ETTEVÕTLUS s ta r t- u p
I
m i t
g s w
I
m u u t u v
m a a i l m
25. aprill 2013
Inspiratsioon ja lõõgastus korralda merel! Miks eelistada koosoleku, seminari või muu sündmuse korraldamiseks just laeva? Vastus on lihtne – elamusterohke laevareis viib sinu ja su kaaslaste mõtted argirutiinist eemale. See on suurepärane võimalus viibida koos, ammutada inspiratsiooni ja genereerida uusi ideid.
Konverentsi päevakava näidis 1. päev
17:00 17:30 -18:00 18:00 -21:00 21:00 -...
laevale minek kohvipaus konverents vaba aeg ja meelelahutus laeval
2. päev
7:30 -10:00 10:30 -16:30 17:00 -19:30 20: 00 -22: 00 22:00 -...
hommikusöök Rootsi lauas vaba aeg Stockholmis konverents õhtusöök Rootsi lauas või à la carte restoranis meelelahutus laeval
10:00
saabumine Tallinnasse
3. päev
Kõik kellaajad on antud kohaliku aja järgi.
Hind sisaldab - kruiisipiletit ühele neljakohalises aknata B-klassi kajutis
Hind ühele inimesele Tallinn–Stockholm–Tallinn
- konverentsiruumi kasutamist kuni kaheksa tundi - kohvibuffet’d
al.
60,25 €
- ühte õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal
Tallinki rühma- ja konverentsiosakond Tel +372 669 6564; grupid@tallink.ee; www.tallink.ee
Eksport liigub revolutsiooni abil stabiilsesse tõusu
K
aks aastat tagasi kuulutas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) välja programmi Ekspordirevolutsioon. Põhjust nii kõlava nimega algatuseks oli küllaga: Eesti tootjad kurtsid, et ekspordi müügiesindajaid, kes valdaksid nii keeli kui ka tulemuslikku müügikunsti, otsi kui tikutulega! Kuna üheski Eesti kõrgkoolis selliseid spetsialiste ette ei valmistatud, oligi tekkinud paratamatu tühimik, mis takistas Eesti ekspordil kasvamast, samas on just eksport tootmisettevõtetele hapnikutoruks, mis võimaldab ellu jääda ja areneda. Seetõttu võttis riik ettevõtjate muret kuulda ning pakkus kiireks leevenduseks välja unikaalse Ekspordirevolutsiooni programmi, mis valmistas aasta jooksul ette 25 müügispetsialisti, kes paralleelselt sisukale ja üdini praktilisele koolitusele välislektorite käe all said omandatu oma tööandja juures kohe ka ellu viia. Sedasi kindlakäeliselt juhendatuna ei tundunud igaühele antud eesmärgi – üks miljon eurot ekspordikäivet oma tööandja juures – saavutamine esimese tegevusaasta lõpuks pärast koolituse läbimist sugugi utoopiline. Kokkuvõtteid tehes tõdesime, et eesmärk oli seatud väga õigesti – lennu peale kokku kujunes ettevõtete ekspordikäibeks ligi 25 miljonit eurot. See on Eesti ekspordikäibesse juba tubli piisk, seega võib tõdeda, et revolutsioon sündis! Kahe koolitusaasta peale kokku saime 49 värskelt koolita-
Island!
tud ekspordi-müügijuhti, seega võib oodata, et sama eesmärgi saavutab ka teine lend, mille tibusid ehk ekspordikäivet saame lugeda aasta pärast. Olgugi et tänavu kevadel lõpetab Ekspordi revolutsiooni viimane lend vastseid ekspordi müügi juhte, ei lõppe veel meie püha üritus. Kiiret ajutist leevendust pakkuva abivahendina ellu kutsutud programm on andnud oodatud tõuke kõrgkoolidele, kellest Tallinna tehnikaülikool, Estonian Business School ja Tartu Ülikooli avatud ülikool pakuvad alates möödunud sügisest võimalust spetsialiseeruda magistriõppes ekspordijuhtimisele. Valminud on ka ekspordijuhi ja ekspordi müügijuhi kutsestandardid, mis aitavad ametijuhendite koostamisel, täienduskoolituste planeerimisel ja uute töötajate värbamisel. Eksport on ja jääb Eesti tootmisettevõtete tähtsaimaks väljundiks, mille mõju majandusele ei saa alahinnata. Selleks pakub EAS jätkuvalt ekspordinõunike teenust meie peamistel ekspordi sihtturgudel Soomes, Rootsis, Norras, Suur britannias, aga peatselt ka Taanis ja Saksamaal, ning viib ettevõtteid erialastele välismessidele, sest kogemust ja oskusi võib ju olla, aga ekspordis on kõige alus õiged kontaktid. Just laialdane tugi kontaktide leidmisel tagab selle, et Eesti eksport ka edaspidi aasta-aastalt kasvunumbreid näitaks. Martin Hirvoja, EASi juhatuse liige
Telli
ja avasta maailma!
Eesti Ekspress viib 3 tellijat koos kaaslasega maailma äärele – ainulaadsele Islandile! 1. Telli leht. Telli Eesti Ekspressi täispakett või digipakett vähemalt 6 kuuks või otsekorraldusega enne 17. maid ja osale reisiloosis. 2. Registreeru. Loosis osalevad kõik uued ja olemasolevad tellijad, kes annavad oma reisisoovist teada. 3. Võida. Auhinnareis toimub 4.–9. juulil 2013. Sisaldab lennupileteid otselendudele Tallinn-Keflavik-Tallinn, transfeeri, majutust hotellis koos hommikusöökidega ning ekskursioone mööda Islandit. Reisi giidiks on Eesti Ekspressi ajakirjanik Askur Alas. Eesti Ekspressi tellija saab reisi osta soodushinnaga 799 €. Reisi korraldab Germalo Reisid. Broneeri reis telefonil 611 0600 või e-postil germalo@germalo.ee.
ETtEvõtlus Toimetaja: EE lisade juht Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee
Reklaam: Egle Leisner, 669 8099, 5656 5082, egle.leisner@lehed.ee; Juhan Krull, 669 8096, 5347 6573, juhan.krull@lehed.ee
Kujundus: Tuuli Prees Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: AS Printall
3
Telli ja registreeri aadressil www.ekspress.ee/island Klienditugi: tel 680 4444, e-post klienditugi@lehed.ee
muutuv maailm
12 märki,
et elame pööraste muutuste ajastul Tunnustatud mobiiliteenuste-ekspert, PayPali, Visa, Mastercardi, Vodafone’i ja Royal Bank of Scotlandi heaks töötanud britt Roy Vella reastas Ekspressile kõnekad faktid, mis kinnitavad, et maailm on tohutult kiires arengus ja meilt nõutakse kiiret kohanemist.
