ETTEVÕTLUS (märts 2013) by Eesti Ekspress

ETTEVÕTLUS persoon

s ta r t- u p

globaalne

äri

uudised

21. märts 2013

Idufirmade kevad

ui tavaliselt on märtsiõhus peamiselt kevadet, siis tänavu leidub seal omajagu rahvus vahelistumist – alustavad ettevõtjad ja tehnoloogiahuvilised noored üle maailma saabu vad Eestisse teadmisi koguma ja jagama ning loodetavasti viivad siit muuhulgas kaasa sõ na meie nutikatest lahendustest ja avatud ettevõtluskeskkonnast. Noored idufirmad saavad kevadest maksimumi võtta märtsi lõpus, kui USA tippülikool Massachu setts Institute of Technology korraldab Tallinnas tehnoloogiaäri ja ettevõtluse konverentsi “MIT Glo bal Startup Workshop”. Kas mõni Eesti idufirma suudab lühimüügikõne ehk n-ö liftikõne võistlusel mõnele erainvestorile silma jääda? Kas mõne Eesti ettevõtja äriidee on kolmesaja üle maailma ko hale sõitnud võistleja kõrval konkurentsivõimeline? Eestist on seni õnnestunud üritusel osaleda “Ajujahi” meeskondadel. 2010. aastal Sôulis ja 2011. aastal Istanbulis esitleti edukalt oma äriideid suurtel lavadel. Nüüd avaneb võimalus osaleda mai nekal üritusel siinsamas Eestis, sest just siin on ühe elaniku kohta rohkem idufirmasid kui kuskil mujal Euroopas. Sel kevadel heidab EAS kinda ka informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga tegelevate le ettevõtetele, et leida ja toetada uuenduslikke keskkonna-teemalisi tooteid-teenuseid. Taas kord on oluline rahvusvahelistumine – eriti just Norra ettevõtete kaasamine projekti. Green IT nime all riigi ellu kutsutud programm toetab keskkonnahoidlike IT-lahenduste väljatöötamist viies valdkonnas: energeetika, transport, logistika, toot mine ja E-tervis. Norra rahalise toe ja rahvusvahelise koostöö raames saavad Eesti ettevõtted võimaluse töötada väl ja kõrgtehnoloogilisi lahendusi, mis on ühtlasi keskkonnasäästlikud ja aitavad teha mingeid lõike elus läbimõeldumalt – näiteks säästa nutika kütte abil kodu kuludelt või hoida kokku sõidukuludelt videokonverentside abil, kui rääkida va rasematest edulugudest. Taastuvenergeetika leiab “MIT Glo bal Startup Workshopi” raames samuti käsitlemist, sest praeguses energiaturu situatsioonis on uuenduslikud ideed eri ti teretulnud. Ootame sel teemal mõt teid vahetama suurettevõtete tippjuhte. Norra rahastatav programm ja MIT GSW peavad oluliseks E-tervist – siiagi ootame põnevaid külalisi maailmast tut vustama lahendusi, kus arst ja patsient ei peagi asuma ühel maal või isegi sa mal kontinendil. Märts on ärev kuu nii alustavale kui ka arenevale ettevõttele. Ärkame talve unest koos ülejäänud maailmaga, mis ootamatult, aga siiski väga oodatult meie õuele saabub, aitades Eesti IT-tiigril taas tähelepanuväärset hüpet sooritada. Pöid lad pihku, et omadel hästi läheks!

KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT!

koolitusmaterjalide trükk kasutusjuhendite trükk suureformaadiline fototrükk plakatite trükk jooniste printimine, koopiad projektipangateenus skaneerimine, vektoriseerimine köitmine, kiletamine bännerid, sildid, objektitahvlid visiitkaardid flaierid, voldikud messistendid, roll-up stendid kapale, pvc-le trükk

Küsi pakkumist: tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee

Krõõt Kilvet EASi juhatuse liige

ETtEvõtlus Toimetaja: EE lisade juht Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee

Reklaam: Egle Leisner, 669 8099, 5656 5082, egle.leisner@lehed.ee; Juhan Krull, 669 8096, 5347 6573, juhan.krull@lehed.ee

Kujundus: Tuuli Prees Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: AS Printall

Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

www.koopia3.ee

persoon

“Eesti on maailma parim, aga seda keegi ei tea!” foto vallo kruuser

Tallinnas elav Itaalia ettevõtja Francesco Olcelli (41) reklaamib oma kodumaal Eestit kui ideaalset ettevõtluskeskkonda. Ent väidetavalt itaallased teda ei usu, arvates, et sellist unelmate riiki reaalselt eksisteerida ei saa.

lcelli lahkus Itaaliast 17 aas tat tagasi ning on vahepeal elanud nii Londonis, Luxem bourgis kui ka Šveitsis. Ta on töötanud pankades, nõustades kliente finants teenuste alal. Mõni aasta tagasi Luga nos tegutsedes otsustas Olcelli asu tada oma konsultatsiooniäri ning lei dis Eesti. Kui tavaliselt on Itaalia äri mehi Eestisse toonud siinsed piigad või buumieelsed soodsad investee rimisvõimalused, siis Olcelli avastas Maarjamaa 2005. aasta paiku teisiti: ta otsis oma kundedele – Itaalia, His paania ja Kreeka firmadele – soodsaid investeerimise ja maksude säästmise võimalusi üle Euroopa. Saades teada, et meil ettevõtete re investeeritud kasumit ei maksustata, rabas see teda alguses jalust. “Mõtle sin, et oot-oot, midagi ei klapi: Eesti on Euroopa Liidus, kuulub whitelist- riikide hulka (ehk ei ole maksupara diis), aga ettevõtte tulumaksu polegi – mulle ei mahtunud pähe, kuidas see võimalik on,” räägib ettevõtja. Esimese firma asutas Olcelli Ees tis 2007. aastal, praeguseks on tal neid äriregistris terve hulk. Ehkki registri andmetel tegelevad need ettevõtted kõigega (alates laevade ja õhusõidu kite vahendamisest ja reklaamiärist, lõpetades turu-uuringute ja hobuse kasvatusega), on itaallase peamiseks ampluaaks siiski konsultatsioonid. Eesti eelistest Olcelli annab mõista, et on end pühen danud Itaalia ja teiste Lääne-Euroopa riikide ettevõtjate “silmade avamise le” ehk Eesti kui ülihea ärikliimaga rii

