ETTEVÕTLUS (oktoober 2013)

ETTEVÕTLUS E T T E V Õ T LU S N Ä DA L

E D U LU G U

G A R AG E 4 8

TAS U B T E A DA

31. oktoober 2013

LIITU NOVEMBRIS, SAAD TASUTA iPAD MINI ... sest ärivalve tervikpakett on nüüd iPadi kaudu juhitav uuest e-teenindusest. Ärivalve tervikpakett on “kõik hinnas”-teenus, mis sobib ka väikeäridele ja üüripindadele. Fikseeritud kuutasus sisalduvad: seadmed ja paigaldus seadmete hooldus ja rikete kõrvaldamine patrullekipaaži väljasõidud Vaata pakkumise kõiki eeliseid: www.g4s.ee .

Lisainfot saad telefonil 1911 või teenindus@ee.g4s.com

Uue idee elluviimine ei seisne unistamises

foto: erik riikoja

E

lujõulisem osa Eesti tööstusest tegutseb avatud piirkondlikul või üleilmsel turul. Enamik valmistab sarnaseid tooteid, mis muudab konkurentsi karmiks ja vähendab kasumlikkust.

Kasumlikke võimalusi küpsemates tööstussektorites jääb aga aina vähemaks, mistõttu sei­ sab üha suurem hulk Eesti traditsioonilise tööstuse juhte ebamugavate valikute ees – kas teha ku­ lutusi targemate toodete tegemiseks või leppida üha kahanevate tuludega.

Esimene tähendab peaaegu alati konkurentsieelise saavutamist tehnoloogiliste muutuste kau­ du. Kombineerides seda aga muutustega tarnijate ja ostjate suhetes, ei pruugi tulemuseks olla just olemuslikult uus toode, küll aga asendustoode, mis edestab seni turgu valitsenud toodet hinna, ka­ sutajamugavuse, vastupidavuse jm omaduste poolest. Seesugune lähenemine ei pruugi tähenda­ da pikka ja kallist tootearendusprotsessi, sest muutuste keskmes on olemasoleva uue tehnoloogia maksimaalne ärakasutamine, suurepärased suh­ ted tarnijatega ning pidev tagasiside saamine oma ostjatelt.

Arvestades Eesti ettevõtete väiksusest tule­ nevat piiratud võimalust innovaatikat rahastada, on just olemasolevatele tehnoloogiatele uute­ra­ kenduste leidmine õigeim tee kasumit suurenda­ da. Selline taktika muudab sisenemise ka uute­le tulijatele väga keeruliseks, sest neil puudub pika­ ajaline suhe oma tarnijate ja ostjatega. Teisalt võib suuresti muuta väljakujunenud omavahelist konkurentsi sarnaseid tooteid tootvate firmade vahel, sest üks konkurent on taktikat muutnud.

EAS otsib täna ja ka tulevikus just selliseid ettevõtteid, kes on otsustanud oma senist takti­ kat muuta, teha samm, mis pole täna hädavaja­ lik, kuid võib saatuslikuks saada tulevikus – ha­ kata tootma tarku tooteid ja teenuseid. Tark too­ de on ennekõike selle kasutaja individuaalseid vajadusi arvestav toode või teenus.

Seetõttu on ka EAS ise oma tegevuse põhimõtteid targemaks muutnud. Meie toetuse fookuses hakkab tulevikus olema komplekslahendus, mis põhineb võimaliku kasusaaja eelneval diagnoosi­ misel ning selle tulemusel põhineval lahendusel, kus ühe rahastamisotsusega saame pakkuda ette­ võttele nii ekspordi, tootearenduse kui ka ärimudeli paremaks muutmise toetusi.

Eesti riigi väiksus ja geograafiline asukoht soosib katselaboriks olemist olemuslikult uute too­ dete ja teenuste turuletuleku-eelses faasis. Sellised “inimkatsed” toovad Eestisse tarku, hästi maks­ tud töökohti, julgustavad seni teistega sarnaseid tooteid ja teenuseid pakkuvaid ettevõtteid kasu­ tama oma tootearenduses, tootmises ja müügis täiesti uusi võtteid – täiesti uusi ärimudeleid, mi­ da seni pole siin nähtud. EAS näeb enda rolli välisinvestorite ligimeelitajana, kes toovad siia oma arenduskeskused, targad töötajad ja kapitali. Jätkuvalt toetame tehnoloogia valdkonna idufirmade sõbraliku Eesti kuvandi tugevnemist.

Kuigi enamik Eesti ettevõtetest on väikese ja keskmise suurusega, kes nagu idufirmadki ei suu­ da võistelda suurfirmade tootearendusest kasvava kasumlikkusega, on uuendusmeelsetel väike­ ettevõtetel suur eelis – tihe side kohalike võrgustikega (klastrid, liidud, mõningal juhul teadusasu­ tused). See pööratakse rahaks hetkel, kui seesugused väikeettevõtted hakkavad kohalikest võrgusti­ kest välja kasvama, sest nad asendavad oma koostöövõrgustikud keerulisemate, teadmispõhisemate vastu, mis reeglina käib käsikäes väärtusahelas ülespoole liikumise ning suurema kasumlikkusega.

Väikeettevõtted, kes uuenduslikkust ei tähtsusta, reeglina kohalikest võrgustikest ei välju, sest neil puudub vajadus radikaalsemaks innovatsiooniks, kus on vaja teha senisest rohkem koostööd ülikoolide, kõrgtehnoloogiat kasutavate tarnijate ja klientidega. Tsiteerides L. Viiki: “Innovatsioon nagu ka juhtimine on tegusõna – uue idee elluviimine ei seisne unistamises ja ootamises, vaid te­ gutsemises.”

Aivar Roop, EASi ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse direktor

ETtEvõtlus Väljaanne ilmub koostöös erinevate firmadega.

Koostööpartner: Admiral Markets

Toimetaja: EE lisade juht Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Reklaam: Egle Leisner, 669 8099, 5656 5082, egle.leisner@lehed.ee;

Kujundus: Tuuli Prees Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: AS Printall

3

ARVUTI- JA JUHTIMISKOOLITUSED Koostöö ja ITK professionaalne kasutamine tagavad edu!

LÄHENEVAD KOOLITUSED TALLINNAS  IS1 IT- ja äriprotsesside kaardistamine Toimumisaeg: 14.11  IS2 Infosüsteemide planeerimine ja tellimisdokumentatsiooni koostamine Toimumisaeg: 19.-20.11  IS3 Infosüsteemide arhitektuur Toimumisaeg: 19.-20.11  Hands-On Hacking Essentials Toimumisaeg: 14.-15.11  AutoCAD baaskoolitus  Toimumisaeg: 19.-20.11  PHP stardikoolitus veebirakenduste loomiseks Toimumisaeg: 11.-13.11  Fototöötlus GIMP baasil  Toimumisaeg: 08.11  Veebidisain HTML ja CSS baasil  Toimumisaeg: 15. ja 22.11  Tabelarvutus ja andmete analüüs edasijõudnutele (MS Excel 2010/2007) Toimumisaeg: 20.-22.11  Professionaalne arvutikasutamine (MS Office 2010/2007) Toimumisaeg: 25.-27.11 Lisainfot koolituste kohta ja täismahus sügis/talv koolituskalendri leiate www.akoolitus.ee

Kõiki avatud koolitusi on võimalik tellida ka ettevõttesisese praktilise koolitusena kõikjale Eestis.

