Tatrahelveste valmistamiseks on tatrakruupi eelnevalt töödeldud kuuma auruga, mis muudab helbed õhuliseks. Töötlemise tulemusena on võimalik tatratoite kiiresti valmistada, kusjuures töötlemisel on tatrahelvestesse alles jäänud kõik kasulikud omadused. Tatrahelbed sobivad neile, kes soovivad gluteeni vältida. • Riisihelveste puhul on riisi enne valtsimist kuuma auruga töödeldud. Tulemuseks on kiiret valmistuskäiku võimaldavad riisihelbed, milles on säilinud kõik riisi kasulikud omadused. Riisis on palju taimseid valke, B-rühma vitamiine ja mineraalaineid. Riis sobib samuti neile, kes soovivad oma menüüs gluteeni vältida. • Kaerahelbed sisaldavad suurel hulgal kiudaineid, mis kiirendavad ainevahetust ja aitavad kolesteroolitaset kontrolli all hoida. Kaerahelbed sobivad hästi ka väikelastele. Kaerahelvestest puder valmib vaid kaheksa minutiga. • Veski Mati 8-viljahelbed on hea lahendus täisväärtusliku toidu hindajatele – lisaks kaera-, nisu-, odra-, rukki-, hirsi-, riisi- ja tatrahelvestele on sinna pandud ka nisu- ja kaerakliisid ning linaseemneid. Sellistest helvestest peaks saama kätte täiusliku valiku vitamiine ja mineraalaineid ning tagatud on ka korras ainevahetus. Eriti mugavalt pakendatud Veski Mati nelipakist saad need kõik korraga – tatrahelbed, riisihelbed, kaerahelbed ja kaerahelbed kaerakliidega. www.veskimati.ee

maitsed.ee/100retsepti

19. oktoober 2016

maailma maitsed

Üks on aga kindel – enne trenni tuleb alati süüa, sest keha vajab tööks energiat ja peab ka treeningu käigus tegelema oma energiavarude taastamisega.

Sporditoit ehk kuidas toiduga oma vormi parandada? Igale jooksuringile või jõusaalitreeningule minnes tuleb peale õige riietuse ja varustuse kaasa võtta ka täislaetud energiapaagid oma kehas. See tähendab, et on äärmiselt oluline teada, mida süüa ja millal süüa – et oleks mõnus trenni minna ning toiduga oma vormi parandada.

oitumises on väike erinevus sõltuvalt sellest, kas teha kestvusalasid või raskejõustikku. Üldine printsiip on aga kõigele üks – treening sujub paremini, kui kehas on energiat ning jõudu. Energiat ja jõudu on võimalik aga oma kehale anda ainult toiduga, hea ja kvaliteetse toiduga. Trennieelselt on soovitatav süüa toitu, milles on vähe rasva ja kiudaineid ehk toitu, mis on kergesti seeditav. Paar tundi enne treeningule siirdumist tuleks tarbida süsivesikuid, proteiini ja rasva vahekorras 40–40–20. Üks on aga kindel – enne trenni tuleb alati süüa, sest keha vajab tööks energiat ja peab ka treeningu käigus tegelema oma energiavarude taastamisega. Tundmaks aga mõnu maratonil jooksmisest, pikemast rattasõidust või suusatiirust, jõusaalitreeningust, maad28

19. oktoober 2016

lusmatil müramisest või pikast pallimängust, tuleb nii eelmisel õhtul, enne trenni aga ka pärast seda teha mõned kulinaarsed ette- ja järelvalmistused.

Mida tuleks süüa täna õhtul, et jõuaks järgmisel päeval kogu jõuga joosta?

Tavapärane toidualane ettevalmistus nõuab suhteliselt suurt süsivesikute laadimist, et pikkadele jooksumaadele ja jõusaalitreeningutele vastu pidada. Selleks on sobilik eelneval õhtul süüa pastat – palju ja mitmel toidukorral järjest. Samas soovitab veebileht Livestrong.com eelneval päeval ihusse laadida ka kiirelt omandatavat proteiini, mis aitaks viga saanud või viga saavat lihast treeningu ajal kiirelt parandada, aga hoiaks ka veresuhkru trenni ajal kontrolli all.

