TERVE PERE (mai 2016)

Terve Pere V채ljaande koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond

11. MAI 2016

eesti ekspress

uudised

Maikuus sai alguse heategevuskampaania „Epiim Eesti laste heaks”, mille käigus kogutakse kuu aja jooksul kokku parimad lastega seotud ideed ning toetatakse nende täitumist juba sel suvel mitme tuhande euro­ga.

Eesti piimafarmeritele kuuluva Epiima juhatuse esimehe Jaanus Muraka sõnul kulus eelmisel aastal koostöös MTÜga Koos Laste Heaks laste unistuste elluviimiseks üle 30 000 euro. „Sel aastal loodame koos kõigi Eestimaa inimestega seda summat veelgi kasvatada, sest palju vahvaid soove jäi mullu täitmata,” nentis Murakas ning lisas, et kuni mai lõpuni annetab Epiim igalt müüdud juustupakilt kümme senti Eesti laste heaks loodud heategevusfondi.

Kampaania patrooni ja žürii liikme Hanna-­Liina Võsa sõnul otsitakse kogu Eestist just niisuguseid projekte, mis looks lastele uusi ja arendavaid vaba aja veetmise võimalusi. „Mina soovitangi laste endi käest küsida, millest nad oma kodukandis kõige rohkem puudust tunnevad või mis neile enim rõõmu valmistaks,” lausus Võsa. Ta märkis, eelmisel aastal leiti nii­viisi väga erilisi soove alates kiige- ja keksu­platsidest kuni robootikaringi ja merepäästjate laagrini.

Raul Mee

Juuni keskpaigani saab raha küsida lastega seotud projektidele

Kampaania patroon Hanna-Liina Võsa ja Epiima juhatuse esimees Jaanus Murakas.

Selle aasta esimese projektina toetas „Epiim Eesti laste heaks” eelmisel nädalal toimunud avaüritusel eesotsas Hanna-­ Liina Võsaga uue laste muusikalikooli loomist, kinkides koolile vajaliku noodijoonestikuga tahvli.

Kõigi teiste ideid oodatakse kuni 15. juunini aadressil www.epiim.ee/lasteheaks. Iga projekti toetatakse kuni 3000 euroga ning projekt peab olema ellu viidud aasta lõpuks.

Terve Pere

Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@ekspressmeedia.ee, tel 680 4567 Reklaam: Kathy Kilusk, kathy. kilusk@ekspressmeedia.ee, tel 680 4521 Kujundaja: Advig Stahl Keeletoimetaja: Marilin Look Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: Printall

Airvitamin.ee veebilehelt tellides soodushind 349.- Tasuta saatmine üle Eesti.

2 MAI 2016 Terve Pere

Terve Pere MAI 2016 3

UUDISED

UUDISED

„Eluterve kärgpere käsiraamatu” autor Katrin Saali Saul märkis eelmisel nädalal Tallinna Õpetajate Majas toimunud emadepäeva konverentsil, et lapsed seovad vanemaid igaveseks – ei eksisteeri sellist asja nagu ekslaps. „Sa jääd oma partneriga seotuks nii kauaks, kui teil on ühine laps,” sõnas Saali Saul. „Kärgperes tehakse kõige sagedamini seda viga, et lahkuja laseb lahti ka lapsest. See, kes jääb, hoiab lapsest jällegi liigselt kinni. Kolmas viga: uus partner ei võta last omaks ja utsitab partnerit last n-ö maha jätma. Aga kes on kuulnud sellisest asjast nagu ekslaps?” Katrin Saali Sauli sõnul elab laps rahus ja turvatundes, kui tal on jätkuvalt kaks vanemat, isegi kui nende omavaheline suhe ei pidanud vastu. „Kaks vanemat on lapsele nagu kaks maamärki, mille järgi orienteeruda. Laps ei pea valima emba-kumba, tal on õigus olla koos mõlemaga. Ei tohiks öelda mitte ühtegi halba sõna teise vanema kohta. Aga inimesed otsivad sageli liitlast lapses, kes toetaks ekspartneri sildistamisel halvaks.” „Mida teha, et elu kärgperes toimiks? On vaja head tahet, teadmisi-oskusi ja hinge­ avarust, aga seda kõikidelt pooltelt,” märkis Katrin Saali Saul. „Kärgpere on kui meeskond, koostöö meistriklass. Kärgere ei ole nõrkadele, egost kantud indiviididele. Ilm­

Shutterstock

Pole olemas sellist asja nagu ekslaps

Eestimaalased panevad lastele aina rohkem erinevaid eesnimesid Viimasel viiel aastal on erinevate nimede arv kasvanud kolm korda, selgub statistikaameti blogist. Võrreldes poole sajandi taguse ajaga on nüüd tüdrukutel rohkem nimesid kui poistel.

Viimasel viiel aastal sündinutele enim pandud nimed võib üldiselt jagada kolme rühma.

Traditsioonilised nimed, mis on olnud kasutusel läbi aegade – Martin, Robert, Maria, Anna.

Nimed, mida on üksikutel juhtudel varem kasutatud, aga mis on saavutanud suurema populaarsuse viimastel aastatel – Oliver, Rasmus, Laura, Eliise.

Uudisnimed, mida on esimest korda pandud 1980ndatel – Robin, Marten, Mia, Lisandra.

Erinevaid mehenimesid on ligi 46 000 ja naisenimesid 50 000.

tingimata ei pea laps hakkama armastama uut vanemat või uus partner teise last. Kuid see peaks olema austus, mis seob nad kokku. Ühine nimetaja on hea tahe, avatud süda – kuidas teha koostööd lapse heaolu nimel.” „Üks lahkumineku kõige suuremaid komistuskive on see, et hakatakse üksteist sildistama halvaks,” selgitas Saali Saul. „Tavaliselt ei lahku see, kes on halvem, vaid see, kes on julgem.

Tavaliselt lahkub mees – või siis naine, kes on kindel oma turvalises hakkamasaamises.

Ka see n-ö halb partner võib olla lapsele hea vanem. Hakatakse kätte maksma, manipuleerides ja mitte võimaldades teisel veeta lapsega aega. Kui mõlemad võtaksid vastutuse – et mõlemad on vastutavad halva eest, siis ei tekiks nii palju halvaks sildistamist, süüdistamist.”

Nimede mitmekesisus on aastate jooksul tunduvalt kasvanud. Kui 50 aastat tagasi piisas 3000 erinevast mehe- ja naise­ nimest, siis viimasel viiel aastal on nimede arv kasvanud kolm korda. Sealjuures on huvitav märkida, et erinevalt poole sajandi tagusest ajast on nüüd tüdrukutel rohkem nimesid kui poistel.

Nimede mitmekesisust mõjutab tugevasti mitme eesnime panemine viimastel aastatel.

Iga 50. Toomas või Tiina 732 nime on pandud nii meestele kui ka naistele. Selline nimi on näiteks Keit, mida on võrdselt pandud meestele ja naistele.

Umbes 75 000 Eesti inimest võivad olla uhked selle üle, et neil on unikaalne nimi ja ühtegi teist sama nimega inimest nad Eestis ei kohta.

Praegu sündivate laste emad-isad ja vanaemad-­vanaisad said palju sagedamini ka populaarsemaid nimesid. Kuni 1980. aastateni oli 100 populaarseima nime kandjate osatähtsus rahvastikus üle 60%, aga seejärel hakkas kiiresti langema ja on praegu 40% piires. 50aastastest kannab iga 50. mees Toomase ja naine Tiina nime. Praegustest lasteaialastest on iga 100. poiss Rasmus või Martin ning tüdruk Laura või Sandra.

Mõne nime populaarsuse muutuse juures mängivad suurt rolli ka inimesed, kes neid kannavad. Näiteks nime Lenna kasutasid eestlased varem üliharva, ent 2000. aastate algusest hakkas Lennasid sündima iga aastaga aina rohkem. Täiesti uus nimi on Mirtel, mida enne 1980. aastaid Eestis ei tuntud, aga viimasel viiel aastal sai see nimi nii populaarseks saanud, et on Hiiu, Järva, Lääne-Viru ja Põlva maakonnas kolme populaarseima tüdrukunime hulgas.

Enim levinud nimed 2016. aasta 1. jaanuaril on Eesti elanike hulgas kõige rohkem Aleksandreid, Vladimireid, Olgasid, Sergeisid ja Tatjanasid – nende kandjaid on üle 10 000 ja need on enamasti tüüpilised slaavi rahvusele (erandiks Aleksander, mis on kasutusel ka eestlaste hulgas). Slaavi nimede esinemise populaarsus tabeli tipus on tingitud sellest, et slaavi rahvastel on kombeks panna traditsioonilisi nimesid.

Eestlastele omasemate mehenimede hulgas on menukaim Andres, mis on mehenimede hulgas populaarsuselt kuuendal kohal. Andres on populaarne nimi 35–59aastaste hulgas. Populaarsuselt teine eesti mehenimi on Martin. Martinit võib lugeda ka läbi aegade kõige populaarsemaks mehenimeks, sest Martini nimi kuulub 100 populaarsema mehenime hulka ka üle 80aastastel.

Vahepeal pandi seda nime vähem, kuid alates 1980. aastatest on Martin olnud pidevalt populaarsete nimede esikümnes.

Naiste nimedes on Anna selline, mida panevad oma lastele nii eestlased kui ka slaavlased, aga see on naisenimede seas populaarsuselt alles 8. kohal. Tiina on 12. kohal esimene selline nimi, mida peamiselt kasutavad eestlasest vanemad. Nime Tiina populaarsus oli haripunktis 1960ndatel. Enamik Tiinasid on 35–59aastased.

4 MAI 2016 Terve Pere

KVALITEET

SOODNE TASUTA

Terve Pere MAI 2016 5

PROMO

PROMO

Rootsi Tallinki kruiisilaevaga Stockholmi kevadisele minipuhkusele sõidutab Tallink. Veeda seal tore nädalalõpp või põgene hoopis argipäeva eest Tallinki kruiisi­laevale ja naudi seal head toitu, kaasa­haaravat meelelahutust ning aega iseendale ja oma perele.

Kevadist energiat jagub ka Tallinki kruiisi­ laevade värskes meelelahutusprogrammis, sest sel aastal esinevad taas kruiisilaevadel väga eksootilised artistid Lõuna-Ameerikast.

Kruiisireisijad saavad näha efektseid šõusid, kus üles astuvad akrobaadid, säravad tantsijad ja temperamentsed muusikud.

Läänemere parimad peodki toimuvad just Tallinki kruiisilaevadel, sest igal reedel saab hoo sisse populaarne ürituste sari „Let’s Party @ The Club”, mis toob laeva tuntud Eesti ja Rootsi DJ-d, näiteks Kristjan Hirmo, kes on valitud juba viis korda Eesti parimaks DJ-ks.

Tutvu Tallinki meelelahutuseprogrammiga ja broneeri pilet Stockholmi: www.tallink.ee

Kuumade rütmide saatel kevadisse Stockholmi Kauaoodatud kevadiselt soojad ilmad ja pikad valged päevad lausa kutsuvad ringi sõitma ja võtma aega ka iseendale.

Kodumaa avastamisele vahelduseks võiks minna minipuhkusele kevadiselt säravasse Stockholmi.

