EE MEES (veebruar 2013)

14. veebruar 2013

UUS

&

H U V I TAV

AUTO

K E VA D M O O D

TEHNIKA

TERVIS

Uus Honda CR-V. Läbi aegade parim.

Sõiduautolik tunnetus, muljetavaldav sooritusvõime.

Mugav ja avar salong. Oma klassi parim mahutavus.

Enneolematu sõiduelamus.

Tule proovisõidule!

CATWEES OÜ TALLINN, PÄRNU MNT 139, TEL 650 3300; TARTU, NARVA MNT 3, TEL 730 0385; PÄRNU, EHITAJATE TEE 2, TEL 447 6176 VEHO EESTI AS TALLINN, PALDISKI MNT 100, TEL 617 7080; AGDECK-AUTO AS JÕHVI, PARGI 39, TEL 332 1430; NARVA, VÕIDU 19, TEL 356 3311 ML AUTOSERVICE OÜ KURESSAARE, AURIGA KAUBANDUSKESKUS, TALLINNA TN 88, TEL 452 2550; LX MOTORS OÜ VILJANDI, TALLINNA TN 86, TEL 435 5421

Kombineeritud kütusekulu: 5,6–7,7 l / 100 km, CO2: 149–180 g/km.

Hind alates 20 900 € Kuumakse alates 249 € www.honda.ee

Uus & huvitav

Kes on sõber?

Mulle on korduvalt öeldud, et mul olevat palju sõpru. Tegelikult see nii ei ole. Lihtsalt mõiste „sõber” on ära lörtsitud.

Suur süü selles on muidugi Face­ bookil. Olen endale vaikimisi tingi­ museks seadnud, et FB sõbraks va­ lin ainult need, kelle näo ja nime ka tavaelus kokku viin ning keda täna­ val teretan. Tegelikkuses pole selli­ sed inimesed ju kaugeltki sõbrad, vaid lihtsalt tuttavad.

Aga kas siis need, kes on roh­ kem kui tuttavad, ongi kõik sõbrad?

Ei ole. Sest sellisel juhul tekib küsi­ mus, kes on need, kes on tegelikult sõbrad. Väga paljude oma tõeliste sõpradega kohtun harvem kui liht­ salt sõpradega. Samas mõtlen tõelis­ te sõprade peale märksa tihedamini.

Nimeliselt oleks neid väga lihtne välja tuua, aga ühise nimetaja alla panna tunduvalt raskem. Kuidas de­ fineerida „tõeline sõber”?

Appi tuleb kunagi tsitaadi­kogust leitud Marlene Dietrichi öeldu: „Sõbrad on need, kellele võid he­ listada kell neli hommikul.” Võtsin selle mõtte kergelt omaks. Igaühel meist võib ette tulla hetki, kui öisel ajal tuge vajad. Näiteks oled jäänud autoga tee peale, kaotanud koduvõt­ med või soovid hingelist abi. Loo­ mulikult on olemas ööpäevaring­ sed häirekeskused, lukuabid, mure­ liinid… Aga kui neid ei oleks, siis kel­ lele helistaksid sina?

PS! Armsad sõbrad, ärge kart­ ke, et teie sõprust kuritarvitan ja tei­ le tarbetult kell neli hommikul helis­ tan. Kuigi ju võiks…

Head sõbrapäeva!

Külli Värnik toimetaja

Argo Argel. Eelmise aasta võidutöö.

Kadrioru kunstimuuseum on taas avatud Veebruari alguses lõpetati Kadrioru muuseumis renoveerimistööd. 2012. aasta juulist suletud lossil vahetati pea- ja tiibhoonete katused, täiendati ja ajakohastati vanale kunsti­le elutähtsaid ventilatsiooni- ja kliimasüsteeme ning tihendati aknaid.

Lossi taasavamiseks uueneb esimese korruse sise­ kujundus ja ruumikasutus.

Sise­arhitekt Mari Kurismaa lahenduses saavad uue näo muuseumipood, garderoob ja haridusruumid. Avanäituseks on Helsingi Ateneumi kunstimuuseumi ja Kadrioru kunsti­ muuseumi koostöös valminud „Repin. Vene suurmeistri elu ja looming Soomes”. Valdavalt teatakse Ilja Repinit (1844–1930) kui suurt realisti, kelle sageli ühiskonnakriitilise alltekstiga teostelt leiab vaataja lihtrahva igapäevaelu peegelduse. Ateneumi kunsti­ muuseumi Repini kogul põhinev näitus toob vaataja ette teosed suurmeistri seni vähe uuritud ja eksponeeritud Soome-­perioodist 20. sajandi esimesel poolel.

Kadrioru kunstimuuseum (Weizenbergi 37) on avatud K 10–20, N–P 10–17. www.kadriorumuuseum.ee

„Looduse aasta foto 2013” ootab osalema Eesti suurimale loodusfotovõistlusele saab võistlustöid esitada 4. märtsini. Auhinnasaajad kuulutatakse välja 27. aprillil 2013 Estonia kontserdisaalis. „Juba 12 aastat on olnud hea tunne jagada tunnustust mitmetele tublidele fotograafidele,” räägib konkursi korraldaja, Looduse Omnibussi eestvedaja Jaan Riis. „Oluline on see, et konkursil osalevad koos nii harrastajad kui ka professionaalid, täiskasvanute kõrval ka noored ja lapsed.” „Looduse aasta foto” auhinnafond on 10 000 eurot, pea­auhinnaks reis Hiinasse. Üldarvestuses on avatud kaheksa võistluskategooriat: loomad oma keskkonnas ja loomaportreed, loomad tegutsemas, maastiku­pildid, taimed ja seened, inimene ja loodus, vormimängud looduses, mustvalge looduspilt, maailma loodus. Laste (kuni 13 a) ja noorte arvestuses (kuni 19 a) saab osaleda kolmes võistluskategoorias: loodus­pildid, loomapildid ning inimene ja loodus.