NAGU ÄRIHAI: Need väikesed haid sobivad Francesco Olcelli äristiiliga otsida aktiivselt “õnne” erinevate riikide maksukeskkondadest.

li võrdleb: erinevalt Eestist on Itaalia firmadel (SRLid – võrreldavad meie osa ühingutega) igal aastal üle 150 seadu sest tuleneva aruandluskohustuse. Sel le kõige eest hoolitsevad küll juristid ja raamatupidajad, kuid neile tuleb me he sõnul maksta 20–30 korda rohkem kui Eestis. Notaritasud olla siin samuti kümme korda madalamad ning firma loomine võtvat kümne päeva asemel loetud minutid. Veel väidab Olcelli, et kui “saapamaal” ei ole võimalik panga kontot ilma riigikeelt oskamata avada, võib Eestis seda teha lihtsa vaevaga, isegi mõnes maakoha kontoris. Peale selle suutvat eestlased erinevalt itaal lastest oma lubadustest kinni pidada. “Muidugi tuleb Itaalias leppida sel lega, et ettevõtjana pole mõtet pan gast raha küsima minna – nad lihtsalt ei anna! Ma küll armastan oma kodu maad – maailma parima toidu ja vei ni tõttu –, kuid äri tegemine pole seal lihtsalt võimalik,” tunnistab Olcelli. Ta usub printsiipi, et turg on alati õig lane, millest teeb järelduse, et Itaalia majanduse reaalne pankrotioht pole midagi imekspandavat. Ja millega seletab Olcelli asjaolu, et itaallasi on meie toreda ärikliimaga Eestis endiselt üsna vähe (väidetavalt kusagil paari-kolmesaja ringis ehk kaks korda rohkem kui aasta tagasi)? “Nad mitte ainult ei usu, et selline riik eksis teerib, vaid nad on ka harjunud mitte tegutsema nagu ühel vabal maal ela

gi tutvustamisele. Itaalia ettevõtjatel soovitab ta oma kompaniid Eestisse ümber kolida, sest siin võib tulumak su maksmata rahulikult kasumit eda si investeerida. “Kui seda Itaalia, Kree ka või Hispaania kundedele räägin, siis nad lihtsalt ei usu – ütlevad, et ajan rumalat juttu!” sõnab Olcelli. Olcelli väidab, et näiteks Itaalia mööblitootja, kes tahab oma kaupa mõnele Peterburi hotellile müüa, peab maksudena ära andma 70 protsenti tu

“

Ma küll armastan oma kodumaad Itaaliat – maailma parima toidu ja veini tõttu –, kuid äri tegemine pole seal liht salt võimalik.”

”

lust. Ent kui seesama tööstur toodaks Itaalia disainmööblit Eestis, jääks see raha tervenisti kätte. Nii üritabki itaal lane enda sõnul Eestisse tuua nii välis kapitali kui ka oskusteavet. Ent millega ta argumenteerib? Olcel 4

vale vabale inimesele kohane!” ütleb Olcelli. “Demokraatia, nimelt, on Itaa liast juba lahkunud.” Kui palju Itaalia kapitali on Olcelli Eestisse seni vahendanud, jääb mehe ga vesteldes segaseks. Ta ise pole nõus ühtegi referentsi välja käima, viidates ärisaladusele. Kindel on vaid see, et re gistris figureerib mees mitme ettevõt te nime taga koos mitme kaasmaala sega, ent suur osa Olcelliga seotud fir madest on loodud alles 2012. aastal. “Põgenev” kapital peab “teadma”, kuhu minna “Mõned investeeringud olen vahenda nud Eesti kinnisvarasse ja tootmisse,” väidab Olcelli. “Üks minu klient, kes on alates 1950. aastatest tootnud Itaa lias toiduainetööstuse seadmeid, sul ges hiljuti selle ligi 25 miljoni eurose aastakäibega pereäri, sest ei suutnud lihtsalt enam töötajatele selliseid pal ku maksta, et endale ka mingigi mar ginaal alles jääks. Firma omanik oli hiljuti Tallinnas ja otsis võimalusi in vesteerida vanalinna kinnisvarasse.” Olcelli väidab, et kui kapital “põ geneb” sellistest riikidest nagu Itaalia – ja seda ta Ocelli väitel teeb –, peab see “teadma”, kuhu minna. Aga Ees tit ei teadvat eriti keegi. Itaallane ei mõista, miks Eesti end nii vähe Euroopas reklaamib. Hiljuti vii bis ta ühel Šveitsi messil, kus riigid – teiste hulgas Montenegro ja Tuneesia – oma ettevõtluskliimat propageerisid: pakkusid messiboksist rahvale kooki ja muud nänni. “Rahanduse poolest on Eesti maailmas number üks, kuid Eestit ma sellel messil ei näinud. Kee gi ei tea, et olemas olete! Peaksite end palju rohkem reklaamima. Pole ju kee ruline investeerida mõni tuhat eurot ning saata delegaadid ilusate brošüü ride ja nokatsitega sellistele messide le üle Euroopa,” ütleb Olcelli. Meie meepotis olla siiski ka pisut tõrva. Näiteks maapiirkondades po le Olcelli sõnul “eriti midagi”. Siinset rongiliiklust peab itaallane tõsimeeli maailma halvimaks! “Need vanad rä pased vagunid – see lihtsalt ei anna Eesti taset välja!” Toivo Tänavsuu

ümarlaud

7:30 - 14:30 Balti Jaam Warszawa Centralna Berlin Hauptbahnhof

Kas Sinu ettevõte on tulevikuks valmis? Danske Navigator on uus standard ettevõtete strateegilises analüüsis. Fakt on see, et keegi meist ei tea, mida tulevik toob. Seetõttu on mõistlik, kui meil on mitu plaani – ja lisaks veel varuplaanid. Danske Bank pakub ettevõtte strateegiliseks analüüsiks uut standardit. Danske Navigator on uudne tööriist, mis aitab Sul teha teadlikke valikuid ja olla paremini valmis tulevikuks.

Tutvu tingimustega www.danskebank.ee ja konsulteeri vajadusel meie nõustajaga.

