16. mai 2013
UUS
&
H U V I TAV
OHUTUS
P uh k a
E estis
T e r vis
L oo d us r avi
Uus & huvitav
Ainult teatri- ja mängumajas Piip ja Tuut, ainult Tallinna vanalinna päevadel, ainult kell 21! 01.06 04.06 05.04 06.04 07.04
ALEKSEI TUROVSKI LOODUSE ÖÖJUTUD – loomad vanalinnas KAUKSI ÜLLE LOODUSE ÖÖJUTUD – kuu tütar CHARLEKAS ja MEELIS KUBO etenduses „MUSTKUNST ÖÖS” CHARLEKAS ja MEELIS KUBO etenduses „MUSTKUNST ÖÖS” KAIDO HAAGEN LOODUSE ÖÖJUTUD – veealune maailm
Piletid on müügil PILETILEVIS. Vaata ka teisi etendusi ja kontserte: www.piipjatuut.ee
Igasse rooga kuhjaga hoolsust, tervislikkust ja pisut mängulisust. Tehtud suure armastusega sinule ja sinu perele. Lõuna ajal päevapakkumised. Koogel Moogel – arvatavasti kõige lastesõbralikum kohvik Tallinnas.
Kohvik teatri- ja mängumajas Piip ja Tuut Toom-Kooli 13 avatud E–R 12–20 2
Uus & huvitav
Golf - PGA Tour – Cooki saarte 2013.a hõbemünt Hõbe: 92,5 % Kaal: 20 g Hind: 149 €
Organix ja Goodiese näputoidud nüüd Eestis müügil
Uus Eesti toode Piknikulaastud on naturaalsest lehtpuust toidualused, mis mõeldud juustu, puuviljade, grillitud ja küpsetatud kala või liha serveerimiseks koos garneeringuga – hea ja mugav võimalus suviseks pikniku pidamiseks. Piknikulaastu kasutamise võimalus ei piirdu ainult välistingimustega – seda saab tarvitada ka siseruumis. Immutades piknikulaastu toiduõliga, võib seda kasutada korduvalt. Piknikulaastud valmistatakse Eestis käsitööna kahes mõõdus: 160 x 300 x 5 mm ja 190 x 300 x 5 mm. Komplektis on vastavalt neli või viis laastu. Pikniku laastud on uus ja loodussäästlik toode keskkonda armastavale ja hoidvale inimesele. Müügil suuremates kaubanduskettides üle Eesti.
Suurbritannia tuntud ja hinnatud orgaanilise lastetoidubrändi Organix ja Goodies ülimaitsvad ja tervislikud näpu toidud, pudrud ja püreed on nüüd Eestis müügil. Organixi orgaaniliste toitude valik algab 4. elukuust, näputoite pakutakse aga igas vanuses lastele. Kõik Organix ja Goodiese tooted on valmistatud orgaaniliselt kasvatatud toorainest ja täisteratoodetest. Küpsiste magustamisel on kasutatud vaid viina marjamahla. Toodetes ei ole ei lõhnaja maitseaineid ega -tugevdajaid, värvija säilitusaineid, töödeldud suhkrut ega hüdrogeenitud rasva. Parima valiku Organix ja Goodiese tooteid leiab e-poest www.lastetoit.ee.
Eksootiline 3D liblikas – Andorra 2013.a hõbemünt Hõbe: 92,5 % Kaal: 25 g Hind: 125 €
a v ä ä j d e s t k e f E d e s u t i g n i k a väärtusegähtpäevadeks! suvisteks t Pulmad – Niue saarte 2012.a värvitrükis hõbemünt Hõbe: 92,5 % Kaal: 28,28 g Hind: 125 €
Vichy päikesekaitse lastele Uus Vichy Capital Soleili pihustatav SPF 50+ päikesekaitse lastele pakub veelgi enam kaitset: • sobib tundlikule nahale: on hüpoallergeeniline, parabeeni- ja värvainetevaba, lõhnatu, ei sisalda oktokrüleeni; • toodet on täiustatud kaitsega pikalaineliste UVA-kiirte vastu: koostises olevad Mexoryl SX- ja XL-filtrid toimivad veelgi tõhusamalt pikalaineliste UVA-kiirte vastu (Parsol®1789 ja Tinosorb®S); • maksimaalselt veekindel koostis: toote mõju säilib 6 x 20 minutit veega kokkupuutel, mille tagajärjel on SPF vähenenud vaid 50% algupärasest. Müügil vaid apteekides.
KIRJUTA meile! Loodame, et leiate põnevat lugemist ka maikuu Tervest Perest. Suur rõhk on ohutuse teemal, aga käsitleme paljut muudki. Kirjutage, millised artiklid seekord meeldisid ja millest sooviksite veel Tervest Perest lugeda. Kõigi meilisaatjate vahel lähevad loosirattasse Vichy Capital Soleili päikesekaitsetoode lastele (SPF 50+) ja Oriflame’i komplekt (jala-, käte- ja päevakreem). Teie kirju ootame kuni 3. juunini aadressil pere@ekspress.ee. Sohvy looduskosmeetikatoodete kinkekomplekti võitis Inna, Oriflame’i päikesekaitsetooted võitis Kristel K. Palju õnne! Võtame võitjaga ise ühendust.
Feet Up Fresh Berries – jalakreem musta sõstraga (75 ml). Toida ja hoolda jalgu rikkaliku kreemiga, mis sisaldab mustasõstraekstrakti. Happy Skin – niisutav kätekreem (100 ml). Kerge tekstuuriga, seesamiseemne- ja kookoseõliga kätekreem niisutab nahka kiirelt 24 tundi. Kreem on mugavas tuubis. Optimals Oxygen Boost – päeva kreem normaalsele ja kombineeritud nahale (50 ml). Pehme ja värskendav kreem sisaldab patenteeritud antioksüdatiivset tehnoloogiat Lingon 50 : 50™ ja aktiivset hapnikku, et nahk oleks värskem ja tervem. Kohandatud normaalsele ja kombineeritud nahale.
Terve Pere Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega. Toimetaja: Eve Kaljusaar, eve.kaljusaar@lehed.ee, tel 669 8321 Reklaam: Külli Kruusandi, kylli.kruusandi@lehed.ee, tel 669 8237
EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: AS Eesti Ajalehed Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall
3
“Tere tulemast maailma!” Kanada Rahapaja 2013.a hõbemünt Hõbe: 99,99 % Kaal: 15,87 g Hind: 95 €
Pärl - Mere saladus – Cooki saarte 2013.a ehtsa pärliga hõbemünt Hõbe: 92,5 % Kaal: 25 g Hind: 99 € Vana-Viru 5, 10111 Tallinn, avatud: E-R 10-17, L 11-16 Tel: 644 0593 • myndipood@myndipood.ee Lihtsaim viis tellimiseks – e-mündipood: www.myndipood.ee Kohaletoimetamine Eesti Posti ELS kulleri või Post24 Pakiautomaadi vahendusel.
