Investeeri targalt (september 2018)

INVESTEERI TARGALT September 2018

• Alusta kasvõi 1 euroga kuus • Investeeri iga kaardimaksega • Esimene aasta haldustasuta

lhv.ee/kasvukonto Investeerimisteenuste pakkuja on AS LHV Pank.

Tutvu tingimustega ja riskidega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.

Mida firmad lubavad, kaasates kapitali ühisrahastusega?

Kui vaadata ühisrahastuskeskkonda Fundwise, on näha, et eestimaalased soovivad väga toetada kodumaiseid algatusi. Millised on aga olnud eriti populaarsed projektid ja mida tulevastele investoritele lubatud on? Üks ettevõte peaks 2020. aastal endasse uskujatele välja käima juba 400 000 eurot dividendi.

TEKST: TANEL SAARMANN

1. koht: energiavee tootja Belief Water Tavaliselt soovitakse selles keskkonnas raha kaasata alla 100 000 euro, kuid on neidki, kellel soov veidi suurem. Võtame näiteks energiavee Belief, mis reklaamib end kui Euroopa esimest omasugust ja kasutab reklaamnäona tuntud toitumisnõustajat Erik Orgut. Nad soovisid minimaalselt kokku koguda ligi 28 000 eurot ja maksimaalselt 129 262. Rahvas andis neile 124 200 ehk minimaalne eesmärk ületati 448 protsendiga.

Belief Water OÜ 2017. aasta müügitulu oli ligi 174 000 eurot ning kahjum 71 000 eurot. Ettevõte on küll Fundwise’i investoritele lubanud, et 2017. aasta lõpetatakse korraliku kasumiga, aga läks teisiti. Siiski on ettevõte lubanud, et jaotavad 2020. aastal 400 000 eurot dividende ning 2021. aastal 600 000 eurot dividende.

Investoritele pakuti ka lisapräänikut. Kes investeerisid vähemalt 500 eurot, said koostöö alguse puhul kaks kasti toodet. “Lisaks pakume kõigile

investoritele, olenemata investeeringu suurusest, kõikidele meie toodetele –20% soodustust hinnakirja hinnast,” on Fundwise’is kirjas.

teeris vähemalt 1000 eurot, anti eluaegne 20% soodustus veebi- ja vabrikupoes ning kingiti kast signeeritud veini.

2. koht: Peenjoogivabrik Nudist

3. koht: Marmara Sterling ehk Eesti suurim ehtebränd

Nemad soovisid kaasata minimaalselt 30 000 eurot, aga said 109 125 ehk 364 protsenti rohkem, kui minimaalselt vaja oli.

Nudistid lubasid Fundwise’i investoritele, et alates 2021. aastast alustatakse dividendimaksetega 25 protsenti EBITDA-st. “Otsime võimalust muuta ettevõtte osad kaubeldavaks selleks sobival platvormil. Näeme võimalust ühinemiseks või müügiks lähema viie aasta jooksul. Potentsiaalselt on sarnaseid ettevõtteid arenenud turuga riikides soetanud suuremad joogitootjad või suuremad käsitööõlle tegijad,” ütlevad nad.

Millist boonust lubati? Täiendava väärtusena anti igale investorile eluaegne 10% soodustus nende veebipoes ja vabrikupoes ning kingiti signeeritud pudel veini. Igale investorile, kes inves-

Nad soovisid raha, et jätkata agressiivset kasvu Euroopas, kaasates vahendeid ainult veidi alla 100 000 euro.

Ettevõtte sõnul kasvatavad nad investeeringu toel käibe 2021. aastaks neljakordseks ja edasimüügipunktide arvu 300-ni. Nad ekspordivad vähemalt üheksasse riiki, plaani järgi lisanduvad Rootsi, Venemaa, Itaalia ja Hispaania. 2017. aasta käibekasv oli firmal kena, see tõusis 2016. aastaga võrreldes 283 137 eurolt 381 875 euro peale. Kasum kukkus 22 562 eurolt 5524 euro peale.

“Dividendi maksmist alustame 2020. aastal, tehes seda ca 30% ulatuses akumuleeritud kasumist, prognooside järgi 120 000 euro ulatuses,” lubab ettevõte.

Mida investoritele boonuseks pakuti? 500 eurot panustanud investor sai vabal valikul hõbedast baaskõrvarõn-

gad New Day New Way kollektsioonist.

Alates 1000 eurost sai kingituseks vabal valikul hõbedast baaskõrvarõngad New Day New Way kollektsioonist ning eluaegse sooduskupongi, millega saab nende e-poest igalt ostult –20% soodustust.

2000 eurot ja rohkem panustaja sai vabal valikul ehte ning eluaegse sooduskupongi, mis annab elu lõpuni igalt e-poes tehtud ostult –30% soodustust.

Millised projektid on veel raha saanud?

Silma hakkavad kaks arvutimängu. Esiteks 4350 eurot saada soovinud Rogue Ambassadori nimelise mängu arendajad, kes said oma soovi 403 protsendiga ületatud ehk kokku 17 500 eurot.

Mängu Overstep tootjad said 273% oma minimaalsest soovist ehk 60 840 eurot.

Puidust prilliraamid Framed by Karl sai 35 192 eurot. Tervislikke maiustusi tootev algatus võttis 42 336 eurot. Siidrikoda aga koguni 93 200, 155% minimaalsest soovitud summast.

Allikas: Ärileht

Foto: Ilmar Saabas

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond.

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Priit Häng, priit.hang@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Urmas Verliin, urmas.verliin@ekspressmeedia.ee 2

SEPTEMBER 2018

ESTATEGURU

ESTATEGURU • Vahendatud laene üle 73 miljoni euro.

• Aastatootlus 2014. aastast keskmiselt 12,24%.

• Platvormi investorid on teeninud praeguseks intresse 4 miljonit eurot.

• Platvormil pole kaotatud ühtegi investeeritud eurot.

• Praegu kasutavad platvormi pea 15 000 investorit 45 riigist.

• Kõik laenud tagatud hüpoteegiga.

• Keskmise laenu ja tagatisvara suhe hetkel 58,8%.

• Investorid on tänaseks investeerinud laenudesse Eestis, Lätis, Leedus, Hispaanias ja Soomes.

Ühisrahastuse juured on sügavas minevikus Ühisrahastuse skeptikutel hakkavad trumbid lõppema, sest edukalt kaasatakse aegade jooksul ära proovitud meetodil vahendeid nii stardikapitaliks, toodete loomiseks kui ka üha enam investeerimiseks.

Idee hankida mõne ettevõtmise tarbeks vahendeid kildhaaval paljudelt osalistelt on kaugelt vanem kui meie igapäevakeeles aina tuttavamaks saav mõiste „ühisrahastus”. Raha on ühiselt kogutud perekonna ja küla piires juba ammusest ajast. Tõsi, algul mitte oma panuselt teenimise eesmärgil. Esimesed suuremad ühisrahastusprojektid olidki n-ö annetuspõhised. Näiteks Ameerika Vabadussamba jalami tarbeks vahendite kogumine 1885. aastal, kui Joseph Pulitzer avaldas üleskutse oma ajalehes The New York World. „Ärgem oodakem, et miljonärid annaksid meile selle raha.

See (sammas ise) ei ole kingitus Prantsuse miljonäridelt Ameerika miljonäridele, vaid kogu rahva kingitus meie rahvale,” kirjutas ta muu hulgas maailma esimeses meedia vahendusel tehtud ühisrahastuse üleskutses panustada samba loomisse samaväärselt. Kokku saadi 100 000 dollarit.