Tehnikamuuseum Club One kaardiga –20% kohapeal

Tehnikamuuseumis avastad, kuidas asjad tegelikult toimivad! See on huvitav ja põnev avastusretk tööstuse algusaegadest tuleviku suurepäraste visioonideni. Muuseumis saab lisatasu eest vaadata 4D-filme. Muuseumi uusim osa on avastuskeskus Mega Mind.

Lisainfo: www.tekniskamuseet.se

6 MAI 2016 Terve Pere

R

ootsi kuningriigi pealinn Stockholm kuulub vaieldamatult Põhja­ maade kaunimate linnade hulka.

Silmailuga rõõmustab imeilus vanalinn Gamla Stan, kus keskaegsete ehitiste kõrval pakub vaheldust modernne arhitektuur. Stockholm ühendab endas ideaalselt keskaegse linna ja moodsa disaini­ kogukonna.

Stockholm on tõeline lühipuhkuse paradiis, kus meelelahutust jagub igale maitsele. Nüüd on veelgi rohkem põhjust sinna minna, sest alates 2016. aasta veebruarist saab Rootsi populaarsemaid muuseume külastada tasuta.

Muuseumisse tasub minna kogu perega, tegevust jagub seal nii professionaalile kui ka asjaarmastajale, nii suurele kui ka väikesele. Laste ja perega külasta kindlasti järgmisi muuseume.

Naturhistoriska riksmuseet – Rootsi riiklik loodusajaloo muuseum, sissepääs tasuta

Muuseumis on praegu kümme väljapanekut, neist uusim jagab teavet fossiilidest ja evolutsioonist, veidi vanemad kliimast,

Rootsi loodusest, inimese arengust ja kehast, elust vees, maavaradest, illegaalsest kaubandusest, elu erinevustest jms. Siin on ka maailma suurima ekraaniga Imax-kino, mida saab külastada lisatasu eest.

Lisainfo: www.nrm.se/english/visitthemuseum

Tom Tits Eksperiment (Södertälje)

Club One kaardiga –15% kohapeal Veeda päev täis põnevust teaduskeskuses Tom Tits Eksperiment, mis pakub elamusi igas vanuses inimestele. 600 eksperimendi seast leiavad endale sobiva kõik pere­liikmed. Lapsed ja täiskasvanud avastavad palju põnevat. Igaüks leiab oma huvidest lähtuvalt midagi võimetekohast proovimiseks ja õppimiseks. Kõike võib testida ikka ja aina­­uuesti ning tundub, et päev möödub liiga kiiresti.

Lisainfo: www.tomtit.se

Uus pood – Kessu Lastekaubad

Aprillis avati Mustika keskuse teisel korrusel vahva kauplus nimega Kessu Lastekaubad. Poe interjöör on kutsuvalt lastepärane ja seinal olevad maalingud teevad iga mudilase tuju heaks.

A

vamise puhul käis Kessul külas lume­kuninganna Elsa, kes meisterdas õhupalliloomi ning kellega koos said lapsed end pildistada. Kes soovis, võis oma näole lasta teha maalingu. Lisaks toimus pusleralli, kus kõikide osalejate vahel loositi välja kaks piletit lasteetendusele „Kessu”. Igakuistest tegevuspäevadest Kessu Lastekaupades annab märku kaupluse infotahvel.

Kessus on lai valik tooteid nii poistele kui ka tüdrukutele, isegi kõige pisematele.

Poest leiab tubaseid mänge, suvekaupu, rattaid, elektrilisi autosid ja lastetoa mööblit.

Eesmärk on pakkuda kvaliteetseid, arendavaid ja omanäolisi kaupu. Valikusse kuuluvad tooted tulevad Inglismaalt, Saksamaalt, Poolast, Itaaliast, Taanist ja mujalt Euroopast. Tunnusbrändideks on Inglismaa firma Galt ja Poola firma Cobi.

Klientide hitt-toodeteks on kujunenud Galti veemaagiaraamatud, mida on poel pakkuda lausa üheksa sorti. Pisemad põnnid saavad nende abil tundma õppida loomi, suuremad harjutada numbrite ja tähtede kirjutamist. Raamatuga on kaasas veega täidetav pintselpliiats. Pildid ilmuvad veega kokkupuutel ja muutuvad ära kuivades uuesti valgeks, mistõttu saab neid kasutada korduvalt. Veemaagiaraamatud on ideaalseks ajaviiteks pikkadel autosõitudel ja reisidel. Sama firma pakub veel põnevaid teaduslikke katseid, meisterduskomplekte ja lauamänge, mis kaasavad kogu pere.

Poolas toodetud Cobi klotsikomplektid on uusim täiendus Kessu arendavate mänguasjade valikus. Klotsid sobituvad laitmatult teiste tuntumate tootjate valmistatavate klotsidega, mis võimaldab lastel oma klotsikogule vahvaid sarju lisada.

Animafilmidest tuntud Madagaskari pingviinid panevad nalja viskama, armee­tegelased kutsuvad julgelt võitlusse ja Trash Packi prügikollid on koledal kombel armsad. Roosa sari „Winx” pakub enim rõõmu tüdrukutele.

Kessu sortimenti kuuluvad ka tooted, mis on ideaalsed vannikaaslased. Saksamaa firma Tinti on välja tulnud uudsete toodetega, mis muudavad iga pesemise lõbusaks. Valikusse kuuluvad kihisevad vannipallid, värvilised vahuseebid, värvitabletid, praksuvad pulbrid ja värviseebid.

Laste õrna nahka silmas pidades on neis toodetes kasutatud looduslikke koostis­osi ning välditud sünteetilisi säilitusaineid, ftalaate ja parabeene.

Tule tutvu Kessu Lastekaupade kaubavaliku ja tegemistega Mustika keskuses!

Terve Pere MAI 2016 7

PERE

Unistustemaa keset metsi ja rabasid

Kui enamikus perekondades astuvad ema-isa ja lapsed argipäeva hommikul uksest välja ning kohtuvad taas alles õhtul pärast tööd, lasteaeda või kooli, siis Järvamaa metsade ja rabade rüpes asuva Rabava matkakodu peremees ja perenaine Meelis ja Cerly Saar on kümmekond aastat toimetanud iga päev külg külje kõrval. Turismitalu askeldustes ja külaliste võõrustamisel löövad kaasa ka lapsed Miia (6), Anni (4) ja Ats (2).

8 MAI 2016 Terve Pere

Koos nii töös kui ka lõbus: Cerly, Ats, Anni, Miia, Meelis ja Ronny. Kass Rõõm jõudis vahepeal pildilt plehku panna.

ligi kolmeks aastaks sealkandis käima – marjul-­seenel või lihtsalt niisama looduses. „Rääkisin ühele inimesele, et jube kihvt, kui meil oleks siinkandis koht,” meenutab Meelis, kuidas asjalood edasi kulgesid. „Tuttav aga oli kõnelenud sellest Albu vallavanemale Kalju Kertsmikule, kes otsis omakorda üles viis võimalikku siinkandis saadaolevat talukohta.”

ku kolm pluss ajamaja Paunküla veehoidla ääres), tuli paaril veeta nii mitugi ööd telgis, sest metsavahimaja oli külaliste päralt.

Mõlemad naeravad, et tegelikult on praegugi nii, et kõige tähtsamad on külalised – peremees ja perenaine ise ööbivad selles majas, mis parasjagu vaba on.

Vana metsavahikoht

Vanale metsavahitalule kohaselt asub hoone tõepoolest kõrvalises kohas – silmaega kuuldeulatuses pole ühtegi teist maja­ pidamist ning sõiduteelgi, mis turismi­ talust mööda kulgeb, silmab auto­sid harva. Lähima keskuseni Ardusse Harjumaal on kümmekond kilomeetrit rööpasse sõidetud (vähemalt praegusel aastaajal, ning ka metsavedu on oma jäljed jätnud), kuid siiski sõiduautoga läbitavat teed. Vahel võib juhtuda aga nii, et sõitma ei pääsegi.

Just oma eraldatuse tõttu pakub kant võrratuid võimalusi loodusretkedeks: metsa- ja rabamatkadeks räätsadega või ilma, kanuumatkadeks Jägala jõel, ratta­ matkadeks. Meelis ja Cerly nimetavad neid matku mõttematkadeks. „Meie matkad on pigem vaikne kulgemine kui spordi tegemine ja meeletute kilo­meetrite läbimine. Eesmärgiks on loodusesse tulles märgata ikka loodust ja selle ilu ning vahetada mõtteid loodusest ja selle toimimisest või mõnel muul teemal, mis just matka ajal arutlusele tuleb,” selgitab Cerly. Üle-eelmisel nädalavahetusel Rabaval käinud rühm saabuski kindla plaaniga omavahel juttu puhuda.

Hästi köidab rahvast Meelise õpetatav räätsategu, aga ka Cerly korraldatav leivaküspetamise töötuba. Meelis nendib, et leivateo näpunäiteid kuulavad isegi mehed. Cerly valmistatav toit on Rabaval lisaks loodusele omaette visiitkaardiks saanud – nagu pererahvas isegi, sest pole just väga sage, et peremehe ja perenaise kõrval tervitavad külalisi lapsed.

Kõigepealt tõigi vallavanem Meelise nende praegusesse kodupaika. See oli kunagi metsavahikoht – maja oli tühjaks jäänud, uksed-aknad lahti, hoov räämas ja prügi täis. „Aga meid rabas ümbrus ja see sai otsustavaks,” meenutab pereisa. „Kõikide teiste vallavanema otsitud kohtadega oli nii – ja ma ei liialda –, et sõitsime maja juurde, aga ütlesin, et pole mõtet välja minnagi.” Otsus metsavahimaja kasuks oli juba langetatud ning 2004. aasta lõpuks saigi koht nende omaks, aadressiks Unistustemaa.

Järgmisel suvel astus Meelis Luua metsanduskooli retkejuhi erialale ning siis hakkas ka pidama kindlat plaani rajada vanast metsavahikohast turismitalu. „Ajastus selleks oli sobiv, sest päästeametit hakati reformima ning see andis mulle võimaluse võtta koondamisega aastaks aeg maha. Olin selles süsteemis 13 aastat kõige madalamalt kohalt ülespoole liikunud. See on päris pikk aeg ning tundsin, et vajan uut väljakutset – kuidas edasi? Toonasest aastapalgast sai turismitalu majale aknad-uksed ning stardikapitaliks ostetud kitarr ja jalgratas. Nüüdseks on sellest ühest aja maha võtmise aastast saanud kümnend,” jutustab Meelis.

Nii Meelis kui ka Cerly tõdevad, et nad polegi Rabavale otseselt kolinud. „Lihtsalt tulime siia ja siia oleme ka jäänud,” märgib Cerly.

Esimestel aastatel, kui valmis oli ehitatud alles üks maja (nüüd on neid kok-

P

isut üle kümne aasta tagasi elasid Meelis ja Cerly eelkirjeldatuga sarnast, kiirustavat elu. Hommikul tööle, õhtul koju, kusjuures iga päev nad ei kohtunudki, sest kumbki töötas eri linnas riigiametnikuna – Cerly pealinnas, Meelis Paides päästeametis. Just Meelise tööga seotud sündmus lükkas otsapidi käima tegudeahela, mille tulemuseks ongi Rabava matkakodu.

