TERVE PERE (detsember 2012)

13. detsember 2012

UUS

&

H U V I TAV

TERVIS

PEREPUHKUS

!

A D N I S K Ü ÕE

P re, A u R m n Ä o l ra b õ s u S i võ il l u on n f i e S l i e t u i K b a ste a l a t u s a helista t

1 1 1 6 11 Helistamiseks pole ükski mure liiga väike ega liiga suur!

Kui märkad hädasolijat, kes ise veel liiga väike, et endast teada anda, siis lasteabitelefon ootab kõnesid 24 tundi ööpäevas 7 päeval nädalas ja aitab alati!

Lasteabi_116111

info@lasteabi.ee

facebook.com/lasteabi

Üle-euroopaline kadunud laste telefon 116 000.

TOIT

Uus & huvitav

Eestikeelsed arendavad mänguasjad!

CD mängija

Käokell

art T2560

art W1130

Need vahvad mänguasjad pakuvad kuulamiseks ja kaasalaulmiseks mitmeid eestkeelseid laule ja meloodiaid.

Lisaks terve hulk põnevaid tegevusi, mis köidavad lapse tähelepanu tükiks ajaks.

Lõbus küpsisetünn

art H1195

Laulev kutsu

art N1191

Laulev raamat

art R3440

Telefon

art P6003

2

maaletooja Rimonne Baltic OÜ

•

www.rimonne.ee

Tiina-Liina Uudam

Mõnusat pühadeaega!

S

uur aitäh kõigile, kes meiega oma südantsoojendavaid jõulu­mõtteid jagasid! Paljudest kirjadest kumas läbi mõte, et n-ö kingipaanika on täiesti teisejärguline. Kõige tähtsamaks peeti siiski neid kõige kallimaid inimesi meie kõrval ja võimalust nendega koos aega veeta. Ja võimalusel ka head teha.

Tänases HIV-teemalises intervjuus ütleb seksuaalnõustaja ja terapeut Pille Kütt, et paljud probleemid ühiskonnas saavad alguse sellest, et me ei märka ega hooli üksteisest. Tema soovitab olla kontaktis ise­ enda ja teise inimesega: märgata, kuulata ja olla lihtsalt olemas. Jõulud ja aastalõpu rahulikum aeg on selleks just sobiv võimalus.

Ka enda sõpruskonnas üritame sel aastal paremad inimesed olla – traditsiooniliste loosipakkide asemel leppisime kokku, et igaüks teeb mõne heateo: kes annetab lastehaigla toetusfondile, kes valib SEB toetus­fondi jõulusoovide puu kaudu mõne lapse, kelle kingisoov täita jne. Võimalusi on palju.

Olgem terved ja kohtume veebruaris!

Too jõulukuusk riigimetsast!

Leia riigimetsast päris oma kuusekoht või vali RMK 145-st kaardistatud kuusekohast lemmik! Lisainfo www.rmk.ee/kuuseke.

NB! Skaneeri nutitelefoniga QR-koodi ja kogu kuuseinfo on ka Sinu telefonis.

Eve Kaljusaar

Terve Pere Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Eve Kaljusaar, eve.kaljusaar@lehed.ee, tel 669 8321 Reklaam: Külli Kruusandi, kylli.kruusandi@lehed.ee, tel 669 8237 EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: AS Eesti Ajalehed Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: AS Printall

KIRJUTA meile!

Kirjutage, millised artiklid seekord meeldisid ja millest sooviksite veel Tervest Perest lugeda.

Kõigi meilisaatjate vahel läheb loosirattasse uus põnev raamat „Looduskosmeetika”.

Teie kirju ootame kuni 6. veebruarini aadressil pere@ekspress.ee.

The Body Shopi komplekti võitis Eva-Lota ning jõhvika-kätekreemid Laine Ü. ja Rita K. Palju õnne! Võtame võitjaga ise ühendust.

KOOSTÖÖPARTNER: Nordholm OÜ

Linda kauplus pakub naistele enneolematult suures valikus nii trendikaid kui ka klassikalisi käe-, peo- ja rahakotte.

Iga kuu saabub uus kaubapartii Itaaliast ja tootevalik uueneb, mis vähendab tõenäosust, et uhke koti omanikule tänaval keegi täpselt samasugusega vastu jalutab, ning säilitab võimaluse jääda võimalikult isikupäraseks. Ajatute ja stiilsete nahkkottide kõrval leiab ka taskukohast moekaupa.

Meestele on laias valikus nahast raha-, randme- ja spordikotte, reiskohvreid ning portfelle.

Lastele on pakkuda õla-, raha- ja koolikotid.

Lisaks sallid, rätikud, vööd, vihmavarjud ja palju muid aksessuaare.

Suures valikus kunstnahast käekotte

soodustusega kuni 50%.

Linda kauplused asuvad paljudes Eestimaa linnades: TALLINNAS Väike-Karja 5 ja WW Passaažis, Aia 3 • PÄRNUS Port Artur 2, Lai 11 ja Maxima XXX, Riia mnt 131 • TARTUS Raekoja plats 9 • NARVAS Energia 2 VÕRUS Vabaduse 12a • VALGAS Vabaduse 2/4 • JÕHVIS Jewe • kaubanduskeskus, Narva mnt 8 • RAKVERES Põhjakeskus • KURESSAARES Ferrumi kaubanduskeskus, Tallinna mnt 8 • VILJANDIS Uku Keskus, Tallinna 41 • HAAPSALUS Haapsalu kaubamaja, Tallinna mnt 1 3

Uus & huvitav

Valge Klaar otsib koostööpartnereid heategevuseks Apple’i salong Valge Klaar kutsub detsembris inimesi ja ettevõtteid oma kasutult seisva ja remonti vajava Apple’i tehnika abil lastekodulaste jõuluunistusi täitma.

Tuues tehnika enne 22.12.2012 Valge Klaari salongi, teevad tehnikud seadmed korda, löövad läikima ja annavad neile ka 90päevase garantii. Korras ja garantiiga seadmed lähevad osta.ee heategevuslikule oksjonile. Saadud tulu suunatakse SEB Heategevusfondi ja Delfi koostöö tulemusel kogutud vanemliku hoolitsuseta laste unistuste ja soovide täitmiseks.

Lisainfo: www.valgeklaar.ee/heategevus ja www.heategevusfond.ee

JÕULUPÜHADE ALLAHINDLUSED PRILLIRAAMIDELE KÕIK

VOGUE PRILLIRAAMID

Kuusekasvumaitselised kurgupastillid

Ravimitevaba võimalus iiveldusest vabaneda

A. Vogeli sortimenti Eestis on lisandunud uued kuusekasvu­ maitselised kurgupastillid, mis värskendavad hingeõhku ja pehmendavad kähedat kurku. Proovi seda suurepärast kuuse­kasvust loodusemaitset! Šveitsi fütoterapeut ja toitumisspetsialist Alfred Vogel kirjutas 1952. aastal oma raamatus „The Nature Doctor”, et noorte kuusevõrsete närimine aitab väga efektiivselt ülemiste hingamisteede infektsioonide, kurguvalu ja -katarri puhul. Tema teadmised baseerusid sajanditevanustel teadmistel ning muidugi ka isiklikel kogemustel. Ta oli veendunud, et looduse jõud on ülimalt tähtis kõigile, olgu nad haiged või terved.

Kuusekasvukommid on müügil hästi varustatud apteekides üle Eesti!

Apteekidesse on müügile jõudnud iivelduse­ vastane randme­pael Sea-band Inglismaalt.

Toode toimib Hiina meditsiinist tuttava akupressuuri põhimõttel. Randmepael survestab randmel olevat akupunkti P6, et ravida valu rinnus, ebaregulaarset valulikku perioodi, premenstruaalset depressiooni, unetust ning iivel­dust ja oksendamist. Akupunkt P6 toimib rasedusiivelduse ning reisimisest, migreenist, ravimitest ja muust tuleneva iivelduse puhul. Kuna Sea-bandi randmepael ei ole ravim, sobib see kõigile, sealhulgas rasedatele ja lastele.

Paelad tuleb asetada mõlemale käele, et mõju oleks tugevam, ning efekt saabub juba mõne minuti möödudes.

Tootel on kliiniliselt tõestatud toime ning seda on saada kahes suuruses: lastele ja täiskasvanutele. Sea-bandi on võimalik osta ka e-poest www.hortusmedicus.ee.