Fotosid hindab tunnustatud fotograafidest, kunstnikest ja loodusetundjatest koosnev žürii Rein Marani juhtimisel. Iga kategooria võitja saab keraamik Anne Türni skulptuuri „Tantsiv hunt” omanikuks. Kõikide vanuserühmade kõikide kategooriate võitjate seast valitakse aasta loodus­fotograaf, keda tunnustatakse Suure Hundi tiitliga.

Võistlustööde üleslaadimine toimub aadressil laf2013.looduseomnibuss.ee, kus saab tutvuda ka eeskirjadega.

Ilja Repin. Jelizaveta Zvantseva portree. 1889.

Manööversõja kunst Manööversõja teooria ja maa-õhk lahingud Robert R. Leonhard Sõjanduses tähistab „manööver” eesmärgi saavutamist suurte purustusteta. Riigikaitse Raamatukogu sarjas ilmunud raamat annab huvitava ülevaate manöövri arengu kohta sõja­pidamises, esitades sealjuures põhjaliku analüüsi meetoditest ja vahenditest vaenlase löömiseks. Üllatuslikult toob autor näiteid ka Aleksander Suvorovi ja Jan Žižka võidukäikudest ning julgeb teha etteheiteid edukaks tituleeritud operatsioonile „Õiglane põhjus”. Raamat on kirjutatud 1990. aastatel, kuid aktuaalne on ka praegusajal.

KIRJUTA meile!

Aitäh kõikidele kirjutajatele. Lemmikteemadeks EE Mehe detsembrinumbris olid „Teeme ise elektriauto” ja terviselood. Loosi tahtel saab John Varvatos Artisan EdT 75 ml (56 ¤) parfüümvee omanikuks Alo Roomets.

Kirjutage meile, milline lugu selles EE Mehes kõige rohkem silma jäi. Mis meeldis, millised mõtted tekkisid? Avaldage oma arvamust ja seisukohti.

Kõikide kirjasaatjate vahel loosime välja tuttuue Hugo Boss Hugo Red EdT 40 ml (44 ¤) tualettvee.

Teie kirju ootame kuni 3. märtsini 2013 aadressil eemeesSMS@ekspress.ee.

EE MEES Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296 Reklaam: Timmo Lilium, timmo.lilium@lehed.ee, tel 669 8309

3

2013. aasta veebruarist müügilettidele jõudev dünaamiline Hugo Red ühendab endas „tahke külma” ja „vedela kuumuse” vastandlike komponentide ootamatu kompositsiooni, mis inspireerib mehi tavasid trotsima ning oma loovust valla päästma.

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: AS Eesti Ajalehed Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, Trükk: AS Printall

Uus & huvitav

Sony uus veekindel nutitelefon Sony Mobile Communications tutvustas juhtivat Androidi nutitelefoni Xperia Z. Xperia Z-il on 5tolline Full HD 1080 p Reality Display ekraan, Snapdragon™ S4 Pro neljatuumaline protsessor, 13megapiksline kiiresti pildistav kaamera ja 4G LTE – ühesõnaga kõik, mida tippklassi nuti­ telefonilt oodata võiks. Lisaks sellele pakub telefon elamuslikku kasutuskogemust Sony parima ainulaadse tehnoloogia, sisu, kujunduse ja ühendusvõimalustega.

Xperia Z-i üliterava pildiga ekraan toob Sony pikaaegse kogemuse telerite valdkonnas ka nutitelefoni tööstusesse.

Nutitelefon jagab funktsioone Sony digikaameratega ning sisaldab mobiilile mõeldud Exmor RS-i, mis on maailma esimene HDR-videoga (High Dyna­mic Range) pildisensor nutitelefonidele. Telefonil on kerged ja kiired One-touchfunktsioonid muusika, fotode ja videote traadita jagamiseks eri seadmete vahel.

Xperia Z sisaldab ka režiimi Battery Stamina Mode, mis pikendab aku kestvust puhkeolekus neli korda või rohkem, sest lülitab akut kurnavad rakendused automaatselt välja, kui ekraan on pime. Telefon on vee- ja tolmukindel.

Xperia Z tuleb müügile 2013. aasta esimeses kvartalis.

Samsungi profimonitorid Samsungi 2013. aasta monitorivalik astub suure sammu edasi nii pildikvaliteedi, ergonoomilisuse kui ka puutevõimaluste poolest.

Samsungi 9. seeria LED-monitor toodi esimest korda avalikkuse ette 2012. aasta teises pooles. See pakub tarbijatele ülihead pildikvaliteeti ja elutruud värvitäpsust. Enne tehasest väljastamist häälestab professionaalne tehnik käsitsi iga monitori, et tagada õigsus ja täpsus. Lisaks võimaldab monitori sisseehitatud värvikalibraator kohandada kuvari ühtsust, kontrastsust ja valge tasakaalu.

Tulemuseks on kõige täpsem võimalik värv. Mudeli SB970 PLS-paneel (Plane Line Switching) ja Wide-Quad-ülikõrglahutus (WQHD) annavad tulemuseks neli korda üksikasjalikuma pildi kui tavapärane kõrglahutus. Minimalistlik, moodsast arhitektuurist inspireeritud kujundus on toonud mudelile mitu tööstusharu tippkujundusauhinda, muu hulgas 2012. aasta IDEA pronksauhinna ning Jaapani kujundusauhinna Good Design Award.

Samsungi uusim puutemonitor SC770 on ette­ võtte esimene mitmikpuutekuvar, mis on optimeeritud operatsioonisüsteemi Windows 8 jaoks.

Kasutajad saavad ekraanil objekte lohistada, pöörata või valida. Toetatakse kuni kümmet samaaegse mitmikpuute punkti.

Mudeli SC770 ergonoomilist alust on kerge reguleerida kasutaja vaatamiseelistuste kohaseks.

Kuni 60 kraadi ulatuses kallutatav paindlik monitor on kujunduselt üliõhuke ja laia vaatenurgaga.

Kasutajale jääb tõeliselt vahetu kogemus.