Nimelt sattus Meelis Rabava kanti kord metsapõlengute aegu (matka­kodu asub Vetepere külas Albu vallas Kõrvemaal) ning sealsed metsad-rabad avaldasid mehele muljet. Meelis tõi neid metsi uudistama ka Cerly ja nõnda jäidki nad

Fotod: Kristiina Viiron

eesti ekspress

Mõttematkad

TALLINN Foorumi äritänav, Narva mnt 5 Ravi 14 Sikupilli kaubanduskeskus, Tartu mnt 87 Tondi Selver, Tammsaare tee 62

Värske valik prilliraame ja päikeseprille!

Kontaktläätsede e-pood: www.weblens.ee

TARTU Eedeni kaubanduskeskus, Kalda tee 1 HAAPSALU Haapsalu kaubanduskeskus, Tallinna mnt 1 JÕHVI Keskväljak 6 KOHTLA-JÄRVE Keskallee 4 NARVA Tallinna mnt 8 Fama Outlet, Tallinna mnt 19c

Terve Pere MAI 2016 9

PERE

eesti ekspress

Rabava matkakodu perenaisel Cerlyl tegemist jagub. Taamal paistab üks kolmest majast – küünimaja.

Lastega koos

„Oleme kogu perega kõikides oma tegemistes,” tõdeb Cerly. „Kui läheme külalistele toitu varuma, siis ikka üheskoos.”

Lapsed aitavad nõusid ja toitu lauale kanda ning tube kraamida, lisaks võtavad omal moel osa toiduvalmistamisest. Hiljuti aitas Ats ühele seltskonnale kartuleid koorida – tema panus oli kaks kartulit, mille koorimiseks kulus pool tundi, kuid kaheaastasel jagus selleks püsivust, mis on imetlusväärne!

Külalistele toob koogi lauale enamasti keegi lastest. Maandamaks mahapillamisest johtuda võivaid riske, on Cerlyl tavaliselt varuks tagavarakook. Ajakirjaniku külaskäigu päeval otsustab väike Ats, et tarvis on kõik puud terrassilt kamina kõrvale tassida. Tõsine töömees satub sealjuures tõesti hoogu ega piirdu paari haluga, vaid kannab kamina ja seina vahelise orva puid nii täis, kuniks jagub veel pikkust neid üksteise peale tõsta. Kõikide vaieldamatu lemmiktöö on aga kartuli­ panek ja -võtt. „Lastega koos olles annan neile nii palju võimalusi mind aidata, kui nad tahavad. See küll vahel segab, sest tempo muutub aeglasemaks, aga lasen ikkagi. Vahel ei jagugi neil selleks palju püsivust, aga nad on saanud aidata ning ise selle üle uhked.

Ka mina olen uhke,” räägib Cerly.

Meelis meenutab üht lugu ajast, kui Miia oli veel üsna väikene, vast kahe aasta ligi, igatahes kõneles veel lihtlausetega.

Käimas oli majakraamimine: Meelis kloppis vaipu ja Miia tahtis kangesti abiks olla.

Kahekesi vaipa kloppides kiitis isa tütart: „Nii tore, et saame koos töötada!” Pärast 10 MAI 2016 Terve Pere

vastas tütar isale: „Nii tore, et saame koostööd teha.”

Cerly-Meelise sõnul ongi koos olemine ja koos tegemine metsatalus elamise üks väärtusi. Töölkäimise ja töötegemise teema on lastes siiski küsimusi tekitanud. „Ükspäev arenes diskussioon, kas kõik inimesed peavad töötama,” vahendab Cerly. „Vastasin, et jah, kui nad just haiged ei ole. Seepeale küsis Miia, kas teie olete siis haiged.” Laste silmis polnud igapäevane ühine askeldamine töötegemisena tundunud – töö tegemiseks tuleb justkui kodust eemale minna…

Ema meenutust kuulates täheldab Miia asjakohaselt: „Ema-isa ei käi tööl, kuid nad teevad tööd.”

Madudele pai ei tee

Pere kõik kolm last on oma teadliku elu elanud metsade ja rabade keskel ning seetõttu on elu keset metsa neile täiesti loomulik. Lapsed kõnelevad loomadest, keda nad koduümbruses silmanud on – terrassil jalutanud kährikust ja valge pepuga kitsest. Nende kõnepruugiski on kasutusel väljend „elame metsas”. Selle kohta on samuti tore lugu, kuidas lapsed Tallinnas ühe poe istenurgas teiste omaealistega sõbrunesid ja üks laps Miialt küsis: „Kus sa elad?”. Miia vastas siiralt, nagu pere seda ikka omavahel kasutab: „Metsas.” Teine laps heitis Miiale kaasatundva pilgu ja vastas: „Mina elan ikka korteris.” Õues mängides kehtib ema-isaga kokku­lepe, et minna tohib nii kaugele, kuniks maja paistab. Ja madudele pai tegema ei hakka. Viimati märgitu pole niisama suusoojaks öeldud, sest varem võis

Ats kannab kaminapuid tuppa.

madu kohata koduõuelgi. Ent pärast seda, kui hobune võeti, kolisid maod ilmselt looma kabjatümpsumisest häirituna hoovist kaugemale.

Hobuse – tegu on auväärses eas loomaga – majjavõtmisest on pererahval kõnelda sarnane lugu nagu Rabava soetamisestki, kus üks asi juhatas teiseni. Nimelt ostsid nad kunagi talusse vana suitsu­ sauna, millega pealekauba anti ka hobuse rakendamiseks vajalikke riistu ning vanker. Kui Meelis neid esemeid mõni aeg hiljem ühele tuttavale sõnadega „hobune ka ja maamees valmis” näitas, haaras too sõna­sabast kinni ja otsis neile hobuse välja. „Läksime hobust vaatama – mul läks meel härdaks ja nõnda tõimegi looma koju,” meenutab Cerly.

Ratsutama ega vankri ette käima teda siiski pandud ei ole – ta on perele, kui parafraseerida Astrid Lindgreni, „lihtsalt meie oma”. Lisaks kuulub Rabava matkakodusse koer Ronny ja kass Rõõm.

Tegelikult on Cerly ja Meelis oma ühistest tegemistest kõneldes natuke mõtlikudki. Metsaelu on ilus küll, aga kuni sinnamaani, kui lastel tuleb kooli minna.

Lasteaeda Ardusse saab lapsi sõidutada pausidega – sel aastal ei olegi nad kuigi tihti seal käinud –, ent neid igal argipäeval kooli sõidutada ei ole lihtne, liiati on kevaditi tee mõni nädal läbimatu. Koolibuss seda marsruuti ei sõida. Veel ei ole nad otsustanud, mida võtavad ette ületuleval sügisel, kui Miia kooliteed alustab, aga üks on selge – Unistustemaa jääb.

Kristiina Viiron

Terve Pere MAI 2016 11

Fotod: Shutterstock

TERVIS

TERVIS Suvi on kohe-kohe kätte jõudmas, seega on viimane aeg oma jalad korda teha, et häbenemata rihmikuid ja stiletosid kanda. Keskkond, milles jalad suvel viibivad, erineb talvisest-sügisesest ajast ning nõuab nii ilu kui ka mugavuse mõttes tunduvalt rohkem hoolt.

Suvi tuleb – jalad korda!

Triinu Entsik-Grünberg Südameapteegi peaproviisor

niga. Soovi või vajaduse korral saab vannivette lisada vannisoola või ka põletikuvastase toimega teepuuõli. Jalgade pesu puhul tasub meeles pidada, et kindlasti tuleb jalad pärast hoolsalt kuivatada.

Kuna jalad kipuvad suvel pigem liiga kuivad olema ning seeläbi kaotab nahk oma loomuliku niiskuse ja elastsuse, oleks pärast pesu igati omal kohal jalgade kreemitamine. Parim valik on salitsüül- ja piimhapet sisaldav kreem, mis on õrnalt kooriva ja nahapaksendeid pehmendava toimega. Väga hea on ka antiseptilise toimega ehk teepuuõli ja uureat sisaldav kreem. Kreemitamise järel on soovitatav lasta jalgadel kõrgemale tõstetuna rahulikult puhata.

Kannalõhed, nahapaksendid, seen

J

algade hooldus algab korralikust hügieenist. Kui kanda suvel kinniseid kingi, hakkab kahtlemata probleemi valmistama jalgade higistamine, ent lahtiste jalanõude puhul määrduvad jalad tolmu ja mustusega. Seega on nii või teisiti igapäevases jalahoolduses üks tähtsamaid asju korralik jalapesu koos jalavan-

 TÖÖRIIDED  KUMMIKUD  LED LAMBID  TÖÖKINDAD  TÖÖJALANÕUD  KODUKAUP

www.um5.ee www.um5.ee www.um5.ee www.um5.ee www.um5.ee www.um5.ee PARIMAD PAKKUMISED LEIAD MEIE E-POEST WWW.UM5.EE U D MM PARIMAD LEIAD E-POEST WWW.UM5.EE MIK DMEIE OKU PAKKUMISED I

Jalgade liigsest kuivusest tingituna tekivad sageli kannalõhed ja nahapaksendid.

Nendest vabanemiseks tuleks kõigepealt kindlasti sarvestunud surnud nahakiht eemal­dada – seda on eriti mugav teha pärast jalavanni, aga kindlasti enne kreemitamist. Kui surnud paksenenud nahka ei eemaldata, kipub nahk lõhenema ja sinna kogunenud mustus võib tekitada põletikke.

Suvised lahtised jalatsid toovad halastamatult päevavalgele kõikvõimalikud

probleemid küüne- ja jalaseentega. Nen- Higistamine ja konnasilmad de vastu saab abi apteegist, kus käsimüü- Suvel tuleks erilist tähelepanu pöörata gis olevate jalaseenepreparaatide valik on jalgade higistamisele. Iseäranis umbseküllaltki lai. Tavaliselt kasutatakse ravi- te jala­nõude puhul loob see bakterite palmit üks-kaks korda päevas ja kantakse junemiseks soodsa keskkonna. Selle välpuhtale-kuivale natimiseks peaks sokke-­ hale. Kreemi või salsukki vahetama mitu vi soovitatakse pankorda päevas või kandSuvised lahtised na kogu tallale, kaama paremini hingavaid jalatsid toovad sa arvatud varvaste jalanõusid. vahele – seda ka juhalastamatult Jalgade higistamise hul, kui seenkahjusärahoidmiseks võib kapäevavalgele tuse nähtavad tunsutada ka vastavaid prekõikvõimalikud nused piirduvad kitparaate, mida on apteeprobleemid küünesa alaga. Sealjuures gis müügil nii aerosooon tarvis ravi jätkata ja jalaseentega. lina, kreemina kui ka ka siis, kui esimesed puudrina.

Nende vastu saab paranemisilmingud Suvel tekitavad saabi apteegist, kus on juba näha. geli muret veel konnaRavikuur kestab käsimüügis olevate silmad. Need on kestva sõltuvalt preparaajalaseenepreparaatide rõhumise tagajärjel tekdist ja haiguse ulakinud nahapaksendid. valik on küllaltki lai. tusest reeglina kaks Konnasilmade põhjukuni kuus nädalat. seks võivad olla ka liiga Vältimaks uuesti natihedad sukad-sokid või katumist, tuleks haigustekitaja hävitada nendes olevad õmblused. Seepärast tuleks ka jalanõudest. Selle tarvis müüakse spet- suvel sokke kandes alati veenduda, et varsiaalset desinfitseerivat lahust. vastele on jäänud piisavalt ruumi.