ERIHINNAGA

75€* JA 95€*

* KÕIK ALLAHINDLUSED KEHTIVAD PLASTIKKLAASIDE TELLIMISEL JAANUARI LÕPUNI

SILMAARSTI VASTUVÕTT Prillide tellimisel maksab nägemiskontroll 6€!



www.nordoptika.ee

 

MEIE KAUPLUSED ASUVAD: PRO KAPITAL Narva mnt 13; tel: 660 1902 MUSTAKIVI KESKUS Mahtra 1; tel: 633 3350; 602 4696 RIMI HÜPERMARKET Sõpruse pst 174/176; tel: 655 5290 TELLISKIVI KAUBAKESKUS Теlliskivi 61, tel: 648 4359 RIMI HÜPERMARKET Haabersti 1; tel: 656 8551 BENTON KAUBAKESKUS Õismäe tee 107 A ; tel: 651 2823 BRAVO KESKUS Pae 80; tel: 601 0199 EUROMEKKA Punanе 52, tel: 626 4813 E AL L TUULEMAA 21 Tel. 601 0999 (säästu-klassi kauplus) J A

    

IT SE ES IMI I M LL AA E TE L K D RE LLI I PR

T

I G N

KI

!

S U 4

Uus & huvitav

Heategu liigutab!

Igaüks võib olla heategija!

Kaubamaja kaunid jõuluaja vaateaknad annavad peale silma­ilu ka võimaluse head teha – mannekeenid saab iga möödakäija annetusnumbril helistades ise liikuma panna ning sellega liikumispuudega laste tugiühingut toetada.

Tallinna ja Tartu Kaubamaja vitriinakendele ja müügisaalidesse on üles seatud kokku 20 pöörlevat mannekeeni. Helistades Elioni heategevusnumbrile, teed 3eurose annetuse, mille eest pöörleb manne­keen umbes ühe minuti.

Kaubamaja kassades on müügil ka jõuluteemalised postkaardid, millest saadud tulu annetatakse telefoni teel korjatud rahale lisaks. Postkaardi hind on 40 senti.

Lapsed moodustavad 25 protsenti meie elanikkonnast, kuid 100 protsenti meie tulevikust. Oma annetusega kindlustad igale lapsele parima võimaluse eluterveks tulevikuks.

Tallinna lastehaigla toetusfond palub toetust radiograafia­aparatuuri (röntgeni) ostuks. Olemasolev pärineb 1997. aastast ning on moraalselt ja füüsiliselt vananenud. Vajatakse uut ja ohutut aparaati nii väikestele patsientidele kui ka personalile. Tegu on universaalse statsionaarse radio­graafiaseadmega, mille abil saab uurida (nii patsiendi seisvas kui ka lamavas asendis) luid-liigeseid, lülisammast, hingamiselundeid ja nina-­kõrvakoopaid traumade, põletike ning kaasasündinud väärarengute korral. Uue aparaadi muretsemise eesmärk on tagada lastele võimalikult ajakohased ja efektiivsed diagnostikavõimalused. Lapsed on erilised, neid tuleb uurida parimate vahenditega.

Legendaarne Onu Eskimo sai omanimelise jäätisekohviku Neljapäeval, 29. novembril avas kodumaine jäätisetootja Balbiino Tartu Kaubamajas Onu Eskimo jäätisekohviku. „Balbiino tõi sel kevadel turule Evald Rooma retsepti järgi valmistatud Onu Eskimo banaani-­koorejäätise ehtsas šokolaadiglasuuris, mis pälvis lisaks vanameistri heakskiidule laialdase populaarsuse jäätisesõprade seas. Onu Eskimo banaanijäätise edu innustas Evald Roomat oma teistki unistust Balbiinole avaldama, milleks oli tema väärtusi järgiva jäätisekohviku avamine Tartus. Puhtast kodumaisest koorest valmistatud jäätistest, Onu Eskimo näpunäidetest ja ajalooliste jäätisekohvikute ajatust elegantsist juhindudes ongi nüüd Onu Eskimo jäätisekohvik teoks saanud,” ütles AS Balbiino juhataja Kaido Salurand.

Tallinna lastehaigla toetusfondi arvelduskontod: Swedbank 221001137609 Nordea Pank 17000265265 SEB 10220026847017 Danske Bank 333306720007 Helistada saab ka annetustelefonidele: 900 7705, annetad 5 ¤ 900 7710, annetad 10 ¤ 900 7715, annetad 25 ¤ Vt ka: www.toetusfond.ee

Jana Koel, „Looduskosmeetika” Kirjastus Hea Lugu Raamatust „Looduskosmeetika” leiad hulga teadmisi, kuidas kodus enda tarbeks kosmeetikume valmistada. Retsepte on nii meestele, naistele kui ka lastele: šampoone ja kreeme, maske ja koorijaid.

Endaloodud kehahooldusvahendid on palju suurema väega ning sisaldavad lisaks kõikidele headele koostisosadele erilise annuse armastust ja hellust, mida tänapäeval on meil kõigil hädasti vaja.

5

TERVIS

Kui köha vaevab Lasnamäe Medicumi vanem­arst dr Ester Eensaar

T

alvel on köha levinud probleem, mis segab nii haiget ennast kui ka tema pereliikmeid ja kolleege. See võib olla külmetuse kiirelt ja ise­ enesest mööduv tagajärg, kuid tegu võib olla ka mõne tõsi­sema haiguse sümptomiga.

Organismi kaitsemehhanism „Köha iseenesest ei ole ju otseselt haigus ja esineb sageli koos teiste sümptomitega,” ütleb Lasna­mäe Medicumi vanemarst dr Ester Eensaar. „See on organismi kaitsemehhanism, mis aitab puhastada hingamisteid, takistades ärritajate liikumist sügavamale kopsu ning aidates väljutada hingamis­ teedest sobimatud jäägid: haigusetekitajad, lima, tolmuosakesed.”

Köha põhjuseid on palju. „Arvestades meie praeguseid ilmastikuolusid, on 90 protsendil juhtudest põhjustajaks viirusnakkus. Selline köha algab tava­ liselt ärritusliku köhana, tugevneb järjest ning on kuiv ja piinav,” selgitab dr Eensaar. „Mõne viiruse puhul algab köha n-ö haukuvana. Seda nimetatakse

®

Ibuprofeen

Lastele

ka larüngiitiliseks ehk hääle­paelte põletikuga seotud köhaks, mis on ohtlik just alla 4aastastele lastele, sest tekitab häälepaelte turset, mis ei lase õhul sisse voolata. Selline haukuv köha tekib tavaliselt öösel või kui laps on väga rahutu või kõrges palavikus.”

Dr Eensaar ütleb, et täiskasvanu köha põhjuseid lisaks viirusinfektsioonile võib olla terve hulk: bronhiit, krooniline bronhiit, kopsu­ põletik, kopsutuberkuloos, kopsuvähk, sarkoidoos, bronhiektaasiatõbi, kilpnäärme suurenemine, lümfi­sõlmed, kopsukonioos, läkaköha jne. „Lapsepõlves tehtud läkaköhavaktsiin ei pruugi täiskasvanu­eas enam mõjuda,” teab arst. See­ pärast on tänapäeval hakatud seda vaktsiini tegema ka täiendavalt hilisemas vanuses. Mitteinfektsioosse köha põhjuseks on näiteks astma, astma ägenemine või krooniline obstruktiivne kopsu­ haigus (esineb suitsetajatel).

Kui köha kestab üle kaheksa nädala, soovitab dr Eensaar seda kindlasti uurida ja võtta arvesse ka muid põhjuseid. „Köha võib põhjustada kopsu­

vähk, tuberkuloos, vererõhuravim, AKE inhibii­ tori kasutamine, gastroösofageaalne refluks (mao­ mahl tungib söögitorru, kus tekitab põletikku, mis võib ulatuda kurguni). Vanematel inimestel, kellel on olnud infarkt, võib köha tekitada südame­ puudulikkus. Esineb ka n-ö neurootilist köha, sh lastel, mis on seotud närvisüsteemiga.” „Mõelda tasub veel hingamisteedesse, bronhidesse sattunud võõrkeha peale, mida ema ei pruugi tihti tähelegi panna. See vajab kindlasti täpsemaid uuringuid ja haiglaravi. Kui tükk mädanema läheb, võib tekitada paha lõhna,” soovitab dr Eensaar sedagi meelde tuletada, kui lapse köha väga pikaks venib.

Kui uurida köha kestuse kohta, ütleb dr Eensaar, et 3–4 nädalat on täiskasvanu puhul normaalne. „Viirus ise võib kesta juba 2–3 nädalat.

Pikale veninud köha võib tekitada mõni mikroob, mida saame vereanalüüsiga kindlaks määrata. Ja ka röga saab analüüsida. Kui põhjus on ­ebaselge, suunab perearst patsiendi täpsemateks uurin-

Toob naeratuse kuningriiki

Kaasas mugav dosaator!