Kasutatud ka muuks kui millegi rajamiseks 1996. aastal ähvardas Briti rokkansamblit Marillion rahanappuse tõttu Ameerika Ühendriikide tuuri tühistamine. Esimest korda ühisrahastuse ajaloos võeti appi internet, tehti koduleht ja kutsuti appi ansambli USA fänne ning saadi kokku 60 000 dollarit. Edust tiivustatuna müüs ansambel 2001. aastal samal meetodil 12 000 inimesele ette oma tulevase plaadi „Anoraknophobia”. Kaheksa

Alates EstateGuru loomisest viis aastat tagasi pole platvormil kaotatud ainsatki eurot.

aastat enne seda, kui loodi meilegi tuttav Kickstarter – platvorm, mille kaudu kaasavad ettevõtlikud inimesed vahendeid oma toodete ja firmade arendamiseks. Sealt alates on viimase kümnendi jooksul ühisrahastuse platvormide kasv suisa plahvatuslik ja annetamise kõrvale on tõusnud jõuliselt ka teenimise võimalus spetsiaalsetes investeerimiskeskkondades.

Eesti kiireimini kasvav ühisrahastusplatvorm Eestlaste loodud EstateGuru on nelja aastaga kasvanud Mandri-Euroopa suurimaks piiriüleseks kinnisvaralaene vahendavaks internetikeskkonnaks, mille kaudu teenivad tulu lisaks jaeinvestoritele suured investeerimisgrupid Jaapanist ja Šveitsist. Praeguseks omab ettevõte institutsionaalset krediidiliini ka Saksa väikepangaga, kes enne selle avamist analüüsis platvormi n-ö laenu-

raamatut ja ettevõtte äriprotsesse ning leidis need enda kriteeriumitega igati vastavuses olevat.

EsateGuru juht Marek Pärtel peab lisaks neile usalduse märkidele oma platvormi tugevamaks küljeks kindlasti seda, et praegu ollakse laenude andmisel keskmiselt neli-viis korda kiiremad kui pangad. „Näeme, et paindlik ja efektiivne asjaajamine on tihti ettevõtjale olulisem kui mõne protsendi võrra kallim laenumarginaal. Oleme väikestele ja keskmistele ettevõtetele ning kinnisvaraarendajatele kindel kapitali kaasamise kanal ning meie ajaloolised tootlusnumbrid ületavad enamiku fondide omi,” toob ta välja eelised nii laenuvõtjatele kui ka investeerijatele.

Alustamine on lihtne EstateGuru ongi eelkõige hea teenimise võimalus stabiilset, mõõduka riskiga tootlust ootavale investorile. Selge struktuuriga veebiplatvorm on väga kasutajasõbralik kinnisvaraga tagatud investeeringute tegemiseks ja haldamiseks. Tuleb vaid registreerida kasutajaks, tutvuda kinnisvaraprojektidega ja langetada otsus, kas pakutavad tingimused on piisavalt head rahastamises osalemiseks. Kuigi kasutajal on ööpäevaringne ligipääs oma andmetele ja portfellile, tasub kaaluda ka automaatsete investeeringute tegemise võimalust. Seadistada keskkonnas investeerimise kriteeriumid ja lasta platvormil toimetada enda eest, et mitte jääda ilma põnevamatest projektidest, sest Marek Pärteli sõnul täituvad tihtilugu väiksemad laenud vaid minutitega. Investor võib hajutada oma raha kümnete hüpoteegiga tagatud kinnisvaralaenude vahel. Hajutamise olulisust rõhutab ka EstateGuru riskijuht Kaspar Kaljuvee, kuna lisaks EstateGuru põhjalikule riskianalüüsile aitab see investoril riske veelgi maandada. Erinevatest korvidest ja munade hoidmisest räägib ka ju Eesti üks tuntumaid vanasõnasid.

SEPTEMBER 2018

3

LHV

Kes senti ei korja, see eurot ei saa Üks põhjus, mis investeerimisest eemal hoiab, on see, et enamikul meist pole kohe võtta suuri rahasummasid, mida välja käia.

Mõelge oma tutvuskonna peale: kas kuulete seal sagedamini juttu sellest, mida teha 20 aastat tiksunud kolledžifondiga või iga kuu palgast üle jääva 100 euroga, või tuleb rohkem ette kurtmist, et palgast ei jää üle midagi ning hea oleks, kui saaks kelleltki palgapäevani 100 eurot laenata?

Inimesele, kes peab kuu lõpus kõvasti kokku hoidma, ei pruugi soovitus iga kuu kas või 20 eurot kõrvale panna just eriti palju korda minna.

Mida varem, seda parem Parim võimalus rahalise kindlustunde saavutamiseks on aga enamiku inimeste jaoks alustada säästmist ja investeerimist just väikeste summadega. Eeskuju võib võtta Kristi Saarest, kes töötab õpetajana ja peab populaarset ajaveebi „Kristi investeerib”. Tema esimene investeering kuus aastat tagasi oli 10 eurot. Praeguseks paigutab ta raha ühisrahastusse, aktsiatesse ja kinnisvarasse ning tema eesmärk on 40. eluaastaks palgatööst loobuda. Väärib märkimist, et Kristi palk oli investeerimisega alustamisel 640 eurot (bruto).

Väikeste summadega alustamise kasulikkust tõestab ka klassikaline näide S&P 500 tootluse kohta. Standard & Poor’s 500 on börsiindeks, mis põhineb New Yorgi börsil ja NASDAQil noteeritud 500 turuväärtuselt suurima USA börsifirma (näiteks Apple, Google, Nike jpt) aktsiatel. S&P 500 nimekirja kuuluvad ainult suured ja elujõulised firmad ning indeksi näol on tegu USA majanduse käekäigu indikaatoriga. Kui oleksite investeerinud S&P 500 indeksisse 50 aastat tagasi 1 dollari, oleks sellest tänaseks saanud 125 dollarit (nominaalväärtuses ja koos dividendidega). Järelikult: mida nooremalt investeeringutega algust teha, seda parem.

4

SEPTEMBER 2018

Parim on alustada Kasvukontost Kasvukonto on mõeldud just neile, kes soovivad alustada investeerimisega väikestest summadest. Kasvukontoga saab investeerida juba alates ühest eurost ning seda ka väga madalate kuludega indeksfondidesse. Nii on võimalik hoida teenustasud kontrolli all ning teile jääb rohkem raha. Praegu saab Kasvukonto kaudu raha paigutada 38 võlakirja- või aktsiafondi. Aastate jooksul on populaarseimad fondid olnud juba mainitud USA 500 suurima ettevõtte fond (S&P 500) ning sellega sarnane Euroopa suurettevõtete fond (600 Euroopa suurfirmat), ent nüüdsest saab lisaks panustada robootikafirmade või krüptovaluutade käekäiku, maandades samas riske riikide võlakirju sisaldavate fondidega.

Portfelli ja investeeringute osakaalu paneb otsast lõpuni kokku investor ise.

Regulaarsed sissemaksed Kasvukontole pole kohustuslikud, ent investeerida saab ka püsikorraldusega: kliendid saavad valida, kui sageli ja kui palju nad soovivad raha kasvama panna. Kokku on võimalik hajutada oma portfell kuni kuue erineva fondi vahel. Kõiki Kasvukontol olevaid väärtpabereid on soovi korral võimalik igal hetkel ära müüa.