Kui seenhaigused käsimüügiravile Konnasilmad tekitavad vaevusi enneei allu, peaks tõhusama ravi leidmiseks kõike siis, kui need muutuvad põletikupöörduma arsti poole. listeks ja hakkavad põhjustama valu. Ta-

Valulikkus ja raskustunne jalgades?

K

M

TERM

D KU

KUM KUM

IK €D M12.99

Ülikerged, naturaalse eemaldatava lambavilla voodriga

Ülikerged, eemaldatava voodriga

17.99 €

12.99 €

14.99 €

17.99 €

14.99 €

9.99 €

17.99 €

Ülikerged, eemaldatava voodriga

12.99 €

9.99 €

14.99 €

14.99 €

12 MAI 2016 Terve Pere

12.99 €

12.99 €

LAST

9.99 € 12.99 € 9.99 €

3.49 € 3.49 TÖÖKIN€

E

D DA

12.99 € 14.99 € 12.99 €

ÖÖKIN ET ÖÖKIN ET

D D DA DA

LASTLAST

Ülikerged, naturaalse eemaldatava lambavilla voodriga

Aescuven®

Hobukastaniseemnete kuivekstrakt

14.99 € 17.99 € 14.99 €

O IN

€I O17.99voodriga lambavilla

IKUD

M 9.99 €D 12.99 € 9.99 € Ülikerged, eemaldatava UD voodriga KUM

UMM

OK 14.99 €I 17.99 € 14.99 € Ülikerged, naturaalse UM eemaldatava

O O IN IN

D D KU KU

TERMTERM

 TÖÖRIIDED  KUMMIKUD  LED LAMBID  TÖÖKINDAD  TÖÖJALANÕUD  KODUKAUP

3.49 €

19.99 € 24.99 € 19.99 € 24.99 €

19.99 € 24.99 €

Kasutatakse: ● täiendava ravimina jalaveenide kroonilisest puudulikkusest põhjustatud tursete korral ●

operatsiooni- või traumajärgse pehmete kudede turse korral

Veenilaiendite ja kroonilise venoosse puudulikkuse korral esinevad jala/jalgade turse, valulikkus, raskustunne, öised säärelihaste krambid, jalanaha atroofia korral ka sügelus.

Tootja: Cesra Arzneimittel GmbH & Co.KG, Saksamaa Esindaja Eestis: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu. www.miecys.ee

Terve Pere MAI 2016 13

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

TERVIS vapäraselt tekib konnasilm talla alla või varvaste peale, harvem ka varvaste, eriti neljanda-­viienda varba vahele.

Konnasilma raviks on pakkuda mitme­suguseid vahendeid: plaastreid, lahuseid ja kreeme. Kõik on söövitava toimega ja seetõttu tuleb hoolt kanda, et ravivahend ei satuks tervele nahale. Enne ravimi kasutamist on soovitatav jalga soojas vees leotada.

Kui konnasilmad on valulikud, sobib need katta pehme kaitseplaastriga, mis vähendab konnasilmale avalduvat survet ja aitab ennetada konnasilma teket. Söövitavaid ained ei või kasutada diabeetikud ega inimesed, kellel on halb vereringe.

Villid ja tursed

Sage teema, millega suvel kokku puututakse, on villid. Ennekõike on need tingitud ebaõige suurusega, kuid ka uute jalanõude kandmisest. Villide teket saab ära hoida spetsiaalse ville ennetava pulga abil.

Uute jalatsite ostmisel tuleb pulgaga määrida kohad, kuhu tavaliselt villid tekivad.

Pulk teeb naha libedamaks ja vähendab seeläbi hõõrumist.

Kui vill on juba tekkinud, saab kasutada spetsiaalseid villiplaastreid. Plaaster on diskreetne ja mugav, tõrjub vett, mus-

14 MAI 2016 Terve Pere

TERVIS Nahapaksendeid on eriti mugav eemaldada pärast jalavanni.

tust ja baktereid ning kaitseb uute villide vere­varustust, andes väsinud ja rasketele tekke eest. Enne plaastri kasutamist tu- jalgadele puhkust, lisaks toimib põletiku­ leb koht puhastada. Kindlasti ei ole vaja vastaselt.

Jalakrampide ja pingete korral on abi ville katki teha. Plaastrit peab vahetama magneesiumi sisaldavaalles siis, kui see isetest preparaatidest. Näienesest lahti tuleb. teks õhtuti võiks teha Suvised jalaturVillide teket saab ära magneesiumkloriidi­ sed on ennekõike vehelvestega jala­v anni. delikukaotuse tuhoida spetsiaalse Jalgade verevarustust lemus. Riskirühma ville ennetava pulga aitavad parandada ka kuuluvad alkohoabil. Uute jalatsite spetsiaalsed tugisukad, li tarvitavad, aga ka ülekaalulised inimeostmisel tuleb pulgaga sukkpüksid, põlvikud ja vaba varbaosaga sukad. sed. Turset aitab vämäärida kohad, Tugisukad parandavad hendada rohke vedekuhu tavaliselt villid verevarustust, olles tuliku tarbimine ja jaltekivad. gevama survega pahkgade hoidmine jaluu osas ning nõrgema hedas vees. Abiks survega reie osas. See on ka jalgade üleaitab suunata verd süval hoidmine. Vedelikukaotuse vähendamiseks tasub soola­ dame suunas ning vältida vere kogunekogust söögis vähendada – nõnda peaks mist veenidesse. Kindlasti võiks tugi­sukki toimima eriti need naised, kel esineb kanda ka mehed. menstruatsiooni­eelseid turseid.

Apteegiletil on saadaval mitmed preparaadid, mis tugevdavad ja kaitsevad vere­soonte seinu ning aitavad seega jalaturseid leevendada. Looduslikest koostisosadest tabletid ja geelid sisaldavad hobu­ kastanit, mis soodustab aktiivselt naha

Terve Pere MAI 2016 15

Kui tihti end altpoolt naba pesta?

Intiimhügieen on teema, millest avalikult ei räägita, sest see ei tundu lihtsalt kombekas. Mõni peab loomulikuks mitu korda päevas duši all käia, teine aga leiab, et piisab nädalavahetuse saunaõhtust.

16 MAI 2016 Terve Pere

Shutterstock

TERVIS

I

ntiimpiirkonna eest hoolitsemine on vahel sootuks unarusse jäetud. Naistearst Katrin Seemen tõdeb, et intiimpiirkonna probleeme võib põhjustada nii ebapiisav kui ka liigne hügieen.

Kui tihti olete arstina näinud oma patsientide puhul ebapiisavat in­ tiimhügieeni? Õnneks väga harva. Enamasti naised hoolitsevad enda eest ja intiimhügieen on üks osa sellest. Hoolimata sellest, et saadaval on suur valik intiimpesuvahendeid, on intiimpiirkonna probleemid siiski sagedased. Levinuimad mured, millega naiste­ arsti poole pöördutakse, on rohke tupevoolus, ärritus, kihelus välissuguelunditel ja ebameeldiv lõhn.

Mis on ebaõige intiimhügieeni põh­ jused ja tagajärg?

Intiimpiirkonnal on oma isepuhastus- ja kaitsevõime. Tupes olevad piimhappebakterid hoiavad tupes happelist keskkonda ja loovad sellega loomuliku kaitse põletiku­ tekitajate vastu. Kõik tegurid, mis normaalset tupe ja välisgenitaalide keskkonda häirivad, ongi ebameeldiva vooluse ja ärrituse põhjustajad. Sellisteks teguriteks on võrdselt nii ebapiisav kui ka liigne hügieen. Samuti põhjustab pidev tampooni-

TERVIS de ja pesukaitsete kasutamine ebameeldiva lõhnaga voolust – bakteriaalset vaginoosi, mis tekib tupe mikrofloora häirest.

Nahaärritust intiimpiirkonnas ei tekita mitte ainult ebapiisav hügieen. Sageli on põhjuseks leeliselise seebiga pesemine ning säilitus- ja lõhnaainetega duši- või raseerimisgeeli kasutamine.

Kui tihti ja millega end pesta?

Intiimpiirkonda peab pesema iga päev.

Menstruatsiooni ajal tuleb pesta korduvalt ja tampoone peab vahetama iga kolme kuni kuue tunni järel. Intiimhügieeni eest on tarvis hoolitseda ka enne ja pärast vahekorda.

Pesta võib lihtsalt veega, kuid parim on siiski spetsiaalne intiimpesugeel, mida saab valida apteegist. Intiimpesuvahendid sisaldavad piimhapet, mis puhastavad õrnalt ja kaitsevad tundlikku piirkonda põletike tekke eest. Pesuvahendit võivad kasutada igas vanuses tüdrukud ja naised, samuti mehed.

Kui suur probleem on ebapiisav in­ tiimhügieen meeste puhul?

Intiimhügieen on võrdse tähtsusega nii meestel kui ka naistel. Kindlasti pole üks saunakülastus nädalas piisav. Lisaks igapäeva hügieeni jälgimisele on tähtis pesta

sugu­elundeid nii enne kui ka pärast vahe­ korda.

Mida toob kaasa ebapiisav intiim­ hügieen seksuaalelus nii naisele kui ka mehele?

Mõlemale partnerile võib ebapiisav hügieen kaasa tuua suguelundite põletiku.

Kõige sagedamini tekivad intiimpiirkonna ärritus, põletustunne, kihelus ja punetus. Intiimhügieen on tähtis kogu elu jooksul. Vanemad peaksid oma lastele juba varakult selgitama hügieeni vajalikkust ja õpetama intiimpiirkonna eest õigesti hoolitsema.

Miks ülemäärane intiimhügieen kahjulik on? Ülemäärane intiimhügieen, eelkõige tihe seebi või dušigeeliga pesemine, rikub intiimpiirkonna mikrofloora normaalset tasa­k aalu ja võib kaasa tuua välis­ suguelundite ärritust. Tupeloputused muudavad tupe keskkonda ja selle tagajärg on rohke ebameeldiv voolus. Sage vannis ja ujumas käimine soodustab ka kandidoosi ehk tupeseene teket.

Signe Kalberg

Terve Pere MAI 2016 17

PROMO

Soovitused jooksjatele Söö kõht hommikul korralikult täis.

Tule kohale vähemalt tund enne starti.

Võta teeninduspunktides juua.

Ikevald Rannap ja Rein Kahro eesseisva võistluse tarvis ettevalmistusi tegemas. Koos treenimine annab lisajõudu.

Karin Kaljuläte

PROMO

Eesmärk on jõuda finišisse MyFitness Viimsi jooksu stardis on lubanud olla ka muusikamaailmas korraliku stardi teinud Ikevald Rannap. Plaanis on läbida kümnekilomeetrine ring. Talvel andis Ikevald MyFitnessile, oma treenerile ja eelkõige iseendale lubaduse treenima hakata ning jooksul osaleda. Lubaduse pidamine on olnud raske.

Tunne jooksust mõnu!

Kuidas on treeningud läinud?

Kui ma kõnealuse väljakutse jaanuaris vastu võtsin, teadsin ka seda, et veedan kolm kuud Eestist eemal. Seega vahepeal oli natuke kõhe tunne, kas treenimine ikka õnnestub.

