EE MEES (2016) by Eesti Ekspress

EE MEES

VÄLJAANDE KOOSTAS AS EKSPRESS MEEDIA TEEMAVEEBIDE JA PRINDIERIDE OSAKOND

2016. aasta parima pikapi tiitli võitja: UUS NISSAN NAVARA

26. OKTOOBER 2016

FOTO: SHUTTERSTOCK

AUTOD

Vaevalt Karl Benz või Henry Ford arvasid kunagi, kui nad oma esimesi autosid konstrueerisid, et ümmarguselt saja aasta pärast sõidavad need samad neljarattalised täiesti autonoomselt, ilma juhita. Kuid just praegu elame murrangulisel ajal, kui isesõitvad autod on kohale jõudmas.

Isesõitvad autod on tulemas, et jääda

üll mitte veel tänavatele. Valminud on siiski prototüübid, mis näitavad vägagi lootusrikkaid tulemusi. Selliseid liikureid ei ürita kokku panna enam mitte ainult suured autotöösturid, vaid ukse vahele püüavad jalga saada ka mitmed tegijad, kes laiemale üldsu-

sele on tuntud hoopis muus vallas. Näiteks Google on enda projektiautoga jõudnud juba proovisõitudeni, mis tagasiside hinnangul oli kõige sujuvam ja nauditavam sõidukogemus, mida inimesed kogenud on. Kõigil meist on tõenäoliselt sõber, kes

PARIM VALIK REHVE JA VELGI!

da24.ee

DREWS OÜ, Suur-Sõjamäe 8b, Tallinn, tel +372 55 35 133

FOTO: SHUTTERSTOCK

AUTOD

Enam ei pea juht püüdma vahet teha maja seinal ja lookleval maanteel, vaid intelligentne auto valiks nii marsruudi kui ka sobiva kiiruse ja arvestaks kõikide võimalike ohtudega teel.

vannub käsi südamel, et tema ei vahetaks Auto seab alati eladeski enda manuaalkastiga autot au- prioriteediks enda reisijad tomaatse käiguvahetajaga masina vastu. Isesõitvate autode ambitsioon on säästa Tavaliselt need kinnitused muutuvad, kui 30 000 inimelu aastas, sest püütakse luua nad on saanud nädala jagu automaatkas- autosid, millega oleks praktiliselt võimatu tiga autos sõita. avariid teha. Vähemasti, kui oht tuleb auSiis on nad automaadi fännid ja võlu tole eest suunast. Loomulikult ei ole aumanuaalkastiga linna vahel tiirutamisest tod kaitstud tagant sissesõitjate eest, kuid kaob. Sama küsimus on õhus ka praegu – kui kõik sõidaksid isesõitvate autodega, kui mulle nii meeldib ise ausiis tagant sissesõitmine ei tot juhtida, siis miks see üld- Aastaks 2020 olekski enam probleem, sest se isesõitva auto vastu vahesee ei oleks võimalik. on aga olemas tada? Kuid avarii olukordi võib Seda ise roolis olemise masinad, sellegipoolest tekkida – ootarõõmu ei tunne pea kuna- mis ei pea matult ette jooksvad loomad gi ummikutes olles või lap- piirduma ainult või inimesed ja otsasõit võib si trenni viies ega ka oodates osutuda vältimatuks. Mercemaanteedega, naist, kes teatas pool tundi dese esindajate sõnul seab tagasi, et ta jõuab viie minu- vaid on auto prioriteediks alati enda ti pärast maja ette. Naudin- võimelised reisijad. Kui mingil põhjugut sõitmisest kogeme tava- ise sõitma ka sel peab auto tegema valiku, liselt siis, kui sõidame möökas ohverdada situatsioonis da nauditavat teed, veidi ris- linnatingimustes. enda reisijad või tänaval olev kantselt või oleme lihtsalt inimene, siis auto on valmis suhteliselt algaja juht. otsa sõitma inimesele, et kaitsta enda juhti. Ühel hetkel, kui autosõit muutub juba Juba kõlabki nagu süžee mõnest ulmerutiiniks, võiks see, kui masin sõidaks filmist, kus robotid teevad inimelude üle meie eest, olla päris hea vaheldus. Eri- kalkulatsiooni ning valivad, kellele armu ti ahvatlev näib see neile, kes õhtul pu- anda ja keda tappa. Kuid see kalkulatsioon bis õlle seltsis oma lemmik jalgpalliklubi- ei pruugi olla täpne, sest kui auto peab tele kaasa elavad, et siis pärast autosse istu- gema valiku tänaval seisva kena neiu või des silma looja lasta ja anda autole käsu kõrval istuva ämma vahel, siis see tulemus end koju toimetada. võib olla risti vastupidine soovitule. 4 OKTOOBER 2016 EEMEES

Fordi esindaja on teada andnud, et nende arendustöö käib selles suunas, et isesõitva auto võiks ja peaks suutma välja arendada selliselt, et see oleks taskukohane lisaks rikastele ka neile, kel rahaga priisata pole. Seda seetõttu, et statistika on näidanud, et alkoholijoobes ja just eriti maakohtades sõidavad tavaliselt selle klassi inimesed, kes hirmkallist autot endale eales lubada ei saaks. Just alkoholi tarvitamine on miski, mis muudab isesõitva auto omadused eriti oluliseks. Enam ei pea juht püüdma vahet teha maja seinal ja lookleval maanteel, vaid intelligentne auto valiks nii marsruudi kui ka sobiva kiiruse ja arvestaks kõikide võimalike ohtudega teel.

Kümmekonna aasta pärast on isesõitvad autod teedel Nii pessimistlikud kui ka optimistlikud prognoosijad usuvad, et umbes 10–15 aasta pärast on sellised isesõitvad masinad täiesti tavaline nähtus – pubist välja taaruv inimene astub enda masinasse ja annab autole korralduse end kas järgmisesse pubisse toimetada või koju viia. Kuigi isesõitva auto näol on tegemist superarvutiga, mis on väga osav ohte ja olusid kalkuleerima, tuleb mingeid otsuseid inimesel siiski endal langetada. Auto ei aita langetada otsust, kas minna koju mineraalvett lürpima, et püüda

e s u k s e k e v r ä J s u l p o t u A g n Autosalo s parklas ootab teid! maa-aluse , e t a p p o š t l a v a g u m e i e t i u k l Samal aja Autoplus teie autot . hooldab Pakutavate teenuste valik on lai alates auto välipesust, klaasivahast, keemilisest puhastusest ja uksetihendite katminsest silikooniga kuni professionaalse poleerimiseni välja. Valikus on erinevad kõvavahad. Iga kuu sooduspakkumised! EE MEES kampaania: Pigipesu + Põhjalik poleerimine + keraamiline kaitse + tihendite hooldus -50%

ALE R B Õ S I KING UTO – PUHAS A OPLUSI T KINGI AUKAART! KINKE

Ainult Autoplusis müügil eksklusiivsed autolõhnad AirCouture. PESULA ASUB JÄRVE KESKUSE NULLKORRUSE PARKLAS. Pärnu mnt 238, Tallinn BRONEERI AEG KOHE: 614 0390, 5814 1787 autopuhtaks@gmail.com

FOTO: SHUTTERSTOCK

EESTI EKSPRESS

vältida hommikust pohmelli, või oled sa hetke pärast kõrvalbaaris leegitsevat B-52 shot’i alla neelamas. Sellised keerulised otsused peab inimene ise langetama. Tegelikult on sellise auto loomine juba tehnoloogiliselt võimalik ja prototüübid ehitatud ning see on ainult aja küsimus, mil seadused ja sotsiaalsed normid sellised autod tänavale lubavad. Praegusel hetkel ei lubaks ükski ülevaatuspunkt sellist autot tänavale, sest isesõitvad autod on seadusandlusest aastaid ees. Liikluseeskirjades on konk-

6 OKTOOBER 2016 EEMEES

reetselt defineeritud, kes on juht ja kuidas autot juhtida tuleb. Seepärast on ka selliste autonoomsete masinate edenemine mõnevõrra aeglasem.

Juhilube polegi enam vaja? Isesõitvad masinad on aga halvaks uudiseks paljudele neile, kellele see leiva lauale paneb – taksojuhid, autojuhid, ARK-i ametnikud. Lubade taotlemine ei oleks enam kohustus. Iga tehnoloogia, mis vahetab välja inimese, on alati suureks kõneaineks, sest tänaseni armastavad ini-

mesed karaoke õhtutel rääkida hobusest, keda keegi ei vaja nüüd, sest kõik masinate abil tehtud saab. Juba sel aastal on teedel autod, mis tulevad toime maanteel ühes reas sõitmisega. Seda nii suurtel kiirustel kui ka ummikutes, kus saab edasi liikuda paari meetri haaval. 2018 on aga aasta, kus Renault-Nissan tuleb välja autoga, mis saab hakkama ka reavahetusega, sest on suuteline hindama sellega kaasnevaid ohte. Aastaks 2020 on aga olemas masinad, mis ei pea piirduma ainult maanteedega, vaid on võimelised sõitma ise ka linnatingimustes. Loomulikult saab kõikidel autodel olema võime ka manuaalseks juhtimiseks, kui tehnika peaks mingil põhjusel hätta jääma. Sellised autonoomsed autod on täiesti loomulik progress, sest me püüame kõike automatiseerida. Juba on paljudes suuremates poodides kassad, kus pole müüjat. Enamik tehaseid töötavad automatiseeritud pinkidega, kus inimese roll on vaid programme muuta. Sõidame pesulasse, kus varem teenis endale raha noor mees ja nüüd on ta asendunud harjade ja veejugadega, mis ei vaja inimese sekkumist. Ka auto on liikumas samas suunas, kus meie ülesandeks jääbki vaid juhiste sisse löömine ning saabki silma loojaHENRY lasta.JAKOBSON