Suur-Sõjamäe 10, Tallinn tel: 617 7344 arvutikool@akoolitus.ee

www.akoolitus.ee

ettevõtlusnädal

Ettevõtlusnädal 2013 7.–12. oktoobril toimus üle-eestiline ettevõtlusnädal, mille eesmärk oli tõsta ühiskonna ettevõtlusteadlikkust ja arendada ettevõtjate teadmisi.

S

elleaastase ettevõtlusnäda­ la peateema oli “Paindlikkus ette­võtluses”. Just sellest ja paljudest teistest teemadest ajenda­ tuna leidis Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Viljandis ja Võrus aset kokku 170 seminari, töötuba, ettevõtete kü­ lastust ja teisi üritusi, kus osales hin­ nanguliselt ligikaudu 16 000 inimest.

Ettevõtlusnädal toimub juba üheksan­ dat korda ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse headeks partneriteks sel­ le korraldamisel on Tartu linnavalit­ sus, Pärnu­maa ettevõtlus- ja arendus­ keskus, Narva linna arenduse ja öko­ noomika amet, Viljandimaa arendus­ keskus ja Võrumaa arenguagentuur.

Ettevõtlusnädal on iga-aastane suurepärane võimalus valida mitme­ kesistest kavadest kogu nädala vältel

välja just teid enim huvitavad teemad ja seda just teile sobivas piirkonnas. Üritustel osalejad saavad arutleda tee­ made ja küsimuste üle, mis neile kor­ da lähevad, ning õppida ja innustu­ da teiste praktilisest kogemusest, li­ saks saavad võimaluse leida idee või täiustada olemasolevat äriideed, kü­ sida nõu ekspertidelt, kuulata prakti­ kute soovitusi jpm. Ettevõtlus­nädala pikaajaline eesmärk on arendada ini­ mestes ettevõtlikku eluhoiakut ja soo­ sivat suhtumist ette­võtlusesse ning innustada kasvupotentsiaaliga ette­ võtjaid astuma järgmisi samme.

Sel aastal leidis Tallinnas

toimus juba viiendat korda ning selle alateemadeks oli eksport, tooteuuendu­ sed ning koostöö ülikoolide ja teadus­ asutustega muutuvas majanduskesk­

nädala jooksul aset kolm EASi korral­ datud suurüritust. Teisipäevane ette­ võtjate päev “EASi liftiga tulevikku”

4

konnas. Üles astusid eri valdkondade edukad ettevõtjad, esinejad ülikooli­ dest ning partnerid ettevõtlusorgani­ satsioonidest. Hilisõhtul selgusid aga

ettevõtlusnädal

KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT!

koolitusmaterjalide trükk kasutusjuhendite trükk suureformaadiline fototrükk plakatite trükk jooniste printimine, koopiad ettevõtluskonkursi “Ette­võtluse auhind 2013” võitjad.

EASi ettevõtluse auhind on kõrgeim riigipoolne tunnustus ettevõtjatele ja ettevõtlikkuse­ le ning samas pikima ajalooga ettevõtluskonkurss Eestis. Pea­ võitjaks tuli Kühne + Nagel AS, lisaks kuulutati välja võitjad viies kategoorias: Estanc AS – aasta uuendaja, Tartu Mill AS – aasta eksportija, Aqva Hotels OÜ – aas­ ta piirkondlik ettevõte, Rake AS – aasta kasvuettevõte, Kühne + Nagel AS – aasta välisinvestor.

Ettevõtlusnädala Tallinnas lõpetas kasvuettevõtjate päev “Mõtle suurelt!”. Käsitlemist leidsid teemad frantsiisist al­ ternatiivturunduseni: arutleti, kuidas edukalt messil osaleda, kuidas jalg Soome turul ukse va­ hele saada, kuidas oma toode­ tega jaeketti pääseda ning mis on ja kuidas toimib üks edukas pereettevõte.

Kasvuettevõtjate päeva raa­ mes toimus ka EASi ärimentor­ programmi minimess, kust võis endale soetada nii sooja talve­ kampsuni kui ka moodsa köögi­ seinal käiva märkmetahvli.

Tartu paistis sel aastal

silma väga sisuka kava ja roh­ kete üritustega (kuus päeva ja 86 üritust). Nädalat alustas tra­ ditsiooniline avakonverents, mis

keskendus teemale “Kuidas olla ettevõtluses edukalt paindlik?”. Üles astusid Andrus Ansip, Erki Mölder, Mait Raava, Andro Roos jt. Tartu ettevõtlusnädala lõpetas loovusele pühendatud laupäev, kui toimus mitu õpituba ja mess “Toit ja tervis”.

P ä r n u e t t e v õ t lu s ­ nädala avasündmu­ seks oli Pärnu­maa majandus­

foorum, kus sel aastal astusid üles SEB makroanalüütik Ruta Arumäe ning SEB Baltikumi äri­ innovatsiooni juht Mart Maasik.

Nädala lõpetas kogu nädalavahe­ tuse vältav “Garage48”, mis on uute infotehnoloogiliste lahen­ duste ja mobiilitehnoloogia ra­ kenduste väljatöötamisele suuna­ tud intensiivne üritus. “Garage­48 Pärnu” võitjaks osutus rakendus “Puidu läbimõõt”, mis võimal­ dab nutitelefoniga mõõta palgi läbimõõtu ja palgivirna suurust kiirelt ja täpselt.

Narva ettevõtlusnäda­ lal toimus kokku 39 üritust. Kõi­

ge populaarsemateks teemadeks osutusid strateegiline mõtlemi­ ne kui eduka äri alus, äriideed ja selle testimine, suhtlemine mee­ diaga ning avalik esinemine ja ette­võtte konkurentsivõime aren­ damine. Lisaks ilmestasid Narva ette­võtlusnädalat mitmed noor­

tele suunatud üritused: äriteema­ lised mängud, karjääriõppetun­ nid ja koolifirmade laat.

Kui Tartus toimub ettevõtlus­ nädal juba üheksandat korda, siis Viljandi liitus üle-eestilise algatu­ sega just sel aastal. Nädala vältel võis leida üritusi nii noortele kui ka juba tegutsevatele ettevõtetele.