Ma pole kunagi sellisest üritusest osa võtnud, kuid tean, et kui midagi soovin ja selle nimel tegutsen, siis varem või hiljem see õnnestub.

Kaks kuud Londonis elades sain natuke jooksmas käia. Vahepeal osalesin aga Kreeka laulukirjutamislaagris ja siis hakkasid tekkima tagasilöögid, näiteks ühe nädala olin peadpidi hommikust õhtuni laulmises kinni. Pärast seda külmetasin kliimavahetuse tõttu (Kreeka ja Eesti temperatuuride vahe oli ligi 25 kraadi) ning pidin veel üheks nädalaks Londonis laule kirjutama. Koju tagasi tulles oli plaan selle eest veelgi uhkem – püüda vähemalt viis korda nädalas treenida. MyFitnessis on see mõnus, sest ümber on inimesed, kes tahavad samuti treenida, ning see annab hea tõuke.

MyFitness Viimsi Jooks toimub juba 15. mail. Seekordne jooks on juubelihõnguline ja toimub 30. korda. Sel puhul otsustas Eesti suurim spordiklubide kett MyFitness korralduse ohjad enda kätte võtta.

Kas oli hetki, mil tahtsid alla anda?

Aeg-ajalt oli raske end rutiinist välja murda ning leida aeg ja koht trenni tegemiseks.

Kui tossud juba jalas on, tekib hasart ja tahe enda liigutada. Kui löögi saad, tuleb alati püsti tõusta ja veel vihasemalt tuld anda.

Mida on trennid sisaldanud? Kes oli abiks?

Põhiliselt olen käinud jooksmas, seltskonna ja üldfüüsilise koormuse pärast ka BodyPumpis. Rühmatreeningu kasuks otsustasingi just seetõttu, et saali ees on motiveeriv treener, kes ei lase viilida, lisaks treenib minu kõrval veel saalitäis inimesi. Koos pingutada on tunduvalt kergem. Soovitan kõigil, ka neil, kes nagu minagi armastavad väljas joosta, rattaga sõita või rullitada, kasvõi kord-paar nädalas spordiklubi külastada.

Koos treenimine annab lisajõudu.

Viimsis on suureks jooksupäevaks kõik valmis

E

Ootame starti tuhatkond spordisõpra. Lõplikku numbrit on raske ennustada. Ilmad lähevad järjest soojemaks ja ilusamaks ning kindlasti kajastub see registreerimisnumbrites. Olgu mainitud, et MyFitness Viimsi Jooksu eri­pära ongi Kuidas ettevalmistustööd möödu­ selles, et tegu on tõesti rahvaüritusega, kus ei ole kohal maailma tippe. See ansid?

Jooksu korraldus on sujunud üldiselt nab harrastajale ja pühapäevasportlasele võimaluse võrdses plaanipäraselt. Tavalikonkurentsis teistesest tihedamini on tulMyFitness Viimsi ga rinda pista ja ennud Viimsit külastada Jooks 2016 nast rajal proovile ja keskmisest rohkem maraton (42,2 km) panna. värske õhu käes viibida. Ärevaim hetk saapoolmaraton (21,1 km) Milline hakkab bus siis, kui maantee­ 10,6 km, mida oodatud lä15. mai välja nä­ amet teatas, et suur bima ka käijad ja kepikõndijad gema? osa plaanitud jooksutlastejooksud Viimsi keskVõistluskeskus asub rassist on remondi tõtkooli kõrval uuel staadionil Viimsi kooli kõrval tu suletud. Õnneks see staadionil ja sekreinfo ainult ehmatuseks jäigi, sest asi pole kaugeltki nii hull – tariaat Viimsi kooli aatriumis. Stardimaterjale väljastatakse alates kella 8st. jooksmist teetööd ei takista.

Kes soovib stardimaterjale varem kätte Milline on olnud huvi jooksu vastu? saada, võib neile alates 13. maist järele Huvi on olnud positiivselt suur. See an- minna MyFitnessi Viimsi klubisse (Sõpnab alust loota, et jooksu toimumise ruse tee 15, Haabneeme), kuhu on üles päeval saab kokku väga korralik hulk to- seatud ajutine staap.

Kõige tähtsam soovitus jooksule turedaid inimesi, et üheskoos liikumisest lijale on see, et ta oleks enne piisavalt rõõmu tunda. ttevalmistustööd on nüüdseks lõppenud ning enne tähtsat päeva on MyFitnessi ürituste korraldaja Rein Kahro rahulik – kõik on stardiks valmis.

18 MAI 2016 Terve Pere

treeninud ega alahindaks distantsi, mille on valinud. Rajal on mitu teeninduspunkti, kus saab juua või kiire energia­ ampsu teha. Kohal võiks olla vähemalt tund enne stardi algust – siis on piisavalt aega riided pakihoidu jätta, number särgile sättida ja soojendust teha.

Parklaid on Viimsis üldiselt piisavalt, kuid mida varem saabuda, seda lihtsam ja tõenäolisem on oma autole koht leida.

Kell 9 avatakse lasteala, kus toimuvad lastejooksud ja muud aktiivsed tegevused nii väiksematele kui ka suurematele. Seda kuni kella 16ni.

Jooksudistantside start ja finiš asuvad Viimsi kooli ees Randvere teel. Rada kulgeb enamasti kõvakattega teel. Kõige raskemat kohta on keeruline nimetada, sest rada on ühtlaselt lauge. Eks pikemate distantside juures saab määravaks õigesti valitud kiirus. Kindlasti mängib suurt rolli ka ilm.

Viimsi poolsaar on siiski paljudele Eesti inimestele üsna tundmatu ja avastamata kant. Siin on selliseid lummavaid vaateid, mida mujal ei kohta. Võib juhtuda, et paljude jooksu lõpuaeg isegi kannatab seetõttu, et korraks vaate nautimiseks peatutakse. Ergutama on ooda-

Millise eesmärgi oled endale 15. maiks seadnud?

Jõuda finišisse! Eelmine õhtu on kontsert ligi kahele tuhandele inimesele ning jooksupäeval tuleb samuti enne starti üks esinemine teha.

tud kõik kohalikud elanikud. Keelatud ei ole ka oma toidu- või joogipunkti tekitamine.

Iga distantsi kolme parimat ootab medal, vastavalt positsioonile kuld, hõbe või pronks. Lisaks on võitjatele välja pandud auhinnad meie partneritelt. Kõik maratoni lõpetajad saavad kaela uhke medali. Soovi korral on igal lõpetajal võimalik meie kodulehelt välja printida diplom, kus on kirjas osaleja nimi, distants, koht ja lõpuaeg.

Kindlasti toimub MyFitness Viimsi Jooks ka järgmistel aastatel, meie eesmärk on kasvatada sellest tugev traditsioon. Selle aasta põhjal otsustame, millised distantsid edaspidi kavva jäävad.

Kas rajal või rajal kõrval on sul ergutajaid, kes on lubanud abiks tulla?

Minu muusikaline etteaste annab vast sellise power’i sisse, et see ongi kõige parem ergutaja. Usun, et ka MyFitnessi tiim, kes on mind aasta algusest toetanud ja motiveerinud, elab mulle 15. mail jooksurajal kaasa.

Kas kuulad jooksmise ajal muusikat?

Oleneb... Vahel on tõesti olnud vaja poolikuid lugusid kuulata ja mõelda, mida nendega edasi teha. Teinekord on olnud tarvis uusi lugusid õppida – siis saavad sellega tegeleda kõrvad. Mõnikord on hea kuulata midagi, mis annab lihtsalt hoogu, flamenkost neo-soul’ini.

MyFitness Viimsi Jooksu kohta leiab infot ja saab registreeruda aadressil www.myfitness.ee/viimisjooks.

Liikluskorraldus

15. mail on MyFitness Viimsi Jooksu toimumise tõttu kell 8.30–16.00 mõnevõrra häiritud autode ja ühissõidukitega liiklemine Viimsi põhimaanteedel ja nendega ristuvatel kõrvalteedel. Liikluspiirangud on Viimsi-Randvere teel, Rohuneeme teel, Kalmistu teel, Tammneeme teel ja nendega ristuvatel väiksematel tänavatel. Liiklus on ümber korraldatud liiklusreguleerija ja vastavate liiklusmärkidega.

Terve Pere MAI 2016 19

eesti ekspress Shutterstock

TOITUMINE

4. Toidurasvad. Vesi Toidurasvad

Rasvade põhiülesanne on anda energiat, hoida organismis energiavaru ning võtta osa kasvuprotsessist ja muu elutegevuse reguleerimisest. Toidurasvad on asendamatute polüküllastumata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikaks ning samal ajal vajalikud nende imendumiseks toidust. Fosfolipiidid kuuluvad kõikide kudede ja rakkude membraanide ehitusse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes. Kolesterool on vajalik sapp­ hapete, steroidhormoonide (sh suguhormoonide) tootmiseks, kolesterooli sünteesimine seostub ka D-vitamiini sünteesiga inimorganismis.

Rasvad peaksid andma täiskasvanutel ja üle kaheaastastel lastel keskmiselt 25–35% päevas saadavast toiduenergiast, küllastunud rasvhapped ei tohiks kestvalt anda üle 10% saadavast toiduenergiast.

Polüküllastumata rasvhapetest on tähtis suurendada asendamatute oomega-3rasv­hapete tarbimist, mis peaksid moodustama vähemalt 1% energiast. Seetõttu on soovitatav, et toidust saadud lipiididest vähemalt 60% oleks kaetud taimsest allikast pärit lipiididega (nt linaseemnekanepi-, rapsi- ja Kreeka pähkli õli, Kreeka, pistaatsia- ja pekanipähklid, mandlid, linaseemned), ülejäänud lipiididest peaks suurem osa tulema kaladest.

Küllastunud rasvhappeid saame rohkem nähtava või peiterasvaga lihatoode20 MAI 2016 Terve Pere

test (nt viineritest, vorstidest) ja rasvastest piimatoodetest (rõõsast koorest ja vahukoorest, väga rasvastest juustudest, võist), kuid neid sisaldub arvestataval määral ka kookos- ja palmirasvas. Mono- ja polüküllastumata rasvhapete allikad on kala, pähklid ja seemned, toiduõlid (v.a palmija kookosõli), linnuliha.

Transrasvhapped jagunevad päritolult kaheks: tööstuslikeks ja nn looduslikeks. Looduslikult sisaldavad teatud toidud (nt piim, punane liha) transrasvhappeid väga väikeses koguses. Tööstuslikud transrasvhapped võivad tekkida õlide ja rasvade osalisel hüdrogeenimisel (tahkestamisel). Transrasvhapete maksimaalset lubatud kogust ei ületata tasakaalustatud toitumise põhimõtteid järgides. Kui tootekoostise loetelus esineb viide osaliselt hüdrogeenitud taimerasvale, võib selline toode sisaldada transrasvhappeid. Üks kolesteroolirikkaim toit on rupskid (nt maks). Taimset päritolu toidus kolesterooli ei ole.

Vesi

Vesi on organismile asendamatu, omamata samas energeetilist väärtust. Enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajab toimumiseks vett.

Vett on vaja toitainete jõudmiseks kõigi keharakkudeni. Vesi on vajalik selleks, et toota toidust meile vajalikku energiat ja omastada toitaineid. Vesi hoiab kehatem-

peratuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ning on tähtis naha tervisele. Vesi aitab organismist välja viia ainevahetuse lõpp-produkte peamiselt uriiniga.