Kiire leevendus palavikule ja valule ✔ Pikaajaline toime: kuni 8 tundi ✔ Ei sisalda tervisele kahjulikke värvi- ja magusaineid

UUS

MÜÜGILOA HOIDJA: Berlin-Chemie AG; Glienicker Weg 125; D-12489 Berlin, Saksamaa. Täiendav teave on saadaval müügiloa hoidja Eesti esindusest: OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti, Paldiski mnt. 27/29 Tallinn 10612.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

6

Shutterstock

TERVIS

guteks edasi pulmonoloogi juurde,” purustab dr Eensaar naiivse lootuse, et kõik läheb üle kolme päevaga.

Kuidas leevendada?

Köha põhjus, iseloom, kestus ja inimese vanus määravad ära ravivõtted ning rohtude tarvitamise. Külmetushaiguste ägeda köha puhul võib kasutada sümptomite leevendamiseks mitme­ suguseid rahvameditsiinist tuttavaid vahendeid ja apteegist retseptita saadavaid ravimeid. Teistel juhtudel sõltub ravi köha põhjustavast haigusest. „Kui on tekkinud nohu ja köha, siis täiskasvanud inimene võiks ikka mõne päeva kodus olla, et näha, mis suunas see kipub minema.

Kui paranemise märke ei ole, võiks konsulteerida perearstiga,” soovitab dr Eensaar esimese asjana võimalusel aeg maha võtta. „Tihtipeale paranevad lapsed kergemini kui täiskasvanud. Suitsetajatega on enamasti eriti keeruline ja nemad antibiootikumiravist sageli ei pääse.”

Röga eritumise järgi jagatakse köha järgnevalt: kuiv-ärritav ja märg-rögisev-lahtine. Selle järgi jaotuvad ka leevendavad ravimid: pärssi­ vateks (kodeiin, dekstrometorfaan), mis pidurdavad köha­refleksi, ja röga lahtistavateks (atsetüültsüsteiin, ambroksool, bromheksiin), mis teevad röga vedelamaks ning suurendavad selle eritust. „Kasulik on meeles pidada, et röga eritumise korral ei tohi köha­pärssijaid kasutada, sest köha on organismi kaitsemehhanism, mis puhastab hingamisteid,” rõhutab dr Eensaar. Köha pärssivad ained on saadaval ainult retsepti alusel ja need määrab vajadusel perearst. „Kuiva köha puhul väga head ravimit tegelikult ei ole,” ütleb dr Eensaar. „Kõige tõhusam on siiski aur ja kuum jook, millega saab sümptome pehmendada.” Häiriva öise köha puhul võib perearst välja kirjutada kodeiini sisaldava ravimi, mis rahustab ja aitab magada. Proovida tasuks ka imemis­ tablette (Isla Moos, Isla Mint jne). „Kui palavikku ei ole, soovitan määrdeid, jala­vanne ja plaastreid, näiteks sinepi- ja pipra­ plaastrit. Määrida tuleks sisse rindkere, jala­

tallad, varbavahed ja ka sääred, ning villased ­sokid ­ööseks jalga,” õpetab arst.

Dr Eensaar tõdeb, et kui köha on juba lahtine, on veidi lihtsam – abi saab rögalahtistitest, mis vedel­davad röga ja aitavad välja köhida. Nende aine­te lai valik on saadaval ka apteegi käsimüügis. Abi tasub otsida veel looduslikest leevendajatest – nii ravimteedest kui ka marjadest. „Teedest on väga hea toimega näiteks põdra­sambla-, raudrohu-, paiselehe-, saialilleja ingveri­tee. Marjadest võib süüa pohli, jõhvikaid ning astelpajumarju,” soovitab dr Eensaar.

Viirusnakkuse puhul teisi vitamiine peale C-vitamiini tarbida ei soovitata, sest arvatakse, et need toidavad viirust ja teevad asja hoopis hullemaks. „Kui köha ei ole bakteriaalne, ei lähe väga hulluks ja sügavaks ega tekita kopsupõletikku, on ta siiski iseparanev haigus, mis võtab aega,” soovitab dr Eensaar asja rahulikult võtta.

Väikelast ravides peab olema ettevaatlik Kui suuremad oskavad korralikult köhida ja nuusata, siis väikelaste puhul on ravi keerulisem ja tuleb olla ettevaatlik, sest omapäi imiku arstimine võib kasu asemel hoopis kahju tuua.

Kas eelistada looduslikku või keemilise toimeainega köharohtu, tablette, siirupit või lahust – kõik sõltub köha iseloomust, lapse vanusest ja eelistusest. „Alla aastase lapse köha korral peab kindlasti pöörduma perearstile, kes määrab ravi ja jälgib paranemist,” soovitab dr Eensaar, sest ema ei oska sageli öelda, kas lapsel on näiteks raske hingata või mitte. „Esimene raske hingamise tunnus on see, kui laps kasutab hingamisel kõhulihaseid või tekib ninatiiva- või lõrisev hingamine.”

Kui öösel laps n-ö haukuvalt köhib – larüngiidi kahtlus –, soovitab dr Eensaar esmaabina värsket õhku ja auru. „Tuleks minna avatud akna juurde. Kui see ei aita, siis vannituppa ja kuum vesi voolama. Kui muutusi ei ole, peab kohe kutsuma kiirabi.”

7

TERVIS

Rahvameditsiini nippe Määrimiseks Lasteaialapsele küüslaugu­ segu, mida määrida hommikul nina alla ja ümber nina enne lasteaeda minekut.

3 tl peenestatud küüslauku 4 sl õli Lasta seista.

Allikas: Ester Eensaar

Raviteed Raudrohutee 1 tl peenestatud kuiva / värsket ürti. Vala üle ühe klaasi keeva veega. Lase suletud anumas 20 min tõmmata, kurna. Joo pool klaasi korraga kolm korda päevas söögikordade vahel.

Ingveritee 1 sl toorest peenestatud ingveri­juurt ja tükike kaneeli­ koort. Vala üle kolme klaasi veega. Hauta tasasel tulel 10 minutit, jahuta 50 kraadini, kurna. Pane termosesse ja joo see kogus päeva jooksul soojalt ära.

Teed võib valmistada ka termoses: vala peale 80kraadine vesi ja hoia seal 3–4 tundi.

Dr Eensaar rõhutab, et imiku ravimisel peab kindlasti teadma, et alla aastane laps ei oska veel erituvat röga välja köhida, seega tema köha ei tohi väga rögaseks ajada – ta ei saa sellega lihtsalt hakkama. Last tuleks ka tähelepanelikult jälgida, et ta rögasse ära ei lämbuks. Arst soovitab imikutele ja väikelastele kerget massaaži, et aidata neil röga väljutada. Selleks peab panema lapse kõhuli üle põlvede ja kloppima kumera peopesaga õrnalt üle rindkere, seejärel pöörama küljele ja kordama sama.

Imikute ja väikelaste köha korral tuleb väga täpselt jälgida ravimi manustamist. „Peab teadma, et alla aastasele lapsele rögalahtisteid ei anta, või kui äärmisel juhul antakse, siis ainult arsti korraldusel ja järelevalve all,” ütleb dr Eensaar. „Imiku puhul on põhiliseks raviks aur.” Auru saab teha inhalaatoriga. Kui seda kodus ei ole, sobib hästi ka kartulikeeduauru sissehingamine või vannitoas kuuma veega auru tegemine. Sealjuures tuleks jälgida, et last ei kõrvetataks. „Kui palavikku ei ole, sobib hästi ka määrimine,” soovitab dr Eensaar. „Näiteks hanerasv, Hustagil, sookail

searasvaga ja varasemal ajal hästi populaarne Kataplasma segu, mida teeb praegu veel Tõnismäe apteek.”

Tuba, kus väike laps magab, peab olema värske õhuga. Soovitatav on kütteperioodil kasutada õhuniisutajat või panna radiaatori peale märjad käterätid. Peaalune tuleb teha kõrgemaks, et lapsel oleks kergem hingata – näiteks padi madratsi alla.

Kui laps oskab juba köhida, siis kuiva köha puhul on soovitatav hästi palju juua pakkuda. „Proovida võib mitmeid segusid: piima, mee ja võiga, mis teeb pehmemaks, või mee ja sibulaga. Pakkuda võib ka ravimteesid, näiteks pärnaõie-, paiselehe-, raudrohu-, põdrasambliku- ja bronhiiditeed,” soovitab dr Eensaar mitte ära põlata rahvameditsiinist tuntud ravivõtteid. „Suurematele lastele, kellel on köha lahtine, võib anda röga­lahtistit (atsetüültsüsteiini, karbotsüsteiini), mis röga vedeldab. Inhalaatorisse võib panna eeter­likke

õlisid, näiteks eukalüpti.” Laste rögalahtistid on tavaliselt siirupi või lahustuvate tablettide-pulbrite kujul.

