TERVE PERE (veebruar 2013)

21. veebruar 2013

UUS

&

H U V I TAV

T U R VA L I S U S

LAPS

TERVIS

!

A D N I S K Ü ÕE

P sõbral on mure, ÄRA u onil nul või S lef e t i Kui Si b a e t s la a t u s a t a helist

1 1 1 6 11 Helistamiseks pole ükski mure liiga väike ega liiga suur!

Kui märkad hädasolijat, kes ise veel liiga väike, et endast teada anda, siis lasteabitelefon ootab kõnesid 24 tundi ööpäevas 7 päeval nädalas ja aitab alati!

Lasteabi_116111

info@lasteabi.ee

facebook.com/lasteabi

Üle-euroopaline kadunud laste telefon 116 000.

LIIKUMINE

Uus & huvitav

2012/2013

www.opera.ee

Etendused Rahvusooperis Estonia: 21. veebruaril kell 19 10. märtsil kell 12 27. märtsil kell 12 14. aprillil kell 12 2. mail kell 12 12. mail kell 12

G. Harangozo lasteballett T. Kocsaki muusikale

Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi Piletid hinnaga alates 7 EUR müügil Estonia kassas, Piletimaailmas ja Piletilevis.

Soodustused õpilastele ja üliõpilastele: pilet -50%, tund enne etendust 5 eurot.

Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210

2

Uus & huvitav Tiina-Liina Uudam

AHHAAs saab uudistada TÜ ajaloolist meditsiinikollektsiooni Alates 1. veebruarist saab Tartu AHHAAs uudistada Tartu ülikooli arstiteaduskonna unikaalset meditsiinikollektsiooni, mille vanim eksponaat on üle 200 aasta vana.

Näitus tutvustab külastajatele inimese anatoomiat, patoloogiat ja embrüoloogiat. Kogule pani 1890. aastal alguse kuulus meditsiiniprofessor August­Antonius Rauber, kelle hoolsa ja oskusliku töö tulemusena on kollektsioonis mitu tuhat eksponaati – AHHAAs saab vaadata kõige erilisemaid.

Eksponeeritud on mitusada märg- ja kuivpreparaati 25 vitriinis. Ülevaate saab kogu inimese kehast – näeb nii terveid organeid kui ka haigusnähtudega preparaate. Näituse uusimateks eksponaatideks on 2012. aastal annetatud sapikivid.

TÜ meditsiinikollektsioonid asuvad Tartu AHHAA tehnoloogiasaali 2. rõdul ning sinna pääseb AHHAA majapiletiga. Kolmapäevast pühapäevani on näitust assisteerimas asjatundlik giid, kes tutvustab välja­ panekut ning räägib selle ajaloost.

Lisainfo: www.ahhaa.ee/pusinaitused/tu-kollektsioonid-ahhaas

Õnne sünnipäevaks, minu armas Eesti!

Tore on vahel ära käia, aga veel pa­ rem on jälle tagasi tulla. Seda tea­ vad kõik, kes vahel ära käima sa­ tuvad.

Siiski on ka neid, kes tagasi ei tulegi. Sooviks ju väga, et ka välis­ maale õppima läinud noored leiak­ sid taas tee koju. Kes siis peaks kasvatatama neid õigeid eestlasi?

Riik, kool? Vast ikka meie ise – li­ puga lehvitamine tuleb siiski pere­ konna sisemisest kultuurist. Kui meie oma kodumaad ei väärtusta, anname negatiivsed või, veel hul­ lem, üldse puuduvad hoiakud ka lastele edasi.

Mõelgem sellele, kas/kui me pühapäeval vabariigi 95. sünnipäe­ va tähistame. Kas see on meile üks tavaline pühapäev või pidupäev?

Muinasjutuhommikud Tallinna teletornis Iga kuu teisel pühapäeval kell 12 leiavad tele­tornis aset muinasjutuhommikud. Lastehommikud toimuvad koostöös nukuteatri näitlejatega, kes loevad lastele oma lemmikmuinasjuttu. Üritus kestab kuni üks tund ja pilet maksab alates 1. eluaastast kõigile 5 eurot.

Järgmised lastehommikud toimuvad 10.03, 14.04 ja 12.05. Piletid on müügil Piletilevis, broneerida saab e-postil teletorn@teletorn.ee.

Lamiridosin kapslid Lamiridosin kapslid aitavad organismil vabaneda jääkainetest, toetavad maksafunktsiooni ning tugevdavad immuunsüsteemi.

ÜLESKUTSE 24. veebruaril kell 13.00–13.01 kutsuvad Eesti Pressifotograafi­ de Liit ja Riigikantselei kõiki ini­ mesi ühe minuti jooksul pildis­ tama meid ümbritsevaid inime­ si, meeleolusid, nähtusi või loo­ dust – hetki, mis täna on täies­ ti tavalised, kuid aastate pärast meie ühine ajalugu.

Vt lisa: www.eestiminut.ee

Kapslite koostisse kuuluvad saialille­-, maarjalepa- ja ­valge imi­ nõgese ekstraktid sisaldavad ­flavonoide (antioksüdantne ja ­immuunsüsteemi tugevdav toime), katehhiine (immuunsüsteemi tugevdav ja maksa kaitsev toime) ja lamiridosiini (kaitsev toime maksale).

Müügil apteekides.

KIRJUTA meile!

Kirjutage, millised artiklid seekord meeldisid ja millest sooviksite veel Tervest Perest lugeda.

Kõigi meilisaatjate vahel lähevad loosirattasse Oriflame’i parfüümid: naistele parfüümvesi More by Demi (50 ml, hind 39,99 ¤), meestele tualettvesi Tycoon (75 ml, hind 22,89 ¤).

Teie kirju ootame kuni 11. märtsini aadressil pere@ekspress.ee.

Raamatu „Looduskosmeetika” võitis Kristiina.

Palju õnne! Võtame võitjaga ise ühendust.

Tycoon – relvituks tegev ookeanihõng, sooja tuule põletavad noodid ja eksklusiivne must ambra sütitavad meest, kes on juhiks sündinud.

More by Demi – tähelepanu nõudev Tahiti ilang-ilang, elegantne valgeõieline jasmiin ning kreemjat pehmust lisav sandlipuu põimuvad võrgutavaks koosluseks, ümbritsedes sind näitlejatarile omase glamuuri ja peensusega.

Terve Pere Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Eve Kaljusaar, eve.kaljusaar@lehed.ee, tel 669 8321 Reklaam: Külli Kruusandi, kylli.kruusandi@lehed.ee, tel 669 8237

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: AS Eesti Ajalehed Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: AS Printall

KOOSTÖÖPARTNER: SA Terviserajad

3

Uus & huvitav

D-weari e-pood Eestis üha enam populaarsust võitva Rootsi brändi Didriksons1913 naiste tuule- ja vihmakindlad kevadmantlid on sel hooajal väga heas valikus saadaval ka veebis. D-weari e-pood on teinud ostmise eriti mugavaks – nii toodete vahetamine kui ka tagastamine on kliendile tasuta!

Vaata lisa: www.d-wear.ee

Vichy Idealia – unistuste naha saladus Märtsi alguses jõuavad apteekidesse uued Vichy Idealia päeva­ kreemid. Ideaalse naha saladus pole nüüdsest enam kättesaamatu – võimast Kombucha tee ekstrakti sisaldava kreemi koostis muudab naha siledamaks, ühtlustab selle tooni ja on tõhus kortsude vastu.

Kreemjas täidlus ja geeljas kergus muudavad kreemi koostise eriti meeldivaks. Mõju esimesest kasutuskorrast alates: naha pind tundub kohe pehmem ja toode imendub hetkega.

Kreem sisaldab roosakaid pärlendavaid osakesi, mis annavad nahale kaunilt helendava kuma. Saadaval on päeva­ kreem normaalsele ja seganahale (50 ml) ning kuivale nahale (50 ml).