Veevajadus sõltub mitmetest füsioloogilistest ja tegevusega seotud asjaoludest: vanusest, töö ja tegevuse iseloomust, tervislikust seisundist, kliimast, suurenenud higistamisest (kuum ilm, raske kehaline töö), tarbitud soolade kogusest.

Täiskasvanutel on veevajadus on 28– 35 ml kehamassi kilogrammi kohta. Imikutel ja lastel on veevajadus kehamassi kohta suhteliselt suurem, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Vanusest sõltumata on janutunne märk vedeliku­ puudusest ning vajab seetõttu alati kiiret lahendamist ehk piisava vedelikuhulga saamist, eelistatult veena – janu korral tuleb alati eelistada lisanditeta joogivett.

Mitmekesisel toitumisel saadakse toiduga ligikaudu 1000–1500 ml vett päevas. Joogivee ja teiste vedelikega saab vett erinevas hulgas. Rasvade, süsivesikute ja valkude oksüdatsioonist tuleb lisaks 300–400 ml vett päevas. Seega võiks toitumissoovitusi järgiv täiskasvanu (kaaluga u 70 kg) vedelikuvajaduse katmiseks juua päevas lisaks 2–3 klaasi vett (220 ml klaasi korral).

Toitumissoovituste põhjal koostanud Tagli Pitsi, TAI ekspert

Terve Pere MAI 2016 21

eesti ekspress INVARU ESINDUSED TALLINNAS NÜÜD KAHES KOHAS: PETERBURI TEE 14A JA MUSTAMÄE TEE 6B

Shutterstock

PSÜHHOLOOGIA Ärgem kasutagem dementse inimesega suheldes pikki lauseid ja keerulisi sõnu.

Dementsusest ja Alzheimeri tõvest räägitakse viimasel ajal palju. Selleks on ka põhjust, sest ega meid keegi ole varem õpetanud, kuidas hakkama saada lähedasega, kes mäletab vaid oma eesnime.

PIR

22 MAI 2016 Terve Pere

teks kui ärritavaks ja agressiivsust põhjustavaks osutuvad mitmeastmelised tegevused (söömine, riietumine), peaks katsuma neid kuidagi lihtsustada, näiteks andma talle lihtsamaid rõivaid, mida on kerge selga panna. Kasulik on teada, et tema rahulolematus võib olla põhjustatud ka nälja- ja külmatundest, kõhukinnisusest, valust, algavast külmetushaigusest – täpselt nii nagu lapsel, kes väljendab seda kõike jonniga.

Dementset inimest võib ärritada, kui ta ei saa aru talle esitatud küsimusest – ärgem siis kasutagem pikki lauseid ja küsimusi. Seda, kus ta asub ja mis aastaga on tegu, tuleb selgitada delikaatselt ja inimese eneseväärikust riivamata.

Inimene võib ärrituda ka sellest, kui temast endast aru ei saada, seepärast tuleb iga hinna eest püüda mõista, mida ta tahab öelda. Kõnehäire süvenedes muutub see muidugi väga raskeks, seega peaks hooldaja teadlikult jälgima oma rääkimise kiirust, tooni ja miimikat ning liigutusi.

Oluline on teada sedagi, et puudutus võib dementsele inimesele tähendada ründamist. Seetõttu peab iga puudutus olema õrn ja aeglane, näiteks järsk käe õlale asetamine ei tule kõne allagi. Kõik see nõuab hooldajatelt ja lähedastelt suurt tööd ja empaatiat. Pole midagi häbiväärset abi küsimises, kui enam ise hakkama ei saa, eriti kui hooldaja ise on juba eakas inimene.

Perearstid soovitavad hoida käepärast vajalikud telefoninumbrid ja muretseda endale koju näiteks häirenuputeenus, juhuks kui endale või hoolealusele on vaja kiiresti abi kutsuda.

Agne Narusk

MUSTAMÄE TEE 6B TASUTA PARKIMINE ESINDUSE KÕRVAL! PARIM S! NDU LAHE

MU

UMIS K I I L A J T U S- K J A Ü Ü R E Õ P , MÜÜ D U SHOOL AHENDITE u.ee ABIV .invar

STA

MÄ

ET

EE

PALDISKI MNT.

D

PIRNI

VÄLJA

Kuidas hakkama saada, kui lähedane sind enam ära ei tunne? ementsus ja Alzheimeri tõbi ei ole mujale elama, siis kindlasti peaks kaasa üks ja sama. Alzheimeri tõbi on sa- võtma haigele olulisi esemeid: fotod, oma gedasim dementsuse põhjustaja, padi ja tekk jne.

Dementse inimese tugiisik ja/või moodustades üle poole kõigist kõnealuse sündroomi juhtudest. Seepärast räägitak- hooldaja peavad võtma endale eesmärse tavaliselt ka Alzheimerist, kui jutuks tu- giks säilitada tema vaimset võimekust nii kaua kui võimalik, hoides inimest erksana, leb dementsus.

Dementsus on vaimsete võimete sü- mõtlevana, tegusana ja liikuvana. Kuidas?

Psühhiaater Jüri Envenev vähenemine. Mälu net soovitab regulaarhalveneb ja kaob täiesti, set füüsilist liikumist äärmuslikel juhtudel ning Dementsusega ja igasugust tegevust. lõppstaadiumis ei tunne kaasnevad Kindlasti mõttetööd haige enam ära oma läkäitumishäired: nii palju kui võimahedasi, ei oska kõndida, asjade peitmine lik: ristsõnad, pusistuda ja süüa. Dementklammerdumine hooldaled, värviraamatud, sust kutsuvad esile ka paljasse mosaiigid. Tähtsal jud teised haigused, näiuitamine ja ekslemin kohal on suhtlemiteks aeglast närvirakku(pidev sihitu liikumine) ne, puhkus ja korrade hukku põhjustav Lewy õhtune rahutus lik öine uni. kehakeste haigus, ajuvere­ eemaletõmbumine ja pasDementsuse puvarustuse häired, aids, siivsus hul kasutatakse tabCreutzfeldti-Jakobi tõbi. kahtlustamine ja varastalettravi, psühhoteraaÜldjuhul kujuneb demises süüdistamine piat ja käitumisravi. mentsuse sündroom välpettekujutlused ja meeleSeda viimast saavad ja aastate jooksul ja jõuab petted kasutada kõik detippu siis, kui inimene on mentse inimese lähimaailmas juba üksjagu olvihapursked ja agressioon kondlased. Ravi seisnud. Kuid dementsus võib segasusseisundid (võib tuneb õige taktika vakaasneda ka ajukasvaja, leneda madalast vererõhust) limises dementsega alkoholismi, peatrauma, suhtlemiseks, tema ajuinsuldi või -infarktiga vähesest eneseväljendusest tuleb püüda ka nooremas eas.

Dementsuse hiline staadium toob kaa- maksimaalselt aru saada. sa sõltuvuse hooldusest ja järelevalvest.

Kuidas hakkama saada, kui lähedane sind Kuidas dementsega suhelda? enam ära ei tunne?

Kui dementsel inimesel on käitumishäire, Hästi tähtis on luua dementsust põde- tuleks aru saada, kus, millal ja kui sageli vale inimesele turvaline ja kodune kesk- seda esineb. Jälile peaks saama probleemkond. Kui mingil põhjusel tuleb ta viia set käitumist vallandavale põhjusele. Näi-

NI

www

MAJAKA

MAJ

AKA

PETER

BURI T

EE PETERBU

RI TEE

PAE

PAE

PETERBURI TEE 14A

AVATUD: E-R 9.00-18.00 TEL 6025400 WWW.INVARU.EE INVARU ESINDUSED ASUVAD TALLINNAS, RAKVERES, PÄRNUS, HAAPSALUS, RAPLAS, PAIDES, Terve Pere MAI 2016 23 KURESSAARES JA KÄINAS

Madis Veltman

LAST OODATES

Ida-Tallinna keskhaigla emadusnõuandla juhataja Silja Staalfeldt-Rahumägi (paremal) julgustab lapseootel naisi oma muredest ämmaemandale kõnelema, et koos probleemile lahendus leida.

ekspress Häid lugusid ja mõnusat tegevust kogueesti perele!

Marty Allen 50 SÕLME, MIDA PEAD OSKAMA 96 lk, KK

David Fung & Yena Kim RIIETU KUI HÄRRASMEES 160 lk, KK

Maria Lönnqvist TAEVALIKUD TOORKOOGID 120 lk, KK

Siit leiad juhendid, kuidas siduda 50 sõlme, mis on abiks igas olukorras, olgu need meremehesõlmed purjetamisretkel või sõlmed ja silmused matkamisel. Kaasas on kaks harjutamisnööri, nii võid sõlmesidumisega kohe alustada.

Kohustuslik raamat kõigile meestele. Bodhi, koer blogist Menswear Dog, esitleb ajatuid, kindla peale sobivaid rõivaid, mis peaksid kuuluma iga mehe garderoobi ning soovitab, kuidas riideesemeid omavahel sobitada.

Raamatus kirjeldatud koogid ja toorhõrgutised valmivad puhtast ja täisväärtuslikust toorainest, nagu mandlid, datlid, mesi ja metsamarjad. Maitsvad koogid on tervislikud ja sobivad nii tavalistele maiasmokkadele kui ka allergikuile ja veganeile.

Peng + Hu HIRAMEKI 192 lk, PK

Helju Rammo IMEKARU 64 lk, PK

August Jakobson PUUJALAGA KATK

Lahe alternatiiv värviraamatule! Mõeldud nii väikestele kui suurtele. Lase oma kujutlusvõimel lennata ning muuda juhuslikud plekid punkte ja jooni lisades tõeliseks kunstiks.

Viieaastane Simmo Tammetõru jutustab jahmatava loo Imekarust, kelle kadumise taga on enneolematu vandenõu… Armas raamat ilmus esmakordselt 1977. aastal ja on nüüd ka põnev rännak toonasesse aega.

Mitme põlvkonna lugejaid rõõmustanud raamatu uusväljaandes on muhedalt ümber jutustatud 69 muinasjuttu ja muistendit meie esivanemate elust-olust ja vaimuilmast. Võrratud illustratsioonid on teinud Viive Tolli.

Heljo Jänes, Kersti Kahu MAALEHE KIRSIRAAMAT

Debora Robertson KINGITUSED AIAST

Viio Aitsam PUTUKAFRIIGI PÄEVARAAMAT

120 lk, PK

176 lk, KK

176 lk, PK

Kalleid mureleid pole vaja osta, kui koduaias kasvavad „Meelika”, „Tontu”, „Arhur” jt Eestis aretatud magusa kirsipuu sordid. Autorid õpetavad kirsse kasvatama ja tutvustavad parimaid hapu ja magusa kirsipuu sorte.

Aias on toredam töötada, kui tead juba ette, kuidas kasvanud saagi ja omakogutud loodusandidega teistelegi rõõmu teha. Lahedatest ideedest pungil teos inspireerib kõiki helde käega kinkijaid.

Viio Aitsami aed on eriline: seal ei tapeta ühtegi putukat. Päevikust saate teada, kuidas liigirikas kooslus toimib ja millised on putukate elukombed. Aiaelu aastaringi täiendavad autori imelised fotod.