Kui laps saab rohtu ja köha ei ole nädalaga paremaks läinud, võib selle ravimi ära jätta või välja vahetada. „See tähendab, et rohi ei mõju,” ütleb dr Eensaar. „Siis tuleks arstiga konsulteerida ja teha vereanalüüs või kopsupilt. Siis saame otsustada, kas on tarvis antibiootikumide ravi.”

Ennetava tegevusena soovitab dr Eensaar väikelaste kopse arendada, et nad saaksid haiguse ajal köhaga paremini hakkama ja suudaksid rohkem välja köhida. „Selleks on head igasugused puhumised: täis­ puhutavad mänguasjad, õhupallid, seebimullid jms.”

Eve Kaljusaar

Allikas: Lelumees, S; Ende, Ü. (2011).

Külmetushaiguste koduravi. Abi apteegist ja loodusest kogu perele.

TURGUTA TERVIST TARGALT !

Uued looduslikud, väga kvaliteetsed toidulisandid Inglismaalt !

Silmadele

KÕIK ÜHES!

EyeVit® Plus kapslid - silmavitamiin sisaldab silmade tervisele üliolulisi aineid luteiini, mustikat, viinamarja seemet, beetakaroteeni, tsitruse bioflavanoide, vitamiine A, D3, E ja Omega 3

Tooted ei sisalda pärmi, gluteeni, nisu, soja, laktoosi, suhrut, soola, kunstlikke värvi-, lõhna- ja maitseineid ega konservante

Immuunsüsteemile

KAITSE ENNAST!

AcaiAce® kapslid – tõhus immuunsüsteemi turgutaja ja looduslik antioksüdant acaimarja pulber, aitab tõsta vastupanuvõimet külmetusele; vähendab söögiisu ja on abiks kaalu langetamisel

Nahale

Kuseteedele

TERVE JUME!

AITAB PIINAST!

Oro-tan® tabletid – ohutuks päevitamiseks, aitab kiiresti saavutada ja hoida päevitunud jumet, ka solaariumis; kaitseb nahka vabade radikalide eest; looduslik beetakaroteen, porgandipulber, viinamarja seeme

KÜSI HÄSTI VARUSTATUD APTEEKIDEST ÜLE EESTI !

8

Cysticare® tabletid – tervete kuseteede kaitseks.

Sisaldab kusteede tervisele kasulikke aineid – jõhvikat, peterselli, kadakamarja, tsitruse bioflavanoide, kaaliumi, C-vitamiini

UNITAS PHARMA OÜ info@unitaspharma.com www.organicus.ee

TERVIS

Kas sa usud või tead?

Sandra Urvak

HIV ei ole Eestis enam ammu muukeelsete narkosõltlaste probleem. Keskmine eestlane aga arvab, et teda see teema ei puuduta. Miks nii?

O

dulikkus, eestlaste kinnine olek ja mitterääkimine – kõik see kokku on praegust olukorda mõjutanud.

Kui Eestis oli 2000. aastal HIVi puhang, hakati sellest teemast hoogsalt rääkima. Loengutest saab küll tähtsat infot, kuidas ennast kaitsta ja miks kondoomi kasutada, aga kui seda enda ja oma identiteediga ei seostata, on teadmisest, et HIV on kole haigus, vähe kasu. Inimesed arvavad, et korraliku pereinimesena neid see teema tegelikult ei puuduta.

seksuaalnõustaja, pereterapeut ja Terve Eesti SA koolitaja Pille Kütt

lenemata riiklikust HIVi ja AIDSi strateegiast ja aktiivsest ennetustegevusest, on Eesti jätkuvalt kiireima HIVi levikuga riik ELis. Uute nakatunute arv on alates 2006. aastast küll järjest vähenenud, aga endiselt tunduvalt kõrgem kui teistes liikmesriikides. Kokku on Eestis diagnoositud üle 8300 HIVi nakatunu. Arvatakse, et tegelik nakatunute arv ulatub 12 000 inimeseni, moodustades 1,2% kogu Eesti tööealisest elanikkonnast. Seega on meie hulgas umbes 4000 inimest, kes ise ei teagi, et nad viirusekandjad on. Ja seda üle Eesti, mitte ainult Ida-Virumaal. Nakatumispiirkondade pingerida juhib Ida-Virumaa ees hoopis Harjumaa, kuid registreeritud juhte on üle Eesti.

Kõige rohkem uusi nakkusi avastati 2011. aastal 25–34aastaste vanuse­rühmas. Praxise analüüsist* selgub, et riikliku strateegia tegevused on peamiselt suunatud riskirühmadele, kuid järjest enam nakatuvad ka tööealised elanikud, kes ei kuulu ühtegi riskirühma. See põhjustab ühiskonnale märkimisväärse majandusliku koormuse. Ka selle sihtrühmaga tuleks tegeleda ja tööandjal on selles tähtis roll, aidates nii vältida hilisemaid võimalikke kulusid.

Nakatumise kohta levib jätkuvalt palju müüte ning arvatakse, et HIV on otseselt seotud inimese käitumisviisiga (narkomaania, prostitutsioon, homoseksuaalsus) ja n-ö korralikku pereinimest see ei puuduta. Numbrid aga näitavad, et kui 2001. aastal oli 90% nakatunutest süstivad

narkomaanid, siis 2009. aastal said pea pooled nakatunutest HIVi seksuaalsel teel kaitsmata vahekorras – mis aga tegelikult oleks olnud ennetatav. Statistika näitab, et 69% Eesti inimestest ei ole kunagi HIV-­testi teinud.

2009. aastal said pea pooled nakatunutest HIVi seksuaalsel teel kaitsmata vahekorras – mis aga tegelikult oleks olnud ennetatav. Statistika näitab, et 69% Eesti inimestest ei ole kunagi HIV-testi teinud.

Kui rääkida seksuaalhariduse põhiteooriatest ja sellest, kuidas noortele ja täiskasvanutele seda edasi anda, peaks Erik Centerwalli teooria kohaselt kõige olulisema ja suurema ploki moodustama see, mis puudutab mind ennast või minu identiteeti. Kes ma olen? Mis mulle meeldib? Mida ma teatud asjadest arvan? Mida inimesed minust arvavad? Mida mina teistest arvan? Järgmise, veidi väiksema ploki, moodustab füüsiline pool: seksuaalanatoomia, inimese keha, seksuaalsus, erinevused, esimene vahekord. Püramiidi tipp on tagajärgede pool: HIV, seksuaalsel teel levivad haigused ja soovimatu rasedus. Sellest ei ole vaja kogu aeg rääkida, piisab aegajalt kordamisest.

Kui me vundamendiks neid plokikesi ei lao, ei ole ülemisel tipul ehk tagajärgede poolel kuhugi kinnitu-

Mis on meil Eestis teistmoodi kui lähiriikides? Mis on tinginud meie ükskõikse suhtumise ja käitumise? Miks eelistame pigem pead liiva alla peita ning seada ohtu oma lähedasi ja seksuaalpartnereid? Teemat aitab lahti mõtestada seksuaalnõustaja, pereterapeut ja Terve Eesti Sihtasutuse koolitaja Pille Kütt.

Miks on kiireima HIVi levikuga riik ELis Eesti? Hoolimata aktiivsest ennetustegevusest lisandub igal aastal u 400 uut juhtu. Mis meil on teistmoodi kui näiteks lähiriikides?

HIVi ei saa vaadata kui lihtsalt haigust, see on palju süsteemsem teema. Nii nagu seksuaalsus, on ka HIVi levik seotud paljude teguritega. Meie ajalooline taust, „soodne” geograafiline asukoht, perekond, suhtumine, seksuaalhariduse puu-

9

Terve Eesti SA võitleb HIVi vastu Kommenteerib Terve Eesti SA kommunikatsioonijuht Kersti Karu Terve Eesti SA edendab koostöös tööandjatega Eesti inimeste tervisekäitumist. Lisaks koordineerib koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu”, millega ühinenud 11 ettevõtet panustavad HIV-epideemia peatamisse.

Vaid väga väike osa Eestis läbiviidavast HIV-ennetusest on suunatud tavaelanikkonnale. Suur osa ennetusprogramme keskendub riskirühmadele. Paraku pole HIV ainult riskirühmade probleem. HIVepideemia leviku tõkestamiseks on hädavajalik, et elanikud teaksid HIVi kohta põhilisi fakte ning oskaks ja tahaks iseend ja oma lähedasi nakatumise eest kaitsta.