Ovane – kõikide käbide kuningas!

Tallinnas Pärnu mnt 40 avas uksed omanäolise väljanägemise ja meele­oluga lastepood Ovane, mis pakub lastele vanuses 0–10 a suures valikus Skandinaavia päritoluga kvaliteetseid rõivabrände, nagu Mini Rodini, Soft Gallery, Ebbe, Wheat ja Petit by Sofie Shnoor. Kõige pisematele leidub poes unikaalse disainiga lutte, pudipõllesid, luti­ pudeleid jm Rootsi firmalt Elodie Details. Suure valiku mänguasju pakuvad traditsioonilised Prantsuse päritoluga mänguasjatootjad Vilac ja Djeco. Lisaks on meeleolukaid dekoratsioone ja sisustuselemente eelkõige lastetuppa.

Ovane tähtsustab kõrget kvaliteeti, unikaalset disaini ja mõistlikku hinda ning teeb oma valikud vastavalt sellele.

4

turvalisus

Mida sa täna internetis tegid, kellega FBs suhtlesid?

Praeguse aja lapsevanemad on umbes selles eas, kus arvuti saabus nende ellu üsna hilja.

Kodudes oli see pigem erand kui reegel. Oh seda vanemate rõõmu, kui laps sai lõpuks oma esimese arvuti.

I

seenesestmõistetavalt õpetame lapse tema esimese jalgrattaga sõitma. Hoiame sadulast ja toeta­ me seni, kuni oleme tema piisa­ vas sõiduoskuses veendunud. Loo­ mulikult võtame suuremad ringid kõige­pealt ette koos. Üldiselt peaks ka arvuti- ja internetiteemasse suh­ tuma samamoodi: seni kuni „sõidu­ oskus” pole piisav, ei ole laps val­ mis selles maailmas üksi hakkama saama.

Ammu on räägitud sellest, et ar­ vuti võiks olla kodus nähtaval ko­ hal. Praegu tuleb tähelepanu juhti­ da veel asjaolule, et internet on tele­ fonis ja muudes seadmetes, mis ke­ nasti peopessa ära mahuvad, ning ainuüksi üle õla kiikamisest enam kasu ei ole. Seega peab lihtsalt saa­ vutama lapsega usaldusliku suh­ te: nii nagu küsid õuetegevuste ja mängude kohta, küsid ka interne­ tis toimetamise kohta. Samamoodi tuleks uurida üles- ja allalaadimis­ te ning telefoni rakenduste kohta: „Kas leidsid täna mõne põneva äpi või laadisid midagi üles?”

Kokkulepped üles- ja allalaadimiste kohta Nooremate koolilastega peaks ole­ ma väga selgelt kokku lepitud, mida võib alla laadida, ja esimeste sam­ mudega internetis ei teeks paha reegel allalaadimised koos üle vaa­ data. Lapsega peaks arutlema, miks ta soovib konkreetset mängu alla laadida ja mida huvitavat loodab sealt leida. Samuti tasuks ise vaa­ data, mida see endas sisaldab ning mis emotsiooni annab. Kui laps ikka mängu ajal pahuraks ja tigedaks muutub, tasuks vaadata mõne tei­ se mängu poole, mis tekitab rõõm­ samat tuju.

Piltide üleslaadimise kohta ta­ sub selgitada, mis sellest interne­ tis saab; miks ei tasu sõbra fotot te­ malt küsimata veebiruumi üles ripu­ tada ja miks on tal õigus sellest keel­ duda; miks ei tohi kõikidest pakku­ mistest kohe kinni haarata ja neid

teistega jagada. Laps on loomas oma virtuaalset elulugu ning täiskasvanu peab aitama tal seda kujundada ra­ hulikult ja sõbralikult.

Isiklik eeskuju Nii nagu muudes asjades, oleme oma lastele isiklikuks eeskujuks ka arvu­ ti kasutamises. Kui täiskasvanu is­ tub igal õhtul suhtlusportaalis, ei saa eeldada, et laps sellesse kuidagi tei­ siti suhtuks. Samamoodi tagab usal­ dusliku suhte see, kui vanem näitab, mida ta arvutis teeb – mis lehti külas­ tab, milliseid programme alla laadib.

Aga privaatsus, mis sellest siis saab? Igal inimesel on väiksed sa­

Internet ei ole halb Nii nagu tänavatele ja parkidesse, satub ka internetti palju toredaid inimesi, kellega kohtumine on meel­ div ja sõbralik. Aga nii nagu täna­ vatel on palju inimesi, kellele meel­ dib sinu rahakott või kes soovib si­

Laps võib vajada abi... ... kui arvuti või nutitelefoniga internetis viibimine/ mängimine • hakkab segama koolis käimist; • võtab ära kogu vaba aja (laps ei soovi sõpradega mängima minna, eelistab olla arvutis); • muudab lapse närviliseks; • kestab aina kauem; • mõjutab koduste kohustuste täitmist (laps „unustab” end mängima); • annab n-ö õnnetunde;

Nii nagu muudes asjades, oleme oma lastele isiklikuks eeskujuks ka arvuti kasutamises. Kui täiskasvanu istub igal õhtul suhtlusportaalis, ei saa eeldada, et laps sellesse kuidagi teisiti suhtuks.

nuga füüsiliselt jõudu katsuda, on palju selliseid inimesi ka interne­ tis oma oskusi ja võimu näitamas.

Veebimaailmas on elu näiliselt ano­ nüümne, mistõttu osa arvab, et seal­ sed pahateod jäävad märkamata.

Tegelikkuses on tihti nii, et kurikae­ lad saavad varem või hiljem karis­ tada ka internetis toimepandu eest.

Kaitsev müür on tegelikult läbipais­ tev ja nähtamatu ning jälje ajamine lihtsam kui politseikoeral pargis.

Internetis on ka ääretult pal­ ju häid asju, nii et nende ülesluge­ mine läheks siinkohal pikaks. Kuid nagu iga hea asjaga, tuleb piiri pi­ dada ka internetiga: selle kasutami­ se kohta peaks kehtima mõistlikku­ se piirid. Kindlasti ei ole vaja män­ gida ja internetis surfata uneaja ar­ velt. Uni on lapsele püha ja puha­ nud laps saab oma koolikohustuse täitmisega kenasti hakkama. Vane­ mal tasuks õhtul veenduda, kas laps ikka on magama jäänud või käib la­ hing „marsimehikestega” teki all edasi. Reeglite läbiarutamisel tuleb alati põhjendada, miks need vajali­ kud on.

ladused, mida mitte kunagi kelle­ gagi ei jagata, olgu need suhtluses tava- või internetikeskkonnas. Iga­ ühel on õigus pisikesele saladusele ja seda peab austama.

Tihti kohtab hirmu, et laps on arvutiküsimuses vanemast targem ning talle ei ole midagi õpetada. Ta­ sub teada, et siinkohal ei räägi me tehnilisest taibust, vaid sotsiaalsest oskusest ja valmisolekust veebimaa­ ilmas toimetada. Ka mängud peak­ sid olema eakohased. Tehnilisest teadmatusest tulenevad probleemid on tunduvalt väiksema kahjuga kui need, mis tulenevad sotsiaalsest os­ kamatusest olukordi lahendada või ennast nende eest kaitsta või mis te­ kitatakse endale ise.

Demokraatia ei anna veel õigust olla ebaviisakas Igal inimesel on õigus oma arva­ musele ja ka selle väljaütlemisele.