Nädala lõpetas aga Viljandimaa edukamate ettevõtjate tunnus­ tamine, mille pälvisid Flint Kau­ bandus OÜ, Veebiaken OÜ, Best­ ra Engineering AS, Delux OÜ ja Ulas OÜ.

projektipangateenus skaneerimine, vektoriseerimine köitmine, kiletamine bännerid, sildid, objektitahvlid visiitkaardid flaierid, voldikud messistendid, roll-up stendid kapale, pvc-le trükk

Võrus toimus ettevõt­ lusnädal teist aastat ning

startis teisipäeval konverentsi­ ga “20 aastat ettevõtluse aren­ damist Võrumaal – kuhu oleme teel?”. Arutleti, millised on Võ­ rumaa võimalused ja potentsiaa­ lsed ohud tulevikus. Päeva lõpe­ tasid ettevõtjad Triin Kask ja Raul Sõmer, kes andsid ülevaate ette­ võtlusega alustamise õppetundi­ dest ning mõtisklesid, kas Võru­ maa on ühele iduettevõttele üld­ se sobiv stardikoht.

Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et “Ettevõtlusnädal 2013” läks igati korda ning põhjalikest ka­ vadest leidis igaüks just endale sobivad üritused. Kohtumiseni järgmisel aastal!

Küsi pakkumist: tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee

Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

Sirje Tuvi ettevõtlusnädala peakorraldaja

5

www.koopia3.ee

edulugu

Fakte Mádara kohta • Mádara tooted valmistakse

Lätis ning eksporditakse 25 riiki, ka Eestisse (müüakse Tallinna ja Tartu kaubamajas ning Stockmannis).

• Ettevõtte käive on kasvanud 179 510 eurolt (2007. aastal) 1,9 miljonile eurole (2012. aastal).

2013. aastaks prognoositakse 30% kasvu.

• Mádara toodetes kasutatakse ohutuid ja vastavalt rahvusvahelisele Ecocerti standardile sertifitseeritud komponente.

• Baltimaades kasvavad taimed on Mádara sõnul kohanenud ellu­ jäämiseks rasketes tingimustes ja koguvad selle lühikese aja jooksul endasse ainulaadse koguse toimeaineid, mis teeb neist eriti väärtuslikud ja tõhusad tootekomponendid.

Mádara asutajad on ettevõttes tegevad ka praegu. Fotol (vasakult) Paula Tisenkopfa (ekspordi müügi- ja turundusjuht), Zane Tamane (brändi- ja turundus­ direktor), Lotte Tisenkopfa-Iltnere (tegevjuht) ning Liene Drazniece (peadisainer).

Mádara – edulugu Lätimaalt “Läheneme kindlalt selle eesmärgi poole, et meist saaks populaarseim ja hinnatuim kaubamärk Soomes. Taha­ me olla tuntud kui ökokosmeetika toot­ ja ja uurija Balti riikides ning Skandi­ naavias,” on Lotte Tisenkopfa-Iltnere tulevikku vaadates positiivne.

Tükikesest kodus valmistatud seebist võib alguse saada edulugu – selle tõestuseks on Läti ökokosmeetikafirma Mádara Cosmetics.

N

eli läti naist jõudsid jälile, kuidas meie ümber kasva­ vad põhjamaised taimed osa­ valt teadusega siduda – näiteks, kui­ das kasemahlaga vananemise vastu võidelda ning nahasõbralikke ja efek­ tiivseid kosmeetikatooteid valmistada.

Need on hästi vastu võetud ka kauge­ mates riikides.

Seitse aastat tagasi nelja ökokeha­ kreemiga turule tulnud Mádara tooteid müüakse praeguseks 25 riigis, sh Soo­ mes, Taanis, Šveitsis, Jaapanis, Hong­ kongis, Hiinas, Venemaal, Saksamaal, Austrias, Suurbritannias ja Eestis. Aja­ ga on märkimisväärselt laienenud ka tootevalik.

Ekspordiga hakati tegelema juba teisel tegevusaastal. Kuigi turule sise­

nedes tuli konkureerida suurte ja tuge­ vate brändidega, õnnestus see siiski.

“Väljakutseterohkem on siseneda tur­ gudele, mis nõuavad pikka registree­ rimisprotsessi, näiteks Hiinasse. Kos­ meetikaäri on nii dünaamiline vald­ kond, et vahel võib see takistuseks saa­ da,” räägib Mádara Cosmeticsi asutaja ning tegevjuht Lotte Tisenkopfa-­Iltnere eksporti takistavatest teguritest. Va­ hel on tema sõnul takistus seegi, et mõnes riigis ei ole ka tugevaid parfü­ meeria- või kaubamajakette, kus nad oma tooteid müüa saaksid.

Koduturul Lätis ollakse Lotte sõ­ nul üheks populaarsemaks kosmeetika­ brändiks. “Inimesed on Mádarale väga lojaalsed, sest see on kohalik ning selle toodetes kasutatakse taimeekstrakte,

Ettevõtte tegevjuht Lotte Tisenkopfa-Iltnere on alati töötanud eelkõige selle nimel, et luua parimaid tooteid iseendale, seega usub ta, et need on suurepärased ka teistele.

mis on Läti tarbijatele tuttavad.” Lä­ tis on Mádara avanud ka kolm brändi­ kauplust. Suvel pärjati ettevõte kui üks 25 Läti suurimast eksportijast vääri­ ka auhinnaga.

6

Kõik sai alguse elustiilist “See oli elustiil, mis mind ökokosmee­ tikani juhtis,” ütleb Lotte, kellest sai taimetoitlane juba 13aastaselt – sel­ lest on nüüd üle 17 aasta – eesmär­ giga süüa rohkem puhast toitu. Aja jooksul hakkas ta hoolikalt lugema toidu­ainete etikette, et vältida säilitus­ aineid ja sünteetilisi värve, ning üri­ tas nii palju kui võimalik osta koha­ likku ja mahetoitu.

Kuigi Lotte pööras palju tähele­panu toidule, ei olnud ta kunagi mõelnud, et sünteetilisi kemikaale võivad sisaldada ka kosmeetikatooted. “Arvasin, et kui etiketil on info, et kreem on valmista­

edulugu fotod: Mádara

Lotte sõnul eelistavad nad too­ dete reklaamimiseks kasutada veidi tavatumaid kanaleid, tehes palju PRtegevust, aga ka ristturundust. Siis­ ki reklaamitakse end regulaarselt ka naiste-, moe- ja elustiiliajakirjades.

“Usume, et see on kõige tõhusam viis meie kliendini jõuda. Me ei taha tar­ bijaid oma kohalolekuga väga palju häirida, samas tahame neid huvita­ tuna hoida.”

tud kummelist, on see looduslik ja ter­ vislik,” sõnab Lotte. Kuni ühel päeval sai ta lööbe kvaliteetsest silmakree­ mist, mis väidetavalt oli allergiate vas­ tu testitud ega sisaldanud lõhnaaineid.

“Hakkasin lugema koostisaineid ja teemaga põhjalikumalt tutvudes selgus, et paljud komponendid, nagu parabeenid ja mineraalõlid, ei olegi täiesti ohutud. Seejärel uurisin oma vannitoas kõikide toodete etikette ja otsustasin ära visata need, mis sisal­ davad pikka kemikaalinimekirja. Tule­ musena jäid vannitoariiulid tühjaks.”

Juhus ja tühi nišš turul Üheksa aastat tagasi ei olnud ökokos­ meetika Lotte sõnul Lätis populaarne.