Süsivesikute laadimine eelmisel õhtul

Glükogeen on inimkeha põhiline energiaallikas, mis ladustatakse lihastes ning vallandatakse jooksmise ajal. Süsivesikute laadimisel on vaid üks eesmärk – täita keha glükogeeni varud maksimumini, et oleks jooksu ajal, mida võtta. Varude täitmise saavutamiseks tuleks süüa jooksule eelneval päeval kehakaalu ühe kilogrammi kohta 10–12 grammi süsivesikuid. Milliseid süsivesikuid siis tarbida? Parimad on kartul, riis, pasta ja teised kiirelt seeduvad süsivesikud, nagu kinoa. Sööge neid koos tomatipasta baasil valmistatud kastmega – tomat seedub kiiremini ning ei tekita liigset täiskõhutunnet, nagu võib juhtuda näiteks kreemiste koorekastmetega.

promo

19. oktoober 2016

maailma maitsed Laadige enne trenni ka piisavalt proteiine

Proteiinid on loomulikult pärast jooksu üliolulised, et parandada ära kõik need musklites tekkinud purunemised. Aga selleks, et veresuhkru tase jooksu ajal liiga madalale ei langeks, võiks juba jooksule eelneval päeval söödud kaloritest kuni 15% tulla proteiinide kujul. Kuna proteiinid on ebaefektiivsemad energia pakkujad kui süsivesikud, ei tasu liiga palju proteiinidele panustada. Peale selle võib joostes tekkida ka veepuudus, kuna neerud vajavad seda rohkem, et väljutada proteiini jääkprodukte. Söö pastat ja muud süsivesikurikast toitu jooksule eelneval õhtul koos kergema kala, kanaliha, munade või jogurtiga.

Millisest süsivesikust tasuks aga hoiduda?

Hoiduda tuleks neist toitudest, milles leiduva energia saamiseks kulutab keha rohkem kütust, kui neist saab. Nii ei saa keha keskenduda jooksmisele, vaid seedimisele. Ehk siis süsivesikud, mis tulevad kiudaineterikastest toitudest, tekitavad kõhuvalu, need süsivesikud, mis aga pääsevad kehasse koos suhkrurikaste toitudega, võivad tekitada kõhulahtisust. Veel tuleks hoiduda rasvasest toidust, sest rasv seedub aeglasemalt ja energia koondub jalgade asemel kõhtu.

Mida tuleks tarbida pärast pikka jooksupingutust või raskejõustiku trenni?

Finišisse jõudnuna või pärast trenni pole ilmselt paljudel kohe suurt isu, kuid kindlasti tuleks jätkata isotooniliste vedelike joomist, kuhu sekka süüa ka mõni banaan ja kiireid süsivesikuid pakkuv energiabatoon. Oluline on hakata kohe taastama oma keha glükogeenivarusid, peale selle aitab kaalium vältida lihaskrampe. Kui kõht kannatab midagi tugevamat, sobivad tuunikala või kanafileega võileivad, jogurtismuutid ja muu kiirelt omastatav proteiin, vahendab veebileht The Conversation. Pikemas perspektiivis tuleks süüa jällegi sama toitu, mida sporditegemiseks valmistudes ehk süsivesikuterikast ja kiirelt seeduvat, maitsvat toitu – pastat, kanafileed, kala või muud tailiha. Oluline on mitte anda kehale toiduga lisakoormust, vaid kiireid toitaineid. Selge on ka see, et pärast jooksu on fookus sellel, et anda kehale kõik vajalik vältimaks järgnevate päevade väsimust ja valu.

Esimesed 30–60 minutit pärast trenni või võistlust on see aeg, mida kutsutakse „võimaluste aknaks” ehk siis on keha kõige altim omastama süsivesikutest aineid ning taastama keha jõuvarusid.

Parema enesetunde saladus: sööge kohe pärast trenni lõppu midagi

Sportijad võiksid tarbida ideaalis 50– 100 grammi süsivesikuid umbes tunni aja jooksul pärast pingutuse lõppemist. Seda kas vedelal või tahkel kujul – spordijookide, energiabatoonide, leiva või banaanide kujul. Seda on vaja peamiselt selleks, et taastada lihastes ja maksas olevad glükogeenivarud. Esimesed 30–60 minutit pärast trenni või võistlust on see aeg, mida kutsutakse „võimaluste aknaks” ehk siis on keha kõige altim omastama süsivesikutest aineid ning taastama keha jõuvarusid. Pärast esimest tundi on soovituslik tarbida järgneva nelja tunni jooksul pidevalt süsivesikute- ja proteiinirikkaid toite – väikestes kogustes, kuid pidevalt.