Demokraatia ei tähenda aga seda, et tohiks olla ebaviisakas ja vaenu­ lik. Seda tuleb eestlastel veel mõn­ da aega harjutada. Tänaval käitume kõik palju vaguramalt kui interne­ 5

• tekitab soovi olla kauem ärkvel ning vältida magama minemist; • on tähtsam kui vahetu kontakt; • paneb lapse arvutikasutuse aega varjama.

tis. Seal me millegipärast ei kõnni bikiinides ega karju, et keegi peaks ennast põlema panema. Mis sellele järgneks? Ilmselt kõne numbrile 112 ja sõit raviasutusse.

Miks me siis internetis käitu­ me nagu hullumaja kandidaadid?

Vist lihtsalt mõtlematusest ja selle nähtamatu müüri pärast, mis teki­ tab turvatunde, et keegi ei saa vää­ rast käitumisest kunagi teada. Inter­ netis kommenteerimise kohta võiks kehtida reegel: üheksa korda mõtle ja üks kord kommenteeri.

Lapsele oleks kõige parem selgi­ tada, et ta käituks internetis täpselt samamoodi nagu tavaelus, täpselt samade väärtushinnangute järgi: julgeks abi paluda, kui seda on vaja; annaks teada, kui kahtlased tegela­ sed suhtlusportaalis ühendust võta­ vad või kui on juhtunud mõni muu äpardus; ei kraakleks ega sõimleks netikommentaariumis. Turvalist in­ terneti kasutamist!

Külli Friedemann

LAPS

Liiklusseadus ütleb: • Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel autos­ kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust.

• Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud. Seljaga sõidusuunas paigaldatud turvavarustust ei tohi lapse sõidutamisel kasutada istekohal, mis on varustatud rakendusvalmis esiturvapadjaga.

• Last ei tohi süles sõidutada ei auto esi- ega ka tagaistmel.

Erandiks on üks alla 3aastane laps takso tagaistmel täiskasvanud sõitja süles tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuete­kohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad istekohad on hõivatud.

Vanemate kui kolmeaastaste laste sõidutamisel takso taga­istmel tuleb vähemalt üks laps kinnitada turvavöö padja ja sõltuvalt lapse kasvust kas täiskasvanu turvavöö või ainult selle vöörihmaga või muu nõuetekohase turvavarustusega. Ülejäänud laste sõidutamisel takso tagaistmel tuleb kasutada vähemalt täiskasvanu turvavöö vöörihma.

• Bussi ja trolli istmel (välja arvatud esiistmel) võib täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla seitsmeaastane laps.

• Kui laste sõidutamisel sõidu­auto tagaistmel kahe lapse turvavarustuse tõttu keskmise turvaseadme paigaldamine ei ole võimalik, tuleb vähemalt kolmeaastase lapse kinnitamiseks keskmisel istekohal kasutada vähemalt täiskasvanu turvavöö vöörihma.

Eestis müüdavad turvatoolid peavad vastama vähemalt ECE R44/03 standardile.

Viimaste aastate turvatestide tulemusi saab vaadata eestikeelselt lehelt www.turvatoolid.com.

Kuidas valida turvaline turvatool?

Autoga sõites on lapse ohutuse tagamisel oluline kasutada selleks vastavat ja lapse vanusele sobivat turvavarustust. Kuidas aga valida õige tool ning mida peaks selle puhul silmas pidama?

„V

iimastel aastatel on inimeste teadlikkus turvalisusest suu­ resti tõusnud – kui varem oli turva­ tool vahend trahvist pääsemiseks, siis nüüd teadvustatakse liikluses esinevaid ohte ning seda, et just täis­ kasvanute võimuses on last kaitsta nii hästi kui võimalik,” ütleb Juu­ nior Balticu tegevjuht Marit Karp, kes on aastaid tegelenud nii turva­ toolide maaletoomise kui ka turva­ lisuse teemadel koolitamisega.

Kuna pakutavate turvatoolide va­ lik kaubanduses on lai, esineb mit­ meid aspekte, mida nii tooli ostu kui ka kasutamise puhul jälgima peaks.

Mis on valikul tähtsaim? „Turvatooli ostes tuleb eelkõige pöö­ rata tähelepanu sellele, et tool vas­ taks lapse vanusele,” ütleb Marit Karp. „Samuti ei tohiks liialt kiirus­ tada lapse ümbertõstmisega turva­ hällist -tooli. Tihti peetakse ekslikult hälli liiga väikeseks juba siis, kui lap­ se jalad hakkavad üle selle ääre ula­ tuma. Tähtsam on hoopis see, et pea üle ääre ei ulatuks.” Samuti ei to­ hiks laps kaaluda alla 9 kg ega olla alla 9 kuu vana. „Laps ei ole valmis olema näoga sõidusuunas enne, kui ta ei oska iseseisvalt istuda. Kui laps ei oska ise istuda, on tema kael liiga nõrk ning istuv asend liiga koormav.”

Eraldi toob Marit Karp välja suu­ remad beebid, keda kiputakse pa­ nema turvatooli näoga sõidusuunas tihti üsna vara, sest nad ei mahu häl­ li lihtsalt ära. „Hoolimata kaalutin­ gimuse täitumisest ei ole lapse kael tõenäoliselt veel selleks valmis.” Sel­ lisel juhul soovitab Marit Karp tut­ vuda toolidega, mida on võimalik kasutada sünnist kuni neljanda elu­ aastani (kuni 18 kg) ning mida luba­ takse teatud vanusest keerata näoga sõidusuunas. „Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et turvatool oleks lapsele pa­ ras juba selle kasutamise alguses,” toob Marit Karp välja järgmise as­ pekti. „Tihti teevad vanemad sel­ le vea, et valivad tooli, kus lapsel on palju liikumisruumi. See aga tähen­ dab, et iste ei paku avariiolukorras piisavat kaitset.”

Festi turvarihm. Hind 25 ¤, müügil Olerexi tanklates ja kodulehel www.festbaltic.eu.

Järgmise olulise näitajana soo­ vitab Marit Karp vaadata, kas toolil on korralikud pea- ja õlatoed. „Pike­ ma kasutusajaga turvatoolidel (ena­ masti kaalukategoorias 9–36 kg) on soovitatav jälgida, et pea- ja õlatoed liiguksid lapse kasvades kõrguses­ se ning laiusesse. See tagab korrali­ ku kaitse nii väikelapsele kui ka juba kooliealisele.”

Laps peaks istuma taga Turvatooli kasutamise juures on kõi­ ge tähtsam selle korrektne paigaldus. „Kui iste ei ole paigaldatud juhendi järgi, ei paku see avarii korral mak­ simaalset kaitset,” teab Marit Karp. „Seega tuleks kindlasti pärast turva­ tooli ostu tutvuda kasutus­juhendiga ning võimalusel koos müüjaga läbi proovida selle paigaldamine autos­ se.” Marit Karp nendib, et statisti­ ka järgi on kõige turvalisem panna tool tagumisele keskistmele või juhi taha. „Juhi taha seetõttu, et avarii­ olukorras kaitseb juht instinktiivselt ise­ennast. Kõige ohtlikum on juhi kõrval­istuja koht – õnnetuse korral suurim võimalus viga saada.” „Peamine argument, mis on te­ gelikkuses suurim ohutegur, on va­ nemate soov sõidu ajal lapsega su­ helda ning vaadata, kas temaga on kõik korras. See aga võtab liikluses 6

toimuvalt tähelepanu ning hetk, kus lutti kohendatakse, võib osutuda määravaks,” paneb Marit Karp va­ nematele südamele, et lapsel on ala­ ti turvalisem tagaistmel.

Uuemad mudelid on turvalisemad Kuigi Eestis toimib efektiivne laste­ kaupade järelturg, ei tea kasutatud turvavarustuse puhul kunagi, kas see on olnud liiklusõnnetuses või mitte – avariiline tool ei pruugi aga pakkuda piisavat kaitset. Tihtipeale on toolil olnud ka mitu omanikku.

Seetõttu soovitab Marit Karp alati eelistada uut turvatooli.