Tule ja me näitame, kuidas Danske Navigator aitab Sul olulisi otsuseid langetada. Vaata lähemalt www.danskebank.ee/uus

Tule ekspordiplaani koostamise koolitustele! EAS korraldab koostöös Marketingi Instituudi ja Heiväl Consultinguga ekspordiplaani koostamise koolitused kahele ettevõtete sihtrühmale. Koolitused alustavale ettevõtjale toimuvad:

„Ekspordiplaan: esimesed sammud”

I grupp 27.03; 03.04 ja 04.04.2013 Tallinnas II grupp 17.04; 24.04 ja 25.04.2013 Tallinnas (vene keeles) III grupp 22.05; 29.05 ja 30.05.2013 Tartus (vene keeles) Koolitused tegutsevale ettevõtjale toimuvad:

„Ekspordiplaan: planeerimisest finantseerimiseni” I grupp 09.04; 14.05 ja 04.06.2013 Tallinnas II grupp 08.05; 05.06 ja 19.06.2013 Tallinnas

Täpsem info koolituste kohta ja registreerimine: www.eas.ee/ekspordikoolitused

START-UP fotod toivo tänavsuu

Kunded kirja: GateMe mehed Janar Merilo (vasakul) ja tema vend Ivar Merilo demonstreerivad tahvelarvutis ööklubi kundede nimekirja.

Presidendi sõber GateMe läheb ööklubitarkvaraga Briti turule Eesti Vabariigi 95. aastapäeva pidulikule vastuvõtule kutsus president Toomas Hendrik Ilves teiste hulgas ettevõtja Janar Merilo – firma GateMe asutaja ja tegevjuhi. See start-up-ettevõte pürgib Suurbritannia turule tarkvaraga, mis muudab ööklubi pidamise oluliselt lihtsamaks.

allinna teaduspargis Tehno pol sündinud GateMe on loo nud promootoritele ja ööklubi dele kliendi- ja listihalduse ning laua broneeringute tarkvara, mis mõeldud lihtsustama muusika- ja meelelahutus ürituste korraldajate – põhiliselt öö klubide ja lounge’ide – elu. Selle asemel et panna külalisi vanamoeliselt pasta kaga kirja paberile, võimaldab GateMe

meelelahutusasutustel oma kundede üle arvet pidada näiteks tahvelarvutis. Nüüd on firma jõudnud punkti, kus toode on valmis ja välisturgude uksed vaja lahti murda! Just see GateMe asu tajatest vendadel Janar ja Ivar Merilol kavas ongi. Sihikule on võetud Suurb ritannia. Viimasel ajal lendavad Me rilod aina sagedamini Londonisse, et seal GateMe briti müügimeeskond tööle

panna. Eesmärk on leida riburada pidi uusi kliente, milleks tuleb investeerida palju aega ja raha. Suurbritannias on Merilotele teadaolevalt ligi seitse tuhat klubi, mis võiks GateMe’d kasutada. Praegused paarkümmend maks vat klienti – nende hulgas ööklubid Eestist (Hollywood, Venus, Rock Ca fe, Sugar jpt), Londonist (Egg, Proud Camden), Miamist ja Lätist – tasuvad

GateMe’le tarkvara eest igaüks ligi sa da eurot kuus. Kokku on firmal regist reeritud kasutajaid (klubisid) ligi neli sada – nüüd on plaan kõik maksvateks kundedeks “konverteerida” ning kuu tasu tõsta. “Alguses pakkusime Eestis toodet täiesti tasuta,” räägib Ivar Merilo. “Ent siis küsisime endalt: kas teeme õiget ja head asja? Teeme. Aga miks seda siis

START-UP persoon

STIILINÄIDE: GateMe abil võib ööklubi töötaja näiteks paari näpuliigutusega oma VIP-külalised otse klubi kundede nimekirjast lauda registreerida.

“

n-ö kliendi ukselt kliendi tasuta ära anname? Kui uksele, või usaldada, et sõ kliendid on rahul, siis nad na liigub ise õigetes selts ka maksavad.” Janar Me kondades. Esimene variant rilo lisab, et firma üks esi on väga kallis ja aeganõu mesi õppetunde oligi see, dev, teise puhul tuleb su et oma toodet alahinna Meie suurim välja helda õigete inimestega. ti. “Kui klient seda kasu kutse on müük, müük GateMe üritab kanda tab, on seda talle järeli ja veel kord müük. Kui kinnitada ka USAs, firma kult vaja.” tarkvara on kasutusel näi Alguses võimaldas me ei müü, pole meil teks Miamis. Kuid üldiselt GateMe vaid listihaldust – midagi. Müüa tuleb end on USAs äri ehitada kallis, ööklubidel puudus ülevaa samuti on seal palju kon de, mis seltskond neid kü kõigile: investoritele, kurente. Euroopas aga ven lastas ja kes olid regulaar klientidele, töötajatele, dade kinnitusel GateMe’l sed kunded. GateMe’ga sai partneritele. Kogu aeg... tugevaid konkurente po luua klientide andmebaasi, le. “Seal on meil tundu mis asus seni vaid paberil. valt odavam ja mõistli See aitas infot levitada ja kum toimetada,” sõnab personaalseid pakkumisi Janar Merilo. teha. Klubikülastajate pea Nagu öeldud, ehitab mine põhjus GateMe kasu GateMe praegu müügi tamiseks oli aga võimalus end klubi ukse taha eelisjärjekorda registreeri meeskonda Suurbritannias. Selleks on kavas da ning pangalingi kaudu kohe sissepääs os kaasata investorite raha ning leida tööle head, ta. Hiljem lisandusid muud teenused, nt laua “klubindust” mõistvad inimesed. Janar Merilo broneerimine, mida saab teha ka Facebookis. lisab naljaga pooleks, et Londoni tiimi koosta Et tegu pole lihtsalt ühe järjekordse IT-maa des tehakse panus kenadele tüdrukutele, sest ilma konveierilt tulnud tarkvarajubinaga, näi “selles sektoris lihtsalt peab seksapiilne olema”! “Meie suurim väljakutse on müük, müük tab asjaolu, et hiljuti võitis GateMe maineka Londoni ettevõtluskonkursi “Seedcamp”, mille ja veel kord müük. Kui me ei müü, pole meil ga kaasnes muu hulgas positiivne meediakära, midagi,” tunnistab Janar Merilo. “Müüa tuleb investorite huvi ning hulk idufirmale vajalikke end kõigile: investoritele, klientidele, töötaja asju: Facebooki reklaam, juriidilised teenused, tele, partneritele. Kogu aeg...” GateMe puhul torkab ebahariliku nüansi serveriruum jms. Õigupoolest oli GateMe üks võitja neljasaja kandidaadi seast! See andis Ja na veel silma, et firma investorite ringist leiab nar Merilo sõnul firmale omamoodi kvaliteedi vana kooli metsatöösturid Aivar Berzini ja Too märgi, mis tähendab, et neid on tunnustatud. mas Uripea. Toivo Tänavsuu GateMe-sarnast tarkvara saab müüa otse,