Seega on Kasvukonto mugav ja lihtne võimalus alustavale investorile, kellel on esialgu välja käia ainult väikesed summad ning kes ei soovi liialt riskida. Indeksfondides osakute omamine on näiteks aktsiatega võrreldes väiksema riskiga, sest olenevalt indeksist peegeldub seal korraga sadade ettevõtete väärtus. Globaalseid suurettevõtteid oma portfellis omades on samuti riskid madalamad. Näiteks USA ja Euroopa suurimate ettevõtete fondidesse saab sisuliselt vaid 1 euroga investeeri-

Edendamaks säästmist ja rahaasjade teadlikku korraldamist, pakub LHV Noortepanga raames kuni 26-aastastele kasutajatele Kasvukontot ilma haldustasuta. des korraga 1100 ettevõtte omanikuks. Ühe sektori või isegi terve maailmajao majandusolude kehvenemisel aitab teine fond seda tasakaalustada.

Väikeste summadega investeerimine ei pea aga tähendama väikseid summasid pikas perspektiivis: kui näiteks täna 25-aastane inimene säästaks igas kuus 100 eurot ja paigutaks selle Kasvukontoga mainitud S&P 500 fondi, oleks ajaloolise tootluse jätkudes 45. sünnipäeva põhjust tähistada juba ligi 100 000-eurose portfelliga (nominaalväärtuses ja koos dividendidega).

Lisaks sunnib raha õppima: väikeste summadega alustades tekib justkui imeväel huvi ja ka aeg selleks, et raha kasvatamisele hoogu juurde anda.

Raha paigutamise teeb veelgi mugavamaks mikroinvesteerimine Augusti lõpust hakkas LHV pakkuma unikaalset säästmislahendust ehk Kasvukontoga seotud mikroinvesteerimist. Mikroinvesteerimine võimaldab kasvatada oma portfelli märkamatult ja mugavalt iga deebetkaardiga tehtud makse kaudu.

Mikroinvesteerimise kasutamise eelduseks on Kasvukonto olemasolu.

Kui seda veel pole, tuleb sõlmida in-

vesteerimisteenuste leping ja seejärel Kasvukonto leping. Mõlemat saab mugavalt teha internetipangas. Järgmine samm on aktiveerida internetipangas Kasvukonto valikutes mikroinvesteerimise teenus. Seejärel pole vaja teha muud, kui teha mõni makse enda LHV deebetkaardiga ning teada, et iga maksega toimub ka automaatne investeering, mis kantakse Kasvukontole.

Mikroinvesteeringu summa on algse deebetkaardimakse ja järgmise täisarvuni ümardatud summa vahe.

Näiteks: maksate kaardiga summas 9,2 eurot. Sellele järgnev esimene täisarv on 10 eurot. 10 euro ja 9,2 euro vahe on 0,8 eurot – see ongi summa, mille eest tehakse mikroinvesteering ehk kantakse 0,8 eurot arvelduskontolt Kasvukontole.

Oleme loonud ka erireegli, mis aitab soovi korral vältida liiga suuri mikroinvesteeringuid väikeste maksete korral, mida võib eriti sagedasti ette tulla laste ja noorte puhul. Erireegli rakendamise korral saab alla 10-euroste tehingute puhul piirata mikroinvesteeringu summa maksimaalselt 10 protsendini deebetmakse summast.

Seega iga kord, kui ostate poes toidukraami või einestate restoranis ja maksate selle eest kaardiga, saate lisaks maksele teha mugavalt ja märkamatult investeeringu, mis kantakse Kasvukontole. Kasutades mikroinvesteerimist järjepidevalt, võib aastate jooksul tekkida igaühel üsna märkamatult kümnetesse tuhandetesse eurodesse kasvanud aktsiaportfell – ning seda vähematki vaeva nõudmata.

Investeerimisteenuste pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega ja riskidega lhv.ee ning küsi nõu meie asjatundjalt.

5

Foto: Shutterstock

Kuidas panna pangakontol seisev raha tööle?

Kui säästmise plussid on selged ja sukasäärde või pangakontole kogunenud juba märkimisväärne hulk raha, siis kas on mõistlik lasta sel seal seista ja oma aega oodata või panna see kuidagi kasu tootma? Küsisime pangaspetsialistidelt nõu.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE “Pangakontol seisev raha kaotab väärtust tarbijahinnaindeksi tõusu ehk inflatsiooni tõttu. Juulis tõusid tarbijahinnad eelmise aasta juuliga võrreldes 3,5%. See tähendab, et toidukorvi eest, mille eelmisel aastal sai 100 euroga, tuleb nüüd välja käia 103,5 eurot. Kui soovida, et vara väärtus aastate jooksul suureneks, tuleks ta selliselt teenima panna, et vähemalt inflatsiooni ületada,” teeb LHV maaklertegevuse juht Sander Pikkel lihtsalt selgeks, miks võiks seisva raha n-ö tööle panna.

karta. Võimalusi investeerimiseks on tema sõnul palju, võtmesõnadeks on siin aga eesmärk ja riskivalmidus. Üheks variandiks on tulumaksusoodustusega investeerimine, mis on Eestis tuntud vabatahtliku kogumispensioni või III samba nime all. Investeerimisfondid on Peigi sõnul samuti hea ja mugav võimalus teha ühe sissemaksega investeering paljudesse erinevatesse ettevõtetesse, väärtpaberitesse ja saada endale kohe hajutatud investeering. Nende kasuks räägib aktiivne juhtimine, mis tähendab, et investor saab kindel olla, et fondijuhid oma professionaalse meeskonnaInvesteerimisvõimalusi on palju ga annavad endast pa“Enamik meist on tegerima tema raha inveslikult investorid seda Pangakontol teerimisel. endale teadvustamata seisev raha Üksikaktsiatesse – üle 700 tuhande iniinvesteerimine pole mese on liitunud penkaotab väärtust samuti midagi keerusioni II sambaga ning tarbijahinnaindeksi list, küll aga tuleb selsinna kogunev raha lele Peigi sõnul panuson paigutatud erinetõusu ehk tada rohkem aega kui vatesse aktsiatesse, inflatsiooni tõttu. fondidesse investeevõlakirjadesse, fonrimisel – tuleb tutvudidesse, kinnisvarasSander Pikkel da ettevõtte tausta ja se jne,” selgitab Swedmajandusnäitajatega ning banki pensioni ja inveshoida selle tegemistel regulaarselt silteerimise valdkonna juht Kaire Peik, ma peal. miks sõna “investeerimine” pole vaja 6

SEPTEMBER 2018

“Pärast eelmist finantskriisi muutäiseuroni ning see summa investeeritusid aga kiiresti populaarseks börsil takse. See võimaldab hakata märkamakaubeldavad fondid ehk ETF-id. Nentult raha kõrvale panema ning invesde eeliseks on soodsad tasud, mis on teerimisega tegelema.” Minimaalseks võimalik tänu nende passiivsele juhsummaks Balti aktsiate ostmiseks sootimisele erinevalt aktiivselt juhitud vitab ta ca 375 eurot, välisbörsidele infondidest. Kui aktiivselt juhitud fonvesteerimiseks aga alates paarituhandides muudab fondijuht investeerinde euro suurust tehingusummat. gute struktuuri vastavalt turuolukorrale ja näiteks langetab aktsiate osaÄra hoia kõiki mune ühes korvis kaalu, kui eeldab, et turg hakkab lan“Investeerimise eesmärk on raha gema, siis ETF-ide puhul kasvatamine, kuid tootseda oodata ei saa ning lus ja risk käivad käsiInvesteerimise investor peab ise otkäes. Riskita tootlust eesmärk on raha sustama, millal riske väei saa. Seetõttu tuhendada või suurendakasvatamine, kuid leb igal inimesel leida,” selgitab Peik, miks da tema jaoks sobitootlus ja risk võib see väikese kogevaimad võimalused – musega investorile liiga see, mis sobib ühele, käivad käsikäes. keeruline olla. võib olla kellelegi teiKaire Peik sele kas liiga riskantne või hoopis konservatiivMillest alustada? selt igav,” teab Peik ja lisab: “Investee“Investeerimise peale tasub mõelda rimismaailma üks keerukamaid küsiolenemata sissetuleku suurusest. Esmusi on, millal on hinnad odavad ehk malt tasuks muidugi koguda endamillal osta ja millal on hinnad kallid le vähemalt kuue kuu vältimatute kuehk millal müüa. Õnneks aitab osalilutuste reserv, et olla valmis suureselt seda küsimust lahendada regumateks ootamatuteks väljaminekulaarne investeerimine.” teks või põhisissetuleku kaotamiseks.

