EE MEES (detsember 2012)

13. detsember 2012

U U S & H U V I TAV

TA LV E R I I D E D

E L E K T R I AU TO

J Õ U L U L AU D

TERVIS

C. H. Mumm Cordon Rouge Brut, karbis Maht: 0,75 l Kastis: 6 pdl Alk: 12% Hind: 29,90 €

Zuani Vigne Collio 2011 Viinamarjasort: Friulano, Chardonnay, Sauvignon ja Pinot Grigio Maht: 75 cl Kastis: 6 pdl Alk: 13% Hind: 18,60 €

C. H. Mumm Cordon DemiSec, karbis Maht: 0,75 l Kastis: 6 pdl Alk: 12% Hind: 29,90 €

Farnese Don Camillo Sangiovese Terre di Chieti 2010 Viinamarjasort: 100% Sangiovese Maht: 75 cl Kastis: 6 pdl Alk: 13,5% Hind: 8,99 €

Champagne Tsarine Cuvee Premium Brut, pehme ümbris Maht: 0,75 l Kastis: 6 pdl Alk: 12% Hind: 30 €

Farnese Casale Vecchio Montepulciano 2010 Viinamarjasort: 100% Montepulciano Maht: 0,75 l Kastis: 6 pdl Alk: 13% Hind: 8,99 €

Jõulu d on kohe-kohe uks e ees!

Siiras rõõm kingisaaja silmades teeb südame soojaks igal kingitegijal. Kõige ihaldatumad kingitused koostööpartneritele ja kolleegidele leiab meie poest ja jõulukataloogist. Kvaliteetse teeninduse ja linna parima sortimentiga alkoholikauplus Wine Way toimetab kõik joogid teieni ise kohale! Meie jõulukollektsiooniga saate lähemalt tutvuda kodulehel

www.wineway.ee/christmas

Lummavat jõuluaega!

Teie WineWay

KINKEPAKKIDE TELLIMISEKS ON MITU VÕIMALUST Beluga Noble Russian Vodka 70 cl Kastis: 6 pdl Alk: 40% Hind: 31,20 €

Beluga Transatlantic Vodka 70 cl Kastis: 6 pdl Alk: 40% Hind: 38,10 €

Legenda Kremlja Premium Vodka 70 cl Kastis: 6 pdl Alk: 40% Hind: 24,20 €

• Esitage tellimus kodulehel www.wineway.ee/christmas.

• Esitage tellimus telefoni teel 558 1180, 600 3709.

• Külastage Wine Way kauplust aadressil Merivälja tee 24, Tallinn.

Teie tellimus kinnitakse ühe päeva jooksul alates tellimuse esitamise kuupäevast.

Wine Way jätab endale õiguse leida asendustoode originaaltoodete lõppemise korral.

Kinkepakkide tellimine ja lisainformatsioon 7 päeva nädalas kl 10–22 telefonil 558 1180 või e-posti aadressil tellimused@wineway.ee.

KOHALETOIMETAMINE

Tellides rohkem kui 320 euro eest, toimetame kinkepakid Tallinna piires kohale tasuta! Väiksema tellimuse puhul lisandub kohaletoomise tasu 9,60 eurot.

Eesti piires, väljaspool Tallinna tarnime kauba kohale, kasutades Eesti Posti teenust. Teenuste hind vastavalt Eesti Posti hinnakirjale.

Merivälja tee 24  tel 558 1180  faks 605 0535 info@wineway.ee  www.wineway.ee

Grant’s Sherry Cask 70 cl Kastis: 12 pdl Alk: 40% Hind: 16,10 €

Grant’s Ale Cask 70 cl Kastis: 12 pdl Alk: 40% Hind: 16,10 €

Tullamore Dew 70 cl Kastis: 12 pdl Alk: 40% Hind: 15,90 €

Domaine du Buisson Prestige 70 cl Kastis: 6 pdl Alk: 40% Hind: 33,90 €

www.wineway.ee Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist!

Glenfiddich 12YO Special Reserve 70 cl Kastis: 12 pdl Alk: 40% Hind: 34,90 €

Hine Rare VSOP 70 cl Kastis: 6 pdl Alk: 40% Hind: 46 €

The Balvenie Double Wood 12 Year Old 70 cl Kastis: 6 pdl Alk: 40% Hind: 45 €

Kelt Tour de Monde VSOP 70 cl, kahe klaasiga Kastis: 6 pdl Alk: 40 % Hind: 59,80 €

Uus & huvitav

Magusad kingitused

Elu „Top Geari” kaadri taga

Kuigi räägitakse, et naised armastavad kõrvadega, teeb meele rõõmsaks ka üks ar­ mas magus kingitus. Loomu­ likult on parim kink iseval­ mistatud, aga kellel siis ikka, eriti veel jõulueelsel ajal meisterdamiseks aega on. Hädast aitavad välja käsitööna valminud maiustused.

Tallinna vanalinna kohvikutest leiab kingitusi igale maitsele. Bo­ naparte (Pikk 45) pakub lisaks trühvlitele vahvaid teistsuguseid pi­ parkooke – vürtsikaid piparkoogipulki. Pierre Choclaterie’st (Vene 6) leiab huvitavamaitselisi šokolaaditrühvleid, näiteks on kokku so­ bitatud valge šokolaad sinihallitusjuustu ja tume šokolaad tšillipip­ raga. Kohvi röstikojast Kehrwieder (Saiakang 1) saab värskelt rös­ titud kohvi (spetsiaalselt pühadeks maitsestatud Jõulukohv), mait­ seteed ja käsitööna valminud šokolaaditahvleid. Estlanderi restora­ nist (Vana turg 3) võib kaasa osta röstitud vürtsikaid pähkleid.

A. Le Coq’i klassikaline pühade Jõuluporter

Vaba ajakirjandus – see peaks justkui tähendama, et võiksin siin kirjutada kõigest. Ja võingi, aga ei tee seda, sest päris kõik minu mõtted trükimusta ei kannata ega sobigi siin avaldamiseks. Nüüd, kus oleme suurema osa teemadest kõrvale jätnud, seisan suure mure ees – millest kirjutada?

Millegagi pean siin selle tühi­ miku kiiresti täitma, sest väljaan­ ne on kohe trükki minemas. Siin­ kohal oleks lihtne teha lühitutvus­ tus teid eesootavatest lugudest, kuid seekord ei ole ma neid isegi veel läbi lugenud ning suure tõe­ näosusega teen seda alles reedel.

Räägiksin hoopis midagi jõu­ ludest või aastavahetusest, aga seoses maailmalõpuga ei tule ka neid, seega annan parem soovitu­ si, mida oma elu viimase nädalaga peale hakata. Unustage säästmine ja investeerimine, tehke kõik, mis võimalik kiirelt rahaks ning ha­ kake hullumeelselt tarbima. Kui jätta lennufirmade juhid kõrva­ le, siis palju meie, ratsionaalselt mõtlevad tavainimesed, oleme pi­ danud toodetest ja teenustest loo­ buma, sest ka kuu lõpus on leiba vaja? Rõõmustagem, sest see aeg on nüüd möödas ning miinustes oleva pangaarve peale mõtlema ei pea. Aeg on hakata kulutama!

Võimalus on küll pea olema­ tu, kuid siiski – kui juhtub ime ja maailm sel korral veel ei lõppegi, olete vähemalt nädala täiel rinnal ja muretult elanud. Soovin teile seiklusrohket viimast nädalat!

TIMMO LILIUM projektijuht

Eesti suurim õlletootja A. Le Coq tõi turule spetsiaalselt talviseks pühadeajaks pruulitud A. Le Coq Jõuluporteri.

Traditsioonilise, tummi­ se jõuluõlle pruulimisel on kasutatud spetsiaal­ seid röst- ja kara­melllinnaseid, mis annavad tasakaalukalt mõrkja ja karamellise maitse, sa­ muti porterile omase tumeda värvi.

A. Le Coq on pakku­ nud eripruuliga jõulu­ õllesid juba 1999. aas­ tast alates. „Tume ja veidi kangem õlu sobib suurepära­ selt jõuluroogade kõrvale, olgu sel­ leks verivorst, ahju­ liha või šokolaadi­ kook,” ütles A. Le Coq’i juht Tarmo Noop. Jõulupor­ terit on soovi­ tatav serveerida 8–15 kraadi juu­ res, spetsiaalsest pokaalile sarna­ nevast õlleklaa­ sist, mis toob esi­ le õlle aroomi ja maitseomadused.

Uued toorsuitsuvorstid Milano, Toledo ja Rakvere Rakvere Lihakombinaat on toonud poelettidele kolm uut toorsuitsu­ vorsti: itaaliapärase maitsega Mila­ no, pistaatsiapähklitega Toledo ja kergelt vürtsika Rakvere.