***
Maailmas on mobiiltelefo nide levik plahvatuslikult kasva-
nud, kiiremini kui mistahes muu võrreldav nähtus ajaloos. Mobiilid on isegi kättesaadavamad kui puhas joogivesi! Kui mobiilikasutajaid on maailmas ligi 6 miljardit, siis puhtale veele pääseb ligi vaid 4,5 miljardit inimest. Pangaarve ja internet on 2,5 miljardil. Raudteel kulus maailmas 80protsendilise leviku saavutamiseks 120 aastat. Telefonil 100 aastat, raadiol ja lennundusel üle 60 aasta, internetil ja personaalarvutitel üle 20 aasta. Ent mobiilid jõudsid sama penetratsioonini 15 aastaga.
*** Ajakirja Time korraldatud
üleilmse küsitluse kohaselt (vastas 5000 inimest) ei suuda 84 protsenti inimestest päevagi ilma mobiilita elada. Inimesed on sotsiaalsed olendid, tahavad kogu aeg kontaktis olla. Nii võib väita, et meie industriaalne
ajalugu on järgmine: kõigepealt leiutasime tule, siis ratta, siis ... mobiil telefoni. Mobiil on hädavajalik, tasku kohane, üldlevinud, meelelahutuslik, usaldusväärne – tähtsamgi kui isiklik hügieen. Hambaharja kasutab maailmas vaid kolmandik kõigist mobiilikasutajatest!
seks kulus AOLil viis aastat, eBayl kaks aastat, PayPalil üle aasta ja FourSquare’il umbes aasta. Mõned mobiiliteenused on selle verstapostini jõudnud loetud päevadega, näiteks Draw Something üheksa päevaga, Path poole kuuga, Instagram kahe ja poole kuuga. Instagram saavutas kümme miljonit kasutajat vähem kui aastaga, kahe aastaga täitus juba 100 miljonit!
***
***
Mobiiltelefonide ja mobiil suse levikuga on fundamentaal
selt muutunud ka inimeste ootused. Kui keegi tahab liigutada 2000 dollarit Suurbritannia kontolt Hispaania kontole, tekib tal kohe küsimus, miks peab selle eest maksma teenustasu, kui füüsiliselt ei liigu midagi, ainult virtuaalselt.
Inimesed vajavad kiiretes muutustes aega süvenemiseks, kuid seda aega on raske leida – üks suurimaid moodsa aja väljakutseid. Traditsioonilises meedias langeb päevalehtede tähtsus – kiired uudised saabuvad Facebooki, Twitteri jm sotsiaalmeediakanalite kaudu. Kuna kõik on kõigiga connected, levib kuum info kulutulena. Mitmed traditsioonilised majandusharud, näiteks pangandus, rahandus, toiduainetööstus ja energeetika, ei suuda muutustega piisavalt kiiresti kohaneda ja saavad nn supertankeriteks.
*** Hoogsalt võtavad inimesed
omaks ka uusi teenuseid-tooteid. Firmad vallutavad turge silmapilguga. Esimese miljoni kasutajani jõudmi-
4
Kui hiiglaslik tanker tahab muuta oma sõidusuunda ühe kraadi võrra, tuleb roolirattal teha 14 ringi. Kui piisaks väiksemast ringide arvust, läheks tanker ümber ja upuks. Kui tanker sõidab tippkiirusel ja meeskond märkab viie miili kaugusel jäämäge, sõidetakse sellele üsna kindlalt otsa. Umbes sama aeglased on kursimuutustele reageerima ka pangad, suured telekomid.
*** Tarbijatel on kaupade ja teenuste kohta palju rohkem
informatsiooni, mis võimaldab teha kaalutletud otsuseid. Mis hinnaga on sama toode kõrvalpoes või naaberriigis? Mida teised tarbijad konkreetse toote kohta arvavad? Vanasti võis Procter & Gamble müüa ühte šam-
muutuv maailm foto TechChill Baltics
Roy Vella oli üks TechChill Balticsi peaesineja. Veebruar 2013.
kem oma suhtlusringkonda kui kauba märki ja reklaame. Enam ei saa ükski kaupmees või teenusepakkuja klientide üle irvitada või vastutusest kõrvale hiilida. Lennu firma United Airlinesi valduses läks 2008. aastal katki kanada muusiku Dave Carrolli hinnaline kitarr. Firma keeldus seda kompenseerimast. Seepeale kirjutas Carroll laulu “United Breaks Guitars” ja pani selle Youtube’i üles. Kolme aastaga kuulas laulu üle kümne miljoni inimese. Järgnenud United Airlinesi boikott läks lennukompaniile saamata piletitulu tõttu maksma hinnanguliselt 180 miljonit dollarit. Carrolli kitarr maksis mõistagi tunduvalt vähem.
*** pooni eri riikides erineva hinnaga, nüüd on see trikk kohe läbinähtav. Sotsiaalmeedial võib olla pöörane äriline jõud. Kiirtoidukett Taco Bell tõi 2012. aastal turule toote Doritos Locos Tacos, panustades selle tutvustamisel mobiilitehnoloogiale ja sotsiaalmeediale. Kui McDonaldsil kulus 100 miljoni hamburgeri müümiseks 18 aastat, siis Taco Bell müüs 100 miljonit Doritos Locos Tacot vaid 10 nädalaga! Mitte sellepärast, et see nii palju paremini maitses, vaid sellepärast, et sõna levis ülikiiresti ning inimesed soovitasid Taco Belli uut toodet sõpradele ja tuttavatele.
*** Muutumas on ka raha kui maksevahendi olemus. Suurte
globaalsete valuutade kõrvale (dollar, euro jt) tekib palju väikeseid piirkondlikke mikrovaluutasid, mis soodustavad kaupade ja teenuste ostmist ühest piirkonnast. Näiteks kui kohaliku raha eest osta hamburger, tuleb restoranil soetada ka sai ja kotlet samast piirkonnast. Võib osta ka teisest piirkonnast, kuid siis tuleb valuuta konverteerida, mis maksab. Ühtlasi tekivad virtuaalsed valuutad (Mint Chip), mida saab näiteks meiliga saata.
Like’ide järgi saame teada, mida inimesed hindavad ja osta soovitavad. Ent selle järgi leiab poest hõlpsamini üles ka kõige vähem populaarsemad tooted, mida kandes on võimalik massist eristuda. Tarbijad usaldavad roh-
“
Võib väita, et meie industriaalne ajalugu on järgmine: kõigepealt leiutasime tule, siis ratta, siis ... mobiiltelefoni.
*** Kaupluste siseilme ja poes käigu kogemus muutub. Näi-
teks rõivakauplustes hakkame riiulite vahel toodetele Facebooki like’e andma. Brasiilias seda juba tehakse.