Uus & huvitav
Kuidas saada hea mänguasjade kollektsioon? Lapsele õigete mänguasjade leidmine ei ole lihtne ülesanne, sest mänguasjad ei ole üksnes mängimiseks. Need peavad olema eakohased, arengule kaasa aitama ja vastu pidama rohkem kui mõni kuu. Õige mänguasja valimine on peaaegu nagu õnneloos. Muidugi tuleb teada oma lapse huvisid ja seda, mis talle meeldib, kuid sellest tähtsam on arvestada lapse vanusega. Lihtne reegel ütleb, et hea mänguasi on selline, mis kutsub last aktiivselt mängima. Selline, mis esitab just lapse arengutasemele vastavaid väljakutseid. Su laps kaotab asja vastu kiiresti huvi, kui mänguasi mängib ise. Kui mänguasi on liiga keeruline või seda on raske käsitseda, võib see last muserdada. Kui see on liiga lihtne, muutub see kiiresti igavaks. Seepärast on vanusemärge mänguasjade ostmisel oluline suunis. Pooleteiseaastaselt on laps väga huvitatud maailmaavastamisest. Kõik, mis käib lahti ja kinni, millel on nupud ja lülitid ning mis teeb häält, on äärmiselt huvitav. Kokkukäivate ja väljahüppavate osadega mänguasjad, sortimisalused ja sõidukid hoiavad lapse pikka aega tegevuses. Uued Lego® Duplo® väikelaste komplektid on hea alus mänguasjakollektsioonile. Oma ekstra suurte Duplo klotside, lõbustavate elementide, dekoratsioonide ja säravate, rõõmsate värvidega väikelaste komplektid on kujundatud vastavalt lapse eale avastamise, mängu- ja ehituslusti pakkumiseks. See on täiuslik mänguasi, millega koos areneda.
Oskuste arendamine Miks on nii tore ehitada torn ja see siis pikali lükata, ikka uuesti ja uuesti? Väikesed lapsed õpivad ehitamise ajal palju, nad testivad, mis töötab ja mis mitte. Nii arenevad motoorsed ja kognitiivsed oskused, mis on sama tähtsad kui sotsiaalsed oskused.
Silma-käe koordinatsioon ja motoorika Lihtne klotside ladumine nõuab väikeselt lapselt päris suurt silma-käe koordinatsiooni ja motoorseid oskusi. Seda on juba vaadateski näha: intensiivselt kontsentreeritud pilk, kui ta ühe klotsi teise otsa tõstab. See vaikiv imetlus, kui torn tõesti püsti seisab. „Ma sain hakkama!” Lapsed, kes klotsidega juba väga varajases eas mängivad ning nendest ehitavad, saavutavad parema kontrolli oma käte ja sõrmede liigutuste üle ja õpivad kiiremini ise sööma.
Värvide tundmine Lastel on säravate värviliste asjade vastu loomupärane uudishimu. Kast värvilisi klotse pakub huvi tundideks: võtta välja eri värvi klotse, neid maitsta… Aidake lapsel värve õppida, nii et näitate talle klotsi ja samal ajal kordate selle värvi: punane klots, sinine klots jne. Kaheaastaselt võite paluda leida klotsikastist punane klots, sinine klots ja nii edasi.
Loovus Alates lapse esimesest kahest rohelisest klotsist tehtud „koerast” kuni nelja torniga suursuguse lossini – klotsid pakuvad oma väljamõeldiste ehitamiseks lõputuid võimalusi. Mänguasi, mida saab muuta iga kord, kui põnev idee pähe torkab, julgustab last avastama uusi võimalusi ja ehitama üha keerukamaid ehitisi päev päeva järel. Koertest dinosaurusteni, majadest lossideni. Ehitamine stimuleerib kujutlusvõimet ja loomingulisust.
Kannatlikkus ja enesekindlus Ümberkukkunud torni viiendat korda uuesti ehitamine õpetab nii mõndagi kannatlikkusest. Kui kannatlikkus lõpuks ära tasub ja torn valmis on, kasvab teie lapse enesekindlus. Olla uhke ise ehitatud maja, auto või suure kaelkirjaku üle ning saada selle eest veel kiita, on igale lapsele parim enesekindluse tõstja.
Jagatud rõõm Ehitamine koos sõbra, vanema venna või emaga on parim. Lapsed õpivad teistega koos mängides tähtsaid sotsiaalseid oskusi. Nii peavad nad jagama, kompromisse tegema ja töötama koos nagu üks meeskond. Aidake lapsel arendada oma võimeid Duplo klotsidega ja tundke koos ehitamisest rõõmu!
Rohkem infot: DUPLO.LEGO.com 4
Ele-Kaja Gildemann
veeohutus
Naudi veemõnusid ohutult Selleks et veest nii suurtele kui ka väikestele ainult rõõmu oleks, on kasulik teada, kuidas vee ääres käituda ja võimalikke ohuolukordi vältida.
S
oe vesi, päikesepaiste ja ranna liiv on varsti juba käegakatsu tavas kauguses. Veekogude ääres viibimine on suvehooajal kindlas ti paljude lemmiktegevus. Mida sil mas pidada?
Märka veekogude erinevusi Loodus pakub vee ääres aja veetmi seks mitmekülgseid võimalusi. Siin kohal tuleb meeles pidada, et kõik veekogud ei ole ühesugused. Olgu see siis meri, jõgi, järv või tiik – alati on tegu erineva veekoguga oma kallas te, sügavuse ja läbipaistvusega. Olles leidnud sobiva puhkusekoha, kuhu end sisse sättida, tuleb esmalt tutvu da ümbruse ja sealsete oludega. Enne ujuma minekut on vaja kontrollida vee sügavust, tempera tuuri ja põhja, et ei oleks ohtu astu da millegi terava peale ja ennast vi gastada, samuti tuleb tähele panna veetaimi, millesse võiks kogemata ta kerduda. Jõgede puhul tuleb kindlas ti tähelepanu pöörata voolu kiirusele ja võimalikele keeristele, mis esinevad
Mere ääres peab kindlasti pööra ma tähelepanu lainetusele. Ka vaik se ilma ja rahuliku mere korral või vad üllatada ootamatud suured lai ned, näiteks laevalained, mis jõua vad randa mõni aeg hiljem – siis kui laev juba nägemisulatusest väljas on. Lained võivad olla ootamatult suu red – nii endale kui ka lastele, kes tihtipeale veepiiril mängida armas tavad – ja äkki enesega kaasa tõm mata või vee alla matta. Juhul kui tegu ei ole avaliku rannaga, olgu siis mere, järve või jõe ääres, on ikka võimalik märgis tada ohutu ujumiskoht lastele näh tavaks ka käepäraste vahenditega, näiteks plastpudelitega, mille kül ge on kinnitatud nöör ja selle otsas omakorda raskuseks kivi. Ujumis koha piiride märkimisel tuleb läh tuda kõige lühema lapse õlakõrgu sest, et ka temal oleks ohutu vee mõnusid nautida. Jälgida tuleks ka seda, et tuul või veevool paigalda tud märke ära ei kannaks ja asu kohta ei muudaks.
paisude ja tammide läheduses. Jõe vee sügavust saab hinnata voolu kii ruse järgi: kiired ja kärestikulised on madalamad, suured ja aeglased on sügavamad. Peamiselt jõgede ja jär vede äärde on ehitatud ka sillad, mis tihtipeale ahvatlevad vettehüppeid te gema. Meeles on vaja pidada, et vet te hüpata ei tohi – kunagi ei tea, mis võib oodata põhjas. Seega tuleb vette minna, mitte hüpata.
Avalikus rannas on turvalisem Eestimaa rannajoon on üle 1200 km pikk, lisaks saared – seega mere äärseid kauneid kohti leidub igale maitsele. Paraku ei ole terve mere äärne ala avalik valvega rand, mis tähendab, et ise tuleb olla tähele panelikum ja teadlikum võimalikest veega seotud ohtudest. Kuigi on üld teada, et meres läheb sügavaks järk- järgult ja tavaliselt aeglaselt, võib mõnikord see juhtuda kiiresti, näi teks kui on tegu pankr annikuga. Kalda kuju järgi on võimalik hinna ta merepõhja kuju.