”

START-UP

Signwise – digiallkiri üleeuroopaliseks! Aastaid IT-alal tegutsenud Ott Sarv ja Tiit Anmann käivitavad idufirmat nimega Signwise, millega tahavad luua Euroopa turule suunatud riigipiirideülese digiallkirjastamise teenuse.

nmann ütleb, et tema teist sel lise ambitsiooniga teenuse pakkujat Euroopas ei tea. Plaan on tõesti kõrgelennuline, kuid seda mitte niivõrd tehnoloogilises, kuivõrd usalduse mõttes. Signwise ei loo nimelt uut digi allkirjastamise tehnoloogiat, vaid ta hab välja arendada veebiportaali, mi da saavad ühtmoodi kasutada kõik di giallkirjastajad igas Euroopa riigis: nii Jukka, Carlos, Tomislav, Jüri, Fabian kui ka kõik teised. Signwise’i portaal

on digiallkirjastatavate dokumentide hoiustamiseks, allkirjastamiseks ja ja gamiseks. Teenus on juba testimiseks tasuta kättesaadav kõigile aadressilt signwise.me. Loomulikult tekib küsimus, kui usaldusväärne on Signwise’i portaa lis antud allkiri ja kuidas tagab firma portaalis olevate dokumentide konfi dentsiaalsuse. Anmann kinnitab, et Signwise’is antud digiallkiri vastab kõigile nõuetele ja seadustele ning dokumendid on täielikult kaitstud.

Hiljuti Nortali (Webmedia) müügi direktori kohalt lahkunud ja idufir mat tegema asunud Anmann ütleb, et õiguslik keskkond Signwise’i tee nuse pakkumiseks eksisteerib Euroo pa Liidus juba 1999. aastast. Siis võe ti vastu direktiiv, mis sätestas digi allkirja nõuded. Pandi paika, et ELi riigid aktsepteerivad teineteise digi allkirju võrdsena omakäelise allkirja ga. Kui ühele ja samale dokumendile annab digiallkirja hispaanlane ühes õigusruumis ja eestlane teises, on iga

TÖÖKAS DIGIMEES: Palgatöölt start-upettevõtlusesse siirdunud Tiit Anmann peab eurooplastele tõestama, et neil on turvaline hoida oma digiallkirjastatud dokumente eestlaste loodud portaalis Signwise.

ti kehtivad mõlemad. Iseasi, milline asutus ja kuidas eri riikides kontrollib, kas võõrriigi digi allkiri ikka kehtib. Ehkki raske on vaielda selle vastu, et digi allkirjastatud dokumentide saatmine on suur ajavõit võrreldes paberdokumentide solguta misega üle Euroopa, pole digiallkirja ometi veel mitmes Euroopa riigis juurutatud. Vähemasti mitte sellisel kujul, nagu meie harjunud ole me. Eestis on seni digiallkirjastatud kokku üle saja miljoni dokumendi, aga paljudes riikides pole isegi meie mõistes ID-kaarte ehk kiibiga varustatud isikutunnistusi. Saksamaal saab IDkaardi üle kümne miljoni inimese aastas, kuid elektroonilist identiteeti hakkasid kaardid seal kandma sisuliselt alles 2010.aastast. Kui Ees tis on ID-kaart kohustuslik, siis mitmetes riiki des vabatahtlik. On riike, kus on kasutusel IDkaardid, kuid näiteks äriregistrisse dokumen ti viies skaneeritakse see arvutisse ja prindi takse välja. Signwise’i eesmärk on teha kõikidele eu rooplastele digiallkirjastmise protseduur või malikult lihtsaks ja mugavaks, mistahes teh noloogilist lahendust ühes või teises riigis ka ei kasutataks. Anmanni sõnul on kliendi jaoks peamine võlu see, et allkirjastamiseks vaja like programmide ja plugin’ide arvutisse laa dimiseks ei pea omama tehnoloogiaharidust. Signwise’i kaudu on kogu tehniline eeltöö all kirja andmiseks juba tehtud. “Tahame lihtsustada nende inimeste elu, kellel on elektroonika taskus, ent kes ei ole seni osanud allkirju anda, sest ei saa aru, mis tark vara neil selleks tarvis läheb,” räägib Anmann. Signwise tahab, et baasteenus – kahe osa poole siseriiklik allkirjastamine – jääks klien tidele tasuta. Raha on kavas hakata teenima lisateenustelt. Firma keskendub esimeses eta pis turgudele ja kliendisektoritele, kus tehak se palju tehinguid eri poolte vahel. Toivo Tänavsuu foto tiit blaat

ALUSTAVA ETTEVÕTJA TEEJUHT ÄRIPLAAN 5 TUNNIGA KOOLITUSPROGRAMM ETTEVÕTLUSINKUBAATORID ETTEVOTJA.TALLINN.EE

globaalne ÄRi

Spordikaupade turul ruulivad Nike ja Adidas 14. veebruaril kirjutas Eesti Ekspress, et eestlane Kristjan Luha juhib spordifirma Nike äri Kreekas ja Küprosel, lävides tööalaselt üsna tihti ka maailma spordimaailma superstaaridega. Järgnevalt tutvustab Luha, milline on tuntud spordibrändide jõuvahekord maailmas.