Naine leidis küll ühe looduspoe, mis veidi ökokosmeetikat müüs, kuid nen­ de toodetega ta rahul ei olnud. “Telli­ sin palju tooteid välismaalt – osa neist olid head, osa jälle mitte. Püüdes leida väga head looduslikku kreemi, hakka­ sin kirjutama tooteülevaadetest blo­ gi. Lõpuks valmistasin kodus hobi kor­ ras lihtsamaid tooteid, nagu seepe ja massaaži­õlisid, ning jagasin blogis nen­ de retsepte,” räägib Lotte.

se uurimislabori Läti ülikooli juurde, palkasime farmatseudi, nahaarsti ja keemikud, et arendada välja esime­ sed koostised. Pärast enam kui aas­ ta kestnud laboratoorset tööd tõime enne 2006. aasta jõule turule esime­ sed tooted – neli kehakreemi.”

Ühel päeval võttis üks naine – Zane – Lottega blogi kaudu ühendust ja uuris, kas ta saaks temalt mõned tükid käsitsi valmistatud seepi osta.

“Leppisime kokku kohtumise kohvi­ kus ning viie euro eest sai kaup teh­ tud. Vestluse käigus saime äkki mõle­ mad aru, et oleme leidnud turul tüh­ ja niši – Läti naiste vajaduse turvalis­ te ja usaldusväärsete kosmeetikatoo­ de järele. Mõtlesime, et proovime sel­ liseid tooteid valmistada Lätis koha­ peal,” tutvustab Lotte äriidee sünni tagamaid. Sama kohvikulaua taga sai komplekteeritud ka pool tulevasest meeskonnast.

“Zane, kes töötas rahvusvaheli­ ses turundusagentuuris brändistra­ teegina, kutsus kampa oma kollee­ gi Liene (tuntud graafilise disaineri).

Mina palusin aidata õel Paulal – nii me koos ökokosmeetika tootmisette­ võtte Mádara lõimegi,” sõnab Lotte ja lisab, et esialgu tundus nelja noo­ re naise mõte tootmisettevõtet raja­ da üsna pöörane. Aga loobuda nad ka ei tahtnud.

Algus oli Lotte sõnul samal ajal nii raske kui ka põnev. “Asutasime väike­

Säästud pandi mängu Pangast tegevuse alustamiseks laenu ei saadud. Laboriklaaside ja koostisosa­ de ostmiseks kasutasid nad oma sääs­ te. ELi naiste ettevõtluse programmist saadi 4000 eurot toetust, et osta labori­ seadmeid. “Ka meie vanemad ja sõb­ rad aitasid meid palju. Näiteks minu ema pakkis meie esimesi tooteid ning meie sõber fotograaf tegi tasuta esi­ mesed tootepildid,” on Lotte tänulik.

Väike kasum saadi juba esimese täisaasta (2007) lõpuks, kui käibeks ku­ junes 179 510 eurot. Ajaga on nii käi­ ve kui ka kasum kasvanud. 2013. aas­ ta lõpuks prognoosib ettevõtte juht 2012. aasta 1,9 miljoni eurosele käi­ bele 30protsendist tõusu. “Suure osa kasumist investeerime uute koostis­ osade uuringusse ja tootearendusse,” sõnab Lotte.

7

Naiselik äri Neli naist, kes ettevõtte loomise al­ guse juures olid, on ettevõttes iga­ päevaselt tegevad siiani. “Muidugi ei ole meid enam vaid neli – meeskond koosneb umbes 40 inimesest,” sõnab Lotte, kes firma tegutsemise jooksul pole kordagi kogenud raskusi ja ta­ kistusi pelgalt seepärast, et on naine.

“Arvan, et kosmeetikaäris on nais­ tel isegi kergem – tarbijaid on lihtsam mõista. Olen alati töötanud eelkõi­ ge selle nimel, et luua parimaid too­ teid iseendale, seega usun, et need on suure­pärased ka teistele naistele minu ümber,” usub Lotte.

Peale sihtrühma moodustavad nai­ sed suurema osa ka firma töötajatest.

“Mádara töötajatest on umbes 65% naised ja 35% mehed, seega on pe­ rel ja lastel meie ettevõttes tähtis roll.

Võtme­küsimus on see, kuidas panna toimima firma, kus suurem osa tööta­ jatest on fertiilses eas noored.” Kogu Mádara ajaloo jooksul on töötajatel sündinud kokku 20 last. Ka Lotte ise on kaheaastase poja ema.

“Meil on igas osakonnas alati kee­ gi lapsehoolduspuhkusel. Kahe posit­ siooni peal töötab sageli kolm inimest, kes siis läbi aastate n-ö ringlevad,” on tegevjuht uhke selle üle, et leidis elu nii loomuliku osa jaoks positiivse ja efektiivse töökorralduse.

Ettevõtte edu saladuseks peabki Lotte just meeskonda, lisades, firma väärtused ja tugev kaubamärk hoiavad inimesi motiveerituna ja tegutsemis­ valmis.

Oma parima äriõppetunnina nime­ tab Lotte Tisenkopfa-Iltnere kannatlik­ kust. “Asjad võtavad aega. Nende te­ gemiseks on kaks strateegiat: kas ak­ tiivne töö või iseenesest lahenemise tee. Olen väga aktiivne töötaja, kuid hakanud ajaga uskuma, et passiivne strateegia võib isegi efektiivsem olla.

Tegelikult tulevad ilmselt parimad tu­ lemused selle kahe kombinatsioonist – ole tegus, kuid samal ajal kannatlik.”

Eve Kaljusaar

tasub teada

Nutikas ettevõtlusega alustaja teab, kuidas sideteenustelt säästa Ettevõtlusega alustades tuleb lisaks põhitegevusele hakata tegelema mustmiljoni olmelise pisiasjaga, millele ettevõtja kas siis täitsa esimest korda või uutmoodi lähenema peab. Kuna firma loomine, nagu iga algus ikka, nõuab palju ühekordseid väljaminekuid ning peatselt lisanduvaid igakuiseid püsikulusid, on tähtis võtta kohe aega, et end turul toimuvaga kurssi viia, langetamaks ratsionaalseid ja säästlikke otsuseid. suhtluses tarvis peamiselt mobiiltelefoni, seejä­ rel vajatakse mobiilset internetti ja firma e-posti.

Kui leitakse kontor, tekib vajadus kiire interne­ ti, lauatelefoni ning muude teenuste ja riistvara järele,” kirjeldas Lepik.

• Internet – kvaliteetne ja stabiilne 5M/1M või 10M/5M ühendus. Interneti kiirus sõltub kontori asukohast ja tehnilisest võimalusest.

• Telefon – klient saab kasutada Elioni Äritelefoni nutikaid lisateenuseid, mille jaoks anname tasuta kvaliteetse äritelefoni seadme ja ühe telefoninumbri.

• Kodulehe majutus ja e-post – võimalus luua piiramatu arv kodulehti ja postkaste nii, et serveriruum ei saa kunagi otsa.

Domeeni registreerimine lisatasu eest.