Kasutatud tooli ostmisel ei saa ka olla kindel, kui vana esemega tegu. „Seda ei ole võimalik silmaga määra­ ta. Küll aga uuendavad turva­toolide tootjad mudeleid kas iga aasta või kahe tagant. Selle järgi on võima­ lik tuvastada, millal on tool tehtud,” õpetab Marit Karp. Samas lükkab ta ümber laialt levinud väärarusaama, et üle viie aasta vana turvahälli või -tooli kasutada ei tohi, sest plast vä­ sib. „Paljud kvaliteetsed turvatoolid on mõeldud kasutamiseks paljudeks aastateks ning tootja tagab, et see on turvaline ka kasutusaja lõpus. Uue­ maid mudeleid soovitan pigem eelis­ tada seepärast, et aasta-aastalt täius­

LAPS tavad tootjad tehnoloogiaid ja mater­ jale ning iga aastakäiguga muutub sõit turvalisemaks.”

Turvatestide tulemused mõjutavad populaarsust Marit Karp tõdeb, et mida paremad tulemused on toolidel turvatestides, seda populaarsemaks mudel muu­ tub – sellest tulenevad ka turvatoo­ lide trendid. Üheks selliseks on löögipadja­ ga toolid, kus laps ei ole kinnitatud tava­pärase turvavöö, vaid spetsiaal­ se, kõhu peale käiva löögipadjaga, mille üle tõmmatakse auto turva­ vöö. „Turvatestide tulemused näi­ tavad, et erinevalt tavapärasest, näoga sõidusuunas paigaldatud viiepunktisüsteemiga turva­toolist aitab löögipadi ära hoida kaela- ja selgroolülivigastusi. Padja abil le­ vib löögijõud võrdselt kõikidele ülemistele kehaosadele, samal ajal kui viiepunktivöö puhul võivad pea ja selgroog tõsiselt viga saada. Seda eriti väikelaste esimestel eluaasta­ tel, sest selles vanuses on pea võr­ reldes ülejäänud kehaosadega väga raske,” tutvustab Marit Karp löögi­

padjaga tooli eeliseid. „Lisaks on patjade paigaldamine äärmiselt lihtne ning nende kaal kerge.”

Eestis on üha enam võitnud ka populaarsust selg-sõidusuunasturva­t oolid, mille kest funktsio­ neerib kaitsva kilbina ning neelab endasse suurema osa löögijõust. „Rootsis ja Norras on sellised too­ lid populaarsed juba aastakümneid ning toonud liiklusõnnetuste sta­ tistikas kaasa väga positiivsed tu­ lemused,” toob Marit Karp näiteks põhjamaade kogemuse. „Rootsi on autoõnnetustes viga/surma saanud laste arvu poolest terves Euroopas madalaimal kohal.”

Kokkupõrketestid näitavad, et võrreldes nägu-sõidusuunas-turva­ istmega on pinge kaelale viis korda madalam selg-sõidusuunas-turva­ istmes. „Seetõttu soovitataksegi ka­ sutada selliseid toole kaua.” Kui see ei ole võimalik, soovitab Marit Karp eelistada viiepunktivööga turva­ tooli asemel löögi­padjaga toole.

Eve Kaljusaar

Auto turvatoolide väiksed ja mugavamad leiutised Kohmakatele ja ruumi nõudvatele laste turvatoolidele on alternatiiv, mis rõõmustab kõiki lapsevanemaid ja miks mitte ka taksojuhte, kes peavad laste turvavarustust soetama.

Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt auto turvavööga kinnitada, kohustab seadus kasutama tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Juulist laienes seni sõiduauto juhi ja kõigi kaassõitjate turvavöö kinnitamise nõue ka taksojuhile ning taksos nii ees- kui ka tagaistmel sõitjatele.

Fest Baltic OÜ pakub laste turvatoolide asemel turvahoidikut Fest, mis kinnitatakse lihtsalt auto turvavöö külge. Hoidik suunab turvavöö ohutult üle lapse õla nii, et see ei mulju rindkeret ka kõige ekstreemsemates olukordades.

Eestis tohib kasutada alates 15 kg lastel. Turvahoidikut on lihtne kaasa võtta kõikjale ja kui vahepeal sõidutavad lapsi vanavanemad, jääb ära kohmakate istmete tõstmine ühest autost teise.

Mothercare Advance XP turvatool. Hind 99 ¤, püsikliendile veebruaris 69 ¤ (kliendi võit 30%).

Müügil Mothercare’i kauplustes. www.mothercare.ee

w w w.festbaltic.eu

Kalleid ja ruumi nõudvaid istumisaluseid soetama ei pea. „Fest on säästlikum võimalus, mis sobib laste turvaliseks sõiduks hästi nii pereautosse, taksosse, koolibussi kui ka rendiautosse,” ütleb Fest Baltic OÜ juhatuse liige Kalle Konsap. Hoidik on läbinud kõik ette nähtud katsetused ning vastab rangematele Euroopa Liidu nõuetele, mida tõendab sellekohane sertifikaat. Seda on lihtne paigaldada ja kaasa võtta ka näiteks välismaareisidele. Siis ei pea kalli raha eest kohapealt turvavarustust rentima.

Toodet müüakse Olerexi tanklaketis ning e-poes aadressil www.festbaltic.eu. Fest jõuab SmartPosti abiga kiirelt tellijani.

Nüüd lisandus Kalle Konsapi sõnul tootevalikusse uudisena kaks uut toodet: turvavööseade Fest rasedatele, mis suunab turvavöö sülerihma kõhust eemale, ja turvavööadapter autos sõitjatele, mis suunab statsionaarse turvavöö õlarihma paremini üle õla ning muudab sõidu mugavamaks ja ohutumaks.

Mõlema toote eeliseks on kompaktsus. Neid saab hõlpsasti paigaldada igasse statsionaarse turvavööga varustatud sõiduvahendisse (igat marki autod, bussid, lennukid jne) ja ükskõik millisele istmele. Kasutada saab neid nii reisil kui ka argipäeviti.

7

TurvahoidEuikroopaFELiiSduT

• turvaline – vastab etele liiklusseaduse turvanõu dalaekasse • kompaktne – mahub kin või uksesahtlisse avam kui • soodne – tunduvalt od turvatool

Eesti Tervisrajad

LIIKUMINE

Esimene võttepäev 2012. aasta novembris Tartumaa tervisespordi­ keskuses.

V

astavalt aastaajale lisatakse terviserajad.ee ja Eesti Tervise­ radade Facebooki lehele jooksvalt uusi õppevideosid suusatamisest, jooksmisest ja rattasõidust, rulluisu­ tamisest, -suusatamisest, kepikõn­ nist, orienteerumisest ja triatlonist ning jagatakse üldiseid treeningu­ tõdesid ja häid nõuandeid. „Püüame omalt poolt hoida projekti pidevalt uuenemas ning lähtuda spordialade valikul sellest, mida just parasjagu harrastatakse,” lubab projekti eest­ vedaja, SA Eesti Terviserajad tegev­ juht Jaak Teppan.

Projekti rahastavad kogu mahus SA Eesti Terviserajad toetajad Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia.

Alustatakse teadmistega algajaile

Eesti Terviserajad liiguvad sportliku koolituse suunas Tänavu 26. jaanuaril sai avalöögi videoõppeprojekt „Teeme koos rajalugu”, mis koondab enda alla õppevideod kõikidest spordialadest, mida terviseradadel harrastada saab.

Terviseradasid arendavad:

Tule 24. veebruaril Terviserajale ja suusatame üheskoos ümber maailma!

Vaata lisa www.terviserajad.ee

ok

Facebo

1000 €

8

„Videote ülesehitus on lihtne: meie saatejuht Elina Pähklimägi on häs­ ti sportlik ja pakatab positiivsusest, küll aga jääb tal vajaka sporditead­ mistest, mida siis jooksvalt juurde õpib,” tutvustab Jaak Teppan. „Õpe­ tajateks on oma ala tõelised meist­ rid, näiteks Jaak Mae, Viljar Valli­ mäe ja Rene Mandri.”