Samsungi 7. seeria monitori SC750 väljatöötamisel seati eesmärgiks kasutajate mugavus. Monitoril on ainulaadne ergonoomiline kujundus ja seda saab pöörata 90 kraadi. Monitor on optimeeritud dokumentide vaatamiseks või veebi sirvimiseks kas rõhtselt või püstisena ja õhuke alus paigutab ekraani täpselt silmade kõrgusele. Elegantsel silindrikujulisel metallalusel SC750 toetab üliteravaid kujutisi, pakkudes kontrastsust 3000 : 1, mis on üle kolme korra suurem kui tavamonitoril.

Põhiandmed

SC770

SC750

SB970

Mõõtmed

24” (16 : 9)

27” (16 : 9)

27” (16 : 9)

Paneeli tüüp

MVA

WVA LED

PLS

Eraldusvõime

1920 x 1080

1920 x 1080 2560 x 1440

Heledus

250 cd/m2

300 cd/m2

285 cd/m2

Kontrastsus

3000 : 1

3000 : 1

1000 : 1

Värvisügavus

-

16,7 M

16,7 M

Reaktsiooniaeg

5 ms (GTG)

5 ms (GTG) 5 ms (GTG)

Vaatenurk (horisontaalne/vertikaalne)

178/178°

178/178°

178/178°

Lõhnauudised Salvatore Ferragamo stiili kohaselt on luksuse kõrgeimaks vormiks autentsus ning just nimelt sellest on inspireeritud mündi ja sidrunipuulehtede värskusest pakatav aromaatne ja toniseeriv Salvatore Ferragamo Acqua Essenziale uus tualettvesi (EdT 30 ml 43 ¤).

Felixi uudsed Buffee supid Põltsamaa Felix tõi esimesena Eestis turule täiesti uut tüüpi supid – Felix Buffee nime kandvad supid on juba valmis söömiseks ja pakendatud portsjonikaupa mugavasse kartongpakendisse.

Supi söömiseks tuleb see kausis vajaliku temperatuurini soojendada, Buffee suppe ei ole vaja keeta. Suppe saab igaüks endale meelepäraste lisanditega huvitavamaks muuta, soovitusi selleks leiab pakendilt.

Felix Buffee sarjas on kõrvitsa-Parmesani-, lillkapsa-paprika- ja tomatipüreesupp ning kananuudlisupp. Köögiviljapüreesupid on valmistatud nn clean label’i kontseptsiooni järgi vaid naturaal­ sete ja võimalikult väheste toorainetega. Näiteks koosneb kõrvitsa-Parmesani-püreesupp vaid kõrvitsast, veest, Parma juustust, rõõsast koorest, päeva­lilleõlist, soolast ja mustast piprast. Supid ei sisalda säilitusaineid.

Uudse tehnoloogiaga valmiv loodushoidlik mitme­kihiline pakend Tetra Recart teeb võimalikuks ka ilma säilitusaineteta suppide pika säilivusaja.

4

Bvlgari Man Extreme on pühendatud mehele, kes ihkab kogeda tugevaid, ebatavalisi ja ekstreemseid emotsioone. Elegantne, imposantne ja sõltuvust tekitav puiduvärske tualettvesi kannab endas mehelikku veetlust ja tarmukust (EdT 60 ml 62 ¤).

Gucci Guilty Black Pour Homme on vitaalselt roheline fougère-lõhn, mille parfüüm vallutab meeled karastava rohelise koriandri ja virgutava lavendli puhanguga, mis on tulvil nooruslikku enesekindlust. Gucci parfüümide kullaprooviks kujunenud patšuli saavutab tekstuuri poolest rikkaliku seedripuuga segunedes uue ja energeetiliselt äärmiselt külgetõmbava intensiivsuse (EdT 50 ml 62 ¤).

Uus & huvitav

5

TULEVIKU AUTO

Audi pani nutitelefoni vahendusel tavalise A7 sõitma ise parkimismajja ja käskluse peale tulema omanikule ukse ette vastu.

Isesõitvad autod lasti avalikele teedele Eelmine aasta oli isesõitvate autode arengus märgilise tähtsusega – Nevada osariik tunnistas Google’i juhita auto liikluskõlblikuks ning eurooplaste loodud nn kolonnis kulgemist katsetati esimest korda reaalsetel teedel tavaoludes.

E

nne kui leiutati auto, sõidutas hobune tukkuma jäänud ratsa­ niku ise tuldud teed pidi koju. Nüüd hakkab autode areng jõudma ka lõ­ puks sinna tasemele, kus neljaratta­ line masin suudab väsinud omani­ ku automaatselt koju transportida.

Tehnoloogia selleks on olemas, kuid juristid pole selleks valmis.

Küsimus on, kes vastutab, kui rooli­ keerajaks on robotauto ehk tehisin­ tellekt või lihtsalt arvuti. Hobuse pu­ hul oli lihtne. Kui viimane teelt eksis või ratsaniku võssa pillas, oli süüdi ikka loll loom. Kui aga auto elektroo­ nika lolliks läheb, terroristid süstee­ mi häkivad või midagi muud kont­ rollimatut juhtub, kes on süüdi siis?

Seda vastutust ei taha võtta auto­ tootja, -omanik ega riik. Masinat

kohtusse kaevata ei saa. Jalaga võib muidugi nüpeldada, nagu tegi kuri peremees kunagi hobusega.

Hirm häkkerite ees Isesõitva auto eesmärk on suuren­ dada liiklusohutust, säästa inimelu­ sid, vähendada kütusekulu ja välti­ da ummikuid. Statistika väidab, et kümnest õnnetusest üheksa toimub inimliku eksituse tõttu. Seega peaks masin olema üle inimese hoolimatu­ sest, hulljulgusest ja lollusest. Seda ei juhtu aga enne, kui on lahendatud nn robotauto turvalisuse probleem.