FOTO: SHUTTERSTOCK

Nutikell –

arvuti ja telefon sinu käe peal Kas nutikell on uue aja mõttetu moevidin või võiks sellest ka igapäevaelus midagi kasu olla? Uuemad nutikellad vabastavad meid näiteks telefoni kammitsatest, sest saame kõnedele vastata kella abil. Aktiivse inimese käel leiaks nutikell kindlasti oma koha.

ichael Knight, kes poriloigust läbi lohisedes, teiselt korruselt selg ees tsemendikottidele langes ja hoolimata sellest ikka täiusliku soenguga ning puhaste riietega vaenlastega silmitsi seisis, tõstis käe enda näo juurde ja hüüdis käekella sisse: „K.I.T.T, ma vajan sind!”. Hetke pärast oli must sportauto endal turbo boosti vajutanud, mis tähendab, et auto hüppas üle vaenlaste ja jäi mehe ees seisma. Kell, mis tegi rohkem, kui näitas aega ja auto, mis ei vajanud juhti? Filmi valmimise ajal oli tegu ulmega, aga tänaseks on mõlemast saanud reaalsus. Küll mitte sellises koosluses ja tänased laiemale ringile pakutavad rakendused veel autot enda juurde kutsuda ei lase. Kuid sellest hoolimata on need miniatuursed arvutid randmel saavutanud arvestatava turupositsiooni käekellade turul ning see kasvab pidevalt. Selle aasta esimeses kvartalis juhtus miski, mida paljud kellatootjad ei uskunud juh8 OKTOOBER 2016 EEMEES

tuvat. Esimest korda ületas nutikellade müük Šveitsi kellade müügi. Kellatootjad olid seni vaid kõrvalt vaadanud seda võidukäiku, uskudes, et nutikell on uus hullus, mis inimestel peagi üle läheb. Ei läinud. Süvenes.

Valdkonna on hõivanud Apple Loomulikult on suure osa nutikellade turust enda alla hõivanud Apple, kelle nutikad ajanäitajad täitsid selle aasta esimeses pooles 64% nutikellade turuvajadusest. Sellele järgnes Samsung, mis teeb küll enda arengus pidevalt jõudsaid samme, kuid ei paku Apple’i toodangule erilist konkurentsi. LG on samuti tuntud nimi sellel turul, peale selle ka suur hulk pisemaid nõudlejaid, kes võistlevad selle väikese turuosa eest, mille Apple neile jätnud on. Šveitsi kellatootja Tag Heuer üritab ajaga kaasas käia, kuid eelmise aasta neljanda kvartali tulemused näitasid, et nende panus nutikellade levikusse oli vaid olematu 1%.

Miks soetada endale nutikell? Nutikell, nagu nimigi ütleb, on kell, mis on nutikam kui tavaline kell. Teisisõnu on tegemist väikese arvutiga su käe peal, millel on peale aja ja kuupäeva näitamise palju funktsioone ja rakendusi, mis tänapäeva sotsiaalsel inimesel igapäevaselt kasutuses olla võivad. See on ka põhjus, miks inimesed võivad nutikella vanale heale käekellale eelistada. Miks siis ikkagi soetada endale see vidin? See laseb kursis olla kanalitega, kus sind tabada soovitakse. Elektronkirjad, sõnumid, Facebook, WhatsApp, telefon – kõik kanalid on nutikellas olemas, mis tähendab, et sa oled kogu aeg eluga kursis ja kättesaadav. Tihti oleme kuulnud, et keegi ei vastanud pikalt, sest ta ei kuulnud telefoni või ei olnud arvutis ja ei näinud kirja. Nutikellaga see võimalus kaob, sest märguanne ei tule enam ainult telefoni, vaid ka su nutikell annab värinaga märku, et keegi on sind jahtimas. Kas selline pidev kättesaadavus

BENEDICT

CHIWETEL

RACHEL

BENEDICT

CUMBERBATCH EJIOFOR MCADAMS WONG

VÕI M ATU SE D

O N

LÕPU TU D

KINODES 28. OKTOOBRIST KA

EKRAANIL! HEAFILM.EE/STRANGE

MADS

TILDA

MIKKELSEN SWINTON

TEHNIKA mis värvi on sihverplaat. Sa ei ole kinni ühes konkreetses disainis nagu käekelladega see paraku on.

on hea või pigem mitte, on igaühe enda otsustada. Uuemad nutikellad vabastavad inimesed ka telefoni kammitsatest, sest me saame kõnedele vastata ka puhtalt kellaga, millel on nii kõlar kui ka mikrofon ning ka kuuldavus

Miks jätta nutikell ostmata?

FOTO: SHUTTERSTOCK

Nutikell on nagu väike aksessuaar – kell on täiesti isikupärastav ning saab valida, mis stiilis see on ja mis värvi on näiteks sihverplaat.

Tänapäeva inimesed on suuresti istuva elustiiliga ja selleks, et kehad aktiivsena püsiksid, on nutikellad head motivaatorid. mõlemas suunas on ootamatult puhta kvaliteediga.

Tõerääkija Peamine ostupõhjus on inimestel olnud enda aktiivsuse jälgimine. Tänapäeva inimesed on suuresti istuva elustiiliga ja selleks, et kehad aktiivsena püsiksid, on nutikellad head motivaatorid. Need loevad hämmastava täpsusega nii pulssi kui ka samme, mis sul päeva jooksul teha õnnestub. Need ei tee seda täiuslikult, kuid oodatust tunduvalt täpsemalt. Kui treenerit on võimalik petta, et sa jooksid täpselt neli ringi (sest ta ei tea, et nendest kaks redutasid sa staadioni nurgas asuvas riietumiskabiinis), siis kell on halastamatu, sest ta näitab nii sammu10 OKTOOBER 2016 EEMEES

de, pulsi, kui ka GPS-koordinaatide järgi must-valgelt, et sa petad ainult iseennast. Seepärast soovitavad ka paljud personaaltreenerid endale see kell muretseda, kuna see võimaldab neil teie treeninguid eemalt jälgida ja kuna iga liigutus ning südamelöök läheb tulemustesse kirja, ei ole millegi taha end peita.

Mugav muusikat juhtida Kolmas põhjus, miks endale kell soetada, on mugavus. On küll ilkujaid, kes ei mõista, kui raske saab olla telefoni taskust väljavõtmine selleks, et kõrvaklappidesse järgmine lugu mängima panna. Ei olegi raske. Kuid siiski on nutikella peal seda kõike kordades lihtsam kontrollida. Näiteks, kui sa teed trenni ja ei soovi vahepeal seisma jääda, siis saad kontrollida muusika volüümi, lugude valikut ja kõike muud lihtsalt sõrmega üle kella libistades. Kui sa muretsed endale juhtmevabad bluetooth-kõrvaklapid, võid nutikella telefoni wifiga siduda ja telefoni kogu täiega riietuskabiini ootama jätta, sest su kell teeb kõike seda, mida treeningul tarvis ka ilma telefoni kaasa võtmata. Neljandaks on kell täiesti isikupärastav – sina otsustad, mis stiilis see on ja

Loomulikult oleks kõige mõistlikum endalt küsida, kas meil on seda vaja? Tegelikult pole meil seda vaja. Meil pole ka küünlaid vaja, aga ikka ostame, sest meile meeldib. Need loovad õhustiku. Sama on ka nutikellaga – kõik need funktsioonid ja rohkemgi on tegelikult telefonis olemas, kuid nutikell on siiski samm edasi. Kunagi, kui eestlased hakkasid enda vanu telekaid puldiga isendite vastu vahetama, siis ei mõistnud konservatiivsemad, milleks seda pulti vaja on. Kui raske saab olla see, et astud viis meetrit, et kanalit vahetada? Kas me kujutaksime end täna ette, et peaksime iga kord diivanilt tõusma, et kanalit vahetada? Võimalus enda tagumik soojaks istutud diivanile jätta, oli samm edasi. Teiseks ei ole tegemist odava lõbuga. Endale võib kella muretseda nii 200 kui ka 2000 euro eest. Odavamad versioonid pakuvad oodatult vähem ja kallimatel on hinna sees lisaks rohketele rakendustele kriimustamisele vastupidav Gorilla Glass klaas ja veekindlus. Kuid ka tavaline käekell ei ole enamjaolt odav lõbu ning suvalisest kullapoest võib vaevata leida kella, mis on nutikellast mitu korda kallim.

Ära unusta laadida! Aku vastupidavus. Kui me räägime käekellast, siis tihti paneme patarei sisse ja unustame selle paariks kuuks või aastaks. Enamik nutikellasid peab ühe laadimisega vastu umbes poolteist päeva. Säästlik olles ehk natukene kauem. Kuid siiski tuleb võtta teadmiseks, et nii nagu telefongi, tuleb ka kell igal öösel magama heites laadima panna. See võib osutuda tüütuks, kuid see võib olla ka miski, millega teadlikult enne ostu arvestada. Iga uus versioon nutikelladest, mis müüki paisatakse, pakub midagi uut ja millal on õige aeg endale kella osta, on võimatu öelda. Ainus, mida võid teada, on see, et vahet ei ole, kui hea see nutikell on, mille sa ostad – varsti on müügis sinu omast parem. See on mõnus seadeldis, mis muudab viisi, kuidas me elektroonikat tarbime ja tõenäoliselt on nutikell peagi palju autonoomsem seadeldis, mis võib soovijatel telefoni ka täielikult välja vahetada. HENRY JAKOBSON

SISUTURUNDUS

Uus Nissan Navara – mitmekülgne sõiduk tööks ja hobideks Aastaid vastupidava töömasinana tuntud kastiauto on tänaseks muutunud samavõrd elustiili sõidukiks. Uus Nissan Navara esindab neid kahte poolust.

lgu siht kiire maantee, kõrged liivaluited või auklik metsatee, Navara rühib jõuliselt igalt poolt läbi. Tänapäeva kastiautos väljendub just mitmekülgsus – võimaldab suurt ja rasket koormat vedada, aga vajadusel on pereauto või pakub transporti erinevate hobide harrastamiseks. Kui vaja, tõstad kasti jalgrattad, soovi korral sõidad autoga mägedesse telkima, vead haagisega kaasa hobuse või raske purjeka, tood jahisaagi metsast välja või võtad maakoju kaasa pool elamist. Seda kõike ilmestab jõuline disain. Uus Navara näitab muskleid igast nurgast, mõjudes tugeva töömehena, kes pääses kehakulturistide eliiti. Kõrge kapott, suured rattad, rattakoobaste võimsad laiendid ning kroomitud roostevabast terasest kaitserauad – kõik, mida ühelt suurelt elustiiliautolt eeldatakse. Auto tubli esinemine igas kategoorias tõi Nissan Navarale aasta pikapi tiitli. Kohtunikud jagasid kiidusõnu Navara suurepärasele maantee- ja maastikuvõimekusele, võimsale mootorile ning suurele kandevõimele.