Mõlemad spetsialistid mainivad, Kui see raha on olemas, tasub mõelet investeerimisel kehtib väga häsda juba investeerimisele. Sissetulekust ti ütlus, et ära hoia kõiki mune ühes võiks säästa vähemalt 10%, võimalusel korvis. “Oma investeeringuid tasub rohkem,” soovitab Pikkel ja lisab: “LHV hajutada vähemalt viies erinevas sekkasvukontol sisuliselt puudub miinitoris tegutseva ettevõtte vahel. Hea mumsumma indeksfondidesse invesoleks ka, kui nende tegutsemispiirteerimisel, sest investeerida saab juba kond erineks geograafiliselt. Oma alates ühest eurost. Alates augusti lõostud tasub hajutada ka ajas, et välpust pakume kasvukontole mikrointida turu tipus ostmist,” soovitab Pikvesteerimise võimalust, mille käigus kel. iga kaardimakse ümardatakse järgmise

SEPTEMBER 2018

7

Kas ja kuidas investeerida üürikinnisvarasse? Üürikorteri omanikuks olemine ei pruugi olla täiesti passiivne tegevus. Kes soovib kinnisvarasse passiivselt raha paigutada, siis on sobivam osta endale portfelli näiteks EfTENi või Baltic Horizon Fondi osakuid või osaleda kinnisvaraprojektides ühisrahastuse kaudu.

TEKST: JAAK ROOSAARE

Alustaval investoril tasukski esmalt mõelda, millised ressursid on käepärast. Üldiselt on kinnisvarasektoris toimetamiseks vaja raha või kinnisvara, aega ning remondi- ja haldusoskusi. Kui midagi nendest kolmest on olemas, võib edasi mõelda.

Kuidas alustada?

Kõige lihtsam on alustada ilmselt ühisrahastuse kaudu – juba alates 50–100 eurost on võimalik anda välja kinnisvara tagatisel laene või osaleda arendusprojektides. Selliste investeeringute puhul on ilmselt kõige olulisem hajutatus – nii projektide, keskkondade

kui ka ajastuse osas. Madal sisenemisbarjäär on ühisrahastuse suurim pluss.

Kui raha rohkem, on võimalik osta endale (soovitaks seda äri küll rohkem ettevõtte kaudu ajada) eraldiseisev üüripind. Üheks võimaluseks on lühiajaliselt välja üürida ka juba olemasolevat kinnisvara. Näiteks oletame, et sõidad ise suvel nädalaks-kaheks maale vanaema juurde – päris mõistlik on samal ajal oma kodu Airbnb kaudu välja üürida. Või hoopis vastupidi – kolid vanaema enda juurde ja üürid välja maamaja. Rabelemist on küll veidi rohkem (vaja pesta kõik linad ja tekikotid jne), kuid nädalaga võib teenida

MEIE MÜÜME SINU KINNISVARA

SINA VALI BOONUS Vaata lähemalt –

www.skanton.ee/kampaania

info@skanton.ee • 680 0977 8

SEPTEMBER 2018

mitme kuu üüri. Ja see raha on justkui maast leitud, sest muidu oleks ju maja lihtsalt tühjalt seisnud. Tean mitmeid tuttavaid, kes on oma kinnisvara Airbnb’s üles riputanud ja teevad oma puhkeplaane vastavalt üürisoovidele – kui külalised majas, saab ise samal ajal minna mõnda uut kohta avastama.

Kui aga osta eraldi üürikorter või maja, tuleb arvestada pikemaajaliste üürnikega. Vanasõna ütleb, et kõige ohtlikum olukord üüriäris on üks laenuga ostetud üürikorter – kui sinna satub maksejõuetu või pahatahtlik üürnik, ongi kogu üüriäri ühelpool. Seega tasuks kohe alguses mõelda, mis on järgmine ees-

märk. Kas plaanidki omada üht-kaht üürikorterit või on eesmärk ehitada üles suurem üüriportfell? Väga oluline on otsustada ära ka üürikorterite asukoht. Kuigi meediast võib lugeda, et Viljandis ja Ida-Virumaal on selline üüribuum, et isegi riik tahab uusi kortereid juurde ehitada, siis tegelikkuses ei pruugi seal üüriäri sugugi kõige lihtsam olla. Tegelikult on esimene reegel, et üürikinnisvara võiks olla võimalikult kodu lähedal – vähemalt senimaani, kuni pole plaanis haldust ära delegeerida. Väga ebamugav on käia Tallinnast Viljandisse näite kontrollimas või lekkivat duši-

kabiini parandamas. See on võimalik kohapealse inimese või meeskonna olemasolul, kuid siis kaasnevad ka lisakulud.

Milliste tootlustega arvestada? Üldreegel on, et mida väiksem ja odavam korter, seda suuremad tootlused ja vastupidi. Kui tegeleda üüriäriga n-ö muu töö kõrvalt ja üürida korterit Tartus-Tallinnas, siis võiks loota tootluseks ehk 4–8% aastas. Väikelinnades on hea planeerimise ja ostuhinna korral võimalik teenida 10–20% tootlust, kuid ka risk on kõrgem. Ühtlasi tuleb arvestada, et kui Tartus ja Tallinnas annab osa tootlusest ka hinnakasv, siis väikelinnades sellele panustada ei saa.

Enne üüriäri alustamist tasuks läbi lugeda mõni temaatiline raamat, näiteks “Kinnisvaraga rikkaks saamise õpik” või Tõnu Toomparki “Korter üürile”. Paha ei tee ka mõne juba tegutseva investoriga kiire kohvi joomine ja teiste vigadest õppimine.

Kas praegu on üüriäriga alustamiseks parim aeg? Kindlasti mitte. Parim aeg oli 2010. aasta algus, kui kortereid võis osta kiirmüügist ja oli täiesti tavaline 10–20% hinnast alla küsida.

Praegu on vähemasti Tallinn kraanasid täis ja ka kinnisvarast kirjutatakse-räägitakse kordades rohkem. See-

ga eile oli kindlasti parem aeg alustamiseks kui täna. Mis aga juhtub homme, ei tea tegelikult keegi. Fakt on ka see, et kui täna ei alusta, siis suure tõenäosusega ei tee seda ka homme.