5
”
Mobiilirakenduste pealt näha juba küllastunud turg alles võtab hoogu, tarbijad
näivad uute “äppide” järele lausa janunevat ja nendes sõltuvuses olevat, ehkki loodud on juba üle miljoni rakenduse, mida on kokku alla laaditud 50 miljardit korda. Nutitelefonegi on vaid umbes miljard! Nutitelefonid ja tahvelarvutid on muutunud nii lihtsaks, et isegi kolmeaastane saab nende käsitsemisega hakkama. Ja pange tähele: kas nad pole kõik mitte üsna ühesugused! Nuppe täis telefonid, millel on kaasas paks manuaal, on minevik. Kokkuvõttes: mitte see ei võida, kes on tugevaim või intelligentseim, vaid see, kes kõige paremini muutustele reageerib – seda ütles juba Charles Darwin. Toivo Tänavsuu
holigraph
Holigraph kisub firmade “äriinfo” päevavalgele Kirde-Inglismaal Newcastle’is baseeruv eestlaste start-up sai hiljuti lisainvesteeringu ning võttis juhatuse esimeheks endise Nokia R&D asepresidendi ning IP- (intellectual property) direktori Donal O’Connelli.
P
atendid, tehnoloogiainfo ja muu säärane peen teabe rägastik on Holigraph’i taga olevat tiimi paelunud juba aastaid. Veel umbes aasta eest tegelesid Taavi Raidma ja Taavet Kikas pisut teise asjaga: CrowdIPRi nime all korraldati tehnoloogiauuringuid kollektiivse aju põhimõttel. Ettevõte viis kokku uuringute tellijad – kliendid olid toona Suurbritanniast, Eestist ja Venemaalt (uuringuid tehti näiteks keemia, IT, energia ja ainete vallas) – ning läbiviijad ehk mitu tuhat spetsialisti üle maailma, kes uuringute tarvis dokumente ja infot välja otsisid ning selle eest tasustatud said. Briti idufirma kiirendi võttis eestlased oma hoole alla ja investorid rahastasid CrowdIPRi 135 000 dollariga. Ent 2012. aasta sügiseks tunnistati see aasta jooksul arendatud äri mudel väheperspektiivseks ning maeti maha. Üks firma asutaja Taavi Raidma ütleb, et ehkki maksvaid kasutajaid oli CrowdIPRil lõpuks 6–7 riigist, tajuti, et ettevõtet on valitud mudeli toel raske suureks kasvatada. Otsustati võtta juba arendatud tehnoloogiad ning nende baasil luua sama missiooni täitev tarkvara SaaS. Uue tarkvara puhul on tegu automatiseeritud IP-informatsiooni platvormiga, mis võimaldab saada kiire ja sisuka ülevaate mõne ettevõtte või isikuga seotud intellektuaalsest omandist, samuti konkreetsete tehnoloogiate ümber toimuvast. Sisuli-
selt on tegu teabe agregeerimise ja visualiseerimise tööriistaga, et leida info üleküllusest vajalik. “Info üleküllus on tekitanud olukorra, kus inimestel ja ettevõtetel ei ole enam ülevaadet, mis nende valdkonnas toimub, ning selle saamine tähendaks päevadepikkust uurimistööd. Meie platvormi abil saab ülevaate mõne hetkega,” märgib Holigraph’i tehnoloogiajuht Taavet Kikas. Platvormi funktsionaalsuse paikasaamisel on jooksvalt suheldud potentsiaalsete klientidega, et tagada lõpptulemuse maksimaalne kasu tarbijatele. Kikase sõnul tunnevad selle vastu eriti suurt huvi ülikoolide tehnoloogiasiirde osakonnad ja suured tehnoloogiafirmad. Lihtsa kasutajaliidese ja konkurentsivõimelise hinnastamise toel loodetakse jõuda ka väiksemate ettevõtete arvutitesse. Newcastle’is baseeruv Taavi Raidma selgitab, et näiteks Apple’i patendid ja patenditaotlused on veebist kõigile vabalt kättesaadavad ning nende põhjal saab enam-vähem ennustada firma järgmise kümne aasta uued tooted. Ent selle tooterea oskavad lihtsa vaevaga avalikust infost välja analüüsida peamiselt vaid IP-taustaga inimesed. Tavalistele ärikasutajatele on see keeruline, sest seosed patendiomanike, patentide ja tehnoloogiate vahel lihtsalt välja ei paista. Siin tulebki appi Holigraph. “Meie eesmärk on teha patendiinfo inimestele huvitavamaks ja ka-
MIS ON APPLE: Taavi Raidma (ülemisel pildil) visualiseerib Holigraphi kaudu näiteks seda, millised patendid ja kasulikud mudelid on Apple’il ning kellega ja kuidas ettevõtte intellektuaalomand seostub.
6
fotod Toivo tänavsuu, jassu hertsmann
ALUSTAVA ETTEVÕTJA Holigraph’i värske investor Arvi Tavast Investeerisin ettevõttesse, sest usun meeskonda, ja valdkond on väga lähedalt seotud mu teaduslike huvidega keeletehnoloogias. Praegusest beetaversioonist see veel välja ei paista, aga räägime CrowdIPRi rahvaga paarist tehnilisest lahendusest, mis oleksid tootele kasulikud ja ka endale põnevad teha. Lisaks näen Holigraph’is kasutataval tehnoloogial peale patendiinfootsingu muidki rakendusi, mis loob potentsiaali tooteportfelli täiendamiseks tulevikus. Eriti hea meel on CrowdIPRiga kaasas olla tema ärilise eesmärgi ja rahvusvahelise sihtturu pärast – see on kauaoodatud täiendus Eesti seni üsna riiklikust finantseerimisest sõltuvale keeletehnoloogiale.
TEEJUHT ÄRIPLAAN 5 TUNNIGA KOOLITUSPROGRAMM ETTEVÕTLUSINKUBAATORID ETTEVOTJA.TALLINN.EE
sutatavamaks,” selgitab Raidma. “Seal on kohutavalt palju põnevat infot – nii palju asju, mida saaks oma äri arenduseks kasutada, kuid mis jääb inimestele hetkel kaugeks. Oma platvormil näitame kasutajale lihtsa vaevaga, milline on konkreetse ettevõtte IP-portfell, millised on kaubamärgid ja patendid. Aga ka seda, kes on firma põhileiutajad, millist advokaadifirmat nad kasutavad, milline on leiutajate taust jne. Kogu innovatsiooniinfo on lihtsa vaevaga ligipääsetav ühest kohast, sest oleme selle sinna mitmetest andmebaasidest kokku tõmmanud ning infokillud ära ühendanud – midagi seesugust praegu keegi teine ei võimalda.” Konkurente on – näiteks Thomson Reuters ja Reed Elsevier, ent ka hulk väiksemaid ettevõtteid. Eks aeg näitab, kas neist saavad arenduspartnerid, kosilased või samaväärsed konkurendid. Praegu üksikute valitute poolt testkasutataval Holigraph’il on andmestikus juba üle 20 miljoni objekti, mille vahel üle 100 miljoni seose. Raidma loodab tänavu koondada
kõik USA ja Suurbritannia relevantsed andmebaasid ning seejärel võtta ette teiste regioonide andmestikud. Holigraph’iga saab seoseid välja tuua mitte ainult tehnoloogia info tulvas. Raidma sõnul võiks samal moel analüüsida paremini ka akadeemilisi teadustöid. IP-konsultant Donal O’Connell on Holigraph’i ja CrowdIPRi juures nõustajana töötanud juba aasta aega, kuid märtsis asus firma juhatuse esimehe kohale. Ta ütleb, et mittemateriaalse vara tähtsus ainakasvab ja patendid moodustavad sellisest varast tähtsa osa. Tedagi on varem häirinud asjaolu, et patendianalüüs on raskesti hoomatav inimestele, kes IP-alal ei tööta. Eestlastega tuttavaks saades paelus O’Connellit nende ettevõtmine kohe. “Näen siin mitmeid võimalusi ja potentsiaalseid ärikasutajaid. See võib olla iseseisev toode, aga ka teistele pooltele mõeldud tehnoloogia, mida saab integreerida toodetesse ja teenustesse,” ütleb O’Connell. Toivo Tänavsuu
Gourmet coffee
Taani keskkonnaminister rüüpab Eesti kohvi ja kiidab visüsi või sojauba: see kühveldatakse kotti ja saadetakse kokkuostjatele, kes saadavad selle omakorda börsi kaudu sadamatest välja suurkokkuostjatele. Neil polegi põhjust seda maitsta, sest keegi meist ju ei kasuta ise ka näiteks toornaftat.