Garantiitingimustelt parim Nissan võimendas uut Navarat konstrueerides ühelt poolt tööauto võimekust ja teisalt tõstis oluliselt igapäevast sõidumugavust, et vastata elustiili- ja pereauto vajadustele. Peale selle pakub Nissan uuele Navarale kastiauto kohta erakordselt pikka garantiid – viis aastat või kuni läbisõiduni 160 000 kilomeetrit. Täiendava tasu eest saab pikendada garantiid 250 000 kilomeetrini. Valikus on kaks versiooni – eelkõige tööautoks mõeldud kaheukseline King Cab ja suurem ning mugavam topeltkabiiniga viiekohaline Double Cab. Kuigi mõlemad versioonid on ehitatud raamile nagu 12 OKTOOBER 2016 EEMEES

korralikule maastikusuutlikule väikeveokile kohane, pakub topeltkabiiniga Navara ainsana omasuguste seas multilink tagavedrustust. See muudab autosõidu märksa pehmemaks ja vedrustusmugavuse sõiduautolikumaks, eriti tagaistmel reisijate jaoks. Eelkõige tööautoks mõeldud kaheukseline on jätkuvalt veoautolikult lehtvedrudel. Navara kandevõime on sõltuvalt versioonist 885–942 kg. Auto suudab vedada kuni 3,5-tonnist haagist, kusjuures haagise konks kuulub nüüdsest hinna sisse. Ka veokasti mõõtmed vastavad sellise kastiauto kõrgetele ootustele (sõltuvalt kabiini suurusest on sellel pikkust 175 või 154 cm). Tellida saab nii rihveldatud alumiiniumist kui plastikust kasti põhja, ruloost, plastikust või siis pehmest materjalist kastikatte kui ka akendega kõrgema kongi. Koorma kinnituskonksud on paigaldatud kasti külgedele ja esiseinal reguleeritavatele C-siinidele.

Võimekas maastikul ja maanteel

2,3-LIITRINE 140 KW

Nissani kastiauto üheks DIISELMOOTOR vaieldamatuks trum• pöördemoment 450 Nm biks on silmapaistev • tippkiirus 180 km/h maastikuvõimekus. • kiirendus 0–100 km/h Nelikvedu koos tagu10,8 s mise diferentsiaali lu• keskmine kütusekulu kustuse, mägipiduri automaatkastiga mudelil ja nõlvalt stardiabiga 7l/100 km võimaldavad ka raskel maastikul jõuda sihtpunkti. Sõltuvalt kabiini tüübist jääb kliirens 208–223 mm vahemikku. Tähtis roll maastikul toimetamiseks, maanteel korralikuks kiirendamiseks kui ka raske koorma vedamiseks on kanda 2,3-liitrisel dCi diiselmootoril, mis on näidanud ennast heast küljest Renault-Nissani erinevatel tarbesõidukitel. Navaral pakutakse seda esmakordselt kahes konfiguratsioonis – ühe turboga varustatuna 120 kW/160 hj ja topeltturboga 140 kW/190 hj. Möödasõitudeks pakub see piisavalt jõudu ning ka tanklasse pole liiga tihti asja. Keskmine kütusekulu jääb seitsme liitri kanti saja kilomeetri kohta. Valikus

SISUTURUNDUS

2.3 dCi mootor 190hj.

Multilink tagavedrustus.

2016 aasta pikap tiitli võitja.

VIIS 0LULIST FAKTI • garantii viis aastat või läbisõidnuni 160 000 km • ainus multilink tagavedrustusega kastiauto

on nii kuuekäiguline manuaalkast kui ka seitsmekäiguline klassikaline automaatkäigukast, mis pärineb Nissani luksusmargilt Infiniti.

• võimekas nelikvedu koos tagumise diferentsiaali lukustusega • võimas ja säästlik diiselmootor 160–190 hj • võimekus vedada kuni 3,5-tonnist haagist

Korralik standardvarustus Palju on mõeldud reisijate heaolule. Mootori- ja teemüra on kastiauto kohta korralikult summutatud. NASA teadlaste abiga konstrueeriti senisest mugavamad istmed, millede seljatoe surve jaotub istuja seljale ühtlaselt. Esiistmetel leidub ruumi küllaga. Tagaistme istmepadi on suuremate esemete vedamiseks ülestõstetav. Manööverdusvõime parandamiseks vähendati pisut teljevahet, nii et tagaveo sisselülitamisel on pöörderaadius igati rahuldav. Tagamaks juhile paremat gabariiditunnetust, tehti kapoti külgservad kesk-

osast kõrgemad. Rikkalikuma varustusega mudelitel on abiks ka tagurduskaamera ning tippversioonil pealtvaates kaamerapilt 360 kraadi ümber auto. Ka standardvarustus on klassi üks parimaid. Tippversioonil on hinnas LED-esituled, navigatsiooniseade, võtmevaba käivitus ja hädapidurdus (kiirusel kuni 30 km/h jääb auto päris seisma. Topeltkabiiniga mudelis standardvarustuses.) jpm. Navara hind jääb vahemikku 26 920–37 020 eurot. Täiendav info: www.nissan.ee EEMEES OKTOOBER 2016 13

Sobiv juukselõikus ja modelleerimine lisab isikupära Pärast kolmekümnendat eluaastat võiksid oma välimusest hoolivad mehed kaks korda aastas juuksehoolduse ette võtta, soovitab Aimar Karu juuksureid koolitavast Eesti Iluteeninduse Erakoolist

illeks meestele täiendav juuksehooldus? Vastus on lihtne – kevadel ja sügisel vajavad juuksed ja peanahk rohkem toitu. Sel perioodil võiks kasutada lisaks šampoonile ja palsamile ka spetsiaalseid seerumeid. Kuna neid on saadaval väga erinevate kaubamärkide alt,

14 OKTOOBER 2016 EEMEES

on arukas lihtsalt oma juuksurilt nõu küsida, millist ta konkreetsetele juustele soovitaks. Väga head on näiteks oomegarasvhappeid sisaldavad ampullid. Selline sesoonne juuksehooldus tagab reeglina selle, et juuksed ja peanahk vajavad vahepealsetel aegadel üpris vähe täiendavat tähelepanu. Seega võiksid härrad, kes soovivad oma head välimust säilitada, selle kevadel ja sügisel läbi teha.

Trendikad meestesoengud Mood on tänapäeval küllaltki vabameelne ja iga härrasmees saab valida just sellise juukselõikuse ning soengumoe, nagu talle kõige enam meeldib ja sobib. Selles mõttes on soengumood rõivamoega sarnane – valikuid on palju nii kõrgseltskonna kui

FOTO: SHUTTERSTOCK

ILU

ILU ka igapäevaelu jaoks, samas pole aga üks- Kui juustega on probleeme ki trend kohustuslik. Kindlasti tuleks igal Aeg lisab inimestele tarkust ja soliidsust, mehel leida just talle sobiv juukselõikus ühel hetkel ka juustesse hõbedasi niite ning juuste modelleerimise viis – just sel- või veidi suuremaid hõbedasi piirkondi. line, mis sobib tema olemuse ja isikupära- Kui see meeldib, ei pea sellega midagi tega kõige paremini. gema. Kui aga tahaksid, et nooruslik väNäiteks ei pruugi siilisoeng olla teab mis limus kestaks kauem, võib trendikas, kuid on mehi, kelle juukseid toonida. Ilutööstus arvates see on neile parim lõi- Kevadel ja on teinud suuri edusamme kus ja tõepoolest, see ka sobib sügisel vajavad ja juukseid ei pea enam halneile kõige paremini. li katmiseks värvima, piisab Üks levinumaid praegu- juuksed ja täiesti spetsiaalse šampooseid soengutrende on siiski peanahk ni kasutamisest. Sedagi on vast selline lõikus, kus juuk- rohkem toitu. Sel saada väga erinevatelt tootsed on külgedelt veidi lühejatelt, parima soovituse saab perioodil võiks mad kui pea pealt. Juukseid oma juuksurilt. võib kammida nii ette- kui kasutada lisaks Vahetevahel võib mees šampoonile ja ka tahapoole üle pea. tunda, et juuste tervis võiks Meestesoengute model- palsamile ka olla parem. Näiteks kui pealeerimiseks on olemas väga nahale ja juustesse tekivad spetsiaalseid erinevaid viimistlustooteid, väikesed valged ebemed ehk levinumad neist on soengu- seerumeid. kõõm. geelid ja -savid. Tõepoolest, Nädalase kasutamisesavi koht polegi ainult kunstipoes ja skulp- ga saab mure murtud ka kõige tavalisetori töölaual, sellel on väärikas koht ka här- mat supermarketist ostetud kõõmavastast rasmehe peegli lähedal. Kui juuksed on ter- šampooni kasutades, spetsiaalne ravišamved ja hästi hooldatud, on ka nende sätti- poon annab veelgi kiirema tulemuse. mine kerge. Mõistlik on viimistlusmaterjalidega mitte liialdada, sest terved ja puhtad juuksed kaunistavad iga meest. ANNE-MARI ALVER