Nii meeldib mulle vanasõna, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Olulised on mõlemad pooled – nii hoolikas mõõtmine kui ka lõpuks siiski lõikamine. Kui esimene üürikorter on alles pikaajalise teekonna algus, mitte lõppeesmärk, võib alustada igal ajal. Nagunii koged oma üüriärikarjääri jooksul mitmeid tõuse ja langusi. Lihtsalt alusta rahulikult, eelkõige oma rahaga ja mitte liiga optimistlike ootustega.

Kõige ohtlikum olukord üüriäris on üks laenuga ostetud üürikorter.

PARIM JA SOODSAIM VALIK EHITUSPLAATE • välisseintele • soklitele • rõdupiiretele • lagedele • tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad

www.ehitusplaat.ee tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee

plaadid • tuletõkkeplaadid

Hoiu-laenuühistute usaldusväärsust tasub kontrollida Pangahoiuste praegused väga madalad, tihti lausa olematud intressimäärad ajavad inimesi otsima muid raha paigutamise võimalusi. Nüüdseks on ligi 10 000 inimest leidnud selle võimaluse hoiu-laenuühistutest.

TEKST: VILLU ZIRNASK

Rahandusministeeriumile teeb muret, et mitmed ühistud reklaamivad end viimasel ajal väga jõuliselt, aga tarbijad ei pruugigi aru saada, et sinna paigutatud hoiused pole kaitstud. Foto: Shutterstock 10

SEPTEMBER 2018

haliku omavalitsuse territoorium. vestada, sest hoiu-laenuühistud on Eesti suurima, Tartu hoiu-laenuHoiu-laenuühistu saab moodustatõeliselt õhukese järelevalve all olev ühistu veebilehel oleva tähtajalida kutsealasel põhimõttel või ühisosa finantssektorist. Nende tegevust se hoiuse kalkulaatoriga mängides te majanduslike huvide põhimõtte reguleerib küll eraldi seadus, mis saab teada, et nende juurde hoiusalusel. sisaldab mitmesuguseid usaldustatult teeniks näiteks 1000 eurot Hoiu-laenuühistul peab olema normatiive ja laenude väljastamiaastas 50 eurot intressi, keskmises vähemalt 25 liiget. Ühiste majanse reegleid, kuid keegi peale ühistu pangas aga ainult 0,4 eurot. Silmaduslike huvide põhimõttel moodusrevisjonikomisjoni ja audiitori norpaistev vahe, eks ole? Ja Tartu HLÜ tatud hoiu-laenuühistul võib olla matiivide järgimist ei kontrolli. See, ei ole kõige kõrgemat hoiuintressi kuni 1000 liiget. Ühistu liikmeks kuidas normatiive järgitakse ja kui pakkuv hoiu-laenuühistu! võivad olla füüsilised isikud, FIE-d suuri riske ühistu liikmete rahaga Millest selline vahe? Üks erineja äriühingud, kelle aasta netokäivõetakse, on suuresti ühistu juhtide vus on, et erinevalt pangahoiustest ve või bilansimaht on alla kahe milpädevuse ja südametunnistuse asi. ei ole hoiused hoiu-laenuühistutes joni euro ja kellel ei ole üle kümne riiklikult tagatud. Pangas on eratöötaja, ning MTÜ-d. Liikmeks isikutest hoiustajate raha panei või olla kohaliku omavalitga pankroti korral riiklikult suse üksused ja avalik-õigusliTagatissüsteemi puudumisega tagatud kuni 100 000 euro juriidilised isikud. Äriühinulatuses ühe hoiustaja kohtasub arvestada. Hoiu-laenuühistud kud gust liikmete osakaal ei või olla ta ühes pangas. Hoiu-laenusuurem kui 25 protsenti liikon tõeliselt õhukese järelevalve ühistutes olevatele hoiustele mete koguarvust. riiklik tagatisskeem ei laiene. all olev osa finantssektorist.

Statistikat hoiu-laenuKüll on aga viis hoiu-laeühistute tegevuse kohta konuühistut – Kambja, Kehtna, gub Eesti Pank. Statistikast selSaaremaa, Põlvamaa ja Maaelu gub, et ühistute tegevus on viimasFinantsinspektsioon juhatab Edendamise HLÜ – juba 2001. aastel aastatel küll kiirelt kasvanud (12 hoiu-laenuühistute kohta infot saatal loonud ka SA Hoiuste Tagamikuuga 2018. aasta juulini ligi 20%), ma Eesti Hoiu-Laenuühistute Liise Fond, kuhu tehakse regulaarseid kuid võrreldes pankadega on nende du veebilehele (www.hoiu-laenu. makseid, et hoiused oleksid tagatud tegevusmaht endiselt mikroskooee), kuid kaugeltki kõik hoiu-laekuni 20 000 euro ulatuses. piline. 2018. aasta juuli seisuga olid nuühistud ei kuulu liitu. Kuuluvad Kõiki ühistuid hõlmava tagatisnad kaasanud hoiuseid ja väljastaneed, millele on ühistulise liikumisüsteemi puudumisega tasub arnud laene ainult summas, mis võrse ideed sisuliselt omasemad. See dus 0,4 protsendiga pankade hoiustähendab – ühistud, mis pakuvad te ja 0,5 protsendiga väljastatud laeoma kõigile liikmetele mitmesuguKUIDAS HOIUSTADA nude mahust. Võrdluseks: sadakond seid finantsteenuseid. Osa ühistuid HOIU-LAENUÜHISTUSSE? aastat tagasi kuulus hoiu-laenuühison loodud pigem hoiuste saamiseks tutele üle poole pangandusturust. ühistu eestvedajate äri rahastamise Hoiu-laenuühistusse saavad raha hoiustada üksnes selle liikmed. Seega tuleb enne Praegu tegutseb Eestis ligi 20 eesmärgil. Neid viimaseid nimetavad hoiustamist astuda ühistu liikmeks, mis hoiu-laenuühistut, kuid aktiiv“õiged” ühistud omakeskis kiirlaenuei ole tavaliselt keeruline protsess, kuid selt tegutsevate hoiu-laenuühistuühistuteks. eeldab sisseastumismaksu ja osamakte arv on mõnevõrra väiksem. MõHoiu-laenuühistute üks peamisi su tasumist. ned hoiu-laenuühistud on tegutseerinevusi pangast seisneb selles, et Seaduse järgi ei tohi sisseastumismaknud juba rohkem kui 25 aastat, kõikui pank võtab hoiuseid vastu eelnesu suurus olla väiksem kui kuus eurot. ge “kiiremate” tegevus on piirdunud valt kindlaks määramata isikute rinOsamaksu suurus peab olema vähemalt 30 eurot. Osal ühistutest on need seaduaasta-paariga. gilt, siis hoiu-laenuühistu teenuseid sega ette nähtud miinimumsummast piÜhistute varade maht oli juusaavad tarbida ainult liikmed. Samusut suuremad. Osakapitali suurema sisli lõpu seisuga kokku ligikaudu 117 ti on kindlaks määratud see, kes võisemakse teinud liikmetele võidakse pakmiljonit eurot. Liikmeid oli ühistuvad liikmeskonna moodustada.

Näikuda paremat hoiuintressi. Ühtlasi teenib tel 11 648, ligi tuhat rohkem kui aasteks võib luua hoiu-laenuühistu terosakapitali pandud rahasumma dividenditulu, kui ühistu tegevus on edukas. ta tagasi. ritoriaalsel põhimõttel, kus tegevuspiirkonnaks on ühe või mitme ko-

Miks ja kuidas investeerida kulda?