Eestlaste Gourmet Coffee varustab kvaliteetse kohviga suurkliente Skandinaavias, teiste hulgas üht maailma kuulsaimat kohvikut ning kohalikke keskkonnaametnikke.
A
nnar Alas ja Heili Politanov on tõeliselt kirglikud kohvigurud, tundes kohvimaailma sama hästi kui oma viit sõrme. Nad peavad juba kolmandat aastat Tallinnas populaarset kohvikut Gourmet Coffee ning röstivad sealsamas kohvi hulgimüügiks. Nüüd aga nõutakse neilt Skandinaavias aina häälekamalt ülihead Eesti kohvi. Eesti ja kohvitootja? Just nii – regiooni parim kohv valmib Kadriorus. Alas rääkis Ekspressile, kuidas ette võte head kohvi hangib ja müüb. Taustaks viis Politanov läbi silmi avava degustreerimisseansi, kus mekkisime firma sortimendist parimaid maitseid, kõrvutades neid poes müüdava “kvaliteetoaga”. Kuidas Gourmet Coffee sündis? Töötasin üheksa aastat suurte kohviröstijate juures ning selle aja jooksul tegin endale rahvusvahelise kohtuniku sertifikaadi. Kohe sain palju kutseid rahvuslike ja üleilmsete kohvivalmistamisvõistluste hindamisele. Olen olnud kohtunik maailmameistrivõistlus-
tel Tokyos, Bernis, Kopenhaagenis, lisaks paljudel rahvuslikel võistlustel. Kogu karusselli käigus oli mul pidevalt võimalus maitsta maailma parimate istanduste ja kohvivalmistajate toodangut. Kuklas hakkas tiksuma mõte, miks ei ole see kohvi kättesaadav Eestis. Nii firma 2008. aastal sündiski.
Kas kohvi kvaliteedile tuleb see kahjuks? Jah. Väga erineva maitse ja kvaliteediga oad segatakse kõik kokku ning poodidesse jõuab laias laastus üks ja seesama uba – ainult hind on erinev, sõltudes kaubamärgi väärtustest. Veelgi enam, testid on näidanud, et pea alati on poekohvist parim üks soodsaim, kõva kaubamärgi taga on sageli odav sisu. Kohvioksjonitel jaotatakse kohv kategooriatesse. Kõige odavam, aga ka kõige suurema müügimahuga on defektiga uba – see müüakse ära esimesena. Millist kategooriat ostavad maailma kõige nimekamad kaubamärgid, arva ise...
Miks head kohvi Eestist ei saanud? Erinevalt teest või veinist on kohv börsil noteeritud tooraine nagu naftagi. Ja see on väga kurb tõsiasi! Maailma suurim kohvikasvataja on Brasiilia, kust pärineb 45 protsenti maailma araabika kohvi toodangust. New Yorgi börsil on Santose sadamast välja viidav kohv noteeritud kui Santos ja Rio de Janeirost väljuv kohv kui Rio – paljude arvates on need kohvisordid. Minu äripartner Heili on läbi käinud 15 kohvikasvatusriiki, mina pisut vähem, aga näeme, et eranditult kõik farmerid, kes kasvatavad kohvi börsile, pole ise kunagi oma kohvi maitsnud! Neil on farmides laual Nescafé kolm ühes lahustuva kohvi pulgad. Kohviuba on nende farmerite jaoks sama mis ki-
Küsimus on siis eelkõige hinnas? Absoluutselt. Seetõttu on Vietnam kasvanud lühikese ajaga maailmas suuruselt teiseks kohvitootjaks Brasiilia järel ja Kolumbia ees. Veel viis aastat tagasi oli Kolumbia number kaks, nüüd ületab Vietnami toodang Kolumbia oma kaks ja pool korda. Aga ma ei ole veel 8
ühelgi kohvipakil näinud märget, et see sisaldab Vietnami kohvi! Ka Itaalia kallid kohvikaubamärgid võivad sisaldada suures ulatuses Vietnami kohvi, mille börsihind oli hiljuti üks dollar(!) kilogrammi kohta. Kui sellise hinnaga uba osta, jääb loomulikult üle piisavalt raha, et ilusaid kalendreid ja tasse teha ning kohvi reklaamimiseks kuulsusi palgata. Müüte oakilo hinnaga ala tes 23 eurost, poest võib selle saada ka 10 euroga. Olen isegi neid kümneseid pisteliselt ostnud ja koos klientidega proovinud. Pärast seda ei küsi enam keegi, miks minu kohv 20 eurot maksab. Pigem on arusaamatu, kuidas nii viletsa kohvi eest küsitakse kümme eurot. Võiks maksta viis, ent ka siis ei kõlbaks juua, sest tekitab halva enesetunde. Milline maailma kohvi kaubandus välja näeb? 95 protsenti kohvist liigub läbi börsi, viis protsenti on börsivälist otsekaubandust. Otse ostame kohvi Kolumbiast, Keeniast, Etioopiast, Hondurasest, Costa Ricast jm ka meie. Mille järgi farmer otsustab, kas müüa börsile või otse? Kolumbias on 500 000 farmerit. Börsile polegi vaja müüa, vaid lihtsalt kasvatada. Saak “võetakse” käest ära juba
Gourmet coffee persoon fotod tanel meos
Annar Alas
Heili Politanov
Annar Alase ja Heili Politanovi rahvusvaheline ampluaa • SCAA (Speciality Coffee Association of America) ja SCAE (Special Coffee Association of Europe) väljastatav ühis auhind Best New Coffee Enterpreneur of the Year 2010.
• Nordic Roasters Cup, IV koht, 2011. • Kõik Eesti baristade meistrivõistlused on võidetud Gourmet Coffee kohvidega (alates Gourmet Coffee tegutsemisaastast 2009).
• Maitsmistesti võit Swissotel Tallinnas 2010. Sellest ajast tarnib sinna kohvi Gourmet Coffee.