Maailma parim toidukuivati EXCALIBUR

SELJAD KORDA! www.medifur.ee

3UR´EOHQGHULG +-

Seljavenituspingid

+8520 DHJODQH PDKODSUHVV

TOITU TERVISLIKULT! www.väetoit.ee

Medifur OÜ, tel 7040, info@medifur.ee Medifur OÜ,506 tel 646 3350, 506 7040 Avatud uus e-pood. Kauplus on avatud uuel aadressil: Mustamäe tee 5, Tallinn

ILU

FOTO: SHUTTERSTOCK

Habe puhvi ja vuntsid kikki Habeme kasvatamine ning selle eest hoolitsemine nõuab järjepidevust ja õigesti valitud tooteid.

ulgimaa taluperemees Karl Mihklepp (63) on uhke habemepuhma omanik olnud juba paarkümmend aastat. Täna ei oska Karl tagantjärele enam öelda, miks ta otsustas habet kasvatama hakata, kuid usub, et ju see puhtast mugavusest tekkis. „Maamehel ei ole sellist aega kuskilt võtta, et iga paari päeva tagant peegli ees lõuga puhtaks nühkida. Mina silun hommikul käega läbi hõrenevate-hallinevate juuste, viskan kaevu ääres paar sahmakat külma vett näkku ja olengi ponks poiss valmis,” naerab Karl. Linnamees Riho Laur (52) on habemeomanik olnud paar aastat. Riho ütleb, et ka tema hakkas habet kasvatama mugavusest. Teisalt kannustas teda tagant soov veidi väärikam välja näha. Oma osa mängis soov tunda veidike vaheldust ja ka vabadust pidevast raseerimisest. Riho naerab, et siiski veel värske habemeomanikuna on tema kogenud üsna põnevaid olukordi, kui satub kohtuma mõne tuttavaga, keda pole pikka aega näinud. Nii jooksis Riho kord linnas ühe ammuse kolleegiga kokku. Too vaatas meest ja hüüatas: „Mis sinuga küll juhtunud on? Sa näed nii vana välja.” Riho hoolitseb oma habeme eest iga

KUIDAS KASUTADA HABEMEÕLI? Kõige parem on õli kasutada pärast habeme pesemist – nahapoorid on seetõttu avatud ja õli imendub paremini habemekarvadesse ning nahka. Habemeõli on lihtsam kanda niiskesse habemesse. Kasuta 1–2 tilka päevas. Tilguta mõned tilgad habemeõli peopesadele ja masseeri habeme sisse. Jälgi, et õli satuks ka habeme all olevale nahale. Kui sul on pikem habe, kasuta habemekammi, et õli jõuaks kõikjale. Allikas: www.kuninghabe.ee

16 OKTOOBER 2016 EEMEES

Habeme ja vuntside lõikamine käib juuksuri tööülesannete hulka.

päev, kuid tundide kaupa peegli ees ta ei seisa. Ja kuulsa detektiivi Hercule Poirot’ kombel ta vuntsikammi ja -kääre taskus ei kanna. „Eks ma piiran habet pidevalt ja duši all käies pesen selle ka puhtaks ning panen palsamit peale.” Üks toode on aga Rihole igapäevases habemehoolduses väga suureks abiks. Habemeõli. „Seda kasutades kaob traathabeme tunne ja silmaga on näha, kuidas habe õide lööb.”

KOLM PÕHJUST, MIKS KASUTADA HABEMEÕLI:

Vali endale eeskuju

Habeme kasvatamisel võib abiks olla kellegi eeskujuks valimine. Näiteks mõni 1. Niisutab habemekuulsus või hoopis hea tutkarvu ja nahka selle tav. Kuna habeme kasvataall. Takistab nahatükkimine vajab palju tahtejõudu de teket. ja kannatlikkust, võib ees2. Pehmendab habekujudele mõtlemine aidata mekarvu. Kaotab traatsel ajal, mil mõtled siiski habeme tunde ja annab käega lüüa. Kui sinu eeskuju habemele kena läike. suutis habeme kasvatada, 3. Paneb habeme hästi saad ka sina sellega haklõhnama kama, annab Kuninghabe hüva nõu. Samas ei maksa ka liialt unistustesse laskuda. Üliinimlike võimetega Ilja Murometsa puhmashabe või Ole kannatlik Hispaania maalikunstniku Salvador Dalí E-pood Kuninghabe töötab juba paar vuntsid ei kasva kõigile – ega sobi kõigile. aastat selle nimel, et meie meeste vuntSamuti soovitab Kuninghabe uusimasid ja habe kvaliteetsete raseerimis- ja test habeme trendide uurimisest-järgimisest habemehooldustoodete käe all kenasti pigem loobuda. Habeme kasvatamine ei korras püsiks. Eduka habeme kasvatamise tohiks olla moega seotud, see peaks ikka alustala on ennekõike kannatlikkus. Ja kui sobima. juba otsustad habeme kasuks, jää endale Väga oluline on ka habeme eest hoolitkindlaks. Soovitatavaks habeme kasvasemine. Kui habe on lõua otsas juba täistamise eesmärgiks sea esialgu vähemalt tuurid üles võtnud, kipuvad paljud mehed kuus nädalat. Pärast seda saad algust teha ekslikult arvama, et ühtegi spetstoodet neil habeme piiramise-kujundamisega. küll nüüd enam vaja ei lähe. Kuninghabe Kuninghabe soovitab habeme kasvanendib, et sellise mõtteviisi puhul võib hatamise ajal tekkiva ebamugava sügelemise beme kasvatamise edulugu kahjuks kiiresti faasi rahulikult üle elada ja mõningane lõppeda – habeme all olev kuiv nahk muukihelus ei tohiks küll õiget meest mõjutada tub üsna sageli tõeliseks nuhtluseks, millega habeme kasvatamisest loobuma. Kuna võib kaasneda sügelus ja nahaärritus. habe on näonahal uus nähtus, nõuabki Kuiva ja sügeleva naha tekkeks polegi nahk karvadega harjumist. palju vaja. „Tavaliste šampoonide-palsamite Sügelus võib tekkida ka sissekasvanud kasutamine ja keskküttest tingitud kuiv õhk karvadest. Neid võib ettevaatlikult pintvõivad olla üheks naha kuivamise põhjuseks settidega naha alt välja aidata, kuid karva – sestap eelista alati spetsiaalseid tooteid,” ei maksa tervenisti välja tõmmata. 0,5–1 soovitab Kuninghabe. Kuigi habeme ja mm karvad enam sisse ei kasva. Sügelevat vuntside lõikamine käib juuksuri tööülesnahka võib pehmendada niisutava raseeannete hulka, ei kirjuta paljud ilusalongid rimisjärgse ihupiima, palsami, kreemi või seda teenust oma nimekirja. habemeõliga. VILVE TORN

TERVIS

Kolmandiku kehakaalust kaotanud mees: kõige raskem oli muuta oma loomust FOTO: ERAKOGU

Ligi kaks aastat tagasi astus Mihkel Tammet (47) hommikul kell kuus koduuksest välja ning otsustas, et hakkab igal hommikul enne tööleminekut kõndima. Paar-kolm kilomeetrit korraga, rohkemat poleks tema tolleaegne suur kehakaal – 140 kilogrammi – võimaldanudki. Nüüd kaalub mees ligi kolmandiku võrra vähem.

Mihkel kaks aastat tagasi ja ligi 145 kilogrammi kaaluvana.

õndides, võimeldes ja toitumist muutes on need kilod kahanenud. „Aga selleks, et seda saavutada, peab muutuma kogu su loomus,” tõdeb Mihkel, „sest kõik need harjumused – liikuvus, söömine – on kinni loomuses. Ja kui seda ei suudeta muuta, siis pöördud vanade harjumuste juurde tagasi. Isiksuse muutmine on kõige suurem väljakutse, tohutu töö iseendaga.” 1.90 meetrit pikk mees on alates 14. eluaastast kaalunud üle 90 kilo, vaid korra sõjaväes näitas kaal ka väiksemat arvu – 87. Oluliselt hakkas Mihkel kaalus juurde võtma eelmise aastatuhande lõpust, kuniks jõudis maksimaalsena 145 kilogrammi juurde välja. Ka varem selle aja jooksul on mees püüdnud liigsetest kilodest lahti saada. Ja saigi 130-lt 109 peale, aga paraku lühikeseks perioodiks, sest saavutatut säilitada ta ei suutnud. „Tekkisid kõrvalnähud, mida ma ette näha ei osanud, lähenesin asjale valesti,” teab ta nüüd.

Nüüd tuleb kaal alla saada Tõdemuseni, et miskit tuleb oma suure kerega ette võtta, jõudis Mihkel 2014. aastal töölähetusel Ameerikasse. „Ma ei jõudnud teistele linnas jalutades järele, vaatasin, et 18 OKTOOBER 2016 EEMEES

asi on ikka päris hull,” meenutab Mihkel hetke, mil „krõks” ära käis. Otsusele hakata liikuma ja muuta söögisedelit on mees suutnud kindlaks jääda, kuigi see on nõudnud tohutut tööd iseendaga. Ka on ta trenni ja toitumist aja jooksul iseennast kuulates ja infot hankides mõnevõrra ringi kujundanud, kuid põhimõte – liikuda ja süüa vähem, niihästi koguselt kui ka kalorsuselt – ei ole muutunud. Niisiis, pöördudes tagasi päeva juurde, mil Mihkel otsustas, et nüüdsest endistviisi enam ei saa, püüdis ta esialgu oma liikumist sättida nii, et ta jõuaks hommikuti poole tunniga kõndida neli kilomeetrit. Ning et jaguks võhma ka õhtul 25 kätekõverdust, 50 kükki ja 30 istessetõusu teha. Varasemast püüust kaalust maha võtta oli Mihklile selgeks saanud, et kui ta viskab menüüst välja kõik selle, mida ta on harjunud sööma ja mis talle maitseb, siis esiteks muutub ta närviliseks (seda Mihkel eespool mainitud kõrvalnähuna silmas pidaski) ning teiseks – nii kaua vastu ei pea. Sest see, mida sa teed, peab sulle ju meeldima, muidu pöördud senise eluviisi juurde tagasi. Õhtuti rohkelt sööma harjunud Mihkel püüdis nüüd süüa madala energiasisaldusega toitudest neid, mis talle ühtla-

si ka maitsevad, aga ikkagi hiilis uue elustiili juures närvilisus ligi – nii hommikul joostes kui ka õhtul võimeldes –, sest õhtune näljatunne vaevas. Mihkel tõdeb, et ta pole sedasorti inimene, kes oleks kohe hommikuti valmis rabistama, ent hommikune jooks just seda tähendaski. „Mõtlesin, kuidas saaks asja seada nii, et mul oleks kõige selle juures mõnus olla ja kuidas sellest õhtusest näljast ometi lahti saada,” nendib Mihkel, et kaalulangetamine ei sujunud enesetunde koha pealt just valutult. Liiatigi hirmutasid paljud, et „Tammet, kui võtad alla, siis nahk hakkab rippuma”, kuid voldilise koeratõuna tuntud shar pei’ga võrdlemiseks ei soovinud mees sugugi põhjust anda.