LIIKUMINE Ühel õppetunnil püütakse kes­ kenduda konkreetsele tehnikanipi­ le või teadmisele, et inimesel oleks hiljem lihtne terviserajad.ee video­ kataloogist vastava spordiala ja teh­ nika õppematerjal välja võtta. Video­ te kokkupanemisel lähtutakse sellest, et alustatakse teadmistega päris al­ gajaile ning järk-järgult liigutakse keerulisemate nippideni. Seega jät­ kub näiteks suusanõkse kindlasti nii praegusse kui ka järgmisse talve.

Videoõppeprojekti mõte hak­ kas idanema sellest, et harrastus­ sport on jätkuvalt populaarsust ko­ gumas ning erinevate välisspordi­ alade võistluskalender on juba täna väga tihe. „Intensiivne liikumine ei ole just kõige tervislikum liikumis­ võimalus,” ütleb Jaak Teppan. See­ tõttu võttis Eesti Terviserajad enda­ le suunaks tervisesportlaste „õigele rajale aitamise”. Mõttele aitas kaasa ka sihtasutuse tegevjuhi Jaak Tep­ pani viieaastane kogemus Tartus te­ gutseva klubi Suusahullud treeneri­ na. „Vajadus ja nõudlus spordikoo­ lituste ja õppematerjalide vastu on suur ja endiselt tõusutrendis,” on Jaak Teppan kindel.

Ajalist piiri, kui kaua videoõppe­ projektiga jätkatakse, praegu seatud ei ole. „Algus on tehtud ning hästi palju oleneb sellest, kuidas see ter­ visesportlaste hulgas vastu võetak­ se ja missugune on tagasiside,” usub Jaak Teppan, et esialgu alla kahe aasta pole võimalik kõike materja­ li edasi anda ja n-ö videotesse pan­ na. „Seega loodame asja elus hoida kindlasti vähemalt 2014. aasta sügi­ seni, eks siis ole näha, palju oleme suutnud juba videomaterjali teki­ tada ja kas on midagi lisada.” Kogu materjali ei laeta teadlikult korra­ ga üles, vaid lisatakse klipphaaval – lihtsamatest õppetundidest keeruli­ semateni.

24. veebruaril sportima!

Lisaks oma põhitegevusele – Ees­ timaa terviseradade arengu toeta­ mine, keskuste abistamine ja nõus­ tamine – on SA Eesti Terviserajad juba seitse aastat koordineerinud ühisüritust „Terviseradadel ümber maakera”, viimasel kahel talvel veel „World Snow Day” nimelist lume­ päeva. Mõlemad on loodud, propa­ geerimaks tervislike eluviise ja lii­

kumist, mis on ka üks sihtasutuse prioriteete.

Ka selle aasta 24. veebruaril toimub kõigil Eesti terviseradadel juba traditsiooniks saanud sport­ lik rekordiüritus „Eesti tervisera­ dadel ümber maakera”, mille ees­ märk on tutvustada inimestele nen­ de kodukandi looduslike tervisera­ dade suure­päraseid võimalusi ja är­ gitada tegelema regulaarse tervises­ pordiga. „24. veebruari ühisürituse sisu­ line pool jääb ka sel aastal üldjoon­ tes samaks. Päeva jooksul kogume inimeste läbitud kilomeetrid kokku ning õhtuks on selge, palju eestla­ sed selle ajaga liikuda suutsid,” kut­ sub Jaak Teppan kõiki üles oma pa­ nust andma. Läbitud kilomeetrid saab kirja panna nii terviseradadel kohapeal kui ka veebiakende kaudu.

Liikumisvahendi valik ei piirdu ainult suuskadega – võib ka joos­ ta, kepikõndi teha või rattaga sõi­ ta. Lisaks toimub samal päeval pal­ ju suusa­koolitusi ja ühismatkasid üle Eesti.

Möödunud aastal saadi kõigi osalejate läbitud kilomeetrite kogu­

summaks enam kui poolteist tiiru ümber maakera ehk 60 794 kilo­ meetrit. Oma panuse andsid 6799 tervisesportlast. Senine liiku­ misrekord pärineb aga 2010. aas­ ta talvest, kus ühiselt läbiti kokku 98 268 kilomeetrit ehk tublisti üle kahe ringi ümber maakera. „Kindlasti jätkame seesugus­ te ürituste koordineerimisega ka edaspidi,” räägib Jaak Teppan tule­ vikuplaanidest. „2013. aastal püüa­ me kõike teha n-ö uues võtmes, kus keskseks teemaks on koolitus. Aru­ telu all on olnud palju uusi ideid, mida kõike ühe kampaaniasõnumi all turule tuua. Seega usun, et peale 24. veebruari rekordürituse toimub sel aastal ka mitu uut koond­üritust ja väiksemaid koolitusi tervise­ radadel.”

Eve Kaljusaar

Fotod: Ramuel Tafenau, Merje Sosi

Lisainformatsioon: info@icearena.ee tel 660 0500

Kõik uisutama!

HEA VÕIMALUS VEETA AEGA PERE VÕI SÕPRADEGA UISUTADES!

Peredele soodustus: näiteks 2 täiskasvanut + 2 last koos uiskudega 22 eurot (tavahind 28 eurot) Vaba jää ajad ja teised peresoodustused meie kodulehelt www.icearena.ee Üritused firmadele (võimalus proovida treeneri juhendamisel jäähokit täisvarustusega).

Koolidele soodustused tööpäevadel, v.a koolivaheajal.

Pärast uisutamist kohviku pakutava nautimine.

9

Uus & huvitav

Telli Telli

sisukaid lisaväljaandeid! sisukaid lisaväljaandeid!

Veebruaris o

n Konsumites ning Selverite s Pere ja Kodug a kaasas tasuta lisaajakiri!

Ajakiri Pere ja Kodu üllitab igal aastal ka mahukaid eriväljaandeid lastekasvatuse, tervise, Ajakiri Pere ja Kodu üllitab igal aastalbeebiootuse, ka mahukaid eriväljaandeid lastekasvatuse, tervise, beebiootuse, kooliküpsuse jm teemadel. kooliküpsuse jm teemadel.

Oktoobris ilmub eri-

Märtsis ilmub ajakiri Märtsis ilmub ajakiri KOOLIEELIK, mis aitab KOOLIEELIK, mis aitab lapsevanemail tehateha lapsevanemail valikuid õigeid õigeid valikuid enneenne väga tähtsat uue elu väga tähtsat uue elu algust – lapse koolialgust – lapse kooliminekut! minekut!

Oktoobris ilmub eriväljaanne 9 KUUD. See väljaanne 9 KUUD. See mahukas mahukas ajakiri ajakiri lahkab lahkab kõikikõiki tähtsamaid lapse- lapsetähtsamaid ootuse, sünnituse ja ootuse, sünnituse ja beebi majjatulekuga beebi majjatulekuga seotud küsimusi.

seotud küsimusi.

e Hind ett tellides t e te d in H

e Hind ett tellides d ette Hin

3.10

tellides

tellides 3.10

3.10

Tellijate vahel loosime Pilt on illustratiivne. välja 100 raamatut “Juba kooli!”.

Pilt on illustratiivne.

Pilt on illustratiivne.

Novembrikuu erinumber MEIE LAPSE TERVIS jagab ideid pere Novembrikuu erinumber immuunsüsteemi tippMEIE LAPSEning TERVIS vormis hoidmiseks jagab pere võtab lisaks ideid muudele terviseteemadele põh- tippimmuunsüsteemi jalikumalt ette vaimse vormis hoidmiseks ning tervise.