• SCAE World Championships “Coffee in Good Spirits”, esikoht, 2009.
enne, kui see röstimiskõlblikuks muutub. Farmer väljastab rohelise oa, mis on viljalihast puhastatud ja kääritatud. See viiakse kokkuostjale või kooperatiivi, mis töötleb kohvi edasi. Selekteeritakse välja defektid, eemaldatakse väline kest ja poleeritakse uba. Selle protsessi käigus seguneb kõik, mis kokku toodud. Ühte uba pole enam teisest võimalik eristada. Kui uba konteinerisse laetakse, muutub kohv paugupealt anonüümseks. Kui kolmehektariline Kolumbia farm toodab araabikat börsihinnaga 4 eurot kilogramm, teeb see farmi aastakäibeks 30 000 eurot. Kui farmer teab, mis sorti uba kasvatab, ning kui ta on teinud väga hoolika korje, on tal võimalik müüa otse ja saada oakilo eest 6–8 eurot. Keeniast oleme ostnud kohvi ka hinnaga 25 eurot kilogramm. Üks farmer saatis meile pildi oma maja suurest juurdeehitusest, mille oli saanud teha tänu sellele, et ostsime temalt hea hinnaga parima saagi. Kas ostategi kogu kohvi otse farmeritelt? Igas riigis on kohvi teekond meieni natuke isesugune. On maid, kus ilma vahendajata ei saa. Näiteks Etioopias väljastab valitsus kohvi kokkuostulubasid ja oksjonil saab osaleda ainult nendega.
• Gourmet Coffee valiti Federacion Nacional de Cafeteros de Colombia loodud program mi Microlot koos üheksa teise Euroopa rösti jaga. See võimaldab huvitavat kohvivalikut.
• Politanov on olnud Cup of Excellence’i rah vusvahelise žürii liige: 2008 Nicaragua, 2009 Boliivia, 2010 Boliivia, 2012 Honduras. Käinud aastatel 2006–2012 kohvisid hindamas El Salvadoris, Nicaraguas, Boliivias, Costa Ricas, Kolumbias, Indoneesias ja Keenias.
• Alas on olnud WBC (World Barista Championship) kohtunik Bernis, Tokyos ja Kopenhaagenis, peale paljude rahvuslike võistluste ka Eestis, Soomes, Leedus, Taanis, Saksamaal.
Meie oleme pioneerid, esimesed, kes kohvimaailma sel moel sukeldusid. Röstijaid on Eestis ennegi olnud, kuid mitte selliseid, kes levitavad kohvi nagu head veini. See, kuidas meie kohvi valime, töötleme ja toodame, on unikaal ne ka lähipiirkonnas.
Selle loa hankimisega ei saa me praeguste väikeste mahtude juures hakkama. Õnneks on üks etiooplane teinud oma firma Rootsis. Mul on suurepärane võimalus maksta talle pisut hinnalisa ja tema toob mulle imelist kohvi. Igal aastal saan paarkümmend näidist, mille hulgast suudame alati leida mõne pärli, mis meie sortimenti jõuab. Aastas käib meilt läbi umbes viissada toote näidist, millest oma valikusse võtame kümmekond.
Kellele te kohvi müüte? Varustame restorane, kohvikuid, hotelle ja kontoreid, näiteks meie kohvi juuakse Arengufondi, LHV ja Price WaterhouseCoopersi kontorites. Järgmisena üritame siseneda jaekaubandusse, läbirääkimised on käimas Selveriga.
Kuidas te parima kohvi leiate? Farmerid saadavad oma rohelise kohvi saagi näidised, mida kõigepealt hindab rahvuslik žürii, parimad lähevad rahvusvahelise žürii ette – sealt saame näidised ka meie. Seejärel toimub 24 tundi kestev internetioksjon, kus on võimalik panna konkreetse farmeri saagile oma panus, kas või kogu saak ära osta. Keskmine hind on sellistel oksjonitel 2–3 korda kõrgem kui börsil. Rekord on olnud üle 30 korra kõrgem kui börsil. Soetatud kauba puhul on täpselt teada piirkond, farmer, istandus, sort ning saagi kasvataja, korjaja ja töötleja – lõpptarbija saab teha teadlikuma valiku.
Kui palju te kohvi toodate? Eelmisel aastal tootsime 15 tonni, millest 10 tonni jäi Eesti turule, 2,5 tonni läks Taani ning ülejäänu jagunes Soome, Läti ja Leedu vahel. Plaan on tootmist suurendada, sest siin on väga kitsaks jäänud. Ladu on meil eraldi, seegi on täis. Praegune masin võimaldab röstida 25 tonni aastas – lagi on peagi käes. Plaanime laiendust, et tootmisvõimsus ei hakkaks pidurdama meie kiiret ekspordikasvu. Meil on vaja oma mahud mitmekordistada, et jõuda äriliselt mõistliku rentaabluseni. Seetõttu võimegi kõike eelnevat nimetada suureks ettevalmistuseks. Kui praegu müüme 15 tonni kohvi aastas, siis rentaabluse saavu-
Kui palju Eestis sellist kohvi seni on müüdud? 9
tamiseks peaksime Eestis haarama vähemalt üheprotsendilise turuosa – see on 70 tonni. Tasuv osa ärist on praegu meie kohvikud Kadriorus ja Jazzi pesulates. Millised on huvitavamad kunded? Kopenhaagenis on kohvik nimega Cafe Europa 1989, mis on paljude arvates maailma kuulsaim kohvik, sest sealt on välja kasvanud kolm maailma barista meistrit (kohvibaarmenit). Oleme sinna saatnud oma kohvi pimetestide tarvis ning kahel korral kolmest parimaks osutunud. Kohvikus on meie kohv saadaval vahelduva eduga. Cafe Europa 1989 omanikule kuuluvad sööklad Taani ministeeriumides, näiteks keskkonnaministeeriumis on meie kohv koosolekulaudadel ja sööklas. Minister olevat tunnistanud meie Hondurase päritolu kohvi suurepäraseks. Kutsume siinkohal üles ka Eesti ettevõtjaid ja riigiametnikke sisse veetud kohvi asemel eelistama eestimaist. Kas siinkandis müüte otse farmidest toodud kohvi ainult teie? Hondurases kasvatati osa saagist ainult meile ja ainult meie ka müüme. Etioopia kohvi ostame Rootsi vahendaja kaudu, kes on seda müünud teistelegi röstijatele. Keenia uba omab veel üks tootja peale meie. Costa Ricas käis meie röstija kohapeal, elas kuu aega farmis, valis välja parima oa ja ostis selle kõik ära. Kuidas just teie nendest farmidest parima oa kätte saate, aga mitte mõni kon kurent? Selleks tuleb kümme aastat eeltööd teha. Tohutult energiat panime kontaktide otsimisse, info kogumisse ja kohvide eristamisse. Kui meil on laual 20 Keenia kohvi, ei otsi me nende hulgast sellist, mis oleks happelisuselt tugevaim. Samamoodi nagu ei otsita Burgundiast veini, mis oleks täidlane. Aastatepikkuse kogemusega oskame suurest hulgast kraamist selekteerida selle kõige parema. Milline on Gourmet Coffee tulevikuvisioon? Meie tuleviku määrab suuresti see, et me ei võta oma sortimenti kohvi alla teatud kvaliteeditaseme. Sellest oleneb, kui palju kohvi maailmast üldse kätte saame ning kui paljudele on see taskukohane. toivo tänavsuu
Audit • Raamatupidamine • Maksud Õigusabi • Finantsnõustamine
Mõistus ütleb: vali suurim nõustaja
Vaist ütleb: vali õige nõustaja
Äriotsused on harva must-valged. Arenevad organisatsioonid teavad, et hea otsuse tegemiseks tuleb kasutada nii mõistust kui vaistu. Just seda teeb Grant Thornton Rimess oma klientide heaks iga päev. Võta meiega kontakti, et sinu kasvupotentsiaal paisu tagant valla päästa! Lisainfo: www.grantthornton.ee 10
mit gsw Maineka konverentsi avakõne pidas president Toomas Hendrik Ilves, kes ei jätnud kuulajatele kahtlust, et Eesti on e-teenuste pioneer.