Mitmed arvutiturbespetsialistid hoiatavad, et on vaid aja küsimus, mil pahatahtlikud inimesed hakka­ vad häkkima auto arvutitesse. Prot­ sessorid juhivad sõiduki elektrooni­ 6

kat ja seadmeid juba praegu. Mõnes mudelis on sisseehitatud interneti­ võimalus, Bluetooth’i kaudu on auto infokeskusega ühendatud telefonid jms. Isesõitva auto kaameraid, an­ dureid, pidureid ja roolimehhanismi juhib vähemalt praegustel testsõidu­ kitel võimas kompuuter, mis kasu­ tab oma tööks Linuxi või Windowsi operatsioonisüsteemi. Kujutage ette, kui sinna tungib wifi või Bluetooth’i teel mõni arvutiviirus või veelgi hul­ lem – pahatahtlik inimene, kes soo­ vib võtta teie auto juhtimise üle.

Kasutusel sõjaväes ja kaevandustes Sõjatööstus, autotootjad ja teadla­ sed on tegelenud isesõitvate autode idee kallal kümneid aastaid ning la­

FOTOD: Tootjad

TULEVIKU AUTO

Euroopa ettevõtted arendavad eesotsas Volvoga projekti, kus professionaalse autojuhi juhitava veoauto või bussi taga sõidab tihedas kolonnis automaatse juhtimisega kuni seitse sõidukit.

Google’i isesõitev auto Toyota Prius koos ettevõtte juhtidega. See on esimene juhita auto, mis lubatud ametlikult maanteele liiklema.

hendusi on välja käidud palju. Mitut sellist projekti rahastab nii USA kait­ seministeerium, Euroopa Liit kui ka üks rikkamaid ettevõtteid Google.

Loomulikult tegeleb vastava tehno­ loogia arendamisega enamik suure­ maid autotootjaid.

Nagu ikka, saavad uudse tehno­ loogia projektid alguse kaitsetöös­ tusest. USA armee loodab muu­ ta suure osa varustussõidukeid ise­ juhitavateks juba lähiaastatel. Pen­ tagon võttis vastu otsuse, et sel küm­ nendil peab olema uue tehnoloogia­ ga varustatud kolmandik USA sõja­ väe transpordimasinaid, et sääs­ ta sõdureid ülemäärastest ohtu­ dest. Selle projekti raames on USA kaitseministeeriumi eestvedamisel ja toetusel korraldatud mitu aastat järjest võistlust nimega Darpa (De­ fence Advanced Research Projects Agency) Grand Challenge, et leida

teeriv Google. Tosinkonna Google’i isesõitvate autodega on testide käi­ gus läbitud üle 500 000 kilomeet­ ri, peamiselt Californias. Pikki va­ hemaid sõideti Vaikse ookeani ran­ nikut kulgeval käänulisel maanteel, korduvalt ületati Golden Gate ja kul­ geti Hollywood Boulevardil.

Mullu kevadel kehtestas Nevada osariik oma teedel reeglid juhita au­ tode liikumiseks ja sellistele sõidu­ kitele anti seaduslikult roheline tuli.

Google’i robotautod said esimestena Nevada registreerimisnumbrid.

Google’i hinnangul vähendaks sellise tehnoloogia kasutuselevõtt liiklussurmade arvu ligi poole võr­ ra, samuti tõuseks autojuhtide toot­ likkus. Näiteks ameeriklased sõi­ davad töö ja kodu vahet keskmi­ selt 52 minutit, mida saaks kasuta­ da hoopis rooli taga arvutitööd te­ hes või lehte lugedes ja kohvi juues.

Juba praegu veavad robotautod kon­ torisse Google’i töötajaid.

Mullu saatis kodulinnast Münchenist 170 kilomeetri kaugusele Nürnbergi robotauto teele ka BMW. Paar aastat varem läbis Audi TTS Coupe Colorado osariigis ilma juhita 20 kilomeetrit 156 järsu kurviga tee­ lõiku kiirusel 193 kilomeetrit tunnis.

Jaanuari alguses Las Vega­ ses toimunud elektroonikamessil „CES 2013” tutvustasid nii Toyota kui ka Audi isesõitvate autode pro­ totüüpe. Kusjuures Audi pani nutite­ lefoni vahendusel tavalise A7 sõitma ise parkimismajja ja käskluse peale tulema omanikule ukse ette vastu.

parim iseseisvalt, ilma inimkäe abi­ ta liiklev sõiduk.

Asja tõsiselt on võtnud ka era­ sektor. Näiteks mõnes kaevandu­ ses sõidavad ilma juhita kolme­ korruselise maja kõrgused kallurid.

Suurbritannia-­Austraalia kaevandus­ ettevõte Rio Tinto suurendab lähi­ aastatel ise­sõitvate Komatsu veoki­ te armeed kümnelt saja viiekümnele.

Need mürakad toimetavad 300tonni­ seid maagi­koormaid ette­antud mars­ ruuti pidi kohale GPSi abil juba 2008. aastast saati. Iseliikuvad monst­ rumid suhtlevad omavahel ja kavan­ davad üksteise liikumisi ristmikel.

Robotautoga 500 000 kilomeetrit Isesõitva auto projektiga on avalik­ kuses kõige rohkem tähelepanu päl­ vinud ambitsioonikatesse arendus­ projektidesse ohtralt raha inves­

Ühe juhiga autokolonnid Veidi lihtsakoelisema lahenduse kal­ lal töötavad Euroopa teadlased. Nel­ 7

ja riigi – Suurbritannia, Hispaania, Saksamaa ja Rootsi – ettevõtted, sealhulgas Volvo, arendavad projek­ ti nimega Sartre (Safe Road Trains for the Environment), kus professio­ naalse juhiga veoauto või bussi taga sõidavad tihedas kolonnis automaat­ se juhtimisega kuni seitse sõidukit.

Sealjuures peab tööd tegema ainult kolonni vedava auto juht, ülejäänud võivad rahulikult rooli taga raama­ tut lugeda või niisama puhata. Ko­ lonne veavad eranditult professio­ naalid, mis muudab teedel liikumi­ se ka turvalisemaks.

Autorongiga saab liituda või sel­ lest eralduda igal hetkel, sõidukis peavad olema vaid vastavad sead­ med. Kolonniga ühinemise või sel­ lest lahkumise soovist antakse juht­ autole teada vastavat navigatsiooni­ seadme nuppu vajutades. Juht­auto annab omakorda nupuvajutusega konvoiga liitumiseks nõusoleku.