Viimase aja maailmamajanduse arenguid jälgides tekib tunne, et majandus on justkui tagasi rööbastel ja viimasel ajal raporteeritakse kenasid tulemusi nii majanduse kasvamisest kui ka tööhõivest. Aktsiaturgudel on hinnad mühinal rekorditeni kasvanud ning kinnisvara kallineb. Kõik oleks justkui ilus, kuid oluline on siiski mõista, kuidas see lahendus on saavutatud.

TEKST: MEELIS ATONEN, Tavidi nõukogu liige Sageli käivad kulla hinnahüpped kaasa aktsiaturgude kukkumistega. Kuld on omamoodi hirmubaromeeter – olgu siis hirmuks finantsturgudel toimuv, Hiina mõju maailmamajandusele, USA majanduse oodatust kehvem seis, madalast naftahinnast tingitud naftatootjate hävimine või pangaaktsiate langusest tulenev võimalik finantskriis.

Kas kuldmündid või -plaadid?

Paljud inimesed tunnevad muret võlgadele üles ehitatud majanduse ja sellest sõltuva rahasüsteemi pärast ning sellisel juhul sobib riskide maandamiseks investeerida just füüsilisse kulda.

Kulda investeerides tuleb valik teha plaatide ja müntide vahel, turg on nende toodete vahel umbes pooleks jagunenud. Plaatidest sobivad investeerimiseks vähemalt 20-grammised plaadid. Põhjamaade inimesed kipuvad eelistama Šveitsis toodetud kuldplaate.

Investeerimistehinguid soovitatakse alati teha tuntud tegijate vahendusel ning sama kehtib loomulikult kulda investeerimisel. Kindlasti peab plaatide tootja olema LBMA nimekirjas – nii võib olla kindel, et tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud tootjaga. LBMA tootjate hulka kuulumine tagab, et plaate saab tõesti kõik-

KÕIGE KINDLAM KOHT KULLA HOIUSTAMISEKS!

KUS KULDA HOIUSTADA? Üsna levinud on arvamus, et kulla hoiustamine on kulukas ja nõuab mingeid erilisi tingimusi, mis toovad kaasa suuri lisakulusid. Tegelikult see nii pole. Kulda saab väga lihtsalt hoida kodus – soovitatavalt seifis või peidetuna. See ei hävi, korrodeeru ega nõua mingeid erilisi säilitamistingimusi.

Kuld on mõõtmetelt väike – 1 kg kulda mahub peopessa.

Kes aga siiski ei riski kodus oma väärtuslikku investeeringut hoida, võib kasutada panga hoiulaeka teenust. Hoiulaeka aastatasud algavad 60 eurost. Siiski tasub tähelepanu juhtida asjaolule, et kriisiolukordades (sõjad, looduskatastroofid, panga makseraskused ja muud olukorrad, mille vastu me kulda ostes end kindlustame) võib juurdepääs panga hoiulaekale olla piiratud või täielikult suletud.

tavid.ee

MIKS TASUB KULLA HINNAL SILMA PEAL HOIDA? Kuld meeldib rahapaigutajatele osaliselt seetõttu, et see ei ole erinevalt enamikust finantsvarast samal ajal kellegi kohustus. See käib ainult füüsilise kulla kohta – peaasjalikult kuldmüntide ja kullakangide kohta. Lisaks sellele eksisteerib veel nn paberkuld (õigemini küll elektrooniline kuld). Selleks on börsil kaubeldavad kullafondide osakud. Fond investeerib lisandunud raha füüsilisse kulda ja osaku hinnaliikumine peaks järgima kulla hinnaliikumist. Selle instrumendi kasuks räägib mugav tehingute tegemine arvuti tagant lahkumata, samuti ei ole tarvis kulla jaoks hoiulaegast rentida ning füüsilist kulda liigutada.

Romet Kreek, Ärileht

jal ka mõistliku hinnaga kauplejatele tagasi müüa.

Müntidest on enim levinud üheuntsised (Troy unts on 31,1035 g) kuldmündid. Väiksemad nüüdisaegsed tooted on pigem meeneks ja kingituseks, sest nende tootmiskulud on kõrgemad. Ka kuldmünte toodetakse tänapäeval valdavalt kullast, mille puhta kulla sisaldus on 999 tuhandikku massiosa. Väga sobilikud investeerimistooted on ajaloolised mündid valdavalt 19. sajandist – väikesed, kullasisaldus 5,8– 7,5 grammi –, aga hinnalt samas klassis tänapäevaste untsiste müntidega.

Kulda investeerimise eelised

Foto: Pixabay

Kuld on väga hea julgeolekuinvesteering, sest ka erakorralistes oludes on kuld oma väärtuse ajaloos säilitanud, pigem isegi kasvatanud. See investeering ei kao ka riigikordade muutudes.

Lisaks on kulda investeerimise üks olulisi märksõnu anonüümsus, mis tähen-

dab, et kulda ostnu ei pea kartma, et avalikkus tema soetatud vara avalikult lugema hakkab.

Kuld on likviidne kogu maailmas, karmid piirangud on tavaliselt ainult totalitaarsetes ühiskondades. Sellega on vajadusel lihtne reisida, sest piiranguid ei ole – Euroopa Liidus ei pea isegi deklareerima. Oluline detail on kulla väiksus: üks kilogramm kulda hinnaga umbes 33 000 eurot on mobiiltelefoni suurune.

Kulla hind on seotud kulla maailmaturu hinnaga ja see tagab kulla likviidsuse ka tegelikkuses. Kullaäris ei ole normaalsed pikad ooteajad, loomulik on üldjuhul kohe raha vastu kaup saada, täpselt nagu valuutavahetuses, sest mis muu see kuld ikka on kui igavene valuuta. Tulevikku ei tea ennustada, aga viimase kümne aasta võrdlus näitab selgelt, et kõige tugevam valuuta on olnud kuld.

Allikad: ajakiri Homme, Ärileht

KULD | PLAATINA HÕBE | PALLAADIUM www.investeerikulda.ee

Foto: Shutterstock

Kuhu oma raha paigutada –

aktsiad

Raamatu “Stock Investing for Dummies” järgi oleks kasulik pidada meeles järgmist.

Saan lugejatelt küllaltki sageli kirju stiilis, et sain oma rahaasjad korda, olen 50% Klubi liige (investeerin 50% oma sissetulekust) ja tahakski nüüd investeerimisega alustada. Aga kuhu investeerida?

TEKST: JAAK ROOSAARE Elas kord üks keskmine Eesti pere: ema, isa ja kaks last. Ema ja isa käisid mõlemad tööl ning teenisid keskmist palka. Iga kuu lõpuks oli see raha erinevatele ettevõtele ära jagatud. Esiteks muidugi kodulaenumakse, et maksta LHV-le tagasi Merko ehitatud korteri ostuks võetud laen. Teiseks kommunaalid: elekter, vesi, gaas, internet ja mobiiltelefon ... Kolmandaks krediitkaart, millega oli kuu jooksul Selverist toidukraami ostetud. Sööma ju peab ... Oma noosi said kätte ka alkoholitootjad ja väike osa rahast jõudis isegi Olympicu kasiinosse. Paar korda aastas võttis pere ette kruiisireisi Tallinkiga Stockholmi.

Kuhu siis investeerida?

Minu soovitus on lihtne – investeeri sinna, kuhu liigub ühe keskmise pere raha. Ehk siis osta üürikinnisvara ja igapäevaseid teenuseid pakkuvate (dividendi)firmade aktsiaid.