Salapärane vedelikupuudus

Enamik treenijaid ei ole võimelised oma tegelikku vedelikukaotust jooksmise, suusatamise või pallimängude ajal adekvaatselt hindama ning see tähendab, et juua tuleks samuti pidevalt – vähestes kogustes, et keha suudaks seda omistada. Parim keha õige vedelikusisalduse hindamise marker on inimese uriin – kui uriin on hele, heinakõrre värvusega, on vedelikutase normaalne. Teine tegevus, mida tuleks pärast sportimist või võistlust teha, on soolase söömine. Tõmmake keelega üle oma naha – mida soolasem maitse, seda enam olete soola kaotanud ning seda kiiremini oleks vaja tase taastada. Sool aitab kaasa ka vedelike imendumisele kehas.

Piim ja punapeet aitavad taastuda

Huvitaval kombel sobivad piim ja muud piimatooted ideaalselt kehale pingutusejärgseks taastumiseks. Seda muidugi juhul, kui piimatooted Teile sobivad. Piimast saab keha nii süsivesikuid, proteiine, erinevaid vitamiine kui ka mineraale. Peale selle leidub piimas ka naatriumi ning vedelikuna aitab piim keha vedeliku taset parandada. Veel on leitud, et kui juua 30 minuti jooksul pärast sportimist pool liitrit piima, aitab see leevendada järgmise 48– 72 tunni jooksul tekkivat lihasvalu ja väsimust. Kui aga piim ja piimatooted ei ole Teie pärusmaa, lisage oma menüüsse punapeet – sellel magusal juurviljal on palju samu omadusi kui piimal. Peale selle aitab enesetunnet parandada nii pikema kui lühema spordipingutuse järel tunnine kuumas vannis lesimine, saunatiir ning hea ööuni. Martin Hanson

19. oktoober 2016

promo

19. oktoober 2016

Shutterstock

toimetaja veerg

Suhkrumaks: mis asi see tegelikult on? Suvi sai läbi ning taas puhuti tolm vanalt plaanilt maha – suhkrule tuleks maks kehtestada. Seda kõike ikka ülla eesmärgi nimel, et parandada Eesti inimeste tervist ja suunata neid kallimate hindadega tervislikuma toidu poole. Teemat lähemalt uurides ei olegi võimalik täpselt aru saada, mis asi see suhkrumaks on – millele see peaks kaasa aitama, kui suur see hakkab olema ning kellele kahju teeb.

ääkides nii toidusektori ettevõtete eestkõnelejatega kui kui maksu arendava ministeeriumiga puudub igasugune selgus, mis asi see suhkrumaks üldse on, kui suur see Eestis olema hakkab, kui palju toiduained sellest tulenevalt kallinevad ja millal see maks õieti kehtima hakkaks. Vägisi jääb mulje, et maksuidee taga on lihtne soov teenida riigikassasse lisaraha. Palju enam arusaamatust, kui need küsimused, tekitab inimestes aga asjaolu, et igasugune maksujutt tuleb alati riigi poolt päevavalgele ilma igasuguse reaalse analüüsi, sisu ja vormita.

Ettevõtted arvavad, et riik tahab nende arvelt teenida

Ettevõtete esindajad väidavad, et Euroopa Liidus ei ole võimalik suhkrule maksu kehtestamisega reaalset soovitud kasu tekitada. Täpsemalt tähendab see seda, et suhkrumaksu saaks panna kehtima täna vaid suhkrule ja selle derivaatidele, mitte suhkrut sisaldavatele lõppproduktidele nagu limonaadidele. See tähendab, et kallimaks lähevad kõik tooted, mis suhkrut kasutavad – leib, BBQ-liha, liköörid. Eesti saab maksu kehtestada aga vaid kohalikule toidule, mitte importkaubale. Nokk kinni, saba lahti! Pole eriti raske arvata, miks nende andmete valguses tunnevad toidutöösturid ja -ettevõtjad, et neilt üritatakse veel ühte nahka koorida ning sellega üsna tuiakat riiki rahastada. Eriti

Sotsiaalministeeriumi vastus suhkrumaksu teemal on üllas – suhkrumaksu idee on motiveerida tööstusi vähendama lisatud suhkru sisaldust oma toodangus. 32

19. oktoober 2016

raske on aga alla neelata seda, et maksu kehtestamisel ei ole iialgi lootust tagada neid eesmärke, miks seda suhkruvõi magusamaksu kehtestatakse.