Loe ka 14. veebruari Ekspressi artiklit “Eesti mees räägib, kuidas müüa ketse Araabia šeikidele”.

uha sõnul on sporditarvete äri aastakäive maailmas umbes sa da miljardit USA dollarit. Selles äris on kaks vaieldamatut giganti: USA päritolu Nike ja sakslaste Adidas. Nike gruppi kuulub veel suurematest kau bamärkidest Converse ja Hurley, Adi dase omanduses on Reebok. Nike gru pi aastakäive küündib umbes 24 mil jardi dollarini (jalatsid moodustavad sellest ligi 55 protsenti), Adidase gru pi oma veidi üle 19 miljardi. Mõlemad suurettevõtted on foo kuse sättinud sarnastele segmentide le: jalgpall, jooks, korvpall, naiste tree ning jne. Samas on Nike fookus kitsam. Adidase ampluaa on laiem: firma too dab rõivaid ka sellistele nišialadele na gu maadlus, laskesuusatamine ja poks. Seejärel tuleb turul tükk tühja maad – suuruselt järgmine firma on Puma, kellel Luha hinnangul on praegu iden titeedikriis ja kes kaotab turgu. Puma on viimasel ajal üritanud end siduda rohkem elustiili, vaba aja, moe jmsga, kuid tal on jätkuvalt tugev posit sioon Aafrika jalgpallis. Ameerikas on Nike osa spordikau pade turul 60 protsenti, Adidasel alla 10 protsendi. Korvpallis valitseb Nike kuum

FOTOD

TOIvO

UU, ERAKOG

TäNAvS

PortUSAs e rteris loovad b kets peako rit, kes isaine Nike koo sõnul töötavad Nike 600 tooted id.

all loogia n Luha skatte 1988. Kristja saladu djaga, uusi tehno suure õhkpa idevalt on landis kuulsa Hiljem avad järjep Max). Nike välja ja katset vaks (Air vad hästi, datel tuli s 1970n jalatsitel nähta d, mis paindu lihastele ühtlaNäitek ad – jalatsi tegi selle ja annav aastal Nike Free polekski, toodud nagu neid turule , kus tosse vad jalas, loogia tundu st. ti tehno kasutamata . t toonu pealis Nike Flykninahalappe semal laineid ja terve jalatsi mater . Liimi u lööb valmis Praeg t ja muud nagu sokke masinaga eemia kootakse spetsiaalse sest liimi/k , äästlik kootakse ldab analüü id võima keskkonnas See on vähem. usi, hüppe riga, mis koos senso suunda, kiirend jali kulub ise müüakse tsi, liikum tosse Nike+ teeb Nike ngu distan udelitest usida treeni est väljak tud plastp tellida jpm. iga itest kasutatud spordiketsid miljon lik 15 minut poe laos kasuta Kümnetest ide särke, es võima pressitakse poodid lliklub – see jalgpa on Nike soovid Peagi d d. nagu iD). a seotu kattei toss, (NIKE miseg selline a valmis b sporti täpselt asinag tegele ress-m ka nd, mis kuump platsis osako ötamisega. seal on on eraldi aastat väljatö Firmal suur raha, ta veel viis duste iraken ja liigub võis aal või mobiil sõnul tsioon on origin . Luha on innova sest gevus av jalats Ent kus ud kurite kas müüd ine olla raske,kehvemaorganiseerit pealt öelda, vahe tegem ainult ei olegi jalats, käigu u võib e Nike tagasi Selle hind . Praeg identn pidav. originaavastu odav koopia e praktiliselt pisut ini õige ritaks t ja halvemgu on ta vaid kopee jalides itihtilu i dollar test mater nd eurot, 100 miljard nguliselt ste paarkümme Hinna m. ite ja -rõiva protsenti. list odava ijalats a spord umbes 20–25 Nike turuos aturul on must turg. ustab lisel maailm nti mood 10 protse

um 12 ku

Vaata

digilehest videoklippi spress.ee ajaleht.ek

ltidel ühispi ul) sageli (vasak n Luha erib Kristja l). oma palee figure (keske tõttu ning on mäni Bubka D: Töö mängijaid ud kõikide Lossi AD SEMU a, nagu Serge d. ventuse le pann KUULS usteg ikuuls ali seina õõRiyhadi idega särgi spord

jõusa külla ramm aga täism Araabiasse, gijate autogkõrbe, laius kuuldavas. kus kirju visiit Saudi e võadion, taga, keset Al-Saudile Nike’sse šeiki- dus jalgpallista glike perekondaddist ja printsile kord laeku b või nafta eMõni d kunin Dubaist, Kuvei seljas printsidelt supermark e, ti peava Dhabist, re: ühel tiimil o Jusellin Lähis-Idaon idee avada sud Abu umbes s või jalkaturnii di, teisel Torin delt, kel Niketown – mujalt New Yorgi us r Unite ti mõõd Nike’l näiteks alati raske ei Mancheste dis valon särgid. i Riyha nagu on Printsidele ventuse hiljem olidk . kuhu naipüsLondonis. delikaatselt Aasta tuse poed, lasta. Aga Riyhadis Torino mis Nike/Juven e järgi ei küsivad öelda, isegi ud tahtis lubi Ent Al-Sa Itaalia vutik liku komb astuvad, poodi. ses a mitu valikuga Nike – Ju- si koha neist läbi teil on suuru ti pann üks toote kui šeigid ks: “Mida kõik, mis ainult Juventuse oli selliseid nad näite Pakkige mulle Maailmaskodustaadionil. le. Taas oli number 10? ventuse jan lenda s kohaas ees. Kõik teil on!” kijaam Krist stati sõidu juba lennu fänn konvoi i kinni ja puha edeste rivi Noor Nike töökoha algas 17 teed pand ja S-klassi Merc läbi kõrbe sai unistusteNike süsteemisees õppis Gkm/h karjäär i noorm Tamme test, et sega 150 - Luha t tagasi. Viims saaks kiiru müüs Jüri sele meel aasta ning oli dust ja ette sporti majan lli is tuisata. Araabia jäi eestla tollal “Hote . Naut Ülikoolis hüüSaudi poolest. vaadatakse firmas veine nõuete Nike-hull.niks – Nike tunde turva tõkkepuu. Auto kse paga- fanaatiline Jorda korvpalollita on seetõttu ägu oli tollal tossud sõites iga üle, kontr kümne meet ti teda Nike auto vastas reklaamin alt peegl katkiEsimesed Aga sinu b lahtine kastimees, tuim Jordan. atuna ja siruum. usel seisa kastis istub a kuu- lur Mike sõbralt kasut Luha ri kaug id Luha truck), milleeetrise torug Et ostis adjaga. aiku ristus jaga, (pickup b sind. õhkp kahem ja jõllita sõidab, se 1990ndate keskp Are Altra ud näpp suure puu päästikul, ikaupmees ga võitn lipilduja keegi läbi tõkke teed spord Anti Kalle ed. Altraja kohe, kui anda!” oli koos ist, jälle ise õigus ootam palun kes etoom lli” u “meta atlikk “ole 14 Nike maal Pisut kannssõnad stiilis ta tuli: õpetu – ja sealt mõned ja ära ütle ei” rääkiv prints, o Juviisakas inglise keelt kõiki Torin 22aastaneeb isiklikult kes tunn