5
112 on üleeuroopaline hädaabi number, millelt saab appi kutsuda nii päästjad kui ka kiirabi. Hoia oma telefoni nii, et see märjaks ei saaks!
Meelespea lastega peredele Väikelapsi ei tohiks veekogu lähedal haardeulatusest kaugemale lasta. Pisipõnn võib vette kaduda silmapilkselt ja hääletult. Suuremate lastega, kes juba omapäi vees käivad, peab suplemise ajal kogu aeg silmside olema. Kõikvõimalikud ujumise abivahendid ja täispuhutavad kummimadratsid on ohtlikud! Need võivad koos sõitjaga sügavusse kanduda ja ootamatult tühjaks minna. Ujumisrõngas võib lapse vees tagurpidi keerata. Täispuhutavad kätised võivad tekitada tegelikust ujumis oskusest vale arusaama. Veesõidukis olgu kõigil alati seljas korralikult kinnitatud päästevest. Allikas: Päästeamet
veeohutus
Avalik valvega rand on parim paik perega puhkamiseks Rand on hooldatud ja vee kogu põhjast ohtlikud esemed eemaldatud. Vettehüppetornid on kontrollitud ja põhi turvaline. Lipud näitavad, kas ilmaolud ja vesi on ujumiseks sobivad. Ujumisala on märgistatud poidega ja seda valvatakse. Vetelpäästjad märkavad peale vees toimuva ka muid ohte ja aitavad ära hoida õnnetusi. Päästjad ja kiirabi teavad avalike randade asukohti ja pääsevad õnnetuse korral sinna kiiresti ligi. Allikas: Päästeamet
Lippude tähendused Olukord vees on tähistatud signaallippudega: Roheline lipp: ujuda võivad kõik. Kollane lipp: ujumine on ohutu vaid kogenutele. Olukord vees on muutlik, lapsed, vanurid või nõrgad ujujad võivad sellises muutlikus olukorras mitte toime tulla. Punane lipp: ujumine keelatud. Ujumine on ohtlik kõigile, veekogu on tormine, lained suured ja vesi külm, võimalik keskkonnareostus. Allikas: Päästeamet
Avalikus rannas viibimine on kindlasti turvalisem, sest seda valva takse ja ujumisala on poidega mär gistatud. Kuid selgi juhul tuleb mee les pidada, et ujuda tuleb kaldaga pa ralleelselt ja oma ujumisoskust tuleb realistlikult hinnata. Väsimuse korral peab siiski veest välja minema, kui gi oma väsimusastet võib olla raske tunnistada. Samuti ei tohiks pikemalt vette jääda juhul, kui juba tundub, et hakkab külm. Ujuma ei tasu minna ka täis kõhuga, sest siis on veri kogu nenud seedeelunditesse ning tekkida võivad krambid – lihastes ei pruugi olla piisavalt hapnikurikast verd.
ja õpetada, miks üksi veekogu äär de ei minda, miks peab ujuda oska ma ning mis juhtub, kui vesi on nii sügav, et jalad põhja ei ulatu.
Päästevest selga! Lisaks veekogu ääres viibimisele on väga heaks vahelduseks veepealsed tegevused: paadi ja kanuuga sõitmi ne või vesiratta väntamine. Sellistel
Lapsele tuleb veeohutusreeglid selgeks teha juba maast madalast ja õpetada, miks üksi veekogu äärde ei minda, miks peab ujuda oskama ning mis juhtub, kui vesi on nii sügav, et jalad põhja ei ulatu.
Lastega reeglid paika Lastega tuleb minna veekogu äärde alati kaasa. Lastel endalgi on oluli ne teada, et sinna minnakse kelle gagi koos, mitte kunagi üksi. Vee kogu lähedal ei tohiks väikelap si oma haardeulatusest kaugemale lasta, suurematega peab säilitama silmside. Kindlasti on lastele kõige ahvat levamaks mänguplatsiks veepiir, kus liivalosse ehitada või palli mängida. Mänguhoos aga valvsus kaob ja kui pall vette veereb, tahetakse sellele ikka ise järele minna, aimamata, et vesi võib sügav olla ja lainetus ette arvamatu. Tihtipeale laps ju ei tea gi, mida karta või millele tähelepanu pöörata, ning ohtlikud olukorrad on kerged tekkima. Lapsele tuleb veeohutusreeglid selgeks teha juba maast madalast
juhtudel on esimese asjana kasulik meeles pidada, et alati peab kandma päästevesti, kuigi see võib esmapil gul tunduda ebamugav. Päästevesti selgapanekul tuleb kindlasti kinnitada kõik rihmad ja pandlad, muidu ei pruugi sellest loo detud abi olla. Tore oleks, kui laps oskaks oma päästevesti ise kinnitada ja aidata seda teha sõbralgi! Selleks et päästevest võõras ja ebamugav ei tunduks, on hea suvine harjutus see
selga panna, sellega vette minna ja läbi proovida, mis tunne siis vees on, kuidas see toimib ja inimese ümber keerab. Kui juhtub, et keegi satub vees hätta, siis esimese asjana saab hüü da kõva häälega appi – kunagi ei tea, kes võib läheduses viibida. Enne kui ise appi tormata, peab olema kin del, et sellega enda elu ohtu ei seata. Muidu võib juhtuda, et abi vajab ühe asemel juba kaks inimest. Ent ka kaldalt on võimalik hädasolijat aidata. Kui professionaa lsel päästjal on olemas viskeliin, mis on tavapäraselt 20–25 m pikk, siis selle puudumisel tuleb olla leidlik, kasutades käepäraseid vahendeid, näiteks oksi, rannarätikut või mõnd riideeset, mida vette visata. Sadama tes ja mitmetes teistes kohtades on olemas viskeliiniga päästerõngas – see on tõhus vahend uppuja pääst miseks ja selle kasutamist ei peaks kartma. Tõsi küll, ka seda oleks hea harjutada enne, kui ühel hetkel vis keliini päriselt vaja läheb. Suures osas on nimetatud tähelep anekud elementaarsed ja kõigile teada, kuid aeg-ajalt on vaja neid endale meelde tuletada ning läbi mõelda: kuidas mina hädaolu korras käituksin ja mida teeksin, et selliseid olukordi ei juhtuks? Tuuli Kull vabatahtlik reservpäästerühm
WWW.EGMONT.EE SUPERPAKKUMISED MAIKUUS!
TELLI AJAKIRI
Koletiste ajakiri
VÕI PIKENDA TELLIMUST JA ANNAME SULLE
NB!
KAKS NUMBRIT TASUTA JUURDE!
JA
TÄPSEM INFO: WWW.EGMONT.EE/BLOG/A1304 PAKKUMINE KEHTIB 20. MAINI AINULT WWW.EGMONT.EE VEEBIPOES VORMISTATUD TELLIMUSTELE www.egmont.ee
6
MAIKUUS WWW.EGMONT.EE VEEBIPOES KA SUUR KEVADINE RAAMATUTE ALLAHINDLUS!
Uus & huvitav
7
RAUDTEEOHUTUS
Vaiksem muusika võib päästa elu „Turvalisus on pisiasjades,” ütleb Operation Lifesaver Estonia juhatuse esimees Tamo Vahemets. Näitena nimetab ta liikluses kõrvaklappide kandmist või autos valju muusika kuulamist.