Riik soovib läbimõtlemata plaaniga head teha

Võimalik suhkru maksustamine on arutluse all seoses rahvastiku tervise edendamisega. Ülekaalulisust mõjutavad mitmed tegurid, kuid uuringutes on leitud, et suhkruga magustatud jookide tarbimisel on kehakaalu kasvuga tugevam seos kui ühegi muu toidu või joogi tarbimisel. Maksustamise peamine eesmärk oleks eelkõige motiveerida toiduainetööstusi vähendama lisatud suhkru või selle asendajate sisaldust oma toodangus. Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp on veendunud, et suhkrumaks on mugavusmaks, mille kaudu saab minister näidata, et teemaga on tegeletud. Sotsiaalministeeriumi vastus suhkrumaksu teemal on üllas – suhkrumaksu idee on motiveerida tööstusi vähendama lisatud suhkru sisaldust oma toodangus. Ministeeriumi kommunikatsioonijuhi Karin Volmeri sõnul aga ei tea ka nemad, kuidas see maks reaalses maailmas välja nägema hakkab. Kuigi ühelpool on tigedad ettevõtjad, on riigi plaan üllas ning juba rahva tervise parandamise soovi eest tuleks neile aplodeerida. Kuid nagu meil tihti juhtub, valiti selle matemaatilise tehte lahtimuukimiseks absoluutselt vale võrrand. Piisav on kasvõi otsa vaadata nendele riikidele, kus suhkrumaks on kehtestatud ning mis praegu kõik seda maksu tagasi keeravad. Martin Hanson

sisuturundus

Beer Garden täidab kõhu à la carte võtmes pubiroogadega! Tallinna vanalinna äärest, restoranist Beer Garden, leiad Euroopa köögi vaheldusrikkuse à la carte menüü ja 13 erineva vaadiõlle sortimendi kujul. Restoranis saab koos sõprade ja perega mõnusalt aega veeta ning nautida õlle ja maitsva suupistevaagna kõrval ka erinevaid spordisündmusi.

eer Gardeni meisterkokk Tõnis Neigla on palju kordi auhinnatud kokk, kelle söögid ei jäta kedagi külmaks. Koos Neiglaga suundud põnevale maitseelamuste rännakule. Peale oskuse hõrke maitseid pakkuda, peitub kokas ka kunstnikuhing – iga tema praad on kui kunstiteos. Restorani köögis valmivad kodumaisest toorainest maitsvad road, seakoodist pardini, mis kõik on valminud hoole ja armastusega, pakkudes külastajale tõelist maitsenaudingut. Pearoogade seast leiab näiteks nii searibid küüslauguste praekartulitega kui ka koduse 300-grammise põdralihavorsti jõhvikatega. Magustoitudest tasub aga proovida sooja õunastruudlit, mis viib lausa keele alla! Mõeldud on taimetoitlastele ning restoranis saab kõhu täis ka laktoosi- ja gluteenitalumatuse puhul. Janu kustutamiseks kallatakse vaadist nii Eesti, Belgia, Tšehhi kui ka Saksamaa õllesid, millest klientide lemmikuks on kujunenud Leffe Blond ja kodu-

maine Karksi Must Nunn, aga ka naiste lemmik kirsimaitseline Kriek. Rikkalikust joogikaardist leiab ka mitmeid veine, šampuseid, pudeliõllesid ja kanget alkoholi.

Beer Garden restoran

Aadress: Aia 10 / Inseneri 1 Tee broneering telefonil 6 880 013 www.beergarden.ee info@beergarden.ee Avatud: P–N 11.00–23.00 R–L 11.00–02.00

Nädala sees pakub restoran ajavahemikus 12.00–16.00 maitsvaid päevapraade, mille hinnad jäävad 3,90–4,20 euro piiresse. Päevapraed on Beer Gardenis hõrgud ja kodused, nagu näiteks kodune käsitöövorst ahjukartuli ja koores mooritud hapukapsaga või paneeritud kanakintsuliha riisi ja toorsalatiga. Peale selle on võimalik ettetellimisel broneerida lauda ka suurema seltskonnaga kohtumiseks – olgu siis tegemist väiksema või suurema sündmusega. Restorani mahub korraga 150 külalist. Jõuludele mõeldes valmib peatselt restoranis ka spetsiaalselt jõululaua tarvis eraldi grupimenüü. Beer Gardenis on tõeliselt mõnus sõprade seltsis erinevaid spordisündmusi nautida – jalgpalli- ja hokimängudest kergejõustikuni välja –, sest spordisõpradele mõeldes on restoranis suured telekaekraanid, külm õlu ja suur suupistevaagen kõigi restorani suupistetega. Meeldejääv õhtu on garanteeritud!