uidas le teab, kbia šeikide A s e e m J a i a t ID r s A M e E KOM DOOMID etse k a ü mü KON a

magam ja läheb ta b vara ks peab tõuse edu võtme aja, kes on töörüg Aga mehe n Luha a kontoris. Kristja DO IT: ta oma Ateen JUST ist! on kosim naise hilja. Pildil targa hoopis

juhised, põhjalikud peaasi, mees sai a suhelda – li. Nike võõrustajag ta kuidas ei ei ütle. sõidutati

ees ja ktorite al” prože Nike Belgradis si “imedema Belgradi print Saudi

legi et mille isel hommikulisse, kus tehti lt head ki umatu Järgm inisteerium s Nike. Ja siis astus sisem teeb usk rdifirma n rosel. Liibüalik turvakontroll.muretu ja ene-d, Prints a (38) Salma as spo ja Küp a saali Muhamma põhja n Luh bin Abd ev Al a suurim ist Kreekas ümarlauag Kristja a ühte del, kergelt kiilan ipluus. Istusi- al Aziz i maailm Saud. asju ajam dress sekin seljas dress seda bisn karjäär Tripolisse töötas tol jalas teksad ja stega koondise värjuhib ta a Nike saatisjan Luha, kes s külali arutlema – mis Praegu kuraatorin kõige ja hakka Krist üle de uahel eestlase maaletoojate ja Ida-E de ja putsaja jalatsid omav d ajal Nike turgudel Keskad. vi püksi ane arenevatel Aafrikas. Mua mma r paremini sobivel andis eestl üle ning e roopas koht uda mmadiLahk umis upere võsul lekvõim Tal tuli a poja Muha eratsiooni Nike poolt e kingituse: komp itvanim jalaka Gaddafi riigi jalgpalliföd eksklusiivs o putsade, oli oli Tänavsuu ss.ee ga, kes Toivo marssis ti Ronaldinh ja särgiga, mis uu@ekspre ent. tsioon alli anavs - presid võtudelega t selle maan toivo.t sete, jalgp d staar i autoVastu kohe päras Nike võima statu ati otsekus kompas kisse jan juhat ritega varu miga. astal 2006 äri diktaatorli ar- lennust ning Krist ad vilku - gram lust avadaKuna kohalikudkõne dumi s autosse. Must Tripoli hotel tuli id läbi joone Liibüas. jalgpalli, mine masinad vuras kirglikult dise riieta mastasid a rahvuskoon alla Liibü stesse. ar 2013 Nike rõiva

ma on äraselt Luha mine s, kuid Kord pidi di avama. Tavap ise üritu elustiilipoolindilõikam see lihtne stel. eestlasel paluti Kohale mitte serbla varem Kuu aega oma kõne tekst.omanik use saata kohaBelgradi et uue kaupl imaja ja selgus, jõudes ud terve ooper . Prožektorite oli rentin ligi 700 vippi ees mängiate nud le kutsu ja telekaamer šõu, mille üks line valguses kõne Serbia suurejoone aja Luha s Kristjati maha tundu ldajad Nike esind osa oli Kogu see jant korra rahvale. kentsakas, kuid plaanile üsna rahule. teisele jäid igati ui külaskäik le viisakusLuha Justk mõjus needile

-25% 17.02.2013 11.02 -

EEST

I EKSP

RESS

7 (1210)

14. veebru

ar 2013

veelgi võimsamalt – seal on ettevõt te turuosa koos Jordani kaubamärgi ga ligi 90 protsenti! Pärast Puma tuleb taas tükk tühja maad, misjärel järgnevad jooksualadele keskendunud kaubamärgid Asics, New Balance, Mizuno ja Brooks. Kõigi kolme aastakäive on umbes miljard dollarit. Teised tegijad turul Luha ütleb, et turule tükivad jõulise malt ka mitmed uued tegijad, näiteks USA endise pesapalluri Kevin A. Plan ki loodud kaubamärk Under Armour. Firma alustas alusriietusega, kuid on nüüd liikunud teistessegi kategooria tesse. Käive küündib juba üle poole teise miljardi dollari, kuid USAst po le veel õieti välisturgudele jõutudki. Kanada päritolu naiste aeroobika brändi Lululemon käive on mõne aas taga kasvanud nullist miljardi dollarini. Alles hiljuti avas kaubamärk oma esi mese poe Euroopas, Londonis. Hiinast on kasvanud kaubamärk Li-Ning, mis sai kõvasti reklaami Pekingi olümpia mängude ajal. Luha sõnul pole hiinla sed siiski suuremate tegijatega suutnud tooteinnovatsioonis sammu pidada. Lisaks kõigile eelmainitud suur tegijatele on spordi- ja vaba aja kate goorias veel mitmeid tegijaid: Polo, Ralph Lauren, Tommy Hilfiger, North Face, Co lumbia, Peak, Vans, Timberland jpt. Luha sõnul pole Nikel Euroopas Adi dasega rinda pistes suuri eeliseid ega ka miinuseid – kui välja arvata asja olu, et vahel teenitakse valuutade va hetuskursiga kopsakas kahjum. Põhi listel spordialadel on Adidasel tundu valt tugevam positsioon Luha kinni tusel vaid kodumaal – sakslased liht salt eelistavad Adidast.

A EEST

I EKSP

RESS

7 (1210)

14. veebru

KIRGLIK SPORDIMEES: Äsja Rooma maratonil osalenud Kristjan Luha innustab sportima ka mitte nii liikumislembeseid kreeklasi.

globaalne ÄRi fotod toivo tänavsuu, erakogu

Kristjan Luha koos keskmaajooksu olümpiavõitja Hicham El Guerroujga Costa Ricas.