Lõuna-Euroopas populaar­ sed vorstid on valmistatud eheda ja algupärase tehnoloogia baasil. „Rakvere toorsuitsuvorstid valmi­ vad meie Läti tütarettevõttes Jel­ gavas, kus on juba 1935. aastast toorsuitsuvorstide valmistamiseks vastav tehnoloogia ning oskused ja kogemused. Sealiha toorsuitsu­ vorstide valmistamiseks viiakse Eestist, Rakvere enda seakasvatu­ sest,” ütles Rakvere turundusjuht Triin Lõoke.

Toorvorstide pikk valmistami­ se protsess algab suitsutuskamb­ rist, kus suitsutatakse vorste kolm päeva külmsuitsutamise režiimil, temperatuuril kuni 25 kraadi. See­ järel hoitakse neid 21 päeva spet­ siaalsetes kliimakambrites tempe­ ratuuril 14–17 kraadi, kus jälgitak­ se toodete niiskussisaldust. Vors­ tid saavad söömisvalmiks 60 päe­ va jooksul.

Toorsuitsuvorste on õige süüa õhukesteks viiludeks lõigatuna.

Richard Ham­ mond on terav­ meelne ja kena, ta meeldib tüdruku­ tele ja saab kiirete autode roolis pä­ ris hästi hakkama.

Tema elu tundub üsna roosiline ole­ vat. Aga mille­ gipärast ei ole kõik hästi. Ringi­ ajad kasvavad, kanavarbad levi­ vad tema meheli­ kul näol, naljad on märgatavalt pikemad...

Raamatus on Richard oma parimas vormis ja vaatab tolle­ le isiklikule kriisile otse silma: ta kirjeldab kaameratagust, väide­ tavalt glamuurset elu ja alanda­ vaid apsakaid, iseendale seatud lõkse ja muid häbistusi, mis oota­ vad ees kuulsat hulljulget saate­ juhti, eriti sellist, kes hakkab ne­ likümmend saama. Ta kirjeldab avameelselt, kuidas tema jõuline, reibas ja nägus kere hakkab top­ pama ja tagasilööke andma na­ gu klassikaline auto, millest saab varsti loomulikult vintage-masin, ning see toob endaga kaasa kok­ kupuuteid meditsiinirahvaga.

Pesul ja pesul on vahe!

HOMi pesu hindavaid mehi ühen­ dab mehelikkus, hea stiilitunne­ tus, julgus erineda ning oskus hinnata kestvust ja kvaliteeti.

Müügil üle Eesti: küsi 1182 Kollektsioonist lähemalt: www.hom.com

KIRJUTA meile!

Aitäh kõikidele kaasamõtlejatele ja kirjutajatele. Loosi tahtel saab Prada Luna Rossa EdT 100 ml (84,45 ¤) parfüümvee omanikuks Andres T. Kirjutage meile, milline lugu käesolevas EE Mehes kõige rohkem silma jäi. Milliseid häid mõtteid saite?

Kõikide kirjasaatjate vahel loosime välja John Varvatos Artisan EdT 75 ml (56 ¤) parfüümvee.

Teie kirju ootame kuni 3. veebruarini 2013 aadressil eemeesSMS@ekspress.ee

EE MEES Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296 Reklaam: Timmo Lilium, timmo.lilium@lehed.ee, tel 669 8309

John Varvatos Artisan toob meelde looduse kosutava ja puutumatu lõhna. Värske ja intri­geeriv aroom kannab endas pika suvise nädalalõpu ­vabadust, võrratuid ­värskes õhus viibimise hetki nende kõige puhta­ mal ja ­lihtsamal kujul.

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: AS Eesti Ajalehed Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, Trükk: AS Printall

KOOSTÖÖPARTNERID: Rademar OÜ ja Dekanter OÜ

3

TEHNIKAUUDISED

Kolmikud Prestigiolt Prestigio tähistab oma kümne tegevusaas­ ta täitumist uue, kahe SIM-kaardiga nutitelefonide sarjaga.

MultiPhone 4300 DUO. 4,3tolline (10,9 cm) IPS-mitmikpuuteekraan ta­ gab suurepäraselt selge, terava ja kau­ nite värvidega pildi. Telefonis on kasutusel Cortex A9 1 GHz protsessor, mis tagab opsüs­ teemi Android 4.0 ja rakenduste kiire sujuva töö. Lisaks sideühendustele HSDPA, HSUPA, 3G/ UMTS ja GSM Quad-band on seadmel olemas WiFi- ja Bluetooth-ühendus. Tagaküljel on automaatteravustamis­ O funktsiooniga 5megapiksline kaamera ning esiküljel 0,3me­ DU 00 gapiksline kaamera videokõnede pidamiseks. Samuti on selles 43 kerges ja stiilses telefonis olemas GPS, FM-raadio, lähedus- ja val­ ne o Ph gusandurid ning e-kompass. Orienteeriv hind 199 eurot. lti u M MultiPhone 4040 DUO. See Android-süsteemiga nutitelefon on põhi­ mõtteliselt justkui mudeli MultiPhone 4300 DUO väike vend, sisaldades kõiki samu omadusi, ent pisut väiksemat ekraani – 4,0 tolli (10,2 cm).

Mõlemad mudelid sisaldavad kohese kasutusmugavuse pakkumi­ seks hoolikalt valitud rakendusi, nagu Youtube, Skype, Facebook, Twit­ ter, mängud, Office Suite Pro ja Prestigio eReader, mis on äärmiselt hõlpsalt kohandatav rakendus e-raamatute lugemiseks, hõlmates otse­ linki e-raamatupoodi PrestigioPlazas, kus on valikus enam kui 260 000 e-raamatut 23 keeles. Orienteeriv hind 179 eurot.

MultiPhone 3500 DUO. See Android-süsteemiga mudel on varusta­ tud 3,5tollise (8,9 cm) mahutundliku mitmikpuuteekraaniga ning mõel­ dud neile, kes soovivad multifunktsionaalset telefoni, kuid väiksema ek­ raaniga ja soodsamas hinnaklassis. 1 GHz Qualcommi protsessor käitab nii op-süsteemi Android 2.3 Gingerbread kui ka mitmeid eri funktsioo­ nide jaoks hoolikalt valitud ja eelinstallitud rakendusi. Androidi tava­ rakendustele lisaks leiate sealt selliseid rakendusi nagu Skype, Twit­ ter, Facebook, Prestigio e-luger ja palju muud. Selles taskumõõdus su­ pertelefonis on nende rakenduste toetamiseks ka 3G, WiFi, Bluetooth, GPS ja 2,0megapiksline kaamera. Orienteeriv hind 129 eurot.

Elioni ja Samsungi koostöö – digiboksita TV-teenus IT- ja telekommunikatsiooniettevõte Elion ja maailma juhtiv elektrooni­ katootja Samsung tõid eelmisel nädalal esimestena maailmas turule la­ henduse, mis võimaldab Samsungi Smart-TVs kasutada televisioonitee­ nuseid ilma seni hädavajaliku digiboksita. Koos uue lahendusega jõuab kasutajateni ka Elioni uuenenud nuti-TV keskkond.

Elioni ja Samsungi lahendust esitleti esimest korda Euroopa suurimal koduelektroonikamessil IFA Berliinis varasügisel.

Uus lahendus on välja arendatud Elioni nuti-TV ja Samsungi 7. ja 8. seeria 2012. aasta Smart-TV mudelite jaoks. Uus lahendus võimaldab digi­boksita kasutada kõiki Elioni nuti-TV teenuseid: vaadata telekana­ leid, laenutada videoid, kasutada salvestamise ja kordus-TV teenust ning kuulata digitaalseid raadiokanaleid.

Samsung plaanib teha Elioni digiboksita lahenduse kättesaada­ vaks kõigis oma 2013. aasta Smart-TV mudelites ning alustada sarna­ se lahenduse loomiseks koostööd televisiooniteenuse pakkujatega üle maailma.

Elioni tehnoloogiaüksuse juht Kalev Reiljan meenutas: „Kui me Sam­ sungiga uut lahendust septembri alguses IFA messil Berliinis ja IBC näi­ tusel Amsterdamis näitasime, tulid mitmed suured telekomiettevõt­ ted meie juurde ning tundsid huvi, kuidas me selle lahenduseni jõudsi­ me ning kuidas nemadki saaksid seda oma klientidele pakkuda. See on meie arendustiimi jaoks väga suur asi. Meie ambitsioon on teha Eesti tarbijale parimat ja kui see hästi välja tuleb, saame seda pakkuda terve­ le maailmale.”