Sellest veendumusest lähtuvalt korraldasid Terve Eesti ja koalitsioon „Ettevõtted HIV vastu” koostöös Tervise Arengu Instituudiga ülemaailmsel aidsi vastu võitlemise päeval, 1. detsembril Tallinnas, Tartus ja Jõhvis HIV-kiirtestimise. Kolmes linnas käis kuue tunni jooksul HIV-testi tegemas 659 inimest, mille jooksul ei tuvastatud mitte ühtegi nakatunut.

Tunnustame testi teinud inimesi enda ja lähedaste tervisest hoolimise ning probleemi teadvustamise eest. Heade teadmiste kõrval on võrdselt tähtis inimeste tegelik käitumine, partneriga rääkimine ja HIV-testi tegemine. Vaid HIVtest annab kindla teadmise, kas oled nakatunud või mitte.

Koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu” kuulub hetkel 11 tööandjat: Swedbank, Nordecon, TNS Emor, Hill & Knowlton Eesti, Johnson & Johnson, TBWA\ Guvatrak, Coca-Cola Baltikum, Radisson BLU Hotell Tallinn, Rimi Eesti, Boehringer Ingelheim Eesti filiaal ja Meedius Eesti. www.hooli.ee

TERVIS

HIV Eestis • HIV on nakkus (aids on haigus), mis võib püsida organismis märkamatult kuni kümme aastat.

• Eestis on HIVi juhte kümme korda enam kui Euroopa Liidus keskmiselt.

• 64% kõigist nakatunutest on vanuses 25–49 aastat.

• Üha enam nakatutakse seksuaalsel teel.

• Ainult HIV-testi abil tead, kas oled nakatunud või mitte.

• HIV-testi saab teha aasta ringi, anonüümselt ja tasuta aidsi nõustamiskabinettides, pere- või eriarsti juures ning kõikides Eesti Seksuaaltervise Liidu noorte nõustamiskeskustes.

Lisainfo: terve-eesti.ee/hiv-ja-aids ja www.terviseamet.ee Allikas: Terve Eesti SA

da. Seega on ennetustegevuses hästi tähtis teha tööd rohujuuretasandil, alustades inimeseks olemisest ning tekitades seoseid iseendaga. (Kuidas see mind puudutab? Miks on minul seda vaja teada?)

lus olla seal vahel filtriks ja jagada juurde selgitusi.

Seksuaalteemadel rääkimine võib tunduda esmapilgul lihtne, aga inimeste taust on erinev. Kui lapsepõlves ei ole nendel teemadel räägitud, võib olla raske seda ka oma lapsega teha. Kui laps küsib ootamatult mõne küsimuse, tuleks olla aus ja vajadusel võtta endale mõtlemisaega. Näiteks küsib laps: „Mis on seks?” Kui kohe vastata on keeruline, võib öelda: „Mul on raske sulle hoobilt vastata, sest minu jaoks on see õrn teema ja minu vanemad minuga sellest ei rääkinud. Aga ma mõtlen natuke, kuidas seda sulle selgitada, ja vaatame, äkki on meil mõni lahe raamat, kust saaksime selle järele uurida.”

Kui rääkida ennetustegevusest rohujuuretasandil, siis kas alustama peaks juba lastest?

Millal oleks selleks õige aeg?

Sellist küsimust ei peaks üldse tekkimagi, et mis vanuses lapsele tuleks hakata seksuaalsusest rääkima. Millal ma üldse oma lapsega elust räägin? Kui räägin elust ja inimeseks olemisest, saab ka HIV ja seksuaalsus seeläbi käsitletud, sest needki on seotud eluga. Kui lapsega on maast madalast kontakt olemas, ei pea neid teemasid pelgama.

Väiksema lapsega räägime tema kehast, teeme pai ja silitame, nimetame õigete nimedega tema kehaosasid ja suguelundeid. Kui laps saab suuremaks, räägime edasi seksuaalsusest. Meedia on selgitustööks väga hea ressurss, mida tasub ära kasutada. Vanemal on alati võima-

Kas siis lapsevanemal ongi võtme­roll või peaks juurde tulema kool ja seal pakutav seksuaalharidus?

Ideaalis teevad kodu ja kool koostööd. Mulle tundub, et Eestis seksuaalsusega seotud teemadel lasteaialapsega veel räägitakse. Näiteks

kui laps ütleb neid kõige ropumaid sõnu, mida lasteaias kuulis, või küsib küsimusi. Kui laps läheb kooli, ohkavad ema-isa kergendatult ja mõtlevad, et nüüd teeb selle töö nende eest ära kool. Laps võib osata küll „guugeldada” ja koolist infot saada, aga vanema elukogemust tal ei ole.

Seepärast on lapsevanema toetav roll terve elu väga tähtis.

Alati on ka noori, kes eelistavad rääkida pigem spetsialistiga, näiteks noorte nõustamiskeskuses, ja küsida oma küsimusi koolist või lektorilt, sest ema-isa võivad olla nii lähedased, et intiimsetel teemadel on nendega raske rääkida. Seda soovi tuleks aktsepteerida. Vanema rolliks on sel juhul anda adekvaatset nõu, kuhu võiks pöörduda, et need teemad käsitlemata ei jääks.

Miks me ikkagi arvame, et meid HIV ei puuduta, ning suhtume negatiivselt? Nii anname oma negatiivse suhtumise edasi ka tulevastele põlvedele.

Kõik algab iseendast – hirmudest ja teadmatusest. Siin võib parallee-

Protexin® probiootilised tooted sisaldavad kõrgkvaliteetseid kasulikke elusbaktereid ja prebiootikume (FOS), mis suurendavad probiootikumide toimet soolestikus.

Protexin®: • Aitab hoida korras seedetegevuse (toitumismuutuste, reisimise ajal) • Suurendab soolestiku vastupanuvõimet (kõhulahtisus, -kinnisus, -gaasid) • Kiirendab haigusest paranemist • Toetab organismi antibiootikumiravi ajal • Tugevdab organismi üldseisundit • Leevendab laktoositalumatust, pärmseeneinfektsioone

Terves kehas terve kõht!

Tootja: Probiotics International, Ltd Suurbritannia www.protexin.com

Esindaja Eestis: Hortus Medicus OÜ, Mustamäe tee 18, 10617 Tallinn www.hortusmedicus.ee

10

TERVIS le tõmmata gei-temaatikaga. Kui inimese enda sees on selle teemaga seoses konflikt, on seda raske ka lapsele normaalselt edasi anda. Kui arvan, et HIV-positiivsed ohustavad meid kõiki ja peaksid elama üksikul saarel, on see koht, kus tuleks „maha istuda”, sisse-välja hingata ja mõelda, millest see tingitud on. Esimese sammuna peaksime vaatama enda sisse: olema iseendaga kontaktis ja analüüsima, kuhu need hirmud ja tunded meid viivad ning millest on need alguse saanud. Miks pean ohtlikuks inimesi, kes mind mingil moel ei ohusta?

Tavaliselt on need negatiivsed suhtumised seotud sügaval alateadvuses pesitsevate hirmude ja tunnetega.

Teine aspekt on teadmatus ja müüdid. Tihti arvatakse, et HIV on raske eluohtlik haigus ning seetõttu on inimeste reageering sellele tugev. Inimesed kardavad HIVi pigem seal, kus see neid tegelikult niivõrd ei ohusta, kui seal, kus see tegelikult ohtlik on ehk siis kaitsmata seksuaalvahekorras. Sageli ei teata sedagi, et HIV ei ole mitte surma­ haigus, vaid krooniline haigus, mida

võib võrrelda näiteks suhkruhaigusega: tuleb võtta ravimeid, aga oled täies tööjõus ja teed kõike, mida teeksid ka ilma selle haiguseta, ning sured ühel päeval õnnelikult vanadusse. HIViga on samamoodi. Kui korralikult ravi saada ja tervisest hoolida, surrakse vanadusse ka selle haiguse puhul.

Tänapäeva noored on hoopis teistsugused: palju sallivamad ja uutmoodi suhtumisega. Seksuaaltervise kliinikus paarinõustajana töötades oli tavapärane pilt see, et 30aastane naine tuli vastuvõtule üksi ja rääkis „minu seksuaalprobleemist”, alla 30aastased tulid paarina koos ja rääkisid „meie probleemist”.

Mul on tunne, et me eestlastena ei ole eriti sallivad…

See on muutumas. Palju head tööd on ära tehtud ja pilt ei ole enam nii trööstitu. Neid, kes on stigmade küüsis ja diskrimineerivad, on jäänud vähemaks.

Kuidas saaksime seda olukorda parandada?