Rasedusaegseid hirme leevendab nõustamine Ida-Tallinna keskhaigla emadusnõuandla juhataja Silja Staalfeldt-Rahumäe kinnitusel on vastuvõtule saabuvate rasedate hirmud vägagi erinevad ning aidata püütakse igaüht. Kindel on aga see, et ühtki hirmu ei tohi häbeneda – sellest rääkides ja nõustamist saades on lapseootel naine rahulikum.

S

ilja Staalfeldt-Rahumäe sõnul on raseduse alguses naise peamine hirm raseduse katkemine. Lapseootuse ajal muretsetakse, kas rasedus kulgeb normaalselt ja kas lapsega on ikka kõik korras. Tihti on raseduse alguses naised väga mõjutatavad ka lähedastest, nende emotsioonidest ja infotulvast, mida ehk vahel valimatult neile jagatakse.

Beebiootel naisi valdavad enamasti kahtlused-kõhklused, mis on loomulikud olenemata sellest, kas rasestumine oli planeeritud või mitte. Kas ma olen valmis? Kas ma saan hakkama? Kas minust saab hea ema? Need on vaid mõned näited, mida naised iseendalt küsivad. Rasedusaegsed meeleolukõikumised on loomulikud – seepärast ei tasu häbeneda sedagi, kui ühel päeval tuntakse oma seisundi üle ülevoolavat rõõmu, kuid järgmisel päeval kaheldakse, kas saadakse hakkama.

Ükski mure pole tühine

On loomulik, et suur osa naisi tunneb sünnituse ees aukartust ja mõningast hirmu.

Sageli võib see tekkida isegi siis, kui lapse­ saamist on ammu planeeritud ning selleks ennast ette valmistatud.

24 MAI 2016 Terve Pere

Emadusnõuandla ämmaemandad püüavad rasedate mured lahendada võimalusel kohapeal ja kiiresti, kuid umbes 5 protsenti naistest tuleb abi saamiseks suunata raseduskriisinõustaja või psühholoogi juurde. Sageli võib kartuste põhjuseks olla varasem halb kogemus, trauma või kellegi teise jagatud hirm.

Silja Staalfeldt-Rahumägi sõnab, et kindlasti leevendab hirmu oma murest rääkimine ning iseenese teadmiste täiendamine. Vahel saab nõnda ära hoida ka neid hirme, mida kartma ei peaks. Näiteks arvavad naised siiani, et käte ülestõstmine võib lapsele halba teha. Tegelikkuses pole käte ülestõstmisel ja nabanööri ümber kaela keerdumisel seost leitud. Tarvidust pole loobuda ka suguelust – kui arst just vastupidist väitnud ei ole. Kindlasti tuleb leida naisele mugavad asendid, kuid suguelu reeglina last ei ohusta. Peljata ei tasu ka tavaelutoiminguid.

Tasub pöörata tähelepanu

Küll aga on asju, mida ei osata karta, kuid tegelikult peaks. Kindlasti kuuluvad siia infektsioonid. Eriti just esimesel kolmel kuul, aga ka edaspidi on lootele ohtlikud nakkus-

haigused, näiteks tuulerõuged, punetised, kuid ka gripiviirus, mis on rasedale suurema tüsistuste ohuga. Raseda immuunsüsteem on haavatavam, sestap tasuks võimalusel vältida eksootilisi puhkuse­reise – seda ka pärast sünnitust ja pisikese beebiga.

Lisaks ei osata tihtipeale peljata liigset kaalutõusu. Normaalseks kaalutõusuks loetakse 1–2 kilogrammi kuus, seega on loomulik kaalutõus raseduse ajal 11– 16 kilogrammi.

Viinamarjad, mandariinid ja muud rohkelt suhkrut sisaldavad toidud suurendavad rasedusaegse dia­beedi riski. „Kui ebatervislikule toitumisele lisada vähene liikumine, stress ja ületöötamine, võivad need rasedusele palju suuremat mõju avaldada, kui oodata oskame. Seepärast peaks rasedad piisavalt puhkama, sööma tervislikku toitu ning leidma endas üles tasakaalu ja rahulolu,” paneb emadusnõuandla juhataja rasedatele südamele, et enda eest tuleb hoolt kanda.

Kui rase on enda ja oma tulevase lapse pärast mures, võib ta julgesti sellest oma ämmaemandale rääkida, et koos probleemile lahendus leida.

168 lk, KK

Kadri Penjam

Raamatud on saadaval raamatupoodides ning tellides Terve Pere www.healugu.ee või telefonil 669 8248

MAI 2016 25

eesti ekspress

Fotod: Viking Line

PROMO

Kõik kümme võitjat käisid märtsikuus Mariellal koos kuulsa peakoka Michael „Micke” Björklundiga oma retseptide järgi kokkamas. Maskotist paremal seisab Eesti ainus võitja Amar.

Amari valmistatud Vaesed Rüütlid serveerituna.

Eesti poisi Vaesed Rüütlid jõudsid laevarestorani menüüsse

A

mar on 10aastane Harjumaa poiss, kes üle kõige armastab Vaeseid Rüütleid. Need on lahti klopitud munas keerutatud saiaviilud, mis pannil kuldpruuniks praetakse ja siis tuhksuhkru ja kaneeliga üle puistatakse. Seda rooga oskab Amar hästi teha ja valmistab endale magustoiduks tihti – väiksena tahtis poiss saada isa eeskujul kokaks.

Kui jõulupühade ajal kuulutas Viking Line välja laste retseptivõistluse, et panna väikeste reisijate abil kokku järgmise suvehooaja lastemenüü, näitas ema Kristi üleskutset Amarile. Poiss võttis kohe tuld ning läkitas oma gastronoomilise loomingu retsepti ja valmistamiskirjelduse laevafirmale.

Kuue nädala jooksul laekus Viking Line’ile üle 500 lapse lemmikretsepti Soomest, Rootsist, Ahvenamaalt ja Eestist.

Meilt siiski veidi tagasihoidlikumalt – 25, ent kuna võistlus toimub alles esimest aastat, võib seda numbrit lugeda väikese Eesti kohta heaks tulemuseks.

Eesti lapsed saatsid võistlusele mitu pastaroogade retsepti, aga ka vahvaid nn vana kooli magustoite, nagu Kirju Koer ja küpsisetort. Neid desserte laevamenüüsse viia on aga veidi keeruline, sest sobivaid küpsiseid on saada ainult Eestis.

Edasi seisis Mariella ja Gabriella peakokkadel ees pingeline aeg. Koos Ahvena­ maa tippkoka Michael „Micke” Björklundiga vaadati hoolega läbi kõik retseptid ning mõeldi, millised sobiksid laevamenüüsse kõige paremini, et juba sel suvel pakkuda väikestele reisijatele vahvaid maitseelamusi. Võitjaid kuulutati välja kümme, Amar nende seas ainsana Eestist.

Märtsikuus kohtusid kõik võitjad Helsingis Mariellal. Õhkkond oli pinev, väikesed kokad, kaasa arvatud Amar, olid häbelikud ja ettevaatlikud. Kui aga mustad koka­mütsid pähe pandi (nagu ka Mickel endal) ja omavahel tuttavaks saadi, hakati õhinal kokkamisega pihta. Valmistati ja viimistleti oma lemmikretsepte. „Mina sain ise oma söögi valmis teha,” oli Amar uhke. Õhtuks oli selge, et selle suve laste­ menüüd, mille valikus on nii eel-, peakui ka järel­road, saadab laevade à la carte restoranis suur menu. Kas Vaeste Rüütlite edu võib lugeda Amari karjääri alguseks? „Tegelikult armastan üle kõige jalgpalli ja kavatsen sellega tegelema hakata,” arvas poiss. Vaeste Rüütlite kõrval meeldib tulevasele kokale-jalgpallurile üle kõige kartulisalat.

Toida tema

suurt

isiksust

MAAILMA PARIM MAITSE*

FPO FP

Spetsiaalse koostisega Hill’s™ Science Plan™ Small & Miniature aitab väikestel koertel olla see kangelane, kes nad olla tahavad Kui lastele, siis Laste Catering!

Pakume laste sünnipäevade toitlustamist!

Meil on müügil palju peotarbeid, kaunistusi, õhupalle ja kõike muud vahvat.

Kohvikus saab nautida ka pehmet jäätist, kommi, kooki ja head kohvi.

Meie kauplus-kohvik asub aadressil Hariduse 13, Tallinn.

Jälgi meie tegemisi ka: www.lastecatering.ee www.facebook.com/LasteCatering

26 MAI 2016 Terve Pere

• Suur antioksüdantide sisaldus immuunsuse tõstmiseks • Kõhule leebe ning hästi seeditav ka kõige väiksematele seedesüsteemidele • UUED hea maitsega retseptid, nüüd ka maitsvad Lamb & Rice (Lambaliha ja riis) ja Sensitive Stomach & Skin (Tundlik kõht ja nahk)

* Võrreldes olemasoleva Science Plan™ Small & Miniature söödaga. ™ Kaubamärkide omanik on ettevõte Hill’s Pet Nutrition, Inc. ©2016

Terve Pere MAI 2016 Hillspet.ee

27

LEMMIKLOOM Shutterstock

LEMMIKLOOM

Niipea kui ilmad soojaks muutuvad, tõstavad pead ka puugid. Kiiresti püüavad nad end mööduva inimese, linnu või looma külge haakida. Inimestele ohtlikest puukentsefaliidist ja puukborrelioosist on palju räägitud ja kirjutatud, kuid puukide siirutatavatest haigustest pole pääsenud ka lemmikloomad.

Tasub meeles pidada: Puugitõrjevahendite kasutamist peab alustama siis, kui väljas on plusskraadid (märtsist oktoobrini).

Nii sise- kui ka välisparasiiditõrjet tuleks teha ühe pere loomadel alati samal ajal.

Pärast jalutuskäiku on soovitatav kammida looma tiheda kammiga.

Võimalusel vältige liikumist pikas rohus ja tihedas lehtmetsas.

Kinnitunud puugi leidmisel tuleks see eemaldada. Kõige mugavam on seda teha spetsiaalse puugieemaldusvahendiga, mida müüakse näiteks loomakliinikutes. Näppudega ei ole soovitatav puuki eemaldada, sest haige puugi kehavedelikuga kokku puutudes võib nakatuda ka inimene. Puugi eemaldamise järel tuleks koht desinfitseerida ja käed pesta.

Enne puugi eemaldamist ei tohi puugile midagi peale määrida – see häirib puuki, mistõttu hoiab ta loomast veelgi tugevamini kinni, eritab rohkem süljega ärritavaid aineid ja üritab kaevuda sügavamale naha sisse.

Puukide tõrjeks müüakse loomakliinikutes ja apteekides mitmesuguseid vahendeid, nende mõju ja manustusviisid on erinevad (suukaudsed tabletid, turjale pandavaid täpilahused ja kaelarihmad).

Toime varieerub kolmest nädalast kuni kaheksa kuuni. Vahendi valimisel peab arvestama väga paljude nüanssidega (looma kaal, vanus, karvapikkus, nahatundlikkus, suvised ujumised, kokkupuude väikeste lastega) ning seepärast on sobivaima puugitõrjepreparaadi leidmiseks kasulik pidada nõu loomaarstiga.