• Nuti-TV – kodukontoris (klient elab ja töötab samal aadressil) kasutamiseks mõeldud telekanalite valik ja kuni üheksa vaatamiskohta. Sisaldab tasuta digiboksi.

• Tasuta reklaam – klient saab oma ette­ võtet reklaamida kuu aega tasuta Neti märksõnaotsingus.

• Tasuta juurdepääs Elioni WiFi levialadele.

“Alustava ettevõtte pakett on kasulik la­ hendus, sest firma kasvades saab suurenda­ da nii interneti kiirust, võtta juurde telefoni­ numbreid kui ka mõelda läbi telefoni li­ sateenuste kasutamise võimalused, na­ gu kõnede salvestamine ja suunamine, kõnepostkast ja konverentskõned. Sa­ muti saab Elion kõigi IT-seadmete os­ tuks pakkuda kolmeaastast Elioni Lii­ singut. Ettevõtte kasvades leiavad pal­ jud tee Elioni lisateenusteni, mis ei ole pel­ galt sideteenused, vaid ka suuremad ja väik­ semad IT-lahendused, näiteks kaugtöö lahen­ dus, serverite ja töökohtade haldus, riist- ja tark­ varateenused,” lisas Lepik.

Alustava ettevõte ärilahenduse tasu on null eurot kuni kuueks kuuks, sisaldades internetti, äritelefoni, e-posti koos kodulehe majutusega ja nuti-TVd. Poole aasta möödudes hakkab kehtima standardhinnakiri: internet, mis sisaldab ühte tele­ foninumbrit kuutasuga 32 eurot, ning kodulehe majutus ja e-post hinnaga 4,41 eurot. Juhul kui ettevõte tegutseb kodukontoris, jääb nuti-TV ta­ suta kehtima (muidu lisandub juurde ärikliendi nuti-TV hinnaga 6,33 eurot). Elioni WiFi kasuta­ mine jääb kliendile tasuta ka edaspidi.

Rohkem infot alustava ettevõtte paketi koh­ ta leiab Elioni kodulehelt https://www.elion.ee/ ariklient/internet/alustava-ettevõtte-lahendus.

shutterstock

S

ideteenused on tänapäeval iga ettevõt­ te ühed tähtsamad ja mõnikord ka suu­ remad kulud. Üldjuhul on need igakuised väljaminekud, seega võimalikult soodne pakett oleks loogiline valik, kuid madala tasuga lahen­ dused ei tohi hakata äritegevuse edukust pärs­ sima. Seetõttu tuleb leida just parim ja samas tasku­kohane variant. Üks nutikas võimalus, mida kindlasti kaaluda tasub, on Elioni alustava ette­ võtte ärilahendus.

Elioni ärijuhi Allan Lepiku sõnul on tegu vaid alustavatele firmale mõeldud paketiga, millega saavad liituda kuni kuus kuud äriregistris olnud ettevõtted. “Alustavale ettevõtja­ le suunatud paketi eesmärk on aidata edendada Eesti ettevõtlust, et äriklient saaks keskenduda oma põhi­tegevusele ega peaks muretsema side­kulude pä­ rast. Meie soovime kasvada koos äri­ kliendiga – kui tema saab jalad alla, hak­ kab ta tasuma ka sidekulude eest. Oleme välja arvestanud, et keskmiselt võiks alus­ tava firma käivitamisperiood olla kuus kuud,” selgitas Lepik.

“Eestis luuakse ühes kuus umbes 1500 ettevõtet, millest Elioniga lii­ tub 10–20 protsenti. Üks peamisi põhjuseid, miks alustavad ettevõt­ ted oma partneriks just Elioni vali­ vad, on pakkumise atraktiivsus – hea ja kvaliteetne teenus ning vajalikud lisa­ teenused ühes paketis. Klient saab valida, kas võtab teenuseid eraldi või tervikpaketina,” kom­ menteeris Lepik.

Suur osa loodud ettevõtteid n-ö ei stardi ko­ he, vaid kasvavad tasa ja targu. Allan Lepik tõ­ deb, et üks põhjus, miks pakett mõnele ettevõt­ jale ei pruugi sobida, on seotud firma residee­ rimisega kodukontoris, kus reeglina on esmane sideteenuste lahendus erakliendi nimel olemas.

Seega kasutatakse olemasolevat internetti, tele­ foni ja nuti-TVd. Lepiku kinnitusel kliendid alati kohe ei adu, et firma nimel saaks arveid tasuda ettevõte, mitte eraisik.

Teine peamine põhjus on see, et klientide vaja­ dus teenuste järele selgub alles ajaga. “Algu­ ses läheb alustaval ettevõttel igapäevases

Elioni alustava ettevõtte paketi komponendid:

Ann Asser

8

9

“Garage48 Pärnu” tõestas, et start-up’ides löövad läbi ka naisterahvad Ühel oktoobri nädalavahetusel toimus reedest pühapäeva hilisõhtuni Pärnu kutsehariduskeskuses arendusnädalavahetus “Garage48 Pärnu”, mis tõi kokku rekordiliselt 38 naissoost osalejat 98st ja rohkelt põnevaid rakendusi.

U

ute inimeste kaasamine ITsektorisse on algusest pea­ le olnud “Garage48” sihiks.

“Garage­48 Pärnu” fookus oli kaasa­ ta suurem hulk naisi ja see läks igati korda. “Garage48” koos TechSistersi­ ga soovib murda stereotüüpi, et teh­ noloogiasektor on vaid tõsistele mees­ test häkkeritele ja naistel pole seal koh­ ta. Eesmärk oli innustada naisi proo­ vima midagi uut ja esitama endale väljakutse alal, mida nad muidu ku­ nagi ei valiks, lisaks rõhutada erine­ vate oskuste vajalikkust tehnoloogia­ sektoris, kus naiste osakaal on juba arvestatav (nt turundus, projektijuh­ timine, müük ja disain).

“Garage48” üritusel osalejad on eelkõige nelja valdkonna esindajad: arendajad, disainerid, turundajad ja projektijuhid. Intensiivne üritus on tulemusrikkam, kui osalejatel on oma valitud valdkonnas oskused ja tead­ mised, mida nädalavahetusel kasu­ tada. Kindlasti ei maksa pabistada, et osalejad on kogemusteta esime­ se kursuse tudengid – pigem vastu­ pidi. Näiteks keskmine vanus “Ga­ rage48” üritusel on läbi aegade ol­ nud 30. Osalejate seas on suuremalt

jaolt oma valdkonna professionaa­ lid, aga loomulikult ka tudengid, kes soovivad end proovile panna – kõik motiveeritud osalejad saavad omale ülesandeid ning aitavad meeskonda tootearendusel. Eelkõige nõuab “Ga­ rage48” aktiivset tegutsemist, kiiret õpivõimet ning uute võimaluste ära­ kasutamist.

Iga osaleja saab oma ideed esitleda reede õhtul 90 sekundi jooksul, hoo­ limata sellest, kas tegu on arendaja või projektijuhiga. Osalejad valivad ise omale meeskonnad ja idee, mil­ lega soovivad nädalavahetuse jook­ sul tegeleda.