Kuigi HIV ei ole enam ainult „narkomaanide ja prostituutide haigus”, sai selle levik suures osas alguse sealt. Aga miks need inimesed on narkomaanid ja prostituudid? Mis seal taga on?

Inimesed kardavad HIVi pigem seal, kus see neid tegelikult niivõrd ei ohusta, kui seal, kus see tegelikult ohtlik on ehk siis kaitsmata seksuaalvahekorras. Sageli ei teata sedagi, et HIV ei ole mitte surmahaigus, vaid krooniline haigus, mida võib võrrelda näiteks suhkruhaigusega.

Üks põhjus on kontaktipuudus – me ei märka ega hooli üksteisest. Ole kontaktis iseenda ja teise inimesega: märka, kuula, ole tema kõrval. Selleks ei pea olema spetsialist või ekspert.

Psühhodraama meetodi looja Jakob Levy Moreno räägib kontaktis olemisest: kõrvalseisja pilguga jälgimine ja teiste silmade kaudu nägemine on see, mis lähendab, teeb meid üksteisele mõistetavaks ning on tee mõistmisele ja andestamisele. Kui meil on võime ja võimalus näha maailma läbi teise inimese pilgu, oleme tegelikult kontaktis iseendaga. Lisaks mängib suurt rolli meie taustsüsteem: ajalugu, kultuur, meedia. Võtmeküsimuseks on adekvaatse info hulk ning see, kuidas suunata selle juurde lapsi ja noori. * Praxis (2012). HIVi mõju majandusele ja tööandjate roll selle ennetamisel. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

Eve Kaljusaar

i

enne seks

kasu ta enne seksi hendit vast as t va is um st se ra

seksi ajal

pärast seksi sek si ajal ju ununeb kõik...

kui rasestumisvastane vahend ununes, ära unusta pärast seksi Escapelle’i (levonorgestreel)

Escapelle (levonorgestreel) ehk SOS-pill on suukaudne rasestumisvastane vahend raseduse vältimiseks eriolukordades – kui rasestumisvastane vahend ununes või kasutatud meetod ebaõnnestus, näiteks kondoomi purunemise tõttu.

Escapelle (levonorgestreel) tuleb sisse võtta esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 72 tundi pärast kaitsmata vahekorda.

Escapelle (levonorgestreel) on müügil apteekides ilma retseptita.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

11

PEREPUHKUS

Perega spaasse Eestis on rikkalik valik spaasid, kus oma keha ja vaimu turgutada.

Spaapuhkus on lõbus ka lastega peredele.

A

lljärgnevalt valik spaadest ning kokkuvõte teenustest, mida nad lõõgastavaks perepuhkuseks pakuvad. Lisaks juurde eripakkumised ning parimad protseduurisoovitused.

SAAREMAA Georg Ots Spa Hotell

Peresõbralik 91 toaga hotell Kuressaares mere ja piiskopilinnuse vahetus läheduses.

Toa hinnas on rikkalik hommikusöök, rühmatreeningud, võimalus külastada piiramata ajakasutusega suplusbasseine ning auru- ja leilisauna.

Suur valik spaahoolitsusi.

Peretubades on lastesõbralikud aksessuaarid: värvipliiatsid, lasteraamatud, multikakangelastega voodi­ pesu ja käterätid, madratsipesad või beebivoodid. Lisaks on hotellis kaks mängutuba, restoranis lastetoolid ning tervislik lastemenüü.

Hinnad/pakkumised: nädala sees tuba kahele 69–90 ¤, peretuba 105 ¤; nädalavahetusel 95–110 ¤, peretuba 131 ¤. Eripakkumine: 6.–8.2.2013 toimub järjekordne pakett beebi­ ootajatele ja pisikeste titadega emadele (majutus emmele koos beebiga kaheinimesetoas 85 ¤, emmele koos beebiga omaette toas 125 ¤.

Beebivoodi on toa hinnas).

Soovitus hoolitsuseks: Kadakahoolitsus (E–N 36 ¤, R–P 42 ¤), antistressimassaaž (E–N 35,8 ¤, R–P 41,6 ¤).

Kontakt: Tori 2, Kuressaare 93810, tel 455 0000, info@gospa.ee, www.gospa.ee

Grand Rose SPA Hotell

Kuressaare kesklinnas asuv eksklusiivne 130kohaline hotell koos luksusliku spaa- ja saunakeskusega Rosaarium.

Lastega peredele: omavahel ühendatud peretoad, laste mängu­ tuba, spaa- ja saunakeskuses väikelaste bassein-ujutamine.

Teenused: imikute ja väikelaste ujutamine, massaaž.

Hinnad/pakkumised: Twin-tuba alates 54 ¤, peretuba alates 99 ¤ (kaks omavahel ühendatud tuba). Hinnad sisalavad majutust koos hommikusöökidega ning piiramatut spaa- ja saunakeskuse kasutamist. Perepakett detsembrist-märtsini 99–160 ¤, hind sõltub täituvusest.

Soovitus hoolitsuseks: Vene spaamassaaž 80 min 48 ¤, India peamassaaž Champi 45 min 39 ¤, roosihoolitsus soojal kivilaual 30 min 26 ¤, Tai jalamassaaž 60 min 42 ¤.

Kontakt: Tallinna 15, 93811 Kuressaare, tel 666 7000, info@grandrose.ee, www.grandrose.ee

Hinnad/pakkumised: Twin-tuba alates 59 ¤, peretuba alates 129 ¤ (kaks ühendatud Twintuba). Pakett „Talvised vürtsid” 133 ¤/in.

Soovitus hoolitsuseks: Eksootiline Garra Rufa kalahooldus koos lõõgastava jalamassaažiga 45 min 43 ¤ / 2 in, klassikaline massaaž 40 min 25 ¤, Tai jalamassaaž 60 min 42 ¤.

Kontakt: Randvere tee 11, 74001 Viimsi, tel 606 1000, spatallinn@spatallinn.ee, www.spatallinn.ee

Saaremaa Spa Hotell Rüütli Saaremaa ainus atesteeritud ravi­spaa.

Lai valik protseduure tervise­- ja ilumaailmas. Vabaajakeskuses on suur veekeskus kogu perele: 25 m ujumisbassein, liuveetoru, laste­bassein, mulli­v ann, leilisaunad, uuendatud jõusaal, squash, golfi­simulaator, piljardi­-lounge BillardEtta, grossing, lauatennis, privaatsaunad (auru-, infra­puna-, leilisaun), X-box, uuenenud laste mängumaailm.

Soovitus hoolitsuseks: Naistele Matispa ürdiõliga massaaž, pinguldav kohvihoolitsus, hüalüroon­ hapetega nahka täitev 3D-näohoolitsus. Meestele stressiturja aroomimassaaž ning Matispa nahka toitev ja niisutav üldmassaaž rohelise teega.

Kontakt: Side 14, Pärnu, tel 445 4600, sales@spa.ee, www.terviseparadiis.ee NB! Jõulude ja aastavahetuse perioodiks on vabad veel üksikud kohad.

Estonia Medical Spa Hotel

VÄRSKA Värska Sanatoorium & Veekeskus Ainulaadne Eestis oma loodusliku ravi­ arsenali poolest – kasutatakse kohalikust järvest saadavat magevee ravi­ muda ja sügavalt maapõuest ammutatavat kuulsat Värska mineraalvett.

Lastega peredele: peretoad (1- ja 2toalised), tasuta beebivoodi, lisavoodi lapsele (eraldi tasu), söögisaalis on beebitoolid, veekeskuses beebi­ja väikelaste basseinid ning lapse turvaliseks ujumiseks vajalikud tarbed.

Veekeskuses ja sanatooriumis on mängutoad, sanatooriumi ravilas mängunurk. Eraldi lastemenüüd ei ole, aga pakutakse kodust toitu.

Hinnad/pakkumised: „Edu peitub heas tervises” (kuni 28.2.2013 vabade kohtade olemasolul 34 ¤/in kahekohalises toas). Aastavahetus koos rahvusvahelise tsirkuse- ja kabareeprogrammiga alates 69,99 ¤/in. Spaahotellidest garanteerib Rüütli kõige soodsama majutuse Kuressaare linnas!

Soovitus hoolitsuseks: Saaremaagiline mudamassaaž ehtsa Saaremaa meremudaga 39 ¤, saaremaagiline meemassaaž ehtsa Saaremaa meega 35 ¤. Proovige kindlasti ka ehtsat Saaremaa muda- ja mineraalveevanni tervendavat mõju!

Kontakt: Pargi 12, Kuressaare, tel 452 7140, 452 7147, sales@saaremaaspahotels.eu, www.saaremaaspahotels.eu

Hinnad/pakkumised: Perepaketid alates 95 ¤ päev (täiskasvanu + laps). Lõõgastuspakett „Päev Värska kuurordis” (6.1.–14.3.2013 täiskasvanule 35 ¤ päev, lapsele 23 ¤).