Kui Eestist saab keskpõrand Maailma mainekaima iduettevõtluse konverentsi toimumine Eestis on märgiline, tähistades ülejäänud maailma kummardust meie IT valdkonna arengule.
E
i juhtu just tihti, et Eestist, sellest pisikesest, tundmatust ja pea kõigis eluvaldkondades marginaalsest riigist ida- ja põhja kaare vahel, kus on kogu aeg pime ja kus räägitakse naljakat keelt, saab mingil alal tõmbekeskus, kuhu ülejäänud maailm kohale valgub ning kus meile alt üles vaadatakse. Ometi on just nii läinud idufirmade valdkonnas, kus Eesti on omale välja võidelnud maailmas ainulaadse positsiooni. Põhjuseks on meie hea kooliharidus ja nutikad inimesed, kes oskavad üles leida õiged teemad ning pakuvad neile ootamatuid, ent väga vajalikke lahendusi. Eesti on IT-pioneer. Seda kinnitas nii asjaolu, et just Tallinn valiti maailma mainekaima tehnoloogiaharidust pakkuva ülikooli, USAs asuva Massachusetts Institute of Technology (MIT) ülemaailmse idufirmade meistriklassi (Global Startup Workshop – GSW) toimumiskohaks, kui ka kõik rahvusvaheliselt tunnustatud esinejad, kes MIT GSW-l üles astusid. Seni on seda idufirmade ökosüsteemis mainekaimaks peetavat konverentsi korraldatud näiteks Sôulis, Cape Townis ja Madridis, järgmisel aastal võõrustab konverentsi Brasiilia pealinn Rio de Janeiro. Silmi maha lööma me ei pidanud: president Toomas Hendrik Ilves pidas konverentsi avakõne, kus lõi kuulajad pahviks särava ülevaatega meie e-riigi võimalustest, mida kodanikud agaralt ja igapäevaselt kasutavad. E-tervis ja e-valimised kõlasid väliskuulajate kõrvadele kui ulme, ka ID-kaardiga oma kontorilaua taga ettevõtte asutamine, mis võtab vaid 15 minutit, pani inimesed ahhetama. Iseäranis hea meel on mul selle üle, et Tallinna tehnikaülikool ja Tartu Ülikool võtsid võimalust niisuguse mastaabiga üritusest osa võtta täiesti tõ-
Eestlased tegid “liftikõne” konkursil puhta töö. Peavõidu napsas Ajujahi vilistlane Ülane Vilumets, kes tutvustas globaalseks pürgivat ettevõtmist “Like a Local Guide”.
MIT GSW tõi Eestisse kokku üliõpilasi üle maailma.
siselt. TTÜ kui väga kõrge tasemega tehnoloogiaharidust andev kõrgkool oli ka konverentsi partneriks ning pani ühte paneeldiskussiooni välja ka enda esineja. Ülikoolide tugi oma tudengitele hea kasvulava ja ökosüsteemi võimaldamisega on tähtsaim, et meie idufirmad oleksid varustatud just nimelt tugeva tehnoloogilise teadmusega. Ka Soome Aalto ülikool võttis pakutavast võrgustikust maksimumi, et oma tudengeid toetada. “Hakka pihta, ja kohe!” See oli leitmotiiv, mis konverentsilt kõlama jäi. Kõige parem aeg alustamiseks on täna, otsimata vabandusi edasilükkamiseks. Eestlastele, kes harjunud enne lõikamist ikka üheksa korda mõõtma, võib selline soovitus ehk liigäkiline tunduda, kuid tasapisi end selle mõtteviisiga harjutada ilmselt kahjuks ei tule. Meie noored alustavad ettevõtjad olid võidukad sündmuse keskmeks olnud “liftikõne” konkursil, kus ühe minuti jooksul pidi rahvusvahelisele žüriile oma äriidee maha müüma ehk se-
da usutavalt esitama ja sellesse uskuma panema. Üle maailma end konkursile esitlema sõitnud alustavatest ettevõtjatest suutsid eestlased endale 15 finaalikohast “välja rääkida” kaheksa ning finaalis tehtigi puhas vuuk: esikolmik kuulus eestlastele. Ütle veel, et eestlased on sõnaahtrad! Kolmepäevasele maratonkonverentsile saabus tehnoloogiavaldkonna eksperte, investoreid ja idufirmade esindajaid kokku 41 riigist, teemad ulatusid energeetikast visuaalsete tehnoloogiate arenduseni. Kõik 40 rahvusvahelise kaliibriga oma valdkonna tippesinejat olid väga abivalmid, nõustasid alustavaid ettevõtjaid ja suunasid neid läbi mõtlema nõrku kohti oma äriplaanis või turunduses. Just müüki ja turundust peeti Eesti idufirmade kõige nõrgemaks kohaks, samas kui äriplaanid on keskmisest läbimõeldumad. Kiita sai ka eestlaste põhjalikkus konverentsi ettevalmistamisel – panime märgi maha, andmata oma standardites järele. Suutsime osalejad ka Lennusadama näitamisega pahviks lüüa – ekspositsioon, mida võib pi-
dada moodsa muuseumi tippsaavutuseks ja mis haakub loomuldasa saja- aastase inseneriimega vesilennukite angaaride kujul. Kogemused, tagasiside ja kontaktid – need on tähtsaimad, mida üks idufirma niisuguselt mastaapselt sündmuselt saada võib. Kui keegi neist peaks ka investori leidma, on see juba puhas boonus. Kuna liftikõnede esitlejate seas oli nii mõnigi tänavune “Ajujahil” osaleja, võime käimasoleval konkursil peagi näha, kas nõuannetest ka kasu oli ning kas neid osati enda kasuks tööle panna – “Ajujahi” žürii esimehena on mul selle märkamiseks hea võimalus. Loodan, et meie alustavad ettevõtjad mõistsid, et edu ei too kandikul kätte keegi. Kõik tänased edukad on selle saavutanud ainult järjepideva töö ja hea suhtlusoskusega, sest kui tegusat meeskonda luua ei suuda, pole loota ka edu – üksiku hundina kaugele ei jõua. Hoian meie idufirmadele südamest pöialt – MIT GSW tõestas, et nad on maailmatasemel! Krõõt Kilvet, EASi juhatuse liige