Kolmandiku võrra vähem Infot hankides jõudis mees teadmiseni, et nahk hakkab rippuma siis, kui teha kehalisi harjutusi sobimatul ajal. „Kui inimene jookseb hommikuti, siis teeb ta ju seda pärast paastu ehk pärast magamist ning keha ei hakka sellisel puhul energiat võtma mitte rasvast, vaid lihastest,” selgitab Mihkel, lisades, et sai teada seda-

SISUTURUNDUS

Triatlon kõik on võimalik

Triatloni (ujumine, rattasõit, jooks) harrastamine pakub mitmekesist liikumist ning vaimset ja kehalist kasvamist igas vanuses, olgu siis harjutamiseks või võistlustel osaleTanel Padar on hea eeskuju – sportlik rokkar, miseks. kes triatloni mõttes treenis nullist poole aas taga ning läbis Otepääl poolpika distantsi ehk Ironman 70.3 triatloni, kus tuleb ujuda 1,9 km, sõita rattaga 90 km ja joosta 21,1 km. Eesti triatlonisuvi 2017 pakub piisavalt erine vaid võistlusi, kus ennast proovile panna. Hea võimalus on osaleda triatlonil ka meeskon naga, kus kolm ala on omavahel ära jaotatud. Sellel aastal oli Otepääl üle 60 võistkonna – ettevõtted, spordiklubid, riigiasutused, sõbrad ja sugulased, kes nautisid Baltimaade suurima triatlonifestivali melu. Kindlasti leiad sõprade või töökaaslaste seast kolm osalejat, kelle va hel jagada ära ujumine, ratas ja jooks igaühe eelistuse ja tugevuse järgi. See on emotsio naalne ja vaimne kasvamine, nagu motivat sioonikoolitus või koostööharjutus.

Triatloniga tegelemiseks on vaja üle saada müüdist, et see ei ole võimalik. Eesti rahva spordiüritustest võtavad osa tuhanded inime sed ning igaüks saab hakkama. Tuleb lihtsalt valida ettevalmistuseks sobilik treeningu plaan, tegeleda veidi rohkem nõrgemate ala Minu isiklik kogemus endise profina ning prae dega (paljude jaoks on see ujumine) ja valida guse treenerina ja võistluste korraldajana üt leb, et kõik on võimalik ning võistlusteks sobilik distants. triatlon pakub mitmekesist kehalist ja vaimset koor must. Tule triatlonitrenni ja pane ennast või oma võist kond kirja. Ain-Alar Juhanson

5. AUGUST 2017

TERVIS

20 OKTOOBER 2016 EEMEES

suringile või seitsmekilomeetrilisele jalutusringile suunduda. „Ja nii iga päev,” kinnitab ta. Kui on juhtunud, et õhtune söögiports on olnud suurem kui pidanuks või on kodus pirukat küpsetatud, siis tuleb kohe ka pikem tiir teha.

Tervis paremaks Mihkel laadis oma nutitelefonisse sammulugeja ja jälgib, et sammude arv ei jääks päevas alla 8000–9000. „Püüan

FOTO: KARIN KALJULÄTE

gi, et kõhupealsed rasvad on lihastega samas kategoorias ning sealt võetakse nagu lihastestki energiat esmajoones. Mihkel järgis soovitust hommikuti hoopiski võimelda, tehes harjutusi, mis nahaalust rasva põletaks ning jooksma või kõndima hakkas ta hoopis õhtuti. Muutusteta toidusedelis kaalu langetada muidugi ei õnnestu ja nii on ka Mihkel üht-teist muutnud. Loobunud on ta näiteks valgest jahust, ning üritab hoiduda gluteeni sisaldavatest toiduainetest, sest gluteeni sisaldav toit aeglustab tema sõnul ainevahetust. Mihkel ei ole loobunud kohvist, sest see jällegi kiirendab ainevahetust ning kaalulangetajal on seda tarvis. Sel samal põhjusel sööb ta palju maavitsaliste perekonda kuuluvaid köögivilju – eelkõige tomatit, paprikat –, aga kartulit mõõdukalt. Ta joob ka palju tomatimahla. Hästi aitab Mihkli ütlust mööda rasvu põletada jalapeno, kuid nende söömine nõuab harjumist ning võib mõnel kõhuärritust põhjustada. Mihklil on aga olnud päevi, kus ta paneb terve 300-grammise purgi marineeritud jalapenosid nahka – talle need sobivad. Mees pole läinud seda teed, nagu ütleb tuntud vanasõna, mis käsib hommikusööki ise süüa, lõunat sõbraga jagada ja õhtusöögi vaenlasele anda. Hommikuti ei söö ta kuigi palju, juues kohvi ja süües näiteks tatraleiba või kaerahelbeputru ja jogurtit. Ka lõunasöök on pigem tagasihoidlik, supp või sušiports, vahel kiiruga ka pähkli-rosinasegu. „Ja õhtul, erinevalt oma eelmisest kaalujälgimise perioodist, söön ma täitsa korralikult,” märgib Mihkel, lisades, et erinevalt eelmisest korrast, kus ta püüdis süüa hästi lahjat toitu, kuuluvad nüüd tema õhtusesse menüüsse aedviljad, tailiha või kala ning kindlasti tomat. Võrreldes varasemaga on toidukogus väiksema taldriku valimise tõttu vähenenud nii koguselt kui ka kaloraažilt umbes kolmandiku võrra. Väga rasvasest toidust püüab Mihkel hoiduda. Oluline vahe varasema söögisedeliga on ka see, et nüüd ei söö ta õhtuti enam külmkappi sõna otseses mõttes tühjaks. Pärast sööki jääb poolteist kuni kaks tundi aega leiba luusse lasta, et siis kella üheksa paiku kas neljakilomeetrisele jook-

Kaalulangetaja Mihkel Tammet nüüd. Miinus 45 kg.

käia nädalas 56 000–70 000 sammu,” täpsustab Mihkel. Selle vahemiku juures tunneb ta end hästi ja see hoiab ka kaalu kontrolli all. Hiljuti soetas ta pulsikella, jälgimaks, et pulss ei kerkiks treeningul üle talle lubatu. Maksimaalse talle lubatud pulsisageduse sai Mihkel teada arstlikus tervisekontrollis, mille ta lasi endale teha, et saada täpset ülevaadet oma kehalisest võimekusest ja sportlikust vormist. „Koormustesti tegin ma hindele 4,” rõõmustab mees ja täpsustab, et kaalu langetades muutuvad muudki tervisenäitajad paremaks. Tal ei lähe nüüd tarvis enam kõrget vererõhku alandavaid ravimeid – niisugune otsus aga peab muidugi sündima arstiga konsulteeritult. Hommikused harjutused on nüüd mõnevõrra teistsugused, kui algul sai kavva võetud. Nüüd teeb Mihkel näiteks hommikuti paarkümmend kätekõverdust, istulitõusu asemel aga tõstab selili asendist 10–12 korda jalgu. Seejärel keerutab ta viis minutit hularõngaga. Mihkel täpsustab, et selle suurega, mis algul keskkohta sinised plekid vajutab. See on väga tõhus trenn. Nüüd sinikaid muidugi enam ei teki. Hambaid pestes teeb ta vannitoas lisaks harjutusi tõmbekummiga. Mihkel rõhutab, et kaalust alla võtmine oli üksnes tema enda otsus, mingi survet pereliikmetelt, eelkõige naiselt ei tulnud. Kodus valmistatakse nüüd rohkem hautisi ja aedvilju ning kindlasti rõõmustab ka pere tema muutunud välimuse üle. „Naisele meeldib terve, sportlik, enda kehast ja välimusest lugupidav mees, mitte lohakas ja lodev,” on mees veendunud ja lisab, et seda tõdemust poleks ta kolm aastat tagasi välja öelnud. „Sama kehtib ka naiste kohta – sportlik naine mõjub igatahes paremini kui ülekaaluline kaunitar.” Välimus on medali üks külg, kuid teine on kindlasti tervis. „See on lõpuks ellujäämise küsimus, kui sa kaalud 145 kilo. Üks tuttav arst ütles mulle, et pakub, et olen 55. eluaastaks saanud insuldi või on mulle mõni muu haigus, mis on ülekaaluga seotud, külge hakanud. See paneb mõtlema,” arutleb Mihkel. „See ei tähenda, et ma nüüd enne 55. eluaastat surra ei pruugi, aga toimetan, et see võimalus oleks väiksem,” lisab ta. Mõned sõbradki on tema eeskujul oma kehad käsile võtnud. Ning ehk teeb seda mõni siinse loo lugejagi, loodab Mihkel. KRISTIINA VIIRON

FOTO: RAUNO VOLMAR

Tõnis Kortsust sai jahimees isa eeskujul. Kaheksa-aastaselt hakkas ta isaga metsas kaasas käima ja nii jäigi.