Mullu mais liikusid Hispaanias kolm autopiloodi juhitud Volvot ko­ lonnis veoautode järel keskmise kii­ rusega 85 km/h ligi 200 km. See oli esimene Sartre katsetus reaalsetel teedel tavaolus.

Kogu projekti rahastab Euroopa Liit, kes loodab automaatse konvoi­ ga liiklusturvalisust märkimisväär­ selt suurendada ja -ummikuid vä­ hendada. Teiseks säästab süsteem kütust kuni viiendiku võrra (autod sõidavad väikeste vahedega suure veoauto või bussi järel) ja vähendab CO2-väljalaskeid kuni 20 protsenti.

Lisaks on see mugav juhtidele, kes saavad roolimise asemel tegeleda muude asjadega.

Raivo Murde

Uus & huvitav

8

KEVADMOOD

Kevadgarderoobi rohkem värvi! sed, puuvillased, linased ning siidija mohäärisegused kangad. Muga­ vust hindavatele ja tihti ülikonnaga reisivatele meestele soovitame kõrg­ tehnoloogiliselt kvaliteetseid ülikon­ di, mis ei kortsu ega märgu.

Uudsena on sel kevadel saadaval vee- ja tuulekindlast materjalist ker­ ge mantel, mis annab kaitset oota­ matu vihma korral.

Baltmani peadisainer Aivar Antonio Lätt

Algava kevadhooaja meestemood toob endaga kaasa vabamad siluetid, julged värvid ja hooajale omased kerged ülikonnakangad.

M

eestemoe võtmetrendiks on enesekindlalt kombineeritud kirkad ja klassikalised tumedad too­ nid. Kangastest on fookuses luksus­ likud villased, puuvillased, linased, eksklusiivsed siidised ja metallik­ viimistlusega materjalid.

Toon toonis triiksärk ja lips Kevadiste pidude hooajaks sobib nii hele kui ka tume ülikond, piduliku­ le välimusele annavad viimase lihvi oskuslikult valitud aksessuaarid – särk, lips ja rinnarätt. Selle kevade moelemmikuks on toon toonis triik­ särk ja lips.

Meestemood soosib ka vabamat suhtumist ning pildile on tõusnud pehme siluetiga, voodrita või pool­ voodriga pintsakud ning nelja tasku­ ga safarijakk, mida on mugav kombi­ neerida pükstega. Eriti trendikas on villane kootud bleiser, ent mida roh­ kem suve poole, seda enam tasub kan­

Pintsak sel hooajal lühem Ülikonnamoes jätkab võidukäiku kahe nööbiga, trendikalt kumera re­ väärijoonega üherealine pintsak, mis võrreldes eelmise hooajaga on muu­ tunud lühemaks. Ülikonnapüksid on jätkuvalt kitsa joonega.

Värvipaletist leiab kõik kevadi­ sed klassikud: halli, beeži ja koobalt­ sinise. Kollektsioonis on esindatud hooajale omased luksuslikud villa­ 9

da villa- ja linaseguseid, puuvillaseid ja kergeid linaseid kangaid.

Kevadel võiksid mehed elavdada oma garderoobi erksavärvilise särgi, kudumi või pükstega. Värvid on üli­ konna kohustuslik osa, olgu nendeks siis erinevad rohelised, punased või sinised toonid.

Teksad vabama joonega Ülikitsad teksad on moeareenilt ka­ dumas ja teevad ruumi vabama joo­ nega retrohõngulistele pükstele, mil­ le vööjoon on kõrgem ja sääreosa laiem. Suvisele olemisele ja meele­ olule kohaselt võib sääreosad trendi­ kalt üles keerata.

Klassikaline ärimehemantel on lakoonilise silueti ning moekalt liht­ sate detailidega ning tehtud vee ja tuulekindlast kangast. Hooaja lem­ mik on bomber-tüüpi jakk. Kiire vaevaga saab välimust värskendada kahtepidi kantava jakiga, mille üks pool on suviselt hele ja teine trendi­ kalt tumehall.

FOTOKAAMERA

Kuna tegu on Androidi ja kaameraga, saab muidugi tõmmata enesele sobivaid äppe, lugeda meile või „kasvatada” virtuaallemmikuid (näiteks Pou). Igavuse peletamiseks võib kurjade lindudega sigu loopida.

Täiesti teistmoodi fotokaamera Samsung Galaxy Camera on tark ja mugav kaaslane. Peaaegu mädchen für alles. Igav temaga ei hakka.

Samsung Galaxy Sensor: 1/2,3-tolline BSI CMOS, 16,3 MP Fookuskaugus: 29–590 mm Ekraan: 4,8 tolli HD Super Clear Touch Display, 1280 x 720 pikslit ISO: 100–3200 Max pildi mõõtmed: 4608 x 3456 pikslit Videosalvestus: 1920 x 1080, 30 k/s Salvestusformaadid: JPEG (DCF), EXIF 2.21, DPOF 1.1, Mobile Print; video: MP4 (MPEG4, AVC/H.264; audio: AAC) Mälukaart: micro-SD Aku: 1650 mAh Mõõtmed: 128,7 x 70,8 x 19,1 mm Kaal: 300 g

M

aailm on pidevas arengus, eri­ ti kui vaadelda tehnikat, mida me iga päev kasutame. Jah, iga päev.

Ka selles valdkonnas on toimunud areng. Väga vanal ajal käidi elu jook­ sul paar korda fotograafi juures end ja peret üles võtmas ning natuke vä­ hem vanal ajal hoiti 36kaadrisest fil­ mist iga kaadri üle arvestust. Pildis­ tamine oli planeeritud tegevus: pul­ mad, sünnipäevad, leerid, ristsed, matused – ja ikka kõik asjaosalised kenasti näoga kaameramehe poo­ le, vastavalt sündmusele kas suu­ nurgad üles või alla. Nõnda see al­ gas, aga nüüd on teised ajad.

Pildistamisest-jäädvustamisestjagamisest on saanud paljude ini­ meste igapäevaelu osa. Klõps – meie siin, klikk – mina like. Saame pea­ aegu reaalajas osa lähedaste ja vä­ hem lähedaste inimeste eluhetke­ dest. Moodne elu.