Arendatud projektid “Garage48” üritusel on nii elujõulisi ideid, millelt võib oodata edasist tule­ vikku ja rahavooge, kuid ka neid, mi­ da tehakse pigem kogemuse saami­ seks ja mida pärast nädalavahetust ei jätkata. Elujõulisemad on reegli­ na ideed, mis sünnivad lähtuvalt va­ jadusest, kus idee autor on ise kind­ las valdkonnas tegus ning kus senine tehnoloogia ei ole veel kõiki lahen­ dusi välja pakkuda jõudnud. Sellesse kategooriasse võib julgelt paigutada

garage48

Kõik naisosalejad ühel pildil koos.

Osa mentoritest ja toetajatest, kes nädalavahetuse jooksul meeskondi abistasid (vasakult): Michelle Gallen (mentor UKst), Agu Suur (disaini ja UI mentor), Andrei Korobeinik, Chris Holtby (UK suursaadik Eestis), Kristjan Vanaselja, Ülane Vilumets (Like a Local guide asutaja), Jaana Metsamaa (Fortumo arendusmeeskonna juht).

Pärnu ürituse võitja Timber Diame­ teri – idee autor Vallo Visnapuu on tegev puidutööstuses ning teab seal­ seid kitsaskohti. Timber Diameter si­ su on lihtne: asendada käsitsi palkide mõõtmine mõõdulindi abil hoopiski nutitelefoni rakendusega, mis suudab palgikoorma mahu kiiresti mõõta, vä­ hendab ajakulu ja suurendab täpsust.

Just selliselt meeskonnalt ootaks pi­ kemas perspektiivis edulugu.

Näitena võib tuua ka tehnoloogia valdkonnaga tihedamalt seotud idee CrossDash, mis sai eriauhinna Micro­ softilt – süsteemiadministraatorite­ le mõeldud virtuaalne töölaud, mis koondab vaid kõige tähtsama seire­ teabe ning teeb selle üheselt kätte­ saadavaks nutiseadmetel. Nii nagu pui­ dutööstust ajakohastava idee autor­on tegev oma valdkonnas, on ka Cross­ Dashi autor Andre Eistre ise tegev süs­ teemiadministraatorina pangandu­ ses ning kokku puutunud valupunk­

tidega, kus olemasolevad süsteemid ei võimalda kiiret ja lihtsat ülevaadet.

Paljud ideed, millega “Garage48” üritusel algust tehakse, on seotud uute­ tehnoloogiate ja võimalustega muu­ ta varasemaid väljakujunenud harju­ musi uuenduslikumaks ning kasutada rohkem innovaatilisi võimalusi. Nagu ka noorte tudengite idee Slide­Wiper – kasutada Microsofti Kinecti võimalu­ si selliselt, et esitluste tegijatel oleks käed vabad ehk enam ei oleks vaja hoi­ da käes slaidivahetamise pulti või klõp­ sida klaviatuuril noolenuppe.

Hea on mainida ka GoWorkaBiti, ManPoweri eriauhinna saanud mees­ konda, kes soovib lahendada kiiresti tööjõudu vajavate tööandjate prob­ leemi ning viia tööotsijad kokku -pak­ kujatega.

Varasematest Eesti ja lähiriikide “Garage48” ürituste ideedest võiks tuua kaks näidet. VitalFields (Tar­ tu, 2011) aitab põllumeestel võidel­ 11

da taime­haigustega ja saada seeläbi suuremat saaki. Kahe aasta jooksul on nad edukalt edasi liikunud, osa­ lenud Startup Wise Guysi kiirendi­ programmis ning saanud investee­ ringu Smart­Capilt. TrackDuck (Minsk, 2013) on tagasisideplatvorm veebi­ arendajate ja nende klientide vahel.

Motiveeritud ja sihikindel meeskond on läbinud Startup Sauna kiirendiprog­ rammi, võitnud mitmeid idufirmade esitlus­võistlusi ning keskendub prae­ gu nii arendusele, kasvule kui ka in­ vestoritega läbirääkimistele.

Osalejate kogemus Esimest korda “Garage48” üritusel osa­ lenud valgevene majandustudengi­ le oli see suurepärane kogemus. Esi­ algu Darja pelgas, et oma väheste os­ kustega ei ole ta meeskonnale palju abiks, kuid kogenud projektijuhid ja motiveeritud meeskonnaliikmed leid­ sid ühiselt võimalused, kuidas kõiki­

de osalejate tugevusi ära kasutada ning seeläbi vastutusvaldkonnad ja rollid jaotada.

Olga, kes õpib programmeerimist, sai kuhjaga motivatsiooni ning teab, et järgmiseks “Garage48” ürituse jaoks valmistub ta veel rohkem. Kujundaja Margit võrdles 48tunnist nädalavahe­ tust aga terve töönädala või lausa töö­ kuuga normaalse töötempo juures, pi­ dades kogemust väga värskendavaks.

Ta arvab, et “Garage48” üritusel võik­ sid vähemalt korra ära käia kõik IT-­ sektorist huvitatud.

Kei GoWorkabiti meeskonnast tuli üritusele juba teist korda ning sel kor­ ral on kindel, et tehtud projektiga jät­ katakse. Kei pidas mentorite tagasi­ sidet ja juhendamist üheks olulisemaks “Garage­48” väärtuseks, sest see aitab kohe tegutseda ning kogemustega ette­ võtjatelt õppida.

Oma kümnendal “Garage48” üritu­ sel olnud programmeerija Martin tun­ dis, et on nüüd leidnud selle äriidee, millega soovib oma igapäevatöö kõr­ valt ja varsti selle asemel edasi tege­ leda. Esialgu naljana alanud Logona­ tor, mis väidab, et kaotab kõikide di­ sainerite töö, arendas platvormi, kus alustavad ettevõtted saavad oma kri­ teeriumite järgi automaatselt logo ge­ nereerida ning edaspidi vajalike doku­ mentide malle luua.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et “Garage­48” on aktiivne enesearen­ duse nädalavahetus kõikidele tehno­ loogiasektorist huvitatutele. Professio­ naalidele toob see sära silma ja moti­ vatsiooni uusi oskusi õppida, algaja­ tele annab intensiivse ülevaate tehno­ loogiasektorist, meeskonna ülesehitu­ sest ja lõpututest võimalustest.

Garage48 meeskond Garage48 Sihtasutuse asutasid 2010. aastal kuus Eesti tehnoloogia­ ettevõtjat. “Garage48 Pärnu” kaaskor­ raldaja oli TechSistersi naisi motiveeriv organisatsioon ning Pärnu Ette­võtlusja Arenduskeskus. Üritusele panid õla alla ka Microsoft, Credit24, Manpower, Fortumo, UK Trade & Investment ja Pärnu Linnavalitsus. “Garage48” kuu­ lub EV95 programmi ning on osaliselt rahastatud EASi Euroopa sotsiaalfon­ di vahenditest (ESF).