Kinnisvarast tuleb meil järgmine kord põhjalikumalt juttu, kuid seekord tutvustaksin sulle aktsiate imelist maailma. See ei ole keeruline. Te14

SEPTEMBER 2018

gelikult on see palju lihtsam, kui oskad arvata. Aktsia on tükike ettevõttest. Selle asemel, et ise nullist ettevõtjaks hakata, võid osta juba olemasoleva ja eduka firma aktsiaid ning saada nii osa ettevõtte kasumist. Aktsiatesse saab raha paigutada väga mitmeti – võid osta (indeks)fondiosakuid ja lasta kellelgi teisel valikutöö ära teha. Võib panna kokku portfelli 5–10 dividende maksvast aktsiast ja neid rahulikult omada. Võib katsuda turgu ajastada ja leida järgmist Amazoni või Facebooki. Milline lähenemine valida?

Ma ise soovitaksin alustada kodumaalt ja kodu lähedalt. Tallinna börs on imepisike ja ka valik on siin tibatilluke. Ettevõtteid, mis on suutnud omanikele pidevalt kasumit teenida ja seda dividendina välja maksta, on veelgi vähem. Üldiselt võib need kokku lugeda kahe käe näppudel. Sellest ongi hea alustada.

Annan sulle nimekirja kümnest minu arvates sobivast pikaajalisest rahapaigutustest. Lõpliku otsuse peab nagunii igaüks ise tegema. Pannes aga 500–1000 euro kaupa raha nendesse

KÜMME OLULIST SOOVITUST AKTSIATESSE INVESTEERIMISEL

ettevõtetesse, tehes seda regulaarselt ja pidevalt, nii headel kui ka halbadel aegadel, lood endale 10–15 aastaga arvestatava lisatuluallika, mida võib lugeda justkui pensioni neljandaks sambaks. Isegi kui mõni nendest ebaõnnestub ja pankrotistub, on tõenäosus, et kogu oma raha kaotad, imeväike. Sellisel juhul on abi ilmselt jahipüssist ja konservidest.

Ettevõtted, mille aktsiaid pikaajaliselt ja regulaarselt koguda: Tallinna Kaubamaja, Tallinna Vesi, Harju Elekter, Merko Ehitus, Tallink, Olympic, Nordecon, Silvano Fashion Group, LHV, Ekspress Grupp. Ühtlasi tasub oma pensioni II sammas paigutada madalate kuludega rahvusvahelisse indeksfondi. Selleks pakub võimalust näiteks LHV ja peagi ka Tuleva. Nii teenid ühelt poolt head dividenditulu kodumaalt, kuid teisalt oled hajutatud ka rahvusvaheliselt.

Keda teema rohkem huvitab, siis soovitan lugeda raamatuid “Aktsiatega rikkaks saamise õpik” (Jaak Roosaare) ja “Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse” (Seppo Saario).

1.

2.

Te ei osta aktsiat, vaid osaluse ettevõttes.

Põhipõhjus, miks te investeerite ettevõttesse, on ettevõtte kasumi teenimine ja soov osaleda ettevõtte pikaajalises edus.

3.

leerite.

4.

5.

Kui ostate kahjumliku ettevõtte aktsia, siis te ei investeeri – te spekuAktsia ei tohiks kunagi moodustada 100% teie varadest.

Mõnikord, näiteks karmil karuturul (langustrendiga turul), ei ole aktsiad üldse head investeeringud.

6.

Aktsia hind sõltub ettevõtte käekäigust, see omakorda keskkonnast – klientidest, majandusharust, laiemalt majanduse käekäigust ja poliitilisest keskkonnast.

7.

Teie “talupojamõistus” ja loogika võivad olla hea aktsia valimisel sama olulised nagu mistahes investeerimiseksperdi nõuanne.

8.

Oska alati vastata küsimustele: miks te üldiselt investeerite aktsiatesse ja miks just sellesse aktsiasse? Küsige endalt neid küsimusi enne ostmist.

9.

Kui teil ei ole ideid ettevõtte väljavaadete osas, kasutage kahjumit piiravaid tehingukorraldusi.

10.

Isegi kui teie pikaajaline investeerimisfilosoofia on osta ja hoia, ei tähenda see, et osta ja unusta. Jätkake aktsiate jälgimist ja kaaluge nende müüki, kui hinnad enam ei tõuse (ettevõte ei maksa dividendi) või kui majanduse olukord on muutnud.

Allikas: ärileht.ee

Foto: Shutterstock

Investeeri iseendasse, vali väärt eriala Õppimine on kahtlemata üks suurimaid investeeringuid iseendasse, mis aitab üles ehitada oma tuleviku.

Pole üllatav, et kõige õnnelikumad on enamasti inimesed, kes saavad teha seda, mis neile meeldib ja huvi pakub. Teame hästi, et näiteks infotehnoloogia on üks kiiremini arenevaid tööstusharusid ja selles sektoris on võimalik hästi teenida, sest kiiduväärt spetsialistide järele on suur nõudlus. IT-hariduse omandamise kasuks pole aga kindlasti mõistlik otsustada üksnes tulevase palga tõttu, kui tegelik huvi valdkonna vastu puudub. Muidu võib kergesti juhtuda, et õppurist ei saa head spetsialisti ning pealegi võib huvipuudus eriala ja tulevase töö vastu tekitada rahulolematust.

Tähtis on valida eriala, mille vastu on huvi ja mis sobib hästi kokku juba olemasolevate oskuste ning kogemustega. Kindlasti tuleb erialavalikul arvestada ka enda iseloomu ja isiklike väärtushinnangutega. Ennast analüüsides võib päris palju edasi aidata näiteks selline küsimus: “Kas ma suudan end ette kujutada sel erialal töötamas?”

16

SEPTEMBER 2018

Tutvuge põhjalikult erialadega Kui teadmised eriala kohta on kasinad, on kindlasti raske end ette kujutada seda tööd tegemas. Ei tasu langetada otsust ainult põgusate erialakirjelduste põhjal. Mõistlik on viia end korralikult kurssi õppekava ning muu olulise infoga, kus on kirjas eriala sisu, omandatavad teadmised ja oskused. Vestelge ka mõne sama eriala tudengiga, kes oskab anda veelgi paremat teavet, mis aitab õige otsuseni jõuda.

Nõu võib muidugi küsida ka pereliikmetelt, õpetajatelt ja karjäärinõustajatelt, kuid lõpliku otsuse peaks langetama igal juhul iseseisvalt, just oma huvidele ja soovidele tuginedes.

Läbi tasuks mõelda ka see, kuidas õpingute ajal oma raha planeerida.

Elukutse valiku eel on oluline iseendas selgusele jõuda ning töömaailmas toimuva kohta piisavalt infot koguda.

Mõtle kindlasti läbi järgmised punktid.

• Millised on sinu isikuomadused, väärtushinnangud ja huvid?

• Milline tegevusala sind tulevikus huvitaks?

• Millised on sinu oskused ja hobid, mis võiksid ametivalikut mõjutada?

• Uuri tööturu võimalusi – millised valikud sul on? Täpsusta enda plaane ning vii need võimaluste ja eesmärkidega vastavusse.

Sinu individuaalsed võimed ja oskused on eelduseks, et olla mingil kindlal alal ja tegevuses edukas ning seda sinule omasel moel. Õppetöös paremate tulemuste saavutamine on lihtsam neis õppeainetes, mille omandamiseks on sul olemas sünnipärased eeldused – võimed. Alati ei pruugi see üheselt hinnetes väljenduda, sest võimetele lisaks on vajalikud sellised isiksuseomadused nagu püsivus, kontsentratsioon, töökus ja tahe. Õppides omandab inimene uusi oskusi, mis aitavad elus hästi toime tulla ning mida paremad on oskused, seda paremad on ka töötulemused.