Moodsat elustiili võimaldavad ja muudkui arendavad edasi tehni­ ka loojad. Samsung Galaxy kaame­ ra on üks sellistest uue elu riistapuu­ dest, väheste omasuguste seas kind­ lasti esirinnas.

Jellybean), kõikvõimalike rakendus­ te lisamisega pole samuti kokku hoi­ tud. Kirjutasin just hetk tagasi sõna „kaamera” asemel sõna „telefon”.

Eks need kaks kipuvad selle riista­ puu juures segi minema küll, sest suuresti ongi need uute nutifonide rakendused, mis ekraanil kasuta­ mist ootavad. Samas – üks ainuma­ ne asi, mida selle kaameraga teha ei saa, on helistamine. Tõsi, helistada saab läbi Skype’i.

Harjumatu, aga eks kõik uus ole alul väheke veider. Võib-olla on just sellised Androidiga kompaktkaame­ rad tuleviku igapäev.

Pildistab ja laeb üles Kui selle kaameraga WiFi levialas pildistada, laeb ta fotod ise ja kär­ melt üles, näiteks Dropbox’i. To­ hutult mugav. Samuti tekitab selli­ ne ajaliiniline fotomajandus täiesti omamoodi nn pildipäeviku.

Kui WiFi leviala pole, on kaks võimalust: kaamera laeb pildid üles levialasse jõudes või siis, kui muret­ seda seadme pessa andmesidepake­ tiga SIM. Kaameral on 21kordne suum, väga hea stabilisaator, automaat­ režiim ja lai valik nn tarku pro moo­ de (Smart Pro Mode). Valida saab ka manuaalrežiimi, millel on väga armas digitaalselt kuvatav kasu­

Tark mees taskus, terav silm kaasas Samsung Galaxy ei ole lihtsalt kaa­ mera, ta on ka Android (ja mitte mingi lihtne, vaid 4.1, tuntud ka kui 10

tus. Muidugi on võimalik salvestada video­režiimis (olemas on veel aeg­ luubis videosalvestus). Iseenesest­ mõistetavalt ja Samsungile omaselt saab kõiki pilte ja videoid sama kaa­ meraga töödelda.

Ekraan on suur ja suurepärane.

Mõni asi (näiteks foto) tundub sel­ lelt võib-olla isegi ilusam kui reaal­ sus. Kiitma peab kaamera lihtsat ja ergonoomilist disaini. Tõesti mahub väga hästi taskusse ja istub peos nii pildistades kui ka mängides.

Lilled ja kellad, kurjad linnud ning virtuaalsed lemmikud Kuna tegu on Androidi ja kaamera­ ga, saab muidugi tõmmata enesele sobivaid äppe, lugeda meile või „kas­ vatada” virtuaallemmikuid (näiteks Pou). Igavuse peletamiseks võib kur­ jade lindudega sigu loopida.

Lühidalt: Samsung Galaxy kaa­ mera on ilmselgelt enamat kui kaa­ mera – see on peaaegu terve maailm ja kindlasti teistmoodi/uut­moodi kasutus-tarbimis-mõtlemisviis.

Piret Tamm

PS! Samsung Galaxy kaameraga saab ka rääkida. Sina ütled ja tema teeb. Teeb, mida öeldi. Tõsi – mina, olles veel kinni vanamoelistes harjumusmallides, kaamerat ei kõnetanud. Aga küll saabub seegi päev.

Uus & huvitav

11

MAITSENAUDING

Perekonna kirik.

Kui peremees on ära, kamandab majas tütar Bérengère de Charnacé. Sama kirglik kui isa.

Château de Bellet’ suurejooneline peamaja asub kõrgel mäe otsas.

Bellet – parunite puding hal juba 15. sajandist resideeruva aadlipere isiklik kirik, mis, tõsi küll, tänapäevasel ärilisel ajastul oma täit funktsiooni ei täida. veiniajakirjanik Kalle Müller

Selleks et Château de Bellet’ väravasse jõuda, peab Nice’i lämbest embusest autoga paarkümmend kilomeetrit välja sõitma ja mägisel teel kitsaste kurvide kiuste keerutama just nii kaua, et imestada, kuidas (veini) transpordifirma küll sellist kitserada pidi oma kliendini jõuab.

Punane, valge ja roosa Pakutav veinivalik on napp. Üks pu­ nane, üks valge ja üks roosa (100% Braquet), mis château’s jääb küll maitsmata, sest 2011. aastakäik on otsas ja 2012. ei ole veel nii kau­ gel, et seda serveerida sünniks, kuid mille majaproua väikese nurumise peale siiski tagatoast lahkujale kaa­ sa poetab.

Punavein (Braquet, Folle Noire ja Grenache) on tihe, erk ja vürtsine.

Reipa happega valge (Rolle ehk Ver­ mentino väikese Chardonnay lisan­ diga) mõjub pärast aastast laagerdu­

Ü

sna Saquieri mäe otsas on tee peal ees kummaline roosat los­ si meenutav elamine. Õues kaks ro­ hetavat pronkslõvi, Provence’i maja­ pidamisele kohustuslikud suured aiavaasid ja lilleamplid ning täpselt samasugune segadus aiavoolikutest, väetisekottidest, traktorijuppidest ja igapäevarisust nagu mõnes Haan­ja talumajapidamises, kus töökäsi sel­ gelt vähem, kui vaja. Veidi eemal, veel kõrgemal „kasvab” põldude ko­ 12

mist uutes Prantsuse tammevaatides eba-provence’likult massiivse ja jõu­ lisena, meenutades rohkem burgun­ dereid kui Lõuna-Prantsusmaa he­ ledaid suguvendi. Ei ole vaja palju fantaseerida, et kujutleda neid pu­ delis küpsenuna kümmekonna aas­ ta pärast…

Merekivikestest pinnas Aga Provence’i veine peab ju värskelt võtma! Miks Bellet’, ühe Prantsus­ maa pisima apellatsiooni veinid nii vapralt ajale vastu peavad?