Tõnis Korts: Jahindus on samasugune ürgne kirg nagu marja- ja seenekorjamine Oktoobris, mil Eesti metsades algab ajujahi hooaeg, käib elu nii mitmeski peres sedamoodi, et iga nädalavahetus kaob üks või ka mitu pereliiget pikkadeks tundideks metsa. Jahindus on sama menukas hobi nagu harrastussportki, kätkedes samas endas ka hulgaliselt kohustusi. Tõnis Korts, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht, kui palju on meil Eestis jahimehi? Kehtiv jahitunnistus on 14 580 jahimehel, 14 244 neist on mehed ja 337 naised. Eesti Jahimeeste Seltsi kuulub neist 11 000 – oleme jahimeeste katusorganisatsioon. Meil on keskkonnaministeeriumiga haldusleping ning selle põhjal koolitame me noori jahimehi, võtame vastu jahiteooriaeksamitele ja suuruluki laskekatse sooritustele. Viimast tuleb teha üle kahe aasta, sest jahimehele on laskeoskused hästi olulised. Jahipidamine paistab olevat niisugune hobi, mis käib paljuski perekondlikku liini pidi? See käib tõepoolest tihti perekondlikku liini mööda, et peres on keegi – kas siis emaisa või vanaisa, vahel on ka onud jahimehed – ja nende järgi hakkavad pere nooremad ka metsas käima. Kuid võib olla ka nii, et eelnevalt pole ükski sugulane jahti pidanud. Mul endal jahiseltsis on üks poiss, kes otsis meid ise üles sooviga hakata jahti pidama. Minust endast sai jahimees isa eeskujul. Kaheksa-aastaselt hakkasin temaga metsas kaasas käima ja jäingi. Jahindus on samasugune ürgne kirg nagu marja- ja

seenekorjamine või kalapüük ning keelata seda ei saa, vaid on mõistlik seda seadustega reguleerida. Mainisite keelamist. Ilmselt on jahindus tõesti selline valdkond, mida sageli taunitakse. Loomadest on ju ikkagi kahju ja kas siis tõesti tuleb loomi tappa. Üha rohkem on jahipidamine ühiskondlik tellimus, mitte niivõrd hobi. Metsakasvatajad soovivad, et põtrade, hirvede ja metskitsede arvukus oleks reguleeritud. Loomakasvatajad on hädas huntidega, mesinikud karudega, viljakasvatajad rändlindudega, kalamehed hallhülgega ning sellest on uue asjana nüüd meil ka hülgejaht lubatud. Ulukite arvu on äärmiselt vajalik reguleerida. Võtkem näiteks metssead – igal aastal kahekordistub nende arv. Põtru tuleb igal aastal juurde kolmandik-neljandik. Aga ressursid, mida nemad omakorda tarbivad, on piiratud – sellest tulenebki reguleerimise vajadus. Tihti on kuulda, et metsamehed tahavad, et põtru oleks vähem, ja enne seakatku olid ju ka põllumehed metssigadega hädas. Eks jahindus ole vaadete kompleks, nagu näiteks metsandus ja põllumajanduski. Terve kompleks teadus- ja majanduspoolega. Eks igal

ajastul on ka jahindusel oma nägu olnud, aga tänases Eestis on jahipidamine suures osas ühiskondlik tellimus. Kui vaadata kasvõi seakatkuga jahimeestele peale pandud küttimiskohustust, siis see pole ju palve, vaid lausa käsk ning kui me seda käsku sihilikult ei täida, võime jahipiirkondadest ilma jääda. Aga ka põdra, punahirve ja metskitse tekitatud kahjustused peavad jahimehed kinni maksma. Looduskaitsjatel pole põhjust jahimeestega pahandamiseks. Tuleb seda siis sageli ette? Praegu, nagu ma linnuhuviliste meililistist näen, kütab kirgi linnujaht. Pahandatakse üldiselt harva. Inimlikust vaatenurgast saadakse aru, et kui loomi on palju, siis on vaja neid küttida. Eesti Jahimeeste Selts on vastu võtnud jahinduse hea tava, mille järgi me häälestame jahimehi jahti pidama. Seal on näiteks nimetatud: „Küti alati säästlikult, arvestades ulukiasurkondade jätkusuutlikkust. Jahimehes ei tohi iialgi vallanduda kirg loomi tappa.” Samuti näiteks: „Korrektne jahimees ei lase mitte mingil juhul ulukit kaugemalt kui vahemaa, millelt on tagatud kindel tabamus ning ära tulista kunagi huupi lendavat linnuparve. Mitmed linnud võivad miEEMEES OKTOOBER 2016 21

HOBI nema lennata kehasse tunginud haavlitega, mis tähendab neile piinarikast surma.” Aga praegu konflikti tekitanud linnujahi aluseks on see, et väikeulukite – nende hulka kuuluvad ka linnud – jahi korraldamine on maaomaniku pärusmaa. See on jahimeeste haardeulatusest väljas ning me ei saa täna linnujahi osas vastutust võtta. Jahimeeste selts ei pea sellist olukorda normaalseks, kus keegi, isegi jahikorraldaja, ei vastuta ja kindlasti tuleks otsustajatel kehtiv kord üle vaadata. Aga kas Eesti jahimehed on maaomanikega ühele meelele saanud? Koos maaomanikega on jahinduse arendamine meie prioriteet. Paljud maaomanikud on täna jahimehed ning ka Eesti Jahimeeste Selts koondab hulgaliselt neid jahimehi, kes on ühtlasi ka maaomanikud. Meie selle aasta deviis on ka maaomanikele suunatud – „Jahimeheks!”. Näeme, et jahindus peaks olema üks terviklikult koordineeritud kompleks – seda tükikestena laiali jagada pole mõtet, peame seda tegema maaomanikega koos. Kohalikel maaomanikel on paljudes seltsides juhtiv roll ja see on väga hea. Paljud jahiseltsid korraldavad mitte-jahimeestest maaomanikega suurulukitele ühisjahte. Me ei taha, et jahindus killustuks, nagu on Euroopas juhtunud.

Suurulukeid ei saagi majandada kinnistupõhiselt. Praegune seadusest tulenev minimaalne jahiala suurus 5000 hektarit on piisavalt suur ning lisaks bioloogilisele põhjendatusele pidada jahti suurel territooriumil toimib ühiskondlik kontroll ja vigu tehakse vähem. Jahti peetakse relvadega ja seetõttu on oluline distsipliin ja jahiohutus. Kui jahipiirkonda majandab üks organisatsioon, siis on ohutust lihtsam tagada. Kujutage ette, mis siis saaks, kui iga kinnistuomanik saaks nüüd otsustada suurulukite küttimise üle oma maal. See on aruteluks olnud, et kinnistuomanik saaks ka suurulukite jahti korraldada, aga pole vaja, et igaühele jagataks jahiluba ning korraldataks tapatalgud. Läbi jahiseltside on ka kohalike maaomanike võimalused jahti pidada palju suuremad kui vaid oma kinnistul. Meil on keskmise jahipiirkonna suurus 11 000–12 000 hektarit. Kuidas praegu küttimismahud paika saavad? Igas maakonnas on oma jahindusnõukogu. Neid on Eesti peale kokku 15 ning sinna kuuluvad jahimehed, metsa- ja põllumaaomanikud ning riik läbi keskkonnaameti ja riigimetsa majandamise keskuse. Otsuse – kütime nii ja nii palju loomi – aluseks on teadlaste antud soovituslikud küttimis-

Autode müük ei ole sinu põhitegevus? Siis ära vaevle oma autot ise müües ja uut otsides, vaid tule BRCsse – ostame sinu vana auto ja kui soovid, leiame sulle uue – autokeskusest kohapealt või laiast Euroopast! BRC Autokeskus – lahendus sinu automuredele.

Ootame sind meie autokeskuses Paldistki mnt 251 Tallinna piiril ja veebis www.brc.ee

22 OKTOOBER 2016 EEMEES

mahud (minimaalsed, optimaalsed ja maksimaalsed) ning jahimeeste paikkondlikud loendusandmed. Eesmärgiks võetav küttimismaht vaieldakse paika jahinõukogus. See peab olema kindlasti konsensuslik otsus, kus ükski ei tohi vastu olla. Kui Eesti Jahimeeste Seltsi juhatus nüüd ära kinnitab, siis on meie järgmise aasta deviis „Loenda ulukit!”. Sest on ette tulnud, et piirkonniti ei ole ulukiloenduse andmed pruukinud alati täpsed olla. Seakatkust alates (esimene juhtum registreeriti 2014. aasta septembris) on jahimeeste elu olnud küttimiskohustuste tõttu vist üsna karm? Seakatk on toonud jahimeestele palju kohustusi. Kui katk ilmnes, ot-

KALIBREERI OMA ALKOMEETER SOODSALT Teenuse hind 18 eurot kuni 31.12.2016 • • •

Kalibreerime kõiki numbernäiduga alkomeetreid. Anname sõltumatu hinnangu alkomeetri täpsusele. Väljastame kalibreerimistunnistuse. Alkomeetreid võetakse vastu ASi Metrosert klienditeenindustes Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Kontaktid ja täpsem info www.metrosert.ee

FOTO: RAUNO VOLMAR

Tõnis Korts ütleb, et ulukite arvu on äärmiselt vajalik reguleerida ning looduskaitsjatel pole põhjust jahimeestega pahandamiseks.