Maikuus tuleb välja ajakiri BEEBI, mis on värske lapsevanema asendaMaikuus tuleb välja ajamatu abiline. Ajakirjas kiri BEEBI, mis on värske leidub spetsialistide lapsevanema asendanõuandeid, samuti teiste emade-isade lugusid ja matu abiline.

Ajakirjas leidub soovitusi. spetsialistide

nõuandeid, samuti dteiste e Hin ett s e emade-isade lugusid ja id ll te soovitusi.

Pilt on illustratiivne.

Pilt on illustratiivne.

3.10

Pilt on illustratiivne.

3.10

Pilt on illustratiivne.

te Hind et e id tell s

3.10

Ajakirju saad tellida veebilehelt www.ajakirjad24.ee, telefonil 666 2233 Pilt on illustratiivne. või saates e-kirja aadressile tellimine@kirjastus.ee.

Ajakirju saad tellida veebilehelt www.ajakirjad24.ee, telefonil 666 2233 või saates e-kirja aadressile tellimine@kirjastus.ee.

10

võtab lisaks muudele e terviseteemadele põhHind ett s tellideette jalikumalt vaimse tervise.

3.10

te Hind et s e id ll te

3.10

Shutterstock

TERVIS

Naturaalne merevesi • Hüpertooniline merevesi (2,3% NaCl) • Nohu, sinusiidi ja allergilise riniidi korral • Ninakinnisuse leevendamiseks • Tihke sekreedi eemaldamiseks

Nohu – kuidas leevendada?

• Haigustekitajatest ja allergeenidest vabanemiseks

Eesti kliimas on nohu üks sagedamaid terviseprobleeme. Seda ei peeta küll eriti tõsiseks haiguseks, aga ebameeldivaks siiski. Milliseid vahendeid kasutada, kui haigus juba küljes?

S

adama Medicumi perearst dr Anneli Virks ütleb, et suurem osa nohudest on viiruslikku päritolu ja seda „ära ravida” ei saagi. Leevenda­ da saab sümptomeid ehk siis parandada enese­ tunnet. „Bakteriaalse ja allergilise nohu puhul on lihtsam: ravid vastavalt antibiootikumide või allergiarohuga ning sümptomid kaovad ära.”

Nohu ravimist soovitab arst alustada kõige lihtsamast – nina loputamisest merevee baa­ sil tehtud vahendite või füsioloogilise lahusega. „Turselise nina puhul tasuks kindlasti kasuta­ da hüpertoonilist lahust – punast Humerit või Quixxi.” „Kui nohu on lahti ja tuleb ilusti välja, ei pea­ gi millegagi loputama, piisab nuuskamisest,” soovitab dr Virks. Tati vedeldamiseks soovitab ta aga hästi palju juua. „Viirusliku nohu ravimiseks antibiootikume kindlasti tarvis ei ole,” kinnitab dr Virks, nii et kohe nohu teisel päeval arsti juurde tormama ei pea. Apteegi käsimüügis saadavast võib proovi­ da kinnise nohu puhul Sudafedi, lahtise puhul

Actifedi. Need ravimid on mõeldud siiski ainult suurematele lastele ja täiskasvanutele. Dr Virks rõhutab, et kui kasutada ninapihustit, näiteks Xymelini, siis kindlasti mitte üle nädala.

Sadama Medicumi perearst dr Pille Soone soovitab lisaks proovida sinepijalavanni. „Tuleks teha mõnus vann, seal viis minutit jalgu hoida ja siis sokid jalga panna – nii jäävad jalad soo­ jaks. Sinep töötab läbi naha reflektoorse ärritu­ se mehhanismi. Vanni ei tohi aga teha väga kuu­ ma ja kanget.” „Põhiline on see, et enamasti on nohu ise­ mööduv haigus. Tuleb aeg maha võtta ja palju juua,” võtab dr Virks kokku tähtsaima.

Lastega on keerulisem

• Isotooniline merevesi (0,9% NaCl) • Ninaõõnsuste loputamiseks nohu korral – vedeldab sekreedi ja kergendab väljanuuskamist • Ninaõõnsuste igapäevaseks hügieeniks • Limaskesta niisutamiseks kuiva õhu korral • Tolmu, allergeenide jms. eemaldamiseks nina limaskestalt

Laste nohu ravimine on veidi keerulisem, sest alla kaheaastastele eriti mingeid ravimeid ei soo­ vitata. „Laste nina loputamine on number üks, eriti beebidel,” selgitab dr Virks. „Pärast tuleks beebidel tatt välja tõmmata kas pumba või Rhi­ nomeriga.”

11

Tootja: Laboratoires Urgo, Prantsusmaa.

Esindaja Eestis: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiiini 4, 51014 Tartu.

TERVIS Arst ütleb, et vahel kirjutatakse lastele väl­ ja ka antihistamiinikumi Zyrtec, mis vähendab veidi nina limaskesta turset ja aitab kergemini hingata. „Rindkerele võib ööseks määrida mentoo­ li või eukalüpti sisaldavaid salve – siis hingab laps magades salvikomponente ninasse, see hoiab nina lahti ja teeb enesetunde paremaks,” nõustab dr Virks. Natukene suurematele laste­ le soovitab ta kasutada looduslikke nohuvedel­ dajad. „Näiteks Sinupreti, millel on eritist vedel­ dav toime, et tatti oleks lihtsam välja loputada.”

Kui lapsel on nina kinni korteri kuiva õhu tõttu, võiks kasutada voodi lähedal õhuniisuta­ jat või panna radiaatorile märjad käterätid. „Siis on õhk niiskem, nina limaskest vähem kuiv ja lapse enesetunne seeläbi parem. Niisutus­ aparaati tuleb aga iga päev desinfitseerida, sest muidu võib sealt saada hoopis mõne bakteriaal­ se infektsiooni. Proovida võib ka kuuma auru,

tekitada olukorra, kus nina ei tunne enam lõh­ na, sest limaskest on niivõrd kahjustunud.

Dr Virks ütleb, et kõige hullem on see, kui kiiresti tervenemise lootuses kasutatakse kõiki rohtusid korraga. „Tegelikult ei ole ühtegi uurin­ gut, mis tõestaks, et ravimite võtmine nohust tervenemist kiirendaks. Neid võib küll kasutada ja nad teevad enesetunde paremaks, aga piiran­ gutest tuleb kinni pidada, et mitte endale kasu asemel kahju teha.”

Aeg tasub maha võtta Nii dr Virks kui ka dr Soone rõhutavad enda ko­ dus ravimise tähtsust. „Teki all tohterdamine on vägagi soovituslik,” paneb dr Soone südamele. „Võtad aja maha, oled voodis, magad ega rabe­ le – siis läheb kogu energia paranemisele, olgu tegu nohu või mõne muu haigusega.”

Dr Virks lisab, et need, kes kohe koju jää­ vad, saavad terveks tunduvalt kiiremini. „Kui

Dr Virks ütleb, et kõige hullem on see, kui kiiresti tervenemise lootuses kasutatakse kõiki rohtusid korraga. „Tegelikult ei ole ühtegi uuringut, mis tõestaks, et ravimite võtmine nohust tervenemist kiirendaks. Neid võib küll kasutada ja nad teevad enesetunde paremaks, aga piirangutest tuleb kinni pidada, et mitte endale kasu asemel kahju teha.”

mis nina lahti teha aitab. Kõige lihtsam on min­ na vannituppa, panna kuum vesi jooksma ja lap­ sega seal istuda.”

Arst tõdeb, et ükski neist meetoditest ei ole siiski tõenduspõhist kinnitust üheski uuringus leidnud. „Nende positiivne toime on kinnitust saanud pigem kogemuspõhiselt.”