Paarsada meetrit eemal, jaheda meretuule ja võluva vaatega lõuna­ nõlval paljandub pinnas, mis vii­ namarjadele neile eriomase maitse ja säilivuse annab – prantsuse kee­ li poudingue. Nime sai vähest vih­

MAITSENAUDING ma suurepäraselt akumuleeriv pin­ nas sarnasuse tõttu Inglise magus­ roaga, kuid tegelikult koosneb see veider mass peenelt lihvitud kivikli­ bust ning selle vahele aastamiljoni­ te jooksul settinud liiva(kivi) ja savi segust. Kui veinisõber suvises Nice’i rannas suudaks silmi maas hoida, näeks ta seal ikka samu merekivi­ kesi, muidugi ilma tsemendilaadse täite­sodita.

Seesuguse, üsna tavatu pinnase mineraalsus jõuab Château de Bellet’ veinikirgliku perekonnapea Ghislain de Charnacé andekuse ilminguna pudelisse ning Prantsuse Riviera ja Monaco parimatesse restoranidesse ja veinikeldritesse. Õnneks liigub Château de Bellet’ veine veidi ka Rivierast kaugema­ le, ehkki punaveini etiketil on pu­ delite nummerdamiseks neli koh­ ta, valgel viis ja roseed tehakse üle­ üldse ainult erakordsetel aasta­ tel. Juhuse ja järje­kindluse kombi­ natsioonina on osa Eestissegi jõud­ nud: mõlemas värvis Château de Bellet Cuveé’d võib leida kodulehelt www.vinsdefrance.ee, valitud Tallin­ na restoranidest ja Tartu vinoteegist Reserva.

Valge Château de Bellet Cuvée Baron G 2008 oleks tark avada alles seitsme-kaheksa aasta pärast. Vein on parasjagu jõudnud staadiumisse, kus tema lõhn on väärikas, lubades lillede ja mandlikreemi sekka mett ja punast greipi, millele puuviljases ja täidlases maitses lisandub õrnsoolakat võisust ja pisut (suitsuseid) pähkleid. Jääb vaid üle oodata, et kompleksne side lopsaka puuviljasuse ja mõnusa happe vahel muutuks täpsemaks.

Taanduv tammevanill on selleks võimalust andmas.

Sügav rubiinpunane Château de Bellet Cuvée Baron G 2010 oli suurele veinile kohaselt kohe pärast avamist üsna vagur võrreldes sellega, kuidas ta lõhnab ja maitseb päev hiljem – esialgu vahe ja piprane, lõhnates pigi ja sõnniku järele; päeva jooksul tuleb juurde pehmust, suitsuseid jõhvikaid ja musti mahlaseid marju. Kommiselt magus järelmaitse, kus ka pisut peent tubakat, on noore joogi kohta kohatult pikk ja tugev. Vein on lopsakas ja väga elegantne. Juua kuni 2020. aastani.

PS! Just punase Château Bellet Baron G 2008 paigutas superkokk Alaine Ducasse 2011. aastal Monaco printsi Albert II pulmalauda pearoakala kõrvale. Kuninglik valik.

Roosast veinist vaimustuda on vahel väga raske, eriti olukorras, kus roseehullus läheb aasta-aastalt aina üleilmsemaks ja toidupoeroosad aina sarnasemaks. Château de Bellet Rosé 2011 rikkalik lõhn, mis esitleb korraga nii pohlavarsi, lavendlit, pihlakaid kui ka punasõstrakaramelli, on aga klass omaette isegi südatalvel. Veini siidiselt pehmes ja ümaras tekstuuris on mõõduka jõhvikase happe ümber tuhksuhkrus veeret pohla, mõrkjat pihlakat ja õhkavat roseepipart. Pika pohlase järelmaitse lõpetab malbe maasikanüanss.

13

TERVIS

L-arginiin 14,50 ¤ Magneesium-tsink 12,50 ¤ Cocovi MSM 20,20 ¤ Molübdeen 12,20 ¤ Seleen 13 ¤

Kuidas organismi vähem mürgitada?

Iga päev puutuvad kõik kokku mitmesuguste keemiliste ainetega, olgu selleks siis keskkonnasaaste, põllumajanduses kasutatavate väetiste ja tõrjeainete jäägid või toiduainetes sisalduvad lisaained. Viimastesse suhtuvad inimesed vägagi erinevalt: ühe meelest on need paratamatud, teise meelest tuleb neid iga hinna eest vältida ja kolmandale ei lähe üldse korda, kas neid on või mitte.

U

urimustulemused on väga puudulikud, näiteks lisaaine­ te koostoime ja pikaajalise tarbimi­ se mõjude kohta pole üldse mingeid andmeid. Praktikas on täheldatud, et ülitundlikkust või allergianäh­ te võib ilmneda isegi soovitatavast määrast väiksemate koguste puhul.

Vähem kahjulikke E-aineid Kuna keskkonnas leiduvaid mürk­ aineid on raske vältida, on tähtis süüa võimalikult puhast ja lisaaine­ teta toitu. Seepärast tasuks eelistada nn eluks vajalikke põhitoiduaineid ja mahepõllundustooteid.

Lisaainete kasutamist põhjen­ datakse sellega, et need paranda­ vad toote välimust ja pikendavad säilivusaega. Tahetakse, et toit säi­ liks kaua ja oleks nii välimuselt kui ka maitselt ahvatlev. Just seetõttu si­ saldavad valmistoidud ja poolfabri­ kaadid rohkesti mitmesuguseid lisa­ aineid.

Kuid tarbijal on raske või ise­ gi võimatu eristada kahjulikke lisa­ aineid looduslikest kahjututest, sest kõiki tähistatakse E-koodiga. Kas

Ökoapteek Eliksiir Järve keskuse II korrus E–P 10–21 tel 606 0811 www.eliksiir.ee

tõesti tuleb kahjulikud E-d pähe õp­ pida või poes spikriga silte uurida?

Lihtsam viis on halvimaid mürke vältida ja organismi aeg-ajalt super­ toiduainetega turgutada.