“Garage48” üritused on toimunud 2010. aastast alates Eestis, Lätis, Soo­ mes, Valgevenes, Ukrainas, Venemaal ning Aafrika riikidest Ugandas, Lõuna-­ Aafrika Vabariigis, Keenias, Nigeerias ja Ghanas.

Elise Sass

jci

Eesti Ettevõtlike Noorte Koda Ettevõtlikkuse kui ettevõtluse ühe võtmeteguri arendamine Eesti noortes JCI moodi.

T

eised rahvused kipuvad rää­ kima, et aeganõudev on nii eestlaste käimatõmbamine kui ka nende juba sissesaadud hoo pea­ tamine. Nõnda arvame ka ise ning kahjuks vastab see suures osas tõe­ le, sest tuima­võitu loomuse tõttu esi­ neb meil raskusi läbi­löömisega mit­ mes tähtsas valdkonnas, näiteks ette­ võtluse arendamises, turundamises, müügitöös, eksportimises jpt. Üks suure­pärane rohi selliste trendide vastu on JCI (Junior Chamber Inter­ national) kogu­kond, kuhu kuulub ligi 200 000 liiget üle maailma ning mis on Eestis esindatud seitsmes linnas kokku ligi 500 liikmega.

Eesti Ettevõtlike Noorte Koda JCI Estonia ehk Eesti Ettevõtlike Noor­ te Koda on rahvusvaheline ettevõtlike noorte inimeste võrgustik, kuhu kuu­ luvad aktiivsed alla 40aastased ette­ võtjad, juhid ja professionaalid kõik­ võimalikest valdkondadest. JCI pakub oma liikmetele soodsat keskkonda juh­ timisoskuste, sotsiaalse vastutustun­ de ja ettevõtlikkuse suurendamiseks ning rahvusvahelise suhtevõrgustiku loomiseks.

Ettevõtlikkuse arendamiseks korral­ dab JCI Estonia muu hulgas igal sügi­ sel eriteemalise aastakonverentsi, mis toob kokku noored juhid, liidrid, ette­ võtjad ja valdkonnaeksperdid üle vaba­ riigi ja kaugemaltki.

Konverentsi planeerimine ja läbi­ viimine toimub vabatahtlikkuse alu­ sel. Sealjuures võistlevad JCI Estonia kohalikud kojad igal aastakonverentsil järgmise korraldusõiguse eest, pakku­ des välja huvitavaid teemasid, esine­ jaid ja toimumispaiku. Võitja selgub häälteenamuse alusel.

Aastakonverents Sel aastal toimus aastakonverents 13.– 15. septembril Haapsalus, keskseks tee­ maks oli tervisejuhtimine. Konverent­ sil osales üle paarisaja kuulaja. Projek­ ti korraldasid JCI Toompea ja JCI Haap­ salu ühendmeeskond, kes võitis kor­ raldusõiguse 2012. aasta septembris toimunud konverentsil.

Paaripäevase suurkonverentsi kor­ raldamine koolituskeskustele ei ole erili­ ne väljakutse, ent vabatahtlikele noorte­ le tõhus ettevõtlikkust arendav proovi­

JCI 2013. aasta Eesti kodade presidendid piduliku konverentsi puhkehetkel ametiregaale tutvustamas ja koostööd edendamas.

kamad JCI Euroopa ja maailma projek­ tide konkurssidele.

kivi, pakkudes uusi teadmisi ja koge­ musi, aga ka nõudmisi ja edasilükka­ matuid kohustusi projektide algata­ mises ja juhtimises, kommunikatsioo­ nis, turunduses, meeskonnatöös jne. Õnnestumist toetab asjaolu, et iga JCI koda ühendab endas inimesi eri elu­ valdkondadest. Nii on JCI Toompea ri­ dades liikmeid, kes omavad kompe­ tentsust rahanduses, avalikus haldu­ ses, juhtimises, IT-s, aga ka meditsii­ nis, merenduses, kulinaarias ja foto­ graafias. Uute võimaluste ja väljakut­ sete tekkides saab vajalikku pädevust kojasiseselt kohe kaasata.

Seekordse aastakonverentsi pu­ hul võib ettevõtluse seisukohalt lu­ geda edulooks tihedat koostööd kor­ raldajate ja piirkondliku ettevõtlus­ keskkonna edendaja, Läänemaa Aren­ duskeskuse vahel. LAKi infokanalite vahendusel teadustati üritusest piir­ konnas tegutsevatele ettevõtetele ja organisatsioonidele ning konverentsi raames korraldati Läänemaa ettevõt­ luspäev, mille fookuses on alustava­ te ette­võtete ja ettevõtjate toetami­ ne. Kohal oli ligi 60 osalejat.

Ettevõtlikkuse juures on JCI kogu­ konnas tähtis roll ka tunnustamisel.

Igal aastal tunnustavad kõik kojad sise­ringis parimaid projekte koja ta­ sandil. JCI Estonia selgitab väljab pa­ rimad projektid ja tegemised vabarii­ gi tasandil, mille järel esitatakse edu­

Silmapaistvad noored Kogu selle JCI tunnustussüsteemi kõr­ val ei jäeta tähelepanuta JCI-väliseid edulugusid. Juba 1930. aastast antakse välja tiitlit The Outstanding Young Person (TOYP), mis iga kord üle maailma saab endale kümme laureaati. TOYP on rahvusvaheline auhind silmapaistvale noorele inimesele vanuses 18–40 elu­ aastat, kes on saavutanud märkimis­ väärset edu nii oma tegevusvaldkon­ nas, ühiskondlikus elus kui ka isiklikus arengus. Eesti liitus selle programmi­ ga aastal 1999 ja sellest ajast alates on tunnustatud tiitliga “Silmapaistev noor eestlane” kolme tegusat kodanikku.

Maailma silmapaistva noore ini­ mese tiitli on eestlastest pälvinud 1993. aastal toonane Eesti peaminis­ ter Mart Laar ja 2007. aastal IT-guru Tarvi Martens. Haapsalus toimunud JCI tervisejuhtimise konverentsi TOYP tseremoonial pälvisid tiitli “Silmapais­ tev noor eestlane 2013” informaatika­ teadur Dan Bogdanov, arhitekt And­ rus Kõresaar ning 2013. aasta Euroo­ pa nr 1 idufirma TransferWise loojad Taavet Hinrikus ja Kristo Käärmann.

Juhioskuste parim kool Ettevõtlikkuse kõrval arendatakse JCI kogukonnas iga päev ka juhtimise vald­ 12

konda, mis on ettevõtluse kohalt samuti ülitähtis oskus. JCI liikmed jagunevad eri kodadesse, juriidiliselt MTÜdesse.