„K
as inimesed annavad enda le ikka aru, et kõrvaklappe pähe pannes või sõidukis heli val juks keerates lülitavad nad välja ühe meele, millega tajutakse ümbritse vat keskkonda?” küsib Tamo Vahe mets. „Selline käitumine võib saada saatuslikuks ja tuua endaga kaasa fa taalseid tagajärgi, seda eriti siis, kui ületatakse raudteed.” Kui vaadata statistikat, moodus tavad raudteel toimunud õnnetus tega kaasnevad surmajuhtumid igal aastal umbes kümme protsenti kogu Eesti liikluses hukkunute arvust. Vii maste aastate jooksul on traagiliste juhtumite arv õnneks vähenenud. Uute ja kiiremate rongide liinile tu lek kujutab endast Tamo Vahemetsa arvates aga uut potentsiaalset ohtu, tuues märksõnadena välja kiire ja vaikse sõidu. Kui rääkida raudteel toimuva test õnnetustest üldisemalt, tundub kõrvaltvaatajale üsna uskumatuna, et kogemata on võimalik rongi alla jääda või autoga selle ette sattuda, sest tegu on suure ja mürarikka „sõi dukiga”, mida on raske mitte tähe le panna. „Tegelikult on see imeliht ne,” ütleb Tamo Vahemets. „Mida rohkem kuulen tragöödias osalenud või selle tunnistajaks olnud inimes te lugusid, seda rohkem on see mul le selgeks saanud.”
Miks õnnetused juhtuvad?
Operation Lifesaver Operation Lifesaver on raudteeohutusega tegelev rahvusvaheline mittetulundusühing, mille eesmärk on elanikkonna teadlikkuse suurendamise teel vähendada raudteedel toimuvate liiklusõnnetuste ning seeläbi vigastatute ja hukkunute arvu. Operation Lifesaver tegutseb Eestis 2004. aastast. www.ole.ee
Inimeste teadlikkus raudtee ohtlik kusest on jätkuvalt madal. Kui tavali selt on ohualad piiratud (näiteks len nujaam), siis raudtee seda kogu oma pikkuses veel ei ole, mistõttu seda sageli ohtlikuks ei peetagi. Tihti ka ei teata, et raudteel viibimist keelab seadus. Tamo Vahemets nendib, et raudtee on tunduvalt suurema ohu astmega koht kui näiteks maantee. „Statistika näitab, et rongi ette jää nud inimestest jääb ellu vaid iga kol mas. Ent kui ellu jäädakse, siis tavali selt püsivate kahjustustega,” tutvus tab ta kurba statistikat. Tamo Vahemetsa sõnul ei soo vi juhid tihti arvestada asjaoluga, et raudtee on alati peatee. Liiga pal ju ollakse kinni märkides-foorides, mida usaldatakse täielikult. „Tähele panu hajub raudtee ületamisel, kus me tavaliselt rongi isegi ei näe. Enda ohutuses tuleks veenduda olenemata
sellest, kas ülesõidukohal on tõkke puud, valgusfoorid või stoppmärgid,” tõdeb Vahemets. „Vahel on ka stopp märgi nõude täitmine lihtsalt harju mus – peatutakse, vaadatakse pare male ja vasakule, kuid rongi tulemist ei nähta, sest stoppmärgi ees peatu mine on paljudele juhtidele pigem tüütu liikluseeskirjade täitmine kui võimaliku ohuallika tuvastamine.” Veel on autojuhid tema sõnul va banduseks öelnud, et fooritulesid ei olnud näha, sest päike paistis silma. „Foor on lihtsalt üks abivahend. Kui ei ole näha, mis värvi tuli põleb, tu leb hoog maha võtta, vajadusel pea tuda ja veenduda, et rongi ei tule, sõltumata sellest, kas päike paistab või mitte,” ütleb Vahemets. „Selliste vabanduste esitamine on küll inim likult mõistetav, sest toimunud eba meeldivale intsidendile tuleb ju anda mingi hinnang ja vastutuse osakaa lu määramisel leida kaassüüdlasi või süüd vähendavaid tegureid.” Eestis on olnud ka selliseid juh tumeid, kus auto on alustanud raud tee ületamist ajal, mil tõkkepuu hak kab langema. Märgates siis ootama tult rongi, pidurdatakse ja peatutakse rööbastel. „Raudtee ületamisel kriiti lises olukorras võib pidurdamisel olla saatuslik tagajärg. Kui oled juba raud teel, siis ära jää ootama ja võimalikke lõpplahendusi kaaluma! Tee kõik en dast olenev, et sealt ülikiiresti pääse da,” rõhutab Vahemets.
uued rongikoosseisud vanadest ka tunduvalt vaiksemad ning nende te kitavaid tuttavaid helisid kuuleme oluliselt vähem,” räägib Vahemets. See tähendab, et kohtumine rongi ga võib aset leida märksa varem kui seni harjutud ja tuua hooletule liik lejale kaasa kurvad tagajärjed. „Inimese silm ei ole võimeline rongi kiirust hindama, see on tea duslike uuringutega tõestatud. Rong ei anna oma kiiruse kohta mingit in fot ja see võib ühel hetkel saada mei le traagiliseks. Eriti inimestele, kes ületavad raudteed mitte selleks et tenähtud kohtades – reguleerimata ülesõitudel ja kurvides.” Tähele ta suks panna ka seda, et rongi kiirus ei ole seotud linnaruumis liikudes teis tele transpordivahenditele kehtesta tud kiirusega. Kui peatusi ei ole ja tee seisukord lubab, võib rong sõita läbi linna tunduvalt suurema kiirusega kui teised transpordivahendid. Peale kiiruse tõstmise täienda takse ka signalisatsioonisüsteeme. „Autojuhid peavad muutma oma suhtumist nii fooritulede kui ka tõkkepuude töösse, sest suure tõe näosusega väheneb aeg turvasüstee mide töölerakendumise ja rongi saa bumise vahel,” selgitab Vahemets. Positiivse küljena toob ta siiski välja, et kuna uued rongid on oran ži värvi, peaksid nad olema kaugelt märgatavad.
Uued harjumatud kiirused
Kui uurin Tamo Vahemetsalt, mida ta inimestele südamele paneks, soo vitab ta vahel välja minnes oma koduümbrust ja teekonda jälgida sellise pilguga, nagu viibiks välis maal, kus kõik on teistsugune ja iga tehtud sammuga kogutakse uut in formatsiooni. Korra tuleks teekond läbi käia mõttega, et käekõrval on väike laps, kellele peab lahti rääki ma kõikvõimalikud ohud. „Kodus tunneme end turvaliselt, teeme iga päev samu liigutusi. Kui siiani ei ole midagi juhtunud, siis miks peaks nüüd. Tundmatus piirkonnas töö tavad inimese ohusensorid aktiivse malt,” soovitab ta, sest pärast võima like riskide lahtimõtestamist on ka enesele palju selgem, millised ohu allikad meid liikluses ümbritsevad.