Ravimitega tuleb piiri pidada Dr Virks tõdeb, et inimesed kipuvad ravi­ meid tihti liigmanustama. „Kõige tavalisem on n-ö gripipulbrite, nagu Coldrex, kuritarvitami­ ne. Need sisaldavad küll pseudoefedriini – sama toimeaine on ka Sudafedis –, mis teeb nina lahti ja aitab paremini hingata, aga ka paratsetamoo­ li, mis langetab kehatemperatuuri. Tegelikult on väike palavik hea, sest aitab inimesel kiiremi­ ni terveks saada. Kui võtta neid pulbreid 37,3– 37,4 kraadi juures, siis paranemisprotsess hoo­ pis pikeneb.”

Teiseks nimetab dr Virks ksülometasoliini sisaldavaid preparaate, nagu Xymelin ja Otrivin. „Neid ei tohiks kasutada üle nädala, aga inime­ sed kipuvad selle unustama ja tarvitavad kauem.

Selleks ajaks on aga tekkinud medikamentoosne ehk raviminohu, kus seesama ravim hakkab te­ kitama limaskesta turset ja kuivust.” Kujuneb­ ki sõltuvus, kus inimene peab ravimit kogu aeg uuesti ninna laskma – sellisest nohust on palju raskem lahti saada. Kõrva-nina-kurguarstid on näinud juhtumeid, kus limaskest on täiesti ära kuivanud ja koorikuline. Mingil hetkel võib see

12

n-ö püstijala peal põdeda, siis ühest viirusest võib küll vabaneda, aga nädala pärast võib tulla uus. Järjest korduva viiruse läbipõdemisega on ka tüsistuste tõenäosus suurem.”

Lasteaias pidevalt toimuva nohupaanika kohta ütleb dr Virks, et lapse kojujätmine sõl­ tub nohust. Iga nohu ohtlik ei ole. „Kui nohu tähendab nuuskamist mõned korrad päevas ja kui sellega palavikku ei kaasne, siis sellise lap­ se luban lasteaeda küll. Kui aga palavik kaas­ neb, peab mudilane kindlasti kodus olema. Loo­ mulikult ei ole ohtlikud allergilised või ärritus­ nohud. Näiteks kui laps läheb õue ja nina järs­ ku jooksma hakkab, on see Eesti kliimas nor­ maalne. Adenoididega lapsed võivad nohus olla ka kuus kuud järjest, misjuhul võib võtta arstilt tõendi, et laps ei ole teistele ohtlik.”

Dr Virks tõdeb, et isegi siis, kui kõik nohuga lapsed istuksid korralikult kodus, ei saaks vii­ ruste levimist lasteaias ikkagi ära hoida, sest nohu on nakkuslik juba 72 tundi enne sümp­ tomite avaldumist. Ta soovitab kõikidel laste­ aedadel kehtestada konkreetsed reeglid, nagu näiteks Ameerikas tavaks, kus täpselt kirjas, millal tohib ja millal ei tohi lasteaeda tulla – siis ei teki küsimustki.

Eve Kaljusaar

Uus & huvitav

Nohu? Sinusiit?

Emajuurejuur, nurmenukuois, hapu oblikas, leedriois, raudurdiurt

Sekretoluutiline toime Poletikuvastane toime Viirusvastane toime

n o o i s t a n i b m e ko n l a a k i n u e t aine e m i o t e t e s Taim Taimne ravim, mida kasutatakse täiendava ravina sekreedi vedeldamiseks ninakõrvalurgete (sinusiit) ägeda põletiku ja kroonilise põletiku ägenemise korral.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tootja: Bionorica SE, Saksamaa.

Esindaja Eestis: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu.

13

LOODUSRAVI

Kõik räägivad açai’st Loodus on täis üllatusi.

Meenutades Newtoni kolmandat seadust selle kohta, et igale jõule astub vastu samaväärne ja vastassuunaline jõud, peab tõdema, et tihti toimib see ka tervise puhul.

K

ui oled kehatüübilt loodud ras­ va koguma, on emakesel loodu­ sel ka selle vastu rohtu. Üks imemarju, mis aitab langetada kehakaalu ja püsi­ da heas vormis nii vaimselt kui ka füü­ siliselt, on açai.

Graatsilise palmi väike vili Açai (eestikeelne mugand assai) val­ mib pika ja sihvaka, niiskust armasta­ va açai-palmi ehk salat-euterpe­palmi (Euterpe oleracea) otsas pikalt alla­ poole rippuvates kobarates. See põhi­ liselt Brasiilias ja Peruus kasvav hiid­ puu sirgub kuni 30 meetri kõrguseks ning annab saaki kaks korda aastas.

Ligi kolmemeetriste lehtede vahelt langevad maapinna poole tohutud rootsud, milles sajad marjad ükstei­ se kõrval rivis moodustavad keskmi­ selt 800–900marjalised hiidkobarad.

Brasiillased kutsuvad kodust açai-palmi hellitavalt elupuuks. Ligi 80 protsenti selle tumelillast marjast moodustab kõva ümar seeme, mille ümber on kesta alla mahutatud mah­ lakas viljaliha. Tooreid marju tavaliselt ei sööda, vaid puhastatakse seemnest

ning pressitakse mahlaks või paksuks püreeks. Nii Brasiilia turgudel kui ka üksikute edevate lääneriikide tervise­ poodides võib siiski soetada ka palmi tooreid vilju, mille veidi läägelt mõrk­ jas järelmaitse meenutab šokolaadi.

Amazonase vihmametsades ela­ vatele hõimudele on açai olnud täht­ saim toiduaine juba sajandeid. Marja­ püreed segatakse nii soolaste kui ka magusate toitude koostisesse ning ka­ sutatakse tervislike jookide lisandina.

Sellegipoolest sai ülejäänud maa­ ilm imemarjast teada alles 1990. aas­ tate keskel. Põhjus peitub açai tervis­ tavate omaduste eriti lühiajalisel säi­ limisel – mahlas ja viljalihas sisaldu­ vad bioloogilised ühendid on aktiiv­ sed vaid 24 tunni jooksul. See pidur­ das marja ekspordivõimalusi veel lähi­ minevikuski.

Uued külmkuivatamisel põhine­ vad säilitusmeetodid on teinud açai töötlemise hõlpsaks, talletades kesta­ des, mahlas ja viljalihas olevad kasu­ likud ained. Açai’d säilitatakse mah­ lana, püreena ning kontsentreeritud pulbrina, mida võib lisada mitme­

sugustesse roogadesse. Mugav ja tõ­ hus on kasutada pulbrit kapslites, mil­ les tervise turgutamiseks vajalik päe­ vane kogus juba valmis mõõdetud.

Miks on açai-mari nii kasulik?

Uuringud räägivad açai-marja unikaal­sest koostisest ning seda on nimetatud üheks supertoiduaineks ja kõige tervislikumaks marjaks, mida inimkond tunneb.

Marjast on leitud asendamatuid aminohappeid ning hulgaliselt loo­ duslikke A-, B-, C-, E- ja D-grupi vita­ miine, elutähtsaid mineraale (kaalium, naatrium, kaltsium, magneesium­, raud, vask, mangaan, tsink, seleen jt), karotenoide ja teisi bioaktiivseid ained­.

Koos ühtse tervikuna avaldavad need toimeained organismile tervistavat mõju, mis oli Brasiilia põliselanikele tuntud juba sajandeid tagasi.

Kõikidest kasulikest toimetest enim väärivad tähelepanu açai anti­ oksüdantsed omadused. See tähen­ dab, et marjas sisalduvad ained on võimelised aitama kehal vabaneda kahjulikest toksiinidest. Marjale an­

LOODUSRAVI navad lillaka värvuse tuntud taimsed antioksü­ dandid – antotsüaniinid ja flavonoidid.

Marja on tundma õppinud ka läänemaailm, kasutades seda alternatiivses meditsiinis ja futo­ teraapias mitmete haigusseisundite ennetami­ seks ja leevendamiseks.