Igas kojas valitakse ja määratakse te­ gevuse korraldamiseks ametisse eri ameti­kandjad. JCI Toompea, mis ka­ sutab oma tegevuse kirjeldamiseks hüüdlauset “Juhioskuste parim kool” (õpivõimaluste keskkond), on alaliselt loonud järgmised ametikohad: juhatu­ se esimees (president), juhatuse liikme­ test valdkondade juhid (välissuhtluskoostöö, äri ja ettevõtlus, sotsiaalne tegevus) ning teenuste tagajad (vara­ hoidja-raamatupidaja, e-teenuste hal­ daja, kommunikatsioonijuht, asjaajaja-­ sekretär). Need ja teised lühiajalised tegevuspõhised ameti­kohad võimal­ davad liikmetel saada uusi kogemusiteadmisi valdkondades (eriti aga juhti­ mise vaatenurgast), millega igapäeva­ töös kokku ei puututa ja mis kindlas­ ti suurendavad nende võimekust üldi­ selt, aga ka juurdepääsu täiendavate­ le ametikohtadele tööturul.

Järgmisel aastal kogunevad ettevõtli­ kud noored Viljandimaal, sest 2014. aasta konverentsi korraldus­õiguse hariduse temaatikaga võitis JCI Viljandi­maa koda.

Samuti on tulemas TOYP konkurss, mille jaoks saab eeltööd teha juba nüüd, jär­ gides Eesti noorte tegutsemist nii kodu­ maal kui ka rahvusvahelises majandusja kultuuri­ruumis.

Kuno Peek JCI Toompea kommunikatsioonijuht

noored liidrid

Üürile anda erineva suurusega äri- ja kaubanduspinnad üle Eesti: 2500m² lao- ja tööstuspinda Tallinnas.

Prestone Kaubanduskeskuses, Kohtla-Järvel Annemõisa Keskuses, Tartus Pärnus, Aida 5 Leola Kaubanduskeskuses, Viljandis Semu Kaubamajas, Võrus Tel: + 372 5107969 Tel: + 372 6418698

Üürile anda äripinnad Tallinnas Niine tn.-l, Osmussaare teel, Kadaka teel.

Narva mnt.

Tel: + 372 646 1004 Martin Sillandi Tel: + 372 511 9962 martin@colonna.ee 13

fotod: vallo kruuser

investeerimine Ettevõte peab oluliseks personaalset lähenemist.

Admiral Markets Alates tegevuse alustamisest on Admiral Markets’i peamiseks eesmärgiks olnud järjepidev areng. Täna on tegemist rahvusvaheliselt tuntud kaubamärgiga, mis läbi erinevate ettevõtete on esindatud enam kui 45 riigis.

K

äesoleva aasta 18. septembril võttis Admiral Markets kasu­ tusele uue ning kaasaegsema välimusega kaubamärgi, märkides uue ajastu algust Forex’i ajaloos. Viimasel kümnendil on Admiral Markets’ist saa­ nud usaldusväärne ja ülemaailmselt tuntud kaubamärk. Tänu kvaliteetsete­ le teenustele ja läbipaistvusele on Ad­ miral Markets pälvinud klientide ja fi­ nantsjärelevalveasutuste usalduse ning tõestanud end tipptasemel kauplemis­ teenuste osutajana.

Kiiremini, kõrgemale, kaugemale Viimased kaks aastat on Admiral Markets’i jaoks olnud sündmuste­ rohked. Äritegevuste edendamiseks ja laiendamiseks on ettevõte 2012. ning 2013. aastal pööranud suurt tähele­panu globaalsele laienemisele, õigus-, finantsja personali valdkondade arengule ning infotehnoloogiaalastele uuendustele.

Tõhustamaks Forex maastiku usal­ dusväärsust ja reguleeritust, on Ad­

miral Markets investeerimisteenuste osutamiseks omandanud erinevatelt finantsjärelevalveasutustelt tegevus­ loa Eestis, Suurbritannias, Küprosel, Austraalias ja Uruguays (tegevuslu­ ba investeerimisnõustamise osuta­ miseks).

Tsiteerides Admiral Markets AS’i nõukogu liiget Dmitri Lauš’i: “Tipp­ tasemel investeerimisühinguna ole­ me valuutaturu reguleerimise poolt kõikjal maailmas!”.

Pidev koostöö küberkaitse vald­ konna turuliidritega tagab Admiral Markets’i kauplemisplatvormi kasu­ tajatele võimalikult turvalise ja hõlp­ sa juurdepääsu rahvusvahelistele fi­ nantsturgudele. Arengu toetamiseks on olulisi muudatusi tehtud ka ette­ võttesiseselt. Lauš sõnab: “Nagu ma­ janduskasvu kiire arenguga kaasne­ vad teatud ohud, kehtib sama ka iga ettevõtte arengu puhul. Seetõttu ole­ me meiegi võtnud kasutusele meet­ meid, et tagada pidev edasiliikumine tempos, mis võtab arvesse nii meie

Admiral Markets on viimastel aastatel pööranud suurt tähelepanu globaalsele laienemisele.

partnerite kui ka klientide kui ka part­ nerite vajadusi.”

Admiral Markets’i uuenenud kau­ bamärk on loodud peegeldamaks läbi­ paistvust ja usaldatavust. Samal ajal on logos kaasatud äratuntav värvilahen­ dus, mille ruudustik on asendatud ta­ sakaalu ning stabiilsust sümboliseeri­ vate ringidega. “Meie eesmärk kasva­ da tõeliseks finantsimpeeriumiks on olnud alati selge. Me ei karda olla eri­ nevad ja tugevad ning me ei pea end selleks kulla ja karraga ehtima. Me ole­ me, kes me oleme – usaldusväärsed ja stabiilsed – ning see ongi meie võti tu­ 14

levikku,” sõnab Admiral Markets’i tu­ rundusjuht Elina Pedersen.

Ettevõtte kaubamärgi uuendami­ ne hõlmab endas ka suunda kliendi­ põhise lähenemise poole, seejuures pöörates lisatähelepanu kõrge tase­ mega ja harivate Forex’i koolituste korraldamisele, mis oleksid igaühe­ le tasuta kättesaadavad, tagades üle­ vaate värskematest uudistest finants­ turgudel ning võimaldades personaa­ lse teeninduse kõikidele klientidele ja partneritele igal ajahetkel. Admi­ ral Markets’i jaoks ei tähenda pilk tu­ levikku vaid muudatusi uues kauba­ märgis – tööd jätkatakse selle nimel, et pakkuda klientidele läbi innovatiiv­ sete lahenduste parimat võimalikku kauplemiskogemust, viies kauplemi­ se kiiresti muutuval Forex’i maastikul uude ajastusse.

Admiral Markets

..

Tõlkimine • Toimetamine • Küljendamine • Kirjastamine .. ..

..

.. .. ~

.. ..

..

..

..

Iga täht, iga sõna, iga mõte on oluline.

..

..

.. ~ ..

..

ˇ

.. .. ..

~

~

www.keelekoda.ee

.. ..

Tõlkebüroo Keelekoda Keelekoda keelekoda@keelekoda.ee • P. Süda 11-12,Tõlkebüroo Tallinn 10118 • 667 9955 • 501 5525

keelekoda@keelekoda.ee A. Lauteri 5, Tallinn 10114

ˇ

Sissepääs Maakri tänavalt

618 0788 • 501 5525 ~15