Suvel sõitma hakkavatel uutel reisi rongidel on Tamo Vahemetsa sõ nul väga palju häid omadusi, aga ka ohte, mis nõuavad liiklejatelt enam tähelepanu. „Nad on mugavad ja kii red ning ilmselgelt hakkavad pakku ma maanteetranspordile tõsist kon kurentsi. Lisaks on rong maismaa kõige turvalisem transpordivahend.” See on aga rongis sees olles. Kõik, mis puudutab rongi väljastpoolt, on hoopis teises võtmes. „Uute reisirongide kasutusele võtt toob liiklejatele kaasa tava pärase liikluskeskkonna muutu se. Kui seni on jalakäijad ja auto juhid harjunud maksimaalselt 120 km/h liikuvate raudteesõidu kitega, siis 140–160 km/h kihuta vad reisirongid on Eesti liiklejate le täiesti uus kogemus. Pealegi on 8
Mõtesta ohud lahti
Eve Kaljusaar
Uus & huvitav
9
Fotod: Tiit Mõtus, puhkaeestis.ee
puhka eestis
Põnevaid sündmusi suvel: 24.–25.05 Seppade festival Barokksepis, Narva linnuse Põhjaõues: www.narvamuuseum.ee 01.06 Peipsi-äärsete maakondade laulupidu Toila laululaval 23.06 Avinurme tünnilaat: www.avinurme.ee 25.–29.06 Ajaloolaager Narva linnuse Põhjaõues: www.narvamuuseum.ee 28.–29.06 Rannapungerja tuletorni kontserdid: www.kaunismuusika.ee
Alutaguse seikluspark.
Kukruse polaarmõis.
Ida-Virumaale tasub külla minna! Kus saab Eestis suvel lumesõda mängida ja kuue meetri kõrgusel õhus jalgrattaga sõites oma julgust proovile panna?
Kuhu minna: Alutaguse seikluspark: www.alutaguse.ee Kohtla kaevanduspark: www.kaevanduspark.ee Kiviõli seikluskeskus: www.tuhamagi.ee Kukruse polaarmõis: www.kukrusemois.ee Pühtitsa Jumalaema Uinumise nunnaklooster (Kuremäe klooster): www.illuka.ee Narva muuseum ja linnus: www.narvamuuseum.ee Spaad: Saka mõis: www.saka.ee/Spa Toila spaahotell: www.toilaspa.ee Meresuu spaa & hotell: www.meresuu.ee Narva-Jõesuu spaa & sanatoorium: www.narvajoesuu.ee Mäetaguse mõisa hotell & spaa: www.moisahotell.ee Mõnusaid maitseid: Saka mõisa restoran: www.saka.ee Kohvik & Catering Mozart (Jõhvi kontserdimaja 2. korrusel): www.kohvikmozart.ee
K
ui sa nendele küsimustele vas tust ei tea, ei ole sa ilmselt kaua Ida-Virumaad külastanud. Kuigi Ida-Virumaad on pik ka aega saatnud negatiivne maine, on tegu nii geograafia, looduse kui ka kultuuriajaloo poolest äärmiselt põneva piirkonnaga, kus külg kül je kõrval leidub nii ajaloolisi ehitisi, kultuuripärandit, tööstuslinnu kui ka kaunist loodust. Seda kõike tasub kogu perega avastama minna, sest tegevusi leiab igas vanuses ja erine va huvidega inimestele. Loodusesõpradele pakuvad avas tamisrõõmu Narva-Jõesuu liivaran nad, Alutaguse metsad, Kurtna jär ved ja Peipsi-äärsed külad ning Saka- Ontika-Toila pankrannik. Leidub ka mitmeid matkaradu, nagu Kotka, Purtse ja Kurtna. Ajaloohuvilistel ta sub pilk peale heita Kuremäe kloost rile, Purtse kindlusele, Narva linnuse le ning Ida-Virumaa põnevale mõisa pärandile, mille üheks heaks näiteks on intrigeeriva nimega Kukruse po laarmõis.
Von Tollid ja jääkarud Kohtla-Järve külje all asuv Kukruse polaarmõis väärib kindlasti külasta mist, sest sisukat ajaviidet leiab seal kogu perele. Küsimusele, miks mõi sal selline põnev nimi on, saab koha peal loogilise vastuse. Kukruse mõisas on võimalik tut vuda oma aja kangelaste, perekond Tollide elukäiguga. Loetelu valdkon dadest, millega on von Tollid tege lenud, on mitmekesine. Lisaks saab endale selga proovida 18.–19. sajan di rõivaid ja tunda ennast selles kau nis mõisainterjööris tõelise aadliku 10
02.–13.07 Seitsme linna muusika festival, kontserdipaigad üle Ida-Virumaa: www.concert.ee 13.07 Lohusuu kalalaat: www.lohusuuselts.ee 10.–21.07 Suveteater „Vassa Zeleznjova” Kukruse polaarmõisas: www.kukrusemois.ee
na, õppida gooti kirjas kirjutama, tutvuda Sannikovimaa avastusretke ga, sõita kelgukoerterakendi ja polaa rkajakiga, aasta läbi mängida jäätoas lumesõda ning lasta alla liumäest.
03.–04.08 Motofestival Kiviõli tuhamäel, Kiviõli seiklusturismi keskuses: www.motokross.ee
Adrenaliin garanteeritud!
12.–17.08 PurFesti jõefestival Purtse jõeäärsetes paikades: www.iise.ee
Ida-Virumaas ei pea pettuma ka seik lushimulised inimesed, sest põne vust leiab nii maa peal, maa all kui ka õhus. Kaevandamine ja suurtootmine on piirkonna maastikule jätnud oma jälje ning see on leidnud nutika kasu tuse: tuhamäelt saab talvel suuskade ga alla vuhiseda ning endises Kohtla kaevanduses on võimalik aimu saada kaevuritööst. Sellel talvel Kiviõli tuhamäel ava tud suusakeskus sai mäesuusakes kusena kiiresti populaarseks – paari kuu jooksul külastas kohta 14 000 ini mest. Kiviõli seiklusturismikeskuses on ka suvel palju põnevaid tegevu si ees ootamas. Juunis-juulis valmi vad mägiautode rada, 600 m pikku ne trosslaskumine (Eesti pikim ja kii reim) ja downhill-rattarajad. Võima lik on harrastada ka ATV-safarit ja paintball’i. Endisest Kohtla kaevandusest ku jundatud allmaamuuseumis saab ke hastuda kaevuriks: paned pähe kiiv ri ja vööle kaevurilambi ning laskud maapinnast 8 m allpool asuvates se käikudesse, mille kogupikkus on 1 km. Seal näeb kaevurite igapäevast tööelu niisketes ja hämarates tingi mustes. Vaadata saab ka lõhkeaine ladu, sõita tõelise maa-aluse kaevu rite rongiga ja tutvuda mitmesuguse kaevandustehnika. Seiklushimulistele pakub pal ju rõõmu kaunis loodusrüpes Kurt
09.–11.08 Ajaloofestival „Narva lahing” Narva linnuses: www.narvamuuseum.ee
19.08 Oru pargi promenaad Toilas: www.promenaad.com Vaata ka: www.puhkaeestis.ee
na järvestiku juures asuv Alutagu se seikluspark. Eelmisel suvel kaks korda suuremaks kasvanud seiklus pargis on võimalik end proovile pan na viie raskusastmega rajal, näiteks Eesti pikimas (400 m) trossilasku mises, mis kulgeb üle järve, jalgratta sõidul 6 m kõrgusel puude vahel ning ka 9 m kõrgusel Tarzani hüppes. Kõi ge raskemaid elemente saab alati va hele jätta, aga see võib hiljem kripel dama jääda. Lastele lisandus seiklusparki eel misel aastal 22 elemendiga seiklus rada, mille teeb eriliseks mugav ja üliturvaline julgestussüsteem: kogu teekonna vältel on väike seikleja rul likutega trossi külge kinnitatud ning ühelt atraktsioonilt teisele liigutakse nii, et karabiine ümber tõstma ei pea. Alutagusel on avatud ka Ees ti ainukene suvetuubingu rada, mis vihmase ilmaga ei jää kiiruse poolest talvistele libisemisoludele sugugi alla. Eve Kaljusaar
Uus & huvitav
11
Shutterstock
TERVIS
Miks mu beebi nutab? M
edicumi vanemarsti-lastearsti dr Ester Een saare sõnul on nutt ainus vahend, millega beebi end väljendada saab, seega on sel alati põh jus ja seda ignoreerida ei tohi. „Noorel emal kulub esialgu aega, enne kui hakkab aru saama, mida tema lapse nutt täpselt tähendab,” teab arst. „Kui gi tihti arvatakse esimese hooga, et imiku nutu tagamaaks on gaasid, võib sel olla ka palju muid põhjuseid. See võib tähendada, et lapsel on lii ga külm või kuum, valus, ebamugav, ta tunneb hirmu, nälga, üksindust, väsimust või on lihtsalt mähe märg.” Lapse esimesel eluaastal on üks sagedase maid probleeme kõhuvalud, sest seedesüsteemi käivitumine ja mikrofloora väljaarenemine võtab aega. Üleliigseid gaase ja sellest tingitud problee me võib seetõttu esineda pea igal beebil, ometi kannatab osa lapsi selle all rohkem. Seega sage li on nutu põhjustajaks tõesti gaasidest tingitud vaevused. „Gaasivalu puhul on nutt tavaliselt kil juv, magamise ajal ärkab laps tihti üles, kõht on puhitunud ja kõhu peal võivad näha olla ka vere sooned. Kui kõhule õrnalt koputada, võib kuul da tühja õõnsat kõla,” õpetab dr Eensaar gaasi valust tingitud nuttu ära tundma. Tavaliselt alga vad imikute gaasivalud 2.–3. elunädalal ja taan duvad enamasti poole aasta jooksul. Mõnda last piinavad aga tõsised koolikuvalud: kõhuvalu algab iga päev enamasti kindlal kellaajal (tavaliselt õhtul) ja kestab tunde. Sellist last on
Lapse sünniks valmistame end igati ette: käime loengutes, loeme tarku raamatuid ja tunneme, et oleme täiesti valmis. Ometi võib beebi sündides tekkida olukordi, mis teevad meid nõutuks, üheks neist lapse igaõhtune lohutamatu nutt.