28 MAI 2016 Terve Pere

Ohtlik puuknakkus ohustab ka lemmikloomi

E

esti jääb kahe puugiliigi, võsapuugi (Ixodes ricinus) ja laanepuugi (Ixodes persulcatus) levipiirkonda. Neid võib leida heinamaalt, võsast, metsast ja pargist. Puukidel on kolm arengufaasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Nii vastne kui ka nümf peavad edasiseks arenemiseks sattuma püsisoojase looma või inimese ihule ja imema moondumiseks verd.

Siiani pole lõplikult selge, kuidas puugid oma erinevates arengufaasides saagi avastavad. Kõrvu nad selleks ei kasuta, sest kõrvu neil polegi. Nad kasutavad Halleri organit, mille abil lokaliseerivad saagi (inimese, koera, väikeimetaja), kelle lähenemisest annab märku vibratsioon, soojuskiirgus ja liikuv vari.

Puuk asub ohvrit jälitama, talle lähedale jõudes hakkab oma esimest jalapaari vibutama ning haakub karvadesse. Edasi liigub puuk õrnema nahaga piirkonda ja kinnitub ihu külge. Puuke võib sageli leida looma kõrvadelt, silmalaugudelt, kaelalt ja kubemelt – kohtadest, kuhu on kerge kinnituda.

Puuk eritab peremeesorganismi mitmesuguseid aineid: anesteetikume, et ohver ei tunneks valu ega hakkaks parasii-

Nii nagu paljude muude haiguste puhul, on ka borrelioosi peamisteks sümptomiteks loidus ja isutus, lisaks võib täheldada periooditi tekkivat palavikku, lonkamist, liigeste turset, mis rändab ühest jalast teise, ning lümfisõlmede suurenemist.

Haiguse peiteaeg on 2–6 kuud.

Granulotsütaarset anaplasmoosi (tekitaja Anaplasma phagocytophilum) põhjustab vere valgelibledes elav bakter. Haigestunud loomadel tekib sageli palavik, loidus ja vereliistakute vähesus.

Puukide siirutatav entsefaliidiviirus on patogeenne peamiselt inimestele, kuid üksikjuhtudel võivad nakatuda ka koerad.

Haigestuvad nad siiski üliharva.

Lisaks Eestis levinud võsapuugile ja laanepuugile, keda leidub peamiselt Lõuna-­Eestis arvatakse, et Eestisse võib olla jõudnud ka Lõuna-Euroopas laialt levinud pruun koerapuuk (Rhipicephalus sanguineus), kuna seda liiki on avastatud juba Soomes. Viimati mainitu on eriline seetõttu, et võib kogu oma elutsükli viibida siseruumis (nt koerte kennelis).

Kõige levinum parasiit, mida puukide vahendusel saada võib, on babeesia – sellega võivad Eesti koerad nakatuda Kesk- ja Lõuna-Euroopa reisidel. Haigust kannavad edasi ka Poola ja Leedu lõunapoolsete piirkondade puugid. Sageli ilmnevad hai-

gustunnused alles pärast kodumaale jõud- nismi kandev koer saab uue puugi, nakamist. Babeesia parasiteerib koera punalib- tub seegi ning tema sattumine keskkonda ledes, mis bakteri elutegevuse tõttu lagu- loob omakorda eelduse haigust kandvate nevad. Tekivad babesioosile tüüpilised puukide laialdasemale levikule.

Soojade talvede tõttu on tunnused: aneemia ja puugid aktiivsed aasta läbi. verine või roostekarSellelgi talvel saime igal kuul va uriin. koeraomanikelt teateid looPuukide siirutatamadelt leitud puukidest. vate haigustega puuPuuk võib peita Vähendamaks võõrsilt kaatume kokku aina saennast loomade sa toodud patogeenide legedamini. Üha enam karvade sees. viku ohtu, tuleks kindlasti jõuab loomaarstideKuna puugid on lõunamaadest naastes kasuni teateid lähiriikitada lemmikutel puugitõrjedest leitud eksootika lemmikloomale vahendeid regulaarselt väheliste haiguste kohta. ohtlikud, tuleks malt aasta pärast reisi.

Mida rohkem käiakkasutada Enne reisile minekut tuse lemmikutega vätõrjevahendeid. leks kindlasti uurida sihtriilismaal, seda suurem gi nakkusolukorda: www.fleon tõenäosus, et tahes atickrisk.com/EN/Pages/ tahtmata tuuakse koju Home.aspx kaasa mitmesuguseid Pikemalt välisriigis peahaigusi. Meie regiooni muutuv kliima loob soodsad olud nen- tudes on soovitatav käia kohaliku arsti de haiguste püsimajäämiseks. Hoolimata vastuvõtul ja uurida, milliseid parasiitide üha enam uuenevast puugitõrjevahendite põhjustatud haiguseid seal enim esineb. arsenalist on puukide siirutatavate haiguste levik tõusuteel.

Tiina Toomet Patogeen võib loomaorganismi jääda loomaarst kuudeks ja see muudab olukorra eriti ohtlikuks, sest nakkuskandja loom liigub ju ringi. Kui selline patogeenset mikroorga-

ti ihult maha kraapima, hemolüütilisi fermente seedimiseks ja nn tsementi, millega kinnitab kärsa tugevalt nahasse.

Puugi täielikuks elutsükliks kulub enamasti kolm aastat. Kuna selles tsüklis on palju peremehi, võivad puugid endasse imeda erinevaid patogeene ja nakatada uusi peremeesloomi.

Puugil on kaks aktiivsusperioodi: kevadine ja sügisene. Eestis on puukide kevadine aktiivsusperiood sügisesest intensiivsem – nad asuvad tegutsema juba mõne plusskraadi juures.

Puugid suudavad püsida elus ilma verd imemata üle aasta ja sel ajal nende patogeensus ei vähene. Puugid kannavad edasi nii baktereid kui ka teisi parasiite.

Puukide levitatavad haigused

Borrelioos ehk Lyme’i tõbi on multisüsteemne haigus, mis ohustab inimesi, koeri ja teisi imetajaid. Paljudel nakatunud koertel võib viirus püsida organismis isegi kogu elu, aga kliiniliselt väljendunud haigus ilmneb vaid üksikutel juhtudel. Diagnoosimine on sageli keeruline, sest sümptomid on mittespetsiifilised ning võivad pika aja vältel korduda ja kaduda.

Terve Pere MAI 2016 29

KUHU MINNA?

eesti ekspress

Visuaalteatrifestival Treff toimub nii teatrisaalides kui ka vabas õhus Sel aastal tähistab 2.–5. juunil toimuv visuaalteatrifestival Treff oma kümnendat sünnipäeva. Sel puhul toimuvad mitmed etendused ka Toompea väljakutel ja hoovides. Üle maailma tuleb kokku 24 eriilmelist teatrit, keda seob ühine nimetus „visuaal­ teater”. Nelja päeva jooksul antakse 27 lavastusega üle 60 etenduse.

Festivali avapäeva suursündmuseks on riigikoguesisel platsil kell 22 etenduv visuaalne suurlavastus „Neli päikest” Prantsusmaa kompaniilt Lucamoros. See on kunstniku loodud efektne visuaalsete kujundite tants, kus segunevad maalikunst, grafiti, videokunst, poeesia ja elav muusika. See võimas elamus on Trefi kingitus oma publikule – etendus on vaatajatele tasuta.

Mai on laadakuu

Värskas Seto talumuuseumi õuel saavad huvilised omavahel istikuid vahetada. Kes soovib tomatitaime kurgitaime vastu, kes kapsataime peeditaime vastu, kuid vahetada võib ka muid aiatarvikuid.

Pühapäev on Lavassaares vanavara­ huviliste ja pasunakooride päralt. Laadal

Lehekuu väljamüügid keskenduvad aastaajale kohaselt rohenäppudele ning laatasid, kust oma aeda vajalikke taimi ja muud kraami soetada, peetakse igas Eestimaa nurgas.

Nii saab eesootaval reedel ja laupäeval taimi ja aiakaupu hankima minna Pärnu taime­laadale Vallikääru aasal.

Reedel ja laupäeval peetakse Kuressaare aiandus- ja lillepäevi Auriga kaubanduskeskuse parklas. Laat on kogunud tuntust ja populaarsust ka oma saaremaiste mahepõllu­ majandustoodete suure valiku poolest.

Laupäeval ootab Avinurme elulaadi­ keskus kõiki peresid, aiandushuvilisi ja aiasaadustega kauplejaid traditsioonilisele kevad­laadale Kevadmätas. Ülejärgmisel reedel, 20. mail algab aiandus­huviliste iga-aastane „laulupidu” Türi lillelaat, mis toimub tänavu 39. korda. Üritus kestab pühapäevani.

Laupäeval, 21. mail laotavad oma kaubad Valga militaarteemapargi õuele välja vanavara ja käsitöö müüjad. Ehkki tegu on vanavara- ja käsitöölaadaga, pakutakse müügiks ka taimi ja istikuid ning kodust toidukaupa.

Heimtali koduloomuuseumi õuel toimub terve päeva kestev laat, kus paljud käsitöömeistrid sätivad oma väljapaneku rõugu­ redelitele.

30 MAI 2016 Terve Pere

Paljud trupid sõidavad Trefile Prantsusmaalt, aga ka Iisraelist, Kanadast, Sloveeniast, Saksamaalt, Hispaaniast ja Hollandist ning muidugi näeb festivalil valikut Eesti visuaalteatrilavastustest. Täiskasvanute programmis on külas mitmed tuttavad, näiteks Yael Rasooly Iisraelist ja Peterburi Suur Nuku­teater Venemaalt.

Programmi kokku pannes on mõeldud peamiselt täiskasvanud vaatajale, kuid ära pole unustatud ka lapsi. Näiteks on Hispaaniast tulev lavastus „Punamütsikese galaktika” lahendatud nii, et hommikune etendus on mõeldud lastele ja õhtune suurtele. Lugusid juurikatest nukkude, teerull-­lava, savi või kirevate kostüümidega jutustavad lastele iisraellased, taanlased, itaallased, eestlased ja prantslased. Päris pisikestele ehk neile lastele, kes on tähistanud oma esimest sünni­päeva, sobib imehästi sloveenlaste „Väike lamp, sulg ja hernetera”, kus kolm näitlejat keskenduvad eelkõige laulmisele, pillimängule ning esemete ja nukkude liigutamisele, tuues kuuldavale vaid mõne hüüatuse.

Tõenäoliselt tuleb festivali kõige omanäolisem esineja seekord Hollandist. Noore kunstniku Nick Steuri lavastus „Freeze!” seisneb balansseerivatest kividest skulptuuride loomises ning on iga kord erinev. Etendust esitab Steur Katariina kirikus.

Lisaks etendustele toimuvad festivali ajal Trefi klubiõhtud von Krahli teatris ja lõunased vestlusringid ehk Festivali Jutud, kus põnevaid lavastajaid intervjueerivad Eesti ajakirjanikud.

Festivali programmiga saab tutvuda ­festivali kodulehel www.nuku.ee/festival.

kaubeldakse kõigega, millest õhkub möödunud aegade hõngu. Lisaks vana­vara ostmisele-­müümisele saab kuulata puhk­ pillimuusikat. Laadapäeval võtab üksteisega mõõtu mitu pasunakoori, kelle seast valib võitja žürii.

Terve Pere MAI 2016 31