Koos uue lahendusega jõuab kasutajateni ka Elioni uuenenud nuti-TV keskkond, mille loogika põhineb lihtsusel ja kasutajamugavusel. Teiste Elioni nuti-TV klientideni jõuab uus kasutajakeskkond 2013. aasta aprillis Motorola digiboksidega. Samsungiga loodud uut lahendust koos uue­ nenud nuti-TV keskkonnaga saab nüüd proovida kõigis Elioni poodides.

Samsung Electronics Baltikumi president Joseph Jeongwoo Kim kii­ tis Eesti avatust uutele mõtetele: „Selle lahendusega saavad Elion ja Samsung pakkuda inimestele uudset teleri vaatamise kogemust ning tutvustada maailmale täiesti värsket äriideed. Meil on äärmiselt hea meel, et lahendus loodi just Eestis ning et eestlased on maailmas esime­ sed, kes seda tähtsat muudatust kogevad.”

Nende kõigi kolme MultiPhone’i mälumahtu on võimalik micro-SDkaardi abil suurendada kuni 32 GBni. Igal telefonil on olemas ka microUSB-pesa seadme laadimiseks ja andmeedastuseks.

Galaxy Note II nüüd ka Eesti turul Samsungi uus Galaxy Note II pakub ainulaadseid võimalusi väljendusrik­ ka sisu loomisel ja sobib ideaalselt neile, kes soovivad olla loovad, väl­ jendusrikkad ja ainulaadsed.

Nutitelefonil Galaxy Note II on 5,5tolline (140,9 mm) HD Super AMO­ LED-ekraan. Ekraanisuhe on 16 : 9 sobib ideaalselt HD-videote vaatami­ seks. Nutitelefonil on 8megapiksline põhikaamera ja 1,9megapiksline et­ tesuunatud kaamera, mis võimaldavad salvestada kõrglahutusvideoid.

Telefon tuleb mitme uuendusega. Air View võimaldab kasutajatel nä­ ha e-posti, kalendri, pildigalerii või videote eelvaateid sisu avamata. Po­ pup Note võimaldab hetkega avada uue märkme. Näiteks kui kasutaja tõmbab kõne ajal välja S Pen’i, ilmub automaatselt ekraanile S Note’i ra­ kendus ja võimaldab kasutajal kiirelt märkmeid teha.

Lisaks saavad kasutajad kiirelt ja lihtsalt oma elamusi teistega jaga­ da, kasutades ekraanitegevuse salvestajat Screen Recorder. Easy Clipi funktsioon lubab hetkega valida ja välja lõigata iga ekraanil leiduva ku­ jutise, et see salvestada, seda jagada või teise kohta kleepida.

Galaxy Note II-l on uusim riist­ varatehnoloogia. Võimas 1,6 GHz neljatuumaline protsessor ja HS­ PA Plus või 4G LTE ühenduvus liht­ sustab multitegumtööd, välkkiireid ekraanivahetusi, võimsat brauseri­ jõudlust ja minimaalset rakenduse laadimise aega.

Galaxy Note II operatsioonisüs­ teemiks on Android™ 4.1, Jelly Be­ an. 16 GB mälu saab laiendada mik­ ro-SD-mälupesa abil.

Windows 8 – ilus, värviline ja praktiline Microsofti operatsioonisüsteem Windows 8 muutus avalikkusele kät­ tesaadavaks 26. oktoobril. Hiljuti teatas ettevõte, et esimese kuuga müüdi uut op-süsteemi 40 miljonit.

Võrreldes varasemate Windowsi versioonidega on Windows 8 ka­ sutajaliides optimeeritud puutetundlikke seadmeid (hübriid- ja tahvel­ arvuteid) silmas pidades, aga töötab hästi ka tavapäraste arvutitega, millel on hiir ja klaviatuur. Uue Avakuva kaudu näidatakse kasutajale reaalajas informatsiooni sõprade, uudiste, ilma ja e-kirjade kohta ning seda on mugav oma käe järgi kohandada.

Uue Windowsiga tuleb kaasa ka Windowsi Pood (Store), mille kau­ du saab arvutisse alla laadida lisarakendusi. Rakenduste poes leidub näiteks Eesti piires ühistranspordiga liiklemise planeerimist lihtsustav Ühistransport ja üle Baltikumi töötav pangaautomaatide otsimise ra­ kendus ATM Finder. Lisaks leidub seal tuhandeid teisi kasulikke app’e ja mänge „Angry Birdsist” „Wikipediani”.

Olemasolevat op-süsteemi saab Windows 8 peale uuendada kuni 31. jaanuarini 2013 soodushinnaga 29,99 eurot. Lisainfo Windows 8 ja Microsofti pakkumise kohta asub aadressil www.windows.com.

4

Uus & huvitav

John Varvatose meestel천hna ostuga (75 ml EdT/100 ml EdT) kingituseks habemeajamisj채rgne palsam (75 ml).

Pakkumine kehtib detsembris Tallinna ja Tartu Kaubamajas ning I.L.U. poodides 체le Eesti.

Kingitusi on piiratud kogus.

5

ELEKTRIAUTO

Eesti nokitseb – teeme ise elektriauto!

Tartu mehed tegid ise Zummi. Zumm on elektriauto. EE Mees hoidis aasta jooksul asjal silma peal.

E

lekter on moes – mitte ainult sellepärast, et nende ridade kirjutamise ajal peaks igal ko­ danikul elektrivahendaja valitud olema, või selle­ pärast, et hõreda õhu japsidele müümise tulemu­ sel on parklatesse ja tanklatesse kümneid autolaa­ dimiskaste kerkinud. Laaditavaid endidki peaks tänavatel ikka sadadega mõõta saama.

Elekter on vägev mooduvärk – lausa nii moodne, et vana võidusõiduvihkaja Edgargi on elektrisõbraks hakanud ja tahab suisa elektri­ võidusõidu kilulinna tuua. Mäletame ju küll, kel­ le tegemiste nahka omaaegsed Tallinnringi ehita­ mise plaanid läksid, aga tühja siis sellest – juma­ lik elektrivalgus võib ikka silmi avada.

Kõik sai alguse raamatust Elektriautosid on nüüd kõik kohad täis, rohkem ja vähem õnnestunuid selliseid. Ole vaid mees ja marsi poodi ning pärast mõningast paberitööd saadki poole hinnaga elektriauto omanikuks.

Ometi on maamunal mehi, keda poevärk ei tõm­ ba. Nokitseda tahaks, tahaks ise teha ja kogeda.

Tartu mees Erik ja tema semu Toomas just seda masti mehed ongi, ning seetõttu otsustasid nad, et aeg on ehitada omaenda elektriauto. Pea­ legi, ütleb Erik, on Eestimaa talved pikad ning selle asemel, et õhtuti teleka ees porterit libista­ da, võib seda vabalt ka garaažis teha – vähemasti sünnib siis miskit. Tõsi ta on.

Kui küsida, miks peaks ehitama auto, mis au­ tona on tegelikult pehmelt öeldes keskpärane nii kiiruse, juhitavuse, sõiduulatuse kui ka praktili­ suse koha pealt, jääb Erik üsna vaikseks ja lubab mulle e-postitsi midagi saata. Saadabki – raamatu aastast 1982, mis räägib sellest, kuidas elektriauto on tulevase, elektrokeemilise ühiskonna osa. Raa­ mat on mõtlemapanev, kannab pealkirja „Ener­ giast, elektriautost ja elukeskkonnast” ning selle on kirjutanud Vello Loodmaa.

Sügavas nõukogudeajas, ammu enne euro­ rohelisust kirjutatud teos maalib silme ette pil­ di sellest, kuidas termomehaanikal põhinev teh­ noloogia asendub elektrokeemilise maailmaga.

30 aastat hiljem pole see maailm veel saabunud, millest ka lõputud ressursisõjad tunnistust anna­ vad, ent Erik on veendunud sellegipoolest – põ­ letismootor on vale, ja valed asjad ei vääri pal­ jundamist.

Küll ükskord ka padurohelisus üle läheb ning aru saadakse, et maakera ärapõletamise asemel võiks hoopistükkis tuumaväge pruukida või laine­ loksumise elektriks teha. Elekter on tulevik isegi siis, kui elektri-Juhanid arvavad, et hea roheline viis seda teha on metsade ärapõletamise teel. Ju­ hanid tulevad ja lähevad, elekter jääb. Metsad loo­ detavasti siiski kah.