Oskused ehk kvalifikatsioonid jagunevad järgmiselt.

1. Kutseoskused on kindla töö tegemiseks vajalikud oskused – nt oskus käsitseda aparaati, mõõteriistade tööpõhimõtete tundmine.

2. Üldoskused on erinevate tööde juures kasutatavad oskused – nt võõrkeelte valdamine, arvutikasutamise oskus, autojuhtimise oskus.

3. Sotsiaalsed oskused on konkreetse isikuga seotud oskused – nt suhtlemisoskus, pingetaluvus, koostöövalmidus, õppimisvõime.

Kas valida ülikool või kutsekool? Ülikooli ja kutsekooli peamine erinevus seisneb selles, et kõrgkoolides on õpetamise põhirõhk teoreetilisel, aga kutsekoolides praktilisel lähenemisel.

Levinud on arvamus, et kõrgharidusega inimestel on parem palgatase ja väiksem töötuse risk, kuid see ei pruugi üha muutuva tööturu tingimustes enam alati tõsi olla. Kindlasti on näiteks kokk, kes oskab oma tööd ja teeb seda südamega, paremas olukorras kui noor, kes lõpetas ülikooli ainult diplomi saamiseks.

Allikad: Kati Aasov – SEB foorum, Rajaleidja

KOOLITUS

Õppimisvõimalused Pärnus

VÕÕRKEELED: inglise, eesti, vene, saksa, läti, hispaania, itaalia, prantsuse, norra, rootsi, soome Kõik tasemed, erinevad baaskeeled, väikerühmad ja individuaalõpe, asutuste-ettevõtete õpperühmad, ärikeel, erialane ja töökeel

MUUSIKA: pilliõpe: akordion, kitarr, klaver, löökpillid

Meie populaarseimad koolitused: Tõstukijuht (tõstukid, laadurid, virnastajad, kärud) Kraanajuht (liikurnool-, sild, pukk-, torhkraana) Ekskavaatorijuht Töökeskkonna volinik Esmaabiandja Tellingutel töötamine ja nende paigaldus Elektriku alg- ja täiendusõpe Elektriohutus Keevitaja alg- ja täiendusõpe koos sertifitseerimisega Tuletööde tegija ning tuleohutuse eest vastutaja

laulustuudiod: alates 3a, kooliõpilased ja täiskasvanud info@janatrinkerakool.ee • 443 1006, 5626 4884 www.janatrinkerakool.ee • J.V. Jannseni 7a, III k

Investeeri keeleõppesse!

Millistesse remonditöödesse tasub enne müüki investeerida, millistesse mitte Kui pead plaani kodu müüki panna, tasub oma kinnisvara kriitilise pilguga üle vaadata. Kindlasti on miljon pisiasja, mis vajaksid sättimist, lappimist ja parandamist, kuid ainult vähesed neist tasuvad end tõeliselt ära. Millistesse remonditöödesse tasub tegelikult investeerida ning millised on lihtsalt niisama raharöövlid, selgub järgnevalt.

med. Nii nagu elu, koosneb ka kodu pisiasjadest, ning kui kusagilt midagi lonkab või lekib, mõjutab see kogu tervikut. Tegemist on nipet-näpet töödega, mis pole sugugi kulukad, kuid võivad see-eest sinu kodu väärtust tõsta.

Remonditööd, mis neelavad küll palju raha, kuid ei pruugi sinu kinnisvara atraktiivsust kohe kuidagi tõsta 1. Bassein See võib küll hea idee tunduda, kuid basseini ehitamine on meeletult kallis.

Pealegi võib see maja müümise märksa keerulisemaks teha. Näiteks ei pruugi väikelastega pered basseinist puhtalt turvakaalutlustel just ülemäära vaimustuses olla. Lisaks tähendab bassein regulaarseid hooldustöid ehk kulusid, olles tagatipuks meie kliimas ka küllaltki ebapraktiline.

Foto: Shutterstock

2. Mullivann

Remonditööd, mis toovad tagasi iga sinu investeeritud sendi ja rohkemgi veel 1. Köögile värskem ilme Kliendid, kes on uue renoveeritud kodu jahil, ihkavad näha kena ja praktilist kööki, millele ei lisanduks täiendavaid kulusid. Selle asemel aga, et kogu oma kodu süda maast laeni uue värvikihiga üle lüüa, on nii mõnigi kord mõistlik piirduda üksnes enim silma riivava seinaga. Rohkem polegi vaja, et köögile uus värske hingamine anda. Pealegi on ammu läbi ajad, kui kõik seinad pidid kindlasti sama värvigammat kiirgama.

Teinekord polegi aga vaja pintslit kätte võtta – piisab sellest, kui pliit ja ajahambale jalgu jäänud valgustid moodsamate vastu välja vahetada.

18

SEPTEMBER 2018

2. Energiatõhusus Ei leidu vast ühtegi ostjat, kes ei hindaks kinnisvara juures energiakulu. Kui hoone küttekulud on üüratud, ei aita isegi sümpaatselt soodne müügihind uusi omanikke leida. Midagi pole parata, hoone katus, aknad, uksed ja soojustus peavad korralikud olema. Ent sageli piisab sellestki, kui vanad, tuult ja külma läbi laskvad aknad ning armutult elektrit võttev boiler tänapäevasemate mudelitega asendada.

3. Vannitoa remont Kui müüd suurt maja, millel on ainult üks vannituba, tasub mõelda teise vannitoa ehituse peale. Kinnisvara muutub oluliselt luksuslikumaks, kui suure magamistoa juures on eraldi pesuruum koos tualetiga. Mis puutub aga sisekujundusse, siis parem on hoida võimali-

kult lihtsat ja minimalistlikku joont. Julged värvid ning suurejoonelised mustrid ei pruugi päris igaühele mokka mööda olla. Kui valida ruumi lihtne, kuid kvaliteetne dušinurk, klassikalised plaadid, kapp ja WC-pott, ei tohiks ka remondile kuluv summa üüratuks paisuda.

Pärast väsitavat tööpäeva üks lõõgastav soe mullivann? Kõlab küll mõnusalt, aga tegelikkuses on tegemist nišitootega, mis on pealekauba vaikselt oma populaarsust kaotamas. Kurb tõde on seegi, et enamiku ajast seisab see üüratu vann kasutuseta, võttes veel kõigele lisaks palju ruumi.

4. Terrass

3. Suurejooneline aed

Terrassi puhul on väga oluline selle asukoht. Ideaalne terrass võiks vaadata hoovi poole, avaneda köögist või elutoast ja olla näoga päikese suunas. Kellelegi ei meeldi istuda terrassil, kuhu päike iialgi ei paista.

Iluaiad on toredad, kuid fakt on see, et aia eest hoolitsemiseks peab inimestel palju vaba aega, tahet ja raha olema. Seega olgu aed pigem kergesti hooldatav ja lihtne. Kui mõni aiafanaatik peakski sinu kinnisvara vastu huvi tundma, on tal nii ehk naa taimede paiknemise ja sortide kohta oma kindel maitse ning nägemus.

5. Elementaarsed asjad Leia paar-kolm tundi, et enne ostjate tulekut kõik pisiasjad korda sättida – olgu selleks siis määrdunud sein, katkine põrandalaud või lahtised elektrijuht-

Allikas: moneycrashers.com