globaalne Ă„Ri
uuring
Vanad majandused on ärkamas
OPTIMISM KOHALIKU MAJANDUSE VÄLJAVAADETE SUHTES % KÕIKIDEST VASTANUTEST, KES ON ÖELNUD, ET NAD ON OPTOIMISTLIKUD OMA KOHALIKU MAA MAJANDUSE VÄLJAVAADETE SUHTES JÄRGMISE 12 KUU JOOKSUL
G
rant Thorntoni viimase kvartali globaalne äri- ja investeerimiskeskkonna uuring (International Business Report) pakub viimaks ometi maailma majanduskeskkonna seisust julgustavaid uudiseid. Kui seni on maailma majandust 2008. aastal lahvatanud finantskriisi järel mülkast jõudumööda välja tirinud peamiselt arenevate turgude kasv, siis nüüd on näha esimesi reaalseid märke sellest, et taastuma hakkab ka nn vanade rikaste riikide majandus. IBRi 2013. aasta esimese kvartali globaalne uuring näitab, et 44% ELi suuremate äriettevõtete juhtidest kavandab lähema aasta jooksul kasvatada investeeringuid tehastesse ja seadmetesse. Möödunud aasta viimases kvartalis oli see näitaja vaid 26%. G7 investeeringuvalmidus tehnoloogiasse on kasvanud kvartaliga 7% võrra, jõudes 34%ni, Põhja-Ameerikas 5% võrra, jõudes 33%ni. Huvitav on märkida, et isegi Vana Maailma kriisikoldes ehk PIGSi riikides on investeeringukavatsustega ettevõtjate arv tõusnud 27-lt 42-le. Globaalne majandussurutis sai alguse küll finantssektorist, kuid tema niivõrd pikaajaline ja põhjalik mõju tuleneb siiski peaasjalikult sellest, et lähtuvalt hirmust ja ebakindlusest külmus viieks aastaks suur osa globaalseid investeeringuid lihtsalt kinni. Vanade rikaste riikide majanduste investeerimisvalmidus näitab, et globaalse majanduse väike jääaeg on tõepoolest läbi saamas ja suur sula algamas. Näiteks ainuüksi Põhja-Ameerika ette võtete investeerimist ootavad rahareservid kasvasid 2012. aasta lõpuks kahe triljoni dollarini. IBRi kohaselt on märkimisväärselt kasvanud ka globaalne optimism ettevõtluse väljavaadetes. Võrreldes 2012. aasta lõpuga on optimistide hulk tõusnud 4%-lt 27%-le. Ameerika Ühendriikides kasvas kvartaliga optimistide ja pessimistide vahekord 4%-lt 31%le. Jaapan on endiselt pessimistlik, kuid pessimismiindeks on langenud 70%-lt koguni 2%-le. USA fiskaalkuristiku ehk 1. märtsil jõustunud eelarve kärbete paketi (negatiivne mõju eelarvele on 85 miljardit dollarit, pool sellest puudutab kaitsevaldkonda, pool reaal
majandust) efekti maailma majandusele saame alles näha. Samas ütlevad analüütikud üsna üheselt, et seda ei maksa üle hinnata. Küll aga tähendab see, et kasvu peab vedama erasektor, avaliku sektori võimalused sellele kaasa aidata on küllalt piiratud. Jaapani probleem on olnud Fukushima tuumakatastroofist alates selgelt valitsuse legitiimsuskriis ja suutmatus vajalikke reforme ellu viia. Seegi näib uue peaministri ja keskpanga juhi ametisse nimetamise järel olevat lahenenud. Hiina 2013. aasta kasv ületab aga tõenäoliselt aasta alguses prognoositu. Siiski on vara väita, et nõudluse kasv, ettevõtjate kindlustunne ja investeerimisvalmidus oleksid otsustavalt ja lõplikult tõusule pööranud. Eurotsooni majanduskeskkonna tõrvatilgaks meepotis on praegu Küpros, kelle pangandussektori kokkukukkumise kiirus ja mõju ümbritsevale näitavad, kui kiirelt võib tänapäeva globaalses majanduses rahvusriik kriisi sattuda. Eesti majanduse väljavaade sõltub loomulikult ennekõike Euroopa Liidu dünaamikast. Selles osas on pilt vastuoluline. IBRi uuringu kohaselt toimus Euroopa suurim optimismipuhang just Saksamaal. Samal ajal teame, et maailma pilgud kontsentreeruvad üha rohkem Prantsusmaa puuduliku konkurentsivõime küsimusele. Lisaks Küprose kriisile ei andnud turgudele just julgustavaid noote Itaalia valimised. Huvitav on märkida, et isegi Vana Maailma kriisikoldes ehk PIGSi riikides on investeeringukavatsustega ettevõtjate arv tõusnud 27% (15%-lt 42%-ni). IBR-i kohaselt on märkimisväärselt kasvanud ka globaalne optimism ettevõtluse väljavaadete osas. Võrreldes 2012. aasta lõpuga on nö optimismi indeks (oma riigi arengu suhtes optimistlikult meelestatud vastajate %-st on lahutatud pessimistlikult meelestatud vastanute %) tõusnud 4%-lt 27%-le. Ameerika Ühendriikides kasvas kvartaliga optimistlikult meelestatud vastajate ülekaal pessimistlikult meelestatute ees 4%-lt 31%-le. Jaapan on endiselt pessimistlik, kuid optimismi indeks on vähenenud -70%-lt koguni -2%-le ehk 2013. aasta esimeses kvartalis on pea pooled vastanutest Jaapani arengu suhtes optimistlikud. Artur Suits partner, vandeaudiitor, Grant Thornton Rimess