Legendaarne Põrnikas saab uue hingamise Et autot ehitada, tuleb millestki alustada. Erik ja Toomas valisid selleks sõiduki, mille inseneri­ tehnilises ilus ja konstruktsioonilises vastupida­ 6

vuses pole põhjust kahelda – Volkswageni legen­ daarse Põrnika aastast 1984. Selleks ajaks juba ligi 50 aastat vana mudel oli ja on endiselt kvali­ teetse inseneritöö etalon. Tulevikku oleks ju vale sõita millegagi, mis mõne aasta jooksul roostepu­ ruks pudeneb. Pealegi on teisel pool suurt lompi seda marki sõidukeid elektriveole küll ja veel ehi­ tatud, teadmised olemas ning vajalikud jupid saa­ daval. Hakatuseks parim platvorm, arvab Erik, ja spetsi tuleb uskuda.

Auto koosneb teadupärast kerest, veermi­ kust, mootorist ja kütusest. Kere ja veermikuga on Zummi puhul kõik lihtne – need lihtsalt toimivad, ehkki ennemuistsete trumlite asemele said popi­ mad kettad soetatud ja esiamortide asemele aku­ de kaalu kompenseerimiseks lisavedrudega tü­ kid krutitud. Põletismootor rändas mõistagi järel­ turule (tervitused Väike-Maarja jäähoki­klubile!), selle asemele aga tuli ookeani tagant pisike alalis­ voolul töötav sinine silinder, mil nimivõimsuseks 12 kW, maksimumiks aga lausa 46 kW. Kütusepaaki pole mõistagi vaja, selle koha­ le auto esiotsa leidsid ruumi kolm pliiakut kokku kümnest, mis auto edasiliigutamiseks vajalikud, ülejäänud seitsme kast on aga hoopistükkis taga­ istme kohal. Kümme akut kokku kaaluvad 370 kg, igal akul oma iseseisev laadija lisaks, sestap auto lõppkaalus kokku ei hoidnud. Moodsad liitium­ akud oleksid kindlasti enam kui sada kilo kerge­ mad ja ehk ka mahutavamad, ent viiksid Zum­ mi hinna üsna täpselt sellesse kohta, kus hõreda õhu rahaga doteeritud Mitsubishide hinnanum­ ber asub. Valikud, eks ole.

Erakogu

ELEKTRIAUTO

Mootor istub Põrnika originaalkäigukasti otsas – käikudest leiavad kasutamist vaid teine (linnakiirustel) ja kolmas (maanteel). Sidur aga jäi originaalmootori külge, sest elektrimootori­ ga liikudes pole seda lihtsalt vaja.

Kümned pisiasjad ja kümme kuud Arvata, et akude ja mootori paikakruttimisega asi valmis on, on muidugi vale. Saatan on pisi­ asjades ning neid saatanlikke pisiasju on küm­ neid. Mootorit peab jahutama, sest füüsikatun­ didest mäletame, et sajaprotsendist kasutegurit pole olemas ning osa energiat eraldub väärama­ tult soojusena, mis omakorda tahab teie moo­ torit kokku sulatada. Akukaste peab tuulutama, sest laadimisel eralduv vesinik tahab plahvatada ja teie pisikest elektriautot õhku lasta.

12 V toide tuleb mingil viisil tekitada, sest mootori toitmiseks ehitatud akupakk on kok­ ku 126 V ning see pinge tahab kõik elektrisead­ med hävitada. Kiirenduspedaali ajam tuleb gaasi­pedaali asemele ehitada, sest gaasiajamit ega mootoritki selle küljes enam pole. Salongi­ küttele tuleb mõelda, sest kodumaised talved tahavad ilma sõitjaid ära külmetada. Ka aku­ paketti võiks külmal ajal soojendada, sest pa­ kane tahab selle mahutavuse ära võtta. Mootori pöördeid tuleb mingil viisil mõõta, akude pinget samuti, vaja on ka akude laetuse indikaatorit.

Paberimajandusega peab tegelema – põhja­ lik ümberehitus ometigi ning elektriautole hulk erinõudeid. Pragmaatilised lahendused on koha­ sed – nii näiteks käitab Zummi ehk Välk­wageni

(heal lapsel ikka mitu nime) küttesüsteemi Mitsu­ bishi iMievilt tuttava ja ropul kombel elektrone sööva elektrikütte asemel hoopis gaasiküte, mille tuumaks ennemuistse LuAZi soojendus­ahi. Ben­ siini-/diisliküte on ometigi saatanast ning puhtalt põlev gaas mõistlik kompromiss maailmavaate ja tulemuste vahel.

Talv möödub linnutiivul – Erikul ja Too­ masel kulus Välkwageni Eestimaale saabumi­ sest registrikõlblikuks saamiseni umbes küm­ me kuud. Zumm sõidab susside sahinal, tarbib (2012. aastal veel kehtivate hindadega) saja kilo­ meetri peale umbes 1,5 euro eest elektrit, sõidab lahedasti maanteekiirusel ja teeb seda niipalju, et näiteks Eriku maakodusse 35 km kauguse­ le ja tagasi saab mõnusasti ära sõidetud. Tuul ei puhu, autos on soe ning kui omanikel poleks kahju klassikut maanteesoolas leotada, võik­ sid nad sellega kulgeda aasta ringi. Akude elu­ ea kohta ei oska praegu veel keegi miskit öelda, aga hästi hooldades usub Erik need 100 000 km kanti vastu pidavat – ja selleks ajaks on auto bensuhindadega võrreldes puhta muidu käes.

Aga et hobiauto hinna arvutamine on selli­ ne tegevus, millel suurt sisu pole, ei taha Erik rahast suuremat rääkida – vähemasti Zummi kontekstis mitte. 8000? 10 000? Midagi sellist võiks isetehtud elektriauto ehk maksma min­ na, arvan, ja ega väga vastu vaielda. Aga ega see oluline olegi. Elekter on lihtsalt õige, ja õi­ get asja tuleb teha. Näe, lumi jälle maas ja õh­ tud pikad – ongi aega…

Margus Värton

7

TALVERIIDED

Soe ja kerge jope ka külmades oludes Väljas on talv. Külm, niiske ja tuuline. Paljud väldivad õueminekut, sest pärast on raske „sooja sisse saada”. Öeldakse, et pole olemas halba ilma, on vale riietus.

Ja see väide peab paika.

Columbia Sportswear tõi turule innovatiivse hõbetäpikestega voodri, mis peegeldab kehasoojust ning hoiab soojana ka külmas ja niiskes kliimas.

C

olumbia Sportswear Company on maailma juhtivaim aktiiv­ seks tegevuseks mõeldud üleriiete, jalatsite ja aksessuaaride tootja. Tegu on perefirmaga, mille ees­otsas on vä­ simatu 87aastane matriarh Gert Boy­ le, kes mõni aeg tagasi andis tegevjuhi kohustused oma pojale Tim Boyle’ile.

nes ning Lamfrom hakkas disaini­ ma ja tootma kalameestele mõel­ dud riideid.

Aastal 1948 abiellus Gert Neal Boyle’iga, kes liitus perefirmaga ja võttis hiljem juhtimisohjad enda kätte. Ettevõte arenes ja mütside edasimüüjast kasvas välja Colum­ bia Sportswear Company.

1970. aastal suri Neal ootama­ tult südameataki tagajärjel ja äri­ kogemuseta Gert pidi üksinda kol­ me lapse kõrvalt üle võtma ka laie­ neva ette­võtte juhtimise. Vastupidi­ selt pankurite ja konkurentide ar­ vamusele, et koduperenaisest pole tootmis­juhina asja, viis Columbia laienemiskava täide ja paari aastaga hakkas firma kasumit teenima.

Juured pärinevad Saksamaalt Columbia ajalugu ulatub aastas­ se 1937, kui Gerti vanemad Paul ja Marie Lamfrom põgenesid Saksa­ maalt Ameerikasse ja asusid ela­ ma Portlandi, Oregoni. Nad ost­ sid endale väikese mütsifirma, mil­ le nimeks sai Columbia Hat Com­ pany. Samm-sammult tegevus laie­ 8

Innovatsioon ja usaldusväärsus Columbia märgusõnaks on innovat­ sioon. Firma filosoofia võib kokku võtta sõnadega trying stuff („proovi­ me asju”). Ideede elluviimine ja uute asjade katsetamine soosib progres­ si. Nüüdseks müüakse Columbia tooteid sajas riigis. Kliendid usalda­ vad firma toodangut: ajakirja For­ bes andmetel kuulub Columbia saja usaldusväärseima firma hulka.

Columbia on esmajoones tootmis­ettevõte, aga mitmel viisil ollakse ka tehnoloogiaettevõte, kel­ le pühendumus innovatsioonile pee­ geldub toodetest ja aitab konkuren­ tidest eristuda. 1975. aastal võeti esimesena kasutusele Gore-Tex®,

TALVERIIDED

Hõbetäppidega vooder tagab soojuse

Soojad saapad Veekindlad materjalid ja õmb­ lused hoiavad jalad kuivas.