Imeliselt
tugevad ja säravad juuksed
Avasta Timotei šampoonid ja palsamid Jeeriko roosi ekstraktiga - imeline taim, mis suudab kõrbes ellu jääda ning taaselustuda esimeste vihmapiiskadega. TIMOTEI KOOS SELLE VÄÄRTUSLIKU EKSTRAKTIGA taaselustab ja toidab Su juukseid tuues tagasi nende tugevuse ja elujõudu täis sära!
Võida oma ilu heaks
5x100EUR!
Osalemiseks külasta
12
timoteiee 06.05.–09.06.2013.
TERVIS
„Perekonnal on alguses ikka raske. Lapse iga õhtune lohutamatu nutt võib stressi tekitada kõigil. See aga läheb üle, raske aeg tuleb liht salt ära kannatada,” ütleb dr Eensaar, et sageli on parim ravim aeg. „Kindlasti ei tohi beebit ra putada,” on arst resoluutne, sest sellel tegevusel võivad olla kurvad tagajärjed. Mitu tundi järjest nuttev tita võib tekitada vanemates ärevust ja stressi, laps aga tunne tab seda ja nutab veelgi rohkem, mis loob oma moodi nõiaringi. Lisaks neelab beebi nuttes alla üleliigset õhku, mis probleemi jällegi süvendab. Seetõttu peaks kasutama kõiki meetodeid, mis last rahustavad. „Beebil ei ole kindlasti hea palju ja kaua nut ta lasta,” rõhutab dr Eensaar. Toimida võivad arsti sõnul eri lahendused, iga vanem peaks leid ma sobivaima katse-eksitusmeetodil. „Kui laps nutma hakkab, võib rahustavalt mõjuda muusi ka, süllevõtmine, krooksutamine, kerge massaaž kellaosuti suunas, soe õlikompress või käterätt kõhul. Samuti võib proovida panna laps kõhu
Eve Kaljusaar
13
Espumisan Simetikoon
100 mg/ml
m u gav Ohutu* - ei imendu seedetraktist Banaanimaitseline
Näidustus: kõhugaasidega seotud seedetrakti vaevuste sümptomaatiline ravi. Annustamine imikutele: 10 tilka igal toidukorral. Võib panna pudelitoidu sisse või anda lusikaga enne imetamist.
*Mehra IV et al. US Pharmacist 1993; 18(2): 40-58 and 101
Mida ette võtta?
kotti, linasse või minna autoga sõitma, kui muu ei aita,” õpetab dr Eensaar. Enne söötmist soovitab arst tõsta laps tuge vama aluse peale kõhuli, et ta saaks oma liha seid treenida. Apteegi käsimüügis on saadaval ka ilma ret septita dimetikooni või simetikooni sisaldavad ravimid, mis hõlbustavad kõhugaaside välju tamist ja teevad olemise kergemaks. Neid tu leks anda igal toidukorral. „Nimetusi on aptee gis palju. Milline neist kõige paremini sobib, tu leks katsetada,” sõnab arst. Dr Eensaar ütleb ka, et need ravimid on imikutele ohutud ja kõrval toimeteta, sest ei imendu seedetraktist. Sageli arvatakse, et rohkete gaaside teket võib põhjustada ema toit, seega tuleks ka te mal jälgida, mida imetamise ajal sööb. „Võima lik, et rohkem gaase tekitavad piimatooted, kap sas, uba, hernes, gaseeritud joogid, kohv ja šoko laad. Ema peaks kindlasti hoiduma nendest toi tudest, mida ta ise hästi ei talu, sest neid ei pruu gi taluda ka laps,” soovitab dr Eensaar. „Kui laps on kunsttoidul, peaks proovima vahetada piima segu, näiteks katsetama allergikutele mõeldud varianti.” Arsti sõnul ei ole siiski ühtset nimekirja toi tudest, mida ei tohiks imetamise ajal süüa, sest mis ühel põhjustab gaase, ei pruugi teisele kui dagi mõjuda. Väga tugevate koolikutega lastel, kelle nutu hood kestavad regulaarselt tunde ja keda ei ole mitte kuidagi võimalik rahustada, on nii uuringud kui ka praktika dr Eensaare sõnul näidanud väga häid tulemusi piimhappebakteri Lactobacillus reuteri kasutamine. „Rinnapiima saavatele las tele on mõeldud Lactobacillus reuteri’t sisalda vad tilgad Rela Drops, mida võib veel lisaks anda. Praegu müügil olevatest rinnapiimaasendajatest sisaldab seda bakterit ka piimasegu Nestle Nan 1 L. Comfortis,” soovitab arst proovida.