19. oktoober 2016

debatt

Taim vs. loom:

kumb on inimesele parem?

üüdmata asjale liig filosoofilist kulgu anda, kutsusime ühise laua taha kaks eksperti kummaltki toidulaua poolelt ning palusime neil natuke selgitada, kas pigem tasuks hoida taimede või loomade söömise poolele.

Eksperdid, palun!

Elame segastel aegadel. Vähemalt selles osas, mis puutub vaidlusse, kelle toidulaud on sobivam inimese psüühika/ füüsisega – kas neil, kes peavad ennast herbivoorideks ja liha ei puutu või neil, kes leiavad, et lihal on absoluutselt vundamendilaadne koht meie toidulaual.

Katrin Noorkõiv Liivimaa Lihaveise juhatuse liige Millised on kolm põhjust, miks peaks sööma liha? Muna, liha, kala, piim ja paljud teised loomsed toidud sisaldavad inimorganismile vajalikke kõrge biokvaliteediga valke, milles on aminohappeid, mida inimene ise ei suuda toota. Need valgud täidavad inimorganismis unikaalseid biofunktsioone, nagu ainevahetusreaktsioonide korraldamine ning kehale võõraste ühendite kahjutuks tegemine. Valke on loomulikult võimalik saada ka taimedest, ent need valgud on madala biokvaliteediga ehk inimese jaoks madalama väärtusega. Miks osa inimesi arvavad, et peaksime lihast loobuma? Liigi kui sellisena on inimene tõepoolest omnivoor. Lisaks lihale on meie organismi loomuomase funktsioneerimise jaoks tähtsad ka muud loomsed tooted, nagu piim, muna, mesi. Kuid küsimus, miks just nendest toitainetest loobumine on saanud nii suureks trendiks, on rohkem seotud inimese psühholoogia kui reaalse põhjendatud, tasakaalustatud ning jätkusuutliku dieediga. Viimasel ajal räägitakse liha kahjulikkusest. Kuidas seda teemat kommenteerite? Liha kahjulikkusest või kantserogeensusest on räägitud eelkõige 2015. aastal WHO esitatud raporti taustal, kus töödeldud liha paigutati esimesse kantserogeensete ainete gruppi. Töötlemata punasel lihal on selle raporti järgi potentsiaalselt olemas kantserogeenne risk, sama raporti järgi on aga selline risk ka näiteks kuumadel jookidel, nagu teel. Punase liha ainsaks riskifaktoriks on see, et see sisaldab vähesel määral kreatiini, mis kõrgel temperatuuril võib tekitada kansterogeenseid ühendeid. Tegelikkuses tuleb terviseriskide vähendamiseks tähelepanu pöörata eelkõige liha valmistusmeetodile. Milline piirkond maailmas on olnud kõige suurem lihatarbija? Maailma suurim lihatarbija on Ameerika Ühendriigid, kus täna süüakse umbes 120 kilogrammi liha inimese kohta aastas. 1905. aastal tarbisid ameerikla-