Kinnine keel väldib kivikeste ja prahi sattumist saapasse.

Omni-Tech • Esimene kaitsekiht on Omni-­ Shield®, mis tõrjub vett ja mustust.

• Järgmine kiht koosneb mikro­ poorsest membraanist, mis blo­ keerib veemolekulide läbipääsu täielikult. Riided jäävad seest kui­ vaks ka tugeva ja pika saju korral.

• Membraan laseb õhku läbi – see võimaldab niiskusel auruna väl­ ja pääseda.

• Spetsiaalne voodrikiht kaitseb membraane seestpoolt.

Teibitud õmblused garanteerivad veekindluse.

Omni-Heat Thermal Reflective • Peegeldab kehasoojust, säilita­ des samas riietuse hingavuse.

• 20% soojem kui tavaline vooder.

• Mitut ebamugavat riietuskihti pole enam tarvis.

• Hajutab niiskuse, hoides sind mugavalt kuivas.

• Juhib liigse soojuse aktiivse lii­ kumise ajal kehast eemale.

1991. aastal leiutati vettpidav ja hin­ gav Omni-Tech®-i tehnoloogia.

Omni tehnoloogia perekond Mugavusele mõeldes on loodud Omni tehnoloogia perekond. Üks­ kõik, kas ülesanne on hoida kandjat soojas või jahutatu, kuiva ja kaitstu­

abil, mis peegeldavad ja salvestavad keha­soojust ning hajutavad samal ajal niiskuse ja liigse soojuse.

Tehnoloogia arendati välja koos­ töös kosmosekeskusega. Analoog­ set meetodit kasutatakse meditsii­ nis fooliumtekkidena alajahtumise korral. Columbia soojapidavad too­ ted (joped, kindad, jalanõud) tun­ neb kaupluses kaugelt ära hõbeda­ se voodri järgi.

Omni tehnoloogia võlu peitub ka selles, et tooted ei vaja erihoolt. Nii Omni-Tech kui ka Omni-Heat Ther­ mal Reflective’i tooteid võib pesta pesumasinas, ilma et see riide oma­ dusi kahjustaks. Pesta tuleks pesu­ geeliga, mis ei sisalda pesuloputus­ vahendit.

ja mugavalt kuivana tänu spetsiaal­ sele ühendainele, mis juhib higi suu­ rele pinnale laiali nii, et see aurustub kiirelt. Omni-Tech® garanteerib nii veekindluse kui ka hingavuse.

Uudseid tehnoloogiaid on ka mustuse (Omni-Shield), päikese­ kiirguse (Omni-Shade), palavuse

Lai valik Columbia Sportsweari talveriideid ja -jalatseid on Rademari kauplustes üle Eesti.

na, võimaldades samal ajal kiiret lii­ kumist – Columbia eesmärk on lei­ da proovikivile parimad lahendused.

Omni-Dry® on optimaalseim veekindla kanga tehnoloogia, mis on loodud hoidma kasutajat liikumi­ sel kuivana, ilmaoludest sõltumata.

Omni-Wick® EVAP niiskuse regu­ leerimise tehnoloogia hoiab kasuta­

(Omni-­Freezer), putukate (Insect Blocker) jm vastu.

Kehasoojust tagav hõbevooder

20 aastat matkasaabast 1993. aastal tõi Columbia turule oma esimese matkasaapa Bugaboot. Sel­ lest ajast on need olnud rahva hul­ gas armastatud. Tänavuses kollekt­ sioonis on matkasaapa 20. juubeli­

Üks uusimaid patenteeritud teh­ noloogiaid on Omni-Heat® Ther­ mal Reflective. Süsteem reguleerib kehasoojust väikeste hõbetäppide 9

Omni-Heat Thermal Reflective • Peegeldab kehasoojust.

• Hajutab niiskuse, hoides jalad mugavalt kuivas.

Omni-Grip • Spetsiaalne kummisegu tagab nakkuvuse ja stabiil­ suse nii märjal kui ka kuival pinnal.

• Eriline muster võimaldab jalatsitega käia kividel, mu­ das, lumel või jääl.

aastaks toodetud Bugaboot Origi­ nal, millel on küll klassikaline väli­ mus, kuid mida on täiendatud inno­ vatiivse tehnoloogiaga. Saabastel on Omni-­Heati soojust peegeldav hõbe­ täpikestega vooder, mis tagab, et varbad ei hakka külmetama ka pikal aktiivsel talvepäeval. Omni-Grip®-i tald garanteerib parema nakkuvuse.

Saabas on valmistatud vett­ pidavatest materjalidest. Juubeli pu­ hul on kasutatud struktuurset nah­ ka, mis teeb jalanõu eriti väärikaks.

Külli Värnik

TERVIS

Aastalõpu turgutused Aastalõpp terendab ja inimesed otsivad pidulauale hääd kraami. Firmapeod, vastuvõtud, jõuluõhtusöök, aastavahetustrall – kõik toredad üritused. Aga koos nendega kaasneb ka ülesöömise oht ning maoja soolestikuvaevustega seotud tervisehädad.

M

ao ja soolestiku tegevus on ter­ visele ülitähtis. Kui kõht pole korras, tunneb inimene end ebamu­ gavalt ja väsinult. Kõik me teame, et kui maos keerab või gaasid on kõhus, võib ka „katus ära sõita”, ent seda ei osata sageli kõhuvaevustega siduda.

Viletsa seedimise ja vale toiduva­ liku tagajärjel hakkab sooles kääri­ ma, mis toodab kahjulikke soolemür­ ke ja pärmaineid. See muudab olukor­ ra veelgi hullemaks. Kõht läheb punni, tekib puhitus, esineb kõhu­lahtisust või -kinnisust, pea­valusid ja muid vaevusi.

suhkrutest kõige toitvam, sisaldades C- ja B-grupi vitamiine ning mine­ raalidest rauda, magneesiumi, kaa­ liumi ja tsinki.

Indiaani ehk Panela suhkrus on viis korda rohkem mineraal­aineid kui tavalises pruunis suhkrus. Suh­ kur saadakse suhkruroo mahla aurus­tamisel, keetmisega eraldub vesi. Koosneb peamiselt glükoosist ja fruktoosist.

Karamelline Panela suhkur on hea raua-, magneesiumi-, fosforija kaltsiumiallikas. Aguapanela on Kesk-Ameerika traditsiooniline rah­ valik külmetusravim, mis niisutab kurgu limaskesti, leevendab põletik­ ku ja punetust. Retsept: 2 tassi vett, 1 tass Panela suhkrut, sidrunimahla (kaneeli ja nelki), soovi korral apelsi­ ni- või laimimahla ja piima.

Sööge rohkem liha ja vähem leiba

Big Tree Farmsi meresool 240 g / 5,20 eurot.

Cocovi Kalahari sool 250 g / 3,90 eurot.

Sweet Tree kookospalmisuhkur 500 g / 9,50 eurot.

Big Tree Farms kookospalmisuhkur lisandi­ ga (vanill, ingver, kaneel) 240 g / 7,20 eurot.

Mehed on liigse rasva söömisega ära hirmutatud ja seetõttu koosneb me­ nüü suures osas väherasvasest toi­ dust ning suhkru- ja viljatoodetest (leivad, saiad, pastad, küpsised, pud­ rud, magusad joogid, puuviljad). Li­ saks joovad mehed sageli eine kõrva­ le suure klõmaka külma õlut. Suhk­ rud ja tärklis aga on just see, mis üle­ liigse rasvana kõhule koguneb.

Toidulaual peaksid olema üle­ kaalus juur- ja köögiviljad, mar­ jad, seemned, liha, kala ja kana. Kui jõulu­singi ja -kalkuni kõrvalt jätta ära kartulid ning leib ja sai, annab see hea seedimisena kohe tunda – nagu tropp kaoks ära ja toit seedub kerge­ mini. Rasvainetest sobivad ehe talu­ või ning külmpressitud kookos- ja oliiviõli, mis annab organismile kül­ lastatuse tunde. Ära ei tohi unustada oomega-3-rasvhappeid, mis on väga tähtsad aju ja liigeste tegevusele, sa­ muti kolesteroolile.

Soolavesi hommikul aju turgutuseks Tasakaalus soolasisaldus on korras ainevahetuse, seedimise, ensüümi­ de toimimise ja üldise heaolutunde eeldus. Soolavaeguse tulemusel võib häiruda või aeglustuda rakkude talit­ lus, organism võib kuivada ja oksü­ deeruda.

Aga iga sool organismile ei sobi.