Soovitus hoolitsuseks: Populaarseimad on looduslik mineraalvee- ja mudavann, ravimuda üldvann. Erilisemad on energeetiline liblik­massaaž, Shin-do.

Kontakt: Väike-Rõsna küla, Värska vald, Põlvamaa, tel 799 3901, info@spavarska.ee, www.spavarska.ee NB! Aastavahetuse periood 30.12.2012–6.1.2013 on välja müüdud.

PÄRNU Tervise Paradiis Spaa hotell & Veekeskus

VIIMSI Tallinn Viimsi Spa Eesti suurima ja mitmekesiseima laste mängukeskusega spaahotell, kus pakutakse võimalust aktiivselt ja tervislikult puhata. Spaa- ja saunakeskuses on basseinid, mullivannid, kuus eri sauna. Spordikeskuses on jõusaal, lai valik rühmatreeningud ja 25 m ujula.

Lastega peredele: peretoad, 1000 m2 laste mängukeskus (lastele alates 2. a, tasuta), kunstkattega uisuhall, lastekohvik Rõõmupisik (laste­ menüü, suur jäätisevalik, pühapäeviti pannkoogihommikud), beebi- ja laste­basseinid ning madala temperatuuriga kadaka- ja soolakivisaun.

Pärnu rannarajoonis asuv lõõgastus­ keskus, mis ühendab nii spaa­ lõõgastused kui ka kuurortravi pakkuva spaaosakonna, nii hotelli kui ka mitmekülgse vee- ja vabaajakeskuse koos Eesti suurima veepargiga.

Lastega peredele: peretoad (lisavõi beebivoodi võimalus), lapsehoidjaga mängutuba, diskotuba, kuue rajaga bowling’u-saal, Eesti suurim veepark. Toitlustuskohtades on laste­ menüüd ning lastele sobivad toidud (ka allergikutele). Ööbimiseta pakett „Minu esimene spaa” sobib ideaalselt lapsele esimeste spaaprotseduuride kogemuse andmiseks. Noortele „Spaa trendikale noorele”.

Hinnad/pakkumised: alates 78 ¤ tuba, lõõgastuspaketid alates 52 ¤ (1 in / 1 ööpäev, 2 in / 1 ööpäev 104 ¤). Romantikaarmastajatele „Vaid me kaks” (alates 206 ¤ 2 in / 1 ööpäev).

Eripakkumisena 9.–21.12 kahekohalise toa hind 59 ¤.

12

Mõeldud on ka peredele, kes külastavad spaad koos lastega. Olemas on lastebassein, pärast termide külastust on võimalik rahulikult jahtuda Termide kohvikus. Nii Pargi maja lastenurgas kui ka Rohelise maja lastetoas on mõeldud laste tegevuste peale.

Hinnad/paketid: Tehakse kampaaniaid, kus lapse eest lisatasu ei võeta (koolivaheaegadel). Praegu on selline pakkumine Maxima Aitähkaardi omanikele.

Soovitus hoolitsuseks: Külmravi 16 ¤ kord, aga hinnaga 2 = 3 ja pensionäridele 2 = 4; Surnumere bassein alates 12 ¤ – seda mujal Eestis ei saa.

Kontakt: A. H. Tammsaare pst 4a, 80010 Pärnu, tel 447 6905, estonia@spaestonia.ee, www.spaestonia.ee NB! Jõulud ja aastavahetuse periood on spaas väga tihe aeg.

RAKVERE Aqva Hotel & Spa Rakvere kesklinnas asub lastesõbralik Aqva hotell ja spaa.

Lastega peredele: ühendatud uksega peretoad (mahub kaks täiskasvanut ja neli kuni 14aastast last), tasuta beebivoodi, tubades lisavoodivõimalus, kuni 5 a (k.a) lastele majutus lisa­ voodita tasuta. Restoranis on lastele eraldi menüü, spaas erihoolitsused.

Kogu pere veekeskuses on kuus basseini: koskede ja vihmaefektiga lainebassein „Tormine meri”, vastu­ voolu ujumisrada, mitmete koskede ja veealuste massaaživõimalustega lõbubassein, aasta ringi avatud välisbassein, 90 cm sügavune laste­bassein ja 32 cm sügavune beebibassein ning valgusefektidega vesiliu­mägi Black Hole. Saunakeskuses on kaheksa sauna: aroomi-, auru-, soola­- ja infra­ punasaun, sanaarium ning leilisaunad, lisaks karastav külma­veebassein, külma- ja kuumaveevannid jalgadele ning palju muud.

Soovitus hoolitsuseks: „Rasul Bad” – ida­maine luksulik spaarituaal privaatses aurusaunas, ajurveda­-hoolitsused, privaatsed jooga- ja meditatsiooni­tunnid.

Kontakt: Parkali 4, Rakvere, tel 326 0000, info@aqvahotels.ee, www.aqvahotels.ee

Shutterstock

TERVIS

Laseriga herpese vastu Hommikune pakitsustunne ja kerge kipitus suunurgas või huulel teatab sellest, et päev ja ka paljud järgnevad on rikutud. Jälle see herpes... Seda võib taluda, aga kui ees seisab teleesinemine, ooperiõhtu või lihtsalt pulmapidu, asetab see inimese raskesse olukorda – tahaks kaunis välja näha, kuid kobrutavad villid huultel rikuvad nii väljanägemist kui ka põhjustavad küllalt arvestatavat valu.

Sanare Hambaravikliinik Sütiste tee 19a, 13419 Tallinn tel 670 7005, 5300 4144 info@sanare.ee www.hambaravi.eu

H

erpest või rahvapärasemalt oha­tist näo ja huulte piirkonnas põhjustab Herpes Simplex Virus tüüp 1 (HSV1), mille lähedane sugulane HSV2 tekitab vaevusi vööst allpool.

Viiekümnenda eluaasta ületanud inimestest pea 80% on herpesviirusega nakatunud, millele viitab antikehade olemasolu. Kuid õnneks vaid 20–30% inimestel põhjustab see aeg-ajalt aktiivseid probleeme villide tekkimisena.

Viirus lokaliseerub tavaliselt trigeminaalses närvisõlmes, liikudes piki närvikiude nähtuste avaldumise paika. See levib inimeselt inimesele, kuid võib uute elupaikade leidmiseks kasutada ka esemeid. Nakkusmaterjaliks on viirusevalgu osakesed, mida leidub eriti ohtralt purunenud villides sisalduvas vedelikus. Ägenemisprotsessi aktiveerivaks faktoriks on laias laastus immuunsüsteemi nõrgenemine, mida võib põhjustada stress, külmetumine, huulte kahjustumine liigse ultraviolettkiirguse või pikaaegse tugeva tuule tõttu, immuunsüsteemi puudulikkus, hormonaalsed nihked, menstruaaltsükkel jne.

Herpese all kannatavad lugejad võivad järgmise lõigu vahele jätta, sest sealtoodu on neile liigagi tuttav. 1.–2. päev mööduvad pakitsuse ja pingetunde ning kerge kihelusega. 2.–3. päeval moodustuvad villid, millega kaetud ala võib lühi-

kese ajaga laieneda üsna ulatuslikuks. 4. päeval villid purunevad, vabastades oma sisu, mis on äärmiselt nakkus­ohtlik. 5.–8. päeval tekivad kahjustatud kohale tugevalt sügelevad koorikud, mis kipuvad lõhenema, põhjustades valu ja veritsust.

9.–12. päeval koorikud eemalduvad ja toimub naha paranemine. Kogu selle protsessi käigus on häiritud enesetunne ja kahjustatud välimus.

Hõõru villase riidega, kuumuta nõel tulipunaseks ja torka vill katki, tupsuta rosmariini- või punase päeva­kübara teega, võta sisse L-lüsii­ni, L-arginiini, Valtrex-I tablette, määri peale aaloegeeli, Zovi­raxi, Blistexi, Acici, Compeedi, Tianshit, viina jne – see on vaid väike valik netifoorumites ringlevatest soovitustest, kuidas tüütust kaaslasest vabaneda (või täpsemalt – teda alalisse elupaika tagasi suruda). Soovimata kahelda eeltoodud vahendite efektiivsuses, tahaksin pisut lähemalt kirjeldada veel üht võimalust, mida inimesed väga hästi ei tunne.

Jutt käib laserist. Mis on laser, on enamikule meist teada. Seda, et laserit kasutatakse hambaravis, ei ole samuti mingi uudis. Kui täpsemaks minna, on kasutatavaid laseri­ tüüpe üsna palju ja neil kõigil oma kindel rakendus. Siin tahaksingi lähemalt kirjeldada LED- (light-emitting diode) laserit, mis on osutunud herpese ravis äärmiselt efektiivseks.