19. oktoober 2016

debatt

Muna, liha, kala, piim ja paljud teised loomsed toidud sisaldavad inimorganismile vajalikke kõrge biokvaliteediga valke, milles on aminohappeid, mida inimene ise ei suuda toota. sed inimese kohta aastas 32 kg veiseliha, 28 kg sealiha ning 284 muna. 2010. aastal olid need numbrid vastavalt: 28 kg, 21 kg ja 243. See näitab, et loomse tooraine tarbimine arenenud riikides on oluliselt vähenenud, suurenenud on hoopis taimsete rasvade tarbimine. Kas on oht, et liha muutub lähisajanditel rikaste ja edukate toiduks? Tegelikkuses on näljahädal ja piirkondlikul toidu puudujäägil vähe pistmist mahtudega. Viimase 40 aastaga on toidutootmine suurenenud kiiremini kui maailma elanikkond. Loomakasvatusel on ka siin väga tähtis roll, sest umbes miljard ehk kolmandik alla vaesuspiiri elavatest inimestest saab oma põhilise toidu ise loomi kasvatades. Nende jaoks on munad, piim, sõnnik, veri, nahk ja liha elus püsimiseks hädavajalikud, samuti kasutatakse paljudes piirkondades loomi endiselt töötegemiseks. Mida ütlete vegan-revolutsiooni valguses kommentaariks neile, kellele liha maitseb? Veganismi hüppelist trendi on seostatud proffesor Ancle Keysi 1953. aastal püstitatud ja 1962. aastal avaldatud hüpoteesiga, kus teadlane nendib, et kõigi meie südame tervisega seotud haiguste alge peitub küllastunud rasvades, mida saame punasest lihast. Tänaseks on see hüpotees igal rindel ümber lükatud. Kuid miks me üldse naudime liha – selle lõhna ja maitset? Näiteks proffessor Harold McGee arvates peitub vastus bioloogias ja instinktides. Põhjendage ausalt, miks tasuks valida liha alati oma toidulauale? Tuletagem meelde, et debati alguses rääkisime me inimesest kui omnivoorist. Selline liigitus tähendab aga eelkõige seda, et meie söök peab olema täielikus tasakaalus ning mitte vähem tähtsal kohal on ka kõik lihakõrvane ning kuidas on kasvanud see osa meie toidusedelist. Florian Biesinger Eesti Vegan Seltsi liige Millised on kolm põhjust, miks peaks sööma vaid taimi? Kui võrrelda veganite toitumist mitteveganitega, siis taimse toitumise kolm

olulist eelist on järgmised: taimetoit sisaldab rohkem tervist kaitsvaid komponente, nagu puu- ja köögiviljad, pähklid-seemned, kaunviljad, kiudained, vitamiinid ja fütotoitained. Taimetoit sisaldab vähem tervist kahjustavaid komponente, nagu liha, küllastunud rasvad, kolesterool, heemne raud ja loomsed valgud. Parimad teemakohased uuringud on näidanud, et veganitel esineb võrreldes terviseteadlike lihasööjatega oluliselt vähem mitmeid kroonilisi haigusi ja haiguste riskitegureid. Miks peaks inimene lihast loobuma? Inimene on evolutsiooniliselt tõesti omnivoor, mis tähendab, et oleme võimelised saama vajalikke toitaineid nii taimset kui loomset päritolu allikatest. Samas ei ole ühtegi asendamatut toitainet, mida ei oleks võimalik saada mõistlikult koostatud taimsest toidusedelist ning seda on kinnitanud ka mitmed suured toitumisorganisatsioonid, nagu näiteks Academy of Nutrition and Dietetics või erinevate riikide toitumissoovitused, seal hulgas Soome 2016. aasta soovitused. Seega omnivooridena puudub meil vajadus tarbida loomseid tooteid. Mida ütlete kommentaariks neile inimestele, kellele liha lihtsalt maitseb, pakub naudingut? Enamik inimesi, kes loobuvad lihast, ei tee seda põhjusel, et neile liha ei maitse. Me elame ühiskonnas, kus loomade kasutamist toiduks peetakse normaalseks ja juba väikesest peale oleme harjunud liha ning teiste loomsete saaduste maitsega. Kuna ka kohalikes toitumistavades on loomsetel toodetel keskne roll, võib tunduda, et sellest loobumine muudab toidusedeli oluliselt vaesemaks. Tegelikkuses on aga enamik veganite kogemus vastupidine – toidusedel muutub mitmekülgsemaks, huvitavamaks, värviküllasemaks, tervislikumaks. Senisest kitsast tarbimismustrist välja astudes avaneb terve uus huvitav maailm.