Vältida tuleks tavalist lauasoola ja täiendada kodust valikut ehedate sooladega. Naturaalsed töötlemata soolad on suurepärased mineraal­ ainete allikad.

Töötlemata meresoolas on mineraal­a ined ja mikroelemen­ did inim­organismile täpselt sobi­ vas tasa­kaalus. See sisaldab 84 ele­ menti, ka vererõhku normaliseeri­ vaid magneesium­- ja kaaliumsoola­ sid. Prantsuse läänerannikult pärit Keldi sool on täiuslik oma kaaliumi-­ naatriumi suhte poolest. Savistelt rannikutelt pärit sool on nii puhas, et ei vaja enam rafineerimist. Kala­ hari kõrbe sool tuleb Lõuna-­Aafrikast ja Himaalaja sool on üks puhtamaid saadaolevaid naturaalseid töötlema­ ta soolasid.

Hommikut võibki alusta klaasi veega, kuhu on lisatud pool teelusi­ katäit naturaalset soola, mis teeb aju erksaks ja paneb neerupealsed tööle.

Naturaalsed suhkrud paksuks ei tee

Cocovi Chlorella pulber 115 g / 15,30 eurot.

Järve keskus, II korrus tel 606 0811 info@eliksiir.ee www.eliksiir.ee www.loodustohter.ee

Kui soovite valmistada häid jõulu­ küpsetisi, võib kasutada valgest suhk­ rust täielikult erinevat looduslikku naturaalset suhkrut, kus on säilinud mineraalained, vitamiinid ja amino­ happed. Sellise suhkru kasutamisel ei pea süümepiinu tundma: mida vä­ hem on magusainet töödeldud, seda toitainerikkam see on. Saadaoleva­ test naturaalsetest suhkrutest on kõi­ ge kasulikumad kookosõiesuhkur ja indiaani suhkur (Panela).

Kookospalmi- ehk kookosõie­ suhkur keedetakse kookosõienekta­ rist. See on madala glükeemilise in­ deksiga, isegi madalamaga kui meel.

Kookosõiesuhkur on naturaalsetest

Klorella – peo tagajärgede päästja Kuna meie viletsal pinnasel ja vale­ de väetiste toel kasvatatud kultuuri­ 10

de kvaliteet ning ka toitainete-, vita­ miinide- ja mineraalidesisaldus lan­ geb mitmel moel, oleme sunnitud iga päev võtma toidulisandeid.

Klorella on üherakuline roheve­ tikas, mis võib elada nii veekogus kui ka maismaal. Rohkete uuringutega on selgunud, et klorella on väga väärtus­ lik toit inimeselegi. Kiire paljunemine ja lihtne kasvatamine on sellest veti­ kast teinud teaduse meelisobjekti ja tuntuima mikrovetika. Klorella kas­ vatamist teaduse tarbeks alustati juba 19. sajandil. Ta sisaldab kõiki kaheksat aminohapet, mida täiskasvanud ini­ mese organism ei suuda ise sünteesi­ da. Lisaks on klorellas organismile va­ jalikke mineraale, vitamiine (C, E, B ja B12), rasvhappeid, foolhapet, beeta­ karoteeni ja lüsiini, samuti märkimis­ väärselt palju rauda ja kaltsiumi ning kehale vajalikku leherohelist. Klorel­ la nimi tuleneb klorofüllist, leherohe­ list sisaldab klorella ühe grammi koh­ ta palju rohkem kui ükski teine taim maakeral. Klorella on imehea proteii­ niallikas, sisaldades 60 protsenti puh­ talt imenduvat proteiini.

Klorellas on ka klorofüllaasi- ja pepsiini-nimelisi seedeensüüme, mis mängivad suurt rolli meie aine­ vahetuses ja toidu lõhustamises. See vetikas on äärmiselt tõhus raske­ metallide eemaldaja kehast – sellega võimegi näiteks eemaldada radioak­ tiivset uraani, baariumit, plutooniu­ mit, dioksiine, elavhõbedat ja kaad­ miumit.

Klorella on kindlalt esirinnas, kui räägime organismi puhastava­ test toitainetest. Ta suudab puhasta­ da ka maksast alkoholi ning organis­ mist pestitsiide. Üks uuringu tulemus näitas, et süües enne alkoholi tarbi­ mist 4–6 grammi klorellat, hoiab see 96protsendise tõenäosusega ära poh­ meluse isegi pärast väga tugevat pi­ dutsemist.

Tiina Keldrima loodusarst

Turgutav smuuti Varsseller, 1 tl meresoola või Kalahari soola, 1 avokaado, 0,5 kurki, 0,5 sidrunimahla, 1 tl klorellat, vett. Pane koostis­ osad kannmikserisse. Joo väi­ keste lonksude kaupa.

Uus & huvitav

11

MAITSENAUDING Ca’brione 2010 (13,5%, 25 ¤) on blond maakonnavein hoo­ limata sellest, et temas voo­ lab ka tumeda Nebbiolo viina­ marja mahla, lisaks Sauvignon Blanc, Chardonnay ja koha­ lik ristand Incrocio Manzoni.

Ei pääse marjad sellessegi vei­ ni ilma kuumuses närtsimata: kahe­nädalane apassimento-­ kuivatus ja hilisem kaheksa­ kuine tammevaadilaagerdus on vorminud veinist massiiv­ se, õlise oleku, kuid erksa hap­ pe ja võluva puuviljabuketiga tasakaalus veini. Nii kreemises maitses kui ka röstises aroo­ mis on apelsinikoort ja tsitru­ seid, juustukoogilik järelmaitse kestab ja kestab ja kestab.

Karmiinpunase Inferno 2007 Valtellina Superiore DOCG (13%, 25 ¤) nimi peegeldab põrgulikku palavust ja ränka tööd istandustes.

Põrgutulest tundub ka seguvein (Nebbiolo, Pignola ja Pinot Ne­ ro) ise pärinevat: põlenud, vürtsised ja liköörseid aroome, kust leiab kuivatatud ploome ja kakaod, täiendavad maitses nahk, pi­ gi ja üleküpsenud puuviljad. Veenvalt õhetav on ka järelmaitse, mis kutsub veini kõrvale proovima head veiselihatükki või tugevat laagerdunud juustu.

Ja muidugi Sfursat Carlo Negri 2007 Sforzato di Valtellina DOCG (15,5%, 35 ¤). Amaronest tuttav massiivne ja mahlane stiil, mil­ le teeb Nebbiolole omane tanniinsus ainult head. Kuidas ka ei püüaks, tugevat alkoholimaitset ei leia. Selle asemel on küllusli­ kult punaseid ja musti marju, salapärastest komponentidest kee­ detud ürdist nõiajooki ja intrigeerivat närvilisust, mis vihjab, et täiskasvanuks saab vein alles viie-kuue aasta pärast. Väärikas pearoajook nüüd ja edaspidi.

Nino Negri veine toob Eestisse Grappolo, müüvad WineStore Tallinnas ja Reserva Tartus.

Valtellina – itaallaste Vargamäe Pange korraks koolikirjandusklassika kõrvale ja püüdke ette kujutada, et peate oma põllumaad rajama ruutmeetri kaupa hoopis järsule mäenõlvale: natuke kivimüüri ja siis pinnas selle taha. Veel natuke müüri ja jälle pinnast. Ja nii umbes tuhat aastat. Vahepeal tuleb sinna istutada viinapuid ja siis millalgi peab kõik need marjad kokku korjama ja alla külasse saama, et neist veini teha...

veiniajakirjanik Kalle Müller

P

õhja-Itaalia, Lombardia, Sondrio provints. Valtellina orgu valvava mäestiku põhjakülg on vastu Šveitsi, Itaalia lõunakülje järskudel nõlva­ del aga looklevad kiviterrassid, mil­ le kogupikkus ulatub 2500 kilomeet­ rini. Arvatakse, et etruskid ja liguu­ rid tegid siin veini ammu enne room­ lasi, kellelt pärineb terrasside idee.

Kui jätta kõrvale painavalt järsud mäenõlvad („mustad” ja „veel mus­ temad” suusarajaklassifikatsiooni järgi), on siin viinamarjakasvataja­ te paradiis: põhjast saabuvad pilved jäävad mäeahelikku kinni ja nõrgu­ vad tühjaks, tippudelt alla vihisev õhk soojeneb päikeses kiiresti ning PõhjaItaalia võimsaim mari Chiavennasca küpseb alati väga magusaks.

Helikopteriteta oleks Inferno tõeline põrgu.

Teatud mõttes on seda ka helikopteriga.

Tähelepanu, tegemist on alkoholiga!