13

Kui nüüd kangastub pilt hämarast ruumist, mida läbiv tulipunane ja nõelterav laserkiir tabab liikumatuks fikseeritud patsienti, põletades tema ihust välja vaevuste tekitaja, siis nii see päris ei ole. Kasutatav laser on väikese võimsusega multifunktsionaalne aparaat, mis paljude teiste protseduuride kõrval võimaldab likvideerida väga efektiivselt ka herpeseville. Protseduuri käigus, mis kestab ainult mõne minuti, tajub patsient kerget soojatunnet, sest laseril on peale viirust hävitava toime veel analgeetiline (valuvaigistav) mõju. Kolmas positiivne ja tugev efekt on biostimuleeriv, mis tagab kudede kiire taastumise.

Juhul kui herpese avaldumiskohta selle tekkimise päeval töödelda, võib väga suure tõenäosusega väita, et ville välja ei kujunegi. Kui villid on juba kujunenud, kiirendab laserravi paranemist, sest hävitab viiruse valke. Kui räägime kiirest tulemusest, käib jutt 6–10 tunnist, mitte päevadest ega nädalatest.

Kuna kohene sekkumine on tähtis, siis käsitledes eeltoodud protseduuri esmaabina, leiame alati visiidi­aja samaks päevaks, mil patsient meie poole pöördub.

Dr Riho Rätsep Sanare Hambakliinik laserravi koordinaator

TOIT

Toidublogija Eneli Kaarna retsept Eneli Kaarna

Võileivatort kitsejuustu- ja punapeeditäidisega

Eneli Kaarna e4retseptiraamat.blogspot.com

Võileivatort kõlab nagu midagi tõeliselt lihtsat – vaheldumisi saia- ja hapukooretäidisekihid ning valmis ongi! Seda võib teha nii klassikaliste täidiste kui ka veidi erilisemate koostisosadega. Siin retseptis on kasutatud minu lemmikkooslust: kitsejuustu (kaks sorti, nii pehme kui ka vana ja tugevam), päikesekuivatatud tomateid, peeti ja pestot.

Võileivatorti võib teha ühe suure tordina või nii, nagu pildil – saiaviilu­suuruste üksikute tükkidena. Viimasega läheb siiski kauem aega­ ning sobib juhul, kui sööjaid on vähem (kasutada poolt kogust) ja soovitakse pakkuda kenamat serveeringut.

Pidulikum itaaliapärane võileivatort sobib hästi pidulauale.

Juustutäidis: 250 g vanemat ja tugeva­maitselisemat peenikeselt riivitud juustu 200 g pehmet kitsejuustu 330 g 30% hapukoort 150 g 20% hapukoort 3 sl paksu Hellmann’si majoneesi 150 g tükeldatud päikesekuivatatud tomateid 2–3 tl kuivatatud tüümiani poole sidruni mahl 1–2 tl sidrunipipart

Peeditäidis: 400 g riivitud keedupeeti 200 g Merevaigu sulajuustu 350 g 20% hapukoort 3 sl Hellmann’si majoneesi 5 keedetud ja kahvliga purustatud muna sool

Kaunistamiseks: 4 sl majoneesi 250 g väikeseid kirsstomateid pool pikka kurki 1 suurem kollane paprika 4 keedetud muna peterselli

1 suur röstsai (24 viilu) 1 suur Fazeri must leib (12 viilu) pool väikest purki pestopastat

Valmistamine Sega eraldi kaussides kumbki täidis ühtlaseks massiks ja maitsesta. Lõika leiva- ja saiaviiludelt peenike kiht äärtest maha, et alles jääks ainult pehme osa. Lao kandilisele alusele kõige­pealt leivaviilud, määri sinna õhuke kiht pestot, sellele pane kogu juustutäidis, siis kiht saiaviile, 3/4 peeditäidisest ja teine kiht saiaviile.

Järelejäänud peeditäidisele lisa majoneesi, et segu läheks vedelamaks, ning määri see pealmisele kihile ja äärtele, et kogu võileivatort oleks üleni kaetud.

Kaunistamiseks kasuta poolitatud kirsstomateid, kurki, paprikat, peterselli ja muna. Enne serveerimist hoia võileivatorti üleöö külmkapis, et juustu- ja peeditäidis maitsestuks ja saiad-leivad mõnusalt mahlaseks imbuks.

Retrohõnguline Kompott Kuigi tavapäraselt ma Tallinna vanalinna väga tihti ei satu, on detsembris lastega jõulukuuse ja -turu vaatamine saanud mõnusaks traditsiooniks. Jõuluvana järjekorda ei ole küll ühelgi aastal jõudnud ära oodata, nii ka sellel aastal, aga tema majakese aknast õnnestus jõulumeest piiluda ikka.

Kohvik Kompott Avatud iga päev 12–23 Pikk 30, Tallinn 641 6015 kompott@kompott.ee www.kompott.ee

A

rvestades meie kliimat, tekkis peagi soov kuhugi mõnusasse kohakesse varbaid soojendama minna. Toidukoha valikul oli tingimuseks turistide hordide vältimine ja et ka lastel oleks seal mõnus – mis vanalinnas tundub üpris keeruline ülesanne. Otsustasime esmalt sügisel Narva maanteelt vanalinna kolinud kohviku Kompott üles otsida ega pidanud oma valikus pettuma.

Pika tänava keldris asuva Kompoti interjöör on mõnusalt retro ja kirju: riiulitel on kompotipurgid, ringi vaadates näeb tuttavlikke, lapse­põlvest pärit esemeid ja mööblit, laudadel ilutsevad heegeldatud linikud ja n-ö vana kooli suhkrutoosid. Õhkkond on lihtne, kodune ja mõnusa meeleoluga. Kõlaritest voogasid Kalmer Tennossaare (nii väitis mu kaaslane) ja Heidi Tamme (tundsin ise ära) jt omaaegsed hitid, mis sobisid interjööriga imehästi.

Kuigi joogimenüüs oli palju põnevat, näiteks teeseenejook (0,90 €), mis jäi seekord proovimata, sai külmunud ihu üles soojendatud hoopis kannutäie Süvahavva Loodus­talu pipar­münditeega (2,40 €).

Lastele toodi lauda erimenüü, kus oli roogasid igale maitsele: näkke, lihapalle, omletti ja isegi eraldi

magusavalik – kõigil neist vahvad nimed. Meie võtsime lastele Lolo ja Pepe kalapalad (3 €) – paneeritud kalafilee, mis serveeriti keedukartuli, tomati-kurgi ja hapukoorega.

Kõhutäitmise alustuseks valis üks kaaslane eelroogade menüüst terakukli kaisus oleva koduse kana­maksapasteedi sibula-ingveri­ moosiga (4,90 €) ning põhiroaks ahjus küpsetatud heeringafilee kuke­ seenekartulipüree ja lõhemarjaga (7,50 €). Sõi ja kiitis! Ülejäänud kaks jätsid selle käigu vahele ja suundusid kohe põhiroa juurde. Raske otsuse tagajärjel (sest menüüs oli palju põnevat, mille kõrvale teenindaja lahkelt soovitusi jagas) langes otsus grillitud bataadiga köögivilja­ voki (4,90 €) ja kivipuraviku-­orsotto 14

(7,90 €) kasuks. Toidud saabusid lauda kaunilt serveeritult ning maitsesid sama hästi, kui välja nägid.

Kohvi kõrvale järelroaks valis üks kaaslane kamavahu kompotiga (4,40 €) ja ülejäänud Vanaema besee­magustoidu, mis koosnes kihiti laotud piparkoogi- ja besee­purust, vahukoorest ning hapukatest marjadest. See magustoit oli lihtsalt imeline!

Kui nüüd veidi kritiseerida, siis heeringa tellinu mainis, et toit oleks võinud lauda jõudes veidi soojem olla. Aga see on kriitikast ka kõik.

Sõbralikule teenindajale jätkub samuti vaid kiidusõnu.

Kokkuvõtteks võib öelda, et lastel oli igatahes Kompotis mõnus. Ja vanematel ka.

Uus & huvitav

15

Biconcept

Racer

Captain

Cupcake

Flora

Baby Dream

KÕIGE VAHVAMAD LASTETOAD! www.zipzip.ee

Ülemiste keskus, Tallinn, Suur-Sõjamäe 4 Sisustus-E Kaubamaja, Tartu, Tehase 16 Fama keskus, Narva, Tallinna mnt 19c Põhjakeskus, Rakvere, Tõrremäe