Immuunsüsteemi tugevdaja ja looduslik antibiootikum. Rio de Janeiro riikli­ ku ülikooli teadlased on uuringutes näidanud, et açai-ekstrakt aitab võidelda nii bakteriaalsete kui ka parasiitide tekitatud infektsioonidega. Pi­ deval tarvitamisel tõuseb organismi immuunsus ja paraneb vastupanuvõime haigustele.

Energiataseme tõstja. Tänu rikkaliku­ le kasulike toimeainete sisaldusele annab açai energiat, parandab toimetulekut ja sportlikku võimekust ning vähendab väsimust ja loidust.

Açai-marja tooted on eriti populaarsed Brasii­ lia jalgpallurite hulgas, kelle suurepäraseid soo­ ritusi jumaldab terve maailm.

Kaalu langetaja. Açai mitte ainult ei aita kehakaalu langetada, vaid ka tervislikku nor­ maalset kaalu säilitada. USA rahvusliku vana­ nemisuuringute instituudi üks teadustöö tões­ tas, et mari neutraliseerib rasvarikka toidusedeli kahjulikke mõjusid. Kaalu langetamiseks on va­ jalik açai-kogus vähemalt 1500 mg päevas. Kui­ gi marjale pole RDAd ehk soovituslikku päeva­ normi kehtestatud, annavad sellega tehtud uu­ ringud siiski alust järeldusi teha.

Südametervise säilitaja. Uuringud on näidanud, et nii nagu punases veinis, sisaldub ka açai-marjas eriti rikkalikult antotsüaniine – need taimeriigis levinud pigmendid (sinakadlillakad-punakad toonid) omavad tugevat anti­ oksüdantset toimet. Aktiivseid hapnikuühen­ deid neutraliseerivad antioksüdandid pakuvad kaitset mitmesuguste haiguste, sh vähkkasvaja­ te ja südame-veresoonkonnahaiguste vastu raku tasandil. Neil on leitud ka kolesteroolisisaldust vähendav toime. Südame-veresoonkonnale ka­ sulikud mõjud avalduvad vereringe paranemi­ se ning veresoonte seinte silelihaste toonuse re­ guleerimise ja nendele vereklompide ladestumi­ se takistamisega.

Naha nooruse eliksiir. Brasiillased on açai-marja kasutanud juba sajandite vältel mitme­suguste nahaprobleemide korral. Açaikapslid toetavad raku ainevahetusprotsesse, aita­ vad tagada ilusa jumega naha ning vältida kortsu­ keste teket. Kosmeetikatööstuses kasutatakse ka açai-õli selle antioksüdantsete omaduste poolest.

Igavese nooruse vitamiin. Sisaldades rik­ kalikult antioksüdante, parandab açai rakkude põletikulisi protsesse ja oksüdatiivset stressi, mis on seotud meie keha vananemisega. Vananemis­ protsess aeglustub ning inimene näeb noorem ja tervem välja. Açai on meie planeedi kõige rikka­ likum looduslik antioksüdantide allikas: üks mari sisaldab kümme korda rohkem antioksüdante kui viinamari ja kaks korda niipalju kui mustikas.

Seedevaevuste leevendaja. Açai arva­ takse kaasa aitavat seedesüsteemi puhastumi­ sele ja normaalsele funktsioneerimisele. Mari si­

saldab muu hulgas piisavalt kiudaineid, mis on kasulikud detoksifikatsiooniprotsessis.

Allergia ravija. Açai-marjast on leitud põletikuvastaseid aineid, mis võivad pidurdada teatud tüüpilisi põletikulisi rakuprotsesse, mis osalevad allergiliste reaktsioonide tekkimises.

Rakufunktsioonide parandaja. Açaimarjas leiduvad antotsüaniinid avaldavad po­ sitiivset toimet rakkude kaitsefunktsioonidele, aida­tes neid muuta vabade radikaalide sisse­ tungimisele vastupidavamaks.

Vähi ennetaja ja pidurdaja. Açai-mari on rikas C-vitamiini ja polüfenoolide poolest, mis on tugev immuunsüsteemi stimuleeriv kom­ binatsioon. Journal of Agriculture and Food Chemitry’s avaldatud uuringus leiti, et marjast eraldatud polüfenoolid pidurdasid vähirakku­ de kasvu 56–86 protsenti. Arvatakse, et açai’s sisalduvad fütokemikaalid võivad vähirakkude paljunemist pidurdada molekulaarsel tasemel, hävitades neid enne paljunemist. Leitud on ka marja kasulik toime prostatavähi ravi toetuseks, kuid põhjapanevate järelduste tegemiseks on vaja edaspidiseid uuringuid. Vastavad uurimis­ programmid on mitmetes riikides juba käigus.

Rahulikuma une ja parema seksi tagaja. Parandades üldist vereringet ja energia­taset organismis, on täheldatud ka suuremat seksi­ soovi ja võimekust, eriti meestel.

Meeleolu tasakaalustaja. Esialgsed uurin­gud on näidanud, et açai-mari aitab kaa­ sa meeleolumuutuste tasakaalustamisele, seda eriti üleminekuikka jõudnud naistel.

TURGUTA TERVIST TARGALT!

… IMMUUNSÜSTEEMI TUGEVDAMISEKS VALI: K USLI LOOD teet & A li HE e kva Inglis

Regulaarne kasutamine Regulaarsel tarvitamisel avalduvad açai-marja tervistavad omadused kõige enam, kuid anti­ oksüdantsed protsessid algavad kehas juba esi­ mese kahe tunni möödudes. Üsna lühikese aja jooksul pärast toimiva koguse marjade (pulbri) manustamist tunneb inimene end energilisemalt ja teotahtelisemalt. Seega võib açai-preparaate kasutada nii organismi pidevaks turgutamiseks kui ka üksikutel pingelisematel perioodidel ning talve- ja kevadväsimuse vastu.

Kasulikud toimed immuunsüsteemile ilmne­ vad kõige paremini pikaajalise tarvitamise jook­ sul. Eriti tähtis on immuunsüsteemi turgutada neil, kes põevad pidevalt külmetushaigusi ja na­ katuvad mõnda ringiliikuvasse viirusse. Brasii­ lias antakse açai’d juba kuuekuustele imikutele, et immuunsüsteem tugev püsiks ning luud-liha­ sed korralikult kasvaksid.

Fakt on see, et ebatervislikult toitudes ning vähe liikudes ei langeta kaalu ükski vägi, seal­ hulgas açai. Mari aitab kaalulangusele kaa­ sa dieedi toetajana, kiirendades vereringet ja aine­vahetust ning vähendades söögiisu. Edu­ kad açai-kaalulangetajad on tihti maininud, et söövad vähem, sest pidev näljatunne ei pii­ na ning söömine ei tule meeldegi. Açai mõju veresuhkru­sisalduse normaliseerimisele ja ko­ lesteroolile on siinjuures abiks.

Toidulisand Acaimarja pulber 1500mg ühes kapslis: • looduslik vitamiin ja antioksüdant • tugevdab immuunsust • tõstab energiataset • abiks kaalu langetamisel Müügil hästivarustatud apteekides üle Eesti Lisainformatsioon www.organicus.ee

Carina Truuverk

15

Tootja : HealthAid, UK. Maaletooja : Unitas Pharma OÜ, info@unitaspharma.com

LASTEMUUSIKAL

Janno P천ldma Heiki Ernits Priit Pajusaar

KOOLIVAHEAJA ETENDUS !

23. m채rtsil Nokia Kontserdimajas ETENDUSED TARTUS vt. vanemuine.ee

Peaosas Luisa V채rk Lavastaja Ain M채eots

Muusikaline juht/ dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnikud Iir Hermeliin ja Rosita Raud

Esitleb