Alkohol võib kahjustada teie tervist.

märkima, et kohalike veinide kõrg­ aeg on jäänud pigem kuuekümnen­ datesse ja vaevalt kahe tunni auto­ sõidu kaugusel Milanos teatakse In­ ferno mahlastest veinidest tänapäe­ val häbi­väärselt vähe. Ja veel kauge­ mal ei teata hoopiski.

Ja kui teatakski, mis siis? Kohalik toodang tuleb raskelt kätte, on ime­ väike ja kui kuivatatud marjadest kääritatud Sfursat oleks sama kuu­ lus, kui sama tehnoloogia läbi sün­ div Veneto Amarone, ei jätkuks seda soovijaile niikuinii.

Nino Negri Äsja Tallinnat väisanud Lombardia tipptootja Nino Negri veinimeister Claudio Alongi tunnistab, et Valtelli­ na mängis oma au maha just seitsme­ kümnendatel, kui veinimaiastele põhja­naabritele püüti üldises hasardis müüa kehva mahuveini. Šveitslased tühistasid seepeale Valtellina tootjate­ le tehtud maksusoodustused ja hakka­ sid hoopis ise punaveini tegema. Itaa­ lia poole allakäik oli kiire. Paljud veini­ tootjad lahkusid linnadesse, keldrid kopitasid ja terrassid lagunesid.

Sellest seisust alustas Nino Negri ja tema karismaatiline juht, önoloog Casimiro Maule. Barolo eeskujul võttis

Chiavennasca Tumeda ja paksukestalise viinamar­ jaga, mida naabrid Piemontes nime­ tavad sügishämusse jääva korje tõt­ tu Nebbioloks (nebbia – ’udu’) ning millest sünnivad suursugused ja kal­ lid Barolod ja Barbarescod, saab pal­ ju korda saata siingi. Ehkki Chia­ vennascat kasvatati Valtellinas juba 14. sajandil, sai mari eriti menu­ kaks 16.–17. sajandil, kui Valtelli­ na oli Šveitsi võimu all. Peab siiski

12

ta veinikvaliteedi otsustavaks paran­ damiseks kasutusele väikesed Prant­ suse tammest vaadid, muutis veinide kääritus­tehnikat ja tõstis viina­puud ümber – enam ei lookle read mäe­ nõlval ülalt alla, vaid piki nõlvu.

Just tema hakkas marjade kiire­ maks mäest alla toimetamiseks kasu­ tama helikoptereid. Veinikotta värs­ kema ja tervemana jõudnud marja­ dest tuleb ka värskem ja tervem vein, olenemata sellest, kas tegu on lihtsa joogiveini või kompleksse Sfursatiga.

Hoolimata kallitest lennutundidest on nii ka odavam. Käsitsitööd, mis teeb veinid väärtuslikuks, on Nino Negri veinides selletagi ohtralt.

Sfursat Nino Negri viietärni-Sfursat on nau­ tinud kriitikute tähelepanu juba aas­ taid. Tolle veini 2001. aasta versioo­ ni valisid itaalia kriitikud korra ise­ gi Itaalia parimaks veiniks. Mis teeb poolkuivatatud viinamarjadest kää­ ritatud Sfursati eriliseks? Mis eristab teda Amaronest?

Veinimeister Claudio Alongi: „Tei­ ne viinamari, Chiavennasca; teistsugu­ ne pinnas, teistsugune kliima; viina­ puud mägedes, mitte küngastel…”

Aga ühes on Sfursat ja tippklassi Amarone kindlasti sarnased – mõle­ mat juues on tunne, et juhtumas on midagi suurt. Selle kinnituseks on seegi, et pärast veiniõhtut restora­ nis Dominic jagas veinimeister tükk aega vaimustunud külaliste pudelite­ le auto­gramme. Kunstnike värk.

JÕULULAUD

Teistmoodi jõululaud Oleme harjunud, et klassikalisel jõululaual on sült, verivorstid, ahjupraad ja hapukapsad. Neile, kes tahavad seekord midagi teistmoodi teha, pakume välja mõned põnevad retseptid.

Veisesüdame- Boeuf Retsept: Indrek Kivisalu (FoodStudio)

Mahlane šokolaadi-apelsinikook ilma jahuta ja kartuliga Retsept: Tuuli Mathisen 200 g võid 150 g suhkrut 4 muna 150 g jahvatatud mandleid 250 g keedetud ja purustatud kartuleid 1 suurema apelsini riivitud koor 1 tl küpsetuspulbrit (kuhjaga) 200 g tumedat (vähemalt 70% kakao­sisaldusega) šokolaadi

0,5 kg veisesüda 3 hapukurki 1 suur sibul 1 karp anšoovist (Kipper) 6 vutimuna 1 sl Worcestershire’i kastet 0,5 tl Tobascot soola, pipart Puhasta veisesüda rasvast ja kel­ mest, aja läbi hakklihamasina. Se­ ga hulka Worcestershire’i kaste, To­ basco, sool ja pipar. Tükelda anšoo­ vis, sibul ja hapukurk. Aseta väik­ sed portsud südamesegust taldrikule ning munakollane portsudele. Tõsta taldrikule anšoovise-, sibula­- ja hapu­ kurgitükid. Serveeri röstitud saiaga.

Roogades on kasutatud Liivimaa Lihaveise, Rakvere Lihakombinaadi ja MTÜ Eesti Kartul tooteid.

Kate: värskelt pressitud apelsinimahla tuhksuhkrut

Vahusta toasoe või koos suhkruga.

Lisa ükshaaval munad. Sega juurde jahvatatud mandlitega segatud küp­ setuspulber, kartulimass ja apelsini­ koor. Sega ühtlaseks. Sulata šoko­ laad vesivannil ning lisa tainale.

Kuumuta ahi 180 kraadini. Voo­ derda lahtikäiva koogivormi põ­ hi küpsetuspaberiga. Küpseta kooki u 45 minutit (kuni koogi sisse torga­ tud puidust tikk jääb puhtaks). Tõsta vorm ahjust, lase jahtuda.

Glasuuri jaoks sega tuhksuhkur apelsinimahlaga. Glasuur peaks ole­ ma paraja paksusega, et ta koogi pinnalt enne tahenemist maha ei val­ guks. Jahuta kook koos glasuuriga.

Liharullid suitsupeekoni ja mustade ploomidega Retsept: Heli Sepp (Rakvere Lihakombinaat)

Põnevad lisandid jõuluroogade kõrvale Retseptid: Indrek Kivisalu (FoodStudio)

3 x 290 g seavälisfileest minutipihve 110 g suitsupeekonit 70 g kuivatatud ploome 2 mugulsibulat 2 porgandit hakitud maitserohelist (peterselli, salveid, tüümiani) soola, musta pipart, praadimiseks õli, vett

Pese kartulid, kuid ära koori. Pane anumasse õli koos sobivate ürtidega ning mikserda – saad ürdiõli. Võta suuremas koguses meresoola ning vooderda sellega ahjuvormi põ­ hi. Lao koorega kartulid soolakihile ja mudi ürdiõliga läbi. Kata kartulid soolaga ning sega soola sisse järele­ jäänud õli. Küpseta ahjus, kuni kartul on pehme. Enne serveerimist puhas­ ta kartulid soolast.

Ürdisoolas küpsetatud kartulid

Maitsesta lihalõigud vähese soo­ la ja pipraga. Pane igale lõigu­ le peale suitsupeekoniviil ja mõ­ ned mustad ploomid, keera rulli, kinnita puu­tikuga või seo puuvilla­ se niidiga ning pruunista pannil. Pä­ rast pruunistamist eemalda tikud või niidid. Aseta liharullid hautamis­ nõusse, lisa väheses õlis kuumuta­ tud maitseköögi­viljad ning hakitud maitse­roheline ja maitseained. Va­ la peale kuum vesi ja hauta liharullid kaane all pehmeks.

Lisa rullide tegemisest ülejäänud kuivatatud ploomid hautamisvedeli­ ku sisse. Nii jääb kaste tummisem ja meeldiva suitsuploomimaitsega.

Hapukapsad jõhvikate ja rõõsa koorega Keeda hapendatud kapsast puljon­ gis (nt heledas veisepuljongis) kuni selle pehmenemiseni. Lisa 35% rõõsk koor, kuivatatud jõhvikad, Persillade maitseainesegu (klassikaline Prant­ suse ürdisool), hakitud tüümian, vas­ tavalt maitsele suhkrut, pipart.

Kõrvitsa-tšilli-vürtsmoos Haki kõrvits kuubikuteks, kuumu­ ta poti põhjas väheses õlis, lisa suh­ kur. Kuumutada, kuni kõrvitsast hak­ kab eralduma mahl ning konsistents

13

muutub moosiseks. Lisa valge vein, paar tervet väikest tšillikauna. Kee­ da, kuni kõrvits hakkab lagunema.