13
98%
2013 Q1 suhtes 2012 Q4 Optimism kohaliku majanduse väljavaadete 92% OPTIMISM92% KOHALIKU MAJANDUSE VÄLJAVAADETE SUHTES 90% 88%
% KÕIKIDEST KES ON on ÖELNUD, ET NAD ON 84% OPTOIMISTLIKUD OMA KOHALIKU MAA % kõikidestVASTANUTEST, vastanutest, kes öelnud, et nad on optimistlikud oma kohaliku maa 84% 84% 84% 83% MAJANDUSE VÄLJAVAADETE SUHTES JÄRGMISE 12 KUU JOOKSUL majanduse väljavaadete suhtes järgmise 1280% kuu jooksul 78% 78% 78% 98%
71%
92%
92% 88%
2013 Q1 84% 84%
84%
70%
64%
90% 83% 78%
80%
69%
2012 Q4
60%
84%
58% 78%
78%
71%
70%
69%
64% 60%
1. PERUU
2. FILIPIINID
3. ARAABIA ÜHENDEMIRAADID
58%
4. MEHHIKO
5. INDIA
6. TŠIILI
7. BOTSWANA
7. NORRA
8. UUSMEREMAA
9. LÕUNAAAFRIKA
4. MEHHIKO
5. INDIA
6. TŠIILI
7. BOTSWANA
7. NORRA
8. UUSMEREMAA
9. LÕUNAAAFRIKA
ALLIKAS: GRANT THORNTON IBR 2013 1. PERUU
2. FILIPIINID
3. ARAABIA ÜHENDEMIRAADID
ALLIKAS: GRANT THORNTON IBR 2013
Plaanivad tõsta toodete hindu
PLAANITAKSE TÕSTA OMA TOODETE HINDU %KÕIKIDEST kõikidest vastanustest, on öelnud, et PLAANIDVAD nad plaanivad järgmise % VASTANUSTEST, KESkes ON ÖELNUD, ET NAD JÄRGMISE 12 KUU 12 kuu jooksul OMA toodete hindu tõsta JOOKSUL TOODETE HINDU TÕSTA 2013 Q1
86%
2012 Q4
PLAANITAKSE TÕSTA OMA TOODETE HINDU 77% 76% % KÕIKIDEST VASTANUSTEST, KES ON ÖELNUD, ET NAD PLAANIDVAD JÄRGMISE 12 KUU 70% 70% JOOKSUL OMA TOODETE HINDU TÕSTA 69% 86%
66%
64%
2013 Q1
59% 77% 70%
52% 69%
50%
48%
70%
56%
32% 52%
50%
48%
3. INDIA
4. LÕUNAAAFRIKA
43%
36%
59%
1. 2. BOTSWANA ARGENTIINA
51%
49%
49%
44%
66%
64%
2012 Q4
56%
76%
5. HONGKONG
6. LEEDU
36%
7. ARAABIA ÜHEND-
8. NORRA
51%
49%
49%
44%
43%
9. BRASIILIA
EMIRAADID PLAANIVAD SUURENDADA TÖÖTAJATE ARVU 32% % KÕIKIDEST VASTANUSTEST, KES ON ÖELDNUD, ET NAD PLAANIVAD JÄRGMISE 12 KUU JOOKSUL ALLIKAS: GRANT THORNTON IBR 2013 SUURENDADA TÖÖTAJATE ARVU
9. HIINA
Plaanivad suurendada töötajate arvu
PLAANIVAD SUURENDADA 1.76% 2. 3. TÖÖTAJATE 4. LÕUNA- ARVU 5. HONG6. 7. ARAABIA 8. 9. 9. 76% % kõikidest vastanustest, kes on öeldnud, et nad plaanivad järgmise 12 kuu jooksul BOTSWANA ARGENTIINA INDIA KONG LEEDU ÜHENDHIINA Q1 Q4 % KÕIKIDEST VASTANUSTEST, KESAAFRIKA ON ÖELDNUD, ET NAD PLAANIVAD JÄRGMISENORRA 122013 KUUBRASIILIA JOOKSUL 2012 72% EMIRAADID 70% töötajate arvu suurendada 68% ARVU 68% SUURENDADA TÖÖTAJATE
64%
ALLIKAS: GRANT THORNTON IBR 2013
76% 76%
58%
72% 68%
60%
68% 70%
56% 56%
56% 64%
58%
56%
53%
51%
56%
2. GRUUSIA
3. PERUU
4. ARAABIA 5. ÜHENDFILIPIINID EMIRAADID
ALLIKAS: GRANT THORNTON IBR 2013 1. 2. 3. 4. ARAABIA 5. INDIA GRUUSIA PERUU ÜHENDFILIPIINID EMIRAADID
5. TÜRGI
53%
5. TÜRGI
7. VIETNAM
7. VIETNAM
52% 44%
51%
42% 52%
52% 44%
44%
1. INDIA
2012 Q4
52%
44%
60% 56% 56%
2013 Q1
56%
8. 9. BRASIILIA BOTSWANA
8. 9. BRASIILIA BOTSWANA
42%
9. MEHHIKO
9. MEHHIKO
ALLIKAS: GRANT THORNTON IBR 2013
Plaanivad tõsta töötajate palkasid kas inflatsiooni kasvu võrra või rohkem PLAANIVAD TÕSTA TÖÖTAJATE PALKASID KAS INFLATSIOONI KASVU järgmise VÕRRA VÕI12 ROHKEM % kõikidest vastanutest, kes on öelnud, et nad plaanivad kuu jooksul % KÕIKIDEST VASTANUTEST, KES ON ÖELNUD, ET NAD PLAANIVAD JÄRGMISE 12 KUU JOOKSUL palkasid tõsta
PALKASID TÕSTA 2013 Q1 2012 Q4 PLAANIVAD TÕSTA TÖÖTAJATE PALKASID KAS INFLATSIOONI KASVU VÕRRA VÕI ROHKEM 97% 94% 95% % KÕIKIDEST94% VASTANUTEST, KES ON ÖELNUD, ET NAD PLAANIVAD JÄRGMISE 12 KUU 92% JOOKSUL 92% 89% 88% PALKASID TÕSTA 88% 87% 87% 86% 86% 86% 85% 84% 84% 2013 Q1 2012 Q4 83% 97%
94% 95%
94% 70%
89% 88% 84%
92%
74%
88%
87%
86%
83%
84%
86%
92% 86%
87%
85%
74% 70%
1. 2. 3. LÕUNAARGENTIINA BOTSWANA AAFRIKA
ALLIKAS: GRANT THORNTON IBR 2013 1. 2. 3. LÕUNAARGENTIINA BOTSWANA AAFRIKA
ALLIKAS: GRANT THORNTON IBR 2013
4. KANADA
4. KANADA
5. INDIA
5. INDIA
6. USA
6. USA
7. UUSMEREMAA
7. TÜRGI
7. AUSTRAALIA
8. ROOTSI
Allikas: Grant Thornton IBR 2013
7. UUSMEREMAA
7. TÜRGI
7. AUSTRAALIA
8. ROOTSI
-
MAKSAME SINU VANALE AUTOLE 2000 € PEALE. NISSAN QASHQAI HIND ALATES - 16 790 €
QASHQAI
Nissan. Innovation that excites.
NISSAN JUKE HIND ALATES - 14 790 €
MAKSAME SINU VANA AUTO HINNALE 2000 € PEALE, KUI KASUTAD SEDA UUE JUKE’I VÕI QASHQAI SISSEMAKSENA.
BRONEERI PROOVISÕIT JUBA TÄNA!
Eurostauto OÜ Kadaka tee 72a, Tallinn tel 671 0900 www.eurostauto.ee
Roheline 72, Pärnu tel 447 6111
Pakkumine kehtib kuni 30.09.2013. Piltidel on illustreeriv tähendus. Pakkumist ei saa kombineerida teiste soodustustega. Nissan Juke’i keskmine kütusekulu alates 4,8–7,4 l/100 km, CO2 emissioon alates 124–169 g/km. Nissan Qashqai keskmine kütusekulu alates 4,5–8,1 l/100 km, CO2 emissioon 119–187 g/km.