Milline piirkond on olnud peamine taimetoidu sööjate areaal maailmas ning miks? Ajalooliselt on vegetaarlasi enim Indias, kus hinnanguliselt umbes kolmandik rahvastikust toitub lihavabalt. Loomsetest saadustest kuuluvad seal toidusedelisse peamiselt piimatooted, väiksemal määral ka munad. Liha ja teiste loomsete toodete mittetarbimine on Indias seotud ennekõike ahimsa põhimõtte järgimisega, mille sisuks on vägivallatus ja teiste olendite mittekahjustamine. Millist taime süüakse maailmas kõige enam? Milline on kõige kasulikum taim? Enimtoodetud taimedeks on mais, nisu ja riis. Toitumist ei tee tervislikuks mõne eriliste omadustega toiduaine söömine, vaid üldine toidusedeli kvaliteet. Maailma Terviseorganisatsiooni kohaselt koosneb tervislik toidusedel viiest toidugrupist, kusjuures kõik need on taimsed: köögiviljad, puuviljad, kaunviljad, täisteraviljad ja pähklid. Kas tänane veganitoitude pealetulek on pigem turundustrikk, füsioloogiline vajadus või mõni kolmas põhjendus? Veganliikumise ja sellega kaasaskäiv vegantoodete turu kasv on seotud inimeste teadlikkuse kasvuga kolmel suunal: üha rohkem on neid, kes ei soovi enam osaleda loomade ekspluateerimises ja tapmises. Loomade kasvatamine toiduks ei ole keskkondlikult jätkusuutlik, arvestades loomakasvatuse negatiivset keskkonnamõju, ressursikulukust ja maailma kasvavat rahvaarvu. Taimse toitumisega on võimalik vähendada mitmetesse väga levinud kroonilistesse haigustesse haigestumise riski. Põhjendage ausalt, miks tasuks valida oma söögiks vaid taimne toit? Veganiks hakkamise alged on juba praegu valdav osa inimestes olemas: hoolimine loomadest, keskkonnast ja oma tervisest. Taimne toitumine on nende põhimõtete üks olulisemaid igapäevaseid rakendusviise. Seega taimetoitluse kasuks otsustamine on võimalus viia käitumine kooskõlla oma väärtustega. Martin Hanson

Ei ole ühtegi asendamatut toitainet, mida ei oleks võimalik saada mõistlikult koostatud taimsest toidusedelist ning seda on kinnitanud ka mitmed suured toitumisorganisatsioonid. 19. oktoober 2016

toidureis

Food truck’id ja Wynwood: millega üllatab gastronoomne Miami? Floridat kutsutakse USA rudimendiks, isegi ripatsiks, mis ei ole päris Ameerika ega ka Kariibid. Gastronoomne kultuur on saanud tugevaid mõjutusi nii Kuuba, Jamaica kui ka Vana Maailma köökidest. Lisame siia juurde ka hea portsjoni ameerikalikku uuendusmeelsust ja burgerikultuuri, hipsterliikumise veidraid katsetusi ning olemegi seganud kokku maitserikka ja avastamist väärt toidulaua.

iamit tunneb enamik seda linna külastanud inimesi peamiselt South Beachi nimelise saare järgi, kuhu linnaelanikud ise satuvad üsna harva. Enamik elust toimub aga alllinnas või uutes kiirelt arenenud piirkondades. Natukene linnas ja üldse Florida lõunaosas ringi vaadates väärib koht gastronoomse sihtkoha tiitlit. Alllinna Michelini tärnidega restoranidest kuulsate burgerieinelate ja toiduautodeni, Kuuba ning Islamorada kristallkuldsest IPA-st Key Westi laimipirukani.

Miamis paikneb maailma food truck'ide paremik

Food truck ehk eesti keeles lihtsalt toiduauto on sõiduk, mis on kohandatud toidu valmistamiseks ja müümiseks. Esimesed toiduautode ja -kärude näited pärinevad 1800. aastatest, mil need liikuvad köögid toitlustasid tööstusrevolutsioonijärgsete linnade töölisi. Veel 20 aastat tagasi oli food truck’ide puhul tegemist ühtede peamiste sinikraedele mõeldud söögikohtadega linnas. Toiduautod kuuluvad ülemaailmse tänavatoiduskeene hulka, mis väidetavalt toidab päevas üle 2,5 miljardi inimese. Food truck’id arenesid viimase paarikümne aastaga ainult töölistele toitu valmistavatest kiirköökidest noorte kokka36

19. oktoober 2016

de esimeseks töökohaks ja kogemuste omandamise paigaks, sealt edasi huvitavaks väljundiks maailma tippkokkadelegi. Miami on kindlasti üks toiduautode paradiisidest, kus vurab ringi ligi sada äärmiselt eriilmelist kulinaariat pakkuvat neljarattalist. Mis põhiline, see liikumine ei ole suvaline ja individualistlik nagu meil Eestis, vaid süsteemne ning täiesti adekvaatne hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi nautimise stiil. Peaaegu igal päeval kogunevad tosinkond food truck'i kuhugi kokku ja toidavad huvilisi, kord kuus aga peetakse maha suuremat sorti festival. Parima ülevaate selle toidukultuuri olemusest saab, kui vaadata toidufänni ja filmilavastaja Jon Favreau filmi “Chef” (“Peakokk”).