Maitsesta laimimahla, soola, Biryani või Aasia vürtsiseguga (kardemon, vürtsköömen, kaneel).

Pohla-ingveri-vürtsmoos Haki sibul ja ingver, kuumutada vä­ heses õlis läbi. Lisa suhkur, kuumuta, kuni see sulab ja karamellistub. Li­ sa külmutatud pohlad, demi-glacekastme põhi või lihafond või puljon­ gi kontsentraat. Lisa ka natuke mus­ ta pipart ja soovi korral suhkrut, kui moos jäi liiga happeliseks. Õuna-tüümiani-vürtsmoos Haki sibul ja värske tüümian, kuumu­ ta väheses õlis klaasjaks. Lisa suh­ kur ja oota, kuni mass karamellis­ tub. Seejärel lisa kooritud ja tükel­ datud õunad, sortsuke valget veini ning natuke sidruni- või laimimahla.

Hauta, kuni õunad on pehmed. Kui moos on valmis, lisa safranit ja ha­ kitud värsket tüümiani, soovi korral võib lisada ka tšillit.

MAITSENAUDING

Kuulsad ja head Gruusia brändid on tagasi Kuivõrd Kaukaasia on üks vanim veinivalmistamise piirkond maailmas, võib arvata, et ka brändit ehk kohaliku nimega chacha’t tehakse seal juba ammu.

Eeldusteks sellele oli neil aladel viinamarjakasvatuseks erakordselt soodne kliima ja sobiv pinnas.

SARAJISHVILI VS (40%) Lõhn: hapukas, lilled, puuvi­ li, nahk.

Maitse: mahe, kohv, vürts, va­ nill, tamm, must sõstar.

Järelmaitse: keskmine, mahe, marineeritud küüslauk.

SARAJISHVILI VSOP (40%) Lõhn: mitmekesine, šokolaad, metsmaasikas, puuvili.

Maitse: pehme, kompleksne, vanill, vürts, mandlid.

Järelmaitse: pikk, mõrkjas, vahelduv.

SARAJISHVILI XO (40%) Lõhn: delikaatne, lilled, kääri­ tatud puuviljad, õiemesi.

Maitse: mahe, kuiv, puhas, võine.

Järelmaitse: pikk, vahelduv.

P

adadestillaatorite kohta on Kau­ kaasias andmeid juba tuhat aas­ tat tagasi. Tõsisemalt organiseeriti seal veinipiirituse tootmine ja sellest brändi valmistamine aga 19. sajan­ di lõpus. 1884. aastal organiseeris Thbilisis aastal 1848 sündinud ning Prantsusmaal veini ja konjakival­ mistamist õppinud David Sarajish­ vili Gruusias esimese bränditootmi­ se, tehased Kizljaris ja Thbilisis ava­ ti 1887, Jerevanis 1889.

Ettevõtmine osutus niivõrd edu­ kaks, et viie aasta jooksul loodi üle kümne brändivabriku. Samal ajal hakati brändit tootma ka Bessaraa­ bias. Tehaseid, laoruume ja müügi­ kohti tekkis hulgaliselt juurde, toot­ mine laienes mujalegi Kaukaasias, lisaks Krimmi, Ukrainasse ja Moldo­ vasse, müük metropolidesse Mosk­ vasse ja Peterburi. Sellele, et brändit tunti ka Eestimaal, viitavad Saradže­ vi konjaki mitmed mainimised meie rahvakirjaniku Oskar Lutsu teostes „Suvi” ja „Tootsi pulm”.

konjakid) 6–7aastased; KVVK (kon­ jaki võderzhennõe võshevo klassa – kõrgema klassi küpsenud konjakid) 8–10aastased; KS ja KOS (konja­ ki starõje, konjaki otchenj starõe – vanad ja väga vanad konjakid) üle kümne aasta vanad.

Kohalikud viinamarjasordid Maitse- ja lõhnaomadustelt võib Kaukaasias, Ukrainas, Moldaavias ja Kesk-Aasias toodetud brändid ja­ gada kolmeks. Armeenias, Aserbaid­ žaanis, Dagestanis ja Usbekistanis toodetud on tugeva aroomiga, va­ nillilõhnalised ekstraktiivsed brän­ did, Gruusias ja Krasnodaris toode­ tud on kergemad, värskemad, lille­ lised ja vähem ekstraktiivsed. Kol­ mandas rühmas on Ukrainas ja Mol­ daavias toodetud tasakaalus, õrna vanilliaroomi ja omapärase buketi­ ga brändid.

Gruusias toodetud brändide valmistamiseks kasutatakse reegli­ na kohalikke viinamarjasorte Zes­ tafoni, Tšinuri, Tsoliouri, Muhrani, Bolnisi, Kvareli, Rkatsiteli, Gurdža­ ni, Ambrolauri jt. Kõigist Kaukaa­ sias valmistatud brändidest on need reeglina aroomi ja maitseomaduste poolest kõige lähedasemad Prantsu­ se konjakitele. Neid destilleeritakse kaks korda ning nad küpsevad tam­ mevaatides (kasutatakse nii Prant­ susmaalt ja Küproselt tooduid kui ka kohalikke).

Kõrge kvaliteediga Gruusia brän­ did olid nagu ka Armeenia omad nõukogude nomenklatuuri lahuta­ matuteks kaaslasteks nii kingitus­ tena kui ka lookas pidulaudadel.

Need väärt joogid on nüüd tagasi ja au sees ka iseseisvas Gruusias, sel­ lest sügisest uues kuues ka Eestis.

Vanad head „konjakid” Tootmine arenes ka Nõukogude või­ mu ajal. Aastal 1954 ehitati olemas­ oleva tehase baasil Thbilisis uus, mida hakati nimetama Thbilisi kon­ jakivabrikuks. Brändid, mida koha­ peal nimetati ekslikult ka konjakiks, jagunesid kvaliteedi järgi tavalisteks ja margibrändideks.

Tavalisi brändisid hoitakse tamme­vaatides 3–5 aastat, vastav on nende markide juures ka tärni­ de arv (kangus 40–42%). Margi­ brändisid hoitakse vaatides enamas­ ti 6–10 aastat või enam (kangus 40– 57%). Sõltuvalt küpsemisaastatest jagunevad need kolme rühma: KV (konjaki võderzhennõe – küpsenud 14

Luksuslikud brändid Aastal 1994 Thbilisi konjakivabrik erastati ning nimetati ümber selle tootmise pioneeri järgi David Sara­ jishviliks.

Vanimas ja kuulsaimas vabrikus on brändisid toodetud põhimõtteliselt ilma vaheaegadeta juba üle 150 aas­ ta. Viinamarju saadakse tervest Gruu­ siast, kuid mitmed asja­tundjad eelis­ tavad Ida-Gruusias kasvatatud Rkat­ sitelit, mis on happeline sort. Marki­ de nimetused on aastate jooksul suu­ resti muutunud, kuid ka n-ö endiste aegade brändisid on praegu veel hul­ galiselt saada. Sarajishvili tehase vali­ kus on kümme brändit, alates tavalis­ test kuni luksuslikeni, millest osa on vanemad kui sada aastat.

Sarajishvili – viieaastane, hele­ dat õlgkollast värvi brändi. Sarajish­ vili VSi segus on vanim brändi 8aas­ tane, VSOP segus 20aastane ja XO segus 30aastane. Eriliselt uhked on aga kaks haruldast ja seetõttu kallist marki, mis on pudeldatud Karlovy Vary’s tehtud kristallkarahvinidesse: 1. XX Century – hakati tootma uuel aastatuhandel, pühendatud 20. sajandile. Segu kõikidest eelmise sajandi kümnenditel valmistatud Sa­ rajishvili brändidest. Vanim neist on destilleeritud aastal 1905, eri brän­ disid on segus kokku 17.

2. Sarajishvili 155 – loodi, tä­ histamaks Gruusia bränditoot­ mise alustaja David Sarajishvili 155. sünni­aastapäeva. Segu harul­ dastest Gruusia brändidest, mis on valmistatud aastatel 1893 ja 1905 David Sarajish­vili otsesel juhtimisel.

Brändi keskmine vanus on enam kui sada aastat. Tume, kuldne värv.

Toomas Tiivel

Uus & huvitav

Kui poodi jõuluroogade järele lähed, ootab sind veiniriiulil Marques de Càceres Crianza. See marjane, keskmise täidlusega vein sobib ideaalselt eestlaste jõululemmikute, verivorsti ja seapraega.

Head nautimist! www.nautimus.ee

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

15