Beebide gaasivalusid leevendab
su tad
Gaaside teke on iseenesest loomulik protsess, aga miks nendest tingitud valudes osa imikuid vaevleb, osa jälle mitte? Dr Eensaar tõdeb, et selles täit selgust ei ole, tehtud ei ole ka täpseid uuringuid. Lisaks puuduvad kindlad kriteeriu mid, mille järgi hinnata. Seepärast on gaasiva lude leevendamiseks toimivaid vahendeid ras ke leida. „Ühed arvavad, et see on seotud seede süsteemi ja selle ebaküpsusega, teised jälle, et tingitud närvisüsteemist,” ütleb arst. „Teadus uuringud on aga näidanud, et koolikud vaeva vad rohkem neid lapsi, kelle väljaheitest on lei tud vähem Lactobacillus’t.” Arvatakse ka, et üks gaaside tekke põhjus on õhu sattumine seedetrakti, sest nii nuttes kui ka aplalt süües ahmib laps sisse palju õhku. „Sellest tingituna tekib soolevenitus ja -spasmid, mis on valusad ja ajavad nutma. Vastsündinul on kõ hulihased nõrgad ja laps ei oska veel ise gaase väljutada. Seetõttu on väga tähtis pärast sööt mist krooksud kätte saada, ka öösel,” rõhutab dr Eensaar. Hiljem, kui kõhulihased juba tuge vamad on, saab laps gaaside väljutamisega ise hakkama. Tihti süüdistatakse gaasivalude tekkes õli baasil D-vitamiini kasutamist. „D-vitamiini on tänapäeval mitmesugust, nii kookos- kui ka oliiviõli baasil, retseptiga saab Devitoli,” soovi tab dr Eensaar katsetada, et leida oma lapsele sobivaim. Kindlasti ei tohiks D-vitamiini tarvi tamist ära jätta.
Kuigi vaimusilmas kujutasin asju ette hoopis teisiti, siis pärast poja sündi läks alguses üpris üle kivide ja kändude. Kuna beebi ei osanud imeda, tegelesin esmalt terve aja sellega, et ta kuidagi sööma saada. Kui selle probleemi lõpuks lahendatud sain, tekkisid gaasivalud. Laps ei tahtnud enam järsku rinda, pööras pea ära ja hakkas nutma. Arstiga konsulteerides selgus, et tal on tekkinud seos söömise ja valu vahel. Ei olnud harv hetk, kus nuttis laps ja nutsin ka mina. Probleemi lahendusena andsin pojale iga toidukorra ajal regulaarselt apteegis saadaolevaid gaasirohtusid ning enda menüüst jätsin välja piimatooted. Meil see aitas. Väga suurt abi sain ITK imetamisnõustajatelt. Esimene poolteist kuud „elasin” seal üle päeviti. Kui asja positiivsest küljest vaadata, oli see kogemus väga hea õppetund ja eneseanalüüsi võimalus: hakkasin tunnetama oma jõudu ja piire.
ka
Mis põhjustab vaevuseid?
Ema kogemus: Eva Ainsoo
a
dr Eensaare sõnul võimatu rahustada ja ainult gaaside väljatuleku kergendamisest tavaliselt abi ei ole. „Selline laps nutab regulaarselt vähemalt kolm korda nädalas kolm tundi järjest,” soovi tab arst lapse nutupäevikut pidada, et problee mi tõsidust hinnata.
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege palun tähelepanelikult pakendis olevat teabelehte. Kaebuste püsimisel või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Täiendav teave: Berlin-Chemie Menarini Eesti OÜ, Paldiski mnt 27/29, Tallinn.
LOODUSRAVI
Shutterstock
PÄEVITUNUD JUME TERVISLIKULT, KIIRESTI JA KAUAKS !
Porgandist ja beeta-karoteenist Arvatakse, et porgand pärineb Afganistani, Türgi ja Süüria aladelt, kus teda tunti ja kasutati esmajoones ravimtaimena juba enne 900. aastat. Kuid Aasia-poolne porgand oli eelkõige lillat ja kollast värvi ning sellist kasvatatakse seal tänapäevani. Lääne-Euroopas algas intensiivne porgandi aretamine ja kasvatamine 14. sajandil, kus kiiresti kujunes keskuseks Holland ja kus aretati välja hulgaliselt sorte. Porganditaim oli siiski juba 11. ja 12. sajandil tuntud nii Hispaanias kui ka Itaalias.
K USLI LOOD teet & A i l HE e kva Inglis
OroTan – looduslikud päevitamistabletid (sisaldab beetakaroteeni, porgandipulbrit, viinamarjaseemne ekstrakti ja L-türosiini) Ideaalse koostisega päevitamistoode: • tagab kiiresti kauakestva päevitunud jume tekke • aitab vältida päikesepõletust • kaitseb nahka vabade radikalide ja enneagsete kortsude eest Oro-tan ei asenda päikesekaitsevahendit! Müügil hästivarustatud apteekides üle Eesti Lisainfo: www.organicus.ee
Tootja : HealthAid, UK. Maaletooja : Unitas Pharma OÜ, info@unitaspharma.com
P
organdid sisaldavad vähe rasvu ja süsivesikuid. Küllap oleme kõik kuul nud, et juurviljade söömine ning rasvade ja süsivesikute vähendamine toidus aitab meil püsida tervem ja aktiivsem ning kait seb südant. Porgandid sisaldavad 80 gram mis vaid 0,3 g rasva, samuti läheb porgan dite näksimine igapäevaselt tarviliku juur viljakoguse arvestuse hulka. Porgandid sisaldavad vähe soola ja roh kelt kiudaineid. See on hea uudis, sest tea me ju, et sool pole südamele ja vererõhule soodne. Toitumiseksperdid ei soovita iga päevaselt tarbida üle 6 g soola. 80 g kee detud porgandeid sisaldab vaid 0,1 g soola. Kiudaineterikkad porgandid aitavad hoida korras soole tööd ning normaliseerida veresuhkrusisaldust. Porganditest tekib ker gesti kestev täiskõhutunne, mis hoiab kont rolli all kaalu. Keedetud porgandid sisalda vad 80 g kohta tervelt 2 g kiudaineid – seda on rohkem kui 10 protsenti päevasest vaja likust kogusest. Porgandid aitavad varustada organismi A-vitamiiniga – see tugev antioksüdant ta gab luude, hammaste, naha, silmade ning 14
paljude teiste kudede normaalse arengu, kasvu ja kaitse. Porgandites leidub beetakaroteeni, millest moodustub organismis A-vitamiin, ja õigupoolest on porgand üks parim beeta-karoteeni looduslik allikas. Porgandid on hea vahepala, kuna üks keskmine porgand sisaldab vaid 30 kcal. Kui enne põhitoidukorda süüa veidi por gandit, on igati tõenäoline, et magustoidu jaoks enam ruumi ei jätku, sest see kiud aineterikas juurvili täidab hästi kõhtu. Porgandid on saadaval aasta ringi ja nende hind on taskukohane, pealegi saab seda vähenõudlikku taime ka ise edukalt kasvatada. Värskena, salatites, keedetuna või pajaroogades hautatuna on porgandi ku linaarne kasutusvaldkond väga lai. Uurin gud on näidanud, et beeta-karoteeni omas tab keha keedetud ja purustatud porgandi test isegi paremini kui toorestest.