Uuenduste lainel Innovatsioonis on Nike olnud järje pidevalt tugev juba mitu aastaküm met. Luha sõnul töötavad Nike pea korteris Portlandis saladuskatte all 600 tootedisainerit, kes loovad ja katseta vad järjepidevalt uusi tehnoloogiaid. Näiteks 1970. aastatel tuli Nike välja kuulsa õhkpadjaga, 1988. aastal tegi selle jalatsitel nähtavaks (Air Max). Hil jem on turule toodud Nike Free – jalat sid, mis painduvad hästi, tunduvad ja las, nagu neid polekski, ja annavad li hastele ühtlasemalt toonust. Peagi saa me Nike poodides endale 15 minutiga jalatsi ise disainida: valida paelad, vär vi jm ning tossud tehakse kuumpressi masinal kohe valmis! Praegu lööb laineid Nike Flykniti tehnoloogia, kus tosse kootakse nagu sokke. Liimi ja nahalappe kasutamata tehakse spetsiaalse masinaga valmis terve jalatsipealis. See on keskkonna säästlik, sest liimi, keemiat ja muud materjali kulub vähem. Nike+ tosse müüakse koos senso riga, mis võimaldab analüüsida tree ningu distantsi, liikumise suunda, kii rendusi, hüppeid jpm. Kümnetest miljonitest kasutatud plastpudelitest teeb Nike jalgpalli klubide särke, kasutatud spordiketsi dest väljakukatteid. Firmal on eraldi osakond, mis te geleb sportimisega seotud mobiili rakenduste väljatöötamisega – ikka eesmärgiga meelitada spordi juurde ainarohkem inimesi, tehes sportimisest üha enam ja enam sotsiaalse nähtuse. Siiski ütleb Luha, et tootearendu se vallas ei maga ka Adidas. Firmal on oma “Nike Free” ehk jalas tunnetama tu jalats, samuti tossud, mille sees pei tuvad sensorid. Vaidlusi kahe tegija vahel patentide üle on olnud: näiteks

enne Londoni olümpiat tuli Nike väl ja oma “kootud ketsiga”, Adidas järg nes puhtjuhuslikult paar kuud hiljem samalaadse tehnoloogiaga. Sellest tek kis kohtusõda – siiski mitte nii tuli ne kui Apple’i ja Samsungi vahel nuti seadmete maailmas. Luha ütleb, et pikaajalise edu võti pole mitte niivõrd patentide kaitsmi ne, sest patendid kunagi ikkagi aegu vad, vaid järjepidev innovatsioon. Sel les on Nike Luha kinnitusel maailma sporditööstuse liider. Nike kollektsioonis on 3000 riideja 1500 jalatsimudelit. Disainerid loo vad hooajakollektsioonid poolteist aas tat enne, kui need poeletile jõuavad. Ka piraatide toodang areneb Suurel tegijal on ka üksjagu võitlust pi raatidega. Luha sõnul suutis ta veel viis aastat tagasi käigu pealt öelda, kas ja lats on originaal või järeletehtud koo pia, kuid praeguseks on piraattooted juba nii kvaliteetsed, et palja silmaga ei pruugi vahest arugi saada. Pealegi ei müüda võlts-Nikesid enam 10–20 euro eest, vaid originaalile ligiläheda se hinnaga, et mitte tekitada kahtlust. Luha hindab võltsspordikauba turu osaks maailmas vähemalt kümme prot senti. Kaup imbub Euroopasse “pehme te piiridega” Lõuna-Euroopa ja Balka ni maade kaudu. Euroopas võib võlts- Niket osta igas riigis, küll aga mitte kesk-, vaid äärelinnades. Igas riigis on Nike palganud ka tööle Brand Protection Manager’i, kelle ülesanne on suhelda kohtu, juristide, tolliametnike ja polit seiga ning võidelda seeläbi Nike õigus te rikkumise vastu. Ent selles võitluses tuleb arvestada, et vastaseks on hästi organiseeritud kuritegelikud jõugud. Toivo tänavsuu

uudised

Eesti parim e-teenus läheb taas püüdma ülemaailmset auhinda Kuni 26. märtsini oodatakse kõiki kodumaiseid e-teenuseid kandideerima konkursil “Eesti parim e-teenus 2013”. Kategooriaid on tänavu seitse: e-äri, e-tervis, e-haridus, e-meelelahutus, e-kultuur, e-valitsemine ja e-kaasamine. “Eestlaste e-teenuste kõrgest tasemest an nab tunnistust just äsja kümnendi maa ilma parimaks e-lahenduseks tunnista tud e-aruandluskeskkonna edu,” kiidab Seth Lackmann, kes esindab e-teenuste konkursi žüriis Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liitu. “Sellele tu ginedes eeldan kõrge tasemega põnevat konkurssi ning samaväärseid kandidaa te nii erasektorilt kui ka riigiasutustelt. Ennekõike ootame tugevaid kandidaa te üle-eestilisele konkursile, aga seejärel kindlasti ka üleilmsele konkursile “World Summit Award”,” lisas Lackmann. Veebruari lõpus tunnistati Justiitsmi nisteeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse loodud majandusaasta aruan nete elektroonilise esitamise keskkond viimase kümne aasta maailma parimaks e-riigi lahenduseks konkursil “United Na tions World Summit Award on the Infor mation Society +10”. “Eesti parim e-teenus” toimub sel le nime all teist korda. Esimene kord lei dis üritus aset 2011. aastal. Varasematel aastatel on konkurss toimunud nime all

“Parim sisuteenus” (2005, 2007, 2009) – selle kohta saab lähemalt lugeda aadres silt www.e-konkurss.net/2013/02/varase mad-konkursid.html. Konkursi eesmärk on tutvustada ja tunnustada uuenduslikke Eesti e-teenu seid ja e-lahendusi ning nende tellijaidtootjaid nii avalikus, era- kui ka mitte tulundussektoris, samuti motiveerida teenusepakkujaid jätkuvalt välja tööta ma uusi kasulikke lahendusi. Konkursile saavad teenuseid ja lahen dusi esitada nii teenusepakkujad ise kui ka teenuste tootmisse kaasatud tarkva raarendusettevõtted. E-teenused võivad olla väga erinevat tüüpi, näiteks infotee nused ja portaalid, dokumentide ja taot luste menetlusteenused, e-demokraatia teenused, iseteeninduskeskkonnad jmt. Lisaks 2013. aasta konkursi seitsmele kategooriale valitakse peavõitja. Eripree mia kõige kasutajasõbralikumale lahen dusele paneb välja Baltikumi suurim IT- ettevõte Nortal. Samuti valitakse välja ku ni kaheksa teenust, mis esindavad Ees tit rahvusvahelisel e-teenuste konkursil.