HOBI sustasime, et oleme aktiivne pool, riigile partner – meie ju kasutame seda ressurssi ja hoidsime sigade arvukust üleval. Jahimehed hakkasid algul surnud sigu metsas omal kulul maha matma, kuid neid tuli nii palju ning siis pöördus Eesti Jahimeeste Selts toetuse saamiseks tolleaegse põllumajandusministri Ivari Padari poole ning meile hakati matmiseks kompensatsiooni maksma. Praegu on olukord niisugune, et paljudes piirkondades on sigu hõredalt, jahimeestel on küttimisnormid peal ning kütime sigu nii palju kui võimalik. Aga ei julge öelda, kas kütime arvu täis. Peame sel jahiaastal – jahiaasta algab 1. märtsil ja lõpeb veebruariga – küttima 18 272 siga, 1. oktoobri seisuga on kütitud 7540 metssiga ehk 41% kohustuslikust mahust. Eelmisel jahiaastal oli normiks 29 608 siga, lasksime 32 332 ja lisandus üle 2000 surnult leitud sea. Sellel jahiaastal on leitud ja maetud 700 katku surnud metssiga. Loodame, et kui suudame metssigade arvukuse viia pooleteise loomani tuhande hektari kohta, hakkab haigus taanduma. Sel aastal peaksime arvukuse saama kahe looma peale. Aga haiguse saame taanduma siis, kui suudame ühtselt tagada bioohutuse ning siinkohal on meil probleem, mis ei sõltu

meist. Nimelt peame võtma igalt kütitud sealt vereproovi ja viima selle maakondlikusse veterinaar- ja toiduameti keskusse, kust see viiakse omakorda Tartusse laborisse ja enne ei tohi siga kuskile viia. Aga kui on soe sügis ja vastus tuleb alles viie päeva pärast, tekib küsimus – kus looma hoida. Metsast ei tohiks looma enne välja vedada, kui on selgunud, et ta on terve – seda on öelnud ka Euroopa komisjoni eksperdid. Nüüd on mitmed jahiseltsid koostöös veterinaar- ja toiduametiga omale jahimajadesse külmkappe saamas ning ei pea looma metsast välja vedama. Olete ajakirjas Jahimees öelnud, et kindlasti on iga kütt pidanud kunagi kuskil või kellelegi selgitama, miks on hea olla jahimees. Ei saa minagi seda küsimust küsimata jätta. See on suurepärane võimalus oma vaba aega kvaliteetselt veeta, õpin seal tundma loodust ja seal iseseisvalt hakkamasaamist, loodus ja kaaskütid pakuvad piiramatult uusi ideid ja väljakutseid, looduses viibimine tagab tugevama tervise ja seeläbi parema elukvaliteedi, see on võimalus katta ise oma laud kvaliteetse lihaga – need on esimesena pähe tulnud põhjused, miks mina olen jahimees. KRISTIINA VIIRON

AUTOAKUD

-15

VANA AKU TAGASTAJALE

VEEBIPOOD

TALLINN LAKI 5 E-R 9-18 tel: 660 4400

TALLINN TONDI 17 E-R 9-18 tel: 655 6989

TALLINN VÄIKE-PAALA 1 E-R 9-18 tel: 655 6988

TARTU TÄHE 127a E-R 8.30-17 tel: 736 6129

HOBI

FOTO: ERAKOGU

Kalalkäik on alati seiklus – isegi kui saaki ei saa

Kalalkäik aitab väga hästi stressi vastu, teab kogenud hobikalamees Roman Funkner (39), kes leiab pere ja pingelise töö kõrvalt alati võimaluse, et õnged haarata ja kalapaat vette lükata.

ROMANI SÄRJEKUIVATAMISE RETSEPT Hoia kala kolm päeva soolas pressi all. Seejärel pese kala üleliigsest soolast ning pane umbes pooleks tunniks vette. Veest võetud kala riputa kuivama. Kuivamisaeg oleneb küll ilmast, kuid tavaliselt on see umbes kaks nädalat.

24 OKTOOBER 2016 EEMEES

äpset hetke, mil kalamehepisik naha vahale puges, Roman ei mäleta. Küll aga mäletab ta suurepäraselt esimest kalalkäiku kuue- või seitsmeaastasena, mil ühes tiigis oli saaki nii palju, et kala jäi isegi sabapidi konksu otsa kinni. Järgmised eredamad kalalkäigu mälestused on kalamehel kooliajast Võrumaal, kus 25-kraadise pakasega koolis väljakuulutatud külmapühad viisid poisid tundide asemel mitte koju sooja ahju juurde, vaid hoopis järvejääle kala püüdma. „Olin umbes 10-aastane ja käisin kalal koos endast vanemate sõpradega. Talvel meisterdasime pakase kaitseks suurtest kilekottidest telgi ning põletasime lusika peal spordipoest soetatud piiritustablette, et sooja saada. Kooliminekuks oli liiga külm, aga kalaleminekuks sobis küll,” muheleb Roman ja tunnistab, et sellest ajast ongi talle talvepüük meeldinud ja meeldib siiamaani.

Kala ei huvita landi kuju „Suve- ja talvepüük on aga võrdlemisi erinevad asjad. On kalamehi, kes püüavad ainult talvel ja suvel ei püüa. Mulle meeldivad aga kõik variandid,” tunnistab Roman. Talvel saab teha õngepüüki, kas näiteks kirpõngega või kasutades lipuga õnge, mille võib rahulikult jääaugu servale jätta, sest see ei vaja eraldi valvamist. Suvel saab püüda tavaõngega, feederite ja spinningutega.

„Minule ongi sobivateks variantideks kas spinning, ujukiga õng või feeder. Viimane on põhjaõng, kuhu pannakse sööt ning õnge ots lastakse seejärel veekogu põhja kala ootama,” selgitab Roman eelistatumaid kalapüügiviise. Lemmik püügimeetod on aga jerking, kus kasutatakse suuri, umbes 15-sentimeetri pikkuseid värvilisi kalakujulisi püügilante. „Teadjamad räägivad, et landid on kala kujuga mitte kala, vaid inimese jaoks. Et kalamehel oleks lihtsalt ilus vaadata. Kalale pole landi kuju oluline, ta näkkaks ka siis, kui püüdja kasutaks kasvõi ereda värviga üle võõbatud puupulka. Selleks, et kala üldse kohale meelitada, tuleb aga landiga vees mängida, lasta tal väreleda,” õpetab aastakümnete pikkust kalastuskogemust omav Roman. Kuna jerk on suur, võimaldab see püüda suuremat kui 50-sentimeetrist kala.

Üks suur on parem kui mitu väikest Nii nagu pea iga kalamees, kes unistab piraka kala konksu otsa saamisest, tunnistab ka Roman, et talle meeldib enim püüda haugi ning üks ja suur, umbes kahekilone haug on kalamehele kindlasti suurem võit kui mitu väiksemat kala. „Minu eesmärk on kala püüda ja ta kätte saada. Toidu pärast ma otseselt püüdmas ei käi. Aga eks saagiga koju tulla ja lastele näidata, et issi sai kala, on muidugi ka tore. Kalastamise juures köidab mind eelkõige puhkus.

TĂ¤helepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol vĂľib kahjustada teie tervist.

HOBI Saan sellel ajal keskenduda vaid kalapüügile ning tööst mitte mõelda. Õnneks on mul nii hea naine, kes lubab mõnel puhkepäeval kuus terveks päevaks kalale,” muheleb Lasnamäel elav abielus ja kolme väikest last kasvatav hobikalamees.

Kalastushobi võib neelata kuupalga Vahendeid, mida kalamehel võib vaja minna, on palju, alustades kvaliteetsetest õngedest ja lõpetades töökindla paadi ja kalapüüki efektiivistava kvaliteetsöödaga. Kvaliteetse, ent lihtsa õnge võib algaja kalamees soetada endale juba 50 euro eest, kuid arvestada tuleb, et õngeridvale tuleb juurde osta veel rullik, nöör ja muudki ning lõppkokkuvõttes võib isegi odavam kalastuskomplekt minna kokku maksma 100 eurot. Kalastushobi, nagu iga teinegi hobi, võib aga nakatada niivõrd, et tekib tahtmine kõik kalapüügivõimalused omal käel ära proovida ning siinkohal võivad kulutused üsna suureks kasvada. Roman suudab kokku lugeda umbes 20 õnge, mida ta aja jooksul soetanud on. „Spinningud, drop shot, feeder, talveõnged, pardaõng, kolm lipuõnge. Kvaliteetsed õnged on kerged, hästi painduva otsaga, mis ei lase kalal rabeledes kergelt konksu otsast lahti tulla. Jäigema õnge puhul on aga kala näkkami-

se moment paremini tunnetatav. Kala võtab küll konksust kinni, aga jäigem õng ei pruugi teda nii hästi kinni pidada.” Kui õngepüük kaldalt enam nii huvitav ei tundu, soetab kalamees endale paadi ja mootori. Merel ilma bensiinimootorita hakkama ei saa, küll aga on paljudes Eesti veekogudes bensiinimootori kasutamine keelatud, mistõttu paadiga näiteks järvele minnes tuleb soetada lisaks elektrimootor. Kalapaadi põhivarustusse kuulub tavaliselt ka kalalood, mis näitab veekogu sügavust ja reljeefi ning kogenud silm suudab seadme ekraanipildil eristada ka kalu tavalistest veemullidest.

Kalastushobi viib erinevatesse paikadesse Roman tunnistab, et kalastuskirg käib temaga alati kaasas. Isegi perega väljasõite või puhkust planeerides ning firmapäevadel on Romanil kalamehevarustus alati kaasas ning kindlasti peilib välja lähima kalastuspaiga. Kui aga kalastuseks on planeeritud terve vaba päev, ärkab Roman suvel juba kell kaks öösel ja asub varustust kokku pakkima, et pikka päeva maksimaalselt ära kasutada. „Sageli käin kalal koos sõpradega, kuigi vahel on ka neid kordi, mil tahaks üksinda olla, aga varustust on üksinda raske lahti

Kui õngepüük kaldalt enam nii huvitav ei tundu, soetab kalamees endale paadi ja mootori.

HOBI võtta ja kokku panna. Sõpradega koos käies tekib tahes-tahtmata võistlusmoment, kui vaatad, et sõber muudkui tõmbab ja endal kala ei näkka. Järelikult tuleb midagi muuta. Olen pigem otsija, kes proovib püügil erinevaid taktikaid kasutada, sest ühte moodi püüdes hakkab igav. Aga vahel on ka nii, et erinevaid taktikaid varieerides ei saa üldse saaki, samas kõrval istuv sõber, kes kogu aeg püüab vanamoodi, muudkui aga tõmbab kala veest välja,” ei tee Roman saladust, et kalapüük on alati üllatusterohke ning on ka neid päevi, mil üldse saaki ei saa. „Aga isegi kui saaki ei ole, on kalalkäik seiklus igaljuhul. Meil käib siin kohaliku kalandustarvete poe juures seltsielu ja vahel toimuvad organiseeritud kalastusretked. Mõni aeg tagasi tegime ühise kalalkäigu Saaremaale, kus sain kahe päevaga neliteist kahekilost haugi.”