Supertoiduained – organismi tugevdajad Selleks et eespool toodud problee­ me ära hoida, tasub vältida valmis­ toite ja õppida kasutama supertoidu­ aineid, millest saab edukalt valmis­ tada tervislikke smuutisid.

Toon siinkohal ühe retsepti: varsseller, avokaado, sidrun, chiaseemned, 0,5 tl Kalahari kõrbe soola või muud head loodussoola, 1 tl me­ tüülsulfonüülmetaani (MSM), soovi korral lisada 0,5 tl klorellat või spi­ ruliinapulbrit, 0,5 l vett või musta pässiku teed. Segada kannmikseris.

Paljud on küsinud, miks pea­ me kasutama võõraid tundmatuid toiduaineid, kas kodus valmistatud toidust ei piisa. Vastus: jah, ei pii­ sa. Kuigi meie vanavanemad kas­ vasid üles kodust kartulit ja sea­liha süües ning olid terved ja tugevad, siis enam see ei toimi. Kodused põl­ lud ja karjamaad pole need, mis nad vanasti olid. Meie maapinna on ära „vägistanud” kunstväetised. Hobuste heinale tehtud analüüsid näitavad, et mitmete tähtsate mikroelemen­ tide tase ei ole looma jaoks piisav ning ega siis inimese „hein” mikro­ elemente rohkem sisalda. Uuringu­ test selgub, et kõige rohkem on puu­ du mangaani, tsinki ja seleeni – or­ ganismi toimimiseks vajalikke kom­ ponente.

Kiirtoit ja mürgised perfluoroalküülid Perfluoroalküülid on sünteetilised kemikaalid, mida kasutatakse näi­ teks kangaste, vaipade ja paberi impregneerimisel. Kemikaali üles­ anne on muuta materjal selliseks, et see ei laseks läbi õli, rasva ja vett.

Kahjuks kasutatakse ka kiirtoidu pakendamisel paberit, mida on töö­ deldud perfluoroalküülidega. Inime­ sed söövad neid koos toiduga sisse ja nii saastub kemikaalidega ka nende veri. USAs, kus kiirtoitu tarbitak­ se eriti rohkesti, leidub perfluoro­ alküüle juba peaaegu kõigi organis­ mis. Perfluoroalküülid põhjustavad tervisehädasid, millest kõige levinum on viljatus, kuid võivad põhjustada ka kilpnäärmehaigust, vähki, im­ muunsüsteemi puudulikkust, koles­ teroolisisalduse tõusu. Seega tuleks kiirtoidu söömist vältida, sest reeg­ lina pakitakse need just perfluoro­ alküülidega töödeldud paberisse.

Perfluoroalküülidega on töödel­ dud ka nn mittenakkuvate pindade­ ga potid-pannid. Kui viimaseid kuu­ mutada, eraldub mürgiseid aure nii palju, et väikesed linnud võivad nen­ de käes surra. Iga kord süüa tehes hingab inimene neid aure sisse, sa­ muti saastub nendega potis või pan­ nil valmistatav toit. Seega tasuks kaaluda teflonpanni väljavahetamist lihtsama vastu.

Tiina Keldrima loodusarst

14

Kasulikud mineraalid MSM (metüülsulfonüül­ metaan) – vesilahustuv orgaaniline väävliühend. CocoVi MSM-pulber on eriti hea luustiku, liigeste, lihaste ja juuste heaolule.

Molübdeen – vähe teatud mikroelement, kuid kuulub inimese asendamatute mikro­ elementide hulka: vajatakse süsivesikute ainevahetuses. Molüb­deen kuulub paljude ensüümide koostisse ja omab mõne vähivormi vastu antikantserogeenset toimet.

Molüb­deeni on kasutatud ka edukalt astmaravi puhul ning eriti vajalik on see liigese­ haiguste korral, kui kasutatakse orgaanilist väävlit.

L-arginiin – aminohape, mis osaleb hormoonide tootmises ja mürgiste jääkide eemal­ damises, aitab reguleerida soola­sisaldust kehas, puhastab maksa, aitab kaasa kasvu­ hormooni eritumisele, tugevdab immuunsussüsteemi, on kasulik neerudele, soodustab lihas­massi suurenemist ja rasva­varude vähenemist, tõstab lämmastikoksiidi taset, mis lõdvestab veresooni, aitab kehast väljutada toksiine, alandab kõrget vererõhku, parandades üldist vere­ ringet ning tõstab füüsilist sooritusvõimet.

Seleen – tähtis antioksüdant, vajalik immuunvastuse valkude sünteesiks ja talitluseks, koehormoonide (prostaglandiinide) sünteesiks ja kilpnäärme­hormoonide aine­ vahetust mõjutavate ensüümide tööks, pärilikkusaine DNA ehitusüksuste tootmiseks, südame normaalse talitluse tagamiseks ja spermatogeneesiks; antibakteriaalsete ja viirustevastase toimega.

Magneesium ja tsink – Biosorini kapslid on valmistatud tsingipikolinaadist ja magneesiumoksiidist, tsinki 22 mg (146% soovitatud ööpäevasest kogusest) ja magneesiumi 270 mg (90% soovitatud ööpäevasest kogusest). Magneesium ja tsink on inimesele häda­vajalikud mineraalid, soovitatakse kasutada organismi vastu­panuvõime tugevdamiseks.

Uus & huvitav

SINA. LINNAKÄRAST EEMAL Mõnikord tahad puhata rutiinist. Spontaanne seiklus uue Volvo V40 Cross Countryga on üllatavalt hõlbus. Kõrge istumisasend annab oivalise väljavaate ja on sõbralik seljale. Kurvid ja sirged saavad vallutatud 254-hobujõulise mootori ja intelligentse nelikveoga. Kompaktne vorm ja eeskujulik turvalisus. Sobiv just sinusugusele nädalalõpunautijale.

TÄIESTI UUS VOLVO V40 CROSS COUNTRY. SINA ISE

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

15

CO2 heide: 99 – 194 g/km Keskmine kütusekulu: 3,8 – 8,3 l/100 km