KPMG uuring: meediatarbimine liigub nutitelefonidesse Tarbijad kulutavad traditsioonilisele mee diale endiselt rohkem aega ja raha kui di gitaalmeediale, kuid eriti Hiinas ja mujal Aasias kaotavad paberväljaanded oma positsiooni, selgub KPMG Internationa li ja uuringufirma YouGov uuringust “Di gital Debate 2013”. Meediatarbimise tulevikku kujunda vad nutitelefonid, mida omab või soovib omada veidi üle poole uuringus osalenu test, teatas KPMG Baltics OÜ. Digitaalmeedia kasutamine on 2011. aastaga võrreldes suurenenud ja rohkem kui pooled küsitletutest leiavad, et neil on sellele parem ligipääs. Lisaks peab 70 protsenti tarbijatest online-meedia uudis te valikut laiemaks, kuid sellest hoolima ta kulutavad tavameediale ühes kuus 7 dollarit ehk 5,17 eurot rohkem kui digi taalmeediale. Keskmiselt kulutavad tarbijad ühes kuus traditsioonilisele meediale 12 dol larit ehk 8,86 eurot ja digitaalmeediale 5 dollarit ehk 3,69 eurot, kusjuures arengu maades on kulutused meediale 2 dolla

rit ehk 1,48 eurot suuremad kui arene nud maades. KPMG Baltics OÜ nõustamisteenuste juhi Karin Rätsepa sõnul näitab uuring, et meedia suurenev tarbimine mobiilse tes seadmetes viitab tulevikutrendile, kus tarbijad eelistavad online-meediat tradit sioonilisele meediale – see omakorda soo dustab digitaalse lõhe vähenemist. Uuringus osalejate seas on endiselt populaarsemaks uudistekanaliks televi sioon, mida jälgib näiteks Saksamaa ja Austraalia elanikest 92 protsenti. Suur osa tarbijatest vaatab aga telekanaleid tele fonist või tahvelarvutist: ligi kolmandik Singapuri elanikest ja 14 protsenti amee riklastest. Tahvelarvutit omab või plaa nib osta 26 protsenti küsitletutest, sa mal ajal kui 53 protsenti omab või soo vib omada nutitelefoni. KPMG ja uuringufirma YouGov uurin gus osales üle 9000 tarbija üheksast rii gist: Austraalia, Brasiilia, Kanada, Hiina, Saksamaa, Singapur, Hispaania, Ühend kuningriik ja Ameerika Ühendriigid.

Nike valiti maailma kõige innovaatilisemaks ettevõtteks Juhtiv meediabränd Fast Company pärjas Nike revolutsiooniliste uute toodete eest 2013. aasta kõige innovaatilisema ettevõtte tiitliga. Nike pälvis tiitli peaasjalikult tänu kahele revolutsioonilisele too tele: Fuel Bandi elektrooniline käevõru ja Flyknit Racer jalatsid. Fast Company sõnul teeb Flyknit Raceri eriliseks see, et tegu pole kõigest uue jalatsi, vaid uue viisiga, kuidas jalatseid too ta. “Innovaatilisima ettevõtte tiitel on meile suureks tunnus tuseks. Nike missioon on inspireerida ja pakkuda uuenduslik ke lahendusi igale sportlasele maailmas ning sellised revolut sioonilised tooted nagu Fuel Band ja Flyknit Racer on seesuguse mõtteviisi väga heaks näiteks,” ütles Nike maaletooja AS Jala jälg juhatuse liige Rainer Tops. Jalatsite valmistamine tehnoloogiaga Flyknit on maksimaal selt keskkonnasäästlik ning tekitab tootmises tänu kudumisteh nika kasutamisele minimaalselt jääke. Kogu jalatsipealne koo takse ühes tükis, mistõttu on jalats ka äärmiselt kerge, mugav ning kohandub ideaalselt kandja jalaga. Fuel Bandi elektrooniline käevõru toob Nike rõivaste ja ja latsite juurest tehnoloogiamaailma. Fuel Band on spordihuvilise parim sõber, mis mõõdab inimese liikumist kogu päeva jooksul, võimaldab tulemusi jagada sõpradega veebis ja reageerib vär videga kasutaja aktiivsusele (roheline – aktiivne, punane – mitteaktiivne). Li saks on Fuel Band stiilne disaintoode. Fast Company on maailma juhtiv progressiivne ärimeediabränd, mis va lib igal aastal välja 50 ettevõtet, kel le innovatsioonid omavad suurimat mõju nii ettevõtte tööstusharule kui ka kultuurile laiemalt. Loe rohkem: www.fastcompany.com/section/mostinnovative-companies-2013

Tõlkimine • Toimetamine • Küljendamine • Kirjastamine .. ..

.. .. ~

.. ..

Iga täht, iga sõna, iga mõte on oluline.

.. ~ ..

.. .. ..

www.keelekoda.ee

.. ..

Tõlkebüroo Keelekoda keelekoda@keelekoda.ee • P. Süda 11-12, Tallinn 10118 • 667 9955 • 501 5525

Tõlkebüroo Keelekoda keelekoda@keelekoda.ee P. Süda 11-12, Tallinn 10118 667 9955 • 501 5525

SWISSÔTEL TALLINN ... KUS KOKKUSAAMISED MUUTUVAD MEELDIVATEKS KOGEMUSTEKS JA IGA SÜNDMUS ANNAB KAUAKESTVA INSPIRATSIOONI. Põhjamaine disain ühendatuna soojade toonide ja naturaalsete materjalidega muudab Swissôtel Tallinna ideaalseks nii ärikohtumiste kui ka privaatürituste jaoks. Hotelli ballisaal mahutab kuni 500 külalist ning seda saab sisustada unustamatuks pulmapeoks, luksuslikuks vastuvõtuks, ärikohtumiseks või konverentsiks.

Swissôtel Tallinn, Tornimäe 3 | 10145 Tallinn, tel 624 2444 | events@swissotel.com | www.swissotel.com/tallinn