Endisest äärelinna getost Miami gurmeekeskmeks

Veel paarkümmend aastat tagasi oli Miami äärelinn Wynwood Puerto Ricost Ameerikasse saabunud inimrämpsu pesitsuspaik, kus levisid narkootikumid, mõrvad ja haigused. Siis aga kolisid ühte linnaosa nurka üliodavatele rendipindadele punt kunstnikke ja hakkasid pooleldi renti makstes, pooleldi skvottides oma elu elama. Nad värvisid ära oma majade seinad, müüsid tänaval kunsti ning pidasid pidusid. Olid

vabameelsed ning meelitasid sellega ka teisi ligi. Aina enam liitus nendega getos alllinna noor rahvas, kellega koos hakkas ka politsei end piirkonnas näitama. Lumepall veeres, kuni oli saavutanud sellise jõu, et ka esimesed kõrtside ja einelate pidajad julgesid oma nina Wynwoodi toppida. Tänavad pesti puhtaks, kohalik omavalitsus installeeris valgustid ja joonis ära tänavad. Lumepall veeres edasi, meedia kiitis takka ning tulemuseks on maailmas üsna levinud lugu – latiinodest kaabakad peksti piirkonnast välja, noored ja edukad liikusid sisse. Edasi tulid kinnisvaraarendajad, viimased „põliselanikud” müüsid oma puruodavalt ostetud kinnistud tulikallilt maha, kolisid mere äärde ning piirkonnast sai nii-öelda „Hipsterville”, mis on praegu kõige peenemate restoranide, kõrtside ja baaride piirkond. Tõeline Miami Kalamaja. Täna ütlebki iga Miamis elav inimene, et sööma, jooma ja lõbutsema tuleb sõita Wynwoodi. Wynwoodi kõrtsid ja kohvikud on äärmiselt isenäolised ning enamasti katuseta hoovialad, kuhu pakitakse sisse ennekuulmatu hulk inimesi, nurka vokaal-instrumentaalansambel ning baarist voolab kõik, mille järele võiks isu olla. The Butcher Shopi nimelise baari taganurgas on isegi täiesti adekvaatse valikuga lihapood ja grillmaja. Kõrvaltänaval asuva baari Woodi letil õlut või kärakat libistades on võimalik teha 80-ndate mängukonsoolidel trett minevikku. Kohalik latiinost taksojuht võttis uue Miami „telliskivi” kokku kaunite sõnadega, öeldes vaid: „from crap to diamond!” (saastast teemandiks – toimetus). Martin Hanson

Pikemalt loe gastronoomsest Miamist portaalist Maitsed.ee!

50/50

Köögiviljadega lihapallid Tervisliku eluviisi heaks!

Meie tublid lihameistrid teavad, et tasakaalustatud toitumine on hea tervise võti. Selle teadmisega ongi valminud Rakvere uudsed hõrgud lihapallid, mille koostises saavad võrdselt väärtuslikena kokku mahlane sealiha ja köögiviljad. Uute 50/50 köögiviljadega lihapallide mõnusat maitset täiendavad sibul, küüslauk, porru ja must pipar. Oleme vähendanud soolasisaldust ja jätnud välja kõik E-ained. Proovi kindlasti mõlemaid: lihapalle brokoli ja hernestega ning lihapalle porgandi ja pastinaagiga. Külmana sobivad need trendiikaks snäkiks või soojendatult toeka prae komponendiks. Igati tervislik ja ülimaitsev.

*SEDA EI JOODA, SEDA AVASTATAKSE – Mike Horn, maadeavastaja TÄHELEPANU! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

DON’T DRINK IT, EXPLORE IT – Mike Horn, EXPLORER*

www.dontdrinkexplore.com

Oleme avara valikuga kĂśĂśgi- ja kodutarvete kauplus, mis soovib aidata Sul sellele vastust leida.

Tule uudistama! Rocca al Mare Keskuse 2. korrusel, JĂ¤rve keskuse 0-korrusel ja Rakveres Vaala keskuses. www.kodusvajalik.ee facebook.com/Kodusvajalik