Kui kala võtab, siis ohutunne kaob

FOTO: ERAKOGU

Teine rekordkalapüük meenub mehele varakevadiselt Pärnu jõelt, kus jäämineku ajal õnnestus korraga püüda 60–70 kala. Siinkohal hoiatab Roman, et kalapüügihasart võib teatud olukordades kergesti lausa eluohtlikuks sõgeduseks üle kasvada, mis võib püügikires ettevaatamatut kalameest kergesti märga hauda meelitada. „Pärast talve kala ärkab, hakkab palju

sööma ja kui veab, siis on võimalik suure saagiga koju tulla. See on põhjus, mis kalamehi varakevadisele sulavale jääle püüdma meelitab. Minul oligi nii, et talvel polnud kalaga eriti vedanud ja mõtlesin, et on vaja veel proovida. Aga kala on seal, kus voolab vesi. Ja seal, kus voolab vesi, on ohtlik, sest jää sulab. Läksingi jää peale ja kui nägin, et teised kalamehed nihutasid end üha kaugemale, tegin ettevaatlikult meetri kaupa liikudes sama. Jõudsin lõpuks üsna sügavale kohale ning hakkasin tõmbama – sain kokku 20 särge. Nädala pärast selle koha peal jääd enam polnud.” Kui kala juba võtab, on kalameestel ohutunnetus kerge kaduma, kuid alati tuleb olla ettevaatlik ning tunda piiri, millest edasi astuda enam ei tohi. Peab arvestama, et kalasaagita kojuminekut tuleb üsna sageli ette. „Kala on kapriisne, sest kalamehi on palju ning kala on tark ja arglik. Vahel tundub küll, et kalu on vähevõitu, aga mõnel teisel päeval saad sellise saagi, et ei jõua ära kanda,” sõnab Roman ja teab oma kogemuste põhjal rääkida sedagi, et kalasaaki mõjutab palju ka ilm ning kuufaasid. „Kõige parem on täiskuu või kuu loomise aeg. Võib-olla see kuidagi ärritab kalu, eriti haugi, kes neil perioodidel on eriti aktiivne.” MARIANN PROOSES

BIOSTEELI TOOTEID PAKUB KIDASPORT PROSHOP info@kidasport.ee www.kidasport.ee Kidasport Jäähoki Proshop tel 5646 6666

Kauplused asuvad Laki 26 ja Haabersti 3 (Škoda jäähall)

RAHA

Kannatliku investori jaoks on aktsiad parima tootlusega FOTO: SHUTTERSTOCK

ks me kõik kardame riske E ja seepärast kardetakse ka aktsiatesse investeerida. Enamik inimesi maailmas on aga saanud rikkaks ettevõtja või investorina – mõlemal juhul just läbi aktsiate omamise.

„P

ole olemas parimat aktsiat. Ükski aktsia pole riskivaba. Varem või hiljem juhtub iga firmaga midagi. Üksiksündmuse juhtumist on sama raske ette ennustada kui konkreetse lennuki alla Ära ülehinda oma võimet noppida parimaid aktsiafonde ja ära alahinda oma võimet noppida kukkumist,” nendib Rain Lõhmus vanu tun- parimaid võlakirjafonde. tuid tõdesid LHV finantsportaali investeerimisõpikus. Vanarahvatarkus ütleb, et ära Kui te ei tea, mida teha, valige lihtsus. rioodi. Ja vastupidi. Sama lugu on eri fonpane kõiki mune ühte korvi. Seega korrali- On lõputu hulk võimalusi, mis on halve- dijuhtide tulemusega – neidki tõmbab piku hajutatuse saavutamiseks on praegu va- mad kui see: pange pool rahast aktsia in- kas perspektiivis keskmise lähedale kokku. Ära ülehinda oma võimet noppida parijalik 30–50-st aktsiast koosnev portfell. Aga, deksifondi ja pool võlakirja indeksifondi. mida teha, kui raha on selleks liialt vähe? Hoidke ja ärge laske ennast häirida fon- maid aktsiafonde ja ära alahinda oma võimet noppida parimaid võlakirjafonde. ÜksRain Lõhmus soovitab indeksifonde. Miks? diosakute väärtuse kõikumistest. Lõhmus toob välja lihtsad põhjused. Esiteks, Aeg töötab teie heaks, laske tal töötada kõik kui põhjalik analüüs ei kindlusta teisi indeksifondide kulud on tavanii palju kui võimalik. 10-prot- ületava aktsiafondi valimist, aga hea võlalistest aktsiafondidest palju maAeg töötab teie sendise tootluse puhul saab 10 kirjafondi saab edukalt valida kulude järgi, dalamad. Üle 70% aktsiafondi000 dollarist esimese aasta lõ- eelistades odavamate tasudega fondi. dest kogu maailmas jääb igal heaks, laske puks 11 000 dollarit, kümnenaastal indeksite tootlusele alla. tal töötada daks aastaks 2400 ja 24-ndaks Ükski trend ei kesta igavesti Valida on põhisumma stabiilse väärtuse Teiseks, tavaliste aktsiafondide nii palju kui aastaks 108 000. investeerimisstrateegiatest on Kui ei riski, siis ei võida. ja stabiilse jooksva sissetuleku voo vahel, võimalik. sageli raske aru saada. Suurema pikaajalise tootluse mõlemat korraga ei saa. Tark investeerinimel tasub võtta mõistlikke mine tähendab valikute ja kompromisside Vaata erinevaid riike ja riske. 10-protsendise tootluse puhul saab tegemist oma finantsolukorrast lähtudes. Hoiduge „eelmise sõja pidamisest”. Liimajandusharusid 10 000 dollarist 25 aastaga 108 000, aga Kindlasti on oluline majandusharude, 12-protsendisega 170 000. Vahe on algin- ga paljud investorid teevad otsuseid lähi- või kaug minevikus saadud õppetundide põhriikide ja piirkondade vahel hajutamine. vesteeringust üle kuue korra suurem. Lihtsaim viis seda saavutada on taas inHajuta, hajuta, hajuta. Nõnda vaba- jal. Minevikku ei tohiks ignoreerida, aga ei deksifondide vahendusel. Praegu on liht- neb riskidest, mis kaanevad üksiku aktsia tohiks ka eeldada, et mõni tsükliline trend ne osta erinevaid riike ja majandusharu- või võlakirja omamisega – et too ettevõte kestab igavesti. Ükski ei kesta. sid katvaid indekseid. käib alla või läheb päris pankrotti. HajuRain Lõhmus nendib samuti tuntud tatud portfelli omaniku kanda jääb ainult MARGIT AEDLA, VILLU ZIRNASK tõde, et kannatliku investori jaoks pa- kogu turu kõikumise risk. kuvad aktsiad alati paremat tootlust kui Kunagi ära unusta, et investeerimises on mõni teine valikuvariant (võlakirjad või risk, tootlus ja kulud nagu kolmnurga kolm pangahoiused). külge. Suuremad kulud võivad ära süüa Maailma esimese indeksifondi loonud märgatava tüki tulust, mis saadakse suureToimetaja: Margit Aedla John C. Bogle on jaganud oma investeeri- ma riski võtmisega. See ei tähenda, et alati margit.aedla@ekspressmeedia.ee mistarkusi. Need tasub taas üle korrata. Reklaam: Priidu Rätsep, peaks valima kõige väikesema haldustasupriidu.ratsep@ekspressmeedia.ee, Investeerimine ei ole nii raske, kui ga fondi, vaid jälgimist, et suurem haldustel 5347 7368 paistab. Tark investeerimisfondidesse in- tasu maksmine oleks millegagi õigustatud. Kujundaja: Marju Viliberg. Korrektuur: Riina Palmiste vesteerija võib efektiivsetel turgudel tervet Keskmine on tugev magnet, mille pooVäljaandja: AS Ekspress Meedia. mõistust kasutades saavutada sama häid le tõmbuvad kõik finantsturgude tootlused. Trükk: Printall tulemusi kui profid. Edukas investeerimi- See tähendab, et pärast ajaloolisi keskmiVäljaande koostas AS Ekspress Meedia ne seisneb mõnede asjade õigesti tegemi- si oluliselt ületanud tootluse perioodi on teemaveebide prindieride osakond ses ja suurte vigade vältimises. oodata keskmistele alla jääva tootluse pe-

EEMEES

28 OKTOOBER 2016 EEMEES

PARIMATE VÜRTSIDE JA EHTSA RUMMI K ARAKTER

Parim jää ja viilu sidruniga.

TÕELINE ISELOOM

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

vanatallinn.eu

SUBARU OUTBACK

AUTOSPIRITIST ERIHINNAGA LAOAUTOD KOHE KÄTTE

29 900 €

RIKKALIK VARUSTUS SISALDAB: ; metallikvärv ; kergmetallveljed ; Smart Key võtmeta sisenemine ja nupust käivitus ; 2 tsooniga automaatne kliimaseade ; LED esituled ; tagumine parkimiskaamera ; X-Mode koos mägipiduriga ; esi- ja tagaistmete soojendus ; EyeSight juhiabisüsteem (automaatpidurdus, kohanduv kiirushoidik, sõidurajalt kõrvalekaldumise või väljasõidu hoiatus) ; pidev nelikvedu ; 3 aastat tasuta hooldust ja palju muud

KINGITUSEKS KAASA 17’’ TALVEREHVID! Pakkumine kehtib piiratud koguses laoautodele.

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST

Ehitajate tee 122, Tallinn, tel 659 9499 tallinn@autospirit.ee, www.autospirit.ee Kütusekulu 6,1-7,0 l/100 km, CO2 heitmed 159-161 g/km. Tasuta hooldused läbisõidul 15000, 30000 ja 45000 km.