Beeta-karoteenist, A-vitamiinist ja nende toimetest Beeta-karoteen kuulub karotenoidide hulka, mis on ereda värvusega (punane, kollane, oranž) rasvlahustuvad ühendid ning mida
KÖÖGINURK leidub paljudes puu- ja juurviljades, teraviljades ja õlides (rohelised tai med, porgand, maguskartul, spinat, paprika, aprikoosid jt). Nii alfa-, beeta- kui ka gamma-karoteen on kõik provitamiinid, mis konvertee ruvad organismis A-vitamiiniks. Kõikidel karotenoididel on anti oksüdatiivsed omadused. Valmis kujul A-vitamiini saame vaid loom se päritoluga toiduainetest (ka last, kalamaksaõlist, loomamak sast, võist jm). Taimsetest karote noididest moodustunud A-vitamiin aitab leevendada A-vitamiini vae gust. Kui toidu või toidulisanditega saadakse organismile piisav kogus A-vitamiini, pole tähtis, kas see on loomset või taimset päritolu. A-vitamiini vaeguse esmatun nus on nägemishäire hämaruses ehk kanapimedus. Defitsiidi süvene des muutub silm kuivaks ja nakkus tundlikuks. Haigus võib lõppeda pi medaksjäämisega. Silmavitamiine tarvitades tuleks kindlasti jälgida, kas toode sisaldab A-vitamiini. Viimane tagab limaskesta pindmiste rakkude (silmas, kurgus, kopsus, seedekulglas) limatootluse. Lima kaitseb limaskes ti viiruste ja bakterite sissetungimi se eest ning seega kaasneb A-vitamii ni vaeguse ja limaskestade kuivusega suurem nakkusoht. A-vitamiini vähe suse peale peaks mõtlema ka kuiva ja vananenud välimusega naha puhul. Beeta-karoteen ja A-vitamiin on väga olulised elujõuliste mees- ja naissugu rakkude moodustumisel ja platsenta arengus. Kopsuhaiguse tsüstilise fibroosi ga inimesed ja sportlased, kellel te kib treeningute käigus astmataoli ne seisund, on uuringute põhjal abi saanud just beeta-karoteenist ja neid sisaldavatest toidulisanditest. Kuigi beeta-karoteeni mõju Alzheimeri tõve ravis tõestatud pole, parandab see toimetulekut ja mälu.
Beeta-karoteen ja päevitamine Päikese kahjulik toime nahale tekib biokeemiliste ühendite, nn vabade radikaalide suurenenud hulga tõttu. Vabu radikaale suudavad kahjutuks teha antioksüdandid, mis sisaldu vad toitainetena meie tasakaalusta tud toidus. Antioksüdandid aitavad kaitsta nahka päikesepõletuse, enne aegsete kortsude tekke ja ka naha vähi vastu. Üks selline antioksüdant, mis eriti hästi nahka kaitseb, on beeta-
karoteen. Nagu juba eespool maini tud, leidub seda porgandis, spina tis, aprikoosis, melonis ning teistes kollaka-oranžika värvusega juur- ja puuviljades. Beeta-karoteeni ja por gandipulbrit sisaldavad toiduli sandid on kindel ja efektiivne valik saada vajalikus koguses seda anti oksüdanti päevitamisperioodi ajal lisaks. Abiks on teisedki antioksü dandid, nagu C- ja E-vitamiin ning viinamarjaseemne pulber, kuid ar vatakse, et nende mõju päevitamis protsessile avaldub vaid koos beeta- karoteeniga. Osa toitaineid aitab kaasa pigmendi – melaniini – toot misele, mis annab nahale tumeda ma päevitunud jume ja toimib üht lasi kui looduslik päikesekaitseva hend. Melaniini tootmiseks on vaja lik aminohape L-türosiin ning selle le protsessile aitavad kaasa C- ja B- vitamiinid ja mikroelement vask. Lisaks rohkele puu- ja juurvil ja tarbimisele võiks ohutuks päe vitamiseks ja naha kaitseks tarvi tada spetsiaalselt päevitamiseks mõeldud toidulisandeid, kus tuleks jälgida koostist – kindlasti peaks need sisaldama piisavas koguses beeta-karoteeni, porgandipulbrit ja L-türosiini.
toidublogija Eneli Kaarna e4retseptiraamat.blogspot.com
Spargli-suitsulõhepirukas Brie juustuga 400 g lehttainast 200 g kuumsuitsulõhet 150 g Brie juustu 1 punt suuri spargleid 3 muna 2 dl piima soola ja pipart palsamikreemi
Valmistamine: Vooderda ahjuvorm küpsetuspaberiga ja laota lehttainas nii, et natuke ulatuks ka äärtele. Siin retseptis on kasutatud vormi suurusega 22 x 22 cm, aga võib küpsetada ka mõnes teises sarnase suurusega nõus. Puhasta lõhe väikesteks tükkideks ja laota ühtlaselt tainale. Kala peale aseta õhukesed juustuviilud. Koori juurviljakoorijaga spargli varte jämedam osa, aseta varred umbes 2 minutiks keevasse vette, seejärel nõruta ja loputa külma veega. Lao sparglid tihedalt üksteise kõrvale juustu peale. Sega eraldi kausis munad ja piim ühtlaseks, maitsesta soola ja pipraga ning vala sparglitele. Küpseta 190 kraadi juures umbes 40 minutit või kuni taina ääred on ilusad kuldpruunid. Enne serveerimist lase 10–15 minutit taheneda. Serveerimisel võid taldrikut kaunistada mõne triibu palsamikreemiga, mis annab ühtlasi juurde mõnusat maitsenüanssi.
Kes peaksid olema beeta-karoteeniga ettevaatlikud? Üldiselt arvatakse antioksüdandid olevat vähivastase toimega, sest nad kaitsevad rakke vabade radikaali de eest ning aitavad seega pidurda da rakusüsteemide hävimist ja tõs tavad organismi vastupanuvõimet. Kuid uuringutega on leitud, et beeta- karoteeni sisaldavad toidulisandid võivad suurendada kopsuvähki hai gestumise riski neil, kes suitseta vad intensiivselt, tarvitavad ohtralt alkoholi või kannatavad asbestoosi all. Teistes rühmades vähihaigestu mise risk ei suurenenud. Suitsetajal võib beeta-karoteeni tarvitamine li sada infarktiriski või riski haigestu da südamehaigusesse. Beeta-karo teeni ei soovitada tarvitada neil, kel on suur kolesteroolisisaldus ja kes tarvitavad selle vähendamiseks ra vimeid – satiine. Nii nagu iga ravimi ja toidulisan diga, peaks kahtluste ja kõrvaltoime te korral konsulteerima arsti või ap teekriga. Carina Truuverk
15
VAKTSIINIBUSS 16.05 18.05 19.05 19.05 20.05
Rocca al Mare kaubanduskeskus Haapsalu Kaubamaja Konsum Põltsamaa Selver Jõgeva Konsum Ülemiste Kaubanduskeskus
kell 15-19 kell 11-15 kell 10-13 kell 14-17 kell 15-19
Vaktsiinibussis on puukentsefaliidi vaktsiini peresoodustus* Lisainfo ja graafik: www.terviseagentuur.ee
telefon 525 90 44 info@terviseagentuur.ee *Vaktsiinibussi puukentsefaliidi vaktsiini soodustingimustega tutvu:
www.terviseagentuur.ee
Terves kehas terve kõht! Seedetraktis leidub miljoneid kasulikke baktereid, millel on elutähtis roll seedetegevuses ja immuunsüsteemis. Need kasulikud bakterid on tuntud kui probiootikumid. Protexin®-i probiootilised tooted sisaldavad vähemalt seitset kõrge kvaliteediga kasuliku elusbakteri tüve ja prebiootikumi (FOS), et hoida seedekulgla tervena. Protexin®: • Aitab hoida korras seedetegevuse (toitumismuutuste, reisimise ajal) • Suurendab soolestiku vastupanuvõimet (kõhulahtisus, -kinnisus, -gaasid) • Aitab kiirendada haigusest paranemist • Toetab organismi antibiootikumiravi ajal • Aitab tugevdada organismi üldseisundit • Aitab leevendada laktoositalumatust ja pärmseeneinfektsioone
Tootja: www.protexin.com
Esindaja Eestis: Hortus Medicus OÜ, Tallinn www.hortusmedicus.ee Protexin®-sarja tooteid saab osta e-poest www.hortusmedicus.ee või apteegist.